Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Konkurentsiamet Kuupäev digiallkirjas Asi: Direktiiv (EL) 2019/944 artikkel 14 kohasest võrdlemisvahendist Lugupeetud Rein Vaks ja Märt Ots Suur tänu veelkord võimaluse eest komment eerida elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (edaspidi direktiiv) elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL ( ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199). Kuna teema puudutab ka Konkurentsiametit, siis adresseerime kirja ka teile. J uba alates 2012. aastast tegutseb Eestis kaks elektripakettide võrdlemisvahendit elektrihind.ee , ja energiaturg.ee , mille kaudu antakse tarbijatele informatsiooni erinevate pakkumiste eeliste hindamiseks. Kummagi portaali puhul on tegemist eraturu algatusega, mida lisaks tarbijatele, elektrimüüjatele ja juriidilistest isikutest elektri ostjatele on kasutanud ka nt Konkurentsiamet turu monitoorimisel ja turuülevaate tegemisel. V õrdlusportaal elektrihind.ee , mille esindaja olen ja mida haldab Go OÜ, täidab juba täna osaliselt direktiivi artikkel 14 nõudeid. Täna rahasta vad võrdlusvahendi te pidaja d oma tegevust läbi elektrimüüjatele müüdava teenuse, so elektrimüüja sõlmib võrdlusvahendi pidajaga lepingu klientide vahendamiseks . Eesti tur ul on t äna 62 elektrienergia müügiga tegeleva t ettevõtet , kuid tegelikult on turg palju väiksem kuna neist vaid viis pakuvad üle – Eestilist teenust (Eesti Energia, Alexela Energia ja 220 Energia, Elektrum , Eesti Gaas ja Imatra Elekter). Seejuures võrdlusportaali elektrihind.ee teenuseid ostavad nendest kolm , kes näevad võrdlusportaalis kanalit en da turustamiseks ja seeläbi kliendibaasi suurenda miseks . Eesti suurimat turuosa omav AS Eesti Energia (jae-turul hinnanguliselt 70%) ei ole soovinud võrdlusportaalis elektrihind.ee oma toote andmeid avaldada , ega ka muud koostööd teha . Portaalis on nende hinnad küll kajastatud, kuid neid ei ole portaalile edastanud elektrimüüja. Praegune võrdlemisvahendite ärimudel Eesti turul ei ole jätkusuutlik, sest kuigi huvi lõpptarbijatel on, siis vahenduse eest saadavad tulud ei võimalda teenust edasi arendada seda enam uutele kehtestatud tingimustele vastama. Meie põhi tegevusest tulenevalt puudutavad alljärgnevad kommentaarid võrdlusvahendiga seotud eelnõu ja direktiivi regulatsioone. Direktiivi ja eelnõu regulatsioonid Direktiivi artikkel 14 lõige 1 esimene lause kohustab liikmesriike tagama, et kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane tarbimine on alla 100 000 kWh, on tasuta juurdepääs vähemalt ühele vahendile, mille abil võrreldakse tarnijate pakkumisi, kaasa arvatud pakkumisi tarbimispõhiselt elektrihinnaga lepingute sõlmimiseks. Direktiivi artikkel 1 4 lõige 1 teise lause kohaselt tuleb tarbijaid teavitada selliste vahendite kättesaadavusest nende arvetel või koos arvetega või muul viisil. Direktiivi artikkel 14 lõike 2 kohaselt võib võrdlusvahendit käitada mis tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning riigiasutus või -organ . Sisuliselt sama on sätestatud e elnõu s. Eelnõu punktiga 57 täiendatakse elektrituru seadus 7. peatükki §-ga 82 1 sõnastuses, mis suures osas võtab üle direktiivi artikli 14. Lisaks sätestatakse eelnõu punkti de s 37 ja 81 elektrituruseaduse paragrahvi 39 täiendamine lõikega 9 ja paragrahvi 111 3 täiendamine lõikega 7 selliselt, et süsteemihaldur loob 2022. aasta 1. septembriks võrdlemisvahendi ja käitab seda , kui aasta jooksul pärast seadusemuudatuse jõustumist ei ole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti poolt väljastatavat usaldusmärgist. Elektrituruseaduse § 38 lg 2 teise lause kohaselt on Eestis süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Seega nähakse eelnõus ette, et kui aasta jooksul seaduse jõustumisest ükski turul tegutsev võrdlusvahend Konkurentsiameti usaldusmärgist ei saa, siis loob ja käitab võrdlusvahendi AS Elering. Eelnõu seletuskir i selgitab seda (vt lk 18) selliselt , et kui aasta jooksul seaduse jõustumisest ei ole turul tegutsevatest võrdlemisvahenditest vähemalt üks saanud Konkurentsiametilt usaldusmärgist, siis on seadusest tulenevalt süsteemihalduril (so AS-il Elering) kohustus luua ja käitada nõuetekohane võrdlusvahend. Seletuskirja s on lisaks märgitud, et süsteemihalduri kulud, mis kaasnevad võrdlemisvahendi loomise ja käitamisega, lisatakse võrgutasudesse. Võrdlusvahendi loomise ja käitamise rahastamine Eelnõu ja selle seletuskirjas sätestatud võrdlusvahendi rahastamise põhimõtted, juhul kui võrdlusvahendi loob ja seda käitab süsteemihaldur, ei ole meie hinnangul õiguspärased. Esiteks näeb direktiivi artikkel 14 lõige 1 sõnaselgelt ette, et võrdlusvahend peab olema tarbijale tasuta kättesaadav. Võrdlusvahend ei ole tarbijale tasuta kättesaadav , kui t arbija maksab selle eest läbi võrgutasu . Teiseks isegi, kui süsteemihaldur saaks seda teha, siis d irektiivi art 14 (6) "Erandina lõigetest 3 ja 5 võib liikmesriik otsustada võrdlemisvahenditele usaldusmärgi väljastamist mitte ette näha, kui lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavat võrdlemisvahendit pakub riigiasutus või -organ." See tähendab, et süsteemihaldur , kui äriühing saab võrdlusvahendit pakkuda (kui ta seda üldse tohib) samadel tingimustel nagu teised portaalid. Kolmandaks ei ole millegagi põhjendatud süsteemihalduri eelistamine teiste le turuosaliste le . See viib otseselt selleni, et täna tegutsevad võrdlusvahendi pidajad peavad oma tegevuse lõpetama. Kui seadustatakse olukord, kus elektrimüüjad on ühest küljest küll kohustatud teenuse hinnad võrdlusvahendi kaudu avaldama, kuid tasu ma selle eest ei pea, selle eest maksab tarbija, siis on ilmne, et elektrimüüja eelistab tasuta lahendust. Seejuures rõhutame, et eelnev ei ole pelgalt oletus, kuivõrd juba on meil ka näide, kus üks neljast seni teenust ostnud elektrimüüja on lepingust meie võrdlus portaaliga loobunud alates jaanuarist 2021 . Neljandaks on ka Konkurentsiamet eelnõu d kommenteerides viidanud sellele, et võrdlemisvahend ei saa olla põhivõrguettevõtja/süsteemihalduri kohustus. Samuti on nad viidanud võimalikule vastuolule direktiivi artikkel 40 lõigetega 1 ja 8. Nõustume sellega ja palume kaaluda lahendusi, mis ettevõtlust ei takista, vastupidi loo vad võimalus i uute teenuste ja turgude tekkimiseks . Kuidas võiks võrdlusvahendi käitamist korraldada ja rahastada? Oleme arvamusel, muuhulgas eelpool juba märgitud põhjustel, et tarbijale on kasulikum k onkurentsi teel tekki nud võrdlusvahendi lahendus . Kuna usaldusmärgiga võrdlusvahend peab direktiivist tulenevalt olema tarbijale tasuta kättesaadav, siis on võrdlusvahendi rahastamiseks sisuliselt kaks võimalust , kas riigieelarvest või turuosaliste poolt (so elektrimüüjad) . Teenuse pakkujatena on meie 8 aastane kogemus näidanud, et Eestis tänu turu väiksusele ja turuosade struktuurile, ei oleks sisuliselt võimalik usaldusmärgisega võrdlusportaali käitamist rahasta da vaid turuosalis t e st elektrimüüjate poolt. Direktiivi ja eelnõuga sätestatud usaldusmärgisega võrdlusportaalile kehtestatud nõuetest nähtub, et ka olemasolevad elektrihindade võrdlusportaalid peavad oma funktsionaalsust suurendama. Näiteks tuleb koguda kokku üle 60 elektrimüüja paketiinfo, kõikide müüjate pakette monitoorida ja uuendada, täiendada portaali äriklientide toodetega, teha portaal kasutatavaks puuetega inimestele jms, arendada/kaasajastada keskkonda/funktsionaalsust ning pakkuda kasutajatuge. See suurendab oluliselt portaalide käitamisega seotud kulusid. Samas, nagu me eelpool juba viitasime, siis on meie praktika näidanud, et võrdlusportaalide teenuseid on tasu eest seni ostnud vaid väike osa elektrimüüja id ning olulist turuosa omav elektrimüüja ei ole ei huvitatud oma toote andmete avaldamisest ega ka sellega seotud kulude kandmisest. See on ka mõistetav, kuivõrd Eesti müüjate vaheline konkurents on väike ning aastas vahetab elektrimüüjat vaid ca 3% tarbijatest (ca 20 000) , mistõttu surve elektrimüüjatele kliendi eest võistelda on madal . Olukord oleks ilmselt mõnevõrra teine, kui elektrimüüja l oleks lisaks kohustusele hinnaandmeid usaldusmärgisega võrdlusvahend itele edastada ka kohustus kanda nende avaldamisega kaasnevad kulud (n n võrdlusportaali pidaja teenustasu). Eelnevast tulenevalt tuleks usaldusmärgisega võrdlusportaali kulud kanda riigieelarvest ning teenuse pakkuja tuleks leida riigihanke tulemusena kindlaks ajaks (nt 5 aastat) . Sarnase lahenduse on välja pakkunud ka Konkurentsiamet . Sellisel juhul riik tellib ja ostab kindlaks ajaperioodiks võrdlusvahendi loomise ja käitamise. Antud lahenduse poolt räägib eelkõige asjaolu, et võrdlusvahendi eesmärk on anda tarbijatele võimalus täielikult osaleda energiasüsteemi ümberkujundamises, samuti juhtida tarbimist nii, et leida raha säästvaid energiatõhusaid lahendusi ja aidata kaasa ka summaarse energiatarbimise vähendamisele. Ka on direktiivi mõttest tulenevalt sellise võrdlusvahendi pakkumise tagamine liikmesriigi ülesanne ja kohustus. Seda, missugust hankemenetluse liiki rakendada, sh kas kasutada võistlevat dialoogi, kontsessiooni erimenetlusena nagu nt Rahandusministeerium tegi 2020 . a astal Eesti pensioniregistri puhul (vt https://www.mercell.com/et-ee/tender/122881538/hanke-aruanne-eesti-pensioniregistri-teenuse-tellimine-rahandusministeeriumile-voitja-pensionikeskus-as-3-970-000-eur-hanked.aspx ) ei peaks eeldatavasti seaduses reguleeri m a. Parima võimaliku hankemenetluse liigi valib hankija. Selline lahendus annab võimaluse aeg ajalt (so hankelepingu lõppemisel) hinnata, kas lahendus on optimaalseim eesmärgi saavutamiseks või kas see vajaks muutmist. Riigihanke korras teenusepakkuja leidmine tagaks kõige optimaalsema hinnaga ja konkurentsi tõttu ka kasutajasõbralikuma pakkuja leidmise, mis on eelduslikult ka ühiskonnale kõige odavam lahendus. Kõige olulisem seejuures on aga see, et see ei sulgeks tur gu ega lõpetaks täna turul tegutsejate tegevust. Tähelepanu juhime ka planeeritava paragrahv 82 1 lõike 2 sõnastusele eelnõus ja eelkõige sellele seletuskirjas antud selgitustele. Leiame, et seletuskiri oma ebamäärasuses lähtub elektrimüüjate ja mitte tarbijate huvidest. Näiteks on müüjal võimalik peita võrdlusvahendi info arvele näiteks teisele lehele ja teksti sisse . Teiseks tohib müüja lisada arvele ka vaid oma kodulehe lingi näiteks „võrdlemisvahendid leiate lingilt elektrimüüja_koduleht.ee /võrdlemisvahendid“ või „on olemas usaldusmärgisega võrdlemisvahendid ja neid näeb meie kodulehel . “ See on küll seletuskirja ja eelnõuga kooskõlas, kuid on vaevalt tarbija huvides, kuna tarbijal on vaja sellisel juhul informatsiooni kättesaamiseks teha mitmeid klikke, ka pole võimatu, et mõni link on katki ja tarbija ei jõuagi soovitud infoni. Soovitame seletuskirjas täpsemalt kirjeldada ( et näiteks tuleb viidata just kõigi usaldusmärgisega võrdlusvahendite kodulehtede lin kidele ) , kuidas ja millistel tingimustel müüja kohustus kohaselt on täidetud. Lisaks tundub erinevus ka selles, et d irektiiv i Lisa 1. punktis 1.2 on samuti kitsamalt ja konkreetsemalt öeldud , kui eelnõus , et " J ärgmine põhiteave esitatakse lõpptarbijale hästi märgatavalt arvel ja arvel esitatavas teabes ning muudest arve ja arvel esitatava teabe osadest selgelt eraldi “ : Mõistame, et eelnõuga on kiire, aga leiame, et eelnõu l antud kujul on väga olulisi puuduseid. Kui võrdlusvahendi loomine ja käitamine pannakse kohustuseks süsteemihaldurile, siis kaotab seeläbi tarbija. Kaotajaks on ka täna turul tegutsevad võrdlusportaalide pidajad. Seetõttu leiame, et eelnõust tuleks välja jätta regulatsioonid, mis panevad usaldusmärgisega võrdlusvahendi loomise ja käitamise kohustuse süsteemihaldurile. Eestil on hetkel toimiv elektrihindade võrdlusturg. Mööname, et aktiivsete elektrimüüjate väikes e arvu tõttu ja liiga suure turuosaga Eesti Energia tõttu ei ole vastav turg ülemäära suur või aktiivne, kuid võrdlusvahendi loomise ja käitamise kohustuse panemisega süsteemihaldurile, toimub t uru sulgemine ja monopoliseerimine. Sisuliselt sunnib riik seadusega senised võrdlusportaalid oma tegevust lõpetama või ümber korraldama. See ei ole kuidagi põhjendatud , ei EL õiguse ega ka üldise ettevõtluse seisukohast. K a ei ole meie arvates süsteemihaldurile vastavate kohustuste panemine ja õiguste loomine õiguspärane. Riik ei peaks sekkuma turu toimimisse, välja arvatud kui see on hädavajalik . E eltoodud lahendusvarian t näita b , et usaldusmärgisega portaale saaks olla mitmeid, kusjuures on eelduslikult edukas parimat võimalikku teenust pakkuvad isikud, millest kokkuvõttes võidavad energiatarbijad. Lugupidamisega Digitaalselt allkirjastatud Kert Valbet juhatuse liige Go OÜ ( Elektrihind.ee ) 5241693 [email protected] Saatja: Marie-Ursula Vaks <[email protected]> Saadetud: 12.01.2021 12:44 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Rein Vaks <[email protected]>; Jaanus Uiga <[email protected]> Teema: FW: Kommentaar elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõule Tere &nbsp; Palun registreerida kiri ja saata mulle täitmiseks, Jaanus Uiga ja Rein Vaks teadmiseks. &nbsp; Lugupidamisega Marie-Ursula Vaks &nbsp; From: Kert Valbet <[email protected]> Sent: Friday, January 8, 2021 11:42 AMTo: Rein Vaks <[email protected]>; Märt Ots <[email protected]>Cc: Marie-Ursula Vaks <Marie- [email protected]>Subject: Kommentaar elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõule &nbsp; Lugupeetud Rein Vaks ja Märt Ots, &nbsp; Olen elektri ja gaasipakettide võrdlusvahendi Elektrihind.ee asutaja ja juht. Saadan teile kommentaarid seoses elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja seda ennekõike võrdlemisvahendi vaatenurgast. Kuna seaduse väljatöötamises osaleb ka Konkurentsiamet, siis adresseerime kirja ka teile. &nbsp; Jään ootama teie tagasisidet ja hea meelega selgitan lähemalt. &nbsp; Lugupidamisega, &nbsp; Kert Valbet Juhatuse liige Go OÜ tel: 5241693 meil: