dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. jaanuar 2021
Seotud ettevõtted
AS Eesti Liinirongid (adressaat)
Viit
7-6/2021/170-1
Registreeritud
11. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Liinirongid
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Raudteeinfrastruktuuri majandamise ja raudteeveo korraldamine
Sari
7-6 Raudtee infrastruktuuriga seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
7-6/2021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎Tartu uuest perroonist.pdf788 KB
  • 📎Tartu uuest perroonist vastuskiri.asice718 KB

Sisu (failidest)

Reno Laidre Tartu Linnavalitsus Raekoja plats 1A TARTU Tartu uuest perroonist Teie: 07.01.2021 nr 9-6.2/04442 Meie: 11.01.2021 nr K21/1-1 Täname Teid teavitamast Tartu jaama reisijate ooteplatvormi nihutamisega seonduvatest arengutest. Mõistame, et ligipääsetavuse probleem vajab lahendust ning et selle otsimisega on juba mõnda aega tegeletud. Sellegipoolest palume Teil oma seisukohta selles küsimuses veelkord kaaluda. Ka meie oleme nõus, et reisijatele suunatud taristu peaks olema selline, mis arvestaks kõikide sõitjate vajadustega. Paraku pakutud lahenduse puhul nii ei ole. Uue platvormi ehitusega muudetakse kaugelt üle 90% rongireisijate olukord märkimisväärselt halvemaks. Seda ei saa pidada proportsionaalseks ega kõikide reisijagruppidega arvestamiseks. Väide, et platvormi nihutamine toob reisijatele kaasa kõigest 50 m võrra pikema teekonna, on ekslik – 50 meetrit on kaldtee pikkus, mille lõppedes algaks platvorm. See tähendab, et platvormi Tallinna-poolne ots, mille juures rong peatub, nihkub Tallinna poole mitte 50, vaid umbes 200 meetri võrra. Selline teekonna pikenemine on vastuolus liikuvuse planeerimise põhimõtetega, mis rõhutavad reisiteekonna sujuvust selle igas etapis. Reisijatele tähendab uus lahendus ühtlasi ka seda, et edaspidi sunnitakse inimesi rongi ootama lageda taeva all kaitsmata neid vihma, tuule ja teiste ilmastikuolude eest. Teatavasti asuvad rongi Tallinna- poolses otsas I klassi istekohad. Teekond jaamahoonest I klassi kohtadeni saab olema enam kui 200 m, mis ei ole kvaliteetne teenus. Samas on Elronile I klassi reisijate piletitulu ülioluline, kuna sellega katame Tartu praeguse tiheda rongiühenduse kulud ja peame üleval Tartu jaamahoonet. Teatavasti on Tartu jaamahoone rent juba praegu meile ebamõistlikult kulukas. Elron on Tartu jaamas ainuke sõitjatele teenust pakkuv ettevõte, esindades seega rongireisijate huve. On äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu linn ja Eesti Raudtee on jätnud Elroni ja seeläbi ka reisijate vastuseisu nimetatud lahenduse osas arvestamata. Kuna Elronit ei ole Eesti Raudtee ja Tartu linna vahelistesse aruteludesse kaasatud ning meile esitati kokkulepitud lahendus vaid teadmiseks, ei ole me saanud ammendavaid vastuseid eri variantide (nt olemasoleva platvormi laiendamine) võimalikkuse ega maksumuse osas. Seetõttu on meil põhjendatud kahtlus, kas alternatiivseid lahendusi on üldse piisava detailsusega analüüsitud. Kahjuks puudub meil selle kohta igasugune informatsioon. Mööname, et praegune olukord on ligipääsetavuse seisukohast probleemne. Samas ei saa see õigustada kiirustades suuremahulise projekti elluviimist, mis halvendab valdava enamiku sõitjate olukorda ning põlistab tekkiva kliendivaenuliku lahenduse pikkadeks aastateks. Juhime tähelepanu, et uus Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette rongisõitjate arvu kasvatamise 20 miljonini aastas. Tartu ja Tallinna vahelisel ühendusel on selle eesmärgi täitmisel äärmiselt oluline roll. Veelgi enam, oleme 2024. aastal soetatavad rongid planeerinud teenindama eelkõige Tartu-Tallinna liini, kuna Tartu on Elroni jaoks üks tähtsamaid sihtkohti. Kõnealune rongireisija vaenulik lahendus ei aita paraku kuidagi kaasa rongiliikluse tihendamisele, teenuse kvaliteedi tõstmisele ega reisijate arvu kasvule. Kõik sammud, mis halvendavad rongiliikluse konkurentsivõimet ning vähendavad reisijate arvu kasvu potentsiaali, on laialdaste negatiivsete mõjudega – kannatada võivad saada Tartu ja kogu Lõuna-Eesti ühenduste arv ja kvaliteet, väheneb Eesti Raudtee teenitav kasutustasu ning ohtu satub kavandatavate ulatuslike investeeringute (raudtee elektrifitseerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160 km/h) tasuvus. Eelnevat arvesse võttes palume Teil arvestada meie seisukohaga ja projekt sellisel kujul peatada. Kindlasti on kõiki osapooli kaasates võimalik leida lahendus, mis arvestab nii kõikide reisijatega kui ka riigi liikuvuse, sh rongiliikluse kui kõige keskkonnasõbralikuma transpordiliigi arendamise, eesmärkidega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks juhatuse esimees Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AS Eesti Raudtee Reno Laidre Tartu Linnavalitsus Raekoja plats 1A TARTU Tartu uuest perroonist Teie: 07.01.2021 nr 9-6.2/04442 Meie: 11.01.2021 nr K21/1-1 Täname Teid teavitamast Tartu jaama reisijate ooteplatvormi nihutamisega seonduvatest arengutest. Mõistame, et ligipääsetavuse probleem vajab lahendust ning et selle otsimisega on juba mõnda aega tegeletud. Sellegipoolest palume Teil oma seisukohta selles küsimuses veelkord kaaluda. Ka meie oleme nõus, et reisijatele suunatud taristu peaks olema selline, mis arvestaks kõikide sõitjate vajadustega. Paraku pakutud lahenduse puhul nii ei ole. Uue platvormi ehitusega muudetakse kaugelt üle 90% rongireisijate olukord märkimisväärselt halvemaks. Seda ei saa pidada proportsionaalseks ega kõikide reisijagruppidega arvestamiseks. Väide, et platvormi nihutamine toob reisijatele kaasa kõigest 50 m võrra pikema teekonna, on ekslik – 50 meetrit on kaldtee pikkus, mille lõppedes algaks platvorm. See tähendab, et platvormi Tallinna-poolne ots, mille juures rong peatub, nihkub Tallinna poole mitte 50, vaid umbes 200 meetri võrra. Selline teekonna pikenemine on vastuolus liikuvuse planeerimise põhimõtetega, mis rõhutavad reisiteekonna sujuvust selle igas etapis. Reisijatele tähendab uus lahendus ühtlasi ka seda, et edaspidi sunnitakse inimesi rongi ootama lageda taeva all kaitsmata neid vihma, tuule ja teiste ilmastikuolude eest. Teatavasti asuvad rongi Tallinna- poolses otsas I klassi istekohad. Teekond jaamahoonest I klassi kohtadeni saab olema enam kui 200 m, mis ei ole kvaliteetne teenus. Samas on Elronile I klassi reisijate piletitulu ülioluline, kuna sellega katame Tartu praeguse tiheda rongiühenduse kulud ja peame üleval Tartu jaamahoonet. Teatavasti on Tartu jaamahoone rent juba praegu meile ebamõistlikult kulukas. Elron on Tartu jaamas ainuke sõitjatele teenust pakkuv ettevõte, esindades seega rongireisijate huve. On äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu linn ja Eesti Raudtee on jätnud Elroni ja seeläbi ka reisijate vastuseisu nimetatud lahenduse osas arvestamata. Kuna Elronit ei ole Eesti Raudtee ja Tartu linna vahelistesse aruteludesse kaasatud ning meile esitati kokkulepitud lahendus vaid teadmiseks, ei ole me saanud ammendavaid vastuseid eri variantide (nt olemasoleva platvormi laiendamine) võimalikkuse ega maksumuse osas. Seetõttu on meil põhjendatud kahtlus, kas alternatiivseid lahendusi on üldse piisava detailsusega analüüsitud. Kahjuks puudub meil selle kohta igasugune informatsioon. Mööname, et praegune olukord on ligipääsetavuse seisukohast probleemne. Samas ei saa see õigustada kiirustades suuremahulise projekti elluviimist, mis halvendab valdava enamiku sõitjate olukorda ning põlistab tekkiva kliendivaenuliku lahenduse pikkadeks aastateks. Juhime tähelepanu, et uus Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette rongisõitjate arvu kasvatamise 20 miljonini aastas. Tartu ja Tallinna vahelisel ühendusel on selle eesmärgi täitmisel äärmiselt oluline roll. Veelgi enam, oleme 2024. aastal soetatavad rongid planeerinud teenindama eelkõige Tartu-Tallinna liini, kuna Tartu on Elroni jaoks üks tähtsamaid sihtkohti. Kõnealune rongireisija vaenulik lahendus ei aita paraku kuidagi kaasa rongiliikluse tihendamisele, teenuse kvaliteedi tõstmisele ega reisijate arvu kasvule. Kõik sammud, mis halvendavad rongiliikluse konkurentsivõimet ning vähendavad reisijate arvu kasvu potentsiaali, on laialdaste negatiivsete mõjudega – kannatada võivad saada Tartu ja kogu Lõuna-Eesti ühenduste arv ja kvaliteet, väheneb Eesti Raudtee teenitav kasutustasu ning ohtu satub kavandatavate ulatuslike investeeringute (raudtee elektrifitseerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160 km/h) tasuvus. Eelnevat arvesse võttes palume Teil arvestada meie seisukohaga ja projekt sellisel kujul peatada. Kindlasti on kõiki osapooli kaasates võimalik leida lahendus, mis arvestab nii kõikide reisijatega kui ka riigi liikuvuse, sh rongiliikluse kui kõige keskkonnasõbralikuma transpordiliigi arendamise, eesmärkidega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks juhatuse esimees Koopia: MKM AS Eesti Raudtee
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel