Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. jaanuar 2021
Sisu (failidest)
Reno Laidre
Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1A
TARTU
Tartu uuest perroonist Teie: 07.01.2021 nr 9-6.2/04442
Meie: 11.01.2021 nr K21/1-1
Täname Teid teavitamast Tartu jaama reisijate ooteplatvormi nihutamisega seonduvatest arengutest.
Mõistame, et ligipääsetavuse probleem vajab lahendust ning et selle otsimisega on juba mõnda aega tegeletud.
Sellegipoolest palume Teil oma seisukohta selles küsimuses veelkord kaaluda. Ka meie oleme nõus, et
reisijatele suunatud taristu peaks olema selline, mis arvestaks kõikide sõitjate vajadustega. Paraku pakutud
lahenduse puhul nii ei ole. Uue platvormi ehitusega muudetakse kaugelt üle 90% rongireisijate olukord
märkimisväärselt halvemaks. Seda ei saa pidada proportsionaalseks ega kõikide reisijagruppidega
arvestamiseks.
Väide, et platvormi nihutamine toob reisijatele kaasa kõigest 50 m võrra pikema teekonna, on ekslik – 50
meetrit on kaldtee pikkus, mille lõppedes algaks platvorm. See tähendab, et platvormi Tallinna-poolne ots,
mille juures rong peatub, nihkub Tallinna poole mitte 50, vaid umbes 200 meetri võrra. Selline teekonna
pikenemine on vastuolus liikuvuse planeerimise põhimõtetega, mis rõhutavad reisiteekonna sujuvust selle
igas etapis. Reisijatele tähendab uus lahendus ühtlasi ka seda, et edaspidi sunnitakse inimesi rongi ootama
lageda taeva all kaitsmata neid vihma, tuule ja teiste ilmastikuolude eest. Teatavasti asuvad rongi Tallinna-
poolses otsas I klassi istekohad. Teekond jaamahoonest I klassi kohtadeni saab olema enam kui 200 m, mis
ei ole kvaliteetne teenus. Samas on Elronile I klassi reisijate piletitulu ülioluline, kuna sellega katame Tartu
praeguse tiheda rongiühenduse kulud ja peame üleval Tartu jaamahoonet. Teatavasti on Tartu jaamahoone
rent juba praegu meile ebamõistlikult kulukas.
Elron on Tartu jaamas ainuke sõitjatele teenust pakkuv ettevõte, esindades seega rongireisijate huve. On
äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu linn ja Eesti Raudtee on jätnud Elroni ja seeläbi ka reisijate vastuseisu
nimetatud lahenduse osas arvestamata. Kuna Elronit ei ole Eesti Raudtee ja Tartu linna vahelistesse
aruteludesse kaasatud ning meile esitati kokkulepitud lahendus vaid teadmiseks, ei ole me saanud
ammendavaid vastuseid eri variantide (nt olemasoleva platvormi laiendamine) võimalikkuse ega maksumuse
osas. Seetõttu on meil põhjendatud kahtlus, kas alternatiivseid lahendusi on üldse piisava detailsusega
analüüsitud. Kahjuks puudub meil selle kohta igasugune informatsioon.
Mööname, et praegune olukord on ligipääsetavuse seisukohast probleemne. Samas ei saa see õigustada
kiirustades suuremahulise projekti elluviimist, mis halvendab valdava enamiku sõitjate olukorda ning
põlistab tekkiva kliendivaenuliku lahenduse pikkadeks aastateks. Juhime tähelepanu, et uus Transpordi ja
liikuvuse arengukava näeb ette rongisõitjate arvu kasvatamise 20 miljonini aastas. Tartu ja Tallinna vahelisel
ühendusel on selle eesmärgi täitmisel äärmiselt oluline roll. Veelgi enam, oleme 2024. aastal soetatavad
rongid planeerinud teenindama eelkõige Tartu-Tallinna liini, kuna Tartu on Elroni jaoks üks tähtsamaid
sihtkohti. Kõnealune rongireisija vaenulik lahendus ei aita paraku kuidagi kaasa rongiliikluse tihendamisele,
teenuse kvaliteedi tõstmisele ega reisijate arvu kasvule. Kõik sammud, mis halvendavad rongiliikluse
konkurentsivõimet ning vähendavad reisijate arvu kasvu potentsiaali, on laialdaste negatiivsete mõjudega –
kannatada võivad saada Tartu ja kogu Lõuna-Eesti ühenduste arv ja kvaliteet, väheneb Eesti Raudtee teenitav
kasutustasu ning ohtu satub kavandatavate ulatuslike investeeringute (raudtee elektrifitseerimine ja kiiruste
tõstmine kuni 160 km/h) tasuvus.
Eelnevat arvesse võttes palume Teil arvestada meie seisukohaga ja projekt sellisel kujul peatada. Kindlasti
on kõiki osapooli kaasates võimalik leida lahendus, mis arvestab nii kõikide reisijatega kui ka riigi liikuvuse,
sh rongiliikluse kui kõige keskkonnasõbralikuma transpordiliigi arendamise, eesmärkidega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merike Saks
juhatuse esimees
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
AS Eesti Raudtee
Reno Laidre
Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1A
TARTU
Tartu uuest perroonist Teie: 07.01.2021 nr 9-6.2/04442
Meie: 11.01.2021 nr K21/1-1
Täname Teid teavitamast Tartu jaama reisijate ooteplatvormi nihutamisega seonduvatest arengutest.
Mõistame, et ligipääsetavuse probleem vajab lahendust ning et selle otsimisega on juba mõnda aega tegeletud.
Sellegipoolest palume Teil oma seisukohta selles küsimuses veelkord kaaluda. Ka meie oleme nõus, et
reisijatele suunatud taristu peaks olema selline, mis arvestaks kõikide sõitjate vajadustega. Paraku pakutud
lahenduse puhul nii ei ole. Uue platvormi ehitusega muudetakse kaugelt üle 90% rongireisijate olukord
märkimisväärselt halvemaks. Seda ei saa pidada proportsionaalseks ega kõikide reisijagruppidega
arvestamiseks.
Väide, et platvormi nihutamine toob reisijatele kaasa kõigest 50 m võrra pikema teekonna, on ekslik – 50
meetrit on kaldtee pikkus, mille lõppedes algaks platvorm. See tähendab, et platvormi Tallinna-poolne ots,
mille juures rong peatub, nihkub Tallinna poole mitte 50, vaid umbes 200 meetri võrra. Selline teekonna
pikenemine on vastuolus liikuvuse planeerimise põhimõtetega, mis rõhutavad reisiteekonna sujuvust selle
igas etapis. Reisijatele tähendab uus lahendus ühtlasi ka seda, et edaspidi sunnitakse inimesi rongi ootama
lageda taeva all kaitsmata neid vihma, tuule ja teiste ilmastikuolude eest. Teatavasti asuvad rongi Tallinna-
poolses otsas I klassi istekohad. Teekond jaamahoonest I klassi kohtadeni saab olema enam kui 200 m, mis
ei ole kvaliteetne teenus. Samas on Elronile I klassi reisijate piletitulu ülioluline, kuna sellega katame Tartu
praeguse tiheda rongiühenduse kulud ja peame üleval Tartu jaamahoonet. Teatavasti on Tartu jaamahoone
rent juba praegu meile ebamõistlikult kulukas.
Elron on Tartu jaamas ainuke sõitjatele teenust pakkuv ettevõte, esindades seega rongireisijate huve. On
äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu linn ja Eesti Raudtee on jätnud Elroni ja seeläbi ka reisijate vastuseisu
nimetatud lahenduse osas arvestamata. Kuna Elronit ei ole Eesti Raudtee ja Tartu linna vahelistesse
aruteludesse kaasatud ning meile esitati kokkulepitud lahendus vaid teadmiseks, ei ole me saanud
ammendavaid vastuseid eri variantide (nt olemasoleva platvormi laiendamine) võimalikkuse ega maksumuse
osas. Seetõttu on meil põhjendatud kahtlus, kas alternatiivseid lahendusi on üldse piisava detailsusega
analüüsitud. Kahjuks puudub meil selle kohta igasugune informatsioon.
Mööname, et praegune olukord on ligipääsetavuse seisukohast probleemne. Samas ei saa see
õigustada kiirustades suuremahulise projekti elluviimist, mis halvendab valdava enamiku
sõitjate olukorda ning põlistab tekkiva kliendivaenuliku lahenduse pikkadeks aastateks. Juhime
tähelepanu, et uus Transpordi ja liikuvuse arengukava näeb ette rongisõitjate arvu kasvatamise
20 miljonini aastas. Tartu ja Tallinna vahelisel ühendusel on selle eesmärgi täitmisel äärmiselt
oluline roll. Veelgi enam, oleme 2024. aastal soetatavad rongid planeerinud teenindama
eelkõige Tartu-Tallinna liini, kuna Tartu on Elroni jaoks üks tähtsamaid sihtkohti. Kõnealune
rongireisija vaenulik lahendus ei aita paraku kuidagi kaasa rongiliikluse tihendamisele, teenuse
kvaliteedi tõstmisele ega reisijate arvu kasvule. Kõik sammud, mis halvendavad rongiliikluse
konkurentsivõimet ning vähendavad reisijate arvu kasvu potentsiaali, on laialdaste negatiivsete
mõjudega – kannatada võivad saada Tartu ja kogu Lõuna-Eesti ühenduste arv ja kvaliteet,
väheneb Eesti Raudtee teenitav kasutustasu ning ohtu satub kavandatavate ulatuslike
investeeringute (raudtee elektrifitseerimine ja kiiruste tõstmine kuni 160 km/h) tasuvus.
Eelnevat arvesse võttes palume Teil arvestada meie seisukohaga ja projekt sellisel kujul
peatada. Kindlasti on kõiki osapooli kaasates võimalik leida lahendus, mis arvestab nii kõikide
reisijatega kui ka riigi liikuvuse, sh rongiliikluse kui kõige keskkonnasõbralikuma
transpordiliigi arendamise, eesmärkidega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merike Saks
juhatuse esimees
Koopia: MKM
AS Eesti Raudtee