ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp Siim Sikkut Teie: 23.12.2020 nr 24.1-1/2020/7922
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 11.01.2021 nr 1.2.-4/21/4737
10122, Tallinn
[email protected]
Andmekaitse Inspektsiooni arvamus võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivi kohta
Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks uue võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse
direktiivi (NIS 2.0). Andmekaitse Inspektsioonil on NIS 2.0 osas järgmised tähelepanekud ja
ettepanekud.
1. Sarnaselt kehtiva NIS direktiiviga välistab NIS 2.0 üldiselt kohaldumise mikro- ja
väikeettevõtetele. Samas näeb uue direktiivi põhjenduspunkt 9 ja artikli 2 lõike 2 punktid (a)
- (g) ette juhud, mil direktiivi välistust siiski ei rakendata (st kohaldub kõikidele elutähtsatele
ja olulistele üksustele sõltumata nende töötajate arvust ja käibest).
Tõepoolest, organisatsioonide olulisust riigi tarbijatele ja majandusele ei saa alati siduda
organisatsiooni suurusega. Näiteks Eestis paigutub valdav osa ettevõtteid mikro- ja
väikeettevõtete kategooriasse. Nii mõnelgi neist on turuosaliste ja tarbijate seas arvestatav
mõju. Näiteks e-kaubandus, kus COVID-19 kriisi ajal on ettevõtjad avastanud enda jaoks
uusi tegevussuundi (nt toitlustus). Ka inspektsiooni praktika näitab, et näiteks
isikuandmetega seotud rikkumisi juhtub enim just mikro- ja väikeettevõtetes. Tihtilugu on
nende põhjusteks just infoturbereeglite nõrk või puudulik rakendamine.
Seetõttu soovitame artikli 2(2) loetelu täiendada selliselt, et liikmesriikidel oleks
paindlikkus NIS 2.0 nõudeid rakendada elutähtsatele ja olulistele üksustele, tulenevalt
täiendavalt nende turuosa- ja kliendibaasi suurusest või üldisest tuntusest liikmesriigis.
2. NIS 2.0 artikkel 4 puudutab direktiivis läbivalt kasutatud mõisteid. Sama artikli punkt 17
selgitab internetipõhise kauplemiskoha (online market place) tähendust. Punktis viidatakse,
et mõiste sisu tuleb lugeda selliselt, nagu kirjas direktiivi 2005/2009/EC artikli 2 punktis (n).
Kahjuks ei õnnestunud viidatud punkti selles direktiivis leida.
Soovitame selguse ja järjepidevuse huvides kasutada kehtiva NIS direktiivi artikli 4
punktis 17 toodud internetipõhise kauplemiskoha selgitust. On oluline, et NIS 2.0 ei
kitsendaks internetipõhise kauplemiskoha mõiste sisu ja rakenduks jätkuvalt kindlasti ka
e-poodidele, kes müüvad enda nime alt erinevaid tooteid ja ei ole ainult ostjat- müüjat
kokkuviivad vahendusplatvormid (nt Eestis osta.ee või Buduaar.ee).
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
3. NIS 2.0 artikkel 12 sätestab koostöögrupi loomise (cooperation group). Nähakse ette, et
koostöögruppi kuuluvad liimesriikide küberturbe asutuste, Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) esindajad.
Kuna küberintsidentidel on tänapäeval reeglina mõju ka isikuandmete töötlemisele, oleks
praktikate jagamise ja sujuvama koostöö tagamiseks kasulik kaasata koostöögruppi ka
esindaja Euroopa Andmekaitsenõukogust.
Seega teeme ettepaneku artiklit 12 (3) täiendada selliselt, et koostöögrupi liikmena
nähakse võimalus ka Euroopa Andmekaitsenõukogu esindajale.
4. NIS 2.0 põhjenduspunkt 30 ja artikli 6 lõige 2 paneb ENISA-le kohustuse arendada ja pidada
küberintsidendi põhjustatud või intsidendi käigus avastatud võrgu- ja infosüsteemide
turvalisust ohustavate haavatavuste registrit. Registri eesmärk oleks jagada kõigi huvilistega
teavet, milliseid ründevektoreid ja haavatavusi liikmesriikide IKT sektor on kogenud. See
teave aitaks turuosalistel juba ennetavalt rakendada kaitsemeetmeid küberrünnete
tõrjumisel. Samuti toetaks järelevalveasutusi nende töös. Põhjendus 30 täpsustab, et teabe
esitamine registrisse on vabatahtlik. ENISA töötab välja protseduurid registriteabele
ligipääsuks.
Kahjuks ei anna artikkel 6(2) ega põhjenduspunkt 30 selgust, kas teabe võib registrisse
esitada ka anonüümselt, ilma organisatsioonile endale viitamata, kirjeldades ainult
haavatavuse olemust ning milliseid IKT tooteid-teenuseid see võib mõjutada.
Seetõttu soovitame artiklit 6(2) täpsustada, kas registris avaldatav haavatavuste teave saab
olla ka ilma viiteta konkreetsele teabe esitajale (organisatsioonile). Meie arvates piisaks,
kui avalikkusele kättesaadavas teabes on ainult viide teabe esitanud organisatsiooni
asukohariigile. Samuti tuleks artiklit täiendada viitega, et registris toimuv andmetöötlus
peab järgima isikuandmete kaitse üldmääruse (EL) 2016/679 nõudeid.
5. NIS 2.0 põhjenduspunkti 56 kohaselt on liikmesriikidel võimalus luua riigisiseselt nn
konsolideeritud intsidentide raporteerimiskeskkond, mida elutähtsad ja olulised üksused
saavad kasutada nii küberintsidentide kui ka andmekaitseliste rikkumiste edastamiseks.
Sellise keskkonna eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, võimaldades
teavitused teha ühest kohast (nn single entry point). Tõsi, direktiivi põhiosa ehk artiklid seda
võimalust ei käsitle. Põhjenduspunk selgitab täiendavalt, et ühtse raporteerimisvormi töötab
välja ENISA koostöögrupiga ühiselt.
Soovitame põhjenduspunkti 56 täiendada selliselt, et vormi väljatöötamisel konsulteerib
ENISA ja koostöögrupp ka Euroopa Andmekaitsenõukoguga. Põhjuseks see, et
andmekaitsenõukogu on tänaseks Euroopa andmekaitseasutustega ühiselt
andmekaitseliste rikkumiste vormi juba koostanud. NIS 2.0 raames koostatud vorm peaks
seega arvestama andmekaitseasutuste juba väljakujunenud tavasid vormi sisule.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
2 (2)