Seletuskiri
„Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2018“ kohta
1. Sissejuhatus
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (edaspidi metsanduse arengukava) kinnitas
Riigikogu 15.02.2011. Metsaseaduse § 7 kohaselt esitatakse metsanduse arengukava täitmise
kohta aruanne. Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne (edaspidi aruanne) on
koostatud aastate 2011–2018 kohta.
Aruande koostas Keskkonnaministeerium, kes metsanduspoliitika kujundajana omab suurimat
mõju metsanduse arengule. Arengukava viiakse ellu koostöös Rahandusministeeriumi,
Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja
Teadusministeeriumiga.
Aruande koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve
(
[email protected], tel 626 2913) ning metsaosakonna nõunikud ja peaspetsialistid.
Vajadusel kaasati vastavat andmestikku koguvaid riigiasutusi, sh Keskkonnaagentuuri.
2. Sisu
Aruanne sisaldab metsanduse arengukava täitmise indikaatoreid, ülevaateid olulisematest
metsanduse arengukava täitmise tulemustest ja probleemidest ning ülevaadet puidu kui taastuva
loodusvara kasutamisest. Aruande koostamisel on kasutatud varasemate aastate aruandeid,
riikliku statistilise metsainventeerimise andmeid (edaspidi SMI) ja teisi andmeallikaid.
Metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise
ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks:
1) pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning
energeetikas juurdekasvu ulatuses;
2) metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel
uuendusraiealadest;
3) ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range
kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade
esinduslikkust.
2018. aasta seisuga on saavutatud soovitud tase rangelt kaitstavate metsade pindalas ehk see on
suurenenud 13,2%-ni (SMI 2018). Kaaluka osa rangelt kaitstavate alade suurenemises
moodustasid kaitstavate metsaalade tüpoloogilise esindatuse parandamiseks täiendavate
kaitstavate laane-, salu- ja soovikumetsade ettepanekute lisandumine projekteerivate alade
hulka.
Eesti metsamaa pindala SMI järgi on suurenenud 2,22 mln hektarilt 2010. aastal 2,33 mln
hektarini 2018. aastal, millest 24,6% olid kaitstavad metsad (SMI 2018). SMI andmetel oli
2008. a. metsade tagavara 431 mln m3 (SMI 2015) ning 2018. a. oli see juba 480 mln m3 (SMI
2018) ehk metsade tagavara on suurenenud lisaks raiutule keskmiselt 4,5–5,0 mln m3 aastas.
Arengukava jooksul on pikas perspektiivis puitu kui taastuvat loodusressurssi kasutatud
puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses. SMI põhjal on kümneaastases perioodis
2009–2018 keskmine raiemaht olnud 9,98 mln m3 (arengukava perioodil 2011–2018 vastavalt
10,7 mln m3). Perioodil 2009–2018 on keskmine metsa tagavara juurdekasv olnud 15,4 mln m3
(perioodil 2011–2018 vastavalt 15,7 mln m3). Seega nii viimase kümne aasta jooksul kui ka
arengukava perioodil ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsa tagavara juurdekasvu.
Kokku tehti 2018. aastal metsauuendustöid 51,5% uuendusraiealadest. Investeeringuid uue
tootliku metsapõlve saamiseks tehakse rohkem riigile kuuluvates metsades (2018. a
metsaistutus ja -külv 77% uuendusraiealadel), erametsaomanike huvi metsade uuendamisse
investeerida on madalam (2018. a metsaistutus ja -külv 30% uuendusraiealadel).
Metsamajanduse hõivatute arv on püsinud pigem stabiilsena (6000–7000), prognoosid aastani
2025 on pigem kasvavad (7 700 hõivatut). Kasvav on aga olnud puidutöötlemise valdkonnas
olevate hõivatute arv. Arvestades juurde paberitööstuse vastavad näitajad (~1500 hõivatut) ning
muud lisanduvad kaudsed ja kaasnevad metsamajanduse ja puidutöötlemise hõivatud (nt
veondus ja transport, mööblitootmine, metsaandide varumine ja jahindus) on metsasektoriga
laiemalt seotud hinnanguliselt 59 000 töökohta, mis moodustab peaaegu 10% Eesti hõivatute
koguarvust. Vahemikus 2011–2018 on nii metsamajanduse kui ka puittoodete otsene
lisandväärtus olnud kasvus, suurenenud on otsene lisandväärtus tihumeetri kohta (2011. a
67 €/tm, 2017. a 84,5 €/tm). Samuti on tõusnud valdkonna otsene osakaal nii SKP-s kui
lisandväärtuses. Sektori suurim realiseerimata majanduslik potentsiaal on puidu keemilises
töötlemises.
3. Aruande kooskõlastamine
Aruanne esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS)
kaudu Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.
Lisa 1. Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2018
Riigikantselei
08.01.2021 nr 1-5/21/88
„Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise
aruande 2011–2018 esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Metsanduse arengukava aastani 2020“
täitmise aruande 2011–2018 sarnaselt varasemate aastate aruannetele. Palume teie kooskõlastust
hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Epler
Minister
Lisad: 1) „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne 2011–2018;
2) seletuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018
juurde;
3) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu.
Sama: Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium
Andra Ainsaar, 626 0716
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja 2021
Päevakorrapunkt nr
„Metsanduse arengukava aastani 2020“
täitmise aruanne 2011-2018
1. Võtta teadmiseks „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne aastate 2011–2018
kohta.
2. Esitada punktis 1 nimetatud dokument tutvumiseks Riigikogu keskkonnakomisjonile.
3. Keskkonnaministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel.
Jüri Ratas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020
TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
Koostaja: Keskkonnaministeerium
Tallinn 2020
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMINE
Metsanduse arengukava võeti Riigikogu poolt vastu 15.02.2011. Arengukava elluviimiseks
kavandatud olulisemad muudatused metsaseaduses võeti Riigikogus vastu 20.11.2013,
muudatused jõustusid 01.01.2014. Olulisimad rahastamisallikad arengukava rakendamisel
olid Eesti maaelu arengukavad 2007–2013 ja 2014–2020 ning Keskkonnainvesteeringute
Keskuse (edaspidi KIK) metsanduse programm. Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 2015. a heaks
arengukava rakendusplaan aastateks 2016–2020. Arengukava 2011–2020 täitmise aruande
koostamisel on kasutatud varasemate aastate aruandeid, riikliku statistilise
metsainventeerimise andmeid (edaspidi SMI) ja teisi andmeallikaid.
Metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning
mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks:
pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning
energeetikas juurdekasvu ulatuses;
metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel
uuendusraiealadest;
ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range
kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate
metsade esinduslikkust.
Arengukava jooksul on pikas perspektiivis puitu kui taastuvat loodusressurssi kasutatud
puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses. SMI põhjal on kümneaastases perioodis
2009–2018 keskmine raiemaht olnud 9,98 mln m3 (arengukava perioodil 2011–2018 vastavalt
10,7 mln m3). Perioodil 2009–2018 on keskmine metsa tagavara juurdekasv olnud 15,4 mln
m3 (perioodil 2011–2018 vastavalt 15,7 mln m3). Seega nii viimase kümne aasta jooksul kui
ka arengukava perioodil ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsa tagavara
juurdekasvu.
Kokku tehti 2018. aastal metsauuendustöid 51,5% uuendusraiealadest. Investeeringuid uue
tootliku metsapõlve saamiseks tehakse rohkem riigile kuuluvates metsades (2018. a
metsaistutus ja -külv 77% uuendusraiealadel), erametsaomanike huvi metsade uuendamisse
investeerida on madalam (2018. a metsaistutus ja -külv 30% uuendusraiealadel).
2018. aasta seisuga on saavutatud soovitud tase rangelt kaitstavate metsade pindalas ehk
see on suurenenud 13,2%-ni (SMI 2018). Kaaluka osa rangelt kaitstavate alade suurenemises
moodustasid kaitstavate metsaalade tüpoloogilise esindatuse parandamiseks täiendavate
kaitstavate laane-, salu- ja soovikumetsade ettepanekute lisandumine projekteerivate alade
hulka. Tüpoloogilise esindatuse kontseptsiooni eesmärk on see, et tagataks Eestis vanadele (st
vähemalt 100 a) metsadele iseloomuliku elustiku säilimine kõigis metsatüüpides, milleks tuleb
range kaitse alla võtta vähemalt 20% kõigi metsatüüpide pindalast. Keskkonnaministeeriumi
kokku kutsutud range kaitse töörühma analüüsi kohaselt olid vajakud laane-, salu- ja
soovikumetsa tüüpides, kokku u 34 000 ha. 2018. aasta seisuga oli projekteeritavate
kaitstavate alade kihile kantud metsaalad kõigi vajakute katmiseks ning sellega on tagatud
nende alade ajutine kaitse kuni vastavate alade kaitse alla võtmise menetluse lõpuni ning
peale positiivset otsust on kaitse lõplikult tagatud.
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
Eesti metsamaa pindala SMI järgi on suurenenud 2,22 mln hektarilt 2010. aastal 2,33 mln
hektarini 2018. aastal, millest 24,6% olid kaitstavad metsad (SMI 2018). Riikliku
metsainventeerimise (SMI 2018) järgi moodustasid 2018. aastal Eesti metsamaa (majandatava
metsamaa) kogupindalast küpsed metsad 27,1 % (25,2 %), valmivad metsad 11,9 % (12,0 %),
keskealised metsad 34,8 % (34,5%), latimetsad 6,6 % (6,7 %) ja noorendikud 11,7 % (12,8 %).
Enamuspuuliigi järgi on pindalaliselt kõige rohkem männikuid (31,2 %), kaasikuid (29,3 %) ja
kuusikuid (18,8 %). Majandataval metsamaal on kõige rohkem vastavalt kaasikuid (30,0 %),
männikuid (28,8 %) ja kuusikuid (19,4 %).
Kehtiva arengukava perioodi alguses oli Eestis 97 000 erametsaomanikku, kellest 93 000 (96%
erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 4000 (4%) juriidilised isikud. 2010. a
lõpu seisuga (arengukava hakkas kehtima 2011) kuulus erametsaomanikele kokku 1 011 000
ha metsmaad. Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli arengukava alguses 10,4 ha,
füüsiliste isikute puhul oli vastav näitaja 8,0 ha ja juriidilisel isikutel 65,7 ha. 2015. aastaks oli
omanike koguarv suurenenud 113 000-ni (u +16 000) sh 107 000 (93 000 kasv 14 000)
füüsilisest isikust ja 5700 (4 000, kasv 1700) juriidilisest isikust erametsaomanikku. Kuigi
füüsilisest isikust erametsaomanike arv suurenes, vähenes nende omandis oleva metsamaa
pindala (750 000 ha ligikaudu 690 000 ha-ni). Samal ajal suurenes juriidilisest isikust
erametsaomanike metsamaa pindala u 115 000 ha võrra. 2018. aasta lõpu seisuga täiendavaid
analüüse teostatud ei ole. Värskeim sellekohane analüüs pärineb 2019. aastast, mille põhjal
on Eestis umbes 104 000 erametsaomanikku (98 000 füüsilised isikud, u 6000 juriidilised
isikud), kelle omanduses on kokku 1 115 000 metsamaad (58% füüsiliste isikute ja 42%
juriidiliste isikute omanduses). Arengukava perioodi jooksul on toimunud mõningane
erametsamaade konsolideerumine.
Vahemikus 2011–2018 on põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusaladel
hõivatute arv vähenenud 21 500ni (umbes 4000 hõivatu võrra), sh töötatud tundide
vähenemine on võrreldes hõivatute arvu vähenemisega suhteliselt suurem. Metsamajanduse
hõivatute arv on püsinud pigem stabiilsemana (6000–7000), prognoosid aastani 2025 on
pigem kasvavad (7 700 hõivatut). Vahemikus 2011–2018 on töötleva tööstuse näitajad
püsinud pigem stabiilsena. Kasvav on aga olnud puidutöötlemise valdkonnas olevate
hõivatute arv. Kui arengukava algusperioodil oli puidutöötlemise valdkonna hõivatute arv
14 000–15 000, siis perioodi jooksul on tõus olnud umbes 20%. Arvestades juurde
paberitööstuse vastavad näitajad (~1500 hõivatut) ning muud lisanduvad kaudsed ja
kaasnevad metsamajanduse ja puidutöötlemise hõivatud (nt veondus ja transport,
mööblitootmine, metsaandide varumine ja jahindus) on metsasektoriga laiemalt seotud
hinnanguliselt 59 000 töökohta, mis moodustab peaaegu 10% Eesti hõivatute koguarvust.
Vahemikus 2011–2018 on nii metsamajanduse kui ka puittoodete otsene lisandväärtus olnud
kasvus, suurenenud on otsene lisandväärtus tihumeetri kohta (2011. a. 67 €/tm, 2017. a. 84,5
€/tm). Samuti on tõusnud valdkonna otsene osakaal nii SKP-s kui lisandväärtuses. Oluliselt
väiksema mõju ning otsese lisandväärtuse kasvuga on olnud paberitööstus. Otsene, kaudne ja
indutseeritud lisandväärtus raieühiku kohta on 2011–2017 vahemikus suurenenud 30 € võrra
ulatudes perioodi lõpus 220 €/tm kohta. Sama perioodi keskmine otsene, kaudne ja
indutseeritud lisandväärtus kokku moodustab 12% Eesti kogu lisandväärtusest ning 10,5%
Eesti SKT-st. Sektori suurim realiseerimata majanduslik potentsiaal on puidu keemilises
töötlemises.
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
Statistikaameti andmeil on metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse viimastel
aastatel olnud suurusjärgus 340 miljonit eurot aastas. Parandatud on metsamajandamise ja
puidukaubandusega seotud informatsiooni digitaalse haldamise võimalusi
(metsainventeerimisandmete ja metsateatiste esitamine ning registreerimine, elektroonilise
veoselehe infosüsteem jt). Mittepuidulise kasutuse osas on märgata tõusu metsamaa
rekreatiivses kasutamises. Iga-aastaselt on suurenenud on külastuskordade arv. Kui 2015.
aastal oli riigimetsa külastajate arv 2,2 mln, siis 2018. aastal oli külastajaid 2,7 mln.
SMI andmetel oli 2008. a. metsade tagavara 431 mln m3 (SMI 2015) ning 2018. a. oli see juba
480 mln m3 (SMI 2018) ehk metsade tagavara on suurenenud lisaks raiutule keskmiselt 4,5–
5,0 mln m3 aastas. Eesti majandatavates metsades jääb igal aastal erinevatel põhjustel
kasutamata mitu miljonit kuupmeetrit puitu. Enim jääb kasutamata madalakvaliteediline
lehtpuu, mille peamine kasutusvaldkond täna on energeetikas. Seetõttu on suurenenud küpse
metsa tagavara ja selle kasutusväärtust kahandavad juure- ja tüvemädanike kahjustused.
Eestil tervikuna jääb seeläbi kasutamata võimalus tööhõive suurendamiseks ja lisandväärtuse
loomiseks ning fossiilsete materjalide asendamiseks läbi taastuvressursi kasutamise.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 indikaatorid
2020. a
Indikaator Baastase 2018. a saavutustase
sihttase
Eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik
kasutamine on tagatud.
Aktuaalsete
67 %
inventeerimis-
70% (aktuaalsed inventeerimisandmed SMI 90%
andmetega kaetud
2018 erametsade pindalast)
erametsamaa osakaal
10,6 mln m3
ja
5,85 mln m3 ja 37 900 ha
10,1 mln m3;
Uuendusraiemaht ja 22 400 ha/a (pindala pole sihttasemega otseselt
34 500 ha/a
pindala (SMI 2000- võrreldav, sest sisaldab turberaie
2008) alasid (3600 ha), mida metsa
uuendamiseks tuleb raiuda mitu
korda; 2018. aasta SMI 2019 põhjal)
30%
(KAURi eksperthinnang erametsade
Erametsade 2018. a uuendusraiete pindala 27 300
uuendamise osakaal ha; Keskkonnaameti (edaspidi KeA)
20% 40%
uuendusraiete hinnang Eesti erametsas kasutatud
pindalast seemnekoguse ja taimede järgi
metsaistutuse ja -külvi pindala 8200
ha)
Metsateatisi valgustusraie kohta
Valgustusraiete 22 200 ha/a
enam ei esitata 32 400 ha/a
pindala (STAT 2009)
33 145 ha 2013.a
Harvendusraiete 14 200 ha/a 19 300 ha/a
34 500 ha/a
pindala (SMI 2007) (2018. aasta SMI 2019 põhjal)
Geenireservi-metsade Kokku 2721 ha, millest
Puudub 2876 ha
pindala 1155 ha on majandatav
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
Puhke- ja kaitsealade
külastuskordade arv
2,7 milj külastust
aastas alade 1,45 mln 1,6 mln
(RMK 2018)
koormustaluvust
ületamata
Riigimetsamaa pindala 25%
osakaal 20,25 (Eesti maismaa koos sisevetega, ilma 20,25%
maismaapindalast suurjärvedeta)
Eesmärk: Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud
316 600 ha
Rangelt kaitstavate 208 420 ha, (13,2 % Eesti metsade pindalast, range 220 000 ha,
metsade osakaal 2,2 mln ha kaitse + kavandatav range kaitse + 2,2 mln ha
lepinguga ja riigi VEP, SMI 2018)
Eesmärk: Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema
CO2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel.
442 mln m3 (SMI
2008)
431 mln m3 480 mln m3
450 mln m3
Metsade kogutagavara (SMI 2015 (SMI 2018)
(SMI)
kohaselt
täpsustunud
2008. a seis)
12,1 mln m3/a
(SMI 2008)
16,2 mln m3/a
14,1 mln m3/a
Metsade tagavara (SMI 2018, majandatavates metsades 12,5 mln
(SMI 2015 3
juurdekasv 14,2 mln m /a) m3/a
kohaselt
täpsustunud
2008. a seis)
39,8 PJ 2018.a
sellest elektrienergia tootmiseks 5,4
Puitkütuste
PJ,
kasutamise maht 22 PJ/a (2009) 30 PJ/a
soojuse tootmiseks 15,6 PJ,
energiatootmises
lõpptarbimiseks 18,7 PJ
(Statistikaamet 2018)
Eesmärk: suurendatud on investeeringuid metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus-
ja arendustegevusse.
Metsandussektori 149 mln eurot 369 mln eurot (Statistikaamet 2017)
investeeringute maht (Statistikaamet
põhivarasse 2008)
572 502 ha ja u 13 550
Metsaühistutesse
erametsaomanikku
kuuluvate
150 000 ha (detsember 2018; 500 000 ha
metsaomanike
Sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi
metsamaa pindala
EMK))
500 000 m3
Metsaühistute kaudu 3
65 000 m (Periood 2011-2018 kokku u 3,2 mln 5 miljonit m3
müüdud puidu maht
m3; EMK andmetel)
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
1. OLULISEMAD ARENGUKAVA TÄITMISE TULEMUSED
Perioodil 2016–2018 tegeleti põhjalikult kaitstavate metsaalade tüpoloogilise esindatuse
parandamisega. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilist esindatust ja selles esinevaid
puudujääke analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal1. Teemaga tegeles Keskkonnaministeeriumi
kokku kutsutud range kaitse töörühm ning analüüsile järgnes vajakute suuruse täpsustamine
ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Kontseptsiooni eesmärk on tagada Eestis
vanadele (st vähemalt 100 a) metsadele iseloomuliku elustiku säilimine kõigis metsatüüpides,
milleks tuleb range kaitse alla võtta vähemalt 20% kõigi metsatüüpide pindalast. Rangelt
kaitstavate metsade töörühma analüüsist selgus, et täiendavalt on range kaitse alla vaja võtta
just salu-, laane- ja soovikumetsi, kokku u 34 000 ha ulatuses. Laane-, salu- ja soovikumetsade
vajakuid vähendatakse riigimaade arvelt. 2018. aasta seisuga oli projekteeritavate kaitstavate
alade kihile kantud metsaalad kõigi vajakute katmiseks ning sellega on tagatud nende alade
ajutine kaitse kuni vastavate alade kaitse alla võtmise menetluse lõpuni ning peale positiivset
otsust on kaitse lõplikult tagatud. 2018. aasta lõpuks oli ette valmistatud täiendavate laane-,
salu- ja soovikumetsade range kaitse alla võtmise ettepanek 58 uue kaitseala moodustamiseks
u 26 700 hektaril, sellest 20 700 hektarit nimetatud vajakute täitmiseks. Lisaks valmistati ette
ja osaliselt ka menetleti samal eesmärgil veel u 3000 ha ulatuses metsa range kaitse alla
võtmine olemasolevate alade laienduse või tsoneeringu muudatusena.
Koostati väärielupaiga kaitsekontseptsiooni analüüs, et tagada vabatahtliku keskkonnakaitse
kuluefektiivsus. 2016. aastal hoogustus oluliselt uute VEP lepingute sõlmimine ning 2018.
aasta lõpus oli selge vajadus riigieelarve suurendamiseks, et jätkuvalt kaitselepinguid sõlmida.
VEP-ide kaitset on edendatud ning kaotati VEP-i pindala piirang, sõltuvus kaitstaval alal
mittepaiknemisest ja indikaatorliigi esinemise nõue. Muudatustega suurenes oluliselt VEP-ide
kogupindala. Lisaks muudeti VEP-i kaitse kohustuslikuks avalik-õigusliku juriidilise isiku maadel
(seni oli vaid riigimetsas), millega lisandus range kaitse alla 245 ha VEP-e. Keskkonnaregistrisse
on 2019. a alguse seisuga kantud 10 111 VEP-i kogupindalaga u 24 500 ha, neist valdav enamus
asub riigimaal (7 173 VEPi või selle osa kogupindalaga üle 19 700 hektari ehk u 81%). Riigi poolt
on RMK VEP-e inventeerinud alates 1999. aastast ning tänaseks on RMK maadel VEP-e 18 617
hektarit, millest u 3000 hektarit lisandus 2018. aastal. 2019. aastal on RMK-l plaanis
täiendavalt inventeerida 57 000 hektarit metsamaad, et kontrollida seal VEP-ide esinemist.
Valikus olevad 57 000 hektarit on välja valitud metsa inventeerimisandmete alusel ning
vastavalt inventeerimisandmetele on nendel aladel VEP-i esinemise tõenäosus kõrgem. 2018.
aasta lõpuks oli Keskkonnaregistris VEPe registreeritud kokku u 24250 hektaril, millest u 80%
kuulus avalik-õigusliku juriidilise isiku omandisse, kus VEPide kaitse on kohustuslik.
Metsade olemi, seisundi ja kasutamise hindamiseks ning Kyoto protokolli II perioodi (2013–
2020) aruandluskohustusteks vajalike täiendavate algandmete kogumiseks on pidevalt
täpsustatud ja kaasajastatud riikliku metsainventeerimise metoodikat ja suurendatud
andmehõivet.
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse, KeA, KAURi, RMK jt koostöös on arendatud
metsaregistri uut IT platvormi ja avalikke teenuseid ning integreeritud metsandusasutuste
infosüsteeme. Metsaregistri uus versioon käivitus aastal 2017. Andmete lisandumine
metsaregistrisse on muutunud suhteliselt stabiilseks. Tagamaks metsa inventeerimisandmete
kvaliteeti, seati metsakorraldaja tööle tingimused, mis võimaldavad ebakvaliteetse töö korral
1
https://www.envir.ee/sites/default/files/metsade_range_kaitse_2016_alohmus.pdf
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistada ning metsakorraldajatele seati
täiendkoolituse kohustus. Avalikkusele suunatud Metsaportaali kasutavad metsakorralduse
litsentsi omavad firmad (2018. a märtsi seisuga 52 tk) ning kuni 60 000 aktiivset
metsaomanikust kasutajat, kes metsaportaali kaudu saavad kasutada kaardirakenduse
võimalusi, vaadata enda kinnistuga seotud andmeid (metsateatisi, metsakaitse- ja
metsauuendusekspertiise, jm tulenevaid piirangute andmeid) ning esitada metsateatisi.
Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks
ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või
mobiil-ID abil. Turvalisuse tagamiseks logitakse kõik kasutajate tegevused infosüsteemis.
EMKga seotud erametsakonsulendid kasutavad Metsaportaali erametsaomanike nõustamisel.
Bürokraatia vähendamiseks muudeti metsakaitseekspertiis raiet lubavaks dokumendiks, mis
muutis metsakahjustuste likvideerimise omanike jaoks lihtsamaks, vähendades loa saamiseks
vaja minevat aega.
Viljakates kasvukohatüüpides (I ja IA) vähendati kuuse raievanust vastavalt 60-le ja 70-le
aastale, et tagada metsaomanikele võimalus raiuda viljakate kasvukohatüüpide kuusikuid
enne, kui metsakahjustused, peamiselt juurepess, vähendab puidu kvaliteeti. Vastukaaluks
raievanuste langetamisele algatati täiendavate kaitsealade loomine laane-, salu- ja
soovikumetsades. Turbe- ja valikraiete raiete laialdasema kasutuselevõtu tagamiseks
leevendati turbe- ning valikraiele seatud piiranguid ning tagamaks elustikule sobivaid
tingimusi, seati nii valik- kui ka turberaiele säilikpuude jätmise kohustus.
Edukalt rakendati KIKi siseriiklikku toetust „Metsa uuendamise toetus“, mille kaudu on
toetatud metsauuendustööde tegemist järgnevalt.
Aasta Maapinna ettevalmistamine Istutamine Hooldamine
(ha) (ha) (ha)
2011 2 184 999 1 224
2012 1 780 1 347 1 156
2013 2 091 1 274 1 515
2014 2 297 1 509 1 872
2015 2 416 1 662 2 375
2016 2 335 1 699 2 735
2017 2 470 1 670 2 605
2018 1 782 1 933 2 306
KOKKU 17 355 12 093 15 788
Metsaühistute poolt pakuti süstemaatiliselt erametsaomanikele rühmanõustamist ja praktilist
abi metsade majandamisel (maksundus, uuenenud metsaregister, raiete ja uuendustööde
korraldamine).
Metsakultuuride hooldamiseks ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamiseks
jätkati Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Metsa majandusliku ja ökoloogilise
elujõulisuse parandamine“ rakendamist. 2017-2018 tehti toetuse määramise otsus ligi
17 380 ha kuni 30 aasta vanuse puistu hooldusraie tegemiseks.
Metsa inventeerimise ja seire käigus koguti andmeid olulisemate kahjustajate ja
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
kahjustuste kohta. SMI tagas regulaarselt ülevaate kahjustatud metsamaa üldpindalast
metsakahjustuse põhjuste viisi. Metsainventeerimise käigus fikseeriti kahjustusi
eraldisepõhiselt vastavalt metsakorraldamise juhendile. 2018. aastal on Keskkonnamet teinud
metsakaitselisi ekspertiise kogupindalaga 2405 hektaril, mis on üle kahe korra vähem kui 2016.
aastal (vastavalt 6458 ha). 2016. aasta suur metsakaitseekspertiiside arv tulenes juulitormist.
Keskmiselt on tehtud metsakaitse ekspertiise 2800 ha aastas (2011–2018 aastate keskmine).
Peamisteks metsakahjustajateks on olnud ulukikahjustused, tormikahjustused, juure- ja
tüvemädanikud, kuuse-kooreüraskite kahjustused ja ebasoodne veerežiim.
Juurepessu kahjustuste piiramiseks rakendati suviste raiete korral bioloogilisi ennetavaid
tõrjemeetodeid. RMK kasutas juurepessu tundlikel alades kändude töötlemist preparaadiga
ROTSTOP®. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse
parandamise investeeringutoetus“ raames toetati taimehaiguse ja -kahjustuse vastase
tõrjevahendi soetamist ja kasutamist kuni 300 ha aastas. 2017-2018 aastal enam vahendeid
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Metsa majandusliku ja ökoloogilise
elujõulisuse parandamine“ raames taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi
soetamise ja kasutamise toetamiseks ei jätkunud. Ohtlike invasiivsete liikide avastamisel ja
nende tõrje korraldamisel on Eestis pädevaks asutuseks Põllumajandusamet, kes koos KAURi
ja KeAga viivad läbi iga-aastaseid taimekahjustajate (metsas ja metsapuutaimlates)
avastamiseks vastavaid seireid.
Osaliselt integreeriti üle-euroopalise metsaseireprogrammi täitmine andmete kogumisega
Kyoto protokolli LULUCF (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse – land use,
land-use change and forestry) valdkonna aruandluse vajadusteks. ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heite seire- ja
aruandlusmehhanismi kohaselt on Eesti igal aastal esitanud kasvuhoonegaaside (KHG)
heitkoguste inventuuraruande (NIR) ja ühtse aruandevormi (CRF) tabelid ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile ja Euroopa Komisjonile.
Eesti metsageneetiliste ressursside säilitamiseks kaardistati geenireservimetsadena arvel
olevate alade olukord ning selgitati välja kitsaskohad, millega tuleb edasi tegeleda. Eelmisel
sajandil valitud alade mahust on geneetiliste ressursside in situ säilitamiseks sobilik 2206
hektarit, mistõttu on vajalik üle vaadata vajadus geenireservimetsade järele ning see
asjakohaselt reguleerida.
Metsandusliku pärandkultuuri inventuur Eestis on lõppenud. Inventuuri andmed on talletatud
Eesti Looduse Infosüsteemis (EELISes). Info pärandkultuuriobjektide kohta on tehtud kõigile
avalikult kättesaadavaks Maa-ameti rakenduses. Infotehnoloogiliselt on pärandkultuuri
andmebaas liidestatud Metsaregistriga, mille avalik teenus kuvab pärandkultuuri objekte
kaardil ja teave raiealaga kattuvast pärandkultuuri objektist kuvatakse infona ka
metsateatisele. Nutiseadmetes toimiv ja kasutaja asukohta positsioneeriv Maa-ameti
kaardirakendus võimaldab pärandkultuuri objektide infoga tutvuda ka maastikus. Nii Maa-
ameti kaardirakenduses kui ka RMK kodulehel on loodud võimalused tagasiside andmiseks
pärandkultuuri objektide kohta ja uutest objektidest teatamiseks. Rahvusvahelisel tasandil
tehakse koostööd Maailma Metsateadlaste Organisatsiooni IUFRO metsade kultuuripärandi
töögrupis, mille viimane kokkusaamine (kus ka Eesti oli kaaskorraldaja) toimus 2018. a lõpus
Austrias. Ka see andis kinnitust, et Eestis pärandkultuuri vallas tehtu on erakordne kogu
maailmas. Koostati ja RMK nõukogu poolt kinnitati RMK arengukava aastateks 2011–2014 ja
2015–2020. Kõigil RMK metskondadel on alates 2013. aastast pikaajalised majandamise
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
kavad. Riigi metsaseemnevaru haldajana on RMK teinud pingutusi metsataimekasvatajate
vajadusi rahuldava riigi metsaseemnevaru säilitamiseks ja täiendamiseks. Tugevate
tulevikupuude saamiseks rajab RMK koostöös Eesti Maaülikooliga järglaskatsealasid. Männi
katsealad on rajatud, kuuse katsealadesse istutatakse välja valitud heade omadustega
plusspuude järglasi 2020. aastani.
Riigimets täitis edukalt puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja
igaüheõiguse pakkuja funktsioone. 2018. aastal sai RMK kohustuse osta eraomanikelt
looduskaitsepiirangutega maad ja liitus lendorava elutingimuste parandamiseks algatatud
Eesti-Soome ühisprojektiga. 2018. aasta RMK aastaraamatu põhjal oli 2018. aastal
puidumüügimaht 3,7 mln m³, moodustades 29% Eesti raiemahust, millest teeniti 205 mln
eurot. 2018. a teenis RMK kasumit 88,9 mln eurot (339,5 mln eurot 2011-2018), millest
omanikutuluna kanti riigieelarvesse 26,9 mln eurot (176,4 mln eurot 2011-2018),
maamaksuna 4,9 mln eurot (35,6 mln 2011-2018). 2018. aastal oli 28,6% RMK hallatavast
metsamaast range kaitse all. RMK maadel on registreeritud 490 kaitsealust liiki ja
vääriselupaiku kogupindalaga 18 617 hektarit. Looduskaitsetööde maksumus oli 2018. a
suurenenud 4,9 mln euroni ning elupaiku taastati rekordilises mahus. RMK puhke- ja
kaitsealadel on külastuste arv tõusnud 2,7 miljonini. Külastustaristule ja loodusteadlikkuse
edendamisele kasutati 2018. a 8,1 mln eurot.
Olemasolevaid kuivendussüsteeme ja voolusänge taastati ja rekonstrueeriti kohtades, kus
see ei ohustanud kaitseväärtuste säilimist. Kuivendussüsteeme on RMK maadel 500 095
hektarit ja neid enam juurde ei rajata.
Rakendati Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meedet 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse
infrastruktuur“, mille eelarvest 28% ehk 13 miljonit eurot kasutati erametsaomanike
maaparandussüsteemide korrastamiseks ja juurdepääsuteede seisundi parandamiseks.
Siseriiklikest vahenditest toetakse piiratud ulatuses eesvoolude ja kuivenduskraavide
hooldamist (keskmiselt 125 km kraave aastas). Samas on jätkuvalt suur vajadus
juurdepääsuteede korrastamise toetamiseks – üheaegselt kuivenduskraavi kordategemisega
on metsaressursile juurdepääsutingimuste parandamiseks otstarbekas ka metsatee
uuendamine. Jätkuvalt toetati 2017.–2018. aastal Eesti maaelu arengukava 2014–2020
raames meetmest “Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus”
metsamajanduse infrastruktuuri korrastamist. 2017.–2018. aasta eelarvest maksti keskmiselt
16% ehk 2,5 miljonit eurot kasutati erametsaomanike maaparandussüsteemide
korrastamiseks ja juurdepääsuteede seisundi parandamiseks. Täiendavalt rakendati 2017.–
2018. aastal ka EMK kaudu väiksemamahuliste tööde jaoks toetust, millega uuendati 29,5 km
eesvoolu ja 199,1 km kuivenduskraave, rajati 8,8 km voolunõvasid ja asendati 765 meetrit
truupe. Toetust maksti kahe aasta jooksul 474 300 eurot.
Kaitse alla võtmise ja kaitsekordade eelnõude seletuskirjades on parandatud
sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. Süsteemselt on arvutatud ja kompenseeritud
kaitsealadel majanduspiirangute tõttu saamata jäänud tulu Eesti maaelu arengukava 2007–
2013 ja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Natura 2000 toetus erametsamaale“
kaudu. 2016. aastal valmistati ette muudatused meetme “Natura 2000 toetus
erametsamaale“ määruses, ning alates 2017. aastast on võimalik maksta toetust ka väljaspool
Natura võrgustikku asuvale looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava
loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuvale maale. 2018. aastal taotlesid erametsaomanikud
väljaspool Natura võrgustikku asuvale sihtkaitsevööndis olevale metsamaale toetust 3692
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
hektarile summas 406 123 eurot. Kokku maksti 2018. aastal Natura 200 toetust
erametsamaale 4,3 miljonit eurot.
Metsanduse arengukava ressursikasutuse hinnangud ja seisukohad metsade kasutamiseks
kliimamuutuse leevendamiseks olid sisendiks Eesti energiamajanduse arengukavale aastani
2030 ja selle keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Energiamajanduse arengukava
rakendamine aitab kaasa puidu, raiejäätmete ja alternatiivsete puiduressursside
aktiivsemale kasutamisele.
Muudeti maksusüsteemi, et tagada füüsilisest isikust erametsaomanike õiglasem
maksustamine ja suurendada huvi metsade majandamise vastu. Tulumaksuseaduse
muudatustega lubati füüsilisel isikul kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali
võõrandamisel kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata saadud tulust maha metsa
majandamisega seotud kulud.
Keskkonnaminister moodustas 11.01.2012 sektoriülese metsandusnõukogu metsapoliitika
majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste eesmärkide ja metsanduse
arengukava täitmise soodustamiseks ja jälgimiseks.
Erametsakeskus arendati erametsanduse kompetentsikeskuseks. Tulemusnäitajatel
baseeruv puidumüügi süsteem rakendus 2012, kui ühistutele hakati maksma toetust ühistu
abil turule toodud puidu mahu, teenindatud metsaomanike arvu ning metsa
kvaliteedinäitajate alusel. Alates 2012 seati nõustamisele omafinantseering 10% ning alates
2014. aastast 30%. 2016. aastal valmistati ette nõustamistoetuse ning metsaühistute
toetamise muudatusi, mis rakendusid 2017. aastast. Muudatuste eesmärgiks oli muuta
tugisüsteemi majanduslikult iseseisvamaks, samal ajal võttes toetuste maksmisel arvesse
vajadust suurendada metsakasvatustööde mahtusid erametsades. 2018. aastast hakati
toetama metsamajandamise sertifitseerimist erametsades. Koostöös Maaeluministeeriumi ja
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga valmistati ette ja rakendati Maaelu
arengukava 2014–2020 metsandusele suunatud meetmed.
Metsas läbiviidava kontrolli efektiivsuse suurendamiseks võeti 2017. aastal kasutusele
droonid, millega saab teha kontrollitava objekti esmase vaatluse ning see võimaldab
kontrollispetsialistil teostada metsaeraldise kohapealne ülevaatus ainult juhul, kui drooni abil
saadud andmed viitavad põhjalikuma kontrolli vajadusele. Droonide kasutuselevõtt on ennast
kuluefektiivsuse eesmärgil ka õigustanud.
Transpordivõimaluste kuluefektiivsemaks, keskkonnasõbralikumaks ja liiklusohutumaks
muutmist käsitleti transpordi arengukavas aastateks 2014 kuni 2020. Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium leevendas ümarpuidu veol massipiiranguid 48/52t sõltuvalt
autorongi sildade arvust ja paarisrataste olemasolust. Keskkonnaministeerium andis
võimaluse elektroonilise veoselehe kasutamiseks. Transpordivõimaluste kuluefektiivsemaks,
keskkonnasõbralikumaks ja liiklusohutumaks muutmine on jätkuvalt aktuaalne tegevus.
Erametsandusega seotud metsandusalaste rakendusuuringute programmi koordineeris
EMK ja rahastati KIKi toetusel perioodil 2011-2016 summas 100 708 eurot. 2015. ja 2016.
aastal valminud uuringute tulemusel täpsustati toetuste mõju hindamise metoodikat, leiti
erametsade majandamise kattetulu (u 130 eur/ha/a) ning uuendati makromajanduslike
arvutuste baasnäitajaid – 1 m3 puidu raiumise ja töötlemisega luuakse 90 eurot lisandväärtust
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
ning üle 70 euro maksutulu. 2017–2018 on EMK toel valminud erinevad analüüsid nii makstud
erametsanduse toetustega kaasnenud majandusmõjust, kui ka ülevaade puidutootmiseks
kasutatava metsavaru suurusest, iseloomust ja võimalikust kasutusmäärast lähimal kümnel
aastal.
2018. aastal jõudis lõpule kolm RMK rahastatud teadusprojekti. RMK teadusnõukogu valis
toetuseks välja ka kaks uut rakendusuuringut “Kaitstavate metsafragmentide
eesmärgipärasuse suurendamine” ja “Biotõrje efektiivsus ja antagonistlike seente kasutamine
juurepessu tõrjes hariliku kuuse puistutes ning erinevate taimetüüpide nakatumine viljakates
kasvukohatüüpides” mahus 346 730 eurot. Täiendavalt on leidnud KIKi metsanduse
alamprogrammist rahastamist erinevad metsandusega seotud uurimisprojektid. Luua
Metsanduskoolis uuendati 2014. aastal kõik metsanduslikud tasemeõppe kutseõppekavad
vastavalt kutsestandarditele ning õpet viiakse läbi 2.-5. kvalifikatsioonitasemel nii
kutsekeskharidus- kui kutseõppes. Õpe lõppeb kutseeksamiga. Metsa- ja puidutööstuse
valdkonnas on kehtivaid kutsetunnistusi kokku ligi 3918.
Eesti on viimasel kümnel aastal nii raie MM-il kui ka noorte Euroopa metsandusvõistlustel
olnud riikide arvestuses esiviisikus, mis näitab kutseõppe kõrget taset. Võistlusteks
ettevalmistumist ja võistlustel osalemist on toetanud KIK. Eesti siseselt on järjepidevalt
toimunud raievõistlused ja metsameeste kutsealavõistlused RMK ja Metsaseltsi vedamisel.
Avalikkuse teavitamine metsaressursi rollist ja selle kasutamise olulisusest ning
metsamajanduse ja puidukasutuse maine tõstmine toimus Metsaseltsi, Eesti Erametsaliidu,
EMK, RMK jt asutuste korraldusel ning peamiselt KIKi ja RMK rahastamisel. Metsanduslik
õppeleht Sinu Mets ilmub järjepidevalt neli korda aastas. Pidevalt toimuvad erametsanduse
võtmeisikute (metsaühistute juhid ja konsulendid) koolitused. Lisaks osaleb EMK koostöös
metsaomanike esindusorganisatsioonidega Maamessil, kus jagatakse infot ning tutvustatakse
erametsanduse tugisüsteemi ning selle pakutavaid teenuseid. KIKi metsanduse
alamprogrammist on rahastatud lisaks metsateaduse (metsanduslike teadusuuringute ja
analüüside tegemine) projektidele ka haridusega seotud projektid ning
kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks ja puidu kui
taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamiseks.
Varasemalt on öeldud, et piiranguvööndite kaitse-eesmärgid ei ole kaitse-eeskirjade
seletuskirjades sageli lahti kirjutatud selliselt, et selguks, millised loodusväärtused
piiranguvööndisse tegelikult jäävad. Samuti, et metsaomanik ei saa alati piisavalt
informatsiooni, millistest väärtustest kaitseala valitseja kaalutlusotsustuste tegemisel lähtub.
Seega on raiete keelamine või raietele täiendavate tingimuste seadmine olnud metsaomaniku
jaoks sageli ettearvamatu ja loonud metsaomanike seas ebakindlust ning segadust, milles
seisneb sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi erinevus. Viimaste aastate kaitse-eeskirjade
koostamisel on pidevalt parandatud ka kaitse-eesmärkide osa, kuid probleem võib alles olla
varasemalt kinnitatud kaitse-eeskirjade juures. Maaomaniku jaoks on lihtsustatud erinevate
kaitsekategooriate liikide elupaikade info kättesaadavust, sest 2017. aastal lisati
metsaregistrisse võimalus tutvuda kõigi maaomaniku valduses asuvate kaitsealuste liikide
leiukohtadega. Olukorra parandamisel on oluline roll ka maaomanike teadlikkuse kasvul, st
järjest rohkem kasutatakse võimalust kaasa rääkida ja infot vahetada kaitse-eeskirjade ja
kaitsekorralduskavade koostamise protsessides. Veelgi detailsemat loodusväärtuste
paiknemist ja majandamisjuhiseid on võimalik käsitleda kaitsekorralduskavades.
Piiranguvööndite majandamisjuhiste ühtlustamiseks on KeA koostanud asutuse sisese
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
juhendi.
2. OLULISEMAD PROBLEEMID ARENGUKAVA TÄITMISEL
Kodumaise metsakultiveerimismaterjali puudus. Kultiveerimismaterjali registreeritud
tootjaid oli 2018. a lõpu seisuga 116. Kuigi istutusmaterjali toodang on võrreldes 2010.a
suurenenud ligi kaks korda (16,8 mln taime 2010 ja 29,2 mln taime 2016.aastal, 33,3 mln
taime 2018. aastal), ei ole seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga
erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on
metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Kui 2016. a toodi
metsauuendamiseks sisse 2,3 mln taime, siis 2018 aastal juba 5 mln taime. Taimetoodangust
andsid 2016. a erataimlad 29% ja riigitaimlad 71%. 2018. a andsid erataimlad juba 35% ja
riigitaimlad 65%. Erataimlate toodangumahu tõus on seotud metsaühistute võrgustiku
arenemisega. Järjest enam on metsaühistud hakanud koondama erametsaomanike
taimevajadusi ning pakkuma erataimlatele toodangu turustamisel kindlust. Siiski puuduvad
hetkel erataimlatel piisavas mahus vahendeid investeerimiseks.
Metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemine. 2018. aastal tehti KeA poolt metsauuenduse
hindamist kokku 10 072 hektaril. Tähtaegselt (5 aastat peale lageraiet) oli uuenemata 263 ha,
mis moodustab 6,5% üle vaadatud lankide pindalast, mis oleksid pidanud olema juba
uuenenud. Ülevaatuse tulemusena oli kaasikutest uuenenud kasega 59% ja haavaga 20%,
kuusikutest oli uuenenud 64% kasega ja 21% haavaga. Männikutest oli uuenenud 69% kasega
ja 14 % männiga.
Puuliikide osakaalu muutumine (aastaraamat „Mets 2018“)
Metsade majandamise regulatsioon ei taga majanduslikult ratsionaalset metsade
majandamist. Puistupõhiste küpsusvanuste rakendamise mõju analüüsi2 kohaselt ei arvesta
metsaseaduse järgsed uuendusraiet lubavad küpsuskriteeriumid puistute kasvu
seaduspärasusi (juurdekasvu dünaamika, saadavad sortimendid, puistute kahjustuste ulatuse
suurenemine vanuse kasvades). Majandatavad metsad toodavad seetõttu vähem tulu ning
Eestil tervikuna jääb kasutamata võimalus fossiilsete materjalide asendamiseks läbi
2
https://www.envir.ee/sites/default/files/eraldisepohisedkupsusvanused.pdf
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
taastuvressursi kasutamise. Mõnevõrra leevendust on nimetatud probleemile toonud
metsaseaduse muudatus, mis tõi puistu raievanuse arvestusse koosseisu aspekti. Koosseisu
järgi diferentseeritud raievanused ei tõsta ega alanda raiemahtu, vaid võimaldavad teha
uuendusraiet optimaalsema vanusega puistus, mis tagab puiduressursi säästvama kasutuse.
Samuti on arengukava perioodi jooksul (2017) alandatud viljakate kuusikute (1A, 1
boniteediklass) raievanust 60–70 aastani varasemalt 80 aastalt. Teisalt puudutas muudatus
üksnes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest.
Kyoto protokolli LULUCF sektori aruandlus. Metsandust raporteeritakse maakasutus,
maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna all. LULUCF sektoril on Eesti suure metsasuse
tõttu riigi süsinikuringes tähtis roll. Kasvuhoonegaaside neeldumist ja emissioone arvutatakse
maa-aluses ja maapealses biomassis, surnud puidus, varises, mineraal- ja turvasmuldades ning
puittoodetes. Koostöö eriala ekspertide ja teadusasutustega on erakordselt aktuaalne
tegevus, sest see tagab Eestile parema positsiooni läbirääkimistel Euroopa Liiduga ning
läbipaistva ja täpse emissioonide arvestuse. Jätkuvalt on oluline leida võimalusi
riigispetsiifiliste emissioonifaktorite väljatöötamiseks.
Hea ettevalmistusega ja kohanemisvõimelise tööjõu olemasolu tagamine. Tööjõuvajaduse
seire- ja prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna raporti kohaselt on
valdkonna tööjõuvajadus tervikuna pigem kasvav ning suureneb vajadus harvesteri- ja
forvarderioperaatorite ning metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhtide järele. Tehnoloogiliste
arengutega seoses väheneb järk-järgult vajadus kettsaega töötavate raietööliste järele. Raport
sisaldab ettepanekut suurendada harvesteri- ja forvarderioperaatorite lõpetajate arvu järk-
järgult lähema 10 aasta jooksul 30 harvesteri- ja 30 forvarderioperaatorini aastas. Aastani
2013 suurendati masinajuhtide eriala kõrgema pearahaga riiklikku tellimust 49 kohani. Alates
2014. aastast masinajuhte eraldi riiklikus tellimuses välja ei tooda ning nende rahastus on
teiste metsanduse erialadega võrdne. Arvestades metsamasinaõppe kallidust,
amortiseerunud õppemasinate ressurssi ning järgmiste perioodide investeeringuvajadust, ei
suuda Luua Metsanduskool täita sektori suurenevat nõudlust masinajuhtide järele.
Riiklike metsandustoetuste rahastamise vähenemine. Alates 2017. aastast vähenes riiklike
toetuste rahaline maht u 1/3 võrra, põhjuseks KIK keskkonnaprogrammi rahalise mahu
vähenemine. Siiski jätkati kõigi erametsanduse toetusmeetmete rakendamist. See võib kaasa
tuua metsakasvatustööde mahtude vähenemise erametsades (nt metsauuendus). Samuti
vähenes aastatel 2017.–2018. aastal vääriselupaiga kaitselepingute sõlmimine, kuna
riigieelarvest eraldatud rahaline maht oli juba lepingutega kaetud.
3. LOODUSVARA KASUTAMINE
Metsanduse arengukavas aastani 2020 on esitatud mõõdukas puidukasutuse stsenaarium,
mille kohaselt on metsasektori pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks saavutada uuendus- ja
harvendusraiete mahuks 12–15 mln m3 aastas. Arengukava kohaselt kajastatakse aruandes
ülevaade eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest. Aastatel 2009–2018
(viimased 10 aastat) on keskmine raiemaht SMI põhjal olnud 9,98 mln m3 (2011–2018
perioodil 10,7 mln m3) ehk ~67–83% eesmärgist (71–89%). Aastatel 2009–2018 (viimased 10
aastat) on keskmine metsade juurdekasv SMI põhjal olnud 15,4 mln m3 (2011–2018 perioodil
15,7 mln m3). Aastatel 2009–2018 (viimased 10 aastat) on keskmine majandatavate metsade
juurdekasv SMI põhjal olnud 13,2 mln m3 (2011–2018 perioodil 13,6 mln m3). See tähendab,
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
et nii arengukava perioodil (2011-2018) kui ka viimase kümne aasta jooksul (2009-2018) ei ole
keskmine raiemaht ületanud kogu metsade juurdekasvu ega ka majandatavate metsade
juurdekasvu. Nii on perioodil 2009–2018 raiutud keskmisena u 65–76% juurdekasvust,
perioodil 2011-2018 keskmisena 68–79% juurdekasvust. Seega on aruandlusperioodil Eestis
jätkuvalt toimunud tagavara akumuleerumine (vt indikaatorid „Uuendusraiemaht ja pindala“,
„Metsade kogutagavara“), millega ei kasutata optimaalselt olemasolevat ja juurde kasvavat
puitu kui taastuvat ressurssi.
Eesti tulundusmetsade männikute keskmine vanus on 69 aastat ning majandatavate kuusikute
keskmine vanus 51 aastat. Küpsete puistute juurdekasv ja süsinikusidumine väheneb vanuse
suurenedes ning uuendusraieid edasi lükates võib raietega kaasnev emissioon kõigi puistute
vähenevast juurdekasvust tulenevalt ületada sidumist.
Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa
kasutamise tagamine. Selleks, et ka tulevikus tagada metsamaade kasvupotentsiaali
optimaalne kasutamine ja puidukasutuse võimalus, tuleb jätkuvalt soodustada uue
metsapõlve saamiseni viivaid uuendusraieid küpsetes metsades ning sellele järgnevat
metsade uuendamist ja kasvatamist. Metsi uuendades, kasvatades ja kasutades saame
pidevalt energiamahukate materjalide ja fossiilkütuste asendamiseks taastuvat loodusvara
puitu, mille kasvamise käigus seotakse suur osa Eesti teistes sektorites tekkivast CO2 heitest.
Raiemaht raieliigiti 1999-2018 SMI põhjal
Raiutud tagavara
KOKKU Hooldusraied Uuendusraied Muud raied
Aasta surnud surnud surnud surnud
puit puit puit puit
tuhat tuhat tuhat tuhat tuhat tuhat
tm tm tm tuhat tm tm tuhat tm tm tm
2018 12 741 774 1 944 252 10 573 513 224 9
2017 12 489 772 1 680 278 10 617 464 192 30
2016 10 739 731 1 615 324 9 005 382 119 26
2015 10 049 488 1 708 225 8 220 241 121 23
2014 10 007 657 1 715 293 8 042 363 250 1
2013 10 092 775 2 089 351 7 653 422 350 2
2012 10 182 912 1 759 453 7 898 449 524 10
2011 8 991 816 1 861 378 6 762 426 368 12
2010 8 165 666 1 511 288 6 343 359 311 19
2009 6 350 574 1 429 240 4 722 323 198 10
Viimane 10-
aastane
periood 9 980
Keskmine
2011–2018 10 661
Tabel on koostatud SMI andmete põhjal. Halliga on tähistatud arengukava periood 2011–2018
EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0020 - „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise
aruande 2011–2018 kooskõlastamine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigikantselei; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.02.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd98f68e-3a56-44e6-a8b1-1558acf96513
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd98f68e-3a56-44e6-a8b1-1558acf96513?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main