dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

„Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. jaanuar 2021
Viit
2-15/21-0001/152-1
Registreeritud
11. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-15 Õigusloomealane kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-15/21-0001
Vastutaja
Karel Lember (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. veebruar 2021

Failid

  • 📎„Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 esitamine.asice1880 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Seletuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2018“ kohta 1. Sissejuhatus Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (edaspidi metsanduse arengukava) kinnitas Riigikogu 15.02.2011. Metsaseaduse § 7 kohaselt esitatakse metsanduse arengukava täitmise kohta aruanne. Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne (edaspidi aruanne) on koostatud aastate 2011–2018 kohta. Aruande koostas Keskkonnaministeerium, kes metsanduspoliitika kujundajana omab suurimat mõju metsanduse arengule. Arengukava viiakse ellu koostöös Rahandusministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aruande koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ([email protected], tel 626 2913) ning metsaosakonna nõunikud ja peaspetsialistid. Vajadusel kaasati vastavat andmestikku koguvaid riigiasutusi, sh Keskkonnaagentuuri. 2. Sisu Aruanne sisaldab metsanduse arengukava täitmise indikaatoreid, ülevaateid olulisematest metsanduse arengukava täitmise tulemustest ja probleemidest ning ülevaadet puidu kui taastuva loodusvara kasutamisest. Aruande koostamisel on kasutatud varasemate aastate aruandeid, riikliku statistilise metsainventeerimise andmeid (edaspidi SMI) ja teisi andmeallikaid. Metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks: 1) pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses; 2) metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest; 3) ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. 2018. aasta seisuga on saavutatud soovitud tase rangelt kaitstavate metsade pindalas ehk see on suurenenud 13,2%-ni (SMI 2018). Kaaluka osa rangelt kaitstavate alade suurenemises moodustasid kaitstavate metsaalade tüpoloogilise esindatuse parandamiseks täiendavate kaitstavate laane-, salu- ja soovikumetsade ettepanekute lisandumine projekteerivate alade hulka. Eesti metsamaa pindala SMI järgi on suurenenud 2,22 mln hektarilt 2010. aastal 2,33 mln hektarini 2018. aastal, millest 24,6% olid kaitstavad metsad (SMI 2018). SMI andmetel oli 2008. a. metsade tagavara 431 mln m3 (SMI 2015) ning 2018. a. oli see juba 480 mln m3 (SMI 2018) ehk metsade tagavara on suurenenud lisaks raiutule keskmiselt 4,5–5,0 mln m3 aastas. Arengukava jooksul on pikas perspektiivis puitu kui taastuvat loodusressurssi kasutatud puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses. SMI põhjal on kümneaastases perioodis 2009–2018 keskmine raiemaht olnud 9,98 mln m3 (arengukava perioodil 2011–2018 vastavalt 10,7 mln m3). Perioodil 2009–2018 on keskmine metsa tagavara juurdekasv olnud 15,4 mln m3 (perioodil 2011–2018 vastavalt 15,7 mln m3). Seega nii viimase kümne aasta jooksul kui ka arengukava perioodil ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsa tagavara juurdekasvu. Kokku tehti 2018. aastal metsauuendustöid 51,5% uuendusraiealadest. Investeeringuid uue tootliku metsapõlve saamiseks tehakse rohkem riigile kuuluvates metsades (2018. a metsaistutus ja -külv 77% uuendusraiealadel), erametsaomanike huvi metsade uuendamisse investeerida on madalam (2018. a metsaistutus ja -külv 30% uuendusraiealadel). Metsamajanduse hõivatute arv on püsinud pigem stabiilsena (6000–7000), prognoosid aastani 2025 on pigem kasvavad (7 700 hõivatut). Kasvav on aga olnud puidutöötlemise valdkonnas olevate hõivatute arv. Arvestades juurde paberitööstuse vastavad näitajad (~1500 hõivatut) ning muud lisanduvad kaudsed ja kaasnevad metsamajanduse ja puidutöötlemise hõivatud (nt veondus ja transport, mööblitootmine, metsaandide varumine ja jahindus) on metsasektoriga laiemalt seotud hinnanguliselt 59 000 töökohta, mis moodustab peaaegu 10% Eesti hõivatute koguarvust. Vahemikus 2011–2018 on nii metsamajanduse kui ka puittoodete otsene lisandväärtus olnud kasvus, suurenenud on otsene lisandväärtus tihumeetri kohta (2011. a 67 €/tm, 2017. a 84,5 €/tm). Samuti on tõusnud valdkonna otsene osakaal nii SKP-s kui lisandväärtuses. Sektori suurim realiseerimata majanduslik potentsiaal on puidu keemilises töötlemises. 3. Aruande kooskõlastamine Aruanne esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Lisa 1. Metsanduse arengukava aastani 2020 täitmise aruanne 2011–2018 Riigikantselei 08.01.2021 nr 1-5/21/88 „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 sarnaselt varasemate aastate aruannetele. Palume teie kooskõlastust hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Epler Minister Lisad: 1) „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne 2011–2018; 2) seletuskiri „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 juurde; 3) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu. Sama: Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Andra Ainsaar, 626 0716 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2021 Päevakorrapunkt nr „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne 2011-2018 1. Võtta teadmiseks „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruanne aastate 2011–2018 kohta. 2. Esitada punktis 1 nimetatud dokument tutvumiseks Riigikogu keskkonnakomisjonile. 3. Keskkonnaministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 Koostaja: Keskkonnaministeerium Tallinn 2020 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMINE Metsanduse arengukava võeti Riigikogu poolt vastu 15.02.2011. Arengukava elluviimiseks kavandatud olulisemad muudatused metsaseaduses võeti Riigikogus vastu 20.11.2013, muudatused jõustusid 01.01.2014. Olulisimad rahastamisallikad arengukava rakendamisel olid Eesti maaelu arengukavad 2007–2013 ja 2014–2020 ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) metsanduse programm. Vabariigi Valitsuse poolt kiideti 2015. a heaks arengukava rakendusplaan aastateks 2016–2020. Arengukava 2011–2020 täitmise aruande koostamisel on kasutatud varasemate aastate aruandeid, riikliku statistilise metsainventeerimise andmeid (edaspidi SMI) ja teisi andmeallikaid. Metsanduse arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks:  pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas juurdekasvu ulatuses;  metsa tootlikkuse säilitamiseks tehakse metsauuendustöid vähemalt poolel uuendusraiealadest;  ohustatud ja Eestile omaste liikide populatsioonide hea seisundi säilitamiseks on range kaitse alla võetud vähemalt 10% metsamaa pindalast ja parandatud kaitstavate metsade esinduslikkust. Arengukava jooksul on pikas perspektiivis puitu kui taastuvat loodusressurssi kasutatud puidutööstuses ja energeetikas juurdekasvu ulatuses. SMI põhjal on kümneaastases perioodis 2009–2018 keskmine raiemaht olnud 9,98 mln m3 (arengukava perioodil 2011–2018 vastavalt 10,7 mln m3). Perioodil 2009–2018 on keskmine metsa tagavara juurdekasv olnud 15,4 mln m3 (perioodil 2011–2018 vastavalt 15,7 mln m3). Seega nii viimase kümne aasta jooksul kui ka arengukava perioodil ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsa tagavara juurdekasvu. Kokku tehti 2018. aastal metsauuendustöid 51,5% uuendusraiealadest. Investeeringuid uue tootliku metsapõlve saamiseks tehakse rohkem riigile kuuluvates metsades (2018. a metsaistutus ja -külv 77% uuendusraiealadel), erametsaomanike huvi metsade uuendamisse investeerida on madalam (2018. a metsaistutus ja -külv 30% uuendusraiealadel). 2018. aasta seisuga on saavutatud soovitud tase rangelt kaitstavate metsade pindalas ehk see on suurenenud 13,2%-ni (SMI 2018). Kaaluka osa rangelt kaitstavate alade suurenemises moodustasid kaitstavate metsaalade tüpoloogilise esindatuse parandamiseks täiendavate kaitstavate laane-, salu- ja soovikumetsade ettepanekute lisandumine projekteerivate alade hulka. Tüpoloogilise esindatuse kontseptsiooni eesmärk on see, et tagataks Eestis vanadele (st vähemalt 100 a) metsadele iseloomuliku elustiku säilimine kõigis metsatüüpides, milleks tuleb range kaitse alla võtta vähemalt 20% kõigi metsatüüpide pindalast. Keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud range kaitse töörühma analüüsi kohaselt olid vajakud laane-, salu- ja soovikumetsa tüüpides, kokku u 34 000 ha. 2018. aasta seisuga oli projekteeritavate kaitstavate alade kihile kantud metsaalad kõigi vajakute katmiseks ning sellega on tagatud nende alade ajutine kaitse kuni vastavate alade kaitse alla võtmise menetluse lõpuni ning peale positiivset otsust on kaitse lõplikult tagatud. EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 Eesti metsamaa pindala SMI järgi on suurenenud 2,22 mln hektarilt 2010. aastal 2,33 mln hektarini 2018. aastal, millest 24,6% olid kaitstavad metsad (SMI 2018). Riikliku metsainventeerimise (SMI 2018) järgi moodustasid 2018. aastal Eesti metsamaa (majandatava metsamaa) kogupindalast küpsed metsad 27,1 % (25,2 %), valmivad metsad 11,9 % (12,0 %), keskealised metsad 34,8 % (34,5%), latimetsad 6,6 % (6,7 %) ja noorendikud 11,7 % (12,8 %). Enamuspuuliigi järgi on pindalaliselt kõige rohkem männikuid (31,2 %), kaasikuid (29,3 %) ja kuusikuid (18,8 %). Majandataval metsamaal on kõige rohkem vastavalt kaasikuid (30,0 %), männikuid (28,8 %) ja kuusikuid (19,4 %). Kehtiva arengukava perioodi alguses oli Eestis 97 000 erametsaomanikku, kellest 93 000 (96% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 4000 (4%) juriidilised isikud. 2010. a lõpu seisuga (arengukava hakkas kehtima 2011) kuulus erametsaomanikele kokku 1 011 000 ha metsmaad. Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli arengukava alguses 10,4 ha, füüsiliste isikute puhul oli vastav näitaja 8,0 ha ja juriidilisel isikutel 65,7 ha. 2015. aastaks oli omanike koguarv suurenenud 113 000-ni (u +16 000) sh 107 000 (93 000 kasv 14 000) füüsilisest isikust ja 5700 (4 000, kasv 1700) juriidilisest isikust erametsaomanikku. Kuigi füüsilisest isikust erametsaomanike arv suurenes, vähenes nende omandis oleva metsamaa pindala (750 000 ha ligikaudu 690 000 ha-ni). Samal ajal suurenes juriidilisest isikust erametsaomanike metsamaa pindala u 115 000 ha võrra. 2018. aasta lõpu seisuga täiendavaid analüüse teostatud ei ole. Värskeim sellekohane analüüs pärineb 2019. aastast, mille põhjal on Eestis umbes 104 000 erametsaomanikku (98 000 füüsilised isikud, u 6000 juriidilised isikud), kelle omanduses on kokku 1 115 000 metsamaad (58% füüsiliste isikute ja 42% juriidiliste isikute omanduses). Arengukava perioodi jooksul on toimunud mõningane erametsamaade konsolideerumine. Vahemikus 2011–2018 on põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusaladel hõivatute arv vähenenud 21 500ni (umbes 4000 hõivatu võrra), sh töötatud tundide vähenemine on võrreldes hõivatute arvu vähenemisega suhteliselt suurem. Metsamajanduse hõivatute arv on püsinud pigem stabiilsemana (6000–7000), prognoosid aastani 2025 on pigem kasvavad (7 700 hõivatut). Vahemikus 2011–2018 on töötleva tööstuse näitajad püsinud pigem stabiilsena. Kasvav on aga olnud puidutöötlemise valdkonnas olevate hõivatute arv. Kui arengukava algusperioodil oli puidutöötlemise valdkonna hõivatute arv 14 000–15 000, siis perioodi jooksul on tõus olnud umbes 20%. Arvestades juurde paberitööstuse vastavad näitajad (~1500 hõivatut) ning muud lisanduvad kaudsed ja kaasnevad metsamajanduse ja puidutöötlemise hõivatud (nt veondus ja transport, mööblitootmine, metsaandide varumine ja jahindus) on metsasektoriga laiemalt seotud hinnanguliselt 59 000 töökohta, mis moodustab peaaegu 10% Eesti hõivatute koguarvust. Vahemikus 2011–2018 on nii metsamajanduse kui ka puittoodete otsene lisandväärtus olnud kasvus, suurenenud on otsene lisandväärtus tihumeetri kohta (2011. a. 67 €/tm, 2017. a. 84,5 €/tm). Samuti on tõusnud valdkonna otsene osakaal nii SKP-s kui lisandväärtuses. Oluliselt väiksema mõju ning otsese lisandväärtuse kasvuga on olnud paberitööstus. Otsene, kaudne ja indutseeritud lisandväärtus raieühiku kohta on 2011–2017 vahemikus suurenenud 30 € võrra ulatudes perioodi lõpus 220 €/tm kohta. Sama perioodi keskmine otsene, kaudne ja indutseeritud lisandväärtus kokku moodustab 12% Eesti kogu lisandväärtusest ning 10,5% Eesti SKT-st. Sektori suurim realiseerimata majanduslik potentsiaal on puidu keemilises töötlemises. EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 Statistikaameti andmeil on metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse viimastel aastatel olnud suurusjärgus 340 miljonit eurot aastas. Parandatud on metsamajandamise ja puidukaubandusega seotud informatsiooni digitaalse haldamise võimalusi (metsainventeerimisandmete ja metsateatiste esitamine ning registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt). Mittepuidulise kasutuse osas on märgata tõusu metsamaa rekreatiivses kasutamises. Iga-aastaselt on suurenenud on külastuskordade arv. Kui 2015. aastal oli riigimetsa külastajate arv 2,2 mln, siis 2018. aastal oli külastajaid 2,7 mln. SMI andmetel oli 2008. a. metsade tagavara 431 mln m3 (SMI 2015) ning 2018. a. oli see juba 480 mln m3 (SMI 2018) ehk metsade tagavara on suurenenud lisaks raiutule keskmiselt 4,5– 5,0 mln m3 aastas. Eesti majandatavates metsades jääb igal aastal erinevatel põhjustel kasutamata mitu miljonit kuupmeetrit puitu. Enim jääb kasutamata madalakvaliteediline lehtpuu, mille peamine kasutusvaldkond täna on energeetikas. Seetõttu on suurenenud küpse metsa tagavara ja selle kasutusväärtust kahandavad juure- ja tüvemädanike kahjustused. Eestil tervikuna jääb seeläbi kasutamata võimalus tööhõive suurendamiseks ja lisandväärtuse loomiseks ning fossiilsete materjalide asendamiseks läbi taastuvressursi kasutamise. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 indikaatorid 2020. a Indikaator Baastase 2018. a saavutustase sihttase Eesmärk: metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine on tagatud. Aktuaalsete 67 % inventeerimis- 70% (aktuaalsed inventeerimisandmed SMI 90% andmetega kaetud 2018 erametsade pindalast) erametsamaa osakaal 10,6 mln m3 ja 5,85 mln m3 ja 37 900 ha 10,1 mln m3; Uuendusraiemaht ja 22 400 ha/a (pindala pole sihttasemega otseselt 34 500 ha/a pindala (SMI 2000- võrreldav, sest sisaldab turberaie 2008) alasid (3600 ha), mida metsa uuendamiseks tuleb raiuda mitu korda; 2018. aasta SMI 2019 põhjal) 30% (KAURi eksperthinnang erametsade Erametsade 2018. a uuendusraiete pindala 27 300 uuendamise osakaal ha; Keskkonnaameti (edaspidi KeA) 20% 40% uuendusraiete hinnang Eesti erametsas kasutatud pindalast seemnekoguse ja taimede järgi metsaistutuse ja -külvi pindala 8200 ha) Metsateatisi valgustusraie kohta Valgustusraiete 22 200 ha/a enam ei esitata 32 400 ha/a pindala (STAT 2009) 33 145 ha 2013.a Harvendusraiete 14 200 ha/a 19 300 ha/a 34 500 ha/a pindala (SMI 2007) (2018. aasta SMI 2019 põhjal) Geenireservi-metsade Kokku 2721 ha, millest Puudub 2876 ha pindala 1155 ha on majandatav EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 Puhke- ja kaitsealade külastuskordade arv 2,7 milj külastust aastas alade 1,45 mln 1,6 mln (RMK 2018) koormustaluvust ületamata Riigimetsamaa pindala 25% osakaal 20,25 (Eesti maismaa koos sisevetega, ilma 20,25% maismaapindalast suurjärvedeta) Eesmärk: Metsade kui elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud 316 600 ha Rangelt kaitstavate 208 420 ha, (13,2 % Eesti metsade pindalast, range 220 000 ha, metsade osakaal 2,2 mln ha kaitse + kavandatav range kaitse + 2,2 mln ha lepinguga ja riigi VEP, SMI 2018) Eesmärk: Puidu kui taastuva tooraine ja taastuvenergia allika kasutamine on eelistatud suurema CO2 emissiooniga toodete ning taastumatute energiaallikate asemel. 442 mln m3 (SMI 2008) 431 mln m3 480 mln m3 450 mln m3 Metsade kogutagavara (SMI 2015 (SMI 2018) (SMI) kohaselt täpsustunud 2008. a seis) 12,1 mln m3/a (SMI 2008) 16,2 mln m3/a 14,1 mln m3/a Metsade tagavara (SMI 2018, majandatavates metsades 12,5 mln (SMI 2015 3 juurdekasv 14,2 mln m /a) m3/a kohaselt täpsustunud 2008. a seis) 39,8 PJ 2018.a sellest elektrienergia tootmiseks 5,4 Puitkütuste PJ, kasutamise maht 22 PJ/a (2009) 30 PJ/a soojuse tootmiseks 15,6 PJ, energiatootmises lõpptarbimiseks 18,7 PJ (Statistikaamet 2018) Eesmärk: suurendatud on investeeringuid metsandussektorisse ning metsandusalasesse teadus- ja arendustegevusse. Metsandussektori 149 mln eurot 369 mln eurot (Statistikaamet 2017) investeeringute maht (Statistikaamet põhivarasse 2008) 572 502 ha ja u 13 550 Metsaühistutesse erametsaomanikku kuuluvate 150 000 ha (detsember 2018; 500 000 ha metsaomanike Sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi metsamaa pindala EMK)) 500 000 m3 Metsaühistute kaudu 3 65 000 m (Periood 2011-2018 kokku u 3,2 mln 5 miljonit m3 müüdud puidu maht m3; EMK andmetel) EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 1. OLULISEMAD ARENGUKAVA TÄITMISE TULEMUSED Perioodil 2016–2018 tegeleti põhjalikult kaitstavate metsaalade tüpoloogilise esindatuse parandamisega. Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilist esindatust ja selles esinevaid puudujääke analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal1. Teemaga tegeles Keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud range kaitse töörühm ning analüüsile järgnes vajakute suuruse täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Kontseptsiooni eesmärk on tagada Eestis vanadele (st vähemalt 100 a) metsadele iseloomuliku elustiku säilimine kõigis metsatüüpides, milleks tuleb range kaitse alla võtta vähemalt 20% kõigi metsatüüpide pindalast. Rangelt kaitstavate metsade töörühma analüüsist selgus, et täiendavalt on range kaitse alla vaja võtta just salu-, laane- ja soovikumetsi, kokku u 34 000 ha ulatuses. Laane-, salu- ja soovikumetsade vajakuid vähendatakse riigimaade arvelt. 2018. aasta seisuga oli projekteeritavate kaitstavate alade kihile kantud metsaalad kõigi vajakute katmiseks ning sellega on tagatud nende alade ajutine kaitse kuni vastavate alade kaitse alla võtmise menetluse lõpuni ning peale positiivset otsust on kaitse lõplikult tagatud. 2018. aasta lõpuks oli ette valmistatud täiendavate laane-, salu- ja soovikumetsade range kaitse alla võtmise ettepanek 58 uue kaitseala moodustamiseks u 26 700 hektaril, sellest 20 700 hektarit nimetatud vajakute täitmiseks. Lisaks valmistati ette ja osaliselt ka menetleti samal eesmärgil veel u 3000 ha ulatuses metsa range kaitse alla võtmine olemasolevate alade laienduse või tsoneeringu muudatusena. Koostati väärielupaiga kaitsekontseptsiooni analüüs, et tagada vabatahtliku keskkonnakaitse kuluefektiivsus. 2016. aastal hoogustus oluliselt uute VEP lepingute sõlmimine ning 2018. aasta lõpus oli selge vajadus riigieelarve suurendamiseks, et jätkuvalt kaitselepinguid sõlmida. VEP-ide kaitset on edendatud ning kaotati VEP-i pindala piirang, sõltuvus kaitstaval alal mittepaiknemisest ja indikaatorliigi esinemise nõue. Muudatustega suurenes oluliselt VEP-ide kogupindala. Lisaks muudeti VEP-i kaitse kohustuslikuks avalik-õigusliku juriidilise isiku maadel (seni oli vaid riigimetsas), millega lisandus range kaitse alla 245 ha VEP-e. Keskkonnaregistrisse on 2019. a alguse seisuga kantud 10 111 VEP-i kogupindalaga u 24 500 ha, neist valdav enamus asub riigimaal (7 173 VEPi või selle osa kogupindalaga üle 19 700 hektari ehk u 81%). Riigi poolt on RMK VEP-e inventeerinud alates 1999. aastast ning tänaseks on RMK maadel VEP-e 18 617 hektarit, millest u 3000 hektarit lisandus 2018. aastal. 2019. aastal on RMK-l plaanis täiendavalt inventeerida 57 000 hektarit metsamaad, et kontrollida seal VEP-ide esinemist. Valikus olevad 57 000 hektarit on välja valitud metsa inventeerimisandmete alusel ning vastavalt inventeerimisandmetele on nendel aladel VEP-i esinemise tõenäosus kõrgem. 2018. aasta lõpuks oli Keskkonnaregistris VEPe registreeritud kokku u 24250 hektaril, millest u 80% kuulus avalik-õigusliku juriidilise isiku omandisse, kus VEPide kaitse on kohustuslik. Metsade olemi, seisundi ja kasutamise hindamiseks ning Kyoto protokolli II perioodi (2013– 2020) aruandluskohustusteks vajalike täiendavate algandmete kogumiseks on pidevalt täpsustatud ja kaasajastatud riikliku metsainventeerimise metoodikat ja suurendatud andmehõivet. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse, KeA, KAURi, RMK jt koostöös on arendatud metsaregistri uut IT platvormi ja avalikke teenuseid ning integreeritud metsandusasutuste infosüsteeme. Metsaregistri uus versioon käivitus aastal 2017. Andmete lisandumine metsaregistrisse on muutunud suhteliselt stabiilseks. Tagamaks metsa inventeerimisandmete kvaliteeti, seati metsakorraldaja tööle tingimused, mis võimaldavad ebakvaliteetse töö korral 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsade_range_kaitse_2016_alohmus.pdf EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistada ning metsakorraldajatele seati täiendkoolituse kohustus. Avalikkusele suunatud Metsaportaali kasutavad metsakorralduse litsentsi omavad firmad (2018. a märtsi seisuga 52 tk) ning kuni 60 000 aktiivset metsaomanikust kasutajat, kes metsaportaali kaudu saavad kasutada kaardirakenduse võimalusi, vaadata enda kinnistuga seotud andmeid (metsateatisi, metsakaitse- ja metsauuendusekspertiise, jm tulenevaid piirangute andmeid) ning esitada metsateatisi. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Turvalisuse tagamiseks logitakse kõik kasutajate tegevused infosüsteemis. EMKga seotud erametsakonsulendid kasutavad Metsaportaali erametsaomanike nõustamisel. Bürokraatia vähendamiseks muudeti metsakaitseekspertiis raiet lubavaks dokumendiks, mis muutis metsakahjustuste likvideerimise omanike jaoks lihtsamaks, vähendades loa saamiseks vaja minevat aega. Viljakates kasvukohatüüpides (I ja IA) vähendati kuuse raievanust vastavalt 60-le ja 70-le aastale, et tagada metsaomanikele võimalus raiuda viljakate kasvukohatüüpide kuusikuid enne, kui metsakahjustused, peamiselt juurepess, vähendab puidu kvaliteeti. Vastukaaluks raievanuste langetamisele algatati täiendavate kaitsealade loomine laane-, salu- ja soovikumetsades. Turbe- ja valikraiete raiete laialdasema kasutuselevõtu tagamiseks leevendati turbe- ning valikraiele seatud piiranguid ning tagamaks elustikule sobivaid tingimusi, seati nii valik- kui ka turberaiele säilikpuude jätmise kohustus. Edukalt rakendati KIKi siseriiklikku toetust „Metsa uuendamise toetus“, mille kaudu on toetatud metsauuendustööde tegemist järgnevalt. Aasta Maapinna ettevalmistamine Istutamine Hooldamine (ha) (ha) (ha) 2011 2 184 999 1 224 2012 1 780 1 347 1 156 2013 2 091 1 274 1 515 2014 2 297 1 509 1 872 2015 2 416 1 662 2 375 2016 2 335 1 699 2 735 2017 2 470 1 670 2 605 2018 1 782 1 933 2 306 KOKKU 17 355 12 093 15 788 Metsaühistute poolt pakuti süstemaatiliselt erametsaomanikele rühmanõustamist ja praktilist abi metsade majandamisel (maksundus, uuenenud metsaregister, raiete ja uuendustööde korraldamine). Metsakultuuride hooldamiseks ja likviidset metsamaterjali mitteandvate raiete toetamiseks jätkati Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine“ rakendamist. 2017-2018 tehti toetuse määramise otsus ligi 17 380 ha kuni 30 aasta vanuse puistu hooldusraie tegemiseks. Metsa inventeerimise ja seire käigus koguti andmeid olulisemate kahjustajate ja EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 kahjustuste kohta. SMI tagas regulaarselt ülevaate kahjustatud metsamaa üldpindalast metsakahjustuse põhjuste viisi. Metsainventeerimise käigus fikseeriti kahjustusi eraldisepõhiselt vastavalt metsakorraldamise juhendile. 2018. aastal on Keskkonnamet teinud metsakaitselisi ekspertiise kogupindalaga 2405 hektaril, mis on üle kahe korra vähem kui 2016. aastal (vastavalt 6458 ha). 2016. aasta suur metsakaitseekspertiiside arv tulenes juulitormist. Keskmiselt on tehtud metsakaitse ekspertiise 2800 ha aastas (2011–2018 aastate keskmine). Peamisteks metsakahjustajateks on olnud ulukikahjustused, tormikahjustused, juure- ja tüvemädanikud, kuuse-kooreüraskite kahjustused ja ebasoodne veerežiim. Juurepessu kahjustuste piiramiseks rakendati suviste raiete korral bioloogilisi ennetavaid tõrjemeetodeid. RMK kasutas juurepessu tundlikel alades kändude töötlemist preparaadiga ROTSTOP®. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.5.1 „Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetus“ raames toetati taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi soetamist ja kasutamist kuni 300 ha aastas. 2017-2018 aastal enam vahendeid Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine“ raames taimehaiguse ja -kahjustuse vastase tõrjevahendi soetamise ja kasutamise toetamiseks ei jätkunud. Ohtlike invasiivsete liikide avastamisel ja nende tõrje korraldamisel on Eestis pädevaks asutuseks Põllumajandusamet, kes koos KAURi ja KeAga viivad läbi iga-aastaseid taimekahjustajate (metsas ja metsapuutaimlates) avastamiseks vastavaid seireid. Osaliselt integreeriti üle-euroopalise metsaseireprogrammi täitmine andmete kogumisega Kyoto protokolli LULUCF (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse – land use, land-use change and forestry) valdkonna aruandluse vajadusteks. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohaselt on Eesti igal aastal esitanud kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste inventuuraruande (NIR) ja ühtse aruandevormi (CRF) tabelid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile ja Euroopa Komisjonile. Eesti metsageneetiliste ressursside säilitamiseks kaardistati geenireservimetsadena arvel olevate alade olukord ning selgitati välja kitsaskohad, millega tuleb edasi tegeleda. Eelmisel sajandil valitud alade mahust on geneetiliste ressursside in situ säilitamiseks sobilik 2206 hektarit, mistõttu on vajalik üle vaadata vajadus geenireservimetsade järele ning see asjakohaselt reguleerida. Metsandusliku pärandkultuuri inventuur Eestis on lõppenud. Inventuuri andmed on talletatud Eesti Looduse Infosüsteemis (EELISes). Info pärandkultuuriobjektide kohta on tehtud kõigile avalikult kättesaadavaks Maa-ameti rakenduses. Infotehnoloogiliselt on pärandkultuuri andmebaas liidestatud Metsaregistriga, mille avalik teenus kuvab pärandkultuuri objekte kaardil ja teave raiealaga kattuvast pärandkultuuri objektist kuvatakse infona ka metsateatisele. Nutiseadmetes toimiv ja kasutaja asukohta positsioneeriv Maa-ameti kaardirakendus võimaldab pärandkultuuri objektide infoga tutvuda ka maastikus. Nii Maa- ameti kaardirakenduses kui ka RMK kodulehel on loodud võimalused tagasiside andmiseks pärandkultuuri objektide kohta ja uutest objektidest teatamiseks. Rahvusvahelisel tasandil tehakse koostööd Maailma Metsateadlaste Organisatsiooni IUFRO metsade kultuuripärandi töögrupis, mille viimane kokkusaamine (kus ka Eesti oli kaaskorraldaja) toimus 2018. a lõpus Austrias. Ka see andis kinnitust, et Eestis pärandkultuuri vallas tehtu on erakordne kogu maailmas. Koostati ja RMK nõukogu poolt kinnitati RMK arengukava aastateks 2011–2014 ja 2015–2020. Kõigil RMK metskondadel on alates 2013. aastast pikaajalised majandamise EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 kavad. Riigi metsaseemnevaru haldajana on RMK teinud pingutusi metsataimekasvatajate vajadusi rahuldava riigi metsaseemnevaru säilitamiseks ja täiendamiseks. Tugevate tulevikupuude saamiseks rajab RMK koostöös Eesti Maaülikooliga järglaskatsealasid. Männi katsealad on rajatud, kuuse katsealadesse istutatakse välja valitud heade omadustega plusspuude järglasi 2020. aastani. Riigimets täitis edukalt puiduturu erapooletu tasakaalustaja, metsalooduse kaitsja ja igaüheõiguse pakkuja funktsioone. 2018. aastal sai RMK kohustuse osta eraomanikelt looduskaitsepiirangutega maad ja liitus lendorava elutingimuste parandamiseks algatatud Eesti-Soome ühisprojektiga. 2018. aasta RMK aastaraamatu põhjal oli 2018. aastal puidumüügimaht 3,7 mln m³, moodustades 29% Eesti raiemahust, millest teeniti 205 mln eurot. 2018. a teenis RMK kasumit 88,9 mln eurot (339,5 mln eurot 2011-2018), millest omanikutuluna kanti riigieelarvesse 26,9 mln eurot (176,4 mln eurot 2011-2018), maamaksuna 4,9 mln eurot (35,6 mln 2011-2018). 2018. aastal oli 28,6% RMK hallatavast metsamaast range kaitse all. RMK maadel on registreeritud 490 kaitsealust liiki ja vääriselupaiku kogupindalaga 18 617 hektarit. Looduskaitsetööde maksumus oli 2018. a suurenenud 4,9 mln euroni ning elupaiku taastati rekordilises mahus. RMK puhke- ja kaitsealadel on külastuste arv tõusnud 2,7 miljonini. Külastustaristule ja loodusteadlikkuse edendamisele kasutati 2018. a 8,1 mln eurot. Olemasolevaid kuivendussüsteeme ja voolusänge taastati ja rekonstrueeriti kohtades, kus see ei ohustanud kaitseväärtuste säilimist. Kuivendussüsteeme on RMK maadel 500 095 hektarit ja neid enam juurde ei rajata. Rakendati Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meedet 1.8 „Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur“, mille eelarvest 28% ehk 13 miljonit eurot kasutati erametsaomanike maaparandussüsteemide korrastamiseks ja juurdepääsuteede seisundi parandamiseks. Siseriiklikest vahenditest toetakse piiratud ulatuses eesvoolude ja kuivenduskraavide hooldamist (keskmiselt 125 km kraave aastas). Samas on jätkuvalt suur vajadus juurdepääsuteede korrastamise toetamiseks – üheaegselt kuivenduskraavi kordategemisega on metsaressursile juurdepääsutingimuste parandamiseks otstarbekas ka metsatee uuendamine. Jätkuvalt toetati 2017.–2018. aastal Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames meetmest “Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus” metsamajanduse infrastruktuuri korrastamist. 2017.–2018. aasta eelarvest maksti keskmiselt 16% ehk 2,5 miljonit eurot kasutati erametsaomanike maaparandussüsteemide korrastamiseks ja juurdepääsuteede seisundi parandamiseks. Täiendavalt rakendati 2017.– 2018. aastal ka EMK kaudu väiksemamahuliste tööde jaoks toetust, millega uuendati 29,5 km eesvoolu ja 199,1 km kuivenduskraave, rajati 8,8 km voolunõvasid ja asendati 765 meetrit truupe. Toetust maksti kahe aasta jooksul 474 300 eurot. Kaitse alla võtmise ja kaitsekordade eelnõude seletuskirjades on parandatud sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist. Süsteemselt on arvutatud ja kompenseeritud kaitsealadel majanduspiirangute tõttu saamata jäänud tulu Eesti maaelu arengukava 2007– 2013 ja Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Natura 2000 toetus erametsamaale“ kaudu. 2016. aastal valmistati ette muudatused meetme “Natura 2000 toetus erametsamaale“ määruses, ning alates 2017. aastast on võimalik maksta toetust ka väljaspool Natura võrgustikku asuvale looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuvale maale. 2018. aastal taotlesid erametsaomanikud väljaspool Natura võrgustikku asuvale sihtkaitsevööndis olevale metsamaale toetust 3692 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 hektarile summas 406 123 eurot. Kokku maksti 2018. aastal Natura 200 toetust erametsamaale 4,3 miljonit eurot. Metsanduse arengukava ressursikasutuse hinnangud ja seisukohad metsade kasutamiseks kliimamuutuse leevendamiseks olid sisendiks Eesti energiamajanduse arengukavale aastani 2030 ja selle keskkonnamõju strateegilisele hindamisele. Energiamajanduse arengukava rakendamine aitab kaasa puidu, raiejäätmete ja alternatiivsete puiduressursside aktiivsemale kasutamisele. Muudeti maksusüsteemi, et tagada füüsilisest isikust erametsaomanike õiglasem maksustamine ja suurendada huvi metsade majandamise vastu. Tulumaksuseaduse muudatustega lubati füüsilisel isikul kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisel kolmel järgneval maksustamisperioodil arvata saadud tulust maha metsa majandamisega seotud kulud. Keskkonnaminister moodustas 11.01.2012 sektoriülese metsandusnõukogu metsapoliitika majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja keskkonnaalaste eesmärkide ja metsanduse arengukava täitmise soodustamiseks ja jälgimiseks. Erametsakeskus arendati erametsanduse kompetentsikeskuseks. Tulemusnäitajatel baseeruv puidumüügi süsteem rakendus 2012, kui ühistutele hakati maksma toetust ühistu abil turule toodud puidu mahu, teenindatud metsaomanike arvu ning metsa kvaliteedinäitajate alusel. Alates 2012 seati nõustamisele omafinantseering 10% ning alates 2014. aastast 30%. 2016. aastal valmistati ette nõustamistoetuse ning metsaühistute toetamise muudatusi, mis rakendusid 2017. aastast. Muudatuste eesmärgiks oli muuta tugisüsteemi majanduslikult iseseisvamaks, samal ajal võttes toetuste maksmisel arvesse vajadust suurendada metsakasvatustööde mahtusid erametsades. 2018. aastast hakati toetama metsamajandamise sertifitseerimist erametsades. Koostöös Maaeluministeeriumi ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga valmistati ette ja rakendati Maaelu arengukava 2014–2020 metsandusele suunatud meetmed. Metsas läbiviidava kontrolli efektiivsuse suurendamiseks võeti 2017. aastal kasutusele droonid, millega saab teha kontrollitava objekti esmase vaatluse ning see võimaldab kontrollispetsialistil teostada metsaeraldise kohapealne ülevaatus ainult juhul, kui drooni abil saadud andmed viitavad põhjalikuma kontrolli vajadusele. Droonide kasutuselevõtt on ennast kuluefektiivsuse eesmärgil ka õigustanud. Transpordivõimaluste kuluefektiivsemaks, keskkonnasõbralikumaks ja liiklusohutumaks muutmist käsitleti transpordi arengukavas aastateks 2014 kuni 2020. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leevendas ümarpuidu veol massipiiranguid 48/52t sõltuvalt autorongi sildade arvust ja paarisrataste olemasolust. Keskkonnaministeerium andis võimaluse elektroonilise veoselehe kasutamiseks. Transpordivõimaluste kuluefektiivsemaks, keskkonnasõbralikumaks ja liiklusohutumaks muutmine on jätkuvalt aktuaalne tegevus. Erametsandusega seotud metsandusalaste rakendusuuringute programmi koordineeris EMK ja rahastati KIKi toetusel perioodil 2011-2016 summas 100 708 eurot. 2015. ja 2016. aastal valminud uuringute tulemusel täpsustati toetuste mõju hindamise metoodikat, leiti erametsade majandamise kattetulu (u 130 eur/ha/a) ning uuendati makromajanduslike arvutuste baasnäitajaid – 1 m3 puidu raiumise ja töötlemisega luuakse 90 eurot lisandväärtust EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 ning üle 70 euro maksutulu. 2017–2018 on EMK toel valminud erinevad analüüsid nii makstud erametsanduse toetustega kaasnenud majandusmõjust, kui ka ülevaade puidutootmiseks kasutatava metsavaru suurusest, iseloomust ja võimalikust kasutusmäärast lähimal kümnel aastal. 2018. aastal jõudis lõpule kolm RMK rahastatud teadusprojekti. RMK teadusnõukogu valis toetuseks välja ka kaks uut rakendusuuringut “Kaitstavate metsafragmentide eesmärgipärasuse suurendamine” ja “Biotõrje efektiivsus ja antagonistlike seente kasutamine juurepessu tõrjes hariliku kuuse puistutes ning erinevate taimetüüpide nakatumine viljakates kasvukohatüüpides” mahus 346 730 eurot. Täiendavalt on leidnud KIKi metsanduse alamprogrammist rahastamist erinevad metsandusega seotud uurimisprojektid. Luua Metsanduskoolis uuendati 2014. aastal kõik metsanduslikud tasemeõppe kutseõppekavad vastavalt kutsestandarditele ning õpet viiakse läbi 2.-5. kvalifikatsioonitasemel nii kutsekeskharidus- kui kutseõppes. Õpe lõppeb kutseeksamiga. Metsa- ja puidutööstuse valdkonnas on kehtivaid kutsetunnistusi kokku ligi 3918. Eesti on viimasel kümnel aastal nii raie MM-il kui ka noorte Euroopa metsandusvõistlustel olnud riikide arvestuses esiviisikus, mis näitab kutseõppe kõrget taset. Võistlusteks ettevalmistumist ja võistlustel osalemist on toetanud KIK. Eesti siseselt on järjepidevalt toimunud raievõistlused ja metsameeste kutsealavõistlused RMK ja Metsaseltsi vedamisel. Avalikkuse teavitamine metsaressursi rollist ja selle kasutamise olulisusest ning metsamajanduse ja puidukasutuse maine tõstmine toimus Metsaseltsi, Eesti Erametsaliidu, EMK, RMK jt asutuste korraldusel ning peamiselt KIKi ja RMK rahastamisel. Metsanduslik õppeleht Sinu Mets ilmub järjepidevalt neli korda aastas. Pidevalt toimuvad erametsanduse võtmeisikute (metsaühistute juhid ja konsulendid) koolitused. Lisaks osaleb EMK koostöös metsaomanike esindusorganisatsioonidega Maamessil, kus jagatakse infot ning tutvustatakse erametsanduse tugisüsteemi ning selle pakutavaid teenuseid. KIKi metsanduse alamprogrammist on rahastatud lisaks metsateaduse (metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine) projektidele ka haridusega seotud projektid ning kommunikatsiooniprojektid avalikkuse metsandusalase teadlikkuse tõstmiseks ja puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamiseks. Varasemalt on öeldud, et piiranguvööndite kaitse-eesmärgid ei ole kaitse-eeskirjade seletuskirjades sageli lahti kirjutatud selliselt, et selguks, millised loodusväärtused piiranguvööndisse tegelikult jäävad. Samuti, et metsaomanik ei saa alati piisavalt informatsiooni, millistest väärtustest kaitseala valitseja kaalutlusotsustuste tegemisel lähtub. Seega on raiete keelamine või raietele täiendavate tingimuste seadmine olnud metsaomaniku jaoks sageli ettearvamatu ja loonud metsaomanike seas ebakindlust ning segadust, milles seisneb sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi erinevus. Viimaste aastate kaitse-eeskirjade koostamisel on pidevalt parandatud ka kaitse-eesmärkide osa, kuid probleem võib alles olla varasemalt kinnitatud kaitse-eeskirjade juures. Maaomaniku jaoks on lihtsustatud erinevate kaitsekategooriate liikide elupaikade info kättesaadavust, sest 2017. aastal lisati metsaregistrisse võimalus tutvuda kõigi maaomaniku valduses asuvate kaitsealuste liikide leiukohtadega. Olukorra parandamisel on oluline roll ka maaomanike teadlikkuse kasvul, st järjest rohkem kasutatakse võimalust kaasa rääkida ja infot vahetada kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavade koostamise protsessides. Veelgi detailsemat loodusväärtuste paiknemist ja majandamisjuhiseid on võimalik käsitleda kaitsekorralduskavades. Piiranguvööndite majandamisjuhiste ühtlustamiseks on KeA koostanud asutuse sisese EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 juhendi. 2. OLULISEMAD PROBLEEMID ARENGUKAVA TÄITMISEL Kodumaise metsakultiveerimismaterjali puudus. Kultiveerimismaterjali registreeritud tootjaid oli 2018. a lõpu seisuga 116. Kuigi istutusmaterjali toodang on võrreldes 2010.a suurenenud ligi kaks korda (16,8 mln taime 2010 ja 29,2 mln taime 2016.aastal, 33,3 mln taime 2018. aastal), ei ole seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Kui 2016. a toodi metsauuendamiseks sisse 2,3 mln taime, siis 2018 aastal juba 5 mln taime. Taimetoodangust andsid 2016. a erataimlad 29% ja riigitaimlad 71%. 2018. a andsid erataimlad juba 35% ja riigitaimlad 65%. Erataimlate toodangumahu tõus on seotud metsaühistute võrgustiku arenemisega. Järjest enam on metsaühistud hakanud koondama erametsaomanike taimevajadusi ning pakkuma erataimlatele toodangu turustamisel kindlust. Siiski puuduvad hetkel erataimlatel piisavas mahus vahendeid investeerimiseks. Metsaressursi tarbimisväärtuse vähenemine. 2018. aastal tehti KeA poolt metsauuenduse hindamist kokku 10 072 hektaril. Tähtaegselt (5 aastat peale lageraiet) oli uuenemata 263 ha, mis moodustab 6,5% üle vaadatud lankide pindalast, mis oleksid pidanud olema juba uuenenud. Ülevaatuse tulemusena oli kaasikutest uuenenud kasega 59% ja haavaga 20%, kuusikutest oli uuenenud 64% kasega ja 21% haavaga. Männikutest oli uuenenud 69% kasega ja 14 % männiga. Puuliikide osakaalu muutumine (aastaraamat „Mets 2018“) Metsade majandamise regulatsioon ei taga majanduslikult ratsionaalset metsade majandamist. Puistupõhiste küpsusvanuste rakendamise mõju analüüsi2 kohaselt ei arvesta metsaseaduse järgsed uuendusraiet lubavad küpsuskriteeriumid puistute kasvu seaduspärasusi (juurdekasvu dünaamika, saadavad sortimendid, puistute kahjustuste ulatuse suurenemine vanuse kasvades). Majandatavad metsad toodavad seetõttu vähem tulu ning Eestil tervikuna jääb kasutamata võimalus fossiilsete materjalide asendamiseks läbi 2 https://www.envir.ee/sites/default/files/eraldisepohisedkupsusvanused.pdf EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 taastuvressursi kasutamise. Mõnevõrra leevendust on nimetatud probleemile toonud metsaseaduse muudatus, mis tõi puistu raievanuse arvestusse koosseisu aspekti. Koosseisu järgi diferentseeritud raievanused ei tõsta ega alanda raiemahtu, vaid võimaldavad teha uuendusraiet optimaalsema vanusega puistus, mis tagab puiduressursi säästvama kasutuse. Samuti on arengukava perioodi jooksul (2017) alandatud viljakate kuusikute (1A, 1 boniteediklass) raievanust 60–70 aastani varasemalt 80 aastalt. Teisalt puudutas muudatus üksnes 4200 hektarit metsamaad, mis on 0,2 protsenti Eesti metsadest. Kyoto protokolli LULUCF sektori aruandlus. Metsandust raporteeritakse maakasutus, maakasutuse muutuse ja metsanduse valdkonna all. LULUCF sektoril on Eesti suure metsasuse tõttu riigi süsinikuringes tähtis roll. Kasvuhoonegaaside neeldumist ja emissioone arvutatakse maa-aluses ja maapealses biomassis, surnud puidus, varises, mineraal- ja turvasmuldades ning puittoodetes. Koostöö eriala ekspertide ja teadusasutustega on erakordselt aktuaalne tegevus, sest see tagab Eestile parema positsiooni läbirääkimistel Euroopa Liiduga ning läbipaistva ja täpse emissioonide arvestuse. Jätkuvalt on oluline leida võimalusi riigispetsiifiliste emissioonifaktorite väljatöötamiseks. Hea ettevalmistusega ja kohanemisvõimelise tööjõu olemasolu tagamine. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna raporti kohaselt on valdkonna tööjõuvajadus tervikuna pigem kasvav ning suureneb vajadus harvesteri- ja forvarderioperaatorite ning metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhtide järele. Tehnoloogiliste arengutega seoses väheneb järk-järgult vajadus kettsaega töötavate raietööliste järele. Raport sisaldab ettepanekut suurendada harvesteri- ja forvarderioperaatorite lõpetajate arvu järk- järgult lähema 10 aasta jooksul 30 harvesteri- ja 30 forvarderioperaatorini aastas. Aastani 2013 suurendati masinajuhtide eriala kõrgema pearahaga riiklikku tellimust 49 kohani. Alates 2014. aastast masinajuhte eraldi riiklikus tellimuses välja ei tooda ning nende rahastus on teiste metsanduse erialadega võrdne. Arvestades metsamasinaõppe kallidust, amortiseerunud õppemasinate ressurssi ning järgmiste perioodide investeeringuvajadust, ei suuda Luua Metsanduskool täita sektori suurenevat nõudlust masinajuhtide järele. Riiklike metsandustoetuste rahastamise vähenemine. Alates 2017. aastast vähenes riiklike toetuste rahaline maht u 1/3 võrra, põhjuseks KIK keskkonnaprogrammi rahalise mahu vähenemine. Siiski jätkati kõigi erametsanduse toetusmeetmete rakendamist. See võib kaasa tuua metsakasvatustööde mahtude vähenemise erametsades (nt metsauuendus). Samuti vähenes aastatel 2017.–2018. aastal vääriselupaiga kaitselepingute sõlmimine, kuna riigieelarvest eraldatud rahaline maht oli juba lepingutega kaetud. 3. LOODUSVARA KASUTAMINE Metsanduse arengukavas aastani 2020 on esitatud mõõdukas puidukasutuse stsenaarium, mille kohaselt on metsasektori pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks saavutada uuendus- ja harvendusraiete mahuks 12–15 mln m3 aastas. Arengukava kohaselt kajastatakse aruandes ülevaade eelneva 10-aastase perioodi metsaressursi kasutamisest. Aastatel 2009–2018 (viimased 10 aastat) on keskmine raiemaht SMI põhjal olnud 9,98 mln m3 (2011–2018 perioodil 10,7 mln m3) ehk ~67–83% eesmärgist (71–89%). Aastatel 2009–2018 (viimased 10 aastat) on keskmine metsade juurdekasv SMI põhjal olnud 15,4 mln m3 (2011–2018 perioodil 15,7 mln m3). Aastatel 2009–2018 (viimased 10 aastat) on keskmine majandatavate metsade juurdekasv SMI põhjal olnud 13,2 mln m3 (2011–2018 perioodil 13,6 mln m3). See tähendab, EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 et nii arengukava perioodil (2011-2018) kui ka viimase kümne aasta jooksul (2009-2018) ei ole keskmine raiemaht ületanud kogu metsade juurdekasvu ega ka majandatavate metsade juurdekasvu. Nii on perioodil 2009–2018 raiutud keskmisena u 65–76% juurdekasvust, perioodil 2011-2018 keskmisena 68–79% juurdekasvust. Seega on aruandlusperioodil Eestis jätkuvalt toimunud tagavara akumuleerumine (vt indikaatorid „Uuendusraiemaht ja pindala“, „Metsade kogutagavara“), millega ei kasutata optimaalselt olemasolevat ja juurde kasvavat puitu kui taastuvat ressurssi. Eesti tulundusmetsade männikute keskmine vanus on 69 aastat ning majandatavate kuusikute keskmine vanus 51 aastat. Küpsete puistute juurdekasv ja süsinikusidumine väheneb vanuse suurenedes ning uuendusraieid edasi lükates võib raietega kaasnev emissioon kõigi puistute vähenevast juurdekasvust tulenevalt ületada sidumist. Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine. Selleks, et ka tulevikus tagada metsamaade kasvupotentsiaali optimaalne kasutamine ja puidukasutuse võimalus, tuleb jätkuvalt soodustada uue metsapõlve saamiseni viivaid uuendusraieid küpsetes metsades ning sellele järgnevat metsade uuendamist ja kasvatamist. Metsi uuendades, kasvatades ja kasutades saame pidevalt energiamahukate materjalide ja fossiilkütuste asendamiseks taastuvat loodusvara puitu, mille kasvamise käigus seotakse suur osa Eesti teistes sektorites tekkivast CO2 heitest. Raiemaht raieliigiti 1999-2018 SMI põhjal Raiutud tagavara KOKKU Hooldusraied Uuendusraied Muud raied Aasta surnud surnud surnud surnud puit puit puit puit tuhat tuhat tuhat tuhat tuhat tuhat tm tm tm tuhat tm tm tuhat tm tm tm 2018 12 741 774 1 944 252 10 573 513 224 9 2017 12 489 772 1 680 278 10 617 464 192 30 2016 10 739 731 1 615 324 9 005 382 119 26 2015 10 049 488 1 708 225 8 220 241 121 23 2014 10 007 657 1 715 293 8 042 363 250 1 2013 10 092 775 2 089 351 7 653 422 350 2 2012 10 182 912 1 759 453 7 898 449 524 10 2011 8 991 816 1 861 378 6 762 426 368 12 2010 8 165 666 1 511 288 6 343 359 311 19 2009 6 350 574 1 429 240 4 722 323 198 10 Viimane 10- aastane periood 9 980 Keskmine 2011–2018 10 661 Tabel on koostatud SMI andmete põhjal. Halliga on tähistatud arengukava periood 2011–2018 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2020 TÄITMISE ARUANNE 2011-2018 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0020 - „Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmise aruande 2011–2018 kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigikantselei; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.02.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd98f68e-3a56-44e6-a8b1-1558acf96513 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cd98f68e-3a56-44e6-a8b1-1558acf96513?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel