dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 11. jaanuar 2021
Viit
1
Registreeritud
11. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Martti Kalvik

Failid

  • 📎1 11.01.2021 Ministri määrus.asice836 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 11.01.2021 nr 1 Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas ei anta toetust raskustes olevatele ettevõtjatele üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „120“ arvuga „50“ ja arv „60“ arvuga „25“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „kaks“; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ning seda kajastab rahvusvaheline meedia“; 6) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „Tallinnas 500, väljaspool Tallinna 300“ arvuga „80“; 7) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse arv „24“ arvuga „15“; 9) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „20 000“ arvuga „10 000“; 10) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „15 000“ arvuga „7500“; 11) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse arv „5000“ arvuga „20 000“; 12) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: 2 „(4) Taotlus peab olema esitatud vähemalt kolm kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist, välja arvatud, kui sündmuse või konverentsi korraldamine eeldab rahvusvahelise korraldusõiguse saamist. Viimasel juhul tuleb taotlus esitada enne sündmuse või konverentsi toimumist.“; 13) paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „Taotlusvooru“ sõnadega „Taotluste vastuvõtu“; 14) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse taotluste esitamine toimub jooksvalt.“; 15) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hetkest, mil registreeritud taotlustes, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuste summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise, kui meetme tegevuse rahastamise aastane eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga.“; 16) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna „tähtajast“ sõnaga „avamisest“; 17) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 14 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „jooksva taotlemise korral“; 20) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „koondhindest“ sõnadega „sündmustega seotud taotluste hindamisel ning 25% konverentside hindamisel“; 21) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „koondhindest“ sõnadega „sündmustega seotud taotluste hindamisel ning 25% konverentside korraldamisega seotud taotluste hindamisel“; 22) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „koondhindest“ sõnadega „sündmuste hindamisel“; 23) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõnad „Jooksval taotlemisel kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldamisele“ sõnadega „Nõuetele vastavaks tunnistatud ja hindamisel lävendi ületanud taotlused rahuldatakse“; 25) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 15 asendatakse arv „5000“ arvuga „20 000“ ja jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud juhul kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud“; 26) paragrahvi 29 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 2021. aasta jaanuaris vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse taotlustele, mis on esitatud pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist, välja arvatud § 6 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 3 punkti 5, mida kohaldatakse ka projektidele, mille taotlus on esitatud 1. septembril 2019. a või hiljem, mille lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitamata ja mille väliskülastajate arvu vähenemise tingis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriis.“. (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt) väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman kantsler Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme „Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna arendamine“ tegevuse „Turisminõudluse suurendamine“ alategevuse „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine” eesmärkide elluviimiseks. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenevaid mõjusid turismisektorile. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi alla sattunud just turismisektori ettevõtted.1 Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada välisturismi kiiret taastumist 2020. ja 2021. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis aitavad kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid mõjusid ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport, aga ka sündmuste ja konverentside korraldajad ja nendele teenuste pakkujad. Peamine muudatus käesoleva toetuse tingimustes on eeldatav minimaalne sündmustel ja konverentsidel osalevate väliskülastajate arv ja muud miinimumnõuded, mille lävendid ei vasta käesolevale turusituatsioonile COVID-19 tagajärjel. Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) majandusarengu osakonna nõunik Annika Anton (e-post: [email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) turismitoetuste koordinaator (e-post: [email protected], telefon 738 6005). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], telefon 715 3403). Eelnõuga muudetakse ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määrust nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 21.05.2020, 12). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, milles on 26 punkti. Eelnõu punktiga 1 jäetakse määruse § 1 lõikest 6 välja tekstiosa, mis puudutab toetuse andmist raskustes olevatele ettevõtjatele. Muudatuse tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/558, 23. aprill 2020, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja 1 Konjunktuuriinstituudi uuring „Covid-19 mõju Eesti ettevõtlusele“ (Tallinn, märts 2020). investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule. Muudatuste kohaselt muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikli 3 lõike 3 punkti d sõnastust selliselt, et vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 kohast toetust ei käsitleta raskustes olevate ettevõtjatena. Ehk siis teisisõnu ei pea vähese tähtsusega abi andmisel taotleja raskustes olemist kontrollima. Eelnõu punktiga 2 asendatakse § 6 lõikes 1 punktis 4 tekstiosa, mille alusel on uus eeldatav minimaalne konverentsil osalevate väliskülastajate arv Tallinnas 50 ja väljaspool Tallinna 25. Konverentside eeldatavat minimaalset väliskülastajate arvu on vähendatud proportsionaalselt 2,4 korda nii Tallinnas kui regioonides toimuvate konverentsidele. Väliskülastajateks loetakse nii esinejad, pealtvaatajad, personal, korraldajate esindajad jmt. Paljud riigid ei ole veel reisimiseks avatud ning seetõttu ei ole õigustatud jätta alles toetuse oodatavateks tulemusteks väliskülastajate arvud pandeemia-eelsel tasemel. Endiselt kehtib eeldus, et tänu transpordiväravatele Tallinnas on sinna võimalik kiiremini osalejate arvu kasvatada kui mujal Eestis ja seetõttu on erisused Tallinna ning teiste piirkondade osavõtjate oodatavates arvudes. Toetusega aidatakse kaasa konverentside korraldamisele väiksemas mahus, et tagada konverentse teenindavate ettevõtete ning ruumide rentijate sissetulekud. Eelnõu punktiga 3 asendatakse määruse § 6 lõikes 1 punktis 5 senine konverentsi minimaalne kestvusnõue 3 päeva 2 päevaga. On hakatud korraldama rohkem veebikonverentse ja turule on tulnud hübriid-konverentsi lahendused. Toetuse eesmärk on tutvustada Eestit kui turismimaad ja seda saab teha ka läbi hübriidkonverentsi, kus osade riikide esindajad on üle veebi, teised aga kohapeal. Tulenevalt hübriidkonverentsi võimalustest ja vähema osalejate arvuga sotsiaalsete tegevuste vähenemisest või muudel põhjustel lühemast programmist, muudetakse konverentsi minimaalse kestvuse nõue kahele järjestikusele päevale. Eelnõu punktiga 4 muudetakse kehtetuks määruse § 6 lõike 1 punkt 6. Tingimus ise jääb alles ja leeveneb, kuid taotlejatele arusaadavam on kui see on sõnastatud taotlemise tingimusena, mitte sündmuse minimaalse nõudena. Taotlejates on tekitanud nõue esitada taotlus 4 kuud enne konverentsi toimumist segadust, kuna jääb eksitav mulje, nagu tuleks taotlus esitada täpselt sellel päeval. Vastav tingimus viiakse üle § 12 lõikesse 4. Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse määruse § 6 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Kehtetuks muudetakse lauseosa, millega oli seatud minimaalne nõue toetatavatel sündmustel kaasata sündmuse kajastamisse rahvusvaheline meedia. Alles jääb seni kehtinud eeldus, et sündmus peab olema rahvusvaheliselt huvipakkuv. Rahvusvahelise meedia kajastusi on sündmustel keeruline prognoosida, kui spordialaliidud muudavad jooksvalt võistluste korraldamise reegleid või kui kogu sündmuse mastaap on tänu COVID piirangutele nii väike, et see ei ole meediakajastusteks piisavalt huvipakkuv, eelkõige näiteks peamiselt siseturule ümber orienteeruvate kultuurisündmuste puhul. Seda, et sündmus oleks ikkagi rahvusvaheliselt huvipakkuv, hinnatakse läbi väliskülastajatele suunatud turundussõnumite, Eesti kui turismisihtkoha tutvustamise tegevuste, välismeedia kaasatuse ja sündmusele saabunud väliskülastajate. Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 6 lõike 2 punkti 5 sõnastust, loobudes sündmuste minimaalsete mõjude hindamisel piirkondlikust erisusest ning üle-Eestiliselt sõnastatakse minimaalne väliskülastajatest osalejate arv 80. Väliskülastajateks loetakse nii esinejad, võistlejad, pealtvaatajad, personal, korraldajate esindajad jmt. Paljud riigid ei ole veel reisimiseks avatud ning seetõttu ei ole õigustatud jätta alles oodatavad tulemused väliskülastajate arvule pandeemia-eelsel tasemel. Tallinna piirkond on COVID-19 puhangust tulenevalt enim pihta saanud piirkond Eestis ja kannatas kriisi all enam ka suvel, kui muudes Eesti piirkondades siseturismi toel tarbimine mõnevõrra taastus. Seetõttu ei ole üldist olukorda turismivalkdonnas arvestades Tallinnale kõrgemate eesmärkide seadmine põhjendatud. Tulenevalt visitestonia.com veebi sisestatud 2020-2021 korraldatavate sündmuste kalendrist, ei eristu Tallinn kui suurema osakaaluga sündmuste toimumise koht. Pigem vastupidi, senisest suuremas mahus siseturismile tuginev sündmuste külastamine hoogustab Tallinna ja Harjumaa inimesi külastama väiksemaid piirkondi ja seal toimuvaid sündmuseid. Numbrini 80 on jõutud läbi näidisarvutuskäigu, kui sündmusel osalejate piirang 1000 oleks inimest. Tuginedes varasemale statistikale, on keskmine sündmuse osalevate väliskülastajate osakaal 25%, kuid tulenevalt sellest, et väliskülastajaid on Eestis 65% vähem, jõuame keskmise ja regionaalset eristumist kasutamata ligilähedaselt 80 väliskülastajani, mis oleks realistlik number minimaalsete väliskülastajate saavutamiseks sündmusel ja samal ajal on see number siiski nii suur, et välisturundusega peab tegelema, st rahvusvaheliste mõjude saavutamine sündmuse korraldamisel ei ole juhuslik ja täidab meetme eesmärki. Eelnõu punktiga 7 muudetakse kehtetuks § 6 lõike 2 punkt 7. Tingimus ise jääb alles ja leeveneb, kuid taotlejatele arusaadavam on kui see on sõnastatud taotlemise tingimusena mitte sündmuse minimaalse nõudena. Taotlejates on tekitanud nõue esitada taotlus 4 kuud enne sündmuse toimumist segadust, kuna jääb eksitav mulje, nagu tuleks taotlus esitada täpselt sellel päeval. Vastav tingimus viiakse üle § 12 lõikeks 4. Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 8 lõike 3 tingimusi viimaks sündmuse läbi senise 24 kuu asemel 15 kuuga. Sündmuste rahastamise perioodi täiendav piiramine on vajalik selleks, et mitte hoida meetme vahendeid kinni küll varakult kalendritesse lisatud sündmuste toetamiseks, kuid mille toimumise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul on keeruline hinnata. Toetust antakse eelkõige neile sündmustele, kes teevad ettevalmistusi konkreetsemas ajaperioodis ning saavad seda ka projektitaotluses täpsemini läbi mõelda. 15 kuud on piisav, et saada kätte taotluse rahuldamise otsus ning korraldada ära sündmus peale seda veel 12 kuu jooksul. Konverentsidele muudatus ei kohaldu, kuna toetusel on roll Eestile konverentsi korraldusõiguse taotlemisel ja seetõttu on varajane riigi toe olemasolu tähtis. Rahvusvaheliste sündmuste puhul on toetuse osakaal pigem väike (10-20%) kogueelarvest ja sellega sündmuse Eestisse meelitamise roll vähema osatähtsusega. Eelnõu punktidega 9 ja 10 täpsustatakse määruse § 9 lõigete 1 ja 2 minimaalse toetuse summa suurust. Uus minimaalne toetussumma piir sündmustele on 10 000 eurot, ning 7 500 konverentsidele, millega saab toetada ka senisest väiksemas mahus toimuvaid konverentse kui ka sündmuseid. Vähendus on proportsionaalne, 50% senisest minimaalsest toetatavast summast. Eelnõu punktiga 11 asendatakse määruse § 12 lõikes 3 summa „5000“ summaga „20 000“. Muudatus on tingitud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 08.07.2020 jõustunud muudatusest, mille kohaselt muudeti STS § 26 lõikes 6 sätestatud piirmäära, alates millest tuleb mittehankijal teenuseid sisse ostes järgida riigihangete seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid. Kuna käesolevas määruses kehtestatud kolme pakkumise võtmise kohustuse piirmäär on kehtestatud lähtuvalt STS § 26 lõike 6 eelmises redaktsioonis kehtivast piirmäärast tulenevalt 5000 eurot, on vajalik STS muudatusest tulenevalt suurendad piirmäära 20 000 eurole ehk viia see kooskõlla STS § 26 lõikega 6. Muudatuse eesmärk on vähendada kontrollide ja vaidluste koormust väikeostude tegemisel. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määrust § 12 lõikega 4, millega sätestatakse, et taotlus peab üldjuhul olema esitatud senise 4 kuu asemel vähemalt 3 kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist. Endiselt soovitakse toetust andes, et jääks aega teha kommunikatsiooni ja turundust väliskülastajatele ning et toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsus jõuaks taotlejani enne sündmuse või konverentsi toimumist. Rahvusvahelise korraldusõiguse saamisega seotud sündmused ja konverentsid on 3 kuu nõudest vabastatud juhul kui projekt siiski esitatakse sündmuse või konverentsi toimumist. Rahvusvaheline korraldusõigus ise juba tähendabki, et sündmus on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja sellega kaasneb ka rahvusvaheline kommunikatsioon. Eelnõu punktiga 13 muudetakse paragrahvi 13 pealkirja. Taotlusvoorusid enam ei korraldata, selle asemel kasutatakse väljendit „taotluste vastuvõtu tingimused“. Sündmustele hakatakse kohaldama sarnaselt konverentsidega jooksva taotlemise tingimusi. Sündmuste planeerimine pikka aega ette ei ole võimalik ning samuti on trendiks ka välismaiste organisatsioonide poolt anda lühikese etteteatamisega korraldusõiguseid ja seetõttu muuta sündmuste taotlemine voorulise asemel samuti jooksvaks. Eelnõu punktiga 14 sätestatakse kõikide projektide taotlemine jooksvalt. Eelnõu punktiga 15 jäetakse välja paragrahvi 13 lõikest 2 esimene lause, mis reguleerib konverentside jooksvat taotlemist, kuid mis on juba öeldud eelnevas punktis. Eelnõu punktiga 16 asendatakse sõnastus „tähtajast“ sõnastusega „avamisest“. Taotlusvooruna käsitletakse nii jooksvat kui voorulist taotlemisest. Eelnõu punktidega 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 4 ning § 14 lõige 5, millega sätestati voorulise toetuse tingimused. Eelnõu punktiga 19 jäetakse välja sõnad „jooksva taotlemise korral“. Eelnõu punktidega 20, 21 ja 22 kehtestatakse sündmustele ja konverentsidele erinevad alakriteeriumide osakaalud. Seni kehtis nii sündmuste kui konverentside hindamiseks samasugune valikumetoodika. Konverentsidele ei kohaldata enam kriteeriumit 4, milleks oli projekti tegevuste kuuluvus eelistuste hulka ja eelistuseks oli konverentsi toimumisaeg ning mõju turismi hooajalisuse vähendamisele. COVID pandeemia järgselt on iga konverents justkui kõrghooajal toimuv ning eraldi hooajalisust ei ole õiglane hinnata. Sündmustel hooajalisust endiselt hinnatakse, kuid koos teiste mõjukriteeriumidega, mitte eraldisesisva argumendina. Konverentside kriteeriumi 4 osakaal 10% jaotatakse kriteeriumide 2 ja 3 vahel, kummalegi endise 20% asemel 25% hinde osakaalust. Eelnõu punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, mis reguleerib taotlusvooru alusel taotluste rahuldamist. Eelnõu punktiga 24 asendatakse senine jooksvat taotlemist rõhutav säte üldiselt kohalduvaks sätteks ning tuuakse sisse selgitus sündmuste jooksval taotlemisel projektide hindamise põhimõtted. Nõuetele vastavad ja hindamisel lävendi ületanud taotlused rahuldatakse. Lävend ise ei muutu, § 18 lõikes 5 on minimaalseks alakriteeriumi hindeks määratud 2,0 ja selle kujunemise põhimõtted ei ole muutunud. (Hinde üks komponent on hooajalisus, mida aga sündmused ise mõjutada ei saa). Eelnõu punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 25 lõike 2 punkti 15 „ välja arvatud juhul kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud.“. muudatus tehakse õigusselguse huvides, et vältida taotlejate valearusaama, et kui dokumendid on esitatud koos taotlusega, siis et need on ka hilisemas menetluses sobivad. Hinnapakkumiste tehnilise vastavuse kontroll toimub maksetaotluse, mitte taotluste menetlemise ajal. Muudatusega vähendatakse taotlejate ja menetlejate halduskoormust taotluse menetlemise hetkel, see tähendab, et ei hinnata pakkumisprotseduuride läbiviimise õigsust, vaid hinnatakse eelarve kuluefektiivsust. Menetlusprotseduuride korrektsuse hindamine toimub maksetaotluste menetlemise käigus. Taotlemise hetkel võetud pakkumised üldjuhul nii pikalt ei kehtigi, et neid saaks kasutada siis, kui töö või teenuse tellimise hetk on käes. Samuti muudetakse hinnapakkumise piirmäära sarnaselt eelnõu punktiga 11. Eelnõu punktiga 26 muudetakse rakendussätteid. Lisatava lõike eesmärk on tagada võrdne kohtlemine neile konverentsi ning kultuuri- ja spordisündmuste korraldajatele, kes taotlesid toetust 1. septembril 2019. a jõustunud määruse redaktsiooni kohaselt ja kelle korraldatud või korraldatav kultuuri- ja spordisündmus on samuti mõjutatud käesoleva eelnõuga käsitletavast väliskülastajate vähenemisest. 1. septembril 2019. a jõustus määruse viimane redaktsioon, mille peamine muudatus seisnes kulude lihtsustamises ja kindlasummalise makse eelduseks olevate regulatsioonide kehtestamises. Toetusele kehtestati miinimumnõuded, mis on väljamakse saamise eelduseks ning mis vastasid tavapärasele (COVID-19 eelsele) olukorrale turismisektoris. Tulenevalt sellest, et toetusi taotletakse pikalt ette enne konverentsi või sündmuse korraldamist (minimaalselt 4 kuud kehtiva määruse kohaselt), langes või langeb mitmete 1. septembril 2019. a jõustunud määruse redaktsiooni alusel toetust taotlenud ürituste toimumise aeg samuti koroonaviiruse perioodi. COVID-19 kriisi tingimustes on väliskülastajate Eestisse saabumine olnud keeruline ning enamik toetust saanud sündmused ja konverentsid on 2020. a ära jäänud või edasi lükatud. Toimunud vaid üksikud toetust saanud sündmused ja konverentsid ning eesmärkide täitmine ei ole nendes tingimustes realistlik ja ei ole põhjendatud eeldata nende täitmist. Selliste projektide puhul koroonaviiruse mõjude arvesse võtmata jätmine väliskülastajate arvu languse osas seaks toetuse saajad ebavõrdsesse olukorda võrrelduna taotlejatega, kes tegutsevad samas olukorras, kuid esitavad taotluse pärast määruse käesolevate muudatuste jõustumist. Enamgi veel – kui tänastel taotlejatel on võimalik arvestada taotluse esitamisel koroonaviiruse mõjudega, siis 2019. a sügisel taotluste esitanutelt ei saanud seda mõistlikult eeldada. Seetõttu sätestatakse eelnõus, et käesoleva eelnõu punkte 1 ja 5, millega muudetakse konverentsidel ja sündmustel osalevate väliskülastajate minimaalseid nõudeid, hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt ka projektidele, mille taotluse rahuldamise otsus on tehtud 1. septembril 2019. a või hiljem (st määruse viimase redaktsiooni alusel) ning tingimusel, et projekti lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitamata (ehk üritus on toimunud või toimub koroonaviirusest mõjutatud ajal) ja mille väliskülastajate arvu vähenemine on tingitud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisist. Tulenevalt regionaalsete ja globaalsete turismiorganisatsioonide prognoosidest toimub 2019.a turismitulemuste taastumine alles aastatel 2024-2025. Käesoleva eelnõu muudatustega leevenevaid tingimusi kohaldatakse kuni toetuste perioodi lõpuni 31.08.2023, eeldatavasti kestavad COVID mõjud veel selle ajani. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302); 3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78); 4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavate muudatustega tagatakse suurem paindlikkus kriisiolukorda sattunud sündmuste ja konverentside korraldajate poolt projektide esitamiseks, säilitades nii oma tegevuste jätkusuutlikkust ja panustades Eesti kui sündmuste ja konvrentside toimumise maa tuntuse kasvu. Muudatustel ei ole otsest sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on otsene seos ja positiivne mõju regionaalarengule ja tööhõive säilimisele ning üle Eesti turismisektori ettevõtjate elujõulisuse tagamisele kriisiolukorrast edukaks väljatulekuks. Toetuse tingimuste lihtsustamisega luuakse võimalus hoida väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ärid toimimas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. EASil on olemas täiendavad vahendid toetamaks sündmuseid ja senisest laiemas sihtgrupis. COVID olukorras tekivad piirangud sihtgrupile juba riiklikest regulatsioonidest, transpordiühendustest välismaailmaga jmt. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga seotud partnerite majandustulemustes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitati eelnõu arvavamuse avaldamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile. Ülevaade märkustega arvestamisest on toodud seletuskirja lisas. Ettevõtlusministri 02. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise määrus eelnõu seletuskiri Lisa Märkustega arvestamise tabel Ministeeriumide kommentaarid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus Kultuuriministeerium 1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 6 lg 1 p 4 Arvestatud. Määruse regioonis toimuva sätestatud miinimumnõuet konverentsil konverentsi eeldatavat väliskülastajate arv on 30 osalevate väliskülastajate arvule – Tallinnas asemel 25 ja samuti on täiendatud seletuskirja. toimuvate konverentside puhul vähendatakse seda 2,4 korda, mujal Eestis (sh Harjumaal) toimuvate konverentside puhul aga ainult 2 korda. Seletuskiri kõnealust erisust ei ava. Ettepanek on, et vähendamine oleks samas proportsioonis, kuna virusepuhangu tõttu on kannatanud kõikides Eesti piirkondades tegutsevad konverentsikorraldajad. Erinevalt kultuuri- ja spordisündmustest ei ole siseturism väljaspool Tallinna tegutsevaid konverentsikorraldajaid paremasse seisu asetanud, mistõttu tuleb võrdse proportsionaalse vähendamise kaudu soosida konverentside korraldamist ka teistes Eesti piirkondades. 2.Eelnõu punktiga 2 lühendatakse konverentsi Teadmiseks võetud. toimumise päevade miinimumarvu ja see on igati tervitatav. Samuti on oluline, et edaspidi arvestatakse hübriidkonverentside korraldamise ja toimumisega. 3.Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 6 lg 2 p 5 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. sätestatud miinimumnõuet kultuuri- ja spordisündmusel osalevate väliskülastajate arvule. Seletuskirja peaks lisama täpsustuse, et kas väliskülastajate hulka arvatakse ka välisriikide esinejad, võistlejad, teenindav personal, jms – kui jah, siis uus miinimumarv 80 sobib. Kui ei, siis piirarvuga ei saa nõustuda olukorras, kus pealtvaatajatele/publiku hulgale ja reisimisele COVID-19 viirusepuhangu tõttu kehtestatud piirangud jäävad suuremas või väiksemas ulatuses kehtima. 4.Eelnõu punktidega 8 ja 9 alandatakse § 9 lg Arvestatud. Muudatused sisse viidud eelnõus ja 1 ja 2 sätestatud minimaalse toetuse summa seletuskirjas. suurust 10 000 eurole, mis tähendab kultuuri- ja spordisündmuse miinimumtoetuse Rahvusvahelise tasemega kvaliteetse vähendamist 2 korda ja konverentsi hübriidkonverentsi teenindamine üldjuhul ei ole miinimumtoetuse vähendamist 1,5 korda. odavam, sest toitlustuskulu või väiksema ruumi Tõsi, selline muudatus võimaldab toetada ka rendi kulu asendub tehnoloogiliste seadmete väiksemas mahus toimuvaid konverentse, rendi ja tehnikute töötasudega. Videoklippide ja kultuuri- ja spordisündmuseid, kuid arvestades vahepalade tootmine programmi elavdamiseks on nõuet, et minimaalne omafinantseeringu määr samuti kallis kulu. Ühe 100 osalejaga näitel oli on 30%, peab ühe toetatava konverentsi tavakonverentsi korraldamise kulu 20-25 tuhat, eelarve olema vähemalt 14 285,71 eurot – on hübriidkonverentsi puhul üle 30 tuhande euro küsitav, kas hübriidkonverentside puhul on ning ainult online konverents on hinnanguliselt selline eelarve optimaalne või pigem peab veel kõige kulukam. Konverentsikorraldajate toetuse saamiseks hakkama tekitama hinnangul on hübriidkonverentsi korraldamine lisakulusid? Palun lisada seletuskirja vastava 20%-25% tavakonverentsi korraldamisest kallim. selgituse koos arvutuskäigu loogikaga. Teen ettepaneku vähendada konverentside toetuse Toetuse minimaalne summa viidud 7 500 euro miinimumsummat samas proportsioonis ehk peale, kuivõrd konverentsi korraldamise eeldatav siis konverentside, sh hübriidkonverentside kvaliteet minimaalse toetuse summaga 7 500 või puhul oleks minimaalne toetuse suurus 7 500 10 000 ei oma nii suurt erinevust ning eurot, mis võimaldaks toetada ka 10 715 korraldatava konverentsi kvaliteeti hinnatakse eurose eelarvega konverentse. vastavalt valikukriteeriumidele. Riigi Tugiteenuste Keskus 1.Eelnõu punktid 3, 6 ja 10. Punkti 3 Arvestatud osaliselt. Seletuskiri korrigeeritud. seletuskirjas on märgitud, et sellega kehtetuks tunnistatav säte viiakse muudetud kujul üle määruse § 12 lõike 1 punktiks 5 (eelnõus ei ole), tegelikult on viidud § 12 lõikeks 4. Palume viia punkti 10 muudatus pigem § 12 lõike 1 punktiks 5, mis on meie arvates sobilikum koht. 2.Eelnõu punktid 11 ja 14 palume eelnõust Arvestatud osaliselt. Määruse punkti sõnastus välja jätta, sest sõna „taotlusvoor“ on muudetud. harjumuspärasem ja enam kasutatavam sõna, kui väljend „taotluste vastuvõtu avamine“. Taotlusvoor võib olla nii jooksva taotlemisena kui võistlevana. Mõlemad toimuvad piiritletud ajal. 3.Eelnõu punkt 15, millega tunnistatakse Arvestatud. kehtetuks § 13 lõige 4, palume eelnõust välja Eelnõu punktiga 17 tunnistatakse siiski kehtetuks jätta, sest kehtetuks tunnistatav säte näeb ette § 13 lõige 4 ning taotlusvooru avamise teavituse rakendusüksuse kohustuse teavitada täpsustus lisatakse eelnõu punkti 16 §13 lg 3 taotlusvooru avanemisest oma veebilehel. muudatusena. Seda tuleb teha ka jooksva taotlemise korral. Kui taotlemine on eelnõu menetluse ajal juba käimas, ei ole põhjust seda kohustust määrusest välja jätta. Alternatiivina võib välja jätta sõna „Jooksva“. 4.Eelnõu punkt 22 puhul palume täiendada Arvestatud osaliselt. Eelnõud ja seletuskirja tingimusega „ja hindamisel lävendi ületanud“, muudetud. arvestades, et ka jooksva taotlemise korral määruse § 17 kohaselt nõutele vastavaid taotlusi hinnatakse ehk tuvastatakse parimad, siis ei sobi märkida, et taotlus rahuldatakse nõuetele vastamisel. Samuti palume sätestada eelnõus hindamistulemuse lävend, kuna enam ei koostata taotluste pingerida. Ka jooksval taotlemisel peavad projektid vastama lävendile, vt seirekomisjoni kinnitatud juhendit jooksva taotlemise kohta, mida kajastab taotluste menetlemise määruse § 7 lõige 3, mis kohustab toetustingimustes kehtestama projektide valimise projektide hindamistulemuste põhjal kas lävendi ületamisel või sellele vastamisel või paremusjärjestuse alusel. 5.Palume üle vaadata seletuskirja ja eelnõu Arvestatud, seletuskirjas numeratsioon punktide vastavus. Eelnõus on 22 muudetud. muudatuspunkti, seletuskirjas aga 23. 6.Juhime tähelepanu, et 18.07.2020 jõustus Arvestatud. struktuuritoetuse seaduse§ 26 lõike 6, sh Eelnõusse lisatud muudatus ning seletuskirjas arvestades rakendussätet § 642, muudatus, kommenteeritud. mille kohaselt peab toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid juhul, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada eelnõusse määruse § 12 lõike 3 ja § 25 lõike 2 punkti 15 muudatus, viies need kooskõlla eelnimetatud seaduse sättega. EAS Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks Arvestatud, eelnõu ja seletuskiri täiendatud. paragrahvi 25 lõike 2 punkti 15 esimese lause lauseosa „ ,välja arvatud juhul kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud.“ Muud täiendused Kobareelnõust Arvestatud, eelnõud ja seletuskirja täiendatud. Tunnistada kehtetuks paragrahvi 1 lõige 6 lauseosa "sealhulgas ei anta toetust raskustes olevatele ettevõtjatele üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes"; Muudatuse vajadus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 muutmisest (https://eur- lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2020.13 0.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2020:130:TOC ). Muudatuste kohaselt muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikli 3 lõike 3 punkti d sõnastust selliselt, et vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 kohast toetust ei käsitleta raskustes olevate ettevõtjatena. Ehk siis teisisõnu ei pea vähese tähtsusega abi andmisel taotleja raskustes olemist kontrollima. GBER alusel abi saajale, kes on raskustes, ei tohi toetust/ERFi anda, seda nii algse kui muudetud ERF määruse kohaselt. Alles jääb viide grupierandi artikli 1 lõigetele 2-5. Raskustes oleva ettevõtja toetamise keeld on grupierandi artikli 1 lõikes 4. Seega on tagatud grupierandi puhul raskuste kontroll.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →