MÄÄRUS
11.01.2021 nr 1
Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr
113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside
toetamise tingimused ja kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruses nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas ei anta toetust raskustes olevatele
ettevõtjatele üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes“;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse arv „120“ arvuga „50“ ja arv „60“ arvuga „25“;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „kolm“ sõnaga „kaks“;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „ning seda kajastab rahvusvaheline meedia“;
6) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „Tallinnas 500, väljaspool Tallinna
300“ arvuga „80“;
7) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse arv „24“ arvuga „15“;
9) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse arv „20 000“ arvuga „10 000“;
10) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse arv „15 000“ arvuga „7500“;
11) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse arv „5000“ arvuga „20 000“;
12) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
2
„(4) Taotlus peab olema esitatud vähemalt kolm kuud enne sündmuse või konverentsi toimumist,
välja arvatud, kui sündmuse või konverentsi korraldamine eeldab rahvusvahelise korraldusõiguse
saamist. Viimasel juhul tuleb taotlus esitada enne sündmuse või konverentsi toimumist.“;
13) paragrahvi 13 pealkirjas asendatakse sõna „Taotlusvooru“ sõnadega „Taotluste vastuvõtu“;
14) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse taotluste esitamine toimub jooksvalt.“;
15) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Hetkest, mil registreeritud taotlustes, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata
jätmise otsust, taotletav toetuste summa ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki,
menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus peatab taotluste vastuvõtmise,
kui meetme tegevuse rahastamise aastane eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel
otsustamata taotluste mahuga.“;
16) paragrahvi 13 lõikes 3 asendatakse sõna „tähtajast“ sõnaga „avamisest“;
17) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 14 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „jooksva taotlemise korral“;
20) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna
„koondhindest“ sõnadega „sündmustega seotud taotluste hindamisel ning 25% konverentside
hindamisel“;
21) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna
„koondhindest“ sõnadega „sündmustega seotud taotluste hindamisel ning 25% konverentside
korraldamisega seotud taotluste hindamisel“;
22) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 4 esimest lauset täiendatakse pärast sõna
„koondhindest“ sõnadega „sündmuste hindamisel“;
23) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõnad „Jooksval taotlemisel kuuluvad nõuetele vastavaks
tunnistatud taotlused rahuldamisele“ sõnadega „Nõuetele vastavaks tunnistatud ja hindamisel
lävendi ületanud taotlused rahuldatakse“;
25) paragrahvi 25 lõike 2 punktis 15 asendatakse arv „5000“ arvuga „20 000“ ja jäetakse välja
tekstiosa „, välja arvatud juhul kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või
teenus, samuti ostetava asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud“;
26) paragrahvi 29 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Määruse 2021. aasta jaanuaris vastu võetud redaktsiooni kohaldatakse taotlustele, mis on
esitatud pärast nimetatud redaktsiooni jõustumist, välja arvatud § 6 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2
3
punkti 5, mida kohaldatakse ka projektidele, mille taotlus on esitatud 1. septembril 2019. a või
hiljem, mille lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitamata ja mille väliskülastajate arvu
vähenemise tingis COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriis.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Siem (allkirjastatud digitaalselt)
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Ando Leppiman
kantsler
Ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määruse nr 113 „Rahvusvaheliste sündmuste ja
konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.
Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) on kehtestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020 (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ meetme
„Ettevõtlikkuse kasvatamine, ettevõtluse kasvu soodustamine, ettevõtluskeskkonna
arendamine“ tegevuse „Turisminõudluse suurendamine“ alategevuse „Rahvusvaheliste
sündmuste ja konverentside toetamine” eesmärkide elluviimiseks.
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada toetuse sisulisi ja menetlust reguleerivaid tingimusi, aitamaks
leevendada koroonaviiruse COVID-19 (edaspidi koroonaviirus) puhangust tulenevaid mõjusid
turismisektorile. Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi on enim kriisi tõttu löögi alla sattunud
just turismisektori ettevõtted.1 Kuna riigipiirid võivad olla veel mõnda aega suletud, ühendused
katkenud ning piirangud kehtida reisimisele ka kõikidel peamistel sihtturgudel, ei saa eeldada
välisturismi kiiret taastumist 2020. ja 2021. aastal. Vajalik on võtta kasutusele meetmed, mis
aitavad kiiremini taastada sise- ja välisturismi teenuste käivet ning samas vähendada laiemaid
mõjusid ka teistele sektoritele nagu toitlustus ja transport, aga ka sündmuste ja konverentside
korraldajad ja nendele teenuste pakkujad.
Peamine muudatus käesoleva toetuse tingimustes on eeldatav minimaalne sündmustel ja
konverentsidel osalevate väliskülastajate arv ja muud miinimumnõuded, mille lävendid ei vasta
käesolevale turusituatsioonile COVID-19 tagajärjel.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) majandusarengu osakonna nõunik
Annika Anton (e-post:
[email protected], telefon 6 397 663) ja Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse (edaspidi EAS) turismitoetuste koordinaator (e-post:
[email protected], telefon
738 6005). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas ministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], telefon 715 3403).
Eelnõuga muudetakse ettevõtlusministri 2. septembri 2015. a määrust nr 113 „Rahvusvaheliste
sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ (RT I, 21.05.2020, 12).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, milles on 26 punkti.
Eelnõu punktiga 1 jäetakse määruse § 1 lõikest 6 välja tekstiosa, mis puudutab toetuse andmist
raskustes olevatele ettevõtjatele. Muudatuse tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) 2020/558, 23. aprill 2020, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr
1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja
1
Konjunktuuriinstituudi uuring „Covid-19 mõju Eesti ettevõtlusele“ (Tallinn, märts 2020).
investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID‐19 puhangule. Muudatuste kohaselt
muudetakse Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikli 3 lõike 3 punkti d sõnastust
selliselt, et vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013 kohast toetust ei käsitleta
raskustes olevate ettevõtjatena. Ehk siis teisisõnu ei pea vähese tähtsusega abi andmisel taotleja
raskustes olemist kontrollima.
Eelnõu punktiga 2 asendatakse § 6 lõikes 1 punktis 4 tekstiosa, mille alusel on uus eeldatav
minimaalne konverentsil osalevate väliskülastajate arv Tallinnas 50 ja väljaspool Tallinna 25.
Konverentside eeldatavat minimaalset väliskülastajate arvu on vähendatud proportsionaalselt
2,4 korda nii Tallinnas kui regioonides toimuvate konverentsidele. Väliskülastajateks loetakse
nii esinejad, pealtvaatajad, personal, korraldajate esindajad jmt.
Paljud riigid ei ole veel reisimiseks avatud ning seetõttu ei ole õigustatud jätta alles toetuse
oodatavateks tulemusteks väliskülastajate arvud pandeemia-eelsel tasemel. Endiselt kehtib
eeldus, et tänu transpordiväravatele Tallinnas on sinna võimalik kiiremini osalejate arvu
kasvatada kui mujal Eestis ja seetõttu on erisused Tallinna ning teiste piirkondade osavõtjate
oodatavates arvudes. Toetusega aidatakse kaasa konverentside korraldamisele väiksemas
mahus, et tagada konverentse teenindavate ettevõtete ning ruumide rentijate sissetulekud.
Eelnõu punktiga 3 asendatakse määruse § 6 lõikes 1 punktis 5 senine konverentsi minimaalne
kestvusnõue 3 päeva 2 päevaga. On hakatud korraldama rohkem veebikonverentse ja turule on
tulnud hübriid-konverentsi lahendused. Toetuse eesmärk on tutvustada Eestit kui turismimaad
ja seda saab teha ka läbi hübriidkonverentsi, kus osade riikide esindajad on üle veebi, teised aga
kohapeal. Tulenevalt hübriidkonverentsi võimalustest ja vähema osalejate arvuga sotsiaalsete
tegevuste vähenemisest või muudel põhjustel lühemast programmist, muudetakse konverentsi
minimaalse kestvuse nõue kahele järjestikusele päevale.
Eelnõu punktiga 4 muudetakse kehtetuks määruse § 6 lõike 1 punkt 6. Tingimus ise jääb alles
ja leeveneb, kuid taotlejatele arusaadavam on kui see on sõnastatud taotlemise tingimusena,
mitte sündmuse minimaalse nõudena. Taotlejates on tekitanud nõue esitada taotlus 4 kuud enne
konverentsi toimumist segadust, kuna jääb eksitav mulje, nagu tuleks taotlus esitada täpselt
sellel päeval.
Vastav tingimus viiakse üle § 12 lõikesse 4.
Eelnõu punktiga 5 täpsustatakse määruse § 6 lõike 2 punkti 4 sõnastust. Kehtetuks muudetakse
lauseosa, millega oli seatud minimaalne nõue toetatavatel sündmustel kaasata sündmuse
kajastamisse rahvusvaheline meedia. Alles jääb seni kehtinud eeldus, et sündmus peab olema
rahvusvaheliselt huvipakkuv. Rahvusvahelise meedia kajastusi on sündmustel keeruline
prognoosida, kui spordialaliidud muudavad jooksvalt võistluste korraldamise reegleid või kui
kogu sündmuse mastaap on tänu COVID piirangutele nii väike, et see ei ole meediakajastusteks
piisavalt huvipakkuv, eelkõige näiteks peamiselt siseturule ümber orienteeruvate
kultuurisündmuste puhul. Seda, et sündmus oleks ikkagi rahvusvaheliselt huvipakkuv,
hinnatakse läbi väliskülastajatele suunatud turundussõnumite, Eesti kui turismisihtkoha
tutvustamise tegevuste, välismeedia kaasatuse ja sündmusele saabunud väliskülastajate.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 6 lõike 2 punkti 5 sõnastust, loobudes sündmuste minimaalsete
mõjude hindamisel piirkondlikust erisusest ning üle-Eestiliselt sõnastatakse minimaalne
väliskülastajatest osalejate arv 80. Väliskülastajateks loetakse nii esinejad, võistlejad,
pealtvaatajad, personal, korraldajate esindajad jmt. Paljud riigid ei ole veel reisimiseks avatud
ning seetõttu ei ole õigustatud jätta alles oodatavad tulemused väliskülastajate arvule
pandeemia-eelsel tasemel. Tallinna piirkond on COVID-19 puhangust tulenevalt enim pihta
saanud piirkond Eestis ja kannatas kriisi all enam ka suvel, kui muudes Eesti piirkondades
siseturismi toel tarbimine mõnevõrra taastus. Seetõttu ei ole üldist olukorda turismivalkdonnas
arvestades Tallinnale kõrgemate eesmärkide seadmine põhjendatud. Tulenevalt
visitestonia.com veebi sisestatud 2020-2021 korraldatavate sündmuste kalendrist, ei eristu
Tallinn kui suurema osakaaluga sündmuste toimumise koht. Pigem vastupidi, senisest suuremas
mahus siseturismile tuginev sündmuste külastamine hoogustab Tallinna ja Harjumaa inimesi
külastama väiksemaid piirkondi ja seal toimuvaid sündmuseid. Numbrini 80 on jõutud läbi
näidisarvutuskäigu, kui sündmusel osalejate piirang 1000 oleks inimest. Tuginedes varasemale
statistikale, on keskmine sündmuse osalevate väliskülastajate osakaal 25%, kuid tulenevalt
sellest, et väliskülastajaid on Eestis 65% vähem, jõuame keskmise ja regionaalset eristumist
kasutamata ligilähedaselt 80 väliskülastajani, mis oleks realistlik number minimaalsete
väliskülastajate saavutamiseks sündmusel ja samal ajal on see number siiski nii suur, et
välisturundusega peab tegelema, st rahvusvaheliste mõjude saavutamine sündmuse
korraldamisel ei ole juhuslik ja täidab meetme eesmärki.
Eelnõu punktiga 7 muudetakse kehtetuks § 6 lõike 2 punkt 7. Tingimus ise jääb alles ja
leeveneb, kuid taotlejatele arusaadavam on kui see on sõnastatud taotlemise tingimusena mitte
sündmuse minimaalse nõudena. Taotlejates on tekitanud nõue esitada taotlus 4 kuud enne
sündmuse toimumist segadust, kuna jääb eksitav mulje, nagu tuleks taotlus esitada täpselt sellel
päeval. Vastav tingimus viiakse üle § 12 lõikeks 4.
Eelnõu punktiga 8 muudetakse määruse § 8 lõike 3 tingimusi viimaks sündmuse läbi senise 24
kuu asemel 15 kuuga. Sündmuste rahastamise perioodi täiendav piiramine on vajalik selleks, et
mitte hoida meetme vahendeid kinni küll varakult kalendritesse lisatud sündmuste toetamiseks,
kuid mille toimumise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul on keeruline hinnata. Toetust antakse
eelkõige neile sündmustele, kes teevad ettevalmistusi konkreetsemas ajaperioodis ning saavad
seda ka projektitaotluses täpsemini läbi mõelda. 15 kuud on piisav, et saada kätte taotluse
rahuldamise otsus ning korraldada ära sündmus peale seda veel 12 kuu jooksul.
Konverentsidele muudatus ei kohaldu, kuna toetusel on roll Eestile konverentsi korraldusõiguse
taotlemisel ja seetõttu on varajane riigi toe olemasolu tähtis. Rahvusvaheliste sündmuste puhul
on toetuse osakaal pigem väike (10-20%) kogueelarvest ja sellega sündmuse Eestisse
meelitamise roll vähema osatähtsusega.
Eelnõu punktidega 9 ja 10 täpsustatakse määruse § 9 lõigete 1 ja 2 minimaalse toetuse summa
suurust. Uus minimaalne toetussumma piir sündmustele on 10 000 eurot, ning 7 500
konverentsidele, millega saab toetada ka senisest väiksemas mahus toimuvaid konverentse kui
ka sündmuseid. Vähendus on proportsionaalne, 50% senisest minimaalsest toetatavast
summast.
Eelnõu punktiga 11 asendatakse määruse § 12 lõikes 3 summa „5000“ summaga „20 000“.
Muudatus on tingitud perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) 08.07.2020
jõustunud muudatusest, mille kohaselt muudeti STS § 26 lõikes 6 sätestatud piirmäära, alates
millest tuleb mittehankijal teenuseid sisse ostes järgida riigihangete seaduse §-s 3 toodud
üldpõhimõtteid. Kuna käesolevas määruses kehtestatud kolme pakkumise võtmise kohustuse
piirmäär on kehtestatud lähtuvalt STS § 26 lõike 6 eelmises redaktsioonis kehtivast piirmäärast
tulenevalt 5000 eurot, on vajalik STS muudatusest tulenevalt suurendad piirmäära 20 000
eurole ehk viia see kooskõlla STS § 26 lõikega 6. Muudatuse eesmärk on vähendada kontrollide
ja vaidluste koormust väikeostude tegemisel.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määrust § 12 lõikega 4, millega sätestatakse, et taotlus peab
üldjuhul olema esitatud senise 4 kuu asemel vähemalt 3 kuud enne sündmuse või konverentsi
toimumist. Endiselt soovitakse toetust andes, et jääks aega teha kommunikatsiooni ja turundust
väliskülastajatele ning et toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsus jõuaks taotlejani enne
sündmuse või konverentsi toimumist. Rahvusvahelise korraldusõiguse saamisega seotud
sündmused ja konverentsid on 3 kuu nõudest vabastatud juhul kui projekt siiski esitatakse
sündmuse või konverentsi toimumist. Rahvusvaheline korraldusõigus ise juba tähendabki, et
sündmus on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja sellega kaasneb ka rahvusvaheline
kommunikatsioon.
Eelnõu punktiga 13 muudetakse paragrahvi 13 pealkirja. Taotlusvoorusid enam ei korraldata,
selle asemel kasutatakse väljendit „taotluste vastuvõtu tingimused“. Sündmustele hakatakse
kohaldama sarnaselt konverentsidega jooksva taotlemise tingimusi. Sündmuste planeerimine
pikka aega ette ei ole võimalik ning samuti on trendiks ka välismaiste organisatsioonide poolt
anda lühikese etteteatamisega korraldusõiguseid ja seetõttu muuta sündmuste taotlemine
voorulise asemel samuti jooksvaks.
Eelnõu punktiga 14 sätestatakse kõikide projektide taotlemine jooksvalt.
Eelnõu punktiga 15 jäetakse välja paragrahvi 13 lõikest 2 esimene lause, mis reguleerib
konverentside jooksvat taotlemist, kuid mis on juba öeldud eelnevas punktis.
Eelnõu punktiga 16 asendatakse sõnastus „tähtajast“ sõnastusega „avamisest“. Taotlusvooruna
käsitletakse nii jooksvat kui voorulist taotlemisest.
Eelnõu punktidega 17 ja 18 tunnistatakse kehtetuks § 13 lõige 4 ning § 14 lõige 5, millega
sätestati voorulise toetuse tingimused.
Eelnõu punktiga 19 jäetakse välja sõnad „jooksva taotlemise korral“.
Eelnõu punktidega 20, 21 ja 22 kehtestatakse sündmustele ja konverentsidele erinevad
alakriteeriumide osakaalud. Seni kehtis nii sündmuste kui konverentside hindamiseks
samasugune valikumetoodika.
Konverentsidele ei kohaldata enam kriteeriumit 4, milleks oli projekti tegevuste kuuluvus
eelistuste hulka ja eelistuseks oli konverentsi toimumisaeg ning mõju turismi hooajalisuse
vähendamisele. COVID pandeemia järgselt on iga konverents justkui kõrghooajal toimuv ning
eraldi hooajalisust ei ole õiglane hinnata. Sündmustel hooajalisust endiselt hinnatakse, kuid
koos teiste mõjukriteeriumidega, mitte eraldisesisva argumendina. Konverentside kriteeriumi 4
osakaal 10% jaotatakse kriteeriumide 2 ja 3 vahel, kummalegi endise 20% asemel 25% hinde
osakaalust.
Eelnõu punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 18 lõige 2, mis reguleerib taotlusvooru alusel
taotluste rahuldamist.
Eelnõu punktiga 24 asendatakse senine jooksvat taotlemist rõhutav säte üldiselt kohalduvaks
sätteks ning tuuakse sisse selgitus sündmuste jooksval taotlemisel projektide hindamise
põhimõtted. Nõuetele vastavad ja hindamisel lävendi ületanud taotlused rahuldatakse. Lävend
ise ei muutu, § 18 lõikes 5 on minimaalseks alakriteeriumi hindeks määratud 2,0 ja selle
kujunemise põhimõtted ei ole muutunud. (Hinde üks komponent on hooajalisus, mida aga
sündmused ise mõjutada ei saa).
Eelnõu punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 25 lõike 2 punkti 15 „ välja arvatud
juhul kui hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning ostetav asi või teenus, samuti ostetava
asja või teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole muutunud.“. muudatus tehakse
õigusselguse huvides, et vältida taotlejate valearusaama, et kui dokumendid on esitatud koos
taotlusega, siis et need on ka hilisemas menetluses sobivad.
Hinnapakkumiste tehnilise vastavuse kontroll toimub maksetaotluse, mitte taotluste
menetlemise ajal.
Muudatusega vähendatakse taotlejate ja menetlejate halduskoormust taotluse menetlemise
hetkel, see tähendab, et ei hinnata pakkumisprotseduuride läbiviimise õigsust, vaid hinnatakse
eelarve kuluefektiivsust. Menetlusprotseduuride korrektsuse hindamine toimub maksetaotluste
menetlemise käigus. Taotlemise hetkel võetud pakkumised üldjuhul nii pikalt ei kehtigi, et neid
saaks kasutada siis, kui töö või teenuse tellimise hetk on käes.
Samuti muudetakse hinnapakkumise piirmäära sarnaselt eelnõu punktiga 11.
Eelnõu punktiga 26 muudetakse rakendussätteid. Lisatava lõike eesmärk on tagada võrdne
kohtlemine neile konverentsi ning kultuuri- ja spordisündmuste korraldajatele, kes taotlesid
toetust 1. septembril 2019. a jõustunud määruse redaktsiooni kohaselt ja kelle korraldatud või
korraldatav kultuuri- ja spordisündmus on samuti mõjutatud käesoleva eelnõuga käsitletavast
väliskülastajate vähenemisest. 1. septembril 2019. a jõustus määruse viimane redaktsioon, mille
peamine muudatus seisnes kulude lihtsustamises ja kindlasummalise makse eelduseks olevate
regulatsioonide kehtestamises. Toetusele kehtestati miinimumnõuded, mis on väljamakse
saamise eelduseks ning mis vastasid tavapärasele (COVID-19 eelsele) olukorrale
turismisektoris. Tulenevalt sellest, et toetusi taotletakse pikalt ette enne konverentsi või
sündmuse korraldamist (minimaalselt 4 kuud kehtiva määruse kohaselt), langes või langeb
mitmete 1. septembril 2019. a jõustunud määruse redaktsiooni alusel toetust taotlenud ürituste
toimumise aeg samuti koroonaviiruse perioodi. COVID-19 kriisi tingimustes on
väliskülastajate Eestisse saabumine olnud keeruline ning enamik toetust saanud sündmused ja
konverentsid on 2020. a ära jäänud või edasi lükatud. Toimunud vaid üksikud toetust saanud
sündmused ja konverentsid ning eesmärkide täitmine ei ole nendes tingimustes realistlik ja ei
ole põhjendatud eeldata nende täitmist. Selliste projektide puhul koroonaviiruse mõjude arvesse
võtmata jätmine väliskülastajate arvu languse osas seaks toetuse saajad ebavõrdsesse olukorda
võrrelduna taotlejatega, kes tegutsevad samas olukorras, kuid esitavad taotluse pärast määruse
käesolevate muudatuste jõustumist. Enamgi veel – kui tänastel taotlejatel on võimalik arvestada
taotluse esitamisel koroonaviiruse mõjudega, siis 2019. a sügisel taotluste esitanutelt ei saanud
seda mõistlikult eeldada. Seetõttu sätestatakse eelnõus, et käesoleva eelnõu punkte 1 ja 5,
millega muudetakse konverentsidel ja sündmustel osalevate väliskülastajate minimaalseid
nõudeid, hakatakse kohaldama tagasiulatuvalt ka projektidele, mille taotluse rahuldamise otsus
on tehtud 1. septembril 2019. a või hiljem (st määruse viimase redaktsiooni alusel) ning
tingimusel, et projekti lõpparuanne on rakendusüksuse poolt kinnitamata (ehk üritus on
toimunud või toimub koroonaviirusest mõjutatud ajal) ja mille väliskülastajate arvu
vähenemine on tingitud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisist.
Tulenevalt regionaalsete ja globaalsete turismiorganisatsioonide prognoosidest toimub 2019.a
turismitulemuste taastumine alles aastatel 2024-2025. Käesoleva eelnõu muudatustega
leevenevaid tingimusi kohaldatakse kuni toetuste perioodi lõpuni 31.08.2023, eeldatavasti
kestavad COVID mõjud veel selle ajani.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Eelnõu on
vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013,
lk 320–469);
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006
(ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302);
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 187, 26.6.2014, lk 1–78);
4. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
352, 24.12.2013, lk 1–8).
4. Määruse mõjud
Eelnõuga tehtavate muudatustega tagatakse suurem paindlikkus kriisiolukorda sattunud
sündmuste ja konverentside korraldajate poolt projektide esitamiseks, säilitades nii oma
tegevuste jätkusuutlikkust ja panustades Eesti kui sündmuste ja konvrentside toimumise maa
tuntuse kasvu.
Muudatustel ei ole otsest sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega mõju
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on otsene
seos ja positiivne mõju regionaalarengule ja tööhõive säilimisele ning üle Eesti turismisektori
ettevõtjate elujõulisuse tagamisele kriisiolukorrast edukaks väljatulekuks. Toetuse tingimuste
lihtsustamisega luuakse võimalus hoida väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ärid
toimimas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne ministeeriumile ja rakendusüksusele lisakulusid. Lisaks ei
too käesoleva määruse rakendamine kaasa riigieelarvelisi lisakulusid ning samuti ei kaasne
määruse rakendamisega otseseid täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. EASil on olemas
täiendavad vahendid toetamaks sündmuseid ja senisest laiemas sihtgrupis. COVID olukorras
tekivad piirangud sihtgrupile juba riiklikest regulatsioonidest, transpordiühendustest
välismaailmaga jmt. Määruse rakendamisega seotud tulud avalduvad toetuse saaja ja temaga
seotud partnerite majandustulemustes.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Lisaks esitati eelnõu arvavamuse avaldamiseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2014–2020“ prioriteetsete suundade 4 ja 5 majanduse valdkondlikule komisjonile.
Ülevaade märkustega arvestamisest on toodud seletuskirja lisas.
Ettevõtlusministri
02. septembri 2015. a määruse nr 113
„Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“ muutmise
määrus
eelnõu seletuskiri
Lisa
Märkustega arvestamise tabel
Ministeeriumide kommentaarid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
vastus
Kultuuriministeerium
1. Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 6 lg 1 p 4 Arvestatud. Määruse regioonis toimuva
sätestatud miinimumnõuet konverentsil konverentsi eeldatavat väliskülastajate arv on 30
osalevate väliskülastajate arvule – Tallinnas asemel 25 ja samuti on täiendatud seletuskirja.
toimuvate konverentside puhul vähendatakse
seda 2,4 korda, mujal Eestis (sh Harjumaal)
toimuvate konverentside puhul aga ainult 2
korda. Seletuskiri kõnealust erisust ei ava.
Ettepanek on, et vähendamine oleks samas
proportsioonis, kuna virusepuhangu tõttu on
kannatanud kõikides Eesti piirkondades
tegutsevad konverentsikorraldajad. Erinevalt
kultuuri- ja spordisündmustest ei ole
siseturism väljaspool Tallinna tegutsevaid
konverentsikorraldajaid paremasse seisu
asetanud, mistõttu tuleb võrdse
proportsionaalse vähendamise kaudu soosida
konverentside korraldamist ka teistes Eesti
piirkondades.
2.Eelnõu punktiga 2 lühendatakse konverentsi Teadmiseks võetud.
toimumise päevade miinimumarvu ja see on
igati tervitatav. Samuti on oluline, et edaspidi
arvestatakse hübriidkonverentside
korraldamise ja toimumisega.
3.Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 6 lg 2 p 5 Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.
sätestatud miinimumnõuet kultuuri- ja
spordisündmusel osalevate väliskülastajate
arvule. Seletuskirja peaks lisama täpsustuse, et
kas väliskülastajate hulka arvatakse ka
välisriikide esinejad, võistlejad, teenindav
personal, jms – kui jah, siis uus miinimumarv
80 sobib. Kui ei, siis piirarvuga ei saa nõustuda
olukorras, kus pealtvaatajatele/publiku hulgale
ja reisimisele COVID-19 viirusepuhangu tõttu
kehtestatud piirangud jäävad suuremas või
väiksemas ulatuses kehtima.
4.Eelnõu punktidega 8 ja 9 alandatakse § 9 lg Arvestatud. Muudatused sisse viidud eelnõus ja
1 ja 2 sätestatud minimaalse toetuse summa seletuskirjas.
suurust 10 000 eurole, mis tähendab kultuuri-
ja spordisündmuse miinimumtoetuse Rahvusvahelise tasemega kvaliteetse
vähendamist 2 korda ja konverentsi hübriidkonverentsi teenindamine üldjuhul ei ole
miinimumtoetuse vähendamist 1,5 korda. odavam, sest toitlustuskulu või väiksema ruumi
Tõsi, selline muudatus võimaldab toetada ka rendi kulu asendub tehnoloogiliste seadmete
väiksemas mahus toimuvaid konverentse, rendi ja tehnikute töötasudega. Videoklippide ja
kultuuri- ja spordisündmuseid, kuid arvestades vahepalade tootmine programmi elavdamiseks on
nõuet, et minimaalne omafinantseeringu määr samuti kallis kulu. Ühe 100 osalejaga näitel oli
on 30%, peab ühe toetatava konverentsi tavakonverentsi korraldamise kulu 20-25 tuhat,
eelarve olema vähemalt 14 285,71 eurot – on hübriidkonverentsi puhul üle 30 tuhande euro
küsitav, kas hübriidkonverentside puhul on ning ainult online konverents on hinnanguliselt
selline eelarve optimaalne või pigem peab veel kõige kulukam. Konverentsikorraldajate
toetuse saamiseks hakkama tekitama hinnangul on hübriidkonverentsi korraldamine
lisakulusid? Palun lisada seletuskirja vastava 20%-25% tavakonverentsi korraldamisest kallim.
selgituse koos arvutuskäigu loogikaga. Teen
ettepaneku vähendada konverentside toetuse Toetuse minimaalne summa viidud 7 500 euro
miinimumsummat samas proportsioonis ehk peale, kuivõrd konverentsi korraldamise eeldatav
siis konverentside, sh hübriidkonverentside kvaliteet minimaalse toetuse summaga 7 500 või
puhul oleks minimaalne toetuse suurus 7 500 10 000 ei oma nii suurt erinevust ning
eurot, mis võimaldaks toetada ka 10 715 korraldatava konverentsi kvaliteeti hinnatakse
eurose eelarvega konverentse. vastavalt valikukriteeriumidele.
Riigi Tugiteenuste Keskus
1.Eelnõu punktid 3, 6 ja 10. Punkti 3 Arvestatud osaliselt. Seletuskiri korrigeeritud.
seletuskirjas on märgitud, et sellega kehtetuks
tunnistatav säte viiakse muudetud kujul üle
määruse § 12 lõike 1 punktiks 5 (eelnõus ei
ole), tegelikult on viidud § 12 lõikeks 4.
Palume viia punkti 10 muudatus pigem § 12
lõike 1 punktiks 5, mis on meie arvates
sobilikum koht.
2.Eelnõu punktid 11 ja 14 palume eelnõust Arvestatud osaliselt. Määruse punkti sõnastus
välja jätta, sest sõna „taotlusvoor“ on muudetud.
harjumuspärasem ja enam kasutatavam sõna,
kui väljend „taotluste vastuvõtu avamine“.
Taotlusvoor võib olla nii jooksva taotlemisena
kui võistlevana. Mõlemad toimuvad piiritletud
ajal.
3.Eelnõu punkt 15, millega tunnistatakse Arvestatud.
kehtetuks § 13 lõige 4, palume eelnõust välja Eelnõu punktiga 17 tunnistatakse siiski kehtetuks
jätta, sest kehtetuks tunnistatav säte näeb ette § 13 lõige 4 ning taotlusvooru avamise teavituse
rakendusüksuse kohustuse teavitada täpsustus lisatakse eelnõu punkti 16 §13 lg 3
taotlusvooru avanemisest oma veebilehel. muudatusena.
Seda tuleb teha ka jooksva taotlemise korral.
Kui taotlemine on eelnõu menetluse ajal juba
käimas, ei ole põhjust seda kohustust
määrusest välja jätta. Alternatiivina võib välja
jätta sõna „Jooksva“.
4.Eelnõu punkt 22 puhul palume täiendada Arvestatud osaliselt. Eelnõud ja seletuskirja
tingimusega „ja hindamisel lävendi ületanud“, muudetud.
arvestades, et ka jooksva taotlemise korral
määruse § 17 kohaselt nõutele vastavaid
taotlusi hinnatakse ehk tuvastatakse parimad,
siis ei sobi märkida, et taotlus rahuldatakse
nõuetele vastamisel. Samuti palume sätestada
eelnõus hindamistulemuse lävend, kuna enam
ei koostata taotluste pingerida. Ka jooksval
taotlemisel peavad projektid vastama
lävendile, vt seirekomisjoni kinnitatud
juhendit jooksva taotlemise kohta, mida
kajastab taotluste menetlemise määruse § 7
lõige 3, mis kohustab toetustingimustes
kehtestama projektide valimise projektide
hindamistulemuste põhjal kas lävendi
ületamisel või sellele vastamisel või
paremusjärjestuse alusel.
5.Palume üle vaadata seletuskirja ja eelnõu Arvestatud, seletuskirjas numeratsioon
punktide vastavus. Eelnõus on 22 muudetud.
muudatuspunkti, seletuskirjas aga 23.
6.Juhime tähelepanu, et 18.07.2020 jõustus Arvestatud.
struktuuritoetuse seaduse§ 26 lõike 6, sh Eelnõusse lisatud muudatus ning seletuskirjas
arvestades rakendussätet § 642, muudatus, kommenteeritud.
mille kohaselt peab toetuse saaja või
partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse
tähenduses järgima riigihangete seaduse §-s 3
sätestatud põhimõtteid juhul, kui teenuse, asja
või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest
suurem. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku
lisada eelnõusse määruse § 12 lõike 3 ja § 25
lõike 2 punkti 15 muudatus, viies need
kooskõlla eelnimetatud seaduse sättega.
EAS
Teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks Arvestatud, eelnõu ja seletuskiri täiendatud.
paragrahvi 25 lõike 2 punkti 15 esimese lause
lauseosa „ ,välja arvatud juhul kui
hinnapakkumised esitati koos taotlusega ning
ostetav asi või teenus, samuti ostetava asja või
teenuse hind võrreldes taotluses tooduga ei ole
muutunud.“
Muud täiendused Kobareelnõust Arvestatud, eelnõud ja seletuskirja täiendatud.
Tunnistada kehtetuks paragrahvi 1 lõige 6
lauseosa "sealhulgas ei anta toetust raskustes
olevatele ettevõtjatele üldise grupierandi
määruse artikli 2 punkti 18 mõistes";
Muudatuse vajadus lähtub Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1301/2013, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja
tööhõivesse investeerimise eesmärgiga
seonduvaid erisätteid ning millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1080/2006 muutmisest (https://eur-
lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2020.13
0.01.0001.01.ENG&toc=OJ:L:2020:130:TOC
). Muudatuste kohaselt muudetakse Euroopa
Regionaalarengu Fondi määruse artikli 3 lõike
3 punkti d sõnastust selliselt, et vähese
tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/2013
kohast toetust ei käsitleta raskustes olevate
ettevõtjatena. Ehk siis teisisõnu ei pea vähese
tähtsusega abi andmisel taotleja raskustes
olemist kontrollima.
GBER alusel abi saajale, kes on raskustes, ei
tohi toetust/ERFi anda, seda nii algse kui
muudetud ERF määruse kohaselt. Alles jääb
viide grupierandi artikli 1 lõigetele 2-5.
Raskustes oleva ettevõtja toetamise keeld on
grupierandi artikli 1 lõikes 4. Seega on tagatud
grupierandi puhul raskuste kontroll.