Justiitsministeerium
Meie 15.01.2021 nr 2-2/20-0427/308
Hädaolukorra seaduse ning sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Edastan teile kooskõlastamiseks „Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse“ eelnõu.
Eelnõu on kooskõlastatud ministeeriumitega läbi eelnõude infosüsteemi (EIS) ning küsitud on
ametite, erialaliitude ja turuosaliste arvamust. Laekunud märkused ja ettepanekud ning nendega
arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 2.
Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.
Seoses Eesti Varude Keskuse (EVK) moodustamisega on vaja määratleda selgemalt Vabariigi
Valitsuse, ministeeriumite ja EVK omavahelise vastutuse jagunemine. Eelnõu eesmärgiks on
täpsustada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid ning luua ühtne ja
terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja
põhiseadusliku korra tagamist, vähendades seejuures kriisireguleerimise ja riigikaitsega seotud
asutustele sarnaste tegevustega kaasnevat dubleerimist ja ressursside hajutatust.
Lugupidamisega
[siia kirjuta kirja sisu]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
isad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) Seletuskirja Lisa 1 (rakendusaktide kavandid); 4)
seletuskirja Lisa 2 (kooskõlastustabel) *
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Jako Reinaste
625 6419
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
15.01.2021
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks
ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra
ajal niivõrd, kuivõrd riigikaitseseadus ei sätesta teisiti.“;
2) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Kriisireguleerimise koordineerimine
Riigi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist juhib Vabariigi Valitsus.“;
4) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav
minister“ sõnaga „Päästeamet“;
5) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Regionaalse kriisikomisjoni juhtimise, ülesanded ja töökorra kehtestab Päästeamet.“;
6) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse
riskianalüüs, selle koostamise nõuded ja korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva asutuse
määrab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
8) paragrahvi 9 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 14 lõikes 42 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „hädaolukorra
lahendamist juhtiv asutus“;
11) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(3) Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende
lahendamise plaan, plaani koostamise nõuded ja korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva
asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega.“;
12) paragrahvi 15 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõna „Siseministeeriumiga“ sõnaga
„Riigikantseleiga“;
13) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnadega „ministeerium,
Riigikantselei“;
14) paragrahvi 15 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja ulatusliku evakuatsiooni läbiviimist
korraldab Päästeamet. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel osaleb Politsei- ja
Piirivalveamet.“;
16) paragrahvi 16 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
(5) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võib Päästeamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des
30, 32, 44 ja 49–51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vältimatutel juhtudel
korrakaitseseaduse §-des 35, 45-48 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Politsei- ja Piirivalveamet võib ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35 ja 44 –52 sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord kehtestatakse
käesoleva seaduse § 14 lõike 5 alusel.“;.
17) paragrahvi 18 lõikes 3 asendatakse sõna „Siseministeerium“ sõnadega „Vabariigi
Valitsus“;
18) paragrahvi 18 lõikes 4, § 39 lõikes 5 ja § 44 lõikes 16 asendatakse sõnad
„kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“;
19) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:
„31. peatükk
Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine
§ 181. Riigi tegevusvaru
(1) Riigi tegevusvaru (edaspidi varu) on hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks
ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud
tooted, mis on varu haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine varu haldaja poolt
on eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud.
(2) Varu moodustab, haldab ja kasutusele võtmise korraldab riigi äriühing, kelle põhikirjalise
tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja haldamine (edaspidi varu haldaja).
(3) Varu moodustamisel on aluseks:
2
1) varu haldaja otsus;
2) seadus või
3) Vabariigi Valitsuse otsus.
(4) Varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarve
vahenditest või varu müügist saadud vahendite arvelt.
(5) Varusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib
vedelkütusevaru seadus.
(6) Varusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist
reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus.
§ 182. Varu hoidmine
(1) Varu hoitakse viisil, mis tagab hädaolukorra või selle ohu lahendamiseks ning riigi
varustuskindluse, riigi julgeoleku ning elanikkonna toimetuleku tagamiseks varu
kättesaadavuse selle hoiukohast.
(2) Varu hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.
(3) Varu haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab varu või selle osa hoiule
juriidilisele isikule hoiulepingu alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peab olema sätestatud vähemalt:
1) varu asukoha aadress;
2) varu identifitseerimist võimaldav tunnus;
3) varu hoidmise tingimused;
4) varu uuendamise tingimused;
5) varu hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused;
6) varu hoidmise kontrollimise kord;
7) lepingu tähtaeg.
(5) Varu moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib varu haldaja sõlmida tähtajalise
lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale varu või selle osa moodustamise ja haldamise
kohustuse ning varu haldajal on õigus kokkulepitud tingimustel omandada lepinguga hõlmatud
varu (edaspidi delegeeritud varu).
(6) Delegeeritud varu lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule:
1) varu haldaja õigus lepinguga hõlmatud varu omandamiseks igal ajahetkel kogu lepingu
kehtivusaja jooksul;
2) tingimus, et varu omandamise korral oleks tagatud varu kättesaadavus varu haldajale
lepingus sätestatud aja jooksul;
3) varu omandamisel makstava hinna kujunemise metoodika.
§ 183. Varu kasutusele võtmine
(1) Varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.
(2) Avalikku korda, riigi julgeolekut või rahva tervist ohustada võivas olukorras, mis eeldab
vahetut tegutsemist ohu vastu, võib varu kasutusele võtmise otsustada varu haldamise eest
vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust.
3
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse:
1) varu kasutusele võtmise põhjus;
2) kasutusele võetava varu nomenklatuur ja kogus;
3) varu kasutusele võtmise tingimused;
4) kasutusele võetud varu taastamise tingimused.
(4) Varu haldamise eest vastutav minister võib kehtestada määrusega varu kasutusele võtmise
korra.
§ 184. Varu andmed ja statistiline kokkuvõte
(1) Varu haldaja peab üksikasjalikku ja pidevat arvestust varu kohta.
(2) Varu arvestus peab sisaldama teavet hoiukoha asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa teavet
varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja varu omaniku kohta.
(3) Varu haldaja esitab iga aasta 25. veebruariks ja 25. augustiks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile andmed varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade,
asukohtade ja varu omanike kohta eelneva poolaasta viimase päeva seisuga. Vajadusel esitab
varu haldaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõudmisel täiendavaid andmeid
varu kohta.
§ 185. Varu uuendamine ja vähendamine
Varu haldaja omandis oleva varu uuendamisel ja vähendamisel müüakse varu turuhinnaga,
välja arvatud kui varu vähendamine toimub käesoleva seaduse §-s 183 sätestatud juhul.
§ 186. Teabe saamise õigus
Varu haldajal on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet:
1) riigiasutuselt;
2) kohaliku omavalitsuse üksuselt;
3) avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult;
4) avalik-õigusliku ameti kandjalt.“;
20) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5
alusel määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani Riigikantseleile tema
nõudmisel. Riigikantseleil on õigus saada täpsustusi toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis
esitatud teabe kohta.“;
22) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 45 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
4
„5) haldusjärelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku
omavalitsuse üksusele pandud ülesannete täitmise üle teeb Päästeamet.“;
25) paragrahvi 45 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
26) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Varu omavoliline kasutamine
(1) Varu omavolilise kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või
arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni
400 000 eurot.“;
27) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „48,“ arvuga „481,“.
§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva
tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi
varu moodustamist, haldamist ja uuendamist;“;
2) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 sätestatud riigi tegevusvarusse kuuluva
tervishoiuvaldkonna varu ja riigikaitseseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud tervishoiuvaldkonna riigi
varu moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja
aruandluse korra.“.
§ 3. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Varu moodustab ja haldab hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 2 sätestatud äriühing (edaspidi
varu haldaja).“;
2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele hädaolukorraseaduse § 183 lõikes 1 või
2 sätestatud korras.“;
3) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Varu kasutuselevõtmise otsuses peab sisalduma:“;
5
4) paragrahvi 7 lõigetes 4 ja 6–8 asendataks sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „varu
kasutusse võtmise otsustaja“ vastavas käändes;
5) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Osaluse valitseja riigivaraseaduse tähenduses hoolitseb aktsionäriõiguste teostamisel, et
varu haldaja põhikirjas on sätestatud järgmised nõuded:
1) vähemalt üks nõukogu liige valitakse kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni esitatud
kandidaatide hulgast, kes esindavad käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud varumakse
maksjaid;
2) kui kütuse müüjaid ühendav organisatsioon ei esita nõukogu liikme kandidaate, valib kõik
nõukogu liikmed osaluse valitseja.“;
6) paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „§ 81 lõigetes 2 ja 3“ sõnadega „§ 80 lõikes 2“.
§ 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse sõnad „vedelkütuse miinimumvaru haldamine“ sõnadega
„riigi tegevusvaru haldamine“;
2) paragrahvi 66 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kriisireguleerimise ja“;
3) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14) töötab välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerib selle elluviimist“;
4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) valmistab ette oma ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide eelnõud.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
1) Käesolev seaduse § 1 punktid 3–8, 11–14, 17-18, 20–22, 24 ja 25 ning § 4 punktid 2 ja 3
jõustuvad 2021. aasta 1. juulil.
2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 15 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees
Tallinn, ……….. 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
6
Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 1
EELNÕU
KAVAND
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
MÄÄRUS
nr
Varu kasutusele võtmise kord
§ 1. Määrusega seotud varu
Kirjeldatakse varu ja valdkonnad, mille puhul määrus rakendub.
§ 2. Varu üldised kasutusele võtmise põhimõtted
Sätestatakse varu kasutusele võtmise üldised põhimõtted nii riigi omanduses oleva varu kui ka
delegeeritud varu kasutusele võtmiseks.
§ 3. Varu müügi hind
Sätestatakse varu hinnastamise põhimõtted.
§ 4. Sihtgrupid, kellele esitatakse müügipakkumine
Täpsustatakse sihtgrupid, kellele peab müügipakkumise esitama. Olenevalt varust, on
sihtgrupid erinevad.
§ 5. Varu müügipakkumiste esitamine
Sätestatakse nõuded varu müümisel müügipakkumise esitamiseks.
Allkirjastaja
Majandus- ja taristuminister
EELNÕU
KAVAND
PÄÄSTEAMET
KÄSKKIRI
Tallinn
Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 5 lõike 3 alusel.
§ 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine
Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti
päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt:
1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon;
4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon.
§ 2. Komisjoni ülesanded
Komisjon:
1) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste piirkondlike struktuuriüksuste ja kohaliku
omavalitsuse üksuste kriisireguleerimisülesannete täitmist regioonis;
2) teeb Riigikantseleile ning asutustele ettepanekuid hädaolukordade ennetamise,
hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse
tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta regioonis;
3) kinnitab regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisõppuste kava;
4) vaatab läbi komisjoni tegevuspiirkonda puudutavad hädaolukorra riskianalüüsid ja
lahendamise plaanid;
5) moodustab alalisi ja ajutisi töörühmasid ning kinnitab nende töökorra;
6) moodustab vajaduse korral alalise või ajutise territoriaalse või valdkondliku alakomisjoni;
7) kinnitab komisjoni iga-aastase tööplaani;
8) kinnitab komisjoni töökorra;
9) täidab muid hädaolukorra seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud ülesandeid.
§ 3. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni kuuluvad:
1) vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht;
2) vastava tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt;
3) vastava tegevuspiirkonna Häirekeskuse keskuse juhataja;
4) Kaitseliidu esindaja;
5) Kaitseväe esindaja;
6) Kaitsepolitseiameti esindaja;
7) Keskkonnaameti esindaja;
8) Keskkonnainspektsiooni esindaja;
9) Maanteeameti esindaja;
10) vastava päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja;
11) Terviseameti esindaja;
12) Veterinaar- ja Toiduameti esindaja;
13) vastava tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste vallavanemad või linnapead.
(6) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige,
kelle komisjoni liige on nimetanud teda alaliselt komisjoni istungil esindama. Kaitseliidu,
Kaitsepolitseiameti, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maanteeameti, Terviseameti
ning Veterinaar- ja Toiduameti esindaja alalise asendusliikme või asendusliikmed nimetab
vastav asutus.
(7) Komisjoni liikme, alalise asendusliikme või asendusliikmete nimetamisest teavitatakse
vastava tegevuspiirkonna päästekeskust kirjalikult.
§ 4. Komisjoni esimees ja aseesimees
(1) Komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht.
(2) Komisjoni aseesimees on tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt.
§ 5. Komisjoni esimehe ülesanded
Komisjoni esimees:
1) esindab komisjoni riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes;
2) kutsub kokku komisjoni istungid;
3) kutsub vajaduse korral võtma komisjoni tööst osa isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu;
4) esitab vähemalt üks kord aastas komisjoni töö kohta aruande Vabariigi Valitsuse
kriisikomisjonile.
§ 6. Komisjoni töö juhtimine
Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees.
§ 7. Komisjoni istungid
(1) Komisjoni korralised istungid toimuvad komisjoni kinnitatud tööplaani kohaselt, kuid kõige
harvem üks kord kvartalis.
(2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul
komisjoni aseesimees vastavalt vajadusele.
(3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, tema
äraolekul komisjoni aseesimees, ja protokollija.
§ 8. Komisjoni otsuse vastuvõtmine
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni
koosseisust.
(2) Komisjoni otsus võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise
korral otsustab komisjoni esimehe, tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl. Kui ükski
komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. Eriarvamused
protokollitakse.
§ 9. Komisjoni tööd teenindav üksus
Komisjoni tööd teenindab tegevuspiirkonna päästekeskus, kes:
1) korraldab komisjoni asjaajamist;
2) valmistab ette komisjoni istungid;
3) protokollib komisjoni istungid;
4) säilitab komisjoni istungite protokolle;
5) seirab komisjoni otsuste täitmist.
peadirektor
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, riskianalüüsi koostamist
juhtivad asutused ning riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel.
§ 1. Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse
riskianalüüs
Sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, on
järgmised:
1) päästesündmus – tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest,
keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord
maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
2) politseisündmus – massilisest korratusest, põgenike massilisest sisserändest, massilisest
piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse
kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul, mis ohustab
inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
3) küberintsident – arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid
küberruumi ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab
inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
4) kiirgus- või tuumaõnnetus – kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse
olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda;
5) tervishoiusündmus – sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste
eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse;
6) loomataud – bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis ohustab inimese elu,
tervist, vara või keskkonda;
7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – keemilise,
bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest
põhjustatud, punktides 1–6 nimetatud sündmus või muu eespool nimetatud ainete kuritahtlikust
või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmus, mis ohustab inimeste elu, tervist, vara või
keskkonda.
§ 2. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused
Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on järgmised:
1) päästesündmus – Päästeamet;
2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet;
3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet;
4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet;
5) tervishoiusündmus – Terviseamet;
6) loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet;
7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – Kaitsepolitseiamet.
§ 3. Riskianalüüsi sisu
Riskianalüüs peab sisaldama:
1) analüüsitava sündmuse kirjeldust;
2) sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede analüüsi ning riskiklassi;
3) asutuste valmisoleku analüüsi sündmus lahendamiseks;
4) hinnangut, millisel juhul võib sündmus areneda hädaolukorraks või eriolukorraks;
5) vajaduse korral muud andmed, lähtuvalt sündmuse iseloomust.
§ 4. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine
(1) Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest.
(2) Valitsusasutused on kohustatud andma plaani koostajale plaani koostamiseks vajalikku
teavet.
(3) Riskianalüüs kooskõlastatakse selle koostamisel osalenud asutuste, asjaomase
ministeeriumi ja Riigikantseleiga.
(4) Riskianalüüsi kinnitab riskianalüüsi koostamist juhtiva asutuse juht käskkirjaga.
(5) Kinnitatud riskianalüüs edastatakse teadmiseks Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile ja
Riigikantseleile.
§ 5. Riskianalüüsi ajakohastamine
(1) Juhtiv asutus hindab koos riskianalüüsi koostamisse kaasatud asutustega regulaarselt, aga
mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul riskianalüüsi ajakohasust ja uuendab vajaduse
korral riskianalüüsi kuue kuu jooksul.
(2) Juhtiv asutus teavitab Riigikantseleid kirjalikult riskianalüüsi ajakohasusest või lõikes 1
nimetatud riskianalüüsi muutumisest ja edastab täiendatud riskianalüüsi.
(3) Kui riskianalüüsi koostamisel ei ole lähtutud Riigikantselei suunistest, või juhtiv asutus ei
ole algatanud lõikes 1 nimetatud vajaduse ilmnemisel riskianalüüsi uuendamist, võib
Riigikantselei nõuda kehtiva riskianalüüsi muutmist kohe või seada riskianalüüsi uuendamisele
lõikes 1 nimetatud tähtajast lühema aja.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, hädaolukorra
plaani koostamist juhtivad asutused ning hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja
koostamise kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 15 lõike 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) loetelu hädaolukordadest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ja hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist juhtivad asutused;
2) hädaolukordade lahendamist juhtivad täidesaatva riigivõimu asutused;
3) loetelu hädaolukordadest, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja
riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused;
4) hädaolukorra lahendamise plaani (edaspidi plaan) nõuded ja koostamise, sealhulgas
uuendamise kord.
§ 2. Hädaolukorrad, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan, ning
hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja hädaolukordade lahendamist juhtivad
asutused
(1) Politsei- ja Piirivalveamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta
hädaolukorra lahendamise plaani koostamist:
1) põgenike massiline sisseränne;
2) äkkrünnak;
3) massiline korratus;
4) ulatuslik merepäästesündmus, sealhulgas merereostus.
(2) Päästeamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist:
1) üleujutus tiheasustusalal;
2) paljude kannatanutega hoonetulekahju;
3) ulatuslik tööstusõnnetus.
(3) Keskkonnaamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist:
1) kiirgusõnnetus naaberriigis;
2) riigisisene kiirgusõnnetus.
(4) Terviseamet juhib järgmiste hädaolukordade lahendamist ja nende kohta hädaolukorra
lahendamise plaani koostamist:
1) ulatuslik mürgistus;
2) epideemia.
(5) Riigi Infosüsteemi Amet juhib küberintsidendist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja
selle kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist.
(6) Veterinaar- ja Toiduamet juhib loomataudist põhjustatud hädaolukorra lahendamist ja selle
kohta hädaolukorra lahedamise plaani koostamist.
(7) Kaitsepolitseiamet juhib lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamist, kui
Kaitsepolitseiametil on põhjendatud alus arvata, on teada või hädaolukorra lahendamisel
ilmneb, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Hädaolukorra lahendamise
juhtimise ülevõtmise korraldus ja koostöö asutuste vahel terroristlikust tegevusest põhjustatud
hädaolukorra lahendamisel kajastatakse lõigetes 1–6 nimetatud hädaolukordade lahendamise
plaanides. Selle plaaniosa koostamist juhib Kaitsepolitseiamet.
§ 3. Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja selle
korraldamise eest vastutavad asutused
Hädaolukorrad, mille puhul korraldatakse riskikommunikatsiooni, ja selle korraldamise eest
vastutavad asutused on järgmised:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud hädaolukordade puhul – Politsei- ja
Piirivalveamet;
2) paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud hädaolukordade puhul – Päästeamet;
3) paragrahvi 2 lõikes 3 sätestatud hädaolukordade puhul – Keskkonnaamet;
4) paragrahvi 2 lõikes 4 sätestatud hädaolukordade puhul – Terviseamet;
5) paragrahvi 2 lõikes 5 sätestatud hädaolukorra puhul – Riigi Infosüsteemi Amet;
6) paragrahvi 2 lõikes 6 sätestatud hädaolukorra puhul – Veterinaar- ja Toiduamet;
7) paragrahvi 2 lõikes 7 sätestatud hädaolukorra puhul – Kaitsepolitseiamet.
§ 4. Plaani koostamine
(1) Plaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest ning Riigikantselei suunistest.
(2) Valitsusasutused on kohustatud andma plaani koostajale plaani koostamiseks vajalikku
teavet.
(3) Plaani koostamist ja selles osalevate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei.
Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani koostamist
koordineerib Päästeamet.
§ 5. Plaani sisu
Plaan peab sisaldama järgmist:
1) hädaolukorra kirjeldus, sealhulgas kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust;
2) plaani rakendamise tingimused, sealhulgas, millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse
plaani kasutamine;
3) hädaolukorra lahendamise kontseptsioon ja kujustus;
4) hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende ülesanded;
5) teabevahetuse korraldus asutuste ja isikute vahel;
6) avalikkuse teavitamise korraldus;
7) vajaduse korral asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel;
8) elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teave elutähtsa teenuse
tagamise korralduse kohta;
9) hädaolukorra lahendamise kulude üle arvestuse pidamine ja kulude hüvitamise korraldus;
10) hädaolukorra juhi määramine ja hädaolukorra juhi ülesanded;
11) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja lahendamise korraldus;
12) sidekorraldus hädaolukorras;
13) hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu ja nende kasutusele võtmise
tingimused;
14) vajaduse korral varude rakendamise ja rahvusvahelise abi kaasamise korraldus;
15) vajaduse korral eriolukorra kehtestamisega kaasnevate tegevuste loetelu;
16) vajaduse korral muud tegevused, lähtudes juhtiva asutuse vajadustest.
§ 6. Kava kehtestamine, elluviimine, aruandlus ja hindamine
(1) Kava kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 4
nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse plaani kehtestab kohaliku omavalitsuse vallavanem
või linnapea.
(2) Juhtiv asutus hindab koos hädaolukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja isikutega plaani
toimimist ja ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ning teavitab
hindamistulemustest Riigikantseleid, või kui plaani koostaja on hädaolukorra seaduse § 36
lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus, siis Päästeametit.
(3) Kui plaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele
plaani uuendada, algatab juhtiv asutus plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul.
(4) Kui Riigikantseleil on alust arvata, et plaan ei ole asjakohane või selles esineb olulisi
ebatäpsusi, mis võivad takistada hädaolukorra lahendamist, võib Riigikantselei nõuda kehtiva
kava muutmise algatamist kohe või seada kava uuendamisele lõikes 3 nimetatud tähtajast
lühema aja.
§ 6. Määruse jõustumine
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 18 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määruses sätestatakse kriisireguleerimisõppuse (edaspidi ka õppus) läbiviimise ning õppuse
korraldamise nõuded.
§ 2. Õppuse korraldamise eesmärk
Õppuse korraldamise eesmärk on tagada kriisireguleerimises osaleva riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuse ning juriidilise isiku valmisolek hädaolukorraks või elutähtsa teenuse
katkestuseks ning selle kiireks ja tulemuslikuks lahendamiseks.
§ 3. Õppuse korraldamise vastutus ja sagedus
(1) Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta
jooksul.
(2) Elutähtsa teenuse osutaja korraldab enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse
kontrollimiseks õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(3) Elutähtsat teenust korraldav asutus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
(4) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kahe või enama
hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamist hõlmava
õppuse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 toodud õppused võib korraldada ühe õppusena kui õppus
on korraldatud kõigi pädevate asutuste hädaolukorra lahendamise või elutähtsa teenuse
toimepidevuse kontrollimiseks.
(6) Lõikes 5 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad kohalikud omavalitsused
Päästeametiga ja hädaolukorra lahendamist juhtivad ning elutähtsat teenust korraldavad
asutused Riigikantseleiga. Kui korraldatav ühine õppus ei täida paragrahvis 2 nimetatud õppuse
korraldamise eesmärki või ei kata kõigi pädevate asutuste õppuse korraldamise kohustust jätab
Päästeamet või Riigikantselei õppuse korraldamise kooskõlastamata ning õppused
korraldatakse eraldi kooskõlas lõigetes 1-3 toodud sagedusega.
§ 4. Nõuded kriisireguleerimisõppuse korraldamisele
Kõik läbiviidavad kriisireguleerimisõppused peavad olema planeeritud ja dokumenteeritud
selliselt, et oleks võimalik tuvastada:
1) õppuse toimumise aeg;
2) õppuse liik;
3) õppuse korraldaja;
4) õppusest osavõtjad;
5) õppuse eesmärk;
6) õppuse stsenaarium;
7) õppuse hindaja ja õppuse hindamise korraldus;
8) õppusel tuvastatud probleemid ja puudused;
9) õppusel tuvastatud probleemide ja puuduste kõrvaldamise ajakava;
10) muu oluline teave.
§ 5. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani
kasutuselevõtmise nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava
elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja toimepidevuse plaani
(edaspidi plaan) nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu
osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni.
(2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine.
(3) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille
puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire.
(4) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa
teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks.
(5) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire
lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või
vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa
teenuse taastamiseni.
(6) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast,
tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse
toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks
vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire.
(7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust
põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik.
2. peatükk
RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD
§ 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine
(1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab need
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus)
kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras hiljemalt ühe aasta möödumisel alates
hetkest, kui ta vastab seaduses sätestatud teenuseosutaja tunnustele.
(2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumipõhiselt. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada
mitu stsenaariumi.
(3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina, kuid sel juhul peavad riskianalüüsi
ja plaani osad olema dokumendis selgelt eristatavad.
(4) Teenuseosutaja võib riskianalüüsi ja plaani esitada mõne teise õigusakti alusel koostatava
dokumendi osana, kuid sel juhul peavad dokumendis riskianalüüsi ja plaani osad olema
ülejäänud teabest selgelt eristatud.
(5) Riskianalüüsi ja plaani allkirjastab teenuseosutaja seaduslik esindaja.
(6) Korraldav asutus võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale nõusoleku
kasutada mõnda teist rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada
teenuse katkestusi põhjustada võivaid ohte, nende tõenäosust, teenuse katkestusi tagajärgi ja
muid olulisi asjaolusid.
§ 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine
(1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta
jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad
olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani
uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses
sätestatud korras.
(2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning
neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust.
(3) Kui teenuseosutaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude
muutumisel riskianalüüsi ja plaani ajakohastanud ega korraldavale asutusele kinnitamiseks
esitanud, on korraldaval asutusel õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani
ajakohastamist ning nende esitamist.
3. peatükk
RISKIANALÜÜSI NÕUDED
§ 5. Riskianalüüsi osad
Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest:
1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase;
2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 7–11 kohaselt;
3) kokkuvõte.
§ 6. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase
(1) Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja enda osutatavat elutähtsat teenust ja selle nõutud
taset, lähtudes hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest.
(2) Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave:
1) teenuse osa, mis loetakse elutähtsaks, ja selle kirjeldus;
2) teenust tarbivad isikud ja nende arv;
3) piirkond, kus teenust osutatakse.
(3) Elutähtsa teenuse nõutud taseme kohta esitatakse järgmine teave:
1) elutähtsa teenuse tase, mida tuleb osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või teiste
elutähtsate teenuste katkestuse korral;
2) katkestuse lubatud aeg, mille jooksul tuleb elutähtis teenus taastada.
§ 7. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine
(1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja teenuse nõutud tasemest lähtuvalt nimetab teenuseosutaja
elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning hindab nende kriitilisust käesoleva
määruse lisa 1 kohaselt.
(2) Korraldav asutus annab juhise, kuidas arvutada käesoleva määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud
suhtarv.
(3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse käesoleva määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse
katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme
korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui 10 punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi
ei analüüsita.
§ 8. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult
vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega.
(2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest
ressursiliikidest:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja
minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks
vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks
olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks
vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse
toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire
võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste
tegevuste toimimine.
(3) Teenuseosutaja määrab vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on
elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis on teenuseosutaja
hinnangul riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks.
(4) Kriitilise tegevuse ressursside kokkuvõte esitatakse riskianalüüsis käesoleva määruse lisa 2
kohaselt.
§ 9. Ohtude väljaselgitamine
(1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse
või häire. Korraldav asutus võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab
hindama.
(2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja
hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.
§ 10. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine
(1) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja elutähtsa teenuse häiret
või katkestust põhjustada võivad stsenaariumid ja esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.
(2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust käesoleva
määruse lisas 3 ja tagajärje raskusastet käesoleva määruse lisas 4 ette nähtud kriteeriumite
alusel, võttes arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud
ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet.
(3) Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima
raskusastmega tagajärje põhjal.
(4) Korraldav asutus võib täiendada käesoleva määruse lisas 4 loetletud stsenaariumi
realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja.
(5) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu
lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja vastavalt
lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus
taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja
tagajärge.
(6) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse
käesoleva määruse lisa 5 kohaselt stsenaariumi riskiklass.
(7) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja
tagajärgede koondtabel, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 6.
§ 11. Ennetavad meetmed
(1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid
meetmeid ja käesoleva määruse lisa 7 kohaselt tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida
on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa
teenuse katkestuse ja häire vältimiseks, muuhulgas käesoleva määruse § 6 lõike 3 alusel
kirjeldatud taseme saavutamiseks.
(2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite
varu või nende tagamise korraldust.
§ 12. Riskianalüüsi kokkuvõte
Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes:
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu koos
põhjendustega;
3) ülevaate ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa
teenuse katkestuse, ja nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, samuti esitatakse
võimalikud käitumisjuhised elanikele.
4. peatükk
PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE
§ 13. Plaani ülesehitus
Plaan koosneb järgmistest osadest:
1) plaani kasutuselevõtmise tingimused;
2) taastekava.
§ 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimused
Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud
meetmeid, ning plaani kasutuselevõtmise korda.
§ 15. Taastekava
(1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge
riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava.
(2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri stsenaariumide korral sarnaselt
või samamoodi, võib teenuseosutaja nende stsenaariumite kohta koostada ühise taastekava ja
sealjuures vajaduse korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua.
(3) Taastekavas esitatakse järgmine teave:
1) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamise juhi (edaspidi
olukorra lahendamise juht) kontaktandmed;
2) tegevused, mida teenuseosutaja plaanib olukorra lahendamiseks;
3) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisse kaasatava isiku
kontaktandmed ja põhitegevus ning võimaluse korral alternatiivne tegevus;
4) kriitilise tegevuse, elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajalike kriitilise
tegevuse ressursside loetelu ning selgitus ressursside hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta;
5) võimaluse korral teenuseosutaja või partneri alternatiivsed tegevused teenuse kriitilise
tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks, kui varem rakendatud
tegevused ei andnud soovitud tulemust;
6) leevendavad meetmed või, kokkuleppel korraldava asutusega, otsustamise kord, kuidas neid
meetmeid rakendada;
7) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;
8) elutähtsa teenuse taastamise prognoositav aeg.
(4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või
häire lubatud ajaga, mille on määranud korraldav asutus, välja arvatud juhul, kui olukorda ei
ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada.
§ 16. Plaani kasutuselevõtmine
(1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb
kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või katkestuse või
häire ohu ennetamises.
(2) Stsenaariumi realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem
kokku lepitud töökorraldusest.
(3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra
lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 17. Määruse rakendamine
Kuni hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni esitatakse
käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 ning § 6 lõikes 3 nimetatud teave teenuseosutaja ja
korraldava asutuse kokkuleppe alusel.
§ 18. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
siseminister
riigisekretär
Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine
Lisa 2. Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine
Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine
Lisa 4. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine
Lisa 5. Riskiklassid
Lisa 6. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel
Lisa 7. Kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse või häire ennetavad meetmed
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime
korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise
kord
Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõike 16 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl
saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne
hüvitis), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise
või puuduva töövõime hüvitis), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi-
ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord.
(2) Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse
tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud registreeritakse
Tööinspektsioonis ja selgitatakse välja eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu
eriolukorra juhi määratud ametiisiku poolt, võttes aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
§ 24 lõike 6 alusel kehtestatud korra põhimõtted, arvestades hädaolukorra seaduses sätestatud
erisusi isiku eriolukorra tööle rakendamisel.
§ 2. Taotluse esitamine
(1) Asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi
määratud ametiisik isiku eriolukorra tööle rakendas, (edaspidi asutus) teavitab talle
teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul
hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest arvates.
(2) Isik, kellel on õigus saada hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 ettenähtud hüvitist,
esitab asutusele taotluse hüvitise saamiseks. Taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul
hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse:
1) ühekordse hüvitise taotlemisel eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja dokument,
mis tõendab, et taotluse esitaja on hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud õigustatud isik;
2) osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemisel Eesti Töötukassa töövõime hindamise
otsus ning eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus
põhjusliku seose kohta eriolukorra tööle rakendatud isiku töövõime ulatuse vähenemise ja
eriolukorra ajal tööle rakendamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.
(4) Eriolukorra tööle rakendatud isiku matused korraldanud isik esitab asutuse juhile
matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud eriolukorra tööle rakendatud
isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti
kirjutatud.
(5) Matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul
hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates.
§ 3. Ravi- ja ravimikulude hüvitise taotlemine ja hüvitise ulatus
(1) Eriolukorra tööle rakendatud isik, kelle ravi- ja ravimikulud kannab hädaolukorra seaduse
§ 44 lõike 15 kohaselt riik, esitab asutusele ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele
on lisatud:
1) väljavõte tervishoiuteenuse osutaja dokumendist, mis tõendab isikule tervishoiuteenuste
osutamist ja ravimite määramist eriolukorra tööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu;
2) tervishoiuteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti
kirjutatud.
(2) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse peab esitama 30 kalendripäeva jooksul ravi- või
ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates.
(3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida
ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti
Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite osas, mille ravikindlustuse seaduse ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab asutus
eriolukorra tööle rakendatud isiku taotlusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Asutus
ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti
Haigekassa teenusena.
§ 4. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte
(1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab asutuse juht kümne tööpäeva
jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse:
1) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid;
2) dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid.
(2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse:
1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta;
2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa suurus ning viide hüvitise maksmise
alusele.
(3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik.
(4) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule.
(5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning osalise või puuduva
töövõime hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks.
§ 5. Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine
(1) Asutus tasub arve või maksab hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60 kalendripäeva
jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitamisest arvates.
(2) Kui eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma tõttu taotleb hüvitist mitu
õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt.
(3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis makstakse välja
osade kaupa ning selle maksmisele kohaldatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 8–13
sätestatut.
(4) Hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 2, 4 ja 15 ettenähtud hüvitise maksmisega ning
eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega
kaasnevad kulud kaetakse selle asutuse eelarvest, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorras
tööle rakendati.
(5) Kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hädaolukorra seaduse §-s 44 ettenähtud hüvitiste
maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus taotluse ja taotluse läbivaatamise
kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid kümne tööpäeva jooksul
kokkuvõtte kinnitamisest arvates valdkonna eest vastutavale ministeeriumile läbivaatamiseks
ning teavitab sellest taotlejat.
(6) Valdkonna eest vastutav ministeerium vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud
dokumendid läbi ja esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse
reservist.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
Peaminister
sotsiaalminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 5 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi-
ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord“ 7 lõike 5 punktis 2 asendatakse
sõnad „Vabariigi valitsuse kriisikomisjoniga“ sõnaga „Riigikantseleiga“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
nr
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109
„Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmine
Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määruse nr 109
„Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” § 1 punktist 3 jäetakse välja
sõnad „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil või”.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
majandus- ja taristuminister
kantsler
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite
loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 84 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,
nende tähistamise ja liiklemise kord” § 1 lõike 3 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
majandus- ja taristuminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 31.mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. aasta määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1. paragrahv 7 lõikest 1 jäetakse välja sõna „ , kriisireguleerimise“;
2. paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;
3. paragrahvi 36 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt:
„(9) Päästepoliitika osakonna põhiülesanded on päästepoliitika väljatöötamine ja ministeeriumi
valitsemisalas olevate asutuste pääste- ja kriisireguleerimisalase tegevuse koordineerimine.“
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
siseminister
riigisekretär
EELNÕU
KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
nr
Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. aasta määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2011. aasta määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) Vabariigi Valitsuse ja peaministri avalike suhete korraldamine, Euroopa Liiduga seotud
riigisisene teavitustegevus; riski- ja kriisikommunikatsiooni-, valitsuskommunikatsiooni ja
avalikkuse teavitamise arendamise koordineerimine ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse
sümboolikaga seonduva korraldamine;
2) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) peaministri nõustamine riigi julgeoleku, kriisireguleerimise ja riigikaitse küsimustes,
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine ning riigi julgeoleku,
kriisireguleerimise ja riigikaitse juhtimise koordineerimine;.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. aastal.
peaminister
riigisekretär
15.01.2021
Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsus kiitis 01.08.2019 heaks riigireformi kava, milles püstitati ülesanne
analüüsida elanikkonnakaitse kontseptsioonis varude osas seatud eesmärkidest lähtuvalt AS-i
Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi OSPA) ülesannete laiendamise võimalusi. Analüüsi
eesmärgiks oli selgitada välja, kas on mõistlik koondada kriisiolukorras esmavajalike toidu- ja
esmatarbekaupade ning käsimüügi- ja retseptiravimite varu tagamise ning jaotuslogistika
korraldamise ülesanded Maaeluministeeriumist, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumist (edaspidi MKM) ja Sotsiaalministeeriumist (edaspidi SoM)
OSPA-sse.
30.07.2020 toimunud valitsuse kabinetiarutelu käigus jõuti kokkuleppele, et on mõistlik ja
vajalik tagada keskne varu moodustamise ja hoiustamise valmisolek elanikkonna
varustuskindluse tagamiseks läbi AS-i Eesti Varude Keskuse (edaspidi EVK) loomise alates
2021. a juulist. EVK hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka toidu,
käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja meditsiinitarvikute, veterinaarravimite,
isikukaitsevahendite, antidootide ja esmatarbekaupade varu moodustamise ja edaspidise
haldamisega. EVK moodustatakse OSPA ülesannete laiendamise kaudu, millel on pikaajaline
kogemus riigi vedelkütusevarude hoiustamisel, hankimisel, roteerimisel ja järelevalve
korraldamisel ning vedelkütuseturu seire teostamisel. EVK hakkab vastutama varu
moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele
võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud
majandussektorite toimepidevust.
SoM-i ja Terviseameti hinnangul on mõistlik tervishoiuvaldkonna varude, sh ka antidootide
varude, moodustamist ja rahastamist jätkata tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (edaspidi
TTKS) kohaselt ja selles osas TTKS-i ei muudeta.
EVK järgib varude moodustamisel ja haldamisel järgmisi üldpõhimõtteid:
varu peab paiknema Eesti riigi territooriumil;
varu peab olema moodustatud õigeaegselt, vajalikus nomenklatuuris ja igal ajal
ligipääsetav, kontrollitav ja kasutatav ehk vastama kvaliteedinõuetele;
varu seire ja arvestuse süsteem peab olema täpne ja usaldusväärne;
varu väljastamise planeerimisel tuleb arvestada ka elutähtsate teenuste katkemise
võimalikkusega;
varu moodustamine, haldamine ja uuendamine peab toimuma efektiivselt parima kulu-
tulu suhtega;
varu rahastusmudel peab tagama süsteemi kindluse ja olema jätkusuutlik;
arvestades varu süsteemi ühiskondlikku kaalu ja ootuseid peab ettevõtte
juhtimisstruktuur tagama, et kaasatud on nii avaliku- kui erasektori esindajad;
varu süsteemi õiguslik ülesehitus peab tagama stabiilsuse ja seeläbi usaldusväärsuse.
1
EVK-s moodustatakse varu koguste nomenklatuuri, logistika, analüüsi ja seire küsimuste
lahendamiseks töörühmad (näiteks vedelkütusevaru, toiduvaru, ravimitevaru ja üldise
varustuskindluse töörühm), mille koosseisu kaasatakse riigiasutuste kui ka ettevõtjate esindajad
ning valdkondlikud eksperdid. Varude moodustamise täpne ajakava, varu kogus ja
moodustamise viis lepitakse kokku EVK juhtkonna tasandil lähtudes Vabariigi Valitsuse,
valdkondlikest seadustest, valdkondlike töörühmade ettepanekutest ning varude moodustamist
käsitlevatest riskianalüüsidest ja riigi kaitsetegevuse kavast saadud sisenditest. Varu kasutusele
võtmise otsustab Vabariigi Valitsus või kiiret reageerimist nõudvates olukordades varu
haldamise eest vastutav minister.
EVK teeb koostööd ettevõtjatega nende teenuste toimepidevuse tõstmiseks, viib võimalusel läbi
õppuseid ja teavituskampaaniaid elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks
varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisel.
Üldine valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine (sh varu nomenklatuuri ja koguste
määramine), hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lg 1 ja 2 kohustused, riigikaitseseaduse
(edaspidi RiKS) § 5 lg 4 kohustused ja õigusloome jääb endiselt ministeeriumite ülesandeks.
Samuti ei võta EVK üle Kaitseministeeriumi allasutustele määratud kohustusi sõjalise
riigikaitse ressursi hankimisel ja varumisel.
Hetkel reguleerib riigi tegevusvaru moodustamist HOS-i § 11. Seoses EVK moodustamisega
tuleb seaduses täpsustada varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid,
vastutuse jagunemist EVK, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite vahel. Samuti on vaja
täpsustada kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna varu moodustamine on otseselt
seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega. Muudatusega antakse
Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle
Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile.
Eelnõuga kavandatud muudatused seonduvalt EVK moodustamise ja kriisireguleerimise
koordineerimise ülesannete üleandmisega Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile on
kooskõlas ka riigikaitse laia käsitusega ning suurendavad riigi üldist valmisolekut erinevatele
kriisidele reageerimisel. Praegu koordineerib kriisireguleerimist Siseministeerium (HOS § 7),
riigikaitse planeerimist juhib Vabariigi Valitsus ja koordineerib Vabariigi Valitsuse
julgeolekukomisjon (RiKS § 4 lg 1 p 1, § 7 lg 2) ja Riigikantselei (RiKS § 7 lg 3). Ühendades
riigis varu moodustamise põhimõtted, on otstarbekas samaaegselt lahendada ka
kriisireguleerimise koordineerimisega seotud pädevuste küsimus. Nimelt sisaldab
kaitseolukordadeks ja hädaolukordadeks valmistumine kattuvaid tegevusi, mida planeeritakse
ja juhitakse erinevalt. Jätkates erineva juhtimiskorraldusega on oht, et varu moodustamisel
hinnatakse vajadusi dubleerivalt või vastupidi, jäetakse olulised vajadused tähelepanuta.
Hädaolukordadeks valmistumine toimub riskianalüüside ja hädaolukorra plaanide alusel,
riigikaitseks valmistumine ohuhinnangute, riigikaitse arengukava ja riigikaitsetegevuse kava
alusel. Nimetatud dokumendid on aluseks varu moodustamisel, mistõttu on vaja nende
koostamisega seotud tegevused siduda tervikuks, et tekiks selgus võimaluste arendamises ja
prioriteetide seadmises. Oluline on keskselt ja koordineeritult hinnata ja suunata igasuguste
kriiside lahendamiseks vajalike võimaluste arendamist, tegevuste ja ressursside planeerimist,
sh ressursside ristkasutust, elutähtsate teenuste ja riigiasutuste toimimist.
Erinevad kriisideks valmistumise regulatsioonid toovad asutustele kaasa kattuvaid tegevusi (nt
võimaluste ja vahendite planeerimine), samuti ei loo erinevad koordineerimis- ja
planeerimissüsteemid kõige paremini valmisolekut ega taga kiiret tegutsemist kriisiolukorras.
Seepärast on hädaolukordadeks ja riigikaitselisteks olukordadeks valmistumise süsteemi
2
integreerimise vajadusele juhtinud tähelepanu nii Riigikontroll1 kui ka erinevad asutused
hinnates COVID-19-le reageerimist. Kuna riigi tegevusvaru moodustamine on otseselt seotud
kriisireguleerimise koordinatsiooni muutmise vajadusega, tehakse eelnõuga vajalikud
muudatused koos.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
EVK moodustamisega seonduvad eelnõu sätted ja seletuskirja osa on koostanud MKM-i
kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar (625 6430,
[email protected]),
kriisireguleerimise osakonna riigi tegevusvarude projektijuht Jako Reinaste (625 64 19,
[email protected]) ja MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (715 34 03,
[email protected]).
Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleandmist puudutavad eelnõu sätted ja
seletuskirja osa on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost
Kersti Maurer (693 5298;
[email protected]) ja Riigikantselei
õigusloomeosakonna juhataja Kristi Purtsak (693 5538;
[email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud EL õigusest tulenevate regulatsioonide ülevõtmisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Käesoleva seaduseelnõuga muudetakse hädaolukorra seaduse (HOS) 18.05.2020 redaktsiooni
(RT I 17.05.2020, 3), Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) 01.01.2021 redaktsiooni (RT I,
10.12.2020, 3), vedelkütusevaru seaduse (VKVS) 25.05.2020 redaktsiooni (RT I, 15.05.2020,
8) ja TTKS-e 01.01.2021 redaktsiooni (RT I, 17.05.2020, 13).
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva riigikaitseseaduse eelnõuga (SE 112).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna Vabariigi
Valitsuse seaduse muutmiseks on PS § 104 punktist 8, tulenevalt vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on täpsustada riigi varude moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise
aluseid. Seoses EVK moodustamisega on vaja määratleda selgemalt Vabariigi Valitsuse,
ministeeriumite ja EVK omavahelise vastutuse jagunemine.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus on kiireloomuline (hea
õigusloome ja normtehnika eeskiri § 1 lõige 2 punkt 1), et EVK saaks alustada võimalikult
varakult elanikkonna varustuskindluse tagamiseks varu moodustamisega. EVK loomine ja
selles tulenevalt HOS-i muutmine on Vabariigi Valitsuse tasemel heaks kiidetud 30.07.2020 ja
saanud positiivse rahastuse otsuse läbi 2021–2024 eelarvestrateegia menetluse.
Samuti on eelnõu eesmärgiks luua ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja
lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist,
1
Riigikontrolli aruanne „Riigi tegevus sisejulgeolekut ohustavateks hädaolukordadeks valmistumisel (aruande
kokkuvõte)“. Tallinn, 19.06.2018. Kättesaadav:
https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2467/Area/20/language/et-EE/Default.aspx
3
vähendades seejuures kriisireguleerimise ja riigikaitsega seotud asutustele sarnaste tegevustega
kaasnevat dubleerimist ja ressursside hajutatust. Eelnõus sätestatud kriisireguleerimispoliitika
väljatöötamist ja selle elluviimist puudutavad muudatused on läbinud ministeeriumide
kooskõlastusringi riigikaitseseduse eelnõu menetlemise raames2.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. Hädaolukorra seaduse muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 1 ja 2 tehakse muudatused seaduse reguleerimisala sätetes. HOS-i § 1
lõike 3 järgi ei reguleeri HOS riigi julgeolekut ega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
tõrjumiseks valmistumist. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumist ja nende lahendamist reguleerivad kehtivas õiguses RiKS, julgeolekuasutuste
seadus (edaspidi JAS) ja erakorralise seisukorra seadus (edaspidi ErSS). Riigi julgeolekut
ähvardavateks ohtudeks valmistumisega seonduvat täpsustatakse „Riigikaitse arengukavas
2017–2026“ ja riigi kaitsetegevuse kavas. Samas puudub ErSS-is või on äärmiselt piiratud
spetsiifiline eriregulatsioon, mis reguleeriks põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumist (ErSS § 7 sätestab üksnes, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust
teavitatakse viivitamata Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja
Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmeid.).
Eelnõuga on HOS-i § 1 lõiget 2 täpsustatud selliselt, et ka riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku
korda ähvardavaks ohuks valmistumisel kohaldatakse HOS-i niivõrd, kuivõrd RiKS ei sätesta
teisiti. Sellega tagatakse, et põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavateks ohtudeks
valmistumine toimub kas HOS-i või RiKS-i alusel ning puuduvad nn hallid alad, kus teatud
ohtudeks ei valmistuta ainuüksi põhjusel, et puudub regulatsioon. Muudatusega ei välistata riigi
julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumist HOS-is täielikult,
valmistumine käib eelkõige RiKS-i alusel ja nendes küsimustes, mida RiKS ei reguleeri (nt
tahtlik elutähtsa teenuse infosüsteemi tegevuse rünne vms) HOS-i alusel. Lõike 2 täpsustusega
seonduvalt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 1 lg 3. Põhimõte, et HOS-i kohaldatakse ka
kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd
RiKS ei sätesta teisiti, on sisuliselt kehtestatud ka kehtivas HOS-is. See tähendab, et HOS-i
kohaldatakse nimetatud erikordade ajal, kui see on olukorra lahendamiseks vajalik ja RiKS seda
ei keela. HOS-is sätestatud riigi tegevusvaru kasutamine võib olla (olenevalt sündmusest)
vajalik ja peab olema võimalik ka siis, kui on vaja tõrjuda näiteks riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse HOS-i § 4 selliselt, et see sätestab Vabariigi Valitsuse
koordineeriva juhtrolli kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel ja selle elluviimisel. Eelnõu
kohaselt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 7, mis määratleb Siseministeeriumi keskse rolli
kriisireguleerimisvaldkonna koordineeriva asutusena (eelnõu § 1 p 6).
HOS-i §-s 4 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus juhib kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist
ja selle elluviimist. Vabariigi Valitsus juhib kriisireguleerimispoliitika kujundamist
strateegilisel tasandil. VVS-i muudatuse kohaselt (vt eelnõu § 4 punktid 2 ja 3) hakkab
Siseministeeriumi asemel kriisireguleerimispoliitika väljatöötamise ja selle elluviimise
koordineerimise eest vastutama Riigikantselei. Kuivõrd riigikaitse laia käsituse rakendumise
sisuks on integreeritud planeerimine erinevateks riiki ja ühiskonda ähvardavateks ohtudeks, on
asjakohane viia kogu kriisireguleerimispoliitika koordineerimine Vabariigi Valitsuse juurde,
täpsemalt Vabariigi Valitsuse juures oleva Riigikantselei alla. Hädaolukorra ennetamiseks,
2
Eelnõu toimik on leitav EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52b68462-1871-4618-9a95-
c8530c33773d
4
hädaolukorraks valmisoleku parandamiseks ja hädaolukorra lahendamiseks on vajalik mitme
asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus. Kuna kaasatud asutused asuvad eri
ministeeriumite valitsemisalas, on kriisireguleerimistegevuste (riskianalüüsi koostamine,
hädaolukorra lahendamise plaanide ehk HOLP-ide koostamine jne) edukaks elluviimiseks
vajalik ministeeriumite ühine koostöö ja tegevuste omavaheline koordineerimine. Muudatuse
tulemusel ei kao põhimõte, mille kohaselt iga ministeerium ja asutus vastutab
kriisireguleerimise eest oma vastutusalas. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste
Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust
üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab
selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud.
HOS-i §-st 4 jäetakse välja sätted, kus sätestatakse Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi
VVKK) ülesanded. Eelnõuga jäetakse Vabariigi Valitsusele vabadus otsustada, milliseid
koostöökogusid (nt nõukogu, komisjon vm) on kriisireguleerimisvaldkonna koordineerimiseks
vaja moodustada. Seda enam, et seadusandja ei ole praegu selgelt ette näinud, mida VVKK
koordineerimisel täpsemalt tegema peab. Vabariigi Valitsusel on VVS-i § 21 alusel õigus
moodustada selliseid valitsuskomisjone, mida ta vajalikuks peab.
Kui nimetatud sätted kehtetuks tunnistatakse, muutub kehtetuks Vabariigi Valitsuse 22. juuni
2017. aasta määrus nr 111 „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon” ning peab muutma järgmisi
määruseid:
1) Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta määrus nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord”;
2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. aasta määrus nr 109 „Nõuded
elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele”;
3) Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrus nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu,
nende tähistamise ja liiklemise kord“.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktide 4 ja 5 kohaselt muudetakse HOS-i § 5 lõikeid 1 ja 3. Muudatus on seotud
Riigikantseleile kriisireguleerimise koordineerimise pädevuse andmisega. Hetkel juhivad
regionaalsete kriisikomisjonide tööd Päästeameti päästekeskused ning nende põhimäärused,
töökorraldus jm tehnilised üksikasjad on kehtestatud siseministri määrusega. Kuivõrd
muudatuse tulemusena ei koordineeri Siseministeerium enam kriisireguleerimise valdkonda,
siis on otstarbekas anda regionaalsete kriisikomisjonide moodustamise ülesanne Päästeametile.
Kriisikomisjoni juhtimine, ülesanded ja töökord nähakse ette Päästeameti peadirektori
käskkirjas.
Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt tunnistatakse kehtetuks HOS-i § 7, mis reguleerib
Siseministeeriumi ülesandeid kriisireguleerimise koordineerimisel, kuivõrd nimetatud
funktsioon viiakse üle Riigikantseleisse. Riigikantselei ülesanded jäävad sarnaseks tänaste
Siseministeeriumi ülesannetega. See tähendab, et Riigikantselei suunab asutuste tegevust
üldiselt, riigi tasandil, ministeerium aga teeb seda täpsemalt oma valitsemisalas ning vastutab
selle eest, et vajalikud kriisireguleerimisülesanded oleksid täidetud. Riigikantselei ülesanded
on seotud ennekõike kriisireguleerimispoliitika kujundamisega. Kriisireguleermispoliitika
kujundamine tähendab, et Riigikantselei töötab välja strateegilised eesmärgid ja kavandab
tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Näiteks töötab Riigikantselei välja
põhimõtted, kuidas hädaolukorraks valmistutakse, ning jälgib, et kriisireguleerimistegevused
oleksid omavahel kooskõlas riigikaitseks valmistumise tegevustega.
5
Eelnõu § 1 punktide 7, 8 11 ja 14 kohaselt muudetakse HOS-i rakendusaktide kehtestajat ja
vähendatakse rakendusaktide volitusnorme. HOS-i § 9 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatud „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille
kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused“
ning § 9 lõike 3 alusel on siseminister kehtestanud määruse „Hädaolukorra riski hindamise
nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“. Kuna muudatuse tulemusel kehtestataks edaspidi
mõlemad rakendusaktid Vabariigi Valitsuse määrustena, siis on otstarbekas riskianalüüside
koostamise põhimõtted, koostajad ja sündmused, mille kohta riskianalüüs koostatakse
kehtestada ühe Vabariigi Valitsuse määrusena.
Samuti on HOS-i § 15 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud
„Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende lahendamise plaan ja mille puhul korraldada
riskikommunikatsiooni, ning hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ ja HOS-i § 15 lg
8 alusel on siseminister kehtestanud määruse „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja
koostamise kord“. Kuna muudatuse tulemusel kehtestataks ka hädaolukorra lahendamise plaani
koostamist reguleerivad aktid Vabariigi Valitsuse määrustena, siis on otstarbekas koondada
nende sisu ühte määrusesse. Muudatused on tehnilist laadi, millega volitusnormid liidetakse ja
muudetakse vastava rakendusakti andjat, kuid ei muudeta volitusnormi mõtet ja eesmärki.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse HOS-i riigi tegevusvaru § 11 kehtetuks, kuna vajalik on
oluliselt laiemalt sätestada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid.
Eelnõu § 1 punktiga 10 asendatakse HOS-i § 14 lõikes 42 sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega
„hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus“, kes on ka pädevaks asutuseks HOS-i § 14 lõikes 41
nimetatud korralduse täitmise tähtaja määramisel. Muudatusega parandatakse 18.05.2020
jõustunud seaduse3 menetlemisel Riigikogus tekkinud tehniline viga.
Eelnõu § 1 punktide 13 ja 14 kohaselt muudetakse asutust, kellega tuleb kooskõlastada
hädaolukorra lahendamise plaan (HOS-i § 15 lõiked 5 ja 6). Kehtiva seaduse kohaselt
kooskõlastatakse hädaolukorra lahendamise plaan asjassepuutuva ministeeriumi ja
Siseministeeriumiga. Muudatuse tulemusel kooskõlastatakse plaan asjassepuutuva
ministeeriumi ja Riigikantseleiga. Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab hädaolukorra
lahendamise plaani jätkuvalt Päästeametiga. Samuti on nimetatud asutustel õigus jätta plaan
kooskõlastamata, kui plaan ei vasta nõuetele, ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või ei
võimalda hädaolukorda piisavalt kiiresti ja tulemuslikult lahendada.
Eelnõu § 1 punkti 15 lõike 3 kohaselt korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja
selle läbiviimist edaspidi Päästeamet. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ülesandeks
jääb evakuatsiooni läbiviimisel osalemine.
Kehtiva HOS kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni PPA. Ulatusliku evakuatsiooni
võimeanalüüsi ja riikliku evakuatsiooniplaani koostamise käigus on PPA tuvastanud olulised
tegurid, mis mõjutavad ulatusliku evakuatsiooni korraldamise võimet ja millest tulenevalt tuleb
evakuatsiooni korraldamise ülesanne anda PPA-lt Päästeametile. Kuivõrd evakuatsiooni
võimekus on seotud vahetult inimeste elu ja tervise kaitsmisega kriisiolukordades, tuleb riigil
esimesel võimalusel vajalik võimekus tagada.
Üheks oluliseks teguriks on elanike valmisolek ja kohalike omavalituse üksuste (edaspidi
KOV) valmisolek kriisideks, mis on Päästeameti üheks ülesandeks. Paljudes riikides on just
3
Meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 17.05.2020, 1.
6
Päästeamet elanikkonnakaitse (sh ulatusliku evakuatsiooni tegevuse juhtimine või
koordineerimine) juhtivasutus, sh koostöö KOV-i ja elanike kriisideks ettevalmistamise osas.
Teiseks oluliseks teguriks on PPA ülesanded ja ressursi hõivatus asutuste hädaolukordade
lahendamise plaanides ning riigikatselistes tegevustes. Lisaks eeltoodule on ulatusliku
evakuatsiooniga tegelikkuses lahutamatult seotud ka varjumise korraldamine. Täna on HOS
järgi evakuatsioon PPA ülesanne ning varjumine on Vabariigi Valitsuse otsusega pandud
Päästeameti ülesandeks. Määrates evakuatsiooni ja varjumise korraldamise samale asutusele on
võimalik nende täitmiseks ka ressurssi paremini vajadusepõhiselt planeerida, dubleerimata
seejuures eri asutuste samu valdkondi. Neid tegureid silmas pidades tegi PPA Päästeametile
ettepaneku ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande üle võtmiseks. Selle ettepaneku
raames peeti mitmeid kohtumisi Päästeameti ja PPA ekspertide tasandil ja arutati, millistel
tingimustel ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Päästeametile üle läheks. Tänaseks
on asutuste juhid jõudnud kokkuleppele, et ülesanne ehk põhivastutus läheb üle Päästeametile,
kuid PPA jääb Päästeametit evakuatsiooni ülesande täitmisel igal juhul toetama. Seetõttu
sätestatakse ka seaduses PPA ülesandena ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel osalemine.
Seejuures on oluline rõhutada, et PPA kaasumine ei ole ametiabi regulatsioon, vaid
eriregulatsioon, mille kohaselt PPA-l on kohustus evakuatsiooni läbiviimisel osaleda. See on
seadusest tulenev ülesanne, mille täitmiseks antakse PPA-le ka erimeetmete kohaldamise õigus.
Ametiabi abi korras saab Päästeamet kaasata vajadusel teisi asutusi.
Sisuliselt jääb Päästeameti vastutada edaspidi evakuatsiooni üldine korraldus, juhtimine,
elanike teavitus, elanike evakueerimise korraldus, transpordi korraldus, esmaabi korraldus ning
kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade töö korraldus (toitlustus, majutus,
hügieeninõuded, tuleohutusnõuded jne). Lisaks eeltoodule peab Päästeamet korraldama ka
evakuatsiooniks valmistumist (koostöö KOV-dega, plaanide koostamine jne). Samuti saab
Päästeamet evakuatsiooni läbiviimiseks teatud erimeetmete kohaldamise õiguse (vt lõike 5
selgitusi).
PPA sisulised tegevused seisneksid edaspidi ohuala piiramises, sinna sisse ja väljapääsu
korraldamises, ohualal inimeste suunamisel ja neid väljuma kohustades, isikute tuvastamises,
isikute turvakontrollis, liikluse korraldamises, avaliku korra tagamises, ohuala turvamisel ja
valvamisel, vajadusel vahetu sunni kasutamises jms. Erimeetmete osa on välja toodud lõikes 5.
PPA jääb jätkuvalt toetama ja abistama Päästeametit võimalusel ka muudes
evakuatsioonitegevustes (nt. elanike teavitamine ja abistamine).
Eelnõu § 1 punkti 16 lõikes 5 tuuakse välja Päästeameti ja PPA erimeetmete kohaldamise
õigused ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Ulatusliku evakuatsiooni ülesande
üleandmisega PPA-lt Päästeametile ei muutu ulatusliku evakuatsiooni sisulised tegevused.
Seetõttu tuleb antud ülesande täitmiseks anda või säilitada erimeetmete kohaldamise õigus nii
Päästeametile kui evakuatsiooni läbiviimise eest vastutavale asutusele kui ka PPA-le.
Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikke meetmeid on põhjendatud kehtiva HOS
menetlemisel (vt hädaolukorra seaduse 205 SE eelnõu seletuskirja). Meetmete sisu eelnõu
kohaselt ei muutu. Erinevus seisneb aga selles, et eelnõu kohaselt antakse asutustele õigus
kohaldada evakuatsiooni läbiviimisel ka korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud erimeedet,
milleks on viibimiskeeld. KorS § 44 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul
muu korrakaitseorgan ajutiselt keelata isiku viibimise teatud isiku läheduses või teatud kohas,
kohustada teda selle isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või kohale teatud
kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel juhtudel:
1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral;
2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks;
3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;
7
4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks;
5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või
6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks.
Kehtiv HOS seda erimeedet evakuatsiooni läbiviimisel eraldi välja ei too. HOS § 16 lõikes 1
on märgitud, et ulatusliku evakuatsiooni otsustab asutus või isik oma pädevuse piires
korrakaitseseaduse §-s 26 või 44 sätestatud alustel ja korras või käesoleva seaduse § 31 lõikes
1 sätestatud juhul. See tähendab, et eristada tuleb evakuatsiooni tegemise otsust selle
läbiviimisest. Evakuatsiooni läbiviimise otsust ei pruugi seejuures teha alati Päästeamet või
PPA (see oleneb asutuse pädevusest ja sellest, kas asutusel on õigus viibimiskeeldu kohaldada).
Kuivõrd praktikas võib viibimiskeelu kohaldamise vajadus tekkida evakuatsiooni ajal ka
evakuatsiooni läbiviivatel asutusel, tuuakse selle erimeetme kohaldamise õigus asutustele
eelnõus selgelt välja. Näiteks võib evakuatsiooni läbiviimisel tekkida olukord, kus ohualas (nt
Pärnu linn) on viibimiskeeld kehtestatud ja inimesed evakueeritakse Haapsallu, kuid Haapsalus
võib seoses inimeste paigutamisega tekkida täiendav vajadus viibimiskeeldu kohaldada.
Evakuatsiooni läbiviimisega võib seega tekkida iseseisev vajadus viibimiskeelu
kohaldamiseks.
Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb üle Päästeametile, tuleb
Päästeametile anda ka vajalike meetmete kohaldamise õigus. Olukorras, kus teatud piirkonnas
on oht inimeste elule ja tervisele nii suur, et seal tuleb kehtestada viibimiskeeld, on vaja ka
tagada, et Päästeamet saab rakendada vajalikke riikliku järelevalve erimeetmeid, et inimesed
viibimiskeelu piirkonnast evakueerida. Lõike 5 kohaselt võib Päästeamet kohaldada ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimisel igal juhul korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–51 sätestatud
riikliku järelevalve erimeetmeid. Neid korrakaitseseaduses nimetatud meetmeid saab
Päästeamet kohaldada ka kehtiva päästeseaduse § 13 lõike 1 kohaselt. Seega on Päästeametil
nende meetmete kohaldamise õigus olemas. Eelnõu kohaselt võib aga vältimatutel juhtudel
Päästeamet kohaldada evakuatsiooni läbiviimisel ka korrakaitseseaduse §-des 35, 45-48 ja 52
sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Need on meetmed, mida kehtiva HOS kohaselt saab
kohaldada vaid PPA. Sellised vältimatud ehk edasilükkamatud juhud võivad esineda juhul, kui
PPA ressurss on samal ajal hõivatud ja ressursi ümberplaneerimiseks võib kuluda aega, kuid
vajadus erimeetmete kohaldamise osas esineb. Kriisiolukorras ei saa olla välistatud ja
õiguslikult reguleerimata olukord, kus esineb vajadus meetmeid kohaldada, kuid asutus ei saa
neid kohaldada, kuivõrd õigus selleks puudub. Seetõttu antakse eelnõu kohaselt Päästeametile
kui evakuatsiooni korraldamise eest vastutavale asutusele ka selliste erimeetmete kohaldamise
õigus, mida kehtiv PäästeS ette ei näe, kuid mis võivad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks
siiski vajalikud olla (ehk meetmed, mida praeguse HOS kohaselt saab vaid PPA kohaldada).
Kui PPA ressurss peaks vabanema (planeeritakse ümber), saab PPA näiteks meetmete
kohaldamise üle võtta. Märgime, et ulatusliku evakuatsiooni ülesanne antakse PPA-lt üle
Päästeametile üleminekuajaga, et Päästeametil oleks võimalik valmistuda ülesannet täitma, sh
koolitada nende meetmete (KorS § 35, 45, 46, 47, 48, 52) rakendamist, mida kehtiv
päästeseadus Päästeametile ette ei näe. Juba praegu on palju komplekssündmusi, kus
Päästeamet teeb PPA-ga koostööd. Seetõttu ei ole ka taoliste erimeetmete kohaldamine
Päästeameti jaoks midagi uut. Päästeamet teeb regulaarseid õppusi ja koolitusi oma
teenistujatele, et oskusi kinnistada ja uusi oskusi õpetada.
Kokkuvõtlik tabel Päästeametile antavate erimeetmete kohaldamise kohta:
KorS ulatusliku Pädevus Põhjendus
evakuatsiooni kehtivas õiguses
meede päästesündmuse
lahendamisel
(PäästeS)
8
§ 30. Küsitlemine ja JAH Viibimiskeelu alalt on vaja kõik inimesed evakueerida. Seetõttu
dokumentide võib Päästeametil olla vajadus viibimiskeelu alal inimesi peatada ja
nõudmine küsitleda, et veenduda, kas ohualal võib olla veel inimesi, keda on
vaja evakueerida.
§ 32. Isikusamasuse JAH Viibimiskeelu piirkonnas võib elada inimesi, kes vajavad
tuvastamine evakueerumisel täiendavat abi. Sellised inimesed tehakse kindlaks
KOV-i abiga, nendeks on näiteks vanurid, haiged, puuetega
inimesed jne. Veendumaks, et täiendavat abi vajavad inimesed on
evakueeritud, võib Päästeametil tekkida vajadus nende inimeste
isikusamasuse tuvastamiseks (nt inimene ei ole suuteline oma
isikuandmeid edastama). Lisaks on vaja kõik evakueeritud
inimesed registreerida, mistõttu võib tekkida vajadus küsida
evakueeritud inimestelt dokumente. Seda selleks, et tekiks
ülevaade, kes ja kuhu on evakueeritud.
§ 35. Isikuandmete EI Evakuatsiooni läbiviimise ajal võib Päästeametil tekkida vajadus
töötlemine andmete saada andmeid sideettevõtjatelt. Näiteks soovib PäästeametiÄA
saamisega mobiiltelefonide positsioneerimise teel teha kindlaks, kas
sideettevõtjalt viibimiskeelu alale on jäänud inimesi, keda on vaja evakueerida.
Samuti võib olla vajalik teha positsioneerimise abil kindlaks
viibimiskeelu alal evakueerimist vajavate inimeste asukohad.
§ 44. Viibimiskeeld JAH Näiteks võib evakuatsiooni läbiviimisel tekkida olukord, kus
ohualas (nt Pärnu linn) on viibimiskeeld kehtestatud ja inimesed
evakueeritakse Haapsallu, kuid Haapsalus võib seoses inimeste
paigutamisega tekkida täiendav vajadus viibimiskeeldu kohaldada.
Evakuatsiooni läbiviimisega võib seega tekkida iseseisev vajadus
viibimiskeelu kohaldamiseks.
§ 45. Sõiduki EI Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida seetõttu, et sõidukitega
peatamine ohualal viibivad inimesed on vaja evakueerida. Selleks on aga vaja
Päästeametil nimetatud sõidukid peatada. Näiteks tekib vajadus
sõiduki peatamiseks, kui sõiduk sõidab vales suunas (ei sõida
ohualast välja, vaid ohu suunas).
§ 46. Isiku EI Kõik viibimiskeelu alal viibivad inimesed ei pruugi olla
kinnipidamine evakueerimisega nõus (nt ei ole nad nõus jätma oma vara
järelevalveta). Seetõttu ei pruugi nad olla nõus viibima
vabatahtlikult evakuatsioonikohtades ning soovivad igal juhul
minna tagasi oma kodudesse. See võib neile aga ohtlik olla ning
päästmaks selliste inimeste elu ja tervist võib Päästeametil olla
vajadus nende ajutiseks kinnipidamiseks.
§ 47. Turvakontroll EI Ulatusliku evakuatsiooni korral kogutakse
evakuatsioonikohtadesse suur hulk inimesi (nt lapsed, vanurid,
kriminaalkorras karistatud isikud jne). Seetõttu võib seal tekkida
suur oht tülide tekkimiseks, korrarikkumisteks jne.
Evakuatsioonikohtades on turvalisuse tagamiseks vaja, et
Päästeametil on õigus teostada evakueeritud inimeste
turvakontroll, isiku läbivaatus, vallasasja läbivaatus. Samuti on
turvalisuse tagamiseks vajadus võtta hoiule vallasasjad, mis võivad
teiste evakueeritud inimeste jaoks olla ohtlikud (nt terariistad,
kergesti süttivad vedelikud vms).
§ 48. Isiku läbivaatus EI Vt § 47 komm
§ 49. Vallasasja JAH Vt § 47 komm
läbivaatus
§ 50. Valdusesse JAH Tagamaks viibimiskeelu alalt kõikide ohus olevate inimeste
sisenemine evakueerimine, on vaja, et Päästeametil on õigus viibimiskeelu alal
valdusesse siseneda ja selle läbivaatust korraldada. Näiteks võib
seda olla vaja olukorras, kus on teada, et valduses elab puudega
inimene, kes ei ole suuteline sellises olukorras ise ennast aitama ja
on vaja tema valdusesse siseneda.
§ 51. Valduse JAH Vt § 50 komm
läbivaatus
§ 52. Vallasasja EI Vt § 47 komm
hoiulevõtmine
9
Ulatuslik evakuatsioon on suuremahuline operatsioon, mida ükski Eesti ametiasutus ei ole
suuteline üksi ja ainult oma teenistujatega täies mahus läbi viima. Kuna ulatusliku
evakuatsiooni ülesande täitmist jääb jätkuvalt toetama PPA, siis on oluline, et ka PPA-le kui
erikorrakaitseorganile säiliks erimeetmete kohaldamise õigus. Võrreldes kehtiva õigusega
sisulisi muudatusi meetmete osas ei tehta, ühe erimeetmena lisatakse juurde vaid KorS § 44
kohaldamise õigus (viibimiskeeld). Selgitused selles osas toodi eelnevalt välja.
Eelnõu sama punkti lõikes 6 täpsustatakse volitusnormi. Kehtiva HOS § 16 lõike 6 kohaselt
kehtestatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord HOS § 14 lõike 5 alusel.
Volitusnormi täpsustatakse selliselt, et määrusega ei kehtestata mitte ainult ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimise nõudeid, vaid ka selleks valmistumise nõudeid. Tegemist on
sõnastuse täpsustusega, et oleks selge, mille reguleerimiseks on Vabariigi Valitsusele volitus
antud. Antud muudatus on tehtud ka riigikaitseseaduse eelnõus (112 SE). Seoses eeltoodud
ettepanekuga muudetakse ka Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 aasta määrust „Hädaolukorra
lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse
teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded
ja kord“ (rakendusakti kavand lisatud).
Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt muudetakse HOS-i § 18 lõike 3 sõnastust, milles asendatakse
sõna „Siseministeerium“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“. Kehtiva HOS-i § 18 lõike 3 kohaselt
peab Siseministeerium vähemalt üks kord nelja aasta jooksul korraldama hädaolukorra
lahendamise õppuse. Eelnõu jõustumisel liigub kriisireguleerimise õppuste korraldamise
kohustus Vabariigi Valitsusele, täpsemalt valitsuse tööd toetavale Riigikantseleile.
Riigikantselei on seni iga-aastaselt korraldanud valitsusele riigikaitseõppusi, näiteks NATO
kriisiõppus CMX raames, kus osalesid mitmed ministeeriumid oma valitsemisala asutustega,
lisaks Kaitseministeeriumile ka Siseministeerium, Välisiministeerium, Sotsiaalministeerium,
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium jt.
Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt muudetakse HOS-i rakendusaktide kehtestajat. Kehtiva HOS-i
§ 18 lõike 4 alusel on siseminister kehtestanud määrused „Kriisireguleerimisõppuse
läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“, HOS-i § 39 lõike 5 alusel
„Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani
kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ ning HOS-i § 44 lõikes 16 alusel „Eriolukorra tööle
rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise
ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord“. Muudatuse kohaselt
kehtestatakse nimetatud rakendusaktid Vabariigi Valitsuse määrustena. Rakendusaktide
kavandid on lisatud seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse HOS-i uue 31. peatükiga, mis käsitleb riigi tegevusvaru
moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise põhimõtteid, nimetab varude haldaja ja
rahastamise alused.
Paragrahv 181. Riigi tegevusvaru
Paragrahvi 181 lõikes 1 täpsustatakse riigi tegevusvaru mõistet. Varuna saab käsitleda tooteid
(nii pakendatud lõpptooted kui ka toorained), mis võivad olla varu haldaja omandis või on
tagatud selle kauba eelisväljaostu õigus (delegeeritud varu). RiKS-is nimetatud
riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varude moodustamise nõudeid eelnõu ei
muuda. Riigi varustuskindluse all on mõeldud nii erasektori teenuste kui ka riigi pakutavate
teenuste toimepidevuse tagamist.
10
Paragrahvis 181 lõikes 2 sätestatakse asutus, mis vastutab varude moodustamise, haldamise ja
varude kasutusele võtmise korraldamise eest. Ühe asutuse alla tegevuste toomine on vajalik, et
lõpetada varude moodustamise vastutuse ja kohustuste hajumine ja jagunemine mitme osapoole
vahel. Juriidiliselt ei looda uut riigi äriühingut, vaid MKM-i vastutusalas tegutseva OSPA
ülesandeid laiendatakse ning ettevõtte nimi viiakse vastavusse tema tegevusalaga nimetades
OSPA ümber EVK-ks. Lisaks täiendatakse äriühingu põhikirja ning omaniku ootuste
dokumenti.
Tekib üks keskne äriühing, mille põhiülesandeks on elanikkonnakaitse ja hädaolukorra
lahendamise eesmärgil riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise
korraldamine. Paraneb varu haldamise ja kriiside lahendamise võimekus ning riigi
toimepidevus laiemalt kriisiolukorras. EVK sees luuakse vastavad valdkondlikud töörühmad,
kuhu kaasatakse riigiasutuste, erialaliitude/ettevõtjate esindajad, eksperdid, kelle ülesandeks on
välja selgitada valdkonna vajadused varude moodustamise osas ja riigi varustuskindlust ning
toimepidevust tagavad võimalikud parimad lahendused kriisiolukorraga toimetulemiseks. Varu
moodustamise täpne ajakava, varu kogused ja moodustamise viis lepitakse kokku EVK
juhtkonna tasandil lähtudes mh valdkondlikes seadustes toodud nõuetest ja Vabariigi Valitsuse
otsustest.
OSPA on aktsiaseltsi tegevusvormina ennast hästi tõestanud – riigi kütusevaru on moodustatud
riigiga kokkulepitud mahtudes, vastavad nõuetele, varu halduskulud madalad ja tegevus on
turuosaliste poolt aktsepteeritud. Tegevusvorm aktsiaseltsina on võimaldanud üles ehitada
kütusevaru uuendamiseks vajalikud likviidsuspuhvrid ning on taganud mõistliku kasumi
teenimise võimaluse ning dividendimaksed.
EVK juriidiliseks vormiks on samuti valitud aktsiaselts, mille kõik aktsiad on riigi omandis ja
mis sobib hästi tegutsemiseks tavapärastes turutingimustes, kiiret reageerimist vajavate
tegevuste korraldamiseks, võimaldab läbipaistvat koostööd ministeeriumite ja turuosalistega
ning nende igapäevast kaasamist EVK valdkondlikes töörühmades ja otsustustasandites.
Riigi omandis oleva aktsiaseltsi vormi puhul on tagatud:
ettevõtte selge juhtimine läbi nõukogu;
täiendavate ülesannete lisamise võimalikkus üldkoosoleku otsusega põhikirja ja
omaniku ootuste muutmise raames;
majandustegevuse osutamine turutingimustel, mis ei tekita sektoris ebaausat
konkurentsi;
ootus kasumi teenimisele, ning selle arvelt elanikonnale mõeldud varu koguse
suurendamine;
äriühingu tegutsemine vähima kulu põhimõttel, st eelistatud on varude müük, mitte
mahakandmine;
kiire ja paindlik varude müügi ja kasutusele võtmise võimekus;
võimalus jätkata tänase vedelkütuse varumakse kogumise ja kasutamise süsteemiga.
MKM teeb äriühingu ehk varu haldaja üle järelevalvet vastavalt äriseadustikule. Lepinguliste
suhete kontrollimisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest.
Paragrahvi 181 lõikes 3 loetletakse varude moodustamise alused. Varu moodustamise
otsustamisel juhindub varu haldaja HOS-i alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüside,
RiKS-i alusel koostatud riigi kaitsetegevuse kava järelmitest. Samuti arvestatakse õppuste ja
kriiside kogemuste ning EVK poolt moodustatud valdkondlike töörühmade ettepanekute ja
eelarveliste võimalustega. Varu moodustamise aluseks on ka eriseadused (nt vedelkütusevaru
11
seadus) ja Vabariigi Valitsuse otsus, mille ettevalmistamisel saab lähtuda eespool nimetatud
dokumentide ja töörühmade sisendist.
Paragrahvi 181 lõikes 4 sätestatakse varude rahastamise alused. Varude moodustamisel, kui
on otsustatud need välja osta, kaasneb ühekordne suurem kulu. Halduskulud on iga-aastased ja
varu kasutusele võtmise kulud olenevad hädaolukorra iseloomust.
Varu moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks riigieelarveliste vahendite taotluse
esitab varude haldamise eest vastutav minister (MKM).
Vedelkütusevaru ja tervishoiuteenuse varude moodustamise ja haldamise kulude rahastamise
reegleid ei muudeta, need on sätestatud VKVS-is ja TTKS-is.
Varu võib omandada kas selle väljaostmise teel EVK omandisse või sõlmitakse leping, mis
tagab võimaluse varu hilisemaks väljaostmiseks. Ehk varu moodustamise all mõeldakse ka varu
moodustamist delegeeritud varu põhimõttel. Kumba moodi varu omandatakse, otsustab EVK
iga varu puhul eraldi, olenevalt riskianalüüsist, majanduslikust mõistlikkusest ja Vabariigi
Valitsuse suunistest.
Varu moodustamisel juhindutakse riigihangete seadusest. Pärast varude moodustamist, kas
füüsilise varuna või delegeeritud varuna, toimub varude haldamine kuni varu kasutusele
võtmiseni. Varu haldamiskuludeks võivad olla kõik kulud, mis kaasnevad varu hoidmise,
kindlustamise, kontrollimise, uuendamise, hooldamise jms-ga. Lisaks kaasnevad varu
haldamisega ka EVK kui varu haldaja tegevuskulud.
Üldjuhul on varu delegeeritud lepingute alusel varu hoidja omandis, kuid olenevalt kriisi
iseloomust, võib valitsus otsustada varu välja osta riigi omandusse ja varu jagamist kriisi kestel
ise korraldada. Tarneahela varustuskindluse suurendamiseks parendatakse teenuseid ettevõtjate
juures. Näiteks side- ja elektrivarustuskindluse tõstmisega seotud kulude kaasfinantseerimine
ettevõtetes, kes varu hoiavad või kelle teenuse toimepidevus tagab ka paljude teiste ettevõtete
toimepidevuse. Kulutuste tegemise vajaduse hindamisel arvestatakse teenuste ristsõltuvustega
ja sellest tulenevalt võib olla vajadus investeeringuteks ettevõtete teenuste toimepidevusse.
Paragrahvi 181 lõikes 5 viidatakse VKVS-le, mis sätestab eraldi vedelkütusevaru
moodustamise, hoidmise, kasutusele võtmise ja uuendamise tingimused. Vedelkütusevaru on
osa riigi tegevusvarust, kuid seda reguleerib eriseadus, mitte HOS-i 31 peatükk.
Vedelkütusevaru moodustamise regulatsioon järgib Euroopa Liidu direktiivi Nõukogu direktiiv
2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete
miinimumvarusid (ELT L 265, 09.10.2009, lk 9–23) ning International Energy Agency (IEA)
poolt seatuid nõudeid ning sellepärast vedelkütusevaldkonna varude moodustamist on mõistlik
ka edaspidi reguleerida eriseaduses. Vedelkütusevaru moodustamise tingimusi ja rahastuse
ülesehitust käesolev HOS eelnõu ei muuda. OSPA nimetatakse ümber EVK-s ja äriühingu
kohustusi laiendatakse.
Paragrahvi 181 lõikes 6 viidatakse TTKS-ile, mis sätestab eraldi tervishoiuteenuse
korraldamise varu moodustamise, hoidmise, kasutusele võtmise ja uuendamise tingimused.
Tervishoiuvaldkonna varu on osa riigi tegevusvarust, kuid seda reguleerib eriseadus, mitte
HOS-i 31 peatükk. Tervishoiuteenuse korraldamine on SoM-i pädevuses, kes on määranud
Terviseameti tervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku varu eest vastutavaks asutuseks.
Tulenevalt TTKS-st tervishoiuteenuse varuna ei käsitleta käsimüügiravimite (sh
retseptiravimite) ja –meditsiinitarvikute varusid. EVK hakkab tegelema seega ainult
12
elanikkonnale jaemüügina mõeldud käsimüügiravimite (sh retseptiravimite) ja -
meditsiinitarvikute varu moodustamisega, haldamise ja kasutuselevõtu korraldamisega.
Paragrahv 182. Varu hoidmine
Paragrahvi 182 lõikes 1 sätestatakse, et varu tuleb hoida sellises kohas ja viisil, et alati oleks
võimalik tagada kauba kättesaadavus ja seda ka näiteks elektri- või sidekatkestuse korral.
Varude kasutusele võtmisel tuleb arvestada, et nii elutähtsate kui ka transpordisektori teenuste
tase ja kättesaadavus on keerulistes hädaolukordades piiratud. Hädaolukorra põhjustajaks võib
olla näiteks äärmuslikud ilmastikuolud, elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus, nakkushaiguse
suur levik, halvenenud julgeolek või siseturvalisus. Varude hoiulepingu või delegeeritud
lepingu sõlmimisel tuleb vastavad hoidmist, kvaliteedi tagamist ja kättesaadavust mõjutavad
tingimused kokku leppida.
Paragrahvi 182 lõikes 2 sätestatakse kohustus, et varu võib hoida Eestist väljaspool ainult juhul
kui Vabariigi Valitsus on selliselt otsustanud. Varu teises riigis hoidmine on võimalik, kui on
selgelt tagatud läbi riikidevaheliste kõrgetasemeliste kokkulepete varu kättesaadavus
tarneraskuste korral või eriolukordades. Vajadus teises riigis varu hoidmiseks võib tekkida, kui
Eestis puuduvad hoidmiseks vajalikud kvaliteetsed laod või hoidmine on liialt kulukas ja seda
olenemata sellest, kelle omandis on varu. Varu hoidmisel Eestist väljaspool on võimalik
sõlmida riikidevahelised lepped selle kättesaamiseks ja kasutuselevõtmiseks.
Paragrahvi 182 lõikes 3 sätestatakse varu moodustamise kaks põhilist viisi. Üldjuhul parema
varustuskindluse tagamiseks ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu
lisatingimusega, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus. Otsuse varu
moodustamiseks, kas väljaostetud varuna või delegeeritud varuna, teeb EVK, sealhulgas
arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja valdkondlikes seadustes tooduga.
Paragrahvi 182 lõikes 4 sätestatakse varu hoiulepingu põhilised tingimused, mis tuleb teenust
pakkuva ettevõtjaga kirjalikult kokku leppida. Leping peab tagama, et igal ajahetkel on
võimalik kontrollida varu olemasolu ja kvaliteeti. Seega on oluline teada, mis aadressil ja
millises laos varu on hoiustatud, millise tunnuse järgi on võimalik seda tuvastada ja millised on
varu hoiustamise vajalikud tingimused, et tagada selle pikaajaline kvaliteet. Varu uuendamise
täpsed tingimused tagavad ülevaate toodete kvaliteedist ja laoseisust. Hoiulepingus tuleb
kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub varu väljastamine ja milline on väljastamise võimekus ja
seda piiravad tegurid. Varu kontrollimise tingimused peavad võimaldama igal ajahetkel varule
füüsilist ligipääsu ja ka läbi laohaldussüsteemide jälgida igapäevast laoseisu. Varu peab
vastama igal ajahetkel kokkulepitud tingimustele, et seda oleks võimalik kasutusele võtta.
Paragrahvi 182 lõikes 5 sätestatakse täpsemalt delegeeritud varu moodustamise mõiste.
Delegeeritud varu lepingu alusel ostab EVK teenuse pakkujalt kaupade suuremat Eesti sisest
laoseisu lisatingimusega, et EVK-l on nende kaupade omandamise osas eelisostuõigus.
Delegeeritud varu moodustaja (ettevõtja, kelle omandis on varu) kohustuste hulka kuulub
muuhulgas ka varu uuendamine ja kvaliteetsete hoiutingimuste tagamine.
Paragrahvi 182 lõikes 6 sätestatakse delegeeritud varu lepingu põhilised tingimused, mis tuleb
lepingus kokku leppida lisaks hoiulepingu põhilistele tingimustele vastavalt eelnõu § 182
lõikele 4. Delegeeritud varu leping peab andma kindluse, et igal ajahetkel oleks võimalik kiire
varu omandamine ning varu vastaks nõuetele (nt ei tohi olla riknenud, ega aegunud). Varu
maksumuse kujunemine selle väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida
delegeeritud varu hoidja võimalust hinnaga manipuleerimiseks suurenenud nõudluse olukorras.
13
Paragrahv 183. Varu kasutusele võtmine
Paragrahvi 183 lõikes 1 sätestatakse, et varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus,
kuna Vabariigi Valitsusel on tekkinud olukorrast keskselt parim ülevaade ja võib eeldada, et
varu kasutamise vajaduse ilmnemisel on olukorra lahendamise juhtimine liikunud selleks ajaks
ka Vabariigi Valitsuse tasandile, st ilmnenud on suurem ja pikemaajalisem kaupade
tarneraskus, elutähtsate teenuste katkestus, halvenenud oluliselt elanike julgeolek või
siseturvalisus.
Paragrahvi 183 lõikes 2 sätestatakse, et kui olukorra iseloom vajab kiiret tegutsemist, on
võimalik otsustada varu kasutusele võtmine varu haldamise eest vastutaval ministril ning otsuse
võib teha ka ilma, et oleks välja kuulutatud hädaolukord või erikord. Ministri otsust ei pea
Vabariigi Valitsus eraldi heaks kiitma, küll tuleb otsusest teavitada Vabariigi Valitsust
viivitamatult. Eelnõu paragrahvis 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust, millega
laiendatakse MKM-i volitusi, lisades riigi tegevusvaru haldamise kohustuse. Lõike eesmärgiks
on tagada suurem paindlikkus ja operatiivsus olukorra lahendamisel. Näiteks vedelkütusevaru
kasutamiseks, kui halbade ilmastikuolude tõttu on katkenud elektri- ja sidevarustus ja vajalik
on kiiresti tagada kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse osutajatele ja rikete likvideerijatele.
Vabariigi Valitsusele või ministrile sisendi varude kasutusele võtmiseks annab EVK juhtkond.
Vabariigi Valitsusel on võimalik ministri otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve
korras või peatada see vastavalt VVS-ile.
Paragrahvi 183 lõikes 3 sätestatakse, et varu kasutusele võtmise otsuses esitatakse, miks varu
kasutusele võetakse, milline varu ja mis ulatuses ning kuidas varu kasutusele võtmine
korraldatakse. Samuti tuleb fikseerida, kas ja kui kiiresti tuleb varu taastada. Vedelkütusevaru
kasutusele võtmisel tuleb kasutuselevõtmise otsuse sisustamisel juhinduda VKVS-e § 7 lõike 3
nõuetest.
Paragrahvi 183 lõikes 4 sätestatakse võimalus, et riigi tegevusvaru haldamise eest vastutav
minister, kelleks on MKM-i minister peale käesoleva eelnõu § 4 lõike 1 muutmist, võib
kehtestada määruse, kus täpsemalt seatakse valdkonniti tingimused varu kasutusele võtmisel.
Üldjuhul toimub varu kasutusele võtmisel varu müümine turutingimustel või varu omanikuga
eelnevalt kokku lepitud tingimustel, kuid vajadusel võib Vabariigi Valitsus või minister varu
kasutusele võtmise otsuses varude müümisel hinnastamise reeglid ja jagamise põhimõtted ette
kirjutada. Olenevalt aga valdkonnast võib olla vajalik juba ette määrusega täpsemalt sätestada
kellele, mis hinnaga ja mis tingimustel on võimalik varu omanikul kaupa realiseerida või
kasutusse anda. Määruse kehtestamise eesmärgiks on vähendada kaupade massilist
kokkuostmist ja hinnaga manipuleerimise riski olukorras, kus nõudlus ületab oluliselt
pakkumist.
Paragrahv 184. Varu andmed ja statistiline kokkuvõte
Paragrahvi 184 lõikes 1 sätestatakse, et EVK-l peab olema varu kohta igal ajahetkel ülevaade.
Pideva ülevaate olemasolu varudest ja valdkonna varustuskindlusest ning ettevõtete teenuste
toimepidevusest tagab efektiivsema varu moodustamise ülesehituse ja kiirema hädaolukorra
lahendamise.
Paragrahvi 184 lõikes 2 sätestatakse, mis teavet tuleb EVK-l igal aja hetkel varu kohta omada.
Täpne ülevaade lihtsustab varu kiiret kasutusele võtmist ja aitab kiiresti avastada rikkumisi, kui
on toimunud varu omavoliline kasutamine või ei ole tagatud varu kvaliteet.
14
Paragrahvi 184 lõige 3 kohustab EVK-d esitama varu eest vastutavale ministrile kaks korda
aastas kokkuvõtlikke ülevaateid varu koosseisu kohta. Nii on tagatud piisavalt sage ja selge
perioodiline info edastamine. Lisaks on ministeeriumi esindaja kaasatud ka EVK poolt
loodavatesse valdkondlikesse töörühmadesse ja seeläbi omab alati jooksvalt infot varu
hoidmise kohta. Regulaarse info vahetamiseks on olemas ka EVK-l nõukogu tasand. Vajadusel
võib MKMi nõudmisel küsida täiendavat või sagedasemat infot varu kohta.
Paragrahv 185. Varu uuendamine ja vähendamine
Paragrahvis 185 sätestatakse, et varu haldaja omandis oleva varu müümisel, mis on seotud
varu uuendamise või vähendamisega, tuleb otsida turult parimat hinda. Oluline on tagada, et
riigiettevõtjana varu uuendamisel või vähendamisel ei tehta alapakkumisi ega kasutata turul
domineerivat positsiooni. Varu uuendamiseks loetakse olukorda, kui varu müümisel on
otsustatud ka varu uuesti moodustamine. Varu vähendamisel väheneb varu kogus ja ei ole
otsustatud samal ajal vähendatud koguse taastamine uuema kaubaga. Varu vähendamise
vajadus võib tuleneda muutunud hädaolukorra riskianalüüsidest. Varu vähendamine võib
toimuda ka samaaegselt varu kasutusele võtmisega ja sellisel juhul võib olla põhjendatud varu
realiseerimine turuhinnast madalama hinnaga.
Paragrahv 186. Teabe saamise õigus
Paragrahvi 186 sätestatakse alused EVK-le teabe andmiseks, mis on vajalik varustuskindluse
suurendamiseks, varu moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks. Kuna EVK on
äriühing, siis on võimalused teabe saamiseks riigiasutustelt piiratud. Üldjuhul võib EVK vajada
enda kohustuste täitmiseks teiste riigiasutuste analüüse, uuringuid ja statistilisi kokkuvõtteid,
mis on asutusesisese kasutuse piiranguga. Vedelkütuse valdkonnas toimub tihe koostöö Maksu-
ja Tolliametiga ning Statistikaametiga. Muu varu haldamisel tuleb EVK-l lisaks kindlasti
koostööd teha ka erinevate ministeeriumitega, KOV-ide, Terviseameti, Ravimiameti,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Näiteks
suhtlemisel pankrotistunud teenuse osutajaga, võib olla vajalik ka andmete vahetamine avalik-
õigusliku ameti kandjaga, kelleks on kohtutäiturid. Andmete edastamisel ja kasutamisel tuleb
lähtuda isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest ning riigisaladuse ja salastatud
välisteabe seadusest.
Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt tunnistatakse HOS-i § 34 lõige 4 kehtetuks. Kehtiva seaduse
kohaselt teeb Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele
kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister. Enne ettepaneku esitamist
kooskõlastatakse ettepanek riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga. Sätte
sellisel kujul sõnastamine ei ole aga vajalik, kuna vastavalt üldisele eelnõude menetlemise
korrale tuleb ettepanek alati kooskõlastada asjasse puutuvate ministeeriumitega, ning
ettepaneku peaks saama esitada iga minister, kes kaasamiseks vajadust näeb. Seega jäetakse
säte seadusest välja ja sellega ei kaasne sisulist muudatust kehtivas kaasamise korras.
Eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt muudetakse HOS-i § 40 lõiget 6. Kui kehtiva HOS-i kohaselt
pidi elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või tema määratud asutus edastama
toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani teadmiseks Siseministeeriumile, siis eelnõu kohaselt tuleb
need edastada Riigikantseleile vastava nõude esitamisel.
Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt tunnistatakse kehtetuks üldine järelevalvepädevus, mis seni oli
Siseministeeriumil. Siseministeerium teeb kehtiva HOS-i järgi haldusjärelevalvet erinevate
hädaolukordade ennetamise, valmistumise ja lahendamise nõuete täitmise üle. Näiteks peab
Siseministeerium HOS-i § 45 lg 1 punkti 1 alusel tegema haldusjärelevalvet elutähtsa teenuse
15
korraldava asutuse (edaspidi ETKA) ülesannete täitmise, hädaolukorra riskide hindamise,
hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise, riskikommunikatsiooni korraldamise,
kriisireguleerimisõppuste korraldamise ning muude HOS-is või selle alusel kehtestatud
õigusaktide täitmise üle. Funktsiooni liikumisel Riigikantseleisse muutub Siseministeeriumi
puudutav säte kehtetuks. Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet (VVS § 93
lg 1) ning seda teostatakse alluvuse korras (VVS § 93 lg 4). Vabariigi Valitsus valvab
ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 94 lg 1) ning
minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste
ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 95 lg 1). Seega Sotsiaalministeeriumi, MKM-i kui
ETKA kohustuste täitmise üle saab jätkuvalt järelevalvet teha teenistusliku järelevalve sätete
alusel. Eesti Panga seaduse § 9 lg 1 kohaselt teeb Eesti Panga kui ETKA kohustuste täitmise
üle ka täna järelevalvet Eesti Panga Nõukogu. Täiendava pädevuse mõnele muule
haldusorganile andmine ei ole kooskõlas Eesti Panga seadusega.
Kohaliku omavalitsuse üksuste üle jääb eelnõu kohaselt järelevalvet tegema Päästeamet, kes
kehtiva HOS-i § 45 lg 2 alusel Siseministeeriumilt saadud volituse alusel seda ka hetkel teeb.
Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt tunnistatakse HOS-i § 45 lõike 1 punkt 2 kehtetuks, kuna viide
HOS-i riigi tegevusvarude §-le 11 kustutatakse. MKM teeb äriühingu ehk varu haldaja üle
järelevalvet vastavalt äriseadustikule. Lepinguliste suhete kontrollimisel tuleb juhinduda
võlaõigusseadusest.
Eelnõu § 1 punktide 24 ja 25 kohaselt tuuakse Päästeameti järelevalvepädevus seaduse
tasemel üheselt välja, kuivõrd järelevalvepädevust ei saa enam määrata Siseministeerium.
Samas Päästeameti jaoks ei ole tegemist uue ülesandega, kuna juba praegu täidab Päästeamet
neid ülesandeid siseministri käskkirja alusel. Täpsemalt teeb Päästeamet järelevalvet järgmiste
HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:
HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;
HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevuse kokkuvõtte ja järgmise
aasta tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile;
HOS-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
kehtestamine määrusega;
HOS-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamine;
HOS-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine;
kriisireguleerimisõppuse korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine.
Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täiendatakse HOS-i §-ga 481, millega sätestatakse
väärteokoosseis varu omavolilise kasutamise eest.
Paragrahv 481. Varu omavoliline kasutamine
Paragrahvi 481 lõike 1 kohaselt karistatakse füüsilist isikut varu omavolilise kasutamise eest
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4
eurot. Varu omavoliliseks kasutamiseks loetakse tegevus, mis ei ole EVK-ga kooskõlastatud ja
millega kaasneb näiteks varu ebaseaduslik omastamine, müümine, vähendamine, asendamine,
rentimine, riknemine või kättesaadavuse takistamine.
Paragrahvi 481 lõike 2 kohaselt karistatakse juriidilist isikut varu omavolilise kasutamise eest
kuni 400 000 euro suuruse trahviga. Varu omavoliliseks kasutamiseks loetakse tegevus, mis ei
16
ole EVK-ga kooskõlastatud ja millega kaasneb näiteks varu ebaseaduslik omastamine,
müümine, vähendamine, asendamine, rentimine, riknemine või kättesaadavuse takistamine.
Varu hoiustamisel ei tohi tekkida olukorda, kus hoiustaja, olenemata kas varu kuulub
hoiustajale või mitte, tekitab olukorra, kus varu ei ole kättesaadav. Varu uuendamisel tuleb
lähtuda EVK ja hoidja vahel sõlmitud lepingust ja varu uuendamisel peab olema selge, kas varu
kogus võib uuendamise käigus väheneda või mitte ja kui võib, siis tuleb määrata ka
uuendamiseks kuluv aeg. Lõike eesmärgiks on välistada hoiustaja huvi soodsas turuolukorras
varu müümiseks EVK teadmata, st majandusliku kasumi teenimise eesmärgil ei tohi tekitada
olukorda, et varu ei ole kättesaadav. Täpsed varu hoiustamise tingimused ja trahvid lepingu
tingimuste rikkumise korral, fikseeritakse hoiulepingus või delegeeritud varu lepingus.
Eelnõu § 1 punkt 27.
Paragrahvi 52 muudatusega lisatakse, et kohtuväline menetleja varude omavolilise kasutamise
osas on Politsei- ja Piirivalveamet.
§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine
Paragrahvi 52 lõike 1 punktis 2 ja § 56 lõike 1 punktis 11 täpsustatakse viidet uuele HOS-i
riigi tegevusvaru regulatsioonile § 181 lõikes 1. SoM-i haldusalas olev tervishoiuvaldkonna
varud on jätkuvalt üks osa riigi tegevusvarust. Tervishoiuvaldkonna varu moodustamise,
haldamise, täiendamise ja aruandluse korra kehtestab sotsiaalminister.
§ 3. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja tekib viide eelnõu HOS-i § 181 lõikele 2, kus sätestatakse
asutus, mis vastutab varu moodustamise, haldamise ja varu kasutusele võtmise korraldamise
eest.
Paragrahvi 7 lõike 2 tekst asendatakse viitega HOS-i § 183 lõigetele 1 ja 2, kus sätestatakse,
kes otsustab varu kasutusele võtmise. Pikem selgitus on toodud eelnõu § 183 lõigete 1 ja 2
selgituse juures eespool.
Paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatava lauseosa sõnastus muudetakse, kuna varu kasutusele võtja
määratakse edaspidi HOS-i § 183 lõigete 1 või 2 kohaselt. Lõike sisu (loetelu), mida varude
kasutuselevõtmise korraldus või käskkiri peab sisaldama, ei muudeta. Vedelkütusevaru
moodustamise regulatsioon järgib Euroopa Liidu direktiivi 2009/119/EÜ ning International
Energy Agency (IEA) poolt seatuid nõudeid ning sellest tulenevalt tuleb vedelkütusevarude
kasutusele võtmisel kasutuselevõtmise otsuse sisustamisel juhinduda VKVS-i § 7 lõike 3
nõuetest.
Paragrahvi 7 lõigetes 4, 6, 7 ja 8 asendatakse „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „varu kasutusse
võtmise otsustaja“, kuna lisaks Vabariigi Valitsusele on edaspidi õigus varu kasutusele võtta ka
ministri tasemel vastavalt HOS-i § 183 lõikele 2. Selline vajadus võib tekkida näiteks, kui
halbade ilmastikuolude tõttu on katkenud elektri- ja sidevarustus ning vajalik on kiiresti tagada
kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse osutajatele ja rikete likvideerijatele.
Paragrahv 14. Erisused varu haldaja tegevuses
Paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse, kuna loodava EVK kohustused laienevad ja see toob kaasa
praktilise vajaduse laiendada ka nõukogu koosseisu.
17
Paragrahvi 14 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et EVK nõukogus peab vähemalt üks nõukogu
liige olema nimetatud vedelkütusevarumakse maksjate esitatud kandidaatide hulgast.
Arvestades kütusevaldkonna toimepidevuse suurt mõju majandusele ja vedelkütusevaru
rahastamist läbi kütuseettevõtjate makstava varumakse, on ka edaspidi peale EVK loomist
vajalik vähemalt ühe vedelkütusevaldkonna esindaja olemasolu nõukogus. Vedelkütuse
valdkonna esindaja kandidaadi valib kütuse müüjaid ühendav organisatsioon, milleks täna on
Eesti Õliühing.
Paragrahvi 14 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et juhul kui kütuse valdkonna esindajad ei soovi
oma liiget EVK nõukokku määrata, siis see koht ei pea jääma tühjaks ja sel juhul valib kõik
nõukogu liikmed majandus- ja taristuminister.
Paragrahvi 14 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 2 on ebavajalik, kuna nimetatud
viide riigivaraseaduse erisusele on kaasajastatud eelnõu §14 lõikes 4. Paragrahvi 14 lõige 3
asendatakse eelnõukohaselt § 14 lõikega 1, kuna on võimalik vedelkütuse valdkonna esindajate
arvu vähenemine EVK nõukogus kahelt liikmelt ühele.
Paragrahvi 14 lõikes 4 kaasajastatakse viidet riigivaraseaduse § 80 lõikele 2, kuna 16.07.2017
riigivaraseaduse muudatuste käigus muutusid kehtetuks viited riigivaraseaduse § 81 lõigetele 2
ja 3. Vedelkütusevaldkonnast nõukogu liige ettevõtjana, kes igapäevaselt tegutseb vedelkütuse
turul hoiustaja, müüja või ostja rollis, satub tahes tahtmata huvide konflikti EVK ärihuvidega.
EVK juhtkond peab tagama edaspidi, nagu see on täna ka OSPA nõukogus, et vedelkütuse
esindajast nõukoguliige ei omaks oma positsioonist tulenevalt eeliseid hangetel osalemiseks.
See tähendab, et nõukogus saab arutada hangetega seoses vaid avalikult kättesaadavat infot ja
täpsemad hangetega seotud arutelud toimuvad hankekomisjonis ilma hankega seotud ettevõtte
esindaja ligipääsuta.
§ 4. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine
Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt muudetakse VVS-i § 63 lõike 1 sõnastust.
Paragrahvi 63 lõikes 1 laiendatakse MKM-i volitusi, lisades riigi tegevusvaru haldamise
kohustuse. Sellisena on üheselt arusaadav riigi tegevusvaru moodustamise eest vastutav
ministeerium. Vastavalt TTKS-ile vastutab tervishoiuvaldkonna varu moodustamise,
haldamise ja kasutuselevõtmise eest jätkuvalt SoM, kuid ei ole välistatud tulevikus ka
tervishoiuvaldkonna varu moodustamise üleminek EVK-sse, kui see on mõistlik.
Riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu moodustamise ülesehitust ja
kohustatud osapooli vastavalt riigikaitseseaduse § 5 lõikele 4 ei muudeta ning sellise varu
tagamine jääb endiselt ministeeriumite haldusalasse vastavalt valdkonnale.
Eelnõu § 4 punktide 2, 3 ja 4 kohaselt tehakse muudatused VVS-s, mis on seotud
kriisireguleerimise kavandamise ja koordineerimise ülesannete üleviimisega
Siseministeeriumist Riigikantseleisse. VVS-i § 1 lõike 2 kohaselt teostab Vabariigi Valitsus
täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning VVS-i § 39 lõike 3 kohaselt on
valitsusasutuseks ka Riigikantselei. VVS-i § 66 lõike 1 kohaselt on Siseministeeriumi
valitsemisalas mh ka riigi kriisireguleerimise arengu kavandamine ja koordineerimine. Kuivõrd
kriisireguleerimise kavandamine ja koordineerimine viiakse eelnõu kohaselt Vabariigi
Valitsuse juures oleva Riigikantselei pädevusse, siis tuleb sellest tulenevalt muuta ka VVS-i §
66 lõiget 1 ja vastav ülesanne sealt välja jätta. VVS-i § 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 14,
mille kohaselt töötab Riigikantselei edaspidi välja riigi kriisireguleerimispoliitikat ja
koordineerib selle elluviimist.
18
Eelnõu kohaselt pannakse Riigikantseleile sisuvaldkonna koordineerimise ülesanne. Lisaks
nimetatud ülesandele on VVS-i § 77 lõike 1 kohaselt Riigikantselei ülesandeks ka mitmete
teiste sisuvaldkondade koordineermine, näiteks sama lõike punktis 13 toodud riigikaitse
planeerimine, täidesaatva riigivõimu asutuste tegevuse koordineerimine riigikaitse arendamisel
ja korraldamisel ning psühholoogilise kaitse korraldamine. Samas ei täpsusta seadus
Riigikantselei pädevust oma ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide väljatöötajana. Seetõttu
täiendatakse VVS-i § 77 lõiget 1 punktiga 15, mille kohaselt valmistab Riigikantselei ette oma
ülesannete täitmiseks vajalike õigusaktide eelnõud.
Eelnõu §-ga 5 sätestatakse eelnõu jõustumine.
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras.
Paragrahvi 5 lõikes 1 jõustuvad eelnõu § 1 punktid 3–8, 11–14, 17-18, 20–22, 24 ja 25 ning §
4 punktid 2 ja 3 2021. aasta 1. juulil (vt selgitust seletuskirja osas 9).
Paragrahvi 5 lõikes 2 jõustuvad eelnõu § 1 punktid 15 ja 16 2022. aasta 1. jaanuaril (vt selgitust
seletuskirja osas 9).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse mõisteid samas tähenduses, nagu need on defineeritud eelnõuga
muudetavates seadustes. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutatava
terminoloogiaga.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.
Riigiabi olemasolu on analüüsitud kahel tasandil.
1. Kas AS Eesti Varude Keskus on riigiabi saaja?
Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise punki 17 kohaselt: „Aluslepingu artikli 107 lõiget 1
ei kohaldata, kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused toimivad riiklike
ametiasutustena. Üksust võib lugeda avalikku võimu teostavaks juhul, kui asjaomane
tegevusala on osa riigi olulistest funktsioonidest või on nende funktsioonidega seotud oma
olemuse, eesmärgi ja seda reguleerivate eeskirjade poolest. Üldjuhul ei loeta
majandustegevuseks tegevusalasid, mis on olemuslikult riikliku ametiasutuse eelisõiguste osa
ja milles osaleb riik.“. Samuti selgitab riigiabi mõiste teatise punkt 18: „Kui avalik-õiguslik
üksus tegeleb majandustegevusega, mida on võimalik käsitada avaliku võimu teostamisest
eraldiseisvana, siis tegutseb see üksus majandustegevust puudutavas osas ettevõtjana. Samas
sel juhul, kui seda majandustegevust ei saa käsitada avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana,
kujutavad kõik kõnealuse üksuse tegevused endast avaliku võimu teostamisega seotud tegevusi
ning ei kuulu seetõttu ettevõtja mõiste hulka.“.
EVK tegeleb riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmisega. Asutuse
ülesanded on sätestatud seaduses ja varu saab kasutusele võtta vaid Vabariigi Valitsuse või
ministri otsuse alusel. Tegemist on ühe riigile olulise julgeolekualase võimekuse tagamisega.
EVK tegevust ei saa käsitleda eraldiseisvana ilma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseta.
Sellest tulenevalt on täidetud riigiabi mõiste teatise punktis 17 ja 18 sätestatud tingimused, st
EVK tegevust saab lugeda avaliku võimu teostamiseks ja tema majandustegevust ei saa
käsitada avaliku võimu teostamisest eraldiseisvana. Seega EVK ei ole ettevõtja, mistõttu ei
19
laiene talle Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 107 lg 1 ja seega ei ole tema
rahastamise puhul tegemist riigiabiga.
2. Kas ettevõtted, kellega EVK sõlmib varu moodustamise, haldamise ja kasutamisega
seotud lepingud, on riigiabi saajad?
Riigiabi mõiste teatise punkti 89 kohaselt: „Kui varade, kaupade ja teenuste müük ja ost (või
muu sellega sarnane tehing) tehakse, järgides konkureerivat, läbipaistvat, piisavalt hästi
avalikustatud, mittediskimineerivat ja tingimusteta hankemenetlus ning kooskõlas ELTL
riigihankepõhimõtetega, võib eeldada, et need tehingud vastavad turutingimustele.“. Tehingu
tegemine turutingimustel välistab majandusliku eelise. EVK teeb varusid moodustades,
uuendades, müües või kasutusele võttes alati hankeid, juhindudes pakkumiskutse koostamisel
riigihangete seaduses nimetatud põhimõtetest ning alati eeldatakse hankest mitme pakkuja
osavõttu. Arvestades eeltoodut ei saa ettevõtja, kellega varu moodustamiseks, haldamiseks või
muu teenuse osutamiseks leping sõlmitakse, eelist ja seega on täitmata üks riigiabi
kriteeriumidest ning tegemist pole riigiabiga.
6. Seaduse mõjud
6.1 Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatused
Muudatusega koondatakse erinevad kriisideks valmistumisega seotud tegevused ühte kohta –
Siseministeeriumist Vabariigi Valitsuse juurde Riigikantseleisse. HOS-i muutmise seaduse
rakendamine ei too kaasa:
1) sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju;
2) mõju majandusele;
3) mõju elu- ja looduskeskkonnale ega
4) mõju regionaalarengule.
Seaduse muudatuste rakendumisel on eelkõige mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning
riigiasutuste ja KOV-ide töökorraldusele.
6.1.1 Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, Riigikogu, ministeeriumid, asutused ja
organisatsioonid, kes osalevad erikorra lahendamisel
Muudatusel on otsene mõju neile asutustele, kes osalevad hädaolukorraks või kaitseolukorraks
valmistumisel või selle lahendamisel. Muudatus annab võimaluse tegeleda edaspidi üheaegselt
nii hädaolukorraks kui ka kaitseolukorraks valmistumisega. See omakorda võimaldab paremini
koordineerida eri asutuste tööd ning tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut mistahes
üleriigilise mõjuga kriisiolukorraks. Samuti aitab muudatus tõsta riigi valmisolekut
kriisiolukordi lahendada.
Muudatusel on positiivne mõju – ühtne terviklik lähenemine olukorrale toetab riigi julgeoleku
ja põhiseadusliku korra tagamist. Samuti toetab osapoolte ülesannete ja rollide täpsustamine
kriisiolukorras suhtlemist meie partneritega välisriikides, kuna on lihtsam selgitada osapoolte
rolli kriisiolukorras. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus ei muutu, kuna muudatuse tulemusel
muutub vaid koordineerivat rolli täitev asutus.
6.1.2 Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja KOV-i asutuste korraldusele
20
Mõju sihtrühm (A): ministeeriumid, asutused ja organisatsioonid, kes osalevad hädaolukorraks
valmisoleku tõstmisel ja erikorra lahendamisel
Mõju avaldub neile asutustele, kellele on HOS-i alusel pandud ülesandeks osaleda
hädaolukorraks valmisoleku tõstmisel ja erikorra lahendamisel. Need asutused on järgmised:
hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on Päästeamet, Politsei-ja
Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Veterinaar- ja
Toiduamet;
hädaolukorra lahendamise plaanide koostamist juhivad Päästeamet, Politsei-ja
Piirivalveamet, Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Veterinaar- ja
Toiduamet ja Kaitsepolitseiamet;
hädaolukorra riskikommunikatsiooni korraldamise eest vastutavad asutused on Politsei-
ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Veterinaar- ja Toiduamet,
Kaitsepolitseiamet, Riigi Infosüsteemi Amet ja Terviseamet ning MKM, SoM, Eesti
Pank ja kohaliku omavalituse üksused, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa
teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku;
elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad asutused on MKM, SoM, Eesti Pank ning
kohaliku omavalitsuse üksused.
Sihtrühma suurus on väike, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste hulka arvestades
vähem kui 5%.
Muudatuse tulemusel läheb asutuste tegevust koordineeriv roll Siseministeeriumilt üle
Riigikantseleile. Muudatusel on oluline positiivne mõju, kuna keskne tegevuste
koordineerimine annab võimaluse ühendada kriisireguleerimise laiapindse riigikaitse raames
tehtavaga ning vähendada seeläbi nii ülesannete dubleerimist kui ka sellega kaasnevat
töökoormust.
Muudatuse mõju sagedus on keskmine, kuna vastutavad asutused puutuvad hädaolukorraks
valmistumisega seotud tegevustega kokku regulaarselt. Samas ei ole tegemist asutuste jaoks
uute ülesannetega. Muudatus ei nõua sihtrühmalt oma käitumise muutmist.
Mõju sihtrühm (B): Päästeamet
Kavandatav muudatus puudutab Päästeametit, kuid ei ole Päästeameti jaoks uus ülesanne, kuna
juba praegu täidab Päästeamet neid ülesandeid siseministri käskkirja alusel. Päästeamet teeb
praegu järelevalvet järgmiste HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:
HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;
HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevusest kokkuvõtte ja
järgmise aasta tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile;
HOS-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
kehtestamine määrusega;
HOS-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani
kinnitamine;
HOS-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine;
kriisireguleerimisõppuse korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine.
Kriisireguleerimise ülesannetega on Päästeametis hetkel seotud 64 inimest (3% kõikidest
Päästeameti töötajatest)4. Seega võib mõjutatud sihtrühma lugeda väikeseks.
4 Päästeameti aastaraamat 2018. Kättesaadav: https://www.rescue.ee/files/2019-04/1555570808_pa-aastaraamat-2018-final-
est-17042019.pdf
21
6.2 Muudatused seotud ulatusliku evakuatsiooni korraldamisega
Kehtiva HOS § 16 kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet.
Eelnõu kohaselt toimub ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande üleandmine Politsei-
ja Piirivalveametilt Päästeametile. Seejuures jääb Politsei- ja Piirivalveamet jätkuvalt toetama
ulatusliku evakuatsiooni ülesande täitmist ja Politsei- ja Piirivalveametile säilitatakse
korrakaitseseaduses sätestatud meetmete kohaldamise õigus. Samade meetmete kohaldamise
õigust laiendatakse ka Päästeametile kui ulatuslikku evakuatsiooni korraldavale asutusele.
6.2.1 Muudatuse sihtrühm
Muudatusest mõjutatud sihtrühma moodustavad ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel
osalevad asutused ja isikud ning kriiside lahendamist juhtivad asutused. Täpsemalt Päästeamet,
Politsei- ja Piirivalveamet, kohaliku omavalitsuse üksused, Keskkonnaamet, Terviseamet,
Transpordiamet, Kaitsepolitseiamet, MKM, Häirekeskus, Sotsiaalkindlustusamet,
Justiitsministeeriumi vanglateenistus, Kaitsevägi, Kaitseliit (sh Naiskodukaitse), Eesti Punane
Rist ja Siseministeeriumi haldusala vabatahtlikud.
6.2.2 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Muudatused mõjutavad eelkõige sihtrühma
sisemist korraldust ning asutustevahelisi pädevusi ja koostööd. Suurimat mõju avaldab
muudatus Päästeametile kui edaspidi ulatusliku evakuatsiooni korraldamise eest vastutavale
asutusele, tähendades ülesande lisandumist ja selle täitmiseks vajaliku võimekuse loomist. See
hõlmab Päästeameti enda võime arendamist, ülejäänud sihtrühma tegevuse koordineerimist,
koolituste korraldamist (erimeetmete kohaldamine), varudega seotud tegevusi, lepingute
sõlmimist vahendite kaasamiseks ja teenuste tagamiseks, elanike ettevalmistamist, vastava
plaani koostamist, vajalike juhendite koostamist jm vajalikku. Mõju Päästeameti lisanduvale
töökoormusele on aga kokkuvõttes väike, sest juba praegu on Päästeamet korraldanud
päästesündmustel evakuatsiooni objektidelt ning ulatusliku evakuatsiooni lisandumisel saavad
Päästeameti u 2200 teenistujast mõjutatud eelkõige need, kes hakkavad vahetult tegelema
ulatusliku evakuatsiooni võime loomisega.
Politsei- ja Piirivalveametile toob muudatus kaasa kohustuse vähenemise ulatusliku
evakuatsiooni korraldamisel, sh läbiviimisel, sest peavastutus liigub Päästeametile,
võimaldades rohkem ressurssi suunata sündmuste lahendamisele ja muude ülesannete
täitmisele. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Sellel on positiivne mõju eelkõige politsei
tegutsemise võimele kriiside ajal, kuivõrd politseil on kõikide hädaolukordade ja muude
kriiside lahendamisel oluline roll, näiteks avaliku korra tagamisel, liikluse korraldamisel,
liikumise piiramisel, isikute kinnipidamisel jmt, sh tegutsemisel üldkorrakaitseorganina 5.
Muudatuse mõju Politsei- ja Piirivalveameti töökorraldusele on väike, sest kuigi politsei ei pea
enam ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist täies ulatuses ise korraldama, säilib tal selles
Päästeameti abistamise ülesanne, sh evakuatsiooni läbiviimisel osalemine, ning säilib ka
korrakaitseseaduses sätestatud meetmete kohaldamise õigus. Seega muudatus avaldab küll
mõju Politsei- ja Piirivalveameti korraldusele, kuid see on positiivne ja ei eelda
kohanemisraskusi.
5
Politsei- ja Piirivalveamet on üldkorrakaitseorgan, mis tähendab, et kui ohu tõrjumine pole ühegi
korrakaitseorgani pädevuses, on see politsei pädevuses.
22
Kriiside lahendamist juhtivate asutuste kui ulatuslikku evakuatsiooni otsustavate asutuste jaoks
muutub eelkõige koostööpartner, kellega leppida kokku ulatusliku evakuatsiooni rakendamise
korraldus, milleks tuleb muuta vastavalt enda sisemist korraldust ja hädaolukorra lahendamise
plaane.
Muude ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel osalevate asutuste jaoks muutub eelkõige
ülesande peavastutaja, kelle eestvedamisel tuleb edaspidi valmistuda ja kelle juhtimisel toimub
ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine. Muudatus ei too kaasa sisulisi muutusi ulatusliku
evakuatsiooni korraldamisel (konkreetseteks tegevusteks valmistumise ja elluviimise osas),
olles seotud vaid korraldusega.
Kokkuvõttes toob muudatus kaasa küll alatise mõju, kuid see on ühekordne ning muudatustega
ei kaasne varasemaga võrreldes suuri ümberkorraldusi ega märkimisväärset erisust, sest juba
praegu valmistub sama sihtgrupp ulatuslikuks evakuatsiooniks. Tegemist on sihtgrupile püsiva
kohustusega valmistuda ja olla igal ajahetkel valmis ülesande täitmiseks.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on madal (väike), sest mõju on sihtrühmale
positiivne, võimaldades senisest enam ühildada korraldust kriisireguleerimise teemades. Nii
kujuneb Päästeametist keskne asutus, kes on peamiseks koostööpartneriks KOV-ide ning
teistele osapooltele elanike valmisoleku ja kaitse teemades. Riski maandab muudatuse
jõustamine alates 2022 aasta 1. jaanuarist, võimaldades sihtgrupil tagada sujuv ülesande
üleminek.
6.2.3 Mõju riigi julgeolekule
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Muudatus on otseses seoses riigi julgeoleku
kindlustamisega. Ulatusliku evakuatsiooni korraldamine on üheks kriitiliseks tegevuseks
inimeste elu ja tervise kaitsmisel ka riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu
korral. Muudatused ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel suurendavad riigi võimekust
tegutseda nimetatud ohu korral, kuivõrd Päästeameti võime selles olukorras korraldada
ulatusliku evakuatsiooni on suurem kui Politsei- ja Piirivalveametil, kelle ressurss on hõivatud
muude kriitiliste ülesannete täitmisega (piirivalve, avalik kord, objektide kaitse jmt). Muudatus
loob võimaluse Päästeameti eestvedamisel valmistuda ulatusliku evakuatsiooni korraldamiseks
konkreetsetest stsenaariumitest lähtuvalt, kavandades ülesande täitmise sihtgrupi ressursse
arvestades. Muudatus toob kaasa püsiva mõju, millega ei kaasne mahukaid ümberkorraldusi.
Muudatused loovad aluse erinevateks kriisideks valmistumisel, muutes korralduse senisest
selgemaks ja ühetaolisemaks. Muudatus võimaldab asutustel senisest enam ühildada
töökorraldused kriisireguleerimise ja riigikaitsevaldkonna teemades.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest mõju on positiivne nii sihtrühmale
kui riigi julgeolekule, võimaldades asutustel senisest paremini valmistuda inimeste elude ja
tervise kaitsmiseks ulatusliku evakuatsiooni kasutades ning seda erinevate ohtude korral.
6.3 Varu moodustamise ja haldamisega seotud muudatused
Tänast riigi tegevusvaru haldamist analüüsis 2018. a Advokaadibüroo NOVE
Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi tellimusel ja tõi välja valdkonna peamiste
puudustena:
1. vastutus varu moodustamisel ja haldamisel erinevate ametkondade vahel on killustunud
ning puudub konkreetne asutus, mille ülesanne oleks varude vajaduse terviklik
hindamine ja varu tagamine;
2. puudub määratlus, mis eesmärgil, kui palju ja millist varu tuleb tagada;
23
3. puudub määratlus, kui palju ja millist varu peab tagama elanikkond ja ettevõtjad, et
tagada esmane varu olemasolu ning kui pikaks ajaks on vaja tagada varu riigi poolt
rakendatavate meetmete kaudu;
4. puudulik on elutähtsate teenuste osutajate kohustamine teenuse toimepidevuse
tagamiseks, sh teatud kaupade tootmiseks puudub ka vajalik toorainevaru;
5. teadmata on, kuidas praktiliselt toimub varu kasutusele võtmine;
6. puudub varu praktilise korraldamise osas terviklik rahastamismudel, tegevuste keskne
ülevaade ja varu hoidmise pikemaajaline strateegia.
Seega hetkel kehtiva töökorralduse järgi koostab iga ministeerium iseseisvalt valdkondlikud
riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid tihti arvestamata kõikide oluliste teenuste
ristsõltuvustega. Ministeeriumid hindavad hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu vajaliku
koguse ja taotlevad selle moodustamiseks rahastust iseseisvalt, mistõttu vajaliku varu
olemasolu ja haldamise võimekus on haldusalati kujunenud väga erinevaks. Varu
moodustamine on sõltunud iga-aastasest riigieelarve rahastamise võimalustest ning selle
koostamise poliitilistest prioriteetidest.
Ka koroonaviirus COVID-19 tõi kevadel välja puudused isikukaitsevahendite varustuskindluse
tagamisel. Riiklik varu oli puudulik ning selle tagamise ja jaotamise põhimõtted olid ebaselged.
Hajutatud vastutus tingis olukorra, mil isikukaitsevahendite varu ei olnud piisav ning
hädaolukorras keskenduti varu moodustaja määramisele ja varu olemasolu tagamisele,
kulutades varu moodustamiseks suures mahus rahalisi vahendeid.
Eelnõu lahendab eespool nimetatud puuduseid. Eelnõu rakendumisel on positiivne mõju
laiemalt riigi toimimisele kriisiolukordades, paraneb ettevõtete toimepidevus ning üldine
teenuste ja toodete kättesaadavus elanikele laiemalt, kuna EVK hakkab haldama varu, mis on
elanikele hädaolukorra üleelamiseks vältimatult vajalik. Paraneb koostöö varustuskindluse
teemadel poliitikakujundajate ja ettevõtjate vahel. Regulatsioon loob selge vastutuse
jagunemise varu moodustamisel riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ettevõtjate
vahel.
EVK tegutsemine riigi tegevusvaru moodustaja ja haldajana ei too kaasa negatiivseid mõjusid
ettevõtluskeskkonnale, kuna varu moodustamine ja uuendamine on üles ehitatud läbi hangete
(ehk tagatakse pakkujate paljusus) ning ettevõtjate kaasamine varu moodustamisel on tagatud
läbi EVK siseste valdkondlike töörühmade. Varude moodustamine ja läbimõeldud
varustuskindluse parandamine suurendab ettevõtete toimepidevust. EVK pakutavatel varu
moodustamise ja haldamise hangetel osalemine on ettevõtjatele vabatahtlik ja ettevõtjatele
kaetakse teenuse osutamise kulud ning läbi konkurentsi on võimalik ka ettevõtjatel mõistlikku
kasumit teenida.
Seaduse jõustumisel on mõju riigi eelarvele, kuna EVK tegutsemise kulud ja varu
moodustamise ja uuendamise kulud (välja arvatud VKVS-s ja TTKS-s nimetatud varu kulud)
kaetakse riigi eelarvest. Tegutsedes riigi äriühinguna tagab EVK igapäevaselt parima tasakaalu
varustuskindluse ja selleks tehtud kulutuste vahel.
Lisaks saab MKM kohustuse hakata vastutama riigi tegevusvaru moodustamise eest. MKM-ile
lisanduvad uute ülesannetena riigi tegevusvaru poliitika kujundamine, õigusloome arendamine
ja pidev koostöö teiste ministeeriumite ning nende allasutuste, ettevõtjate ja
valdkonnaekspertidega, mis tingib ministeeriumile ühe täiendava ametikoha loomise vajaduse.
Politsei- ja Piirivalveamet menetleb õigusrikkumisi vastavalt kehtivale karistusseadustikule.
24
Eelnõul on kaudselt positiivne mõju vähese sissetulekutega elanikele ja regionaalarengule
üldiselt, sest varu kasutuselevõtmisel arvestatakse, et varu kättesaadavus peab olema tagatud
kõikidele elanikele ja seda ka tõmbekeskustest kaugemal elavatele inimestele.
Eelnõul on kaudne positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna vajaliku varu
olemasolu ja hädaolukordadeks parem valmisolek tõstab ka riigi kaitsevõimet ja usaldust teiste
riikide silmis välispoliitikas.
Eelnõul on kaudne positiivne mõju KOV-idele. Eelnõu ei too KOV-idele kaasa rahalisi kulusid.
KOV-ide kaasamine toimub läbi Päästeameti regionaalsete kriisikomisjonide tegevuse.
Eelnõu rakendumisel puudub oluline mõju elu- ja looduskeskkonnale.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
7.1 Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatused
Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisel Siseministeeriumist
Riigikantseleisse riigile täiendavaid kulusid ei kaasne, kuna muudatus tehakse
Siseministeeriumi ja Riigikantselei vahel töö ümberkorraldamise teel nimetatud asutustele
eraldatud eelarve piires. Täna täidavad Siseministeeriumis kriisireguleerimise
koordineerimisega seotud ülesandeid viie ametikoha töötajad. Muudatusega ei ole kavas
töötajate arvu suurendada, nimetatud ametikohad viiakse Riigikantseleisse.Muudatusega ei
kaasne ka täiendavat kulu Päästeametile, kuna juba praegu teostab Päästeamet
haldusjärelevalvet siseministri käskkirja alusel KOV-ide kriisireguleerimisega seotud tegevuste
täitmise üle.
7.2 Muudatused seotud ulatusliku evakuatsiooni korraldamisega
Seaduse eelnõus kavandatud muudatuse kohaselt hakkab Päästeamet korraldama ulatusliku
evakuatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti asemel, kellele jääb Päästeametit selle ülesande
täitmisel toetav roll. Muudatuse rakendamisega ehk ülesande üleminekuga otseselt täiendavaid
kulusid ei teki, kuivõrd ülesande täitmisega seotud senine Politsei- ja Piirivalveameti
personalikulu (1 ametniku 0,25 koormuse töötasu) antakse Päästeametile üle. Küll aga ei ole
senine rahastamine evakuatsioonivõime arendamisel olnud piisav. 2017. aastal ulatusliku
evakuatsiooni korraldamise ülesande panekuga lisavahendeid ei kaasnenud (ei personali- ega
muid vahendeid).
Hetkel on Politsei- ja Piirivalveamet arendanud riigi suutlikkust ulatusliku evakuatsiooni võime
osas, hinnates võimet keskmiseks, kuid mitte piisavaks6. Eesmärk on ulatusliku evakuatsiooni
võime arendada tasemele7, et riigil oleks vajalik võimekus ulatuslikku evakuatsiooni korraldada
inimeste elu ja tervise kaitseks. Edasised kavandatud tegevused, mis ei sõltu ülesande täitjast,
vaid seotud riigi ulatusliku evakuatsiooni võime arendamisega, on järgmised:
1) Päästeameti personalikulu - Päästeamet on hinnanud ulatusliku evakuatsiooni
korraldamisega lisanduvat tööd 3 ametniku töökoormuseks: 1 peamajas ja igas
regioonis 0,5 ametikohta.
6
Ulatuslikku evakuatsiooni on võimalik läbi viia, kuid olemasoleva võimekusega võtab evakuatsioon aega
7
Ulatusliku evakuatsiooni korraldamiseks on olemas vajalik õigusloome, korraldus, koolitatud ressurss ning
vajalikud vahendid
25
2) koolitused – Politsei- ja Piirivalveamet koostab koostöös Sisekaitseakadeemiaga 2020
aastal ulatusliku evakuatsiooni võime saavutamiseks koolitussüsteemi, kust selgub
sihtrühmade koolituse vajadus ja maksumus. Hetkel rahastust taotletud ei ole.
3) varud ja vahendid – Politsei- ja Piirivalveamet koostas evakuatsioonivarude analüüsi.
Analüüsi tulemusel selgus, et miinimumvõime saavutamiseks tuleks soetada umbes
5000 pleedi (maksumus 25 000 eurot) ning 215 pehmet kanderaami (maksumus 21 500
eurot). Lisaks tuleb sõlmida lepingud vajalike vahendite tagamiseks ning kaaluda
ulatusliku evakuatsiooni varu loomist. Täiendavalt tuleb tagada ulatusliku
evakuatsiooni läbiviimiseks vajalike vahendite olemasolu. Hetkel rahastust taotletud ei
ole.
4) IKT arendused - Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine eeldab IKT arendusi, millest osad
on juba olemas või töös (SITREP, KRIT, evakuatsioonikohad kaardirakenduses jm),
kuid mitmed arendused vajavad algatamist ja rahastamist (evakuatsiooniala tööriist,
evakueeritute registreerimise tööriist jm). Arenduste analüüsi koos maksumusega veel
tehtud ei ole.
7.3 Varu moodustamise ja haldamisega seotud muudatused
EVK tegevuskulud ja varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud kaetakse
riigieelarvest. Valitsus tugevdab riigi varustuskindlust panustades 2021-2024 aastatel kokku
24,4 miljonit eurot, et moodustada elanikkonnale kriisidega toimetulekuks varu EVK
vedamisel. Vedelkütusevaru haldamise ja uuendamise kulud kaetakse ka edaspidi vastavalt
vedelkütusevaru seadusele vedelkütuseettevõtjate poolt. Tervishoiuteenuse varu haldamise ja
uuendamisega seotud kulude katmine jätkub vastavalt TTKS-le. Eelnõu ei muuda
tervishoiuvaldkonna varu rahastamise ülesehitust.
Varu uuendamisel või kasutuselevõtmisel ei teki märkimisväärseid iga-aastaseid tulusid, mille
abil oleks võimalik katta EVK tegevuskulusid ja varu haldamise kulusid. Eesmärk on jooksvad
EVK tulud suunata täiendavate elanikkonnakaitseliste varude moodustamise, haldamise,
kasutusele võtmise katteks.
MKM-ile kaasnevad täiendavad kulud ühe ametikoha näol, et tegeleda riigi tegevusvaru
poliitika kujundamisega, õigusloome arendamisega ja pideva koostööga teiste ministeeriumite,
nende allasutuste, erialaliitude ja seotud ettevõtjate, ekspertide vahel. Täiendava iga-aastase
kulu suuruseks on 50 000 eurot aastas ning selle kulu katmiseks on vajalik eraldada iga-aastased
täiendavad vahendid MKM-ile riigieelarvest alates 01.01.2022.
8. Rakendusaktid
HOS-i täiendatakse järgmiste uute volitusnormidega:
1) Päästeameti peadirektor kehtestab regionaalsete kriisikomisjonide põhimääruse;
2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse
riskianalüüs, määrab riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused ning kehtestab
riskianalüüsi koostamise nõuded ja koostamise korra;
3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse
nende lahendamise plaan, määrab hädaolukorra plaani koostamist juhtivad asutused
ning kehtestab hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise korra;
4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning
õppuse korraldamisele esitatavad nõuded;
5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi
ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja korra;
26
6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise,
surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise
ning hüvitise määramise ja maksmise korra;
7) Majandus- ja taristuminister võib kehtestada määrusega varu kasutusele võtmise korra.
Muudetavad rakendusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse 31.05.2012 määrus nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“;
2) Vabariigi Valitsuse 17.11.2011 määrus nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“;
3) Vabariigi Valitsuse 01.08.2017 määrus nr 22 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“.
Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus“ HOS § 4
lõike 3 alusel;
2) Siseministri määrus „Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus“ HOS § 5 lõike 3
alusel;
3) Vabariigi Valitsuse määrus „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra
ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning hädaolukorra riskianalüüsi koostamist
juhtivad asutused“ HOS § 9 lõike 1 alusel;
4) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi
koostamise kord“ HOS § 9 lõike 3 alusel;
5) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorrad, mille kohta tuleb koostada nende
lahendamise plaan ja mille puhul korraldada riskikommunikatsiooni, ning
hädaolukordade lahendamist juhtivad asutused“ § 10 lõike 3, § 14 lõike 2 ja § 15 lõike
3 alusel;
6) Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise
kord“ HOS § 15 lõike 8 alusel.
Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirjale.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine on planeeritud üldises korras. Eelnõu § 1 punktid 3–8, 11–14, 16-17, 19–
21, 23 ja 23 ja § 4 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2021. aasta 1. juulil.
Pärast seaduse jõustumist saab algatada vajalikud EVK moodustamise tegevused: OSPA
ümbernimetamine EVK-ks, äriühingu põhikirja ning omaniku ootuste dokumenti täiendamine.
Seaduse jõustumisele ei ole vaja määrata üleminekuaega ja varude moodustamisega ja
pikaajalise planeerimisega saab alata koheselt peale EVK moodustamist.
Kriisireguleerimise koordineerimise ülesannete üleviimisega seotud muudatuste jõustamiseks
on vajalik anda valitsusasutustele piisav aeg töökorralduslike küsimuste lahendamiseks, nt
töölepingute lõpetamine ja uute sõlmimine, asjaajamise üleandmine, vara kolimise
ettevalmistamine jms. Samuti on nende muudatustega seonduvate eelnõu sätete jõustamine
2021. aasta 1. juulil vajalik seaduse rakendusaktide väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks.
Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb Politsei-ja Piirivalveametilt üle
Päästeametile, on antud muudatuse osas sätestatud ka eraldi jõustumine 2022. aasta 1. jaanuaril.
See on oluline, et tegevus saaks ühelt asutuselt teisele üle viidud mõistliku aja jooksul.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
27
Eelnõu esitatakse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks.
Eelnõu esitati 03.12.2020 ministeeriumitele kooskõlastamiseks infosüsteemi (EIS) kaudu ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti
Väikeste ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Õliühingule, Eesti
Veterinaarravimite Hulgimüüjate Liidule, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kliinilise Toitumise Seltsile, Eesti Ravimitootjate
Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Proviisorapteekide
Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Haigekassale ja
Päästeametile. Laekunud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine on kajastatud
seletuskirja lisas 2.
28
Hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu seletuskirja lisa 2
Ettepanekute tabel
Kaitseministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
I Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS)
muudatused seoses kriisireguleerimisega
1. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse HOS § 1 lõike 2 muudatus ning tunnistada kehtetuks sama Arvestatud.
paragrahvi lõige 3 järgmises sõnastuses: Muudatus on lisatud eelnõusse.
„1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks
valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd,
kuivõrd riigikaitseseadus ei sätesta teisiti.“;
2) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.".
Selgitame, et punktidega 1 ja 2 muudetaks HOSi reguleerimisala sätteid. HOS § 1 lõike 3 järgi ei
reguleeri HOS riigi julgeolekut ega põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks valmistumist.
Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumist ja nende lahendamist
reguleerivad kehtivas õiguses riigikaitseseadus (edaspidi RiKS), julgeolekuasutuste seadus (edaspidi
JAS) ja erakorralise seisukorra seadus (edaspidi ErSS). Riigi julgeolekut ähvardavateks ohtudeks
valmistumisega seonduvat täpsustatakse „Riigikaitse arengukavas 2017–2026“ ja riigi kaitsetegevuse
kavas. Samas puudub ErSSis või on äärmiselt piiratud spetsiifiline eriregulatsioon, mis reguleeriks
põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumist (ErSS § 7 sätestab üksnes, et Eesti
põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi Presidenti, Vabariigi
Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmeid.).
Eelnõuga on HOS § 1 lõiget 2 täpsustatud selliselt, et ka riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda
ähvardavaks ohuks valmistumisel kohaldatakse HOSi niivõrd, kuivõrd RiKS ei sätesta teisiti. Sellega
tagatakse, et põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavateks ohtudeks valmistumise toimub
kas HOSi või RiKSi alusel ning puuduvad nn hallid alad, kus teatud ohtudeks ei valmistuta ainuüksi
põhjusel, et puudub regulatsioon. Muudatusega ei välistata riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda
ähvardavateks ohtudeks valmistumist HOSis täielikult, valmistumine käib eelkõige RiKSi alusel ja
nendes küsimustes, mida RiKS ei reguleeri (näiteks terroristlikud rünnakud vms) HOSi alusel. Lõike
2 täpsustusega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks HOS § 1 lg 3.
Põhimõte, et HOSi kohaldatakse ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja
sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd RiKS ei sätesta teisiti, on sisuliselt kehtestatud ka kehtivas HOSis.
See tähendab, et HOSi kohaldatakse nimetatud erikordade ajal, kui see on olukorra lahendamiseks
vajalik ja RiKS seda ei keela. HOSis sätestatud riigi tegevusvara kasutamine võib olla (olenevalt
sündmusest) vajalik ja peab olema võimalik ka siis, kui on vaja tõrjuda näiteks riigi julgeolekut või
põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu.
2. Eelnõu punktiga 5 muudetakse HOS § 9 lõiget 1 ning nähakse ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab Arvestatud.
määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist
korra ning määrab analüüsi koostamist juhtiva asutuse. Kehtiva HOS § 9 lg 1 järgi kehtestab Vabariigi laadi, millega volitusnormid liidetakse ja
Valitsus ka loetelu sündmustest, mis üldse võivad hädaolukorra põhjustada. Seletuskirjas ei muudetakse vastava rakendusakti andjat, kuid ei
põhjendata, miks ei kinnita valitsus enam loetelu sündmusest, mis võivad üldse hädaolukorra muudeta volitusnormi mõtet ja eesmärki.
põhjustada. Palume täiendada seletuskirja.
Lisaks juhime tähelepanu, et volitusnormi sisu vajab täpsustamist, sest volitusnormist ei selgu, kas
loeteluga hõlmatakse üksnes hädaolukorrad või ka muud sündmused.
3. Eelnõu punktiga 8 muudetakse HOS § 15 lõiget 3 ning kehtestatakse uus volitusnorm, mis hõlmab nii Arvestatud.
loetelu sündmustest, mille korral tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan kui ka plaani Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist
koostamise nõudeid ja korda ning plaani koostamist juhtivate asutuste loetelu. Juhime tähelepanu, et laadi, millega volitusnormid liidetakse ja
volitusnormi sõnastus ei ole selge. Volitusnormis viidatakse sündmuste loetelule ilma täpsustamata muudetakse vastava rakendusakti andjat, kuid ei
kas sündmuste all peetakse silmas hädaolukordasid. HOSis ja ka muudes õigusaktides ei ole muudeta volitusnormi mõtet ja eesmärki.
defineeritud sündmuse mõistet. Seega jääb ebaselgeks, mida peetakse silmas sündmuse loetelu all,
mille kohta koostatakse sündmust põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan. Selgem oleks
volitusnormis kasutada üksnes mõistet hädaolukord, nii nagu seda on tehtud ka kehtivas õiguses (vt
HOS § 15 lg 3).
4. Eelnõu punktiga 15 jäetakse HOS § 34 lõikest 4 välja säte, mille järgi teeb Vabariigi Valitsusele Mittearvestatud.
ettepaneku kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra HOS-i § 34 lg 4 praeguses sõnastuses ei ole
lahendamisse kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutav minister. Enne ettepaneku esitamist vajalik, kuna vastavalt üldisele õigusaktide
kooskõlastatakse see riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga. Palume eelnõude menetlemise korrale (vt Vabariigi
eelnimetatud muudatuse eelnõust välja jätta, kuivõrd eelnõu eesmärgiks ei ole kaasamisega seotud Valitsuse reglemendi § 4 lg 1 ja § 6 lg 1) tuleb
sätete täpsustamine. Kaasamise regulatsioon vajab terviklikumalt üle vaatamist, sest vastavasisulised selline ettepanek alati kooskõlastada asjasse
sarnased sätted on ka KorS § 16¹ lõikes 3 ning ErSS § 15 lõikes 3. Alternatiivina võib kaaluda sätte puutuvate ministeeriumitega. Muudatus on
muutmist selliselt, et kriisireguleerimise koordineerimise eest vastutava ministri asemel võib olemuselt tehnilist laadi ja seotud teiste eelnõus
ettepaneku esitada minister, kelle valdkonnas on hädaolukorra lahendamisse kaasumine vajalik. sätestatud kriisireguleerimise valdkonna
muudatustega. Antud punktiga ei kaasne sisulist
muudatust kehtivas kaasamise korras (see ei ole
ka muudatuse eesmärk).
2
5. Eelnõu seletuskirja lisas on esitatud rakendusaktide kavandid. Muu hulgas plaanitakse kehtetuks Antud selgitus.
tunnistada Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, Arvestades eelnõuga kavandatud muudatusi
nende tähistamise ja liiklemise kord” § 1 lõike 3 punkt 8. See tähendab, et edaspidi ei ole HOS-is on antud rakendusakti muutmine vajalik.
kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõidukiks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme Rakendusakti eelnõu valmistatakse ette koostöös
auto. Juhime tähelepanu, et tegemist on olulise muudatusega, mis mõjutab Kaitseministeeriumi asjassepuutuvate ministeeriumidega, milles
kantsleri ja enamiku teiste kantslerite, samuti Kaitseväe peastaabi ülema autode staatust. Muudatus täpsustatakse alarmsõidu tegemise õigust
tähendab, et edaspidi puudub neil isikutel kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel alarmsõitude omavate isikute loetelu.
tegemise õigus. Muudatust ei ole aga eelnõu seletuskirjas analüüsitud ega selgitatud. Saame otsustada
muudatuse toetamise, kui see on ministeeriumidega läbi räägitud ning seletuskirjas kajastatud.
II HOSi muudatused seoses tegevusvaruga
6. HOSi lisatava § 18¹ lõikes 1 defineeritakse, mis on tegevusvaru. Teeme ettepaneku selguse tagamiseks Arvestatud.
lisada sõna „hädaolukord“ järgi sõna „lahendamiseks“. Hädaolukordasid lahendatakse, erinevalt Eelnõu on täiendatud.
ohtudest, mida tõrjutakse.
7. HOSi lisatava § 18¹ lõigete 1 ja 2 osas selgitatakse, et eelnõuga ei muudeta RiKSis nimetatud Arvestatud.
riigikaitseülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varude moodustamise nõudeid. Lisaks Varude moodustamisel arvestab Eesti Varude
selgitatakse, et varu moodustamisel võetakse aluseks HOSi alusel koostatud hädaolukorra Keskus (edaspidi EVK), et varude kasutusele
riskianalüüsid ning RiKSi alusel koostatud riigi kaitsetegevuse kava. Seega võib järeldada, et varu võtmine võib olla tingitud ka halvenenud
moodustamisel arvestatakse ka riigikaitseliste vajadustega. siseturvalisusest, mis võib olla põhjustatud
Esitatud sõnastusest ei selgu, kas riigikaitse vajadustega arvestatakse ka varude kasutusele võtmisel. muuhulgas ka sõjalisest ohust. Eelnõu kohaselt
Eelnõu seletuskirjast nähtub § 18³ lõike 1 osas, et varude kasutusele võtmisel on määravaks järgmised saab Vabariigi Valitsus otsustada varu kasutusele
asjaolud: ilmnenud on suurem ja pikemaajalisem kaupade tarneraskus, elutähtsa teenuse katkestus võtta riigikaitse tagamiseks ja määrata ise varude
ning oluliselt on halvenenud elanikkonna julgeolek või siseturvalisus. hinnastamise reeglid.
Kaitseministeeriumi hinnangul tuleks varude kasutusele võtmisel lähtuda põhimõttest, et Vabariigi
Valitsus saaks otsustada varu kasutamisele võtmise riigi julgeolekut ähvardava ohu korral ka
riigikaitse tagamiseks siis, kui riigikaitse toetamiseks vajalikud vahendid on ammendunud.
Strateegilise tähtsusega on see, et riigikaitseks vajalike vahendite ammendumise korral oleks
sõjaliseks kaitseks võimalik varusid soetada allapoole turuhinda.
8. HOSi lisatava § 18² sätestatakse varu hoidmisega seonduv. Juhime tähelepanu, et § 18² lõikes 5 ja 6 Mittearvestatud.
sätestatakse aga laiemalt varu moodustamise ja haldamise kohustusega seonduv. Paragrahvi pealkiri § 18² sätestatakse varu hoidmisega seonduv ning
ja selle sisu tuleb viia kooskõlla, et see vastaks hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale, sh tuleb varu saab hoida kas hoiulepingu või delegeeritud
vajadusel varu haldamise või moodustamise kohta moodustada eraldi paragrahv. varu lepingu alusel. § 18² lõikes 5 ja 6 on
sätestatud delegeeritud varu lepingu tingimused.
9. HOSi lisatava § 18³ kasutatakse mõistet „riiklik julgeolek“. Eesti õiguskorras ei ole kasutusel sellist Arvestatud.
mõistet. Teeme ettepaneku mõiste asendada mõistega „riigi julgeolek“. Eelnõu on täiendatud.
3
10. HOSi lisatavast § 18³ lg 4 ei ole arusaadav millist ministrit mõeldakse, kellel oleks volitus ilma Arvestatud.
Vabariigi Valitsuse otsuseta varu kasutusele võtta. Hetkel võib iga minister ette näha varu kasutusele Eelnõu paremaks mõistmiseks § 18³ lõiget 2 ja 4
võtu, kui seda on vaja tema valdkonna lahendatava sündmuse jaoks. Selline lahendus võib tekitada on vastavalt muudetud ja lisatud seletuskirja
varude kasutusele võtu konkurentsi. Ohu olukordades, mis ei ole pikaajalised sündmused, peaks täiendused. Lõigetes on mõeldud ministrina
saama sündmuseid lahendada olemasolevate vahenditega ning ainult erandkorras varu kasutusel võtta. tegevusvaruhaldamise eest vastutava
Erinevate sündmuste üheaegsel eskaleerumisel (nt tsiviil ja militaarsündmuste eskaleerudes) peab ministeeriumi ministrit, kelleks on Majandus-ja
olema tagatud valitsuse otsusega varude kasutuselevõtmine. Kui mõni varude kasutamise eest Kommunikatsiooni ministeerium.
vastutav minister on oma otsusega juba varu kasutusele võtnud, siis peab jääma Vabariigi Valitsusele
otsustusõigus prioriteete seada. Seletuskirja kohaselt on küll Vabariigi Valitsusel võimalik ministri
otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve korras, kuid selline teenistusliku järelevalve
teostamine ei aita maandada kiireloomulise otsuse tagajärgi ja ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik
meede.
11. Eelnõu kohaselt koondub loodavasse AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) kütuse, toidu, Arvestatud.
käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute, veterinaarravimite, isikukaitsevahendite, antidootide ja Pärast EVK moodustamist kaalub MKM
esmatarbekaupade varu moodustamine ja haldamine. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, koostöös Kaitseministeeriumi ja EVK-ga
hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise riskianalüüsi koostamise vajadust.
logistika korraldamise eest, samuti seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust.
Seletuskirja kohaselt on tegemist ühe riigile olulise julgeolekualase võimekuse tagamisega.
Tulenevalt sellest, et tegemist on riigi strateegiliste varudega, soovitame kaaluda ka riskianalüüsi
koostamist riigi tegevusvaru toimepidevuse tagamiseks maandamaks tegevusvaru julgeolekualaseid
riske.
12. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu, s.o Arvestatud.
tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku varu, haldamist ei ole kavas EVK-le üle anda ning selle Täpne käsimüügi- ja retseptiravimite ja
moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleeritakse jätkuvalt tervishoiuteenuste meditsiinitarvikute varu moodustamise vajadus
korraldamise seaduse alusel. Seletuskirjas on viidatud, et käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute lepitakse kokku koostöös Sotsiaalministeeriumi
varu ei käsitleta tervishoiuteenuse osutamise varuna, mistõttu hakkab EVK tegelema elanikkonnale ja Ravimiametiga ning oleme valmis kaasama ka
mõeldud käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtu Kaitseministeeriumit.
korraldamisega. Toetame lähenemist, et ka elanikkonna vajaduste tarbeks on vaja ravimite osas tagada
senisest suurem varustuskindlus, kuid juhime tähelepanu, et sellise varu moodustamisel tuleks lähtuda
kindlatest ravimigruppidest ning piirduda ei tohiks ainult käsimüügis olevate ravimitega.
Tegelikkuses sisaldavad ka tervishoiuteenuse osutamiseks mõeldud varud mitmeid käsimüügis
olevaid ravimeid ja meditsiinitarvikuid. Samuti võivad tarneraskused, nt krooniliste haiguste raviks
kasutatavate retseptiravimite puhul, suurendada elanikkonna seas vajadust arstiabi järele ning seega
põhjustada tervishoiusüsteemile täiendavat koormust, mistõttu on selliste ravimite osas
varustuskindluse tagamine väga oluline. Seletuskirjast ei nähtu, kuidas on elanikkonnale vajalike
4
ravimite ja meditsiinitarvikute varu moodustamine ja haldamine EVK kaudu täpsemalt kavandatud.
Teeme ettepaneku tõhustada asutuste vahelist koostööd erineval eesmärgil loodud tervishoiuvarude
(sh tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarud, riigi tervishoiuvaldkonna varud, Kaitseväe
meditsiinivarud, elanikkonna varud) planeerimise, hankimise, haldamise, uuendamise jms-ga
seonduvas. Palume edasiste plaanide väljatöötamisel kaasata kindlasti ka Kaitseministeeriumi
valitsemisala esindajad.
13. HOSi lisatava § 18 lõike 1 kohaselt peab varu haldaja pidama üksikasjalikku ja pidevat arvestust Arvestatud.
varude kohta. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kus või millises andmekogus arvestust peetakse. EVK eelarvesse on ette nähtud rahalised
Palume täpsustada varude arvestuse pidamine ja seletuskirjas kajastada varude arvestuse pidamisega vahendid IT-lahenduste arendamiseks ja
kaasnevate andmekogudega liidestumise jms kulud. Seejuures võib ühe alternatiivina kaaluda kasutusele võtuks. Liidestamine asjakohaste
tsiviiltoetuse registri kasutamist. andmekogudega on võimalik arendustööde
läbiviimise käigus. Tsiviiltoetuste registri
kasutamise ettepaneku võtame kaalumisele.
Maaeluministeerium
14. Toidujulgeoleku horisontaalse iseloomu tõttu võib oht sellele tuleneda mitmetest erinevatest Mittearvestatud.
sündmustest või nende koosmõjust, mistõttu teeme ettepaneku nimetada see eelnõu § 1 punktiga 14 181 lõiget 2 (eelnõus uues versioonis lg 3)
täiendatava § 181 lõike 2 loetelus eraldi alusena. muudetakse ja lisatakse, et varu moodustamise
aluseks saab olla ka varu haldaja otsus.
Muudatuse käigus lõike loetelu punktid 1 ja 2
jäetakse välja, kuna riskianalüüside koostamist ja
järgimist reguleerib HOS § 9 ja riigi
kaitsetegevuse kava koostamist ja järgimist
riigikaitseseaduse § 6. Valdkondlikke ega
valdkonnaüleseid riske ei ole kavas eelnõus
eraldi välja tuua, kuna selline lähenemine
kitsendaks asjata varu moodustamise aluseid.
Vajadusel võib toidujulgeoleku ohu
horisontaalseks hindamiseks teha eraldi
riskianalüüsi, mille tulemustega saaks varude
haldaja arvestada.
15. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatava § 182 lõikes 5 sätestatud delegeeritud varu mõiste peaks Mittearvestatud.
võimaldama ka selliste varude arvestamist, mille on loonud (või loovad) isikud, tootjaühendused ja EVK poolt loodavaks varuks saab arvestada varu,
mille üle on EVK-l omandamisõigus.
5
tarbijagrupid oma spetsiifilisi vajadusi silmas pidades kooskõlastatult haldajaga. See võimaldab riigil Ettevõtjate spetsiifiline varu, mis on ette nähtud
niisuguste varude loomisel ka osaleda. ettevõtja enda toimepidevuse kasvatamiseks,
tõstab küll kaudselt üldist riigi toimepidevust,
kuid ei saa arvata riigi tegevusvarude hulka, sest
antud varu ei ole riigi omand, samuti ei teki riigil
selle varu eelisväljaostu õigust.
16. Märgime, et eelnõuga reguleeritavat käsitleti ka 6. novembril 2019. aastal toimunud üleriigilise Arvestatud.
hädaolukorra lahendamise õppuse CONEX 2019 toidu toimepidevuse ja varustuskindluse osaõppusel EVK juurde luuakse toiduvaru töögrupp, kuhu
elutähtsa teenuse ja tarneahela katkestuse tingimustes. kaasatakse ettevõtjate, ministeeriumi esindajaid
ja eksperte, kes saavad EVK juhtkonnale välja
Hindamisaruandes toodi välja, et aruteluga liiguti kiirelt kohe toiduvaru kasutusevõtmise suunas ja pakkuda varude moodustamise, haldamise ja
alternatiive sisuliselt ei arutatud. Samas antud stsenaariumis ei olnud hindajate arvamuse kohaselt kasutuselevõtmise täpsemad kriteeriumid ning
vajalik koheselt riigi toiduvaru kasutusele võtta, sest toitu oli esialgu piisavalt, küsimus oli selle ettepanekud ettevõtete toimepidevuse ja varude
kättesaadavaks tegemisel. Näiteks jaekaupluste keti esindaja kinnitas, et pood suudetakse jaotuse korralduseks.
kriisipiirkonnas avada 24h jooksul, samas riigi toiduvaru kasutusele võtmiseks läheb vaja
minimaalselt kolm päeva.
Samuti leiti, et toiduvaru kohese kasutuselevõtmise asemel oleks tulnud paremini kaaluda kiiremaid
alternatiive. Näiteks kohaliku toidupoe kiiremat avamist ja sellele vajalike generaatorite tagamist või
„autolavkade” kasutamist või bussiühenduse tihendamist naabervaldadega, kus poed olid avatud ja
kus inimesed oleksid saanud esmatarbekaupu varumas käia (nt koolibussid peaksid olema valmis
sellisel juhul vabad kasutamiseks, kuna koolid oleksid sellise kriisi korral ilmselt suletud).
Õppusel jäi kõlama, et sõltuvalt asula suurusest tulenevalt peaks tekkima nö valvepood, mille
toimimine on tagatud ka kriisiolukorras (eelkõige elektri- ja sidekatkestuse tingimustes). Samuti
märgiti, et õppus tõi välja vajaduse tõsta elanike teadlikkust, st mida peaksid elanikud tegema (kodune
seitsme päeva toiduvaru, mis toiduaineid varuda) jne. Rakvere vallavanema sõnul viivad nad läbi
kogukonna kriisiõppusi, kus harjutatakse hakkamasaamist seitsme päeva jooksul ilma igasuguse
välise abita, mis on KOV poolelt väga edumeelne praktika. Sellist praktikat võiks laiendada ka mujale.
Seega tuleks eespool toodud üleriigilise hädaolukorra lahendamise õppuse CONEX 2019
hindamisaruandest tulenevalt tulevikus riigi toiduvaru kasutusele võtmise aluseid täpsustada, et
vältida riigi toiduvaru kasutusele võtmist esimese ja ainsa võimalusena.
Rahandusministeerium
6
17. Eelnõust ei nähtu, et kohalike omavalitsuse üksustele (KOV) oleks seadusemuudatusega pandud Arvestatud.
ülesandeid. Samas nendib seletuskiri, et seaduse muudatuste rakendumisel on eelkõige mõju riigi Eelnõu ei too KOV-idele kaasa rahalisi kulusid.
julgeolekule ja välissuhetele ning riigiasutuste ja KOV töökorraldusele. Regulatsioon loob selge KOV-ide kaasamine toimub läbi Päästeameti
vastutuse jagunemise varu moodustamisel riigiasutuste, KOV ja ettevõtjate vahel. Seletuskiri regionaalsete kriisikomisjonide tegevuse.
kirjeldab täpsemalt, et EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli
teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Pooldame Seletuskirja on mõjude peatüki lõpus punktis 6.2
eelnõuga kavandatud varude haldamist ja korraldamist ühtsel viisil läbi EVK. Palume siiski täiendatud.
seletuskirjas täpsemalt avada, milline on KOV roll varu moodustamise või selle jaotamise
korraldamise protsessis. Kui KOV on kaasatud EVK siseste valdkondlike töörühmadesse, siis
kirjeldada nende rolli selles koostööformaadis.
18. KOV üle jääb eelnõu kohaselt järelevalvet teostama Päästeamet, kes teeb seda ka kehtiva HOS-i § 45 Tähelepanek võetud teadmiseks.
lg 2 alusel Siseministeeriumilt saadud volituse alusel. On tervitatav, et selline pädevus sätestataks
Päästeametile seadusega. Seletuskiri nendib, et päästeameti jaoks ei ole tegemist uue ülesandega, kuna
juba praegu täidab Päästeamet neid ülesandeid siseministri käskkirja alusel.
Täpsemalt teeb Päästeamet järelevalvet järgmiste HOS-iga seatud ülesannete täitmise üle:
HOS-i § 6 lg 5 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni põhimääruse kehtestamine;
HOS-i § 6 lg 3 p 2 - omavalitsusüksuse kriisikomisjoni tegevuse kokkuvõtte ja järgmise aasta
tööplaani esitamine regionaalsele kriisikomisjonile;
-i § 37 lg 2 - elutähtsa teenuse kirjelduse ja elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete
kehtestamine määrusega;
-i § 37 lg 1 p 4 - elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamine;
-i § 37 lg 1 p 5 - hädaolukorra lahendamise plaani koostamine; kriisireguleerimisõppuse
korraldamine; riskikommunikatsiooni korraldamine.
Märgime, et üldjoontes on järelevalvepädevuste seos loogiline ja jälgitav. Juhime siiski tähelepanu,
et haldusjärelevalve kohaliku omavalitsuse üksuse üle toimub Vabariigi Valitsuse seaduse § 753
sätestatud loogika alusel, mitte § 752 alusel, nagu vahel ekslikult arvatakse. KOV puhul kontrollitakse
üksnes õigusaktide õiguspärasust. Järelvalvepädevus ei laiene KOV aktide otstarbekusele ja ilma
seaduses selgelt sätestamata alusel ei saa KOV osas kohaldada ka sunniraha. Loodame, et Päästeameti
koostöö KOV-idega hädaolukorra lahendamise plaanide koostamise, elutähtsa teenuse osutaja
toimepidevuse riskianalüüsi või KOV kriisikomisjoni tegevuse korraldamisel sujub ilma
järelevalvemenetluse vajaduseta. Juhul, kui see siiski nii ei ole, ei saa Päästeamet kontrollida sisuliselt
muud, kui asjaolu, kas nimetatud dokumendid on koostatud ja menetletud õigetel alustel kõiki
7
asjakohaseid isikuid ja asutusi kaasates. Kui soovitakse järelevalve käigus laiemaid õigusi, peaksid
need selgelt olema kirjas seaduses.
19. Eelnõu seletuskirja riigiabi puudutav osa (lk 13 küsimus nr 2) viitab, et eelnõuga HOS-i lisatav § 185 Arvestatud.
annab EVK-le võimaluse varu moodustamisel, haldamisel ja kasutusele võtmisel juhinduda hangete Seletuskirja on vastavalt muudetud.
läbiviimisel riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 20 sätestatud erandist. Eelnõu sellist
regulatsiooni ei sisalda, mistõttu tuleb muuta ka riigiabi puudutavat selgitust.
20. Punkti 2 osas leheküljel 15, kus on toodud vastus küsimusele: Kas ettevõtted, kellega EVK sõlmib Arvestatud.
varu moodustamise, haldamise ja kasutamisega seotud lepingud, on riigiabi saajad? Teeme ettepaneku Seletuskirja on vastavalt muudetud.
pärast esimest lauset lisada järgmised selgitused: „Tehingu tegemine turutingimustel välistab
majandusliku eelise. EVK teeb varusid moodustades, uuendades, müües või kasutusele võttes alati
hankeid, juhindudes pakkumiskutse koostamisel riigihangete seaduses nimetatud põhimõtetest ning
alati eeldatakse hankest mitme pakkuja osavõttu. Arvestades eeltoodut ei saa ettevõte, kellega varu
moodustamiseks, haldamiseks või muu teenuse osutamiseks leping sõlmitakse, eelist ja seega on
täitmata üks riigiabi kriteeriumidest ning tegemist pole riigiabiga“.
Siseministeerium
21. Eelnõu § 1 punkide 2 ja 3 kohaselt antakse regionaalsete kriisikomisjonide moodustamise pädevus Arvestatud osaliselt.
Päästeametile ning samuti nähakse regulatsiooniga ette, et varasemalt ministri määruse tasemel Eelnõus on tehtud parandus, mille kohaselt
kehtestatud komisjoni töökord tuleks edaspidi kehtestada Päästeameti peadirektori poolt siseaktiga – kehtestab Päästeamet regionaalse kriisikomisjoni
käskkirjaga. Päästeameti peadirektori siseakt ei ole sisuliselt kohase tasemega õigusakt komisjoni töö juhtimise, ülesanded ja töökorra.
reguleerimiseks, arvestades asjaolu, et regionaalsesse kriisikomisjoni kuuluvad lisaks Päästeameti
esindajatele tavapäraselt ka teiste riigiasutuste ja ka avalikõiguslike juriidiliste isikute (sh kohalike
omavalitsuste) esindajad. Seoses sellega, et eelnõuga viiakse pädevus- ja volitusnormid ministri
tasandilt valitsuse tasandile, teeme ettepaneku sõnastada seaduses, et siseministri asemel moodustab
regionaalsed kriisikomisjonid Vabariigi Valitsus ja töökord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse
määrusega.
22. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 9 lõiget 1, mille kohaselt Arvestatud.
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist
analüüsi koostamise nõuded ja korra ning määrab analüüsi koostamist juhtiva asutuse. Kehtiva HOS laadi, millega volitusnormid liidetakse ja
§ 9 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega loetelu sündmustest, mis võivad muudetakse vastava rakendusakti andjat, kuid ei
põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määrab hädaolukorra muudeta volitusnormi mõtet ja eesmärki.
riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused. Leiame, et volitusnormi sisu tuleks täpsustada, kuivõrd
eelnõu volitusnormist ei selgu, kas hõlmatud on vaid need sündmused, mis võivad põhjustada
hädaolukorra või ka muud sündmused. Antud asjaolu ei ole ka seletuskirjas põhjendatud.
8
23. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse HOS § 15 lõiget 3, mille kohaselt loetelu sündmustest, mille kohta Arvestatud.
koostatakse sündmusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaan, selle koostamise nõuded ja Eelnõu on täpsustatud. Muudatus on tehnilist
korra kehtestab ning selle koostamist juhtiva asutuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehtiva laadi, millega volitusnormid liidetakse ja
HOS kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega loetelu hädaolukordadest, mille kohta muudetakse vastava rakendusakti andjat, kuid ei
koostatakse nende lahendamise plaan. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on volitusnormi sisu selles muudeta volitusnormi mõtet ja eesmärki.
osas muudetud, st miks on sõna „hädaolukord“ asendatud sõnaga „sündmus“. Kuivõrd eelnõus toodud
volitusnormist ei selgu, kas sündmuste all on mõeldud hädaolukordasid, teeme ettepaneku
volitusnormi sisu täpsustada ja kasutada mõistet „hädaolukord“ (sarnaselt kehtivale HOS-le).
24. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt tunnistatakse HOS § 18 lõige 3 kehtetuks. Kehtiva HOS § 18 lõike 3 Arvestatud.
kohaselt peab Siseministeerium korraldama vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kahe või enama Eelnõu on muudetud.
hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamise õppuse.
Kuivõrd eelnõu kohaselt juhib edaspidi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist
Vabariigi Valitsus, täpsemalt öeldes hakkab Siseministeeriumi asemel kriisireguleerimispoliitika
väljatöötamise ja selle elluviimise koordineerimise eest vastutama Riigikantselei, peaks ka õppuse
korraldamise kohustus liikuma Siseministeeriumist üle Vabariigi Valitsusele. Siseministeerium on
seisukohal, et lisaks NATO õppustel osalemisele ja riigikaitseõppuste korraldamisele tuleb
regulaarselt ja kõrgendatud tähelepanu pöörata ka nt loodusõnnetustest, elutähtsate teenuste
katkestustest vms sündmustest põhjustatud hädaolukordadeks (sh eriolukorraks) valmisolekule ning
seda Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite tasandil. Peame oluliseks, et tsiviilkriisideks valmisolek
ja seda kindlustavate asutuste tegevus ja võimekus oleks strateegilise tasandi õppuste raames
eraldiseisvalt fookuses ja hinnatav. Selle ülesande täitmine nõuab põhjalikku ettevalmistamist ja raha,
lisaks peavad sellel osalema paljud ministeeriumid, riigiasutused ja muud osapooled. Kriisideks
valmisolek on nii laiapindse riigikaitse kui ka kriisireguleerimise üks peamisi ülesandeid ning keskselt
koordineeritud õppused toetavad selle eesmärgi täitmist. Seega peame vajalikuks säilitada seaduses
õppuse korraldamise kohustus kriisireguleerimispoliitika kujundaja ühe ülesandena. Märgime, et
seletuskirjas toodud viide NATO õppuste loogikale ei ole asjakohane, kuna nii laiapindset kaasatust
(nt ametid, erasektorid, KOV-id) ei ole nende raames kunagi tehtud. Samuti on oluline, et tekiks alus
kõiki tasandeid kaasata või „sundida“ kaasuma. Lisaks toome välja, et seletuskirjale lisatud
rakendusaktis „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad
nõuded“ on õppuste korraldamise kohustus Vabariigi Valitsusele sätestatud. Kuivõrd ka teiste õppuste
korraldamise kohustus ja regulaarsus on sätestatud HOS-s, tuleks lähtuda samast loogikast.
Rõhutame, et ka riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) eelnõus (112 SE – hetkel Riigikogu menetluses)
on see kohustus Vabariigi Valitusele jäetud. Eeltoodust lähtuvalt palume eelnõu § 1 punktiga 12
muuta HOS § 18 lõiget 3 ja asendada lõikes 3 sõna „Siseministeerium“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“.
9
25. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse seadust uue peatükiga, mis reguleerib riigi tegevusvaru
moodustamist, haldamist ja kasutamist.
25.1 Kavandatavas HOS § 181 lõikes 2 on märgitud, et varu moodustamisel on aluseks: 1) käesoleva Arvestatud.
seaduse § 9 alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüs; 2) riigikaitseseaduse § 6 alusel koostatud riigi Eelnõu ja seletuskirja on vastavalt täiendatud.
kaitsetegevuse kava; 3) seadus või 4) Vabariigi Valitsuse otsus. Kavandatava HOS § 181 lõike 4
kohaselt varu moodustab, haldab ja kasutusele võtmise korraldab riigi äriühing, kelle põhikirjalise
tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja haldamine (edaspidi varu haldaja).
Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas HOS § 181 lõike 2 punktide 1 ja 2 korral oleks vajalik varu
haldaja ehk EVK otsus. Leiame, et kui see on nii, tuleks HOS § 181 lõiked 2 ja 4 selguse mõttes ümber
vahetada ja uut lõiget 4 täpsustada selliselt, et üheks varu moodustamise aluseks saab olla varu haldaja
otsus. Varu haldaja saab seejuures selle otsuse teha riskianalüüsist, riigi kaitsetegevuse kavast või ka
õppuste või kriiside järelmitest vms tulenevalt ning nende nimetamist seaduses ei pea
Siseministeerium vajalikuks. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 punktis 14
toodud § 181 lõiked 2 ja 4 järgmiselt:
„(2) Varu moodustab, haldab ja kasutusele võtmise korraldab riigi äriühing, kelle põhikirjalise
tegevuse eesmärk on varu moodustamine ja haldamine (edaspidi varu haldaja).
(4) Varu moodustamisel on aluseks: 1) varu haldaja otsus; 2) seadus või 3) Vabariigi Valitsuse
otsus.“.
25.2 Kavandatava HOS § 181 lõike 3 kohaselt kaetakse varu moodustamise, haldamise ja kasutusele Arvestatud.
võtmise kulud riigieelarve vahenditest või varu müügist saadud vahendite arvelt. Palume hinnata, kas On analüüsitud ja eelnõu sõnastus tagab
selline sõnastus, mille kohaselt toimub varude moodustamise jm kulude katmine vaid riigieelarvest võimaluse vajadusel EL vahendite kasutamiseks.
või varu müügist saadud vahendite arvelt, pole võimalusi kitsendav (nt kas võimalustena ei saaks näha
EL vahendeid (fondid, projektid jmt) vms).
26. Teeme ettepaneku antud eelnõu raames muuta ka kehtiva HOSi § 16 lõikeid 3, 5 ja 6 Arvestatud.
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt.
26.1 Kehtiva HOS kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA).
Ulatusliku evakuatsiooni võimeanalüüsi ja riikliku evakuatsiooniplaani koostamise käigus on PPA
tuvastanud olulised tegurid, mis mõjutavad ulatusliku evakuatsiooni korraldamise võimet. Üheks
oluliseks teguriks on elanike valmisolek ja KOV valmisolek kriisideks, mis on Päästeameti üheks
ülesandeks. Paljudes riikides on just Päästeamet elanikkonnakaitse (sh ulatusliku evakuatsiooni
tegevuse juhtimine või koordineerimine) juhtivasutus, sh koostöö KOV-i ja elanike kriisideks
ettevalmistamise osas. Teiseks oluliseks teguriks on PPA ülesanded ja ressursi hõivatus asutuste
10
hädaolukordade lahendamise plaanides ning riigikatselistes tegevustes. Neid tegureid silmas pidades
tegi PPA Päästeametile ettepaneku ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande üle võtmiseks.
Selle ettepaneku raames peeti mitmeid kohtumisi Päästeameti ja PPA ekspertide tasandil ja arutati,
millistel tingimustel ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Päästeametile üle läheks.
Tänaseks on asutuste juhid jõudnud kokkuleppele, et ülesanne läheb üle Päästeametile, kuid PPA jääb
Päästeametit evakuatsiooni ülesande täitmisel toetama.
Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb üle Päästeametile, tuleb Päästeametile
anda ka vajalike meetmete kohaldamise õigus. Oluline on märkida, et olukorras, kus teatud piirkonnas
on oht inimeste elule ja tervisele nii suur, et seal tuleb kehtestada viibimiskeeld, on vaja ka tagada, et
Päästeamet saab rakendada vajalikke riikliku järelevalve erimeetmeid, et inimesed viibimiskeelu
piirkonnast evakueerida. Ulatusliku evakuatsiooni ülesande PPA-lt üleandmisega Päästeametile ei
muutu ulatusliku evakuatsiooni sisulised tegevused. Seetõttu tuleb antud ülesande täitmiseks anda
samasugused meetmed ka Päästeametile. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajalikke meetmeid
on põhjendatud kehtiva HOS menetlemisel (vt hädaolukorra seaduse 205 SE eelnõu seletuskirja).
Ulatusliku evakuatsiooni ülesanne antakse PPA-lt üle Päästeametile üleminekuajaga, et oleks
võimalik valmistuda ülesannet täitma, sh koolitada nende meetmete (KorS § 35, 45, 46, 47, 48, 52)
rakendamist, mida kehtiv päästeseadus Päästeametile ette ei näe. Samas, Päästeamet rakendab ka täna
korrakaitseseadusest (edaspidi KorS) tulenevaid meetmeid, mistõttu ei ole põhjust kahelda
Päästeameti oskustes. Lisaks, Päästeamet rakendab oma tavapärases praktikas meetmeid väga
üksikutel juhtudel, kuna paljud olukorrad on võimalik lahendada rakendades KorSi § 26. Siiski ei saa
olla välistatud ja õiguslikult reguleerimata olukord, kus elanikkonna ajutiseks ümberpaigutamiseks
ohualalt ohutumasse asukohta on vaja asutuse juhtimist ja vajalikke meetmeid kohaldada. Kuna
ulatusliku evakuatsiooni ülesande täitmist jääb jätkuvalt toetama PPA, siis on vajalik säilitada ka
PPA-le vajalike meetmete kohaldamise õigus.
Lisaks, kehtiva HOS § 16 lõike 6 kohaselt kehtestatakse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded
ja kord HOS § 14 lõike 5 alusel. Teeme ettepaneku antud volitusnormi täpsustada selliselt, et
määrusega ei kehtestata mitte ainult ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõudeid, vaid ka selleks
valmistumise nõudeid. Tegemist on sõnastuse täpsustusega, et oleks selge, mille reguleerimiseks on
Vabariigi Valitsusele volitus antud. Antud muudatus on tehtud ka riigikaitseseaduse eelnõus (112 SE).
Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku anda eelnõu § 1 punkt 12 uues sõnastuses, muutes vastavalt
järgmiste punktide numeratsiooni, ning sõnastada see järgmiselt:
„12) paragrahvi 16 lõiked 3, 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
11
(3) Ulatuslikku evakuatsiooni korraldab Päästeamet. Ulatusliku evakuatsiooni korraldamisesse võib
Päästeamet kaasata Politsei- ja Piirivalveameti.
(5) Ulatusliku evakuatsiooni korraldamisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35 ja 45–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.“;
(6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord kehtestatakse
käesoleva seaduse § 14 lõike 5 alusel.“.
Seoses eeltoodud ettepanekuga, tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 aasta määrust
„Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse
teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja
kord“. Ettepanek määruse muutmiseks on esitatud käesoleva kirja lisas (rakendusakti kavand).
26.2 Kuivõrd ulatusliku evakuatsiooni korraldamise kohustus läheb PPA-lt üle Päästeametile, on vajalik
antud muudatuse osas sätestada ka eraldi jõustumisnorm. See on oluline, et vajalik tegevus saaks ühelt
asutuselt teisele üle viidud mõistliku aja jooksul. Eeltoodust lähtuvalt teeme ettepaneku eelnõu § 5
täiendada lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„ (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.“.
Tulenevalt muudatustest eelnõu numeratsioonis, palume üle vaadata ka teiste sätete jõustumisajad.
27. Palume rakendusaktide väljatöötamisse kaasata edaspidi ka Siseministeeriumi. Arvestatud.
Kaasame Siseministeeriumit rakendusaktide
väljatöötamisel.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
28. Kuna eelnõuga kavandatav Eesti Varude Keskus AS (EVK) hakkab korraldama ka riikliku ravimite
ja meditsiiniseadmete/meditsiinitehnika varude loomist ja haldamist, siis puudutab eelnõu ERHL
liikmete tegevust väga oluliselt määral.
28.1 Seepärast peame kriitiliseks, et eelnõu selgitavates dokumentides väga tänuväärselt kirjeldatud Arvestatud.
huvirühmade kaasamine nii varude loomise kui halduse protsessis tõepoolest ka reaalselt toimuks. Kavas on kaasata erialaliitude esindaja EVK
Loodame ka ERHL poolt koos meie liikmetega varude korraldusse sisuliselt panustada nii käesoleva valdkondlikesse töörühmadesse.
12
eelnõu menetluse käigus kui selle rakendamisel. Palume meid kindlasti kursis hoida kõigi edasiste
arengutega ning kaasata asjakohastesse töörühmadesse.
28.2 Eelnõu kohaselt saab riigi tegevusvaru korraldamise ülesande enda kanda riigi äriühing, kelle Mittearvestatud.
põhikirjaliseks tegevuseks see on. Varu moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise kulud Eelnõu ei muuda tervishoiukorralduse seaduse
kaetakse riigieelarvest või vara müügist saadud vahendite arvelt. Lisaks nähakse ette erisused varusse alusel hoitava varu moodustamist, hoidmist ega
kuuluva vedelkütusevaru ja tervishoiuvaldkonna varu hoidmiseks eriseaduste alusel. Tervishoiuvaru kasutuselevõtmist. Peale Sotsiaalministeeriumi
riigi varu reguleerivad edaspidi seega paralleelselt vähemalt hädaolukorra seadus, tervishoiuteenuste analüüsi valmimist käsimüügiravimite ja
korraldamise seadus ning riigikaitseseadus. Seejuures on erinevad ka varude moodustamise ja tarvikute varumise vajaduse kohta, saab EVK
haldamise eest vastutavad asutused ja organisatsioonid, samuti varude finantseerimise alused. hakata välja töötama koostöös
Ravimitega seotud varusid moodustatakse ja korraldatakse ilmselt samaaegselt kõigi nende seaduste Sotsiaalministeeriumi, erialaliitude ja ravimi
alusel. Hetkel on vastavaid pädevusi ja täpsemad piiritlusi avatud eelnõu seletuskirjas. Teeme selguse ekspertidega juba täpsemat käsimüügiravimite ja
huvides ettepaneku, et ravimivarude korralduse, moodustamise, hoidmise ja jaotuse täpsemad piirid meditsiinitarvikute varu moodustamise, hoidmise
selguks siiski ka otse normi tekstidest. ja jaotamise plaani.
28.3 Mitmed riigivarudega hõlmatud valdkondade eriseadused näevad neil tegevusaladel tegutsemiseks Mittearvestatud.
ette ulatuslikke lisanõudeid. Näites nõuab ravimiseadus, et ravimite hulgimüüja – mille Oleme teadlikud, et EVK-l tuleb samuti järgida
kriteeriumitele EVK edaspidi eeldatavasti vastab – peab omama asjakohast tegevusluba, ruume, valdkondade eriseaduseid. Kui EVK-l endal
sisseseadet, personali, järgima ravimite käitlemisel Euroopa õiguses kehtestatud head turustamistava ravimi maaletoomiseks või müümiseks luba
jms nõuded. Kas mõistame õigesti, et vastavad erinõuded kehtivad ka EVK tegevusele? Teeme puudub, on võimalik varude moodustamise,
selguse huvides ettepaneku vastav põhimõte ka eelnõu dokumentides sõnaselgelt välja tuua. hoidmise ja kasutuselevõtmise kohustused
delegeeritud lepingu abil anda edasi ettevõtjatele,
kellel need tegevusload on olemas. Vastavaid
lube ei ole kavas hakata EVK-le tegema; on
arvestatud, et võimalike ravimivarude
moodustamiseks sõlmitakse turuosalistega
vastavad delegeeritud lepingud.
28.4 Eraldi märkusena soovime kaalumiseks ette panna hädaolukorra seaduse § 14 lg 3 täiendamise Antud selgitus.
hädaolukorra tekkimist ja lõppemist puudutavate otsuste avalikult teatavakstegemise osas. Faktiline Tegemist on tähelepanekuga, mis puudutab
küsimus hädaolukorra “kehtivusest” on selge õigusliku ja praktilise välismõjuga asjaolu. Näiteks näeb seaduse rakendamist. Teabevahetus ja avalikkuse
ravimiseaduse § 15 lg 8 ette, et hädaolukorras on Ravimiametil õigus ajutiselt piirata ravimite teavitamine on reguleeritud HOS-i § 14 lõike 5
väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise jm ravimitega seotud nõuetest. Tegemist on alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega.
otsustega, mis mõjutavad vahetult kogu Eesti elanikkonda ning lisaks mõistagi ka ravimivaldkonnas Nimetatud määruse § 2 lg 2 p 10 ja 11 kohaselt
tegevaid isikuid, ettevõtteid ja organisatsioone. Seepärast on meie hinnangul oluline, et informatsioon on hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse
hädaolukorra kohta oleks kõigile selgelt ja avalikult teatavaks tehtud ning leitav. ülesandeks korraldada avalikkuse teavitamist ja
teabevahetust hädaolukorra lahendamisel
osalevate ning hädaolukorrast mõjutatud asutuste
13
ja isikute vahel, tagades nende
olukorrateadlikkuse.
14
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused Seoses riigi tegevusvaru keskse moodustamise ja haldamise korraldamisega ja selleks E esti Varude Keskuse (EVK) moodustamisega tuleb hädaolukorra seaduses täpsustada riigi tegevus varu peatükki ning vastutuse jagunemist EVK, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite vahel. Samuti on vaja täpsustada kriisireguleerimise üldist korraldust riigis, kuna riigi tegevus varu moodustamine on otseselt seotud erinevateks kriisideks valmistumise regulatsioonidega ja laiapindse riigikaitse kontseptsiooniga. Muudatusega antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Eelnõu eesmärgiks on täpsustada riigi varu moodustamise, haldamise ja kasutuselevõtmise aluseid ning luua ühtne ja terviklik kriisiolukordadeks valmistumise ja lahendamise raamistik, mis toetaks riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamist, vähendades seejuures kriisireguleerimise ja riigikaitsega seotud asutustele sarnaste tegevustega kaasnevat dubleerimist ja ressursside hajutatust.