Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskirja
Lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944
elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega
muudetakse direktiivi 2012/27/EL ning elektrituruseaduse
muutmise seaduse vastavustabel
EUROOPA EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid
PARLAMENDI õigusakti rakendamiseks kehtestatavad
JA NÕUKOGU normi riigisisesed õigusaktid
DIREKTIIV ülevõtmise
elektrienergia kohustus
siseturu
ühiseeskirjade
kohta
Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri
lõige, punkt valikuline lõige, punkt
Artikkel 1 Jah ELTS § 1 Seaduse ELTS § 1
reguleerimisala sõnastust
täiendatud
salvestamisega
Artikkel 2 punkt 1 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 2 Jah ELTS § 10 Müüja
Artikkel 2 punkt 3 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 4 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 5 Jah ELTS § 12 Tarbija
Artikkel 2 punkt 6 Jah ELTS § 3 p 152 Terminid
Artikkel 2 punkt 7 Jah ELTS § 3 p 341 Terminid
Artikkel 2 punkt 8 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid
Artikkel 2 punkt 9 Jah ELTS § 3 p 72 Terminid
Artikkel 2 punkt 10 Jah ELTS § 5 Turuosalised Sõnastust
täiendatud
Artikkel 2 punkt 11 Jah ELTS § 12´2 lg 1 Energiakogukonn
p 1, p 2, p 3 ad
Artikkel 2 punkt 12 Jah ELTS § 3 p 18 Terminid
Artikkel 2 punkt 13 Jah ELTS § 3 p 82 Terminid
Artikkel 2 punkt 14 Jah ELTS § 3 p 82 Terminid
Artikkel 2 punkt 15 Jah ELTS § 3 p 61 Terminid
Artikkel 2 punkt 16 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse
7 d
Artikkel 2 punkt 17 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse
7 d
Artikkel 2 punkt 18 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid
Artikkel 2 punkt 19 Jah ELTS § 3 p 225 Terminid
Artikkel 2 punkt 20 Jah ELTS § 3 p 233 Terminid
Artikkel 2 punkt 21 Jah ELTS § 751 Tarbijale esitatav
teave
Artikkel 2 punkt 22 Eestis pole
tavaarvestid
enam kasutusel
Artikkel 2 punkt 23 Jah ELTS § 3 p 12 Terminid
Artikkel 2 punkt 24 Jah ESS § 2 pt 16 Mõisted
Artikkel 2 punkt 25 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid
Artikkel 2 punkt 26 Jah ELTS § 46 lg 3 Bilansi
selgitamine
Artikkel 2 punkt 27 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru
andmevahetus
Artikkel 2 punkt 28 Jah ELTS § 3 p 10 Terminid
Artikkel 2 punkt 29 Jah ELTS § 8 lg 3 Võrguettevõtjad Sõnastust
täiendatud
Artikkel 2 punkt 30 Jah ELTS § 3 p 85 Terminid
Artikkel 2 punkt 31 Jah ELTS§ 57 Taastuvad
energiaallikad
Artikkel 2 punkt 32 Jah ELTS § 7 Tootja
1
Artikkel 2 punkt 33 Jah ELTS § 3 p 14 Terminid
Artikkel 2 punkt 34 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid
Artikkel 2 punkt 35 Jah ELTS § 8 lg 2 Võrguettevõtja
Artikkel 2 punkt 36 Jah ELTS § 3 p 301 Terminid
Artikkel 2 punkt 37 Jah ELTS § 3 p 24 Terminid
Artikkel 2 punkt 38 Jah ELTS § 7 Tootja
1
Artikkel 2 punkt 39 Jah ELTS § 3 p 33 Terminid
1
Artikkel 2 punkt 40 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid
Artikkel 2 punkt 41 Jah ELTS § 3 p 20 Terminid
Artikkel 2 punkt 42 Jah ELTS § 3 p 36 Terminid
Artikkel 2 punkt 43 Jah ELTS § 3 p 36 Terminid
2
Artikkel 2 punkt 44 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid
Artikkel 2 punkt 45 Jah ELTS § 3 p 232 Terminid
Artikkel 2 punkt 46 Jah ELTS§ 3 p 2 Terminid
Artikkel 2 punkt 47 Jah ELTS § 11 Bilansihaldur
Artikkel 2 punkt 48 Jah ELTS § 3 p 262 Terminid
Artikkel 2 punkt 49 Jah ELTS § 3 p 223 Terminid
Artikkel 2 punkt 50 Jah ELTS § 3 p 202 Terminid
Artikkel 2 punkt 51 Jah ELTS § 3 p 263 Terminid
Artikkel 2 punkt 52 Jah ELTS § 3 p 93 ja Terminid
p 282
Artikkel 2 punkt 53 Jah ELTS § 3 p 282 Terminid
Artikkel 2 punkt 54 Jah ELTS § 3 p 93 Terminid
4
Artikkel 2 punkt 55 Jah ELTS § 3 p 22 Terminid
Artikkel 2 punkt 56 Jah ELTS § 3 p 27 Terminid
Artikkel 2 punkt 57 Jah ELTS § 6 Elektriettevõtja Sõnastus
muudetud
Artikkel 2 punkt 58 Jah ELTS § 3 p 28 Terminid
Artikkel 2 punkt 59 Jah ELTS § 3 p 83 Terminid
Artikkel 2 punkt 60 Jah ELTS § 3 p 84 Terminid
Artikkel 3 lõige 1 Jah ELTS § 261, § Põhivõrguettevõtj
39, § 1001 a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine,
Süsteemihalduri
kohustused,
Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 3 lõige 2 Jah REKK
Artikkel 3 lõige 3 Jah ELTS § 93 ja Riiklik järelvalve
Konkurentsiame
ti põhimäärus
Artikkel 3 lõige 4 Jah ELTS § 1, § 39,
§ 40, § 42, § 421,
§ 43, § 50, § 70,
§ 71, § 73, § 74,
§ 751, § 93, §
1014
Artikkel 3 lõige 5 Jah ELTS § 82 ja § Elektrienergia
93 lg 6 p 16 import, Riiklik
järelvalve
Artikkel 4 Jah ELTS § 42´1,
44, 76´1 lg 1, 84
lg 3, 88, 93 lg 6 p
22
Artikkel 5 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 6, Eestis on tõhus
§ 53, § 65 lg 7, § konkurents
71 lg 4 ja 5, § 72, määratud
§ 76´3, § 93 lg 6 elektribörsiga.
Artikkel 5 lõige 2 Jah ELTS § 90 lg 6 MGS § 2 p 20
ja 7 määratleb ära
kaitsetu tarbija.
Sotsiaalhooleka
ndeseaduse
§131, §133 lg5
p7. Eesti on
otsustanud, et
eriseadustega ei
nähta ette
vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 5 lõige 3 Jah ELTS § 90 lg 6 Võrguühenduse
ja 7 katkestamine
tarbijast tuleneval
põhjusel
Artikkel 5 lõige 4 Jah -
Artikkel 5 lõige 5 Jah -
Artikkel 5 lõige 6 Jah - Eestis on tõhus
konkurents
määratud
elektribörsiga.
Artikkel 5 lõige 7 Jah -
Artikkel 5 lõige 8 Jah -
Artikkel 5 lõige 9 Jah -
Artikkel 5 lõige 10 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 6 lõige 1 Jah ELTS 6. peatükk Võrgu tegevus
Artikkel 6 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 3 Võrguteenuse
ja 4; § 66 osutamine,
võrguarendus
kohustus
Artikkel 6 lõige 3 Ei Ei kohaldu
Artikkel 7 lõige 1 Jah ELTS § 3 p 20
punkt a
Artikkel 7 lõige 1 Jah ELTS § 61 Otseliin ja
punkt b riigipiiri ületav
liin
Artikkel 7 lõige 2 Jah ELTS § 22 Loakohustus
Artikkel 7 lõige 3 Jah ELTS § 61 lg 6 Otseliin ja
riigipiiri ületav
liin
Artikkel 7 lõige 4 Valikuline ELTS § 61 Otseliin ja
riigipiiri ületav
liin
Artikkel 7 lõige 5 Valikuline Ei keeldu
Artikkel 8 lõige 1 Jah ELTS § 22, §
221, § 23, § 26, §
261, §32 EhS §
38, § 42 PlanS §
27, § 125
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS, ELTS §
22, EhS § 40
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine
punkt a
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine
punkt b
Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine
punkt c
Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS § 70, § 77
punkt d
Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS peatükk 13 Riigikaitseline ja
punkt e julgeolekuasutuse
ehitis ning
riigipiiri taristu
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 4, EhS §
punkt f 46, EnKS
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 4, § 59,
punkt g § 924
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 22 Loakohustus
punkt h
Artikkel 8 lõige 2
punkt i
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 924 §
punkt j 925
Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 594, §
punkt k 595, § 596, § 661
lg 2, peatükk 82
Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS § 40
punkt l
Artikkel 8 lõike 3 Jah ELTS § 22 Loakohustus
esimene lõik
Artikkel 8 lõike 3 Valikuline Eestis ei
teine lõik kohaldata
Artikkel 8 lõike 3 Jah PlanS § 3 lg 1, §
kolmas lõik 12, § 75 lg 4, §
91 lg 3
Artikkel 8 lõige 4 Jah ELTS § 29, § 99 Tegevusloa
andmisest
keeldumise
erisused, kaebuste
lahendamine
Artikkel 9 lõige 1 Jah ELTS § 1
Artikkel 9 lõige 2 Jah ELTS § 4, § 38,
§ 65
Artikkel 9 lõige 3 Valikuline Ei anna rahalist
hüvitist
Artikkel 9 lõige 4 Jah ELTS § 4 lg 5, §
1111
Artikkel 9 lõige 5 Valikuline -
Artikkel 10 lõige 1 Jah ELTS § 15 Nõuded
tegutsemisvormil
e ja kapitalile
Artikkel 10 lõige 2 Jah
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 Lepingutingimuse
d
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt a 1
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt b 2,3,4
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt c 5
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt d 6
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt e 7 ja p 10 ja § 88
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt f 8, p 81, p 82
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt g 9; § 90, § 91, §
92
Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p
punkt h 9; § 90, § 91, §
92
Artikkel 10 lõike 3 Jah ELTS § 85 Andmete
esimene lisa lõik esitamine
Artikkel 10 lõike 3 Jah ELTS § 83, § 84,
teine lisa lõik § 85, § 86
Artikkel 10 lõige 4 Jah ELTS § 89 Lepingu
muutmine
Artikkel 10 lõige 5 Jah ELTS § 1 lg 2, §
39 lg 6, § 40 lg 4,
§ 70 lg 3, § 71 lg
3, § 87
Artikkel 10 lõige 6 Jah ELTS § 90 lg 5, Eesti on
§ 87 lg 81, otsustanud, et
SHS §131, §133 eriseadustega ei
lg5 p7 nähta ette
vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Artikkel 10 lõige 7 Jah ELTS § 90 lg 5, Elektrituruseadu
§ 87 lg 81, se koostamisel
SHS §131, §133 oleme soovinud
lg5 p7 tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 10 lõige 8 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 10 lõige 9 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 10 lõige 10 Jah ELTS § 65, § 70,
§ 74, § 90 lg 4—
7, § 1101 lg 1, §
761, § 762, § 763
Artikkel 10 lõige 11 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on
7, SHS §131, otsustanud, et
§133 lg5 p7. eriseadustega ei
nähta ette
vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 10 lõige 12 Jah ELTS § 751 lg 2 Tarbijale esitatav
arve
Artikkel 11 lõige 1 Jah ELTS § 111, §
112, § 751, § 762,
§ 763, § 764, § 93
Artikkel 11 lõige 2 Jah ELTS § 421, §46
lg 3 p 1
Artikkel 11 lõige 3 Jah ELTS § 421 lg 5 Elektrituru
andmevahetus
Artikkel 11 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 6 Riiklik järelvalve
Artikkel 12 lõige 1 Jah Elektrituru Avatud tarnija
toimimise vahetamine
võrgueeskiri §29
lg3
Artikkel 12 lõige 2 Jah Elektrituru Avatud tarne
toimimise lepingu muutmine
võrgueeskirja
§28 lg5
Artikkel 12 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse
7 d
Artikkel 12 lõige 4 Jah ELTS § 1 lg 2 Seaduse
reguleerimisala
Artikkel 12 lõige 5 Jah Elektrituru Avatud tarnija
toimimise vahetamine
võrgueeskiri §
29 lg 1
Artikkel 13 lõige 1 Jah ELTS §83 lg 1 Sätete Sõnastust
kohaldamine täiendatud
Artikkel 13 lõige 2 Jah ELTS § 84 lg 2 Lepingu vorm Lg 2 sõnastust
ja lg 5 täiendatud ja
lisatud lg 5
Artikkel 13 lõike 2 Jah ELTS § 85 lg 1 Sõnastust
lisa lõik ja § 87 täiendatud
Artikkel 13 lõige 3 Jah ELTS § 421, § 87
Artikkel 13 lõige 4 Jah ELTS § 39 lg 6,
§ 40 lg 4, § 70 lg
3
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 1 Võrdlemisvahend
ja lg 2
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt a p1
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt b p2
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt c p3
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt d p4
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt e p5
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt f p7
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt g p8
Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
punkt h p9
Artikkel 14 lõike 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
lisa lõik p 6 ja § 39 lg 10
Artikkel 14 lõige 2 Jah ELTS § 821 Võrdlemisvahend
Artikkel 14 lõige 3 Valikuline ELTS § 821 lg 4 Võrdlemisvahend
ja lg 5
Artikkel 14 lõige 4 Jah ELTS § 821 lg 6 Võrdlemisvahend
Artikkel 14 lõige 5 Valikuline ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend
ja 5
Artikkel 14 lõige 6 Jah ELTS § 39 lg 9 Võrdlemisvahend
ja 10
Artikkel 15 lõige 1 Jah ELTS 121 lg 1 Aktiivne
võrguteenuse
kasutaja
1
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 Aktiivne
võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p1 Aktiivne
punkt a võrguteenuse
kasutaja
1
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 lg 2 p2 Aktiivne
punkt b võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p3 Aktiivne
punkt c võrguteenuse
kasutaja
1
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 lg 2 p4 Aktiivne
punkt d ja lg 3 võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p5 Aktiivne
punkt e võrguteenuse
kasutaja
1
Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 lg 2 p6 Aktiivne
punkt f ja lg 4 võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 15 lõige 4 Ei Meil selliseid
olemasolevaid
süsteeme ei ole.
Võrgutasude
kriteeriumid on
kirjeldatud
ELTS § 71
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne
võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne
punkt a võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne
punkt b võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne
punkt c võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 6 Aktiivne
punkt d võrguteenuse
kasutaja
Artikkel 16 lõige 1 jah ELTS §122 Energiakogukond
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 1 Energiakogukond
punkt a
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 2 Energiakogukond
punkt b
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 3 Energiakogukond
punkt c
Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS § 65 Võrguteenuse
punkt d osutamine
Artikkel 16 lõige 1 Jah Põhiseadus
punkt e § 3 ja § 10–12
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
punkt a
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
punkt b
Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
punkt c
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 Energiakogukond
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond
punkt a
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond
punkt b
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 5 Energiakogukond
punkt c
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 Energiakogukond
punkt d
Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS § 3 p 222 Terminid
punkt e
Artikkel 16 lõike 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond
lisa lõik
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
punkt a
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
punkt b
Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
punkt c
Artikkel 17 lõige 1 Jah ELTS § 214 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 2 Jah ELTS § 214 lg 1 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 214 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 84 lg 5 Lepingu vorm
punkt a
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve
punkt b 222
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru
punkt c ja 5 andmevahetus
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 214 lg 2 Tarbimiskaja
punkt d agregeerimise
kaudu
4
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 21 Tarbimiskaja
punkt e agregeerimise
kaudu
Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 5, Riiklik järelvalve
punkt f lg 6 p 4
Artikkel 17 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
4
Artikkel 17 lõige 5 Jah ELTS § 21 lg 3 Tarbimiskaja
agregeerimise
kaudu
Artikkel 18 lõige 1 Jah ELTS § 751 Tarbijale esitatav
arve
Artikkel 18 lõige 2 Jah ELTS § 751 lg 3 Tarbijale esitatav
arve
Artikkel 18 lõige 3 Jah EnKS § 12,
ELTS § 87
Artikkel 18 lõige 4 Jah ELTS § 89 lg 4 Lepingu
ja 5 muutmine
Artikkel 18 lõige 5 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 18 lõige 6 Jah ELTS § 46 lg 3,
§ 751 lg 1
Artikkel 19 lõige 1 Jah ELTS § 71 lg 4,
ELTS § 46 lg 3
p1
Artikkel 19 lõige 2 Jah EnKS § 9 lg 3 Nõudluse
juhtimine
Artikkel 19 lõige 3 Jah Elektrisüsteemi Elektrienergia Eestis on
toimimise mõõtmisele nutiarvestid juba
võrgueeskiri § kohaldatavad kasutusel
29 lg 5 nõuded
Artikkel 19 lõige 4 Jah Elektrisüsteemi
toimimise
võrgueeskiri §
29, § 31
Artikkel 19 lõige 5 Ei Ei kohaldata
Eestis, sest meil
on
kauglugemissea
dmed juba
kasutusel.
Artikkel 19 lõige 6 Jah ELTS § 46 lg 3 p Eestis on
1, nutiarvestid juba
Elektrisüsteemi kasutusel
toimimise
võrgueeskiri §
29 lg 5
Artikkel 19 lõike 6 Ei -
lisa lõik
Artikkel 20 Ei kohaldu.
Eestis on
nendele nõuetele
vastavad
kaugloetavad
arvestid
kasutusel.
Artikkel 21 ELTS § 46 lg 3 p Eestis on
1, nutiarvestid juba
elektrisüsteemi kasutusel
toimimise
võrgueeskirja §
29
Artikkel 22 ELTS § 68 lg 1 p Elektrienergia ja
4 võrguteenuse
ebaseaduslik
kasutamine
Artikkel 23 lõige 1 Jah Elektrituru Andmete saamine
toimimise andmevahetusplat
võrgueeskiri § 8, vormilt
Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõige 2 Jah Elektrituru Andmevahetus
toimimise
võrgueeskiri § 3,
Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõike 2 Jah Elektrituru Andmete saamine
lisa lõige toimimise andmevahetusplat
võrgueeskiri § 8, vormilt
Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõige 3 Jah Isikuandmete
kaitse seadus
Artikkel 23 lõike 3 Jah Isikuandmete
lisa lõige kaitse seadus
Artikkel 23 lõige 4 Jah Isikuandmete Sõltumatu
kaitse seadus järelevalveasutuse
5.peatükk (§ 51) moodustamine
Artikkel 23 lõike 4 Valikuline Ei kohalda
esimene lisa lõige
Artikkel 23 lõike 4 Valikuline Ei kohalda
teine lisa lõige
Artikkel 23 lõige 5 Jah
Artikkel 23 lõike 5 Jah -
esimene lisa lõige
Artikkel 23 lõike 5 Valikuline -
teine lisa lõige
Artikkel 24 lõige 1 Jah ELTS § 1 lg 1 Seaduse
reguleerimisala
Artikkel 24 lõige 2 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 24 lõige 3 Jah Võetakse üle
vastava
rakendusakti
jõustumise
järgselt
Artikkel 25 Jah ELTS § 93 lg 4,
§ 421
Artikkel 26 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 5 Riiklik järelvalve
Artikkel 26 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 1- Riiklik järelvalve
5
Artikkel 26 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 1- Riiklik järelvalve
5
Artikkel 27 lõige 1 Jah ELTS § 65, §
70, § 74, § 761 –
763, § 90 lg 4—
7
Artikkel 27 lõige 2 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru
andmevahetus
Artikkel 28 lõige 1 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on
7 otsustanud, et
Sotsiaalhooleka eriseadustega ei
ndeseadus §131, nähta ette
§133 lg5 p7. vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 28 lõige 2 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on
7 otsustanud, et
Sotsiaalhooleka eriseadustega ei
ndeseadus §131, nähta ette
§133 lg5 p7. vähekindlustatu
d tarbijatele
eritariife, vaid
nende tarbijate
toetamine on
lahendatud
sotsiaalhoolekan
deseaduse
kaudu.
Elektrituruseadu
se koostamisel
oleme soovinud
tagada
elektrituru
läbipaistvuse ja
efektiivse
toimimise.
Artikkel 29 Esitatakse
esimene lõige REKKis
Artikkel 29 teine Ei Komisjoni
lõige ülesanne
Artikkel 30 Jah ELTS § 22 lg 1 p
3 ja § 26
Artikkel 31 lõige 1 Jah ELTS § 66 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 31 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 2 Võrguteenuse
osutamine
Artikkel 31 lõige 3 Jah ELTS § 65 lg 7
ja § 70
Artikkel 31 lõige 4 Valikuline Kõigile on
kehtestatud
võrdsed
tingimused.
Taastuvtootjaid
toetatakse
toodangu
toetussüsteemi
kaudu.
Artikkel 31 lõige 5 Jah ELTS § 16 lg 3 p Tegevusalade
2 eristamine
Artikkel 31 lõige 6 Jah ELTS § 18 lg 6;
§ 65
Artikkel 31 lõige 7 Jah ELTS § 66 lg 1;
§ 71 lg 4
Artikkel 31 lõige 8 Jah ELTS § 71 lg 52 Võrgutasud
Artikkel 31 lõige 9 Jah ELTS § 66 lg 8 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 31 lõige 10 Valikuline Ei kohalda
2
Artikkel 32 lõige 1 Jah ELTS § 66 lg Paindlikkusteenus
ed
2
Artikkel 32 lõige 2 Jah ELTS § 66 lg Paindlikkusteenus
ed
Artikkel 32 lõige 3 Jah ELTS § 66 lg 8 Võrgu
ja 9 arenduskohustus
Artikkel 32 lõige 4 Jah ELTS § 66 lg 10 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 32 lõige 5 Valikuline Ei kohalda
15
Artikkel 33 lõige 1 Jah ELTS § 74 lg 1 Elektrisõidukite
laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 2 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
punkt a p2 laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
punkt b p1 laadimisvõrk
15
Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite
punkt c p3 laadimisvõrk
Artikkel 33 lõige 3 Valikuline
punkt c lisa lõik
Artikkel 33 lõige 4 Jah ELTS § 7415 lg Elektrisõidukite
4, 5, 6 laadimisvõrk
Artikkel 34 Jah ELTS § 42 lg 4
p2, § 421 lg 1, 2,
5, 6, elektrituru
toimimise
võrgueeskiri § 3,
§ 4, § 8 lg 3 ja 6
Artikkel 35 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 2 Tegevusalade
eristamine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ
tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ
punkt a tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ
punkt b ja lg 4 tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 5 Jaotusvõrguettevõ
punkt c tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 6 Jaotusvõrguettevõ
punkt d ja lg 7 tja juhtimine
Artikkel 35 lõige 3 Jah ELTS § 16, § 93
Artikkel 35 lõige 4 Valikuline -
Artikkel 36 lõige 1 Jah ELTS § 7416 lg 1 Energiasalvestusü
ksused
16
Artikkel 36 lõige 2 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
ksused
16
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
p1 ksused
16
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
punkt a p2 ksused
16
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü
punkt b p3 ksused
Artikkel 36 lõige 3 Valikuline
punkt c
Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 7416 lg Energiasalvestusü
punkt c lisa lõik 4, 5, 6 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt a p1 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt b p2 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt c p3 ksused
16
Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü
punkt d p4 ksused
Artikkel 37 Jah ELTS § 69 Konfidentsiaalsus
nõue
Artikkel 38 lõige 1 Jah ELTS § 15 lg 6,
§ 22 lg 1 p 1 ja lg
2p2
Artikkel 38 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 38 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 38 lõige 4 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 39 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS 3.peatükk Süsteemivastutus
punkt a
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 40 lg 7
punkt b ja § 71
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1
punkt c ja § 66 lg 1
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 66 lg 12 Võrguarendus
punkt d kohustus
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1 p Süsteemihalduri
punkt e 151 kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 4 Süsteemihalduri
punkt f kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 7
punkt g ja § 70
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 401 Perimeetritasu
punkt h
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1 p Süsteemihalduri
punkt i 152 kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg7 Süsteemihalduri
punkt j p8 kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 10 Süsteemihalduri
punkt k kohustused
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 421, § 46
punkt l lg 3 p 1
Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 71 lg 8,
punkt m ESS § 102 ja
1021
Artikkel 40 lõige 2 Valikuline Ei kohalda.
Eestis on ainult
üks
sertifitseeritud
põhivõrguettevõ
tja.
Artikkel 40 lõige 3 Jah ELTS § 66 lg 11 Võrgu
arenduskohustus
Artikkel 40 lõige 4 Jah ELTS § 39 lg 9 Süsteemihalduri
punktid a ja b kohustused
Artikkel 40 lõike 4 Jah ELTS § 39 lg 10 Süsteemihalduri
lisa lõik kohustused
Artikkel 40 lõige 5 Jah ELTS § 39 lg 11, Süsteemihalduri
12 kohustused
Artikkel 40 lõige 6 Jah ELTS § 39 lg 13, Süsteemihalduri
14, 15, 16 kohustused
Artikkel 40 lõige 7 Jah ELTS § 39 lg 17 Süsteemihalduri
kohustused
Artikkel 40 lõige 8 Valikuline ELTS § 39 lg 18 Süsteemihalduri
kohustused
Artikkel 41 Jah Eestis ei kohaldu
Artikkel 42 lõige 1 Jah ELTS § 42 lg 3 p
5 ja 6; § 73
Artikkel 42 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 31 Võrguteenuse
osutamine
Artikkel 42 lõike 2 Jah ELTS § 73 Võrgutasude ja
lisa lõige tüüptingimuste
kooskõlastamine
3
Artikkel 42 lõige 3 Jah ELTS § 64 lg 1 Võrgu omanik
ja 14
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 2 Tegevusalade
punkt a ja 4 eristamine
1
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 18 ,
punkt b RVS § 81
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 lg 1 Põhivõrguettevõtj
punkt b alapunkt i a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt b alapunkt ii a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
1
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 18 lg 3 Põhivõrguettevõtj
punkt c a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
1 1
Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 18 lg 3 Põhivõrguettevõtj
punkt d ja 4 a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt a a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt b a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
punkt c a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 3 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 4 Jah Ei kohaldu,
Eestis on ainult
üks
põhivõrguettevõ
tja
Artikkel 43 lõige 5 Jah Ei kohaldu,
Eestis on ainult
üks
põhivõrguettevõ
tja
Artikkel 43 lõige 6 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületavat
alalisvooluliini
kasutava
liinivaldaja
juhtimine
Artikkel 43 lõige 7 Jah Ei kohaldu, sest
põhivõrguettevõ
tja on
omandiliselt
eristatud
tootmisest ja
müügist alates
2010.
Artikkel 43 lõige 8 Jah Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 9 Jah Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 10 Jah Ei kohaldu
Artikkel 43 lõige 11 Jah Ei kohaldu
Artikkel 44 Jah Ei kohaldu
Artikkel 45 Jah Ei kohaldu
Artikkel 46 Jah Ei kohaldu
Artikkel 47 Jah Ei kohaldu
Artikkel 48 Jah Ei kohaldu
Artikkel 49 Jah Ei kohaldu
Artikkel 50 Jah Ei kohaldu
Artikkel 51 Jah Ei kohaldu
Artikkel 52 lõige 1 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 2 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 3 Jah ELTS § 19 lg 4 Teavitamise
kohustus
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt a ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt b ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt c ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 52 lõige 5 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 6 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj
a ja riigipiiri
ületava
alalisvooluliini
valdaja
nõuetekohasuse
hindamine
Artikkel 52 lõige 7 Jah ELTS § 93 lg 1,
§ 94 lg 1
Artikkel 52 lõige 8 Jah ELTS § 1001 lg 2 Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 53 lõige 1 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 2 Jah ELTS § 19 lg 4 Teavitamise
kohustus
1
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
1
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti
punkt a ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt b ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
1
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti
punkt b alapunkt i ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt b alapunkt ii ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
1
Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti
punkt b alapunkt iii ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
1
Artikkel 53 lõige 4 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt a ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
punkt b ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 6 Jah Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 7 Jah Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 8 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti
ülesanded
põhivõrguettevõtj
a nõuetekohasuse
järelhindamisel
Artikkel 53 lõige 9 Jah Ei kohaldu
Artikkel 53 lõige 10 Jah Ei kohaldu
Artikkel 54 lõige 1 Jah ELTS § 7416 lg 1 Energiasalvestusü
ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü
ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü
punkt a p1 ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü
punkt b p2 ksus
Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 4 Energiasalvestusü
punkt c ksus
Artikkel 54 lõige 3 Jah ELTS § 7416 lg 5 Energiasalvestusü
ksus
Artikkel 54 lõige 4 Jah ELTS § 7416 lg Energiasalvestusü
6, 7 ksus
16
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü
ksus
16
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü
punkt a p1 ksus
16
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü
punkt b p2 ksus
16
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü
punkt c p3 ksus
16
Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü
punkt d p4 ksus
Artikkel 55 lõige 1 Jah ELTS § 94 lg 1,
Korrakaitsesead
us § 30
Artikkel 55 lõige 2 Jah ELTS § 94 lg 1,
§ 105,
Korrakaitsesead
us § 30,
Artikkel 56 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 1 Tegevusalade
eristamine
Artikkel 56 lõige 2 Jah ELTS § 17 Aruandlus ja
auditeerimine
Artikkel 56 lõige 3 Jah ELTS § 16 lg 1;
§ 17 lg 3
Artikkel 56 lõige 4 Jah ELTS § 17 lg 4 Aruandlus ja
auditeerimine
Artikkel 57 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1
Artikkel 57 lõige 2 Jah Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 3 Riiklik järelvalve
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
ti põhimäärus §
4, § 8
Artikkel 57 lõige 5 Jah ELTS § 93 lg 3,
punkt a Konkurentsiame
ti põhimäärus §
2
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
punkt b ti põhimäärus §
4, § 8, § 17 p 7
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
punkt c ti põhimäärus §
4, § 8 p 4, § 17 p
7, Vabariigi
valitsuse seadus
§ 39 lg 1
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt d teenistuse
seadus § 23 lg 2
p 7 ja lg 5
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt e teenistuse
seadus § 16 lg 1,
§ 18 lg 1, 4, 5, 6
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt f teenistuse
seadus § 55
Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame
punkt g ti põhimäärus §
16, Avaliku
teenistuse
seadus § 29 ja §
86
Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku
punkt g lisa lõik teenistuse
seadus § 23 lg 5,
§ 91, § 92, § 94,
§ 95
Artikkel 57 lõige 6 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 57 lõige 7 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 58 lõige 1 Jah Konkurentsiame
ti põhimäärus §
8 p 1, ELTS § 93
lg 1 ja lg 2
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § § 93 lg Riiklik järelvalve
punkt a 1, lg 2, lg 6
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt b p2 elektrikaubanduse
reguleerimine
1
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese
punkt c elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt d p 4, elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 58 lg 1,
punkt e lg 4, § 59 lg 3
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 4 lg 41, §
punkt f 39 lg 1 p 31, § 66
lg 2, lg 3, lg 7, §
70 lg 6, § 1001
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1, Riiklik järelvalve
punkt g lg 6 p 4
Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1 Riiklik järelvalve
punkt h
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 72 lg 4;
punkt a § 73 lg 1; § 93 lg
9
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 18, § 26,
punkt b § 261, § 94 lg 1 p
17,§ 93 lg 1, §
941, § 1001
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 261 lg 1;
punkt c § 39 lg 8 p 3; §
93 lg 2; § 1001
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve
punkt d 31
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 42, § 93
punkt e lg 6 p 1, p 11, §
1001 lg 1 p 5
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg
punkt f 1,
Konkurentsiame
ti põhimäärus §
8p1
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 2,
punkt g Konkurentsiame
ti põhimäärus §
7 ja § 8
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg
punkt h 1, § 39 lg 7
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt i 27
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt j 21
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 7 p Süsteemihalduri
punkt k 8 ja lg 8 kohustused
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt l 231
Artikkel 59 lõige 1 Jah Konkurentsiame
punkt m ti põhimäärus §
8; § 93 lg 1, lg 6
p 1 ja p 11
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt n 9 ja p 11
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt o 18
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt p 22
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt q 19
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt r 17 ja p 18 ja p 29
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt s 18
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt t 10, p 17 ja p 23
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt u 1
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt v 2
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt w 16
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt x 17
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt y 32
Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
punkt z 31
Artikkel 59 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 1, Riiklik järelevalve
lg 4, lg 41
Artikkel 59 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve
lisa lõigud 24
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 95 lg 4 Ettekirjutus
punkt a
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 94 Riikliku
punkt b järelevalve
erimeetmed
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 110 lg 5 Teeninduspiirkon
punkt c dade määramine
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 95 lg 4
punkt d ja peatükk 10
Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 94 Riikliku
punkt e järelevalve
erimeetmed
Artikkel 59 lõige 4 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve
Artikkel 59 lõige 5 Jah Ei kohaldu
Artikkel 59 lõige 6 Jah Ei kohaldu
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 93 lg 9 Riiklik järelvalve
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 53 lg 6,
punkt a § 70 lg 1, 2; § 72
lg 4; § 73 lg 1 ja
4; § 93 lg 9
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 73 lg 2;
punkt b § 53 lg 2 ja 4
Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt c elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 59 lõige 8 Jah ELTS § 70 lg 6 Teabe andmise
kohustus
Artikkel 59 lõige 9 Jah ELTS § 72 lg 4;
§ 71; § 93 lg 9; §
1001 lg 2
Artikkel 59 lõige 10 ELTS § § 4 lg 41;
§ 111 § 16 lg 11;
§ 39 lg 7 p 5; §
66 lg 2,3,4
Artikkel 60 lõige 1 Jah ELTS § 73 lg 1;
§ 93 lg 9; § 1013.
Artikkel 60 lõige 2 Jah ELTS § 99 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 3 Jah ELTS § 99 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 1,
2, 6 p 25; § 94 g
1; § 941 lg 1, 2, 3,
4; § 942
Artikkel 60 lõige 5 Jah ELTS § 105 Teabesaladuse
hoidmise
kohustuse
rikkumine
Artikkel 60 lõige 6 Jah ELTS § 99 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 7 Jah ELTS § 99 lg 4 Kaebuste
lahendamine
Artikkel 60 lõige 8 Jah ELTS § 1 lg 4
Artikkel 61 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
ja 2 elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 2;
Konkurentsiame
ti põhimäärus §
8p1
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt a elektrikaubanduse
reguleerimine
1
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese
punkt b p7 elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt c p8 elektrikaubanduse
reguleerimine
1
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese
punkt d p5 elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese
punkt e p6 elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 61 lõige 3 Jah Ei kohalda
Artikkel 61 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve
24
Artikkel 61 lõige 5 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
2
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Konkurentsiameti
punkt a p1 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt b p2 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
2
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Konkurentsiameti
punkt c p3 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah Konkurentsiameti
punkt d pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt e p4 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt f p5 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti
punkt g p6 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
punkt a p1 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
punkt b p2 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti
punkt c p3 pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 62 lõige 3 Jah ELTS § 1002 lg 3 Konkurentsiameti
pädevus suhetes
piirkondliku
koordineerimiske
skusega
Artikkel 63 lõige 1 Ei Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 4 Valikuline ELTS § 1001 lg 4 Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 63 lõige 5 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 6 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 7 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 63 lõige 8 Valikuline ELTS § 1001 lg 5 Piiriülese
elektrikaubanduse
reguleerimine
Artikkel 63 lõige 9 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 64 lõige 1 Jah ELTS § 812 Andmete
säilitamine
Artikkel 64 lõige 2 Jah ELTS § 812 Andmete
säilitamine
Artikkel 64 lõige 3 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 64 lõige 4 Ei sea
lisakohustusi
Artikkel 64 lõige 5 Ei kohaldu
Artikkel 65 lõige 1 Ei Ei kohalda
Artikkel 65 lõige 2 Valikuline Ei kohalda
Artikkel 65 lõige 3 Ei Komisjoni
ülesanne
Artikkel 66 Ei Ei kohalda
Artikkel 67 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 68 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 69 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 70 Jah Võetakse üle
EnKS-iga
Artikkel 71 Ei Ülevõtmine
Artikkel 72 Ei Seda sätet
siseriikliku
õigusesse üle ei
võeta
Artikkel 73 Ei Jõustumine
Artikkel 74 Ei Adressaadid
Elektrituruseaduse muutmise seadus
Lisa 2
Ettepanekute tabel
Konkurentsiamet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu § 1 punkt 2 termin „agregaator“ - teeme Mittearvestatud
hetkel kehtivast ELTS § 15 lõikest 1 tulenevalt Konkurentsi huvides võib
ettepaneku muuta termini „agregaator“ tegutseda agregeerimisega ka
definitsiooni, et tegemist on juriidilise isikuga. füüsiline isik, kes annab
äriregistrikoodi asemel
isikukoodi. Direktiiv sätestab, et
agregaator on füüsiline või
juriidiline isik.
2. Eelnõu punkt § 1 punkt 2 termin „agregeerimine“ - Arvestatud.
teeme ettepaneku muuta termini „agregeerimine“ Eelnõu muudetud.
definitsiooni, et tegemist on agregaatori
tegevusega, ning viia definitsioon kooskõlla
direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 18
tooduga.
13) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku
agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse
paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud
elektrienergia elektriturul müümiseks, või
ostmiseks või oksjonile panemiseks;“
3. Eelnõu § 1 punkt 3 termin „elektribörsi hinnaga Arvestatud.
leping“ - Alates 2013. aastast on elektri müük olnud Säte eelnõust kustutatud
vabaturuteenus ning müügi korraldust puudutav
ELTS § 75 on seadusest eemaldatud. Vältimaks
vabaturuteenust puudutavate terminitega kaasneda
võivat segadust, teeme ettepaneku jätta termin
„elektribörsi hinnaga leping“ eelnõust välja.
Termini sisse jätmisel aga peaks eelnõus
defineerima ära ka kõik teised lepinguliigid (nt
fikseeritud hinnaga leping jt).
4. Eelnõu § 1 punkt 4 termin „elektriturg“ - Parema Arvestatud
selguse huvides teeme ettepaneku eemaldada Eelnõu muudetud
termini „elektriturg“ definitsioonist sõna „turg“ ja
täpsustada, et tegemist on elektrienergiaga: „72)
elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja
elektribörs, elektrienergia, võimsuse,
tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks
ettenähtud platvorm, sealhulgas börsiväline turg ja
elektribörs;“
5. Eelnõu § 1 punkt 5 - Seoses terminitega Arvestatud
„elektrienergia salvestamine“ ja Eelnõu täiendatud
„energiasalvestusüksus“ märgime, et ainult
elektrivõrgus elektri salvestamine ei sobi
elektrituru disainiga. Ameti hinnangul tuleks antud
terminite definitsioone muuta nii, et salvestamise
võimalus on nii enne (võrgus) kui pärast
liitumispunkti (tarbijapaigaldises), st asendada
definitsioonis sõna „elektrivõrgus“ sõnaga
„elektrisüsteemis“.
Termin „energiatõhusus“ on defineeritud viitega Mittearvestatud
energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktile Meie hinnangul on kasutatud
12. Teeme ettepaneku antud definitsioon lahti lahendus hea õigusloome tavaga
kirjutada, vältimaks olukorda, kus ELTS-i kooskõlas.
mõistmiseks peab uurima energiamajanduse
korralduse seadust. See võib olla vastuolus hea
õigusloome tavaga.
6. Eelnõu § 1 punkt 8 termin „mikroettevõtja“ ja Arvestatud
Eelnõu § 1 punkti 17 termin „väikeettevõtja“ Eelnõu muudetud. Vt. § 821 lg 1
Antud terminid on siseriiklikus õiguses ja § 44 lg 11
defineeritud raamatupidamise seaduse § 3 punktis
14 (mikroettevõtja) ja punktis 15 (väikeettevõtja),
sisaldades mh teistsuguseid arvnäitajaid.
Soovitame täiendavalt analüüsida, kas antud
terminite definitsioonide, sh arvnäitajate,
muutmine on Eesti oludes põhjendatud.
7. Eelnõu § 1 punkt 9 termin „paindlikkusteenus“ - Mittearvestatud
Seoses terminiga „paindlikkusteenus“ juhime Reservvõimsuste pakkumised
tähelepanu, et paindlikkusteenus hõlmab ka süsteemijuhtimiseks ei käi
reservvõimsuste pakkumist süsteemijuhtimiseks. paindlikkusteenuste alla.
Teeme ettepaneku termini „paindlikkusteenus“
definitsiooni vastavalt täiendada.
8. Eelnõu § 1 punkt 10 termin „suletud jaotusvõrk“ - Arvestatud
Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab samastada Säte eelnõust kustutatud.
suletud jaotusvõrgu ja energiakogukonna
termineid. Suletud jaotusvõrgu tingimuseks on mh
võrgu geograafiline piiratus, mille raames teenust
osutatakse, kuid energiakogukonna tegevus on
suunatud suletud jaotusvõrgust väljapoole (mh
elektrienergia müük ja tootmine). Lähtudes
eeltoodust, teeme ettepaneku suletud jaotusvõrgu
definitsioonist eemaldada sõna
"energiakogukonna" ning muuhulgas täpsustada
eelnõus, millised õigused ja kohustused on
energiakogukonna liikmetel, kui energiakogukond
peaks lõppema – st kes sellisel juhul tagab
nimetatud kogukonna liikmetele
energiavarustuskindluse
9. Eelnõu § 1 punkt 11 termin „sidusettevõtja“ ja Mittearvestatud
termin „sõltumatu energiavahendaja“ – Säte eelnõust kustutatud
Termin „sidusettevõtja“ on defineeritud viitega
väärtpaberituru seaduse § 108 lõike 3 alusel
kehtestatud määrusele. Teeme ettepaneku kasutada
2
nimetatud määruses – rahandusministri
28.11.2008 määrus nr 40 „Investeerimisühingu,
investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi
investeerimisühingu filiaali aruannete sisu,
koostamise metoodika ja esitamise kord“ –
sätestatud definitsiooni (määruse § 9 lõige 2). Sel
viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea
õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab
uurima väärtpaberituru seadust ja selle alamakti.
Seoses terminiga „sõltumatu energiavahendaja“
teeme ettepaneku kasutada definitsioonis terminit
„agregaator“, mitte „agregeerimisega tegelev
turuosaline“ (vt käesoleva arvamuse punkti 1).
10. Eelnõu § 1 punkt 13 termin „tarkvõrk“ - Märgime, Arvestatud
et võrk on füüsiline, aga definitsioon Säte eelnõust kustutatud
„kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis
tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
laialdasest kasutuselevõtust“ viitab tegevustele ja
tegevuste tulemitele. Eelnõu seletuskirja (lk 6, 2.
lõik) kohaselt on tarkvõrk elektrivõrk, mis kasutab
tarkvara ja sidetehnikat tarkvõrgus osalejate
vaheliseks teabevahetuseks. Lihtsustatult
mõeldakse elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja
jaotamise automaatikasüsteemi. Sellest tulenevalt
teeme ettepaneku muuta termini „tarkvõrk“
definitsiooni vastavalt eelnõu seletuskirjas toodule.
11. Eelnõu § 1 punkt 14 termin „täielikult integreeritud Arvestatud
võrgukomponent“ - Termini „täielikult Eelnõu muudetud.
integreeritud võrgukomponent“ definitsiooni osas
juhime tähelepanu, et lisaks tasakaalustamisele ja
ülekoormuse juhtimisele ei tohi täielikult
integreeritud võrguelement pakkuda ka sageduse
juhtimise teenust. Teeme sõnastusettepaneku: „263)
täielikult integreeritud võrgukomponent –
võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus, mis
on integreeritud põhi- ülekande- või jaotusvõrku ja
mille ainus eesmärk on tagada põhi- või
jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja
arvatud tasakaalustamine, ja ülekoormuse
juhtimine ja sageduse juhtimine;“
12. Eelnõu § 1 punkti 15 termin „võrgukasutaja“ - Osaliselt arvestatud
Selgitame, et vastupidiselt definitsioonis toodule Võrgukasutaja muudetud
põhi- ja jaotusvõrk ei osta ega müü elektrienergiat. võrguühenduse kasutajaks ja
Teeme ettepaneku vastavasisulise muudatuse tõstetud § 66 lg 11.
sisseviimiseks. Samuti teeme ettepaneku termini
„võrgukasutaja“ asemel kasutada terminit
„võrguühenduse kasutaja“, seda ka arvestades, et
elektrienergia ost ja müük toimub muuhulgas ka
mainitud võrkude kaudu (vt ka ELTS § 3 p-d 32-
34)
3
13. Eelnõu § 1 punkt 16 termin „võrkudevaheline Mittearvestatud
ühendus“ - Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 Meie hinnangul on mõiste
punktis 39 defineeritakse „võrkudevaheline direktiiviga kooskõlas.
ühendus“ kui seadmed, mida kasutatakse
elektrivõrkude ühendamiseks. Teeme ettepaneku
lähtuda termini „võrkudevaheline ühendus“
defineerimisel direktiivis (EL) 2019/944 toodust.
14. Eelnõu § 1 punkt 18 termin „ülekandmine“ - Mittearvestatud.
Juhime tähelepanu, et Eestis ei toimu elektrienergia Direktiivi kohaselt on
ülekandmine ülikõrgepingevõrkude vahel. Sellest ülekandmine ka
tulenevalt teeme ettepaneku jätta antud aspekt ülikõrgepingevõrkude vaheline
definitsioonist välja. Lisaks soovitame parema elektrienergia ülekandmine. See,
selguse huvides kasutada definitsioonis terminit et Eestis ei ole täna veel
„jaotusvõrguettevõtja“, mitte „jaotaja“ ülikõrgepingevõrke ei tähenda, et
me ei peaks direktiivi vastavat
sätet üle võtma.
15. Eelnõu § 1 punkt 19 termin „ülekandevõime Osaliselt arvestatud
piiratus“ - Termin „ülekandevõime piiratus“ on Termin avatud asjakohases
defineeritud viitega Euroopa Parlamendi ja sättes. Vt. § 65 lg 31.
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktile
4. Määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4
kohaselt on ülekandevõime piiratus olukord, mille
puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid
kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need
mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge
võrguelementides, mis ei suuda neid vooge
mahutada. Teeme ettepaneku kasutada eelnõus
määruses (EL) 2019/943 toodud definitsiooni. Sel
viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea
õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab
uurima EL-i määrust
16. Eelnõu § 1 punkt 21 „elektriettevõtjad“ sõnastuse Osaliselt arvestatud
muudatus - Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab Direktiivist lähtuvalt võivad
füüsiline isik olla elektriettevõtja. Eelnõus toodud elektriettevõtjad olla nii
sõnastuses on § 6 vastuolus hetkel kehtiva ELTS §- füüsilised kui juriidilised isikud
ga 15. § 15 lg 1 ütleb, et elektriettevõtja on Euroopa vastavalt sellel, mis ulatuses nad
Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik. on tootja, võrguettevõtja,
Samuti on füüsilisel isikul raske täita liinivaldaja, müüja jne.
elektriettevõtjale kehtivaid aktsia- või osakapitali Eelnõuga muudetakse ka § 15
nõudeid. Ka oleks § 6 eelnõus väljapakutud lg1.
sõnastuses vastuolus hetkel kehtiva §-ga 26, mis
sätestab tegevusloa kontrollieset puudutavad
alused. Näiteks ei saa füüsilise isiku organisatsioon
(§ 26 lõige 2 punkt 1) olla kooskõlas ELTS-ga.
Eeltoodust nähtub, et füüsilise isiku
elektriettevõtjana tegutsemine tingiks ELTS-i
kontseptsiooni muutmise. Lisaks kehtivale ELTS-
le tekib eelnõu § 6 puhul vastuolu eelnõu §-ga 121
(aktiivne tarbija). Näiteks § 122 lõike 2 punkti 2
4
järgi on ka aktiivsel tarbijal õigus elektrit toota ja
seda müüa. Konkurentsiamet leiab, et sellised
vastuolud ei aita kaasa õigusselgusele. Eeltoodust
tulenevalt teeme ettepaneku mitte muuta termini
„elektriettevõtja“ definitsiooni.
17. Eelnõu § 1 punkt 22 termini Osaliselt arvestatud.
„jaotusvõrguettevõtja“ - Leiame, et hetkel kehtiv Definitsiooni muudetud selliselt,
ELTS § 8 lõikes 3 toodud termini et jaotusvõrguettevõtja osutab
„jaotusvõrguettevõtja“ definitsiooni muutmiseks võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.
puudub vajadus ja alus. Seda muuhulgas,
arvestades asjaolu, et hetkel kehtiva definitsiooni
järgi on jaotusvõrguettevõtja elektriettevõtja, kes
osutab võrguteenust, mille alused on sätestatud
ELTS §-s 65. Kavandatav definitsioon aga
võrguteenuse osutamisele konkreetselt ei viita.
Leiame, et lisaks on kehtiv ELTS § 8 lõige 3 sisult
arusaadav, ning ei ole vastuolus direktiivi (EL)
2019/944 artikli 2 punktis 29 toodud
definitsiooniga. Lähtuvalt eeltoodust, teeme
ettepaneku jätta termini „jaotusvõrguettevõtja“
definitsioon muutmata. Juhul, kui eesmärgiks on
kirjeldada jaotusvõrguettevõtja erinevaid tegevusi,
soovitame kaaluda ELTS 6. peatüki
„Võrgutegevus“ täiendamist.
18. Eelnõu § 1 punkt 23 „Aktiivne tarbija“ - Juhime Arvestatud.
esmalt tähelepanu, et direktiivi (EL) 2019/944 Eelnõu läbivalt muudetud
ingliskeelses versioonis sätestatakse artikliga 16
„active customer“-i puudutavad alused. Seega võib
tegemist olla nii tarbijaga kui tootjaga, mis nähtub
ka direktiivi artiklis 16 ja ELTS-i eelnõu §-s 121
toodust. Kuigi direktiivi eestikeelses versioonis on
kasutusel termin „aktiivne tarbija“, soovitame
kaaluda teistsugust terminit, mis väljendaks
paremini selle uue turuosalise olemust.
19. § 121 lõike 2 punkti 2 järgi on aktiivsel tarbijal Osaliselt arvestatud
õigus müüa omatoodetud elektrienergiat. - Teatud juhtudel peabki aktiivne
Konkurentsiamet märgib, et elektrienergia tarbija olema elektriettevõtja.
tootmine ja müük on eelnõus väljapakutud §-i 6 Termin muudetud.
muudatuse alusel elektriettevõtja tunnusteks.
Sellest tulenevalt tekib olukord, kus tarbijat tuleks
käsitada elektriettevõtjana. Soovitame kaaluda
„aktiivse tarbija“ asemel teistsuguse termini
kasutamist.
20. § 121 lõike 2 punkti 4 kohaselt on aktiivsel tarbijal Mittearvestatud.
õigus delegeerida oma tegevuseks vajalike Õigusselguse huvides peab
seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, termin olema defineeritud.
käitamine, andmete töötlemine ja hooldus Ühtlasi on tegemist direktiivi
kolmandale isikule. - Amet: Kuna tarbijad võivad terminiga, mistõttu peab seda
sõlmida erinevaid tsiviilõiguslikke lepinguid ELTS-s kajastama.
paigaldajate, hooldajate jt isikutega, kellel on
5
vastav oskusteave, soovitame kaaluda, kas antud
säte on eelnõus vajalik.
21. § 121 lõike 2 punktist 5 tulenevalt on aktiivsel Arvestatud.
tarbijal kohustus tasuda võrgutasud. - Säte eelnõust kustutatud
Konkurentsiamet: kuna aktiivsed tarbijad peavad
ilma erisusteta maksma võrgutasusid võrdsetel
alustel teiste turuosalistega, teeme ettepaneku § 121
lõike 2 punkti 5 sõnastust vastavalt täiendada.
22. § 121 lõikele 5 vastavalt ei kohaldata Arvestatud.
energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale Eelnõu muudetud.
topelt tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende
valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja
võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel. -
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et pakutud
sõnastus läheb vastuollu § 121 lõike 2 punktiga 5,
mille järgi aktiivsel tarbijal kohustus tasuda
võrgutasud. Seetõttu teeme järgmise
sõnastusettepaneku: „(5) Energiasalvestusüksust
omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt
võrgutasusid ja teisi tasusid, sealhulgas
võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud
elektrienergia eest ja võrguettevõtjale
paindlikkusteenuse osutamisel tasusid, sealhulgas
võrgutasusid, topelt.“
23. Eelnõu § 1 punkt 23 ELTS-i §-iga 122 Arvestatud
„Energiakogukond“ § 122 lõike 1 punkti 2 – Seletuskirja on täiendatud
Ameti hinnangul on rahaline kasum samastatav
majandusliku kasuga. Seetõttu teeme ettepaneku
jätta § 122 lõike 1 punkti 2 sõnastusest välja
„majanduslik kasu“ või täpsustada, kuidas
„rahaline kasum“ ja „majanduslik kasu“ erinevad.
24. § 122 lõike 1 punkt 3 - Konkurentsiamet teeb Arvestatud
ettepaneku kasutada antud sättes „jaotamise“ Eelnõud on vastavalt muudetud
asemel tegusõna „edastama“, kuna elektrienergia
jaotamine on ELTS § 3 punkti 10 alusel seotud
jaotusvõrguga. Lisaks on ka hetkel kehtiva ELTS
§ 15 lõike 6 alla kuuluvate isikute puhul tegemist
elektrienergia edastamisega. Seoses § 122 lõike 1
punktis 3 toodud „muude energiateenustega“ teeme
ettepaneku näiteks eelnõu seletuskirjas lähemalt
selgitada, milliseid elektrienergiaga seonduvaid
teenuseid on siinkohal mõeldud.
25. § 122 lõige 3 - Ametile jääb selgusetuks, kas antud Arvestatud
säte on lisatud eesmärgiga tagada Seletuskirja on täiendatud
energiakogukonna liikmele kodutarbija või
lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad
peaksid energiakogukonnast välja astuma.
Konkurentsiameti hinnangul vabaturu tingimustes
ei saa energiakogukonna liikmed valida nt
erinevaid elektrienergia müüjaid ehk tervele
6
kogukonnale müüb elektrit üks müüja. Juhul, kui
sätte eesmärgiks on tagada energiakogukonna
liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja
kohustused juhul, kui nad peaksid
energiakogukonnast välja astuma, teeme
ettepaneku § 122 lõike 3 sõnastust vastavalt muuta.
26. § 122 lõikest 4 - Amet selgitab, et Arvestatud
energiakogukonnad peavad ilma erisusteta maksma Eelnõu muudetud
võrgutasusid võrdsetel alustel teiste turuosalistega.
Seetõttu teeme ettepaneku § 122 lõike 4 sõnastust
vastavalt muuta. Lisaks teeme ettepaneku
täpsustada sõnastust, et siinkohal on mõeldud
võrguettevõtja, kelle võrgupiirkonnas kodanike
energiakogukond asub, võrgu üldkulusid.
27. Eelnõu § 1 punkt 24 – Konkurentsiamet leiab, et Arvestatud
ELTS-s on vaja tootmisseadmete netovõimsust Eelnõu muudetud
puudutav regulatsioon läbivalt ühtlustada. Näiteks
ELTS § 15 lõike 5 muudatus puudutab kokku kuni
1 MW netovõimsusega tootmisseadmete abil
toodetud elektrienergiat, samas kui § 22 lõike 2
punkti 1 muudatus puudutab kuni 1 MW
netovõimsusega tootmisseadmega toodetud
elektrienergiat. Konkurentsiamet teeb ettepaneku
viia ülalmainitud sätetes sisse ühtlustav muudatus
„kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseade“
(vastavas käändes). Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku muuta ka ELTS § 22 lõike 2 punkti 7
selliselt, et lauseosa „500 kW“ asendatakse
lauseosaga „1 MW“.
28. Eelnõu § 1 punkt 35 - Juhime tähelepanu, et Arvestatud
direktiivi (EL) 2019/944 artikli 42 lõige 2 alusel Eelnõu muudetud
puudutab see keeld põhivõrguettevõtjat. Teeme
ettepaneku ELTS § 65 lõike 31 sõnastust vastavalt
täpsustada.
29. Eelnõu § 1 punkti 36 järgi täiendatakse ELTS §-i Arvestatud
66 „Võrgu arenduskohustus“ lõigetega 8–12. Seletuskiri muudetud
§ 66 lõike 9 punkt 1 - Parema selguse huvides
teeme ettepaneku defineerida paindlikkusteenuste
keskmine ja pikaajaline tähtaeg (näiteks eelnõu
seletuskirjas).
30. § 66 lõike 9 punkt 3 - Ametile jääb osaliselt Arvestatud.
selgusetuks, mida on antud punkti all silmas Eelnõu muudetud
peetud. Teeme parema selguse eesmärgil
ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „3)
uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste
võimalused, sealhulgas võimalused
elektrisõidukite laadimispunktide võimalused
võrku ühendamiseks;“ Parema selguse huvides
teeme lisaks ettepaneku defineerida näiteks eelnõu
§-s 3 või seletuskirjas, mida tähendavad „uue
7
põlvkonna tootmisvõimsused“ ja „uued
koormused“.
31. § 66 lõike 10 - Konkurentsiamet juhib tähelepanu, Arvestatud
et direktiivi 2019/944 artikli 32 lõike 4 kohaselt ei Eelnõu muudetud. Vt. § 66 lg 11
pea jaotusvõrguettevõtja arengukava
Konkurentsiametiga kooskõlastama, vaid selle
ametile esitama. Konkurentsiamet võib taotleda
arengukava muutmist. Seoses käesoleva arvamuse
punktis 11 toodud ettepanekuga asendada termin
„võrgukasutaja“ terminiga „võrguühenduse
kasutaja“, teeme ettepaneku ka siinkohal termini
muutmiseks.
32. Eelnõu § 1 punkti 37 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 662 „Paindlikkusteenused“. Eelnõu muudetud
§ 662 lõige 1 - Konkurentsiametile jääb selgusetuks,
millises vormis põhivõrguettevõtja seda tegema
peab. Kas siin on mõeldud pooltevahelist
vastavasisulist kokkulepet.
33. § 662 lõikest 2 tulenevalt korraldab Arvestatud
jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrgu toimimise ja Eelnõu muudetud
arendamise tõhustamiseks vähempakkumise
paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks. Amet
teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et
tegemist on „avaliku vähempakkumisega“.
34. § 662 lõike 3 järgi kaasab jaotusvõrguettevõtja § 662 Arvestatud.
lõikes 2 nimetatud vähempakkumisse kõik Säte eelnõust kustutatud
paindlikkusteenuseid pakkuvad turuosalised.
Konkurentsiamet teeb ettepaneku § 662 lõige 3
eelnõust välja jätta, kui lõike 2 sõnastust
täpsustada, et tegemist on avaliku
vähempakkumisega.
35. § 662 lõikele 4 vastavalt kooskõlastab Arvestatud.
jaotusvõrguettevõtja § 662 lõikes 2 nimetatud Eelnõu muudetud
vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded
Konkurentsiametiga. Amet teeb ettepaneku
asendada § 662 lõike 4 sõnastuses „tehnilised
nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna seda sõna
kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning
eelnõu §-des 7415 ja 7416. Vastavalt eeltoodule
teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6 lisatava
punkti 31 sõnastust.
36. § 662 lõike 5 kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja Arvestatud
vähempakkumist korraldama, kui Konkurentsiamet Eelnõu muudetud.
on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste
kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks
tõsiseid turumoonutusi või suurendaks
ülekoormust. Amet leiab, et siinkohal on tähtis, et
esmane signaal tuleks jaotusvõrguettevõtjalt, kuna
temal lasub vähempakkumise korraldamise
kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab see
8
jaotusvõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse
esitamist. Teeme ettepaneku § 662 lõike 5 sõnastust
vastavalt täiendada.
37. § 662 lõike 6 kohaselt vahetab jaotusvõrguettevõtja Mitte arvestatud
vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust Sõnastus vastab direktiivile,
põhivõrguettevõtjaga, et tagada § 662 lõiked 2, 3, 5 ja § 3 p 201
paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja katavad kogu direktiivi artikli 32
majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning lõikes 2 toodud teema.
hõlbustada turu arengut.
Amet juhib tähelepanu, et § 662 lõike 6 sõnastus ei
vasta direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikes 2
toodud sõnastusega, mille järgi
jaotusvõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku
teavet ja koordineerivad oma tegevust
põhivõrguettevõtjatega, et tagada vahendite
optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja
tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut.
Kuna tegemist on erinevate alustega ning eelnõus
sätestatu ei vasta direktiivile, teeme ettepaneku
kasutada siinkohal direktiivis toodud sõnastust.
38. Eelnõu § 1 punkti 37 järgi täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 663 „Tasakaalustamisteenused“. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet: Märgime, et on siinkohal on
mõeldud süsteemiteenuseid laiemalt ehk
tugiteenuseid, mitte ainult
tasakaalustamisteenuseid. Ka ingliskeelne termin
direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikes 1(i) on
„ancillary services“. Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku nimetada § 663 „Tugiteenused“.
39. § 663 lõike 1 järgi, kui põhivõrguettevõtja osutab Arvestatud
sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta Eelnõu muudetud
võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud
tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise
korras. Amet teeb ettepaneku sõnastuse
täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku
vähempakkumisega“.
40. § 663 lõikele 2 vastavalt kooskõlastab Arvestatud
jaotusvõrguettevõtja käesoleva § 663 lõikes 1 Eelnõu muudetud
nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised
nõuded Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet
2
teeb ettepaneku asendada § 66 lõike 4 sõnastuses
„tehnilised nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna
seda sõna kasutatakse praktikas
pakkumismenetluses ning eelnõu §-des 74 ja 7416.
15
Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka §
93 lõikesse 6 lisatavat punkti 31
41. § 663 lõike 4 alusel kaasab põhivõrguettevõtja § 663 Arvestatud
lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik Säte eelnõust kustutatud
tasakaalustamisteenuseid pakkuvad
elektriettevõtjad ja turuosalised. Amet märgib, et
9
hetkel on ELTS §-i 5 alusel turuosalisteks ka
tavatarbijad. Konkurentsiameti teeb ettepaneku §
663 lõige 4 eelnõust välja jätta, kui lõike 1 sõnastust
täpsustada, et tegemist on avaliku
vähempakkumisega.
42. § 663 lõike 5 kohaselt ei pea vähempakkumist Arvestatud
korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on Sõnastust muudetud
tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine
majanduslikult ebatõhus. Konkurentsiamet leiab,
et siinkohal on oluline, et esmane signaal tuleks
põhivõrguettevõtjalt, kuna temal lasub
vähempakkumise korraldamise kohustus.
Konkurentsiameti hinnangul eeldab
põhivõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse
esitamist. Teeme ettepaneku § 663 lõike 5 sõnastust
vastavalt täiendada.
43. § 663 lõikest 6 tulenevalt lisatakse Mittearvestatud
tasakaalustamisteenuste kasutamisega seotud Tegemist ei ole pelgalt
põhjendatud kulud põhivõrguettevõtja tasakaalustamisega seotud
tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse ELTS kuludega vaid tugiteenustega
§ 71 lõikes 1 nimetatud tasude (võrgutasud) üldiselt.
kujundamisel. Konkurentsiamet muudatusega ei
nõustu. Selgitame, et tasakaalustamisega seotud
kulud ei sisaldu võrgutasudes ning vastavalt
bilansihinna metoodikale tasutakse taolised kulud
bilansihaldurite poolt administratiivkuluna. Lisaks
vajadusele hetkel kehtivat regulatsiooni mitte
muuta, võib sellega mittearvestamine viia
ülereguleerimiseni. Lisame, et ka käesoleva
seaduse raames on vastavad kulud võimalik lülitada
võrgutasudesse, kui peaks tekkima selleks vajadus
(näiteks bilansihalduritele üle jõu käiv kohustus või
tulenevalt sünkroniseerimisest kasvavad
tasakaalustamise kulud). Eeltoodust tulenevalt
teeme ettepaneku jätta § 663 lõige 6 eelnõust välja.
44. Eelnõu § 1 punkti 39 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 7415 „Elektrisõidukite laadimispunkt“. Eelnõu muudetud.
§ 7415 lõike 3 alusel võõrandab
15
jaotusvõrguettevõtja § 74 lõikes 2 sätestatud
tingimustele mittevastava elektrisõidukite
laadimispunkti avalikul enampakkumisel.
Konkurentsiameti hinnangul on nimetatud sättega
seoses hinnangul vajalik lisada ELTS-i 11.
peatükki rakendussäte tähtajaga, kui kiiresti peab
jaotusvõrguettevõtja oma tegevuse ELTS-ga
kooskõlla viima (nt kuue kuu jooksul).
45. § 7415 lõike 5 järgi, kui § 7415 lõikes 4 nimetatud Arvestatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on Eelnõu muudetud
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
10
elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab
jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite
laadimispunkti võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
Konkurentsiamet: Antud sättega seoses on ameti
hinnangul vajalik täpsustada, mis aja jooksul pärast
avalikku konsultatsiooni tuleb elektrisõidukite
laadimispunkt võõrandada. Samuti juhime
tähelepanu, et Eestis kehtiva seadusandluse järgi on
isikule kuuluva vara võõrandamine võimalik vaid
kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
alusel. Nimetatud seaduse § 2 järgi kinnisasja
avalikes huvides omandamine, sealhulgas
sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine
üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest.
Seaduse § 6 lõigete 2 ja 3 järgi saab peale vara
võõrandamist olla vara uueks omanikus ainult kas
riik või kohaliku omavalitsuse üksus. Menetluse
läbiviija on riigi huvi korral asjaomane
ministeerium, Maanteeamet, Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja
kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 32 järgi omandit võib
omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses
sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides
õiglase ja kohese hüvituse eest. Aluseid, mille
raames ühe eraõigusliku isiku vara kuulub
võõrandamisele teisele eraõiguslikule isikule, kui
isik vara võõrandamisest keeldub, väljaspool
tsiviilkohtumenetlust Eesti õiguskord ei tunne.
Seda ka osas, milline institutsioon peaks läbi viima
menetlust juhul, kui taolised võõrandamisest
keeldumisega seonduvad küsimused peaksid
tekkima. Seetõttu olukorras, kus ELTS sätestaks
tulevikus küll vara võõrandamise kohustuse, kuid
puudub vastavasisuline sunnivahendite
rakendamise võimalus, on võõrandamist puudutava
kohustuse ELTS-s sätestamise puhul tegemist
sisutühja ja täitmist mittevõimaldava sättega
olukorras, kus ettevõtja oma vara võõrandamisest
keeldub. Lähtudes eeltoodust, teeb
Konkurentsiamet MKM-ile ettepaneku kaaluda ja
välja töötada põhiseadusele vastav regulatsioon,
kuidas toimub vara võõrandamine olukorras, kus
tegemist on vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult
isikult teisele eraõiguslikult isikule ning kes teostab
selle üle järelevalvet ning rakendab riiklikku sundi.
Konkurentsiameti hinnangul amet selleks isikuks
olla ei saa, sest esmalt puudub Konkurentsiametil
võimalus vara võõrandamiseks kohese ja õiglase
11
hüvitise väljamaksmiseks, teisalt ei saa riigiamet
riigile kuuluvate võrguettevõtjate puhul rakendada
riiklikku sundi nimetatud ettevõtjate vara
võõrandamiseks eraõiguslikule isikule. Samuti ei
saa Konkurentsiamet võtta vara võõrandamist
puudutavalt tsiviilkohtu rolli, kes lahendab
muuhulgas eraõiguslike isikute vahelisi vara
väärtust puudutavaid tsiviilõiguslikke nõudeid.
Eeltoodut arvestades võib olla üheks lahenduseks
riigile kuuluvate ettevõtjate puhul omaniku
sekkumine. Samas riigile mittekuuluvate
võrguettevõtjate puhul jääks see küsimus ikkagi
lahenduseta.
46. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 7416 „Energiasalvestusüksus“. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet: § 7416 lõike 3 punkti 2 osas
teeme ettepaneku sõnastada „elektriturg“ ainsuses,
võttes aluseks eelnõu § 3 punktis 72 toodud termini.
47. § 7416 lõike 5 puhul teeb amet täpsustava Arvestatud
sõnastusettepaneku – tegemist on Eelnõu muudetud
„Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste
Koostöö Ametiga“.
48. § 7416 lõikes 7 viidatakse lõikele 5. Arvestatud.
Konkurentsiamet teeb parandusettepaneku: viidata Eelnõu muudetud
tuleks lõikele 6.
49. ELTS-i § 7416 lõige 7 järgi, kui § 7416 lõikes 6 Arvestatud
nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena Eelnõu muudetud
selgub, et on isikuid, kes soovivad võrguettevõtjale
kuuluvat energiasalvestusüksust omandada,
korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku
konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva
energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
Konkurentsiamet: Kuna ka siinkohal on tegemist
vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult
teisele, siis võõrandamist puudutavas osas vaata
eelmist punkti.
50. Eelnõu § 1 punkti 30 alusel täiendatakse ELTS §-i Osaliselt arvestatud
39 lõigetega 9 ja 10. § 39 lõikega 9 sätestatakse Eelnõu muudetud.
süsteemihalduri kohustus luua ELTS §-s 821 Süsteemihaldur loob
sätestatud võrdlemisvahend ja seda käitada. võrdlemisvahendi juhul kui
Ameti hinnangul on siinkohal tegemist eelkõige seaduse jõustumisest aasta
erasektori ettevõtlust puudutava meetmega ning jooksul pole ükski turul tegutsev
põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise võrdlemisvahend usaldusmärgist
puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega. saanud.
Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet
ettepaneku jätta § 39 lõikega 9 eelnõust välja.
51. § 39 lõikest 10 tulenevalt peab võrdlemisvahend Arvestatud
andma ülevaate kogu elektriturust. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta § 39 1õige
12
10 eelnõust välja, kuna § 39 reguleerib
süsteemihalduri kohustusi ja § 821
võrdlemisvahendit puudutavaid sisulisi aspekte.
52. Eelnõu § 1 punkti 41 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud
iga 821 „Võrdlemisvahend“. § 821 lõike 1 järgi Eelnõu muudetud
peab kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle
eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla
100 000 kWh, olema tasuta juurdepääs vähemalt
ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda
müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi
elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. Ameti
hinnangul on äärmiselt oluline, et tarbijale oleks
tasuta kättesaadav vähemalt üks nõuetekohane
võrdlemisvahend, mis annab ülevaate kogu turust.
Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet
ettepaneku, et sätet täiendatakse järgnevalt: „(1)
Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav
aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000
kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele
usaldusmärgisega võrdlemisvahendile, mille abil
võrrelda müüjate pakkumisi.“
53. § 821 lõike 2 järgi teavitab müüja tarbijat Arvestatud
võrdlemisvahendi kättesaadavusest. Eelnõu muudetud
Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme
ettepaneku § 821 lõike 2 sõnastuse täpsustamiseks,
kuidas müüja tarbijat võrdlemisvahendi osas
teavitab (näiteks arvel). Lisaks teeme ettepaneku, et
lõike 2 sõnastusse lisatakse, et müüja teavitab
tarbijat ka usaldusmärgisega võrdlemisvahendi
kättesaadavusest.
54. § 821 lõike 3 punkti 4 kohaselt kasutab Arvestatud
võrdlemisvahend selget ja üheselt mõistetavat Eelnõu muudetud
sõnastust. Eelnõu seletuskirja (lk 17, 6. lõik) alusel
peab võrdlemisvahend olema selgelt arusaadav ka
tarbijatele, kel pole igapäevaselt kokkupuudet
energeetika-alaste keeruliste terminitega.
Konkurentsiamet: Jääb selgusetuks, kuidas saab
võrdlemisvahend kasutada selget ja üheselt
mõistetavat sõnastust. Kui eesmärgiks on öelda, et
võrdlemisvahendit puudutav peab olema selges ja
mõistetavas sõnastuses sätestatud, siis peaks ka
niimoodi välja tooma.
55. § 821 lõike 3 punkti 6 alusel, juhul kui Arvestatud
võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu Eelnõu muudetud
elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle
kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. § 821
lõike 4 alusel peab võrdlemisvahend sisaldama
võimalikult mitmesuguseid elektrienergia
pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa
elektriturust. Konkurentsiamet osundab, et § 821
13
lõike 7 kohaselt saadab elektrimüüja oma kõigi
pakutavate elektripakettide andmed
usaldusmärgisega võrdlemisvahendile. Kuna § 821
lõige 7 juba kehtestab, et usaldusmärgisega
võrdlusvahend peab kajastama kõikide
elektrimüüjate pakkumisi, teeb amet ettepaneku §
821 lõike 3 punkti 6 ja lõike 4 eelnõust välja
jätmiseks.
56. § 821 lõikest 6 tulenevalt viib Konkurentsiamet Arvestatud
läbi perioodilisi kontrolle tagamaks, et Eelnõu muudetud
usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab
jätkuvalt § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele.
Konkurentsiametile jääb selgusetuks, kuidas amet
peaks võrdlemisvahendi nõuetelevastavuse
tagama. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 821 lõike
6 sõnastusest välja sõna „tagama“. Samuti teeme
parema selguse huvides ettepaneku täpsustada,
mida tähendab „perioodiline“ (nt eelnõu
seletuskirjas).
57. Eelnõu § 1 punkti 53 järgi täiendatakse ELTS §-i Osaliselt arvestatud
1113 lõikega 7, mille kohaselt ELTS § 39 lõikes 9 Eelnõu muudetud.
nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur Süsteemihaldur loob
2021. aasta 31. detsembriks. võrdlemisvahendi juhul kui
Konkurentsiamet on eelnevalt välja toonud, et seaduse jõustumisest aasta
ameti hinnangul on võrdlemisvahendi loomise ja jooksul pole ükski turul tegutsev
käitamise puhul tegemist erasektorit puudutava võrdlemisvahend usaldusmärgist
tegevusvaldkonnaga ning põhivõrguettevõtjale saanud.
sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist
ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust, teeme ka
siinkohal ettepaneku jätta § 1113 lõige 7 eelnõust
välja.
58. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse ELTS §-i Arvestatud
84 lõikega 5, mille kohaselt on tarbijal õigus Eelnõu muudetud.
sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja
nõusolekuta.
Konkurentsiamet: Ameti hinnangul peab võrdse
kohtlemise printsiibist tulenevalt lisaks tarbijale ka
hajatootjal olema õigus sõlmida reguleerimisleping
ilma elektrimüüja nõusolekuta, sõltuvalt tema
elektrienergia pakkumise suurusest kas otse
süsteemihalduriga või agregaatori vahendusel.
ELTSi eelnõus §-i 121 all olev mõiste aktiivne
tarbija peaks arvesse võtma nii tootja kui tarbija
õigusi kui järgida direktiivi (EL) 2019/944
ingliskeelses versioonis artiklis 16 sätestatud
mõiste „active customer“-i puudutavad aluseid.
Teeme ettepaneku asendada ELTS § 84 lõikes 5
täienduses sõna tarbija §-i 121 all käsitletud aktiivse
tarbijaga, mis võtaks lisaks tarbija õigustele arvesse
ka hajatootja õigusi.
14
59. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i Arvestatud
93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu muudetud
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga
221 järgmises sõnastuses: „221) jälgib, et
omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja
energiakogukondade arendamisele ei seataks
tarbetuid takistusi ega piiranguid;
Konkurentsiamet: § 93 lõike 6 punkti 221 osas teeb
amet parema selguse huvides ettepaneku tuua välja
näiteks eelnõu seletuskirjas, millised takistused ja
piirangud omatoodetud elektrienergia tarbimisele
ja energiakogukondade arendamisele on tarbetud.
60. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i Arvestatud
93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu muudetud
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga
222 järgmises sõnastuses: „222) jälgib, et
tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide
elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja
vastutusalad mittediskrimineerivad ning
läbipaistvad;“
Konkurentsiamet: Direktiivi (EL) 2019/944 artikli
17 („Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“) lõike 3
punkti b järgi tagavad liikmesriigid, et nende
õigusraamistik hõlmaks mittediskrimineerivaid ja
läbipaistvaid õigusnorme, milles kõikide
elektriettevõtjate ja tarbijate jaoks on selgelt
määratletud ülesanded ja vastutusalad. Eelnõu § 1
punkti 33 alusel täiendatakse ELTS-i §-ga 422
„Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“, milles on
toodud agregaatori ja võrguettevõtja asjaomased
ülesanded. Näiteks on agregaatoril bilansivastutus
(lõige 2) ning võrguettevõtjal kohustus kehtestada
Konkurentsiametiga kooskõlastatult turuosaliste
kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise
tehnilised nõuded (lõige 3). Juhul, kui ELTS § 93
lõike 6 punktis 222 on silmas peetud §-s 422
sätestatud aluseid, teeb amet ettepaneku muuta § 93
lõike 6 punkti 222 sõnastust nii, et sellest nähtuks,
mis on ameti ülesanne seoses ELTS §-ga 422.
61. Eelnõu § 1 punkti 50 alusel täiendatakse ELTS-i §- Osaliselt arvestatud
i 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu ja seletuskiri muudetud
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga
231 järgmises sõnastuses: „231) jälgib ja hindab
põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja
tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel,
millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate
energiaallikate lõimimist ning avaldab iga kahe
aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande
koos soovitustega;“
15
Konkurentsiamet: Märgime, et tarkvõrgu osas
sisaldub eelnõus hetkel lisaks ELTS § 93 lõike 6
punktile 231 ainult termini „tarkvõrk“ definitsioon
(§ 3 punkt 234). Parema selguse huvides teeb amet
ettepaneku lisada eelnõusse tarkvõrku puudutav
regulatsioon, sealhulgas tingimused, mille alusel
saab Konkurentsiamet hinnata põhi- ja
jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise
tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse
energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate
lõimimist.
62. Eelnõu § 1 punkti 52 järgi täiendatakse ELTS-i §- Osaliselt arvestatud
iga 1002 „Konkurentsiameti pädevus seoses Eelnõu muudetud
piirkondliku koordineerimiskeskusega“.
Konkurentsiamet: Märgime, et eelnõu §-i 1002
lõike 1 punktide 1 ja 5 sõnastus on raskesti
arusaadav. Punkti 1 puhul tekitab segadust sõnade
järjekord. Punktis 5 on sõna „õigus“ (käändes)
kirjutatud mitmuses. Lisaks leiame, et parema
selguse huvides tuleks punkti 5 sõnastusse lisada ka
sõna „poolt“ („piirkondliku koordineerimiskeskuse
poolt“). Eeltoodust tulenevalt teeb amet §-i 1002
lõike 1 punktide 1 ja 5 osas järgmise
sõnastusettepaneku: „(1) Konkurentsiameti
pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna
piirkondlike reguleerivate asutustega on järgmine:
1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku
koordineerimiskeskuse loomiseks luua vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/943 artikli 35 lõikele 1; piirkondlik
koordineerimiskeskus kooskõlastamine; 5)
piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt Euroopa
Liidu õigusest õigustest tulenevate kohustuste
täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes
küsimustes;“
63. Lisame, et eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 2 Osaliselt arvestatud
kohaselt kuulub Konkurentsiameti pädevusse Eelnõu muudetud
piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega
seotud põhjendatud kulude kooskõlastamine, mille
peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb
arvesse võtta võrgutasude arvutamisel. Amet juhib
tähelepanu, et ka hetkel kehtivast ELTS-st
tulenevatel alustel lülitatakse võrgutasudesse
kõik põhjendatud kulud. Eeltoodust tulenevalt
teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada ELTS
§-i 72 sättega, mille kohaselt on põhivõrguettevõtja
võrgutasu üheks aluseks piirkondliku
koordineerimiskeskuse tegevusega seotud
2
põhjendatud kulud, ning muuta §-i 100 lõike 1
punkti 2 sõnastust järgmiselt: 2) piirkondliku
16
koordineerimiskeskuse tegevusega seotud
põhjendatud kulude, mille peab kandma
põhivõrguettevõtja, arvestamine
põhivõrguettevõtja poolt arvutatud võrgutasude
kooskõlastamisel; ja mida tuleb arvesse võtta
võrgutasude arvutamisel, kooskõlastamine;“
64. Eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 3 alusel kuulub Mittearvestatud
Konkurentsiameti pädevusse koostööl põhineva Eelnõu lõige 1 ütleb juba selgelt,
otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine. et punktis 3 on tegemist
Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millist süsteemikäitamispiirkonna
koostööd on siinkohal mõeldud. Kas reguleerivad piirkondlike reguleerivate
asutused kooskõlastavad omavahel, kuidas teha asutuste koostööga.
ühiseid otsuseid koordineerimiskeskuse suhtes või
kooskõlastatakse koordineerimiskeskuse teatud
ettepanekut? Parema selguse huvides teeme
ettepaneku § 1002 lõike 1 punkti 3 sõnastust
vastavalt täiendada.
65. Seoses alates 01.01.2020 kohalduva määrusega Arvestatud
(EL) 2019/943, vajavad Konkurentsiameti Eelnõu muudetud
hinnangul ajakohastamist ELTS § 4 lõige 41 ja § 93
lõike 6 punkt 2, mille järgi on ametil õigus
kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi
uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete
või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise
meetmete loomiseks, kui ELTS § 39 lõikes 7
nimetatud aruande põhjal on süsteemi
tootmisseadmete võimsuse varu väiksem
tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust
elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud
varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse
huvides uute tehnoloogiate edendamiseks.
66. Konkurentsiamet on seisukohal, et kõik eelnõuga Arvestatud.
kaasnevad ELTS-i sisse viidavad tsiviilõiguslikud Eelnõu muudetud.
isikute vahelised (nt suletud jaotusvõrku,
energiakogukonda, aktiivset tarbijat jt) aspektid
(mh vaidlusküsimuste lahendamine) tuleb selgelt
eristada riikliku järelevalve alla kuuluvatest
ülesannetest ja seaduse üle järelevalvet teostava
haldusorgani pädevustest. Vastasel korral võib see
kaasa tuua õigusselgusetuse, segaduse ning
olukorra, kus isikutele ei ole tagatud selge arusaam
nende õigustest (mh kaebeõiguse teostamisest) ja
kohustustest. Kuna eelnõu hetkel taolisi küsimusi ei
käsita ning erisusi ei sea, on eelnõu selgelt
vastuolus hea õigusloome tavaga ning ameti
hinnangul enne vastavsisusliste muudatuste
sisseviimist seadusekõlbulik ei ole. Lähtudes
eeloodust, teeb amet ettepaneku täiendada ELTS §
93 järgmise sättega: „Käesolevas seaduses
sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda
17
ning aktiivseid tarbijaid puudutavad võlaõigusliku
küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele
mittejõudmisel lahendamisele
tsiviilkohtumenetluse- või tarbijakaitseseaduses
sätestatud korras.“
Elering
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Mõistete alt puudub reguleerimisleping – Mittearvestatud.
Täiendavad kommentaarid esitatud allpool. Eelnõus ei kasutata
Reguleerimislepingu mõiste on täna juba kasutusel, reguleerimislepingu mõistet ning
mistõttu tuleks mõiste sisu kindlasti selgeks teha. kehtiv ELTS nimetab
reguleerimislepingut ühel korral
2. Eelnõu § 3 täiendatakse punktidega 12 ja 13, milles Osaliselt arvestatud.
sätestatakse agregaatori ja agregeerimise mõisted. Eelnõu muudetud
Elering teeb ettepaneku täiendada agregeerimise
mõistet (täpsustused on lisatud käesoleva kirja
manuseks olevasse eelnõu projekti). Agregeerimise
juures on oluline arvestada bilansihaldurite ning
bilansihalduse praktiliste probleemidega
agregeerimise võimaldamisel.
Eelnõu punkt 2 – sõnastusettepanekud:
„12) agregaator – turuosaline, kes osutab
agregeerimise teenust;
13) agregeerimine – turuosalise tegevus, mille
käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või
tootjate tootmisvõimsus toodetud elektrienergia
elektriturul , süsteemihaldurile reservvõimsuste
turul või muul paindlikkusturul müümiseks.
Agregeerimine võib sisaldada erinevate
bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis-või
tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema
bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu
bilansivastutuse protsessi ulatuses.
3. Oluline on sätestada agregaatori kohustused bilansi Arvestatud
tagamise võimaldamiseks bilansihalduri poolt. Eelnõu muudetud
Lisaks eeltoodule peaks agregaator olema
kvalifitseeritud kui üks turuosaline, kuna ta osaleb
oma tegevusega elektriturul. Kuivõrd
bilansivastusega seotud üksikasjad on sätestatud
elektrituru toimimise võrgueeskirjas, siis on vaja
paralleelselt ELTS-iga muuta ka elektrituru
toimimise võrgueeskirja.
4. Lisaks eeltoodule on ELTS-i ja elektrituru Arvestatud.
toimimise võrgueeskirja vaja täiendada Määruse kavandit muudetud.
agregeerimisega seotud andmevahetuse osas, et
tagada bilansihalduse toimimine. Selleks on
vajalik, et süsteemihalduril või paindlikkusteenuste
platvormi operaatoril oleks võimalus saada ligipääs
18
mõõteandmetele – mõõtepunkti EIC kood, mida
agregeeritakse, agregaatori nimi, agregeeritava
nõusolek lähtuvalt GDPR-ist.
5. Eelnõu punkt 37, § 662 lg 7 - Võib olla sõnastatud Arvestatud.
ka § 71 all, kui sinna paremini sobib, et hoida Eelnõu muudetud.
võrgutasu teemad kõik ühes kohas.
Paindlikkusturu arendamiseks on oluline
võrguettevõtjate vaheline koostöö ning
paindlikkuse suurem võimaldamine turul.
Paindlikkuse eelistamiseks on oluline
võrguettevõtjatele tagada, et paindlikkusteenuste
ostmisega seotud kulud elektrivõrgu toimimise ja
arendamise tõhustamiseks sisalduksid võrgutasus,
mistõttu teeb Elering ettepaneku täiendada ELTS §
71 võrgutasude sätet. Lisaks peab võrgutasu katma
paindlikkusteenuste koordineerimisega seotud
kulusid.
6. Eelnõu punkt 37, § 663 lg 4 - kustutada Arvestatud
Säte eelnõust kustutatud
16
7. Eelnõu punkt 39, § 74 . Energiasalvestusüksus lg Mittearvestatud
3 - Art 54 lg 2 p a on põhivõrguettevõtjate osas Direktiivi sõnastus on
puudu. Jaotusvõrgul on sama nõue art 36 lg 2 p a) kohendatud vastavaks Eesti
seadusandlusele ja § 7416 katab
antud teema.
8. Eelnõu punkt 39, § 7416. Energiasalvestusüksus lg Mittearvestatud
9 - Meie ettepanek on seda mitte siduda kuludega. Meie hinnangul on vajalik
EU toetuste puhul võetakse see otsus näiteks KA lõpliku investeerimisotsuse
poolt CBA kinnitamiseks vms. Ehk tegelikult ei defineerimine.
pruugi alati olla kulusid. See sõnastus peaks olema
pigem laiem kui kitsam.
9. Eelnõu punkt 41 § 821 Võrdlemisvahend - § 71 lg 8 Arvestatud
on vaja ka täiendada, sest antud juhul ei sisaldu see Eelnõu muudetud
võrgutasus. § 71 kohaselt kuulub võrgutasu hulka
ainult seal konkreetselt viidatud
andmevahetusplatvorm.
10. Eelnõu punkt 41 § 821 lg (1) Kodutarbijatel ja Arvestatud.
mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane Eelnõu muudetud.
elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab
olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele
võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate
pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi
hinnaga lepingute sõlmimiseks.
11. Eenõu punkt 41 § 821 lg 2 Müüja teavitab tarbijat Arvestatud.
võrdlemisvahendi kättesaadavusest elektrimüügi Eelnõu muudetud.
arvel. - Siduda arvega. Vastasel juhul võib tekkida
palju erinevaid lahendusi (otseturundus jms ning
tekib andmete nõudmine teavitamise esitamiseks).
12. Eenõu punkt 41 § 821 lg 7 - Elektrimüüja saadab Arvestatud.
oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed Eelnõu muudetud.
usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning
19
süsteemihaldurile viimaste poolt nõutud viisil ja
tähtaegadel.“;
13. Eelnõu punkt 42 paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse Arvestatud.
sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale Eelnõu muudetud.
lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega “,
elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale
lepingule (edaspidi reguleerimisleping)“; -
Ettepanek nimetada seda agregeerimislepinguks,
kuna reguleerimislepingu mõiste on täna kasutusel
süsteemihalduri ja reguleerimispakkumusi tegeva
osapoolega reguleerimisvõimsuse ostmiseks.
Ehk nt agregaatoriga sõlmitud leping, aga mitte
agregaatori ja tarbija vahel sõlmitud lepingule.
14. Eelnõu punkt 44 - Tarbijal on õigus sõlmida Arvestatud.
reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta. Eelnõu muudetud.
Reguleerimislepingu sõlmimise kohta esitavad
tarbija ja agregaator süsteemihaldurile teate
elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud
viisil.
15. Kehtiva ELTS § 7 lg 1 järgi on tootja Arvestatud.
elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või Eelnõu muudetud.
mitme tootmisseadme abil. ELTS § 15 lg 1 järgi on
elektriettevõtja Euroopa Majanduspiirkonnas
registreeritud juriidiline isik. ELTS § 59 jj sätete
ning § 108 alusel makstakse taastuvenergia toetust
tootjale. Hoolimata väljakujunenud praktikast
toetuste maksmisel, ei näe seadus seega ette
võimalust maksta taastuvenergia toetust füüsilistele
isikutele. Eleringi hinnangul tuleb ebatäpsus
seadusest likvideerida. Teeme ettepaneku
sõnastada ELTS § 7 lg 1 järgnevalt: (1)Tootja on
isik, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme
tootmisseadme abil.
16. Kehtiva ELTS § 55 lg 1 kohaselt, kui Mittearvestatud.
tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab Nimetatud ettepanek ei ole
tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur ehk seotud direktiivi ülevõtmisega.
Elering AS. Otsene vastuolu RfG-ga puudub,
sest määrus ei keela
Komisjoni määruse 2016/631 (RfG) art 2 p 13 nõuetekohasuse kontrolli
(„asjaomase võrguettevõtja“ definitsioon) ja p 32 teostada ka süsteemihalduril.
(„lõplikku käiduteate“ definitsioon) ja art 36 lg-st 2 RfG on otsekohalduv määrus
tulenev käsitlus viitab sellele, et RfG kohaselt ning seetõttu on ka viidatud
kontrollib nõuetekohasust see asjaomane asjaomasse võrguettevõtja
võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade kohustus kehtiv.
ühendatud. Sellest lähtuvalt viitame, et ELTS § 55
lg 1 kolmas lause on RfG käsitlusega vastuolus.
Teeme ettepaneku nimetatud vastuolu ELTS-is
kõrvaldada.
17. Täiendavalt tõstatab Elering AS ühe pikaajalise Mittearvestatud
probleemi, mis oli aastatel 2010 kuni 2014
20
reguleeritud määruses võrgueeskiri (VE). Aastatel Ei ole seotud direktiivi
2010 kuni 2014 kehtis nimelt järgnev norm: ülevõtmisega. Vajadusel
tegeleme selle ettepanekuga
VE § 32 lg 12 mõne järgmise ELTS eelnõu
„Kui tootja ei ole liitumispunkti valmimisest alates muutmise raames.
kolme aasta jooksul oma elektripaigaldist võrguga
ühendanud, on liitumisleping lõppenud. Liitujale
tagastatakse liitumismaksed, millest arvatakse
maha võrguettevõtjal liitumisega tekkinud
kulutused, ning võrgu vabanenud läbilaskevõime
võõrandatakse põhivõrguettevõtja korraldataval
avalikul enampakkumisel. Pakkumistuludest
kaetakse võrguettevõtja liitumispunkti
väljaehitamise kulud ja ülejäänud summa saab
liituja, kellele kuulus liitumisõigus. Tagastatavast
summast arvatakse maha liitumispunkti
võõrandamise kulu, mis on 5% esialgsest
liitumistasust. Kui avaliku enampakkumise
tulemusi ei kinnitata, võivad turuosalised esitada
võrgu vabanenud läbilaskevõime kohta
võrguettevõtjale liitumistaotlusi.“
Alates 2014. aastast tunnistati vastav säte paraku
tagasiulatuvalt kehtetuks ning toonases määruse
muutmise seletuskirjas märgiti, et kehtetuks
tunnistamine leiab aset, kuna on selgunud, et 2010-
ndal aastal lisatud sätted ei täida selliselt oma
eesmärki ja elektrivõrgu võimsuse pikaajalise
reserveerimise (tühjalt seismise) vältimiseks on
vajalik täpsem regulatsioon, mille väljatöötamiseks
on juba alustatud õigusliku analüüsiga. Samuti
viidati, et VE § 32 lõike 12 ja § 63 lõike 4 suhtes
tekkis küsitavus selle rakendamise võimalikkuse
osas rakendusaktis. Seega viidati, et nimetatud
probleem tuleb määruse asemel lahendada
seaduses.
Elering juhib tähelepanu, kuigi praktikas esineb
põhivõrguga seoses kõnealuse küsimuse
reguleerimise vajadus, ei ole ELTS-i tänaseni
vastavate sätetega täiendatud. Nimelt esineb
Elering AS-il mitmed tootmissuunalisi
liitumislepinguid, mis on sõlmitud rohkem kui
kümme aastat tagasi. Samas ei ole liituja oma
liitumist realiseerunud ning on küsitav, kas tootjal
on üleüldse liitumislepingut võimalik kunagi täita.
Seega on jätkunud elektrivõrgu võimsuse
pikaajalise reserveerimise olukord, kus Elering AS
peab ka järgnevate liitumispakkumiste tegemisel
paratamatult olemasolevate liitumistega arvestama,
21
mis aga raskendab oluliselt järgnvate liitujate
võimalusi liitumaks põhivõrguga.
Rahandusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Muuta eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS paragrahvi 18 Osaliselt arvestatud
lõige 1) sõnastust järgmiselt: „(1) Kui Paragrahv 16 ja 18 sõnastus
jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 Euroopa Komisjoniga
tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või läbiarutatud ja kooskõlastatud.
nõukogu liige samal ajal olla
jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu
seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige
ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga
ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase
majandustegevuse eest.“
Seletuskirjas on viidatud, et muudatus on vajalik
täitmaks elektrienergia siseturu direktiivist (EL)
2019/944 tulenevat nõuet. Viidatud direktiivi
artikkel 35 punkt 2 sätestab, et vertikaalselt
integreeritud ettevõtja osaks olev
jaotusvõrguettevõtja peab olema muust,
jaotamisega mitteseotud tegevusest nii
organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises
sõltumatu. Punkti 2 alapunkt c täpsustab: „Eelkõige
peab see võimaldama emaettevõtjal kiita heaks
jaotusvõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava
või samaväärne dokument ning määrata kindlaks
oma tütarettevõtja võlgade ülempiir“. Sama
alapunkt c lisab, et tagatud peab olema
emaettevõtja õiguste kaitse seoses majandusliku ja
juhtimisalase järelevalvega tütarettevõtja varalise
tasuvuse üle.
Praeguse eelnõu sõnastusettepaneku järgi ei ole
direktiivi artikli 35 punkti 2 alapunkti c nõuete
täitmine kuidagi võimalik ning
Rahandusministeerium ei saa sellega nõustuda.
Seadus peab võimaldama aktsionäriõiguste
teostamise ka vertikaalselt integreeritud ettevõtete
puhul ning elektritootja valitseva mõju
kuritarvitamise ennetamiseks võib lahenduseks olla
jaotusvõrguettevõtja emaettevõttest sõltumatute
nõukogu liikmete kaasamine. Sel eesmärgil on
12.02.2020 ainuaktsionär Eesti Energia AS-le
omaniku ootustes muuhulgas nõudnud
jaotusvõrguettevõtja nõukogusse ühe sõltumatu
liikme nimetamist.
22
2. Lisada eelnõu § 1 järgmine punkt: Osaliselt arvestatud.
142 laadimistaristu - laadimispunktide kogum koos Eelnõu muudetud
seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.
3. Täiendada eelnõu §1 p 39 viisil, mis võimaldaks Osaliselt arvestatud.
jaotusvõrguettevõtjal teostada turutesti Eelnõu muudetud
laadimistaristu kohta tervikuna, mitte vaid üksikute
laadimispunktide kaupa ning ka võõrandada
terviklikku laadimistaristut
4. Lisada eelnõusse säte, mis täiendaks ElTS §39 lg-t Arvestatud
1 selliselt, et põhivõrguettevõtjale oleksid seatud Vt. § 66 lg 12, 13 ja §663 lg 3
elektrienergia siseturu direktiivi artiklis 51
sätestatud kohustused ning ühtlasi tagada
direktiivis nõutud mittediskrimineeriv käitumine
turuosaliste suhtes ja läbipaistev sagedusega
mitteseotud tugiteenuste hankemenetlus.
5. Sealhulgas peame vajalikuks laiendada eelnõu § 1 Arvestatud
punkti 37 asendades sõna Eelnõu muudetud
„tasakaalustamisteenused“ terminiga „sagedusega
mitteseotud teenused“, kuna elektrienergia siseturu
direktiiv reguleerib põhivõrguettevõtja kohustusi
laiemalt kui vaid tasakaalustamisteenused.
6. Täiendavalt lisada eelnõusse punkt, millega Osaliselt arvestatud
täiendatakse ElTS §663 uue lõikega 8 järgmises ELTS keelab diskrimineerimist
sõnastuses: ja kohustab võrdset kohtlemist.
(8) Põhivõrguettevõtja ei tohi rakendada
tootmisseadmetele tingimusi, mis kohustaks
tootmisseadmeid pakkuma põhivõrguettevõtjale
tugiteenuseid tasuta või diskrimineeriva tasu eest.
7. Muuta eelnõu juures olevat majandus- ja Printsiip arvestatud
taristuministri määruse „Elektrituru toimimise Direktiiv nõuab sellist
võrgueeskiri“ eelnõu paragrahv 29 lõiget 1 lähenemist, seega ei saa viidatud
järgnevalt: lauset maha võtta. Täpsustame
“(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu sõnastust määruse menetlemise
katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne käigus.
leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel.
Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes
vahetamiskavades.”.
Lõike teise lause kustutamine on vajalik, kuna
puudub selgitus, kuidas on defineeritud
kollektiivsed vahetamiskavad ning millised uued
õigused ja kohustused selle instrumendiga
kaasnevad.
8. Täiendada eelnõu §1 punkti 5 selliselt, et Arvestatud
salvestatud elektrienergia võrku andmine või Eelnõud muudetud
võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamine
oleks vabastatud võrku antud elektrienergia
mõõdetud andmete põhistest tasudest.
23
9. Täpsustada, kas eelnõu §1 punkti 5 Arvestatud
„elektripaigaldis“ definitsioon hõlmab enda alla ka Eelnõu muudetud
salvestusüksuseid. Kui mitte, siis palume
definitsiooni laiendada, et see kataks ka
salvestamiseks kasutatavaid seadmeid.
10. Palume seletuskirjas hinnata ja täpsustada, kas Mitte arvestatud
eelnõu §122 jõustumisel võib Eesti suuremates Kogukondadele ei anta õigust
linnades tekkida motivatsioon luua KOV-i või hakata jaotusvõrguettevõtjateks.
asumiseltside poolt energiakogukondi, mis Suletud jaotusvõrgu definitsioon
suudavad pakkuda jaotusvõrguettevõtja jääb muutmata.
hinnakirjast odavamat elektri jaotamise teenust
põhjusel, et jaotusvõrguettevõtja pakutava teenuse
hinnad kujunevad tihe- ja hajaasustuses teenuse
pakkumiseks vajalike kulude keskmisena. Lisada
seletuskirja hinnang selliste arengute toimumisele
ning majanduslikud mõjud
Elektrilevi
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. 1. Elektrienergia salvestamisega seonduv. Arvestatud
Ettepanek on määratleda mõiste „salvestamine“ Seletuskirja muudetud
järgmiselt: elektrienergia muundamine
salvestatavaks energiaks, sellise energia
salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine
elektrienergiaks või kasutamine muu
energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia
lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale
või optimeerida koormusi elektrivõrgus, kui
eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia
müümine elektriturul. Oluliseks kriteeriumiks
tuleb pidada salvestatud elektrienergia müümist
elektriturul. Salvestusüksus ei pruugi olla üksnes
elektrivõrgu üksus. Salvestamine võib toimuda ka
turuosaliste elektripaigaldistes, sh elektriautode
akudes.
Määratlus ei pea hõlmama lühiajaliste
pingemuutuste korvamiseks mõeldud lahendusi
(sisaldavad näiteks UPS-i või
superkondensaatoreid). Seetõttu on otstarbekas
sisustada salvestusüksuse mõiste järgnevalt: Üksus,
millega salvestatakse elektrienergiat.
Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste
pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud
seadmeid.
2. 2. Elektritranspordi laadimisega seonduv. Osaliselt arvestatud.
Ettepanek on lisada laadimispunkti mõistele Eelnõu muudetud
laadimistaristu mõiste: Laadimistaristu on
laadimispunktide kogum koos seotud
alasüsteemidega, mis on vajalikud
24
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks. Mõiste lisamine võimaldab
jaotusvõrguettevõtjal ka siseriiklikust olukorrast
lähtudes oma seadusest tulenevaid kohustusi
paremini täita. Laadimistaristu tervikuna
käsitlemine võib olla otstarbekas tehnilisi ja teatud
üleriigilisi eesmärke silmas pidades. Sellest
lähtuvalt on täiendatud ka peatükis „Võrguettevõtja
kõrvaltegevusalad“, avaliku konsultatsiooniga ja
laadimispunktide võõrandamisega seotud sätteid:
(3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või
laadimistaristu avalikul enampakkumisel.
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid
eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna.
(4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga
viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata
teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada,
käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale
kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või
terviklikku laadimistaristut.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku
laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja
elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku
laadimistaristu võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
3. 3. Mõistete „elektriettevõtja“, Mittearvestatud
„jaotusvõrguettevõtja ning „suletud jaotusvõrgu Otseliiniga seonduv ettevõtja on
ettevõtja“ sisustamine. juba seaduses sisustatud (vt.
Ettepanek on elektriettevõtja määratlusse lisada ELTS § 9). Muu jääb muutmata.
tegevus „otseliini kaudu elektrienergia edastamine“
ning sõnastada järgnevalt:
Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes
toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise,
otseliini kaudu elektrienergia edastamise,
jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia
salvestamise, müümise või ostmisega.
Ettepanek on jaotusvõrguettevõtja mõiste sisustada
järgnevalt: …on juriidiline isik, kes vastutab
jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise,
edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja
jaotusvõrgu vajaduspõhise arendamise eest oma
teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul
jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega.
25
Eelnõus jaotusvõrguettevõtja mõistes nimetatud
käitamine ja hooldamine kuulub olemuslikult
seadme ohutuse seaduse valdkonda.
ELTS-i kehtivas redaktsioonis on kasutusel suletud
jaotusvõrgu kui eseme mõiste. Samas on selles ning
ka eelnõus jäänud määratlemata suletud
jaotusvõrgu ettevõtja mõiste ning täpsustamata
sellise ettevõtja õigused ja kohustused ning see,
kuidas need suhestuvad tegevusloaga
võrguettevõtja tegevusloa tingimustega, eriti kuna
vaadeldavas eelnõu versioonis on märkimisväärselt
laiendatud suletud jaotusvõrgu kasutusala
energiakogukondade vaates. Selles kontekstis
võidakse suletud jaotusvõrgu kaudu hakata
elektriga varustama ka füüsilisest isikust tarbijaid.
Eeltoodu võib kaasa tuua suletud jaotusvõrguga
ühendatud turuosaliste varustuskindlusega ja
võrguteenuse osutamise jätkuvusega seotud
probleeme. Elektrilevi teeb selle ära hoidmiseks
ettepaneku täiendada vastavalt
„jaotusvõrguettevõtja“ mõistet või tuua sisse eraldi
mõiste „suletud jaotusvõrgu ettevõtja“, koos sellise
ettevõtja kohustuste ja õigustega. Oluline on
märkida, et Soome elektrituruseaduses on suletud
jaotusvõrgu kasutusala üsna kitsalt piiritletud,
välistades näiteks sellisest võrgust
tarbijakaitseseaduses määratletud tarbijate
elektriga varustamise. Samuti on suletud
jaotusvõrgu ettevõtjate tegevusulatus selgelt
kirjeldatud tegevusloa omamise nõude kaudu.
4. 4. Energiakogukondadega seonduv Osaliselt arvestatud
Nagu eespool märgitud, on eelnõu järgi Suletud jaotusvõrgu mõiste jääb
energiakogukondadel võimalik kasutada oma muutmata. Vt. § 64 lg 16.
liikmete elektrienergiaga varustamiseks suletud
jaotusvõrku. Lisaks võivad energiakogukonna
liikmeks olla ka juriidilised isikud. Eelnõu kohaselt
on kogukonna lubatavate tegevusalade hulgas ka
elektrienergia jaotamine suletud jaotusvõrku
kasutades. Pikaajaline varustuskindluse tagamine
ja võrguteenuse osutamise jätkusuutlikkus ei
pruugi sel juhul olla tagatud. Kõige selle taustal
peab Elektrilevi selguse huvides ja otstarbekaks
lisada täiendada paragrahvi 64 lõikega 16 järgnevas
sõnastuses: Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk,
kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja
võrguteenuse kasutamiseks taotlema
võrguühenduse loomist kehtivas korras.
26
Kogukonna liikme kogukonnast välja astumise
sätteid soovitab Elektrilevi täpsustada järgmiselt:
Energiakogukonna liige võib energiakogukonnast
välja astuda, teatades väljaastumise soovist
energiakogukonnale ette vähemalt kuus kuud.
On ebaselge, millistel tingimustel ja viisil välja
astumine toimuda saab ning millised õigused ja
kohustused osapooltele jäävad. Teades, et
tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjal on kohustus
tagada oma teeninduspiirkonnas võrguteenuse
osutamine, on selgusetu, kuidas toimub
väljaastunud liikme elektriga varustamise
jätkamine ning kes katab vastavad kulud. Ka
sellega seoses peab Elektrilevi asjakohaseks lisada
eelpool toodud säte: Kui isik on pärast 2003. aasta
1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või
tootmiseks oma elektripaigaldise teise
elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga
jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik
tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse
kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist
kehtivas korras.
5. 5. Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele Arvestatud
tarbijale tasude rakendamine. Eelnõu ja seletuskiri muudetud
Eelnõu järgi energiasalvestusüksust omavale
aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt tasusid,
sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva
salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale
paindlikkusteenuse osutamisel. Nimetatud sättes
jääb ebaselgeks, millises kontekstis sõna „topelt“
kasutatakse, praktikas on see ilmselt aktuaalne
võrgutasude vaates. Elektrilevi teeb ettepaneku
sõnastada nimetatud säte järgmiselt: Aktiivne
tarbija maksab edastamistasu elektrienergia
võrgust tarbimise eest, kuid salvestatud
elektrienergia uuesti võrku andmise eest
edastamistasu ei rakendata.
6. Eelnõu punkt 2: Mittearvestatud
13) agregeerimine – juriidilise isiku tegevus, mille Direktiiv lubab olla agregaatoril
käigus ühendatakse paljude tarbijate nii füüsiline kui juriidiline isik
tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia
elektriturul müümiseks või ostmiseks;
7. Eelnõu punkt 3 - 61) elektribörsi hinnaga leping – Arvestatud
ettepanek mõiste kustutada Säte eelnõust kustutatud
8. Eelnõu punkt 5 83) elektrienergia salvestamine – Arvestatud
sõnastusettepanek - elektrienergia muundamine Eelnõu muudetud
salvestatavaks energiaks, sellise energia
salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine
elektrienergiaks või kasutamine muu
energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia
27
lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale
või optimeerida koormusi elektrivõrgus ning
eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia
müümine elektriturul.
Salvestamine võib toimuda ka turuosaliste
elektripaigaldistes. Määratlusest peaksid välja
jääma lühiajaliste pingemuutuste korvamiseks
mõeldud lahendused (nt UPS).
Tegemist ei ole üksnes lühiajalise salvestusega.
Salvestamine saab lisaks eriseadmetele toimuda ka
el.autode laadijates, mis on tarbijate
elektripaigaldised V2G laadijad.
Tegemist on sellise salvestusüksusega, mis ei ole
elektrivõrgu üksus.
9. Eelnõu punkt 84) energiasalvestusüksus –üksus, Arvestatud
millega salvestatakse elektrienergiat (Siin tuleks Eelnõu muudetud
küll vältida seost elektrivõrguga, salvesteid võib ka
vedada mikrovõrku).
Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste
pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud
seadmeid.;
Kas mõistet kasutatakse üksnes siis, kui on võrgu
osa? Mis on mõistete „elektrivõrk“ ja „võrk“ vahe?
Direktiivis on elektrivõrgus üksus, kus
salvestatakse energiat.
Inglise keeles: energy storage facility’ means, in the
electricity system, a facility where energy storage
occurs. ELTSis on seda tõlgendatud kui
elektrivõrgu osa.
Kas see on elektrivõrgu osa või siis ka tarbija
elektripaigaldis?
10. Eelnõu punkt 6, 93) horisontaalselt integreeritud Arvestatud
ettevõtja – ettepanek mõiste kustutada Eelnõu muudetud
11. Eelnõu punkt 7 § 3 - ettepanek täiendada punktiga Osaliselt arvestatud
142 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud
Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos
seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.
12. Eelnõu punkt 8, 152) mikroettevõtja – ettepanek Arvestatud
mõiste kustutada Eelnõu muudetud
13. Eelnõu punkt 9 201) paindlikkusteenus – Arvestatud
sõnastusettepanek: teenus, mis vähendab Eelnõu muudetud
kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust
suurendada või võrgu koormust juhtida ning aitab
võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt, kaasates
elektriturule taastuvatest energiaallikatest
elektrienergia tootjaid, tarbimiskajas osalevaid
turuosalisi või energiasalvestusega tegelevaid
28
ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid
turuosalisi;
14. Eelnõu punkt 10 - Sellega on kavandatud suletud Osaliselt arvestatud
jaotusvõrgu mõistet laiendada Suletud jaotusvõrgu mõistet ei
energiakogukondadega ning sellest johtuvalt muuda aga Elektrilevi pakutud
võidakse suletud jaotusvõrgu kaudu varustada ka säte on muudetud kujul § 64 lg
kodutarbijaid. Samas on jäänud kirjeldamata 16.
suletud jaotusvõrgu ettevõtja tegevusega seotud
raamistik. Seletuskirja lk.9 Neil peab olema
lubatud turul tegutseda võrdsetel tingimustel ja
konkurentsi moonutamata ning neile peaksid
proportsionaalselt ja mittediskrimineerival viisil
kohalduma samad õigused ja kohustused kui
teistele turul olevatele elektriettevõtjatele. Neid
õigusi ja kohustusi tuleks kohaldada vastavalt
nende rollile, näiteks tarbija, tootja, müüjana,
edastajana või agregaatorina. „Õigused ja
kohustused“ on tingivas kõneviisis.
Sellega võib nõustuda, kui viia sisse (§64?)
Elektrilevi poolt eelnevalt pakutud säte:
Kui isik on pärast alates 2003. aasta 1. juulit
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga võrguettevõtja võrk, kohustub isik
taotlema tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse
kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist
kehtivas korras.
15. Eelnõu punkt 11 - Keeleliselt on mõiste sisu Osaliselt arvestatud
ebaselge. Selles kontekstis jääb teenuse sisu Eelnõu muudetud
arusaamatuks.
Sõnastusettepanek - 223) sagedusega mitteseotud
tugiteenus – teenus, mida kasutab võrguettevõtja
püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks
reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu
stabiilsusinertsiks, isekäivitusvõimeks ja
saartalitlusvõimeks
16. Eelnõu punkt 13 – sõnastusettepanek 233) Mittearvestatud
tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse Lepingu olemasolu vajadus
muutmine tarbijate nõusolekul, mis seisneb katab tarbija nõusoleku ära.
tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele,
sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale
või rahalistele stiimulitele, või vastuseks tarbija kas
iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja
aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni
rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles
käsitletakse andmete esitamist ja millega
rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikust
ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikkli 8
lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142)
29
artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu
hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist;
17. Eelnõu punkt 13 234) tarkvõrk – ettepanek mõiste Arvestatud
kustutada Eelnõu muudetud
18. Eelnõu punkt 14 262) tugiteenus – Mittearvestatud
sõnastusettepanek: teenus, mis on vajalik ülekande- Käitamine on sobivam, sest siin
või jaotusvõrgu talitluseks, sealhulgas on mõeldud paigaldatud
tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud elektriseadmete ja -võrkude töös
tugiteenus, välja arvatud koormuse juhtimine; hoidmist.
19. Eelnõu punkt 14 263) täielikult integreeritud Mittearvestatud
võrgukomponent – Direktiivis esitatud sõnastuse
sõnastusettepanek: võrgukomponent, sealhulgas muutmise osas meil nii suurt
salvestusüksus, mis on integreeritud ülekande- või kaalutlusruumi pole.
jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada
ülekande- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel
toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja
koormuse juhtimine;“
20. Eelnõu punkt 15 301) võrgukasutaja – Mittearvestatud
sõnastusettepanek: füüsiline või juriidiline isik, kes Võrgukasutaja muudetud
tarnib või võib tarnida elektrienergiat ülekande- võrguühenduse kasutajaks ning
või jaotusvõrku või kellele tarnitakse või võidakse tõstetud § 66 lg 11.
tarnida ülekande- või jaotusvõrgust
elektrienergiat;
21. Eelnõu punkt 16 331) võrkudevaheline ühendus – Arvestatud
Ettepanek mõiste kustutada Eelnõu muudetud. Vt. § 66 lg 13
22. Eelnõu punkt 17 341) väikeettevõtja – Arvestatud
Ettepanek mõiste kustutada Eelnõu muudetud. Vt. § 44 lg 11
23. Eelnõu punkt 18 sõnastusettepanek – Mittearvestatud
35) ülekandmine - elektrienergia edastamine Sellisena on direktiiv sõnastatud
vastastikku seotud ülikõrgepinge- ja ning siin meil kaalutlusruumi
kõrgepingevõrkudes, kuid mitte tarnimine pole
24. Eelnõu punkt 21 sõnastusettepanek - Mittearvestatud
Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes Otseliiniga seonduv ettevõtja on
toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, juba seaduses sisustatud (vt.
otseliini kaudu elektrienergia edastamise, ELTS § 9).
jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia
salvestamise, müümise või ostmisega.“;
25. Eelnõu punkt 22 - Selle termin alla ei lähe suletud Mittearvestatud
jaotusvõrguettevõtja mõiste. Lisaks ei ole suletud Ei ole seotud direktiivi
jaotusvõrguettevõtja kohustusi ega õigusi ülevõtmisega
sisustatud.
Direktiiv: Suletud jaotusvõrke käsitatakse
käesoleva direktiivi tähenduses jaotusvõrkudena.
Sõnastusettepanek - Jaotusvõrguettevõtja on
juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu kaudu
võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia
koguste mõõtmise ja jaotusvõrgu vajaduspõhise
arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja
asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste
võrkudega
30
29) võrk - seadmed ja komponendid, mis on
omavahel ühendatud funktsionaalselt terviklikuks
ehitiseks, mis on ette nähtud võrguteenuse
osutamiseks. Võrguks ei loeta käesoleva seaduse
tähenduses tarbijapaigaldisi;
30) suletud jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik,
kes vastutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse
osutamise, edastatud elektrienergia koguste
mõõtmise ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu
sidumise eest teiste võrkudega. Suletud
jaotusvõrguettevõtjale kohalduvad seaduse §-d …
Lisaks on oluline sisustada suletud
jaotusvõrguettevõtja võimalikud kohustused
(näiteks suletud jaotusvõrguga ühendatud
tootmismooduli nõutekohasuse tõendamine)
26. Eelnõu punkt 23 § 121. Aktiivne tarbija Arvestatud.
Lõige 2 punkt 5 - Need õigused on antud juba ka Eelnõu muudetud.
teiste seadustega, ei ole põhjust siin neid korrata.
27. Eelnõu punkt 23 § 121. Aktiivne tarbija Mittearvestatud.
Lõige 3 - haldamine on planeerimine, ohje ja seire Tegemist direktiivi sättega,
- ehk intellektuaalne töö paigaldamine on füüsiline mistõttu peab seda ELTS-s
töö. Rolli ei saagi ju delegeerida, delegeerida saab kajastama.
tegevusi. Seda tõsiasja ei ole vaja seadusesse
kirjuatda.
28. Eelnõu punkt 23 § 121 Aktiivne tarbija Osaliselt arvestatud
Lõige 5 sõnastusettepanek: Aktiivne tarbija maksab Eelnõu ja seletuskiri muudetud.
edastamistasu elektrienergia võrgust tarbimise
eest, kuid salvestatud elektrienergia uuesti võrku
andmise eest edastamistasu ei rakendata.
29. Eelnõu punkt 23 § 121 Aktiivne tarbija Mittearvestatud.
Lõige 6 – ettepanek lõige kustutada Tegemist direktiivi kohustusega,
kuna mingit komplekspaindlikusteenuse mõistet ei mistõttu peab seda ELTS-s
ole, siis ei on kõik paindlikusteenused iseseisvad ja kajastama.
ei eristata, kas neid osutatakse üheagselt või mitte.
30. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Osaliselt arvestatud
Lõige 1 punkt 3 - Juhul, kui ELV ettepanekut § 64 Eelnõu muudetud. Vt. § 64 lg 16.
osas sisse ei võeta, siis on mõistlik loetelust
eemaldada jaotamine või lisada jaotamisele ka
ülekandmine energiakogukonna poolt osutatavate
teenuste hulka. Väga oluline on sel juhul lahti
seletada jaotamise mõiste.
§64 ettepanek (vt all):
Kui isik on pärast alates 2003. aasta 1. juulit
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga võrguettevõtja võrk, kohustub isik
taotlema tegevusloaga võrguettevõtja
võrguteenuse kasutamiseks taotlema
võrguühenduse loomist kehtivas korras.
Kui energiakogukond tegeleb elektri jaotamisega,
31
siis kuidas saab järgmise lõike alusel liige
kogukonnast välja astuda?
Sätestamata on kogukonna (arendus) kohustus(ed)
liikmete ees?
31. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Osaliselt arvestatud
Lõige 2 - Jaotusvõrguettevõtjal on kohustus oma Eelnõu muudetud
teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamise
jätkamine tagada? Kes katab kulud?
Puuduvad põhimõtted, kuidas välja astumine
toimuda saab – millistel tingimustel, millise
etteteatamise ajaga ja viisil, millised õigused ja
kohustused jäävad osapooltele?
Võrguteenuse edasise osutamisega seonduv on
reguleerimata. Selge ei ole kogukonna vastutus,
samaselt suletud jaotusvõrgu ettevõtjaga.
32. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Mittearvestatud
Lõige 6 - Energiakogukond ei ole bilansihaldur. Ta Direktiiv lubab
peab bilansihalduri valima, kuid selleks ise olla ei energiakogukonnal olla
saa. bilansihaldur
33. Eelnõu punkt 24 - Ettepanek ühtlustada Mittearvestatud
võrgueeskirjas olevate tootmismoodulite Muudatus ei ole seotud direktiivi
kategooriatega. ülevõtmisega
34. Eelnõu punkt 33 § 422. Tarbimiskaja agregeerimise Arvestatud
kaudu Eelnõu muudetud.
Lõige 3 – sõnastusettepanek: Võrguettevõtja
kehtestab kooskõlastatult Konkurentsiametiga
turuosaliste elektriturul tarbimiskajas osalemise
tehnilised nõuded, arvestades elektrituru tehnilisi
näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust.
35. Ettepanek lisada eelnõule paragrahvi 64 täiendav Osaliselt arvestatud
lõige 16 järgnevas sõnastuses: Vt. § 64 lg 16.
(16) Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit
ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei
ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk,
kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja
võrguteenuse kasutamiseks taotlema
võrguühenduse loomist kehtivas korras;
Jaotusvõrguettevõtjal on kohustus tagada oma
teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamine ka
neile isikutele (sh juriidilistele), kes on välja
astunud suletud jaotusvõrgust, energiakogukonnast
või mõnest ebaseaduslikult rajatud võrgust (nt
kinnisvaraarendajate näitel). Jaotusvõrguettevõtjal
on kohustus tagada turuosalistele ühendus võrguga
ning seega on oluline reguleerida, et liitumine
toimub sellisel juhul võrdselt teiste turuosalistega.
36. Eelnõu punkt 35 sõnastusettepanek – Osaliselt arvestatud
„Ülekandevõrguettevõtja ei tohi keelduda uue Eelnõu muudetud. Vt. § 65 lg 31.
elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse
32
võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus
võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piirangud.“;
Direktiiv: Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue
elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse
võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus
võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piirangud, näiteks ülekandevõime piiratus
põhivõrgu kaugemas osas. Põhivõrguettevõtja
esitab vajaliku teabe.
37. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Mittearvestatud
Lõige 1 – sõnastusettepanek: Direktiivi sõnastus on erinev
Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga
koostööd võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks
osalemiseks siseriiklikul elektriturul.
Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab
põhivõrguettevõtjaga jaotusvõrgu ressurssidel (Kas
silmas on peetud tootmist ja tarbimist?) põhinevate
paindlikkusteenuste osutamise tingimused
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni
määruse (EL) 2017/1485 artikliga 182.
38. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Osaliselt arvestatud
Lõige 4 – sõnastusettepanek: Jaotusvõrguettevõtja Eelnõu muudetud
kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud vähempakkumises osalemise nõuded
Konkurentsiametiga
39. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Osaliselt arvestatud
Lõige 5 – sõnastusettepanek: Käesoleva paragrahvi Eelnõu muudetud
lõikes 2 nimetatud vähempakkumist ei pea
korraldama, kui Konkurentsiamet on teinud
kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on
majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid
turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust.
40. Eelnõu punkt 38 – ettepanek lõige kustutada Mittearvestatud
Direktiivi säte
41. Eelnõu punkt 39 § 7415. Elektrisõidukite Mittearvestatud.
laadimispunkt lõige 1 - Õigusselguse huvides peab
Sellist koostööd tehakse ka teiste turuosaliste ja termin olema defineeritud.
ettevõtetega. Kas on vajalik jätkuvalt seda esile Ühtlasi on tegemist direktiivi
tuua? Või tuleb laadimispunkte terminiga, mistõttu peab seda
omavate/arendavate/käitavate/haldavate ELTS-s kajastama.
ettevõtjatega teha teistsugust koostööd ja kõrvale
kalduda võrdse kohtlemise printsiibist?
42. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud.
laadimispunkt lõige 3 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või
33
laadimistaristu avalikul enampakkumisel.
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid
eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna.
Siinkohal võiks olla sätestatud võimalus
laadimispunktide kogumis võõrandamine. See
peaks olema jaotusvõrguettevõtja enda valik, kas
võõrandada laadimispunktid ükshaaval või
kogumis.
43. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud.
laadimispunkt lõige 4 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud
Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie
aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste
isikute võimalikku huvi omandada, arendada,
käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale
kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või
terviklikku laadimistaristut.
Sellisel juhul tuleb vaadata iga laadimispunkti
eraldi, tänases olukorras on neid 167 tk. Kas
jaotusvõrguettevõtja peab iga 5.a järel hindama, kas
üksikud laadimispunktid on atraktiivsed?
44. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud.
laadimispunkt lõige 5 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku
laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja
elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku
laadimistaristu võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
45. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud
lõige 3 – Direktiiv: Kui energiasalvestusüksused on Sätte lisamise vajadus tuleneb
täielikult integreeritud võrgukomponendid, mida ei otseselt direktiivist
kasutata tasakaalustamiseks ega ülekandevõime
piiratuse juhtimiseks, siis ei peaks reguleeriva
asutuse nõusoleku korral võrguettevõtjaid allutama
sama rangetele energiasalvestusüksuste omamise,
arendamise, haldamise ja käitamise piirangutele.
Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad
olla sellised energiasalvestusüksused nagu
kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda
võrgu turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi
teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida.
Direktiivis toodud näitlik loetelu ei ole piirav, kuid
silmas tuleb pidada, et täielikult integreeritud
võrgukomponendi puhul ei ole vajalik
Konkurentsiameti eraldiseisvat otsust.
34
46. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud
lõige 3 punkt 2 - See on juba täielikult integreeritud Sätte lisamise vajadus tuleneb
komponendi tunnus. otseselt direktiivist
47. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud
lõige 4 - Punktil puudub praktiline väärtus, kui Sätte lisamise vajadus tuleneb
tegemist on täielikult integreeritud otseselt direktiivist
võrgukomponendiga.
48. Eelnõu punkt 47 sõnastusettepanek - Füüsilisest Osaliselt arvestatud
isikust turuosalisele edastatakse käesoleva Eelnõu muudetud.
paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade kirjalikult või
elektroonilise sidevahendiandmeid või
kontaktandmeid kasutades
49. Eelnõu punkt 50 – ettepanek lõige kustutada Mittearvestatud
Sätte lisamise vajadus tuleneb
otseselt direktiivist
Eesti Gaas
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõuga tuuakse EltSi sisse aktiivse tarbija Osaliselt arvestatud
regulatsioon (planeeritavad § 3 p 14,§ 121). Eelnõu muudetud
Planeeritava § 121 lg 2 punktist 5 nähtub, et
aktiivsetele tarbijatele rakendatakse võrgutasusid,
milles arvestatakse eraldi võrku saadetud elektrit ja
võrgust tarbitud elektrit. Seni ei ole iseseisvalt
elektrienergiat tootnud või otseliini kaudu toodetud
elektrit võrku edastanud tarbijatele võrgutasusid
selliselt rakendatud. Leiame, et taoliste tasude
kehtestamisel tuleb vältida tagasiulatuvaid
muudatusi juba olemasolevates tootmisseadmetes
toodetud elektri tootjate ja tarbijate suhtes. Meie
hinnangul mõjuks see laastavalt riigi taastuvenergia
sektori investeeringukliimale. Olemasolevate
tootmisseadmetega elektrienergia tootjatel ja
sellise elektrienergia tarbijatel oli investeeringu
otsustamise hetkel õigustatud ootus olemasolevale
võrgutasude süsteemile. Tootmissuunaliste
võrgutasude kehtestamine oleks oluline koormav
muudatus võrgutasude süsteemi põhimõtetes.
Aktiivsete tarbijate poolt võrku saadetud elektri
võrgutasude põhimõtete väljatöötamisel tuleks
kindlasti arvestada riigi kliimapoliitika eesmärkide
täitmisega. Fluktueerivate loodusressursside (nagu
päike) kasutamisel elektritootmisel, on tootmise ja
tarbimise tasakaalu saavutamine just kodu- ja
väiketarbijate puhul keeruline. Täiendavad
tootmissuunalised võrgutariifid vähendavad
selliste tarbijate stiimulit ja huvi elektri
35
hajatootmisega tegeleda. Meie hinnangul tuleks ka
edasiulatuvalt kehtestada erand väikestele
tootjatele, kelle tootmisseadme netovõimsus on
kuni 50 kW, arvestades nende vähest mõju võrgu
üldkuludele.
Pigem on hajatootmise üldine mõju positiivne.
Süsteemselt hajutatud elektritootmine omab
toetavat mõju elektrivõrgu talitlusele ja
efektiivsusele. Hajatootmine vähendab
võrgukadusid ning toetab jaotusvõrku
tiputarbimise ajal. Lisaks aitab vähendada vajadust
teha investeeringuid jaotusvõrgu läbilaskevõime
suurendamiseks. Sellest lähtuvalt tuleks läbi viia
analüüs, selgitamaks välja millises mahus omavad
aktiivsed tarbijad positiivset mõju võrgu talitlusele.
Analüüsi tulemusel tuleks määratleda piirmäär
(aktiivsete tarbijate osakaal jaotusvõrguga liidetud
tootmisvõimsustest), mille saavutamisel hakatakse
tootmissuunalisi tariife aktiivsetele tarbijatele
rakendama. Näiteks Portugalis on selliseks
piirmääraks seatud 3%.
2. Mõningaid küsimusi tekkis seoses kodanike Osaliselt arvestatud
energiakogukondadega (planeeritav 122), mistõttu Seletuskiri muudetud
palume selle idee seletuskirjas rohkem lahti
seletada.
Kuna kodanike energiakogukonna näol on tegemist
uue moodustisega, siis palume seletuskirjas
täpsemalt välja tuua, kas kodanike
energiakogukonnaks saab lugeda vaid kindlas
piirkonnas tegutsevat juriidilist isikut või ei pea
kogukonna tegevus olema kuidagi mõne
piirkonnaga seotud.
Oleme aru saanud, et kodanike energiakogukond
või tegutseda nii uute, kui ka juba olemasolevate
varade baasil. See on eriti aktuaalne elektrienergia
tootmisega ja jaotamisega tegelemisel. Palume
seda seletuskirjas lähemalt selgitada.
3. Eelnõuga täiendatakse EltSi §-ga 7415. Tervitame Arvestatud
mõtet, mille kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal Konkurentsiamet võib
kohustus laadimispunkti panemiseks avalikule tingimuste kooskõlastamisel
enampakkumisele. Et välistada ebamõistlikke arvesse võtta elektrisõidukite
enampakkumise tingimusi, teeme ettepaneku laadimispunkti või
lisada, et enampakkumise alghind peab olema laadimispunktide kogumisse
mõistlik. Näiteks lähtuma vara bilansilisest tehtud investeeringu
väärtusest. jääkväärtust.
4. Eelnõuga luuakse uus § 821, mis reguleerib Mittearvestatud
võrdlemisvahendit. Leiame, et viidatud § lg-ga 7 on Võrdlemisvahend peab olema
mindud kaugemale direktiivis nõustust, kuna on kättesaadav kõigi jaoks, et
kohustatud elektrimüüjat edastama oma kõigi võrrelda pakkumisi, seal hulgas
36
pakutavate elektripakettide andmed. Kuna kodutarbijatele ja
paragrahvi ja direktiivi eesmärk on anda teavet mikroettevõtjatele peab olema
kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele, siis ilmselgelt võrdlusvahend tasuta
ei saa kohustus hõlmata kõiki pakette. Samas ei juurdepääsuga.
peaks ka kodutarbijate ja mikroettevõtjate puhul Direktiivi kohaselt tuleb tagada,
olema kohustust edastada kõiki pakutavaid pakette, et vähemalt üks vahend annab
müüjal peaks olema valikuvõimalus. Direktiivist ülevaate kogu turust.
„kõigi“ pakettide info edastamise kohustust ei tule,
seega palume jätta see sõna eelnõust välja.
Lisaks juhime tähelepanu, et samas lõikes on
esitatud kohustus esitada teave võrdlemisvahendi
käitajale ja süsteemihaldurile, kuid § 39 lg 9
kohaselt ongi süsteemihaldur ise võrdlemisvahendi
käitaja.
5. Soovime teha mõned ettepanekud ka eelnõu Arvestatud.
terminoloogia kohta. Eelnõus on mõnel juhul Eelnõu muudetud
defineeritud termineid, mida eelnõu tekstis ei
kasutata, nt terminid „horisontaalselt integreeritud
ettevõtja“, „sidusettevõtja“ ja „väikeettevõtja“.
Definitsiooni andmise ainuke eesmärk on selgitada
tekstis kasutatud terminit. Seetõttu soovitame
viidatud mõisted välja jätta.
6. Lisaks on Eesti Gaasil ettepanek täiendada Mittearvestatud
eelnõud EltS § 59 lg 25 muudatusega. Viidatud sätte Ei ole seotud direktiivi
kehtiva sõnastuse kohaselt võib tootja alla 50 kW ülevõtmisega
elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud
elektrienergia eest saada elektri tootmise eest
toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse
hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning
asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja
saanud riigilt investeeringutoetust.
Tootmisseadmete planeerimisel ja ehitamisel
sõltub tootja suurel määral võrguettevõtete
võimekusest vajalike mõõtepunktide
väljaehitamisel. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku
võtta arvesse toetuse määramisel tootmisseadme
valmimistähtaega sõltumata võrguliitumise
valmimise ajast, ehk elektrienergia tootmise nõude
asemel kasutada põhimõtet, et tootmisseade peab
olema võimeline elektrienergiat tootma. Sama
põhimõtet kasutati ka kuni 1 MW tootmisseadmete
puhul.
Arvestades, et Eestile antud riigiabi loas puudub
viide kuni 50 kW tootmisseadmete eraldiseisvale
käsitlusele, on meie ettepanek suurendada EltS § 59
lg 25 piirmäära. Võttes arvesse Eesti keskmisi
äriettevõtteid oleks mõistlik piir vähemalt 200 kW,
et katta arvestaval määral selliste ettevõtete
energiatarbimist taastuvenergiaga.
37
Eestis taastuvenergiat tootvate seadmete rajamine
on edukalt hoogu kogunud, kuid arvestades toetuse
peatset lõppemist, lõppeks seadmete rajamine
alates 2021 peaaegu täielikult. Inimeste teadlikkus
on aga alles sel aastal oluliselt tõusnud. Seega
aitaks taastuvenergia tootmist Eestis oluliselt
suurendada toetuse tähtaja edasilükkamine. Palume
kaaluda riigiabiloa, ja sellest tulenevalt ka EltS § 59
lg 25 muutmist selliselt, et toetust makstakse kuni
31.12.2023.
7. Täiendavalt teeme ettepaneku vähempakkumisele Mittearvestatud
pandava taastuvenergia tootmise toetuse koguse Ei ole seotud direktiivi
suurendamiseks. Alla 1 MW tootmisseadmete ülevõtmisega
rajamise iga-aastane maht ei ole proportsioonis riigi
taastuvenergia eesmärkidega. Vähempakkumise
mahtu tuleks oluliselt suurendada, arvestades, et
vähempakkumisel kujuneb toetuse määr
madalamaks kui seni kehtiv toetusmäär.
Samamoodi tuleks riigi jaoks parima tulemuse
saavutamiseks pikendada tähtaega
vähempakkumisel edukaks kuulutatud pakkujate
tootmisseadmete valmimise osas. Eriti positiivset
mõju omavad sellised energiasektori projektid
hetke kriisiolukorrale ning aitavad sellest
taastumisel.
Eesti Elektritööstuse Liit
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Elektrituru seaduse mõistete selgem sisustamine. Osaliselt arvestatud.
Liit teeb ettepanekud eelnõu terminoloogia ja Eelnõu muudetud
mõistete kohta, mis vajaksid selgemat sisu või
eelnõu tekstist välja jätmist. Eelnõus on
määratletud mõisteid, mida eelnõu tekstis ei
kasutata: „horisontaalselt integreeritud ettevõtja“,
„sidusettevõtja“ ja „väikeettevõtja“. Seetõttu
soovitame antud mõisted võimalusel eelnõust välja
jätta. Samas on vajalik mõistete „elektriettevõtja“,
„jaotusvõrguettevõtja“ ning „suletud jaotusvõrgu
ettevõtja“ täpsem sisustamine eelnõus, sest näiteks
eelnõus jaotusvõrguettevõtja mõistes nimetatud
käitamine ja hooldamine kuulub olemuslikult
seadme ohutuse seaduse valdkonda. Samuti on
eelnõus jäänud määratlemata suletud jaotusvõrgu
ettevõtja mõiste ning täpsustamata sellise ettevõtja
õigused ja kohustused ning asjaolud kuidas need
lõimuvad tegevusloaga võrguettevõtja tegevusloa
tingimustega. Eeltoodu võib kaasa tuua suletud
jaotusvõrguga ühendatud turuosaliste
38
varustuskindlusega ja võrguteenuse osutamise
jätkuvusega seotud probleeme
2. Elektrituru direktiivi rangema sõnastuse Osaliselt arvestatud
rakendamise põhjendamatus Eestis. Euroopa Liidu Eelnõu muudetud
elektri siseturu direktiiv ei näe ette teatud
piirangute kehtestamist ning eelnõus tehtav
ettepanek seab Eesti jaotusvõrgud ebavõrdsemasse
konkurentsipositsiooni võrreldes teiste
liikmesriikide ettevõtetega. Direktiivi sätted ei
keela olla elektriettevõttel elektri jaotusvõrgu
omanikuks ning ei keela elektriettevõtte juhatuse
või nõukogu liikme määramist elektri jaotusvõrgu
nõukogusse. Seletuskirjas väidetu, et võetaks üle
direktiivi 2019/944 sätted, on põhjendamatu. Antud
redaktsioon on EL elektri siseturu direktiivides
olnud alates ajast direktiivi 2003/54 vastu
võtmisest, mis rakendus 2007. aastal. Täna kehtiv
elektrituruseaduse sisu ja sõnastus juba tagavad
täies ulatuses siseturu direktiivi (EL) 2019/944
artikli 35 nõuete efektiivse täitmise. Täiendavad
piirangud eelnõus ei ole Eesti kontekstis
põhjendatud ega vajalikud ja ka direktiiv ise
sätestab, et sõltumatuse tagamisel ei teki kohustust
jaotusvõrgu varade eraldamiseks vertikaalselt
integreeritud ettevõtja omandist. Muudatus ei
võimaldaks ükskõik millisel emaettevõttel teostada
oma tütarettevõttest elektri jaotusvõrguettevõtja
suhtes õigusi, mis on Euroopa Liidu regulatsiooni
poolt lubatud. Seega on asjaolu, et ainult ühe Eesti
elektri jaotusvõrgu suhtes soovitakse rakendada
selliseid nõudeid on ilmselgelt ebaproportsionaalne
ja diskrimineeriv. Elektrituru direktiiv lubab
ettevõtte omanikul määrata enda esindajaid elektri
jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmeteks ning ka
Eestis ei ole alust seda põhimõtet kitsendada.
3. Elektrienergia salvestamine. Teeme ettepaneku Arvestatud
määratleda mõiste „salvestamine“ eelnõus Eelnõu muudetud
sõnaselgemalt, sest tegemist võib olla ka teatud
salvestusüksustega, mis ei ole elektrivõrgu üksus.
Näiteks salvestamine võib toimuda turuosaliste
elektripaigaldistes, sh elektriautode akudes.
Seetõttu saab „energiasalvestusüksus“ olla ka
üksus, millega salvestatakse elektrienergiat
väljaspool elektrivõrku. Energiasalvestusüksusele
tasude kohaldamine võiks samuti olla sätestatud, et
salvestatud elektrienergia võrku andmisel või
võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamisel
vabastatakse võrku antud elektrienergia mõõdetud
andmete põhistest tasudest. Antud ettepanekud
võimaldavad direktiivis sätestatult laiemalt elektri
39
salvestamist elektrisüsteemis, aga mitte ainult
elektrivõrgus nagu on sätestatud eelnõus. Eesmärk
on laiendada elektri salvestamise õigust kõikidele
turuosalistele. Samuti täiendada eelnõus
elektripaigaldise mõistet salvestusüksusena ja
arvata sellise üksuse hulka ka elektrisõiduki aku.
Topeltmaksustamise vältimiseks teeme ettepaneku
vabastada salvestatud elektrienergia võrku
andmisel või võrguettevõtjale paindlikkusteenuse
osutamisel võrku antud elektrienergia mõõdetud
andmete põhistest võrgutasude, elektriaktsiisi ja
taastuvenergia tasu maksmise kohustusest.
Viimane ettepanek tuleks kehtestada sõltumata
sellest, milline turuosaline salvestamisega tegeleb.
Eelnõus on sätestatud, et seda saab rakendada ainult
aktiivsete tarbijate suhtes, mis tähendab seda, et
eelnõu diskrimineerib välja pakutud sõnastuse
kohaselt kõigi teiste turuosaliste tegutsemist
salvestuse valdkonnas. See ei ole korrektne.
4. Elektritranspordi laadimistaristu. Liit teeb Osaliselt arvestatud
ettepaneku lisada eelnõus laadimispunkti mõistele Eelnõu muudetud
ka laadimistaristu mõiste. Antud mõiste lisamine
võimaldaks elektri jaotusvõrguettevõtjatel
siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest
tulenevaid kohustusi tõhusamalt täita. Samuti on
laadimistaristu tervikuna käsitlemine, silmas
pidades tehnilisi ja teatud üleriigilisi eesmärke,
otstarbekohane. Eelnõus esitatud kohustus viia
turutestid läbi ainult laadimispunktide lõikes ning
turu huvi korral panna taristu osad
enampakkumisele eraldi laadimispunktide kaupa,
killustab liigselt arengujärgus olevat
elektrisõidukite laadimisega seonduvat taristut.
Antud lähenemine ei toeta elektritranspordi
laadimistaristu kui terviku arengut. Sellest lähtuvalt
on mõistlik ka täiendada avaliku konsultatsiooniga
ja laadimispunktide võõrandamisega seotud eelnõu
sätteid.
5. Sõltumatu energiavahendaja õigused ja Osaliselt arvestatud
kohustused. Eelnõu sätestab, et agregeerimisega Eelnõu muudetud
tegeleval turuosaliselt peab olema bilansivastutus,
samas on kõrvale jäetud sõltumatu
energiavahendaja tegevusest põhjustatud kulude
hüvitamine teistele turuosalistele, näiteks
agregeeritava tarbija elektrimüüjale või
bilansihaldurile. Juhul kui eelnõu teksti ei täiendata
siis diskrimineeritakse teisi turuosalisi
(bilansihaldurid, müüjad) ning võimaldatakse
sõltumatutel energiavahendajatel ja nende poolt
agregeeritavatel tarbijatel tegutseda mitte
40
turupõhiselt. Samas ei ole eelnõust tekstist
võimalik mõista kuidas erinevad elektrimüüja ja
agregaator. Liidu ettepanek on täiendada eelnõu
seletuskirja võrdleva kirjeldusega bilansihalduri,
elektrimüüja ja agregaatori õiguste ja kohustuste
erinevuse kohta, et tekiks õigusselgus erinevate
osapoolte õiguste ja kohustuste kohta.
6. Süsteemihalduri poolt hangitavad teenused. Liit Arvestatud
teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p 11, 14, 29 ja Eelnõu ja seletuskiri muudetud
37 sõnastust eesmärgiga kohustada
põhivõrguettevõtjat lähtudes direktiivi artiklist 51
koostama ja järgima pikaajalist plaani süsteemi
tugiteenuste hankimiseks. Antud ettepaneku
selgem sätestamine annaks turuosalistele selguse
põhivõrguettevõtja poolt turult hangitavate
teenuste osas ja piiraks võimalusi tugiteenuste
mitte-turupõhiseks kasutamiseks, mis ei ole
kooskõlas direktiivi põhimõtetega.
Eesmärk oleks toetada teenuste hankimisel
läbipaistvat avalikku vähempakkumist ning
suunata põhivõrguettevõtja ja Konkurentsiameti
kindlalt turutestide läbiviimise protsessi.
7. Sõltumatu hinnavõrdlusportaal. Eelnõu kohaselt Arvestatud
peab süsteemihaldur looma sõltumatu Eelnõu muudetud
võrdlusvahendi 2021. aasta lõpuks ning see peab
võimaldama võrrelda kõigi elektrimüüjate
hinnapakette tarbijatele, kelle aastane
elektritarbimine ulatub 100 MWh-ni. Liit teeb
ettepaneku täiendada ja muuta eelnõu § 1 punkti 4,
sest eelnõu sätted on võrreldes direktiiviga
rangemad seades elektrimüüjatele kohustuse
esitada hinnavõrdlusportaalidele informatsiooni
kõikide tarbijatele pakutavate hinnapakettide
kohta. Samas on hinnapaketid erineva
ülesehitusega, mistõttu tarbijad ei saa adekvaatset
võrdlusbaasi ning see tekitab omakorda
ebaselgust. Kõikide hinnapakettide avaldamise
asemel tuleks võrgueeskirjaga sätestada
süsteemihaldurile edastatava informatsiooni
ühtsed karakteristikud ja nõuda elektrimüüjatelt
üksnes nimetatud alustel hinnainformatsiooni
edastamist süsteemihaldurile. Antud ettepanek
tekitab ühtsetel alustel süsteemihaldurile
informatsiooni, mida on võimalik omavahel
võrrelda ja tarbijale mõistetavalt esitada.
Nimetatud karakteristikute loomisel tuleks lähtuda
asjaolust, et need toetaks uute ja innovaatiliste
teenuste arendamist ja ei pärsiks ettevõtete
motivatsiooni luua eristuvaid ja tarbijatele
atraktiivseid hinnalahendusi.
41
8. Energiakogukonnad. Direktiiv annab riikidele Mittearvestatud
õiguse lubada energiakogukonnal saada Säte jääb eelnõust välja
jaotusvõrguettevõtjaks üldises korras või suletud
jaotusvõrgu ettevõtjaks. Eelnõu seletuskirja
kohaselt lubatakse energiakogukondadel jaotada
elektrienergiat kogukonna siseselt läbi suletud
jaotusvõrgu, samas säilitades liitumise
tavavõrguga. Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt
on suletud jaotusvõrk geograafiliselt piiratud
üksus. Eelnõu seletuskiri sätestab, et
energiakogukonna loomine ei ole piiritletud ega
seotud kinnistu piiridega, võrgu pikkusega jm. Liit
teeb ettepaneku eelnõu sõnastust täpsustada,
määratledes täpsemalt energiakogukonnad ja
suletud jaotusvõrgud. Lisaks teeme käesolevaga
eelnõu väljatöötajale ettepaneku hinnata, kas
kavandatud seaduse muudatus tekitab
tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjal probleeme oma
kohustuste täitmisel teeninduspiirkonnas
võrguteenuse osutamisel, sest on selgusetu, kes
katab vastavad kulud näiteks kehtestatud
solidaarsusprintsiibi lõhkumisega?
Energiakogukondade on võimalus pakkuda
odavamat elektri jaotamise teenust põhjusel, et
jaotusvõrguettevõtete teenuse hinnad linnades on
tegelikest kuludest oluliselt kõrgemad seoses
maapiirkonnas tekkivate suurte kulude tõttu.
Eelnõu seletuskirjas võiks olla kajastatud vastava
riski suurus ning sellega kaasnevad mõjud, sh
sotsiaal-majanduslikud mõjud.
Eesti Energia
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Jaotusvõrguettevõtte nõukogu koosseis Osaliselt arvestatud
Ettepanek: Muuta eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS Paragrahv 16 ja 18 sõnastus
paragrahv 18 lõige 1) sõnastust järgmiselt: „(1) Kui Euroopa Komisjoniga
jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 läbiarutatud ja kooskõlastatud.
tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või
nõukogu liige samal ajal olla
jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu
seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige
ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga
ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase
majandustegevuse eest.“;
Põhjendused: EE teeb ettepaneku loobuda
jaotusvõrguettevõtte juhtimislikes erisustes
karmimate piirangute seadmisest, kui on sätestatud
42
elektrituru direktiivis. EE ettepaneku kohaselt
peaks jaotusvõrguettevõtte omaniku seaduslikel
esindajatel olema ka edaspidi õigus tegutseda
jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmena. Uus
direktiiv, nagu ka sellele eelnenud direktiivid
jätavad jaotusvõrgu nõukogule üksnes väga kitsa
otsustuspädevuse, mis on seotud otseselt omaniku
poolt ettevõttesse pandud vara väärtuse tagamisega
ning välistab nõukogu sekkumise tegevjuhtimisse.
Direktiiv lubab omanikul määrata enda esindajaid
jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmeteks ning ka
Eestis ei ole põhjust seda keelata.
Viimast kinnitab ka lähiriikide praktika. Näiteks
Leedus kuulub Ignitis Gruppi (tegeleb nii elektri
tootmise, kui ka müügiga) 1,6 miljonit klienti
teenindav jaotusvõrgu ettevõte Energijos
Skirstymo Operatorius AB, mille nõukogus
osalevad Ignitis Grupi juhatuse esimees ja
finantsdirektor. Leedus kehtivad õigusaktid sellist
praktikat mingil viisil ei keela ja EE-le teadaolevalt
ei ole Leedul kavas kehtivat regulatsiooni selle osas
ka muuta, sest direktiivi sätteid
jaotusvõrguettevõtte juhtimislike erisuste osas pole
juba pikemat aega muudetud.
Läti suurim jaotusvõrguette AS Sadales Tikls (üle
800 000 kliendiga) kuulub kohaliku elektritootja ja
müüja Latvenergo gruppi (Latvenergo omab 100%
AS Sadales Tikls aktsiatest). Kuigi Sadales Tikls’i
puhul on ettevõtte nõukogu ja aktsionäride
üldkoosoleku rollid ühendatud (nõukogu ettevõtte
struktuur ette ei näe), siis on jaotusvõrguettevõtte
juhatus kohustatud üldkoosolekuga (ehk
Latvenergo juhatusega) kooskõlastama enda
aastaeelarve ja olulisemad majanduslikud
eesmärgid. Lätis kehtiv regulatsioon seda ei keela,
küll keelab regulatsioon emaettevõttel sekkuda
jaotusvõrguette igapäevasesse majandustegevusse.
EE-le teadaolevalt ei ole ka Lätis kavas hetkel
kehtivat regulatsiooni muuta.
Seetõttu jääb eelnõus esitatud MKM-i ettepanek
elektrituruseaduse muutmise osas viitega EL-i
direktiivi sätete muutusele arusaamatuks. MKM-i
ettepanekut vastustavad täiendavad õiguslikud
põhjendused on lisatud käesoleva kirja juurde
lisana.
2. Energia salvestamine Osaliselt arvestatud
Ettepanekud: Muuta eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS Eelnõu muudetud
paragrahv 3 punktid 83 ja 84) järgmiselt:
43
83) energia salvestamine – elektrienergia
muundamine salvestatavaks energiaks, sellise
energia salvestamine ning seejärel
taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine
muu energiakandjana eesmärgiga lükata
elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest
hilisemale ajale või optimeerida koormusi
elektrisüsteemis, kui eelnevaga kaasneb
salvestatud elektrienergia müümine elektriturul;
elektrienergia salvestamine – elektrivõrgus
elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine
tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia
muundamine salvestatavaks energiaks, sellise
energia salvestamine ning seejärel selle
taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine
muu energiakandjana;
84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldis, kus
salvestatakse energiat, sh elektrisõiduki aku
elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse
elektrienergiat.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3
punkt 9) järgmiselt: 9) elektripaigaldis –
elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,
muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks,
müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete,
juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3
punkt 23) järgmiselt: 23) süsteem – elektrienergia
tootmise, edastamise ja tarbimise tehniline
süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil
asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega,
tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega
ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja
sidesüsteemidega ning elektrit tarbivad seadmed,
s.h energiasalvestusüksused.
Täiendada eelnõu uue paragrahviga „Tasude
kohaldamine energiasalvestusüksusele“ järgmises
sõnastuses: „Energia salvestamisele ei kohaldu
mõõdetud andmete põhised tasud.“
Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on:
(i) võimaldada elektri salvestamist laiemalt
elektrisüsteemis nagu sätestab direktiiv, mitte
ainult elektrivõrgus nagu on esitatud eelnõus, sh
44
laiendada elektri salvestamise õigus kõigile
turuosalistele;
(ii) täiendada elektripaigaldise definitsiooni
salvestusüksusena ning arvata sellise üksuse hulka
selgelt ka elektrisõiduki aku;
(iii) topeltmaksustamise vältimiseks vabastada
salvestatud elektrienergia võrku andmisel või
võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel
võrku antud elektrienergia mõõdetud andmete
põhistest võrgutasude, elektriaktsiisi ja
taastuvenergia tasu maksmise kohustusest.
Viimane säte tuleks seejuures kehtestada
sõltumata sellest, milline turuosaline
salvestamisega tegeleb. Eelnõus on praegu
viidatud, et seda võidakse rakendada ainult
aktiivsete tarbijate suhtes. See tähendab, et eelnõu
diskrimineerib praeguse sõnastuse kohaselt kõigi
teiste turuosaliste tegutsemist salvestuse
valdkonnas mida ei saa pidada korrektseks.
Arvestades, et nimetatud tasude arvestuse aluseks
olevad ajaperioodid on erinevad, teeme eelnõu
algatajale ettepaneku analüüsida ja esitada
ettepanekud salvestatud ja võrku antud
elektrienergia ühtseks ajaliseks kohtlemiseks.
3. Põhivõrguettevõtja/süsteemihalduri poolt Osaliselt arvestatud
hangitavad teenused Eelnõu muudetud
Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 punkti 11
(ElTS paragrahv 3 punkt 223) sõnastust järgmiselt:
223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus,
mida kasutab võrguettevõtja püsitalitlusolekus
pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks
(sh võrgust võetav reaktiivvõimsus ja võrku antav
reaktiivvõimsus), kohaliku võrgu
stabiilsusinertsiks (inerts), lühisvooluks (sh
lühisvõimsus), isekäivitusvõimeks ja
saartalitlusvõimeks;
Täiendada eelnõu § 1 punkti 14 (ElTS paragrahv 3
punkt 263) sõnastust järgmiselt:
263) täielikult integreeritud võrgukomponent –
võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus
(kondensaatorid või hoorattad; ning välja arvatud
akudel põhinevad energiasalvestusüksused), mis
on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille
ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu
turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud
tasakaalustamine ja ülekoormuse juhtimine.
45
Täiendada eelnõu § 1 punkti 29 (ElTS paragrahvi
39 lõiget 1 punktiga 152) järgmises sõnastuses:
152) alates 01.01.2021 hangib tugiteenuseid
turuosalisi mittediskrimineerival moel, et tagada
võrgu talitluskindlus. Sealhulgas teavitab
süsteemihaldur turuosalisi aegsasti oma
tugiteenuste tehnilise vajaduse osas ja võimaldab
teenuste hankimisel piisavat ettevalmistusaega.
Selleks valmistab ja avaldab süsteemihaldur ette
pikaajalise hankeplaani koos eeldatavate
tugiteenuste mahtudega selliste tugiteenuste
hankimiseks.“;
Muuta eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahvi 663
pealkiri) järgmiselt: „663. Tugiteenused
Tasakaalustamisteenused
Muuta ja täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS
paragrahvi 663 lõiked 1, 4 ja 5) järgmiselt:
„(1) Võrgu talitluskindluse tagamiseks hangib
põhivõrguettevõtja vähempakkumise korras
ülekandevõrgu toimimiseks vajalikud
tugiteenused. Kui põhivõrguettevõtja osutab
sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta
võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud
tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise
korras.
(4) Põhivõrguettevõtja kaasab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse
kõik tugiteenuseid tasakaalustamisteenuseid
pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
vähempakkumist ei pea korraldama, kui
Konkurentsiameti hinnangul on tugiteenuste
tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine
majanduslikult ebatõhus. Majanduslikult
ebatõhusaks võib turupõhist pakkumist hinnata
juhul kui teistele isikutele ei ole Konkurentsiameti
läbi vaadatud ja heaks kiidetud avatud, läbipaistva
ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse
tulemusel antud õigust omada, arendada, hallata ja
käitada tugiteenuseid osutavaid seadmeid, või nad
ei suutnud neid teenuseid osutada mõistliku hinna
eest ja õigeaegselt.
Täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahv
663 uus lõige 8) järgmises sõnastuses:
(8) Põhivõrguettevõtja ei tohi rakendada
tootmisseadmetele tingimusi, mis kohustaks
tootmisseadmeid pakkuma põhivõrguettevõtjale
46
tugiteenuseid tasuta või diskrimineeriva tasu
põhiselt.
Kustutada eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahvi
7416 lõiked 8 ja 9) järgmised sätted:
(8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei
kohaldata täielikult integreeritud
võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akudel
põhinevate energiasalvestusüksuste suhtes, mille
kohta jaotusvõrguettevõtja on lõpliku
investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4.
juulil ning põhivõrguettevõtja on lõpliku
investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2024. aastal,
tingimusel et: 1) akudel põhinevad
energiasalvestusüksused ühendatakse võrku
hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku
investeerimisotsuse tegemist; 2) akudel
põhinevad energiasalvestusüksused on
integreeritud võrku; 3) akudel põhinevaid
energiasalvestusüksuseid kasutatakse üksnes
võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks
taastamiseks võrgu häirete korral, taastamist
alustatakse viivitamatult häire ilmnemisel ja
võrguturvalisuse taastamine lõpetatakse koheselt,
kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi
lahendada ning 4) akudel põhinevatel
energiasalvestusüksustes salvestamist ei kasutata
selleks, et osta või müüa elektrienergiat
elektriturul.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud
investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja on
võtnud kohustuse, mille tõttu oleks investeeringu
tegemata jätmine seotud kuludega.“;
Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on:
(i) kohustada põhivõrguettevõtjat lähtuvalt
direktiivi artiklist 51 koostama ja järgima
pikaajalist plaani süsteemi tugiteenuste
hankimiseks, mis annaks turuosalistele selguse ja
kindluse põhivõrguettevõtja poolt turult
hangitavate teenuste osas;
(ii) piirata võimalusi tugiteenuste mitte-
turupõhiseks kasutamiseks, mis ei ole kooskõlas
direktiivi põhimõtetega. Toetada teenuste
hankimisel läbipaistvat avalikku vähempakkumist
ning suunata põhivõrguettevõtjat ja
Konkurentsiametit turutestide läbiviimisele.
(iii) Toetada uute akudel põhinevate
energiasalvestusüksuste turupõhist hankimist,
47
rajamist ja kasutamist, arvestades selliste
tehnoloogiate ja lahenduste kõrget
arengupotentsiaali.
Antud ettepanek on kooskõlas direktiivi artikliga
54 lõikega 4 ja 5, kuna need käsitlevad avaliku
konsultatsiooni läbiviimise vajadust nimetatud
seadmete suhtes ja sellisele konsultatsioonile
järgnevaid tegevusi.
EE ettepanek lähtub artikkel 54 lõikest 1, mis ei
näe ette avaliku konsultatsiooni protseduuri
läbiviimist. Samas kehtib vastavalt direktiivi
artikkel 36 osas.
4. Elektrisõidukite laadimistaristu kuulumine Osaliselt arvestatud
jaotusvõrguettevõtjale Eelnõu muudetud
Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga
ElTS paragrahvi 3 koosseisus:
„Laadimistaristu - laadimispunktide kogum koos
seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.“
Muuta eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahv 7415
lõiked 3 – 5) sõnastust järgmiselt:
(3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või
laadimistaristu avalikul enampakkumisel.
Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid
eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna.
(4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga
viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata
teiste isikute võimalikku huvi omandada,
arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud tingimustel
jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite
laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku
laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja
elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku
laadimistaristu võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
Põhjendus: Eelnõus esitatud kohustus viia
turutestid läbi ainult laadimispunktide lõikes ning
turu huvi korral panna taristu osad
enampakkumisele eraldi laadimispunktide kaupa
48
killustab liigselt arengujärgus olevat
elektrisõidukite laadimisega seonduvat taristut.
Selline lähenemine ei toeta taristu kui terviku
arengut. Jaotusvõrguettevõtjal peab olema
võimalik säilitada kaalutlusõigus, kooskõlastatuna
Konkurentsiametiga, kas võõrandada avalikul
enampakkumisel laadimispunktid või terviklik
laadimistaristu.
5. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (sõltumatu Osaliselt arvestatud
energiavahendaja õigused ja kohustused) Muudetud võrgueeskirjas
kajastatud.
Ettepanek: Täiendada eelnõu § 1 punkti 33 (ElTS
paragrahvi 422 uued lõiked 4 ja 5) järgmiste
sätetega:
„(4) Sõltumatu energiavahendaja või temaga
reguleerimislepingu sõlminud tarbija on
kohustatud rahaliselt hüvitama teistele
turuosalistele või teiste turuosaliste
bilansihaldurile tarbimiskaja aktiveerimise tõttu
tekkinud kulud.“
„(5) Lõikes 4 nimetatud hüvitise arvutusmeetodi
kinnitab majandus- ja taristuminister sellekohase
määrusega.“
Põhjendused: Eelnõu nõuab agregeerimisega
tegelevalt turuosaliselt küll bilansivastutust, kuid
täielikult on kõrvale jäetud sõltumatu
energiavahendaja tegevusest põhjustatud kulude
hüvitamine teistele turuosalistele, näiteks
agregeeritava tarbija elektrimüüjale või
bilansihaldurile. Seda võimalust näevad aga
selgelt ette direktiivi sätted (dir. 2019/944, art.17
lg 4). Ilma esitatud täienduseta diskrimineerib
eelnõu teisi turuosalisi (bilansihaldurid, müüjad)
ning võimaldab sõltumatutel energiavahendajatel
ja nende poolt agregeeritavatel tarbijatel tegutseda
mitte-turupõhiselt.
Samuti antakse eelnõuga agregaatorile kõik
elektrimüüja ja bilansihalduri õigused. Samas ei
ole eelnõust võimalik aru saada, mille poolest
erinevad elektrimüüja ja agregaator. Käesolevaga
teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja
arusaadavuse huvides võrdlev tabel bilansihalduri,
elektrimüüja ja agregaatori õiguste ja kohustuste
erinevuse kohta, saamaks selgust erinevate
osapoolte õiguste ja kohustuste kohta.
Lisaks teeme käeolevaga eelnõu väljatöötajale
ettepaneku selgitada, kas ühel turuosalisel võib
49
olla agregaator ilma, et tal oleks elektrimüüjat
ning kas ühel turuosalisel võib ühes tarbimiskohas
olla mitu agregaatorit.
6. Avatud tarnija vahetamine Osaliselt arvestatud
Võrgueeskirja seletuskiri
Ettepanek: Muuta eelnõu juurde lisatud majandus- muudetud
ja taristuministri määruse „Elektrituru toimimise
võrgueeskiri“ kavandi paragrahv 29 lõiget 1
järgnevalt: “(1) Avatud tarnija vahetumine
tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus
avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu
lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda
kollektiivsetes vahetamiskavades.”;
Põhjendus: Puudub selgitus, kuidas on
defineeritud kollektiivsed vahetamiskavad ning
millised uued õigused ja kohustused selle
instrumendiga kaasnevad.
Samuti teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale
ettepaneku selgitada, kas määruse paragrahv 28
täiendamisel lõikega 5 peetakse silmas nii kodu-
kui äritarbijaid, s.t kõiki tarbijaid (“5: Avatud
tarne uue lepingu sõlmimise eest tarbijalt avatud
tarnija tasu ei küsi”).
7. Elektrimüüjate võrdlemisvahend (sõltumatu Osaliselt arvestatud
hinnavõrdlusportaal) Eelnõu muudetud
Ettepanekud: Täiendada ja muuta eelnõu § 1
punkti 41 (ElTS paragrahv 821 lõiked 1, 4, 5 ja 7)
järgmiselt:
„(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle
eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla
100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs
vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil
võrrelda müüjate pakkumisi eeldefineeritud
kriteeriumite lõikes, sealhulgas pakkumiste kohta
pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute
sõlmimiseks.“
„(4) Võrdlemisvahend peab hõlmama sisaldama
võimalikult mitmesuguseid elektrienergia
pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa
elektriturust.“
„(5) Konkurentsiamet kinnitab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumid ning
väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis
vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud
nõuetele.“
50
„(7) Elektrimüüja esitab eeldefineeritud
kriteeriumite lõikes saadab oma kõigi pakutavate
elektripakettide andmed usaldusmärgisega
võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile
võrdlemisvahendi käitaja nõutud viisil.
Võrgueeskirjas kirjeldatakse edastatavate andmete
eeldefineeritud kriteeriumid “;
Lisada eelnõu § 1 punkti 41 (ElTS paragrahvi 821
uus lõige 8) järgmine sõnastus: „(8) Andmete
esitamine käesolevas paragrahvis sätestatud
võrdlemisvahendile ei kohusta müüjaid esitama
andmeid teistele tegutsevatele
hinnavõrdlusportaalidele.“
Põhjendused: Eelnõu kohaselt peab
süsteemihaldur looma sõltumatu võrdlusvahendi
2021. aasta lõpuks ning see peab võimaldama
võrrelda kõigi elektrimüüjate hinnapakette
tarbijatele, kelle aastane elektritarbimine ulatub
100 MWh-ni.
Eelnõu sätted on võrreldes direktiiviga rangemad,
seades elektrimüüjatele kohustuse esitada
hinnavõrdlusportaalidele informatsiooni kõikide
tarbijatele pakutavate hinnapakettide kohta. Samas
on hinnapaketid erineva ülesehitusega, mistõttu
tarbijatel ei pruugi tekkida adekvaatset
võrdlusbaasi ning soovitud selguse asemel võib
see tekitada hoopis segadust. Kõikide
hinnapakettide avaldamise asemel, mis ei oleks
omavahel võrreldavad ja paratamatult tekitaks
tarbijates ebaselgust, tuleks võrgueeskirjaga
sätestada süsteemihaldurile edastatava
informatsiooni ühtsed karakteristikud ning nõuda
elektrimüüjatelt ainult nimetatud karakterisikute
alusel hinnainformatsiooni edastamist
süsteemihaldurile. Ainult sellisel viisil laekub
süsteemihaldurile informatsioon, mida on
võimalik omavahel võrrelda ja tarbijale
arusaadavalt avaldada.
Mainitud karakteristikute väljatöötamisel tuleks
muuhulgas lähtuda sellest, et need toetaks uute ja
innovaatiliste teenuste arendamist ega pärsiks
ettevõtete motivatsiooni luua eristuvaid ja
tarbijatele atraktiivseid hinnalahendusi.
Lisaks oleme seisukohal, et elektrimüüjate
kohustus edastada hinnaandmeid peaks piirduma
51
andmete esitamisega üksnes süsteemihalduri poolt
loodud riiklikule hinnavõrdlusportaalile.
8. Energiakogukonnad Mittearvestatud
Säte jääb eelnõust välja
Direktiiviga antakse riikidele õigus lubada
energiakogukonnal saada jaotusvõrguettevõtjaks
üldises korras või suletud jaotusvõrgu ettevõtjaks.
Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse lubada
energiakogukondadel jaotada elektrienergiat
kogukonna siseselt läbi suletud jaotusvõrgu,
säilitades siiski ühenduspunkt(id) tavavõrguga.
Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele on suletud
jaotusvõrk geograafiliselt piiratud üksus. Eelnõu
seletuskirja kohaselt aga ei ole energiakogukonna
loomine seotud kinnistu piiridega, võrgu
pikkusega jms. Seega on kohane eelnõu sõnastust
täpsustada, seostades selgemini
energiakogukonnad ja suletud jaotusvõrgud.
Lisaks teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale
ettepaneku hinnata, kas kavandatud seaduse
muudatus tekitab näiteks Eesti suuremates
linnades motivatsiooni luua KOV või
asumiseltside poolt energiakogukondi, mis
suudavad pakkuda jaotusvõrguettevõtte
hinnakirjast odavamat elektri jaotamise teenust
põhjusel, et jaotusvõrguettevõtete teenuse hinnad
linnades on tegelikest kuludest oluliselt kõrgemad
maapiirkonnas tekkivate suurte kulude tõttu.
Eelnõu seletuskirjas võiks olla kajastatud vastava
riski suurus ning sellega kaasnevad, sh
majanduslikud, mõjud.
Eleport
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi Mittearvestatud
2019/944 artikkel 33 lõike 2 järgi ei tohi Direktiivi keeld puudutab vaid
jaotusvõrguette-võtjad elektrisõidukite jaotusvõrguettevõtjat.
laadimispunkte omada, arendada, hallaga ega
käitada. Artikkel 33 lõigete 2 ja 3 järgi võivad
jaotusvõrguettevõtjad omada, arendada, hallata ja
käitada elektrisõidukite laadimis-punkte üksnes
oma tarbeks või juhul, kui avatud, läbipaistva ja
mittediskrimineeriva pakkumis-menetluse
tulemusel ei ole õnnestunud elektrisõidukite
laadimispunktide omamise, arendamise, haldamise
ja käitamise õigust teistele isikutele anda.
52
Eelkirjeldatud regulatsiooni eesmärk on tagada
laadimispunktide omamisel, arendamisel,
haldamisel ja käitamisel konkurents.
Jaotusvõrguettevõtjatel oleks oma
põhitegevusalast tulenevalt laadimis-punktide
omamisel, arendamisel, haldamisel ja käitamisel
teiste ettevõtjate ees märkimisväärne eelis,
mistõttu oleks nende tegutsemine
laadimispunktide sektoris konkurentsi oluliselt
pärssiv. Selleks, et kõigile ettevõtjatele oleksid
tagatud laadimispunktide sektoris
konkureerimiseks võrdsed võimalused, teeb
Eleport OÜ seoses elektrituru seaduse muutmise
seaduse eelnõuga ja elektrisõidukite
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava
enampakkumisega järgmised ettepanekud.
Esiteks: seaduses peaks sisalduma keeld, mille
järgi ei tohiks jaotusvõrguettevõtja võõrandada
elektri-sõidukite laadimispunkte
jaotusvõrguettevõtjaga samasse kontserni
kuuluvale ettevõtjale. Elektrilevi OÜ on teatanud,
et arendab elektrisõidukite laadimispunkte
koostöös Eesti Energia AS-iga. Elektrilevi OÜ
emaettevõtjana on Eesti Energia AS-il (või mis
tahes muul Eesti Energia AS-i kontserni kuuluval
ettevõtjal) võimalik saada Elektrilevi OÜ-lt
informatsiooni vabade võimsuste ja
laadimispunktide arendamise sektoris tegutsevate
äriühingute liitumistaotluste kohta ning kasutada
seda informatsiooni elektrisõidukite
laadimispunktide arendamisel. Laadimispunktide
võõrandamine Eesti Energia AS-ile (või mis tahes
muule Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvale
ettevõtjale) ei täidaks seetõttu direktiivi 2019/944
artiklis 33 ettenähtud eesmärki. Seega peaks
seaduses sisalduma keeld, mille järgi ei tohiks
jaotusvõrguettevõtja võõrandada laadimispunkte
temaga samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale.
2. Teiseks: seadus või elektrisõidukite Osaliselt arvestatud
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Konkurentsiamet kinnitab
enampakkumise tingimused peaks nägema selgelt pakkumismenetluse tingimused
ette, et eraldi võõrandamisele kuuluvad üksnes ning jälgib, et pakkumismenetlus
laadimispunktid eelnõu § 1 p 7 (kavandatava oleks läbiviidud ausalt.
seaduse § 3 p 141) tähenduses. See välistaks 2018.
aastal toimunud ELMO kiirlaadimisvõrgustiku
enampakkumisel esinenud olukorda, kus lisaks
laadimispunktidele võõrandati ühe
enampakkumise raames ka ELMO veebidomeen
53
ja kaubamärgi kasutusõigus, haldussüsteem jm.
Laadimispunktide võõrandamine koos muude
süsteemidega või piiravate tingimustega
vähendaks turuosaliste huvi enampakkumisel
osaleda ja seeläbi takistaks direktiivi 2019/944
artiklis 33 ettenähtud eesmärgi täitmist. Seega
peaks seadus või enampakkumise tingimused
nägema ette, et laadimispunktid tuleb võõrandada
eraldiseisvalt mis tahes muudest süsteemidest. Kui
Elektrilevi OÜ soovib lisaks laadimispunktidele
võõrandada ka mingeid muid laadimispunktide
talitust toetavaid süsteeme, siis peaks seda tegema
eraldi enampakkumise raames ja viisil, mis ei
vähendaks turuosaliste huvi ja võimalust
omandada enampakkumiselt üksnes
laadimispunkte.
3. Kolmandaks, seadus või elektrisõidukite Osaliselt arvestatud
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Eelnõu muudetud.
enam-pakkumise tingimused peaks nägema ette, et
laadimispunktid võõrandatakse mitte tervikvarana,
vaid eraldiseisvate üksustena. Laadimispunktide
võõrandamine tervikvarana vähendaks
laadimispunktide arendamise sektoris tegutsevate
äriühingute või sellesse sektorisse siseneda
soovivate äriühingute huvi ja võimalust
enampakkumisel osaleda ning seeläbi takistaks
direktiivi 2019/944 artiklis 33 ettenähtud eesmärgi
täitmist. Laadimispunktide võõrandamine
eraldiseisvate üksustena elavdaks
laadimispunktide arendamise sektorit ja
võimaldaks võõrandada laadimispunktid
enampakkumise raames iga konkreetse
laadimispunkti osas väljakujunenud kõrgeima
hinnaga. Seega peaks seadus või enampakkumise
tingimused nägema ette, et laadimispunktid
võõrandatakse eraldiseisvate üksustena.
4. Neljandaks: seadus või elektrisõidukite Mittearvestatud
laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Direktiiv kohustab läbi viima
enam-pakkumise tingimused peaks nägema ette avalikku enampakkumist.
laadimispunktide omandamise ostueesõiguse
isikutele, kelle kinnistutel laadimispunktid asuvad.
Laadimispunktide võõrandamise tingimused
sellest ei muutuks ja kinnistute omanikud peaksid
omandama laadimispunktid enampakkumise
raames pakutud kõrgeima hinnaga. Küll aga
kaitseks ostueesõigus kinnistute omanike õigust
kinnistuid vallata, kasutada ja käsutada. 2011.
aastal kinnistute kasutamiseks nõusolekuid andes
või kokkuleppeid sõlmides ei osanud kinnistute
omanikud ette näha, et kümme aastat hiljem
54
omavad nende kinnistutel asuvaid laadimispunkte
Elektrilevi OÜ läbiviidava enampakkumise
tulemusel valituks osutunud isikud. Kinnistute
omanikel peaks olema võimalik soovi korral
nende kinnistutel asuvad laadimispunktid
omandada ja nende kinnistutel asuvate
laadimispunktide kaudu ise laadimisteenust
osutada. Seega peaks seadus või enampakkumise
tingimused nägema ette kinnistute omanike
ostueesõiguse.
5. Viiendaks: seadus peaks nägema ette konkreetse Arvestatud
tähtaja, mis ajaks peab olema jaotusvõrguettevõtja Eelnõu muudetud
täitnud eelnõu § 1 punktis 39 (kavandatava
seaduse § 7415 lõikes 3) ettenähtud kohustuse.
Direktiivi 2019/944 artikli 71 järgi tuleb jõustada
artikli 33 järgimiseks vajalikud normid hiljemalt
31. detsembril 2020. Artikli 33 lõikest 2 ja artiklist
71 tulenevalt ei või seega jaotusvõrguettevõtjad
alates 1. jaanuarist 2021 enam elektrisõidukite
laadimispunkte omada, arendada, hallata ega
käitada. Eelnõu § 1 punkti 39 (kavandatava
seaduse § 7415 lõike 3) ja § 2 järgi tekib
jaotusvõrguettevõtjatel aga 1. jaanuaril 2021 alles
kohustus elektrisõidukite laadimispunktid
võõrandada. Eelnõu ei täpsusta, mis ajaks peavad
laadimispunktid võõrandatud olema. Oluline on
välistada võimalik pahatahtlik tõlgendus, justkui
kavandatava seaduse § 7415 lõike 4 järgi peaks
jaotusvõrguettevõtja korraldama 1. jaanuarile
2021 järgneva viieaastase tähtaja jooksul kõigest
avaliku konsultatsiooni ja alles seejärel
kavandatava seaduse § 7415 lõigete 3 ja 5 järgi
(määratlemata tähtajal) enampakkumise
korraldama. Normid, mis kohustavad
jaotusvõrguettevõtjat 1. jaanuaril 2021
laadimispunkte alles võõrandama asuma ja mis ei
sätesta laadimispunktide võõrandamise kohustuse
täitmiseks konkreetset tähtaega, ei ole direktiivi
2019/944 artikli 33 jõustamiseks piisavad. Seega
peaks seadus nägema ette konkreetse tähtaja, mis
ajaks peavad olema laadimispunktid võõrandatud
(või avalik enampakkumine läbi viidud).
Elektrihind.ee
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Lõige 9 sätestab süsteemihalduri kohustuse, luua Osaliselt arvestatud
käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud Eelnõu muudetud.
võrdlemisvahend ja käitada seda. Süsteemihaldur loob
55
On loodud kohustus luua ja käitada võrdlemisvahendi juhul kui
võrdlemisvahendit, aga kuna direktiiv nõuab, et seaduse jõustumisest aasta
Eestis oleks vahend olemas ja meie oleme sellise jooksul pole ükski turul tegutsev
vahendi loonud ja seda aastaid käidelnud, siis peaks võrdlemisvahend usaldusmärgist
sõnastust täiendama, kas tegevuse edasiandmise saanud.
või muul viisil.
2. Lõige 10 sätestab süsteemihalduri loodava Osaliselt arvestatud
võrdlemisvahendile nõude, anda ülevaade kogu Eelnõu muudetud.
elektriturust. Vaata punkt 1. Süsteemihaldur loob
võrdlemisvahendi juhul kui
seaduse jõustumisest aasta
jooksul pole ükski turul tegutsev
võrdlemisvahend usaldusmärgist
saanud.
3. Punkt 1 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab Mittearvestatud
olema turuosalistest sõltumatu ning tagama, et Direktiivist tulenevalt on
elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt, mis ühe sätestatud nõuetekohasele
võimalusena on tagatud nii, et elektriettevõtjatel ei võrdlemisvahendile teatud
ole võimalik eelisjärjekorda endale osta. tingimused. See ei välista pidada
Täiendada, sest see oleks tegevusvabadust asjata nõuetele mittevastavat
piirav. Samas on selge see, et tulemus peab olema võrdlemisvahendit.
selgelt eristuv ja seepärast lisaks lõppu lause „....
osta või kui on, siis selgelt eristatud kujul.“
4. Punkt 2: Võrdlemisvahendi sõltumatuse tagab Mittearvestatud
erapooletu rahastamisallikas. Direktiivist tulenevalt on
Siiani on sõltumatus tagatud olnud sellega, et sätestatud nõuetekohasele
pikaajalise usaldusväärtuse saavutamiseks ja võrdlemisvahendile teatud
hoidmiseks on sõltumatus ainuke variant, isegi kui tingimused. See ei välista pidada
rahastus on tulnud elektrimüüjatelt. Kuna hetkel nõuetele mittevastavat
muid rahastusallikaid ei ole, siis ma ei mõista miks võrdlemisvahendit.
seda välistada ja piirata ja seepärast tuleks see
punkt eemaldada.
5. Punkt 3 ja 4. Mittearvestatud
Sisuliselt on nende punktide mõte arusaadav, kuid Direktiivist tulenevalt on
kuna keskkond on Konkurentsiameti valve all, siis sätestatud nõuetekohasele
sellest piisab. Seadustesse ei peaks panema punkte, võrdlemisvahendile teatud
mis pigem annavad juriidilisteks vaidluseks tingimused. See ei välista pidada
võimalust. See võib tekitada juriidilisi nõuetele mittevastavat
tõlgendamise paljustust, mis ei tule nõrgemale võrdlemisvahendit.
(ressursside osas) osapoolele, nagu
võrdlemisvahend, kasuks ja see tähendab ei tule
kasuks ka tarbijatele. Samuti ei ole sellised
piirangud elektrimüüjatele pandud, siis miks peaks
võrdlemisvahendile
6. Punkt 6 Mittearvestatud
Eestis on kümneid elektrimüüjaid, aga enamus Oma elektripakettide andmed on
tegutseb ainult oma võrgupiirkonnas. Meie kuvame kohustatud saatma kõik
Elektrihind.ee-s 7 elektrimüüjat, sest need on tegutsevad elektrimüüjad.
ainukesed 1. kes võtavad enda klientideks teiste Võrdlemisvahendi otsingu saab
müüjate võrgupiirkonna kliente 2. väiksemad muuta selliseks, et vastavates
56
elektrimüüjad on isegi olnud vastu sellele, sest neil võrgupiirkondades müüjad
pole klienditeenindamise ressursse ja see teeb neile kuvatakse vaid sealsetele
tegevuskoormust juurde, kuigi nad aktiivselt klientidele.
müügiga ei tegelegi. Võrdlemisvahendis peaksid
olema listitud ainult elektrimüüjad, kes pakuvad
oma teenuseid rohkem, kui ühes piirkonnas ja
pakuvad elektrimüügi teenust ka oma
võrgupiirkonna välistele klientidele.
7. Punkt 7. „vajadus juurdepääsuks keskkonnale kus Mittearvestatud
hõlpsalt elektrimüüjat vahetada ning seeläbi saada Direktiivist tulenevalt ei tohi
osa madalamatest elektrihindadest.“ hiljemalt 2026. aastal tarnija
Võrdlemisvahendi kaudu elektrimüüja vahetamine vahetamise tehniline protsess
sõltub ennekõike elektrimüüjate kesta kauem kui 24 tundi ning
võimekusest/huvist, see ei saa olla seda peab olema võimalik teha
võrdlemisvahendi kohustus. Eeldan, et igal tööpäeval.
„sõlmimise“ sõna on kogemata sisse läinud.
8. Punkt 9 seab tingimusena, et võrdlemisvahend Mittearvestatud
piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on Direktiivist tulenevalt on
pakkumiste võrdluseks hädavajalikud.“ sätestatud nõuetekohasele
Sõnastatud miskipärast piiranguga, meie eesmärk võrdlemisvahendile teatud
on pakkuda inimestele, ka personaalset võrdlust, tingimused. See ei välista pidada
see tähendab nende enda tarbimiskoguste kohta ja nõuetele mittevastavat
see punkt keelab asjatult sellise võimaluse. Punkt võrdlemisvahendit.
eemaldada.
9. Lõige 4 sätestab, et võrdlemisvahend peab Mittearvestatud
sisaldama võimalikult mitmesuguseid Oma elektripakettide andmed on
elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad kohustatud saatma kõik
märkimisväärset osa elektriturust.“ tegutsevad elektrimüüjad.
Selgitus, vaata punkt 6. samuti sõltub see suuresti Valdkonna eest vastutav minister
elektrimüüjate pakettide info jagamisest meiega, et kehtestab elektrituru toimimise
me ei saa olla kohustatud, kui meile ei jagata. Palun võrgueeskirjas andmed, mille
täpsustada. müüja peab edastama
usaldusmärgisega
võrdlemisvahendi käitajale
viimase poolt nõutud viisil ja
tähtaegadel.
10. Lõige 7 sätestab elektrimüüjatele kohustuse, saata Osaliselt arvestatud
oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed Valdkonna eest vastutav minister
usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning kehtestab elektrituru toimimise
süsteemihaldurile võrdlemisvahendi käitaja nõutud võrgueeskirjas andmed, mille
viisil.“ müüja peab edastama
Lisada siia täiendav selgitus „elektrimüüjad usaldusmärgisega
peaksid pakettide tingimusi ja hinnakomponente võrdlemisvahendi käitajale
jagama süsteemihalduri ja võrdlemisvahendiga viimase poolt nõutud viisil ja
arvestades eesmärki, et oleks võimalik luua tähtaegadel.
pakettide võrdlus teiste müüjatega samadel alustel
muu hulgas kuu ja aastatasu järgi. Andmed tuleb
jagada vähemalt 1 päeva enne, kui paketi
tingimused avalikuks saavad. Kui on tegemist on
dünaamiliselt hinnastatud pakettidega tuleb
57
elektrimüüjal jagada hinda kujundav põhimõte ja
tingimused, et oleks võimalik taasluua lihtsustatud
mudel, et saaks võrdlust teostada teiste
turuosalistega.“
Luku-Expert OÜ
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Elektrilevi OÜ on teinud seadusele Osaliselt arvestatud
täiendusettepanekud (Elektrilevi OÜ kiri Eelnõu muudetud
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile
20.04.2020 nr. JV-TUR-1/5008-3), mille üheks
ettepanekuks oli seadust täiendada laadimistaristu
mõistega. Läbi laadimistaristu mõiste püütakse
seadusesse viia põhimõtet, et jaotusvõrguettevõtjal
oleks võimalik laadimispunktide võõrandamisel
rakendada lisatingimust, et jaotusvõrguettevõtja
võib laadimispunkti asemel võõrandada
laadimistaristut.
Laadimistaristu on Elektrilevi OÜ ettepaneku
kohaselt: „laadimispunktide kogum koos seotud
alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.“
Nimetatud mõistest ilmneb, et laadimistaristu
võõrandamisel lisandub laadimispunktidele nende
laadimispunktide juhtimise ja haldamisega seotud
alasüsteeme. Nimetatud muudatuse põhjendused
on kahjuks üldsõnalised ja ei selgita muudatuse
sisulist vajadust. Elektrilevi põhjendus oli „Mõiste
lisamine võimaldab jaotusvõrguettevõtjal ka
siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest
tulenevaid kohustusi paremini täita“.
Oleme seisukohal, et laadimistaristu mõiste
lisamine seaduse eelnõusse on ebavajalik ja
põhjendamatu. Laadimispunktide enampakkumisel
peaks olema võimalikult vähe piiranguid ja
lisatingimusi. Nõue, et omandaja peab
enampakkumisel koos laadimispunktiga
omandama mingeid laadimispunkti juhtimise ja
haldamisega seotud alasüsteeme (need
alasüsteemid on kirjeldamata), võimaldab
laadimispunktiga kaasa müüa täiesti ebavajalikke
elemente nt. omandajale ebavajalikud IT
lahendused, laadimispunktide teenindamisega
seotud riistvara jms. Selline lisandus kaldub
oluliselt kõrvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivis (EL) 2019/944 toodud põhimõtetest,
58
laiendades seda ebavajalike ja konkurentsi
piiravate lisatingimustega.
Lähtudes eeltoodust teeb Luku-Expert OÜ
ettepaneku elektrituruseaduse muutmise
seaduse eelnõusse mitte lisada Elektrilevi OÜ
soovitud sõnastusi laadimistaristu osas.
2. Teise ettepanekuna palume kaaluda seadusesse Mittearvestatud
regulatsiooni lisamist, et laadimispunkti Direktiiv kohustab läbi viima
enampakkumisel oleks eelisostuõigus kinnistu avalikku enampakkumist.
omanikul, kus nimetatud laadimispunkt asub. Konkurentsiamet kooskõlastab
Kuna laadimispunktid asuvad üldjuhul avaliku enampakkumise
bensiinijaamades, kaubanduskeskuste parklates tingimused ning jälgib, et
jms ärilistes asukohtades, siis oleks mõistlik enampakkumine oleks läbiviidud
võimaldada vastavate ärikinnistute omanikel oma õiglastel alustel.
kinnistuid terviklikult arendada. Nt. kui tanklate või
kaupluste kett soovib enda tanklates / parklates
asuvaid laadimispunkte omandada, siis kahtlemata
ongi see majanduslikult kõige mõistlikum ja
ökonoomsem. Loomulikult oleks eelisostuõiguse
rakendamisel aluseks enampakkumisel kujunenud
hind ja seega võõrandajat see eelisostuõigus ei
kahjusta. Küll aga motiveeriks see kinnistute
omanikke laadimispunktide omandamist ja
haldamist tõsiselt kaaluma.
Eesti Taastuvenergia Koda
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Energiakogukondade moodustamise ja toimimise Mittearvestatud
soodustamine on läbivalt oluline osa nn puhta Ei puuduta direktiivi ülevõtmist.
energia paketist, mille üheks osaks on kõnealune Kehtiv ELTS ei keela
elektrienergia siseturu direktiiv. Eestis pole pakkumismenetlustes osalemist.
(taastuv)energia kogukondlik tootmine ja tarbimine
levinud, kuivõrd seni on energiakogukondade
loomist lubav ja soodustav raamistik olnud
puudulik. Puhta energia paketi, sh elektrienergia
siseturu direktiivi ülevõtmise protsess annab hea
võimaluse senist olukorda parandada. Lisaks
energiakogukondade loomise õiguslikule selgusele
on direktiivide ülevõtmisel oluline tähelepanu
pöörata ka seda soodustava raamistiku välja
töötamisele, kuivõrd ETEK hinnangul on see
vajalik kogukondade aktiivsemaks tekkimiseks ja
sellest tõukuvate kogukondlike
sotsiaalmajanduslike hüvede ära kasutamiseks
Eestis. Mõned mitmest ETEK hinnangul kaalumist
väärivast kasulikust ja soodustavast meetmest on
järgnevad:
a. eraldi taastuvenergia vähempakkumiste
59
võimaldamine energiakogukondadele,
b. energiaostulepingute sõlmimise võimaldamine ja
soodustamine,
c. kogukonna osaluskriteeriumi juurutamine
suuremate taastuvenergia projektide puhul jpm.
2. ETEK peab turu efektiivse toimimise seisukohast Mittearvestatud
möödapääsmatuks eelnõuga täiendatava Direktiiv peab olema Eesti
elektrituruseaduse elektrisõidukite laadimistaristut seadusandlusesse ülevõetud
puudutava § 7415 lõike 3 täielikku ja sisulist 01.01.2021.
rakendamist. Praktikas võib Eestis kujuneda Konkurentsiamet kooskõlastab
olukord, kus avaliku enampakkumise käigus või avaliku enampakkumise
juba sellele eelneval perioodil vahetab Eesti tingimused ning jälgib, et
laiahaardelisem elektrisõidukite laadimistaristu enampakkumine oleks läbiviidud
omanikku kontsernisiseselt, kuigi turul on teisi õiglastel alustel.
piisavalt motiveerituid eraettevõtteid. Kõnealune
paragrahv peab looma ja tagama piisava
õigusselguse, et elektrisõidukite laadimistaristu
omaniku vahetus oleks nii sisuliselt kui ka näiliselt
avalik ja aus, sh arvestades elektrienergia siseturu
direktiivi eesmärki luua efektiivne ja läbipaistev
energiaturg.
3. Käesoleva eelnõuga täiendatava elektrituruseaduse Mittearvestatud
energiasalvestusüksusi puudutava § 7416 lõike 3 Direktiivist tulenev nõue
puhul on ETEK hinnangul oluline, et
salvestusüksuste hankimine toimuks tungivalt
turupõhimõtet järgides, seejuures loomata
üleliigseid erandeid, mis siiski võimaldaks
võrguettevõtjatel salvestustaristust omada,
arendada, hallata ja käitada. Ühtlasi jääb
arusaamatuks, miks on kõnealuse paragrahvi lõikes
8 kirjeldatud põhivõrguettevõtjale kehtiv lõpliku
investeerimisotsuse tähtaeg alles 2024. aastal, kuigi
seda võiks rakendada ka märkimisväärselt varem.
Eesti Õliühing
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
Eelnõu § 7415 lõige 3 näeb ette, et Osaliselt arvestatud
jaotusvõrguettevõtja on kohustatud elektrisõidukite Direktiiv kohustab läbi viima
laadimispunkti võõrandama avalikul avalikku enampakkumist.
enampakkumisel. MTÜ Eesti Õliühing teeb Konkurentsiamet kooskõlastab
ettepaneku, et laadimispunktide võõrandamisel, avaliku enampakkumise
mis asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate tingimused ning jälgib, et
ettevõtete territooriumil või selle vahetus enampakkumine oleks läbiviidud
läheduses, peab eelisostuõigus olema nimetatud õiglastel alustel.
ettevõttel. Juhul kui tanklate valdaja kasuks ei
võimaldata antud asukohas paikneva
laadimispunkti võõrandamist, siis raskendaks see
mootorikütuste käitleja võimalusi oma seadustest
60
tulenevaid kohustusi täita. Sama ettepaneku teeb ka
Konkurentsiamet oma kirjas, kus märgib, et „turu
arengut soodustaks palju enam kui hetkel ühes tükis
olev jaotusvõrgule kuuluv laadimistaristu panna
enampakkumisele korras, mis võimaldaks teatud
määral laadimisvõrgu tükeldamist, andes näiteks
eelisostuõiguse valduse omanikele enda
territooriumil asuvate laadimispunktide osas“.
Olukorras, kus tanklakettidele ei võimaldata
eelisostuõiguse läbi enda territooriumil asuvate
laadimispunktide omandamist
jaotusvõrguettevõttelt tekib situatsioon, kus
vedelkütuste müüjal pole võimalik efektiivselt täita
seadustes kohaldatud kohustusi ning seda võib
käsitleda arvestatava õigus- ja konkurentsiriivena.
Eesti Õliühing näeb riskina jaotusvõrguettevõtte ja
nn „ELMO“ elektrisõidukite laadimispunktide
omaniku AS Elektrilevi 21.04.2020 eelnõule
esitatud kommentaare, mis teevad ettepaneku
käsitleda laadimispunkte kui tervikut ning
võimaldada ka selle terviklikku võõrandamist.
Oleme seisukohal, et elektrisõidukite
laadimispunktide turu tasakaalustatud arengut
pärsiks märkimisväärselt situatsioon, kui eelnõusse
lisatakse laadimistaristu mõiste vastavalt AS
Elektrilevi ettepanekule ning võimaldatakse
laadimispunktide võõrandamist ühiselt. AS
Elektrilevi ettepanek defineerib laadimistaristu kui
„laadimispunktide kogum koos seotud
alasüsteemidega, mis on vajalikud
laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks
ja haldamiseks.“ Märgime, et kui jaotusvõrgu
ettevõtja teeb enne eelnõus § 7415 lõikes 3 ette
nähtud võõrandamise enampakkumise
korraldamist laadimispunktidesse täiendavaid
investeeringuid käsitledes laadimispunkte kui
tervikut ning lähtudes enda ettevõtte või samasse
kontserni kuuluvate sidusettevõtete eelistustest
ning ärihuvidest, siis võib tekkida probleeme
võrdsetel alustel põhineva avaliku enampakkumise
korraldamisega.
Lisaks on Konkurentsiamet oma kirjas välja toonud
probleemina informatsiooni puuduliku
kättesaadavuse vabade võimsuste olemasolu kohta
jaotusvõrgus. Konkurentsiamet märgib, et
„ettevõte, kellele kuulub lisaks laadimistaristule ka
jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat
konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on
informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste
61
kohta, informatsioon teiste ettevõtete
liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide (teiste
laadimisvõrgu arendajate) kui ka näiteks äri
soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta
oma laadimistaristu planeerimiseks olulise eelise
teiste arendajate ees“. Eesti Õliühing jagab
seisukohta ja muret selles osas, et Eesti valdav
jaotusvõrguettevõte AS Elektrilevi ja selle
emaettevõte Eesti Energia omavad
märkimisväärselt paremat ja adekvaatsemat infot
vabade liitumisvõimsuste osas, mistõttu on neil
teiste turuosalistega võrreldes märkimisväärselt
lihtsam elektrisõidukite laadimispunktide rajamist
ellu viia. Konkurentsiamet leiab, et analoogselt
põhivõrguettevõtjale võiks selline olla reaal-
ajaliselt kõikide alajaamade kohta kättesaadav.
Eesti Õliühing toetab arvamust, et info
liitumisvõimsuste kohta peaks olema paremini
turuosaliste jaoks kättesaadav, kuid märgib, et
sellise arenduse rajamisel tekiksid ilmselt
jaotusvõrguettevõtja jaoks täiendavad kulud, mida
tuleb finantseerida tarbijatele kohalduva võrgutasu
komponendi kaudu.
Konkurentsiamet toob välja, et juhul kui
elektrisõidukite laadimispunkte omab ettevõte,
kelle kontserni kuulub üle 100 000 tarbijaga
jaotusvõrk, tekitab see turul märkimisväärse
konkurentsiriski. Sellest lähtuvalt teeb Eesti
Õliühing ettepaneku täiendada eelnõud välistamaks
võimaluse, kus avalikus kasutuses laadimispunktid
kuuluvad ettevõttele, kellega koos kuulub samasse
kontserni läbi emaettevõtte või haldusfirma ka
jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija.
Ainult selliselt on võimalik tagada elektrisõidukite
laadimispunktide arendamine võrdse konkurentsi
tingimustes ning vältida monopoolse olukorra
tekkimist antud turul. Konkurentsitihedast turust,
mis vastab tänasele mootorikütuste turu
ülesehitusele võidavad aga tarbijad.
2. Eelnõu §7415 lõikes 3 nimetatud laadimispunkti Mittearvestatud
avalikul enampakkumise läbiviimise puhul Direktiiv kohustab läbi viima
kehtestada nõue, et laadimispunktide puhul, mis avalikku enampakkumist.
asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate Konkurentsiamet kooskõlastab
ettevõtete territooriumil või selle vahetus avaliku enampakkumise
läheduses, on eelisostuõigus nimetatud ettevõttel tingimused ning jälgib, et
enampakkumine oleks läbiviidud
õiglastel alustel.
15
3. Täiendada eelnõu §74 järgneva lõikega: Mittearvestatud
„käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalikul
62
enampakkumisel ei tohi osaleda ettevõtte, kellega Direktiivi keeld puudutab vaid
koos kuulub samasse kontserni läbi emaettevõtte jaotusvõrguettevõtjaid.
või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud
üle 100 000 tarbija“
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises Arvestatud
sõnastuses: Eelnõu muudetud
„(3) Liitumislepingule, võrgulepingule ja
elektrilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses
reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.“
Põhjendus: Energiavaldkonna lepingud kuuluvad
VÕS kohaldamisalasse. Tarbijalepingute
sõlmimisel tuleb muuhulgas järgida VÕS-is
sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustust
ning väljaspool äriruume ja sidevahendi abil
sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Praktikas on
ilmnenud, et elektriturul ei järgita alati VÕS
regulatsiooni ning lähtutakse kitsalt ELTS-is
sätestatust, vt § 86 põhjendust. Seega tuleb
seaduses täpsustada, et ELTS-is reguleerimata osas
kohaldatakse VÕS-i. See tagab selguse ning
elektriettevõtjad kohaldavad õigust ühetaoliselt,
lepingute sõlmimisel võetakse arvesse VÕS
regulatsiooni.
2. paragrahvi 85 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud
järgmiselt: Eelnõu muudetud
„(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu või
elektrilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks
pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma
teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu
sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja
korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus
seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise
kohustusele.“
Põhjendus: Kehtivas sõnastuses puudub viide
lepingueelse teabe andmise kohustusele VÕS-is
sätestatud ulatuses ja korras. Lepingueelse teabe
andmist saab tarbijalepingute puhul pidada üheks
tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate
õiguste ja huvide kaitse lepingute sõlmimisel.
Kuivõrd VÕS vastav regulatsioon kohaldub ka
energiavaldkonna lepingutele ning praktika on
näidanud, et alati seda ei järgita, on põhjendatud
lisada § 85 lg 1 lõppu täiendus „…ulatuses ja
korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus
63
seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise
kohustusele.“
3. Paragrahv 85 lg 2 tunnistatakse kehtetuks. Arvestatud
Põhjendus: Lepingueelne teave tuleb VÕS alusel Eelnõu muudetud
tarbijale esitada mistahes vormis lepingu
sõlmimisel ning vaidluse korral lasub ettevõtjal
kohustus tõendada tarbijale teabe andmist. Seetõttu
tuleb ELTS § 85 lg 2, mis annab elektriettevõtjale
võimaluse teabe esitamata jätmiseks, tunnistada
kehtetuks.
4. Paragrahvi 86 lg 1 muudetakse ja paragrahvile Arvestatud
lisatakse lg 5 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud
„(1) Kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus
või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud
jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast
lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku
dokumendi (edaspidi kinnituskiri).“
„(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest
isikust tarbijale.“
Põhjendus: ELTS § 86 sätestab nõuded
kinnituskirjale, mis saadetakse tarbijale, sh
füüsilisest isikust tarbijale olukorras, kus
elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis. Kõnealuse paragrahvi lg 4
kohaselt kohaldatakse paragrahviga reguleerimata
osas kinnituskirjale võlaõigusseadust. ELTS § 86
kehtib muutmata kujul alates seaduse
vastuvõtmisest 2003. aastal ega arvesta hilisema
VÕS regulatsiooniga, milles on oluliselt
tarbijakaitse taset tõstetud. VÕS tähenduses on
tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei
seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse
läbiviimisega.
VÕS § 542 lg 1 kohaselt ei muutu telefonitsi
sõlmitud leping tarbijale siduvaks enne, kui
ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival
andmekandjal ning kui tarbija pole oma tahet olla
lepinguga seotud kinnitanud kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatu ei
kohaldu juhul, kui leping sõlmitakse tarbija
algatusel, kuid siis tuleb järgida §-s 55 sätestatut.
Praktikas on ilmnenud, et elektrimüüjad lähtuvad
telefonitsi lepingute sõlmimisel üksnes ELTS § 86
regulatsioonist ega võta arvesse VÕS-is sätestatut.
Telefonitsi lepingute sõlmimisel loetakse leping
telefonikõne käigus tahteavalduste vahetamisel
sõlmituks, tarbijale saadetakse kahe nädala jooksul
kinnituskiri ega oodata tarbijalt kirjalikku
64
taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust, kus
tarbija on väljendanud tahet olla lepinguga seotud.
Ametisse on pöördunud tarbijaid, kellele on
elektrimüüja vahetus olnud üllatuslik. Tarbijad ei
ole mõistnud, et telefonikõne käigus on võetud
lepingulised kohustused. VÕS § 542 regulatsiooni
(lepingu sõlmimine telefonitsi) üheks eesmärgiks
on olnudki välistada praktikas probleemseks
osutunud turundusvõtted, kus tarbijale pakutakse
telefonitsi asju või teenuseid ning kus tarbija
järelemõtlematult antud nõusolekut käsitletakse
hiljem siduva lepinguna. Kõnealuse paragrahviga
kasutati tarbija õiguse direktiivi art 8 lg-s 8
liikmesriikidele antud valikuvõimalust sätestada
telefonitsi sõlmitud tarbijalepingu siduvus üksnes
juhul, kui tarbija on oma telefoni teel antud
tahteavaldust hiljem kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis kinnitanud.
Üks elektrimüüjatest on TTJA-le selgitanud, et
edastab sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul
alati kliendile koheselt nii kinnituskirja kui info
lepingust taganemise võimaluse kohta ning sel
moel on uus klient operatiivselt ja täielikult
informeeritud kõigist lepinguga seotud olulistest
asjaoludest, kuigi ELTS § 86 lg 1 lubab seda teha 2
nädala jooksul. Elektrimüüja selgitustest ei
nähtunud, et tarbijalt võetakse lisaks kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus, kus
tarbija väljendab tahet olla lepinguga seotud. TTJA
tähelepanu on juhitud asjaolule, et Eesti elektriturul
on kasutusel ka teistsuguseid praktikaid, mille
käigus ei saadeta kliendile pärast telefoni teel
sõlmitud kokkulepet mingit infot lepingu, sh
taganemisvõimaluse kasutamise viisi kohta enne 2-
nädalase taganemistähtaja lõppemist, kasutades
sellega ära normides olevat vastuolu. Seega ei ole
probleem üksnes selles, et tarbija ei kinnita
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma
tahet olla lepinguga seotud, vaid ka muude
tarbijakaitseliste nõuete rikkumises, sh ei pruugi
tarbija olla saanud piisavalt vajalikus mahus
lepingueelset teavet.
ELTS ja VÕS regulatsioonidest tuleneb mitmeid
vastuolusid, mis on muutnud õigusaktide
kohaldamise keeruliseks ja võimaldab mitmeti
tõlgendatavust. Nagu eelpool käsitletud, ELTS
kohaselt saadetakse tarbijale kinnituskiri, kuid
VÕS § 542 lg 1 kohaselt peab telefonitsi lepingu
sõlmimisel ka tarbija kinnitama oma tahet olla
telefoni teel võetud kohustusega seotud. Lisaks on
65
VÕS § 542 lg-s 1 kinnitustele ette nähtud täpsemad
vorminõuded, mis ELTS-is puuduvad.
Kui ELTS § 86 lg 1 teise lause kohaselt saadetakse
kinnituskiri füüsilisest isikust tarbijale lepingu
sõlmimisest alates kahe nädala jooksul, siis VÕS §
55 lg 1 kohaselt peab ettevõtja andma tarbijale
kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival
andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu
sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse
kätte või algab teenuse osutamine või muu
soorituse tegemine.
ELTS § 86 lg 2 kohaselt peab kinnituskirjas
nimetama ajavahemiku, mille jooksul võib tarbija
esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab
olema vähemalt kolm nädalat. VÕS § 542 lg-s 1 ei
ole ette nähtud ajavahemikku, vaid tarbija peab
oma tahet olla telefoni teel võetud kohustustega
seotud kinnitama kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
ELTS § 86 lg-st 3 tuleneb, et lepingu sõlmimisest
kuni lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni
või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad
pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole
kokku lepitud teisiti. VÕS § 55 lg 3 alusel tuleb
ettevõtjal tarbijalt võtta sõnaselge avaldus, kui
tarbija soovib, et elektrimüük algab 14-päevase
taganemistähtaja kestel. Vastasel juhul ei ole tarbija
VÕS § 562 lg 6 p 2 alusel kohustatud hüvitama
ettevõtjale taganemistähtaja jooksul üleantu
väärtust. Üleantu väärtust ei pea hüvitama ka siis,
kui ettevõtja ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt
VÕS § 54 lg 1 p-le 12, 13 või 15.
Kuivõrd kõnesolevate muudatusettepanekutega
sätestatakse § 83 lg 3, milles on selgelt välja
toodud, et ELTS-iga reguleerimata osas
kohaldatakse VÕS-i ning VÕS reguleerib nii
lepingueelse teabe andmise kohustust kui ka
väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavaid
lepinguid, sh püsival andmekandjal tingimuste
esitamist tarbijale, siis puudub füüsilisest isikust
tarbijate puhul vajadus ELTS § 86 kinnituskirja
regulatsiooni järele. ELTS § 86 ei taga antud kujul
ka piisavalt füüsilisest isikutest tarbijate õiguste ja
huvide kaitset. Seetõttu tuleb paragrahvi 86
esimese lõike viimane lause, mis käsitleb
füüsilisest isikust tarbijale kinnituskirja saatmist,
eemaldada ning lisada lõige 5, mis ütleb
sõnaselgelt, et paragrahvi ei kohaldata füüsilisest
isikust tarbijale.
5. Paragrahvi 87 lg 2 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud
66
järgmiselt: Eelnõu muudetud
„(2) Kui elektrileping ei ole sõlmitud kirjalikus või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja
või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
andmed käesoleva seaduse § 86 alusel väljastatavas
kinnituskirjas. Füüsilisest isikust tarbijale
esitatakse lõikes 1 nimetatud andmed
võlaõigusseaduses sätestatud korras.“
Põhjendus: Kuivõrd lepingute sõlmimisele
kohaldatakse muudatusettepanekute kohaselt
ELTS-is reguleerimata osas VÕS-i, mis reguleerib
lepingueelse teabe andmist ja selle siduvaks
muutumist ning ka § 86 on füüsilisest isikutest
tarbijate osas muudetud, siis tuleb ka §-le 87 lg 2
lisada teine lause, mis täpsustab füüsilisest isikutest
tarbijatelele kohaldatavat regulatsiooni § 87 lg 1
esitatavate andmete osas.
Justiitsministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Palume arvestada Konkurentsiameti 26.08.2020 Arvestatud
kirjas nr 1-6/2020-038-1 esitatud kommentaaride ja Eelnõu ja seletuskiri täiendatud
märkustega (Konkurentsiameti kiri on käesolevale
kooskõlastuskirjale lisatud). Oma kirjas hindab
Konkurentsiamet lisanduvate ülesannete täitmiseks
vajalikku ressurssi ca 5 täiendava töökohana, mille
palgafond kokku on 219 575 eurot aastas.
Justiitsministeerium on küsinud riigi
eelarvestrateegia (RES) raames raha EL õiguse, sh
puhta energia paketi, ülevõtmiseks. Rõhutame, et
juhul, kui Justiitsministeeriumile selleks otstarbeks
täiendavaid eelarvelisi vahendeid ei eraldata, peab
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ise
leidma lisanduvate ülesannete rahastamiseks
vajalikud allikad või võtma need ülesanded oma
haldusalasse.
2. Eelnõu pealkiri peab lõppema sõnaga seadus – Arvestatud
elektrituru seaduse muutmise seadus. Eelnõu muudetud
3. Eelnõu § 1 p 1 (ELTS § 1 lg 1) – § 1 lg 1 esimest Arvestatud
lauset täiendatakse pärast sõna „tootmist,“ sõnaga Eelnõu täiendatud
„salvestamist“. Kas ELTS § 39 lg 8 p-s 3 ei oleks
täiendus vajalik? Kui mitte, palume seletuskirjas
selgitada, miks on asendus vajalik ainult ELTS § 1
lg-s 1.
4. Eelnõu § 1 p 4 (ELTS § 3 p 82-85) – punktiga 82 Mitte arvestatud
67
täiendatakse seadust mõistega „energia ELTS-i ülesehitus on olnud seni
5
salvestamine“ ning punktiga 8 täiendatakse selline, et kui teema on mainitud
seadust mõistega „energiatõhusus“. Tegemist ei ole rohkem kui ühes kohas, siis
seadust läbivate mõistetega ning mõiste tuleb avada defineerime teema ka mõistete
materiaalosa asjakohases sättes pärast esmakordset all.
kasutamist. Elektrituruseaduse tähenduses
mõistetakse salvestamise all
reeglina elektrienergia
salvestamist ning salvestamine
esineb erinevates käänetes kogu
eelnõu peale vähemalt
kolmeteistkümnel korral.
„Energiatõhusus“ on mainitud
eelnõus veel peale mõistet
kolmel korral.
5. Eelnõu § 1 p 5 (ELTS § 3 p 9) – …täiendatakse Arvestatud
pärast sõna „muundamiseks,“ sõnaga Eelnõu parandatud
„salvestamiseks“, peab olema …täiendatakse
pärast sõna „muundamiseks,“ sõnaga
„salvestamiseks,“, koma on puudu.
6. Eelnõu § 1 p 6 (ELTS § 3 p 93) – punktiga 93 Arvestatud
täiendatakse seadust mõistega „horisontaalselt Eelnõu muudetud
integreeritud ettevõtja“. Tegemist ei ole seadust
läbiva terminiga – peale mõiste määratlust ei ole
mõistet seaduses rohkem kasutatud. Mõiste
avamine ELTS §-s 3 ei ole põhjendatud. Kui
terminit ei ole seaduses kasutatud, siis on selle
esitamine vastuolus ka §-s 3 sätestatuga:
Käesolevas seaduses kasutatakse termineid
järgmises tähenduses:.
7. Eelnõu § 1 p 8 (ELTS § 3 p 152) – mikroettevõtja Arvestatud
määratlus erineb raamatupidamise seaduse § 3 p-s Eelnõu muudetud. Vt. § 821 lg 1.
14 olevast – mikroettevõtja – osaühing, kelle
näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval
kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku
kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui
omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja
kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
RPS üldsätetest ei nähtu, et muu seadus võiks anda
mõnes valdkonnas teise määratluse? Kui jäädakse
eelnõu määratluse juurde, siis tuleb selle
võimalikkust ja vajalikkust seletuskirjas
põhjendada.
Sõna „mikroettevõtja“ on kasutatud seaduses veel
ainult ühes kohas. Kui tegemist ei ole seadust
läbiva terminiga, tuleb termin avada materiaalosa
asjakohases sättes pärast esmakordset kasutamist.
Kui aga mikroettevõtja termin vajalik eelnõus
esitatud kujul, siis tuleb õigusselguse eesmärgil
68
raamatupidamise seadusesse lisada määratlusse kui
seadus ei sätesta teisiti.
8. Eelnõu § 1 p 10 (ELTS § 3 p 223) – mõistet Arvestatud
„sagedusega mitteseotud tugiteenus“ kasutatakse Eelnõu muudetud, mõiste
peale mõiste määratlemise veel vaid mõiste mainitud §-s 663 veel kolmel
„tugiteenus“ määratlemisel. Mõiste avamine ELTS korral.
§-s 3 ei ole põhjendatud.
9. Eelnõu § 1 p 12 (ELTS § 3 p 232) – mõistet Mitte arvestatud
„tasakaalustamine“ on kasutatud seaduses veel Tegemist on ELTS-is
ainult kahe mõiste määratlemisel. Mõiste avamine olemasoleva mõiste määratluse
ELTS §-s 3 ei ole põhjendatud. muutmisega EL määruse
muutumise uuendamisega.
Eelnõu muutmise käigus
lisandub § 663 lg 1, mis kajastab
ka tasakaalustamise teemat.
10. Eelnõu § 1 p 13 (ELTS § 3 p 233) – punkt 13 Arvestatud
lõpetada jutumärkide ja semikooloniga. Eelnõu parandatud
11. Eelnõu § 1 p 14 (ELTS § 3 p-d 262 ja 263) – mõistet Mitte arvestatud
„täielikult integreeritud võrgukomponent“ ELTS-i ülesehitus on olnud seni
kasutatakse seaduses veel kolmes kohas. Tegemist selline, et kui teema on mainitud
ei ole seadust läbiva terminiga ning termin tuleb rohkem kui ühes kohas, siis
avada materiaalosa asjakohases sättes pärast defineerime teema ka mõistete
esmakordset kasutamist; lisaks märgime, et ELTS all.
§ 3 struktuuri arvestades sobib kavandatav punkt Nii palju kui võimalik püüame
262 punktiks 251 ja punkt 263 punktiks 252. järgida tähestikulist järjekorda.
12. Eelnõu § 1 p 15 (ELTS § 3 p 301) – mõistet Arvestatud. Mõiste avatud
„võrguühenduse kasutaja“ kasutatakse seaduses materiaalosa asjakohases sättes
veel vaid ühes kohas. Tegemist ei ole seadust läbiva pärast esmakordset kasutamist.
terminiga ning termin tuleb avada materiaalosa Vt. § 66 lg 11.
asjakohases sättes pärast esmakordset kasutamist;
lisaks märgime, et ELTS § 3 struktuuri arvestades
sobib kavandatav punkt 301 punktiks 321.
13. Eelnõu § 1 p 16 (ELTS § 3 p 331) – mõistet Arvestatud.
„võrkudevaheline ühendus“ on kasutatud seaduses Eelnõu muudetud
veel vaid ühe järgneva mõiste defineerimisel.
Mõiste avamine ELTS §-s 3 ei ole põhjendatud.
14. Eelnõu § 1 p 18 (ELTS § 3 p-d 351 ja 352) – Arvestatud.
punktiga 18 eelnõusse lisatavaid mõisted ei ole Eelnõu muudetud. Vt. § 65 lg 31
seadust läbivad terminid ning tuleb avada ja § 66 lg 16
materiaalosa asjakohases sättes pärast esmakordset
kasutamist; Lisaks märgime, et ELTS § 3
struktuuri arvestades sobib kavandatav punkt 351
punktiks 341 ja punkt 352 punktiks 342.
15. Eelnõu § 1 p 20 (ELTS § 6) – lõikes 1 toodud Arvestatud.
loetelu kohaselt on elektriettevõtja isik, kes tegeleb Seletuskirja vastavalt täiendatud.
kas ühe, teise või kolmanda tegevusega. Kas ta võib
tegeleda ka mitme tegevusega sellest loetelust? Kas
sõna „või“ annab siin täpselt edasi seda, mida
soovitud on? Palume seletuskirjas täpsustada.
16. Eelnõu § 1 p 22 (ELTS §-d 121 ja 122) – lisatava § Arvestatud
69
122 lg 1 p-s 4 on …õigusaktidest tulenevad Eelnõu muudetud
kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja
kohustused. Välistamaks asjasse mittepuutuvate
õigusaktide nõuete kohaldamise oleks
õigusaktidest asemel täpsem termin käesolevas
seaduses sätestatud õigusaktidest.
17. Eelnõu § 1 p 25 (ELTS § 16 lg 41) – juhime Arvestatud
tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu Eelnõu muudetud
määruse (EL) 2019/944 pealkiri on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/944
elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja
millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL. Palume
parandada.
18. Eelnõu § 1 p 29 (ELTS § 18 lg 3) – punktiga Arvestatud
tunnistatakse kehtetuks ELTS § 18 lg 3. ELTS § 26 Eelnõus viide parandatud
lg-s 2 on viide § 18 lõigetele 1–7. Palume viidet
muuta tulenevalt viidatava lõike kehtetuks
muutumisest.
19. Eelnõu § 1 p 32 (ELTS § 39 lg 1 p 31 ja lg 8 p 1; § Arvestatud
401, § 71 lg 4, § 93 lg 6 p-d 1 ja 15, § 1001 lg-d 3– Eelnõus viide parandatud
5 ning § 1013) – punktiga asendatakse ELTS § 93
lõike 6 punktis 15 sõnad „(EÜ) nr 714/2009“
sõnadega „(EL) 2019/943“. Sellise asenduse korral
oleks § 93 lõike 6 punktis 15 lauseühend aruanne
on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/943 artikli 8 lõike 3 punktis b
nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga…
Juhime tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklis 8
sätestatakse „Kauplemine järgmise päeva ja
päevasisestel turgudel“. Palume viide parandada.
20. Eelnõu § 1 p 33 (ELTS § 39 lg 1 p-d 18 ja 19) – Arvestatud
ELTS § 39 lõike 1 struktuuri arvestades on sobivam Eelnõu muudetud
asukoht punktid 161 ja 162, sest p 17 „täidab muid“
on tavapäraselt loetelus viimane.
21. Eelnõu § 1 p-d 35 ja 37 (ELTS § 42 lg 4 p 1 ja 42 1 Arvestatud.
lg 5) – sõna „müüja“ täiendatakse sõnadega „ja Agregaatori, agregeerimise ja
agregaatori“. Palume seletuskirjas selgitada, miks tema tegevusega seonduva
sõna „agregaator“ lisamine on vajalik ainult nendes agregeerimislepingu näol on
§-des. Sõna „müüja“ kasutatakse ka mitmetes ELTSi olemasolevaid sätteid
teistes ELTSi sätetes. täiendatud 11 punktis.
Seletuskiri täiendatud.
22. Eelnõu § 1 p 36 (ELTS § 421 lg 1) – miks Arvestatud.
täiendatakse sõna „tarnija“ sõnadega „ja Agregaatori, agregeerimise ja
agregaatori“ ainult selles sättes? ELTSis on tema tegevusega seonduva
kasutatud sõna „tarnija“ veel mitmetes teistes agregeerimislepingu näol on
sätetes (nt § 421 lg-d 3 ja 6, § 44, § 45 lg 4, § 764). ELTSi olemasolevaid sätteid
Juhul kui teistes sätetes pole täiendus vajalik, täiendatud 11 punktis.
palume seletuskirjas välja tuua, miks on täiendus Seletuskiri täiendatud
vajalik just konkreetselt ainult § 421 lg-s 1.
70
23. Eelnõu § 1 p 38 (ELTS § 422) – muutmisvormelist Arvestatud
peab nähtuma, kas kavandatav paragrahv kuulub 3. Asukoht muudetud 2. peatüki 2.
peatüki viimaseks või 4. peatüki esimeseks jao §-ks 214.
paragrahviks – peab olema seaduse 3. peatükki
täiendatakse §-ga…
24. Eelnõu § 1 p 40 (ELTS § 65 lg 1) – palume Osaliselt arvestatud.
seletuskirjas välja tuua, miks on vaja täiendada „aktiivne tarbija“ mõiste
sõna „tarbijale,“ sõnadega „aktiivsele tarbijale, muudetud „aktiivne
energiakogukonnale,“ ainult selles sättes, kui sõna võrguteenuse kasutaja“ mõisteks
„tarbija“ on kasutusel ka paljudes teistes ELTSi §- ning sellest punktist välja võetud
des. kuna aktiivne võrguteenuse
kasutaja on oma definitsiooni
kohaselt tarbija. Sõnaga
„energiakogukondadele“
täiendatud veel § 66 lg 1, kuid
muudes sätetes on turuosalise
näol energiakogukond esindatud.
Seletuskiri täiendatud.
25. Eelnõu § 1 p 44 (ELTS §-d 662 ja 663) – seadust Arvestatud
täiendatakse §-ga 662, mille lõike 1 teine lause Eelnõu parandatud ning asukoht
algab sõnadega Jaotusvõrguettevõtja ja muutus tugiteenuste alla § 663 lg
põhivõrguettevõtjaga sõlmivad…, peab olema 1
Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja
sõlmivad…;
26. Eelnõu § 1 p 44 (ELTS §-d 662 ja 663) – § 662 lõikes Arvestatud
1 viidatakse esmakordselt komisjoni määrusele Eelnõu parandatud ning asukoht
(EL) 2017/1485. Hea õigusloome ja normitehnika muutus tugiteenuste alla § 663 lg
eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 29 lg 4 kohaselt tuleb 1
eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile
esmakordsel viitamisel lisada ka viidatava
õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise
andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil-
ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–
23).
27. Eelnõu § 1 p 48 (ELTS ptk 62) – HÕNTE § 28 lg 4 Mittearvestatud
- otse viitamisel välditakse viitamist viitavale Eelnõus esitatud § 7415 lg 5 viitab
sättele. Eelnõuga täiendatakse ELTSi §-ga 7415, sama §-i lõikes 4 nimetatud
mille lg 2 p 1 viitab sama §-i lg-le 5 - käesoleva avalikule enampakkumisele,
paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku mitte avaliku enampakkumise
enampakkumise tingimused… ja lg 5 viitab sama § tingimustele. Ehk siis § 7415 lg 4
lg-le 4, - Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reguleerib enampakkumist, lg 5
avaliku enampakkumise tingimused… (lg 4 viitab enampakkumise tingimusi.
lõikele 3 ja lg 3 omakorda viitab lõikele 2). Kuidas
peaks võrguettevõtja aru saama, millised on tema
õigused ja kohustused;
28. Eelnõu § 1 p 48 (ELTS ptk 62) – § 7416 lg-d 8 ja 9 Arvestatud.
– sisuliselt on tegu ülemineku-rakendussätetega, Sätted tõstetud § 1113 lõigeteks
mis peaksid olema rakendussätete peatükis. 10 ja 11.
71
29. Eelnõu § 1 p 49 (ELTS § 812) – ELTS § 812 esimest Osaliselt arvestatud
lauset täiendatakse pärast sõna Eelnõu muudetud. Me ei võta
„tuletisinstrumentide“ tekstiosaga „Euroopa ELTSiga üle tuletisinstrumentide
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) direktiivi. Normitehnilises
I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses“. Seda märkuses nimetatakse vaid need
direktiivi nimetatakse ELTSis esmakordselt. direktiivid, mida selle seadusega
HÕNTE § 29 lg 4 kohaselt tuleb eelnõu tekstis üle võetakse Eesti õigusesse. Kui
Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel me lihtsalt viitame, siis seda
lisada ka viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse normitehnilises märkuses ei
avaldamise andmed. Lisaks palume esitada nimetata.
kõnealune direktiiv ka normitehnilises märkuses.
30. Eelnõu § 1 p 51 (ELTS § 83 lg 1) – juhime Arvestatud
tähelepanu, et ELTS § 61 lg 1 p-s 2 viidatakse Seletuskiri täiendatud.
ELTS § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu
muutmise vajadusele. Kas § 61 lg 1 p 2 ei tuleks
samuti lisada agregeerimislepingut? Sama küsimus
§ 761 lõike 4 kohta. Lisaks juhime tähelepanu, et
seaduse mitmetes teistes §-des on samuti kasutatud
sõna „elektrileping“ (nt § 421 lg 3 p 5, § 761 lg 4, §
764 lg-d 2 ja 3, § 84 lg 1, § 85 lg 3, § 86 lg 1, § 87
lg 1 p-d 81 ja 10 ja lg 2, § 88 lg-d 2 ja 3, § 90 lg 10,
§ 91 lg 5, § 92, § 1071, § 1101). Kas nendes sätetes
ei ole täiendamine vajalik? Kui mitte, palume
seletuskirjas selgitada, miks on täiendus vajalik
ainult § 83 lg-s 1.
31. Eelnõu § 1 p 53 (ELTS § 84 lg 2) – ELTSi mitmetes Arvestatud
§-des (nt §-d 601, 61, 761, § 85 lg 3, § 87 lg 1 p-d 8, Seletuskiri täiendatud.
81 ja 10, § 88 lg-d 2 ja 3 §-d 89, 90, 91, 92, 1101)
on veel mainitud võrgulepingut, kas nendes sätetes
ei ole agregeerimislepingu lisamine vajalik? Kui
mitte, palume seletuskirjas selgitada, miks on
täiendus vajalik ainult § 84 lg-s 2.
32. Eelnõu § 1 p 62 (ELTS § 90 lg 3) – punktiga Arvestatud
asendatakse § 90 lõikes 3 sõna „tähtsaadetisena“ Eelnõu täiendatud
sõnadega „kirjalikult tarbija antud
kontaktaadressile“. Sõna „tähtsaadetis“ esineb veel
§-de 91 ja 92 lõikes 4. Kas nendes sätetes ei ole
asendus vajalik? Kui mitte, palume seletuskirjas
selgitada, miks on täiendus vajalik ainult § 90 lg-s
3.
33. Eelnõu § 1 p 63 (ELTS § 93 lg 6, p-d 31 ja 32) – Arvestatud
punktis 31 on viited valed - …käesoleva seaduse § Eelnõu muudetud
662 lõikes 4 ja § 663 lõikes 2 nimetatud…peab
olema käesoleva seaduse § 662 lõikes 2 ja § 663
lõikes 1 nimetatud…
34. Eelnõu § 1 p 68 (ELTS § 1002) – muutmisvormel Arvestatud
peab olema seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga... Eelnõu muudetud
35. Eelnõu § 1 p 69 (ELTS § 1113 lg-d 7-9) – § 1113 Arvestatud
täiendatakse lõikega 8, kus viidatakse ELTS § 7415 Eelnõu muudetud
lõikes 3 nimetatud avalikule enampakkumisele,
72
kuid § 7415 lõige 3 ei puuduta avalikku
enampakkumist, vaid avalikku konsultatsiooni.
Viide peab olema lõikele 4, sest selles on avalik
enampakkumine; muutmisvormelisse lisada sõnad
järgmises sõnastuses:.
36. Palume eelnõu ja seletuskirja põhiteksti lõpp Arvestatud
parandada vastavalt normitehnika käsiraamatu § 20 Eelnõu ja seletuskiri muudetud
kommentaarile 2 ning lähtuda Riigikogus
menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja
lisast 2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise
juhend“, mis on kehtestatud Riigikogu juhatuse
2014. aasta 10. aprilli otsusega nr 701. (näiteks
eelnõus enne sõnu „Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ .... 2020“ peab olema ühtlane joon terve teksti
laiuses; allkirjastamise osa on puudu; seletuskirjas
lõpus ühtlane joon terve teksti laiuses ja
allkirjastamise osa on puudu).
37. Palume arvestada ka keelemärkusi, mis on eelnõu Arvestatud
koostajatele edastatud Word-dokumendis e-kirja Eelnõu muudetud
teel.
38. Rakendusakti kavandi punkt 4 (määruse § 8 lg 3 p Arvestatud
1) – juhime tähelepanu, et punktis 4 toodud § 8 Rakendusakti kavand muudetud
lõike 3 punktide 1, 4 ja 5 muudatused tuleb esitada
eraldi muutmispunktidena. Palume seda eelnõu
koostamisel silmas pidada.
39. Seletuskirja osa 4. „Eelnõu terminoloogia“ – Arvestatud
seletuskirja osas „Eelnõu terminoloogia” Seletuskiri täiendatud
tutvustatakse seaduseelnõu nii uusi kui ka
võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole
varem kasutatud, ja põhjendatakse nende
kasutamise vajalikkust (HÕNTE § 44).
40. Seletuskirja osa 8 „Rakendusaktid“ – osas 8 Arvestatud
sisaldub lauseosa Määrusesse kirjutatakse sisse Punkt tõstetud rakendusakti
keeld küsida tarbijalt uue elektrilepingu sõlmimise kavandist seadusesse § 87 uueks
eest tasu… – väljub volitusnormi lõikeks 3.
reguleerimisraamidest, tuleb reguleerida seaduse Seletuskiri muudetud.
tasandil.
41. Seletuskirja lisa 1 – palume parandada lisa pealkiri. Arvestatud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) Eelnõu muudetud
2019/944 pealkiri on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia
siseturu ühiste normide kohta ja millega
muudetakse direktiivi 2012/27/EL.
42. Palume seletuskiri ja rakendusakti kavand läbivalt Arvestatud
redigeerida, sisaldab nt tähevigu, käändevigu,
komavigu jmt (3. osa ja 4. osa) ning nendele on
osundatud ka eelnõu autoritele saadetud e-kirjas,
millega palume arvestada.
43. Kuivõrd tegemist on EL õiguse rakendamiseks Arvestatud
vastuvõetava õigusaktiga, on asjakohane viidata Seletuskiri täiendatud.
73
Euroopa Komisjoni koostatud mõjude analüüsile
(https://eur-lex.europa.eu/legal
content/EN/TXT/?uri=SWD:2016:410:FIN) ning
Eesti poolt läbirääkimiste käigus antud
mõjuhinnangutele. Samuti on vajalik välja tuua, kas
liikmesriigile on EL õigusega kooskõlla viimisel
jäetud teatud diskretsioon. Kui on, siis tuleb
selgitada, miks Eesti on diskretsiooni kasutanud
just eelnõus sätestatud moel. Vastavalt HÕNTE § 1
lg 2 p 2 ei ole EL asjades väljatöötamiskavatsus
(edaspidi VTK) üldjuhul nõutav, kuid
seaduseelnõu koostaja peab eelnõu seletuskirjas
näitama, et EL õigusakti eelnõu menetlemisel
lähtuti sisuliselt VTK nõuetest, sealhulgas tuvastati
EL tasandil tehtud muudatusettepanekute
sihtrühmad ning selgitati välja neile avalduvad
mõjud. Hetkel selline info seletuskirjas ei kajastu.
44. Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuleks veidi Arvestatud
pikemalt viidata eelnõuga kavandatavatele Seletuskiri täiendatud.
lahendustele, millest ehk olulisim oleks viidata
tarbija mõjuvõimu suurendamisele ning vahendite
andmisele selleks, et nad saaksid senisest enam
energiaturul osaleda. Ilmselt oleks paslik lisada, et
kavandatavate meetmete tulemusena
võrguettevõtjate kohustused senisega võrreldes
kasvavad (vt lahendusettepanek ja selle mõju:
HÕNTE § 41 lg 2 p 3)
45. Seletuskirja mõjud vajavad täiendamist osas, mis Arvestatud
puudutab analüüsitud mõjude olulisuse kindlaks Seletuskiri täiendatud
tegemist. Nimelt ei sisaldu seletuskirjas mõjude
olulisuse hinnangut sihtrühmadele. Konkreetsete
sihtrühmade lõikes (võrguettevõtjad,
elektritarbijad, sh aktiivsed tarbijad,
energiakogukonna liikmed ja riigi- ning
omavalitsusasutused) tuleks mõju olulisuse
määramiseks hinnata nelja mõjukriteeriumit ehk
mõju avaldumise sagedust, mõju ulatust ehk
sihtrühma kohanemisvõimet muudatustega,
ebasoovitavate mõjude riske (tõenäosust) ning
otseselt mõjutatud sihtrühma (hinnangulist)
suurust. Nende näitajate kõrgete väärtuste puhul on
tõenäosus mõju oluliseks kvalifitseerumisel
suurem.
46. Seletuskirja mõjude jaotises on väidetud, et mida Arvestatud
rohkem tekib energiakogukondi, seda väiksem on Seletuskiri täiendatud.
vajadus energia impordile, mille vajadus võib
suureneda põlevkivi kasutamise vähendamisel.
Ilmselt saaks reaalsema pildi, kui sinna juurde
lisataks ka hinnang, kuivõrd võiks lähiajal Eestis
lokaalselt toodetav elekter olla üldse asenduseks
74
praegusele elektri impordile. Abi võiks olla ka
ligikaudsest suurusjärgust – nt kas see on pigem
0,1%, 1% või 10% praegusest elektri impordist, mis
asetaks eelneva väite reaalsesse konteksti. Ilmselt
saaks sellest lähtuvalt anda hinnangu, kuivõrd
olulist mõju omaksid Eestit energiaga varustamisel
loodavad energiakogukonnad vähemalt lähiajal.
Seletuskirja mõjude osas on nt tarbimise
juhtimisele allutatavad võimsused teoreetiliselt
hinnatud 200400 MW-le (mis võiks tähendada
kuskil 1/5 kuni 1/3 tegelikust keskmisest
elektritarbimisest Eestis).
47. Selgitame, et eelnõu seletuskirja mõjude jaotises Arvestatud
märgitud energiakogukondade loomise mõju Seletuskiri täiendatud
ulatusele hinnangut andes tuleks lähtuda sihtrühma
kohanemise vajaduse hindamisest. Kuna meede on
vabatahtlik ning eelduslikult sellega liituja soovib
meetmest tõusvat kasu, siis mõju ulatuse ehk
kohanemise saab selle sihtrühma puhul lugeda
väheseks.
48. Seletuskirja autorid on hinnanud Arvestatud
energiakogukondade loomise mõju leibkondade Seletuskiri täiendatud
majanduslikule toimetulekule ning mh viidanud ka
raskustes olevatele leibkondadele. Seletuskirjas
sisalduv info siiski ei veena, et meede osutuks
mõjusaks just sellele tarbijate segmendile, sh nt
sotsiaalkorterite üürnikele, sest seletuskirjaski on
sõnaselgelt märgitud, et energiakogukonna
liikmetelt eeldatakse eelnevaid investeeringuid,
mille tasuvus lükkub tulevikku. Ilmselt saaks
adekvaatsema pildi, kui aluseks võetaks hoopis
eratarbijate segment, kes juba praegu kas enda
toodetud elektrit tarbivad või ka müüvad.
Paluksime selles osas lisaselgitusi ja/või täpsemaid
andmeid kui võimalik.
49. Mõju elu- ja looduskeskkonnale on Arvestatud
energiakogukondade loomisel hinnatud positiivses Seletuskiri täiendatud
võtmes. Siiski tuleks eeldada, et mõju on vähemasti
alguses pigem vähemärgatav, kuna sel moel
toodetud elektri osakaal jääb vähemalt lähiajal
ilmselt marginaalseks. Eeldab see ka mitmeid
ehitustöid mh looduskeskkonnas, mis on täiendav
häiring keskkonnale, aga ka uute seadmete
soetamist, millel on oma süsinikujälg. Seetõttu
saaks positiivset mõju eeldada pigem pikemas
perspektiivis, kui tarbijate teadlikkus ja ka
tehnoloogiaid edasi arendatakse. Julgeme kahelda
ka selles, kuivõrd suurt mõju omab
energiakogukondade loomine regionaalarengule.
On kaheldav, kas Eesti äärealad suudaksid nt ilma
75
lisamehhanismideta võrdsetel alustel võistelda
ülejäänud Eesti investeeringuvõimekusega, et
saaks eeldada kasvõi võrdset võimekust
kogukondade loomisel. Ilmselt osutub vajalikuks
seejuures viidata võimalikele finants- või muudele
meetmetele, mis aitaksid äärealadel vähemalt
samaväärselt kogukondi luua. Nii elu- ja
looduskeskkonna kui ka regionaalarengu mõjude
hinnangud kogukondade loomisel on eesmärgist
lähtuvalt kirja pandud, mis aga ei pruugi vastata
reaalsele olukorrale. Seetõttu paluksime toodud
seisukohti paremini põhjendada või hinnata ka
võimalikke riske ja ohutegureid regionaalse
ebavõrdsuse suurenemise vaatest. Lisaks vajaks
põhjendamist, kas eeldus, et ehitamise ja
spetsiifiliste elektritöödega tegelemiseks
kasutataks kohapealset tööjõudu, on nt Eesti
äärealade kontekstis üldse õigustatud ootus.
50. Võrguettevõtjate halduskoormust ja võimalikke Osaliselt arvestatud.
uusi kohustusi on miskipärast hinnatud Eelnõu on muudetud selliselt, et
kategooriates „muu otsene või kaudne mõju“. kogukondade puhul osutab
Leiame, et kuna võrguettevõtjate kohustusi mitmel võrguteenust edasi senine
moel muudatustega suurendatakse, mis mh võrguteenuse osutaja. Eelnõuga
väljundina kandub ka võrgutariifi, tuleks kõike ei lubata kogukondadel oma
koondmõjus arvesse võttes hinnata võrku luua. Eelnõu ja seletuskirja
võrguettevõtjaile avalduvat tegelikku mõju. vastavalt muudetud.
Võrgutariifi võimalike muutuste tõttu tuleks mõju
hinnata ka tavatarbijatele, kes muudatuste otsene
sihtrühm küll pole. Nt on esitatud väide, et
suurenev arv hajatootmisüksuseid võib tähendada
võrguettevõtja investeeringuvajaduse suurenemist.
Tariifi suurenemist võib soosida ka
võrguettevõtjate eeldatav müügimahu vähenemine
kavandatavate muudatuste tulemusena juhul, kui
samal ajal ei suudeta püsikulusid kokku hoida.
Paluksime eelneva valguses hinnata, kuivõrd võib
eelnev mõjutada võrguettevõtjate kohanemist uue
olukorraga ja kas mõjukriteeriumite alusel hinnates
võib võrguettevõtjatele avalduv mõju osutuda
oluliseks. Arvestada saab sellega, et mingil määral
on võrguettevõtjail võimalik kulusid optimeerida
paindlikkusteenuste kasutamisega.
51. Paindlikkusmehhanismide mõjude hindamisel on Arvestatud
leitud, et turuosaliste aktiivsuse suurenemisel on Seletuskiri täiendatud
võimalik positiivselt mõjutada leibkondade
toimetulekut. Paluksime täpsustada, kas see
puudutab kõiki elektritarbijaid või eelkõige neid
tarbijaid, kes suudavad ka elektrit ise toota ja sel
moel enda tarbitava elektri hinda mõjutada.
52. Kuigi regionaalsete mõjude juures on märgitud, et Osaliselt arvestatud.
76
paindlikkusteenuste osutamine ei ole seotud mõne Eelnõu koostamise ajal on
konkreetse piirkonnaga Eestis, on lisatud, et paindlikkusteenuste kasutamise
eelistatud on siiski piirkonnad, mis suudavad osas saadud turult tagasisidet,
pakkuda paremat keskkonda. Palume täpsustada, mille kohaselt ei ole
kas see siiski ei tähenda teatud parameetritega paindlikkusteenuste kasutamisel
piirkondade eelisseisundisse sattumist ning sel ükski konkreetne regiooni
juhul milliste parameetritega need piirkonnad on, nt otseselt eelistatud.
kas selleks on parem taristu, vaba oskustööjõud
ja/või finantsiline suutlikkus. Milline on sel juhul
aga muudatuste tegelik regionaalne mõju?
53. Leiame, et sotsiaalsete mõjude all tuleks hinnata ka Arvestatud
energiakogukondade loomisega seotud Seletuskiri täiendatud
ebasoovitavaid mõjusid, sh olukordi, kus need
mõjud võivad osutuda määravaks kogukonna
loomise üle otsustamisel. Osalt on see tingitud
sellest, et hinnata kogu protsessi keerukust liituda
soovijatele (juriidilised aspektid), aga teisalt ka
loomise järgselt kaasnevaid kohustusi ja nõudeid
(investeeringud, rikked võrgus, rahaline vastutus
tasakaalustamatuse põhjustamisel, kitsendavad
tarbimistingimused, koostöö laabumine liikmete
vahel jne), mis saavad osaks neile, kes selle valiku
teevad. Kas on olemas nt mingid mehhanismid,
millega keskselt neid riske saaks maandada või jääb
see kogukonna enda liikmete korraldada, sh riskid
koostöö mittelaabumise korral? Viimasel juhul
võib ka juhtuda, et kogukond ei hakka toimima ehk
tekiks küsimus, kuivõrd koormavaks osutuks
osalistele alustatud koostöö lõpetamine.
Seletuskirjas on tehtud üks viide isikute tehnilistes,
finantsilistes kui ka õiguslikes aspektides
nõustamisele, kuid pole täpsustatud, kes selle rolli
ja millistest vahenditest endale võtab.
54. Eelnõu seletuskirja mõjude osas ei olnud hinnatud Arvestatud
eraldi mõju süsteemihaldurile – nt seoses Seletuskiri täiendatud,
kohustusega koostada riiklik ressursside piisavuse
hinnang või energiapakkumiste sõltumatu
võrdlemisvahend. Niisamuti ei leidnud kajastamist,
kuivõrd koormav saab olema põhivõrguettevõtja ja
ka Konkurentsiameti kohustus teha koostööd Balti
riikide piirkondliku koordineerimiskeskusega.
55. Sihtrühmade suurused tuleks võimalusel täpsustada Osaliselt arvestatud.
– kui palju on muudatustest otseselt mõjutatud nt Indikatiivselt hinnatud
Konkurentsiameti töötajaid. Lisada võiks ka kogukondade raames lisanduvaid
(jaotus)võrguettevõtjate arvu. Mingisugune tootmisseadmeid. Ülejäänud
hinnang tuleks anda ka võimalike tulevaste parameetreid ei ole võimalik
energiakogukondadega liitujate kohta, mille hinnata. Kõik sõltub turu
indikatsiooniks saaks ehk mingis ulatuses kasutada võimekusest regulatsioonis
olemasolevaid andmeid eratarbijate kohta, kes kas toodud võimalusi ära kasutada.
tarbivad omatoodetud elektrit või müüvad seda
77
jaotusvõrku ehk on nö aktiivsed.
56. Palume korrigeerida väide, mille kohaselt puudub Arvestatud. Seletuskirja
aktiivsetele tarbijatele õiguste ja kohustuste vastavalt muudetud.
lisandumisega mõju riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse tegevusele, kuna järgnevas lauses on
viidatud siiski suureneda võivale koormusele
seoses suurema hulga projekteerimistingimuste,
ehitus- ja kasutuslubade ning energia tootmise
tegevuslubade väljastamisega väiketootjatele.
Lisaks juhime tähelepanu, et riigi- ja
omavalitsusasutuste koormust hindame
töökoormuse, mitte halduskoormuse kontekstis.
57. Seletuskirja 7. osas on märgitud lühidalt, et seaduse Arvestatud. Seletuskirja
rakendamisest otseseid kulusid ega tulusid vastavalt muudetud.
riigieelarvesse ette näha ei ole. Märgime, et uued
kohustused võivad tekitada siiski vajaduse
täiendava tööjõu järele (nt Konkurentsiametis).
Lisaks avalduvad kaudsed mõjud majandusele
(põlevkivitööstus, elektrijaamad) aga ka erinevate
energiakandjate maksutulude laekumiselt. Lisaks
on seletuskirjas mitmeid viiteid ehitus- ja
kommunikatsioonisektori võimalikule muudatuste
tulemusel aktiveerumisele energeetikavaldkonnas.
Konkurentsiamet
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. 20.04.2020 kirjas (lk 2, punkt 4) tõi Osaliselt arvestatud.
Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu § Eelnõu muudetud, seletuskiri
1 punktiga 5, mille alusel täiendatakse ELTS §-i 3 täiendatud.
mh punktiga 84, milles defineeritakse termin
„energiasalvestusüksus“ järgmiselt: „84)
energiasalvestusüksus – elektrivõrgu üksus,
millega salvestatakse elektrienergiat;“ Amet
märkis (kokkuvõtvalt) seoses terminiga
„energiasalvestusüksus“, et ainult elektrivõrgus
elektri salvestamine ei sobi elektrituru disainiga.
Konkurentsiameti hinnangul tuleks antud termini
definitsiooni muuta nii, et salvestamise võimalus
on nii enne (võrgus) kui pärast liitumispunkti
(tarbijapaigaldises), st asendada definitsioonis sõna
„elektrivõrgus“ sõnaga „elektrisüsteemis“. MKM
on ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti
ettepanekuga arvestanud, samas eelnõust seda ei
nähtu, kuid eelnõu § 84 sõnastust on muudetud
järgmiselt: „84) energiasalvestusüksus –
elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat,
sealhulgas elektrisõiduki aku;“ Konkurentsiamet
78
peab siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu, et
elektrisõiduki aku ei saa olla elektripaigaldise osa.
Elektripaigaldiste määratlemisel on muu hulgas
oluline liitumispunkti(de) asukoht (st ka vastutuse
piirid). ELTS ei reguleeri sõidukitega seonduvat,
vaid elektrivõrguga seonduvat. Eeltoodust
tulenevalt teeb amet järgmise sõnastusettepaneku:
„84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa,
kus salvestatakse energiat, sealhulgas
elektrisõidukite laadimispunkt elektrisõiduki aku;“
2. Konkurentsiametile arvamuse esitamiseks Arvestatud.
edastatud eelnõu § 1 punkti 18 alusel muudetakse Eelnõu muudetud
ELTS §-i 3 punktis 35 sätestatud termini
„ülekandmine“ definitsiooni järgmiselt: „35)
ülekandmine – elektrienergia edastamine
ühendatud ülikõrgepinge-- ja kõrgepingevõrgu
vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale
või jaotajale, välja arvatud müük; põhivõrgu
kaudu;“ Konkurentsiamet tegi 20.04.2020 kirjas (lk
5, punkt 13) ettepaneku parema selguse huvides
kasutada definitsioonis terminit
„jaotusvõrguettevõtja“, mitte „jaotaja“. MKM ei
ole ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti
ettepanekuga arvestanud ilma seda põhjendamata.
Konkurentsiamet jääb oma seisukoha juurde, et
parema selguse huvides tuleks kasutada
definitsioonis terminit „jaotusvõrguettevõtja“, mis
on toodud ka ELTS § 8 lõikes 3, mitte „jaotaja“.
Vastasel juhul tuleb ELTS §-s 3 defineerida ka
termin „jaotaja“.
3. 20.04.2020 kirjas (lk 7, punkt 18) tegi Osaliselt arvestatud
Konkurentsiamet mitmeid ettepanekuid eelnõu § 1 Eelnõu ja seletuskiri täiendatud
punkti 23 osas, mille alusel täiendatakse ELTS-i §-
iga 122 „Energiakogukond“. § 122 lõike 3 alusel
säilivad energiakogukonna liikmel õigusaktidest
tulenevad kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja
kohustused. Konkurentsiamet tõi 20.04.2020 kirjas
välja (kokkuvõtvalt), et ameti hinnangul ei saa
vabaturu tingimustes energiakogukonna liikmed
valida nt erinevaid elektrienergia müüjaid ehk
tervele kogukonnale müüb elektrit üks müüja.
Sellest tulenevalt tegi Konkurentsiamet ettepaneku,
et juhul, kui § 122 lõike 3 eesmärgiks on tagada
energiakogukonna liikmele kodutarbija või
lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad
peaksid energiakogukonnast välja astuma, tuleks §
122 lõike 3 sõnastust vastavalt muuta. MKM on
ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga
nõustunud ja eelnõu seletuskirja täiendanud. Samas
ei anna seletuskiri (lk 9, 4. lõik) vastust küsimusele,
79
kuidas vabaturu tingimustes saaks
energiakogukonna liikmed rakendada kodutarbija
õigusi, nt valida erinevaid elektrienergia müüjaid,
sest tervele kogukonnale müüb elektrit üks müüja.
Samuti ei tulene eelnõust ega seletuskirjast aluseid,
mis motiveeriksid energiakogukondasid looma
ning aluseid, kas nimetatud kogukonnad peaksid
olema kantud eraldi registrisse või mitte. Lähtudes
eeltoodust, teeb amet ettepaneku eelnõud või
seletuskirja vastavasisuliselt täiendada. Lisaks
eeltoodule teeb Konkurentsiamet ettepaneku
nimetatud aluseid eelnõus ja seletuskirjas
täiendada, sätestades mh, kas loodavad
kogukonnad kuuluvad registreerimisele (nt
majandustegevuse registris) ja kas loodavatele
kogukondadele on võimalik rakendada erisusi, nt
võrgutasude osas, mis motiveeriks kogukondi
looma.
4. 20.04.2020 kirjas (lk 7, punkt 19) tegi Arvestatud
Konkurentsiamet seoses ELTS-i eelnõu § 1 Eelnõu parandatud
punktiga 24, mille järgi asendatakse ELTS § 15
lõigetes 5 ja 51, § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 221 lõike
2 punktis 6 lauseosa „200 kW“ lauseosaga „1
MW“, ettepaneku viia ülalmainitud sätetes sisse
ühtlustav muudatus „kuni 1 MW netovõimsusega
tootmisseade“ (vastavas käändes). Lisaks tegi amet
ettepaneku muuta ka ELTS § 22 lõike 2 punkti 7
selliselt, et lauseosa „500 kW“ asendatakse
lauseosaga „1 MW“. MKM on ettepanekute tabeli
kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga
nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas nähtub
eelnõust, et ELTS § 15 lõigete 5 ja 51 ning § 221
lõike 2 punkti 6 sõnastuses viidatakse jätkuvalt
„tootmisseadmetele“ mitmuses. Konkurentsiamet
on seisukohal, et ka antud sätetes on vajalik viidata
„tootmisseadmele“ ainsuses (sarnaselt ELTS § 22
lõike 2 punktidele 1 ja 7). Amet teeb ettepaneku
eelnõud vastavasisuliselt täpsustada.
5. Konkurentsiametile eelnevalt arvamuse saamiseks Arvestatud
edastatud ELTS-i eelnõu § 1 punkti 26 järgi Paragrahv 16 ja 18 sõnastus
muudeti § 18 lõike 1 sõnastust järgmiselt: „(1) Kui Euroopa Komisjoniga
jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 läbiarutatud ja kooskõlastatud.
tarbijat, ei või juhatuse või nõukogu liige samal ajal
olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu
seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige
ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga
ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase
majandustegevuse eest.“ 30.07.2020
Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud
ELTS-i eelnõu § 1 punkti 28 alusel täiendatakse
80
ELTS §-i 18 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11)
Vähemalt pooled jaotusvõrguettevõtja nõukogu
liikmetest ei tohi olla jaotusvõrguettevõtjaga
valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja
juhatuse või nõukogu liikmed või vastutada muul
viisil jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni
kuuluva elektriettevõtja igapäevase
majandustegevuse eest.“ Konkurentsiamet on
seisukohal, et tagamaks jaotusvõrguettevõtjate
sõltumatust, ei ole ELTS § 18 lõikes 11 sätestatud
alused piisavad ning seda ei tagaks ka ülaltoodud
lõigu sõnastuse muutmine. Konkurentsiamet on
seisukohal, et ükski jaotusvõrguettevõtja nõukogu
liige ei oleks jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju
kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu
liige või vastutaks muul viisil
jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva
elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.
Selliselt oleks tagatud ELTS-i kooskõla direktiivi
(EL) 2019/944 artikli 35 lõigetega 1 ja 2(a).
Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku jääda
eelnevalt esitatud eelnõus toodud sõnastuse juurde
(vt ülalpool).
6. ELTS-i eelnõu § 422 lõige 3 sätestab, et Arvestatud
võrguettevõtja kehtestab kooskõlastatult Eelnõu muudetud
Konkurentsiametiga turuosaliste kõikidel
elektriturgudel tarbimiskajas osalemise
tingimused, arvestades elektrituru tehnilisi
näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust. Tingimused
hõlmavad agregeeritud koormuste arvesse võtmist.
Nimetatud lõigu sõnastusest tulenevalt peaks iga
võrguettevõtja (hetkel on tegevusloaga
võrguettevõtjaid 33) eraldi kooskõlastama
nimetatud tingimused Konkurentsiametiga ning
need hakkaksid kehtima iga võrguettevõtja
teeninduspiirkonnas, võttes arvesse iga
võrguettevõtjat puudutavaid erisusi. Tõenäoliselt ei
oleks see aga kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga,
mille järgi tarbimiskaja pakkujatele oleksid
kehtestatud ühtsed tingimused ja võimalused
tarbimiskaja pakkumiseks, andmevahetuseks ja
muudeks tehnilisteks detailideks. Direktiiv (EL)
2019/944 näeb ette artikli 17 all, et tehnilised
tingimused tuleb kehtestada tihedas koostöös
reguleeriva asutuse, võrguettevõtjate ja turuosaliste
vahel. Jättes need iga võrguettevõtja koostada ja
kehtestada, pole võimalik saavutada ühtset
lähenemist. Lähtuvalt eeltoodust, kui § 422 lõike 3
eesmärgiks on, et Konkurentsiamet töötab
tarbimiskajas osalemise tingimused välja, viib läbi
81
avaliku konsultatsiooni turuosalistega ning
kehtestab otsusega nimetatud tingimused, mis on
täitmiseks kohustuslikud kõikidele
võrguettevõtjatele, on Konkurentsiamet seisukohal,
et taoline regulatsioon tuleb eelnõus üheselt
sätestada.
7. 20.04.2020 kirjas (lk 8, punkt 21) tõi Arvestatud
Konkurentsiamet välja, et ametile jääb selgusetuks Eelnõu muudetud
ELTS-i eelnõu § 1 punktis 36 sisalduv muudatus,
mis puudutab ELTS §-i 66 „Võrgu
arenduskohustus“ lisatavat lõike 9 punkti 3. § 66
lõike 9 punkti 3 alusel peavad arengukavas
sisalduma „uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja
uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused
elektrisõidukite laadimispunktide võrku
ühendamiseks“. Konkurentsiamet tegi parema
selguse eesmärgil ettepaneku sõnastuse
muutmiseks järgmiselt: „3) uue põlvkonna
tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused,
sealhulgas võimalused elektrisõidukite
laadimispunktide võimalused võrku
ühendamiseks;“ MKM on ettepanekute tabeli
alusel ameti ettepanekuga nõustunud ja eelnõud
muutnud. Samas eelnõust muudatust ei nähtu,
mistõttu peaks eelnõud vastavasisuliselt
täpsustama
8. Eelnõu järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 663 Arvestatud
„Tugiteenused“. Konkurentsiamet teeb siinkohal Eelnõu muudetud
parema selguse eesmärgil täiendava ettepaneku
täpsustada § 663 lõikeid (3), (4) ja (5), tuues välja,
et need kehtivaid vaid sagedusega mitteseotud
tugiteenuste puhul mis vastab direktiivi (EL)
2019/944 artiklile 40. Direktiivi artikkel 40 lõige 6
näeb ette, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste
spetsifikatsioonid ja standardsed turutooted tuleb
enne turupõhist hankimist kindlaks määrata kas
põhivõrguettevõtja poolt reguleeriva asutuse
heakskiidul või reguleeriva asutuse poolt, kaasates
läbipaistvalt kõiki võrgukasutajaid ja
jaotusvõrguettevõtjaid. Seega on vajalik sätestada
eelnõus avaliku konsultatsiooni läbiviimine
sagedusega mitteseotud tugiteenuste
spetsifikatsiooni määramiseks enne
vähempakkumise tingimuste esitamist
Konkurentsiametile ja vähempakkumiste
läbiviimist, tagamaks, et vähempakkumise
tingimused oleks mittediskrimineerivad ja
turuosaliste võimekust arvesse võtvad. Seda
arvesse võttes teeb Konkurentsiamet ettepaneku
täiendada § 663 lõiget (2) järgmiselt: „(2)
82
Sagedusega mitteseotud tugiteenuste
spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste
osas peab põhivõrguettevõtja eelnevalt läbi viima
avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse
Konkurentsiametile koos vähempakkumise
osalemise tingimustega.“
9. 30.07.2020 Justiitsministeeriumile Arvestatud
kooskõlastamiseks esitatud ELTS-i eelnõu § 1 Eelnõu muudetud
punkti 47 alusel täiendatakse ELTS §-i 71 lõikega
9 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse §-s
662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja
koordineerimisega seotud kulud ning §-s 663
nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud
põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja
tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse
võrgutasude kujundamisel.“ Kuna §-s 662
nimetatud paindlikkusteenuste osas korraldab
jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrgu toimimise ja
arendamise tõhustamiseks avaliku
vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate
leidmiseks ning § 663 nimetatud võrgu
talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse
osutaja leiab avaliku vähempakkumise korras
põhivõrguettevõtja, teeb amet ettepaneku kasutada
§ 71 lõike 9 sõnastuses terminit „võrguettevõtja“,
et hõlmatud oleks nii põhi- kui ka
jaotusvõrguettevõtjad.
10. ELTS-i eelnõu § 7415 lõike 3 alusel korraldab Osaliselt arvestatud
jaotusvõrguettevõtja vähemalt iga viie aasta järel Eelnõus viide parandatud ja
avaliku konsultatsiooni, et hinnata teise isiku müümise kohustus. Elektrituru
võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või toimimise võrgueeskirja tuleb
hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud enampakkumise kord
tingimustele mittevastava jaotusvõrguettevõtjale
kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või
laadimispunktide kogumit. Samas on ELTS-i §
1113 (rakendussäte) täiendatud lõikega 8 järgmises
sõnastuses: „(8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 3
nimetatud avaliku enampakkumise peab
jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2021.
aasta 1. juulil.“ Ameti hinnangul on siinkohal
tegemist vastuoluga § 7415 lõikega 3, kuna § 7415
lõige 3 räägib avaliku konsultatsiooni
korraldamisest, aga § 1113 lõige 8 avaliku
enampakkumise korraldamisest – viide avalikule
enampakkumisele tuleb § 7415 lõikest 4.
§ 7415 lõike 5 järgi, kui § 7415 lõikes 4 nimetatud
avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on
isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada
või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab
83
jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite
laadimispunkti võõrandamiseks avaliku
enampakkumise.
§ 7415 lõike 6 alusel kooskõlastab
15
jaotusvõrguettevõtja § 74 lõikes 5 nimetatud
avaliku enampakkumise tingimused
Konkurentsiametiga. Tingimuste kooskõlastamisel
lähtub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise
põhimõttest. Konkurentsiamet tegi 20.04.2020
kirjas ettepaneku (kokkuvõtvalt) välja töötada
regulatsioon, kuidas toimub vara võõrandamine
olukorras, kus tegemist on vara üleminekuga ühelt
eraõiguslikult isikult teisele eraõiguslikult isikule
ning kes teostab selle üle järelevalvet ning
rakendab riiklikku sundi. MKM on ettepanekute
tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga
arvestanud ning eelnõud muutnud. Samas vastavat
regulatsiooni eelnõust ei nähtu. Samuti ei ole
Konkurentsiameti hinnangul võimalik
elektrisõidukite laadimispunkti avaliku
enampakkumise läbiviimine vaid ELTS-i 11.
peatükis sätestatud rakendussätte põhjal, võttes
arvesse, et seadus ning selle alamaktid ei sätesta
ühtegi konkreetset enampakkumise läbiviimist
puudutavat tingimust. Amet teeb ettepaneku ELTS
11. peatükki vastavalt täiendada. Näiteks soojuse
valdkonnas reguleerib soojuse ostu konkursside
läbiviimist mh majandus- ja
kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr
47 „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord
ja pakkumiste hindamise metoodika“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011012).
Muuhulgas sätestab nimetatud määrus konkursi
ettevalmistamise ja väljakuulutamise,
pakkumiskutse ja pakkumise tingimused,
pakkumise vastavaks tunnistamise ja
tagasilükkamise tingimused jt. Amet on seisukohal,
et ilma kasvõi taoliste tingimuste sätestamiseta ei
ole võimalik enampakkumist läbipaistavalt,
efektiivselt ning vaidlustesse takerdumata läbi viia.
Amet jääb 20.04.2020 kirjas (lk 10, punkt 24)
väljatoodud seisukohade juurde, et antud
küsimuses on vajalik eriregulatsiooni
väljatöötamine. Kui eriregulatsiooni välja ei
töötata, siis võttes arvesse asjaolu, et direktiiv ei
näe otsesõnu ette, et enampakkumuse tingimused
peaks tingimata kooskõlastama regulaator, ei leia
Konkurentsiamet, et amet peaks olema läbiviidava
enampakkumise tingimuste kooskõlastaja.
11. Konkurentsiametile arvamuse esitamiseks Osaliselt arvestatud
84
edastatud ELTS-i eelnõu § 1 punkti 39 järgi Eelnõusse jääb müümise
täiendatakse ELTS-i §-iga 7416 kohustus.
„Energiasalvestusüksus“. Määruses kehtestatakse avaliku
ELTS-i § 7416 lõike 2 alusel korraldab enampakkumise kord.
võrguettevõtja avaliku enampakkumise talle
kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks
ning kooskõlastab avaliku enampakkumise
tingimused Konkurentsiametiga. § 7416 lõige 7
järgi, kui § 7416 lõikes 5 nimetatud avaliku
konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid,
kes soovivad võrguettevõtjale kuuluvat
energiasalvestusüksust omandada, korraldab
võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku
konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva
energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku
enampakkumise. Konkurentsiamet juhtis
20.04.2020 kirjas (lk 11, punkt 25) tähelepanu
(kokkuvõtvalt), et kuna ka siinkohal on tegemist
vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult
teisele, siis võõrandamist puudutavas osas on
vajalik välja tuua vastav regulatsioon. MKM on
ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti
ettepanekuga nõustunud ja eelnõud muutnud.
Samas eelnõust muudatust ei nähtu. Sarnaselt
eelmisele punktile 10 teeb Konkurentsiamet
ettepaneku sätestada ELTS-s või selle alamaktis
tingimused, mille alusel viiakse avalik
enampakkumine läbi.
12. 20.04.2020 kirjas (lk 11, punkt 26) tõi Osaliselt arvestatud
Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda ELTS-i Eelnõu muudetud
eelnõu § 1 punktiga 30, mille alusel täiendatakse
ELTS §-i 39 lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9)
Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse §-s 821
sätestatud võrdlemisvahendi ja käitab seda.“
Konkurentsiamet tõi 20.04.2020 kirjas välja
(kokkuvõtvalt), et ameti hinnangul on siinkohal
tegemist eelkõige erasektori ettevõtlust puudutava
meetmega ning põhivõrguettevõtjale sellise
kohustuse panemise puhul võib olla tegemist
ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust tegi
Konkurentsiamet ettepaneku jätta § 39 lõikega 9
eelnõust välja. MKM ei ole ettepanekute tabeli
kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud,
põhjendades seda järgmiselt: „Direktiivist
tulenevalt võib võrdlemisvahendeid käitada mis
tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning riigiasutus
või –organ.“ Konkurentsiamet jääb oma seisukoha
juurde ja lisab, et süsteemihalduri poolt
võrdlemisvahendi loomise ja käitamise olukorras
soovitakse lülitada vastavad kulud võrgutasudesse.
85
Võrdlemisvahendite loomine ja käitamine on
siiamaani käinud vabaturu tingimustes. Samas
lähenemine, kus süsteemihalduri poolt luuakse
võrdlusvahend ja kulud lähevad võrgutasudesse,
looks võrdlemisvahendite turul diskrimineeriva
olukorra, piiraks oluliselt vaba konkurentsi ning
tegemist oleks tõenäoliselt tarbijale kõige kallima
variandiga. Lisaks ei ole sellises olukorras
võimalik, et turule tekiks rohkem huvilisi, kes
sooviksid ja võiksid võrdlemisvahendeid arendada,
sest ühele osapoolele (süsteemihaldurile) antakse
põhjendamatu eelis vabaturuteenuse kulude
lülitamiseks võrgutasudesse. Siinkohal on oluline
märkida, et Eestis tegutsevad juba ettevõtted, kes
töötavad turutingimustes ja on loonud
võrdlusportaalid. Ei ole mingit põhjust arvata, et
juba tegutsevad ettevõtted ei sooviks ka tulevikus
vabaturu tingimustes oma teenuseid arendada ja
pakkuda. Sellele asjaolule on viidanud ka
nimetatud ettevõtted ise seaduseelnõu
konsulteerimise käigus. Samuti juhib amet
tähelepanu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40
lõikele 1, mis sätestab põhivõrguettevõtja
ülesanded. Nimetatud ülesannete hulgas ei ole
võrdlemisvahendi loomist ja käitamist. Direktiivi
artikli 40 lõike 8 kohaselt võivad liikmesriigid või
nende määratud pädevad asutused lubada
põhivõrguettevõtjatel teha muid toiminguid, kui on
ette nähtud direktiivis (EL) 2019/944 ja määruses
(EL) 2019/943, kui sellised toimingud on
põhivõrguettevõtjatele vajalikud nende direktiivi
(EL) 2019/944 või määruse (EL) 2019/943 kohaste
kohustuste täitmiseks ning reguleeriv asutus on
hinnanud erandi vajalikkust. Võrdlusportaali
loomine ja rahastamine ei ole vajalikud
põhivõrguettevõtja ülesannete täitmiseks, seega ei
saa välistada, et kavandatava täienduse puhul võib
olla vastuolu direktiivi artikli 40 lõigetega 1 ja 8.
Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet
ettepaneku sätestada ELTS-s, et kui teatud aja
jooksul (näiteks aasta jooksul peale seaduse
jõustumist) ei ole üksi turul tegutsev
võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti poolt
väljastatavat usaldusmärgist, on vajalik avaliku
vähempakkumise läbiviimine usaldusmärgisele
vastava võrdlemisvahendi looja ja käitaja
leidmiseks. Vähempakkumise läbi tuleks
usaldusmärgisega võrdlemisvahend leida teatud
ajaperioodiks, näiteks viieks aastaks. Seejärel on
vaja uuesti hinnata, kas turule on tekkinud
86
iseseisvalt usaldusmärgisega võrdlemisvahendeid,
või tuleb uuesti läbi viia vähempakkumine ka
järgnevale perioodile usaldusmärgisega
võrdlemisvahendi pakkuja leidmiseks.
Vähempakkumise läbiviimine tagaks kõige
optimaalsema hinnaga pakkuja leidmise, mis on
ühiskonnale kõige odavam lahendus ning samas ei
sulgeks turul tegutsemise stiimuleid jäädavalt ka
teistele huvilistele. Juhul kui vähemapakkumise
läbi samuti pole võimalik kvalifitseeruvat
võrdlusportaali loojat leida, võtab vastava
ülesande, koos riigi poolse rahastusega, endale
Konkurentsiamet, lähtudes Euroopa praktikast, kus
sellist tüüpi portaalid on enamasti loodud
riigiasutuste juurde – 16 riigis (allikas:
https://ec.europa.eu/energy/topics/markets-and-
consumers/energy-consumerrights/protecting-
energy-consumers/comparison-tool-websites-run-
national-authority_en).
Konkurentsiamet tegi 20.04.2020 kirjas (lk 12, Arvestatud
punkt 26) mitmeid ettepanekuid ELTS-i eelnõu § 1 Eelnõu täiendatud
punkti 41 osas, mille alusel täiendatakse ELTS-i §-
iga 821 „Võrdlemisvahend“. § 821 lõike 1 järgi
peab kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle
eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla
100 000 kWh, olema tasuta juurdepääs vähemalt
ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda
müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi
elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. Ameti
hinnangul on äärmiselt oluline, et tarbijale oleks
tasuta kättesaadav vähemalt üks nõuetekohane
võrdlemisvahend, mis annab ülevaate kogu turust.
Eeltoodust tulenevalt tegi Konkurentsiamet
ettepaneku, et sätet täiendatakse järgnevalt: „(1)
Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav
aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000
kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele
usaldusmärgisega võrdlemisvahendile, mille abil
võrrelda müüjate pakkumisi.“ MKM on
ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga
nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust
muudatust ei nähtu, mistõttu peaks eelnõud
vastavasisuliselt täpsustama.
§ 821 lõike 2 järgi teavitab müüja tarbijat Arvestatud
võrdlemisvahendi kättesaadavusest. Eelnõu täiendatud
Konkurentsiamet tegi parema selguse huvides
ettepaneku § 821 lõike 2 sõnastuse täpsustamiseks,
kuidas müüja tarbijat võrdlemisvahendi osas
teavitab (näiteks arvel). Lisaks tegi amet
ettepaneku, et § 821 lõike 2 sõnastusse lisatakse, et
87
müüja teavitab tarbijat usaldusmärgisega
võrdlemisvahendi kättesaadavusest. MKM on
ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga
nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust
nähtuv muudatus on osaline (arvel teavitamise
aspekt), mistõttu peaks eelnõud täiendama
võrdlemisvahendi usaldusmärgise osas. Oluline
on ka, et kõiki usaldusmärgisega
võrdlemisvahendeid koheldakse võrdsetel
tingimustel, seega müüja peab teavitama tarbijat
kõigist usaldusmärgisega võrdlemisvahenditest.
§ 821 lõike 3 punkti 6 alusel, juhul kui Arvestatud
võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu Eelnõu muudetud
elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle
kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. Kuna
§ 821 lõige 7 juba sätestab, et usaldusmärgisega
võrdlusvahend peab kajastama kõikide
elektrimüüjate pakkumisi, tegi amet ettepaneku §
821 lõike 3 punkti 6 eelnõust välja jätmiseks.
MKM ei ole ettepanekute tabeli kohaselt ameti
ettepanekuga nõustunud, põhjendades seda
järgmiselt: „Õigusloome seisukohalt on oluline ära
märkida, mis on võrdlemisvahendi eesmärk ja
milliselt peab tarbijat informeerima, kui
võrdlusportaal nõetele ei vasta.“ Konkurentsiamet
jääb oma seisukoha juurde ning lisab, et kuna § 821
lõike 6 (30.07 eelnõu nummerdus, varasemalt lõige
7) kohaselt tuleb usaldusmärgisega
võrdlemisvahendile esitada kõigi pakutavate
elektripakettide andmed, on § 821 lõike 3 punkt 6
sellega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt tuleks § 821
lõike 3 punkt 6 eelnõust välja jätta.
§ 821 lõikest 6 tulenevalt viib Konkurentsiamet läbi Arvestatud
perioodilisi kontrolle tagamaks, et usaldusmärgi Seletuskiri muudetud
saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt § 821
lõikes 3 sätestatud nõuetele. Konkurentsiametile jäi
selgusetuks, kuidas amet peaks võrdlemisvahendi
nõuetelevastavuse tagama. Seetõttu tegi amet
ettepaneku jätta § 821 lõike 6 sõnastusest välja sõna
„tagama“. Samuti tegi amet parema selguse
huvides ettepaneku täpsustada, mida tähendab
„perioodiline“ (nt eelnõu seletuskirjas). Muudetud
seletuskirja (lk 19, 9. lõik) kohaselt tehakse
perioodilist kontrolli kaks korda aastas.
Konkurentsiamet leiab, et perioodilise kontrolli
läbiviimine kaks korda aastas on liialt koormav nii
ettevõtjatele kui ka Konkurentsiametile. Lähtudes
eeltoodust, teeb amet ettepaneku sätestada ELTS §
821 lõikes 5 (30.07 eelnõu nummerdus, varasemalt
lõige 6), et amet kontrollib vähemalt kord kahe
88
aasta jooksul, et usaldusmärgi saanud
1
võrdlemisvahend vastab jätkuvalt § 82 lõikes 3
sätestatud nõuetele. Konkurentsiameti hinnangul
on selline ajavahemik piisav, kuid jätab ka
võimaluse viia vajadusel kontrolle läbi tihedamini.
§-i 1113 lõike 7 kohaselt ELTS § 39 lõikes 9 Osaliselt arvestatud
nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur Eelnõu muudetud
2021. aasta 31. detsembriks. Konkurentsiamet tõi
20.04.2020 kirjas välja (kokkuvõtvalt), et
põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise
puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega.
Lähtudes eeltoodust, tegi amet ka siinkohal
ettepaneku jätta § 1113 lõige 7 eelnõust välja.
MKM ei ole ettepanekute tabeli kohaselt
Konkurentsiameti ettepaneku arvestanud,
põhjendades seda järgmiselt: „Direktiivist
tulenevalt võib võrdlemisvahendeid käitada mis
tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning riigiasutus
või –organ.“ Konkurentsiamet jääb oma seisukoha
juurde ja teeb ettepaneku sätestada ELTS-s, et
võrdlusvahendi looja ja käitaja leidmiseks
korraldatakse avalik vähempakkumine.
13. ELTS-i eelnõu §-i 84 lõike 5 kohaselt on tarbijal ja Osaliselt arvestatud
hajatootjal õigus sõlmida reguleerimisleping ilma Eelnõu muudetud nii, et tarbijal
elektrimüüja nõusolekuta. Agregeerimislepingu ja aktiivne võrguteenuse
sõlmimise kohta esitab agregaator kasutajal on õigus sõlmida
süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise nimetatud leping.
võrgueeskirjas sätestatud viisil. Lähtuvalt Seletuskirja täiendatud
eeltoodust, teeb amet ettepaneku ELTS §-s 3
defineerida ka termin „hajatootja“.
14. 20.04.2020 kirjas (lk 13, punkt 29) tõi Osaliselt arvestatud
Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu § Eelnõu täiendatud nii, et takistusi
1 punktiga 49, mille järgi täiendatakse ELTS-i §-i ei seataks turuosaliste poolt.
93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga
221 järgmises sõnastuses: „221) jälgib, et
omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja
energiakogukondade arendamisele ei seataks
tarbetuid takistusi ega piiranguid;“
Konkurentsiamet märgib, et antud juhul võib
tekitada segadust asjaolu, et nimetatud sättest ei
selgu, kelle poolt ei seataks takistusi ega piiranguid
omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja
energiakogukondade arendamisele.
Konkurentsiamet märgib, et kõik eelnõuga
kaasnevad ELTS-i sisse viidavad
energiakogukonda puudutavad tsiviilõiguslikud
isikute vahelised aspektid (mh vaidlusküsimuste
lahendamine) tuleb selgelt eristada riikliku
järelevalve alla kuuluvatest ülesannetest ja seaduse
89
üle järelevalvet teostava haldusorgani pädevustest.
Eeltoodust tulenevalt teeb amet järgmise
sõnastusettepaneku: „221) jälgib, et omatoodetud
elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade
arendamisele ei seataks võrguettevõtja ja
turuoperaatori poolt takistusi ega piiranguid;“
Amet märgib siinkohal, et vastava muudatuse
ELTS-i eelnõusse sisseviimisel tuleb ka defineerida
termin „turuoperaator“.
15. 20.04.2020 kirjas (lk 13, punkt 30) tõi Osaliselt arvestatud
Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu § Seletuskirja täiendatud. Eraldi
1 punktiga 50, mille alusel täiendatakse ELTS-i §-i tarkvõrgu regulatsiooni
93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti tegemiseks puudub vajadus.
riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga Seletuskiri ütleb juba piisavalt
231 järgmises sõnastuses: „231) jälgib ja hindab millele keskenduma peab.
põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja Välistatud ei ole ka
tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel, Konkurentsiameti enda ideed
millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate elektrituru parendamiseks.
energiaallikate lõimimist ning avaldab iga kahe
aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande
koos soovitustega;“ Konkurentsiamet tegi parema
selguse huvides ettepaneku (kokkuvõtvalt) lisada
ELTS-i eelnõusse tarkvõrku puudutav
regulatsioon, sealhulgas tingimused, mille alusel
saab amet hinnata põhi- ja jaotusvõrguettevõtja
tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel,
millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate
energiaallikate lõimimist. MKM on ettepanekute
tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga
arvestanud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust
muudatust ei nähtu, mistõttu peaks eelnõud
vastavasisuliselt täpsustama.
16. 20.04.2020 kirjas (lk 14, punkt 33) tegi Mitte arvestatud
Konkurentsiamet ettepaneku (kokkuvõtvalt) seoses Ei ole käesoleva eelnõu eesmärk.
alates 01.01.2020 kohalduva määrusega (EL) Ajakohastame järgmise eelnõu
2019/943 ajakohastada ELTS § 4 lõige 41 ja § 93 raames.
lõike 6 punkt 2. MKM on ettepanekute tabeli
kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga
arvestanud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust
muudatust ei nähtu, mistõttu peaks eelnõud
vastavasisuliselt täpsustama või muutma
elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja.
17. Seletuskirjas (lk 32) on välja toodud, et eelnõu toob Osaliselt arvestatud
Konkurentsiametile kohustuse paindlikkusteenuste Seletuskiri täiendatud
spetsifikatsioonide väljatöötamiseks.
Paindlikkustoodete ja -teenuste turgudel osalemise
tehniliste nõuete määramisega, tuginedes turgude
tehnilistele näitajatele ja kõikide turuosaliste
suutlikkusele, tagab Konkurentsiamet kõikidele
kvalifitseeritud turuosalistele võimaluse osaleda
90
tõhusalt võrguettevõtja poolt korraldatavas
pakkumismenetluses, hõlmates sealhulgas
turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest
energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas
osalevaid turuosalisi, energiasalvestusseadmeid
käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid
turuosalisi. Eelnõu toob Konkurentsiametile kaasa
kohustuse hinnata võrguettevõtjatele
energiasalvestusüksuste omamise, arendamise või
haldamise õiguse andmist.
Lisaks tarbimiskaja tehniliste tingimuste
(paindlikkustoodete spetsifikatsioonid jm)
loomisele toob Konkurentsiamet välja, et amet
peab ELTS-i eelnõus sätestatu kohaselt hakkama nt
kooskõlastama avalike enampakkumiste tingimusi
(nii energiasalvestusüksuste kui elektrisõidukite
laadimisvõrgu osas), vähempakkumise tingimusi
tugiteenuste osas, ning sagedusega mitteseotud
tugiteenuste osas majandusliku tõhususe
hinnanguid turuvälise lähenemise korral,
väljastama võrdlemisvahenditele usaldusmärke
ning perioodiliselt kontrollima võrdlemisvahendite
nõuetele vastavust. Lisaks tulenevad
Konkurentsiametile täiendavad ülesanded ka
määrusest (EL) 2019/943, millel on otsene seos
direktiiviga (EL) 2019/944. Määrusest tulenevalt
peab Konkurentsiamet hakkama hindama, kas on
vajadust võimsusmehhanismi loomisele, viima läbi
võimsusmehhanismi disaini ja naaberriikidele
tekitatava mõju osas regionaalse avaliku
konsultatsiooni ning kooskõlastama
võimsusmehhanismi riiklikud tingimused. Lisaks
määrama iga 5 aasta järel saamata jäänud energia
hinna, mille jaoks on vaja läbi viia üleriiklik
küsitlus ja analüüs. Saamata jäänud energia hinna
muutusel on vaja üle hinnata ka riiklik
varustuskindluse standard, mille ettepaneku peab
Konkurentsiamet koostama. Mahuka ja täiesti uue
teemana lisandub määrusest ja direktiivist ka
piirkondliku koordineerimiskeskuse kontroll ja
reguleerimine, mis on täiesti uus üksus, kohati
sarnaste ülesannetega kui süsteemihaldur, kuid
tegutseb regionaalselt. On tõenäoline, et Baltikumi
koordineerimiskeskus luuakse Eestisse, mis toob
Konkurentsiametile oluliselt kohustusi juurde.
Eeltoodust tulenevalt suureneb oluliselt
Konkurentsiameti järelevalve kohustus ja
töökoormus. Teisalt toob seletuskiri (lk 35)
vastuoluliselt välja, et eelnõul puudub mõju
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tegevusele.
91
Konkurentsiamet hindab lisanduvate ülesannete
täitmiseks vajamineva ressurssi vajadusena ca 5
töökoha lisandumist kokku palgaskaalaga 219 575
eurot aastas.
92
Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskirja
Lisa 3
KAVAND
10.12.2020
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2021. a nr…………………
Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise
võrgueeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel
Elektrituru toimimise võrgueeskirjas tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“;
2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„3) Agregaatori minutipõhiste andmete esitamine sätestatakse süsteemihalduri ja agregaatori
vahel sõlmitud lepingus.“;
3) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnade „võrguteenuse lepingu“ sõnaga „,
agregeerimislepingu“ ja pärast sõnade „selle võrguettevõtja“ sõnaga „, agregaatori“;
4) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „mõõdetud“ lauseosaga „ja
agregeerimisteenuses osalenud“;
5) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „tarnijate“ sõnadega „ja agregaatori“;
6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Agregaatoril on õigus AVP kaudu saada järgmist informatsiooni:
1) agregeerimislepingu sõlminud tarbijate mõõtepunktide mõõteandmeid;
2) agregeerimisteenuses osalenud tarbija mõõtepunktides mõõdetud andmed.“;
1
7) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“;
8) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses
„§ 91. Andmete esitamine usaldusmärgisega võrdlemisvahendile
(1) Elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale oma
elektripakettide järgmised andmed:
1)
2)
3)
4)
9) paragrahvi 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
“§ 28. Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine”;
10) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne
leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes
vahetamiskavades.”;
11) paragrahvi 29 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Lõikes 2 nimetatud ülesütlemise avalduse saamisel lõpetab senine avatud tarnija kehtiva
avatud tarne lepingu ja teeb AVP-s vastava muudatuse vähemalt 14 päeva enne senise lepingu
lõppemise kuupäeva. Hiljemalt 2026. aastal ei tohi tarnija vahetamise tehniline protsess kesta
kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.”;
12) määrust täiendatakse peatükkidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„41. peatükk
AGREGAATORI VAHETAMINE
§ 331. Agregeerimislepingu sõlmimine ja muutmine
2
(1) Agregeerimises osalev turuosaline võib agregaatorit vahetada 21 päevase etteteatamisega.
Hiljemalt 2026. aastal ei tohi agregaatori vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi
ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.
(2) Agregaatori vahetuseks sõlmib agregeeritav turuosaline tarbimiskoha mõõtepunkti kohta
uue agregeerimislepingu. Ühe mõõtepunkti kohta saab sõlmida ühe agregeerimislepingu.
(3) Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile agregeeritava
turuosalise volituse.
(4) Uue agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja väikeettevõtjalt agregaator tasu ei
küsi.“.
42. peatükk
AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORD
§ 332. Energiasalvestusüksuse avaliku enampakkumise kord
(1)
3
EELNÕU
10.12.2020
Elektrituruseaduse muutmise seadus
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 esimest lauset ja § 39 lõike 8 punkti 3 täiendatakse pärast sõna
„tootmine,“ sõnaga „salvestamine,“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:
„12) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ning võib samal ajal olla müüja või
bilansihaldur;
13) agregeerimine – tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate
tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks;
14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb
elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud
elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone
energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või
kutsetegevus;“;
3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses:
„72) elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks
ettenähtud platvorm;“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 82–85 järgmises sõnastuses:
„82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise
energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu
energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale
ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis;
83) elektrileping – elektrienergia müümise leping, välja arvatud elektrienergia
tuletisinstrumendi leping;
84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat;
85) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12
tähenduses;“;
5) paragrahvi 3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „muundamiseks,“ sõnaga „salvestamiseks,“;
6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:
1
„131) laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või
vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;“;
7) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 201 ja 202 järgmises sõnastuses:
„201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust
suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates
elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid,
tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid,
süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid;
202) piirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124),
artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;“;
8) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses:
„223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab
püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu
stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks;“;
9) paragrahvi 3 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „tootmise“ sõnaga „, salvestamise“;
10) paragrahvi 3 punkt 232 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„232) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2
punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;“;
11) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 233 järgmises sõnastuses:
„233) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas
tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa
komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja
millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363,
18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise
vähendamist või suurendamist;“;
12) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 262 ja 263 järgmises sõnastuses:
„262) tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks ning tasakaalustamine ja
sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine;
2
263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku,
mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ja mida ei kasutata
tasakaalustamiseks, ülekoormuste ja sageduse juhtimiseks;“;
13) paragrahvi 3 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu
kaudu eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale, välja arvatud
müük;“;
14) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „tarbija,“ sõnaga „energiakogukond,“;
15) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 6. Elektriettevõtja
(1) Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb
elektrienergia:
1) tootmisega;
2) ülekandmisega;
3) jaotamisega;
4) agregeerimisega;
5) tarbimise juhtimisega;
6) salvestamisega;
7) müümisega või
8) ostmisega.
(2) Elektriettevõtja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud
kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest.“;
16) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning
vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle
ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime
rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.“;
17) seadust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:
„§ 121. Aktiivne võrguteenuse kasutaja
(1) Tarbija võib tegutseda aktiivse võrguteenuse kasutajana.
(2) Aktiivsel võrguteenuse kasutajal on bilansivastutus ning õigus:
3
1) tegutseda otse või agregeerimise kaudu;
2) müüa omatoodetud elektrienergiat;
3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana;
4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine, andmete
töötlemine või hooldus kolmandale isikule.
(3) Isikut, kellele aktiivne võrguteenuse kasutaja on delegeerinud oma tegevuseks vajalike
seadmete haldamise, paigaldamise, käitamise, andmete töötlemise või hoolduse, ei käsitata
aktiivse võrguteenuse kasutajana.
(4) Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne võrguteenuse kasutaja bilansihaldur, välja
arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2019/943 artikliga 5.
(5) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal on lubatud osutada mitut
paindlikkusteenust korraga.
§ 122. Energiakogukond
(1) Energiakogukond on juriidiline isik:
1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest
isikust liikmed;
2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või
sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb;
3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid;
4) mille liikmetel säilivad käesolevas seaduses sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija
või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused.
(2) Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele,
kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja
teenust.
(3) Energiakogukonna liige võib kogukonnast välja astuda, teatades sellest vähemalt kuus kuud
ette.
(4) Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond
bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
(5) Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne võrguteenuse
kasutaja käesoleva seaduse § 121 tähenduses.“;
18) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
4
„(1) Juriidilisest isikust elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isik.“;
19) paragrahvi 15 lõigetes 5 ja 51 ja § 221 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „200 kW
netovõimsusega tootmisseadmete“ sõnadega „1 MW netovõimsusega tootmisseadme“;
20) paragrahvi 16 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13
kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama
direktiivi V peatüki tähenduses“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199), artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu
süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses“;
21) paragrahvi 16 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kaubamärk“ sõnadega „ja teavitustegevus“
ning pärast sõna „kaubamärgist“ sõnadega „ja teavitustegevusest“;
22) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja
juhatuse liige ja mõnel muul jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest
vastutaval positsioonil olev isik olla samal ajal jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu
seotud elektriettevõtja nõukogu või juhatuse liige ega muul viisil vastutada
jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse
eest.“;
23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks
on osaühing, peab olema nõukogu.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või
äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada äriseadustiku § 317 lõikes 1
sätestamata küsimusi.“;
24) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
25) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad „juhatuse liikmele“ sõnadega „nõukogu liikmele
ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutaval positsioonil
olevale isikule“;
26) paragrahvi 18 lõike 5 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
5
„See ei takista emaettevõtja õigust teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet
tütarettevõtja varade tootluse üle, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja
iga-aastane eelarve, sealhulgas rahastamiskava ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir.
Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu
ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud aastaeelarvet.“;
27) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:
„(51) Jaotusvõrguettevõtjal, kelle võrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, peab olema
piisavalt vara ja töötajaid, et teenuseid sisse ostmata ning kohustusi delegeerimata tagada
vähemalt:
1) töökindel ja tõhus jaotusvõrgu toimimine ja arendamine oma teeninduspiirkonnas;
2) võrgu operatiivne juhtimine ja juhtimiskeskuse olemasolu;
3) võrgu pikaajalise arenguplaani koostamine, võrgu planeerimine ja koostöö eestvedamine
erinevate osapooltega võrgu arendamisel;
4) elutähtsa teenuse osutamine, selle toimepidevuse tagamise küsimustes eestvedamine ja
riskianalüüside ning taasteplaanide koostamises osalemine.
(52) Muud, käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetamata kohustuste täitmiseks vajalikud
teenused, mis on võrguteenuse kvaliteetseks tagamiseks vajalikud, kuid mida
jaotusvõrguettevõtja oma vara ja töötajatega ei taga, hangib jaotusvõrguettevõtja avaliku hanke
korras. Hankimisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.“;
28) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning
koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande jaotusvõrguettevõtja
nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse liikme määratud töötaja, kes on kava koostamisel
sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele
jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.“;
29) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 214 järgmises sõnastuses:
„§ 214. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu
(1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori
osalemist.
(2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur,
välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5.
6
(3) Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku
konsultatsiooni turuosalistega ning avalikustab nimetatud tingimused oma kodulehel.
Tingimustes võetakse arvesse ka agregeeritud koormusi.
(4) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise
tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet
võib nõuda metoodika muutmist.“;
30) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „200 kW“ sõnadega „1 MW“;
31) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „500 kW“ sõnadega „1 MW“;
32) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse sõnad „§ 18 lõigetes 1–7“ sõnadega „§ 18 lõigetes 1–12
ja 4–7“;
33) paragrahvi 261 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses
elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3“ tekstiosaga „(EL)
2019/943 artiklit 51“;
34) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 31 ja lõike 8 punktis 1, §-s 401, § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6
punktis 1, § 1001 lõigetes 3–5 ning §-s 1013 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega
„(EL) 2019/943“;
35) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 161 ja 162 järgmises sõnastuses:
„161) osaleb Euroopa ressursside piisavuse hindamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 IV peatükile;
162) koostab riikliku ressursside piisavuse hinnangu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/943 artiklile 24.“;
36) paragrahvi 39 lõike 7 punktis 7 asendatakse sõnad „ajavahemikuks 5–15 aastat“ sõnadega
„10 aastaks“;
37) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Süsteemihaldur loob vajadusel käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava
võrdlemisvahendi ja käitab seda.“;
38) paragrahvi 42 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“;
39) paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
7
„7) andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale;
8) võrguettevõtjale kuuluva energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord.“;
40) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“;
41) paragrahvi 421 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ja agregaatorile“;
42) paragrahvi 60 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tegevusloaga“ sõnadega „, kui
tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud“;
43) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:
„(16) Kui isik on pärast 2021. aasta 1. märtsi ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma
elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik
jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist.“;
44) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–15 ei kohaldata energiakogukonna suhtes.“;
45) paragrahvi 65 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tarbijale,“ sõnaga
„energiakogukonnale,“;
46) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna
omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele.“;
47) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse
võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võib ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piiratus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 tähenduses.“;
48) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarbijatele,“ sõnaga
„energiakogukondadele,“;
49) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 8–16 järgmises sõnastuses:
„(8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale
võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel.
(9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:
1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused;
8
2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks;
3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite
laadimispunkti võrku ühendamise võimalus;
4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.
(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse
kasutajate ning põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga
konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Konkurentsiamet
võib taotleda võrgu arengukava muutmist.
(11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi-
või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat.
(12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas:
1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või
ajakohastada;
2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme
aasta jooksul;
3) investeerimisprojektide ajakava;
4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused;
5) eeldatava tarbimise;
6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks;
7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48.
(13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadega, avaldab
arengukava oma veebilehel ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile.
(14) Konkurentsiamet konsulteerib võrgu arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse
kasutajatega ning võib taotleda võrgu arengukava muutmist. Konkurentsiamet avaldab
kümneaastase võrgu arengukava konsultatsiooni tulemused ja vajalikud investeerimisvajadused
oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist.
(15) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ning võtab
arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks.
(16) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste
võrku ühendatud ülekande- ja jaotusvõrkudega, mis on omavahel ühendatud.“;
50) seadust täiendatakse §-dega 662 ja 663 järgmises sõnastuses:
„§ 662. Paindlikkusteenused
9
(1) Jaotusvõrguettevõtja korraldab jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks
paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks avaliku vähempakkumise.
(2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
vähempakkumises osalemise tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta
vähempakkumises osalemise tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise
ja läbipaistvuse põhimõttele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui
jaotusvõrguettevõtja on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult
ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. Jaotusvõrguettevõtja
esitab avaliku vähempakkumise korraldamata jätmise kohta põhjendatud taotluse
Konkurentsiametile.
(4) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamata,
kui kontrollimise käigus selgub, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus ega
tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjusta ülekoormust.
(5) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust
põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline toimimine
ning hõlbustada turu arengut.
§ 663. Tugiteenused
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga koostööd võrku ühendatud turuosaliste
tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad
omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise
tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja
komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi
käidueeskiri (EÜT L 220, 25.8.2017, lk 1– 120), artikliga 182.
(2) Võrguettevõtja leiab võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja avaliku
vähempakkumise korras.
(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas
peab võrguettevõtja eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse
Konkurentsiametile koos vähempakkumise osalemise tingimustega. Konkurentsiamet võib
jätta tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse
põhimõttele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalikku vähempakkumist ei pea korraldama, kui
võrguettevõtja hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine
majanduslikult ebatõhus. Võrguettevõtja esitab avaliku vähempakkumise korraldamata jätmise
kohta põhjendatud taotluse Konkurentsiametile.
10
(5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata,
kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine
on majanduslikult tõhus.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku vähempakkumise nõuet ei kohaldata
täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.“;
51) paragrahvi 69 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku
äriteavet.“;
52) paragrahvi 71 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „andmevahetusplatvormi“ tekstiosaga „ja §
821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit“;
53) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„(9) Käesoleva seaduse §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega
seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud
lisatakse võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude
kujundamisel.
(10) Võrgutasusid ei kohaldata salvestatud elektrienergiale, mida tagastatakse elektrivõrku.“;
54) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:
„62. peatükk
VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD
§ 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt
(1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab
elektrisõidukite laadimispunkti.
(2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, hallata või käitada elektrisõidukite
laadimispunkti üksnes oma tarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku
enampakkumise tingimused;
2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti
teisele isikule;
3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle
kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile.
11
(3) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et
hinnata teise isiku võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastavat elektrisõidukite laadimispunkti või
laadimispunktide kogumit.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et
on isikuid, kellel on huvi omandada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite
laadimispunkti või laadimispunktide kogumit, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite
laadimispunkti või laadimispunktide kogumi müümiseks avaliku enampakkumise kuue kuu
jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab
jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib tingimuste kooskõlastamisel
arvesse võtta elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumisse tehtud
investeeringu jääkväärtust.
§ 7416. Energiasalvestusüksus
(1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksust.
(2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse
müümiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga.
(3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja
käitada energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on
täidetud kõik järgmised tingimused:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud
energiasalvestusüksust müüa;
2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks
toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat
elektriturul.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema
Konkurentsiameti otsus.
(5) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemisest teavitab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ja
Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit, esitades taotluse andmed ja erandi
tegemise põhjendused.
(6) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata
teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel
võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada.
12
(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et
samas lõikes nimetatud isik on olemas, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul pärast avaliku
konsultatsiooni lõppu talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku
enampakkumise.
(8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra.“;
55) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad „nimetab ta“ sõnadega „leiab ta avaliku
vähempakkumise korras“;
56) paragrahvi 812 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tuletisinstrumentide“ tekstiosaga
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta
ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (EÜT L 173, 12.6.2014, lk 349–
496) (16) I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses“;
57) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses:
„§ 821. Võrdlemisvahend
(1) Kodutarbijatel ja äriühingutel, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või
aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine
on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega
vahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi.
(2) Müüja teavitab tarbijat kõigist kättesaadavatest usaldusmärgisega võrdlemisvahenditest
elektrimüügi arvel.
(3) Võrdlemisvahend peab vastama järgmistele nõuetele:
1) on turuosalistest sõltumatu ning tagab, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt;
2) annab selget teavet võrdlemisvahendi käitaja ja kontrollija kohta, samuti vahendi loomise ja
käitamise rahastamise allikate kohta;
3) avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb;
4) esitab teabe selge ja üheselt mõistetava sõnastusega;
5) annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja;
6) on kättesaadav ka puudega inimestele;
7) võimaldab tõhusalt teavitada käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest;
8) piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdlemiseks vajalikud.
(4) Konkurentsiamet väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.
13
(5) Konkurentsiamet teeb perioodilisi kontrolle selgitamaks välja, kas usaldusmärgi saanud
võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas andmed,
mille müüja peab edastama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale viimase poolt nõutud
viisil ja tähtaegadel.“;
58) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale
lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega „, elektrilepingule ning agregeerimiseks
sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)“;
59) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Liitumislepingule, võrgulepingule, agregeerimislepingule ja elektrilepingule kohaldatakse
käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.“;
60) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja võrguleping“ sõnadega „, võrguleping ja
agregeerimisleping“;
61) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tarbijal ja aktiivsel võrguteenuse kasutajal on õigus sõlmida agregeerimisleping ilma
elektrimüüja nõusolekuta. Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator
süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil.“;
62) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimist
peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu
põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis
vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise
kohustusele.“;
63) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
64) paragrahvi 86 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
65) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.“;
66) paragrahvi 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
14
„Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud
liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse järgmised
andmed:
1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja, elektrilepingu puhul võrguettevõtja
või müüja ning agregeerimislepingu puhul agregaatori nimi, äriregistri- või isikukood, aadress
ja e-posti aadress;
2) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus
või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad;
3) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi
põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;“;
67) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Füüsilisest isikust tarbijale esitatakse lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud
korras.“;
68) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus
töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ning aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000
eurot, tasu ei tohi küsida.”;
69) paragrahvi 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 asendatakse sõnad „või elektrileping“ sõnadega „,
elektrileping või agregeerimisleping“ vastavas käändes;
70) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Elektrimüüja või agregeerija peab võimaldama tarbijal sõlmida nii tasuta kui tasu eest
lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut.
(5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu
ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on ettenähtud lepingus, mille tarbija on
sõlminud vabatahtlikult, ning tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud.
Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ega tohi olla suurem kui 50 protsenti
tasust, mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata tarbija poolt lepingu ennetähtaegse
lõpetamise tõttu.“;
71) paragrahvi 90 lõikes 3, § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 4 asendatakse sõna „tähtsaadetisena“
sõnadega „kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil“;
72) paragrahvi 90 lõikes 10 asendatakse sõnad „ega võrgulepingus“ sõnadega „, võrgulepingus
ega agregeerimislepingus“;
73) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
15
„31) kooskõlastab käesoleva seaduse § 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 nimetatud
vähempakkumises osalemise tingimused;
32) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3
esitatud nõuetele;“;
74) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 15 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3“
sõnadega „(EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1“;
75) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 221 ja 222 järgmises sõnastuses:
„221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei
seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid;
222) töötab välja käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise
tingimused;“;
76) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses:
„231) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja
millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr
713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75), artikli 2
punktis 7 määratletud nutivõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate
energiaallikate lõimimist, ning avaldab oma veebilehel iga kahe aasta järel hindamise tulemuste
kohta aruande koos soovitustega;“;
77) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ning
aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes ja vaidlustes
kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või
tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“;
78) paragrahv 1001 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet;
8) koordineerida piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet;“;
79) paragrahvi 1001 lõigetes 3–5 asendatakse sõnad „2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944“;
80) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 1002 järgmises sõnastuses:
16
„§ 1002. Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega
(1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega on
järgmine:
1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1;
2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab
kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine käesoleva seaduse § 71 nimetatud võrgutasude
kooskõlastamisel;
3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine;
4) koos teiste süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikide reguleerivate asutustega ettepanekute
esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid need riigid
piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma;
5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise
kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes;
6) võrgu koordineerimise tulemuse jälgimine ja sellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on Konkurentsiametil õigus:
1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet;
2) kontrollida ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi;
3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste
süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid.
(3) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik, on Konkurentsiametil
õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või
Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust,
ettekirjutus kohustuse täitmiseks.“;
81) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 7–11 järgmises sõnastuses:
„(7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2022.
aasta 1. septembriks, kui aasta jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist ei ole ükski turul
tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti poolt väljastatavat usaldusmärgist.
(8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise peab
jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembril.
(9) Käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise peab võrguettevõtja
korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembril.
(10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud
võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta
17
jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning
põhivõrguettevõtja hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et:
1) akuga energiasalvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku
investeerimisotsuse tegemist;
2) akuga energiasalvestusüksused on integreeritud võrku;
3) akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks
sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häire korral, taastamist alustatakse viivitamata häire
ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi
lahendada;
4) akuga energiasalvestusüksusi ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul.
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja
on võtnud selle investeeringu tegemiseks pöördumatu kohustuse.“;
82) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:
„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide
kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn „…“ ……… 2021
Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2021
18
10.12.2020
Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi
2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199). Selleks muudetakse elektrituruseadust.
Samuti on elektrituruseaduses täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2009/72/EÜ ülevõtmise sätteid.
Käesoleva eelnõuga lisatakse elektrituruseadusesse järgmised printsiibid:
1) Hajatootmise võimaluste suurendamine läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate
regulatsiooni;
2) Energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon;
3) Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon suurendamaks võrkude paindlikkust ja
tarbijate energiatõhusust;
4) Võrguettevõtjate kohustus soetada pakkumismenetluse raames turult
paindlikkusmehhanisme nagu energiasalvestus, agregeerimine, tarbimiskaja;
5) Tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke.
Elektrienergia siseturu normide liikmesriikides harmoneerimise eesmärgiks on tagada
läbipaistva ning konkurentsile avatud elektrituru toimimine. Läbipaistev ning konkurentsile
avatud elektriturg võimaldab tarbijale pakkuda parima hinnaga elektrienergiat, samal ajal
tagades varustuskindluse, energia- ja kliimapoliitika jt eesmärkide täitmine.
Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu
kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu
haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi
võimalusi.
Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena võrguettevõtjate kohustused senisega
võrreldes kasvavad. Võrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue
elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad
üksused, ja uued tarbimiskoormused, näiteks soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad
tarbimiskoormused ning turupõhiselt kasutama selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja
ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude
laiendamist.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks
(
[email protected], 6397674). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis
1
MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (
[email protected], 7153403).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ning muudetakse elektrituruseaduse
(edaspidi ELTS) 01. juuli 2020. a redaktsiooni (RT I, 30.06.2020, 28).
Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole
nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)
2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatused. Elektrienergia
siseturu normide liikmesriikides harmoneerimise eesmärgiks on tagada läbipaistva ning
konkurentsile avatud elektrituru toimimine. Läbipaistev ning konkurentsile avatud elektriturg
võimaldab tarbijale pakkuda parima hinnaga elektrienergiat, samal ajal tagades
varustuskindluse, energia- ja kliimapoliitika jt eesmärkide täitmine.
Direktiivi eesmärk on luua paindlikkust ja uuendusi stimuleeriv tururaamistik, kus kõige
paremini toetab taastuvenergia kasutuselevõttu hästitoimiv elektriturg.
Tarbijatel on suur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu
kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu
haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi
võimalusi. Tõhus konkurents jaemüügiturgudel on oluline selleks, et tagada uuenduslike
energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt. Need teenused vastavad tarbijate
muutuvatele vajadustele ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrku paindlikumaks.
Kuigi Eestis on tarbijatele antud võimalus jälgida läbi andmevahetusplatvormi oma
reaalajalähedase ajavahemiku jooksul teavet nende energiatarbimise kohta, ei ole neist saanud
energiaturu ega energiasüsteemi ümberkujundamise aktiivseid osalisi. Tarbijate mõjuvõimu
suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest enam energiaturul,
sealhulgas uut moodi, on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid elektrienergia siseturust kasu ja
et saavutada liidu taastuvenergia alased eesmärgid.
Elektrienergia siseturul ei tohi olla takistusi turule sisenemisel, turul tegutsemisel ega sellelt
väljumisel. Seejuures siseturul tegutsevad kolmandate riikide turuosalised peavad järgima
kohaldatavat seadust nii nagu kõik teised turuosalised.
Direktiivi ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõus esitatud terminid on järjestatud tähestikulises järjekorras, välja arvatud erandjuhud, kus
olemasolevate mõistete järjekord ei võimaldanud uusi termineid tähestikuliselt järjekorda
paigutada.
2
Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 1 lõike 1 esimest lauset. Energiasalvestus on olnud
aktuaalne varustuskindluse tagamises juba varasemalt, kuid selguse huvides vajab
elektrituruseadus läbivalt salvestamisega seotud tegevuste osas täiendamist. Direktiiv (EL)
2019/944 käsitleb energiasalvestusüksuste töökorraldust senisest laialdasemalt, hõlmates
muuhulgas eesmärki minna üle täiesti CO2-heiteta ja heitkogusteta elektrisektorile, mille
raames tuleb arendada hooajalist energiasalvestamist.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 3 punktidega 12–14.
Punkt 12 sätestab mõiste agregaator, kes on võrguettevõtjale teenusepakkuja, koondades
mitmeid tarbijaid, et vajadusel vähendada või suurendada tarbimist. Agregaator sõlmib
tarbijaga agregeerimislepingu, milles tarbija annab agregaatorile nõusoleku oma
tarbimisharjumuste reguleerimiseks. Agregaator saab võrguettevõtjalt rahalist hüvitist tarbijate
juhtimise eest ning tarbijad, kes osalevad agregeerimises saavad ka otsest rahalist kasu.
Tarbijatel peaks olema võimalik täiel määral kasutada tootmise ja tarnimise agregeerimise
eeliseid ning saada kasu piiriülesest konkurentsist. Agregaatorid täidavad olulist osa
vahendajatena tarbijarühmade ja elektrituru vahel. Agregaator võib samal ajal olla ka
elektrienergia müüja või bilansihaldur.
Punkt 13 sätestab mõiste agregeerimine. See on agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse
paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks,
ostmiseks või oksjonile panemiseks. Sisu poolest on agregeerimine isiku lepinguline kohustus
muuta oma tarbimisharjumust lähtuvalt agregeerimislepingus sätestatud põhimõtetest ehk
tegemist on nn virtuaalse elektrijaamaga. Agregeerimine võib sisaldada erinevate
bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis- või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema
bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses.
Punkt 14 selgitab lahti mõiste aktiivne võrguteenuse kasutaja, kelleks võib olla tarbija omaette
või ühiselt toimiv tarbijate rühm, kes toodab elektrienergiat ennekõike omatarbeks, salvestab
elektrit ning müüb omatarbeks toodetud ülejäävat elektrienergiat, osaleb paindlikkus- või
energiatõhususkavades. Lubatud on teha ka kõiki neid tegevusi korraga. Aktiivse võrguteenuse
kasutajate rühma liikmete arv ei ole määratletud. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud
ja salvestatud elekter võib olla toodetud ja salvestatud tema enda kinnistul tarbijale või tarbijate
rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Tingimuseks on, et selline tegevus ei kujuta endast
aktiivse võrguteenuse kasutaja peamist äri- või kutsetegevust. Teistsugune toimimine ei
liigituks enam aktiivse võrguteenuse kasutaja mõiste alla, vaid oleks iseloomulik juba tootja
tunnustele. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest,
et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest
elektrihindadest. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik
elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 3 punktiga 72.
Punkt 72 sätestab mõiste elektriturg, milleks on turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs,
energia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks. Direktiivi (EL) 2019/944
kohaselt stimuleerib täielikult liberaliseeritud, hästitoimiv elektriturg hinnapõhist ja muud
konkurentsi olemasolevate tarnijate vahel ja meelitab uusi turuletulijaid, suurendades nii
tarbijate valikuvõimalusi ja rahulolu.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 3 punktidega 82–85.
3
Punkt 82 selgitab lahti mõiste elektrienergia salvestamine, milleks on elektrivõrgus
elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või
elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel
selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana. Energia
salvestamise all peetakse siinkohal silmas elektrienergia siirdamist mõnda seadisesse,
seadmesse, paigaldisse või rajatisse (energiasalvestisse, näiteks elektrienergia salvestamist
akumulaatorisse), et seda seal vajalikul hetkel samal kujul või muundatult tagasi saada.
Elektrienergia salvestamine on oluline osa elektrivõrgu paindlikumaks muutmisel ning
elektrihinna soodsamaks mõjutamisel. Näiteks salvestada elektrit soodsa hinna ajal ning müüa
salvestatud elektrit kõrgema hinna ajal soodsama hinnaga. Selline konkurents mõjutab
elektrituru hindu soodsamaks, mis on kasulik tarbijale.
Punkt 83 sätestab mõiste elektrileping, milleks on elektrienergia müümist käsitlev leping.
Elektrileping sõlmitakse elektrimüüja ja tarbija vahel ning reeglina peab tarbijal olemas olema
ka kehtiv võrguleping. Käesolev mõiste ei hõlma elektrienergia tuletisinstrumente.
Elektrienergia tuletisinstrumendi all mõeldakse siinkohal optsioone, futuure, vahetuslepinguid,
forvardlepinguid ja muid kaubatuletislepinguid, mida peab arveldama rahas või mida võib
arveldada rahas ühe poole valikul muul juhul, kui kohustuste täitmatajätmise või muu
lõpetamisega seotud sündmuse tõttu või mida saab natuuras arveldada tingimusel, et nendega
kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud
kauplemissüsteemis, välja arvatud energia hulgimüügitooted, millega kaubeldakse
organiseeritud kauplemissüsteemis ja mille puhul tuleb arveldada natuuras või mida saab
natuuras arveldada ja mis ei teeni kommertseesmärki ja millel on teiste tuletisinstrumentide
omadused.
Punkt 84 sätestab mõiste energiasalvestusüksus, mis on elektripaigaldise osa, sealhulgas ka
elektrisõiduki aku ajal, mil ta on ühendatud elektripaigaldisega, millega saab salvestada
elektrienergiat. Sellise salvestusseadme põhimõte seisneb printsiibil, et elektrivõrgust võetud
energia muundatakse mõnda teise energialiiki, mille salvestamine teatud põhjustel on lihtsam.
Igal vajalikul hetkel on salvestatud energiat võimalik kasutusse suunata, misjaoks tuleb
salvestatud energia muundada tagasi elektrienergiaks. Elektrienergiat on võimalik salvestada
erinevatel viisidel nagu kondensaatorites (elektrivälja energiana), induktiivpoolides
(magnetvälja energiana), primaarsetes ja sekundaarsetes galvaanielementides (keemilise
energiana) mis on lihtsustatuna patareid ning akumulaatorid. Energiasalvestusena kasutatakse
ka hüdroelektrijaamasid, kui perioodidel, mil elektrivoolu tarbimisest rohkem toodetakse,
kasutatakse seda vee madalamalt kõrgemal asuvatesse basseinidesse pumpamiseks ja hiljem
vajaduse korral jällegi toodab pumbatud vesi elektrit. Energiasalvestusüksusena ei käsitata
lühiajaliste pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud seadmeid nagu näiteks UPS-seadmed.
Punkt 85 sätestab mõiste energiatõhusus, viidates energiamajanduse korralduse seaduse § 2
punktis 12 nimetatud energiatõhususele, milleks on töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja
energiasisendi vaheline suhe. Energiatõhusus on energiakasutuse tõhusus, kasuliku ja kulutatud
energia suhe. Tõhus energiakasutus hõlmab tehnoloogiat ja meetmeid, mis vähendavad elektri-
ja/või kütusekulu sama otstarbega töö tegemiseks, nt tööstusettevõtete, kontorite, kodude,
autode energiaga varustamiseks. Üheks olulisemaks energiatõhusust soodustavaks teguriks on
tarkvõrgu arendamine ning arvestite kasutamine, mis näitavad täpselt lõpptarbija tegelikku
energiatarbimist ja annavad teavet tarbimise tegeliku kestuse kohta. Piisava sagedusega
tarbijatele esitatav teave energiakulude kohta motiveerib energiat säästma, kuna see annab
tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste
mõju kohta ning aitab tarbijate energiakulusid vähendada.
4
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 3 punkti 9 mõistet elektripaigaldis. Selguse huvides on vaja
täiendada mõistet sõnaga „salvestamiseks“. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb
energiasalvestusüksuste töökorraldust, muudetakse direktiivi ülevõtmisel vastavalt ka
elektrituruseadust.
Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 3 punktiga 131.
Punkt 131 sätestab mõiste laadimispunkt. Elektriauto vajab regulaarselt laadimist ning
elektriauto aku vähese mahtuvuse tõttu tuleb neid laadida tihedamini. Laadimispunkt on
elektriauto aku regulaarseks laadimiseks ettenähtud elektripaigaldis. Tegemist on direktiivi
definitsiooniga, mille kohaselt on võimalik laadida laadimispunktis korraga ühte elektrisõidukit
või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku. Laadimispunkt ei koosne mitte ainult füüsilisest
varast, vaid ka alasüsteemidest, mis on vajalikud laadimispunkti tervikliku toimimise
juhtimiseks ja haldamiseks.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 3 punktidega 201 ja 202.
Punkt 201 selgitab paindlikkusteenuse mõistet. Võrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma
võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest
elektrienergiat tootvad üksused, ja uued tarbimiskoormused, näiteks soojuspumpadest ja
elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused. Kulutõhususe all on siinkohal mõeldud
kulusid vähendavate tegevuste planeerimist ja sellest tulenevat ressursside paremat kasutust.
Selleks luuakse võimalused ja stiimulid, mis ärgitavad võrguettevõtjaid turupõhiselt kasutama
muuhulgas selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja, hajatootjaid ja energia salvestamine,
et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Võrguettevõtjad
koostavad võrkude arengukavad selliselt, et toetada taastuvatest energiaallikatest
elektrienergiat tootvate üksuste lõimimist võrku, hõlbustada energiasalvestusüksuste
arendamist ja transpordisektori elektrifitseerimist, ning esitama võrgukasutajatele asjakohast
teavet võrgu kavandatavate laienduste või ajakohastamiste kohta.
Punkt 202 sätestab mõiste piirkondlik koordineerimiskeskus, mis on määratletud määruse (EL)
2019/943 artikli 35 kohaselt. Piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad eelkõige
elektrisüsteemi ja elektrituru piirkondliku toimimise huvides. Piirkondlikud
koordineerimiskeskused täidavad ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab
võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded hõlmavad
piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid komisjoni määruse (EL) 2017/1485
kohaseid ülesandeid ning täiendavaid süsteemi ja turu toimimise ning riskideks valmisolekuga
seotud ülesandeid. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded ei hõlma elektrisüsteemi
reaalajas toimimist. Ülesannete täitmisega aitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused
saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja energiapoliitika
raamistikus.
Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 3 punktiga 223.
Punkt 223 sätestab mõiste sagedusega mitteseotud tugiteenus, milleks on teenus, mida kasutab
võrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks sh võrgust
võetav reaktiivvõimsus ja võrku antav reaktiivvõimsus, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks,
lühisvoolu korral sh lühisvõimsus, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks. Selliste terminite
puhul on tegemist üldlevinud tehniliste terminitega, mille täiendavat defineerimist ei ole
siinkohal vajadust teha. Tegemist on süsteemihalduri üldise kohustusega tagamaks
elektrisüsteemi normaalset nõuetekohast toimimist.
5
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 3 punkti 23 mõistet. Selguse huvides on vaja täiendada
mõistet sõnaga „salvestamise“. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb energiasalvestusüksuste
töökorraldust, muudetakse direktiivi ülevõtmisel vastavalt ka elektrituruseadust.
Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 3 punkti 232 mõiste tasakaalustamine sõnastust vastavalt
direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusele. Uus sõnastus defineerib tasakaalustamise
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud
tegevused ja protsessid, milleks on kõik tegevused ja protsessid, kõikides ajakavades, millega
põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise eelnevalt kindlaks määratud
stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest reservkogustest kinnipidamise.
Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 3 punktiga 233.
Punkt 233 sätestab mõiste tarbimiskaja, milleks on elektri tarbimise koormuse muutmine
tarbijate poolt, mis seisneb tavapärase tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele,
sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks
tarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa
elektrituru hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist. Kõik tarbijad peaksid saama kasu
elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt
turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest ja muudest rahalistest
stiimulitest. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja jooksul suurenema, sest seni passiivsete
tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest aktiivsete võrguteenuse kasutajatena ja
teave aktiivse osalemise võimalustest muutub paremini kättesaadavaks ja levinumaks.
Tarbijatel peaks olema võimalik osaleda igasugusel kujul tarbimiskajas. Tarbimiskaja on ka
pöördelise tähtsusega elektrisõidukite targa laadimise võimaldamisel ja seega elektrisõidukite
tõhusal lõimimisel elektrivõrku, mis on vähese CO2-heitega transpordile ülemineku protsessis
ülioluline.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse § 3 punktidega 262 ja 263.
Punkt 262 sätestab mõiste tugiteenus, milleks on teenus, mis on vajalik ülekande- või
jaotusvõrgu käitamiseks, sealhulgas ka tasakaalustamine, milleks on kõik tegevused ja
protsessid, kõikides ajakavades, millega põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse
säilitamise eelnevalt kindlaks määratud stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile
vastavatest reservkogustest kinnipidamise ja sagedusega mitteseotud tugiteenused, kuid mitte
ülekoormuse juhtimine. Tugiteenustega kauplemise turgudel tuleb tooted määratleda nii, et
selline määratlus võimaldab tarbimiskajas osalemist.
Punkt 263 sätestab mõiste täielikult integreeritud võrgukomponendid, mis on ülekande- või
jaotusvõrgu lahutamatu osa ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja
töökindel toimimine. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla ka sellised
energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu
turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida.
Võrgu turvalise ja töökindla toimimise alla ei loeta siin juhul tasakaalustamist ega ülekoormuse
juhtimist.
Eelnõu punktiga 13 muudetakse § 3 punkt 35 mõistet ülekandmine. Uus sõnastus defineerib
direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt täpsemalt elektrienergia ülekandmise, mis võib toimuda
ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat
tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale. Ülekandmine ei hõlma müüki. Olgugi, et Eestis ei ole
6
ülikõrgepingevõrku, on mõistesse ka ülikõrgepingevõrk ära toodud. See on vajalik, et direktiiv
korrektselt üle võtta.
Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 5 lauset pärast sõna „tarbija,“ sõnadega
“energiakogukond“. Seoses direktiivist (EL) 2019/944 lisanduva uue teemaga on vajalik
täiendada elektrituruseaduse turuosaliste nimistut energiakogukonna mõistes.
Eelnõu punktiga 15 muudetakse § 6 lauset, kus sõnastatakse uuesti elektriettevõtja tähendus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusest lähtuvalt.
Lõige 1 sätestab, et elektriettevõtja ei ole enam pelgalt vaid tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja
ja müüja. Elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele turuosalistele valikuvõimalust,
uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada energiatõhususe kasv,
konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust
ja säästlikkust. Eesmärk on saada elektriturul aktiivselt osalema nii füüsilised kui juriidilised
isikud, kes ei ole tarbijad vaid kes toodavad elektrienergiat, tegelevad ülekandmise, jaotamise,
agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega. Isik, kes kasutab
elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat ei peeta tarbijaks. Elektriettevõtja võib
tegeleda kõigi eelnevalt loetletud tegevustega korraga kui elektrituruseadus ei sätesta teisiti.
Näiteks süsteemihaldur ei tohi tegeleda elektrienergia tootmisega, samas võrguettevõtja võib
võrgukadude korvamiseks elektrienergiat toota.
Lõige 2 sätestab elektriettevõtja vastutuse lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud
kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest.
Eelnõu punktiga 16 muudetakse § 8 lõike 3 jaotusvõrguettevõtja sõnastust vastavaks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 sõnastusele. Uus sõnastus määratleb täpsemalt
ja selgemalt jaotusvõrguettevõtja vastutuse jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest
oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega ning
kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise
järele.
Eelnõu punktiga 17 täiendatakse seadust § 121 ja 122.
Paragrahv 121
Uue paragrahviga kirjutatakse seadusesse aktiivse võrguteenuse kasutaja teema. Direktiivi (EL)
2019/944 kohaselt on tarbijatel ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik
elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele.
Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest
enam energiaturul on mõeldud selleks, et kõik turuosalised saaksid elektrienergia siseturust
kasu ja aitaksid saavutada taastuvenergia alased eesmärgid.
Lõige 1 ütleb, et kõik tarbijad peaksid saama kasu turul vahetust osalemisest, eelkõige sellest,
et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest
elektrihindadest ja muudest rahalistest stiimulitest, seega kõik tarbijad võivad tegutseda aktiivse
võrguteenuse kasutajatena.
Lõige 2 sätestab aktiivse võrguteenuse kasutaja bilansivastutuse ning õigused tegutseda
elektriturul otse või agregeerimise kaudu sõlmides agregaatoriga agregeerimislepingu oma
tarbimise juhtimiseks.
7
Aktiivne võrguteenuse kasutaja saab omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja
elektriturule müüa, osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks
elektrienergia salvestamise, tarbimiskaja või energiatõhususkavade abil.
Oma toodetud elektrienergia tootmise käitise omanik ei pea olema ise aktiivne võrguteenuse
kasutaja ning aktiivsel võrguteenuse kasutajal ei ole ka kohustust teostada käitise paigaldustöid,
käitamist, mõõtmisi, hooldust jmt. Selliste tegevuste jaoks võib aktiivne võrguteenuse kasutaja
kasutada vastava eriala pädevusega isiku teenuseid.
Lõige 3 sätestab, et kui aktiivne võrguteenuse kasutaja kasutab vastava eriala pädevusega isiku
teenuseid oma tegevuseks vajalike seadmete haldamiseks, sealhulgas paigaldamiseks,
käitamiseks, andmete töötlemiseks ja hoolduseks, siis seda isikut ei käsitata aktiivse
võrguteenuse kasutajana. Ehk kui aktiivse võrguteenuse kasutaja tootmisseadet hooldab
vastava eriala pädevusega isik, ei ole see isik hooldamisega seotud tegevuste tõttu automaatselt
aktiivne võrguteenuse kasutaja.
Lõige 4 sätestab, et aktiivne võrguteenuse kasutaja on oma bilansivastutuse ulatuses
bilansihaldur ning peab vastutama tasakaalustamatuse eest, mida ta elektrivõrgus põhjustab.
Kui aktiivne võrguteenuse kasutaja ei tooda või ei tarbi planeeritud elektrienergia kogust, peab
elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma bilansihaldur. Selleks bilansihalduriks võib
olla aktiivne võrguteenuse kasutaja ise või tema määratud isik, kui aktiivne võrguteenuse
kasutaja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikliga 5
delegeerinud oma bilansikohustuse mõnele teisele turuosalisele, kes võtab bilansihalduri
kohustused enda kanda.
Lõige 5 lubab energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal osutada mitut
paindlikkusteenust korraga, kui see on tehniliselt teostatav. Näiteks tarbimise juhtimise,
elektrienergia salvestamise ja elektrienergia tootmise kujul ning selleks peab olema kasutusel
ka vastavate funktsioonidega kauglugemisseade, et mõõta võrgust saadavat ja võrku antavat
elektrienergiat.
Paragrahv 122
Uus paragrahv sätestab energiakogukonna teema, mis on sisuliselt Eesti õigusruumis juba
juriidiliselt olemasolev vorm äriseadustiku või mittetulundusühingu seaduse mõistes.
Äriseadustiku mõistes võib energiakogukond olla äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing,
osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mõni muu äriühing, kes oma põhikirjas võib end
defineerida ka nn energiakogukonnaks. Energiakogukond ei pea end geograafiliselt piiritlema
ja liikmeid võib olla ka väljaspool Eestit, kui nende põhikirjas defineeritud teenuste osutamine
on tehniliselt teostatav.
Lõige 1 sätestab energiakogukonna liikmeskonna, mis peaks olema avatud kõikidele
soovijatele. Otsustamisõigus peaks aga energiakogukonnas olema üksnes nendel liikmetel, kes
ei tegele suuremahulise ettevõtlusega ja kelle jaoks energeetika ei ole peamine
majandustegevuse valdkond. Energiakogukonnas toodetud elektrienergia pakub kõikidele
kogukonna liikmetele võimalust osaleda ise tootmises, tarbimises ja elektrienergia tarbimiseks
andmises. Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt, kuid mitte ainult suunatud teatavat
liiki taskukohase energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonna liikmetele, selle asemel,
et seada traditsiooniliste elektriettevõtete eeskujul prioriteediks kasumlikkus. Tarbijate otsese
kaasamisega näitavad kogukondlikud energiaalgatused, milliseid võimalusi need avavad uue
tehnoloogia ja uute tarbimisviiside, sealhulgas tarkvõrkude ja tarbimiskaja lõimitud viisil
kasutuselevõtmiseks. Energiakogukonna võib moodustada näiteks korteriühistu või mitmed
8
korteriühistud või ühe küla või mitme küla elanikud. Energiakogukond võib tegeleda
elektritootmise, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärineva elektritootmise,
elektrienergia tarbimiseks andmise, tarnimise, tarbimise, agregeerimise ja salvestamisega,
energiatõhususteenustega, elektrisõidukite laadimisteenustega ja osutada muid
energiateenuseid v.a. võrguteenus oma liikmetele. Kõik eelmainitud tingimused kohalduvad
energiakogukonnale üheaegselt. Kuid kogukonna võib luua ka näiteks ainult madalama hinnaga
elektrienergia müüja leidmiseks, sel moel ei ole eelnev investeering kogukonna rajamiseks
vajalik. Energiakogukonna liikmed, kes enne energiakogukonnaga liitumist olid kodutarbijad
või aktiivsed võrguteenuse kasutajad, ei kaota energiakogukonnaga liitudes oma staatust
kodutarbijana või aktiivse võrguteenuse kasutajana ning neil säilivad kõik õigusaktidest
tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused. Seega
võrguettevõtja on kohustatud jätkama võrguteenuse osutamist oma võrgupiirkonnas
tegutsevatele energiakogukonda astunud tarbijatele ja aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele
ning tegema koostööd kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmisel kogukonna
liikmetele.
Lõige 2 lubab energiakogukonnal omatoodetud elektrienergiat anda tarbimiseks kogukonna
liikmetele ning selleks otstarbeks võib kogukond rajada oma elektripaigaldise või eelneval
kokkuleppel jaotusvõrguettevõtjaga kasutada piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust.
Kogukonna elektripaigaldis peab olema rajatud vastavalt seadme ohutuse seadust järgides.
Lõige 3 lubab energiakogukonna liikmel energiakogukonnast soovi korral välja astuda. Kuna
üldjuhul on kogukond seotud ka investeeringutega siis nagu igas lepingus, peab ka kogukonna
liitumislepingus olema selgelt märgitud teave kogukonnast välja astumise kohta, mille puhul ei
pea välja astuv liige rahatrahvi tasuma. Käesoleva paragrahvi kohaselt on selleks väljaastumise
soovist ette teatamine vähemalt kuus kuud.
Lõige 4 sätestab, et energiakogukonnal on oma bilansivastutuse ulatuses bilansihaldur, kuid on
ka õigus delegeerida oma bilansikohustus mõnele teisele turuosalisele, kes võtab bilansihalduri
kohustused enda kanda. Kui kogukond ei tooda või ei tarbi planeeritud elektrienergia kogust,
peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma bilansihaldur ja selleks bilansihalduriks
võib olla kogukond ise või kogukonna määratud isik.
Lõike 5 kohaselt on energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, aktiivne
võrguteenuse kasutaja ELTS § 121 mõistes. Sätte mõte on täpselt määratleda, et
energiakogukonna suhtes käsitletakse omatoodetud elektrienergia tarbimisel samu kohustusi ja
võimalusi nagu aktiivse võrguteenuse kasutaja puhul.
Eelnõu punktiga 18 muudetakse § 15 lõikes 1 nimetatud elektriettevõtja tegutsemisvormi,
täpsustades, et juriidilisest isikust elektriettevõtja peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas
registreeritud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusest
lähtuvalt ei ole elektriettevõtja enam pelgalt vaid tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.
Elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele turuosalistele valikuvõimalust, uusi
ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada energiatõhususe kasv,
konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust
ja säästlikkust. Eesmärk on saada elektriturul aktiivselt osalema nii füüsilised kui juriidilised
isikud, kes ei ole tarbija vaid kes toodab elektrienergiat, tegeleb elektrienergia tarbimiseks
andmise, agregeerimise teenuse, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega
ning vastutab nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste
eest.
9
Eelnõu punktiga 19 muudetakse § 15 lõigetes 5 ja 51 ja § 221 lõike 2 punktis 6
tootmisseadmete netovõimsust 200 kW-lt 1 MW tootmisseadme netovõimsuseks.
Õiguskantsler juhtis oma 06.09.2019 märgukirjas 1 tähelepanu, et väiketootjate
tootmisvõimsuse piir 200 kW võib mõnel juhul tegevusalale juurdepääsu põhjendamatult
takistada ning pärsib ka taastuvast energiaallikast elektri tootmise arengut. Taastuvenergia
osakaalu suurendamise eesmärki arvestades on mõistlik tootmisseadme asjakohast
netovõimsuse piiri tõsta. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võib elektriettevõtja ja tootja olla
nii füüsiline kui juriidiline isik ning oluline on edendada ausat konkurentsi ja hõlpsat pääsu
turule. Seega tootmisseadme netovõimsuse tõstmine 1 MW-ni rakendab ka direktiivi mõtet.
Ühtlasi muudetakse sõna „tootmisseadmete“ ainsusesse.
Eelnõu punktiga 20 muudetakse § 16 lõike 41 sõnastust. Sõnastuse muutmine hõlmab
direktiivi numbri ja artikli viite uuendamist seoses direktiivi (EL) 2019/944 elektrituru
seadusesse ülevõtmisega.
Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 16 lõiget 5. Lõike sõnastus vajab täiendamist
teavitustegevuse näol seoses direktiivi (EL) 2019/944 artiklist 35 tuleneva Konkurentsiameti
kohustusega teha järelevalvet ka jaotusvõrguettevõtja teavitustegevuse üle, kes moodustab osa
vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, et ei kasutataks oma vertikaalset integreeritust
konkurentsi moonutamiseks. Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtja
oma teavitustegevuse ja kaubamärkidega tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud
ettevõtja tarneharu eraldiseisvusega. Näiteks olukorras, kus elektrimüüja püüab teha kliendile
elektrimüügi paketi ülepakkumist võib elektrimüüjal, kelle kontsernis on ka
jaotusvõrguettevõtja ja klienditeenindusega tegelevad samad isikud kontserni peale, on oht
eelise tekkimiseks teiste elektrimüüjate ees kui teavitustegevus pole selge ja klient ei saa täpselt
aru, mis paketti (kas müüja või võrgu oma) tal vahetati.
Seega Konkurentsiameti kohustust jälgida jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni
kuuluva elektrimüüja kaubamärgi ja teavitustegevuse eraldiseisvust peab täpsemalt sõnastama.
Teema ei puuduta tarbitud elektrienergia ja võrgutasude ühisarveid, mis on tarbijal tellitud.
Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 18 lõike 1 sõnastust, et tagada elektrienergia siseturu
direktiivist (EL) 2019/944 tulenev nõue jaotusvõrguettevõtja ja elektriettevõtja eraldatuse kohta
vastavalt artiklile 35. Euroopa Komisjon sai kaebuse 2019 aasta sügisel, et Eestis ei ole
direktiivi sätted õigesti ja täielikult ülevõetud, mis puudutavad jaotusvõrguettevõtjaga ühte
kontserni kuuluva elektriettevõtja eraldatust. Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumiga
konsulteerides töötasime välja § 18 lõigetele muudetud sõnastused, mis võtavad direktiivi
korrektselt üle.
Paragrahv 18 lõike 1 muudetud sõnastus välistab olukorra, kus vähemalt 100 000 tarbijaga
jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige ja mõnel muul jaotusvõrguettevõtja igapäevase
majandustegevuse juhtimise eest vastutaval positsioonil olev isik võiks samal ajal olla
jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu või juhatuse liige
ega muul viisi vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja
igapäevase majandustegevuse eest. Diskussioonis Euroopa Komisjoniga jooksis läbi, et ka
muud isikud kui juhatuse liikmed peavad direktiivi võtmes olema sõltumatud – nt tegevdirektor,
valdkonnajuhid, prokuristid jne.
1
Õiguskantsleri märgukiri -
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/M%C3%A4rgukiri%20elektritootjale%20esitat
ud%20n%C3%B5uete%20kohta.pdf
10
Eelnõu punktiga 23 täiendatakse § 18 lõigetega 11 ja 12.
Lõikega 11 sätestatakse, et vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtjal, mille juriidiline
vorm on osaühing, peab olema nõukogu. Kuna nõukogu on selleks instrumendiks, mille abil
omanik saab teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, siis peab antud juhul olema
nõukogu kohustuslik. Äriseadustiku järgi on see vabatahtlik.
Lõige 12 piirab vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja nõukogule äriseadustiku § 317
lõike 2 alusel lisapädevuste andmist. Nõukogu rolli limiteerimine on vajalik selleks, et
põhikirjaga ei oleks võimalik anda nõukogule õigust sekkuda igapäevategevusse.
Eelnõu punktiga 24 tunnistatakse § 18 lõige 3 kehtetuks, sest läheb otseselt vastuollu § 18
lõike 1 muudetud sõnastusega.
Eelnõu punktiga 25 asendatakse § 18 lõikes 4 sõnad „juhatuse liikmele“ lauseosaga „nõukogu
liikmele ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutaval
positsioonil olevale isikule“. Muudatusega seome kõikide juhtivatel positsioonidel olevate
isikute töötasud lahti muude valdkondade majandustulemustest.
Eelnõu punktiga 26 muudetakse § 18 lõike 5 teist ja kolmandat lauset viidates direktiivi
varade tootluse temaatikale ja võttes kasutusele Eesti õigusruumis kasutusel oleva termini
(äriseadustikus aastaeelarve), mis hõlmab direktiivi mõttes rahastamiskava jmt. Tarne- ja
tootmishuvidest sõltumatu jaotusvõrguettevõtja puhul saab vertikaalselt integreeritud ettevõtja
jääda võrguvara omanikuks ja tagada samal ajal tegelik huvide eraldamine, tingimusel et
sõltumatu jaotusvõrguettevõtja täidab kõiki võrguettevõtja ülesandeid ning kehtestab
üksikasjalikud normid ja regulatiivsed kontrollimehhanismid.
Eelnõu punktiga 27 täiendatakse § 18 lõigetega 51 ja 52.
Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ jaotusvõrk katab 93 protsenti Eestist ehk
võrguettevõtja tegevusest sõltub enamuse Eesti elektritarbijate elektriga varustamine. Kuigi
jaotusvõrguettevõtja pingutusi veelgi tõhusama tegevuse planeerimiseks tuleb pidada
kiiduväärseks, tuleb tagada, et selline kulutõhusus ei tuleks võrguteenuse kvaliteedi või teiste
turuosaliste diskrimineerimise arvelt.
Võrguettevõtja tuumikteenuseid (näiteks võrgu arendamine, juhtimiskeskus) peab pakkuma
jaotusvõrguettevõtja ise oma ressursside ja töötajate arvelt. Energiaturgude üha hoogustuva
lõimumise raames muutub jaotusvõrguettevõtja roll senisest veelgi olulisemaks. Uute
ärimudelite rakendamine sõltub järjest enam neutraalse jaotusvõrguettevõtja olemasolust, kelle
vahendusel on võimalik tagada ligipääs jaotusvõrgule võrdsetel alustel kõigil turuosalistel.
Seetõttu on väga oluline tagada, et jaotusvõrguettevõtjad oleksid neutraalsed ning
usaldusväärseks partneriks kõigile turuosalistele.
Direktiiv (EL) 2019/944 keelab jaotusvõrguettevõtjal omada või hallata elektriautode
laadimistaristuid (vt artikkel 33 lõige 2) või salvestusüksusi (vt artikkel 36 lõige 1). Selline
keeld tuleneb asjaolust, et jaotusvõrguettevõtjatel on tulenevalt oma positsioonist jaotusvõrgu
arendajana ligipääs võrgu arengut puudutavale informatsioonile. See info võimaldaks
laadimistaristut või salvestusüksust opereerival jaotusvõrguettevõtjal omada olulist eelist
võrreldes isikuga, kes sellist infot omamata peab arendama samal turul laadimistaristu või
salvestusüksuse väljaehitamist. See omakorda toob kaasa olukorra, mis rikub õiglast
konkurentsi laadimistaristu või salvestusüksuste arendamisel ning tooks seetõttu kaasa
ebasoodsa turuolukorra kõigile neid teenuseid kasutavatele tarbijatele.
11
Olulise elemendina on direktiivis toodud jaotusvõrguettevõtjatele ka paindlikkusmehhanismide
kasutamise kohustus (vt artikkel 32). Selle raames peab jaotusvõrguettevõtja avalike hangete
korras leidma jaotusvõrgu toimimise tõhustamiseks ja tipukoormuste tasandamiseks tootmist
hajatootjatelt, energia salvestajatelt või tarbimiskaja kaudu. Sellised hanked on
diskrimineerimiseta ja võrdset kohtlemist tagavana võimalikud ainult siis, kui kõik pakkujad
saavad asjakohast võrku puudutavat informatsiooni jaotusvõrguettevõtjalt võrdsetel alustel.
Eelkirjeldatud teenuseid (nt laadimistaristu arendamine, paindlikkusteenused jne) ei ole
võimalik kõigil turuosalistel võrdsetel alustel pakkuda, kui jaotusvõrgu hetkeseisu ja
arendamisega seotud detailsed andmed ei ole kõigile turuosalistele võrdselt teada.
Laadimistaristu arendamisel on olulisimaks kriteeriumiks liitumispunktide asukohad. Ka
paindlikkusteenuste osutamisel on oluline mõista võrgu arenguplaane ning vastavalt arendada
ka paindlikkusteenuseid. Soojusmajanduse arendamisel on samuti lähitulevikus oluline rõhk
soojuspumpadel, mille majanduslik tasuvus on olulises sõltuvuses elektrivõrguga liitumise
kulukuses. Eeltoodud näidete puhul on laadimistaristu arendajal, paindlikkusteenuse pakkujal
ja soojuspumba käitajal konkurentsieelis, kui teab täpselt võrgus olemasolevaid vabade
võimsuste hetkeseisu ja asukohta ning on kursis võrgu detailsete arengukavadega.
Sarnase tegevuse tõttu on eelnõu ettevalmistajatele teadaolevalt esitatud Eesti Energia AS ja
Elektrilevi OÜ tegevuse osas Euroopa Komisjonile kaebus, mille lahendamisse on kaasatud ka
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kaebuse kohaselt ei ole tundlik äriteave
jaotusvõrguettevõtja kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja juures selliselt kaitstud kui peaks
direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt olema.
Direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb läbivalt jaotusvõrgu neutraalsust ja tõhusat toimimist selliselt,
et jaotusvõrgu näol oleks tegemist olulist vahendit omava isikuna konstruktiivse partnerina
kõigile turuosalistele, kellel on oma äritegevuse teostamisel vaja kasutada jaotusvõrku. Nii
keelab direktiiv läbivalt eelistada oma sidusettevõtjat nii teenuste ostmisel kui teenuste
pakkumisel (vt artikkel 3 lõige 4, artikkel 31 lg 2, artikkel 33 lõige 3 punkt c jne), kohustab
jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääsu vajalikele
andmetele (art 34) ning kohustab jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omanduses olevat
äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena (vt artikkel 37).
Eeltoodust tulenevalt on oluline tagada, et jaotusvõrguettevõtja omanduses olev äriliselt kasulik
teave (antud juhul võrgu hetkeolukorra ja arendusega seotud informatsioon) säiliks
konfidentsiaalsena. Parim võimalus selleks on tagada, et võrgu arenduse ja juhtimisega seotud
tegevused on üheselt jaotusvõrguettevõtja tagatud oma ressursside ja töötajate arvelt. See
tähendab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi osta võrgu arenduse ja juhtimise teenust sisse
kolmandalt isikult. Selline lähenemine tagab kindlalt, et jaotusvõrgust ei liigu äriliselt kasulik
äriteave kolmandate isikuteni, kes seda teavet enda kasuks ära kasutavad.
Kõiki teenuseid, mida ei jaotusvõrguettevõtja ise ei osuta, kuid mille järele on
jaotusvõrguettevõtjal vajadus oma kohustuste täitmiseks, peab võrguettevõtja aga ostma sisse
avaliku hanke korras seejuures sidusettevõtjat eelistamata. Selline kohustus tuleneb direktiivist
(EL) 2019/944 (vt artikkel 31 lõige 2).
Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 18 lõiget 7 selliselt, et jaotusvõrguettevõtja välja töötatava
kava, kus nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende
rakendamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused, koostab ja selle täitmist
kontrollib töötaja, kes on jaotusvõrguettevõtja nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse
liikme määratud. See töötaja peab olema kava koostamisel sõltumatu ning tal peab olema
juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte
12
kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele. Ühtlasi koostab eelpool nimetatud töötaja
ka kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande.
Eelnõu punktiga 29 täiendatakse seaduse 2. peatükki § 214.
Paragrahv 214 toob elektrituruseadusesse uue teemana tarbimiskaja agregeerimise kaudu.
Direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt peaksid kõik tarbijad saama kasu turul vahetust
osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja
saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbimiskaja on üks võimalus edendada
elektriturul konkurentsi ja tagada elektri tarnimine kõige konkurentsivõimelisema hinnaga.
Lõige 1 sätestab võrguettevõtja kohustuse võimaldada paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel
teistehulgas ka tarbimiskajas agregaatori osalemist. Võrguettevõtja ei tohi diskrimineerida eri
võrgukasutajaid või võrgukasutajate rühmi näiteks oma sidusettevõtjaid eelistades.
Võrguettevõtjad saavad tarbimiskajast agregeerimise kaudu otseselt kasu, sest tarbimise
reguleerimine annab võrguettevõtjale võimaluse käitada oma võrke tõhusamalt ning jätta
elektrivõrgu laiendamisesse investeerimata.
Lõige 2 sätestab agregaatori bilansivastutuse. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator
bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. Kui agregeeritav ei tooda või ei
tarbi planeeritud elektrienergia kogust, peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma
bilansihaldur ja selleks bilansihalduriks võib olla agregaator ise või tema määratud isik.
Lõige 3 sätestab tarbimiskajas osalemise tehniliste tingimuste kehtestamise. Selleks töötab
Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, arvestades elektrituru tehnilisi
näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust ning võttes arvesse ka agregeeritud koormusi. Seejärel
korraldab avaliku konsultatsiooni asjasse puutuvate osapooltega ning avalikustab tingimused
oma kodulehel. Tarbimiskajas osalemise tingimused on kohustuslikud kõikidele
võrguettevõtjatele.
Lõige 4 sätestab võrguettevõtjate kohustuse koostada tarbimiskajas osalemise tingimustest
lähtuvalt vajalikud metoodikad ning esitada need Konkurentsiametile ülevaatamiseks.
Eelnõu punktiga 30 muudetakse § 22 lõike 2 punktis 1 tootmisseadme netovõimsust 200 kW-
lt 1 MW-ni, mille puhul ettevõtjal elektrienergia tootmisel loakohustus puudub. Seadust
muudetakse läbivalt selliseks, et alla 1MW-tel tootmisseadmetel regulatsiooni hõlpsamaks
muuta.
Eelnõu punktiga 31 muudetakse § 22 lõike 2 punkti 7 otseliiniga edastatava elektrienergia
tootmiseks mõeldud tootmisseadme netovõimsust 1MW-ni. Seadust muudetakse läbivalt
selliseks, et alla 1MW-tel tootmisseadmetel regulatsiooni hõlpsamaks muuta.
Eelnõu punktiga 32 asendatakse § 26 lõikes 2 tekstiosa „§ 18 lõigetes 1–7“ tekstiosaga „§ 18
lõigetes 1–12 ja 4–7“, et viia regulatsioon vastavusse tegeliku olukorraga ettevõtjale, kes
jaotusvõrgu kaudu võrguteenust osutab.
Eelnõu punktiga 33 muudetakse § 261 lõike 1 sõnastust, uuendades viidet määrusele.
13
Eelnõu punktiga 34 muudetakse § 39 lõike 1 punktis 31 ja lõike 8 punktis 1, § 401, § 71 lõikes
4, § 93 lõike 6 punktis 1, § 1001 lõigetes 3–5 ning § 1013 sõnastust ning asendatakse sõnad
„(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega „(EL) 2019/943“ uuendades viidet määrusele.
Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 39 lõiget 1 punktidega 161 ja 162.
Punkt 161 sätestab süsteemihalduri kohustuse osaleda Euroopa ressursside piisavuse hinnangute
koostamisel vastavalt määruse (EL) 2019/943 IV peatükile. Euroopa ressursside piisavuse
hinnangus tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates igal aastal seda,
kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks
liidus, liikmesriikides ja vajadusel igas üksikus pakkumispiirkonnas. Euroopa ressursside
piisavuse hinnang peab kajastama igat aastat kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne
aasta jooksul. Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostab ENTSO-E.
Punkt 162 sätestab süsteemihalduri kohustuse koostada riikliku ressursside piisavuse hinnang
vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 24. Euroopa ressursside piisavuse hindamist võib
täiendada riikliku hindamisega. Hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et tuvastada
piisavusprobleeme ja vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele.
Eelnõu punktiga 36 ühtlustatakse § 39 lõike 7 punktis 7 elektrituruseaduses toodud periood
võrgueeskirja alusel tehtava varustuskindluse analüüsi perioodiga. Süsteemihaldur hakkab
koostama aruannet, milles käsitletakse eeldatavat elektrienergia varustuskindluse olukorda 10
aastaks alates aruande esitamise aastast.
Eelnõu punktiga 37 täiendatakse § 39 lõikega 9.
Lõige 9 sätestab süsteemihalduri kohustuse vajadusel luua käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud
võrdlemisvahend ja käitada seda, juhul kui aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest pole
ükski elektriturul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti käest usaldusmärgist.
Direktiivist (EL) 2019/944 tuleneb kohustus luua sõltumatu võrdlemisvahend, näiteks
veebisait, et väiksematel tarbijatel oleks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste
hindamiseks. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks juurdepääs vähemalt ühele nõuetele
vastavale võrdlemisvahendile ning et sellise vahendiga antav teave oleks usaldusväärne,
erapooletu ja läbipaistev.
Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 42 lõike 4 punkti 1 sõnastust pärast sõna „müüja“
sõnadega „ja agregaatori“. Nii nagu müüja puhul on vaja sätestada eraldi vahetamise kord, tuleb
sätestada ka agregaatori vahetamise kord elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Oma olemuselt
on agregaator ja elektrimüüja erinevad ning kui tarbijal elektrimüüjaga leping peab olema,
vastasel juhul müüakse tarbijale elektrit üldteenuse raames, siis agregaatoriga sõlmitav leping
on puhtalt vabatahtlik. Üldteenus ning avatud tarne ei puuduta agregaatorit.
Kui elektrimüüja müüb konkreetselt toodetud elektrienergiat tarbijale tarbimiseks siis
agregaator suunab tarbija elektrienergia tarbimisharjumusi vastavalt turusignaalidele. Näiteks
kui agregaator saab võrguettevõtjalt teate mingil kella ajal elektritarbimise vähendamiseks,
võtab ta ühendust tarbijaga, kellega tal on sõlmitud agregeerimisleping ning edastab tarbimise
vähendamise teate. Tarbija see peale vähendab kokkulepitult teatud kella ajal tarbimist. Kuna
müüja ja agregaatori tegevused on erinevad ei ole vajalik igat sätet, mis puudutab müüjat,
täiendada agregaatoriga. Eelnõus täiendatakse § 6 elektriettevõtjate loetelu ka agregaatori näol,
seega on seaduse sätetes, kus on mainitud elektriettevõtjaid ka agregaatori teema kaetud.
14
Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 42 lõiget 4 punktidega 7 ja 8.
Punktiga 7 sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas andmete loetelu, mida müüja peab
esitatama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale.
Punktiga 8 sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas avaliku enampakkumise kord,
mille alusel võrguettevõtjad saavad oma tingimustele mitte vastavaid salvestusüksusi avalikul
enampakkumisel müüa.
Eelnõu punktiga 40 täiendatakse § 421 lõike 1 sõnastust pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja
agregaatori“. Elektrituruseadus vajab täiendamist agregeerimise teema näol.
Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus
avatud tarnija ja agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele
seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Oma olemuselt on
agregaator ja tarnija siiski erinevad ning kuna agregaatoriga sõlmitavast lepingust
elektrimüüjale teatama ei pea, pole tarvidust kõiki elektrituruseaduse sätteid, kus on tarnijast
juttu täiendada agregaatori teemal.
Eelnõu punktiga 41 täiendatakse § 421 lõike 5 sõnastust pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ja
agregaatorile“. Sõnastuse täiendamine annab õiguse andmevahetusplatvormi kaudu edastada
isikustatud andmeid, füüsilisest isikust tarbija nõusolekul, mitte ainult müüjale vaid ka
agregaatorile. Agregaator ei ole otseselt elektrienergia tootja ega müüja, ta on elektrienergia
tarbimise juhtija. Agregaatoriga sõlmitakse leping elektrienergia tarbimise juhtimiseks ning
agregaator vastutab bilansi eest aga kapitalinõuet tal konkreetselt ei ole.
Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 60 lõike 1 punkti 2 sõnastust pärast sõna „tegevusloaga“
sõnadega „, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud“. Direktiivi (EL) 2019/944
eesmärk on kaotada turutõrked ning elavdada konkurentsi elektriturul, seega loamenetlused ei
tohiks põhjustada halduskoormust, mis on ebaproportsionaalne elektritootja suuruse ja
võimaliku mõjuga. Kohatult pikad loamenetlused võivad olla tõkkeks uutele turuletulijatele.
Eelnõu punktiga 43 täiendatakse § 64 lõikega 16, millega lisatakse võrgu omanike paragrahvi
isikule, kes kasutab elektri tarbimiseks või tootmiseks elektripaigaldisi, mis ei ole tegevusloaga
jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustus taotlemaks võrguühenduse loomist kehtivas korras juhul
kui ta soovib jaotusvõrguettevõtja võrguteenuseid kasutada. See kohustus hõlmab isiku
elektripaigaldist, mis on ühendatud peale 2021. aasta 1. märtsi elektri tarbimiseks või
tootmiseks teise elektripaigaldisega. Näiteks energiakogukondade, kes soovivad omatoodetud
elektrienergiat anda oma liikmetele tarbimiseks, loodud elektripaigaldisi. Kui
energiakogukonna liikmetel on enne kogukonda astumist juba olemasolevad võrgulepingud,
siis need jäävad kehtima ka kogukonnaliikmeks olemise ajal. Olemasolevaid võrguühendusi
keegi lahti ühendada ei tohi.
Eelnõu punktiga 44 täiendatakse § 64 lõikega 5, mis sätestab, et energiakogukondadele ei
kehti võrgu omaniku paragrahvi lõiked 1–15, sest need lõiked räägivad varasemalt loodud
elektripaigaldistest ega ole seotud energiakogukondadega.
Eelnõu punktiga 45 täiendatakse § 65 lõike 1 sõnastust. Seoses elektrituruseadusesse
lisanduvate uut liiki tarbijatega on vajalik täiendada lõike nimistut energiakogukondadega, et
ka neile oleks tagatud võrguettevõtja teeninduspiirkonnas osutatavad võrguteenused. Eelnõus
täiendatakse § 5 turuosaliste loetelu ka energiakogukonnaga, seega on seaduse sätetes, kus on
mainitud turuosalist ka energiakogukonna teema kaetud.
15
Eelnõu punktiga 46 täiendatakse § 65 lõikega 11. Direktiiv (EL) 2019/944 kohustab
energiakogukondadele kehtestama toetava õigusraamistiku, millega arvestades sätestatakse
jaotusvõrguettevõtjale kohustuseks teha igakülgselt koostööd energiakogukondadega, et
hõlbustada energiakogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna
liikmetele. Koostöö ulatus sõltub vastavatest kokkulepetest, milleni jaotusvõrguettevõtja ja
energiakogukond jõuavad ühises arutelus.
Eelnõu punktiga 47 täiendatakse § 65 lõikega 31. Direktiiv (EL) 2019/944 ei luba
põhivõrguettevõtjal keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku
ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime
piiratus. Elektrituruseadusest tuleneb süsteemihalduri süsteemivastutus tagada igal ajahetkel
varustuskindlus, seega on igati põhjendatud nõuda põhivõrguettevõtjalt uue
elektritootmisüksuse või energiasalvestusüksuse võrku ühendamist.
Eelnõu punktiga 48 täiendatakse § 66 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas võrguettevõtja võrguga
ühendatud turuosaliste loetelu energiakogukonnaga, kellele võrguettevõtja teenust osutab.
Eelnõu punktiga 49 täiendatakse § 66 lõigetega 8–16 võrguettevõtjate kohustusi võrgu
arendamisel.
Lõige 8 sätestab võrguettevõtja kohustuse, vähemalt iga kahe aasta järel koostada läbipaistva
kümneaastase arengukava võrgu arendamise ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamise kohta.
Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võimaldab paindlikkusteenuste kasutamine võrguettevõtjal
tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist, seda eriti
hajapiirkondades, kus paindlikkusteenused aitaksid lahendada võrgukadude ja -pinge
probleeme.
Lõige 9 sätestab punktid, mida jaotusvõrguettevõtja peab esitama võrgu arengukavas.
Punkt 1 ütleb, et arengukava peab sisaldama vajalikke keskmise (näiteks viis aastat) ja
pikaajalise tähtajaga (näiteks kümme aastat) paindlikkusteenuseid, mis aitab
paindlikkusteenuste pakkujatel oma pakkumist organiseerida.
Punkt 2 sätestab jaotusvõrguettevõtja võrgu arengukavas kavandatavad investeeringud
järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks.
Punkt 3 sätestab võrguettevõtja kohustuse tuua välja arengukavas uue põlvkonna
tootmisvõimsuste (seadmed, mis ei ole laialdaselt elektritootmiseks veel levinud) ja uute
koormuste võimalused, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ühendamiseks. See annab
ülevaate ka uutele elektriturule tulijatele ja hajaasutuse väike tootjatele, et paremini planeerida
oma ettevõtmisi elektriturul.
Punkt 4 sätestab võrguettevõtja kohustuse tuua arengukavas välja kõik muud vahendid,
mida kasutab võrgu laiendamise alternatiivina.
Lõige 10 ütleb, et jaotusvõrguettevõtja peab konsulteerima võrgu arengukava koostamisel
võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldama oma veebilehel koos võrgu
arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning kooskõlastama võrgu arengukava
Konkurentsiametiga. Konsulteerimise vorm peab olema läbipaistev ja kooskõlastamise tähtaeg
piisavalt pikk, et võimaldada kõigil asjaosalistel arvamust avaldada. Kui Konkurentsiamet
tuvastab, et jaotusvõrguettevõtja esitatud arengukavas on puudusi ega vasta võrdse kohtlemise
põhimõttele võib Konkurentsiamet taotleda arengukava muutmist. Konkurentsiamet võib anda
juhiseid arengukava muutmiseks.
16
Lõige 11 sätestab võrguühenduse kasutaja mõiste, kes sarnaselt elektriettevõtjale võib olla
füüsiline või juriidiline isik, kuid erinevalt võib olla ka tarbija. Võrguühenduse kasutajale
müüakse või ta ise müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrgu kaudu.
Lõige 12 sätestab punktid, mida põhivõrguettevõtja peab esitama oma kümneaastases võrgu
arengukavas, mis põhineb olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel.
Kümneaastase võrgu arengukava väljatöötamisel võtab põhivõrguettevõtja täielikult arvesse,
kas võrgu laiendamise asemel saaks kasutada tarbimiskaja, energiasalvestusüksusi või muid
ressursse, eeldatavat tarbimist, kauplemist teiste riikidega ning Euroopa Liidu ja piirkondlike
võrkude investeerimiskavu.
Punkti 1 kohaselt tuleb koostada loetelu peamiste ülekandetaristu osade kohta, mis tuleb
järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastada.
Punkti 2 kohaselt peab märgitud olema investeeringud, mille kohta on otsus juba tehtud
või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul.
Punkt 3 sätestab investeerimisprojektide ajakava esitamise.
Punkt 4 kohaselt tuleb esitada võrgu laiendamise asemel kasutatavad
paindlikkusteenused.
Punkt 5 sätestab põhivõrguettevõtjale kohustuse esitada eeldatav tarbimine.
Punktis 6 kohustab põhivõrguettevõtjat arengukavas välja tooma võimalused teiste
riikidega kauplemiseks.
Punkti 7 sätestab põhivõrguettevõtjat koostama Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude
investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile
48.
Lõige 13 ütleb, et põhivõrguettevõtja peab konsulteerima võrgu kümneaastase arengukava
koostamisel kõikide sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ning esitab võrgu
arengukava Konkurentsiametile.
Lõige 14 annab Konkurentsiametile õiguse taotleda kümneaastase võrgu arengukava muutmist,
peale võrguühenduse kasutajatega konsulteerimist võrgu arengukava üle vaatamisel.
Konkurentsiamet avaldab kümneaastase võrgu arengukava oma veebilehel ning jälgib
arengukava rakendamist.
Lõige 15 sätestab põhivõrguettevõtja kohustuse, teha koostööd piirkondliku
koordineerimiskeskusega ning võtta arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse antud
soovitusi oma ülesannete paremaks täitmiseks. Elektrienergia siseturu loomiseks peaksid
liikmesriigid toetama oma riiklike turgude ühendamist ning võrguettevõtjate koostööd Euroopa
Liidu ja piirkondlikul tasandil ning ühendama nn elektrisaari moodustavad üksteisest eraldatud
võrgud, mida liidus ikka veel leidub.
Lõige 16 sätestab põhivõrguettevõtja ülesande juhtimaks elektrivooge põhivõrgus, võttes
arvesse elektrikaubandust teiste ühendatud võrkudega. Seetõttu on põhivõrguettevõtjal
kohustus tagada elektrivõrgu turvalisus, töökindlus ja tõhusus, ning sellega seoses tuleb tagada
kõikide vajalike tugiteenuste kättesaadavus, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusüksuste
pakutavate teenuste kättesaadavus.
Eelnõu punktiga 50 täiendatakse seadust §-dega 662 ja 663.
Paragrahv 662 toob elektrituruseadusesse uue teemana paindlikkusteenused.
Paindlikkusteenuseid hankides on võrguettevõtjal võimalus tõhustada võrgu toimimist ja
17
arendamist, ilma, et ta peaks tegema suuri kulutusi võrgu parendamiseks või juurde
ehitamiseks.
Lõige 1 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, korraldada jaotusvõrgu toimimise ja
arendamise tõhustamiseks avaliku vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks.
Lõige 2 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse kooskõlastada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiametil on
õigus jätta vähempakkumises osalemise tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse
kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. Konkurentsiametil on siinkohal õigus anda juhiseid
uute tingimuste koostamiseks.
Lõige 3 ütleb, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste
kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks
ülekoormust, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumist korraldama.
Jaotusvõrguettevõtja peab esitama Konkurentsiametile sel juhul põhjendustega taotluse avaliku
vähempakkumise korraldamata jätmise kohta.
Lõige 4 ütleb, et kui Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse
kontrollimise käigus välja selgitanud, et paindlikkusteenuste kasutamine siiski on
majanduslikult tõhus ega tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjustaks ülekoormust võib ta
taotluse jätta rahuldamata. Sel juhul peab jaotusvõrguettevõtja korraldama avaliku
vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks.
Lõige 5 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse vahetada vajalikku teavet ja koordineerida oma
tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja
majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut.
Paragrahv 663 kirjutab elektrituruseadusesse võrguettevõtjatele kohustuse hankida
turupõhiselt võrgu käitamiseks tugiteenuseid, sealhulgas tasakaalustamist ja sagedusega
mitteseotud tugiteenuseid. Tugiteenuste alla ei kuulu ülekoormuse juhtimine.
Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et tasakaalustamisega seotud tugiteenused tuleb alati
hankida turupõhiselt. Sagedusega mitteseotud tugiteenused võib hankida turuväliselt kui
teostatakse tasuvushinnang, mis näitab et turupõhine hankimine on kulukam.
Tasakaalustamisega seotud tugiteenuse pakkumisel võib põhivõrguettevõtja Kiisa
avariielektrijaama kasutada turuvälise viimase võimaluse ressursina. Avariireserv ehk
ülekoormuste katmiseks kasutatav reserv ei ole tugiteenus ja siin ei kohaldu direktiivi nõue
turupõhisele hankimisele.
Lõige 1 sätestab võrguettevõtjate omavahelise koostöö võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks
osalemiseks elektriturgudel. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja
vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude
igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude
kulutõhus, turvaline ja töökindel väljatöötamine ja käitamine. Omavahel lepitakse kokku ka
jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate paindlikkusteenuste osutamise tingimused.
Konkurentsiamet korraldab võrguettevõtjate üle kontrolli ning koostööst keeldumise korral teeb
võrguettevõtjatele ettekirjutuse ELTS § 93 lg 1 ja KorS § 28 alusel.
18
Lõige 2 sätestab võrguettevõtja kohustuse hankida võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud
tugiteenuse osutajad avaliku vähempakkumise korras.
Lõige 3 ütleb, et võrguettevõtja viib eelnevalt läbi avaliku konsultatsiooni sagedusega
mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas. Avaliku
konsultatsiooni tulemused esitab võrguettevõtja koos vähempakkumises osalemise
tingimustega Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Konkurentsiametil on õigus jätta
nimetatud tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta käesolevast seadusest tulenevatele
põhimõtetele nagu läbipaistvus ja võrdne kohtlemine.
Lõige 4 ütleb, et juhul kui võrguettevõtja on teinud kindlaks, et sagedusega mitteseotud
tugiteenuste turupõhine pakkumine osutuks majanduslikult ebatõhusaks, ei pea
vähempakkumist korraldama. Vähempakkumise korraldamata jätmise kohta esitab
võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendustega taotluse.
Lõige 5 ütleb, et kui Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse
kontrollimise käigus välja selgitanud, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine siiski
on majanduslikult tõhus võib ta taotluse jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmisel peab
põhivõrguettevõtja korraldama avaliku vähempakkumise sagedusega mitteseotud tugiteenuse
osutaja leidmiseks.
Lõige 6 välistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumise nõude kohaldamist
täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.
Eelnõu punktiga 51 muudetakse § 69 lõike 1 esimene lause selliselt, et võrguettevõtja hoiab
talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku äriteavet. Elektrituruseadus
§ 69 osutab praegu ainult teavet toodetud või tarbitud elektrienergia koguste kohta. Direktiivi
(EL) 2019/944 artikli 27 konfidentsiaalsusnõuded on aga laiemad ja puudutavad kogu tundlikku
äriteavet, nt. ka konkurendi taotlus vertikaalselt integreeritud ettevõttele uue võrguühenduse
saamiseks. Seega on oluline § 69 praegune tekst laiendada kogu tundlikule äriteabele.
Eelnõu punktiga 52 täiendatakse § 71 lõike 8 sõnastust pärast sõna „andmevahetusplatvormi“
lauseosaga „ja § 821 lõikes 3 nimetatud nõuetekohast võrdlusvahendit.“ Direktiivi (EL)
2019/944 seisukohalt on väga oluline, et oleks tagatud vähemalt üks nõuetekohane
võrdlemisvahend, et kodutarbijad ja äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest saaksid tasuta
võrrelda tarnijate pakkumisi. Sel eesmärgil on pandud kohustus süsteemihaldurile luua ja
käitada nõuetekohast võrdlusvahendit juhul kui aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest
ei ole turul tegutsevatest võrdlemisvahenditest vähemalt üks saanud Konkurentsiametilt
usaldusmärgist. Süsteemihalduri kulud, mis kaasnevad võrdlemisvahendi loomise ja
käitamisega lisatakse võrgutasudesse.
Eelnõu punktiga 53 täiendatakse § 71 lõigetega 9 ja 10.
Lõikega 9 sätestatakse võrguettevõtja võrgutasudesse paindlikkusteenuste koordineerimisega
ja kasutamisega seotud kulud ning tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud.
Paindlikkusturu arendamiseks on oluline võrguettevõtjate vaheline koostöö ning paindlikkuse
suurem võimaldamine turul. Paindlikkuse eelistamiseks on oluline võrguettevõtjatele tagada, et
paindlikkusteenuste ostmisega seotud kulud elektrivõrgu toimimise ja arendamise
tõhustamiseks sisalduksid võrgutasus.
19
Lõikega 10 keelab salvestatud elektrienergia võrku tagastamise eest võrgutasu rakendada.
Eesmärk on vältida topelt võrgutasusid energiasalvestusele.
Eelnõu punktiga 54 täiendatakse elektrituruseadust uue peatükiga 62 „Võrguettevõtja
kõrvaltegevusalad“. Käesolevas seaduses puudub vastavasisuline peatükk, kuhu saaks sisse
kirjutada võrguettevõtja kõrvaltegevused. Seetõttu luuakse eelnõuga täiendav peatükk, mis
kirjeldatud olukorda käsitleb.
Peatükk 62. Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad.
Paragrahv 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt.
Lõige 1 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse teha läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt
koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte.
See tähendab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi diskrimineerida turuosalisi ning keelab
jaotusvõrguettevõtjal oma sidusettevõtjaid võrgu kasutamisel eelisseisu seada. Koostöö hõlmab
turuosaliste tundlikku äriteabe hoidmist nagu nt. taotlus uue võrguühenduse saamiseks,
liitumistaotluste rahuldamist, elektrienergiaga varustamist jmt.
Lõige 2 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata või käitada
elektrisõidukite laadimispunkti, juhul kui ta ei oma laadimispunkti üksnes omatarbeks.
Punktides 1-3 on määratletud tingimused, mis peavad olema kõik täidetud, et
jaotusvõrguettevõtja võiks omada, arendada, hallata ja käitada elektrisõidukite laadimispunkte.
Punkt 1 sätestab tingimusena, et Konkurentsiamet on kooskõlastanud lõikes 5 nimetatud
avaliku enampakkumise tingimused.
Punkt 2 sätestab tingimusena, et avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa
elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule.
Punkt 3 sätestab tingimusena, et jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele
võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile.
Jaotusvõrguettevõtja peab müüma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele
mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi avalikul
enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtjale jääb õigus otsustada, kooskõlastatuna
Konkurentsiametiga, mil viisil laadimispunktid müüa.
Lõige 3 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, korraldada vähemalt iga viie aasta järel avalik
konsultatsioon, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omada, arendada, käitada või hallata
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat
elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit. Avalikuks konsultatsiooniks
piisab kuulutusest jaotusvõrguettevõtja veebilehel.
Lõige 4 ütleb, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni
tulemusena selgub, et on isik, kes soovib omada, arendada, käitada või hallata
jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit,
korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti müümiseks avaliku
enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest.
Lõige 5 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, koostada käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud avaliku enampakkumise tingimused ning kooskõlastada need Konkurentsiametiga.
Tingimuste kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise ning turu
konkurentsiolukorra elavdamise põhimõttest.
20
Paragrahv 7416. Energiasalvestusüksus.
Lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada
energiasalvestusüksust. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peaksid energiasalvestusteenused
olema turu- ja konkurentsipõhised. Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on
vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele
õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat
ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest.
Lõige 2 sätestab, et juhul kui võrguettevõtja omab energiasalvestusüksust, siis on ta kohustatud
korraldama avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks,
koostama avaliku enampakkumise tingimused ning kooskõlastama need Konkurentsiametiga.
Lõige 3 sätestab, et erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada,
arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui energiasalvestusüksus on täielikult
integreeritud võrgukomponent. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla sellised
energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu
turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida. Kui
tegemist ei ole täielikult integreeritud võrgukomponendiga peavad olema täidetud punktide 1
ja 2 sätestatud tingimused, et võrguettevõtja võiks jätta energiasalvestusüksused enda
omandisse.
Punkt 1 tingimuse kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku
enampakkumise tulemusel, ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa.
Punkt 2 tingimuse kohaselt on võrguettevõtjal vaja energiasalvestusüksust võrgu tõhusa,
töökindla ja turvalise toimimise tagamiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et
osta või müüa elektrienergiat elektriturgudel.
Lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab
võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti vastav otsus, seal hulgas ka täielikult integreeritud
võrgukomponentide kohta.
Lõige 5 ütleb, et põhivõrguettevõtjale erandi tegemise otsusest peab Konkurentsiamet
teavitama Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit,
esitades teabe taotluse ja erandi otsuse tegemise põhjenduste kohta.
Lõige 6 sätestab Konkurentsiametile kohustuse korraldada vähemalt iga viie aasta järel avalik
konsultatsioon, et hinnata teise isiku võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes
3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada.
Lõige 7 sätestab võrguettevõtjale kohustuse korraldada 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni
lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise, kui
käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isik,
kes soovib võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada.
Lõige 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra
kehtestab Valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas.
Eelnõu punktiga 55 asendatakse § 761 lõikes 2 sõnad nii, et võrguettevõtja osutab üldteenust
ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, leiab ta avaliku vähempakkumise korras teenust
osutama tegevusloaga müüja. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb jaotusvõrguettevõtja
21
toodete ja teenuste hankimist turupõhise korra järgi, muudetakse direktiivi ülevõtmisel
vastavalt ka elektrituruseadust.
Eelnõu punktiga 56 täiendatakse § 812 esimest lauset pärast sõna „tuletisinstrumentide“
lauseosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) I lisa C jao punktide
5–7 mõistes“. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt vajab tuletisinstrument täpsustavat viidet.
Eelnõu punktiga 57 täiendatakse seaduse 7. peatükki §-ga 821.
Paragrahv 821. Võrdlemisvahend.
Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võib võrdlemisvahend alandada teabe otsimise kulusid, kuna
tarbijad ei pea enam koguma teavet igalt üksikult müüjalt ja teenuseosutajalt. Võrdlemisvahend
võib tagada õige tasakaalu teabe selguse ja lühiduse nõude ning täielikkuse ja põhjalikkuse
nõude vahel. Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste
võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale
esinduslik ülevaade.
Lõige 1 sätestab, et kodutarbijatel ja äriühingutel, kelle eeldatav aastane elektrienergia
tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele
võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi
hinnaga lepingute sõlmimiseks. Sõltumatu võrdlemisvahend, sealhulgas veebisait, on
väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks.
Lõige 2 sätestab müüja kohustuse, teavitada tarbijat kõigist usaldusmärgisega
võrdlemisvahenditest. Üheks selliseks teavitamise võimaluseks on näidata seda infot
elektriarvel, lisada see arvele eraldi dokumendina või arvel viidatuna sellele infole (nt link
vms). Teavitamise sidumine arvega on oluline, et ära hoida näiteks otseturunduse trikke ning
tarbijatelt andmete nõudmist teavitamise esitamiseks.
Lõige 3 määratleb punktides 1–9 millistele nõuetele peab võrdlemisvahend vähemalt vastama.
Punkt 1 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab olema turuosalistest sõltumatu ning
tagama, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt, mis ühe võimalusena on tagatud nii, et
elektriettevõtjatel ei ole võimalik eelisjärjekorda endale osta. Turuosaline ei tohi
võrdlemisvahendis oma toodet või hinnakirja võrreldes teiste turuosalistega soodsamasse
olukorda seada.
Punkt 2 seab tingimuseks, et võrdlemisvahendit käitav ja kontrolliv isik on selgelt
märgitud, samuti teave võrdlemisvahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta.
Võrdlemisvahendi rahastus võib tulla näiteks reklaamimüügist, seni kuni see reklaam ei mõjuta
võrdlemisvahendi erapooletust elektrimüüjast ning see ei pea ilmtingimata olema elektrimüüki
puudutav reklaam.
Punkt 3 sätestab tingimuseks, et on avaldatud võrdlemisvahendi selged ja objektiivsed
kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb. Lihtsalt arusaadav veebisait loob tarbija
sõbraliku keskkonna.
Punkt 4 seab tingimuseks, et võrdlemisvahendis kasutatakse selget ja üheselt
mõistetavat sõnastust, mis oleks selgelt arusaadav ka tarbijatele, kel pole igapäevaselt
kokkupuudet energeetika alaste keeruliste terminitega.
Punkt 5 sätestab tingimuseks, et võrdlemisvahed annab täpset ja ajakohastatud teavet
ning esitab viimase ajakohastamise aja. Selle tingimuse täitmiseks on sätestatud käesoleva
paragrahvi lõikes 6 elektriettevõtjatele kohustus edastada oma kõigi pakutavate elektripakettide
22
andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt
nõutud viisil.
Punkt 6 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab olema kättesaadav ka puuetega
inimestele, olles tajutavad, mõistetavad ja töökindlad. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peab
olema võrdlusvahend kättesaadav ja kergelt kasutatav ka puuetega inimestele, sest ka neil on
vajadus juurdepääsuks keskkonnale, kus hõlpsalt elektrimüüjat vahetada ning seeläbi saada osa
madalamatest elektrihindadest.
Punkt 7 sätestab tingimusena, et võrdlemisvahend peab võimaldama tõhusalt teavitada
käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest. Selline võimalus aitab ära hoida
turumoonutusi ning ebaausat käitumist tarbijate suhtes.
Punkt 8 seab tingimusena, et võrdlemisvahend piirdub isikuandmete küsimisel
andmetega, mis on pakkumiste võrdluseks vajalikud. Kriteeriumid, mis peaksid olema
võrdlusportaalis:
• Kliendi elukoht – kas elab majas, korteris vmt.
• Äri- ja erakliendi eristamine.
• Kliendi aastatarbimine (võimalik, et ka suunis näiteks keskmise arve alusel, mis
võimaldaks kliendil aastatarbimise mahtu määratleda).
• Paketi põhiomadused (kas klient soovib elektri hinna fikseerida või hoopis börsihinna
põhist lähenemist ja mis see kliendile tähendab, hinnarisk versus fikseeritud s/kwh).
• Periood (kui klient soovib elektri hinna fikseerida, siis millise perioodi peale ja juurde
peaks olema välja toodud, kui fikseeritud hinna puhul on perioodi kestel elektrimüüjal ikkagi
õigus hinda ühepoolselt muuta).
• Elektri tootmisviis (kas klient soovib taastuvast energiaallikast toodetud energiat).
Lõige 4 sätestab Konkurentsiametile kohustuse väljastada käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud nõuetele vastavale võrdlemisvahendile usaldusmärgis.
Lõige 5 sätestab Konkurentsiametile kohustuse viia läbi perioodilisi kontrolle vähemalt kord
kahe aasta jooksul selgitamaks välja, kas usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab
jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. Vajadusel võib kontrolle teha ka
rohkem.
Lõige 6 sätestab elektrimüüjatele kohustuse saata oma kõigi pakutavate elektripakettide
andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt
nõutud viisil ja tähtaegadel. Elektrituru toimimise võrgueeskirjas kehtestatakse andmed, mida
edastama peab. Elektrimüüjatel ei ole keelatud tarbijaga omavahel kokkuleppeid sõlmida ka
väljaspool võrdlusvahendit ning müüja vahetuse protsess võimaldab endiselt kliendiga
läbirääkimise võimalust eelmisel müüjal (nn win-back põhimõte).
Eelnõu punktiga 58 muudetakse § 83 lõike 1 sõnastust ning asendatakse sõnad „ning
elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega „,
elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)“.
Seoses Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisega elektrituruseadusesse vajab elektrituruseaduse
lepinguid hõlmav peatükk ajakohastamist agregeerimise teemal. Kuivõrd agregeerimiseleping
on tarbijale vabavaliku põhine ning agregeerimislepingu sõlmimisest ei pea teavitama teisi
turuosalisi, seega sel põhjusel ei täiendata agregeerimislepingu sõnaga sätteid, mis kohustavad
andma teavet turuosalistele lepingu olemasolust. Agregeerimisleping sõlmitakse
tarbimisharjumuste juhtimise jaoks tarbija ja agregaatori vahel, seega ei puuduta
agregeerimisleping elektrienergia müüki, elektrienergia üldteenust, elektrienergia müüki
üliväikeses eraldatud võrgus, samuti ei sõlmita kõnesolevat lepingut suuliselt.
23
Eelnõu punktiga 59 täiendatakse § 83 lõikega 3, mis sätestab, et liitumislepingule,
võrgulepingule, agregeerimislepingule ja elektrilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses
reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. Energiavaldkonna lepingud kuuluvad
võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaldamisalasse. Tarbijalepingute sõlmimisel tuleb
muuhulgas järgida VÕS-is sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustust ning väljaspool
äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Praktikas on ilmnenud, et
elektriturul ei järgita alati VÕS regulatsiooni ning lähtutakse kitsalt ELTS-is sätestatust. Seega
tuleb seaduses täpsustada, et ELTS-is reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i. See tagab
selguse ning elektriettevõtjad kohaldavad õigust ühetaoliselt, lepingute sõlmimisel võetakse
arvesse VÕS regulatsiooni.
Eelnõu punktiga 60 muudetakse § 84 lõike 2 sõnastust asendades sõnad „ja võrguleping“
sõnadega „, võrguleping ja agregeerimisleping“. Agregeerimislepingut ei sõlmita suuliselt, sel
põhjusel täiendatakse eelnõu punktiga, mis lisab liitumislepingule ja võrgulepingule lisaks
agregeerimislepingu, mida sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis.
Eelnõu punktiga 61 täiendatakse § 84 lõikega 5, mis sätestab tarbija ja aktiivse võrguteenuse
kasutaja õiguse sõlmida agregeerimisleping, ilma tema elektriettevõtja nõusolekuta.
Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru
toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil. Agregaatorid täidavad olulist osa vahendajatena
tarbijarühmade ja elektrituru vahel ning kõik takistavad asjaolud tuleb eemaldada. Terve
konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste
turuteguritest tingitud kasutuselevõtt. Need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele
ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad elektrivõrgu paindlikumaks.
Eelnõu punktiga 62 muudetakse § 85 lõiget 1, mis kohustab liitumislepingu, võrgulepingu,
elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimisele eelnevalt andma teavet lepingu teiseks
pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu
võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus
seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele. Siinkohal füüsilisest isikust tarbija
koondab enda alla nii kodutarbija kui ka aktiivse võrguteenuse kasutaja. Ka energiakogukonna
liikmed, kes enne kogukonda astumist olid võrguühenduse kasutajad, ei kaota oma kodutarbija
õigusi. Kehtivas sõnastuses puudub viide lepingueelse teabe andmise kohustusele VÕS-is
sätestatud ulatuses ja korras. Lepingueelse teabe andmist saab tarbijalepingute puhul pidada
üheks tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate õiguste ja huvide kaitse lepingute
sõlmimisel. Kuivõrd VÕS vastav regulatsioon kohaldub ka energiavaldkonna lepingutele ning
praktika on näidanud, et alati seda ei järgita, on põhjendatud lisada § 85 lõike 1 lõppu täiendus
„…ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse
teabe andmise kohustusele.“.
Eelnõu punktiga 63 tunnistatakse § 85 lõige 2 kehtetuks. Lepingueelne teave tuleb VÕS
alusel tarbijale esitada mistahes vormis lepingu sõlmimisel ning vaidluse korral lasub ettevõtjal
kohustus tõendada tarbijale teabe andmist. Seetõttu tuleb ELTS § 85 lg 2, mis annab
elektriettevõtjale võimaluse teabe esitamata jätmiseks, tunnistada kehtetuks.
Eelnõu punktiga 64 tunnistatakse kehtetuks § 86 lõike 1 teine lause. ELTS § 86 sätestab
nõuded kinnituskirjale, mis saadetakse tarbijale, sh füüsilisest isikust tarbijale olukorras, kus
elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või
elektroonilises vormis. Kõnealuse paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse paragrahviga
reguleerimata osas kinnituskirjale võlaõigusseadust. ELTS § 86 kehtib muutmata kujul alates
24
seaduse vastuvõtmisest 2003. aastal ega arvesta hilisema VÕS regulatsiooniga, milles on
oluliselt tarbijakaitse taset tõstetud. VÕS tähenduses on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb
tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
VÕS § 542 lg 1 kohaselt ei muutu telefonitsi sõlmitud leping tarbijale siduvaks enne, kui
ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal ning kui tarbija pole oma
tahet olla lepinguga seotud kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatu
ei kohaldu juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel, kuid siis tuleb järgida §-s 55 sätestatut.
Praktikas on ilmnenud, et elektrimüüjad lähtuvad telefonitsi lepingute sõlmimisel üksnes ELTS
§ 86 regulatsioonist ega võta arvesse VÕS-is sätestatut. Telefonitsi lepingute sõlmimisel
loetakse leping telefonikõne käigus tahteavalduste vahetamisel sõlmituks, tarbijale saadetakse
kahe nädala jooksul kinnituskiri ega oodata tarbijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kinnitust, kus tarbija on väljendanud tahet olla lepinguga seotud. Ametisse on
pöördunud tarbijaid, kellele on elektrimüüja vahetus olnud üllatuslik. Tarbijad ei ole mõistnud,
et telefonikõne käigus on võetud lepingulised kohustused. VÕS § 542 regulatsiooni (lepingu
sõlmimine telefonitsi) üheks eesmärgiks on olnudki välistada praktikas probleemseks osutunud
turundusvõtted, kus tarbijale pakutakse telefonitsi asju või teenuseid ning kus tarbija
järelemõtlematult antud nõusolekut käsitletakse hiljem siduva lepinguna. Kõnealuse
paragrahviga kasutati tarbija õiguse direktiivi art 8 lg-s 8 liikmesriikidele antud valikuvõimalust
sätestada telefonitsi sõlmitud tarbijalepingu siduvus üksnes juhul, kui tarbija on oma telefoni
teel antud tahteavaldust hiljem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitanud.
Üks elektrimüüjatest on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA)
selgitanud, et edastab sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul alati kliendile koheselt nii
kinnituskirja kui info lepingust taganemise võimaluse kohta ning sel moel on uus klient
operatiivselt ja täielikult informeeritud kõigist lepinguga seotud olulistest asjaoludest, kuigi
ELTS § 86 lg 1 lubab seda teha 2 nädala jooksul. Elektrimüüja selgitustest ei nähtunud, et
tarbijalt võetakse lisaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus, kus tarbija
väljendab tahet olla lepinguga seotud. TTJA tähelepanu on juhitud asjaolule, et Eesti
elektriturul on kasutusel ka teistsuguseid praktikaid, mille käigus ei saadeta kliendile pärast
telefoni teel sõlmitud kokkulepet mingit infot lepingu, sh taganemisvõimaluse kasutamise viisi
kohta enne 2-nädalase taganemistähtaja lõppemist, kasutades sellega ära normides olevat
vastuolu. Seega ei ole probleem üksnes selles, et tarbija ei kinnita kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis oma tahet olla lepinguga seotud, vaid ka muude tarbijakaitseliste nõuete
rikkumises, sh ei pruugi tarbija olla saanud piisavalt vajalikus mahus lepingueelset teavet.
ELTS ja VÕS regulatsioonidest tuleneb mitmeid vastuolusid, mis on muutnud õigusaktide
kohaldamise keeruliseks ja võimaldab mitmeti tõlgendatavust. Nagu eelpool käsitletud, ELTS
kohaselt saadetakse tarbijale kinnituskiri, kuid VÕS § 542 lg 1 kohaselt peab telefonitsi lepingu
sõlmimisel ka tarbija kinnitama oma tahet olla telefoni teel võetud kohustusega seotud. Lisaks
on VÕS § 542 lg-s 1 kinnitustele ette nähtud täpsemad vorminõuded, mis ELTS-is puuduvad.
Kui ELTS § 86 lg 1 teise lause kohaselt saadetakse kinnituskiri füüsilisest isikust tarbijale
lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul, siis VÕS § 55 lg 1 kohaselt peab ettevõtja
andma tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul
pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse
osutamine või muu soorituse tegemine.
ELTS § 86 lg 2 kohaselt peab kinnituskirjas nimetama ajavahemiku, mille jooksul võib tarbija
esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat. VÕS § 542
lg-s 1 ei ole ette nähtud ajavahemikku, vaid tarbija peab oma tahet olla telefoni teel võetud
kohustustega seotud kinnitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
25
ELTS § 86 lg-st 3 tuleneb, et lepingu sõlmimisest kuni lõikes 2 nimetatud ajavahemiku
möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud
tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 55 lg 3 alusel tuleb ettevõtjal tarbijalt võtta
sõnaselge avaldus, kui tarbija soovib, et elektrimüük algab 14-päevase taganemistähtaja kestel.
Vastasel juhul ei ole tarbija VÕS § 562 lg 6 p 2 alusel kohustatud hüvitama ettevõtjale
taganemistähtaja jooksul üleantu väärtust. Üleantu väärtust ei pea hüvitama ka siis, kui ettevõtja
ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt VÕS § 54 lg 1 p-le 12, 13 või 15.
Kuivõrd kõnesolevate muudatusettepanekutega sätestatakse § 83 lg 3, milles on selgelt välja
toodud, et ELTS-iga reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i ning VÕS reguleerib nii
lepingueelse teabe andmise kohustust kui ka väljaspool äriruume ja sidevahendi abil
sõlmitavaid lepinguid, sh püsival andmekandjal tingimuste esitamist tarbijale, siis puudub
füüsilisest isikust tarbijate puhul vajadus ELTS § 86 kinnituskirja regulatsiooni järele. ELTS §
86 ei taga antud kujul ka piisavalt füüsilisest isikutest tarbijate õiguste ja huvide kaitset. Seetõttu
tuleb paragrahvi 86 esimese lõike viimane lause, mis käsitleb füüsilisest isikust tarbijale
kinnituskirja saatmist, eemaldada ning lisada lõige 5, mis ütleb sõnaselgelt, et paragrahvi ei
kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.
Eelnõu punktiga 65 täiendatakse § 86 lõikega 5, mis ütleb, et paragrahvi ei kohaldata
füüsilisest isikust tarbijale.
Eelnõu punktiga 66 muudetakse § 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1-3.
Elektrituruseaduse lepingutingimuste paragrahv vajab ajakohastamist seoses agregaatori
teemaga. Lisatakse agregeerimislepingus esitatavad andmed, mille alla kuulub agregeerija
nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed. Ühtlasi tuleb ära märkida
agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus, milleks on standardtoote „käsitsi
aktiveeritav sageduse taastamise reserv“ osutamine, kvaliteedi põhinäitajad või viide
kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud. Vastav dokument Elering AS
“Elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise lepingu tüüptingimustega” on kättesaadav
süsteemihalduri veebilehel www.elering.ee.
Eelnõu punktiga 67 täiendatakse § 87 lõiget 2 teise lausega. Kuivõrd lepingute sõlmimisele
kohaldatakse muudatusettepanekute kohaselt ELTS-is reguleerimata osas VÕS-i, mis
reguleerib lepingueelse teabe andmist ja selle siduvaks muutumist ning ka § 86 on füüsilisest
isikutest tarbijate osas muudetud, siis tuleb ka § 87 lg-sse 2 lisada teine lause, mis täpsustab
füüsilisest isikutest tarbijatele kohaldatavat regulatsiooni § 87 lg-s 1 esitatavate andmete osas.
Eelnõu punktiga 68 täiendatakse § 87 lõikega 3, mis sätestab kodutarbijatele ja äriühingutele,
kus töötab alla 50 inimese, õiguse elektrilepingut ja agregeerimislepingut sõlmida tasuta. Nõue
tuleneb otseselt direktiivist (EL) 2019/944, et kodutarbijatel ja väikeettevõtjatel oleks õigus
saada kindlaksmääratud kvaliteediga elektritarneid selgelt võrreldava, läbipaistva ja
konkurentsivõimelise hinnaga.
Eelnõu punktiga 69 asendatakse § 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 sõnad „või elektrileping“
sõnadega „, elektrileping või agregeerimisleping“ vastavas käändes. Direktiivi (EL) 2019/944
ülevõtmine elektrituruseadusesse vajab elektrituruseaduse ajakohastamist agregeerimise
teemal.
Eelnõu punktiga 70 täiendatakse § 88 lõigetega 4 ja 5 tähtajalise lepingu ülesütlemise teemal.
Elektrimüüja või agregeerija peavad võimaldama tarbijale valiku võimalust tähtajalise lepingu
sõlmimisel. Enne lepingu sõlmimist tuleb anda selget teavet tähtajalise lepingu ennetähtaegse
26
lõpetamise võimalustest, mis võib olla tasu eest või tasuta ning tasu suurus. Füüsilisest isikust
tarbijat kaitseb siinkohal lisaks lõikes 5 ettepanekus nimetatud 50% piirangule ka VÕS 42 lg 1
ja lg 3 p 5, mis sätestavad ebamõistlikult kahjustava leppetrahvi, kahjuhüvitamise vm hüvitise
kui tüüptingimuse tühisuse.
Eelnõu punktiga 71 asendatakse § 90 lõikes 3, § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 4 sõna
„tähtsaadetisena“ lauseosaga „kirjalikult tarbija antud kontaktaadressile“. Direktiivist (EL)
2019/944 tulenevalt tagatakse parem tarbijakaitse kui kõikidele tarbijatele on kättesaadav tõhus
ja sõltumatu vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus.
Praegune elektrituruseadus ütleb küll, et võrguettevõtja edastab võrguühenduse katkestamise
või võrgulepingu ülesütlemise teatisega ning elektrimüüja edastab elektrilepingu ülesütlemise
teatisega füüsilisest isikust tarbijale katkestamise või lepingu ülesütlemise põhjuse, kavandatud
katkestamise või lõpetamise aja ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitleva
teabe, aga teatis saadetakse tähtsaadetisena, millele reeglina probleemidesse sattunud tarbija
järele ei lähe. Seepärast on oluline sisse viia muudatus, kus probleemide ilmnemisel saab tarbija
võimalikult ruttu kätte teatise koos probleemi lahendusvariantidega ning tarbija saab astuda
samme koostöös võrguettevõtjaga lahenduste leidmiseks. Paljud tarbijad ei tea oma õigusi ega
kohustusi ning riik peab siin kohal astuma samme tarbija kaitseks.
Eelnõu punktiga 72 täiendatakse § 90 lõikes 10 agregeerimislepingust tulenevate kohustuste
täitmise vajadusega ning võrguühenduse katkestamine ei vabasta tarbijat ka
agregeerimislepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest.
Eelnõu punktiga 73 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktidega 31 ja 32.
Punkt 31 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada käesoleva seaduse § 662 lõikes
4 ja § 663 lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused. Need avalikud
vähempakkumised hõlmavad võrguettevõtjate paindlikkusteenuste ja tugiteenuste hankimist
turuosalistelt.
Punkt 32 määratleb Konkurentsiameti ülesande, kontrollida perioodiliselt (näiteks kaks korda
aastas) võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 esitatud nõuetele.
Eelnõu punktiga 74 uuendatakse § 93 lõike 6 punktis 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse ja artikli viidet, mille alusel Konkurentsiamet annab süsteemihalduri koostatud
aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on
kooskõlas ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi
süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks.
Eelnõu punktiga 75 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktidega 221 ja 222.
Punkt 221 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks jälgida, et omatoodetud elektrienergia
tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks takistusi ega piiranguid, seal hulgas
teeb kindlaks, et jaotusvõrguettevõtjad teevad koostööd energiakogukondadega viimaste
omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmisel kogukonna liikmetele.
Punkt 222 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks töötada välja tarbimiskajas osalemise
tingimused, et tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate
ülesanded ja vastutusalad mittediskrimineerivad ning läbipaistvad.
Eelnõu punktiga 76 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 231.
27
Punkt 231 sätestab, et Konkurentsiametile jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja
jaotusvõrguettevõtja tegevust nuti- ehk tarkvõrgu arendamisel ja kasutusele võtmisega seotud
energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate lõimimise potentsiaali ning avaldada iga kahe
aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruanne koos soovitustega. Tarkvõrkude edendamise
all on mõeldud süsteeme, mis soodustavad tarbijate aktiivset osalemist elektriturul. Eestis on
muidugi juba kasutusel kauglugemisseadmed, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab
elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde
minemata ning hästi toimiv andmevahetusplatvorm. Kuid tarkvõrgu arendamine on oluline
energiatõhusust soodustav tegur. Tarkvõrkudest saadav kasu on laialdaselt teada, suutes hallata
otsest suhtlemist ja kommunikatsiooni tarbijate (kodumajapidamiste või ettevõtete), muude
võrgukasutajate ja energiatarnijate vahel. Tarkvõrk annab tarbijatele võimalused oma
tarbimisharjumuste otseseks kontrollimiseks ja haldamiseks ning pakub neile vastu tugevaid
stiimuleid tõhusaks energiakasutuseks, kui seda kombineerida ajatariifsete elektrihindadega.
Elektrivõrgu parem ja sihipärasem haldamine tähendab võrku, mis on turvaline ja mida saab
madalama hinnaga käitada.
Tarkvõrkudest saab tuleviku CO2-heitevaba elektrisüsteemi selgroog. Neis saab võimalikuks
nii maismaa kui ka avamere taastuvenergia suurte koguste ning elektrisõidukite integreerimine,
kusjuures jääb alles traditsioonilise elektritootmise kasutusvõimalus ja elektrisüsteemi
adekvaatsus. Tarkvõrkude puhul rakendatakse eraelu puutumatuse põhimõtet. Juba oma
olemasoluga annavad tarkvõrgud olulise panuse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
uue strateegia ja sealhulgas ressursitõhusa Euroopa juhtalgatuses tehtud eesmärgiettepanekute
ning energia siseturu keskmeks olevate Euroopa energia- ja kliimaeesmärkide elluviimisesse.
Samuti on arukad võrgud ära märgitud kui liikmesriikide võimalus täita oma energiatõhususe
edendamise alaseid kohustusi.
Tarkvõrk kasutab tarkvara ja sidetehnikat osalejate vaheliseks teabevahetuseks. Tarkvõrgus
osalejad võivad olla elektritootjad, -edastajad, -arveldajad, -tarbijad ja seadmeteenindajad.
Osalejad seotakse elektri- ja andmesidevõrgu kaudu ühtsesse süsteemi, tagades nende kõigi
vahel kahesuunalise digitaalse andmeside ning kahesuunalise energiavoo. Lihtsustatult
mõeldakse elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja jaotamise automaatikasüsteemi. Tarkvõrgus
saab rakendada ulatuslikku energia hajatootmist, optimeerida energiakasutust, vähendada
kulusid ning suurendada töökindlust ja energia ostu-müügitehingute läbipaistvust. Kuid
tarkvõrgu arendamisega peaks liikuma selles suunas, et tarbijal oleks võimalik saada ülevaade
oma tarbimisandmetest tihedamalt kui iga tunni tagant, et muuta oma energiatarbimist ning
edendada energiatõhusust. Andmevahetusplatvorm vajab ka aeg ajalt värskendamist. Suund
tuleb võtta ka paindlikkuseplatvormi loomiseks, et hõlbustada hankeid ja pakkumisi
paindlikkusteenustele, millega edendatakse muuhulgas tarbimiskajas osalemist,
energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist. Konkurentsiamet võib anda soovitusi,
mida tuleks tarkvõrgu arendamisel ära teha.
Eelnõu punktiga 77 täiendatakse § 93 lõikega 11, mis sätestab, et suletud jaotusvõrku,
energiakogukonda ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavad võlaõiguslikud
küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele
tsiviilkohtumenetluse- või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.
Eelnõu punktiga 78 täiendatakse § 1001 lõiget 1 punktidega 7 ja 8, milles Konkurentsiamet
teeb koostööd ning vahetab käesoleva seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku
teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et
koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet ning
koordineerida piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet.
28
Eelnõu punktiga 79 muudetakse § 1001 lõigetes 3–5 direktiivi viidet ning asendatakse sõnad
„2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944.
Eelnõu punktiga 80 täiendatakse seadust §-ga 1002.
Paragrahviga 1002 sätestatakse Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku
koordineerimiskeskusega.
Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt tegutsevad piirkondlikud koordineerimiskeskused
ülesandeid täites sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest ja põhivõrguettevõtjate huvidest.
Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites
piirkondliku tähtsusega ülesandeid.
Lõige 1 sätestab Konkurentsiameti pädevuse suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike
reguleerivate asutustega punktides 1-6.
Punkt 1 sätestab Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada koos teiste piirkondlike
Konkurentsiametitega ettepanek luua vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/943 artikli 35 lõikele 1 piirkondlik koordineerimiskeskus. Piirkondlik
koordineerimiskeskus hõlmab Balti riike.
Punkt 2 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks piirkondliku koordineerimiskeskuse
tegevusega seotud põhjendatud kulude kooskõlastamise, mille peab kandma põhivõrguettevõtja
ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel.
Punkt 3 sätestab piirkondlike Konkurentsiametite koostööl põhineva otsuste tegemise
protsessi kooskõlastamise seoses piirkondlike koordineerimiskeskustega.
Punkt 4 sätestab koos teiste süsteemikäitamispiirkonna riikide reguleerivate asutustega
ettepanekute esitamise selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid
süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma.
Punkt 5 sätestab Konkurentsiameti ülesandeks piirkondliku koordineerimiskeskuse
Euroopa Liidu õigustest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimise, eelkõige piiriülestes
küsimustes.
Punkt 6 määratleb võrgu koordineerimise tulemuse jälgimise ja sellest kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas
koostööametile aru andmise.
Lõige 2 sätestab punktides 1-3 Konkurentsiameti õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud ülesannete täitmisel nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet,
kontrollida, sealhulgas ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja
ehitisi ning teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste
süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid.
Lõige 3 sätestab Konkurentsiameti õiguse teha ettekirjutusi kohustuste täitmiseks
piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või
Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, kui
piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik.
Eelnõu punktiga 81 täiendatakse § 1113 lõigetega 7–11.
Lõige 7 sätestab süsteemihalduri kohustuse luua käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud
võrdlemisvahend 2022. aasta 1.septembriks, seda juhul kui aasta jooksul ei ole ükski turul
tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti poolt väljastatavat usaldusmärgist.
29
Lõige 8 kohustab jaotusvõrguettevõtjat käesoleva seaduse § 7415 lõikes 4 nimetatud avaliku
enampakkumise korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. See tähendab, et avaliku
enampakkumises osalemise tingimused peavad olema jaotusvõrguettevõtjal koostatud ning
kooskõlastatud Konkurentsiametiga ning hiljemalt 1. septembril 2021 on huvitatud osapooltel
võimalik pakkumisi esitada.
Lõige 9 kohustab võrguettevõtjat käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku
enampakkumise korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. See tähendab, et
võrguettevõtja peab olema koostanud avaliku enampakkumises osalemise tingimused,
kooskõlastanud need tingimused Konkurentsiametiga ning hiljemalt 1. septembril 2021 on
huvitatud osapooltel võimalik pakkumisi esitada.
Lõige 10 sätestab § 7416 lõigetes 6 ja 7 nimetatud avaliku konsultatsiooni ja avaliku
enampakkumise korraldamise kohustuse erisused, mida ei kohaldata täielikult integreeritud
võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta
jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning
põhivõrguettevõtja hiljemalt 2024. aastal, tingimusel, et akuga energiasalvestusüksused
ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist, akuga
energiasalvestusüksused on integreeritud võrku, akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse
üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häire korral, taastamist
alustatakse viivitamata häire ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui tavalise
ümberjaotamisega saab probleemi lahendada ning akuga energiasalvestusüksustes ei salvestata
selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul.
Lõige 11 sätestab võrguettevõtja investeerimisotsuse lõplikkuse, milleks on võrguettevõtja
võetud pöördumatu kohustus selle investeeringu tegemiseks.
Eelnõu punktiga 82 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja
millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga täiendatakse elektrituruseaduse termineid uute teemadega, millest olulisemad on
agregaator, aktiivne võrguteenuse kasutaja, energiasalvestus, elektriautode laadimispunkti ja
paindlikkusteenuse teemaga seonduv.
Agregaator täidab olulist rolli tarbijarühma ja elektrituru vahel. Ta pakub võrguettevõtjale
teenust, koondades mitmeid tarbijaid, et võrguettevõtja korraldusel vähendada või suurendada
tarbimist. Agregaator sõlmib tarbijaga agregeerimislepingu, milles tarbija annab agregaatorile
nõusoleku oma tarbimisharjumuste reguleerimiseks. Agregeerimislepingu sõlmimine on
vabatahtlik ning erineb seetõttu oma olemuselt võrgu- ja elektrilepingust. Agregaator saab
võrguettevõtjalt rahalist hüvitist tarbijate juhtimise eest ning tarbijad, kes osalevad
agregeerimises saavad ka otsest rahalist kasu.
Agregeerimine on agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate
tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, ostmiseks või oksjonile
panemiseks. Sisu poolest on agregeerimine isiku lepinguline kohustus muuta oma
tarbimisharjumust lähtuvalt agregeerimislepingus sätestatud põhimõtetest ehk tegemist on nn
virtuaalse elektrijaamaga. Agregeerimine võib sisaldada erinevate bilansihaldurite avatud tarne
30
ahela tarbimis- või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema bilansivastutuse kohustusega
kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses.
Aktiivne võrguteenuse kasutaja termin vajab defineerimist, et tarbija oleks teadlik, mis ulatuses
tohib ta tegutseda elektrienergia tootmise, salvestamise ja ülejäägi müümisega ilma, et ta peaks
end elektritootjana registreerima. Direktiivi nägemus on elektriturg, mille keskmes on tarbijad,
kes võtavad vastutuse energiasüsteemi ümberkujundamise eest, kelle energiaarved vähenevad
tänu uutele tehnoloogilistele lahendustele ja kes osalevad aktiivselt turul, ning kus kaitsetud
tarbijad on kaitstud. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik
elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele.
Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest
aktiivsemalt energiaturul on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid elektrienergia siseturust kasu
ning aitaksid saavutada taastuvenergia alaseid eesmärke. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja
jooksul suurenema, sest seni passiivsete tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest
aktiivsete võrguteenuse kasutajatena ja teave aktiivse osalemise võimalustest muutub paremini
kättesaadavaks ja levinumaks.
Uue mõistena selgitatakse lahti elektrienergia salvestamine. Mitte, et elektrienergia
salvestamine oleks tundmatu teema vaid elektrituruseaduses reguleerimist vajav. Elektrienergia
salvestamine annab suurepärase võimaluse hajaasustusega maapiirkonnas asuvatele
majapidamistele stabiilsemaks elektriühenduseks ning elektrihinna soodsamaks mõjutamisel.
Näiteks salvestada elektrit soodsa hinna ajal ning müüa salvestatud elektrit kõrgema hinna ajal
soodsama hinnaga. Selline konkurents mõjutab elektrituru hindu soodsamaks, mis on kasulik
tarbijale.
Uue mõistena lisandub ka energiasalvestusüksus, mis on elektrienergia salvestamise oluline
osa, see on mahuti, kus salvestatud elektrienergiat hoitakse. Kuna eesmärk on minna üle täiesti
CO2-heiteta ja heitkogusteta elektrisektorile, tuleb arendada hooajalist energiasalvestamist.
Hooajaline energiasalvestamine on elektrivõrgu lühiajalise ja hooajalise käitamise abivahend,
mis aitab leevendada taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia toodangumahtude
lühiajalisi ja hooajalisi kõikumisi ning neist tingitud eriolukordi.
Energiatõhusus on mõistena sisse toodud küll viitena energiamajanduse korralduse seaduse § 2
punktis 12 nimetatud energiatõhususele, kuid see ei vähenda tema osatähtsust energia
säästmisel ning nutivõrgu arendamisel. Piisava sagedusega tarbijatele esitatav teave
energiakulude kohta motiveerib energiat säästma, kuna see annab tarbijatele vahetut tagasisidet
energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta ning aitab tarbijate
energiakulusid vähendada.
Seadusesse lisanduv keeld võrguettevõtjatel mitte omada elektrisõidukite laadimispunkte
avatakse mõiste laadimispunkt. Elektriauto vajab regulaarselt laadimist ning elektriauto aku
vähese mahtuvuse tõttu tuleb neid laadida tihedamini. Laadimispunkt on elektriauto aku
regulaarseks laadimiseks ettenähtud elektripaigaldis. Oluline on mõista, et laadimispunkt ei
koosne mitte ainult füüsilisest varast, vaid ka alasüsteemidest, mis on vajalikud laadimispunkti
tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.
Paindlikkusteenused aitaksid täita taastuvenergia-eesmärgid kõige tulemuslikumalt. Tarbijatel
on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks
taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja
taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi.
Terve konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste
turuteguritest tingitud kasutuselevõtt; need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele
31
ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrgu paindlikumaks. Jaotusvõrguettevõtjad peavad
kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest
energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused ja uued tarbimiskoormused nagu näiteks
soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused ning kasutama selliseid
hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid
ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Tarbijad peaksid saama omatoodetud elektrienergiat
tarbida, salvestada ja turule müüa ning osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu
paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, näiteks elektrienergia elektriautode abil
salvestamise abil, tarbimiskaja abil või energiatõhususkavade abil.
Uue mõistena lisandub ka piirkondlik koordineerimiskeskus. Piirkondlik koordineerimiskeskus
tegutseb eelkõige elektrisüsteemi ja elektrituru piirkondliku toimimise huvides. Piirkondlik
koordineerimiskeskus täidavad ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab
võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Ülesannete täitmisega aitab piirkondlik
koordineerimiskeskus saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja
energiapoliitika raamistikus. Eestit puudutav piirkondlik koordineerimiskeskus luuakse
Baltiriikide peale ühine.
Sagedusega mitteseotud tugiteenus on vajalik eelnõus defineerida, sest võrguettevõtjatele
lisandub kohustus hankida oma võrgule vajalikke sagedusega mitteseotud tugiteenuseid
läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, välja arvatud juhul, kui
Konkurentsiameti hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine
majanduslikult ebatõhus ning ta on teinud erandi.
Tarbimiskaja on, sarnaselt agregeerimisele, tarbimise juhtimine, kuid siin kohal tarbija teeb
pakkumisi iseseisvalt või energiavahendaja kaudu, et müüa elektrituru hinnaga tarbimise
vähendamist või suurenemist. Tarbimiskaja on ka pöördelise tähtsusega elektrisõidukite targa
laadimise võimaldamisel ja seega elektrisõidukite tõhusal lõimimisel elektrivõrku, mis on
vähese CO2-heitega transpordile ülemineku protsessis ülioluline.
Tugiteenus on teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks ning mida võrguettevõtja peab hakkama
turuosaliste käest vähempakkumise korras hankima. Tugiteenustega kauplemise turgudel tuleb
tooted määratleda nii, et selline määratlus võimaldab tarbimiskajas osalemist.
Seoses võrguettevõtjatele lisanduva keeluga omada salvestusüksusi on vajalik selgitada mõiste
täielikult integreeritud võrgukomponent, mis on võrguettevõtjatele võrgu stabiilsuse
tagamiseks lubatud.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse üle elektrienergia ühisturu direktiiv (EL) 2019/944. Eelnõu ja Euroopa Liidu
õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa1).
6. Seaduse mõjud
Euroopa Komisjon koostas liikmesriikidega läbirääkimiste käigus direktiivi mõjude analüüsi 2,
mille raames konsulteeriti ka Eestiga. Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimisel ei jäetud
Eestile diskretsiooni.
Käesolev eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid:
2
(https://eur-lex.europa.eu/legal content/EN/TXT/?uri=SWD:2016:410:FIN)
32
Energiakogukondade loomine;
Võrguettevõtjate paindlikkusmehhanismide kasutamise kohustus;
Aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele õiguste ja kohustuste lisandumine.
MÕJUDE HINNANG
Euroopa Liidu poolt kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda piiriülesele
konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu lõpptarbijatele – nii
kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi,
konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid
ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Ühine eesmärk vähendada energiasüsteemi CO2-
heidet loob uusi võimalusi ja esitab turuosalistele uusi väljakutseid. Samal ajal võimaldab
tehnoloogia areng uutmoodi kaasata tarbijaid ja teha piiriülest koostööd.
Eelnõuga lisatakse süsteemihaldurile kohustus luua vajadusel võrdlemisvahend, koostada
riiklik ressursside piisavuse hinnang ning teha koostööd naaberriikide regulaatorite ja
süsteemihalduritega. Enamus nimetatud kohustustest on täna juba süsteemihalduril olemas ning
nendega tegeletakse igapäevaselt ühes või teises võtmes. Võrdlemisvahendi loomise vajadus
sõltub aga suuresti sellest, kas turg tuleb kohustusega ise toime.
6.1. Energiakogukondade loomine
Direktiivi eesmärk on tunnustada teatavaid energiaga seotud tarbijaalgatuste kategooriaid liidu
tasandil energiakogukondadena, et tagada neile toetav raamistik, õiglane kohtlemine, võrdsed
tingimused ning täpselt määratletud õigused ja kohustused. Riik ei planeeri eraldi tegevusi
energiakogukondade loomisega seotud nõustamiseks, kuid käesoleva eelnõuga luuakse toetav
seadusraamistik. Tarbijatele tuleb lubada vabatahtlikult osaleda kogukondlikus
energiaalgatuses ja ka sellest lahkuda, ilma, et ta kaotaks seejuures oma olemasolevaid
tarbijaõigusi või juurdepääsu kogukondliku energiaalgatuse käitatavale võrgule.
Energiakogukonna loomine ei ole piiratud geograafiliselt kinnisasja piiridega, võrgu pikkusega
tootmisüksusest tarbijapaigaldiseni või võrguettevõtja nõusoleku vajadusega, mistõttu on
võimalik energiakogukondade loomine ka terves asustusüksuses, näiteks külas. Olenevalt
sellest, millega kogukonnas tegeleda soovitakse, kas elektrienergia tootmise, salvestamise,
tarbimise või ka müümisega, nähtub ka eelneva investeeringu vajadus ja suurus. Eesti
õigusruumis saavad kogukonnad end registreerida äriseadustiku või mittetulundusühingu
seaduse mõistes. Äriseadustiku mõistes võib energiakogukond olla äriühing, milleks on
täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mõni muu äriühing, kes oma
põhikirjas võib end defineerida ka nn energiakogukonnaks.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Elektrituruseaduse muutmine võimaldab mõjutada seda, kuidas inimesed elavad, töötavad,
tarbivad, rahuldavad oma vajadusi ning tulevad toime ühiskonnaliikmetena. Muudatuse mõju
ulatus sõltub sellest, kui aktiivselt ja millisel moel turuosalised kasutavad vabatahtlikult
seaduses sätestatud võimalust ja otsustusõigust. Energiakogukondadega seonduvate õiguste ja
kohustuste reguleerimine tekitab turuosalistes suurema kindluse energiakogukondadesse
investeerimise osas. Isikutele endile antakse võimalus panustada energiasüsteemi
ümberkujundamisse, mille raames võtavad isikud ka vastutuse, et juhtida tehnoloogiliste
lahenduste kasutamisega nii energia tootmist, tarbimist, salvestamist kui ka müümist.
Muudatusel on võimalik positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule.
Kogukondlik energeetika võib edendada kogukonna liikmete hea koostöö korral
33
energiatõhusust kodumajapidamise tasandil ning aidata kaotada energiaostuvõimetust
energiatarbimise vähendamise ja tarnetasude langetamise kaudu. Sõltuvalt tehnoloogilistest
lahendustest elektrienergia tootmiseks, tarbimiseks, jagamiseks ja salvestamiseks, on võimalik
vähendada majapidamise kulusid elektrienergiale. 2017. a andmetel oli 2,9%-l leibkondadest
raskusi majapidamise kütmisega ning 6,9%-l leibkondadest esines maksehäireid elektriarvete
tasumisel. Andmed viitavad sellele, et energiavaesus on Eestis enamasti probleemiks
sotsiaalkorterite üürnike seas. Eelnõu annab võimaluse probleemi leevendada
sotsiaalkortermaja elanikel sel moel, kui ühiselt luuakse kogukond (näiteks MTÜ), mis
tegelebki vaid madalama hinnaga elektrienergia müüja leidmisega. Sel kujul energiakogukond
ei vaja eelnevaid investeeringuid ning ühiselt püüeldakse probleemi lahenduse poole.
Kogukonnal, kes tegelevad elektrienergia tootmisega saavad vähese tarbimise korral müüa
omatoodetud ja kasutamata jääv elektrienergia võrguettevõtja võrgu kaudu. Eeltoodust
tulenevalt mõjutab eelnõu pikas perspektiivis nii leibkondade kulusid kui ka tulusid, võttes seal
hulgas arvesse, millised on vajadusel kasutatava finantseerimisvahendi tingimused.
Isikud ei kaota energiakogukonna loomisel oma tarbijaõigusi ega ka kohustusi, kuid kehtivad
lepingud võrguettevõtja ning elektrimüüjaga tuleks isikutel üle vaadata ning viia vastavusse
olukorraga, kus vähemalt osaliselt toimub energiakogukonna enda poolt toodetud elektrienergia
tarbimine, mille võrra väheneb võrguettevõtja võrgust võetava elektrienergia maht. Samuti
tuleb olemasolevad tootmis- ja tarbimistingimused üle vaadata seoses sellega, et
energiakogukonnas toodetud elektrienergia võib liikuda ka tarbijate liitumispunktide kaudu
võrguettevõtja võrku. Isikud, kes ei soovi kasutada seaduses sätestatud võimalust
energiakogukonda luua, saavad jätkata elektritarbimist endisel viisil – tarbides võrguettevõtja
poolt osutatavat võrguteenust ning elektrimüüja poolt müüdavat elektrienergiat. Ligi 90% Eesti
pindalast on kaetud ühe jaotusvõrguettevõtja võrguga, seega suure tõenäosusega mõjutab
kogukondade loomine vaid ühte võrguettevõtjat 33 jaotusvõrguettevõtjast.
Ebasoovitavate mõjude risk on antud juhul viidud minimaalseks. Kui kogukonna liige või kogu
kogukond leiab, et ei soovi enam sellises vormis koostööd jätkata, osutab elektrienergia
võrguteenust kohalik jaotusvõrguettevõtja edasi neile, kes enne kogukonnaga liitumist juba olid
võrguettevõtjaga liitunud. Kogukonna liikmed, kellel võrguühendus kohaliku
jaotusvõrguettevõtjaga puudus enne kogukonnaga liitumist, saavad liituda võrguga esitades
selleks kohalikule jaotusvõrguettevõtjale liitumistaotluse. Lokaalne energiatootmine võib jääda
osalema elektriturul ning toota kogukonna senistele liikmetele sellest tulu.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Riigi julgeolekule omab energiakogukondade loomine positiivset mõju seoses
energiajulgeoleku suurenemisega. Energiakogukondade aktiivse loomise kaudu tekib riigis
juurde elektrienergia tootmisvõimsusi, seda ka hajaasustustes ning kui kasutusele võetakse
järjest parema tehnoloogilise võimekusega salvesteid, paraneb riigi varustuskindlus. Eeltoodust
tulenevalt ei ole elektrienergia tootmine koondatud ainult suurtesse elektrijaamadesse, st isikud
ei ole niivõrd sõltuvad suurte elektrijaamade tootmisvõimsustest. Mida rohkem tekib
energiakogukondi, seda väiksem on vajadus energia impordile, mille vajadus võib suureneda
põlevkivi kasutamise vähendamisel. Näiteks 2020 aastal kasvab lokaalne elektrienergia
tootmine hinnanguliselt 250 MW võrra (Eesti tiputarbimine on ca 1700 MW). Kogukondade
regulatsiooni tutvustamisega võib lähiaastatel oodata ca 100 MW ulatuses lokaalse
elektrienergia tootmise võimekuse kasvu.
Samuti mõjutab energiakogukondade loomine isikute varustuskindlust, kuna
energiakogukonnal on elektrienergia tootmis- ja salvestusseadmed, millega oleks võimalik
34
tagada energiakogukonna liikmetele elektrienergiaga varustatus ka nt ekstreemsemates
ilmaoludes, mil võrguettevõtja võrgus võivad esineda rikked. Ei ole välistatud, et ekstreemsed
ilmaolud võivad mõjutada ka energiakogukonna enda elektripaigaldist, kuid sellisel juhul oleks
jällegi võimalus saada elektrienergiat võrguettevõtja võrguga seotud ühenduste kaudu. Sellised
võimalused aitavad kaasa riskide hajutatusele.
Mõju majandusele
Muudatuse mõjul on turuosalistel võimalik aktiivselt tegutseda ja töötada välja turuosaliste endi
vajadustele vastav lahendus. Muudatusel on majandusele positiivne mõju, kuna osapoolte hea
koostöö korral on isikutel võimalik saada elektrienergiat soodsamalt kui tavapärasel passiivsel
viisil. Samas, energiakogukonna eesmärgiks ei tohi olla äriline kasu, vaid pigem
keskkonnaalase, majandusliku või sotsiaalse kogukondliku kasu andmine oma liikmetele või
neile kohalikele piirkondadele, kus energiakogukond tegutseb. Eeldatavasti siiski isikud
otsustavad energiakogukonna kasuks, kui see on ka majanduslikult mõttekas, st ei ole kõrgema
hinnaga, kui võrguettevõtja poolt osutatava võrguteenuse tarbimine ja elektrimüüjate poolt
müüdava elektrienergia ostmine. Samas ei ole välistatud, et isikud kasutavad võimalust
energiakogukonna loomiseks ainult keskkonnaalastel kaalutlustel.
Energiakogukonna loomine võib mõjutada ka kogukonnaga seotud tarbijate käitumist, kuna
võrguettevõtja võrgust passiivse tarbimisega võrreldes omab aktiivne tarbimise juhtimine
olulisemat rolli energiakogukonna edukal toimimisel. Siinkohal on kokkulepped
energiakogukonna liikmete vahel asjakohased, sh millistel põhimõtetel energiakogukond
toimib, millal tarbitakse elektrienergiat rohkem, millal vähem, milline on minimaalne
elektrienergia vajadus jne.
Tulenevalt asjaolust, et elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest muutub aina soodsamaks
ja kättesaadavamaks, suureneb nõudlus erinevate taastuvenergialahenduste järele, mille raames
pakutakse isikutele võimalikult kompleksseid teenuseid. Eelnõu annab soodsa pinnase
äritegevuse aktiivsuse kasvuks energia sektoris, sh konkurentsi tihenemiseks.
Energiakogukonna loomine võib vajada esmalt investeeringuid, millega tuleks hõlmata
juriidilise isiku asutamine, liikmete õiguste ja kohustuste reguleerimine, energiakogukonnast
lahkumise ning uute liikmete lisandumise tingimuste reguleerimine, kinnistute omandisuhete
muutumise tagajärgede reguleerimine, maaomanikega kokkulepete sõlmimine, erinevad
loamenetlused, võrguettevõtjaga seotud võrguühenduse planeeritava olukorraga vastavusse
viimine, vajalike seadmete ja materjalide hankimine, ehitustööde teostamine, tarbimise
juhtimise tehnoloogiate kasutamine jne. Tehtava investeeringu võiksid energiakogukonna
liikmed eeldatavasti mõne aja möödumisel tasa teenida, tulenevalt hinnavahest, mis on seotud
tavapärasel viisil võrguettevõtja võrgu kaudu ostetava elektrienergia lõpphinna ning
energiakogukonnas toodetud, jaotatud, salvestatud ja tarbitava elektrienergia lõpphinna vahega
ning energia müügist teenitud tulust.
Energiakogukondade loomine annab paremad eeldused ka elektrisõidukite suuremaks
kasutuselevõtuks, kuna võimaldab luua paremad tingimused elektrisõidukite laadimiseks.
Samuti on võimalik energiakogukonnas elektrisõidukeid ja/või teisi elektriseadmeid käsitleda
tulevikus akudena, millesse salvestatud elektrienergiat on võimalik sobival momendil kasutada
energiakogukonna tarbeks või edastades salvestatud elektrienergiat võrguettevõtja võrku
sobival momendil, sh ka siis, kui elektrienergia võrguettevõtja võrku edastamine on
majanduslikult kasulik elektrienergia kõrgema börsihinna tõttu.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
35
Eelnõu tulemusel võib ette näha, et suureneb taastuvenergia lahenduste kasutamine, sh
taastuvenergia tootmine, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning seeläbi toetab
kliimaneutraalsuse saavutamist. Kuna isikutele antakse eelnõuga võimalus ise otsustada, kuidas
tagada enda kogukonnas elektrienergiaga varustatus ja turule tuleb uusi ettevõtjaid, kes aitavad
isikutel nende plaane teostada, muutuvad kliimaneutraalsusega seotud teemad ja võimalused
järjest nähtavamaks. Kuigi kogukondades toodetud taastuvelektri osakaal võib jääda esialgu
vähemärgatavaks võib eeldada, et elektrienergia ja keskkonnaga seotud teemad jõuavad järjest
enam isikute teadvusesse ning mõjutab isikute keskkonnaalaseid hoiakuid ja käitumist.
Eeltoodust tulenevalt on positiivselt mõjutatud elu- ja looduskeskkond.
Eeldab see ka mitmeid ehitustöid mh looduskeskkonnas, mis on täiendav häiring keskkonnale,
aga ka uute seadmete soetamist, millel on oma süsinikujälg. Seetõttu saaks positiivset mõju
eeldada pigem pikemas perspektiivis, kui tarbijate teadlikkus ja ka tehnoloogiaid edasi
arendatakse.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Konkurentsiameti töökoormus suureneb lühiajaliselt seoses sellega, et eelnõu mõjul kaasneb
vajadus analüüsida ja hinnata, kas olemasolevad metoodikad ning juhendid vastavad ka
energiakogukondadega seonduva regulatsiooni nõuetele, sh täiendada dokumente hajaenergia
ressursside läbipaistva kulude-tulude analüüsi aluspõhimõtetega. Samuti suureneb
Konkurentsiameti koormus lühiajaliselt seoses võimalike kooskõlastamistaotluste mahu
suurenemisega. Võrguettevõtjad, kellel muidu puuduks vajadus Konkurentsiameti poole
pöörduda, peaksid üle vaatama ja vajadusel muutma hinnapaketid ning reguleerima
tüüptingimustes energiakogukondadele ja energiakogukondadega seotud tarbijatele teenuse
osutamisega seonduva.
Kohalikes omavalitsustes võib samuti ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb
energiakogukondadele kuuluva võrgu rajamisega seotud taotluste mahu suurenemisega.
Eeltoodut arvesse võttes leiab eelnõu algataja, et kogukondade regulatsiooni mõju ulatus ja
sihtrühma suurus on väike. Kogukonnaalane tegevus ei hakka tõenäoliselt moodustama olulist
osa energiamajanduses. Ka muudatuse ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd
kogukonnaenergeetikaga tegelemine ei oma olulisi riske võrguettevõtjale ega kogukonnale
tervikuna – toodetud elektrienergia võib kogukond elektriturul alati maha müüa.
6.2. Võrguettevõtjate paindlikkusmehhanismide kasutamise kohustus
Elektrituruseadusest tulenevalt arendab võrguettevõtja võrku oma teeninduspiirkonnas viisil,
mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusaktide ja tegevusloa tingimuste kohast
võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele
võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma
teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Taastuva hajaenergia
osakaalu suurenemisel suureneb vajadus reageerida kiiretele muutustele võrgus, millele aitab
kaasa erinevate tehnoloogiate kasutamine ning turuosalistega kokkulepete sõlmimine.
Eelnõuga kaasneb võrguettevõtjatele kohustus kasutada paindlikkusmehhanisme, mis aitavad
tagada elektrisüsteemi toimimist võimalikult efektiivselt. Paindlikkusmehhanismide
eesmärgiks on kaasata võimalikult suur hulk turuosalisi, kes erinevate meetmete kaudu saavad
panustada transformeeruva elektrisüsteemi toimimisse. Paindlikkusmehhanismide pakkumine
ja hankimine peab olema konkurentsi- ja turupõhine.
36
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Eelnõu mõjul on turuosaliste aktiivsuse suurenemisel võimalik positiivselt mõjutada
leibkondade toimetulekut. Eelneva saavutamine eeldab, et ettevõtjad kasutavad uusi
paindlikkusmehhanismidega seotud võimalusi ning kaasavad võrguettevõtjatele teenuse
pakkumisel lõpptarbijaid, nt agregeerimisel või tarbimiskaja kasutamisel. Lõpptarbijatele on
paindlikkusmehhanismides osalemine atraktiivsem eelkõige siis, kui see on nende jaoks
majanduslikult soodne. Muudatus puudutab mitte ainult neid elektrienergia tarbijaid, kes
paindlikkusmehhanismides osalevad vaid ka neid tarbijaid, kes otseselt
paindlikkusmehhanismide rakendamisest võidavad. Näiteks tarbijad, kes paindlikkusteenust
kasutava võrguettevõtja võrgus teenust kasutavad, ei pea läbi teenuse hinna maksma kinni
paindlikkusteenuse alternatiivina kõrgemat investeeringut võrku.
Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi tööhõive võimalusi seoses uute paindlikkusteenuste
arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka
energeetikasektoris tegutsevatele inimestele.
Paindlikkusmehhanismis saab osaleda ka energiakogukond. Seega on paindlikkusteenuste
mehhanismil kogukondlikule tegevusele pigem positiivne mõju.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu eesmärgiks on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida
suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem
on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet
tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal.
Mõju majandusele
Võrguettevõtjatel tekib kohustus hankida pakkumismenetluse kaudu turuosalistelt
paindlikkusteenuseid, mis muu hulgas võivad hõlmata kokkuleppeid ka järgneva osas:
1) Agregeerimine, mille raames ühendatakse paljude isikute tarbimiskoormus või toodetud
elektrienergia, et koondatud tarbimiskoormust või elektrienergiat müüa või osta
elektriturul. Agregeerimine hõlmab kokkuleppeid tarbimiskäitumise osas, nt juhul, kui
tarbijal on võimalik ette näha, et mingil perioodil puudub vajadus mõnda elektrit
tarbivat seadet kasutada, saab võrguettevõtja seda informatsiooni kasutada võrgu
arendamisel. Tarbijal ning agregaatoril, kes andmeid koondab, on võimalik
agregeerimise tulemusel teenida tulu. Võrguettevõtja saab aga tugineda sõlmitud
kokkuleppele ning võrgu arendamisel arvestada väiksema võrgu tugevdamise
vajadusega.
Agregeerimine eeldab, et agregaator omab põhjalikke teadmisi lõpptarbijatest ja nende
potentsiaalist pakkuda tarbimise juhtimist ning oskab hinnata, kui palju ebamugavust juhtimine
põhjustab lõpptarbijale ja kuidas seda kompenseerida. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse
potentsiaal on suurim, jäädes vahemikku 55...230 MW, äri- ja avaliku teeninduse sektoris on
võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93...112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65
MW. Arvestades elektrotehnika tööstuse ning infotehnoloogia ettevõtete innovaatilisust ja
võimekust ning erinevate sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja
allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200...400 MW.
37
Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused isikutele, kes soovivad tegeleda
agregeerimisega ning osaleda võrguettevõtjate poolt korraldatavates pakkumismenetlustes,
sõlmida tarbijate ning energiakogukondadega tarbimise juhtimist puudutavaid kokkuleppeid.
Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile,
töötades välja erinevaid lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste
tegemiseks ning operatiivseks kommunikeerimiseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu
agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille raames vähendab tarbija teatud
ajamomentidel elektrienergia tarbimist ning millest tulenev ebamugavus kompenseeritakse
tarbijale.
2) Energiasalvestusteenus, mille kaudu on võimalik lükata edasi elektrienergia
lõppkasutamine ning katta võrgus tipukoormusi. Energiasalvestajatena on käsitletavad
erinevad lahendused, alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud
akupankadeni, sh ka elektriautode akude võimsused. Energiasalvestusteenuse puhul on
paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus
tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu,
suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku.
3) Kõrvalproduktina taastuvenergia tootmine ja võrku edastamine aktiivsete võrguteenuse
kasutajate poolt, kelle põhitegevuse hulka ei kuulu elektrienergia tootmine. Tegemist
on elektrienergia hajatootmisega, mille raames saab väikestes mahtudes üle jäävat
elektrienergiat võrku anda.
4) Tarbimiskajast tulenevalt tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt
kokkulepitud tingimustel tarbimise suurendamise või vähendamise näol.
Kuna võrguettevõtjad peavad oma soovidest ja vajadustest pikaajalistes arengukavades teada
andma, tekib turuosalistes põhjendatud ootus ja kindlus vastava teenuse osutamise võimekuse
arendamisse investeerimiseks.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu omab elu- ja looduskeskkonnale positiivset mõju. Üle võetava Direktiivi üks
eesmärkidest on vähendada energiasüsteemist tulenevat CO2-heidet. Eelnõu tulemusel
soodustatakse võimalikult paljude turuosaliste kaasatust, uute tehnoloogiate kasutusele võttu
ning taastuvenergia hajatootmise suurendamist. Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite
kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena. Eeltoodust tulenevalt on
elektrienergia tarbimise ja tootmise süsteem muutuses, sh võimaldab eelnõu suurendada
teadlikkust elektrienergia tarbimiskäitumisel, mis aitab vähendada energiasüsteemist tulenevat
ökoloogilist jalajälge.
Mõju regionaalarengule
Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd paindlikkusteenuste
osutamine ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärgiks on kaasata
võimalikult palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas. Paindlikkusteenust
võib osutada võrgu igas osas ehk selle kasutamise mõju ei ole piiratud konkreetse regiooniga.
Eelnõu mõjul tekivad isikutele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis isikutel, kes
omavad teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd
isikutele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate
kaudu elektrienergia tootmisega.
38
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu toob Konkurentsiametile kohustuse paindlikkusteenuste spetsifikatsioonide
väljatöötamiseks. Paindlikkustoodete ja -teenuste turgudel osalemise tehniliste nõuete
määramisega, tuginedes turgude tehnilistele näitajatele ja kõikide turuosaliste suutlikkusele,
tagab Konkurentsiamet kõikidele kvalifitseeritud turuosalistele võimaluse osaleda tõhusalt
võrguettevõtja poolt korraldatavas pakkumismenetluses, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes
pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi,
energiasalvestusseadmeid käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi.
Eelnõu toob Konkurentsiametile kaasa kohustuse hinnata võrguettevõtjatele
energiasalvestusüksuste omamise, arendamise või haldamise õiguse andmist.
Muu otsene või kaudne mõju
Muudatuse mõjul on võrguettevõtjad kohustatud võrgu arendamisel arvestama turul pakutavate
paindlikkusteenustega, mis hõlmavad koormuse juhtimist. Paindlikkusteenused tuleb
pakkumismenetluse teel hankida turuosalistelt läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise
korra alusel. Hangitavad paindlikkusteenused aitavad võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt.
Paindlikkusteenuste hankimise kulud, sh täiendavalt vajalikud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning taristukulud, on võrguettevõtjal õigus arvestada
võrgutasudesse kui võrguteenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud.
Võrguettevõtjatele endale on seatud piirang energiasalvestusüksusi omada, arendada ja hallata.
Eelnõu eesmärgiks on kaasata võimalikult palju turuosalisi, võttes arvesse, et
energiasalvestamise ning elektrienergia edastamise tegevuste vaheline ristsubsideerimine
moonutaks konkurentsi energiasalvestusteenuste turul. Eeltoodust tulenevalt piiratakse
võrguettevõtjate kui loomulike monopolide võimalust selles valdkonnas tegutseda.
Energiasalvestusüksused on erandina võrguettevõtja võrgus võimalikud ainult täielikult
integreeritud võrgukomponentide näol, et tagada võrgu tõhus, töökindel ja turvaline toimimine.
Erandi kasutamiseks on vajalik Konkurentsiameti heakskiit.
Võrguettevõtjatele lisandub arengukava koostamise kohustus, mis tuleb vähemalt iga kahe
aasta tagant üle vaadata, täiendada, avaldada ning esitada Konkurentsiametile. Arengukava
annab turuosalistele signaali, milliste paindlikkusteenuste vajadust näeb võrguettevõtja ette
lühemas ja pikemas perspektiivis, sh võttes arvesse tarbimiskaja kasutamist, energiatõhusust,
energiasalvestusseadmeid ja muid vahendeid. Arengukava eesmärgiks on toetada taastuvatest
energiaallikatest elektrienergiat tootvate üksuste lõimimist võrku.
Muu otsene või kaudne mõju puudub.
Eeltoodut arvesse võttes leiab eelnõu algataja, et paindlikkusmehhanismide regulatsiooni mõju
ulatus ja sihtrühma suurus on väike. Paindlikkusteenuste kasutamise võimalus on küll hea
lahendus võrgus teatud pudelikaelade likvideerimiseks, kuid selliste mehhanismide osakaal
turul ei saa oodatavalt olla oluline. Ka muudatuse ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd
paindlikkusteenuste alternatiivina on võrguettevõtjal alati võimalik kasutada alternatiivina
võrgu parendustöid.
6.3. Aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele õiguste ja kohustuste lisandumine
39
Aktiivsete võrguteenuse kasutajate õigusi ja kohustusi planeeritakse eelnõu kohaselt
reguleerida elektrituruseaduse §-s 121. Lisaks näeb elektrituruseadus § 122 ette
energiakogukondade moodustamise võimaluse.
Eelnõul on eelkõige selgitav ja täpsustav roll, kuivõrd tarbijate võimalused omatoodetud
elektrienergia võrku müügiks on kehtivas õiguses juba reguleeritud. Täiendava kohustusena
võrreldes kehtiva õigusega nähakse ette rahaline vastutus elektrivõrgus tasakaalustamatuse
põhjustamise eest. Hetkel ei ole tarbijate vastutus õigusaktides otseselt reguleeritud, samas ei
ole välistatud kahju hüvitamise nõuete esitamine tarbijate vastu. Lisaks täpsustatakse eelnõuga
aktiivsete võrguteenuse kasutajate võrgutasude arvutamise põhimõtteid ning sätestatakse
selgesõnaliselt, tarbijate õigus n.ö aktiivse võrguteenuse kasutaja õigusi kasutada ilma, et nende
suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid tehnilisi nõudeid ja
võrgutasusid, mis ei ole kulupõhised.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Eelnõul puudub oluline mõju rahvastikule, tervishoiule ning tööhõivele. Seoses tarbijate
aktiivsuse kasvuga suureneb nõudlus nt projekteerijate ning pädevate elektritööde teostajate
järele, kes aitavad tarbijatel rajada eeldused elektrienergia tootmiseks, tarbimiseks ja
salvestamiseks.
Tarbijate aktiivsuse suurenemine toob kaasa ka energiakogukondadesse koondumise.
Energiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju kogukonnategevusele, sh
kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ja hoidmisele ning kogukondade mõju
suurendamisele ühiskonnas tervikuna. Kogukondlik energia võimaldab elektriturul aktiivselt
osaleda ka sellistel kodutarbijate rühmadel, kes eraldisesivalt seda teha ei suudaks. Seega
laiendab eelnõu rakendamine tarbijate võimalike valikute ringi.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on kaudne positiivne mõju riigi energiajulgeolekule, kuivõrd aktiivsete võrguteenuse
kasutajate kaasamine elektrituru toimimisse ning energiakogukondade tekke soodustamine,
võimaldab tõenäoliselt muuta energiatootmist hajusamaks ning seeläbi varustuskindlust
parandada.
Mõju majandusele
Eelnõul on elavdav mõju riigi majandusele ning selle arengule.
Eelnõu üldeesmärk on muuta energiaturgu tarbijakesksemaks, s.o nii suurendada tarbijate
aktiivset osalemist energiaturu toimimises kui ka tagada energiaturu parem vastavus tarbija
vajadustele. Samuti luua õigusselgus ja -kindlus isikutele, kes energiat toodavad ja võrku
müüvad või muul viisil aktiivse võrguteenuse kasutaja õigusi kasutavad.
Tarbijate vastutuse selgem reguleerimine aitab suurendada tarbijate teadlikkust ning tagab
seeläbi ka tarbijate aktiivsema osalemise elektrituru toimimises ning väiketootjate lisandumise
turule, mis soodustab konkurentsi energiaturul ning mõjutab energia hinda tarbijate jaoks
positiivselt. Kuivõrd üldise trendina suureneb taastuvatel energiaallikatel põhinevate
tootmisvõimaluste osakaal, siis aitab eelnõu rakendamine kaasa ka Energiamajanduse
arengukavas aastani 2030 välja toodud eesmärkidele suurendada eelkõige kodumaiste
primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste
kasutamist.
40
Energiakogukonnad võivad oma tegevuse läbi soodustada innovaatiliste tehniliste lahenduste
kasutuselevõttu energiatootmisel. Seeläbi võivad kaasaegsed tehnoloogilised lahendused
energiatootmiseks muutuda lõpptarbijatele kättesaadavamaks. Kaudselt on seeläbi võimalik
uute töökohtade loomine tootmis- ja tehnoloogiavaldkonnas.
Lisaks muutub energiatootmine väiketootjate ja energiakogukondade lisandumisega
hajusamaks ning aitab suurendada varustuskindlust tarbijate jaoks.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõul võib olla positiivne mõju riigi elu- ja looduskeskkonnale, kuivõrd selle rakendamine
aitab kaasa väiketootjate lisandumisele. Üldise trendina suureneb taastuvatel energiaallikatel
nagu tuulel ja biomassil põhinevate tootmisvõimaluste osakaal ning sama trend kehtib ka
väiketootjate puhul. Sel juhul taastuvenergia osakaal lõpptarbimises suureneb ning
põlevkivienergia nõudlus väheneb, millel on positiivne mõju looduskeskkonnale.
Mõju regionaalarengule
Eelnõu rakendamisel on regionaalarengule positiivne mõju, kuna eelnõu rakendamine aitab
tõenäoliselt suurendada väiksemate energiatootjate hulka ka maapiirkondades. See omakorda
aitab tagada maapiirkondade elanike parema varustuskindluse. Energiakogukondade loomisel
võib olla positiivne mõju maapiirkondade kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ning
tugev kogukond mõjub positiivselt piirkonna atraktiivsusele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõul võib omada minimaalset mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tegevusele.
Minimaalselt võib suureneda töökoormus seoses suurema hulga projekteerimistingimuste,
ehitus- ja kasutuslubade ning energia tootmise tegevuslubade väljastamisega väiketootjatele.
Muu otsene või kaudne mõju
Seoses aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele suurema õiguskindluse loomisega võib kaasneda
suurem koormus võrguettevõtjatele seoses tarbijate poolt esitatavate tarbimis- ja
tootmistingimuste muutmise taotluste mahu suurenemisega. Eelnõu rakendamisel puuduvad
muud märkimisväärsed otsesed või kaudsed mõjud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisest otseseid tulusid riigieelarvesse ette näha ei ole.
Eelnõuga lisatakse Konkurentsiametile kohustusi, mille lisamine on tulenevalt direktiivist
sõltumatu energiaregulaatori (Eestis Konkurentsiamet) ülesanne. Sellega seoses võib
Konkurentsiamet vajada ühte täiendavat töökohta aastase kuluga ca 45 000 €.
Konkurentsiametis on eelnõu koostamise hetkel 42 töötajat.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga kaasnevalt muudetakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel kehtestatud majandus-
ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määrust nr. 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“.
41
Määruse kavand on lisatud seletuskirja lisana 3. Määrust muudetakse seoses direktiivi (EL)
2019/944 artikli 12 ülevõtmisega. Määrusesse kirjutatakse elektrimüüja vahetumise kord, mis
hakkab toimuma selliselt, et uus elektrileping jõustub eelmise lepingu lõppemisel,
kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades ning hiljemalt 2026. aastal ei
tohi müüja vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema
võimalik teha igal tööpäeval. Seoses direktiivi (EL) 2019/944 artikli 14 võrdlemisvahendi
seadusesse ülevõtmisega, kirjutatakse määrusesse andmete loetelu, mida elektrimüüjad
edastatavad nõuetekohasele võrdlemisvahendi käitajale ning artiklitest 36 ja 54 tulenevast
keelust võrguettevõtjal omada energiasalvestusüksust, täiendatakse määrust avaliku
enampakkumise korraga energiasalvestusüksuse müümiseks.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.
11. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile
ja Keskkonnaministeeriumile ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele.
Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõu, kuid kooskõlastamata jätmise põhjused on
Rahandusministeeriumiga eraldi läbiräägitud ja kooskõlastamata jätmise põhjused sellega
eemaldatud. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas
kajastatud ettepanekute tabelis.
Algatab Vabariigi Valitsus
Tallinn „…“ … 2021
42
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kokkuvõte
Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, mis
käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi.
Eelnõuga lisatakse elektrituruseadusesse järgmised printsiibid:
1) Hajatootmise võimaluste suurendamine läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni.
See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma
tarbimisharjumuste muutmisest vastavalt turusignaalidele, saades kasu madalamatest
elektrihindadest ja muudest rahalistest stiimulitest. Aktiivne võrguteenuse kasutaja saab
omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja elektriturule müüa, osaleda kõigil
elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, tarbimiskaja
või energiatõhususkavade abil.
2) Energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon.
Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt, kuid mitte ainult, suunatud taskukohase
energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonna liikmetele, selle asemel, et seada
traditsiooniliste elektriettevõtete eeskujul prioriteediks kasumlikkus. Energiakogukond võib
tegeleda elektritootmise, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärineva elektritootmise,
elektrienergia tarbimiseks andmise, tarnimise, tarbimise, agregeerimise ja salvestamisega,
energiatõhususteenustega, elektrisõidukite laadimisteenustega ja osutada muid
energiateenuseid.
3) Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon suurendamaks võrkude paindlikkust ja tarbijate
energiatõhusust (nn virtuaalne elektrijaam). Tarbimiskaja on üks võimalus edendada
elektriturul konkurentsi ja tagada elektri tarnimine kõige konkurentsivõimelisema hinnaga. Ka
võrguettevõtjad saavad tarbimiskajast agregeerimise kaudu otseselt kasu, sest tarbimise
reguleerimine annab võrguettevõtjale võimaluse käitada oma võrke tõhusamalt ning vähendada
seeläbi kulutusi elektrivõrgu haldamisse.
4) Võrguettevõtjate kohustus soetada pakkumismenetluse raames turult
paindlikkusmehhanisme nagu energiasalvestus, agregeerimine, tarbimiskaja.
Paindlikkusteenuseid hankides on võrguettevõtjal võimalus tõhustada võrgu toimimist ja
arendamist, ilma, et ta peaks tegema suuri kulutusi võrgu parendamiseks või juurde
ehitamiseks. Selliste teenuste turult soetamine tagab väikseima kulu lõpptarbijale.
5) Tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke ning
kohustuse teha läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt koostööd iga ettevõtjaga, kes omab,
arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte.