dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Elektrituruseaduse muutmise seaduse (Direktiivi ülevõtmine)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. jaanuar 2021
Viit
2-2/19-0415/304
Registreeritud
15. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-2 Ministeeriumis algatatud seaduste eelnõud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-2/19-0415
Vastutaja
Marie-Ursula Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎2-219-0415304 15.01.2021 Väljaminev kiri.asice3088 KB

Sisu (failidest)

Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskirja Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL ning elektrituruseaduse muutmise seaduse vastavustabel EUROOPA EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks Kommentaarid PARLAMENDI õigusakti rakendamiseks kehtestatavad JA NÕUKOGU normi riigisisesed õigusaktid DIREKTIIV ülevõtmise elektrienergia kohustus siseturu ühiseeskirjade kohta Artikkel, Jah, ei, Paragrahv, Pealkiri lõige, punkt valikuline lõige, punkt Artikkel 1 Jah ELTS § 1 Seaduse ELTS § 1 reguleerimisala sõnastust täiendatud salvestamisega Artikkel 2 punkt 1 Jah ELTS § 12 Tarbija Artikkel 2 punkt 2 Jah ELTS § 10 Müüja Artikkel 2 punkt 3 Jah ELTS § 12 Tarbija Artikkel 2 punkt 4 Jah ELTS § 12 Tarbija Artikkel 2 punkt 5 Jah ELTS § 12 Tarbija Artikkel 2 punkt 6 Jah ELTS § 3 p 152 Terminid Artikkel 2 punkt 7 Jah ELTS § 3 p 341 Terminid Artikkel 2 punkt 8 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid Artikkel 2 punkt 9 Jah ELTS § 3 p 72 Terminid Artikkel 2 punkt 10 Jah ELTS § 5 Turuosalised Sõnastust täiendatud Artikkel 2 punkt 11 Jah ELTS § 12´2 lg 1 Energiakogukonn p 1, p 2, p 3 ad Artikkel 2 punkt 12 Jah ELTS § 3 p 18 Terminid Artikkel 2 punkt 13 Jah ELTS § 3 p 82 Terminid Artikkel 2 punkt 14 Jah ELTS § 3 p 82 Terminid Artikkel 2 punkt 15 Jah ELTS § 3 p 61 Terminid Artikkel 2 punkt 16 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse 7 d Artikkel 2 punkt 17 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse 7 d Artikkel 2 punkt 18 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid Artikkel 2 punkt 19 Jah ELTS § 3 p 225 Terminid Artikkel 2 punkt 20 Jah ELTS § 3 p 233 Terminid Artikkel 2 punkt 21 Jah ELTS § 751 Tarbijale esitatav teave Artikkel 2 punkt 22 Eestis pole tavaarvestid enam kasutusel Artikkel 2 punkt 23 Jah ELTS § 3 p 12 Terminid Artikkel 2 punkt 24 Jah ESS § 2 pt 16 Mõisted Artikkel 2 punkt 25 Jah ELTS § 3 p 13 Terminid Artikkel 2 punkt 26 Jah ELTS § 46 lg 3 Bilansi selgitamine Artikkel 2 punkt 27 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru andmevahetus Artikkel 2 punkt 28 Jah ELTS § 3 p 10 Terminid Artikkel 2 punkt 29 Jah ELTS § 8 lg 3 Võrguettevõtjad Sõnastust täiendatud Artikkel 2 punkt 30 Jah ELTS § 3 p 85 Terminid Artikkel 2 punkt 31 Jah ELTS§ 57 Taastuvad energiaallikad Artikkel 2 punkt 32 Jah ELTS § 7 Tootja 1 Artikkel 2 punkt 33 Jah ELTS § 3 p 14 Terminid Artikkel 2 punkt 34 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid Artikkel 2 punkt 35 Jah ELTS § 8 lg 2 Võrguettevõtja Artikkel 2 punkt 36 Jah ELTS § 3 p 301 Terminid Artikkel 2 punkt 37 Jah ELTS § 3 p 24 Terminid Artikkel 2 punkt 38 Jah ELTS § 7 Tootja 1 Artikkel 2 punkt 39 Jah ELTS § 3 p 33 Terminid 1 Artikkel 2 punkt 40 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid Artikkel 2 punkt 41 Jah ELTS § 3 p 20 Terminid Artikkel 2 punkt 42 Jah ELTS § 3 p 36 Terminid Artikkel 2 punkt 43 Jah ELTS § 3 p 36 Terminid 2 Artikkel 2 punkt 44 Jah ELTS § 3 p 35 Terminid Artikkel 2 punkt 45 Jah ELTS § 3 p 232 Terminid Artikkel 2 punkt 46 Jah ELTS§ 3 p 2 Terminid Artikkel 2 punkt 47 Jah ELTS § 11 Bilansihaldur Artikkel 2 punkt 48 Jah ELTS § 3 p 262 Terminid Artikkel 2 punkt 49 Jah ELTS § 3 p 223 Terminid Artikkel 2 punkt 50 Jah ELTS § 3 p 202 Terminid Artikkel 2 punkt 51 Jah ELTS § 3 p 263 Terminid Artikkel 2 punkt 52 Jah ELTS § 3 p 93 ja Terminid p 282 Artikkel 2 punkt 53 Jah ELTS § 3 p 282 Terminid Artikkel 2 punkt 54 Jah ELTS § 3 p 93 Terminid 4 Artikkel 2 punkt 55 Jah ELTS § 3 p 22 Terminid Artikkel 2 punkt 56 Jah ELTS § 3 p 27 Terminid Artikkel 2 punkt 57 Jah ELTS § 6 Elektriettevõtja Sõnastus muudetud Artikkel 2 punkt 58 Jah ELTS § 3 p 28 Terminid Artikkel 2 punkt 59 Jah ELTS § 3 p 83 Terminid Artikkel 2 punkt 60 Jah ELTS § 3 p 84 Terminid Artikkel 3 lõige 1 Jah ELTS § 261, § Põhivõrguettevõtj 39, § 1001 a ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine, Süsteemihalduri kohustused, Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 3 lõige 2 Jah REKK Artikkel 3 lõige 3 Jah ELTS § 93 ja Riiklik järelvalve Konkurentsiame ti põhimäärus Artikkel 3 lõige 4 Jah ELTS § 1, § 39, § 40, § 42, § 421, § 43, § 50, § 70, § 71, § 73, § 74, § 751, § 93, § 1014 Artikkel 3 lõige 5 Jah ELTS § 82 ja § Elektrienergia 93 lg 6 p 16 import, Riiklik järelvalve Artikkel 4 Jah ELTS § 42´1, 44, 76´1 lg 1, 84 lg 3, 88, 93 lg 6 p 22 Artikkel 5 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 6, Eestis on tõhus § 53, § 65 lg 7, § konkurents 71 lg 4 ja 5, § 72, määratud § 76´3, § 93 lg 6 elektribörsiga. Artikkel 5 lõige 2 Jah ELTS § 90 lg 6 MGS § 2 p 20 ja 7 määratleb ära kaitsetu tarbija. Sotsiaalhooleka ndeseaduse §131, §133 lg5 p7. Eesti on otsustanud, et eriseadustega ei nähta ette vähekindlustatu d tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekan deseaduse kaudu. Elektrituruseadu se koostamisel oleme soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise. Artikkel 5 lõige 3 Jah ELTS § 90 lg 6 Võrguühenduse ja 7 katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel Artikkel 5 lõige 4 Jah - Artikkel 5 lõige 5 Jah - Artikkel 5 lõige 6 Jah - Eestis on tõhus konkurents määratud elektribörsiga. Artikkel 5 lõige 7 Jah - Artikkel 5 lõige 8 Jah - Artikkel 5 lõige 9 Jah - Artikkel 5 lõige 10 Ei Komisjoni ülesanne Artikkel 6 lõige 1 Jah ELTS 6. peatükk Võrgu tegevus Artikkel 6 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 3 Võrguteenuse ja 4; § 66 osutamine, võrguarendus kohustus Artikkel 6 lõige 3 Ei Ei kohaldu Artikkel 7 lõige 1 Jah ELTS § 3 p 20 punkt a Artikkel 7 lõige 1 Jah ELTS § 61 Otseliin ja punkt b riigipiiri ületav liin Artikkel 7 lõige 2 Jah ELTS § 22 Loakohustus Artikkel 7 lõige 3 Jah ELTS § 61 lg 6 Otseliin ja riigipiiri ületav liin Artikkel 7 lõige 4 Valikuline ELTS § 61 Otseliin ja riigipiiri ületav liin Artikkel 7 lõige 5 Valikuline Ei keeldu Artikkel 8 lõige 1 Jah ELTS § 22, § 221, § 23, § 26, § 261, §32 EhS § 38, § 42 PlanS § 27, § 125 Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS, ELTS § 22, EhS § 40 Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine punkt a Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine punkt b Artikkel 8 lõige 2 Jah SeOS § 4 Ohutuse tagamine punkt c Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS § 70, § 77 punkt d Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS peatükk 13 Riigikaitseline ja punkt e julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 4, EhS § punkt f 46, EnKS Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 4, § 59, punkt g § 924 Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 22 Loakohustus punkt h Artikkel 8 lõige 2 punkt i Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 924 § punkt j 925 Artikkel 8 lõige 2 Jah ELTS § 594, § punkt k 595, § 596, § 661 lg 2, peatükk 82 Artikkel 8 lõige 2 Jah EhS § 40 punkt l Artikkel 8 lõike 3 Jah ELTS § 22 Loakohustus esimene lõik Artikkel 8 lõike 3 Valikuline Eestis ei teine lõik kohaldata Artikkel 8 lõike 3 Jah PlanS § 3 lg 1, § kolmas lõik 12, § 75 lg 4, § 91 lg 3 Artikkel 8 lõige 4 Jah ELTS § 29, § 99 Tegevusloa andmisest keeldumise erisused, kaebuste lahendamine Artikkel 9 lõige 1 Jah ELTS § 1 Artikkel 9 lõige 2 Jah ELTS § 4, § 38, § 65 Artikkel 9 lõige 3 Valikuline Ei anna rahalist hüvitist Artikkel 9 lõige 4 Jah ELTS § 4 lg 5, § 1111 Artikkel 9 lõige 5 Valikuline - Artikkel 10 lõige 1 Jah ELTS § 15 Nõuded tegutsemisvormil e ja kapitalile Artikkel 10 lõige 2 Jah Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 Lepingutingimuse d Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt a 1 Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt b 2,3,4 Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt c 5 Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt d 6 Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt e 7 ja p 10 ja § 88 Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt f 8, p 81, p 82 Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt g 9; § 90, § 91, § 92 Artikkel 10 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p punkt h 9; § 90, § 91, § 92 Artikkel 10 lõike 3 Jah ELTS § 85 Andmete esimene lisa lõik esitamine Artikkel 10 lõike 3 Jah ELTS § 83, § 84, teine lisa lõik § 85, § 86 Artikkel 10 lõige 4 Jah ELTS § 89 Lepingu muutmine Artikkel 10 lõige 5 Jah ELTS § 1 lg 2, § 39 lg 6, § 40 lg 4, § 70 lg 3, § 71 lg 3, § 87 Artikkel 10 lõige 6 Jah ELTS § 90 lg 5, Eesti on § 87 lg 81, otsustanud, et SHS §131, §133 eriseadustega ei lg5 p7 nähta ette vähekindlustatu d tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekan deseaduse kaudu. Artikkel 10 lõige 7 Jah ELTS § 90 lg 5, Elektrituruseadu § 87 lg 81, se koostamisel SHS §131, §133 oleme soovinud lg5 p7 tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise. Artikkel 10 lõige 8 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve Artikkel 10 lõige 9 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve Artikkel 10 lõige 10 Jah ELTS § 65, § 70, § 74, § 90 lg 4— 7, § 1101 lg 1, § 761, § 762, § 763 Artikkel 10 lõige 11 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on 7, SHS §131, otsustanud, et §133 lg5 p7. eriseadustega ei nähta ette vähekindlustatu d tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekan deseaduse kaudu. Elektrituruseadu se koostamisel oleme soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise. Artikkel 10 lõige 12 Jah ELTS § 751 lg 2 Tarbijale esitatav arve Artikkel 11 lõige 1 Jah ELTS § 111, § 112, § 751, § 762, § 763, § 764, § 93 Artikkel 11 lõige 2 Jah ELTS § 421, §46 lg 3 p 1 Artikkel 11 lõige 3 Jah ELTS § 421 lg 5 Elektrituru andmevahetus Artikkel 11 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 6 Riiklik järelvalve Artikkel 12 lõige 1 Jah Elektrituru Avatud tarnija toimimise vahetamine võrgueeskiri §29 lg3 Artikkel 12 lõige 2 Jah Elektrituru Avatud tarne toimimise lepingu muutmine võrgueeskirja §28 lg5 Artikkel 12 lõige 3 Jah ELTS § 87 lg 1 p Lepingutingimuse 7 d Artikkel 12 lõige 4 Jah ELTS § 1 lg 2 Seaduse reguleerimisala Artikkel 12 lõige 5 Jah Elektrituru Avatud tarnija toimimise vahetamine võrgueeskiri § 29 lg 1 Artikkel 13 lõige 1 Jah ELTS §83 lg 1 Sätete Sõnastust kohaldamine täiendatud Artikkel 13 lõige 2 Jah ELTS § 84 lg 2 Lepingu vorm Lg 2 sõnastust ja lg 5 täiendatud ja lisatud lg 5 Artikkel 13 lõike 2 Jah ELTS § 85 lg 1 Sõnastust lisa lõik ja § 87 täiendatud Artikkel 13 lõige 3 Jah ELTS § 421, § 87 Artikkel 13 lõige 4 Jah ELTS § 39 lg 6, § 40 lg 4, § 70 lg 3 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 1 Võrdlemisvahend ja lg 2 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt a p1 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt b p2 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt c p3 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt d p4 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt e p5 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt f p7 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt g p8 Artikkel 14 lõige 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend punkt h p9 Artikkel 14 lõike 1 Jah ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend lisa lõik p 6 ja § 39 lg 10 Artikkel 14 lõige 2 Jah ELTS § 821 Võrdlemisvahend Artikkel 14 lõige 3 Valikuline ELTS § 821 lg 4 Võrdlemisvahend ja lg 5 Artikkel 14 lõige 4 Jah ELTS § 821 lg 6 Võrdlemisvahend Artikkel 14 lõige 5 Valikuline ELTS § 821 lg 3 Võrdlemisvahend ja 5 Artikkel 14 lõige 6 Jah ELTS § 39 lg 9 Võrdlemisvahend ja 10 Artikkel 15 lõige 1 Jah ELTS 121 lg 1 Aktiivne võrguteenuse kasutaja 1 Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 Aktiivne võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p1 Aktiivne punkt a võrguteenuse kasutaja 1 Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 lg 2 p2 Aktiivne punkt b võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p3 Aktiivne punkt c võrguteenuse kasutaja 1 Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 lg 2 p4 Aktiivne punkt d ja lg 3 võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 121 lg 2 p5 Aktiivne punkt e võrguteenuse kasutaja 1 Artikkel 15 lõige 2 Jah ELTS 12 lg 2 p6 Aktiivne punkt f ja lg 4 võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 3 Valikuline Ei kohalda Artikkel 15 lõige 4 Ei Meil selliseid olemasolevaid süsteeme ei ole. Võrgutasude kriteeriumid on kirjeldatud ELTS § 71 Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne punkt a võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne punkt b võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 5 Aktiivne punkt c võrguteenuse kasutaja Artikkel 15 lõige 5 Jah ELTS 121 lg 6 Aktiivne punkt d võrguteenuse kasutaja Artikkel 16 lõige 1 jah ELTS §122 Energiakogukond Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 1 Energiakogukond punkt a Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 2 Energiakogukond punkt b Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS §122 lg 3 Energiakogukond punkt c Artikkel 16 lõige 1 Jah ELTS § 65 Võrguteenuse punkt d osutamine Artikkel 16 lõige 1 Jah Põhiseadus punkt e § 3 ja § 10–12 Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda punkt a Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda punkt b Artikkel 16 lõige 2 Valikuline Ei kohalda punkt c Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 Energiakogukond Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond punkt a Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond punkt b Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 lg 5 Energiakogukond punkt c Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS §122 Energiakogukond punkt d Artikkel 16 lõige 3 Jah ELTS § 3 p 222 Terminid punkt e Artikkel 16 lõike 3 Jah ELTS §122 lg 4 Energiakogukond lisa lõik Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda punkt a Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda punkt b Artikkel 16 lõige 4 Valikuline Ei kohalda punkt c Artikkel 17 lõige 1 Jah ELTS § 214 Tarbimiskaja agregeerimise kaudu Artikkel 17 lõige 2 Jah ELTS § 214 lg 1 Tarbimiskaja agregeerimise kaudu Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 214 Tarbimiskaja agregeerimise kaudu Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 84 lg 5 Lepingu vorm punkt a Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve punkt b 222 Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru punkt c ja 5 andmevahetus Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 214 lg 2 Tarbimiskaja punkt d agregeerimise kaudu 4 Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 21 Tarbimiskaja punkt e agregeerimise kaudu Artikkel 17 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 5, Riiklik järelvalve punkt f lg 6 p 4 Artikkel 17 lõige 4 Valikuline Ei kohalda 4 Artikkel 17 lõige 5 Jah ELTS § 21 lg 3 Tarbimiskaja agregeerimise kaudu Artikkel 18 lõige 1 Jah ELTS § 751 Tarbijale esitatav arve Artikkel 18 lõige 2 Jah ELTS § 751 lg 3 Tarbijale esitatav arve Artikkel 18 lõige 3 Jah EnKS § 12, ELTS § 87 Artikkel 18 lõige 4 Jah ELTS § 89 lg 4 Lepingu ja 5 muutmine Artikkel 18 lõige 5 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve Artikkel 18 lõige 6 Jah ELTS § 46 lg 3, § 751 lg 1 Artikkel 19 lõige 1 Jah ELTS § 71 lg 4, ELTS § 46 lg 3 p1 Artikkel 19 lõige 2 Jah EnKS § 9 lg 3 Nõudluse juhtimine Artikkel 19 lõige 3 Jah Elektrisüsteemi Elektrienergia Eestis on toimimise mõõtmisele nutiarvestid juba võrgueeskiri § kohaldatavad kasutusel 29 lg 5 nõuded Artikkel 19 lõige 4 Jah Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 29, § 31 Artikkel 19 lõige 5 Ei Ei kohaldata Eestis, sest meil on kauglugemissea dmed juba kasutusel. Artikkel 19 lõige 6 Jah ELTS § 46 lg 3 p Eestis on 1, nutiarvestid juba Elektrisüsteemi kasutusel toimimise võrgueeskiri § 29 lg 5 Artikkel 19 lõike 6 Ei - lisa lõik Artikkel 20 Ei kohaldu. Eestis on nendele nõuetele vastavad kaugloetavad arvestid kasutusel. Artikkel 21 ELTS § 46 lg 3 p Eestis on 1, nutiarvestid juba elektrisüsteemi kasutusel toimimise võrgueeskirja § 29 Artikkel 22 ELTS § 68 lg 1 p Elektrienergia ja 4 võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine Artikkel 23 lõige 1 Jah Elektrituru Andmete saamine toimimise andmevahetusplat võrgueeskiri § 8, vormilt Isikuandmete kaitse seadus Artikkel 23 lõige 2 Jah Elektrituru Andmevahetus toimimise võrgueeskiri § 3, Isikuandmete kaitse seadus Artikkel 23 lõike 2 Jah Elektrituru Andmete saamine lisa lõige toimimise andmevahetusplat võrgueeskiri § 8, vormilt Isikuandmete kaitse seadus Artikkel 23 lõige 3 Jah Isikuandmete kaitse seadus Artikkel 23 lõike 3 Jah Isikuandmete lisa lõige kaitse seadus Artikkel 23 lõige 4 Jah Isikuandmete Sõltumatu kaitse seadus järelevalveasutuse 5.peatükk (§ 51) moodustamine Artikkel 23 lõike 4 Valikuline Ei kohalda esimene lisa lõige Artikkel 23 lõike 4 Valikuline Ei kohalda teine lisa lõige Artikkel 23 lõige 5 Jah Artikkel 23 lõike 5 Jah - esimene lisa lõige Artikkel 23 lõike 5 Valikuline - teine lisa lõige Artikkel 24 lõige 1 Jah ELTS § 1 lg 1 Seaduse reguleerimisala Artikkel 24 lõige 2 Ei Komisjoni ülesanne Artikkel 24 lõige 3 Jah Võetakse üle vastava rakendusakti jõustumise järgselt Artikkel 25 Jah ELTS § 93 lg 4, § 421 Artikkel 26 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 5 Riiklik järelvalve Artikkel 26 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 1- Riiklik järelvalve 5 Artikkel 26 lõige 3 Jah ELTS § 93 lg 1- Riiklik järelvalve 5 Artikkel 27 lõige 1 Jah ELTS § 65, § 70, § 74, § 761 – 763, § 90 lg 4— 7 Artikkel 27 lõige 2 Jah ELTS § 421 lg 1 Elektrituru andmevahetus Artikkel 28 lõige 1 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on 7 otsustanud, et Sotsiaalhooleka eriseadustega ei ndeseadus §131, nähta ette §133 lg5 p7. vähekindlustatu d tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekan deseaduse kaudu. Elektrituruseadu se koostamisel oleme soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise. Artikkel 28 lõige 2 Jah ELTS § 90 lg 4- Eesti on 7 otsustanud, et Sotsiaalhooleka eriseadustega ei ndeseadus §131, nähta ette §133 lg5 p7. vähekindlustatu d tarbijatele eritariife, vaid nende tarbijate toetamine on lahendatud sotsiaalhoolekan deseaduse kaudu. Elektrituruseadu se koostamisel oleme soovinud tagada elektrituru läbipaistvuse ja efektiivse toimimise. Artikkel 29 Esitatakse esimene lõige REKKis Artikkel 29 teine Ei Komisjoni lõige ülesanne Artikkel 30 Jah ELTS § 22 lg 1 p 3 ja § 26 Artikkel 31 lõige 1 Jah ELTS § 66 Võrgu arenduskohustus Artikkel 31 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 2 Võrguteenuse osutamine Artikkel 31 lõige 3 Jah ELTS § 65 lg 7 ja § 70 Artikkel 31 lõige 4 Valikuline Kõigile on kehtestatud võrdsed tingimused. Taastuvtootjaid toetatakse toodangu toetussüsteemi kaudu. Artikkel 31 lõige 5 Jah ELTS § 16 lg 3 p Tegevusalade 2 eristamine Artikkel 31 lõige 6 Jah ELTS § 18 lg 6; § 65 Artikkel 31 lõige 7 Jah ELTS § 66 lg 1; § 71 lg 4 Artikkel 31 lõige 8 Jah ELTS § 71 lg 52 Võrgutasud Artikkel 31 lõige 9 Jah ELTS § 66 lg 8 Võrgu arenduskohustus Artikkel 31 lõige 10 Valikuline Ei kohalda 2 Artikkel 32 lõige 1 Jah ELTS § 66 lg Paindlikkusteenus ed 2 Artikkel 32 lõige 2 Jah ELTS § 66 lg Paindlikkusteenus ed Artikkel 32 lõige 3 Jah ELTS § 66 lg 8 Võrgu ja 9 arenduskohustus Artikkel 32 lõige 4 Jah ELTS § 66 lg 10 Võrgu arenduskohustus Artikkel 32 lõige 5 Valikuline Ei kohalda 15 Artikkel 33 lõige 1 Jah ELTS § 74 lg 1 Elektrisõidukite laadimisvõrk 15 Artikkel 33 lõige 2 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite laadimisvõrk 15 Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite laadimisvõrk 15 Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite punkt a p2 laadimisvõrk 15 Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite punkt b p1 laadimisvõrk 15 Artikkel 33 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Elektrisõidukite punkt c p3 laadimisvõrk Artikkel 33 lõige 3 Valikuline punkt c lisa lõik Artikkel 33 lõige 4 Jah ELTS § 7415 lg Elektrisõidukite 4, 5, 6 laadimisvõrk Artikkel 34 Jah ELTS § 42 lg 4 p2, § 421 lg 1, 2, 5, 6, elektrituru toimimise võrgueeskiri § 3, § 4, § 8 lg 3 ja 6 Artikkel 35 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 2 Tegevusalade eristamine Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ tja juhtimine Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ punkt a tja juhtimine Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 1 Jaotusvõrguettevõ punkt b ja lg 4 tja juhtimine Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 5 Jaotusvõrguettevõ punkt c tja juhtimine Artikkel 35 lõige 2 Jah ELTS § 18 lg 6 Jaotusvõrguettevõ punkt d ja lg 7 tja juhtimine Artikkel 35 lõige 3 Jah ELTS § 16, § 93 Artikkel 35 lõige 4 Valikuline - Artikkel 36 lõige 1 Jah ELTS § 7416 lg 1 Energiasalvestusü ksused 16 Artikkel 36 lõige 2 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü ksused 16 Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü p1 ksused 16 Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü punkt a p2 ksused 16 Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 74 lg 2 Energiasalvestusü punkt b p3 ksused Artikkel 36 lõige 3 Valikuline punkt c Artikkel 36 lõige 3 Jah ELTS § 7416 lg Energiasalvestusü punkt c lisa lõik 4, 5, 6 ksused 16 Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü ksused 16 Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü punkt a p1 ksused 16 Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü punkt b p2 ksused 16 Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü punkt c p3 ksused 16 Artikkel 36 lõige 4 Jah ELTS § 74 lg 7 Energiasalvestusü punkt d p4 ksused Artikkel 37 Jah ELTS § 69 Konfidentsiaalsus nõue Artikkel 38 lõige 1 Jah ELTS § 15 lg 6, § 22 lg 1 p 1 ja lg 2p2 Artikkel 38 lõige 2 Valikuline Ei kohalda Artikkel 38 lõige 3 Valikuline Ei kohalda Artikkel 38 lõige 4 Valikuline Ei kohalda Artikkel 39 Valikuline Ei kohalda Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS 3.peatükk Süsteemivastutus punkt a Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 40 lg 7 punkt b ja § 71 Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1 punkt c ja § 66 lg 1 Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 66 lg 12 Võrguarendus punkt d kohustus Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1 p Süsteemihalduri punkt e 151 kohustused Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 4 Süsteemihalduri punkt f kohustused Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 7 punkt g ja § 70 Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 401 Perimeetritasu punkt h Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 1 p Süsteemihalduri punkt i 152 kohustused Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg7 Süsteemihalduri punkt j p8 kohustused Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 10 Süsteemihalduri punkt k kohustused Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 421, § 46 punkt l lg 3 p 1 Artikkel 40 lõige 1 Jah ELTS § 71 lg 8, punkt m ESS § 102 ja 1021 Artikkel 40 lõige 2 Valikuline Ei kohalda. Eestis on ainult üks sertifitseeritud põhivõrguettevõ tja. Artikkel 40 lõige 3 Jah ELTS § 66 lg 11 Võrgu arenduskohustus Artikkel 40 lõige 4 Jah ELTS § 39 lg 9 Süsteemihalduri punktid a ja b kohustused Artikkel 40 lõike 4 Jah ELTS § 39 lg 10 Süsteemihalduri lisa lõik kohustused Artikkel 40 lõige 5 Jah ELTS § 39 lg 11, Süsteemihalduri 12 kohustused Artikkel 40 lõige 6 Jah ELTS § 39 lg 13, Süsteemihalduri 14, 15, 16 kohustused Artikkel 40 lõige 7 Jah ELTS § 39 lg 17 Süsteemihalduri kohustused Artikkel 40 lõige 8 Valikuline ELTS § 39 lg 18 Süsteemihalduri kohustused Artikkel 41 Jah Eestis ei kohaldu Artikkel 42 lõige 1 Jah ELTS § 42 lg 3 p 5 ja 6; § 73 Artikkel 42 lõige 2 Jah ELTS § 65 lg 31 Võrguteenuse osutamine Artikkel 42 lõike 2 Jah ELTS § 73 Võrgutasude ja lisa lõige tüüptingimuste kooskõlastamine 3 Artikkel 42 lõige 3 Jah ELTS § 64 lg 1 Võrgu omanik ja 14 Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 2 Tegevusalade punkt a ja 4 eristamine 1 Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 18 , punkt b RVS § 81 Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 lg 1 Põhivõrguettevõtj punkt b alapunkt i a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj punkt b alapunkt ii a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine 1 Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 18 lg 3 Põhivõrguettevõtj punkt c a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine 1 1 Artikkel 43 lõige 1 Jah ELTS § 18 lg 3 Põhivõrguettevõtj punkt d ja 4 a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj punkt a a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj punkt b a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 2 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj punkt c a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 3 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 4 Jah Ei kohaldu, Eestis on ainult üks põhivõrguettevõ tja Artikkel 43 lõige 5 Jah Ei kohaldu, Eestis on ainult üks põhivõrguettevõ tja Artikkel 43 lõige 6 Jah ELTS § 181 Põhivõrguettevõtj a ja riigipiiri ületavat alalisvooluliini kasutava liinivaldaja juhtimine Artikkel 43 lõige 7 Jah Ei kohaldu, sest põhivõrguettevõ tja on omandiliselt eristatud tootmisest ja müügist alates 2010. Artikkel 43 lõige 8 Jah Ei kohaldu Artikkel 43 lõige 9 Jah Ei kohaldu Artikkel 43 lõige 10 Jah Ei kohaldu Artikkel 43 lõige 11 Jah Ei kohaldu Artikkel 44 Jah Ei kohaldu Artikkel 45 Jah Ei kohaldu Artikkel 46 Jah Ei kohaldu Artikkel 47 Jah Ei kohaldu Artikkel 48 Jah Ei kohaldu Artikkel 49 Jah Ei kohaldu Artikkel 50 Jah Ei kohaldu Artikkel 51 Jah Ei kohaldu Artikkel 52 lõige 1 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj a ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine Artikkel 52 lõige 2 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj a ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine Artikkel 52 lõige 3 Jah ELTS § 19 lg 4 Teavitamise kohustus Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti punkt a ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti punkt b ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 52 lõige 4 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti punkt c ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 52 lõige 5 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj a ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine Artikkel 52 lõige 6 Jah ELTS § 261 Põhivõrguettevõtj a ja riigipiiri ületava alalisvooluliini valdaja nõuetekohasuse hindamine Artikkel 52 lõige 7 Jah ELTS § 93 lg 1, § 94 lg 1 Artikkel 52 lõige 8 Jah ELTS § 1001 lg 2 Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 53 lõige 1 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 2 Jah ELTS § 19 lg 4 Teavitamise kohustus 1 Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel 1 Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti punkt a ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti punkt b ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel 1 Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti punkt b alapunkt i ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti punkt b alapunkt ii ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel 1 Artikkel 53 lõige 3 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti punkt b alapunkt iii ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel 1 Artikkel 53 lõige 4 Jah ELTS § 94 Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti punkt a ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 5 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti punkt b ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 6 Jah Ei kohaldu Artikkel 53 lõige 7 Jah Ei kohaldu Artikkel 53 lõige 8 Jah ELTS § 941 Konkurentsiameti ülesanded põhivõrguettevõtj a nõuetekohasuse järelhindamisel Artikkel 53 lõige 9 Jah Ei kohaldu Artikkel 53 lõige 10 Jah Ei kohaldu Artikkel 54 lõige 1 Jah ELTS § 7416 lg 1 Energiasalvestusü ksus Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü ksus Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü punkt a p1 ksus Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 3 Energiasalvestusü punkt b p2 ksus Artikkel 54 lõige 2 Jah ELTS § 7416 lg 4 Energiasalvestusü punkt c ksus Artikkel 54 lõige 3 Jah ELTS § 7416 lg 5 Energiasalvestusü ksus Artikkel 54 lõige 4 Jah ELTS § 7416 lg Energiasalvestusü 6, 7 ksus 16 Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü ksus 16 Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü punkt a p1 ksus 16 Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü punkt b p2 ksus 16 Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü punkt c p3 ksus 16 Artikkel 54 lõige 5 Jah ELTS § 74 lg 8 Energiasalvestusü punkt d p4 ksus Artikkel 55 lõige 1 Jah ELTS § 94 lg 1, Korrakaitsesead us § 30 Artikkel 55 lõige 2 Jah ELTS § 94 lg 1, § 105, Korrakaitsesead us § 30, Artikkel 56 lõige 1 Jah ELTS § 16 lg 1 Tegevusalade eristamine Artikkel 56 lõige 2 Jah ELTS § 17 Aruandlus ja auditeerimine Artikkel 56 lõige 3 Jah ELTS § 16 lg 1; § 17 lg 3 Artikkel 56 lõige 4 Jah ELTS § 17 lg 4 Aruandlus ja auditeerimine Artikkel 57 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1 Artikkel 57 lõige 2 Jah Ei kohalda Artikkel 57 lõige 3 Valikuline Ei kohalda Artikkel 57 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 3 Riiklik järelvalve Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame ti põhimäärus § 4, § 8 Artikkel 57 lõige 5 Jah ELTS § 93 lg 3, punkt a Konkurentsiame ti põhimäärus § 2 Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame punkt b ti põhimäärus § 4, § 8, § 17 p 7 Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame punkt c ti põhimäärus § 4, § 8 p 4, § 17 p 7, Vabariigi valitsuse seadus § 39 lg 1 Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku punkt d teenistuse seadus § 23 lg 2 p 7 ja lg 5 Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku punkt e teenistuse seadus § 16 lg 1, § 18 lg 1, 4, 5, 6 Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku punkt f teenistuse seadus § 55 Artikkel 57 lõige 5 Jah Konkurentsiame punkt g ti põhimäärus § 16, Avaliku teenistuse seadus § 29 ja § 86 Artikkel 57 lõige 5 Jah Avaliku punkt g lisa lõik teenistuse seadus § 23 lg 5, § 91, § 92, § 94, § 95 Artikkel 57 lõige 6 Valikuline Ei kohalda Artikkel 57 lõige 7 Ei Komisjoni ülesanne Artikkel 58 lõige 1 Jah Konkurentsiame ti põhimäärus § 8 p 1, ELTS § 93 lg 1 ja lg 2 Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § § 93 lg Riiklik järelvalve punkt a 1, lg 2, lg 6 Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese punkt b p2 elektrikaubanduse reguleerimine 1 Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese punkt c elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese punkt d p 4, elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 58 lg 1, punkt e lg 4, § 59 lg 3 Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 4 lg 41, § punkt f 39 lg 1 p 31, § 66 lg 2, lg 3, lg 7, § 70 lg 6, § 1001 Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1, Riiklik järelvalve punkt g lg 6 p 4 Artikkel 58 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 1 Riiklik järelvalve punkt h Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 72 lg 4; punkt a § 73 lg 1; § 93 lg 9 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 18, § 26, punkt b § 261, § 94 lg 1 p 17,§ 93 lg 1, § 941, § 1001 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 261 lg 1; punkt c § 39 lg 8 p 3; § 93 lg 2; § 1001 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve punkt d 31 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 42, § 93 punkt e lg 6 p 1, p 11, § 1001 lg 1 p 5 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg punkt f 1, Konkurentsiame ti põhimäärus § 8p1 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 2, punkt g Konkurentsiame ti põhimäärus § 7 ja § 8 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg punkt h 1, § 39 lg 7 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt i 27 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt j 21 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 39 lg 7 p Süsteemihalduri punkt k 8 ja lg 8 kohustused Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt l 231 Artikkel 59 lõige 1 Jah Konkurentsiame punkt m ti põhimäärus § 8; § 93 lg 1, lg 6 p 1 ja p 11 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt n 9 ja p 11 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt o 18 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt p 22 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt q 19 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt r 17 ja p 18 ja p 29 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt s 18 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt t 10, p 17 ja p 23 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt u 1 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt v 2 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt w 16 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt x 17 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt y 32 Artikkel 59 lõige 1 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve punkt z 31 Artikkel 59 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 1, Riiklik järelevalve lg 4, lg 41 Artikkel 59 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelevalve lisa lõigud 24 Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 95 lg 4 Ettekirjutus punkt a Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 94 Riikliku punkt b järelevalve erimeetmed Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 110 lg 5 Teeninduspiirkon punkt c dade määramine Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 95 lg 4 punkt d ja peatükk 10 Artikkel 59 lõige 3 Jah ELTS § 94 Riikliku punkt e järelevalve erimeetmed Artikkel 59 lõige 4 Jah ELTS § 93 Riiklik järelvalve Artikkel 59 lõige 5 Jah Ei kohaldu Artikkel 59 lõige 6 Jah Ei kohaldu Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 93 lg 9 Riiklik järelvalve Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 53 lg 6, punkt a § 70 lg 1, 2; § 72 lg 4; § 73 lg 1 ja 4; § 93 lg 9 Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 73 lg 2; punkt b § 53 lg 2 ja 4 Artikkel 59 lõige 7 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese punkt c elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 59 lõige 8 Jah ELTS § 70 lg 6 Teabe andmise kohustus Artikkel 59 lõige 9 Jah ELTS § 72 lg 4; § 71; § 93 lg 9; § 1001 lg 2 Artikkel 59 lõige 10 ELTS § § 4 lg 41; § 111 § 16 lg 11; § 39 lg 7 p 5; § 66 lg 2,3,4 Artikkel 60 lõige 1 Jah ELTS § 73 lg 1; § 93 lg 9; § 1013. Artikkel 60 lõige 2 Jah ELTS § 99 Kaebuste lahendamine Artikkel 60 lõige 3 Jah ELTS § 99 Kaebuste lahendamine Artikkel 60 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 1, 2, 6 p 25; § 94 g 1; § 941 lg 1, 2, 3, 4; § 942 Artikkel 60 lõige 5 Jah ELTS § 105 Teabesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine Artikkel 60 lõige 6 Jah ELTS § 99 Kaebuste lahendamine Artikkel 60 lõige 7 Jah ELTS § 99 lg 4 Kaebuste lahendamine Artikkel 60 lõige 8 Jah ELTS § 1 lg 4 Artikkel 61 lõige 1 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese ja 2 elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 93 lg 2; Konkurentsiame ti põhimäärus § 8p1 Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese punkt a elektrikaubanduse reguleerimine 1 Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese punkt b p7 elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese punkt c p8 elektrikaubanduse reguleerimine 1 Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 100 lg 1 Piiriülese punkt d p5 elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 61 lõige 2 Jah ELTS § 1001 lg 1 Piiriülese punkt e p6 elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 61 lõige 3 Jah Ei kohalda Artikkel 61 lõige 4 Jah ELTS § 93 lg 6 p Riiklik järelvalve 24 Artikkel 61 lõige 5 Ei Komisjoni ülesanne Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega 2 Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Konkurentsiameti punkt a p1 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti punkt b p2 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega 2 Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 100 lg 1 Konkurentsiameti punkt c p3 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 1 Jah Konkurentsiameti punkt d pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti punkt e p4 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti punkt f p5 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 1 Jah ELTS § 1002 lg 1 Konkurentsiameti punkt g p6 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti punkt a p1 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti punkt b p2 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 2 Jah ELTS § 1002 lg 2 Konkurentsiameti punkt c p3 pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 62 lõige 3 Jah ELTS § 1002 lg 3 Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiske skusega Artikkel 63 lõige 1 Ei Ei kohalda Artikkel 63 lõige 2 Valikuline Ei kohalda Artikkel 63 lõige 3 Valikuline Ei kohalda Artikkel 63 lõige 4 Valikuline ELTS § 1001 lg 4 Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 63 lõige 5 Valikuline Ei kohalda Artikkel 63 lõige 6 Valikuline Ei kohalda Artikkel 63 lõige 7 Valikuline Ei kohalda Artikkel 63 lõige 8 Valikuline ELTS § 1001 lg 5 Piiriülese elektrikaubanduse reguleerimine Artikkel 63 lõige 9 Ei Komisjoni ülesanne Artikkel 64 lõige 1 Jah ELTS § 812 Andmete säilitamine Artikkel 64 lõige 2 Jah ELTS § 812 Andmete säilitamine Artikkel 64 lõige 3 Valikuline Ei kohalda Artikkel 64 lõige 4 Ei sea lisakohustusi Artikkel 64 lõige 5 Ei kohaldu Artikkel 65 lõige 1 Ei Ei kohalda Artikkel 65 lõige 2 Valikuline Ei kohalda Artikkel 65 lõige 3 Ei Komisjoni ülesanne Artikkel 66 Ei Ei kohalda Artikkel 67 Ei Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta Artikkel 68 Ei Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta Artikkel 69 Ei Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta Artikkel 70 Jah Võetakse üle EnKS-iga Artikkel 71 Ei Ülevõtmine Artikkel 72 Ei Seda sätet siseriikliku õigusesse üle ei võeta Artikkel 73 Ei Jõustumine Artikkel 74 Ei Adressaadid Elektrituruseaduse muutmise seadus Lisa 2 Ettepanekute tabel Konkurentsiamet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõu § 1 punkt 2 termin „agregaator“ - teeme Mittearvestatud hetkel kehtivast ELTS § 15 lõikest 1 tulenevalt Konkurentsi huvides võib ettepaneku muuta termini „agregaator“ tegutseda agregeerimisega ka definitsiooni, et tegemist on juriidilise isikuga. füüsiline isik, kes annab äriregistrikoodi asemel isikukoodi. Direktiiv sätestab, et agregaator on füüsiline või juriidiline isik. 2. Eelnõu punkt § 1 punkt 2 termin „agregeerimine“ - Arvestatud. teeme ettepaneku muuta termini „agregeerimine“ Eelnõu muudetud. definitsiooni, et tegemist on agregaatori tegevusega, ning viia definitsioon kooskõlla direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 18 tooduga. 13) agregeerimine – füüsilise või juriidilise isiku agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, või ostmiseks või oksjonile panemiseks;“ 3. Eelnõu § 1 punkt 3 termin „elektribörsi hinnaga Arvestatud. leping“ - Alates 2013. aastast on elektri müük olnud Säte eelnõust kustutatud vabaturuteenus ning müügi korraldust puudutav ELTS § 75 on seadusest eemaldatud. Vältimaks vabaturuteenust puudutavate terminitega kaasneda võivat segadust, teeme ettepaneku jätta termin „elektribörsi hinnaga leping“ eelnõust välja. Termini sisse jätmisel aga peaks eelnõus defineerima ära ka kõik teised lepinguliigid (nt fikseeritud hinnaga leping jt). 4. Eelnõu § 1 punkt 4 termin „elektriturg“ - Parema Arvestatud selguse huvides teeme ettepaneku eemaldada Eelnõu muudetud termini „elektriturg“ definitsioonist sõna „turg“ ja täpsustada, et tegemist on elektrienergiaga: „72) elektriturg – turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, elektrienergia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs;“ 5. Eelnõu § 1 punkt 5 - Seoses terminitega Arvestatud „elektrienergia salvestamine“ ja Eelnõu täiendatud „energiasalvestusüksus“ märgime, et ainult elektrivõrgus elektri salvestamine ei sobi elektrituru disainiga. Ameti hinnangul tuleks antud terminite definitsioone muuta nii, et salvestamise võimalus on nii enne (võrgus) kui pärast liitumispunkti (tarbijapaigaldises), st asendada definitsioonis sõna „elektrivõrgus“ sõnaga „elektrisüsteemis“. Termin „energiatõhusus“ on defineeritud viitega Mittearvestatud energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktile Meie hinnangul on kasutatud 12. Teeme ettepaneku antud definitsioon lahti lahendus hea õigusloome tavaga kirjutada, vältimaks olukorda, kus ELTS-i kooskõlas. mõistmiseks peab uurima energiamajanduse korralduse seadust. See võib olla vastuolus hea õigusloome tavaga. 6. Eelnõu § 1 punkt 8 termin „mikroettevõtja“ ja Arvestatud Eelnõu § 1 punkti 17 termin „väikeettevõtja“ Eelnõu muudetud. Vt. § 821 lg 1 Antud terminid on siseriiklikus õiguses ja § 44 lg 11 defineeritud raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 (mikroettevõtja) ja punktis 15 (väikeettevõtja), sisaldades mh teistsuguseid arvnäitajaid. Soovitame täiendavalt analüüsida, kas antud terminite definitsioonide, sh arvnäitajate, muutmine on Eesti oludes põhjendatud. 7. Eelnõu § 1 punkt 9 termin „paindlikkusteenus“ - Mittearvestatud Seoses terminiga „paindlikkusteenus“ juhime Reservvõimsuste pakkumised tähelepanu, et paindlikkusteenus hõlmab ka süsteemijuhtimiseks ei käi reservvõimsuste pakkumist süsteemijuhtimiseks. paindlikkusteenuste alla. Teeme ettepaneku termini „paindlikkusteenus“ definitsiooni vastavalt täiendada. 8. Eelnõu § 1 punkt 10 termin „suletud jaotusvõrk“ - Arvestatud Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab samastada Säte eelnõust kustutatud. suletud jaotusvõrgu ja energiakogukonna termineid. Suletud jaotusvõrgu tingimuseks on mh võrgu geograafiline piiratus, mille raames teenust osutatakse, kuid energiakogukonna tegevus on suunatud suletud jaotusvõrgust väljapoole (mh elektrienergia müük ja tootmine). Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku suletud jaotusvõrgu definitsioonist eemaldada sõna "energiakogukonna" ning muuhulgas täpsustada eelnõus, millised õigused ja kohustused on energiakogukonna liikmetel, kui energiakogukond peaks lõppema – st kes sellisel juhul tagab nimetatud kogukonna liikmetele energiavarustuskindluse 9. Eelnõu § 1 punkt 11 termin „sidusettevõtja“ ja Mittearvestatud termin „sõltumatu energiavahendaja“ – Säte eelnõust kustutatud Termin „sidusettevõtja“ on defineeritud viitega väärtpaberituru seaduse § 108 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele. Teeme ettepaneku kasutada 2 nimetatud määruses – rahandusministri 28.11.2008 määrus nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ – sätestatud definitsiooni (määruse § 9 lõige 2). Sel viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab uurima väärtpaberituru seadust ja selle alamakti. Seoses terminiga „sõltumatu energiavahendaja“ teeme ettepaneku kasutada definitsioonis terminit „agregaator“, mitte „agregeerimisega tegelev turuosaline“ (vt käesoleva arvamuse punkti 1). 10. Eelnõu § 1 punkt 13 termin „tarkvõrk“ - Märgime, Arvestatud et võrk on füüsiline, aga definitsioon Säte eelnõust kustutatud „kombineeritud muutused energiasüsteemis, mis tulenevad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasest kasutuselevõtust“ viitab tegevustele ja tegevuste tulemitele. Eelnõu seletuskirja (lk 6, 2. lõik) kohaselt on tarkvõrk elektrivõrk, mis kasutab tarkvara ja sidetehnikat tarkvõrgus osalejate vaheliseks teabevahetuseks. Lihtsustatult mõeldakse elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja jaotamise automaatikasüsteemi. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku muuta termini „tarkvõrk“ definitsiooni vastavalt eelnõu seletuskirjas toodule. 11. Eelnõu § 1 punkt 14 termin „täielikult integreeritud Arvestatud võrgukomponent“ - Termini „täielikult Eelnõu muudetud. integreeritud võrgukomponent“ definitsiooni osas juhime tähelepanu, et lisaks tasakaalustamisele ja ülekoormuse juhtimisele ei tohi täielikult integreeritud võrguelement pakkuda ka sageduse juhtimise teenust. Teeme sõnastusettepaneku: „263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus, mis on integreeritud põhi- ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine, ja ülekoormuse juhtimine ja sageduse juhtimine;“ 12. Eelnõu § 1 punkti 15 termin „võrgukasutaja“ - Osaliselt arvestatud Selgitame, et vastupidiselt definitsioonis toodule Võrgukasutaja muudetud põhi- ja jaotusvõrk ei osta ega müü elektrienergiat. võrguühenduse kasutajaks ja Teeme ettepaneku vastavasisulise muudatuse tõstetud § 66 lg 11. sisseviimiseks. Samuti teeme ettepaneku termini „võrgukasutaja“ asemel kasutada terminit „võrguühenduse kasutaja“, seda ka arvestades, et elektrienergia ost ja müük toimub muuhulgas ka mainitud võrkude kaudu (vt ka ELTS § 3 p-d 32- 34) 3 13. Eelnõu § 1 punkt 16 termin „võrkudevaheline Mittearvestatud ühendus“ - Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 Meie hinnangul on mõiste punktis 39 defineeritakse „võrkudevaheline direktiiviga kooskõlas. ühendus“ kui seadmed, mida kasutatakse elektrivõrkude ühendamiseks. Teeme ettepaneku lähtuda termini „võrkudevaheline ühendus“ defineerimisel direktiivis (EL) 2019/944 toodust. 14. Eelnõu § 1 punkt 18 termin „ülekandmine“ - Mittearvestatud. Juhime tähelepanu, et Eestis ei toimu elektrienergia Direktiivi kohaselt on ülekandmine ülikõrgepingevõrkude vahel. Sellest ülekandmine ka tulenevalt teeme ettepaneku jätta antud aspekt ülikõrgepingevõrkude vaheline definitsioonist välja. Lisaks soovitame parema elektrienergia ülekandmine. See, selguse huvides kasutada definitsioonis terminit et Eestis ei ole täna veel „jaotusvõrguettevõtja“, mitte „jaotaja“ ülikõrgepingevõrke ei tähenda, et me ei peaks direktiivi vastavat sätet üle võtma. 15. Eelnõu § 1 punkt 19 termin „ülekandevõime Osaliselt arvestatud piiratus“ - Termin „ülekandevõime piiratus“ on Termin avatud asjakohases defineeritud viitega Euroopa Parlamendi ja sättes. Vt. § 65 lg 31. nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktile 4. Määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 kohaselt on ülekandevõime piiratus olukord, mille puhul ei saa täita kõiki turuosaliste nõudeid kaubelda võrgupiirkondade vahel, sest need mõjutaksid oluliselt tegelikke vooge võrguelementides, mis ei suuda neid vooge mahutada. Teeme ettepaneku kasutada eelnõus määruses (EL) 2019/943 toodud definitsiooni. Sel viisil ei tekiks olukorda, mis võib olla vastuolus hea õigusloome tavaga, kuna ELTS-i mõistmiseks peab uurima EL-i määrust 16. Eelnõu § 1 punkt 21 „elektriettevõtjad“ sõnastuse Osaliselt arvestatud muudatus - Ametile jääb selgusetuks, kuidas saab Direktiivist lähtuvalt võivad füüsiline isik olla elektriettevõtja. Eelnõus toodud elektriettevõtjad olla nii sõnastuses on § 6 vastuolus hetkel kehtiva ELTS §- füüsilised kui juriidilised isikud ga 15. § 15 lg 1 ütleb, et elektriettevõtja on Euroopa vastavalt sellel, mis ulatuses nad Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik. on tootja, võrguettevõtja, Samuti on füüsilisel isikul raske täita liinivaldaja, müüja jne. elektriettevõtjale kehtivaid aktsia- või osakapitali Eelnõuga muudetakse ka § 15 nõudeid. Ka oleks § 6 eelnõus väljapakutud lg1. sõnastuses vastuolus hetkel kehtiva §-ga 26, mis sätestab tegevusloa kontrollieset puudutavad alused. Näiteks ei saa füüsilise isiku organisatsioon (§ 26 lõige 2 punkt 1) olla kooskõlas ELTS-ga. Eeltoodust nähtub, et füüsilise isiku elektriettevõtjana tegutsemine tingiks ELTS-i kontseptsiooni muutmise. Lisaks kehtivale ELTS- le tekib eelnõu § 6 puhul vastuolu eelnõu §-ga 121 (aktiivne tarbija). Näiteks § 122 lõike 2 punkti 2 4 järgi on ka aktiivsel tarbijal õigus elektrit toota ja seda müüa. Konkurentsiamet leiab, et sellised vastuolud ei aita kaasa õigusselgusele. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku mitte muuta termini „elektriettevõtja“ definitsiooni. 17. Eelnõu § 1 punkt 22 termini Osaliselt arvestatud. „jaotusvõrguettevõtja“ - Leiame, et hetkel kehtiv Definitsiooni muudetud selliselt, ELTS § 8 lõikes 3 toodud termini et jaotusvõrguettevõtja osutab „jaotusvõrguettevõtja“ definitsiooni muutmiseks võrguteenust jaotusvõrgu kaudu. puudub vajadus ja alus. Seda muuhulgas, arvestades asjaolu, et hetkel kehtiva definitsiooni järgi on jaotusvõrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust, mille alused on sätestatud ELTS §-s 65. Kavandatav definitsioon aga võrguteenuse osutamisele konkreetselt ei viita. Leiame, et lisaks on kehtiv ELTS § 8 lõige 3 sisult arusaadav, ning ei ole vastuolus direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 29 toodud definitsiooniga. Lähtuvalt eeltoodust, teeme ettepaneku jätta termini „jaotusvõrguettevõtja“ definitsioon muutmata. Juhul, kui eesmärgiks on kirjeldada jaotusvõrguettevõtja erinevaid tegevusi, soovitame kaaluda ELTS 6. peatüki „Võrgutegevus“ täiendamist. 18. Eelnõu § 1 punkt 23 „Aktiivne tarbija“ - Juhime Arvestatud. esmalt tähelepanu, et direktiivi (EL) 2019/944 Eelnõu läbivalt muudetud ingliskeelses versioonis sätestatakse artikliga 16 „active customer“-i puudutavad alused. Seega võib tegemist olla nii tarbijaga kui tootjaga, mis nähtub ka direktiivi artiklis 16 ja ELTS-i eelnõu §-s 121 toodust. Kuigi direktiivi eestikeelses versioonis on kasutusel termin „aktiivne tarbija“, soovitame kaaluda teistsugust terminit, mis väljendaks paremini selle uue turuosalise olemust. 19. § 121 lõike 2 punkti 2 järgi on aktiivsel tarbijal Osaliselt arvestatud õigus müüa omatoodetud elektrienergiat. - Teatud juhtudel peabki aktiivne Konkurentsiamet märgib, et elektrienergia tarbija olema elektriettevõtja. tootmine ja müük on eelnõus väljapakutud §-i 6 Termin muudetud. muudatuse alusel elektriettevõtja tunnusteks. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus tarbijat tuleks käsitada elektriettevõtjana. Soovitame kaaluda „aktiivse tarbija“ asemel teistsuguse termini kasutamist. 20. § 121 lõike 2 punkti 4 kohaselt on aktiivsel tarbijal Mittearvestatud. õigus delegeerida oma tegevuseks vajalike Õigusselguse huvides peab seadmete haldamine, sealhulgas paigaldamine, termin olema defineeritud. käitamine, andmete töötlemine ja hooldus Ühtlasi on tegemist direktiivi kolmandale isikule. - Amet: Kuna tarbijad võivad terminiga, mistõttu peab seda sõlmida erinevaid tsiviilõiguslikke lepinguid ELTS-s kajastama. paigaldajate, hooldajate jt isikutega, kellel on 5 vastav oskusteave, soovitame kaaluda, kas antud säte on eelnõus vajalik. 21. § 121 lõike 2 punktist 5 tulenevalt on aktiivsel Arvestatud. tarbijal kohustus tasuda võrgutasud. - Säte eelnõust kustutatud Konkurentsiamet: kuna aktiivsed tarbijad peavad ilma erisusteta maksma võrgutasusid võrdsetel alustel teiste turuosalistega, teeme ettepaneku § 121 lõike 2 punkti 5 sõnastust vastavalt täiendada. 22. § 121 lõikele 5 vastavalt ei kohaldata Arvestatud. energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale Eelnõu muudetud. topelt tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel. - Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et pakutud sõnastus läheb vastuollu § 121 lõike 2 punktiga 5, mille järgi aktiivsel tarbijal kohustus tasuda võrgutasud. Seetõttu teeme järgmise sõnastusettepaneku: „(5) Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt võrgutasusid ja teisi tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel tasusid, sealhulgas võrgutasusid, topelt.“ 23. Eelnõu § 1 punkt 23 ELTS-i §-iga 122 Arvestatud „Energiakogukond“ § 122 lõike 1 punkti 2 – Seletuskirja on täiendatud Ameti hinnangul on rahaline kasum samastatav majandusliku kasuga. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 122 lõike 1 punkti 2 sõnastusest välja „majanduslik kasu“ või täpsustada, kuidas „rahaline kasum“ ja „majanduslik kasu“ erinevad. 24. § 122 lõike 1 punkt 3 - Konkurentsiamet teeb Arvestatud ettepaneku kasutada antud sättes „jaotamise“ Eelnõud on vastavalt muudetud asemel tegusõna „edastama“, kuna elektrienergia jaotamine on ELTS § 3 punkti 10 alusel seotud jaotusvõrguga. Lisaks on ka hetkel kehtiva ELTS § 15 lõike 6 alla kuuluvate isikute puhul tegemist elektrienergia edastamisega. Seoses § 122 lõike 1 punktis 3 toodud „muude energiateenustega“ teeme ettepaneku näiteks eelnõu seletuskirjas lähemalt selgitada, milliseid elektrienergiaga seonduvaid teenuseid on siinkohal mõeldud. 25. § 122 lõige 3 - Ametile jääb selgusetuks, kas antud Arvestatud säte on lisatud eesmärgiga tagada Seletuskirja on täiendatud energiakogukonna liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad peaksid energiakogukonnast välja astuma. Konkurentsiameti hinnangul vabaturu tingimustes ei saa energiakogukonna liikmed valida nt erinevaid elektrienergia müüjaid ehk tervele 6 kogukonnale müüb elektrit üks müüja. Juhul, kui sätte eesmärgiks on tagada energiakogukonna liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad peaksid energiakogukonnast välja astuma, teeme ettepaneku § 122 lõike 3 sõnastust vastavalt muuta. 26. § 122 lõikest 4 - Amet selgitab, et Arvestatud energiakogukonnad peavad ilma erisusteta maksma Eelnõu muudetud võrgutasusid võrdsetel alustel teiste turuosalistega. Seetõttu teeme ettepaneku § 122 lõike 4 sõnastust vastavalt muuta. Lisaks teeme ettepaneku täpsustada sõnastust, et siinkohal on mõeldud võrguettevõtja, kelle võrgupiirkonnas kodanike energiakogukond asub, võrgu üldkulusid. 27. Eelnõu § 1 punkt 24 – Konkurentsiamet leiab, et Arvestatud ELTS-s on vaja tootmisseadmete netovõimsust Eelnõu muudetud puudutav regulatsioon läbivalt ühtlustada. Näiteks ELTS § 15 lõike 5 muudatus puudutab kokku kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmete abil toodetud elektrienergiat, samas kui § 22 lõike 2 punkti 1 muudatus puudutab kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergiat. Konkurentsiamet teeb ettepaneku viia ülalmainitud sätetes sisse ühtlustav muudatus „kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseade“ (vastavas käändes). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku muuta ka ELTS § 22 lõike 2 punkti 7 selliselt, et lauseosa „500 kW“ asendatakse lauseosaga „1 MW“. 28. Eelnõu § 1 punkt 35 - Juhime tähelepanu, et Arvestatud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 42 lõige 2 alusel Eelnõu muudetud puudutab see keeld põhivõrguettevõtjat. Teeme ettepaneku ELTS § 65 lõike 31 sõnastust vastavalt täpsustada. 29. Eelnõu § 1 punkti 36 järgi täiendatakse ELTS §-i Arvestatud 66 „Võrgu arenduskohustus“ lõigetega 8–12. Seletuskiri muudetud § 66 lõike 9 punkt 1 - Parema selguse huvides teeme ettepaneku defineerida paindlikkusteenuste keskmine ja pikaajaline tähtaeg (näiteks eelnõu seletuskirjas). 30. § 66 lõike 9 punkt 3 - Ametile jääb osaliselt Arvestatud. selgusetuks, mida on antud punkti all silmas Eelnõu muudetud peetud. Teeme parema selguse eesmärgil ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võimalused võrku ühendamiseks;“ Parema selguse huvides teeme lisaks ettepaneku defineerida näiteks eelnõu §-s 3 või seletuskirjas, mida tähendavad „uue 7 põlvkonna tootmisvõimsused“ ja „uued koormused“. 31. § 66 lõike 10 - Konkurentsiamet juhib tähelepanu, Arvestatud et direktiivi 2019/944 artikli 32 lõike 4 kohaselt ei Eelnõu muudetud. Vt. § 66 lg 11 pea jaotusvõrguettevõtja arengukava Konkurentsiametiga kooskõlastama, vaid selle ametile esitama. Konkurentsiamet võib taotleda arengukava muutmist. Seoses käesoleva arvamuse punktis 11 toodud ettepanekuga asendada termin „võrgukasutaja“ terminiga „võrguühenduse kasutaja“, teeme ettepaneku ka siinkohal termini muutmiseks. 32. Eelnõu § 1 punkti 37 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud iga 662 „Paindlikkusteenused“. Eelnõu muudetud § 662 lõige 1 - Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millises vormis põhivõrguettevõtja seda tegema peab. Kas siin on mõeldud pooltevahelist vastavasisulist kokkulepet. 33. § 662 lõikest 2 tulenevalt korraldab Arvestatud jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrgu toimimise ja Eelnõu muudetud arendamise tõhustamiseks vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks. Amet teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku vähempakkumisega“. 34. § 662 lõike 3 järgi kaasab jaotusvõrguettevõtja § 662 Arvestatud. lõikes 2 nimetatud vähempakkumisse kõik Säte eelnõust kustutatud paindlikkusteenuseid pakkuvad turuosalised. Konkurentsiamet teeb ettepaneku § 662 lõige 3 eelnõust välja jätta, kui lõike 2 sõnastust täpsustada, et tegemist on avaliku vähempakkumisega. 35. § 662 lõikele 4 vastavalt kooskõlastab Arvestatud. jaotusvõrguettevõtja § 662 lõikes 2 nimetatud Eelnõu muudetud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga. Amet teeb ettepaneku asendada § 662 lõike 4 sõnastuses „tehnilised nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna seda sõna kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning eelnõu §-des 7415 ja 7416. Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6 lisatava punkti 31 sõnastust. 36. § 662 lõike 5 kohaselt ei pea jaotusvõrguettevõtja Arvestatud vähempakkumist korraldama, kui Konkurentsiamet Eelnõu muudetud. on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või suurendaks ülekoormust. Amet leiab, et siinkohal on tähtis, et esmane signaal tuleks jaotusvõrguettevõtjalt, kuna temal lasub vähempakkumise korraldamise kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab see 8 jaotusvõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse esitamist. Teeme ettepaneku § 662 lõike 5 sõnastust vastavalt täiendada. 37. § 662 lõike 6 kohaselt vahetab jaotusvõrguettevõtja Mitte arvestatud vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust Sõnastus vastab direktiivile, põhivõrguettevõtjaga, et tagada § 662 lõiked 2, 3, 5 ja § 3 p 201 paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja katavad kogu direktiivi artikli 32 majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning lõikes 2 toodud teema. hõlbustada turu arengut. Amet juhib tähelepanu, et § 662 lõike 6 sõnastus ei vasta direktiivi (EL) 2019/944 artikli 32 lõikes 2 toodud sõnastusega, mille järgi jaotusvõrguettevõtjad vahetavad kogu vajalikku teavet ja koordineerivad oma tegevust põhivõrguettevõtjatega, et tagada vahendite optimaalne kasutamine ning võrgu turvaline ja tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Kuna tegemist on erinevate alustega ning eelnõus sätestatu ei vasta direktiivile, teeme ettepaneku kasutada siinkohal direktiivis toodud sõnastust. 38. Eelnõu § 1 punkti 37 järgi täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud iga 663 „Tasakaalustamisteenused“. Eelnõu muudetud Konkurentsiamet: Märgime, et on siinkohal on mõeldud süsteemiteenuseid laiemalt ehk tugiteenuseid, mitte ainult tasakaalustamisteenuseid. Ka ingliskeelne termin direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikes 1(i) on „ancillary services“. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku nimetada § 663 „Tugiteenused“. 39. § 663 lõike 1 järgi, kui põhivõrguettevõtja osutab Arvestatud sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta Eelnõu muudetud võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise korras. Amet teeb ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks, et tegemist on „avaliku vähempakkumisega“. 40. § 663 lõikele 2 vastavalt kooskõlastab Arvestatud jaotusvõrguettevõtja käesoleva § 663 lõikes 1 Eelnõu muudetud nimetatud vähempakkumises osalemise tehnilised nõuded Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet 2 teeb ettepaneku asendada § 66 lõike 4 sõnastuses „tehnilised nõuded“ sõnaga „tingimused“, kuna seda sõna kasutatakse praktikas pakkumismenetluses ning eelnõu §-des 74 ja 7416. 15 Vastavalt eeltoodule teeme ettepaneku muuta ka § 93 lõikesse 6 lisatavat punkti 31 41. § 663 lõike 4 alusel kaasab põhivõrguettevõtja § 663 Arvestatud lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik Säte eelnõust kustutatud tasakaalustamisteenuseid pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised. Amet märgib, et 9 hetkel on ELTS §-i 5 alusel turuosalisteks ka tavatarbijad. Konkurentsiameti teeb ettepaneku § 663 lõige 4 eelnõust välja jätta, kui lõike 1 sõnastust täpsustada, et tegemist on avaliku vähempakkumisega. 42. § 663 lõike 5 kohaselt ei pea vähempakkumist Arvestatud korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on Sõnastust muudetud tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus. Konkurentsiamet leiab, et siinkohal on oluline, et esmane signaal tuleks põhivõrguettevõtjalt, kuna temal lasub vähempakkumise korraldamise kohustus. Konkurentsiameti hinnangul eeldab põhivõrguettevõtja poolt põhjendatud taotluse esitamist. Teeme ettepaneku § 663 lõike 5 sõnastust vastavalt täiendada. 43. § 663 lõikest 6 tulenevalt lisatakse Mittearvestatud tasakaalustamisteenuste kasutamisega seotud Tegemist ei ole pelgalt põhjendatud kulud põhivõrguettevõtja tasakaalustamisega seotud tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse ELTS kuludega vaid tugiteenustega § 71 lõikes 1 nimetatud tasude (võrgutasud) üldiselt. kujundamisel. Konkurentsiamet muudatusega ei nõustu. Selgitame, et tasakaalustamisega seotud kulud ei sisaldu võrgutasudes ning vastavalt bilansihinna metoodikale tasutakse taolised kulud bilansihaldurite poolt administratiivkuluna. Lisaks vajadusele hetkel kehtivat regulatsiooni mitte muuta, võib sellega mittearvestamine viia ülereguleerimiseni. Lisame, et ka käesoleva seaduse raames on vastavad kulud võimalik lülitada võrgutasudesse, kui peaks tekkima selleks vajadus (näiteks bilansihalduritele üle jõu käiv kohustus või tulenevalt sünkroniseerimisest kasvavad tasakaalustamise kulud). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta § 663 lõige 6 eelnõust välja. 44. Eelnõu § 1 punkti 39 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud iga 7415 „Elektrisõidukite laadimispunkt“. Eelnõu muudetud. § 7415 lõike 3 alusel võõrandab 15 jaotusvõrguettevõtja § 74 lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti avalikul enampakkumisel. Konkurentsiameti hinnangul on nimetatud sättega seoses hinnangul vajalik lisada ELTS-i 11. peatükki rakendussäte tähtajaga, kui kiiresti peab jaotusvõrguettevõtja oma tegevuse ELTS-ga kooskõlla viima (nt kuue kuu jooksul). 45. § 7415 lõike 5 järgi, kui § 7415 lõikes 4 nimetatud Arvestatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on Eelnõu muudetud isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat 10 elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Konkurentsiamet: Antud sättega seoses on ameti hinnangul vajalik täpsustada, mis aja jooksul pärast avalikku konsultatsiooni tuleb elektrisõidukite laadimispunkt võõrandada. Samuti juhime tähelepanu, et Eestis kehtiva seadusandluse järgi on isikule kuuluva vara võõrandamine võimalik vaid kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel. Nimetatud seaduse § 2 järgi kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine, on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Seaduse § 6 lõigete 2 ja 3 järgi saab peale vara võõrandamist olla vara uueks omanikus ainult kas riik või kohaliku omavalitsuse üksus. Menetluse läbiviija on riigi huvi korral asjaomane ministeerium, Maanteeamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus või Maa-amet ja kohaliku huvi korral valla- või linnavalitsus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 järgi omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Aluseid, mille raames ühe eraõigusliku isiku vara kuulub võõrandamisele teisele eraõiguslikule isikule, kui isik vara võõrandamisest keeldub, väljaspool tsiviilkohtumenetlust Eesti õiguskord ei tunne. Seda ka osas, milline institutsioon peaks läbi viima menetlust juhul, kui taolised võõrandamisest keeldumisega seonduvad küsimused peaksid tekkima. Seetõttu olukorras, kus ELTS sätestaks tulevikus küll vara võõrandamise kohustuse, kuid puudub vastavasisuline sunnivahendite rakendamise võimalus, on võõrandamist puudutava kohustuse ELTS-s sätestamise puhul tegemist sisutühja ja täitmist mittevõimaldava sättega olukorras, kus ettevõtja oma vara võõrandamisest keeldub. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet MKM-ile ettepaneku kaaluda ja välja töötada põhiseadusele vastav regulatsioon, kuidas toimub vara võõrandamine olukorras, kus tegemist on vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult teisele eraõiguslikult isikule ning kes teostab selle üle järelevalvet ning rakendab riiklikku sundi. Konkurentsiameti hinnangul amet selleks isikuks olla ei saa, sest esmalt puudub Konkurentsiametil võimalus vara võõrandamiseks kohese ja õiglase 11 hüvitise väljamaksmiseks, teisalt ei saa riigiamet riigile kuuluvate võrguettevõtjate puhul rakendada riiklikku sundi nimetatud ettevõtjate vara võõrandamiseks eraõiguslikule isikule. Samuti ei saa Konkurentsiamet võtta vara võõrandamist puudutavalt tsiviilkohtu rolli, kes lahendab muuhulgas eraõiguslike isikute vahelisi vara väärtust puudutavaid tsiviilõiguslikke nõudeid. Eeltoodut arvestades võib olla üheks lahenduseks riigile kuuluvate ettevõtjate puhul omaniku sekkumine. Samas riigile mittekuuluvate võrguettevõtjate puhul jääks see küsimus ikkagi lahenduseta. 46. Eelnõu § 1 punkti 39 järgi täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud iga 7416 „Energiasalvestusüksus“. Eelnõu muudetud Konkurentsiamet: § 7416 lõike 3 punkti 2 osas teeme ettepaneku sõnastada „elektriturg“ ainsuses, võttes aluseks eelnõu § 3 punktis 72 toodud termini. 47. § 7416 lõike 5 puhul teeb amet täpsustava Arvestatud sõnastusettepaneku – tegemist on Eelnõu muudetud „Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametiga“. 48. § 7416 lõikes 7 viidatakse lõikele 5. Arvestatud. Konkurentsiamet teeb parandusettepaneku: viidata Eelnõu muudetud tuleks lõikele 6. 49. ELTS-i § 7416 lõige 7 järgi, kui § 7416 lõikes 6 Arvestatud nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena Eelnõu muudetud selgub, et on isikuid, kes soovivad võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Konkurentsiamet: Kuna ka siinkohal on tegemist vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult teisele, siis võõrandamist puudutavas osas vaata eelmist punkti. 50. Eelnõu § 1 punkti 30 alusel täiendatakse ELTS §-i Osaliselt arvestatud 39 lõigetega 9 ja 10. § 39 lõikega 9 sätestatakse Eelnõu muudetud. süsteemihalduri kohustus luua ELTS §-s 821 Süsteemihaldur loob sätestatud võrdlemisvahend ja seda käitada. võrdlemisvahendi juhul kui Ameti hinnangul on siinkohal tegemist eelkõige seaduse jõustumisest aasta erasektori ettevõtlust puudutava meetmega ning jooksul pole ükski turul tegutsev põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise võrdlemisvahend usaldusmärgist puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega. saanud. Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet ettepaneku jätta § 39 lõikega 9 eelnõust välja. 51. § 39 lõikest 10 tulenevalt peab võrdlemisvahend Arvestatud andma ülevaate kogu elektriturust. Eelnõu muudetud Konkurentsiamet teeb ettepaneku jätta § 39 1õige 12 10 eelnõust välja, kuna § 39 reguleerib süsteemihalduri kohustusi ja § 821 võrdlemisvahendit puudutavaid sisulisi aspekte. 52. Eelnõu § 1 punkti 41 alusel täiendatakse ELTS-i §- Arvestatud iga 821 „Võrdlemisvahend“. § 821 lõike 1 järgi Eelnõu muudetud peab kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. Ameti hinnangul on äärmiselt oluline, et tarbijale oleks tasuta kättesaadav vähemalt üks nõuetekohane võrdlemisvahend, mis annab ülevaate kogu turust. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku, et sätet täiendatakse järgnevalt: „(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi.“ 53. § 821 lõike 2 järgi teavitab müüja tarbijat Arvestatud võrdlemisvahendi kättesaadavusest. Eelnõu muudetud Konkurentsiamet: Parema selguse huvides teeme ettepaneku § 821 lõike 2 sõnastuse täpsustamiseks, kuidas müüja tarbijat võrdlemisvahendi osas teavitab (näiteks arvel). Lisaks teeme ettepaneku, et lõike 2 sõnastusse lisatakse, et müüja teavitab tarbijat ka usaldusmärgisega võrdlemisvahendi kättesaadavusest. 54. § 821 lõike 3 punkti 4 kohaselt kasutab Arvestatud võrdlemisvahend selget ja üheselt mõistetavat Eelnõu muudetud sõnastust. Eelnõu seletuskirja (lk 17, 6. lõik) alusel peab võrdlemisvahend olema selgelt arusaadav ka tarbijatele, kel pole igapäevaselt kokkupuudet energeetika-alaste keeruliste terminitega. Konkurentsiamet: Jääb selgusetuks, kuidas saab võrdlemisvahend kasutada selget ja üheselt mõistetavat sõnastust. Kui eesmärgiks on öelda, et võrdlemisvahendit puudutav peab olema selges ja mõistetavas sõnastuses sätestatud, siis peaks ka niimoodi välja tooma. 55. § 821 lõike 3 punkti 6 alusel, juhul kui Arvestatud võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu Eelnõu muudetud elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. § 821 lõike 4 alusel peab võrdlemisvahend sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa elektriturust. Konkurentsiamet osundab, et § 821 13 lõike 7 kohaselt saadab elektrimüüja oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendile. Kuna § 821 lõige 7 juba kehtestab, et usaldusmärgisega võrdlusvahend peab kajastama kõikide elektrimüüjate pakkumisi, teeb amet ettepaneku § 821 lõike 3 punkti 6 ja lõike 4 eelnõust välja jätmiseks. 56. § 821 lõikest 6 tulenevalt viib Konkurentsiamet Arvestatud läbi perioodilisi kontrolle tagamaks, et Eelnõu muudetud usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Konkurentsiametile jääb selgusetuks, kuidas amet peaks võrdlemisvahendi nõuetelevastavuse tagama. Seetõttu teeme ettepaneku jätta § 821 lõike 6 sõnastusest välja sõna „tagama“. Samuti teeme parema selguse huvides ettepaneku täpsustada, mida tähendab „perioodiline“ (nt eelnõu seletuskirjas). 57. Eelnõu § 1 punkti 53 järgi täiendatakse ELTS §-i Osaliselt arvestatud 1113 lõikega 7, mille kohaselt ELTS § 39 lõikes 9 Eelnõu muudetud. nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur Süsteemihaldur loob 2021. aasta 31. detsembriks. võrdlemisvahendi juhul kui Konkurentsiamet on eelnevalt välja toonud, et seaduse jõustumisest aasta ameti hinnangul on võrdlemisvahendi loomise ja jooksul pole ükski turul tegutsev käitamise puhul tegemist erasektorit puudutava võrdlemisvahend usaldusmärgist tegevusvaldkonnaga ning põhivõrguettevõtjale saanud. sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust, teeme ka siinkohal ettepaneku jätta § 1113 lõige 7 eelnõust välja. 58. Eelnõu § 1 punkti 44 järgi täiendatakse ELTS §-i Arvestatud 84 lõikega 5, mille kohaselt on tarbijal õigus Eelnõu muudetud. sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta. Konkurentsiamet: Ameti hinnangul peab võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt lisaks tarbijale ka hajatootjal olema õigus sõlmida reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta, sõltuvalt tema elektrienergia pakkumise suurusest kas otse süsteemihalduriga või agregaatori vahendusel. ELTSi eelnõus §-i 121 all olev mõiste aktiivne tarbija peaks arvesse võtma nii tootja kui tarbija õigusi kui järgida direktiivi (EL) 2019/944 ingliskeelses versioonis artiklis 16 sätestatud mõiste „active customer“-i puudutavad aluseid. Teeme ettepaneku asendada ELTS § 84 lõikes 5 täienduses sõna tarbija §-i 121 all käsitletud aktiivse tarbijaga, mis võtaks lisaks tarbija õigustele arvesse ka hajatootja õigusi. 14 59. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i Arvestatud 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu muudetud riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 221 järgmises sõnastuses: „221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks tarbetuid takistusi ega piiranguid; Konkurentsiamet: § 93 lõike 6 punkti 221 osas teeb amet parema selguse huvides ettepaneku tuua välja näiteks eelnõu seletuskirjas, millised takistused ja piirangud omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele on tarbetud. 60. Eelnõu § 1 punkti 49 järgi täiendatakse ELTS-i §-i Arvestatud 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu muudetud riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 222 järgmises sõnastuses: „222) jälgib, et tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja vastutusalad mittediskrimineerivad ning läbipaistvad;“ Konkurentsiamet: Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 17 („Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“) lõike 3 punkti b järgi tagavad liikmesriigid, et nende õigusraamistik hõlmaks mittediskrimineerivaid ja läbipaistvaid õigusnorme, milles kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate jaoks on selgelt määratletud ülesanded ja vastutusalad. Eelnõu § 1 punkti 33 alusel täiendatakse ELTS-i §-ga 422 „Tarbimiskaja agregeerimise kaudu“, milles on toodud agregaatori ja võrguettevõtja asjaomased ülesanded. Näiteks on agregaatoril bilansivastutus (lõige 2) ning võrguettevõtjal kohustus kehtestada Konkurentsiametiga kooskõlastatult turuosaliste kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded (lõige 3). Juhul, kui ELTS § 93 lõike 6 punktis 222 on silmas peetud §-s 422 sätestatud aluseid, teeb amet ettepaneku muuta § 93 lõike 6 punkti 222 sõnastust nii, et sellest nähtuks, mis on ameti ülesanne seoses ELTS §-ga 422. 61. Eelnõu § 1 punkti 50 alusel täiendatakse ELTS-i §- Osaliselt arvestatud i 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti Eelnõu ja seletuskiri muudetud riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 231 järgmises sõnastuses: „231) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist ning avaldab iga kahe aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;“ 15 Konkurentsiamet: Märgime, et tarkvõrgu osas sisaldub eelnõus hetkel lisaks ELTS § 93 lõike 6 punktile 231 ainult termini „tarkvõrk“ definitsioon (§ 3 punkt 234). Parema selguse huvides teeb amet ettepaneku lisada eelnõusse tarkvõrku puudutav regulatsioon, sealhulgas tingimused, mille alusel saab Konkurentsiamet hinnata põhi- ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist. 62. Eelnõu § 1 punkti 52 järgi täiendatakse ELTS-i §- Osaliselt arvestatud iga 1002 „Konkurentsiameti pädevus seoses Eelnõu muudetud piirkondliku koordineerimiskeskusega“. Konkurentsiamet: Märgime, et eelnõu §-i 1002 lõike 1 punktide 1 ja 5 sõnastus on raskesti arusaadav. Punkti 1 puhul tekitab segadust sõnade järjekord. Punktis 5 on sõna „õigus“ (käändes) kirjutatud mitmuses. Lisaks leiame, et parema selguse huvides tuleks punkti 5 sõnastusse lisada ka sõna „poolt“ („piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt“). Eeltoodust tulenevalt teeb amet §-i 1002 lõike 1 punktide 1 ja 5 osas järgmise sõnastusettepaneku: „(1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike reguleerivate asutustega on järgmine: 1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks luua vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1; piirkondlik koordineerimiskeskus kooskõlastamine; 5) piirkondliku koordineerimiskeskuse poolt Euroopa Liidu õigusest õigustest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes;“ 63. Lisame, et eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 2 Osaliselt arvestatud kohaselt kuulub Konkurentsiameti pädevusse Eelnõu muudetud piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude kooskõlastamine, mille peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel. Amet juhib tähelepanu, et ka hetkel kehtivast ELTS-st tulenevatel alustel lülitatakse võrgutasudesse kõik põhjendatud kulud. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada ELTS §-i 72 sättega, mille kohaselt on põhivõrguettevõtja võrgutasu üheks aluseks piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud 2 põhjendatud kulud, ning muuta §-i 100 lõike 1 punkti 2 sõnastust järgmiselt: 2) piirkondliku 16 koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine põhivõrguettevõtja poolt arvutatud võrgutasude kooskõlastamisel; ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel, kooskõlastamine;“ 64. Eelnõu järgi, § 1002 lõike 1 punkti 3 alusel kuulub Mittearvestatud Konkurentsiameti pädevusse koostööl põhineva Eelnõu lõige 1 ütleb juba selgelt, otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine. et punktis 3 on tegemist Konkurentsiametile jääb selgusetuks, millist süsteemikäitamispiirkonna koostööd on siinkohal mõeldud. Kas reguleerivad piirkondlike reguleerivate asutused kooskõlastavad omavahel, kuidas teha asutuste koostööga. ühiseid otsuseid koordineerimiskeskuse suhtes või kooskõlastatakse koordineerimiskeskuse teatud ettepanekut? Parema selguse huvides teeme ettepaneku § 1002 lõike 1 punkti 3 sõnastust vastavalt täiendada. 65. Seoses alates 01.01.2020 kohalduva määrusega Arvestatud (EL) 2019/943, vajavad Konkurentsiameti Eelnõu muudetud hinnangul ajakohastamist ELTS § 4 lõige 41 ja § 93 lõike 6 punkt 2, mille järgi on ametil õigus kohustada süsteemihaldurit korraldama konkursi uute tootmisvõimsuste, energiasalvestusseadmete või energiatõhusust edendavate nõudluse juhtimise meetmete loomiseks, kui ELTS § 39 lõikes 7 nimetatud aruande põhjal on süsteemi tootmisseadmete võimsuse varu väiksem tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalikust elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas sätestatud varust või kui see on vajalik keskkonnakaitse huvides uute tehnoloogiate edendamiseks. 66. Konkurentsiamet on seisukohal, et kõik eelnõuga Arvestatud. kaasnevad ELTS-i sisse viidavad tsiviilõiguslikud Eelnõu muudetud. isikute vahelised (nt suletud jaotusvõrku, energiakogukonda, aktiivset tarbijat jt) aspektid (mh vaidlusküsimuste lahendamine) tuleb selgelt eristada riikliku järelevalve alla kuuluvatest ülesannetest ja seaduse üle järelevalvet teostava haldusorgani pädevustest. Vastasel korral võib see kaasa tuua õigusselgusetuse, segaduse ning olukorra, kus isikutele ei ole tagatud selge arusaam nende õigustest (mh kaebeõiguse teostamisest) ja kohustustest. Kuna eelnõu hetkel taolisi küsimusi ei käsita ning erisusi ei sea, on eelnõu selgelt vastuolus hea õigusloome tavaga ning ameti hinnangul enne vastavsisusliste muudatuste sisseviimist seadusekõlbulik ei ole. Lähtudes eeloodust, teeb amet ettepaneku täiendada ELTS § 93 järgmise sättega: „Käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda 17 ning aktiivseid tarbijaid puudutavad võlaõigusliku küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse- või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“ Elering Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Mõistete alt puudub reguleerimisleping – Mittearvestatud. Täiendavad kommentaarid esitatud allpool. Eelnõus ei kasutata Reguleerimislepingu mõiste on täna juba kasutusel, reguleerimislepingu mõistet ning mistõttu tuleks mõiste sisu kindlasti selgeks teha. kehtiv ELTS nimetab reguleerimislepingut ühel korral 2. Eelnõu § 3 täiendatakse punktidega 12 ja 13, milles Osaliselt arvestatud. sätestatakse agregaatori ja agregeerimise mõisted. Eelnõu muudetud Elering teeb ettepaneku täiendada agregeerimise mõistet (täpsustused on lisatud käesoleva kirja manuseks olevasse eelnõu projekti). Agregeerimise juures on oluline arvestada bilansihaldurite ning bilansihalduse praktiliste probleemidega agregeerimise võimaldamisel. Eelnõu punkt 2 – sõnastusettepanekud: „12) agregaator – turuosaline, kes osutab agregeerimise teenust; 13) agregeerimine – turuosalise tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus toodetud elektrienergia elektriturul , süsteemihaldurile reservvõimsuste turul või muul paindlikkusturul müümiseks. Agregeerimine võib sisaldada erinevate bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis-või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses. 3. Oluline on sätestada agregaatori kohustused bilansi Arvestatud tagamise võimaldamiseks bilansihalduri poolt. Eelnõu muudetud Lisaks eeltoodule peaks agregaator olema kvalifitseeritud kui üks turuosaline, kuna ta osaleb oma tegevusega elektriturul. Kuivõrd bilansivastusega seotud üksikasjad on sätestatud elektrituru toimimise võrgueeskirjas, siis on vaja paralleelselt ELTS-iga muuta ka elektrituru toimimise võrgueeskirja. 4. Lisaks eeltoodule on ELTS-i ja elektrituru Arvestatud. toimimise võrgueeskirja vaja täiendada Määruse kavandit muudetud. agregeerimisega seotud andmevahetuse osas, et tagada bilansihalduse toimimine. Selleks on vajalik, et süsteemihalduril või paindlikkusteenuste platvormi operaatoril oleks võimalus saada ligipääs 18 mõõteandmetele – mõõtepunkti EIC kood, mida agregeeritakse, agregaatori nimi, agregeeritava nõusolek lähtuvalt GDPR-ist. 5. Eelnõu punkt 37, § 662 lg 7 - Võib olla sõnastatud Arvestatud. ka § 71 all, kui sinna paremini sobib, et hoida Eelnõu muudetud. võrgutasu teemad kõik ühes kohas. Paindlikkusturu arendamiseks on oluline võrguettevõtjate vaheline koostöö ning paindlikkuse suurem võimaldamine turul. Paindlikkuse eelistamiseks on oluline võrguettevõtjatele tagada, et paindlikkusteenuste ostmisega seotud kulud elektrivõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks sisalduksid võrgutasus, mistõttu teeb Elering ettepaneku täiendada ELTS § 71 võrgutasude sätet. Lisaks peab võrgutasu katma paindlikkusteenuste koordineerimisega seotud kulusid. 6. Eelnõu punkt 37, § 663 lg 4 - kustutada Arvestatud Säte eelnõust kustutatud 16 7. Eelnõu punkt 39, § 74 . Energiasalvestusüksus lg Mittearvestatud 3 - Art 54 lg 2 p a on põhivõrguettevõtjate osas Direktiivi sõnastus on puudu. Jaotusvõrgul on sama nõue art 36 lg 2 p a) kohendatud vastavaks Eesti seadusandlusele ja § 7416 katab antud teema. 8. Eelnõu punkt 39, § 7416. Energiasalvestusüksus lg Mittearvestatud 9 - Meie ettepanek on seda mitte siduda kuludega. Meie hinnangul on vajalik EU toetuste puhul võetakse see otsus näiteks KA lõpliku investeerimisotsuse poolt CBA kinnitamiseks vms. Ehk tegelikult ei defineerimine. pruugi alati olla kulusid. See sõnastus peaks olema pigem laiem kui kitsam. 9. Eelnõu punkt 41 § 821 Võrdlemisvahend - § 71 lg 8 Arvestatud on vaja ka täiendada, sest antud juhul ei sisaldu see Eelnõu muudetud võrgutasus. § 71 kohaselt kuulub võrgutasu hulka ainult seal konkreetselt viidatud andmevahetusplatvorm. 10. Eelnõu punkt 41 § 821 lg (1) Kodutarbijatel ja Arvestatud. mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane Eelnõu muudetud. elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. 11. Eenõu punkt 41 § 821 lg 2 Müüja teavitab tarbijat Arvestatud. võrdlemisvahendi kättesaadavusest elektrimüügi Eelnõu muudetud. arvel. - Siduda arvega. Vastasel juhul võib tekkida palju erinevaid lahendusi (otseturundus jms ning tekib andmete nõudmine teavitamise esitamiseks). 12. Eenõu punkt 41 § 821 lg 7 - Elektrimüüja saadab Arvestatud. oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed Eelnõu muudetud. usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning 19 süsteemihaldurile viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel.“; 13. Eelnõu punkt 42 paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse Arvestatud. sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale Eelnõu muudetud. lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega “, elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi reguleerimisleping)“; - Ettepanek nimetada seda agregeerimislepinguks, kuna reguleerimislepingu mõiste on täna kasutusel süsteemihalduri ja reguleerimispakkumusi tegeva osapoolega reguleerimisvõimsuse ostmiseks. Ehk nt agregaatoriga sõlmitud leping, aga mitte agregaatori ja tarbija vahel sõlmitud lepingule. 14. Eelnõu punkt 44 - Tarbijal on õigus sõlmida Arvestatud. reguleerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta. Eelnõu muudetud. Reguleerimislepingu sõlmimise kohta esitavad tarbija ja agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil. 15. Kehtiva ELTS § 7 lg 1 järgi on tootja Arvestatud. elektriettevõtja, kes toodab elektrienergiat ühe või Eelnõu muudetud. mitme tootmisseadme abil. ELTS § 15 lg 1 järgi on elektriettevõtja Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud juriidiline isik. ELTS § 59 jj sätete ning § 108 alusel makstakse taastuvenergia toetust tootjale. Hoolimata väljakujunenud praktikast toetuste maksmisel, ei näe seadus seega ette võimalust maksta taastuvenergia toetust füüsilistele isikutele. Eleringi hinnangul tuleb ebatäpsus seadusest likvideerida. Teeme ettepaneku sõnastada ELTS § 7 lg 1 järgnevalt: (1)Tootja on isik, kes toodab elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil. 16. Kehtiva ELTS § 55 lg 1 kohaselt, kui Mittearvestatud. tootmisseadme netovõimsus ületab 5 MW, kinnitab Nimetatud ettepanek ei ole tootmisseadme nõuetekohasust süsteemihaldur ehk seotud direktiivi ülevõtmisega. Elering AS. Otsene vastuolu RfG-ga puudub, sest määrus ei keela Komisjoni määruse 2016/631 (RfG) art 2 p 13 nõuetekohasuse kontrolli („asjaomase võrguettevõtja“ definitsioon) ja p 32 teostada ka süsteemihalduril. („lõplikku käiduteate“ definitsioon) ja art 36 lg-st 2 RfG on otsekohalduv määrus tulenev käsitlus viitab sellele, et RfG kohaselt ning seetõttu on ka viidatud kontrollib nõuetekohasust see asjaomane asjaomasse võrguettevõtja võrguettevõtja, kelle võrguga on tootmisseade kohustus kehtiv. ühendatud. Sellest lähtuvalt viitame, et ELTS § 55 lg 1 kolmas lause on RfG käsitlusega vastuolus. Teeme ettepaneku nimetatud vastuolu ELTS-is kõrvaldada. 17. Täiendavalt tõstatab Elering AS ühe pikaajalise Mittearvestatud probleemi, mis oli aastatel 2010 kuni 2014 20 reguleeritud määruses võrgueeskiri (VE). Aastatel Ei ole seotud direktiivi 2010 kuni 2014 kehtis nimelt järgnev norm: ülevõtmisega. Vajadusel tegeleme selle ettepanekuga VE § 32 lg 12 mõne järgmise ELTS eelnõu „Kui tootja ei ole liitumispunkti valmimisest alates muutmise raames. kolme aasta jooksul oma elektripaigaldist võrguga ühendanud, on liitumisleping lõppenud. Liitujale tagastatakse liitumismaksed, millest arvatakse maha võrguettevõtjal liitumisega tekkinud kulutused, ning võrgu vabanenud läbilaskevõime võõrandatakse põhivõrguettevõtja korraldataval avalikul enampakkumisel. Pakkumistuludest kaetakse võrguettevõtja liitumispunkti väljaehitamise kulud ja ülejäänud summa saab liituja, kellele kuulus liitumisõigus. Tagastatavast summast arvatakse maha liitumispunkti võõrandamise kulu, mis on 5% esialgsest liitumistasust. Kui avaliku enampakkumise tulemusi ei kinnitata, võivad turuosalised esitada võrgu vabanenud läbilaskevõime kohta võrguettevõtjale liitumistaotlusi.“ Alates 2014. aastast tunnistati vastav säte paraku tagasiulatuvalt kehtetuks ning toonases määruse muutmise seletuskirjas märgiti, et kehtetuks tunnistamine leiab aset, kuna on selgunud, et 2010- ndal aastal lisatud sätted ei täida selliselt oma eesmärki ja elektrivõrgu võimsuse pikaajalise reserveerimise (tühjalt seismise) vältimiseks on vajalik täpsem regulatsioon, mille väljatöötamiseks on juba alustatud õigusliku analüüsiga. Samuti viidati, et VE § 32 lõike 12 ja § 63 lõike 4 suhtes tekkis küsitavus selle rakendamise võimalikkuse osas rakendusaktis. Seega viidati, et nimetatud probleem tuleb määruse asemel lahendada seaduses. Elering juhib tähelepanu, kuigi praktikas esineb põhivõrguga seoses kõnealuse küsimuse reguleerimise vajadus, ei ole ELTS-i tänaseni vastavate sätetega täiendatud. Nimelt esineb Elering AS-il mitmed tootmissuunalisi liitumislepinguid, mis on sõlmitud rohkem kui kümme aastat tagasi. Samas ei ole liituja oma liitumist realiseerunud ning on küsitav, kas tootjal on üleüldse liitumislepingut võimalik kunagi täita. Seega on jätkunud elektrivõrgu võimsuse pikaajalise reserveerimise olukord, kus Elering AS peab ka järgnevate liitumispakkumiste tegemisel paratamatult olemasolevate liitumistega arvestama, 21 mis aga raskendab oluliselt järgnvate liitujate võimalusi liitumaks põhivõrguga. Rahandusministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Muuta eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS paragrahvi 18 Osaliselt arvestatud lõige 1) sõnastust järgmiselt: „(1) Kui Paragrahv 16 ja 18 sõnastus jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 Euroopa Komisjoniga tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või läbiarutatud ja kooskõlastatud. nõukogu liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“ Seletuskirjas on viidatud, et muudatus on vajalik täitmaks elektrienergia siseturu direktiivist (EL) 2019/944 tulenevat nõuet. Viidatud direktiivi artikkel 35 punkt 2 sätestab, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja osaks olev jaotusvõrguettevõtja peab olema muust, jaotamisega mitteseotud tegevusest nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemises sõltumatu. Punkti 2 alapunkt c täpsustab: „Eelkõige peab see võimaldama emaettevõtjal kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane rahastamiskava või samaväärne dokument ning määrata kindlaks oma tütarettevõtja võlgade ülempiir“. Sama alapunkt c lisab, et tagatud peab olema emaettevõtja õiguste kaitse seoses majandusliku ja juhtimisalase järelevalvega tütarettevõtja varalise tasuvuse üle. Praeguse eelnõu sõnastusettepaneku järgi ei ole direktiivi artikli 35 punkti 2 alapunkti c nõuete täitmine kuidagi võimalik ning Rahandusministeerium ei saa sellega nõustuda. Seadus peab võimaldama aktsionäriõiguste teostamise ka vertikaalselt integreeritud ettevõtete puhul ning elektritootja valitseva mõju kuritarvitamise ennetamiseks võib lahenduseks olla jaotusvõrguettevõtja emaettevõttest sõltumatute nõukogu liikmete kaasamine. Sel eesmärgil on 12.02.2020 ainuaktsionär Eesti Energia AS-le omaniku ootustes muuhulgas nõudnud jaotusvõrguettevõtja nõukogusse ühe sõltumatu liikme nimetamist. 22 2. Lisada eelnõu § 1 järgmine punkt: Osaliselt arvestatud. 142 laadimistaristu - laadimispunktide kogum koos Eelnõu muudetud seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. 3. Täiendada eelnõu §1 p 39 viisil, mis võimaldaks Osaliselt arvestatud. jaotusvõrguettevõtjal teostada turutesti Eelnõu muudetud laadimistaristu kohta tervikuna, mitte vaid üksikute laadimispunktide kaupa ning ka võõrandada terviklikku laadimistaristut 4. Lisada eelnõusse säte, mis täiendaks ElTS §39 lg-t Arvestatud 1 selliselt, et põhivõrguettevõtjale oleksid seatud Vt. § 66 lg 12, 13 ja §663 lg 3 elektrienergia siseturu direktiivi artiklis 51 sätestatud kohustused ning ühtlasi tagada direktiivis nõutud mittediskrimineeriv käitumine turuosaliste suhtes ja läbipaistev sagedusega mitteseotud tugiteenuste hankemenetlus. 5. Sealhulgas peame vajalikuks laiendada eelnõu § 1 Arvestatud punkti 37 asendades sõna Eelnõu muudetud „tasakaalustamisteenused“ terminiga „sagedusega mitteseotud teenused“, kuna elektrienergia siseturu direktiiv reguleerib põhivõrguettevõtja kohustusi laiemalt kui vaid tasakaalustamisteenused. 6. Täiendavalt lisada eelnõusse punkt, millega Osaliselt arvestatud täiendatakse ElTS §663 uue lõikega 8 järgmises ELTS keelab diskrimineerimist sõnastuses: ja kohustab võrdset kohtlemist. (8) Põhivõrguettevõtja ei tohi rakendada tootmisseadmetele tingimusi, mis kohustaks tootmisseadmeid pakkuma põhivõrguettevõtjale tugiteenuseid tasuta või diskrimineeriva tasu eest. 7. Muuta eelnõu juures olevat majandus- ja Printsiip arvestatud taristuministri määruse „Elektrituru toimimise Direktiiv nõuab sellist võrgueeskiri“ eelnõu paragrahv 29 lõiget 1 lähenemist, seega ei saa viidatud järgnevalt: lauset maha võtta. Täpsustame “(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu sõnastust määruse menetlemise katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne käigus. leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.”. Lõike teise lause kustutamine on vajalik, kuna puudub selgitus, kuidas on defineeritud kollektiivsed vahetamiskavad ning millised uued õigused ja kohustused selle instrumendiga kaasnevad. 8. Täiendada eelnõu §1 punkti 5 selliselt, et Arvestatud salvestatud elektrienergia võrku andmine või Eelnõud muudetud võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamine oleks vabastatud võrku antud elektrienergia mõõdetud andmete põhistest tasudest. 23 9. Täpsustada, kas eelnõu §1 punkti 5 Arvestatud „elektripaigaldis“ definitsioon hõlmab enda alla ka Eelnõu muudetud salvestusüksuseid. Kui mitte, siis palume definitsiooni laiendada, et see kataks ka salvestamiseks kasutatavaid seadmeid. 10. Palume seletuskirjas hinnata ja täpsustada, kas Mitte arvestatud eelnõu §122 jõustumisel võib Eesti suuremates Kogukondadele ei anta õigust linnades tekkida motivatsioon luua KOV-i või hakata jaotusvõrguettevõtjateks. asumiseltside poolt energiakogukondi, mis Suletud jaotusvõrgu definitsioon suudavad pakkuda jaotusvõrguettevõtja jääb muutmata. hinnakirjast odavamat elektri jaotamise teenust põhjusel, et jaotusvõrguettevõtja pakutava teenuse hinnad kujunevad tihe- ja hajaasustuses teenuse pakkumiseks vajalike kulude keskmisena. Lisada seletuskirja hinnang selliste arengute toimumisele ning majanduslikud mõjud Elektrilevi Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. 1. Elektrienergia salvestamisega seonduv. Arvestatud Ettepanek on määratleda mõiste „salvestamine“ Seletuskirja muudetud järgmiselt: elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrivõrgus, kui eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia müümine elektriturul. Oluliseks kriteeriumiks tuleb pidada salvestatud elektrienergia müümist elektriturul. Salvestusüksus ei pruugi olla üksnes elektrivõrgu üksus. Salvestamine võib toimuda ka turuosaliste elektripaigaldistes, sh elektriautode akudes. Määratlus ei pea hõlmama lühiajaliste pingemuutuste korvamiseks mõeldud lahendusi (sisaldavad näiteks UPS-i või superkondensaatoreid). Seetõttu on otstarbekas sisustada salvestusüksuse mõiste järgnevalt: Üksus, millega salvestatakse elektrienergiat. Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud seadmeid. 2. 2. Elektritranspordi laadimisega seonduv. Osaliselt arvestatud. Ettepanek on lisada laadimispunkti mõistele Eelnõu muudetud laadimistaristu mõiste: Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud 24 laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. Mõiste lisamine võimaldab jaotusvõrguettevõtjal ka siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest tulenevaid kohustusi paremini täita. Laadimistaristu tervikuna käsitlemine võib olla otstarbekas tehnilisi ja teatud üleriigilisi eesmärke silmas pidades. Sellest lähtuvalt on täiendatud ka peatükis „Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad“, avaliku konsultatsiooniga ja laadimispunktide võõrandamisega seotud sätteid: (3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimistaristu avalikul enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna. (4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku laadimistaristu võõrandamiseks avaliku enampakkumise. 3. 3. Mõistete „elektriettevõtja“, Mittearvestatud „jaotusvõrguettevõtja ning „suletud jaotusvõrgu Otseliiniga seonduv ettevõtja on ettevõtja“ sisustamine. juba seaduses sisustatud (vt. Ettepanek on elektriettevõtja määratlusse lisada ELTS § 9). Muu jääb muutmata. tegevus „otseliini kaudu elektrienergia edastamine“ ning sõnastada järgnevalt: Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, otseliini kaudu elektrienergia edastamise, jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega. Ettepanek on jaotusvõrguettevõtja mõiste sisustada järgnevalt: …on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja jaotusvõrgu vajaduspõhise arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega. 25 Eelnõus jaotusvõrguettevõtja mõistes nimetatud käitamine ja hooldamine kuulub olemuslikult seadme ohutuse seaduse valdkonda. ELTS-i kehtivas redaktsioonis on kasutusel suletud jaotusvõrgu kui eseme mõiste. Samas on selles ning ka eelnõus jäänud määratlemata suletud jaotusvõrgu ettevõtja mõiste ning täpsustamata sellise ettevõtja õigused ja kohustused ning see, kuidas need suhestuvad tegevusloaga võrguettevõtja tegevusloa tingimustega, eriti kuna vaadeldavas eelnõu versioonis on märkimisväärselt laiendatud suletud jaotusvõrgu kasutusala energiakogukondade vaates. Selles kontekstis võidakse suletud jaotusvõrgu kaudu hakata elektriga varustama ka füüsilisest isikust tarbijaid. Eeltoodu võib kaasa tuua suletud jaotusvõrguga ühendatud turuosaliste varustuskindlusega ja võrguteenuse osutamise jätkuvusega seotud probleeme. Elektrilevi teeb selle ära hoidmiseks ettepaneku täiendada vastavalt „jaotusvõrguettevõtja“ mõistet või tuua sisse eraldi mõiste „suletud jaotusvõrgu ettevõtja“, koos sellise ettevõtja kohustuste ja õigustega. Oluline on märkida, et Soome elektrituruseaduses on suletud jaotusvõrgu kasutusala üsna kitsalt piiritletud, välistades näiteks sellisest võrgust tarbijakaitseseaduses määratletud tarbijate elektriga varustamise. Samuti on suletud jaotusvõrgu ettevõtjate tegevusulatus selgelt kirjeldatud tegevusloa omamise nõude kaudu. 4. 4. Energiakogukondadega seonduv Osaliselt arvestatud Nagu eespool märgitud, on eelnõu järgi Suletud jaotusvõrgu mõiste jääb energiakogukondadel võimalik kasutada oma muutmata. Vt. § 64 lg 16. liikmete elektrienergiaga varustamiseks suletud jaotusvõrku. Lisaks võivad energiakogukonna liikmeks olla ka juriidilised isikud. Eelnõu kohaselt on kogukonna lubatavate tegevusalade hulgas ka elektrienergia jaotamine suletud jaotusvõrku kasutades. Pikaajaline varustuskindluse tagamine ja võrguteenuse osutamise jätkusuutlikkus ei pruugi sel juhul olla tagatud. Kõige selle taustal peab Elektrilevi selguse huvides ja otstarbekaks lisada täiendada paragrahvi 64 lõikega 16 järgnevas sõnastuses: Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras. 26 Kogukonna liikme kogukonnast välja astumise sätteid soovitab Elektrilevi täpsustada järgmiselt: Energiakogukonna liige võib energiakogukonnast välja astuda, teatades väljaastumise soovist energiakogukonnale ette vähemalt kuus kuud. On ebaselge, millistel tingimustel ja viisil välja astumine toimuda saab ning millised õigused ja kohustused osapooltele jäävad. Teades, et tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjal on kohustus tagada oma teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamine, on selgusetu, kuidas toimub väljaastunud liikme elektriga varustamise jätkamine ning kes katab vastavad kulud. Ka sellega seoses peab Elektrilevi asjakohaseks lisada eelpool toodud säte: Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras. 5. 5. Energiasalvestusüksust omavale aktiivsele Arvestatud tarbijale tasude rakendamine. Eelnõu ja seletuskiri muudetud Eelnõu järgi energiasalvestusüksust omavale aktiivsele tarbijale ei kohaldata topelt tasusid, sealhulgas võrgutasusid, nende valdusesse jääva salvestatud elektrienergia eest ja võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel. Nimetatud sättes jääb ebaselgeks, millises kontekstis sõna „topelt“ kasutatakse, praktikas on see ilmselt aktuaalne võrgutasude vaates. Elektrilevi teeb ettepaneku sõnastada nimetatud säte järgmiselt: Aktiivne tarbija maksab edastamistasu elektrienergia võrgust tarbimise eest, kuid salvestatud elektrienergia uuesti võrku andmise eest edastamistasu ei rakendata. 6. Eelnõu punkt 2: Mittearvestatud 13) agregeerimine – juriidilise isiku tegevus, mille Direktiiv lubab olla agregaatoril käigus ühendatakse paljude tarbijate nii füüsiline kui juriidiline isik tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks või ostmiseks; 7. Eelnõu punkt 3 - 61) elektribörsi hinnaga leping – Arvestatud ettepanek mõiste kustutada Säte eelnõust kustutatud 8. Eelnõu punkt 5 83) elektrienergia salvestamine – Arvestatud sõnastusettepanek - elektrienergia muundamine Eelnõu muudetud salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia 27 lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrivõrgus ning eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia müümine elektriturul. Salvestamine võib toimuda ka turuosaliste elektripaigaldistes. Määratlusest peaksid välja jääma lühiajaliste pingemuutuste korvamiseks mõeldud lahendused (nt UPS). Tegemist ei ole üksnes lühiajalise salvestusega. Salvestamine saab lisaks eriseadmetele toimuda ka el.autode laadijates, mis on tarbijate elektripaigaldised V2G laadijad. Tegemist on sellise salvestusüksusega, mis ei ole elektrivõrgu üksus. 9. Eelnõu punkt 84) energiasalvestusüksus –üksus, Arvestatud millega salvestatakse elektrienergiat (Siin tuleks Eelnõu muudetud küll vältida seost elektrivõrguga, salvesteid võib ka vedada mikrovõrku). Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud seadmeid.; Kas mõistet kasutatakse üksnes siis, kui on võrgu osa? Mis on mõistete „elektrivõrk“ ja „võrk“ vahe? Direktiivis on elektrivõrgus üksus, kus salvestatakse energiat. Inglise keeles: energy storage facility’ means, in the electricity system, a facility where energy storage occurs. ELTSis on seda tõlgendatud kui elektrivõrgu osa. Kas see on elektrivõrgu osa või siis ka tarbija elektripaigaldis? 10. Eelnõu punkt 6, 93) horisontaalselt integreeritud Arvestatud ettevõtja – ettepanek mõiste kustutada Eelnõu muudetud 11. Eelnõu punkt 7 § 3 - ettepanek täiendada punktiga Osaliselt arvestatud 142 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. 12. Eelnõu punkt 8, 152) mikroettevõtja – ettepanek Arvestatud mõiste kustutada Eelnõu muudetud 13. Eelnõu punkt 9 201) paindlikkusteenus – Arvestatud sõnastusettepanek: teenus, mis vähendab Eelnõu muudetud kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt, kaasates elektriturule taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi või energiasalvestusega tegelevaid 28 ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi; 14. Eelnõu punkt 10 - Sellega on kavandatud suletud Osaliselt arvestatud jaotusvõrgu mõistet laiendada Suletud jaotusvõrgu mõistet ei energiakogukondadega ning sellest johtuvalt muuda aga Elektrilevi pakutud võidakse suletud jaotusvõrgu kaudu varustada ka säte on muudetud kujul § 64 lg kodutarbijaid. Samas on jäänud kirjeldamata 16. suletud jaotusvõrgu ettevõtja tegevusega seotud raamistik. Seletuskirja lk.9 Neil peab olema lubatud turul tegutseda võrdsetel tingimustel ja konkurentsi moonutamata ning neile peaksid proportsionaalselt ja mittediskrimineerival viisil kohalduma samad õigused ja kohustused kui teistele turul olevatele elektriettevõtjatele. Neid õigusi ja kohustusi tuleks kohaldada vastavalt nende rollile, näiteks tarbija, tootja, müüjana, edastajana või agregaatorina. „Õigused ja kohustused“ on tingivas kõneviisis. Sellega võib nõustuda, kui viia sisse (§64?) Elektrilevi poolt eelnevalt pakutud säte: Kui isik on pärast alates 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga võrguettevõtja võrk, kohustub isik taotlema tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras. 15. Eelnõu punkt 11 - Keeleliselt on mõiste sisu Osaliselt arvestatud ebaselge. Selles kontekstis jääb teenuse sisu Eelnõu muudetud arusaamatuks. Sõnastusettepanek - 223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida kasutab võrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks 16. Eelnõu punkt 13 – sõnastusettepanek 233) Mittearvestatud tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse Lepingu olemasolu vajadus muutmine tarbijate nõusolekul, mis seisneb katab tarbija nõusoleku ära. tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks tarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikkli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142) 29 artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist; 17. Eelnõu punkt 13 234) tarkvõrk – ettepanek mõiste Arvestatud kustutada Eelnõu muudetud 18. Eelnõu punkt 14 262) tugiteenus – Mittearvestatud sõnastusettepanek: teenus, mis on vajalik ülekande- Käitamine on sobivam, sest siin või jaotusvõrgu talitluseks, sealhulgas on mõeldud paigaldatud tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud elektriseadmete ja -võrkude töös tugiteenus, välja arvatud koormuse juhtimine; hoidmist. 19. Eelnõu punkt 14 263) täielikult integreeritud Mittearvestatud võrgukomponent – Direktiivis esitatud sõnastuse sõnastusettepanek: võrgukomponent, sealhulgas muutmise osas meil nii suurt salvestusüksus, mis on integreeritud ülekande- või kaalutlusruumi pole. jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada ülekande- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja koormuse juhtimine;“ 20. Eelnõu punkt 15 301) võrgukasutaja – Mittearvestatud sõnastusettepanek: füüsiline või juriidiline isik, kes Võrgukasutaja muudetud tarnib või võib tarnida elektrienergiat ülekande- võrguühenduse kasutajaks ning või jaotusvõrku või kellele tarnitakse või võidakse tõstetud § 66 lg 11. tarnida ülekande- või jaotusvõrgust elektrienergiat; 21. Eelnõu punkt 16 331) võrkudevaheline ühendus – Arvestatud Ettepanek mõiste kustutada Eelnõu muudetud. Vt. § 66 lg 13 22. Eelnõu punkt 17 341) väikeettevõtja – Arvestatud Ettepanek mõiste kustutada Eelnõu muudetud. Vt. § 44 lg 11 23. Eelnõu punkt 18 sõnastusettepanek – Mittearvestatud 35) ülekandmine - elektrienergia edastamine Sellisena on direktiiv sõnastatud vastastikku seotud ülikõrgepinge- ja ning siin meil kaalutlusruumi kõrgepingevõrkudes, kuid mitte tarnimine pole 24. Eelnõu punkt 21 sõnastusettepanek - Mittearvestatud Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes Otseliiniga seonduv ettevõtja on toodab elektrienergiat, tegeleb ülekandmise, juba seaduses sisustatud (vt. otseliini kaudu elektrienergia edastamise, ELTS § 9). jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega.“; 25. Eelnõu punkt 22 - Selle termin alla ei lähe suletud Mittearvestatud jaotusvõrguettevõtja mõiste. Lisaks ei ole suletud Ei ole seotud direktiivi jaotusvõrguettevõtja kohustusi ega õigusi ülevõtmisega sisustatud. Direktiiv: Suletud jaotusvõrke käsitatakse käesoleva direktiivi tähenduses jaotusvõrkudena. Sõnastusettepanek - Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja jaotusvõrgu vajaduspõhise arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega 30 29) võrk - seadmed ja komponendid, mis on omavahel ühendatud funktsionaalselt terviklikuks ehitiseks, mis on ette nähtud võrguteenuse osutamiseks. Võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi; 30) suletud jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes vastutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise, edastatud elektrienergia koguste mõõtmise ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega. Suletud jaotusvõrguettevõtjale kohalduvad seaduse §-d … Lisaks on oluline sisustada suletud jaotusvõrguettevõtja võimalikud kohustused (näiteks suletud jaotusvõrguga ühendatud tootmismooduli nõutekohasuse tõendamine) 26. Eelnõu punkt 23 § 121. Aktiivne tarbija Arvestatud. Lõige 2 punkt 5 - Need õigused on antud juba ka Eelnõu muudetud. teiste seadustega, ei ole põhjust siin neid korrata. 27. Eelnõu punkt 23 § 121. Aktiivne tarbija Mittearvestatud. Lõige 3 - haldamine on planeerimine, ohje ja seire Tegemist direktiivi sättega, - ehk intellektuaalne töö paigaldamine on füüsiline mistõttu peab seda ELTS-s töö. Rolli ei saagi ju delegeerida, delegeerida saab kajastama. tegevusi. Seda tõsiasja ei ole vaja seadusesse kirjuatda. 28. Eelnõu punkt 23 § 121 Aktiivne tarbija Osaliselt arvestatud Lõige 5 sõnastusettepanek: Aktiivne tarbija maksab Eelnõu ja seletuskiri muudetud. edastamistasu elektrienergia võrgust tarbimise eest, kuid salvestatud elektrienergia uuesti võrku andmise eest edastamistasu ei rakendata. 29. Eelnõu punkt 23 § 121 Aktiivne tarbija Mittearvestatud. Lõige 6 – ettepanek lõige kustutada Tegemist direktiivi kohustusega, kuna mingit komplekspaindlikusteenuse mõistet ei mistõttu peab seda ELTS-s ole, siis ei on kõik paindlikusteenused iseseisvad ja kajastama. ei eristata, kas neid osutatakse üheagselt või mitte. 30. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Osaliselt arvestatud Lõige 1 punkt 3 - Juhul, kui ELV ettepanekut § 64 Eelnõu muudetud. Vt. § 64 lg 16. osas sisse ei võeta, siis on mõistlik loetelust eemaldada jaotamine või lisada jaotamisele ka ülekandmine energiakogukonna poolt osutatavate teenuste hulka. Väga oluline on sel juhul lahti seletada jaotamise mõiste. §64 ettepanek (vt all): Kui isik on pärast alates 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga võrguettevõtja võrk, kohustub isik taotlema tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras. Kui energiakogukond tegeleb elektri jaotamisega, 31 siis kuidas saab järgmise lõike alusel liige kogukonnast välja astuda? Sätestamata on kogukonna (arendus) kohustus(ed) liikmete ees? 31. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Osaliselt arvestatud Lõige 2 - Jaotusvõrguettevõtjal on kohustus oma Eelnõu muudetud teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamise jätkamine tagada? Kes katab kulud? Puuduvad põhimõtted, kuidas välja astumine toimuda saab – millistel tingimustel, millise etteteatamise ajaga ja viisil, millised õigused ja kohustused jäävad osapooltele? Võrguteenuse edasise osutamisega seonduv on reguleerimata. Selge ei ole kogukonna vastutus, samaselt suletud jaotusvõrgu ettevõtjaga. 32. Eelnõu punkt 23 § 122. Energiakogukond Mittearvestatud Lõige 6 - Energiakogukond ei ole bilansihaldur. Ta Direktiiv lubab peab bilansihalduri valima, kuid selleks ise olla ei energiakogukonnal olla saa. bilansihaldur 33. Eelnõu punkt 24 - Ettepanek ühtlustada Mittearvestatud võrgueeskirjas olevate tootmismoodulite Muudatus ei ole seotud direktiivi kategooriatega. ülevõtmisega 34. Eelnõu punkt 33 § 422. Tarbimiskaja agregeerimise Arvestatud kaudu Eelnõu muudetud. Lõige 3 – sõnastusettepanek: Võrguettevõtja kehtestab kooskõlastatult Konkurentsiametiga turuosaliste elektriturul tarbimiskajas osalemise tehnilised nõuded, arvestades elektrituru tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust. 35. Ettepanek lisada eelnõule paragrahvi 64 täiendav Osaliselt arvestatud lõige 16 järgnevas sõnastuses: Vt. § 64 lg 16. (16) Kui isik on pärast 2003. aasta 1. juulit ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik tegevusloaga võrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist kehtivas korras; Jaotusvõrguettevõtjal on kohustus tagada oma teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamine ka neile isikutele (sh juriidilistele), kes on välja astunud suletud jaotusvõrgust, energiakogukonnast või mõnest ebaseaduslikult rajatud võrgust (nt kinnisvaraarendajate näitel). Jaotusvõrguettevõtjal on kohustus tagada turuosalistele ühendus võrguga ning seega on oluline reguleerida, et liitumine toimub sellisel juhul võrdselt teiste turuosalistega. 36. Eelnõu punkt 35 sõnastusettepanek – Osaliselt arvestatud „Ülekandevõrguettevõtja ei tohi keelduda uue Eelnõu muudetud. Vt. § 65 lg 31. elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse 32 võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piirangud.“; Direktiiv: Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piirangud, näiteks ülekandevõime piiratus põhivõrgu kaugemas osas. Põhivõrguettevõtja esitab vajaliku teabe. 37. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Mittearvestatud Lõige 1 – sõnastusettepanek: Direktiivi sõnastus on erinev Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga koostööd võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks siseriiklikul elektriturul. Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab põhivõrguettevõtjaga jaotusvõrgu ressurssidel (Kas silmas on peetud tootmist ja tarbimist?) põhinevate paindlikkusteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485 artikliga 182. 38. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Osaliselt arvestatud Lõige 4 – sõnastusettepanek: Jaotusvõrguettevõtja Eelnõu muudetud kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise nõuded Konkurentsiametiga 39. Eelnõu punkt 37 § 662. Paindlikkusteenused Osaliselt arvestatud Lõige 5 – sõnastusettepanek: Käesoleva paragrahvi Eelnõu muudetud lõikes 2 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui Konkurentsiamet on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. 40. Eelnõu punkt 38 – ettepanek lõige kustutada Mittearvestatud Direktiivi säte 41. Eelnõu punkt 39 § 7415. Elektrisõidukite Mittearvestatud. laadimispunkt lõige 1 - Õigusselguse huvides peab Sellist koostööd tehakse ka teiste turuosaliste ja termin olema defineeritud. ettevõtetega. Kas on vajalik jätkuvalt seda esile Ühtlasi on tegemist direktiivi tuua? Või tuleb laadimispunkte terminiga, mistõttu peab seda omavate/arendavate/käitavate/haldavate ELTS-s kajastama. ettevõtjatega teha teistsugust koostööd ja kõrvale kalduda võrdse kohtlemise printsiibist? 42. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud. laadimispunkt lõige 3 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või 33 laadimistaristu avalikul enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna. Siinkohal võiks olla sätestatud võimalus laadimispunktide kogumis võõrandamine. See peaks olema jaotusvõrguettevõtja enda valik, kas võõrandada laadimispunktid ükshaaval või kogumis. 43. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud. laadimispunkt lõige 4 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut. Sellisel juhul tuleb vaadata iga laadimispunkti eraldi, tänases olukorras on neid 167 tk. Kas jaotusvõrguettevõtja peab iga 5.a järel hindama, kas üksikud laadimispunktid on atraktiivsed? 44. Eelnõu punkt 39 § 7415 Elektrisõidukite Osaliselt arvestatud. laadimispunkt lõige 5 – sõnastusettepanek: Eelnõu muudetud Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku laadimistaristu võõrandamiseks avaliku enampakkumise. 45. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud lõige 3 – Direktiiv: Kui energiasalvestusüksused on Sätte lisamise vajadus tuleneb täielikult integreeritud võrgukomponendid, mida ei otseselt direktiivist kasutata tasakaalustamiseks ega ülekandevõime piiratuse juhtimiseks, siis ei peaks reguleeriva asutuse nõusoleku korral võrguettevõtjaid allutama sama rangetele energiasalvestusüksuste omamise, arendamise, haldamise ja käitamise piirangutele. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla sellised energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida. Direktiivis toodud näitlik loetelu ei ole piirav, kuid silmas tuleb pidada, et täielikult integreeritud võrgukomponendi puhul ei ole vajalik Konkurentsiameti eraldiseisvat otsust. 34 46. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud lõige 3 punkt 2 - See on juba täielikult integreeritud Sätte lisamise vajadus tuleneb komponendi tunnus. otseselt direktiivist 47. Eelnõu punkt 39 § 7416 Energiasalvestusüksus Mittearvestatud lõige 4 - Punktil puudub praktiline väärtus, kui Sätte lisamise vajadus tuleneb tegemist on täielikult integreeritud otseselt direktiivist võrgukomponendiga. 48. Eelnõu punkt 47 sõnastusettepanek - Füüsilisest Osaliselt arvestatud isikust turuosalisele edastatakse käesoleva Eelnõu muudetud. paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade kirjalikult või elektroonilise sidevahendiandmeid või kontaktandmeid kasutades 49. Eelnõu punkt 50 – ettepanek lõige kustutada Mittearvestatud Sätte lisamise vajadus tuleneb otseselt direktiivist Eesti Gaas Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Eelnõuga tuuakse EltSi sisse aktiivse tarbija Osaliselt arvestatud regulatsioon (planeeritavad § 3 p 14,§ 121). Eelnõu muudetud Planeeritava § 121 lg 2 punktist 5 nähtub, et aktiivsetele tarbijatele rakendatakse võrgutasusid, milles arvestatakse eraldi võrku saadetud elektrit ja võrgust tarbitud elektrit. Seni ei ole iseseisvalt elektrienergiat tootnud või otseliini kaudu toodetud elektrit võrku edastanud tarbijatele võrgutasusid selliselt rakendatud. Leiame, et taoliste tasude kehtestamisel tuleb vältida tagasiulatuvaid muudatusi juba olemasolevates tootmisseadmetes toodetud elektri tootjate ja tarbijate suhtes. Meie hinnangul mõjuks see laastavalt riigi taastuvenergia sektori investeeringukliimale. Olemasolevate tootmisseadmetega elektrienergia tootjatel ja sellise elektrienergia tarbijatel oli investeeringu otsustamise hetkel õigustatud ootus olemasolevale võrgutasude süsteemile. Tootmissuunaliste võrgutasude kehtestamine oleks oluline koormav muudatus võrgutasude süsteemi põhimõtetes. Aktiivsete tarbijate poolt võrku saadetud elektri võrgutasude põhimõtete väljatöötamisel tuleks kindlasti arvestada riigi kliimapoliitika eesmärkide täitmisega. Fluktueerivate loodusressursside (nagu päike) kasutamisel elektritootmisel, on tootmise ja tarbimise tasakaalu saavutamine just kodu- ja väiketarbijate puhul keeruline. Täiendavad tootmissuunalised võrgutariifid vähendavad selliste tarbijate stiimulit ja huvi elektri 35 hajatootmisega tegeleda. Meie hinnangul tuleks ka edasiulatuvalt kehtestada erand väikestele tootjatele, kelle tootmisseadme netovõimsus on kuni 50 kW, arvestades nende vähest mõju võrgu üldkuludele. Pigem on hajatootmise üldine mõju positiivne. Süsteemselt hajutatud elektritootmine omab toetavat mõju elektrivõrgu talitlusele ja efektiivsusele. Hajatootmine vähendab võrgukadusid ning toetab jaotusvõrku tiputarbimise ajal. Lisaks aitab vähendada vajadust teha investeeringuid jaotusvõrgu läbilaskevõime suurendamiseks. Sellest lähtuvalt tuleks läbi viia analüüs, selgitamaks välja millises mahus omavad aktiivsed tarbijad positiivset mõju võrgu talitlusele. Analüüsi tulemusel tuleks määratleda piirmäär (aktiivsete tarbijate osakaal jaotusvõrguga liidetud tootmisvõimsustest), mille saavutamisel hakatakse tootmissuunalisi tariife aktiivsetele tarbijatele rakendama. Näiteks Portugalis on selliseks piirmääraks seatud 3%. 2. Mõningaid küsimusi tekkis seoses kodanike Osaliselt arvestatud energiakogukondadega (planeeritav 122), mistõttu Seletuskiri muudetud palume selle idee seletuskirjas rohkem lahti seletada. Kuna kodanike energiakogukonna näol on tegemist uue moodustisega, siis palume seletuskirjas täpsemalt välja tuua, kas kodanike energiakogukonnaks saab lugeda vaid kindlas piirkonnas tegutsevat juriidilist isikut või ei pea kogukonna tegevus olema kuidagi mõne piirkonnaga seotud. Oleme aru saanud, et kodanike energiakogukond või tegutseda nii uute, kui ka juba olemasolevate varade baasil. See on eriti aktuaalne elektrienergia tootmisega ja jaotamisega tegelemisel. Palume seda seletuskirjas lähemalt selgitada. 3. Eelnõuga täiendatakse EltSi §-ga 7415. Tervitame Arvestatud mõtet, mille kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal Konkurentsiamet võib kohustus laadimispunkti panemiseks avalikule tingimuste kooskõlastamisel enampakkumisele. Et välistada ebamõistlikke arvesse võtta elektrisõidukite enampakkumise tingimusi, teeme ettepaneku laadimispunkti või lisada, et enampakkumise alghind peab olema laadimispunktide kogumisse mõistlik. Näiteks lähtuma vara bilansilisest tehtud investeeringu väärtusest. jääkväärtust. 4. Eelnõuga luuakse uus § 821, mis reguleerib Mittearvestatud võrdlemisvahendit. Leiame, et viidatud § lg-ga 7 on Võrdlemisvahend peab olema mindud kaugemale direktiivis nõustust, kuna on kättesaadav kõigi jaoks, et kohustatud elektrimüüjat edastama oma kõigi võrrelda pakkumisi, seal hulgas 36 pakutavate elektripakettide andmed. Kuna kodutarbijatele ja paragrahvi ja direktiivi eesmärk on anda teavet mikroettevõtjatele peab olema kodutarbijatele ja mikroettevõtjatele, siis ilmselgelt võrdlusvahend tasuta ei saa kohustus hõlmata kõiki pakette. Samas ei juurdepääsuga. peaks ka kodutarbijate ja mikroettevõtjate puhul Direktiivi kohaselt tuleb tagada, olema kohustust edastada kõiki pakutavaid pakette, et vähemalt üks vahend annab müüjal peaks olema valikuvõimalus. Direktiivist ülevaate kogu turust. „kõigi“ pakettide info edastamise kohustust ei tule, seega palume jätta see sõna eelnõust välja. Lisaks juhime tähelepanu, et samas lõikes on esitatud kohustus esitada teave võrdlemisvahendi käitajale ja süsteemihaldurile, kuid § 39 lg 9 kohaselt ongi süsteemihaldur ise võrdlemisvahendi käitaja. 5. Soovime teha mõned ettepanekud ka eelnõu Arvestatud. terminoloogia kohta. Eelnõus on mõnel juhul Eelnõu muudetud defineeritud termineid, mida eelnõu tekstis ei kasutata, nt terminid „horisontaalselt integreeritud ettevõtja“, „sidusettevõtja“ ja „väikeettevõtja“. Definitsiooni andmise ainuke eesmärk on selgitada tekstis kasutatud terminit. Seetõttu soovitame viidatud mõisted välja jätta. 6. Lisaks on Eesti Gaasil ettepanek täiendada Mittearvestatud eelnõud EltS § 59 lg 25 muudatusega. Viidatud sätte Ei ole seotud direktiivi kehtiva sõnastuse kohaselt võib tootja alla 50 kW ülevõtmisega elektrilise võimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest saada elektri tootmise eest toetust juhul, kui elektrienergiat toodetakse hiljemalt 2020. aasta 31. detsembril ning asjakohase tootmisseadme rajamiseks ei ole tootja saanud riigilt investeeringutoetust. Tootmisseadmete planeerimisel ja ehitamisel sõltub tootja suurel määral võrguettevõtete võimekusest vajalike mõõtepunktide väljaehitamisel. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku võtta arvesse toetuse määramisel tootmisseadme valmimistähtaega sõltumata võrguliitumise valmimise ajast, ehk elektrienergia tootmise nõude asemel kasutada põhimõtet, et tootmisseade peab olema võimeline elektrienergiat tootma. Sama põhimõtet kasutati ka kuni 1 MW tootmisseadmete puhul. Arvestades, et Eestile antud riigiabi loas puudub viide kuni 50 kW tootmisseadmete eraldiseisvale käsitlusele, on meie ettepanek suurendada EltS § 59 lg 25 piirmäära. Võttes arvesse Eesti keskmisi äriettevõtteid oleks mõistlik piir vähemalt 200 kW, et katta arvestaval määral selliste ettevõtete energiatarbimist taastuvenergiaga. 37 Eestis taastuvenergiat tootvate seadmete rajamine on edukalt hoogu kogunud, kuid arvestades toetuse peatset lõppemist, lõppeks seadmete rajamine alates 2021 peaaegu täielikult. Inimeste teadlikkus on aga alles sel aastal oluliselt tõusnud. Seega aitaks taastuvenergia tootmist Eestis oluliselt suurendada toetuse tähtaja edasilükkamine. Palume kaaluda riigiabiloa, ja sellest tulenevalt ka EltS § 59 lg 25 muutmist selliselt, et toetust makstakse kuni 31.12.2023. 7. Täiendavalt teeme ettepaneku vähempakkumisele Mittearvestatud pandava taastuvenergia tootmise toetuse koguse Ei ole seotud direktiivi suurendamiseks. Alla 1 MW tootmisseadmete ülevõtmisega rajamise iga-aastane maht ei ole proportsioonis riigi taastuvenergia eesmärkidega. Vähempakkumise mahtu tuleks oluliselt suurendada, arvestades, et vähempakkumisel kujuneb toetuse määr madalamaks kui seni kehtiv toetusmäär. Samamoodi tuleks riigi jaoks parima tulemuse saavutamiseks pikendada tähtaega vähempakkumisel edukaks kuulutatud pakkujate tootmisseadmete valmimise osas. Eriti positiivset mõju omavad sellised energiasektori projektid hetke kriisiolukorrale ning aitavad sellest taastumisel. Eesti Elektritööstuse Liit Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Elektrituru seaduse mõistete selgem sisustamine. Osaliselt arvestatud. Liit teeb ettepanekud eelnõu terminoloogia ja Eelnõu muudetud mõistete kohta, mis vajaksid selgemat sisu või eelnõu tekstist välja jätmist. Eelnõus on määratletud mõisteid, mida eelnõu tekstis ei kasutata: „horisontaalselt integreeritud ettevõtja“, „sidusettevõtja“ ja „väikeettevõtja“. Seetõttu soovitame antud mõisted võimalusel eelnõust välja jätta. Samas on vajalik mõistete „elektriettevõtja“, „jaotusvõrguettevõtja“ ning „suletud jaotusvõrgu ettevõtja“ täpsem sisustamine eelnõus, sest näiteks eelnõus jaotusvõrguettevõtja mõistes nimetatud käitamine ja hooldamine kuulub olemuslikult seadme ohutuse seaduse valdkonda. Samuti on eelnõus jäänud määratlemata suletud jaotusvõrgu ettevõtja mõiste ning täpsustamata sellise ettevõtja õigused ja kohustused ning asjaolud kuidas need lõimuvad tegevusloaga võrguettevõtja tegevusloa tingimustega. Eeltoodu võib kaasa tuua suletud jaotusvõrguga ühendatud turuosaliste 38 varustuskindlusega ja võrguteenuse osutamise jätkuvusega seotud probleeme 2. Elektrituru direktiivi rangema sõnastuse Osaliselt arvestatud rakendamise põhjendamatus Eestis. Euroopa Liidu Eelnõu muudetud elektri siseturu direktiiv ei näe ette teatud piirangute kehtestamist ning eelnõus tehtav ettepanek seab Eesti jaotusvõrgud ebavõrdsemasse konkurentsipositsiooni võrreldes teiste liikmesriikide ettevõtetega. Direktiivi sätted ei keela olla elektriettevõttel elektri jaotusvõrgu omanikuks ning ei keela elektriettevõtte juhatuse või nõukogu liikme määramist elektri jaotusvõrgu nõukogusse. Seletuskirjas väidetu, et võetaks üle direktiivi 2019/944 sätted, on põhjendamatu. Antud redaktsioon on EL elektri siseturu direktiivides olnud alates ajast direktiivi 2003/54 vastu võtmisest, mis rakendus 2007. aastal. Täna kehtiv elektrituruseaduse sisu ja sõnastus juba tagavad täies ulatuses siseturu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 35 nõuete efektiivse täitmise. Täiendavad piirangud eelnõus ei ole Eesti kontekstis põhjendatud ega vajalikud ja ka direktiiv ise sätestab, et sõltumatuse tagamisel ei teki kohustust jaotusvõrgu varade eraldamiseks vertikaalselt integreeritud ettevõtja omandist. Muudatus ei võimaldaks ükskõik millisel emaettevõttel teostada oma tütarettevõttest elektri jaotusvõrguettevõtja suhtes õigusi, mis on Euroopa Liidu regulatsiooni poolt lubatud. Seega on asjaolu, et ainult ühe Eesti elektri jaotusvõrgu suhtes soovitakse rakendada selliseid nõudeid on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja diskrimineeriv. Elektrituru direktiiv lubab ettevõtte omanikul määrata enda esindajaid elektri jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmeteks ning ka Eestis ei ole alust seda põhimõtet kitsendada. 3. Elektrienergia salvestamine. Teeme ettepaneku Arvestatud määratleda mõiste „salvestamine“ eelnõus Eelnõu muudetud sõnaselgemalt, sest tegemist võib olla ka teatud salvestusüksustega, mis ei ole elektrivõrgu üksus. Näiteks salvestamine võib toimuda turuosaliste elektripaigaldistes, sh elektriautode akudes. Seetõttu saab „energiasalvestusüksus“ olla ka üksus, millega salvestatakse elektrienergiat väljaspool elektrivõrku. Energiasalvestusüksusele tasude kohaldamine võiks samuti olla sätestatud, et salvestatud elektrienergia võrku andmisel või võrguettevõtjatele paindlikkusteenuste osutamisel vabastatakse võrku antud elektrienergia mõõdetud andmete põhistest tasudest. Antud ettepanekud võimaldavad direktiivis sätestatult laiemalt elektri 39 salvestamist elektrisüsteemis, aga mitte ainult elektrivõrgus nagu on sätestatud eelnõus. Eesmärk on laiendada elektri salvestamise õigust kõikidele turuosalistele. Samuti täiendada eelnõus elektripaigaldise mõistet salvestusüksusena ja arvata sellise üksuse hulka ka elektrisõiduki aku. Topeltmaksustamise vältimiseks teeme ettepaneku vabastada salvestatud elektrienergia võrku andmisel või võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel võrku antud elektrienergia mõõdetud andmete põhistest võrgutasude, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu maksmise kohustusest. Viimane ettepanek tuleks kehtestada sõltumata sellest, milline turuosaline salvestamisega tegeleb. Eelnõus on sätestatud, et seda saab rakendada ainult aktiivsete tarbijate suhtes, mis tähendab seda, et eelnõu diskrimineerib välja pakutud sõnastuse kohaselt kõigi teiste turuosaliste tegutsemist salvestuse valdkonnas. See ei ole korrektne. 4. Elektritranspordi laadimistaristu. Liit teeb Osaliselt arvestatud ettepaneku lisada eelnõus laadimispunkti mõistele Eelnõu muudetud ka laadimistaristu mõiste. Antud mõiste lisamine võimaldaks elektri jaotusvõrguettevõtjatel siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest tulenevaid kohustusi tõhusamalt täita. Samuti on laadimistaristu tervikuna käsitlemine, silmas pidades tehnilisi ja teatud üleriigilisi eesmärke, otstarbekohane. Eelnõus esitatud kohustus viia turutestid läbi ainult laadimispunktide lõikes ning turu huvi korral panna taristu osad enampakkumisele eraldi laadimispunktide kaupa, killustab liigselt arengujärgus olevat elektrisõidukite laadimisega seonduvat taristut. Antud lähenemine ei toeta elektritranspordi laadimistaristu kui terviku arengut. Sellest lähtuvalt on mõistlik ka täiendada avaliku konsultatsiooniga ja laadimispunktide võõrandamisega seotud eelnõu sätteid. 5. Sõltumatu energiavahendaja õigused ja Osaliselt arvestatud kohustused. Eelnõu sätestab, et agregeerimisega Eelnõu muudetud tegeleval turuosaliselt peab olema bilansivastutus, samas on kõrvale jäetud sõltumatu energiavahendaja tegevusest põhjustatud kulude hüvitamine teistele turuosalistele, näiteks agregeeritava tarbija elektrimüüjale või bilansihaldurile. Juhul kui eelnõu teksti ei täiendata siis diskrimineeritakse teisi turuosalisi (bilansihaldurid, müüjad) ning võimaldatakse sõltumatutel energiavahendajatel ja nende poolt agregeeritavatel tarbijatel tegutseda mitte 40 turupõhiselt. Samas ei ole eelnõust tekstist võimalik mõista kuidas erinevad elektrimüüja ja agregaator. Liidu ettepanek on täiendada eelnõu seletuskirja võrdleva kirjeldusega bilansihalduri, elektrimüüja ja agregaatori õiguste ja kohustuste erinevuse kohta, et tekiks õigusselgus erinevate osapoolte õiguste ja kohustuste kohta. 6. Süsteemihalduri poolt hangitavad teenused. Liit Arvestatud teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p 11, 14, 29 ja Eelnõu ja seletuskiri muudetud 37 sõnastust eesmärgiga kohustada põhivõrguettevõtjat lähtudes direktiivi artiklist 51 koostama ja järgima pikaajalist plaani süsteemi tugiteenuste hankimiseks. Antud ettepaneku selgem sätestamine annaks turuosalistele selguse põhivõrguettevõtja poolt turult hangitavate teenuste osas ja piiraks võimalusi tugiteenuste mitte-turupõhiseks kasutamiseks, mis ei ole kooskõlas direktiivi põhimõtetega. Eesmärk oleks toetada teenuste hankimisel läbipaistvat avalikku vähempakkumist ning suunata põhivõrguettevõtja ja Konkurentsiameti kindlalt turutestide läbiviimise protsessi. 7. Sõltumatu hinnavõrdlusportaal. Eelnõu kohaselt Arvestatud peab süsteemihaldur looma sõltumatu Eelnõu muudetud võrdlusvahendi 2021. aasta lõpuks ning see peab võimaldama võrrelda kõigi elektrimüüjate hinnapakette tarbijatele, kelle aastane elektritarbimine ulatub 100 MWh-ni. Liit teeb ettepaneku täiendada ja muuta eelnõu § 1 punkti 4, sest eelnõu sätted on võrreldes direktiiviga rangemad seades elektrimüüjatele kohustuse esitada hinnavõrdlusportaalidele informatsiooni kõikide tarbijatele pakutavate hinnapakettide kohta. Samas on hinnapaketid erineva ülesehitusega, mistõttu tarbijad ei saa adekvaatset võrdlusbaasi ning see tekitab omakorda ebaselgust. Kõikide hinnapakettide avaldamise asemel tuleks võrgueeskirjaga sätestada süsteemihaldurile edastatava informatsiooni ühtsed karakteristikud ja nõuda elektrimüüjatelt üksnes nimetatud alustel hinnainformatsiooni edastamist süsteemihaldurile. Antud ettepanek tekitab ühtsetel alustel süsteemihaldurile informatsiooni, mida on võimalik omavahel võrrelda ja tarbijale mõistetavalt esitada. Nimetatud karakteristikute loomisel tuleks lähtuda asjaolust, et need toetaks uute ja innovaatiliste teenuste arendamist ja ei pärsiks ettevõtete motivatsiooni luua eristuvaid ja tarbijatele atraktiivseid hinnalahendusi. 41 8. Energiakogukonnad. Direktiiv annab riikidele Mittearvestatud õiguse lubada energiakogukonnal saada Säte jääb eelnõust välja jaotusvõrguettevõtjaks üldises korras või suletud jaotusvõrgu ettevõtjaks. Eelnõu seletuskirja kohaselt lubatakse energiakogukondadel jaotada elektrienergiat kogukonna siseselt läbi suletud jaotusvõrgu, samas säilitades liitumise tavavõrguga. Kehtiva elektrituruseaduse kohaselt on suletud jaotusvõrk geograafiliselt piiratud üksus. Eelnõu seletuskiri sätestab, et energiakogukonna loomine ei ole piiritletud ega seotud kinnistu piiridega, võrgu pikkusega jm. Liit teeb ettepaneku eelnõu sõnastust täpsustada, määratledes täpsemalt energiakogukonnad ja suletud jaotusvõrgud. Lisaks teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale ettepaneku hinnata, kas kavandatud seaduse muudatus tekitab tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjal probleeme oma kohustuste täitmisel teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamisel, sest on selgusetu, kes katab vastavad kulud näiteks kehtestatud solidaarsusprintsiibi lõhkumisega? Energiakogukondade on võimalus pakkuda odavamat elektri jaotamise teenust põhjusel, et jaotusvõrguettevõtete teenuse hinnad linnades on tegelikest kuludest oluliselt kõrgemad seoses maapiirkonnas tekkivate suurte kulude tõttu. Eelnõu seletuskirjas võiks olla kajastatud vastava riski suurus ning sellega kaasnevad mõjud, sh sotsiaal-majanduslikud mõjud. Eesti Energia Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Jaotusvõrguettevõtte nõukogu koosseis Osaliselt arvestatud Ettepanek: Muuta eelnõu § 1 punkti 26 (ElTS Paragrahv 16 ja 18 sõnastus paragrahv 18 lõige 1) sõnastust järgmiselt: „(1) Kui Euroopa Komisjoniga jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 läbiarutatud ja kooskõlastatud. tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse või nõukogu liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“; Põhjendused: EE teeb ettepaneku loobuda jaotusvõrguettevõtte juhtimislikes erisustes karmimate piirangute seadmisest, kui on sätestatud 42 elektrituru direktiivis. EE ettepaneku kohaselt peaks jaotusvõrguettevõtte omaniku seaduslikel esindajatel olema ka edaspidi õigus tegutseda jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmena. Uus direktiiv, nagu ka sellele eelnenud direktiivid jätavad jaotusvõrgu nõukogule üksnes väga kitsa otsustuspädevuse, mis on seotud otseselt omaniku poolt ettevõttesse pandud vara väärtuse tagamisega ning välistab nõukogu sekkumise tegevjuhtimisse. Direktiiv lubab omanikul määrata enda esindajaid jaotusvõrguettevõtte nõukogu liikmeteks ning ka Eestis ei ole põhjust seda keelata. Viimast kinnitab ka lähiriikide praktika. Näiteks Leedus kuulub Ignitis Gruppi (tegeleb nii elektri tootmise, kui ka müügiga) 1,6 miljonit klienti teenindav jaotusvõrgu ettevõte Energijos Skirstymo Operatorius AB, mille nõukogus osalevad Ignitis Grupi juhatuse esimees ja finantsdirektor. Leedus kehtivad õigusaktid sellist praktikat mingil viisil ei keela ja EE-le teadaolevalt ei ole Leedul kavas kehtivat regulatsiooni selle osas ka muuta, sest direktiivi sätteid jaotusvõrguettevõtte juhtimislike erisuste osas pole juba pikemat aega muudetud. Läti suurim jaotusvõrguette AS Sadales Tikls (üle 800 000 kliendiga) kuulub kohaliku elektritootja ja müüja Latvenergo gruppi (Latvenergo omab 100% AS Sadales Tikls aktsiatest). Kuigi Sadales Tikls’i puhul on ettevõtte nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku rollid ühendatud (nõukogu ettevõtte struktuur ette ei näe), siis on jaotusvõrguettevõtte juhatus kohustatud üldkoosolekuga (ehk Latvenergo juhatusega) kooskõlastama enda aastaeelarve ja olulisemad majanduslikud eesmärgid. Lätis kehtiv regulatsioon seda ei keela, küll keelab regulatsioon emaettevõttel sekkuda jaotusvõrguette igapäevasesse majandustegevusse. EE-le teadaolevalt ei ole ka Lätis kavas hetkel kehtivat regulatsiooni muuta. Seetõttu jääb eelnõus esitatud MKM-i ettepanek elektrituruseaduse muutmise osas viitega EL-i direktiivi sätete muutusele arusaamatuks. MKM-i ettepanekut vastustavad täiendavad õiguslikud põhjendused on lisatud käesoleva kirja juurde lisana. 2. Energia salvestamine Osaliselt arvestatud Ettepanekud: Muuta eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS Eelnõu muudetud paragrahv 3 punktid 83 ja 84) järgmiselt: 43 83) energia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis, kui eelnevaga kaasneb salvestatud elektrienergia müümine elektriturul; elektrienergia salvestamine – elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana; 84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldis, kus salvestatakse energiat, sh elektrisõiduki aku elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse elektrienergiat. Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3 punkt 9) järgmiselt: 9) elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, salvestamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Täiendada eelnõu § 1 punkti 5 (ElTS paragrahv 3 punkt 23) järgmiselt: 23) süsteem – elektrienergia tootmise, edastamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad Eesti territooriumil asuvad elektrijaamad ning neid üksteisega, tarbijatega ja teiste riikide elektrisüsteemidega ühendav võrk koos vastavate juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega ning elektrit tarbivad seadmed, s.h energiasalvestusüksused. Täiendada eelnõu uue paragrahviga „Tasude kohaldamine energiasalvestusüksusele“ järgmises sõnastuses: „Energia salvestamisele ei kohaldu mõõdetud andmete põhised tasud.“ Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on: (i) võimaldada elektri salvestamist laiemalt elektrisüsteemis nagu sätestab direktiiv, mitte ainult elektrivõrgus nagu on esitatud eelnõus, sh 44 laiendada elektri salvestamise õigus kõigile turuosalistele; (ii) täiendada elektripaigaldise definitsiooni salvestusüksusena ning arvata sellise üksuse hulka selgelt ka elektrisõiduki aku; (iii) topeltmaksustamise vältimiseks vabastada salvestatud elektrienergia võrku andmisel või võrguettevõtjale paindlikkusteenuse osutamisel võrku antud elektrienergia mõõdetud andmete põhistest võrgutasude, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu maksmise kohustusest. Viimane säte tuleks seejuures kehtestada sõltumata sellest, milline turuosaline salvestamisega tegeleb. Eelnõus on praegu viidatud, et seda võidakse rakendada ainult aktiivsete tarbijate suhtes. See tähendab, et eelnõu diskrimineerib praeguse sõnastuse kohaselt kõigi teiste turuosaliste tegutsemist salvestuse valdkonnas mida ei saa pidada korrektseks. Arvestades, et nimetatud tasude arvestuse aluseks olevad ajaperioodid on erinevad, teeme eelnõu algatajale ettepaneku analüüsida ja esitada ettepanekud salvestatud ja võrku antud elektrienergia ühtseks ajaliseks kohtlemiseks. 3. Põhivõrguettevõtja/süsteemihalduri poolt Osaliselt arvestatud hangitavad teenused Eelnõu muudetud Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 punkti 11 (ElTS paragrahv 3 punkt 223) sõnastust järgmiselt: 223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida kasutab võrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks (sh võrgust võetav reaktiivvõimsus ja võrku antav reaktiivvõimsus), kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks (inerts), lühisvooluks (sh lühisvõimsus), isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks; Täiendada eelnõu § 1 punkti 14 (ElTS paragrahv 3 punkt 263) sõnastust järgmiselt: 263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, sealhulgas salvestusüksus (kondensaatorid või hoorattad; ning välja arvatud akudel põhinevad energiasalvestusüksused), mis on integreeritud ülekande- või jaotusvõrku ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine, välja arvatud tasakaalustamine ja ülekoormuse juhtimine. 45 Täiendada eelnõu § 1 punkti 29 (ElTS paragrahvi 39 lõiget 1 punktiga 152) järgmises sõnastuses: 152) alates 01.01.2021 hangib tugiteenuseid turuosalisi mittediskrimineerival moel, et tagada võrgu talitluskindlus. Sealhulgas teavitab süsteemihaldur turuosalisi aegsasti oma tugiteenuste tehnilise vajaduse osas ja võimaldab teenuste hankimisel piisavat ettevalmistusaega. Selleks valmistab ja avaldab süsteemihaldur ette pikaajalise hankeplaani koos eeldatavate tugiteenuste mahtudega selliste tugiteenuste hankimiseks.“; Muuta eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahvi 663 pealkiri) järgmiselt: „663. Tugiteenused Tasakaalustamisteenused Muuta ja täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahvi 663 lõiked 1, 4 ja 5) järgmiselt: „(1) Võrgu talitluskindluse tagamiseks hangib põhivõrguettevõtja vähempakkumise korras ülekandevõrgu toimimiseks vajalikud tugiteenused. Kui põhivõrguettevõtja osutab sagedusega mitteseotud tugiteenuseid, leiab ta võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tasakaalustamisteenuse osutajad vähempakkumise korras. (4) Põhivõrguettevõtja kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumisse kõik tugiteenuseid tasakaalustamisteenuseid pakkuvad elektriettevõtjad ja turuosalised. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui Konkurentsiameti hinnangul on tugiteenuste tasakaalustamisteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus. Majanduslikult ebatõhusaks võib turupõhist pakkumist hinnata juhul kui teistele isikutele ei ole Konkurentsiameti läbi vaadatud ja heaks kiidetud avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse tulemusel antud õigust omada, arendada, hallata ja käitada tugiteenuseid osutavaid seadmeid, või nad ei suutnud neid teenuseid osutada mõistliku hinna eest ja õigeaegselt. Täiendada eelnõu § 1 punkti 37 (ElTS paragrahv 663 uus lõige 8) järgmises sõnastuses: (8) Põhivõrguettevõtja ei tohi rakendada tootmisseadmetele tingimusi, mis kohustaks tootmisseadmeid pakkuma põhivõrguettevõtjale 46 tugiteenuseid tasuta või diskrimineeriva tasu põhiselt. Kustutada eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahvi 7416 lõiked 8 ja 9) järgmised sätted: (8) Käesoleva paragrahvi lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akudel põhinevate energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning põhivõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et: 1) akudel põhinevad energiasalvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist; 2) akudel põhinevad energiasalvestusüksused on integreeritud võrku; 3) akudel põhinevaid energiasalvestusüksuseid kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häirete korral, taastamist alustatakse viivitamatult häire ilmnemisel ja võrguturvalisuse taastamine lõpetatakse koheselt, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada ning 4) akudel põhinevatel energiasalvestusüksustes salvestamist ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja on võtnud kohustuse, mille tõttu oleks investeeringu tegemata jätmine seotud kuludega.“; Põhjendused: EE ettepanekute eesmärk on: (i) kohustada põhivõrguettevõtjat lähtuvalt direktiivi artiklist 51 koostama ja järgima pikaajalist plaani süsteemi tugiteenuste hankimiseks, mis annaks turuosalistele selguse ja kindluse põhivõrguettevõtja poolt turult hangitavate teenuste osas; (ii) piirata võimalusi tugiteenuste mitte- turupõhiseks kasutamiseks, mis ei ole kooskõlas direktiivi põhimõtetega. Toetada teenuste hankimisel läbipaistvat avalikku vähempakkumist ning suunata põhivõrguettevõtjat ja Konkurentsiametit turutestide läbiviimisele. (iii) Toetada uute akudel põhinevate energiasalvestusüksuste turupõhist hankimist, 47 rajamist ja kasutamist, arvestades selliste tehnoloogiate ja lahenduste kõrget arengupotentsiaali. Antud ettepanek on kooskõlas direktiivi artikliga 54 lõikega 4 ja 5, kuna need käsitlevad avaliku konsultatsiooni läbiviimise vajadust nimetatud seadmete suhtes ja sellisele konsultatsioonile järgnevaid tegevusi. EE ettepanek lähtub artikkel 54 lõikest 1, mis ei näe ette avaliku konsultatsiooni protseduuri läbiviimist. Samas kehtib vastavalt direktiivi artikkel 36 osas. 4. Elektrisõidukite laadimistaristu kuulumine Osaliselt arvestatud jaotusvõrguettevõtjale Eelnõu muudetud Ettepanekud: Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga ElTS paragrahvi 3 koosseisus: „Laadimistaristu - laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.“ Muuta eelnõu § 1 punkti 39 (ElTS paragrahv 7415 lõiked 3 – 5) sõnastust järgmiselt: (3) Jaotusvõrguettevõtja võõrandab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimistaristu avalikul enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtja võõrandab laadimispunktid eraldiseisvana või tervikliku laadimistaristuna. (4) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või terviklikku laadimistaristut, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või tervikliku laadimistaristu võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Põhjendus: Eelnõus esitatud kohustus viia turutestid läbi ainult laadimispunktide lõikes ning turu huvi korral panna taristu osad enampakkumisele eraldi laadimispunktide kaupa 48 killustab liigselt arengujärgus olevat elektrisõidukite laadimisega seonduvat taristut. Selline lähenemine ei toeta taristu kui terviku arengut. Jaotusvõrguettevõtjal peab olema võimalik säilitada kaalutlusõigus, kooskõlastatuna Konkurentsiametiga, kas võõrandada avalikul enampakkumisel laadimispunktid või terviklik laadimistaristu. 5. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (sõltumatu Osaliselt arvestatud energiavahendaja õigused ja kohustused) Muudetud võrgueeskirjas kajastatud. Ettepanek: Täiendada eelnõu § 1 punkti 33 (ElTS paragrahvi 422 uued lõiked 4 ja 5) järgmiste sätetega: „(4) Sõltumatu energiavahendaja või temaga reguleerimislepingu sõlminud tarbija on kohustatud rahaliselt hüvitama teistele turuosalistele või teiste turuosaliste bilansihaldurile tarbimiskaja aktiveerimise tõttu tekkinud kulud.“ „(5) Lõikes 4 nimetatud hüvitise arvutusmeetodi kinnitab majandus- ja taristuminister sellekohase määrusega.“ Põhjendused: Eelnõu nõuab agregeerimisega tegelevalt turuosaliselt küll bilansivastutust, kuid täielikult on kõrvale jäetud sõltumatu energiavahendaja tegevusest põhjustatud kulude hüvitamine teistele turuosalistele, näiteks agregeeritava tarbija elektrimüüjale või bilansihaldurile. Seda võimalust näevad aga selgelt ette direktiivi sätted (dir. 2019/944, art.17 lg 4). Ilma esitatud täienduseta diskrimineerib eelnõu teisi turuosalisi (bilansihaldurid, müüjad) ning võimaldab sõltumatutel energiavahendajatel ja nende poolt agregeeritavatel tarbijatel tegutseda mitte-turupõhiselt. Samuti antakse eelnõuga agregaatorile kõik elektrimüüja ja bilansihalduri õigused. Samas ei ole eelnõust võimalik aru saada, mille poolest erinevad elektrimüüja ja agregaator. Käesolevaga teeme ettepaneku lisada eelnõu seletuskirja arusaadavuse huvides võrdlev tabel bilansihalduri, elektrimüüja ja agregaatori õiguste ja kohustuste erinevuse kohta, saamaks selgust erinevate osapoolte õiguste ja kohustuste kohta. Lisaks teeme käeolevaga eelnõu väljatöötajale ettepaneku selgitada, kas ühel turuosalisel võib 49 olla agregaator ilma, et tal oleks elektrimüüjat ning kas ühel turuosalisel võib ühes tarbimiskohas olla mitu agregaatorit. 6. Avatud tarnija vahetamine Osaliselt arvestatud Võrgueeskirja seletuskiri Ettepanek: Muuta eelnõu juurde lisatud majandus- muudetud ja taristuministri määruse „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ kavandi paragrahv 29 lõiget 1 järgnevalt: “(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.”; Põhjendus: Puudub selgitus, kuidas on defineeritud kollektiivsed vahetamiskavad ning millised uued õigused ja kohustused selle instrumendiga kaasnevad. Samuti teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale ettepaneku selgitada, kas määruse paragrahv 28 täiendamisel lõikega 5 peetakse silmas nii kodu- kui äritarbijaid, s.t kõiki tarbijaid (“5: Avatud tarne uue lepingu sõlmimise eest tarbijalt avatud tarnija tasu ei küsi”). 7. Elektrimüüjate võrdlemisvahend (sõltumatu Osaliselt arvestatud hinnavõrdlusportaal) Eelnõu muudetud Ettepanekud: Täiendada ja muuta eelnõu § 1 punkti 41 (ElTS paragrahv 821 lõiked 1, 4, 5 ja 7) järgmiselt: „(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi eeldefineeritud kriteeriumite lõikes, sealhulgas pakkumiste kohta pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks.“ „(4) Võrdlemisvahend peab hõlmama sisaldama võimalikult mitmesuguseid elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad märkimisväärset osa elektriturust.“ „(5) Konkurentsiamet kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumid ning väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele.“ 50 „(7) Elektrimüüja esitab eeldefineeritud kriteeriumite lõikes saadab oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile võrdlemisvahendi käitaja nõutud viisil. Võrgueeskirjas kirjeldatakse edastatavate andmete eeldefineeritud kriteeriumid “; Lisada eelnõu § 1 punkti 41 (ElTS paragrahvi 821 uus lõige 8) järgmine sõnastus: „(8) Andmete esitamine käesolevas paragrahvis sätestatud võrdlemisvahendile ei kohusta müüjaid esitama andmeid teistele tegutsevatele hinnavõrdlusportaalidele.“ Põhjendused: Eelnõu kohaselt peab süsteemihaldur looma sõltumatu võrdlusvahendi 2021. aasta lõpuks ning see peab võimaldama võrrelda kõigi elektrimüüjate hinnapakette tarbijatele, kelle aastane elektritarbimine ulatub 100 MWh-ni. Eelnõu sätted on võrreldes direktiiviga rangemad, seades elektrimüüjatele kohustuse esitada hinnavõrdlusportaalidele informatsiooni kõikide tarbijatele pakutavate hinnapakettide kohta. Samas on hinnapaketid erineva ülesehitusega, mistõttu tarbijatel ei pruugi tekkida adekvaatset võrdlusbaasi ning soovitud selguse asemel võib see tekitada hoopis segadust. Kõikide hinnapakettide avaldamise asemel, mis ei oleks omavahel võrreldavad ja paratamatult tekitaks tarbijates ebaselgust, tuleks võrgueeskirjaga sätestada süsteemihaldurile edastatava informatsiooni ühtsed karakteristikud ning nõuda elektrimüüjatelt ainult nimetatud karakterisikute alusel hinnainformatsiooni edastamist süsteemihaldurile. Ainult sellisel viisil laekub süsteemihaldurile informatsioon, mida on võimalik omavahel võrrelda ja tarbijale arusaadavalt avaldada. Mainitud karakteristikute väljatöötamisel tuleks muuhulgas lähtuda sellest, et need toetaks uute ja innovaatiliste teenuste arendamist ega pärsiks ettevõtete motivatsiooni luua eristuvaid ja tarbijatele atraktiivseid hinnalahendusi. Lisaks oleme seisukohal, et elektrimüüjate kohustus edastada hinnaandmeid peaks piirduma 51 andmete esitamisega üksnes süsteemihalduri poolt loodud riiklikule hinnavõrdlusportaalile. 8. Energiakogukonnad Mittearvestatud Säte jääb eelnõust välja Direktiiviga antakse riikidele õigus lubada energiakogukonnal saada jaotusvõrguettevõtjaks üldises korras või suletud jaotusvõrgu ettevõtjaks. Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse lubada energiakogukondadel jaotada elektrienergiat kogukonna siseselt läbi suletud jaotusvõrgu, säilitades siiski ühenduspunkt(id) tavavõrguga. Vastavalt kehtivale elektrituruseadusele on suletud jaotusvõrk geograafiliselt piiratud üksus. Eelnõu seletuskirja kohaselt aga ei ole energiakogukonna loomine seotud kinnistu piiridega, võrgu pikkusega jms. Seega on kohane eelnõu sõnastust täpsustada, seostades selgemini energiakogukonnad ja suletud jaotusvõrgud. Lisaks teeme käesolevaga eelnõu väljatöötajale ettepaneku hinnata, kas kavandatud seaduse muudatus tekitab näiteks Eesti suuremates linnades motivatsiooni luua KOV või asumiseltside poolt energiakogukondi, mis suudavad pakkuda jaotusvõrguettevõtte hinnakirjast odavamat elektri jaotamise teenust põhjusel, et jaotusvõrguettevõtete teenuse hinnad linnades on tegelikest kuludest oluliselt kõrgemad maapiirkonnas tekkivate suurte kulude tõttu. Eelnõu seletuskirjas võiks olla kajastatud vastava riski suurus ning sellega kaasnevad, sh majanduslikud, mõjud. Eleport Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi Mittearvestatud 2019/944 artikkel 33 lõike 2 järgi ei tohi Direktiivi keeld puudutab vaid jaotusvõrguette-võtjad elektrisõidukite jaotusvõrguettevõtjat. laadimispunkte omada, arendada, hallaga ega käitada. Artikkel 33 lõigete 2 ja 3 järgi võivad jaotusvõrguettevõtjad omada, arendada, hallata ja käitada elektrisõidukite laadimis-punkte üksnes oma tarbeks või juhul, kui avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumis-menetluse tulemusel ei ole õnnestunud elektrisõidukite laadimispunktide omamise, arendamise, haldamise ja käitamise õigust teistele isikutele anda. 52 Eelkirjeldatud regulatsiooni eesmärk on tagada laadimispunktide omamisel, arendamisel, haldamisel ja käitamisel konkurents. Jaotusvõrguettevõtjatel oleks oma põhitegevusalast tulenevalt laadimis-punktide omamisel, arendamisel, haldamisel ja käitamisel teiste ettevõtjate ees märkimisväärne eelis, mistõttu oleks nende tegutsemine laadimispunktide sektoris konkurentsi oluliselt pärssiv. Selleks, et kõigile ettevõtjatele oleksid tagatud laadimispunktide sektoris konkureerimiseks võrdsed võimalused, teeb Eleport OÜ seoses elektrituru seaduse muutmise seaduse eelnõuga ja elektrisõidukite laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava enampakkumisega järgmised ettepanekud. Esiteks: seaduses peaks sisalduma keeld, mille järgi ei tohiks jaotusvõrguettevõtja võõrandada elektri-sõidukite laadimispunkte jaotusvõrguettevõtjaga samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale. Elektrilevi OÜ on teatanud, et arendab elektrisõidukite laadimispunkte koostöös Eesti Energia AS-iga. Elektrilevi OÜ emaettevõtjana on Eesti Energia AS-il (või mis tahes muul Eesti Energia AS-i kontserni kuuluval ettevõtjal) võimalik saada Elektrilevi OÜ-lt informatsiooni vabade võimsuste ja laadimispunktide arendamise sektoris tegutsevate äriühingute liitumistaotluste kohta ning kasutada seda informatsiooni elektrisõidukite laadimispunktide arendamisel. Laadimispunktide võõrandamine Eesti Energia AS-ile (või mis tahes muule Eesti Energia AS-i kontserni kuuluvale ettevõtjale) ei täidaks seetõttu direktiivi 2019/944 artiklis 33 ettenähtud eesmärki. Seega peaks seaduses sisalduma keeld, mille järgi ei tohiks jaotusvõrguettevõtja võõrandada laadimispunkte temaga samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale. 2. Teiseks: seadus või elektrisõidukite Osaliselt arvestatud laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Konkurentsiamet kinnitab enampakkumise tingimused peaks nägema selgelt pakkumismenetluse tingimused ette, et eraldi võõrandamisele kuuluvad üksnes ning jälgib, et pakkumismenetlus laadimispunktid eelnõu § 1 p 7 (kavandatava oleks läbiviidud ausalt. seaduse § 3 p 141) tähenduses. See välistaks 2018. aastal toimunud ELMO kiirlaadimisvõrgustiku enampakkumisel esinenud olukorda, kus lisaks laadimispunktidele võõrandati ühe enampakkumise raames ka ELMO veebidomeen 53 ja kaubamärgi kasutusõigus, haldussüsteem jm. Laadimispunktide võõrandamine koos muude süsteemidega või piiravate tingimustega vähendaks turuosaliste huvi enampakkumisel osaleda ja seeläbi takistaks direktiivi 2019/944 artiklis 33 ettenähtud eesmärgi täitmist. Seega peaks seadus või enampakkumise tingimused nägema ette, et laadimispunktid tuleb võõrandada eraldiseisvalt mis tahes muudest süsteemidest. Kui Elektrilevi OÜ soovib lisaks laadimispunktidele võõrandada ka mingeid muid laadimispunktide talitust toetavaid süsteeme, siis peaks seda tegema eraldi enampakkumise raames ja viisil, mis ei vähendaks turuosaliste huvi ja võimalust omandada enampakkumiselt üksnes laadimispunkte. 3. Kolmandaks, seadus või elektrisõidukite Osaliselt arvestatud laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Eelnõu muudetud. enam-pakkumise tingimused peaks nägema ette, et laadimispunktid võõrandatakse mitte tervikvarana, vaid eraldiseisvate üksustena. Laadimispunktide võõrandamine tervikvarana vähendaks laadimispunktide arendamise sektoris tegutsevate äriühingute või sellesse sektorisse siseneda soovivate äriühingute huvi ja võimalust enampakkumisel osaleda ning seeläbi takistaks direktiivi 2019/944 artiklis 33 ettenähtud eesmärgi täitmist. Laadimispunktide võõrandamine eraldiseisvate üksustena elavdaks laadimispunktide arendamise sektorit ja võimaldaks võõrandada laadimispunktid enampakkumise raames iga konkreetse laadimispunkti osas väljakujunenud kõrgeima hinnaga. Seega peaks seadus või enampakkumise tingimused nägema ette, et laadimispunktid võõrandatakse eraldiseisvate üksustena. 4. Neljandaks: seadus või elektrisõidukite Mittearvestatud laadimispunktide võõrandamiseks korraldatava Direktiiv kohustab läbi viima enam-pakkumise tingimused peaks nägema ette avalikku enampakkumist. laadimispunktide omandamise ostueesõiguse isikutele, kelle kinnistutel laadimispunktid asuvad. Laadimispunktide võõrandamise tingimused sellest ei muutuks ja kinnistute omanikud peaksid omandama laadimispunktid enampakkumise raames pakutud kõrgeima hinnaga. Küll aga kaitseks ostueesõigus kinnistute omanike õigust kinnistuid vallata, kasutada ja käsutada. 2011. aastal kinnistute kasutamiseks nõusolekuid andes või kokkuleppeid sõlmides ei osanud kinnistute omanikud ette näha, et kümme aastat hiljem 54 omavad nende kinnistutel asuvaid laadimispunkte Elektrilevi OÜ läbiviidava enampakkumise tulemusel valituks osutunud isikud. Kinnistute omanikel peaks olema võimalik soovi korral nende kinnistutel asuvad laadimispunktid omandada ja nende kinnistutel asuvate laadimispunktide kaudu ise laadimisteenust osutada. Seega peaks seadus või enampakkumise tingimused nägema ette kinnistute omanike ostueesõiguse. 5. Viiendaks: seadus peaks nägema ette konkreetse Arvestatud tähtaja, mis ajaks peab olema jaotusvõrguettevõtja Eelnõu muudetud täitnud eelnõu § 1 punktis 39 (kavandatava seaduse § 7415 lõikes 3) ettenähtud kohustuse. Direktiivi 2019/944 artikli 71 järgi tuleb jõustada artikli 33 järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 31. detsembril 2020. Artikli 33 lõikest 2 ja artiklist 71 tulenevalt ei või seega jaotusvõrguettevõtjad alates 1. jaanuarist 2021 enam elektrisõidukite laadimispunkte omada, arendada, hallata ega käitada. Eelnõu § 1 punkti 39 (kavandatava seaduse § 7415 lõike 3) ja § 2 järgi tekib jaotusvõrguettevõtjatel aga 1. jaanuaril 2021 alles kohustus elektrisõidukite laadimispunktid võõrandada. Eelnõu ei täpsusta, mis ajaks peavad laadimispunktid võõrandatud olema. Oluline on välistada võimalik pahatahtlik tõlgendus, justkui kavandatava seaduse § 7415 lõike 4 järgi peaks jaotusvõrguettevõtja korraldama 1. jaanuarile 2021 järgneva viieaastase tähtaja jooksul kõigest avaliku konsultatsiooni ja alles seejärel kavandatava seaduse § 7415 lõigete 3 ja 5 järgi (määratlemata tähtajal) enampakkumise korraldama. Normid, mis kohustavad jaotusvõrguettevõtjat 1. jaanuaril 2021 laadimispunkte alles võõrandama asuma ja mis ei sätesta laadimispunktide võõrandamise kohustuse täitmiseks konkreetset tähtaega, ei ole direktiivi 2019/944 artikli 33 jõustamiseks piisavad. Seega peaks seadus nägema ette konkreetse tähtaja, mis ajaks peavad olema laadimispunktid võõrandatud (või avalik enampakkumine läbi viidud). Elektrihind.ee Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Lõige 9 sätestab süsteemihalduri kohustuse, luua Osaliselt arvestatud käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud Eelnõu muudetud. võrdlemisvahend ja käitada seda. Süsteemihaldur loob 55 On loodud kohustus luua ja käitada võrdlemisvahendi juhul kui võrdlemisvahendit, aga kuna direktiiv nõuab, et seaduse jõustumisest aasta Eestis oleks vahend olemas ja meie oleme sellise jooksul pole ükski turul tegutsev vahendi loonud ja seda aastaid käidelnud, siis peaks võrdlemisvahend usaldusmärgist sõnastust täiendama, kas tegevuse edasiandmise saanud. või muul viisil. 2. Lõige 10 sätestab süsteemihalduri loodava Osaliselt arvestatud võrdlemisvahendile nõude, anda ülevaade kogu Eelnõu muudetud. elektriturust. Vaata punkt 1. Süsteemihaldur loob võrdlemisvahendi juhul kui seaduse jõustumisest aasta jooksul pole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend usaldusmärgist saanud. 3. Punkt 1 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab Mittearvestatud olema turuosalistest sõltumatu ning tagama, et Direktiivist tulenevalt on elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt, mis ühe sätestatud nõuetekohasele võimalusena on tagatud nii, et elektriettevõtjatel ei võrdlemisvahendile teatud ole võimalik eelisjärjekorda endale osta. tingimused. See ei välista pidada Täiendada, sest see oleks tegevusvabadust asjata nõuetele mittevastavat piirav. Samas on selge see, et tulemus peab olema võrdlemisvahendit. selgelt eristuv ja seepärast lisaks lõppu lause „.... osta või kui on, siis selgelt eristatud kujul.“ 4. Punkt 2: Võrdlemisvahendi sõltumatuse tagab Mittearvestatud erapooletu rahastamisallikas. Direktiivist tulenevalt on Siiani on sõltumatus tagatud olnud sellega, et sätestatud nõuetekohasele pikaajalise usaldusväärtuse saavutamiseks ja võrdlemisvahendile teatud hoidmiseks on sõltumatus ainuke variant, isegi kui tingimused. See ei välista pidada rahastus on tulnud elektrimüüjatelt. Kuna hetkel nõuetele mittevastavat muid rahastusallikaid ei ole, siis ma ei mõista miks võrdlemisvahendit. seda välistada ja piirata ja seepärast tuleks see punkt eemaldada. 5. Punkt 3 ja 4. Mittearvestatud Sisuliselt on nende punktide mõte arusaadav, kuid Direktiivist tulenevalt on kuna keskkond on Konkurentsiameti valve all, siis sätestatud nõuetekohasele sellest piisab. Seadustesse ei peaks panema punkte, võrdlemisvahendile teatud mis pigem annavad juriidilisteks vaidluseks tingimused. See ei välista pidada võimalust. See võib tekitada juriidilisi nõuetele mittevastavat tõlgendamise paljustust, mis ei tule nõrgemale võrdlemisvahendit. (ressursside osas) osapoolele, nagu võrdlemisvahend, kasuks ja see tähendab ei tule kasuks ka tarbijatele. Samuti ei ole sellised piirangud elektrimüüjatele pandud, siis miks peaks võrdlemisvahendile 6. Punkt 6 Mittearvestatud Eestis on kümneid elektrimüüjaid, aga enamus Oma elektripakettide andmed on tegutseb ainult oma võrgupiirkonnas. Meie kuvame kohustatud saatma kõik Elektrihind.ee-s 7 elektrimüüjat, sest need on tegutsevad elektrimüüjad. ainukesed 1. kes võtavad enda klientideks teiste Võrdlemisvahendi otsingu saab müüjate võrgupiirkonna kliente 2. väiksemad muuta selliseks, et vastavates 56 elektrimüüjad on isegi olnud vastu sellele, sest neil võrgupiirkondades müüjad pole klienditeenindamise ressursse ja see teeb neile kuvatakse vaid sealsetele tegevuskoormust juurde, kuigi nad aktiivselt klientidele. müügiga ei tegelegi. Võrdlemisvahendis peaksid olema listitud ainult elektrimüüjad, kes pakuvad oma teenuseid rohkem, kui ühes piirkonnas ja pakuvad elektrimüügi teenust ka oma võrgupiirkonna välistele klientidele. 7. Punkt 7. „vajadus juurdepääsuks keskkonnale kus Mittearvestatud hõlpsalt elektrimüüjat vahetada ning seeläbi saada Direktiivist tulenevalt ei tohi osa madalamatest elektrihindadest.“ hiljemalt 2026. aastal tarnija Võrdlemisvahendi kaudu elektrimüüja vahetamine vahetamise tehniline protsess sõltub ennekõike elektrimüüjate kesta kauem kui 24 tundi ning võimekusest/huvist, see ei saa olla seda peab olema võimalik teha võrdlemisvahendi kohustus. Eeldan, et igal tööpäeval. „sõlmimise“ sõna on kogemata sisse läinud. 8. Punkt 9 seab tingimusena, et võrdlemisvahend Mittearvestatud piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on Direktiivist tulenevalt on pakkumiste võrdluseks hädavajalikud.“ sätestatud nõuetekohasele Sõnastatud miskipärast piiranguga, meie eesmärk võrdlemisvahendile teatud on pakkuda inimestele, ka personaalset võrdlust, tingimused. See ei välista pidada see tähendab nende enda tarbimiskoguste kohta ja nõuetele mittevastavat see punkt keelab asjatult sellise võimaluse. Punkt võrdlemisvahendit. eemaldada. 9. Lõige 4 sätestab, et võrdlemisvahend peab Mittearvestatud sisaldama võimalikult mitmesuguseid Oma elektripakettide andmed on elektrienergia pakkumisi, mis hõlmavad kohustatud saatma kõik märkimisväärset osa elektriturust.“ tegutsevad elektrimüüjad. Selgitus, vaata punkt 6. samuti sõltub see suuresti Valdkonna eest vastutav minister elektrimüüjate pakettide info jagamisest meiega, et kehtestab elektrituru toimimise me ei saa olla kohustatud, kui meile ei jagata. Palun võrgueeskirjas andmed, mille täpsustada. müüja peab edastama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale viimase poolt nõutud viisil ja tähtaegadel. 10. Lõige 7 sätestab elektrimüüjatele kohustuse, saata Osaliselt arvestatud oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed Valdkonna eest vastutav minister usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning kehtestab elektrituru toimimise süsteemihaldurile võrdlemisvahendi käitaja nõutud võrgueeskirjas andmed, mille viisil.“ müüja peab edastama Lisada siia täiendav selgitus „elektrimüüjad usaldusmärgisega peaksid pakettide tingimusi ja hinnakomponente võrdlemisvahendi käitajale jagama süsteemihalduri ja võrdlemisvahendiga viimase poolt nõutud viisil ja arvestades eesmärki, et oleks võimalik luua tähtaegadel. pakettide võrdlus teiste müüjatega samadel alustel muu hulgas kuu ja aastatasu järgi. Andmed tuleb jagada vähemalt 1 päeva enne, kui paketi tingimused avalikuks saavad. Kui on tegemist on dünaamiliselt hinnastatud pakettidega tuleb 57 elektrimüüjal jagada hinda kujundav põhimõte ja tingimused, et oleks võimalik taasluua lihtsustatud mudel, et saaks võrdlust teostada teiste turuosalistega.“ Luku-Expert OÜ Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Elektrilevi OÜ on teinud seadusele Osaliselt arvestatud täiendusettepanekud (Elektrilevi OÜ kiri Eelnõu muudetud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 20.04.2020 nr. JV-TUR-1/5008-3), mille üheks ettepanekuks oli seadust täiendada laadimistaristu mõistega. Läbi laadimistaristu mõiste püütakse seadusesse viia põhimõtet, et jaotusvõrguettevõtjal oleks võimalik laadimispunktide võõrandamisel rakendada lisatingimust, et jaotusvõrguettevõtja võib laadimispunkti asemel võõrandada laadimistaristut. Laadimistaristu on Elektrilevi OÜ ettepaneku kohaselt: „laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.“ Nimetatud mõistest ilmneb, et laadimistaristu võõrandamisel lisandub laadimispunktidele nende laadimispunktide juhtimise ja haldamisega seotud alasüsteeme. Nimetatud muudatuse põhjendused on kahjuks üldsõnalised ja ei selgita muudatuse sisulist vajadust. Elektrilevi põhjendus oli „Mõiste lisamine võimaldab jaotusvõrguettevõtjal ka siseriiklikust olukorrast lähtudes oma seadusest tulenevaid kohustusi paremini täita“. Oleme seisukohal, et laadimistaristu mõiste lisamine seaduse eelnõusse on ebavajalik ja põhjendamatu. Laadimispunktide enampakkumisel peaks olema võimalikult vähe piiranguid ja lisatingimusi. Nõue, et omandaja peab enampakkumisel koos laadimispunktiga omandama mingeid laadimispunkti juhtimise ja haldamisega seotud alasüsteeme (need alasüsteemid on kirjeldamata), võimaldab laadimispunktiga kaasa müüa täiesti ebavajalikke elemente nt. omandajale ebavajalikud IT lahendused, laadimispunktide teenindamisega seotud riistvara jms. Selline lisandus kaldub oluliselt kõrvale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2019/944 toodud põhimõtetest, 58 laiendades seda ebavajalike ja konkurentsi piiravate lisatingimustega. Lähtudes eeltoodust teeb Luku-Expert OÜ ettepaneku elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõusse mitte lisada Elektrilevi OÜ soovitud sõnastusi laadimistaristu osas. 2. Teise ettepanekuna palume kaaluda seadusesse Mittearvestatud regulatsiooni lisamist, et laadimispunkti Direktiiv kohustab läbi viima enampakkumisel oleks eelisostuõigus kinnistu avalikku enampakkumist. omanikul, kus nimetatud laadimispunkt asub. Konkurentsiamet kooskõlastab Kuna laadimispunktid asuvad üldjuhul avaliku enampakkumise bensiinijaamades, kaubanduskeskuste parklates tingimused ning jälgib, et jms ärilistes asukohtades, siis oleks mõistlik enampakkumine oleks läbiviidud võimaldada vastavate ärikinnistute omanikel oma õiglastel alustel. kinnistuid terviklikult arendada. Nt. kui tanklate või kaupluste kett soovib enda tanklates / parklates asuvaid laadimispunkte omandada, siis kahtlemata ongi see majanduslikult kõige mõistlikum ja ökonoomsem. Loomulikult oleks eelisostuõiguse rakendamisel aluseks enampakkumisel kujunenud hind ja seega võõrandajat see eelisostuõigus ei kahjusta. Küll aga motiveeriks see kinnistute omanikke laadimispunktide omandamist ja haldamist tõsiselt kaaluma. Eesti Taastuvenergia Koda Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Energiakogukondade moodustamise ja toimimise Mittearvestatud soodustamine on läbivalt oluline osa nn puhta Ei puuduta direktiivi ülevõtmist. energia paketist, mille üheks osaks on kõnealune Kehtiv ELTS ei keela elektrienergia siseturu direktiiv. Eestis pole pakkumismenetlustes osalemist. (taastuv)energia kogukondlik tootmine ja tarbimine levinud, kuivõrd seni on energiakogukondade loomist lubav ja soodustav raamistik olnud puudulik. Puhta energia paketi, sh elektrienergia siseturu direktiivi ülevõtmise protsess annab hea võimaluse senist olukorda parandada. Lisaks energiakogukondade loomise õiguslikule selgusele on direktiivide ülevõtmisel oluline tähelepanu pöörata ka seda soodustava raamistiku välja töötamisele, kuivõrd ETEK hinnangul on see vajalik kogukondade aktiivsemaks tekkimiseks ja sellest tõukuvate kogukondlike sotsiaalmajanduslike hüvede ära kasutamiseks Eestis. Mõned mitmest ETEK hinnangul kaalumist väärivast kasulikust ja soodustavast meetmest on järgnevad: a. eraldi taastuvenergia vähempakkumiste 59 võimaldamine energiakogukondadele, b. energiaostulepingute sõlmimise võimaldamine ja soodustamine, c. kogukonna osaluskriteeriumi juurutamine suuremate taastuvenergia projektide puhul jpm. 2. ETEK peab turu efektiivse toimimise seisukohast Mittearvestatud möödapääsmatuks eelnõuga täiendatava Direktiiv peab olema Eesti elektrituruseaduse elektrisõidukite laadimistaristut seadusandlusesse ülevõetud puudutava § 7415 lõike 3 täielikku ja sisulist 01.01.2021. rakendamist. Praktikas võib Eestis kujuneda Konkurentsiamet kooskõlastab olukord, kus avaliku enampakkumise käigus või avaliku enampakkumise juba sellele eelneval perioodil vahetab Eesti tingimused ning jälgib, et laiahaardelisem elektrisõidukite laadimistaristu enampakkumine oleks läbiviidud omanikku kontsernisiseselt, kuigi turul on teisi õiglastel alustel. piisavalt motiveerituid eraettevõtteid. Kõnealune paragrahv peab looma ja tagama piisava õigusselguse, et elektrisõidukite laadimistaristu omaniku vahetus oleks nii sisuliselt kui ka näiliselt avalik ja aus, sh arvestades elektrienergia siseturu direktiivi eesmärki luua efektiivne ja läbipaistev energiaturg. 3. Käesoleva eelnõuga täiendatava elektrituruseaduse Mittearvestatud energiasalvestusüksusi puudutava § 7416 lõike 3 Direktiivist tulenev nõue puhul on ETEK hinnangul oluline, et salvestusüksuste hankimine toimuks tungivalt turupõhimõtet järgides, seejuures loomata üleliigseid erandeid, mis siiski võimaldaks võrguettevõtjatel salvestustaristust omada, arendada, hallata ja käitada. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks on kõnealuse paragrahvi lõikes 8 kirjeldatud põhivõrguettevõtjale kehtiv lõpliku investeerimisotsuse tähtaeg alles 2024. aastal, kuigi seda võiks rakendada ka märkimisväärselt varem. Eesti Õliühing Nr Ettepanek/märkus Selgitus Eelnõu § 7415 lõige 3 näeb ette, et Osaliselt arvestatud jaotusvõrguettevõtja on kohustatud elektrisõidukite Direktiiv kohustab läbi viima laadimispunkti võõrandama avalikul avalikku enampakkumist. enampakkumisel. MTÜ Eesti Õliühing teeb Konkurentsiamet kooskõlastab ettepaneku, et laadimispunktide võõrandamisel, avaliku enampakkumise mis asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate tingimused ning jälgib, et ettevõtete territooriumil või selle vahetus enampakkumine oleks läbiviidud läheduses, peab eelisostuõigus olema nimetatud õiglastel alustel. ettevõttel. Juhul kui tanklate valdaja kasuks ei võimaldata antud asukohas paikneva laadimispunkti võõrandamist, siis raskendaks see mootorikütuste käitleja võimalusi oma seadustest 60 tulenevaid kohustusi täita. Sama ettepaneku teeb ka Konkurentsiamet oma kirjas, kus märgib, et „turu arengut soodustaks palju enam kui hetkel ühes tükis olev jaotusvõrgule kuuluv laadimistaristu panna enampakkumisele korras, mis võimaldaks teatud määral laadimisvõrgu tükeldamist, andes näiteks eelisostuõiguse valduse omanikele enda territooriumil asuvate laadimispunktide osas“. Olukorras, kus tanklakettidele ei võimaldata eelisostuõiguse läbi enda territooriumil asuvate laadimispunktide omandamist jaotusvõrguettevõttelt tekib situatsioon, kus vedelkütuste müüjal pole võimalik efektiivselt täita seadustes kohaldatud kohustusi ning seda võib käsitleda arvestatava õigus- ja konkurentsiriivena. Eesti Õliühing näeb riskina jaotusvõrguettevõtte ja nn „ELMO“ elektrisõidukite laadimispunktide omaniku AS Elektrilevi 21.04.2020 eelnõule esitatud kommentaare, mis teevad ettepaneku käsitleda laadimispunkte kui tervikut ning võimaldada ka selle terviklikku võõrandamist. Oleme seisukohal, et elektrisõidukite laadimispunktide turu tasakaalustatud arengut pärsiks märkimisväärselt situatsioon, kui eelnõusse lisatakse laadimistaristu mõiste vastavalt AS Elektrilevi ettepanekule ning võimaldatakse laadimispunktide võõrandamist ühiselt. AS Elektrilevi ettepanek defineerib laadimistaristu kui „laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.“ Märgime, et kui jaotusvõrgu ettevõtja teeb enne eelnõus § 7415 lõikes 3 ette nähtud võõrandamise enampakkumise korraldamist laadimispunktidesse täiendavaid investeeringuid käsitledes laadimispunkte kui tervikut ning lähtudes enda ettevõtte või samasse kontserni kuuluvate sidusettevõtete eelistustest ning ärihuvidest, siis võib tekkida probleeme võrdsetel alustel põhineva avaliku enampakkumise korraldamisega. Lisaks on Konkurentsiamet oma kirjas välja toonud probleemina informatsiooni puuduliku kättesaadavuse vabade võimsuste olemasolu kohta jaotusvõrgus. Konkurentsiamet märgib, et „ettevõte, kellele kuulub lisaks laadimistaristule ka jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste 61 kohta, informatsioon teiste ettevõtete liitumistaotluste osas, nii oma konkurentide (teiste laadimisvõrgu arendajate) kui ka näiteks äri soodustavate ettevõtete kohta, tänu millele saab ta oma laadimistaristu planeerimiseks olulise eelise teiste arendajate ees“. Eesti Õliühing jagab seisukohta ja muret selles osas, et Eesti valdav jaotusvõrguettevõte AS Elektrilevi ja selle emaettevõte Eesti Energia omavad märkimisväärselt paremat ja adekvaatsemat infot vabade liitumisvõimsuste osas, mistõttu on neil teiste turuosalistega võrreldes märkimisväärselt lihtsam elektrisõidukite laadimispunktide rajamist ellu viia. Konkurentsiamet leiab, et analoogselt põhivõrguettevõtjale võiks selline olla reaal- ajaliselt kõikide alajaamade kohta kättesaadav. Eesti Õliühing toetab arvamust, et info liitumisvõimsuste kohta peaks olema paremini turuosaliste jaoks kättesaadav, kuid märgib, et sellise arenduse rajamisel tekiksid ilmselt jaotusvõrguettevõtja jaoks täiendavad kulud, mida tuleb finantseerida tarbijatele kohalduva võrgutasu komponendi kaudu. Konkurentsiamet toob välja, et juhul kui elektrisõidukite laadimispunkte omab ettevõte, kelle kontserni kuulub üle 100 000 tarbijaga jaotusvõrk, tekitab see turul märkimisväärse konkurentsiriski. Sellest lähtuvalt teeb Eesti Õliühing ettepaneku täiendada eelnõud välistamaks võimaluse, kus avalikus kasutuses laadimispunktid kuuluvad ettevõttele, kellega koos kuulub samasse kontserni läbi emaettevõtte või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija. Ainult selliselt on võimalik tagada elektrisõidukite laadimispunktide arendamine võrdse konkurentsi tingimustes ning vältida monopoolse olukorra tekkimist antud turul. Konkurentsitihedast turust, mis vastab tänasele mootorikütuste turu ülesehitusele võidavad aga tarbijad. 2. Eelnõu §7415 lõikes 3 nimetatud laadimispunkti Mittearvestatud avalikul enampakkumise läbiviimise puhul Direktiiv kohustab läbi viima kehtestada nõue, et laadimispunktide puhul, mis avalikku enampakkumist. asuvad mootorikütuste jaemüügiga tegelevate Konkurentsiamet kooskõlastab ettevõtete territooriumil või selle vahetus avaliku enampakkumise läheduses, on eelisostuõigus nimetatud ettevõttel tingimused ning jälgib, et enampakkumine oleks läbiviidud õiglastel alustel. 15 3. Täiendada eelnõu §74 järgneva lõikega: Mittearvestatud „käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalikul 62 enampakkumisel ei tohi osaleda ettevõtte, kellega Direktiivi keeld puudutab vaid koos kuulub samasse kontserni läbi emaettevõtte jaotusvõrguettevõtjaid. või haldusfirma ka jaotusvõrk, millega on liitunud üle 100 000 tarbija“ Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises Arvestatud sõnastuses: Eelnõu muudetud „(3) Liitumislepingule, võrgulepingule ja elektrilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.“ Põhjendus: Energiavaldkonna lepingud kuuluvad VÕS kohaldamisalasse. Tarbijalepingute sõlmimisel tuleb muuhulgas järgida VÕS-is sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustust ning väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Praktikas on ilmnenud, et elektriturul ei järgita alati VÕS regulatsiooni ning lähtutakse kitsalt ELTS-is sätestatust, vt § 86 põhjendust. Seega tuleb seaduses täpsustada, et ELTS-is reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i. See tagab selguse ning elektriettevõtjad kohaldavad õigust ühetaoliselt, lepingute sõlmimisel võetakse arvesse VÕS regulatsiooni. 2. paragrahvi 85 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud järgmiselt: Eelnõu muudetud „(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu või elektrilepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele.“ Põhjendus: Kehtivas sõnastuses puudub viide lepingueelse teabe andmise kohustusele VÕS-is sätestatud ulatuses ja korras. Lepingueelse teabe andmist saab tarbijalepingute puhul pidada üheks tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate õiguste ja huvide kaitse lepingute sõlmimisel. Kuivõrd VÕS vastav regulatsioon kohaldub ka energiavaldkonna lepingutele ning praktika on näidanud, et alati seda ei järgita, on põhjendatud lisada § 85 lg 1 lõppu täiendus „…ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus 63 seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele.“ 3. Paragrahv 85 lg 2 tunnistatakse kehtetuks. Arvestatud Põhjendus: Lepingueelne teave tuleb VÕS alusel Eelnõu muudetud tarbijale esitada mistahes vormis lepingu sõlmimisel ning vaidluse korral lasub ettevõtjal kohustus tõendada tarbijale teabe andmist. Seetõttu tuleb ELTS § 85 lg 2, mis annab elektriettevõtjale võimaluse teabe esitamata jätmiseks, tunnistada kehtetuks. 4. Paragrahvi 86 lg 1 muudetakse ja paragrahvile Arvestatud lisatakse lg 5 järgmises sõnastuses: Eelnõu muudetud „(1) Kui elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, saadab lepingu sõlminud jaotusvõrguettevõtja või müüja tarbijale pärast lepingu sõlmimist lepingu sisu kinnitava kirjaliku dokumendi (edaspidi kinnituskiri).“ „(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.“ Põhjendus: ELTS § 86 sätestab nõuded kinnituskirjale, mis saadetakse tarbijale, sh füüsilisest isikust tarbijale olukorras, kus elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Kõnealuse paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse paragrahviga reguleerimata osas kinnituskirjale võlaõigusseadust. ELTS § 86 kehtib muutmata kujul alates seaduse vastuvõtmisest 2003. aastal ega arvesta hilisema VÕS regulatsiooniga, milles on oluliselt tarbijakaitse taset tõstetud. VÕS tähenduses on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 542 lg 1 kohaselt ei muutu telefonitsi sõlmitud leping tarbijale siduvaks enne, kui ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal ning kui tarbija pole oma tahet olla lepinguga seotud kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatu ei kohaldu juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel, kuid siis tuleb järgida §-s 55 sätestatut. Praktikas on ilmnenud, et elektrimüüjad lähtuvad telefonitsi lepingute sõlmimisel üksnes ELTS § 86 regulatsioonist ega võta arvesse VÕS-is sätestatut. Telefonitsi lepingute sõlmimisel loetakse leping telefonikõne käigus tahteavalduste vahetamisel sõlmituks, tarbijale saadetakse kahe nädala jooksul kinnituskiri ega oodata tarbijalt kirjalikku 64 taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust, kus tarbija on väljendanud tahet olla lepinguga seotud. Ametisse on pöördunud tarbijaid, kellele on elektrimüüja vahetus olnud üllatuslik. Tarbijad ei ole mõistnud, et telefonikõne käigus on võetud lepingulised kohustused. VÕS § 542 regulatsiooni (lepingu sõlmimine telefonitsi) üheks eesmärgiks on olnudki välistada praktikas probleemseks osutunud turundusvõtted, kus tarbijale pakutakse telefonitsi asju või teenuseid ning kus tarbija järelemõtlematult antud nõusolekut käsitletakse hiljem siduva lepinguna. Kõnealuse paragrahviga kasutati tarbija õiguse direktiivi art 8 lg-s 8 liikmesriikidele antud valikuvõimalust sätestada telefonitsi sõlmitud tarbijalepingu siduvus üksnes juhul, kui tarbija on oma telefoni teel antud tahteavaldust hiljem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitanud. Üks elektrimüüjatest on TTJA-le selgitanud, et edastab sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul alati kliendile koheselt nii kinnituskirja kui info lepingust taganemise võimaluse kohta ning sel moel on uus klient operatiivselt ja täielikult informeeritud kõigist lepinguga seotud olulistest asjaoludest, kuigi ELTS § 86 lg 1 lubab seda teha 2 nädala jooksul. Elektrimüüja selgitustest ei nähtunud, et tarbijalt võetakse lisaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus, kus tarbija väljendab tahet olla lepinguga seotud. TTJA tähelepanu on juhitud asjaolule, et Eesti elektriturul on kasutusel ka teistsuguseid praktikaid, mille käigus ei saadeta kliendile pärast telefoni teel sõlmitud kokkulepet mingit infot lepingu, sh taganemisvõimaluse kasutamise viisi kohta enne 2- nädalase taganemistähtaja lõppemist, kasutades sellega ära normides olevat vastuolu. Seega ei ole probleem üksnes selles, et tarbija ei kinnita kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma tahet olla lepinguga seotud, vaid ka muude tarbijakaitseliste nõuete rikkumises, sh ei pruugi tarbija olla saanud piisavalt vajalikus mahus lepingueelset teavet. ELTS ja VÕS regulatsioonidest tuleneb mitmeid vastuolusid, mis on muutnud õigusaktide kohaldamise keeruliseks ja võimaldab mitmeti tõlgendatavust. Nagu eelpool käsitletud, ELTS kohaselt saadetakse tarbijale kinnituskiri, kuid VÕS § 542 lg 1 kohaselt peab telefonitsi lepingu sõlmimisel ka tarbija kinnitama oma tahet olla telefoni teel võetud kohustusega seotud. Lisaks on 65 VÕS § 542 lg-s 1 kinnitustele ette nähtud täpsemad vorminõuded, mis ELTS-is puuduvad. Kui ELTS § 86 lg 1 teise lause kohaselt saadetakse kinnituskiri füüsilisest isikust tarbijale lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul, siis VÕS § 55 lg 1 kohaselt peab ettevõtja andma tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse osutamine või muu soorituse tegemine. ELTS § 86 lg 2 kohaselt peab kinnituskirjas nimetama ajavahemiku, mille jooksul võib tarbija esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat. VÕS § 542 lg-s 1 ei ole ette nähtud ajavahemikku, vaid tarbija peab oma tahet olla telefoni teel võetud kohustustega seotud kinnitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. ELTS § 86 lg-st 3 tuleneb, et lepingu sõlmimisest kuni lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 55 lg 3 alusel tuleb ettevõtjal tarbijalt võtta sõnaselge avaldus, kui tarbija soovib, et elektrimüük algab 14-päevase taganemistähtaja kestel. Vastasel juhul ei ole tarbija VÕS § 562 lg 6 p 2 alusel kohustatud hüvitama ettevõtjale taganemistähtaja jooksul üleantu väärtust. Üleantu väärtust ei pea hüvitama ka siis, kui ettevõtja ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt VÕS § 54 lg 1 p-le 12, 13 või 15. Kuivõrd kõnesolevate muudatusettepanekutega sätestatakse § 83 lg 3, milles on selgelt välja toodud, et ELTS-iga reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i ning VÕS reguleerib nii lepingueelse teabe andmise kohustust kui ka väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavaid lepinguid, sh püsival andmekandjal tingimuste esitamist tarbijale, siis puudub füüsilisest isikust tarbijate puhul vajadus ELTS § 86 kinnituskirja regulatsiooni järele. ELTS § 86 ei taga antud kujul ka piisavalt füüsilisest isikutest tarbijate õiguste ja huvide kaitset. Seetõttu tuleb paragrahvi 86 esimese lõike viimane lause, mis käsitleb füüsilisest isikust tarbijale kinnituskirja saatmist, eemaldada ning lisada lõige 5, mis ütleb sõnaselgelt, et paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale. 5. Paragrahvi 87 lg 2 muudetakse ja sõnastatakse Arvestatud 66 järgmiselt: Eelnõu muudetud „(2) Kui elektrileping ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis, esitab jaotusvõrguettevõtja või müüja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed käesoleva seaduse § 86 alusel väljastatavas kinnituskirjas. Füüsilisest isikust tarbijale esitatakse lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud korras.“ Põhjendus: Kuivõrd lepingute sõlmimisele kohaldatakse muudatusettepanekute kohaselt ELTS-is reguleerimata osas VÕS-i, mis reguleerib lepingueelse teabe andmist ja selle siduvaks muutumist ning ka § 86 on füüsilisest isikutest tarbijate osas muudetud, siis tuleb ka §-le 87 lg 2 lisada teine lause, mis täpsustab füüsilisest isikutest tarbijatelele kohaldatavat regulatsiooni § 87 lg 1 esitatavate andmete osas. Justiitsministeerium Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Palume arvestada Konkurentsiameti 26.08.2020 Arvestatud kirjas nr 1-6/2020-038-1 esitatud kommentaaride ja Eelnõu ja seletuskiri täiendatud märkustega (Konkurentsiameti kiri on käesolevale kooskõlastuskirjale lisatud). Oma kirjas hindab Konkurentsiamet lisanduvate ülesannete täitmiseks vajalikku ressurssi ca 5 täiendava töökohana, mille palgafond kokku on 219 575 eurot aastas. Justiitsministeerium on küsinud riigi eelarvestrateegia (RES) raames raha EL õiguse, sh puhta energia paketi, ülevõtmiseks. Rõhutame, et juhul, kui Justiitsministeeriumile selleks otstarbeks täiendavaid eelarvelisi vahendeid ei eraldata, peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ise leidma lisanduvate ülesannete rahastamiseks vajalikud allikad või võtma need ülesanded oma haldusalasse. 2. Eelnõu pealkiri peab lõppema sõnaga seadus – Arvestatud elektrituru seaduse muutmise seadus. Eelnõu muudetud 3. Eelnõu § 1 p 1 (ELTS § 1 lg 1) – § 1 lg 1 esimest Arvestatud lauset täiendatakse pärast sõna „tootmist,“ sõnaga Eelnõu täiendatud „salvestamist“. Kas ELTS § 39 lg 8 p-s 3 ei oleks täiendus vajalik? Kui mitte, palume seletuskirjas selgitada, miks on asendus vajalik ainult ELTS § 1 lg-s 1. 4. Eelnõu § 1 p 4 (ELTS § 3 p 82-85) – punktiga 82 Mitte arvestatud 67 täiendatakse seadust mõistega „energia ELTS-i ülesehitus on olnud seni 5 salvestamine“ ning punktiga 8 täiendatakse selline, et kui teema on mainitud seadust mõistega „energiatõhusus“. Tegemist ei ole rohkem kui ühes kohas, siis seadust läbivate mõistetega ning mõiste tuleb avada defineerime teema ka mõistete materiaalosa asjakohases sättes pärast esmakordset all. kasutamist. Elektrituruseaduse tähenduses mõistetakse salvestamise all reeglina elektrienergia salvestamist ning salvestamine esineb erinevates käänetes kogu eelnõu peale vähemalt kolmeteistkümnel korral. „Energiatõhusus“ on mainitud eelnõus veel peale mõistet kolmel korral. 5. Eelnõu § 1 p 5 (ELTS § 3 p 9) – …täiendatakse Arvestatud pärast sõna „muundamiseks,“ sõnaga Eelnõu parandatud „salvestamiseks“, peab olema …täiendatakse pärast sõna „muundamiseks,“ sõnaga „salvestamiseks,“, koma on puudu. 6. Eelnõu § 1 p 6 (ELTS § 3 p 93) – punktiga 93 Arvestatud täiendatakse seadust mõistega „horisontaalselt Eelnõu muudetud integreeritud ettevõtja“. Tegemist ei ole seadust läbiva terminiga – peale mõiste määratlust ei ole mõistet seaduses rohkem kasutatud. Mõiste avamine ELTS §-s 3 ei ole põhjendatud. Kui terminit ei ole seaduses kasutatud, siis on selle esitamine vastuolus ka §-s 3 sätestatuga: Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:. 7. Eelnõu § 1 p 8 (ELTS § 3 p 152) – mikroettevõtja Arvestatud määratlus erineb raamatupidamise seaduse § 3 p-s Eelnõu muudetud. Vt. § 821 lg 1. 14 olevast – mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. RPS üldsätetest ei nähtu, et muu seadus võiks anda mõnes valdkonnas teise määratluse? Kui jäädakse eelnõu määratluse juurde, siis tuleb selle võimalikkust ja vajalikkust seletuskirjas põhjendada. Sõna „mikroettevõtja“ on kasutatud seaduses veel ainult ühes kohas. Kui tegemist ei ole seadust läbiva terminiga, tuleb termin avada materiaalosa asjakohases sättes pärast esmakordset kasutamist. Kui aga mikroettevõtja termin vajalik eelnõus esitatud kujul, siis tuleb õigusselguse eesmärgil 68 raamatupidamise seadusesse lisada määratlusse kui seadus ei sätesta teisiti. 8. Eelnõu § 1 p 10 (ELTS § 3 p 223) – mõistet Arvestatud „sagedusega mitteseotud tugiteenus“ kasutatakse Eelnõu muudetud, mõiste peale mõiste määratlemise veel vaid mõiste mainitud §-s 663 veel kolmel „tugiteenus“ määratlemisel. Mõiste avamine ELTS korral. §-s 3 ei ole põhjendatud. 9. Eelnõu § 1 p 12 (ELTS § 3 p 232) – mõistet Mitte arvestatud „tasakaalustamine“ on kasutatud seaduses veel Tegemist on ELTS-is ainult kahe mõiste määratlemisel. Mõiste avamine olemasoleva mõiste määratluse ELTS §-s 3 ei ole põhjendatud. muutmisega EL määruse muutumise uuendamisega. Eelnõu muutmise käigus lisandub § 663 lg 1, mis kajastab ka tasakaalustamise teemat. 10. Eelnõu § 1 p 13 (ELTS § 3 p 233) – punkt 13 Arvestatud lõpetada jutumärkide ja semikooloniga. Eelnõu parandatud 11. Eelnõu § 1 p 14 (ELTS § 3 p-d 262 ja 263) – mõistet Mitte arvestatud „täielikult integreeritud võrgukomponent“ ELTS-i ülesehitus on olnud seni kasutatakse seaduses veel kolmes kohas. Tegemist selline, et kui teema on mainitud ei ole seadust läbiva terminiga ning termin tuleb rohkem kui ühes kohas, siis avada materiaalosa asjakohases sättes pärast defineerime teema ka mõistete esmakordset kasutamist; lisaks märgime, et ELTS all. § 3 struktuuri arvestades sobib kavandatav punkt Nii palju kui võimalik püüame 262 punktiks 251 ja punkt 263 punktiks 252. järgida tähestikulist järjekorda. 12. Eelnõu § 1 p 15 (ELTS § 3 p 301) – mõistet Arvestatud. Mõiste avatud „võrguühenduse kasutaja“ kasutatakse seaduses materiaalosa asjakohases sättes veel vaid ühes kohas. Tegemist ei ole seadust läbiva pärast esmakordset kasutamist. terminiga ning termin tuleb avada materiaalosa Vt. § 66 lg 11. asjakohases sättes pärast esmakordset kasutamist; lisaks märgime, et ELTS § 3 struktuuri arvestades sobib kavandatav punkt 301 punktiks 321. 13. Eelnõu § 1 p 16 (ELTS § 3 p 331) – mõistet Arvestatud. „võrkudevaheline ühendus“ on kasutatud seaduses Eelnõu muudetud veel vaid ühe järgneva mõiste defineerimisel. Mõiste avamine ELTS §-s 3 ei ole põhjendatud. 14. Eelnõu § 1 p 18 (ELTS § 3 p-d 351 ja 352) – Arvestatud. punktiga 18 eelnõusse lisatavaid mõisted ei ole Eelnõu muudetud. Vt. § 65 lg 31 seadust läbivad terminid ning tuleb avada ja § 66 lg 16 materiaalosa asjakohases sättes pärast esmakordset kasutamist; Lisaks märgime, et ELTS § 3 struktuuri arvestades sobib kavandatav punkt 351 punktiks 341 ja punkt 352 punktiks 342. 15. Eelnõu § 1 p 20 (ELTS § 6) – lõikes 1 toodud Arvestatud. loetelu kohaselt on elektriettevõtja isik, kes tegeleb Seletuskirja vastavalt täiendatud. kas ühe, teise või kolmanda tegevusega. Kas ta võib tegeleda ka mitme tegevusega sellest loetelust? Kas sõna „või“ annab siin täpselt edasi seda, mida soovitud on? Palume seletuskirjas täpsustada. 16. Eelnõu § 1 p 22 (ELTS §-d 121 ja 122) – lisatava § Arvestatud 69 122 lg 1 p-s 4 on …õigusaktidest tulenevad Eelnõu muudetud kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja kohustused. Välistamaks asjasse mittepuutuvate õigusaktide nõuete kohaldamise oleks õigusaktidest asemel täpsem termin käesolevas seaduses sätestatud õigusaktidest. 17. Eelnõu § 1 p 25 (ELTS § 16 lg 41) – juhime Arvestatud tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu Eelnõu muudetud määruse (EL) 2019/944 pealkiri on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL. Palume parandada. 18. Eelnõu § 1 p 29 (ELTS § 18 lg 3) – punktiga Arvestatud tunnistatakse kehtetuks ELTS § 18 lg 3. ELTS § 26 Eelnõus viide parandatud lg-s 2 on viide § 18 lõigetele 1–7. Palume viidet muuta tulenevalt viidatava lõike kehtetuks muutumisest. 19. Eelnõu § 1 p 32 (ELTS § 39 lg 1 p 31 ja lg 8 p 1; § Arvestatud 401, § 71 lg 4, § 93 lg 6 p-d 1 ja 15, § 1001 lg-d 3– Eelnõus viide parandatud 5 ning § 1013) – punktiga asendatakse ELTS § 93 lõike 6 punktis 15 sõnad „(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega „(EL) 2019/943“. Sellise asenduse korral oleks § 93 lõike 6 punktis 15 lauseühend aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 8 lõike 3 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga… Juhime tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklis 8 sätestatakse „Kauplemine järgmise päeva ja päevasisestel turgudel“. Palume viide parandada. 20. Eelnõu § 1 p 33 (ELTS § 39 lg 1 p-d 18 ja 19) – Arvestatud ELTS § 39 lõike 1 struktuuri arvestades on sobivam Eelnõu muudetud asukoht punktid 161 ja 162, sest p 17 „täidab muid“ on tavapäraselt loetelus viimane. 21. Eelnõu § 1 p-d 35 ja 37 (ELTS § 42 lg 4 p 1 ja 42 1 Arvestatud. lg 5) – sõna „müüja“ täiendatakse sõnadega „ja Agregaatori, agregeerimise ja agregaatori“. Palume seletuskirjas selgitada, miks tema tegevusega seonduva sõna „agregaator“ lisamine on vajalik ainult nendes agregeerimislepingu näol on §-des. Sõna „müüja“ kasutatakse ka mitmetes ELTSi olemasolevaid sätteid teistes ELTSi sätetes. täiendatud 11 punktis. Seletuskiri täiendatud. 22. Eelnõu § 1 p 36 (ELTS § 421 lg 1) – miks Arvestatud. täiendatakse sõna „tarnija“ sõnadega „ja Agregaatori, agregeerimise ja agregaatori“ ainult selles sättes? ELTSis on tema tegevusega seonduva kasutatud sõna „tarnija“ veel mitmetes teistes agregeerimislepingu näol on sätetes (nt § 421 lg-d 3 ja 6, § 44, § 45 lg 4, § 764). ELTSi olemasolevaid sätteid Juhul kui teistes sätetes pole täiendus vajalik, täiendatud 11 punktis. palume seletuskirjas välja tuua, miks on täiendus Seletuskiri täiendatud vajalik just konkreetselt ainult § 421 lg-s 1. 70 23. Eelnõu § 1 p 38 (ELTS § 422) – muutmisvormelist Arvestatud peab nähtuma, kas kavandatav paragrahv kuulub 3. Asukoht muudetud 2. peatüki 2. peatüki viimaseks või 4. peatüki esimeseks jao §-ks 214. paragrahviks – peab olema seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga… 24. Eelnõu § 1 p 40 (ELTS § 65 lg 1) – palume Osaliselt arvestatud. seletuskirjas välja tuua, miks on vaja täiendada „aktiivne tarbija“ mõiste sõna „tarbijale,“ sõnadega „aktiivsele tarbijale, muudetud „aktiivne energiakogukonnale,“ ainult selles sättes, kui sõna võrguteenuse kasutaja“ mõisteks „tarbija“ on kasutusel ka paljudes teistes ELTSi §- ning sellest punktist välja võetud des. kuna aktiivne võrguteenuse kasutaja on oma definitsiooni kohaselt tarbija. Sõnaga „energiakogukondadele“ täiendatud veel § 66 lg 1, kuid muudes sätetes on turuosalise näol energiakogukond esindatud. Seletuskiri täiendatud. 25. Eelnõu § 1 p 44 (ELTS §-d 662 ja 663) – seadust Arvestatud täiendatakse §-ga 662, mille lõike 1 teine lause Eelnõu parandatud ning asukoht algab sõnadega Jaotusvõrguettevõtja ja muutus tugiteenuste alla § 663 lg põhivõrguettevõtjaga sõlmivad…, peab olema 1 Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja sõlmivad…; 26. Eelnõu § 1 p 44 (ELTS §-d 662 ja 663) – § 662 lõikes Arvestatud 1 viidatakse esmakordselt komisjoni määrusele Eelnõu parandatud ning asukoht (EL) 2017/1485. Hea õigusloome ja normitehnika muutus tugiteenuste alla § 663 lg eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 29 lg 4 kohaselt tuleb 1 eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel lisada ka viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1– 23). 27. Eelnõu § 1 p 48 (ELTS ptk 62) – HÕNTE § 28 lg 4 Mittearvestatud - otse viitamisel välditakse viitamist viitavale Eelnõus esitatud § 7415 lg 5 viitab sättele. Eelnõuga täiendatakse ELTSi §-ga 7415, sama §-i lõikes 4 nimetatud mille lg 2 p 1 viitab sama §-i lg-le 5 - käesoleva avalikule enampakkumisele, paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku mitte avaliku enampakkumise enampakkumise tingimused… ja lg 5 viitab sama § tingimustele. Ehk siis § 7415 lg 4 lg-le 4, - Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reguleerib enampakkumist, lg 5 avaliku enampakkumise tingimused… (lg 4 viitab enampakkumise tingimusi. lõikele 3 ja lg 3 omakorda viitab lõikele 2). Kuidas peaks võrguettevõtja aru saama, millised on tema õigused ja kohustused; 28. Eelnõu § 1 p 48 (ELTS ptk 62) – § 7416 lg-d 8 ja 9 Arvestatud. – sisuliselt on tegu ülemineku-rakendussätetega, Sätted tõstetud § 1113 lõigeteks mis peaksid olema rakendussätete peatükis. 10 ja 11. 71 29. Eelnõu § 1 p 49 (ELTS § 812) – ELTS § 812 esimest Osaliselt arvestatud lauset täiendatakse pärast sõna Eelnõu muudetud. Me ei võta „tuletisinstrumentide“ tekstiosaga „Euroopa ELTSiga üle tuletisinstrumentide Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) direktiivi. Normitehnilises I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses“. Seda märkuses nimetatakse vaid need direktiivi nimetatakse ELTSis esmakordselt. direktiivid, mida selle seadusega HÕNTE § 29 lg 4 kohaselt tuleb eelnõu tekstis üle võetakse Eesti õigusesse. Kui Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel me lihtsalt viitame, siis seda lisada ka viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse normitehnilises märkuses ei avaldamise andmed. Lisaks palume esitada nimetata. kõnealune direktiiv ka normitehnilises märkuses. 30. Eelnõu § 1 p 51 (ELTS § 83 lg 1) – juhime Arvestatud tähelepanu, et ELTS § 61 lg 1 p-s 2 viidatakse Seletuskiri täiendatud. ELTS § 83 kohaselt sõlmitud võrgulepingu muutmise vajadusele. Kas § 61 lg 1 p 2 ei tuleks samuti lisada agregeerimislepingut? Sama küsimus § 761 lõike 4 kohta. Lisaks juhime tähelepanu, et seaduse mitmetes teistes §-des on samuti kasutatud sõna „elektrileping“ (nt § 421 lg 3 p 5, § 761 lg 4, § 764 lg-d 2 ja 3, § 84 lg 1, § 85 lg 3, § 86 lg 1, § 87 lg 1 p-d 81 ja 10 ja lg 2, § 88 lg-d 2 ja 3, § 90 lg 10, § 91 lg 5, § 92, § 1071, § 1101). Kas nendes sätetes ei ole täiendamine vajalik? Kui mitte, palume seletuskirjas selgitada, miks on täiendus vajalik ainult § 83 lg-s 1. 31. Eelnõu § 1 p 53 (ELTS § 84 lg 2) – ELTSi mitmetes Arvestatud §-des (nt §-d 601, 61, 761, § 85 lg 3, § 87 lg 1 p-d 8, Seletuskiri täiendatud. 81 ja 10, § 88 lg-d 2 ja 3 §-d 89, 90, 91, 92, 1101) on veel mainitud võrgulepingut, kas nendes sätetes ei ole agregeerimislepingu lisamine vajalik? Kui mitte, palume seletuskirjas selgitada, miks on täiendus vajalik ainult § 84 lg-s 2. 32. Eelnõu § 1 p 62 (ELTS § 90 lg 3) – punktiga Arvestatud asendatakse § 90 lõikes 3 sõna „tähtsaadetisena“ Eelnõu täiendatud sõnadega „kirjalikult tarbija antud kontaktaadressile“. Sõna „tähtsaadetis“ esineb veel §-de 91 ja 92 lõikes 4. Kas nendes sätetes ei ole asendus vajalik? Kui mitte, palume seletuskirjas selgitada, miks on täiendus vajalik ainult § 90 lg-s 3. 33. Eelnõu § 1 p 63 (ELTS § 93 lg 6, p-d 31 ja 32) – Arvestatud punktis 31 on viited valed - …käesoleva seaduse § Eelnõu muudetud 662 lõikes 4 ja § 663 lõikes 2 nimetatud…peab olema käesoleva seaduse § 662 lõikes 2 ja § 663 lõikes 1 nimetatud… 34. Eelnõu § 1 p 68 (ELTS § 1002) – muutmisvormel Arvestatud peab olema seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga... Eelnõu muudetud 35. Eelnõu § 1 p 69 (ELTS § 1113 lg-d 7-9) – § 1113 Arvestatud täiendatakse lõikega 8, kus viidatakse ELTS § 7415 Eelnõu muudetud lõikes 3 nimetatud avalikule enampakkumisele, 72 kuid § 7415 lõige 3 ei puuduta avalikku enampakkumist, vaid avalikku konsultatsiooni. Viide peab olema lõikele 4, sest selles on avalik enampakkumine; muutmisvormelisse lisada sõnad järgmises sõnastuses:. 36. Palume eelnõu ja seletuskirja põhiteksti lõpp Arvestatud parandada vastavalt normitehnika käsiraamatu § 20 Eelnõu ja seletuskiri muudetud kommentaarile 2 ning lähtuda Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskirja lisast 2 „Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend“, mis on kehtestatud Riigikogu juhatuse 2014. aasta 10. aprilli otsusega nr 701. (näiteks eelnõus enne sõnu „Algatab Vabariigi Valitsus „…“ .... 2020“ peab olema ühtlane joon terve teksti laiuses; allkirjastamise osa on puudu; seletuskirjas lõpus ühtlane joon terve teksti laiuses ja allkirjastamise osa on puudu). 37. Palume arvestada ka keelemärkusi, mis on eelnõu Arvestatud koostajatele edastatud Word-dokumendis e-kirja Eelnõu muudetud teel. 38. Rakendusakti kavandi punkt 4 (määruse § 8 lg 3 p Arvestatud 1) – juhime tähelepanu, et punktis 4 toodud § 8 Rakendusakti kavand muudetud lõike 3 punktide 1, 4 ja 5 muudatused tuleb esitada eraldi muutmispunktidena. Palume seda eelnõu koostamisel silmas pidada. 39. Seletuskirja osa 4. „Eelnõu terminoloogia“ – Arvestatud seletuskirja osas „Eelnõu terminoloogia” Seletuskiri täiendatud tutvustatakse seaduseelnõu nii uusi kui ka võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud, ja põhjendatakse nende kasutamise vajalikkust (HÕNTE § 44). 40. Seletuskirja osa 8 „Rakendusaktid“ – osas 8 Arvestatud sisaldub lauseosa Määrusesse kirjutatakse sisse Punkt tõstetud rakendusakti keeld küsida tarbijalt uue elektrilepingu sõlmimise kavandist seadusesse § 87 uueks eest tasu… – väljub volitusnormi lõikeks 3. reguleerimisraamidest, tuleb reguleerida seaduse Seletuskiri muudetud. tasandil. 41. Seletuskirja lisa 1 – palume parandada lisa pealkiri. Arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) Eelnõu muudetud 2019/944 pealkiri on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL. 42. Palume seletuskiri ja rakendusakti kavand läbivalt Arvestatud redigeerida, sisaldab nt tähevigu, käändevigu, komavigu jmt (3. osa ja 4. osa) ning nendele on osundatud ka eelnõu autoritele saadetud e-kirjas, millega palume arvestada. 43. Kuivõrd tegemist on EL õiguse rakendamiseks Arvestatud vastuvõetava õigusaktiga, on asjakohane viidata Seletuskiri täiendatud. 73 Euroopa Komisjoni koostatud mõjude analüüsile (https://eur-lex.europa.eu/legal content/EN/TXT/?uri=SWD:2016:410:FIN) ning Eesti poolt läbirääkimiste käigus antud mõjuhinnangutele. Samuti on vajalik välja tuua, kas liikmesriigile on EL õigusega kooskõlla viimisel jäetud teatud diskretsioon. Kui on, siis tuleb selgitada, miks Eesti on diskretsiooni kasutanud just eelnõus sätestatud moel. Vastavalt HÕNTE § 1 lg 2 p 2 ei ole EL asjades väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) üldjuhul nõutav, kuid seaduseelnõu koostaja peab eelnõu seletuskirjas näitama, et EL õigusakti eelnõu menetlemisel lähtuti sisuliselt VTK nõuetest, sealhulgas tuvastati EL tasandil tehtud muudatusettepanekute sihtrühmad ning selgitati välja neile avalduvad mõjud. Hetkel selline info seletuskirjas ei kajastu. 44. Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuleks veidi Arvestatud pikemalt viidata eelnõuga kavandatavatele Seletuskiri täiendatud. lahendustele, millest ehk olulisim oleks viidata tarbija mõjuvõimu suurendamisele ning vahendite andmisele selleks, et nad saaksid senisest enam energiaturul osaleda. Ilmselt oleks paslik lisada, et kavandatavate meetmete tulemusena võrguettevõtjate kohustused senisega võrreldes kasvavad (vt lahendusettepanek ja selle mõju: HÕNTE § 41 lg 2 p 3) 45. Seletuskirja mõjud vajavad täiendamist osas, mis Arvestatud puudutab analüüsitud mõjude olulisuse kindlaks Seletuskiri täiendatud tegemist. Nimelt ei sisaldu seletuskirjas mõjude olulisuse hinnangut sihtrühmadele. Konkreetsete sihtrühmade lõikes (võrguettevõtjad, elektritarbijad, sh aktiivsed tarbijad, energiakogukonna liikmed ja riigi- ning omavalitsusasutused) tuleks mõju olulisuse määramiseks hinnata nelja mõjukriteeriumit ehk mõju avaldumise sagedust, mõju ulatust ehk sihtrühma kohanemisvõimet muudatustega, ebasoovitavate mõjude riske (tõenäosust) ning otseselt mõjutatud sihtrühma (hinnangulist) suurust. Nende näitajate kõrgete väärtuste puhul on tõenäosus mõju oluliseks kvalifitseerumisel suurem. 46. Seletuskirja mõjude jaotises on väidetud, et mida Arvestatud rohkem tekib energiakogukondi, seda väiksem on Seletuskiri täiendatud. vajadus energia impordile, mille vajadus võib suureneda põlevkivi kasutamise vähendamisel. Ilmselt saaks reaalsema pildi, kui sinna juurde lisataks ka hinnang, kuivõrd võiks lähiajal Eestis lokaalselt toodetav elekter olla üldse asenduseks 74 praegusele elektri impordile. Abi võiks olla ka ligikaudsest suurusjärgust – nt kas see on pigem 0,1%, 1% või 10% praegusest elektri impordist, mis asetaks eelneva väite reaalsesse konteksti. Ilmselt saaks sellest lähtuvalt anda hinnangu, kuivõrd olulist mõju omaksid Eestit energiaga varustamisel loodavad energiakogukonnad vähemalt lähiajal. Seletuskirja mõjude osas on nt tarbimise juhtimisele allutatavad võimsused teoreetiliselt hinnatud 200400 MW-le (mis võiks tähendada kuskil 1/5 kuni 1/3 tegelikust keskmisest elektritarbimisest Eestis). 47. Selgitame, et eelnõu seletuskirja mõjude jaotises Arvestatud märgitud energiakogukondade loomise mõju Seletuskiri täiendatud ulatusele hinnangut andes tuleks lähtuda sihtrühma kohanemise vajaduse hindamisest. Kuna meede on vabatahtlik ning eelduslikult sellega liituja soovib meetmest tõusvat kasu, siis mõju ulatuse ehk kohanemise saab selle sihtrühma puhul lugeda väheseks. 48. Seletuskirja autorid on hinnanud Arvestatud energiakogukondade loomise mõju leibkondade Seletuskiri täiendatud majanduslikule toimetulekule ning mh viidanud ka raskustes olevatele leibkondadele. Seletuskirjas sisalduv info siiski ei veena, et meede osutuks mõjusaks just sellele tarbijate segmendile, sh nt sotsiaalkorterite üürnikele, sest seletuskirjaski on sõnaselgelt märgitud, et energiakogukonna liikmetelt eeldatakse eelnevaid investeeringuid, mille tasuvus lükkub tulevikku. Ilmselt saaks adekvaatsema pildi, kui aluseks võetaks hoopis eratarbijate segment, kes juba praegu kas enda toodetud elektrit tarbivad või ka müüvad. Paluksime selles osas lisaselgitusi ja/või täpsemaid andmeid kui võimalik. 49. Mõju elu- ja looduskeskkonnale on Arvestatud energiakogukondade loomisel hinnatud positiivses Seletuskiri täiendatud võtmes. Siiski tuleks eeldada, et mõju on vähemasti alguses pigem vähemärgatav, kuna sel moel toodetud elektri osakaal jääb vähemalt lähiajal ilmselt marginaalseks. Eeldab see ka mitmeid ehitustöid mh looduskeskkonnas, mis on täiendav häiring keskkonnale, aga ka uute seadmete soetamist, millel on oma süsinikujälg. Seetõttu saaks positiivset mõju eeldada pigem pikemas perspektiivis, kui tarbijate teadlikkus ja ka tehnoloogiaid edasi arendatakse. Julgeme kahelda ka selles, kuivõrd suurt mõju omab energiakogukondade loomine regionaalarengule. On kaheldav, kas Eesti äärealad suudaksid nt ilma 75 lisamehhanismideta võrdsetel alustel võistelda ülejäänud Eesti investeeringuvõimekusega, et saaks eeldada kasvõi võrdset võimekust kogukondade loomisel. Ilmselt osutub vajalikuks seejuures viidata võimalikele finants- või muudele meetmetele, mis aitaksid äärealadel vähemalt samaväärselt kogukondi luua. Nii elu- ja looduskeskkonna kui ka regionaalarengu mõjude hinnangud kogukondade loomisel on eesmärgist lähtuvalt kirja pandud, mis aga ei pruugi vastata reaalsele olukorrale. Seetõttu paluksime toodud seisukohti paremini põhjendada või hinnata ka võimalikke riske ja ohutegureid regionaalse ebavõrdsuse suurenemise vaatest. Lisaks vajaks põhjendamist, kas eeldus, et ehitamise ja spetsiifiliste elektritöödega tegelemiseks kasutataks kohapealset tööjõudu, on nt Eesti äärealade kontekstis üldse õigustatud ootus. 50. Võrguettevõtjate halduskoormust ja võimalikke Osaliselt arvestatud. uusi kohustusi on miskipärast hinnatud Eelnõu on muudetud selliselt, et kategooriates „muu otsene või kaudne mõju“. kogukondade puhul osutab Leiame, et kuna võrguettevõtjate kohustusi mitmel võrguteenust edasi senine moel muudatustega suurendatakse, mis mh võrguteenuse osutaja. Eelnõuga väljundina kandub ka võrgutariifi, tuleks kõike ei lubata kogukondadel oma koondmõjus arvesse võttes hinnata võrku luua. Eelnõu ja seletuskirja võrguettevõtjaile avalduvat tegelikku mõju. vastavalt muudetud. Võrgutariifi võimalike muutuste tõttu tuleks mõju hinnata ka tavatarbijatele, kes muudatuste otsene sihtrühm küll pole. Nt on esitatud väide, et suurenev arv hajatootmisüksuseid võib tähendada võrguettevõtja investeeringuvajaduse suurenemist. Tariifi suurenemist võib soosida ka võrguettevõtjate eeldatav müügimahu vähenemine kavandatavate muudatuste tulemusena juhul, kui samal ajal ei suudeta püsikulusid kokku hoida. Paluksime eelneva valguses hinnata, kuivõrd võib eelnev mõjutada võrguettevõtjate kohanemist uue olukorraga ja kas mõjukriteeriumite alusel hinnates võib võrguettevõtjatele avalduv mõju osutuda oluliseks. Arvestada saab sellega, et mingil määral on võrguettevõtjail võimalik kulusid optimeerida paindlikkusteenuste kasutamisega. 51. Paindlikkusmehhanismide mõjude hindamisel on Arvestatud leitud, et turuosaliste aktiivsuse suurenemisel on Seletuskiri täiendatud võimalik positiivselt mõjutada leibkondade toimetulekut. Paluksime täpsustada, kas see puudutab kõiki elektritarbijaid või eelkõige neid tarbijaid, kes suudavad ka elektrit ise toota ja sel moel enda tarbitava elektri hinda mõjutada. 52. Kuigi regionaalsete mõjude juures on märgitud, et Osaliselt arvestatud. 76 paindlikkusteenuste osutamine ei ole seotud mõne Eelnõu koostamise ajal on konkreetse piirkonnaga Eestis, on lisatud, et paindlikkusteenuste kasutamise eelistatud on siiski piirkonnad, mis suudavad osas saadud turult tagasisidet, pakkuda paremat keskkonda. Palume täpsustada, mille kohaselt ei ole kas see siiski ei tähenda teatud parameetritega paindlikkusteenuste kasutamisel piirkondade eelisseisundisse sattumist ning sel ükski konkreetne regiooni juhul milliste parameetritega need piirkonnad on, nt otseselt eelistatud. kas selleks on parem taristu, vaba oskustööjõud ja/või finantsiline suutlikkus. Milline on sel juhul aga muudatuste tegelik regionaalne mõju? 53. Leiame, et sotsiaalsete mõjude all tuleks hinnata ka Arvestatud energiakogukondade loomisega seotud Seletuskiri täiendatud ebasoovitavaid mõjusid, sh olukordi, kus need mõjud võivad osutuda määravaks kogukonna loomise üle otsustamisel. Osalt on see tingitud sellest, et hinnata kogu protsessi keerukust liituda soovijatele (juriidilised aspektid), aga teisalt ka loomise järgselt kaasnevaid kohustusi ja nõudeid (investeeringud, rikked võrgus, rahaline vastutus tasakaalustamatuse põhjustamisel, kitsendavad tarbimistingimused, koostöö laabumine liikmete vahel jne), mis saavad osaks neile, kes selle valiku teevad. Kas on olemas nt mingid mehhanismid, millega keskselt neid riske saaks maandada või jääb see kogukonna enda liikmete korraldada, sh riskid koostöö mittelaabumise korral? Viimasel juhul võib ka juhtuda, et kogukond ei hakka toimima ehk tekiks küsimus, kuivõrd koormavaks osutuks osalistele alustatud koostöö lõpetamine. Seletuskirjas on tehtud üks viide isikute tehnilistes, finantsilistes kui ka õiguslikes aspektides nõustamisele, kuid pole täpsustatud, kes selle rolli ja millistest vahenditest endale võtab. 54. Eelnõu seletuskirja mõjude osas ei olnud hinnatud Arvestatud eraldi mõju süsteemihaldurile – nt seoses Seletuskiri täiendatud, kohustusega koostada riiklik ressursside piisavuse hinnang või energiapakkumiste sõltumatu võrdlemisvahend. Niisamuti ei leidnud kajastamist, kuivõrd koormav saab olema põhivõrguettevõtja ja ka Konkurentsiameti kohustus teha koostööd Balti riikide piirkondliku koordineerimiskeskusega. 55. Sihtrühmade suurused tuleks võimalusel täpsustada Osaliselt arvestatud. – kui palju on muudatustest otseselt mõjutatud nt Indikatiivselt hinnatud Konkurentsiameti töötajaid. Lisada võiks ka kogukondade raames lisanduvaid (jaotus)võrguettevõtjate arvu. Mingisugune tootmisseadmeid. Ülejäänud hinnang tuleks anda ka võimalike tulevaste parameetreid ei ole võimalik energiakogukondadega liitujate kohta, mille hinnata. Kõik sõltub turu indikatsiooniks saaks ehk mingis ulatuses kasutada võimekusest regulatsioonis olemasolevaid andmeid eratarbijate kohta, kes kas toodud võimalusi ära kasutada. tarbivad omatoodetud elektrit või müüvad seda 77 jaotusvõrku ehk on nö aktiivsed. 56. Palume korrigeerida väide, mille kohaselt puudub Arvestatud. Seletuskirja aktiivsetele tarbijatele õiguste ja kohustuste vastavalt muudetud. lisandumisega mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tegevusele, kuna järgnevas lauses on viidatud siiski suureneda võivale koormusele seoses suurema hulga projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade ning energia tootmise tegevuslubade väljastamisega väiketootjatele. Lisaks juhime tähelepanu, et riigi- ja omavalitsusasutuste koormust hindame töökoormuse, mitte halduskoormuse kontekstis. 57. Seletuskirja 7. osas on märgitud lühidalt, et seaduse Arvestatud. Seletuskirja rakendamisest otseseid kulusid ega tulusid vastavalt muudetud. riigieelarvesse ette näha ei ole. Märgime, et uued kohustused võivad tekitada siiski vajaduse täiendava tööjõu järele (nt Konkurentsiametis). Lisaks avalduvad kaudsed mõjud majandusele (põlevkivitööstus, elektrijaamad) aga ka erinevate energiakandjate maksutulude laekumiselt. Lisaks on seletuskirjas mitmeid viiteid ehitus- ja kommunikatsioonisektori võimalikule muudatuste tulemusel aktiveerumisele energeetikavaldkonnas. Konkurentsiamet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. 20.04.2020 kirjas (lk 2, punkt 4) tõi Osaliselt arvestatud. Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu § Eelnõu muudetud, seletuskiri 1 punktiga 5, mille alusel täiendatakse ELTS §-i 3 täiendatud. mh punktiga 84, milles defineeritakse termin „energiasalvestusüksus“ järgmiselt: „84) energiasalvestusüksus – elektrivõrgu üksus, millega salvestatakse elektrienergiat;“ Amet märkis (kokkuvõtvalt) seoses terminiga „energiasalvestusüksus“, et ainult elektrivõrgus elektri salvestamine ei sobi elektrituru disainiga. Konkurentsiameti hinnangul tuleks antud termini definitsiooni muuta nii, et salvestamise võimalus on nii enne (võrgus) kui pärast liitumispunkti (tarbijapaigaldises), st asendada definitsioonis sõna „elektrivõrgus“ sõnaga „elektrisüsteemis“. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga arvestanud, samas eelnõust seda ei nähtu, kuid eelnõu § 84 sõnastust on muudetud järgmiselt: „84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas elektrisõiduki aku;“ Konkurentsiamet 78 peab siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu, et elektrisõiduki aku ei saa olla elektripaigaldise osa. Elektripaigaldiste määratlemisel on muu hulgas oluline liitumispunkti(de) asukoht (st ka vastutuse piirid). ELTS ei reguleeri sõidukitega seonduvat, vaid elektrivõrguga seonduvat. Eeltoodust tulenevalt teeb amet järgmise sõnastusettepaneku: „84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkt elektrisõiduki aku;“ 2. Konkurentsiametile arvamuse esitamiseks Arvestatud. edastatud eelnõu § 1 punkti 18 alusel muudetakse Eelnõu muudetud ELTS §-i 3 punktis 35 sätestatud termini „ülekandmine“ definitsiooni järgmiselt: „35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge-- ja kõrgepingevõrgu vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotajale, välja arvatud müük; põhivõrgu kaudu;“ Konkurentsiamet tegi 20.04.2020 kirjas (lk 5, punkt 13) ettepaneku parema selguse huvides kasutada definitsioonis terminit „jaotusvõrguettevõtja“, mitte „jaotaja“. MKM ei ole ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga arvestanud ilma seda põhjendamata. Konkurentsiamet jääb oma seisukoha juurde, et parema selguse huvides tuleks kasutada definitsioonis terminit „jaotusvõrguettevõtja“, mis on toodud ka ELTS § 8 lõikes 3, mitte „jaotaja“. Vastasel juhul tuleb ELTS §-s 3 defineerida ka termin „jaotaja“. 3. 20.04.2020 kirjas (lk 7, punkt 18) tegi Osaliselt arvestatud Konkurentsiamet mitmeid ettepanekuid eelnõu § 1 Eelnõu ja seletuskiri täiendatud punkti 23 osas, mille alusel täiendatakse ELTS-i §- iga 122 „Energiakogukond“. § 122 lõike 3 alusel säilivad energiakogukonna liikmel õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse tarbija õigused ja kohustused. Konkurentsiamet tõi 20.04.2020 kirjas välja (kokkuvõtvalt), et ameti hinnangul ei saa vabaturu tingimustes energiakogukonna liikmed valida nt erinevaid elektrienergia müüjaid ehk tervele kogukonnale müüb elektrit üks müüja. Sellest tulenevalt tegi Konkurentsiamet ettepaneku, et juhul, kui § 122 lõike 3 eesmärgiks on tagada energiakogukonna liikmele kodutarbija või lõpptarbija õigused ja kohustused juhul, kui nad peaksid energiakogukonnast välja astuma, tuleks § 122 lõike 3 sõnastust vastavalt muuta. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga nõustunud ja eelnõu seletuskirja täiendanud. Samas ei anna seletuskiri (lk 9, 4. lõik) vastust küsimusele, 79 kuidas vabaturu tingimustes saaks energiakogukonna liikmed rakendada kodutarbija õigusi, nt valida erinevaid elektrienergia müüjaid, sest tervele kogukonnale müüb elektrit üks müüja. Samuti ei tulene eelnõust ega seletuskirjast aluseid, mis motiveeriksid energiakogukondasid looma ning aluseid, kas nimetatud kogukonnad peaksid olema kantud eraldi registrisse või mitte. Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku eelnõud või seletuskirja vastavasisuliselt täiendada. Lisaks eeltoodule teeb Konkurentsiamet ettepaneku nimetatud aluseid eelnõus ja seletuskirjas täiendada, sätestades mh, kas loodavad kogukonnad kuuluvad registreerimisele (nt majandustegevuse registris) ja kas loodavatele kogukondadele on võimalik rakendada erisusi, nt võrgutasude osas, mis motiveeriks kogukondi looma. 4. 20.04.2020 kirjas (lk 7, punkt 19) tegi Arvestatud Konkurentsiamet seoses ELTS-i eelnõu § 1 Eelnõu parandatud punktiga 24, mille järgi asendatakse ELTS § 15 lõigetes 5 ja 51, § 22 lõike 2 punktis 1 ja § 221 lõike 2 punktis 6 lauseosa „200 kW“ lauseosaga „1 MW“, ettepaneku viia ülalmainitud sätetes sisse ühtlustav muudatus „kuni 1 MW netovõimsusega tootmisseade“ (vastavas käändes). Lisaks tegi amet ettepaneku muuta ka ELTS § 22 lõike 2 punkti 7 selliselt, et lauseosa „500 kW“ asendatakse lauseosaga „1 MW“. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas nähtub eelnõust, et ELTS § 15 lõigete 5 ja 51 ning § 221 lõike 2 punkti 6 sõnastuses viidatakse jätkuvalt „tootmisseadmetele“ mitmuses. Konkurentsiamet on seisukohal, et ka antud sätetes on vajalik viidata „tootmisseadmele“ ainsuses (sarnaselt ELTS § 22 lõike 2 punktidele 1 ja 7). Amet teeb ettepaneku eelnõud vastavasisuliselt täpsustada. 5. Konkurentsiametile eelnevalt arvamuse saamiseks Arvestatud edastatud ELTS-i eelnõu § 1 punkti 26 järgi Paragrahv 16 ja 18 sõnastus muudeti § 18 lõike 1 sõnastust järgmiselt: „(1) Kui Euroopa Komisjoniga jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 läbiarutatud ja kooskõlastatud. tarbijat, ei või juhatuse või nõukogu liige samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“ 30.07.2020 Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud ELTS-i eelnõu § 1 punkti 28 alusel täiendatakse 80 ELTS §-i 18 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vähemalt pooled jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmetest ei tohi olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liikmed või vastutada muul viisil jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“ Konkurentsiamet on seisukohal, et tagamaks jaotusvõrguettevõtjate sõltumatust, ei ole ELTS § 18 lõikes 11 sätestatud alused piisavad ning seda ei tagaks ka ülaltoodud lõigu sõnastuse muutmine. Konkurentsiamet on seisukohal, et ükski jaotusvõrguettevõtja nõukogu liige ei oleks jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja juhatuse või nõukogu liige või vastutaks muul viisil jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest. Selliselt oleks tagatud ELTS-i kooskõla direktiivi (EL) 2019/944 artikli 35 lõigetega 1 ja 2(a). Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku jääda eelnevalt esitatud eelnõus toodud sõnastuse juurde (vt ülalpool). 6. ELTS-i eelnõu § 422 lõige 3 sätestab, et Arvestatud võrguettevõtja kehtestab kooskõlastatult Eelnõu muudetud Konkurentsiametiga turuosaliste kõikidel elektriturgudel tarbimiskajas osalemise tingimused, arvestades elektrituru tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust. Tingimused hõlmavad agregeeritud koormuste arvesse võtmist. Nimetatud lõigu sõnastusest tulenevalt peaks iga võrguettevõtja (hetkel on tegevusloaga võrguettevõtjaid 33) eraldi kooskõlastama nimetatud tingimused Konkurentsiametiga ning need hakkaksid kehtima iga võrguettevõtja teeninduspiirkonnas, võttes arvesse iga võrguettevõtjat puudutavaid erisusi. Tõenäoliselt ei oleks see aga kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga, mille järgi tarbimiskaja pakkujatele oleksid kehtestatud ühtsed tingimused ja võimalused tarbimiskaja pakkumiseks, andmevahetuseks ja muudeks tehnilisteks detailideks. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette artikli 17 all, et tehnilised tingimused tuleb kehtestada tihedas koostöös reguleeriva asutuse, võrguettevõtjate ja turuosaliste vahel. Jättes need iga võrguettevõtja koostada ja kehtestada, pole võimalik saavutada ühtset lähenemist. Lähtuvalt eeltoodust, kui § 422 lõike 3 eesmärgiks on, et Konkurentsiamet töötab tarbimiskajas osalemise tingimused välja, viib läbi 81 avaliku konsultatsiooni turuosalistega ning kehtestab otsusega nimetatud tingimused, mis on täitmiseks kohustuslikud kõikidele võrguettevõtjatele, on Konkurentsiamet seisukohal, et taoline regulatsioon tuleb eelnõus üheselt sätestada. 7. 20.04.2020 kirjas (lk 8, punkt 21) tõi Arvestatud Konkurentsiamet välja, et ametile jääb selgusetuks Eelnõu muudetud ELTS-i eelnõu § 1 punktis 36 sisalduv muudatus, mis puudutab ELTS §-i 66 „Võrgu arenduskohustus“ lisatavat lõike 9 punkti 3. § 66 lõike 9 punkti 3 alusel peavad arengukavas sisalduma „uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võrku ühendamiseks“. Konkurentsiamet tegi parema selguse eesmärgil ettepaneku sõnastuse muutmiseks järgmiselt: „3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste võimalused, sealhulgas võimalused elektrisõidukite laadimispunktide võimalused võrku ühendamiseks;“ MKM on ettepanekute tabeli alusel ameti ettepanekuga nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust muudatust ei nähtu, mistõttu peaks eelnõud vastavasisuliselt täpsustama 8. Eelnõu järgi täiendatakse ELTS-i §-iga 663 Arvestatud „Tugiteenused“. Konkurentsiamet teeb siinkohal Eelnõu muudetud parema selguse eesmärgil täiendava ettepaneku täpsustada § 663 lõikeid (3), (4) ja (5), tuues välja, et need kehtivaid vaid sagedusega mitteseotud tugiteenuste puhul mis vastab direktiivi (EL) 2019/944 artiklile 40. Direktiivi artikkel 40 lõige 6 näeb ette, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsioonid ja standardsed turutooted tuleb enne turupõhist hankimist kindlaks määrata kas põhivõrguettevõtja poolt reguleeriva asutuse heakskiidul või reguleeriva asutuse poolt, kaasates läbipaistvalt kõiki võrgukasutajaid ja jaotusvõrguettevõtjaid. Seega on vajalik sätestada eelnõus avaliku konsultatsiooni läbiviimine sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni määramiseks enne vähempakkumise tingimuste esitamist Konkurentsiametile ja vähempakkumiste läbiviimist, tagamaks, et vähempakkumise tingimused oleks mittediskrimineerivad ja turuosaliste võimekust arvesse võtvad. Seda arvesse võttes teeb Konkurentsiamet ettepaneku täiendada § 663 lõiget (2) järgmiselt: „(2) 82 Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas peab põhivõrguettevõtja eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos vähempakkumise osalemise tingimustega.“ 9. 30.07.2020 Justiitsministeeriumile Arvestatud kooskõlastamiseks esitatud ELTS-i eelnõu § 1 Eelnõu muudetud punkti 47 alusel täiendatakse ELTS §-i 71 lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse põhivõrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel.“ Kuna §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste osas korraldab jaotusvõrguettevõtja jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks avaliku vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks ning § 663 nimetatud võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja leiab avaliku vähempakkumise korras põhivõrguettevõtja, teeb amet ettepaneku kasutada § 71 lõike 9 sõnastuses terminit „võrguettevõtja“, et hõlmatud oleks nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjad. 10. ELTS-i eelnõu § 7415 lõike 3 alusel korraldab Osaliselt arvestatud jaotusvõrguettevõtja vähemalt iga viie aasta järel Eelnõus viide parandatud ja avaliku konsultatsiooni, et hinnata teise isiku müümise kohustus. Elektrituru võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või toimimise võrgueeskirja tuleb hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud enampakkumise kord tingimustele mittevastava jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit. Samas on ELTS-i § 1113 (rakendussäte) täiendatud lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 3 nimetatud avaliku enampakkumise peab jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. juulil.“ Ameti hinnangul on siinkohal tegemist vastuoluga § 7415 lõikega 3, kuna § 7415 lõige 3 räägib avaliku konsultatsiooni korraldamisest, aga § 1113 lõige 8 avaliku enampakkumise korraldamisest – viide avalikule enampakkumisele tuleb § 7415 lõikest 4. § 7415 lõike 5 järgi, kui § 7415 lõikes 4 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad omandada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti, korraldab 83 jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti võõrandamiseks avaliku enampakkumise. § 7415 lõike 6 alusel kooskõlastab 15 jaotusvõrguettevõtja § 74 lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. Tingimuste kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise põhimõttest. Konkurentsiamet tegi 20.04.2020 kirjas ettepaneku (kokkuvõtvalt) välja töötada regulatsioon, kuidas toimub vara võõrandamine olukorras, kus tegemist on vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult teisele eraõiguslikult isikule ning kes teostab selle üle järelevalvet ning rakendab riiklikku sundi. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga arvestanud ning eelnõud muutnud. Samas vastavat regulatsiooni eelnõust ei nähtu. Samuti ei ole Konkurentsiameti hinnangul võimalik elektrisõidukite laadimispunkti avaliku enampakkumise läbiviimine vaid ELTS-i 11. peatükis sätestatud rakendussätte põhjal, võttes arvesse, et seadus ning selle alamaktid ei sätesta ühtegi konkreetset enampakkumise läbiviimist puudutavat tingimust. Amet teeb ettepaneku ELTS 11. peatükki vastavalt täiendada. Näiteks soojuse valdkonnas reguleerib soojuse ostu konkursside läbiviimist mh majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 47 „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/101072011012). Muuhulgas sätestab nimetatud määrus konkursi ettevalmistamise ja väljakuulutamise, pakkumiskutse ja pakkumise tingimused, pakkumise vastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise tingimused jt. Amet on seisukohal, et ilma kasvõi taoliste tingimuste sätestamiseta ei ole võimalik enampakkumist läbipaistavalt, efektiivselt ning vaidlustesse takerdumata läbi viia. Amet jääb 20.04.2020 kirjas (lk 10, punkt 24) väljatoodud seisukohade juurde, et antud küsimuses on vajalik eriregulatsiooni väljatöötamine. Kui eriregulatsiooni välja ei töötata, siis võttes arvesse asjaolu, et direktiiv ei näe otsesõnu ette, et enampakkumuse tingimused peaks tingimata kooskõlastama regulaator, ei leia Konkurentsiamet, et amet peaks olema läbiviidava enampakkumise tingimuste kooskõlastaja. 11. Konkurentsiametile arvamuse esitamiseks Osaliselt arvestatud 84 edastatud ELTS-i eelnõu § 1 punkti 39 järgi Eelnõusse jääb müümise täiendatakse ELTS-i §-iga 7416 kohustus. „Energiasalvestusüksus“. Määruses kehtestatakse avaliku ELTS-i § 7416 lõike 2 alusel korraldab enampakkumise kord. võrguettevõtja avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. § 7416 lõige 7 järgi, kui § 7416 lõikes 5 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kes soovivad võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse võõrandamiseks avaliku enampakkumise. Konkurentsiamet juhtis 20.04.2020 kirjas (lk 11, punkt 25) tähelepanu (kokkuvõtvalt), et kuna ka siinkohal on tegemist vara üleminekuga ühelt eraõiguslikult isikult teisele, siis võõrandamist puudutavas osas on vajalik välja tuua vastav regulatsioon. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust muudatust ei nähtu. Sarnaselt eelmisele punktile 10 teeb Konkurentsiamet ettepaneku sätestada ELTS-s või selle alamaktis tingimused, mille alusel viiakse avalik enampakkumine läbi. 12. 20.04.2020 kirjas (lk 11, punkt 26) tõi Osaliselt arvestatud Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda ELTS-i Eelnõu muudetud eelnõu § 1 punktiga 30, mille alusel täiendatakse ELTS §-i 39 lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Süsteemihaldur loob käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud võrdlemisvahendi ja käitab seda.“ Konkurentsiamet tõi 20.04.2020 kirjas välja (kokkuvõtvalt), et ameti hinnangul on siinkohal tegemist eelkõige erasektori ettevõtlust puudutava meetmega ning põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust tegi Konkurentsiamet ettepaneku jätta § 39 lõikega 9 eelnõust välja. MKM ei ole ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga arvestanud, põhjendades seda järgmiselt: „Direktiivist tulenevalt võib võrdlemisvahendeid käitada mis tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning riigiasutus või –organ.“ Konkurentsiamet jääb oma seisukoha juurde ja lisab, et süsteemihalduri poolt võrdlemisvahendi loomise ja käitamise olukorras soovitakse lülitada vastavad kulud võrgutasudesse. 85 Võrdlemisvahendite loomine ja käitamine on siiamaani käinud vabaturu tingimustes. Samas lähenemine, kus süsteemihalduri poolt luuakse võrdlusvahend ja kulud lähevad võrgutasudesse, looks võrdlemisvahendite turul diskrimineeriva olukorra, piiraks oluliselt vaba konkurentsi ning tegemist oleks tõenäoliselt tarbijale kõige kallima variandiga. Lisaks ei ole sellises olukorras võimalik, et turule tekiks rohkem huvilisi, kes sooviksid ja võiksid võrdlemisvahendeid arendada, sest ühele osapoolele (süsteemihaldurile) antakse põhjendamatu eelis vabaturuteenuse kulude lülitamiseks võrgutasudesse. Siinkohal on oluline märkida, et Eestis tegutsevad juba ettevõtted, kes töötavad turutingimustes ja on loonud võrdlusportaalid. Ei ole mingit põhjust arvata, et juba tegutsevad ettevõtted ei sooviks ka tulevikus vabaturu tingimustes oma teenuseid arendada ja pakkuda. Sellele asjaolule on viidanud ka nimetatud ettevõtted ise seaduseelnõu konsulteerimise käigus. Samuti juhib amet tähelepanu direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõikele 1, mis sätestab põhivõrguettevõtja ülesanded. Nimetatud ülesannete hulgas ei ole võrdlemisvahendi loomist ja käitamist. Direktiivi artikli 40 lõike 8 kohaselt võivad liikmesriigid või nende määratud pädevad asutused lubada põhivõrguettevõtjatel teha muid toiminguid, kui on ette nähtud direktiivis (EL) 2019/944 ja määruses (EL) 2019/943, kui sellised toimingud on põhivõrguettevõtjatele vajalikud nende direktiivi (EL) 2019/944 või määruse (EL) 2019/943 kohaste kohustuste täitmiseks ning reguleeriv asutus on hinnanud erandi vajalikkust. Võrdlusportaali loomine ja rahastamine ei ole vajalikud põhivõrguettevõtja ülesannete täitmiseks, seega ei saa välistada, et kavandatava täienduse puhul võib olla vastuolu direktiivi artikli 40 lõigetega 1 ja 8. Eeltoodust tulenevalt teeb Konkurentsiamet ettepaneku sätestada ELTS-s, et kui teatud aja jooksul (näiteks aasta jooksul peale seaduse jõustumist) ei ole üksi turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti poolt väljastatavat usaldusmärgist, on vajalik avaliku vähempakkumise läbiviimine usaldusmärgisele vastava võrdlemisvahendi looja ja käitaja leidmiseks. Vähempakkumise läbi tuleks usaldusmärgisega võrdlemisvahend leida teatud ajaperioodiks, näiteks viieks aastaks. Seejärel on vaja uuesti hinnata, kas turule on tekkinud 86 iseseisvalt usaldusmärgisega võrdlemisvahendeid, või tuleb uuesti läbi viia vähempakkumine ka järgnevale perioodile usaldusmärgisega võrdlemisvahendi pakkuja leidmiseks. Vähempakkumise läbiviimine tagaks kõige optimaalsema hinnaga pakkuja leidmise, mis on ühiskonnale kõige odavam lahendus ning samas ei sulgeks turul tegutsemise stiimuleid jäädavalt ka teistele huvilistele. Juhul kui vähemapakkumise läbi samuti pole võimalik kvalifitseeruvat võrdlusportaali loojat leida, võtab vastava ülesande, koos riigi poolse rahastusega, endale Konkurentsiamet, lähtudes Euroopa praktikast, kus sellist tüüpi portaalid on enamasti loodud riigiasutuste juurde – 16 riigis (allikas: https://ec.europa.eu/energy/topics/markets-and- consumers/energy-consumerrights/protecting- energy-consumers/comparison-tool-websites-run- national-authority_en). Konkurentsiamet tegi 20.04.2020 kirjas (lk 12, Arvestatud punkt 26) mitmeid ettepanekuid ELTS-i eelnõu § 1 Eelnõu täiendatud punkti 41 osas, mille alusel täiendatakse ELTS-i §- iga 821 „Võrdlemisvahend“. § 821 lõike 1 järgi peab kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. Ameti hinnangul on äärmiselt oluline, et tarbijale oleks tasuta kättesaadav vähemalt üks nõuetekohane võrdlemisvahend, mis annab ülevaate kogu turust. Eeltoodust tulenevalt tegi Konkurentsiamet ettepaneku, et sätet täiendatakse järgnevalt: „(1) Kodutarbijatel ja mikroettevõtjatel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi.“ MKM on ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust muudatust ei nähtu, mistõttu peaks eelnõud vastavasisuliselt täpsustama. § 821 lõike 2 järgi teavitab müüja tarbijat Arvestatud võrdlemisvahendi kättesaadavusest. Eelnõu täiendatud Konkurentsiamet tegi parema selguse huvides ettepaneku § 821 lõike 2 sõnastuse täpsustamiseks, kuidas müüja tarbijat võrdlemisvahendi osas teavitab (näiteks arvel). Lisaks tegi amet ettepaneku, et § 821 lõike 2 sõnastusse lisatakse, et 87 müüja teavitab tarbijat usaldusmärgisega võrdlemisvahendi kättesaadavusest. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga nõustunud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust nähtuv muudatus on osaline (arvel teavitamise aspekt), mistõttu peaks eelnõud täiendama võrdlemisvahendi usaldusmärgise osas. Oluline on ka, et kõiki usaldusmärgisega võrdlemisvahendeid koheldakse võrdsetel tingimustel, seega müüja peab teavitama tarbijat kõigist usaldusmärgisega võrdlemisvahenditest. § 821 lõike 3 punkti 6 alusel, juhul kui Arvestatud võrdlemisvahend ei anna ülevaadet kogu Eelnõu muudetud elektriturust, antakse võrdlemisvahendis selle kohta enne tulemuste kuvamist selget teavet. Kuna § 821 lõige 7 juba sätestab, et usaldusmärgisega võrdlusvahend peab kajastama kõikide elektrimüüjate pakkumisi, tegi amet ettepaneku § 821 lõike 3 punkti 6 eelnõust välja jätmiseks. MKM ei ole ettepanekute tabeli kohaselt ameti ettepanekuga nõustunud, põhjendades seda järgmiselt: „Õigusloome seisukohalt on oluline ära märkida, mis on võrdlemisvahendi eesmärk ja milliselt peab tarbijat informeerima, kui võrdlusportaal nõetele ei vasta.“ Konkurentsiamet jääb oma seisukoha juurde ning lisab, et kuna § 821 lõike 6 (30.07 eelnõu nummerdus, varasemalt lõige 7) kohaselt tuleb usaldusmärgisega võrdlemisvahendile esitada kõigi pakutavate elektripakettide andmed, on § 821 lõike 3 punkt 6 sellega vastuolus. Eeltoodust tulenevalt tuleks § 821 lõike 3 punkt 6 eelnõust välja jätta. § 821 lõikest 6 tulenevalt viib Konkurentsiamet läbi Arvestatud perioodilisi kontrolle tagamaks, et usaldusmärgi Seletuskiri muudetud saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Konkurentsiametile jäi selgusetuks, kuidas amet peaks võrdlemisvahendi nõuetelevastavuse tagama. Seetõttu tegi amet ettepaneku jätta § 821 lõike 6 sõnastusest välja sõna „tagama“. Samuti tegi amet parema selguse huvides ettepaneku täpsustada, mida tähendab „perioodiline“ (nt eelnõu seletuskirjas). Muudetud seletuskirja (lk 19, 9. lõik) kohaselt tehakse perioodilist kontrolli kaks korda aastas. Konkurentsiamet leiab, et perioodilise kontrolli läbiviimine kaks korda aastas on liialt koormav nii ettevõtjatele kui ka Konkurentsiametile. Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku sätestada ELTS § 821 lõikes 5 (30.07 eelnõu nummerdus, varasemalt lõige 6), et amet kontrollib vähemalt kord kahe 88 aasta jooksul, et usaldusmärgi saanud 1 võrdlemisvahend vastab jätkuvalt § 82 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Konkurentsiameti hinnangul on selline ajavahemik piisav, kuid jätab ka võimaluse viia vajadusel kontrolle läbi tihedamini. §-i 1113 lõike 7 kohaselt ELTS § 39 lõikes 9 Osaliselt arvestatud nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur Eelnõu muudetud 2021. aasta 31. detsembriks. Konkurentsiamet tõi 20.04.2020 kirjas välja (kokkuvõtvalt), et põhivõrguettevõtjale sellise kohustuse panemise puhul võib olla tegemist ülereguleerimisega. Lähtudes eeltoodust, tegi amet ka siinkohal ettepaneku jätta § 1113 lõige 7 eelnõust välja. MKM ei ole ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepaneku arvestanud, põhjendades seda järgmiselt: „Direktiivist tulenevalt võib võrdlemisvahendeid käitada mis tahes üksus, sealhulgas eraettevõtja ning riigiasutus või –organ.“ Konkurentsiamet jääb oma seisukoha juurde ja teeb ettepaneku sätestada ELTS-s, et võrdlusvahendi looja ja käitaja leidmiseks korraldatakse avalik vähempakkumine. 13. ELTS-i eelnõu §-i 84 lõike 5 kohaselt on tarbijal ja Osaliselt arvestatud hajatootjal õigus sõlmida reguleerimisleping ilma Eelnõu muudetud nii, et tarbijal elektrimüüja nõusolekuta. Agregeerimislepingu ja aktiivne võrguteenuse sõlmimise kohta esitab agregaator kasutajal on õigus sõlmida süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise nimetatud leping. võrgueeskirjas sätestatud viisil. Lähtuvalt Seletuskirja täiendatud eeltoodust, teeb amet ettepaneku ELTS §-s 3 defineerida ka termin „hajatootja“. 14. 20.04.2020 kirjas (lk 13, punkt 29) tõi Osaliselt arvestatud Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu § Eelnõu täiendatud nii, et takistusi 1 punktiga 49, mille järgi täiendatakse ELTS-i §-i ei seataks turuosaliste poolt. 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga 221 järgmises sõnastuses: „221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks tarbetuid takistusi ega piiranguid;“ Konkurentsiamet märgib, et antud juhul võib tekitada segadust asjaolu, et nimetatud sättest ei selgu, kelle poolt ei seataks takistusi ega piiranguid omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele. Konkurentsiamet märgib, et kõik eelnõuga kaasnevad ELTS-i sisse viidavad energiakogukonda puudutavad tsiviilõiguslikud isikute vahelised aspektid (mh vaidlusküsimuste lahendamine) tuleb selgelt eristada riikliku järelevalve alla kuuluvatest ülesannetest ja seaduse 89 üle järelevalvet teostava haldusorgani pädevustest. Eeltoodust tulenevalt teeb amet järgmise sõnastusettepaneku: „221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks võrguettevõtja ja turuoperaatori poolt takistusi ega piiranguid;“ Amet märgib siinkohal, et vastava muudatuse ELTS-i eelnõusse sisseviimisel tuleb ka defineerida termin „turuoperaator“. 15. 20.04.2020 kirjas (lk 13, punkt 30) tõi Osaliselt arvestatud Konkurentsiamet välja, et ei saa nõustuda eelnõu § Seletuskirja täiendatud. Eraldi 1 punktiga 50, mille alusel täiendatakse ELTS-i §-i tarkvõrgu regulatsiooni 93 lõiget 6, milles sätestatakse Konkurentsiameti tegemiseks puudub vajadus. riikliku järelevalvega seotud ülesanded, punktiga Seletuskiri ütleb juba piisavalt 231 järgmises sõnastuses: „231) jälgib ja hindab millele keskenduma peab. põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja Välistatud ei ole ka tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel, Konkurentsiameti enda ideed millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate elektrituru parendamiseks. energiaallikate lõimimist ning avaldab iga kahe aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;“ Konkurentsiamet tegi parema selguse huvides ettepaneku (kokkuvõtvalt) lisada ELTS-i eelnõusse tarkvõrku puudutav regulatsioon, sealhulgas tingimused, mille alusel saab amet hinnata põhi- ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust sellise tarkvõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga arvestanud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust muudatust ei nähtu, mistõttu peaks eelnõud vastavasisuliselt täpsustama. 16. 20.04.2020 kirjas (lk 14, punkt 33) tegi Mitte arvestatud Konkurentsiamet ettepaneku (kokkuvõtvalt) seoses Ei ole käesoleva eelnõu eesmärk. alates 01.01.2020 kohalduva määrusega (EL) Ajakohastame järgmise eelnõu 2019/943 ajakohastada ELTS § 4 lõige 41 ja § 93 raames. lõike 6 punkt 2. MKM on ettepanekute tabeli kohaselt Konkurentsiameti ettepanekuga arvestanud ja eelnõud muutnud. Samas eelnõust muudatust ei nähtu, mistõttu peaks eelnõud vastavasisuliselt täpsustama või muutma elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja. 17. Seletuskirjas (lk 32) on välja toodud, et eelnõu toob Osaliselt arvestatud Konkurentsiametile kohustuse paindlikkusteenuste Seletuskiri täiendatud spetsifikatsioonide väljatöötamiseks. Paindlikkustoodete ja -teenuste turgudel osalemise tehniliste nõuete määramisega, tuginedes turgude tehnilistele näitajatele ja kõikide turuosaliste suutlikkusele, tagab Konkurentsiamet kõikidele kvalifitseeritud turuosalistele võimaluse osaleda 90 tõhusalt võrguettevõtja poolt korraldatavas pakkumismenetluses, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusseadmeid käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi. Eelnõu toob Konkurentsiametile kaasa kohustuse hinnata võrguettevõtjatele energiasalvestusüksuste omamise, arendamise või haldamise õiguse andmist. Lisaks tarbimiskaja tehniliste tingimuste (paindlikkustoodete spetsifikatsioonid jm) loomisele toob Konkurentsiamet välja, et amet peab ELTS-i eelnõus sätestatu kohaselt hakkama nt kooskõlastama avalike enampakkumiste tingimusi (nii energiasalvestusüksuste kui elektrisõidukite laadimisvõrgu osas), vähempakkumise tingimusi tugiteenuste osas, ning sagedusega mitteseotud tugiteenuste osas majandusliku tõhususe hinnanguid turuvälise lähenemise korral, väljastama võrdlemisvahenditele usaldusmärke ning perioodiliselt kontrollima võrdlemisvahendite nõuetele vastavust. Lisaks tulenevad Konkurentsiametile täiendavad ülesanded ka määrusest (EL) 2019/943, millel on otsene seos direktiiviga (EL) 2019/944. Määrusest tulenevalt peab Konkurentsiamet hakkama hindama, kas on vajadust võimsusmehhanismi loomisele, viima läbi võimsusmehhanismi disaini ja naaberriikidele tekitatava mõju osas regionaalse avaliku konsultatsiooni ning kooskõlastama võimsusmehhanismi riiklikud tingimused. Lisaks määrama iga 5 aasta järel saamata jäänud energia hinna, mille jaoks on vaja läbi viia üleriiklik küsitlus ja analüüs. Saamata jäänud energia hinna muutusel on vaja üle hinnata ka riiklik varustuskindluse standard, mille ettepaneku peab Konkurentsiamet koostama. Mahuka ja täiesti uue teemana lisandub määrusest ja direktiivist ka piirkondliku koordineerimiskeskuse kontroll ja reguleerimine, mis on täiesti uus üksus, kohati sarnaste ülesannetega kui süsteemihaldur, kuid tegutseb regionaalselt. On tõenäoline, et Baltikumi koordineerimiskeskus luuakse Eestisse, mis toob Konkurentsiametile oluliselt kohustusi juurde. Eeltoodust tulenevalt suureneb oluliselt Konkurentsiameti järelevalve kohustus ja töökoormus. Teisalt toob seletuskiri (lk 35) vastuoluliselt välja, et eelnõul puudub mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tegevusele. 91 Konkurentsiamet hindab lisanduvate ülesannete täitmiseks vajamineva ressurssi vajadusena ca 5 töökoha lisandumist kokku palgaskaalaga 219 575 eurot aastas. 92 Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskirja Lisa 3 KAVAND 10.12.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2021. a nr………………… Majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel Elektrituru toimimise võrgueeskirjas tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „3) Agregaatori minutipõhiste andmete esitamine sätestatakse süsteemihalduri ja agregaatori vahel sõlmitud lepingus.“; 3) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnade „võrguteenuse lepingu“ sõnaga „, agregeerimislepingu“ ja pärast sõnade „selle võrguettevõtja“ sõnaga „, agregaatori“; 4) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „mõõdetud“ lauseosaga „ja agregeerimisteenuses osalenud“; 5) paragrahvi 8 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „tarnijate“ sõnadega „ja agregaatori“; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Agregaatoril on õigus AVP kaudu saada järgmist informatsiooni: 1) agregeerimislepingu sõlminud tarbijate mõõtepunktide mõõteandmeid; 2) agregeerimisteenuses osalenud tarbija mõõtepunktides mõõdetud andmed.“; 1 7) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“; 8) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses „§ 91. Andmete esitamine usaldusmärgisega võrdlemisvahendile (1) Elektrienergia müüja esitab usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale oma elektripakettide järgmised andmed: 1) 2) 3) 4) 9) paragrahvi 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: “§ 28. Avatud tarne lepingu sõlmimine ja muutmine”; 10) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: “(1) Avatud tarnija vahetumine tarnelepingu katkemiseta toimub selliselt, et uus avatud tarne leping jõustub eelmise lepingu lõppemisel. Kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades.”; 11) paragrahvi 29 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: “(3) Lõikes 2 nimetatud ülesütlemise avalduse saamisel lõpetab senine avatud tarnija kehtiva avatud tarne lepingu ja teeb AVP-s vastava muudatuse vähemalt 14 päeva enne senise lepingu lõppemise kuupäeva. Hiljemalt 2026. aastal ei tohi tarnija vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval.”; 12) määrust täiendatakse peatükkidega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „41. peatükk AGREGAATORI VAHETAMINE § 331. Agregeerimislepingu sõlmimine ja muutmine 2 (1) Agregeerimises osalev turuosaline võib agregaatorit vahetada 21 päevase etteteatamisega. Hiljemalt 2026. aastal ei tohi agregaatori vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval. (2) Agregaatori vahetuseks sõlmib agregeeritav turuosaline tarbimiskoha mõõtepunkti kohta uue agregeerimislepingu. Ühe mõõtepunkti kohta saab sõlmida ühe agregeerimislepingu. (3) Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile agregeeritava turuosalise volituse. (4) Uue agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja väikeettevõtjalt agregaator tasu ei küsi.“. 42. peatükk AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORD § 332. Energiasalvestusüksuse avaliku enampakkumise kord (1) 3 EELNÕU 10.12.2020 Elektrituruseaduse muutmise seadus Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 esimest lauset ja § 39 lõike 8 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tootmine,“ sõnaga „salvestamine,“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses: „12) agregaator – isik, kes osutab agregeerimise teenust ning võib samal ajal olla müüja või bilansihaldur; 13) agregeerimine – tegevus, mille käigus ühendatakse tarbijate tarbimiskoormus või tootjate tootmisvõimsus elektriturul müümiseks või ostmiseks; 14) aktiivne võrguteenuse kasutaja – tarbija või tarbijate rühm, kes tarbib, salvestab või müüb elektrienergiat, mis on toodetud tema omandis oleval kinnistul (edaspidi omatoodetud elektrienergia), osutab paindlikkusteenust või osaleb omatoodetud elektrienergiaga hoone energiatõhususe parendamises, tingimusel, et selline tegevus ei ole tema peamine äri- või kutsetegevus;“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 72 järgmises sõnastuses: „72) elektriturg – elektrienergia, võimsuse ning paindlikkus- ja tugiteenustega kauplemiseks ettenähtud platvorm;“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 82–85 järgmises sõnastuses: „82) elektrienergia salvestamine – elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana eesmärgiga lükata elektrienergia lõppkasutamine tootmise hetkest hilisemale ajale või optimeerida koormusi elektrisüsteemis; 83) elektrileping – elektrienergia müümise leping, välja arvatud elektrienergia tuletisinstrumendi leping; 84) energiasalvestusüksus – elektripaigaldise osa, kus salvestatakse energiat; 85) energiatõhusus – energiatõhusus energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punkti 12 tähenduses;“; 5) paragrahvi 3 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „muundamiseks,“ sõnaga „salvestamiseks,“; 6) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: 1 „131) laadimispunkt – liides, millega on võimalik laadida korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku;“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 201 ja 202 järgmises sõnastuses: „201) paindlikkusteenus – teenus, mis vähendab kulutõhusalt vajadust võrgu läbilaskevõimsust suurendada või asendada ja võrgu koormust juhtida ning aitab võrgul toimida, kaasates elektriturule teiste hulgas taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjaid, hajatootjaid, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusega tegelevaid ettevõtjaid, süsteemijuhtimiseks reservvõimsuste pakkujaid ja agregaatoreid; 202) piirkondlik koordineerimiskeskus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, 14.06.2019, lk 54–124), artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlik koordineerimiskeskus;“; 8) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 223 järgmises sõnastuses: „223) sagedusega mitteseotud tugiteenus – teenus, mida võrguettevõtja kasutab püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks;“; 9) paragrahvi 3 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „tootmise“ sõnaga „, salvestamise“; 10) paragrahvi 3 punkt 232 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „232) tasakaalustamine – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid;“; 11) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 233 järgmises sõnastuses: „233) tarbimiskaja – elektri tarbimise koormuse juhtimine, mis seisneb tarbija iseseisvas tarbimise muutmises või agregaatori kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumises müüa komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1348/2014, milles käsitletakse andmete esitamist ja millega rakendatakse energia hulgimüügituru terviklikkust ja läbipaistvust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artikli 8 lõiked 2 ja 6 (ELT L 363, 18.12.2014, lk 121–142), artikli 2 punktis 4 määratletud organiseeritud turu hinnaga tarbimise vähendamist või suurendamist;“; 12) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 262 ja 263 järgmises sõnastuses: „262) tugiteenus – teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks ning tasakaalustamine ja sagedusega mitteseotud tugiteenus, välja arvatud ülekoormuse juhtimine; 2 263) täielikult integreeritud võrgukomponent – võrgukomponent, mis on integreeritud võrku, mille ainus eesmärk on tagada võrgu turvaline toimimine ja mida ei kasutata tasakaalustamiseks, ülekoormuste ja sageduse juhtimiseks;“; 13) paragrahvi 3 punkt 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „35) ülekandmine – elektrienergia edastamine ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu kaudu eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale, välja arvatud müük;“; 14) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „tarbija,“ sõnaga „energiakogukond,“; 15) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6. Elektriettevõtja (1) Elektriettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tarbija ja kes tegeleb elektrienergia: 1) tootmisega; 2) ülekandmisega; 3) jaotamisega; 4) agregeerimisega; 5) tarbimise juhtimisega; 6) salvestamisega; 7) müümisega või 8) ostmisega. (2) Elektriettevõtja vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest.“; 16) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele.“; 17) seadust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses: „§ 121. Aktiivne võrguteenuse kasutaja (1) Tarbija võib tegutseda aktiivse võrguteenuse kasutajana. (2) Aktiivsel võrguteenuse kasutajal on bilansivastutus ning õigus: 3 1) tegutseda otse või agregeerimise kaudu; 2) müüa omatoodetud elektrienergiat; 3) osaleda paindlikkusteenuse ja energiatõhususe pakkujana; 4) delegeerida oma tegevuseks vajalike seadmete haldamine, paigaldamine, käitamine, andmete töötlemine või hooldus kolmandale isikule. (3) Isikut, kellele aktiivne võrguteenuse kasutaja on delegeerinud oma tegevuseks vajalike seadmete haldamise, paigaldamise, käitamise, andmete töötlemise või hoolduse, ei käsitata aktiivse võrguteenuse kasutajana. (4) Oma bilansivastutuse ulatuses on aktiivne võrguteenuse kasutaja bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/943 artikliga 5. (5) Energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal on lubatud osutada mitut paindlikkusteenust korraga. § 122. Energiakogukond (1) Energiakogukond on juriidiline isik: 1) milles osalemine on vabatahtlik ja avatud ning mida kontrollivad füüsilisest ja juriidilisest isikust liikmed; 2) mille peamine eesmärk on rahalise kasumi asemel anda keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kasu oma liikmetele või piirkonnale, kus energiakogukond tegutseb; 3) mis võib osutada oma liikmetele energiateenuseid; 4) mille liikmetel säilivad käesolevas seaduses sätestatud õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused. (2) Kui energiakogukond annab omatoodetud elektrienergiat tarbimiseks oma liikmetele, kasutab ta selleks kogukonna rajatud elektripaigaldist või piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust. (3) Energiakogukonna liige võib kogukonnast välja astuda, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette. (4) Energiakogukonnal on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on energiakogukond bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta on oma bilansikohustuse delegeerinud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. (5) Energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, on aktiivne võrguteenuse kasutaja käesoleva seaduse § 121 tähenduses.“; 18) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 4 „(1) Juriidilisest isikust elektriettevõtja on Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isik.“; 19) paragrahvi 15 lõigetes 5 ja 51 ja § 221 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „200 kW netovõimsusega tootmisseadmete“ sõnadega „1 MW netovõimsusega tootmisseadme“; 20) paragrahvi 16 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ (ELT L 211, 14.08.2009, lk 55–93), artikli 13 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi V peatüki tähenduses“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199), artikli 44 kohaselt tunnustatud sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu põhivõrguettevõtja sama direktiivi VI peatüki 3. jao tähenduses“; 21) paragrahvi 16 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kaubamärk“ sõnadega „ja teavitustegevus“ ning pärast sõna „kaubamärgist“ sõnadega „ja teavitustegevusest“; 22) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui jaotusvõrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, ei või jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige ja mõnel muul jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutaval positsioonil olev isik olla samal ajal jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu või juhatuse liige ega muul viisil vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest.“; 23) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtjal, mille õiguslikuks vormiks on osaühing, peab olema nõukogu. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jaotusvõrguettevõtja põhikirjaga ei või äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel anda nõukogule õigust otsustada äriseadustiku § 317 lõikes 1 sätestamata küsimusi.“; 24) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 18 lõikes 4 asendatakse sõnad „juhatuse liikmele“ sõnadega „nõukogu liikmele ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutaval positsioonil olevale isikule“; 26) paragrahvi 18 lõike 5 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „See ei takista emaettevõtja õigust teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet tütarettevõtja varade tootluse üle, mis hõlmab eelkõige õigust kiita heaks jaotusvõrguettevõtja iga-aastane eelarve, sealhulgas rahastamiskava ning määrata tütarettevõtja võlgade ülempiir. Emaettevõtja ei tohi sekkuda tütarettevõtja igapäevasesse majandustegevusse ega võrgu ehitamise või uuendamisega seotud otsustesse, mis ei ületa heakskiidetud aastaeelarvet.“; 27) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Jaotusvõrguettevõtjal, kelle võrguga on ühendatud vähemalt 100 000 tarbijat, peab olema piisavalt vara ja töötajaid, et teenuseid sisse ostmata ning kohustusi delegeerimata tagada vähemalt: 1) töökindel ja tõhus jaotusvõrgu toimimine ja arendamine oma teeninduspiirkonnas; 2) võrgu operatiivne juhtimine ja juhtimiskeskuse olemasolu; 3) võrgu pikaajalise arenguplaani koostamine, võrgu planeerimine ja koostöö eestvedamine erinevate osapooltega võrgu arendamisel; 4) elutähtsa teenuse osutamine, selle toimepidevuse tagamise küsimustes eestvedamine ja riskianalüüside ning taasteplaanide koostamises osalemine. (52) Muud, käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetamata kohustuste täitmiseks vajalikud teenused, mis on võrguteenuse kvaliteetseks tagamiseks vajalikud, kuid mida jaotusvõrguettevõtja oma vara ja töötajatega ei taga, hangib jaotusvõrguettevõtja avaliku hanke korras. Hankimisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada oma sidusettevõtjat.“; 28) paragrahvi 18 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kava koostab ja selle täitmist kontrollib ning koostab kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande jaotusvõrguettevõtja nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse liikme määratud töötaja, kes on kava koostamisel sõltumatu ning kellel on juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele.“; 29) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 214 järgmises sõnastuses: „§ 214. Tarbimiskaja agregeerimise kaudu (1) Võrguettevõtja võimaldab paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel tarbimiskajas agregaatori osalemist. (2) Agregaatoril on bilansivastutus. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. 6 (3) Konkurentsiamet töötab välja tarbimiskajas osalemise tingimused, viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega ning avalikustab nimetatud tingimused oma kodulehel. Tingimustes võetakse arvesse ka agregeeritud koormusi. (4) Võrguettevõtjad koostavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimuste alusel vajalikud metoodikad ja esitavad need Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib nõuda metoodika muutmist.“; 30) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „200 kW“ sõnadega „1 MW“; 31) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „500 kW“ sõnadega „1 MW“; 32) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse sõnad „§ 18 lõigetes 1–7“ sõnadega „§ 18 lõigetes 1–12 ja 4–7“; 33) paragrahvi 261 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „(EÜ) nr 714/2009, mis käsitleb piiriüleses elektrikaubanduses võrkudele juurdepääsu tingimusi ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), artiklit 3“ tekstiosaga „(EL) 2019/943 artiklit 51“; 34) paragrahvi 39 lõike 1 punktis 31 ja lõike 8 punktis 1, §-s 401, § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6 punktis 1, § 1001 lõigetes 3–5 ning §-s 1013 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega „(EL) 2019/943“; 35) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 161 ja 162 järgmises sõnastuses: „161) osaleb Euroopa ressursside piisavuse hindamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 IV peatükile; 162) koostab riikliku ressursside piisavuse hinnangu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 24.“; 36) paragrahvi 39 lõike 7 punktis 7 asendatakse sõnad „ajavahemikuks 5–15 aastat“ sõnadega „10 aastaks“; 37) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Süsteemihaldur loob vajadusel käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastava võrdlemisvahendi ja käitab seda.“; 38) paragrahvi 42 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“; 39) paragrahvi 42 lõiget 4 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: 7 „7) andmed, mida müüja peab edastama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale; 8) võrguettevõtjale kuuluva energiasalvestusüksuse müümise enampakkumise kord.“; 40) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“; 41) paragrahvi 421 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ja agregaatorile“; 42) paragrahvi 60 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „tegevusloaga“ sõnadega „, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud“; 43) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: „(16) Kui isik on pärast 2021. aasta 1. märtsi ühendanud elektri tarbimiseks või tootmiseks oma elektripaigaldise teise elektripaigaldisega, mis ei ole jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustub isik jaotusvõrguettevõtja võrguteenuse kasutamiseks taotlema võrguühenduse loomist.“; 44) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–15 ei kohaldata energiakogukonna suhtes.“; 45) paragrahvi 65 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „tarbijale,“ sõnaga „energiakogukonnale,“; 46) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd energiakogukonnaga, et hõlbustada kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele.“; 47) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Põhivõrguettevõtja ei tohi keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võib ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piiratus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punkti 4 tähenduses.“; 48) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tarbijatele,“ sõnaga „energiakogukondadele,“; 49) paragrahvi 66 täiendatakse lõigetega 8–16 järgmises sõnastuses: „(8) Võrgu arendamine ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamine peab tuginema läbipaistvale võrgu kümneaastasele arengukavale, mille võrguettevõtja koostab vähemalt iga kahe aasta järel. (9) Jaotusvõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) vajalikud keskmise ja pikaajalise tähtajaga paindlikkusteenused; 8 2) kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks; 3) uue põlvkonna tootmisvõimsuste ja uute koormuste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunkti võrku ühendamise võimalus; 4) muud vahendid, mida jaotusvõrguettevõtja kasutab võrgu laiendamise alternatiivina. (10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ning põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võib taotleda võrgu arengukava muutmist. (11) Võrguühenduse kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrku või kellele müüakse põhi- või jaotusvõrgust elektrienergiat. (12) Põhivõrguettevõtja esitab võrgu arengukavas: 1) peamised ülekandetaristu osad, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastada; 2) loetelu investeeringutest, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul; 3) investeerimisprojektide ajakava; 4) võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused; 5) eeldatava tarbimise; 6) võimalused teiste riikidega kauplemiseks; 7) Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48. (13) Põhivõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. (14) Konkurentsiamet konsulteerib võrgu arengukava üle vaadates kõikide võrguühenduse kasutajatega ning võib taotleda võrgu arengukava muutmist. Konkurentsiamet avaldab kümneaastase võrgu arengukava konsultatsiooni tulemused ja vajalikud investeerimisvajadused oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist. (15) Põhivõrguettevõtja teeb koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ning võtab arvesse keskuse antud soovitusi tema ülesannete paremaks täitmiseks. (16) Põhivõrguettevõtja juhib elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste võrku ühendatud ülekande- ja jaotusvõrkudega, mis on omavahel ühendatud.“; 50) seadust täiendatakse §-dega 662 ja 663 järgmises sõnastuses: „§ 662. Paindlikkusteenused 9 (1) Jaotusvõrguettevõtja korraldab jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks avaliku vähempakkumise. (2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta vähempakkumises osalemise tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumist ei pea korraldama, kui jaotusvõrguettevõtja on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust. Jaotusvõrguettevõtja esitab avaliku vähempakkumise korraldamata jätmise kohta põhjendatud taotluse Konkurentsiametile. (4) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult tõhus ega tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjusta ülekoormust. (5) Jaotusvõrguettevõtja vahetab vajalikku teavet ja koordineerib oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline toimimine ning hõlbustada turu arengut. § 663. Tugiteenused (1) Jaotusvõrguettevõtja teeb põhivõrguettevõtjaga koostööd võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Jaotusvõrguettevõtja ja põhivõrguettevõtja lepivad omavahel kokku jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate tasakaalustamisteenuste osutamise tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 57 ja komisjoni määruse (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (EÜT L 220, 25.8.2017, lk 1– 120), artikliga 182. (2) Võrguettevõtja leiab võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku tugiteenuse osutaja avaliku vähempakkumise korras. (3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas peab võrguettevõtja eelnevalt läbi viima avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitatakse Konkurentsiametile koos vähempakkumise osalemise tingimustega. Konkurentsiamet võib jätta tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalikku vähempakkumist ei pea korraldama, kui võrguettevõtja hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus. Võrguettevõtja esitab avaliku vähempakkumise korraldamata jätmise kohta põhjendatud taotluse Konkurentsiametile. 10 (5) Konkurentsiamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse rahuldamata, kui kontrollimise käigus selgub, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine on majanduslikult tõhus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku vähempakkumise nõuet ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes.“; 51) paragrahvi 69 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku äriteavet.“; 52) paragrahvi 71 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „andmevahetusplatvormi“ tekstiosaga „ja § 821 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat võrdlusvahendit“; 53) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „(9) Käesoleva seaduse §-s 662 nimetatud paindlikkusteenuste kasutamise ja koordineerimisega seotud kulud ning §-s 663 nimetatud tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud lisatakse võrguettevõtja tegevuskuludesse ning nendega arvestatakse võrgutasude kujundamisel. (10) Võrgutasusid ei kohaldata salvestatud elektrienergiale, mida tagastatakse elektrivõrku.“; 54) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses: „62. peatükk VÕRGUETTEVÕTJA KÕRVALTEGEVUSALAD § 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt (1) Jaotusvõrguettevõtja teeb koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkti. (2) Jaotusvõrguettevõtja tohib omada, arendada, hallata või käitada elektrisõidukite laadimispunkti üksnes oma tarbeks või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) Konkurentsiamet on kooskõlastanud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused; 2) avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule; 3) jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile. 11 (3) Jaotusvõrguettevõtja korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omandada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastavat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isikuid, kellel on huvi omandada, arendada, käitada või hallata elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi müümiseks avaliku enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused kooskõlastab jaotusvõrguettevõtja Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib tingimuste kooskõlastamisel arvesse võtta elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumisse tehtud investeeringu jääkväärtust. § 7416. Energiasalvestusüksus (1) Võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksust. (2) Võrguettevõtja korraldab avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks ning kooskõlastab avaliku enampakkumise tingimused Konkurentsiametiga. (3) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui see on täielikult integreeritud võrgukomponent või kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa; 2) võrguettevõtjal on energiasalvestusüksust vaja võrgu tõhusaks, töökindlaks ja turvaliseks toimimiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti otsus. (5) Põhivõrguettevõtjale erandi tegemisest teavitab Konkurentsiamet Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit, esitades taotluse andmed ja erandi tegemise põhjendused. (6) Konkurentsiamet korraldab vähemalt iga viie aasta järel avaliku konsultatsiooni, et hinnata teiste isikute võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada. 12 (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et samas lõikes nimetatud isik on olemas, korraldab võrguettevõtja 18 kuu jooksul pärast avaliku konsultatsiooni lõppu talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise. (8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra.“; 55) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad „nimetab ta“ sõnadega „leiab ta avaliku vähempakkumise korras“; 56) paragrahvi 812 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tuletisinstrumentide“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (EÜT L 173, 12.6.2014, lk 349– 496) (16) I lisa C jao punktide 5–7 tähenduses“; 57) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-ga 821 järgmises sõnastuses: „§ 821. Võrdlemisvahend (1) Kodutarbijatel ja äriühingutel, kus töötab vähem kui 10 inimest ja mille aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa kaht miljonit eurot, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele usaldusmärgisega vahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi. (2) Müüja teavitab tarbijat kõigist kättesaadavatest usaldusmärgisega võrdlemisvahenditest elektrimüügi arvel. (3) Võrdlemisvahend peab vastama järgmistele nõuetele: 1) on turuosalistest sõltumatu ning tagab, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt; 2) annab selget teavet võrdlemisvahendi käitaja ja kontrollija kohta, samuti vahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta; 3) avaldab selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb; 4) esitab teabe selge ja üheselt mõistetava sõnastusega; 5) annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja; 6) on kättesaadav ka puudega inimestele; 7) võimaldab tõhusalt teavitada käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest; 8) piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdlemiseks vajalikud. (4) Konkurentsiamet väljastab usaldusmärgi võrdlemisvahendile, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. 13 (5) Konkurentsiamet teeb perioodilisi kontrolle selgitamaks välja, kas usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab elektrituru toimimise võrgueeskirjas andmed, mille müüja peab edastama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale viimase poolt nõutud viisil ja tähtaegadel.“; 58) paragrahvi 83 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega „, elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)“; 59) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Liitumislepingule, võrgulepingule, agregeerimislepingule ja elektrilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.“; 60) paragrahvi 84 lõikes 2 asendatakse sõnad „ja võrguleping“ sõnadega „, võrguleping ja agregeerimisleping“; 61) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tarbijal ja aktiivsel võrguteenuse kasutajal on õigus sõlmida agregeerimisleping ilma elektrimüüja nõusolekuta. Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil.“; 62) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Enne liitumislepingu, võrgulepingu, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimist peab lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale andma teavet lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele.“; 63) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 64) paragrahvi 86 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 65) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale.“; 66) paragrahvi 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 14 „Kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis sõlmitud liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus esitatakse järgmised andmed: 1) võrgulepingu ja liitumislepingu puhul võrguettevõtja, elektrilepingu puhul võrguettevõtja või müüja ning agregeerimislepingu puhul agregaatori nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja e-posti aadress; 2) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus või elektrilepingu alusel müüdava elektrienergia põhinäitajad; 3) võrgulepingu, liitumislepingu ja agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud;“; 67) paragrahvi 87 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Füüsilisest isikust tarbijale esitatakse lõikes 1 nimetatud andmed võlaõigusseaduses sätestatud korras.“; 68) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Elektrilepingu ja agregeerimislepingu sõlmimise eest kodutarbijalt ja äriühingult, kus töötab vähem kui 50 inimest ja mille aastakäive ning aastane bilansimaht ei ületa 10 000 000 eurot, tasu ei tohi küsida.”; 69) paragrahvi 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 asendatakse sõnad „või elektrileping“ sõnadega „, elektrileping või agregeerimisleping“ vastavas käändes; 70) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Elektrimüüja või agregeerija peab võimaldama tarbijal sõlmida nii tasuta kui tasu eest lõpetamisega tähtajalist elektrienergia müügilepingut. (5) Elektrimüüja või agregaator võib nõuda tähtajalise elektrilepingu või agregeerimislepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu tingimusel, et tasu on ettenähtud lepingus, mille tarbija on sõlminud vabatahtlikult, ning tasust on tarbijat enne lepingu sõlmimist selgelt teavitatud. Ennetähtaegse lõpetamise tasu peab olema põhjendatud ega tohi olla suurem kui 50 protsenti tasust, mis jääb elektrimüüjal või agregaatoril saamata tarbija poolt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu.“; 71) paragrahvi 90 lõikes 3, § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 4 asendatakse sõna „tähtsaadetisena“ sõnadega „kirjalikult tarbija antud kontaktaadressil“; 72) paragrahvi 90 lõikes 10 asendatakse sõnad „ega võrgulepingus“ sõnadega „, võrgulepingus ega agregeerimislepingus“; 73) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: 15 „31) kooskõlastab käesoleva seaduse § 662 lõikes 1 ja § 663 lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused; 32) kontrollib perioodiliselt võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 esitatud nõuetele;“; 74) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 15 asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009 artikli 8 lõike 3“ sõnadega „(EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1“; 75) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktidega 221 ja 222 järgmises sõnastuses: „221) jälgib, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks turuosaliste poolt takistusi ega piiranguid; 222) töötab välja käesoleva seaduse § 422 lõikes 3 nimetatud tarbimiskajas osalemise tingimused;“; 76) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses: „231) jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tulemuslikkust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75), artikli 2 punktis 7 määratletud nutivõrgu arendamisel, millega edendatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist, ning avaldab oma veebilehel iga kahe aasta järel hindamise tulemuste kohta aruande koos soovitustega;“; 77) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui käesolevas seaduses sätestatud suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavates võlaõiguslikes küsimustes ja vaidlustes kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse need tsiviilkohtumenetluse seadustikus või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras.“; 78) paragrahv 1001 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet; 8) koordineerida piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet;“; 79) paragrahvi 1001 lõigetes 3–5 asendatakse sõnad „2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944“; 80) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 1002 järgmises sõnastuses: 16 „§ 1002. Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega (1) Konkurentsiameti pädevus suhetes süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega on järgmine: 1) ettepaneku kooskõlastamine piirkondliku koordineerimiskeskuse loomiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1; 2) piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude, mille peab kandma põhivõrguettevõtja, arvestamine käesoleva seaduse § 71 nimetatud võrgutasude kooskõlastamisel; 3) koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamine; 4) koos teiste süsteemikäitamispiirkonna liikmesriikide reguleerivate asutustega ettepanekute esitamine selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid need riigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma; 5) piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimine, eelkõige piiriülestes küsimustes; 6) võrgu koordineerimise tulemuse jälgimine ja sellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel on Konkurentsiametil õigus: 1) nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet; 2) kontrollida ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi; 3) teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid. (3) Kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik, on Konkurentsiametil õigus teha piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, ettekirjutus kohustuse täitmiseks.“; 81) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 7–11 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahendi loob süsteemihaldur 2022. aasta 1. septembriks, kui aasta jooksul pärast käesoleva lõike jõustumist ei ole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti poolt väljastatavat usaldusmärgist. (8) Käesoleva seaduse § 7415 lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise peab jaotusvõrguettevõtja korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembril. (9) Käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise peab võrguettevõtja korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembril. (10) Käesoleva seaduse § 7416 lõikeid 6 ja 7 ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta 17 jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning põhivõrguettevõtja hiljemalt 2024. aastal, tingimusel et: 1) akuga energiasalvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist; 2) akuga energiasalvestusüksused on integreeritud võrku; 3) akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häire korral, taastamist alustatakse viivitamata häire ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada; 4) akuga energiasalvestusüksusi ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud investeerimisotsus on lõplik, kui võrguettevõtja on võtnud selle investeeringu tegemiseks pöördumatu kohustuse.“; 82) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn „…“ ……… 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ …………… 2021 18 10.12.2020 Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125–199). Selleks muudetakse elektrituruseadust. Samuti on elektrituruseaduses täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/72/EÜ ülevõtmise sätteid. Käesoleva eelnõuga lisatakse elektrituruseadusesse järgmised printsiibid: 1) Hajatootmise võimaluste suurendamine läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni; 2) Energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon; 3) Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon suurendamaks võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust; 4) Võrguettevõtjate kohustus soetada pakkumismenetluse raames turult paindlikkusmehhanisme nagu energiasalvestus, agregeerimine, tarbimiskaja; 5) Tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke. Elektrienergia siseturu normide liikmesriikides harmoneerimise eesmärgiks on tagada läbipaistva ning konkurentsile avatud elektrituru toimimine. Läbipaistev ning konkurentsile avatud elektriturg võimaldab tarbijale pakkuda parima hinnaga elektrienergiat, samal ajal tagades varustuskindluse, energia- ja kliimapoliitika jt eesmärkide täitmine. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi. Seaduseelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusena võrguettevõtjate kohustused senisega võrreldes kasvavad. Võrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused, ja uued tarbimiskoormused, näiteks soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused ning turupõhiselt kasutama selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks ([email protected], 6397674). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis 1 MKM õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak ([email protected], 7153403). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta ning muudetakse elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) 01. juuli 2020. a redaktsiooni (RT I, 30.06.2020, 28). Tuginedes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktile 2, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist, ei ole tehtud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatused. Elektrienergia siseturu normide liikmesriikides harmoneerimise eesmärgiks on tagada läbipaistva ning konkurentsile avatud elektrituru toimimine. Läbipaistev ning konkurentsile avatud elektriturg võimaldab tarbijale pakkuda parima hinnaga elektrienergiat, samal ajal tagades varustuskindluse, energia- ja kliimapoliitika jt eesmärkide täitmine. Direktiivi eesmärk on luua paindlikkust ja uuendusi stimuleeriv tururaamistik, kus kõige paremini toetab taastuvenergia kasutuselevõttu hästitoimiv elektriturg. Tarbijatel on suur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi. Tõhus konkurents jaemüügiturgudel on oluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt. Need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrku paindlikumaks. Kuigi Eestis on tarbijatele antud võimalus jälgida läbi andmevahetusplatvormi oma reaalajalähedase ajavahemiku jooksul teavet nende energiatarbimise kohta, ei ole neist saanud energiaturu ega energiasüsteemi ümberkujundamise aktiivseid osalisi. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest enam energiaturul, sealhulgas uut moodi, on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid elektrienergia siseturust kasu ja et saavutada liidu taastuvenergia alased eesmärgid. Elektrienergia siseturul ei tohi olla takistusi turule sisenemisel, turul tegutsemisel ega sellelt väljumisel. Seejuures siseturul tegutsevad kolmandate riikide turuosalised peavad järgima kohaldatavat seadust nii nagu kõik teised turuosalised. Direktiivi ülevõtmistabel on toodud käesoleva seletuskirja lisas 2. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus esitatud terminid on järjestatud tähestikulises järjekorras, välja arvatud erandjuhud, kus olemasolevate mõistete järjekord ei võimaldanud uusi termineid tähestikuliselt järjekorda paigutada. 2 Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 1 lõike 1 esimest lauset. Energiasalvestus on olnud aktuaalne varustuskindluse tagamises juba varasemalt, kuid selguse huvides vajab elektrituruseadus läbivalt salvestamisega seotud tegevuste osas täiendamist. Direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb energiasalvestusüksuste töökorraldust senisest laialdasemalt, hõlmates muuhulgas eesmärki minna üle täiesti CO2-heiteta ja heitkogusteta elektrisektorile, mille raames tuleb arendada hooajalist energiasalvestamist. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 3 punktidega 12–14. Punkt 12 sätestab mõiste agregaator, kes on võrguettevõtjale teenusepakkuja, koondades mitmeid tarbijaid, et vajadusel vähendada või suurendada tarbimist. Agregaator sõlmib tarbijaga agregeerimislepingu, milles tarbija annab agregaatorile nõusoleku oma tarbimisharjumuste reguleerimiseks. Agregaator saab võrguettevõtjalt rahalist hüvitist tarbijate juhtimise eest ning tarbijad, kes osalevad agregeerimises saavad ka otsest rahalist kasu. Tarbijatel peaks olema võimalik täiel määral kasutada tootmise ja tarnimise agregeerimise eeliseid ning saada kasu piiriülesest konkurentsist. Agregaatorid täidavad olulist osa vahendajatena tarbijarühmade ja elektrituru vahel. Agregaator võib samal ajal olla ka elektrienergia müüja või bilansihaldur. Punkt 13 sätestab mõiste agregeerimine. See on agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, ostmiseks või oksjonile panemiseks. Sisu poolest on agregeerimine isiku lepinguline kohustus muuta oma tarbimisharjumust lähtuvalt agregeerimislepingus sätestatud põhimõtetest ehk tegemist on nn virtuaalse elektrijaamaga. Agregeerimine võib sisaldada erinevate bilansihaldurite avatud tarne ahela tarbimis- või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses. Punkt 14 selgitab lahti mõiste aktiivne võrguteenuse kasutaja, kelleks võib olla tarbija omaette või ühiselt toimiv tarbijate rühm, kes toodab elektrienergiat ennekõike omatarbeks, salvestab elektrit ning müüb omatarbeks toodetud ülejäävat elektrienergiat, osaleb paindlikkus- või energiatõhususkavades. Lubatud on teha ka kõiki neid tegevusi korraga. Aktiivse võrguteenuse kasutajate rühma liikmete arv ei ole määratletud. Aktiivse võrguteenuse kasutaja omatoodetud ja salvestatud elekter võib olla toodetud ja salvestatud tema enda kinnistul tarbijale või tarbijate rühmale kuuluval maaüksusel või hoones. Tingimuseks on, et selline tegevus ei kujuta endast aktiivse võrguteenuse kasutaja peamist äri- või kutsetegevust. Teistsugune toimimine ei liigituks enam aktiivse võrguteenuse kasutaja mõiste alla, vaid oleks iseloomulik juba tootja tunnustele. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 3 punktiga 72. Punkt 72 sätestab mõiste elektriturg, milleks on turg, sealhulgas börsiväline turg ja elektribörs, energia, võimsuse, tasakaalustus- ja tugiteenustega kauplemiseks. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt stimuleerib täielikult liberaliseeritud, hästitoimiv elektriturg hinnapõhist ja muud konkurentsi olemasolevate tarnijate vahel ja meelitab uusi turuletulijaid, suurendades nii tarbijate valikuvõimalusi ja rahulolu. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 3 punktidega 82–85. 3 Punkt 82 selgitab lahti mõiste elektrienergia salvestamine, milleks on elektrivõrgus elektrienergia lõppkasutamise edasilükkamine tootmise hetkest hilisemale ajale või elektrienergia muundamine salvestatavaks energiaks, sellise energia salvestamine ning seejärel selle taasmuundamine elektrienergiaks või kasutamine muu energiakandjana. Energia salvestamise all peetakse siinkohal silmas elektrienergia siirdamist mõnda seadisesse, seadmesse, paigaldisse või rajatisse (energiasalvestisse, näiteks elektrienergia salvestamist akumulaatorisse), et seda seal vajalikul hetkel samal kujul või muundatult tagasi saada. Elektrienergia salvestamine on oluline osa elektrivõrgu paindlikumaks muutmisel ning elektrihinna soodsamaks mõjutamisel. Näiteks salvestada elektrit soodsa hinna ajal ning müüa salvestatud elektrit kõrgema hinna ajal soodsama hinnaga. Selline konkurents mõjutab elektrituru hindu soodsamaks, mis on kasulik tarbijale. Punkt 83 sätestab mõiste elektrileping, milleks on elektrienergia müümist käsitlev leping. Elektrileping sõlmitakse elektrimüüja ja tarbija vahel ning reeglina peab tarbijal olemas olema ka kehtiv võrguleping. Käesolev mõiste ei hõlma elektrienergia tuletisinstrumente. Elektrienergia tuletisinstrumendi all mõeldakse siinkohal optsioone, futuure, vahetuslepinguid, forvardlepinguid ja muid kaubatuletislepinguid, mida peab arveldama rahas või mida võib arveldada rahas ühe poole valikul muul juhul, kui kohustuste täitmatajätmise või muu lõpetamisega seotud sündmuse tõttu või mida saab natuuras arveldada tingimusel, et nendega kaubeldakse reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, välja arvatud energia hulgimüügitooted, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mille puhul tuleb arveldada natuuras või mida saab natuuras arveldada ja mis ei teeni kommertseesmärki ja millel on teiste tuletisinstrumentide omadused. Punkt 84 sätestab mõiste energiasalvestusüksus, mis on elektripaigaldise osa, sealhulgas ka elektrisõiduki aku ajal, mil ta on ühendatud elektripaigaldisega, millega saab salvestada elektrienergiat. Sellise salvestusseadme põhimõte seisneb printsiibil, et elektrivõrgust võetud energia muundatakse mõnda teise energialiiki, mille salvestamine teatud põhjustel on lihtsam. Igal vajalikul hetkel on salvestatud energiat võimalik kasutusse suunata, misjaoks tuleb salvestatud energia muundada tagasi elektrienergiaks. Elektrienergiat on võimalik salvestada erinevatel viisidel nagu kondensaatorites (elektrivälja energiana), induktiivpoolides (magnetvälja energiana), primaarsetes ja sekundaarsetes galvaanielementides (keemilise energiana) mis on lihtsustatuna patareid ning akumulaatorid. Energiasalvestusena kasutatakse ka hüdroelektrijaamasid, kui perioodidel, mil elektrivoolu tarbimisest rohkem toodetakse, kasutatakse seda vee madalamalt kõrgemal asuvatesse basseinidesse pumpamiseks ja hiljem vajaduse korral jällegi toodab pumbatud vesi elektrit. Energiasalvestusüksusena ei käsitata lühiajaliste pingemuutuste mõju vältimiseks ettenähtud seadmeid nagu näiteks UPS-seadmed. Punkt 85 sätestab mõiste energiatõhusus, viidates energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 12 nimetatud energiatõhususele, milleks on töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe. Energiatõhusus on energiakasutuse tõhusus, kasuliku ja kulutatud energia suhe. Tõhus energiakasutus hõlmab tehnoloogiat ja meetmeid, mis vähendavad elektri- ja/või kütusekulu sama otstarbega töö tegemiseks, nt tööstusettevõtete, kontorite, kodude, autode energiaga varustamiseks. Üheks olulisemaks energiatõhusust soodustavaks teguriks on tarkvõrgu arendamine ning arvestite kasutamine, mis näitavad täpselt lõpptarbija tegelikku energiatarbimist ja annavad teavet tarbimise tegeliku kestuse kohta. Piisava sagedusega tarbijatele esitatav teave energiakulude kohta motiveerib energiat säästma, kuna see annab tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta ning aitab tarbijate energiakulusid vähendada. 4 Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 3 punkti 9 mõistet elektripaigaldis. Selguse huvides on vaja täiendada mõistet sõnaga „salvestamiseks“. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb energiasalvestusüksuste töökorraldust, muudetakse direktiivi ülevõtmisel vastavalt ka elektrituruseadust. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 3 punktiga 131. Punkt 131 sätestab mõiste laadimispunkt. Elektriauto vajab regulaarselt laadimist ning elektriauto aku vähese mahtuvuse tõttu tuleb neid laadida tihedamini. Laadimispunkt on elektriauto aku regulaarseks laadimiseks ettenähtud elektripaigaldis. Tegemist on direktiivi definitsiooniga, mille kohaselt on võimalik laadida laadimispunktis korraga ühte elektrisõidukit või vahetada korraga ühe elektrisõiduki aku. Laadimispunkt ei koosne mitte ainult füüsilisest varast, vaid ka alasüsteemidest, mis on vajalikud laadimispunkti tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 3 punktidega 201 ja 202. Punkt 201 selgitab paindlikkusteenuse mõistet. Võrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused, ja uued tarbimiskoormused, näiteks soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused. Kulutõhususe all on siinkohal mõeldud kulusid vähendavate tegevuste planeerimist ja sellest tulenevat ressursside paremat kasutust. Selleks luuakse võimalused ja stiimulid, mis ärgitavad võrguettevõtjaid turupõhiselt kasutama muuhulgas selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja, hajatootjaid ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Võrguettevõtjad koostavad võrkude arengukavad selliselt, et toetada taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvate üksuste lõimimist võrku, hõlbustada energiasalvestusüksuste arendamist ja transpordisektori elektrifitseerimist, ning esitama võrgukasutajatele asjakohast teavet võrgu kavandatavate laienduste või ajakohastamiste kohta. Punkt 202 sätestab mõiste piirkondlik koordineerimiskeskus, mis on määratletud määruse (EL) 2019/943 artikli 35 kohaselt. Piirkondlikud koordineerimiskeskused tegutsevad eelkõige elektrisüsteemi ja elektrituru piirkondliku toimimise huvides. Piirkondlikud koordineerimiskeskused täidavad ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded hõlmavad piirkondlike talitluskindluse koordinaatorite täidetavaid komisjoni määruse (EL) 2017/1485 kohaseid ülesandeid ning täiendavaid süsteemi ja turu toimimise ning riskideks valmisolekuga seotud ülesandeid. Piirkondlike koordineerimiskeskuste ülesanded ei hõlma elektrisüsteemi reaalajas toimimist. Ülesannete täitmisega aitavad piirkondlikud koordineerimiskeskused saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja energiapoliitika raamistikus. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 3 punktiga 223. Punkt 223 sätestab mõiste sagedusega mitteseotud tugiteenus, milleks on teenus, mida kasutab võrguettevõtja püsitalitlusolekus pinge juhtimiseks, kiireks reaktiivvoolusisestuseks sh võrgust võetav reaktiivvõimsus ja võrku antav reaktiivvõimsus, kohaliku võrgu stabiilsusinertsiks, lühisvoolu korral sh lühisvõimsus, isekäivitusvõimeks ja saartalitlusvõimeks. Selliste terminite puhul on tegemist üldlevinud tehniliste terminitega, mille täiendavat defineerimist ei ole siinkohal vajadust teha. Tegemist on süsteemihalduri üldise kohustusega tagamaks elektrisüsteemi normaalset nõuetekohast toimimist. 5 Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 3 punkti 23 mõistet. Selguse huvides on vaja täiendada mõistet sõnaga „salvestamise“. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb energiasalvestusüksuste töökorraldust, muudetakse direktiivi ülevõtmisel vastavalt ka elektrituruseadust. Eelnõu punktiga 10 muudetakse § 3 punkti 232 mõiste tasakaalustamine sõnastust vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusele. Uus sõnastus defineerib tasakaalustamise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 2 punktis 10 määratletud tegevused ja protsessid, milleks on kõik tegevused ja protsessid, kõikides ajakavades, millega põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise eelnevalt kindlaks määratud stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest reservkogustest kinnipidamise. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse § 3 punktiga 233. Punkt 233 sätestab mõiste tarbimiskaja, milleks on elektri tarbimise koormuse muutmine tarbijate poolt, mis seisneb tavapärase tarbimise muutmises vastuseks turusignaalidele, sealhulgas vastuseks ajas muutuvale elektrihinnale või rahalistele stiimulitele, või vastuseks tarbija kas iseseisvalt või energiavahendaja kaudu tehtud ja aktsepteeritud pakkumisele müüa elektrituru hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist. Kõik tarbijad peaksid saama kasu elektriturul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest ja muudest rahalistest stiimulitest. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja jooksul suurenema, sest seni passiivsete tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest aktiivsete võrguteenuse kasutajatena ja teave aktiivse osalemise võimalustest muutub paremini kättesaadavaks ja levinumaks. Tarbijatel peaks olema võimalik osaleda igasugusel kujul tarbimiskajas. Tarbimiskaja on ka pöördelise tähtsusega elektrisõidukite targa laadimise võimaldamisel ja seega elektrisõidukite tõhusal lõimimisel elektrivõrku, mis on vähese CO2-heitega transpordile ülemineku protsessis ülioluline. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse § 3 punktidega 262 ja 263. Punkt 262 sätestab mõiste tugiteenus, milleks on teenus, mis on vajalik ülekande- või jaotusvõrgu käitamiseks, sealhulgas ka tasakaalustamine, milleks on kõik tegevused ja protsessid, kõikides ajakavades, millega põhivõrguettevõtja tagab pidevalt süsteemi sageduse säilitamise eelnevalt kindlaks määratud stabiilsusvahemikus ning vajalikule kvaliteedile vastavatest reservkogustest kinnipidamise ja sagedusega mitteseotud tugiteenused, kuid mitte ülekoormuse juhtimine. Tugiteenustega kauplemise turgudel tuleb tooted määratleda nii, et selline määratlus võimaldab tarbimiskajas osalemist. Punkt 263 sätestab mõiste täielikult integreeritud võrgukomponendid, mis on ülekande- või jaotusvõrgu lahutamatu osa ja mille ainus eesmärk on tagada põhi- või jaotusvõrgu turvaline ja töökindel toimimine. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla ka sellised energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida. Võrgu turvalise ja töökindla toimimise alla ei loeta siin juhul tasakaalustamist ega ülekoormuse juhtimist. Eelnõu punktiga 13 muudetakse § 3 punkt 35 mõistet ülekandmine. Uus sõnastus defineerib direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt täpsemalt elektrienergia ülekandmise, mis võib toimuda ühendatud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrgu vahel eesmärgiga edastada elektrienergiat tarbijale või jaotusvõrguettevõtjale. Ülekandmine ei hõlma müüki. Olgugi, et Eestis ei ole 6 ülikõrgepingevõrku, on mõistesse ka ülikõrgepingevõrk ära toodud. See on vajalik, et direktiiv korrektselt üle võtta. Eelnõu punktiga 14 täiendatakse § 5 lauset pärast sõna „tarbija,“ sõnadega “energiakogukond“. Seoses direktiivist (EL) 2019/944 lisanduva uue teemaga on vajalik täiendada elektrituruseaduse turuosaliste nimistut energiakogukonna mõistes. Eelnõu punktiga 15 muudetakse § 6 lauset, kus sõnastatakse uuesti elektriettevõtja tähendus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusest lähtuvalt. Lõige 1 sätestab, et elektriettevõtja ei ole enam pelgalt vaid tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja. Elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele turuosalistele valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada energiatõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Eesmärk on saada elektriturul aktiivselt osalema nii füüsilised kui juriidilised isikud, kes ei ole tarbijad vaid kes toodavad elektrienergiat, tegelevad ülekandmise, jaotamise, agregeerimise, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega. Isik, kes kasutab elektrijaama omatarbeks toodetud elektrienergiat ei peeta tarbijaks. Elektriettevõtja võib tegeleda kõigi eelnevalt loetletud tegevustega korraga kui elektrituruseadus ei sätesta teisiti. Näiteks süsteemihaldur ei tohi tegeleda elektrienergia tootmisega, samas võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks elektrienergiat toota. Lõige 2 sätestab elektriettevõtja vastutuse lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest. Eelnõu punktiga 16 muudetakse § 8 lõike 3 jaotusvõrguettevõtja sõnastust vastavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 sõnastusele. Uus sõnastus määratleb täpsemalt ja selgemalt jaotusvõrguettevõtja vastutuse jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja asjakohasel juhul jaotusvõrgu sidumise eest teiste võrkudega ning kes tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse seadust § 121 ja 122. Paragrahv 121 Uue paragrahviga kirjutatakse seadusesse aktiivse võrguteenuse kasutaja teema. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt on tarbijatel ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest enam energiaturul on mõeldud selleks, et kõik turuosalised saaksid elektrienergia siseturust kasu ja aitaksid saavutada taastuvenergia alased eesmärgid. Lõige 1 ütleb, et kõik tarbijad peaksid saama kasu turul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest ja muudest rahalistest stiimulitest, seega kõik tarbijad võivad tegutseda aktiivse võrguteenuse kasutajatena. Lõige 2 sätestab aktiivse võrguteenuse kasutaja bilansivastutuse ning õigused tegutseda elektriturul otse või agregeerimise kaudu sõlmides agregaatoriga agregeerimislepingu oma tarbimise juhtimiseks. 7 Aktiivne võrguteenuse kasutaja saab omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja elektriturule müüa, osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, tarbimiskaja või energiatõhususkavade abil. Oma toodetud elektrienergia tootmise käitise omanik ei pea olema ise aktiivne võrguteenuse kasutaja ning aktiivsel võrguteenuse kasutajal ei ole ka kohustust teostada käitise paigaldustöid, käitamist, mõõtmisi, hooldust jmt. Selliste tegevuste jaoks võib aktiivne võrguteenuse kasutaja kasutada vastava eriala pädevusega isiku teenuseid. Lõige 3 sätestab, et kui aktiivne võrguteenuse kasutaja kasutab vastava eriala pädevusega isiku teenuseid oma tegevuseks vajalike seadmete haldamiseks, sealhulgas paigaldamiseks, käitamiseks, andmete töötlemiseks ja hoolduseks, siis seda isikut ei käsitata aktiivse võrguteenuse kasutajana. Ehk kui aktiivse võrguteenuse kasutaja tootmisseadet hooldab vastava eriala pädevusega isik, ei ole see isik hooldamisega seotud tegevuste tõttu automaatselt aktiivne võrguteenuse kasutaja. Lõige 4 sätestab, et aktiivne võrguteenuse kasutaja on oma bilansivastutuse ulatuses bilansihaldur ning peab vastutama tasakaalustamatuse eest, mida ta elektrivõrgus põhjustab. Kui aktiivne võrguteenuse kasutaja ei tooda või ei tarbi planeeritud elektrienergia kogust, peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma bilansihaldur. Selleks bilansihalduriks võib olla aktiivne võrguteenuse kasutaja ise või tema määratud isik, kui aktiivne võrguteenuse kasutaja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2019/943 artikliga 5 delegeerinud oma bilansikohustuse mõnele teisele turuosalisele, kes võtab bilansihalduri kohustused enda kanda. Lõige 5 lubab energiasalvestusüksust omaval aktiivsel võrguteenuse kasutajal osutada mitut paindlikkusteenust korraga, kui see on tehniliselt teostatav. Näiteks tarbimise juhtimise, elektrienergia salvestamise ja elektrienergia tootmise kujul ning selleks peab olema kasutusel ka vastavate funktsioonidega kauglugemisseade, et mõõta võrgust saadavat ja võrku antavat elektrienergiat. Paragrahv 122 Uus paragrahv sätestab energiakogukonna teema, mis on sisuliselt Eesti õigusruumis juba juriidiliselt olemasolev vorm äriseadustiku või mittetulundusühingu seaduse mõistes. Äriseadustiku mõistes võib energiakogukond olla äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mõni muu äriühing, kes oma põhikirjas võib end defineerida ka nn energiakogukonnaks. Energiakogukond ei pea end geograafiliselt piiritlema ja liikmeid võib olla ka väljaspool Eestit, kui nende põhikirjas defineeritud teenuste osutamine on tehniliselt teostatav. Lõige 1 sätestab energiakogukonna liikmeskonna, mis peaks olema avatud kõikidele soovijatele. Otsustamisõigus peaks aga energiakogukonnas olema üksnes nendel liikmetel, kes ei tegele suuremahulise ettevõtlusega ja kelle jaoks energeetika ei ole peamine majandustegevuse valdkond. Energiakogukonnas toodetud elektrienergia pakub kõikidele kogukonna liikmetele võimalust osaleda ise tootmises, tarbimises ja elektrienergia tarbimiseks andmises. Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt, kuid mitte ainult suunatud teatavat liiki taskukohase energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonna liikmetele, selle asemel, et seada traditsiooniliste elektriettevõtete eeskujul prioriteediks kasumlikkus. Tarbijate otsese kaasamisega näitavad kogukondlikud energiaalgatused, milliseid võimalusi need avavad uue tehnoloogia ja uute tarbimisviiside, sealhulgas tarkvõrkude ja tarbimiskaja lõimitud viisil kasutuselevõtmiseks. Energiakogukonna võib moodustada näiteks korteriühistu või mitmed 8 korteriühistud või ühe küla või mitme küla elanikud. Energiakogukond võib tegeleda elektritootmise, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärineva elektritootmise, elektrienergia tarbimiseks andmise, tarnimise, tarbimise, agregeerimise ja salvestamisega, energiatõhususteenustega, elektrisõidukite laadimisteenustega ja osutada muid energiateenuseid v.a. võrguteenus oma liikmetele. Kõik eelmainitud tingimused kohalduvad energiakogukonnale üheaegselt. Kuid kogukonna võib luua ka näiteks ainult madalama hinnaga elektrienergia müüja leidmiseks, sel moel ei ole eelnev investeering kogukonna rajamiseks vajalik. Energiakogukonna liikmed, kes enne energiakogukonnaga liitumist olid kodutarbijad või aktiivsed võrguteenuse kasutajad, ei kaota energiakogukonnaga liitudes oma staatust kodutarbijana või aktiivse võrguteenuse kasutajana ning neil säilivad kõik õigusaktidest tulenevad kodutarbija või aktiivse võrguteenuse kasutaja õigused ja kohustused. Seega võrguettevõtja on kohustatud jätkama võrguteenuse osutamist oma võrgupiirkonnas tegutsevatele energiakogukonda astunud tarbijatele ja aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele ning tegema koostööd kogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmisel kogukonna liikmetele. Lõige 2 lubab energiakogukonnal omatoodetud elektrienergiat anda tarbimiseks kogukonna liikmetele ning selleks otstarbeks võib kogukond rajada oma elektripaigaldise või eelneval kokkuleppel jaotusvõrguettevõtjaga kasutada piirkonna jaotusvõrguettevõtja teenust. Kogukonna elektripaigaldis peab olema rajatud vastavalt seadme ohutuse seadust järgides. Lõige 3 lubab energiakogukonna liikmel energiakogukonnast soovi korral välja astuda. Kuna üldjuhul on kogukond seotud ka investeeringutega siis nagu igas lepingus, peab ka kogukonna liitumislepingus olema selgelt märgitud teave kogukonnast välja astumise kohta, mille puhul ei pea välja astuv liige rahatrahvi tasuma. Käesoleva paragrahvi kohaselt on selleks väljaastumise soovist ette teatamine vähemalt kuus kuud. Lõige 4 sätestab, et energiakogukonnal on oma bilansivastutuse ulatuses bilansihaldur, kuid on ka õigus delegeerida oma bilansikohustus mõnele teisele turuosalisele, kes võtab bilansihalduri kohustused enda kanda. Kui kogukond ei tooda või ei tarbi planeeritud elektrienergia kogust, peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma bilansihaldur ja selleks bilansihalduriks võib olla kogukond ise või kogukonna määratud isik. Lõike 5 kohaselt on energiakogukond, kes tarbib omatoodetud elektrienergiat, aktiivne võrguteenuse kasutaja ELTS § 121 mõistes. Sätte mõte on täpselt määratleda, et energiakogukonna suhtes käsitletakse omatoodetud elektrienergia tarbimisel samu kohustusi ja võimalusi nagu aktiivse võrguteenuse kasutaja puhul. Eelnõu punktiga 18 muudetakse § 15 lõikes 1 nimetatud elektriettevõtja tegutsemisvormi, täpsustades, et juriidilisest isikust elektriettevõtja peab olema Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 muudetud sõnastusest lähtuvalt ei ole elektriettevõtja enam pelgalt vaid tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja. Elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele turuosalistele valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada energiatõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Eesmärk on saada elektriturul aktiivselt osalema nii füüsilised kui juriidilised isikud, kes ei ole tarbija vaid kes toodab elektrienergiat, tegeleb elektrienergia tarbimiseks andmise, agregeerimise teenuse, tarbimiskaja, energia salvestamise, müümise või ostmisega ning vastutab nimetatud tegevustega seotud kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste eest. 9 Eelnõu punktiga 19 muudetakse § 15 lõigetes 5 ja 51 ja § 221 lõike 2 punktis 6 tootmisseadmete netovõimsust 200 kW-lt 1 MW tootmisseadme netovõimsuseks. Õiguskantsler juhtis oma 06.09.2019 märgukirjas 1 tähelepanu, et väiketootjate tootmisvõimsuse piir 200 kW võib mõnel juhul tegevusalale juurdepääsu põhjendamatult takistada ning pärsib ka taastuvast energiaallikast elektri tootmise arengut. Taastuvenergia osakaalu suurendamise eesmärki arvestades on mõistlik tootmisseadme asjakohast netovõimsuse piiri tõsta. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võib elektriettevõtja ja tootja olla nii füüsiline kui juriidiline isik ning oluline on edendada ausat konkurentsi ja hõlpsat pääsu turule. Seega tootmisseadme netovõimsuse tõstmine 1 MW-ni rakendab ka direktiivi mõtet. Ühtlasi muudetakse sõna „tootmisseadmete“ ainsusesse. Eelnõu punktiga 20 muudetakse § 16 lõike 41 sõnastust. Sõnastuse muutmine hõlmab direktiivi numbri ja artikli viite uuendamist seoses direktiivi (EL) 2019/944 elektrituru seadusesse ülevõtmisega. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 16 lõiget 5. Lõike sõnastus vajab täiendamist teavitustegevuse näol seoses direktiivi (EL) 2019/944 artiklist 35 tuleneva Konkurentsiameti kohustusega teha järelevalvet ka jaotusvõrguettevõtja teavitustegevuse üle, kes moodustab osa vertikaalselt integreeritud ettevõtjast, et ei kasutataks oma vertikaalset integreeritust konkurentsi moonutamiseks. Eelkõige ei tohi vertikaalselt integreeritud jaotusvõrguettevõtja oma teavitustegevuse ja kaubamärkidega tekitada segadust seoses vertikaalselt integreeritud ettevõtja tarneharu eraldiseisvusega. Näiteks olukorras, kus elektrimüüja püüab teha kliendile elektrimüügi paketi ülepakkumist võib elektrimüüjal, kelle kontsernis on ka jaotusvõrguettevõtja ja klienditeenindusega tegelevad samad isikud kontserni peale, on oht eelise tekkimiseks teiste elektrimüüjate ees kui teavitustegevus pole selge ja klient ei saa täpselt aru, mis paketti (kas müüja või võrgu oma) tal vahetati. Seega Konkurentsiameti kohustust jälgida jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte kontserni kuuluva elektrimüüja kaubamärgi ja teavitustegevuse eraldiseisvust peab täpsemalt sõnastama. Teema ei puuduta tarbitud elektrienergia ja võrgutasude ühisarveid, mis on tarbijal tellitud. Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 18 lõike 1 sõnastust, et tagada elektrienergia siseturu direktiivist (EL) 2019/944 tulenev nõue jaotusvõrguettevõtja ja elektriettevõtja eraldatuse kohta vastavalt artiklile 35. Euroopa Komisjon sai kaebuse 2019 aasta sügisel, et Eestis ei ole direktiivi sätted õigesti ja täielikult ülevõetud, mis puudutavad jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja eraldatust. Euroopa Komisjoni ja Rahandusministeeriumiga konsulteerides töötasime välja § 18 lõigetele muudetud sõnastused, mis võtavad direktiivi korrektselt üle. Paragrahv 18 lõike 1 muudetud sõnastus välistab olukorra, kus vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja juhatuse liige ja mõnel muul jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutaval positsioonil olev isik võiks samal ajal olla jaotusvõrguettevõtjaga valitseva mõju kaudu seotud elektriettevõtja nõukogu või juhatuse liige ega muul viisi vastutada jaotusvõrguettevõtjaga ühte kontserni kuuluva elektriettevõtja igapäevase majandustegevuse eest. Diskussioonis Euroopa Komisjoniga jooksis läbi, et ka muud isikud kui juhatuse liikmed peavad direktiivi võtmes olema sõltumatud – nt tegevdirektor, valdkonnajuhid, prokuristid jne. 1 Õiguskantsleri märgukiri - https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/M%C3%A4rgukiri%20elektritootjale%20esitat ud%20n%C3%B5uete%20kohta.pdf 10 Eelnõu punktiga 23 täiendatakse § 18 lõigetega 11 ja 12. Lõikega 11 sätestatakse, et vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtjal, mille juriidiline vorm on osaühing, peab olema nõukogu. Kuna nõukogu on selleks instrumendiks, mille abil omanik saab teostada majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, siis peab antud juhul olema nõukogu kohustuslik. Äriseadustiku järgi on see vabatahtlik. Lõige 12 piirab vähemalt 100 000 tarbijaga jaotusvõrguettevõtja nõukogule äriseadustiku § 317 lõike 2 alusel lisapädevuste andmist. Nõukogu rolli limiteerimine on vajalik selleks, et põhikirjaga ei oleks võimalik anda nõukogule õigust sekkuda igapäevategevusse. Eelnõu punktiga 24 tunnistatakse § 18 lõige 3 kehtetuks, sest läheb otseselt vastuollu § 18 lõike 1 muudetud sõnastusega. Eelnõu punktiga 25 asendatakse § 18 lõikes 4 sõnad „juhatuse liikmele“ lauseosaga „nõukogu liikmele ja jaotusvõrguettevõtja igapäevase majandustegevuse juhtimise eest vastutaval positsioonil olevale isikule“. Muudatusega seome kõikide juhtivatel positsioonidel olevate isikute töötasud lahti muude valdkondade majandustulemustest. Eelnõu punktiga 26 muudetakse § 18 lõike 5 teist ja kolmandat lauset viidates direktiivi varade tootluse temaatikale ja võttes kasutusele Eesti õigusruumis kasutusel oleva termini (äriseadustikus aastaeelarve), mis hõlmab direktiivi mõttes rahastamiskava jmt. Tarne- ja tootmishuvidest sõltumatu jaotusvõrguettevõtja puhul saab vertikaalselt integreeritud ettevõtja jääda võrguvara omanikuks ja tagada samal ajal tegelik huvide eraldamine, tingimusel et sõltumatu jaotusvõrguettevõtja täidab kõiki võrguettevõtja ülesandeid ning kehtestab üksikasjalikud normid ja regulatiivsed kontrollimehhanismid. Eelnõu punktiga 27 täiendatakse § 18 lõigetega 51 ja 52. Eesti suurima jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ jaotusvõrk katab 93 protsenti Eestist ehk võrguettevõtja tegevusest sõltub enamuse Eesti elektritarbijate elektriga varustamine. Kuigi jaotusvõrguettevõtja pingutusi veelgi tõhusama tegevuse planeerimiseks tuleb pidada kiiduväärseks, tuleb tagada, et selline kulutõhusus ei tuleks võrguteenuse kvaliteedi või teiste turuosaliste diskrimineerimise arvelt. Võrguettevõtja tuumikteenuseid (näiteks võrgu arendamine, juhtimiskeskus) peab pakkuma jaotusvõrguettevõtja ise oma ressursside ja töötajate arvelt. Energiaturgude üha hoogustuva lõimumise raames muutub jaotusvõrguettevõtja roll senisest veelgi olulisemaks. Uute ärimudelite rakendamine sõltub järjest enam neutraalse jaotusvõrguettevõtja olemasolust, kelle vahendusel on võimalik tagada ligipääs jaotusvõrgule võrdsetel alustel kõigil turuosalistel. Seetõttu on väga oluline tagada, et jaotusvõrguettevõtjad oleksid neutraalsed ning usaldusväärseks partneriks kõigile turuosalistele. Direktiiv (EL) 2019/944 keelab jaotusvõrguettevõtjal omada või hallata elektriautode laadimistaristuid (vt artikkel 33 lõige 2) või salvestusüksusi (vt artikkel 36 lõige 1). Selline keeld tuleneb asjaolust, et jaotusvõrguettevõtjatel on tulenevalt oma positsioonist jaotusvõrgu arendajana ligipääs võrgu arengut puudutavale informatsioonile. See info võimaldaks laadimistaristut või salvestusüksust opereerival jaotusvõrguettevõtjal omada olulist eelist võrreldes isikuga, kes sellist infot omamata peab arendama samal turul laadimistaristu või salvestusüksuse väljaehitamist. See omakorda toob kaasa olukorra, mis rikub õiglast konkurentsi laadimistaristu või salvestusüksuste arendamisel ning tooks seetõttu kaasa ebasoodsa turuolukorra kõigile neid teenuseid kasutavatele tarbijatele. 11 Olulise elemendina on direktiivis toodud jaotusvõrguettevõtjatele ka paindlikkusmehhanismide kasutamise kohustus (vt artikkel 32). Selle raames peab jaotusvõrguettevõtja avalike hangete korras leidma jaotusvõrgu toimimise tõhustamiseks ja tipukoormuste tasandamiseks tootmist hajatootjatelt, energia salvestajatelt või tarbimiskaja kaudu. Sellised hanked on diskrimineerimiseta ja võrdset kohtlemist tagavana võimalikud ainult siis, kui kõik pakkujad saavad asjakohast võrku puudutavat informatsiooni jaotusvõrguettevõtjalt võrdsetel alustel. Eelkirjeldatud teenuseid (nt laadimistaristu arendamine, paindlikkusteenused jne) ei ole võimalik kõigil turuosalistel võrdsetel alustel pakkuda, kui jaotusvõrgu hetkeseisu ja arendamisega seotud detailsed andmed ei ole kõigile turuosalistele võrdselt teada. Laadimistaristu arendamisel on olulisimaks kriteeriumiks liitumispunktide asukohad. Ka paindlikkusteenuste osutamisel on oluline mõista võrgu arenguplaane ning vastavalt arendada ka paindlikkusteenuseid. Soojusmajanduse arendamisel on samuti lähitulevikus oluline rõhk soojuspumpadel, mille majanduslik tasuvus on olulises sõltuvuses elektrivõrguga liitumise kulukuses. Eeltoodud näidete puhul on laadimistaristu arendajal, paindlikkusteenuse pakkujal ja soojuspumba käitajal konkurentsieelis, kui teab täpselt võrgus olemasolevaid vabade võimsuste hetkeseisu ja asukohta ning on kursis võrgu detailsete arengukavadega. Sarnase tegevuse tõttu on eelnõu ettevalmistajatele teadaolevalt esitatud Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ tegevuse osas Euroopa Komisjonile kaebus, mille lahendamisse on kaasatud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kaebuse kohaselt ei ole tundlik äriteave jaotusvõrguettevõtja kui vertikaalselt integreeritud ettevõtja juures selliselt kaitstud kui peaks direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt olema. Direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb läbivalt jaotusvõrgu neutraalsust ja tõhusat toimimist selliselt, et jaotusvõrgu näol oleks tegemist olulist vahendit omava isikuna konstruktiivse partnerina kõigile turuosalistele, kellel on oma äritegevuse teostamisel vaja kasutada jaotusvõrku. Nii keelab direktiiv läbivalt eelistada oma sidusettevõtjat nii teenuste ostmisel kui teenuste pakkumisel (vt artikkel 3 lõige 4, artikkel 31 lg 2, artikkel 33 lõige 3 punkt c jne), kohustab jaotusvõrguettevõtjat tagama kõigile turuosalistele võrdväärsetel alustel ligipääsu vajalikele andmetele (art 34) ning kohustab jaotusvõrguettevõtjat käsitlema tema omanduses olevat äriliselt kasulikku teavet konfidentsiaalsena (vt artikkel 37). Eeltoodust tulenevalt on oluline tagada, et jaotusvõrguettevõtja omanduses olev äriliselt kasulik teave (antud juhul võrgu hetkeolukorra ja arendusega seotud informatsioon) säiliks konfidentsiaalsena. Parim võimalus selleks on tagada, et võrgu arenduse ja juhtimisega seotud tegevused on üheselt jaotusvõrguettevõtja tagatud oma ressursside ja töötajate arvelt. See tähendab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi osta võrgu arenduse ja juhtimise teenust sisse kolmandalt isikult. Selline lähenemine tagab kindlalt, et jaotusvõrgust ei liigu äriliselt kasulik äriteave kolmandate isikuteni, kes seda teavet enda kasuks ära kasutavad. Kõiki teenuseid, mida ei jaotusvõrguettevõtja ise ei osuta, kuid mille järele on jaotusvõrguettevõtjal vajadus oma kohustuste täitmiseks, peab võrguettevõtja aga ostma sisse avaliku hanke korras seejuures sidusettevõtjat eelistamata. Selline kohustus tuleneb direktiivist (EL) 2019/944 (vt artikkel 31 lõige 2). Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 18 lõiget 7 selliselt, et jaotusvõrguettevõtja välja töötatava kava, kus nähakse ette teiste elektriettevõtjate ja tarbijate võrdse kohtlemise abinõud ning nende rakendamiseks jaotusvõrguettevõtja töötajatele pandavad kohustused, koostab ja selle täitmist kontrollib töötaja, kes on jaotusvõrguettevõtja nõukogu esitatud tingimustele vastav juhatuse liikme määratud. See töötaja peab olema kava koostamisel sõltumatu ning tal peab olema juurdepääs kõigile oma ülesande täitmiseks vajalikele jaotusvõrguettevõtja ja temaga ühte 12 kontserni kuuluva teise elektriettevõtja andmetele. Ühtlasi koostab eelpool nimetatud töötaja ka kava täitmiseks rakendatud abinõusid käsitleva aastaaruande. Eelnõu punktiga 29 täiendatakse seaduse 2. peatükki § 214. Paragrahv 214 toob elektrituruseadusesse uue teemana tarbimiskaja agregeerimise kaudu. Direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt peaksid kõik tarbijad saama kasu turul vahetust osalemisest, eelkõige sellest, et nad muudavad oma tarbimist vastavalt turusignaalidele ja saavad kasu madalamatest elektrihindadest. Tarbimiskaja on üks võimalus edendada elektriturul konkurentsi ja tagada elektri tarnimine kõige konkurentsivõimelisema hinnaga. Lõige 1 sätestab võrguettevõtja kohustuse võimaldada paindlikkus- ja tugiteenuste hankimisel teistehulgas ka tarbimiskajas agregaatori osalemist. Võrguettevõtja ei tohi diskrimineerida eri võrgukasutajaid või võrgukasutajate rühmi näiteks oma sidusettevõtjaid eelistades. Võrguettevõtjad saavad tarbimiskajast agregeerimise kaudu otseselt kasu, sest tarbimise reguleerimine annab võrguettevõtjale võimaluse käitada oma võrke tõhusamalt ning jätta elektrivõrgu laiendamisesse investeerimata. Lõige 2 sätestab agregaatori bilansivastutuse. Oma bilansivastutuse ulatuses on agregaator bilansihaldur, välja arvatud juhul, kui ta delegeerib oma bilansikohustuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 5. Kui agregeeritav ei tooda või ei tarbi planeeritud elektrienergia kogust, peab elektrivõrgus tekkinud ebabilansi kinni maksma bilansihaldur ja selleks bilansihalduriks võib olla agregaator ise või tema määratud isik. Lõige 3 sätestab tarbimiskajas osalemise tehniliste tingimuste kehtestamise. Selleks töötab Konkurentsiamet välja tarbimiskajas osalemise tingimused, arvestades elektrituru tehnilisi näitajaid ja tarbimiskaja suutlikkust ning võttes arvesse ka agregeeritud koormusi. Seejärel korraldab avaliku konsultatsiooni asjasse puutuvate osapooltega ning avalikustab tingimused oma kodulehel. Tarbimiskajas osalemise tingimused on kohustuslikud kõikidele võrguettevõtjatele. Lõige 4 sätestab võrguettevõtjate kohustuse koostada tarbimiskajas osalemise tingimustest lähtuvalt vajalikud metoodikad ning esitada need Konkurentsiametile ülevaatamiseks. Eelnõu punktiga 30 muudetakse § 22 lõike 2 punktis 1 tootmisseadme netovõimsust 200 kW- lt 1 MW-ni, mille puhul ettevõtjal elektrienergia tootmisel loakohustus puudub. Seadust muudetakse läbivalt selliseks, et alla 1MW-tel tootmisseadmetel regulatsiooni hõlpsamaks muuta. Eelnõu punktiga 31 muudetakse § 22 lõike 2 punkti 7 otseliiniga edastatava elektrienergia tootmiseks mõeldud tootmisseadme netovõimsust 1MW-ni. Seadust muudetakse läbivalt selliseks, et alla 1MW-tel tootmisseadmetel regulatsiooni hõlpsamaks muuta. Eelnõu punktiga 32 asendatakse § 26 lõikes 2 tekstiosa „§ 18 lõigetes 1–7“ tekstiosaga „§ 18 lõigetes 1–12 ja 4–7“, et viia regulatsioon vastavusse tegeliku olukorraga ettevõtjale, kes jaotusvõrgu kaudu võrguteenust osutab. Eelnõu punktiga 33 muudetakse § 261 lõike 1 sõnastust, uuendades viidet määrusele. 13 Eelnõu punktiga 34 muudetakse § 39 lõike 1 punktis 31 ja lõike 8 punktis 1, § 401, § 71 lõikes 4, § 93 lõike 6 punktis 1, § 1001 lõigetes 3–5 ning § 1013 sõnastust ning asendatakse sõnad „(EÜ) nr 714/2009“ sõnadega „(EL) 2019/943“ uuendades viidet määrusele. Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 39 lõiget 1 punktidega 161 ja 162. Punkt 161 sätestab süsteemihalduri kohustuse osaleda Euroopa ressursside piisavuse hinnangute koostamisel vastavalt määruse (EL) 2019/943 IV peatükile. Euroopa ressursside piisavuse hinnangus tuvastatakse ressursside piisavusega seotud probleemid, hinnates igal aastal seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt praeguse ja prognoositava elektrinõudluse rahuldamiseks liidus, liikmesriikides ja vajadusel igas üksikus pakkumispiirkonnas. Euroopa ressursside piisavuse hinnang peab kajastama igat aastat kõnealuse hindamise kuupäevale järgneva kümne aasta jooksul. Euroopa ressursside piisavuse hinnangu koostab ENTSO-E. Punkt 162 sätestab süsteemihalduri kohustuse koostada riikliku ressursside piisavuse hinnang vastavalt määruse (EL) 2019/943 artiklile 24. Euroopa ressursside piisavuse hindamist võib täiendada riikliku hindamisega. Hindamisi kasutatakse peamiselt selleks, et tuvastada piisavusprobleeme ja vajadust reservvõimsuse mehhanismide järele. Eelnõu punktiga 36 ühtlustatakse § 39 lõike 7 punktis 7 elektrituruseaduses toodud periood võrgueeskirja alusel tehtava varustuskindluse analüüsi perioodiga. Süsteemihaldur hakkab koostama aruannet, milles käsitletakse eeldatavat elektrienergia varustuskindluse olukorda 10 aastaks alates aruande esitamise aastast. Eelnõu punktiga 37 täiendatakse § 39 lõikega 9. Lõige 9 sätestab süsteemihalduri kohustuse vajadusel luua käesoleva seaduse §-s 821 sätestatud võrdlemisvahend ja käitada seda, juhul kui aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest pole ükski elektriturul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti käest usaldusmärgist. Direktiivist (EL) 2019/944 tuleneb kohustus luua sõltumatu võrdlemisvahend, näiteks veebisait, et väiksematel tarbijatel oleks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks juurdepääs vähemalt ühele nõuetele vastavale võrdlemisvahendile ning et sellise vahendiga antav teave oleks usaldusväärne, erapooletu ja läbipaistev. Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 42 lõike 4 punkti 1 sõnastust pärast sõna „müüja“ sõnadega „ja agregaatori“. Nii nagu müüja puhul on vaja sätestada eraldi vahetamise kord, tuleb sätestada ka agregaatori vahetamise kord elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Oma olemuselt on agregaator ja elektrimüüja erinevad ning kui tarbijal elektrimüüjaga leping peab olema, vastasel juhul müüakse tarbijale elektrit üldteenuse raames, siis agregaatoriga sõlmitav leping on puhtalt vabatahtlik. Üldteenus ning avatud tarne ei puuduta agregaatorit. Kui elektrimüüja müüb konkreetselt toodetud elektrienergiat tarbijale tarbimiseks siis agregaator suunab tarbija elektrienergia tarbimisharjumusi vastavalt turusignaalidele. Näiteks kui agregaator saab võrguettevõtjalt teate mingil kella ajal elektritarbimise vähendamiseks, võtab ta ühendust tarbijaga, kellega tal on sõlmitud agregeerimisleping ning edastab tarbimise vähendamise teate. Tarbija see peale vähendab kokkulepitult teatud kella ajal tarbimist. Kuna müüja ja agregaatori tegevused on erinevad ei ole vajalik igat sätet, mis puudutab müüjat, täiendada agregaatoriga. Eelnõus täiendatakse § 6 elektriettevõtjate loetelu ka agregaatori näol, seega on seaduse sätetes, kus on mainitud elektriettevõtjaid ka agregaatori teema kaetud. 14 Eelnõu punktiga 39 täiendatakse § 42 lõiget 4 punktidega 7 ja 8. Punktiga 7 sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas andmete loetelu, mida müüja peab esitatama usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale. Punktiga 8 sätestatakse elektrituru toimimise võrgueeskirjas avaliku enampakkumise kord, mille alusel võrguettevõtjad saavad oma tingimustele mitte vastavaid salvestusüksusi avalikul enampakkumisel müüa. Eelnõu punktiga 40 täiendatakse § 421 lõike 1 sõnastust pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ja agregaatori“. Elektrituruseadus vajab täiendamist agregeerimise teema näol. Andmevahetusplatvorm on digitaalne keskkond, mille kaudu toimub elektriturul andmevahetus avatud tarnija ja agregaatori vahetamiseks, mõõteandmete edastamiseks ning turuosalisele seadusega pandud kohustuste täitmiseks ja talle antud õiguste tagamiseks. Oma olemuselt on agregaator ja tarnija siiski erinevad ning kuna agregaatoriga sõlmitavast lepingust elektrimüüjale teatama ei pea, pole tarvidust kõiki elektrituruseaduse sätteid, kus on tarnijast juttu täiendada agregaatori teemal. Eelnõu punktiga 41 täiendatakse § 421 lõike 5 sõnastust pärast sõna „müüjale“ sõnadega „ja agregaatorile“. Sõnastuse täiendamine annab õiguse andmevahetusplatvormi kaudu edastada isikustatud andmeid, füüsilisest isikust tarbija nõusolekul, mitte ainult müüjale vaid ka agregaatorile. Agregaator ei ole otseselt elektrienergia tootja ega müüja, ta on elektrienergia tarbimise juhtija. Agregaatoriga sõlmitakse leping elektrienergia tarbimise juhtimiseks ning agregaator vastutab bilansi eest aga kapitalinõuet tal konkreetselt ei ole. Eelnõu punktiga 42 täiendatakse § 60 lõike 1 punkti 2 sõnastust pärast sõna „tegevusloaga“ sõnadega „, kui tegevusluba on käesoleva seaduse kohaselt nõutud“. Direktiivi (EL) 2019/944 eesmärk on kaotada turutõrked ning elavdada konkurentsi elektriturul, seega loamenetlused ei tohiks põhjustada halduskoormust, mis on ebaproportsionaalne elektritootja suuruse ja võimaliku mõjuga. Kohatult pikad loamenetlused võivad olla tõkkeks uutele turuletulijatele. Eelnõu punktiga 43 täiendatakse § 64 lõikega 16, millega lisatakse võrgu omanike paragrahvi isikule, kes kasutab elektri tarbimiseks või tootmiseks elektripaigaldisi, mis ei ole tegevusloaga jaotusvõrguettevõtja võrk, kohustus taotlemaks võrguühenduse loomist kehtivas korras juhul kui ta soovib jaotusvõrguettevõtja võrguteenuseid kasutada. See kohustus hõlmab isiku elektripaigaldist, mis on ühendatud peale 2021. aasta 1. märtsi elektri tarbimiseks või tootmiseks teise elektripaigaldisega. Näiteks energiakogukondade, kes soovivad omatoodetud elektrienergiat anda oma liikmetele tarbimiseks, loodud elektripaigaldisi. Kui energiakogukonna liikmetel on enne kogukonda astumist juba olemasolevad võrgulepingud, siis need jäävad kehtima ka kogukonnaliikmeks olemise ajal. Olemasolevaid võrguühendusi keegi lahti ühendada ei tohi. Eelnõu punktiga 44 täiendatakse § 64 lõikega 5, mis sätestab, et energiakogukondadele ei kehti võrgu omaniku paragrahvi lõiked 1–15, sest need lõiked räägivad varasemalt loodud elektripaigaldistest ega ole seotud energiakogukondadega. Eelnõu punktiga 45 täiendatakse § 65 lõike 1 sõnastust. Seoses elektrituruseadusesse lisanduvate uut liiki tarbijatega on vajalik täiendada lõike nimistut energiakogukondadega, et ka neile oleks tagatud võrguettevõtja teeninduspiirkonnas osutatavad võrguteenused. Eelnõus täiendatakse § 5 turuosaliste loetelu ka energiakogukonnaga, seega on seaduse sätetes, kus on mainitud turuosalist ka energiakogukonna teema kaetud. 15 Eelnõu punktiga 46 täiendatakse § 65 lõikega 11. Direktiiv (EL) 2019/944 kohustab energiakogukondadele kehtestama toetava õigusraamistiku, millega arvestades sätestatakse jaotusvõrguettevõtjale kohustuseks teha igakülgselt koostööd energiakogukondadega, et hõlbustada energiakogukonna omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmist kogukonna liikmetele. Koostöö ulatus sõltub vastavatest kokkulepetest, milleni jaotusvõrguettevõtja ja energiakogukond jõuavad ühises arutelus. Eelnõu punktiga 47 täiendatakse § 65 lõikega 31. Direktiiv (EL) 2019/944 ei luba põhivõrguettevõtjal keelduda uue elektritootmisüksuse ega energiasalvestusüksuse võrku ühendamisest põhjendusega, et tulevikus võivad ilmneda kasutada oleva ülekandevõime piiratus. Elektrituruseadusest tuleneb süsteemihalduri süsteemivastutus tagada igal ajahetkel varustuskindlus, seega on igati põhjendatud nõuda põhivõrguettevõtjalt uue elektritootmisüksuse või energiasalvestusüksuse võrku ühendamist. Eelnõu punktiga 48 täiendatakse § 66 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas võrguettevõtja võrguga ühendatud turuosaliste loetelu energiakogukonnaga, kellele võrguettevõtja teenust osutab. Eelnõu punktiga 49 täiendatakse § 66 lõigetega 8–16 võrguettevõtjate kohustusi võrgu arendamisel. Lõige 8 sätestab võrguettevõtja kohustuse, vähemalt iga kahe aasta järel koostada läbipaistva kümneaastase arengukava võrgu arendamise ja võrgus paindlikkusteenuste kasutamise kohta. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võimaldab paindlikkusteenuste kasutamine võrguettevõtjal tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist, seda eriti hajapiirkondades, kus paindlikkusteenused aitaksid lahendada võrgukadude ja -pinge probleeme. Lõige 9 sätestab punktid, mida jaotusvõrguettevõtja peab esitama võrgu arengukavas. Punkt 1 ütleb, et arengukava peab sisaldama vajalikke keskmise (näiteks viis aastat) ja pikaajalise tähtajaga (näiteks kümme aastat) paindlikkusteenuseid, mis aitab paindlikkusteenuste pakkujatel oma pakkumist organiseerida. Punkt 2 sätestab jaotusvõrguettevõtja võrgu arengukavas kavandatavad investeeringud järgmiseks viieks kuni kümneks aastaks. Punkt 3 sätestab võrguettevõtja kohustuse tuua välja arengukavas uue põlvkonna tootmisvõimsuste (seadmed, mis ei ole laialdaselt elektritootmiseks veel levinud) ja uute koormuste võimalused, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide ühendamiseks. See annab ülevaate ka uutele elektriturule tulijatele ja hajaasutuse väike tootjatele, et paremini planeerida oma ettevõtmisi elektriturul. Punkt 4 sätestab võrguettevõtja kohustuse tuua arengukavas välja kõik muud vahendid, mida kasutab võrgu laiendamise alternatiivina. Lõige 10 ütleb, et jaotusvõrguettevõtja peab konsulteerima võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldama oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning kooskõlastama võrgu arengukava Konkurentsiametiga. Konsulteerimise vorm peab olema läbipaistev ja kooskõlastamise tähtaeg piisavalt pikk, et võimaldada kõigil asjaosalistel arvamust avaldada. Kui Konkurentsiamet tuvastab, et jaotusvõrguettevõtja esitatud arengukavas on puudusi ega vasta võrdse kohtlemise põhimõttele võib Konkurentsiamet taotleda arengukava muutmist. Konkurentsiamet võib anda juhiseid arengukava muutmiseks. 16 Lõige 11 sätestab võrguühenduse kasutaja mõiste, kes sarnaselt elektriettevõtjale võib olla füüsiline või juriidiline isik, kuid erinevalt võib olla ka tarbija. Võrguühenduse kasutajale müüakse või ta ise müüb elektrienergiat põhi- või jaotusvõrgu kaudu. Lõige 12 sätestab punktid, mida põhivõrguettevõtja peab esitama oma kümneaastases võrgu arengukavas, mis põhineb olemasoleval ja prognoositaval nõudlusel ja pakkumisel. Kümneaastase võrgu arengukava väljatöötamisel võtab põhivõrguettevõtja täielikult arvesse, kas võrgu laiendamise asemel saaks kasutada tarbimiskaja, energiasalvestusüksusi või muid ressursse, eeldatavat tarbimist, kauplemist teiste riikidega ning Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavu. Punkti 1 kohaselt tuleb koostada loetelu peamiste ülekandetaristu osade kohta, mis tuleb järgmise kümne aasta jooksul ehitada või ajakohastada. Punkti 2 kohaselt peab märgitud olema investeeringud, mille kohta on otsus juba tehtud või mis tuleb teha järgmise kolme aasta jooksul. Punkt 3 sätestab investeerimisprojektide ajakava esitamise. Punkt 4 kohaselt tuleb esitada võrgu laiendamise asemel kasutatavad paindlikkusteenused. Punkt 5 sätestab põhivõrguettevõtjale kohustuse esitada eeldatav tarbimine. Punktis 6 kohustab põhivõrguettevõtjat arengukavas välja tooma võimalused teiste riikidega kauplemiseks. Punkti 7 sätestab põhivõrguettevõtjat koostama Euroopa Liidu ja piirkondlike võrkude investeerimiskavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 48. Lõige 13 ütleb, et põhivõrguettevõtja peab konsulteerima võrgu kümneaastase arengukava koostamisel kõikide sidusrühmadega, avaldab arengukava oma veebilehel ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Lõige 14 annab Konkurentsiametile õiguse taotleda kümneaastase võrgu arengukava muutmist, peale võrguühenduse kasutajatega konsulteerimist võrgu arengukava üle vaatamisel. Konkurentsiamet avaldab kümneaastase võrgu arengukava oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist. Lõige 15 sätestab põhivõrguettevõtja kohustuse, teha koostööd piirkondliku koordineerimiskeskusega ning võtta arvesse piirkondliku koordineerimiskeskuse antud soovitusi oma ülesannete paremaks täitmiseks. Elektrienergia siseturu loomiseks peaksid liikmesriigid toetama oma riiklike turgude ühendamist ning võrguettevõtjate koostööd Euroopa Liidu ja piirkondlikul tasandil ning ühendama nn elektrisaari moodustavad üksteisest eraldatud võrgud, mida liidus ikka veel leidub. Lõige 16 sätestab põhivõrguettevõtja ülesande juhtimaks elektrivooge põhivõrgus, võttes arvesse elektrikaubandust teiste ühendatud võrkudega. Seetõttu on põhivõrguettevõtjal kohustus tagada elektrivõrgu turvalisus, töökindlus ja tõhusus, ning sellega seoses tuleb tagada kõikide vajalike tugiteenuste kättesaadavus, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusüksuste pakutavate teenuste kättesaadavus. Eelnõu punktiga 50 täiendatakse seadust §-dega 662 ja 663. Paragrahv 662 toob elektrituruseadusesse uue teemana paindlikkusteenused. Paindlikkusteenuseid hankides on võrguettevõtjal võimalus tõhustada võrgu toimimist ja 17 arendamist, ilma, et ta peaks tegema suuri kulutusi võrgu parendamiseks või juurde ehitamiseks. Lõige 1 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, korraldada jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks avaliku vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks. Lõige 2 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse kooskõlastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiametil on õigus jätta vähempakkumises osalemise tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele. Konkurentsiametil on siinkohal õigus anda juhiseid uute tingimuste koostamiseks. Lõige 3 ütleb, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja on teinud kindlaks, et paindlikkusteenuste kasutamine on majanduslikult ebatõhus või tekitaks tõsiseid turumoonutusi või põhjustaks ülekoormust, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vähempakkumist korraldama. Jaotusvõrguettevõtja peab esitama Konkurentsiametile sel juhul põhjendustega taotluse avaliku vähempakkumise korraldamata jätmise kohta. Lõige 4 ütleb, et kui Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse kontrollimise käigus välja selgitanud, et paindlikkusteenuste kasutamine siiski on majanduslikult tõhus ega tekita tõsiseid turumoonutusi ega põhjustaks ülekoormust võib ta taotluse jätta rahuldamata. Sel juhul peab jaotusvõrguettevõtja korraldama avaliku vähempakkumise paindlikkusteenuste osutajate leidmiseks. Lõige 5 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse vahetada vajalikku teavet ja koordineerida oma tegevust põhivõrguettevõtjaga, et tagada paindlikkusteenuste kasutamisel võrgu turvaline ja majanduslikult ja tehniliselt tõhus toimimine ning hõlbustada turu arengut. Paragrahv 663 kirjutab elektrituruseadusesse võrguettevõtjatele kohustuse hankida turupõhiselt võrgu käitamiseks tugiteenuseid, sealhulgas tasakaalustamist ja sagedusega mitteseotud tugiteenuseid. Tugiteenuste alla ei kuulu ülekoormuse juhtimine. Direktiiv (EL) 2019/944 näeb ette, et tasakaalustamisega seotud tugiteenused tuleb alati hankida turupõhiselt. Sagedusega mitteseotud tugiteenused võib hankida turuväliselt kui teostatakse tasuvushinnang, mis näitab et turupõhine hankimine on kulukam. Tasakaalustamisega seotud tugiteenuse pakkumisel võib põhivõrguettevõtja Kiisa avariielektrijaama kasutada turuvälise viimase võimaluse ressursina. Avariireserv ehk ülekoormuste katmiseks kasutatav reserv ei ole tugiteenus ja siin ei kohaldu direktiivi nõue turupõhisele hankimisele. Lõige 1 sätestab võrguettevõtjate omavahelise koostöö võrku ühendatud turuosaliste tõhusaks osalemiseks elektriturgudel. Eelkõige vahetavad põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja vajalikku teavet ja andmeid seoses tootmisvõimsuste tulemuslikkuse ja tarbimiskaja, võrkude igapäevase käitamise ning võrguinvesteeringute pikaajalise planeerimisega, et tagada võrkude kulutõhus, turvaline ja töökindel väljatöötamine ja käitamine. Omavahel lepitakse kokku ka jaotusvõrgu ressurssidel põhinevate paindlikkusteenuste osutamise tingimused. Konkurentsiamet korraldab võrguettevõtjate üle kontrolli ning koostööst keeldumise korral teeb võrguettevõtjatele ettekirjutuse ELTS § 93 lg 1 ja KorS § 28 alusel. 18 Lõige 2 sätestab võrguettevõtja kohustuse hankida võrgu talitluskindluse tagamiseks vajalikud tugiteenuse osutajad avaliku vähempakkumise korras. Lõige 3 ütleb, et võrguettevõtja viib eelnevalt läbi avaliku konsultatsiooni sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste osas. Avaliku konsultatsiooni tulemused esitab võrguettevõtja koos vähempakkumises osalemise tingimustega Konkurentsiametile kooskõlastamiseks. Konkurentsiametil on õigus jätta nimetatud tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta käesolevast seadusest tulenevatele põhimõtetele nagu läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Lõige 4 ütleb, et juhul kui võrguettevõtja on teinud kindlaks, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine osutuks majanduslikult ebatõhusaks, ei pea vähempakkumist korraldama. Vähempakkumise korraldamata jätmise kohta esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendustega taotluse. Lõige 5 ütleb, et kui Konkurentsiamet on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kontrollimise käigus välja selgitanud, et sagedusega mitteseotud tugiteenuste kasutamine siiski on majanduslikult tõhus võib ta taotluse jätta rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmisel peab põhivõrguettevõtja korraldama avaliku vähempakkumise sagedusega mitteseotud tugiteenuse osutaja leidmiseks. Lõige 6 välistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vähempakkumise nõude kohaldamist täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes. Eelnõu punktiga 51 muudetakse § 69 lõike 1 esimene lause selliselt, et võrguettevõtja hoiab talle tema tegevuse käigus teatavaks saanud turuosalise tundlikku äriteavet. Elektrituruseadus § 69 osutab praegu ainult teavet toodetud või tarbitud elektrienergia koguste kohta. Direktiivi (EL) 2019/944 artikli 27 konfidentsiaalsusnõuded on aga laiemad ja puudutavad kogu tundlikku äriteavet, nt. ka konkurendi taotlus vertikaalselt integreeritud ettevõttele uue võrguühenduse saamiseks. Seega on oluline § 69 praegune tekst laiendada kogu tundlikule äriteabele. Eelnõu punktiga 52 täiendatakse § 71 lõike 8 sõnastust pärast sõna „andmevahetusplatvormi“ lauseosaga „ja § 821 lõikes 3 nimetatud nõuetekohast võrdlusvahendit.“ Direktiivi (EL) 2019/944 seisukohalt on väga oluline, et oleks tagatud vähemalt üks nõuetekohane võrdlemisvahend, et kodutarbijad ja äriühingud, kus töötab vähem kui 10 inimest saaksid tasuta võrrelda tarnijate pakkumisi. Sel eesmärgil on pandud kohustus süsteemihaldurile luua ja käitada nõuetekohast võrdlusvahendit juhul kui aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest ei ole turul tegutsevatest võrdlemisvahenditest vähemalt üks saanud Konkurentsiametilt usaldusmärgist. Süsteemihalduri kulud, mis kaasnevad võrdlemisvahendi loomise ja käitamisega lisatakse võrgutasudesse. Eelnõu punktiga 53 täiendatakse § 71 lõigetega 9 ja 10. Lõikega 9 sätestatakse võrguettevõtja võrgutasudesse paindlikkusteenuste koordineerimisega ja kasutamisega seotud kulud ning tugiteenuste kasutamisega seotud põhjendatud kulud. Paindlikkusturu arendamiseks on oluline võrguettevõtjate vaheline koostöö ning paindlikkuse suurem võimaldamine turul. Paindlikkuse eelistamiseks on oluline võrguettevõtjatele tagada, et paindlikkusteenuste ostmisega seotud kulud elektrivõrgu toimimise ja arendamise tõhustamiseks sisalduksid võrgutasus. 19 Lõikega 10 keelab salvestatud elektrienergia võrku tagastamise eest võrgutasu rakendada. Eesmärk on vältida topelt võrgutasusid energiasalvestusele. Eelnõu punktiga 54 täiendatakse elektrituruseadust uue peatükiga 62 „Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad“. Käesolevas seaduses puudub vastavasisuline peatükk, kuhu saaks sisse kirjutada võrguettevõtja kõrvaltegevused. Seetõttu luuakse eelnõuga täiendav peatükk, mis kirjeldatud olukorda käsitleb. Peatükk 62. Võrguettevõtja kõrvaltegevusalad. Paragrahv 7415. Elektrisõidukite laadimispunkt. Lõige 1 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse teha läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte. See tähendab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi diskrimineerida turuosalisi ning keelab jaotusvõrguettevõtjal oma sidusettevõtjaid võrgu kasutamisel eelisseisu seada. Koostöö hõlmab turuosaliste tundlikku äriteabe hoidmist nagu nt. taotlus uue võrguühenduse saamiseks, liitumistaotluste rahuldamist, elektrienergiaga varustamist jmt. Lõige 2 sätestab, et jaotusvõrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata või käitada elektrisõidukite laadimispunkti, juhul kui ta ei oma laadimispunkti üksnes omatarbeks. Punktides 1-3 on määratletud tingimused, mis peavad olema kõik täidetud, et jaotusvõrguettevõtja võiks omada, arendada, hallata ja käitada elektrisõidukite laadimispunkte. Punkt 1 sätestab tingimusena, et Konkurentsiamet on kooskõlastanud lõikes 5 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused. Punkt 2 sätestab tingimusena, et avaliku enampakkumise tulemusel ei õnnestunud müüa elektrisõidukite laadimispunkti teisele isikule. Punkt 3 sätestab tingimusena, et jaotusvõrguettevõtja tagab kolmandatele isikutele võrdsetel alustel juurdepääsu talle kuuluvale elektrisõidukite laadimispunktile. Jaotusvõrguettevõtja peab müüma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumi avalikul enampakkumisel. Jaotusvõrguettevõtjale jääb õigus otsustada, kooskõlastatuna Konkurentsiametiga, mil viisil laadimispunktid müüa. Lõige 3 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, korraldada vähemalt iga viie aasta järel avalik konsultatsioon, et hinnata teise isiku võimalikku huvi omada, arendada, käitada või hallata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit. Avalikuks konsultatsiooniks piisab kuulutusest jaotusvõrguettevõtja veebilehel. Lõige 4 ütleb, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isik, kes soovib omada, arendada, käitada või hallata jaotusvõrguettevõtjale kuuluvat elektrisõidukite laadimispunkti või laadimispunktide kogumit, korraldab jaotusvõrguettevõtja elektrisõidukite laadimispunkti müümiseks avaliku enampakkumise kuue kuu jooksul alates avaliku konsultatsiooni tulemuste selgumisest. Lõige 5 sätestab jaotusvõrguettevõtja kohustuse, koostada käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise tingimused ning kooskõlastada need Konkurentsiametiga. Tingimuste kooskõlastamisel lähtub Konkurentsiamet võrdse kohtlemise ning turu konkurentsiolukorra elavdamise põhimõttest. 20 Paragrahv 7416. Energiasalvestusüksus. Lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja ei tohi omada, arendada, hallata ega käitada energiasalvestusüksust. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peaksid energiasalvestusteenused olema turu- ja konkurentsipõhised. Energiasalvestusüksuste omandiõiguse piirangu eesmärk on vältida konkurentsi moonutamist, kaotada diskrimineerimise risk, tagada kõigile turuosalistele õiglane juurdepääs energiasalvestusteenustele ning edendada energiasalvestusüksuste tõhusat ja tulemuslikku kasutamist, lahus jaotus- või põhivõrgu käitamisest. Lõige 2 sätestab, et juhul kui võrguettevõtja omab energiasalvestusüksust, siis on ta kohustatud korraldama avaliku enampakkumise talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks, koostama avaliku enampakkumise tingimused ning kooskõlastama need Konkurentsiametiga. Lõige 3 sätestab, et erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib võrguettevõtja omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksust, kui energiasalvestusüksus on täielikult integreeritud võrgukomponent. Täielikult integreeritud võrgukomponendid võivad olla sellised energiasalvestusüksused nagu kondensaatorid või hoorattad, mis võivad pakkuda võrgu turvalisuse ja töökindluse jaoks olulisi teenuseid ning aidata võrgu eri osi sünkroniseerida. Kui tegemist ei ole täielikult integreeritud võrgukomponendiga peavad olema täidetud punktide 1 ja 2 sätestatud tingimused, et võrguettevõtja võiks jätta energiasalvestusüksused enda omandisse. Punkt 1 tingimuse kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise tulemusel, ei õnnestunud energiasalvestusüksust müüa. Punkt 2 tingimuse kohaselt on võrguettevõtjal vaja energiasalvestusüksust võrgu tõhusa, töökindla ja turvalise toimimise tagamiseks ning energiasalvestusüksust ei kasutata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturgudel. Lõige 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandi kasutamiseks peab võrguettevõtjal olema Konkurentsiameti vastav otsus, seal hulgas ka täielikult integreeritud võrgukomponentide kohta. Lõige 5 ütleb, et põhivõrguettevõtjale erandi tegemise otsusest peab Konkurentsiamet teavitama Euroopa Komisjoni ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametit, esitades teabe taotluse ja erandi otsuse tegemise põhjenduste kohta. Lõige 6 sätestab Konkurentsiametile kohustuse korraldada vähemalt iga viie aasta järel avalik konsultatsioon, et hinnata teise isiku võimalikku valmidust ja huvi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada. Lõige 7 sätestab võrguettevõtjale kohustuse korraldada 18 kuu jooksul avaliku konsultatsiooni lõpust arvates talle kuuluva energiasalvestusüksuse müümiseks avaliku enampakkumise, kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku konsultatsiooni tulemusena selgub, et on isik, kes soovib võrguettevõtjale kuuluvat energiasalvestusüksust omandada. Lõige 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korra kehtestab Valdkonna eest vastutav minister elektrituru toimimise võrgueeskirjas. Eelnõu punktiga 55 asendatakse § 761 lõikes 2 sõnad nii, et võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü, leiab ta avaliku vähempakkumise korras teenust osutama tegevusloaga müüja. Kuna direktiiv (EL) 2019/944 käsitleb jaotusvõrguettevõtja 21 toodete ja teenuste hankimist turupõhise korra järgi, muudetakse direktiivi ülevõtmisel vastavalt ka elektrituruseadust. Eelnõu punktiga 56 täiendatakse § 812 esimest lauset pärast sõna „tuletisinstrumentide“ lauseosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (16) I lisa C jao punktide 5–7 mõistes“. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt vajab tuletisinstrument täpsustavat viidet. Eelnõu punktiga 57 täiendatakse seaduse 7. peatükki §-ga 821. Paragrahv 821. Võrdlemisvahend. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt võib võrdlemisvahend alandada teabe otsimise kulusid, kuna tarbijad ei pea enam koguma teavet igalt üksikult müüjalt ja teenuseosutajalt. Võrdlemisvahend võib tagada õige tasakaalu teabe selguse ja lühiduse nõude ning täielikkuse ja põhjalikkuse nõude vahel. Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale esinduslik ülevaade. Lõige 1 sätestab, et kodutarbijatel ja äriühingutel, kelle eeldatav aastane elektrienergia tarbimine on alla 100 000 kWh, peab olema tasuta juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile, mille abil võrrelda müüjate pakkumisi, sealhulgas pakkumisi elektribörsi hinnaga lepingute sõlmimiseks. Sõltumatu võrdlemisvahend, sealhulgas veebisait, on väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks. Lõige 2 sätestab müüja kohustuse, teavitada tarbijat kõigist usaldusmärgisega võrdlemisvahenditest. Üheks selliseks teavitamise võimaluseks on näidata seda infot elektriarvel, lisada see arvele eraldi dokumendina või arvel viidatuna sellele infole (nt link vms). Teavitamise sidumine arvega on oluline, et ära hoida näiteks otseturunduse trikke ning tarbijatelt andmete nõudmist teavitamise esitamiseks. Lõige 3 määratleb punktides 1–9 millistele nõuetele peab võrdlemisvahend vähemalt vastama. Punkt 1 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab olema turuosalistest sõltumatu ning tagama, et elektriettevõtjaid koheldakse võrdselt, mis ühe võimalusena on tagatud nii, et elektriettevõtjatel ei ole võimalik eelisjärjekorda endale osta. Turuosaline ei tohi võrdlemisvahendis oma toodet või hinnakirja võrreldes teiste turuosalistega soodsamasse olukorda seada. Punkt 2 seab tingimuseks, et võrdlemisvahendit käitav ja kontrolliv isik on selgelt märgitud, samuti teave võrdlemisvahendi loomise ja käitamise rahastamise allikate kohta. Võrdlemisvahendi rahastus võib tulla näiteks reklaamimüügist, seni kuni see reklaam ei mõjuta võrdlemisvahendi erapooletust elektrimüüjast ning see ei pea ilmtingimata olema elektrimüüki puudutav reklaam. Punkt 3 sätestab tingimuseks, et on avaldatud võrdlemisvahendi selged ja objektiivsed kriteeriumid, millel pakkumiste võrdlus põhineb. Lihtsalt arusaadav veebisait loob tarbija sõbraliku keskkonna. Punkt 4 seab tingimuseks, et võrdlemisvahendis kasutatakse selget ja üheselt mõistetavat sõnastust, mis oleks selgelt arusaadav ka tarbijatele, kel pole igapäevaselt kokkupuudet energeetika alaste keeruliste terminitega. Punkt 5 sätestab tingimuseks, et võrdlemisvahed annab täpset ja ajakohastatud teavet ning esitab viimase ajakohastamise aja. Selle tingimuse täitmiseks on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 elektriettevõtjatele kohustus edastada oma kõigi pakutavate elektripakettide 22 andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt nõutud viisil. Punkt 6 seab tingimuseks, et võrdlemisvahend peab olema kättesaadav ka puuetega inimestele, olles tajutavad, mõistetavad ja töökindlad. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt peab olema võrdlusvahend kättesaadav ja kergelt kasutatav ka puuetega inimestele, sest ka neil on vajadus juurdepääsuks keskkonnale, kus hõlpsalt elektrimüüjat vahetada ning seeläbi saada osa madalamatest elektrihindadest. Punkt 7 sätestab tingimusena, et võrdlemisvahend peab võimaldama tõhusalt teavitada käitajat võrdlemisvahendis esitatud ebaõigest teabest. Selline võimalus aitab ära hoida turumoonutusi ning ebaausat käitumist tarbijate suhtes. Punkt 8 seab tingimusena, et võrdlemisvahend piirdub isikuandmete küsimisel andmetega, mis on pakkumiste võrdluseks vajalikud. Kriteeriumid, mis peaksid olema võrdlusportaalis: • Kliendi elukoht – kas elab majas, korteris vmt. • Äri- ja erakliendi eristamine. • Kliendi aastatarbimine (võimalik, et ka suunis näiteks keskmise arve alusel, mis võimaldaks kliendil aastatarbimise mahtu määratleda). • Paketi põhiomadused (kas klient soovib elektri hinna fikseerida või hoopis börsihinna põhist lähenemist ja mis see kliendile tähendab, hinnarisk versus fikseeritud s/kwh). • Periood (kui klient soovib elektri hinna fikseerida, siis millise perioodi peale ja juurde peaks olema välja toodud, kui fikseeritud hinna puhul on perioodi kestel elektrimüüjal ikkagi õigus hinda ühepoolselt muuta). • Elektri tootmisviis (kas klient soovib taastuvast energiaallikast toodetud energiat). Lõige 4 sätestab Konkurentsiametile kohustuse väljastada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavale võrdlemisvahendile usaldusmärgis. Lõige 5 sätestab Konkurentsiametile kohustuse viia läbi perioodilisi kontrolle vähemalt kord kahe aasta jooksul selgitamaks välja, kas usaldusmärgi saanud võrdlemisvahend vastab jätkuvalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele. Vajadusel võib kontrolle teha ka rohkem. Lõige 6 sätestab elektrimüüjatele kohustuse saata oma kõigi pakutavate elektripakettide andmed usaldusmärgisega võrdlemisvahendi käitajale ning süsteemihaldurile viimaste poolt nõutud viisil ja tähtaegadel. Elektrituru toimimise võrgueeskirjas kehtestatakse andmed, mida edastama peab. Elektrimüüjatel ei ole keelatud tarbijaga omavahel kokkuleppeid sõlmida ka väljaspool võrdlusvahendit ning müüja vahetuse protsess võimaldab endiselt kliendiga läbirääkimise võimalust eelmisel müüjal (nn win-back põhimõte). Eelnõu punktiga 58 muudetakse § 83 lõike 1 sõnastust ning asendatakse sõnad „ning elektrienergia müügiks sõlmitavale lepingule (edaspidi elektrileping)“ sõnadega „, elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping)“. Seoses Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmisega elektrituruseadusesse vajab elektrituruseaduse lepinguid hõlmav peatükk ajakohastamist agregeerimise teemal. Kuivõrd agregeerimiseleping on tarbijale vabavaliku põhine ning agregeerimislepingu sõlmimisest ei pea teavitama teisi turuosalisi, seega sel põhjusel ei täiendata agregeerimislepingu sõnaga sätteid, mis kohustavad andma teavet turuosalistele lepingu olemasolust. Agregeerimisleping sõlmitakse tarbimisharjumuste juhtimise jaoks tarbija ja agregaatori vahel, seega ei puuduta agregeerimisleping elektrienergia müüki, elektrienergia üldteenust, elektrienergia müüki üliväikeses eraldatud võrgus, samuti ei sõlmita kõnesolevat lepingut suuliselt. 23 Eelnõu punktiga 59 täiendatakse § 83 lõikega 3, mis sätestab, et liitumislepingule, võrgulepingule, agregeerimislepingule ja elektrilepingule kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. Energiavaldkonna lepingud kuuluvad võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaldamisalasse. Tarbijalepingute sõlmimisel tuleb muuhulgas järgida VÕS-is sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustust ning väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavate lepingute regulatsiooni. Praktikas on ilmnenud, et elektriturul ei järgita alati VÕS regulatsiooni ning lähtutakse kitsalt ELTS-is sätestatust. Seega tuleb seaduses täpsustada, et ELTS-is reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i. See tagab selguse ning elektriettevõtjad kohaldavad õigust ühetaoliselt, lepingute sõlmimisel võetakse arvesse VÕS regulatsiooni. Eelnõu punktiga 60 muudetakse § 84 lõike 2 sõnastust asendades sõnad „ja võrguleping“ sõnadega „, võrguleping ja agregeerimisleping“. Agregeerimislepingut ei sõlmita suuliselt, sel põhjusel täiendatakse eelnõu punktiga, mis lisab liitumislepingule ja võrgulepingule lisaks agregeerimislepingu, mida sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Eelnõu punktiga 61 täiendatakse § 84 lõikega 5, mis sätestab tarbija ja aktiivse võrguteenuse kasutaja õiguse sõlmida agregeerimisleping, ilma tema elektriettevõtja nõusolekuta. Agregeerimislepingu sõlmimise kohta esitab agregaator süsteemihaldurile teate elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud viisil. Agregaatorid täidavad olulist osa vahendajatena tarbijarühmade ja elektrituru vahel ning kõik takistavad asjaolud tuleb eemaldada. Terve konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt. Need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad elektrivõrgu paindlikumaks. Eelnõu punktiga 62 muudetakse § 85 lõiget 1, mis kohustab liitumislepingu, võrgulepingu, elektrilepingu või agregeerimislepingu sõlmimisele eelnevalt andma teavet lepingu teiseks pooleks olevale füüsilisest isikust tarbijale lepingu põhitingimuste kohta ning lepingu sisu võimalike alternatiivide kohta ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele. Siinkohal füüsilisest isikust tarbija koondab enda alla nii kodutarbija kui ka aktiivse võrguteenuse kasutaja. Ka energiakogukonna liikmed, kes enne kogukonda astumist olid võrguühenduse kasutajad, ei kaota oma kodutarbija õigusi. Kehtivas sõnastuses puudub viide lepingueelse teabe andmise kohustusele VÕS-is sätestatud ulatuses ja korras. Lepingueelse teabe andmist saab tarbijalepingute puhul pidada üheks tähtsaimaks kohustuseks, tagamaks tarbijate õiguste ja huvide kaitse lepingute sõlmimisel. Kuivõrd VÕS vastav regulatsioon kohaldub ka energiavaldkonna lepingutele ning praktika on näidanud, et alati seda ei järgita, on põhjendatud lisada § 85 lõike 1 lõppu täiendus „…ulatuses ja korras, mis vastab võlaõigusseaduses või muus seaduses sätestatud lepingueelse teabe andmise kohustusele.“. Eelnõu punktiga 63 tunnistatakse § 85 lõige 2 kehtetuks. Lepingueelne teave tuleb VÕS alusel tarbijale esitada mistahes vormis lepingu sõlmimisel ning vaidluse korral lasub ettevõtjal kohustus tõendada tarbijale teabe andmist. Seetõttu tuleb ELTS § 85 lg 2, mis annab elektriettevõtjale võimaluse teabe esitamata jätmiseks, tunnistada kehtetuks. Eelnõu punktiga 64 tunnistatakse kehtetuks § 86 lõike 1 teine lause. ELTS § 86 sätestab nõuded kinnituskirjale, mis saadetakse tarbijale, sh füüsilisest isikust tarbijale olukorras, kus elektrilepingut ei ole sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Kõnealuse paragrahvi lg 4 kohaselt kohaldatakse paragrahviga reguleerimata osas kinnituskirjale võlaõigusseadust. ELTS § 86 kehtib muutmata kujul alates 24 seaduse vastuvõtmisest 2003. aastal ega arvesta hilisema VÕS regulatsiooniga, milles on oluliselt tarbijakaitse taset tõstetud. VÕS tähenduses on tarbijaks füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. VÕS § 542 lg 1 kohaselt ei muutu telefonitsi sõlmitud leping tarbijale siduvaks enne, kui ettevõtja on telefonitsi edastatut kinnitanud püsival andmekandjal ning kui tarbija pole oma tahet olla lepinguga seotud kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatu ei kohaldu juhul, kui leping sõlmitakse tarbija algatusel, kuid siis tuleb järgida §-s 55 sätestatut. Praktikas on ilmnenud, et elektrimüüjad lähtuvad telefonitsi lepingute sõlmimisel üksnes ELTS § 86 regulatsioonist ega võta arvesse VÕS-is sätestatut. Telefonitsi lepingute sõlmimisel loetakse leping telefonikõne käigus tahteavalduste vahetamisel sõlmituks, tarbijale saadetakse kahe nädala jooksul kinnituskiri ega oodata tarbijalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust, kus tarbija on väljendanud tahet olla lepinguga seotud. Ametisse on pöördunud tarbijaid, kellele on elektrimüüja vahetus olnud üllatuslik. Tarbijad ei ole mõistnud, et telefonikõne käigus on võetud lepingulised kohustused. VÕS § 542 regulatsiooni (lepingu sõlmimine telefonitsi) üheks eesmärgiks on olnudki välistada praktikas probleemseks osutunud turundusvõtted, kus tarbijale pakutakse telefonitsi asju või teenuseid ning kus tarbija järelemõtlematult antud nõusolekut käsitletakse hiljem siduva lepinguna. Kõnealuse paragrahviga kasutati tarbija õiguse direktiivi art 8 lg-s 8 liikmesriikidele antud valikuvõimalust sätestada telefonitsi sõlmitud tarbijalepingu siduvus üksnes juhul, kui tarbija on oma telefoni teel antud tahteavaldust hiljem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitanud. Üks elektrimüüjatest on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) selgitanud, et edastab sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul alati kliendile koheselt nii kinnituskirja kui info lepingust taganemise võimaluse kohta ning sel moel on uus klient operatiivselt ja täielikult informeeritud kõigist lepinguga seotud olulistest asjaoludest, kuigi ELTS § 86 lg 1 lubab seda teha 2 nädala jooksul. Elektrimüüja selgitustest ei nähtunud, et tarbijalt võetakse lisaks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus, kus tarbija väljendab tahet olla lepinguga seotud. TTJA tähelepanu on juhitud asjaolule, et Eesti elektriturul on kasutusel ka teistsuguseid praktikaid, mille käigus ei saadeta kliendile pärast telefoni teel sõlmitud kokkulepet mingit infot lepingu, sh taganemisvõimaluse kasutamise viisi kohta enne 2-nädalase taganemistähtaja lõppemist, kasutades sellega ära normides olevat vastuolu. Seega ei ole probleem üksnes selles, et tarbija ei kinnita kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma tahet olla lepinguga seotud, vaid ka muude tarbijakaitseliste nõuete rikkumises, sh ei pruugi tarbija olla saanud piisavalt vajalikus mahus lepingueelset teavet. ELTS ja VÕS regulatsioonidest tuleneb mitmeid vastuolusid, mis on muutnud õigusaktide kohaldamise keeruliseks ja võimaldab mitmeti tõlgendatavust. Nagu eelpool käsitletud, ELTS kohaselt saadetakse tarbijale kinnituskiri, kuid VÕS § 542 lg 1 kohaselt peab telefonitsi lepingu sõlmimisel ka tarbija kinnitama oma tahet olla telefoni teel võetud kohustusega seotud. Lisaks on VÕS § 542 lg-s 1 kinnitustele ette nähtud täpsemad vorminõuded, mis ELTS-is puuduvad. Kui ELTS § 86 lg 1 teise lause kohaselt saadetakse kinnituskiri füüsilisest isikust tarbijale lepingu sõlmimisest alates kahe nädala jooksul, siis VÕS § 55 lg 1 kohaselt peab ettevõtja andma tarbijale kinnituse lepingu sõlmimise kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui asi toimetatakse kätte või algab teenuse osutamine või muu soorituse tegemine. ELTS § 86 lg 2 kohaselt peab kinnituskirjas nimetama ajavahemiku, mille jooksul võib tarbija esitada oma vastuväited. Ajavahemiku pikkus peab olema vähemalt kolm nädalat. VÕS § 542 lg-s 1 ei ole ette nähtud ajavahemikku, vaid tarbija peab oma tahet olla telefoni teel võetud kohustustega seotud kinnitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 25 ELTS § 86 lg-st 3 tuleneb, et lepingu sõlmimisest kuni lõikes 2 nimetatud ajavahemiku möödumiseni või selle jooksul vastuväidete esitamiseni järgivad pooled kinnituskirjas esitatud tingimusi, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS § 55 lg 3 alusel tuleb ettevõtjal tarbijalt võtta sõnaselge avaldus, kui tarbija soovib, et elektrimüük algab 14-päevase taganemistähtaja kestel. Vastasel juhul ei ole tarbija VÕS § 562 lg 6 p 2 alusel kohustatud hüvitama ettevõtjale taganemistähtaja jooksul üleantu väärtust. Üleantu väärtust ei pea hüvitama ka siis, kui ettevõtja ei ole tarbijale andnud teavet vastavalt VÕS § 54 lg 1 p-le 12, 13 või 15. Kuivõrd kõnesolevate muudatusettepanekutega sätestatakse § 83 lg 3, milles on selgelt välja toodud, et ELTS-iga reguleerimata osas kohaldatakse VÕS-i ning VÕS reguleerib nii lepingueelse teabe andmise kohustust kui ka väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavaid lepinguid, sh püsival andmekandjal tingimuste esitamist tarbijale, siis puudub füüsilisest isikust tarbijate puhul vajadus ELTS § 86 kinnituskirja regulatsiooni järele. ELTS § 86 ei taga antud kujul ka piisavalt füüsilisest isikutest tarbijate õiguste ja huvide kaitset. Seetõttu tuleb paragrahvi 86 esimese lõike viimane lause, mis käsitleb füüsilisest isikust tarbijale kinnituskirja saatmist, eemaldada ning lisada lõige 5, mis ütleb sõnaselgelt, et paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale. Eelnõu punktiga 65 täiendatakse § 86 lõikega 5, mis ütleb, et paragrahvi ei kohaldata füüsilisest isikust tarbijale. Eelnõu punktiga 66 muudetakse § 87 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punktid 1-3. Elektrituruseaduse lepingutingimuste paragrahv vajab ajakohastamist seoses agregaatori teemaga. Lisatakse agregeerimislepingus esitatavad andmed, mille alla kuulub agregeerija nimi, äriregistri- või isikukood, aadress ja muud kontaktandmed. Ühtlasi tuleb ära märkida agregeerimislepingu alusel osutatavate teenuste kirjeldus, milleks on standardtoote „käsitsi aktiveeritav sageduse taastamise reserv“ osutamine, kvaliteedi põhinäitajad või viide kättesaadavale dokumendile, milles on põhinäitajad esitatud. Vastav dokument Elering AS “Elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise lepingu tüüptingimustega” on kättesaadav süsteemihalduri veebilehel www.elering.ee. Eelnõu punktiga 67 täiendatakse § 87 lõiget 2 teise lausega. Kuivõrd lepingute sõlmimisele kohaldatakse muudatusettepanekute kohaselt ELTS-is reguleerimata osas VÕS-i, mis reguleerib lepingueelse teabe andmist ja selle siduvaks muutumist ning ka § 86 on füüsilisest isikutest tarbijate osas muudetud, siis tuleb ka § 87 lg-sse 2 lisada teine lause, mis täpsustab füüsilisest isikutest tarbijatele kohaldatavat regulatsiooni § 87 lg-s 1 esitatavate andmete osas. Eelnõu punktiga 68 täiendatakse § 87 lõikega 3, mis sätestab kodutarbijatele ja äriühingutele, kus töötab alla 50 inimese, õiguse elektrilepingut ja agregeerimislepingut sõlmida tasuta. Nõue tuleneb otseselt direktiivist (EL) 2019/944, et kodutarbijatel ja väikeettevõtjatel oleks õigus saada kindlaksmääratud kvaliteediga elektritarneid selgelt võrreldava, läbipaistva ja konkurentsivõimelise hinnaga. Eelnõu punktiga 69 asendatakse § 88 lõikes 1 ja § 93 lõikes 5 sõnad „või elektrileping“ sõnadega „, elektrileping või agregeerimisleping“ vastavas käändes. Direktiivi (EL) 2019/944 ülevõtmine elektrituruseadusesse vajab elektrituruseaduse ajakohastamist agregeerimise teemal. Eelnõu punktiga 70 täiendatakse § 88 lõigetega 4 ja 5 tähtajalise lepingu ülesütlemise teemal. Elektrimüüja või agregeerija peavad võimaldama tarbijale valiku võimalust tähtajalise lepingu sõlmimisel. Enne lepingu sõlmimist tuleb anda selget teavet tähtajalise lepingu ennetähtaegse 26 lõpetamise võimalustest, mis võib olla tasu eest või tasuta ning tasu suurus. Füüsilisest isikust tarbijat kaitseb siinkohal lisaks lõikes 5 ettepanekus nimetatud 50% piirangule ka VÕS 42 lg 1 ja lg 3 p 5, mis sätestavad ebamõistlikult kahjustava leppetrahvi, kahjuhüvitamise vm hüvitise kui tüüptingimuse tühisuse. Eelnõu punktiga 71 asendatakse § 90 lõikes 3, § 91 lõikes 4 ja § 92 lõikes 4 sõna „tähtsaadetisena“ lauseosaga „kirjalikult tarbija antud kontaktaadressile“. Direktiivist (EL) 2019/944 tulenevalt tagatakse parem tarbijakaitse kui kõikidele tarbijatele on kättesaadav tõhus ja sõltumatu vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalus. Praegune elektrituruseadus ütleb küll, et võrguettevõtja edastab võrguühenduse katkestamise või võrgulepingu ülesütlemise teatisega ning elektrimüüja edastab elektrilepingu ülesütlemise teatisega füüsilisest isikust tarbijale katkestamise või lepingu ülesütlemise põhjuse, kavandatud katkestamise või lõpetamise aja ning tarbija õigusi ja vaidluste lahendamise võimalusi käsitleva teabe, aga teatis saadetakse tähtsaadetisena, millele reeglina probleemidesse sattunud tarbija järele ei lähe. Seepärast on oluline sisse viia muudatus, kus probleemide ilmnemisel saab tarbija võimalikult ruttu kätte teatise koos probleemi lahendusvariantidega ning tarbija saab astuda samme koostöös võrguettevõtjaga lahenduste leidmiseks. Paljud tarbijad ei tea oma õigusi ega kohustusi ning riik peab siin kohal astuma samme tarbija kaitseks. Eelnõu punktiga 72 täiendatakse § 90 lõikes 10 agregeerimislepingust tulenevate kohustuste täitmise vajadusega ning võrguühenduse katkestamine ei vabasta tarbijat ka agregeerimislepingus ettenähtud tasude maksmise kohustusest. Eelnõu punktiga 73 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktidega 31 ja 32. Punkt 31 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada käesoleva seaduse § 662 lõikes 4 ja § 663 lõikes 2 nimetatud vähempakkumises osalemise tingimused. Need avalikud vähempakkumised hõlmavad võrguettevõtjate paindlikkusteenuste ja tugiteenuste hankimist turuosalistelt. Punkt 32 määratleb Konkurentsiameti ülesande, kontrollida perioodiliselt (näiteks kaks korda aastas) võrdlemisvahendi vastavust käesoleva seaduse § 821 lõikes 3 esitatud nõuetele. Eelnõu punktiga 74 uuendatakse § 93 lõike 6 punktis 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ja artikli viidet, mille alusel Konkurentsiamet annab süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas ühenduseülese võrgu arengukavaga, ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks. Eelnõu punktiga 75 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktidega 221 ja 222. Punkt 221 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks jälgida, et omatoodetud elektrienergia tarbimisele ja energiakogukondade arendamisele ei seataks takistusi ega piiranguid, seal hulgas teeb kindlaks, et jaotusvõrguettevõtjad teevad koostööd energiakogukondadega viimaste omatoodetud elektrienergia tarbimiseks andmisel kogukonna liikmetele. Punkt 222 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks töötada välja tarbimiskajas osalemise tingimused, et tarbimiskaja agregeerimise kaudu oleks kõikide elektriettevõtjate ja tarbijate ülesanded ja vastutusalad mittediskrimineerivad ning läbipaistvad. Eelnõu punktiga 76 täiendatakse § 93 lõiget 6 punktiga 231. 27 Punkt 231 sätestab, et Konkurentsiametile jälgib ja hindab põhivõrguettevõtja ja jaotusvõrguettevõtja tegevust nuti- ehk tarkvõrgu arendamisel ja kasutusele võtmisega seotud energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate lõimimise potentsiaali ning avaldada iga kahe aasta tagant hindamise tulemuste kohta aruanne koos soovitustega. Tarkvõrkude edendamise all on mõeldud süsteeme, mis soodustavad tarbijate aktiivset osalemist elektriturul. Eestis on muidugi juba kasutusel kauglugemisseadmed, mis kauplemisperioodide kaupa salvestab elektrienergia koguste andmed ning võimaldab neid automaatselt edastada mõõteseadme juurde minemata ning hästi toimiv andmevahetusplatvorm. Kuid tarkvõrgu arendamine on oluline energiatõhusust soodustav tegur. Tarkvõrkudest saadav kasu on laialdaselt teada, suutes hallata otsest suhtlemist ja kommunikatsiooni tarbijate (kodumajapidamiste või ettevõtete), muude võrgukasutajate ja energiatarnijate vahel. Tarkvõrk annab tarbijatele võimalused oma tarbimisharjumuste otseseks kontrollimiseks ja haldamiseks ning pakub neile vastu tugevaid stiimuleid tõhusaks energiakasutuseks, kui seda kombineerida ajatariifsete elektrihindadega. Elektrivõrgu parem ja sihipärasem haldamine tähendab võrku, mis on turvaline ja mida saab madalama hinnaga käitada. Tarkvõrkudest saab tuleviku CO2-heitevaba elektrisüsteemi selgroog. Neis saab võimalikuks nii maismaa kui ka avamere taastuvenergia suurte koguste ning elektrisõidukite integreerimine, kusjuures jääb alles traditsioonilise elektritootmise kasutusvõimalus ja elektrisüsteemi adekvaatsus. Tarkvõrkude puhul rakendatakse eraelu puutumatuse põhimõtet. Juba oma olemasoluga annavad tarkvõrgud olulise panuse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu uue strateegia ja sealhulgas ressursitõhusa Euroopa juhtalgatuses tehtud eesmärgiettepanekute ning energia siseturu keskmeks olevate Euroopa energia- ja kliimaeesmärkide elluviimisesse. Samuti on arukad võrgud ära märgitud kui liikmesriikide võimalus täita oma energiatõhususe edendamise alaseid kohustusi. Tarkvõrk kasutab tarkvara ja sidetehnikat osalejate vaheliseks teabevahetuseks. Tarkvõrgus osalejad võivad olla elektritootjad, -edastajad, -arveldajad, -tarbijad ja seadmeteenindajad. Osalejad seotakse elektri- ja andmesidevõrgu kaudu ühtsesse süsteemi, tagades nende kõigi vahel kahesuunalise digitaalse andmeside ning kahesuunalise energiavoo. Lihtsustatult mõeldakse elektri tarkvõrgu all elektri tootmise ja jaotamise automaatikasüsteemi. Tarkvõrgus saab rakendada ulatuslikku energia hajatootmist, optimeerida energiakasutust, vähendada kulusid ning suurendada töökindlust ja energia ostu-müügitehingute läbipaistvust. Kuid tarkvõrgu arendamisega peaks liikuma selles suunas, et tarbijal oleks võimalik saada ülevaade oma tarbimisandmetest tihedamalt kui iga tunni tagant, et muuta oma energiatarbimist ning edendada energiatõhusust. Andmevahetusplatvorm vajab ka aeg ajalt värskendamist. Suund tuleb võtta ka paindlikkuseplatvormi loomiseks, et hõlbustada hankeid ja pakkumisi paindlikkusteenustele, millega edendatakse muuhulgas tarbimiskajas osalemist, energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate lõimimist. Konkurentsiamet võib anda soovitusi, mida tuleks tarkvõrgu arendamisel ära teha. Eelnõu punktiga 77 täiendatakse § 93 lõikega 11, mis sätestab, et suletud jaotusvõrku, energiakogukonda ning aktiivseid võrguteenuse kasutajaid puudutavad võlaõiguslikud küsimused ning vaidlused kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse- või tarbijakaitseseaduses sätestatud korras. Eelnõu punktiga 78 täiendatakse § 1001 lõiget 1 punktidega 7 ja 8, milles Konkurentsiamet teeb koostööd ning vahetab käesoleva seadusega ettenähtud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet Euroopa Liidu liikmesriikide reguleerivate asutustega ja koostööametiga, et koordineerida piirkondlikul tasandil ülesandeid täitvate üksuste ühist järelevalvet ning koordineerida piirkondliku ja Euroopa ressursside piisavuse hinnangute ühist järelevalvet. 28 Eelnõu punktiga 79 muudetakse § 1001 lõigetes 3–5 direktiivi viidet ning asendatakse sõnad „2009/72/EÜ“ sõnadega „(EL) 2019/944. Eelnõu punktiga 80 täiendatakse seadust §-ga 1002. Paragrahviga 1002 sätestatakse Konkurentsiameti pädevus suhetes piirkondliku koordineerimiskeskusega. Direktiivi (EL) 2019/944 kohaselt tegutsevad piirkondlikud koordineerimiskeskused ülesandeid täites sõltumatult riikide individuaalsetest huvidest ja põhivõrguettevõtjate huvidest. Piirkondlikud koordineerimiskeskused täiendavad põhivõrguettevõtjate rolli, täites piirkondliku tähtsusega ülesandeid. Lõige 1 sätestab Konkurentsiameti pädevuse suhetes süsteemikäitamispiirkonna piirkondlike reguleerivate asutustega punktides 1-6. Punkt 1 sätestab Konkurentsiameti ülesandeks kooskõlastada koos teiste piirkondlike Konkurentsiametitega ettepanek luua vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 35 lõikele 1 piirkondlik koordineerimiskeskus. Piirkondlik koordineerimiskeskus hõlmab Balti riike. Punkt 2 määratleb Konkurentsiameti ülesandeks piirkondliku koordineerimiskeskuse tegevusega seotud põhjendatud kulude kooskõlastamise, mille peab kandma põhivõrguettevõtja ja mida tuleb arvesse võtta võrgutasude arvutamisel. Punkt 3 sätestab piirkondlike Konkurentsiametite koostööl põhineva otsuste tegemise protsessi kooskõlastamise seoses piirkondlike koordineerimiskeskustega. Punkt 4 sätestab koos teiste süsteemikäitamispiirkonna riikide reguleerivate asutustega ettepanekute esitamise selle kohta, milliseid täiendavaid ülesandeid ja volitusi peaksid süsteemikäitamispiirkonna liikmesriigid piirkondlikule koordineerimiskeskusele andma. Punkt 5 sätestab Konkurentsiameti ülesandeks piirkondliku koordineerimiskeskuse Euroopa Liidu õigustest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimise, eelkõige piiriülestes küsimustes. Punkt 6 määratleb võrgu koordineerimise tulemuse jälgimise ja sellest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikliga 46 kord aastas koostööametile aru andmise. Lõige 2 sätestab punktides 1-3 Konkurentsiameti õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisel nõuda piirkondlikult koordineerimiskeskuselt teavet, kontrollida, sealhulgas ette teatamata piirkondliku koordineerimiskeskuse territooriumi ja ehitisi ning teha piirkondliku koordineerimiskeskuse suhtes kooskõlastatult teiste süsteemikäitamispiirkonna reguleerivate asutustega siduvaid otsuseid. Lõige 3 sätestab Konkurentsiameti õiguse teha ettekirjutusi kohustuste täitmiseks piirkondlikule koordineerimiskeskusele, kes ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/944, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943 või Konkurentsiameti või koostööameti õiguslikult siduvast otsusest tulenevat kohustust, kui piirkondliku koordineerimiskeskuse asukohaks on Eesti Vabariik. Eelnõu punktiga 81 täiendatakse § 1113 lõigetega 7–11. Lõige 7 sätestab süsteemihalduri kohustuse luua käesoleva seaduse § 39 lõikes 9 nimetatud võrdlemisvahend 2022. aasta 1.septembriks, seda juhul kui aasta jooksul ei ole ükski turul tegutsev võrdlemisvahend saanud Konkurentsiameti poolt väljastatavat usaldusmärgist. 29 Lõige 8 kohustab jaotusvõrguettevõtjat käesoleva seaduse § 7415 lõikes 4 nimetatud avaliku enampakkumise korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. See tähendab, et avaliku enampakkumises osalemise tingimused peavad olema jaotusvõrguettevõtjal koostatud ning kooskõlastatud Konkurentsiametiga ning hiljemalt 1. septembril 2021 on huvitatud osapooltel võimalik pakkumisi esitada. Lõige 9 kohustab võrguettevõtjat käesoleva seaduse § 7416 lõikes 2 nimetatud avaliku enampakkumise korraldama hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. See tähendab, et võrguettevõtja peab olema koostanud avaliku enampakkumises osalemise tingimused, kooskõlastanud need tingimused Konkurentsiametiga ning hiljemalt 1. septembril 2021 on huvitatud osapooltel võimalik pakkumisi esitada. Lõige 10 sätestab § 7416 lõigetes 6 ja 7 nimetatud avaliku konsultatsiooni ja avaliku enampakkumise korraldamise kohustuse erisused, mida ei kohaldata täielikult integreeritud võrgukomponentide suhtes ega selliste uute akuga energiasalvestusüksuste suhtes, mille kohta jaotusvõrguettevõtja on lõpliku investeerimisotsuse teinud hiljemalt 2019. aasta 4. juulil ning põhivõrguettevõtja hiljemalt 2024. aastal, tingimusel, et akuga energiasalvestusüksused ühendatakse võrku hiljemalt kaks aastat pärast lõpliku investeerimisotsuse tegemist, akuga energiasalvestusüksused on integreeritud võrku, akuga energiasalvestusüksusi kasutatakse üksnes võrgu turvalisuse vahetuks sündmuspõhiseks taastamiseks võrgu häire korral, taastamist alustatakse viivitamata häire ilmnemisel ja taastamine lõpetatakse kohe, kui tavalise ümberjaotamisega saab probleemi lahendada ning akuga energiasalvestusüksustes ei salvestata selleks, et osta või müüa elektrienergiat elektriturul. Lõige 11 sätestab võrguettevõtja investeerimisotsuse lõplikkuse, milleks on võrguettevõtja võetud pöördumatu kohustus selle investeeringu tegemiseks. Eelnõu punktiga 82 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.06.2019, lk 125–199).“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga täiendatakse elektrituruseaduse termineid uute teemadega, millest olulisemad on agregaator, aktiivne võrguteenuse kasutaja, energiasalvestus, elektriautode laadimispunkti ja paindlikkusteenuse teemaga seonduv. Agregaator täidab olulist rolli tarbijarühma ja elektrituru vahel. Ta pakub võrguettevõtjale teenust, koondades mitmeid tarbijaid, et võrguettevõtja korraldusel vähendada või suurendada tarbimist. Agregaator sõlmib tarbijaga agregeerimislepingu, milles tarbija annab agregaatorile nõusoleku oma tarbimisharjumuste reguleerimiseks. Agregeerimislepingu sõlmimine on vabatahtlik ning erineb seetõttu oma olemuselt võrgu- ja elektrilepingust. Agregaator saab võrguettevõtjalt rahalist hüvitist tarbijate juhtimise eest ning tarbijad, kes osalevad agregeerimises saavad ka otsest rahalist kasu. Agregeerimine on agregaatori tegevus, mille käigus ühendatakse paljude tarbijate tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia elektriturul müümiseks, ostmiseks või oksjonile panemiseks. Sisu poolest on agregeerimine isiku lepinguline kohustus muuta oma tarbimisharjumust lähtuvalt agregeerimislepingus sätestatud põhimõtetest ehk tegemist on nn virtuaalse elektrijaamaga. Agregeerimine võib sisaldada erinevate bilansihaldurite avatud tarne 30 ahela tarbimis- või tootmisvõimsuste turuosalisi, aga peab olema bilansivastutuse kohustusega kaetud kogu bilansivastutuse protsessi ulatuses. Aktiivne võrguteenuse kasutaja termin vajab defineerimist, et tarbija oleks teadlik, mis ulatuses tohib ta tegutseda elektrienergia tootmise, salvestamise ja ülejäägi müümisega ilma, et ta peaks end elektritootjana registreerima. Direktiivi nägemus on elektriturg, mille keskmes on tarbijad, kes võtavad vastutuse energiasüsteemi ümberkujundamise eest, kelle energiaarved vähenevad tänu uutele tehnoloogilistele lahendustele ja kes osalevad aktiivselt turul, ning kus kaitsetud tarbijad on kaitstud. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine ja neile vahendite andmine selleks, et osaleda senisest aktiivsemalt energiaturul on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid elektrienergia siseturust kasu ning aitaksid saavutada taastuvenergia alaseid eesmärke. Aktiivse osalemise eelised peaksid aja jooksul suurenema, sest seni passiivsete tarbijate teadlikkust parandatakse nende võimalustest aktiivsete võrguteenuse kasutajatena ja teave aktiivse osalemise võimalustest muutub paremini kättesaadavaks ja levinumaks. Uue mõistena selgitatakse lahti elektrienergia salvestamine. Mitte, et elektrienergia salvestamine oleks tundmatu teema vaid elektrituruseaduses reguleerimist vajav. Elektrienergia salvestamine annab suurepärase võimaluse hajaasustusega maapiirkonnas asuvatele majapidamistele stabiilsemaks elektriühenduseks ning elektrihinna soodsamaks mõjutamisel. Näiteks salvestada elektrit soodsa hinna ajal ning müüa salvestatud elektrit kõrgema hinna ajal soodsama hinnaga. Selline konkurents mõjutab elektrituru hindu soodsamaks, mis on kasulik tarbijale. Uue mõistena lisandub ka energiasalvestusüksus, mis on elektrienergia salvestamise oluline osa, see on mahuti, kus salvestatud elektrienergiat hoitakse. Kuna eesmärk on minna üle täiesti CO2-heiteta ja heitkogusteta elektrisektorile, tuleb arendada hooajalist energiasalvestamist. Hooajaline energiasalvestamine on elektrivõrgu lühiajalise ja hooajalise käitamise abivahend, mis aitab leevendada taastuvatest energiaallikatest toodetava elektrienergia toodangumahtude lühiajalisi ja hooajalisi kõikumisi ning neist tingitud eriolukordi. Energiatõhusus on mõistena sisse toodud küll viitena energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 12 nimetatud energiatõhususele, kuid see ei vähenda tema osatähtsust energia säästmisel ning nutivõrgu arendamisel. Piisava sagedusega tarbijatele esitatav teave energiakulude kohta motiveerib energiat säästma, kuna see annab tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta ning aitab tarbijate energiakulusid vähendada. Seadusesse lisanduv keeld võrguettevõtjatel mitte omada elektrisõidukite laadimispunkte avatakse mõiste laadimispunkt. Elektriauto vajab regulaarselt laadimist ning elektriauto aku vähese mahtuvuse tõttu tuleb neid laadida tihedamini. Laadimispunkt on elektriauto aku regulaarseks laadimiseks ettenähtud elektripaigaldis. Oluline on mõista, et laadimispunkt ei koosne mitte ainult füüsilisest varast, vaid ka alasüsteemidest, mis on vajalikud laadimispunkti tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks. Paindlikkusteenused aitaksid täita taastuvenergia-eesmärgid kõige tulemuslikumalt. Tarbijatel on ülisuur tähtsus paindlikkuse saavutamisel, mis on vajalik elektrivõrgu kohandamiseks taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele. Võrgu haldamise ja taastuvelektri tootmise tehnoloogiline areng on avanud tarbijate jaoks palju uusi võimalusi. Terve konkurents jaemüügiturgudel on ülioluline selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste turuteguritest tingitud kasutuselevõtt; need teenused vastavad tarbijate muutuvatele vajadustele 31 ja muutuvale suutlikkusele ning muudavad võrgu paindlikumaks. Jaotusvõrguettevõtjad peavad kulutõhusalt oma võrkudesse lõimima uue elektritootmise tehnoloogia, eelkõige taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvad üksused ja uued tarbimiskoormused nagu näiteks soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevad tarbimiskoormused ning kasutama selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist. Tarbijad peaksid saama omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja turule müüa ning osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, näiteks elektrienergia elektriautode abil salvestamise abil, tarbimiskaja abil või energiatõhususkavade abil. Uue mõistena lisandub ka piirkondlik koordineerimiskeskus. Piirkondlik koordineerimiskeskus tegutseb eelkõige elektrisüsteemi ja elektrituru piirkondliku toimimise huvides. Piirkondlik koordineerimiskeskus täidavad ülesandeid, mille täitmine piirkondlikul tasandil annab võrreldes riigi tasandiga lisaväärtust. Ülesannete täitmisega aitab piirkondlik koordineerimiskeskus saavutada 2030. ja 2050. aasta eesmärke, mis on sätestatud kliima- ja energiapoliitika raamistikus. Eestit puudutav piirkondlik koordineerimiskeskus luuakse Baltiriikide peale ühine. Sagedusega mitteseotud tugiteenus on vajalik eelnõus defineerida, sest võrguettevõtjatele lisandub kohustus hankida oma võrgule vajalikke sagedusega mitteseotud tugiteenuseid läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel, välja arvatud juhul, kui Konkurentsiameti hinnangul on sagedusega mitteseotud tugiteenuste turupõhine pakkumine majanduslikult ebatõhus ning ta on teinud erandi. Tarbimiskaja on, sarnaselt agregeerimisele, tarbimise juhtimine, kuid siin kohal tarbija teeb pakkumisi iseseisvalt või energiavahendaja kaudu, et müüa elektrituru hinnaga tarbimise vähendamist või suurenemist. Tarbimiskaja on ka pöördelise tähtsusega elektrisõidukite targa laadimise võimaldamisel ja seega elektrisõidukite tõhusal lõimimisel elektrivõrku, mis on vähese CO2-heitega transpordile ülemineku protsessis ülioluline. Tugiteenus on teenus, mis on vajalik võrgu käitamiseks ning mida võrguettevõtja peab hakkama turuosaliste käest vähempakkumise korras hankima. Tugiteenustega kauplemise turgudel tuleb tooted määratleda nii, et selline määratlus võimaldab tarbimiskajas osalemist. Seoses võrguettevõtjatele lisanduva keeluga omada salvestusüksusi on vajalik selgitada mõiste täielikult integreeritud võrgukomponent, mis on võrguettevõtjatele võrgu stabiilsuse tagamiseks lubatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse üle elektrienergia ühisturu direktiiv (EL) 2019/944. Eelnõu ja Euroopa Liidu õigusaktide vastavustabel on lisatud (lisa1). 6. Seaduse mõjud Euroopa Komisjon koostas liikmesriikidega läbirääkimiste käigus direktiivi mõjude analüüsi 2, mille raames konsulteeriti ka Eestiga. Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimisel ei jäetud Eestile diskretsiooni. Käesolev eelnõu käsitleb järgmisi teemavaldkondasid: 2 (https://eur-lex.europa.eu/legal content/EN/TXT/?uri=SWD:2016:410:FIN) 32 Energiakogukondade loomine; Võrguettevõtjate paindlikkusmehhanismide kasutamise kohustus; Aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele õiguste ja kohustuste lisandumine. MÕJUDE HINNANG Euroopa Liidu poolt kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda piiriülesele konkurentsile avatud elektriturgude organiseerimisega kõigile liidu lõpptarbijatele – nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi, konkurentsivõimelisi hindu, tõhusaid investeerimissignaale ja kõrgemaid teenindusstandardeid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust. Ühine eesmärk vähendada energiasüsteemi CO2- heidet loob uusi võimalusi ja esitab turuosalistele uusi väljakutseid. Samal ajal võimaldab tehnoloogia areng uutmoodi kaasata tarbijaid ja teha piiriülest koostööd. Eelnõuga lisatakse süsteemihaldurile kohustus luua vajadusel võrdlemisvahend, koostada riiklik ressursside piisavuse hinnang ning teha koostööd naaberriikide regulaatorite ja süsteemihalduritega. Enamus nimetatud kohustustest on täna juba süsteemihalduril olemas ning nendega tegeletakse igapäevaselt ühes või teises võtmes. Võrdlemisvahendi loomise vajadus sõltub aga suuresti sellest, kas turg tuleb kohustusega ise toime. 6.1. Energiakogukondade loomine Direktiivi eesmärk on tunnustada teatavaid energiaga seotud tarbijaalgatuste kategooriaid liidu tasandil energiakogukondadena, et tagada neile toetav raamistik, õiglane kohtlemine, võrdsed tingimused ning täpselt määratletud õigused ja kohustused. Riik ei planeeri eraldi tegevusi energiakogukondade loomisega seotud nõustamiseks, kuid käesoleva eelnõuga luuakse toetav seadusraamistik. Tarbijatele tuleb lubada vabatahtlikult osaleda kogukondlikus energiaalgatuses ja ka sellest lahkuda, ilma, et ta kaotaks seejuures oma olemasolevaid tarbijaõigusi või juurdepääsu kogukondliku energiaalgatuse käitatavale võrgule. Energiakogukonna loomine ei ole piiratud geograafiliselt kinnisasja piiridega, võrgu pikkusega tootmisüksusest tarbijapaigaldiseni või võrguettevõtja nõusoleku vajadusega, mistõttu on võimalik energiakogukondade loomine ka terves asustusüksuses, näiteks külas. Olenevalt sellest, millega kogukonnas tegeleda soovitakse, kas elektrienergia tootmise, salvestamise, tarbimise või ka müümisega, nähtub ka eelneva investeeringu vajadus ja suurus. Eesti õigusruumis saavad kogukonnad end registreerida äriseadustiku või mittetulundusühingu seaduse mõistes. Äriseadustiku mõistes võib energiakogukond olla äriühing, milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu või mõni muu äriühing, kes oma põhikirjas võib end defineerida ka nn energiakogukonnaks. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Elektrituruseaduse muutmine võimaldab mõjutada seda, kuidas inimesed elavad, töötavad, tarbivad, rahuldavad oma vajadusi ning tulevad toime ühiskonnaliikmetena. Muudatuse mõju ulatus sõltub sellest, kui aktiivselt ja millisel moel turuosalised kasutavad vabatahtlikult seaduses sätestatud võimalust ja otsustusõigust. Energiakogukondadega seonduvate õiguste ja kohustuste reguleerimine tekitab turuosalistes suurema kindluse energiakogukondadesse investeerimise osas. Isikutele endile antakse võimalus panustada energiasüsteemi ümberkujundamisse, mille raames võtavad isikud ka vastutuse, et juhtida tehnoloogiliste lahenduste kasutamisega nii energia tootmist, tarbimist, salvestamist kui ka müümist. Muudatusel on võimalik positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule. Kogukondlik energeetika võib edendada kogukonna liikmete hea koostöö korral 33 energiatõhusust kodumajapidamise tasandil ning aidata kaotada energiaostuvõimetust energiatarbimise vähendamise ja tarnetasude langetamise kaudu. Sõltuvalt tehnoloogilistest lahendustest elektrienergia tootmiseks, tarbimiseks, jagamiseks ja salvestamiseks, on võimalik vähendada majapidamise kulusid elektrienergiale. 2017. a andmetel oli 2,9%-l leibkondadest raskusi majapidamise kütmisega ning 6,9%-l leibkondadest esines maksehäireid elektriarvete tasumisel. Andmed viitavad sellele, et energiavaesus on Eestis enamasti probleemiks sotsiaalkorterite üürnike seas. Eelnõu annab võimaluse probleemi leevendada sotsiaalkortermaja elanikel sel moel, kui ühiselt luuakse kogukond (näiteks MTÜ), mis tegelebki vaid madalama hinnaga elektrienergia müüja leidmisega. Sel kujul energiakogukond ei vaja eelnevaid investeeringuid ning ühiselt püüeldakse probleemi lahenduse poole. Kogukonnal, kes tegelevad elektrienergia tootmisega saavad vähese tarbimise korral müüa omatoodetud ja kasutamata jääv elektrienergia võrguettevõtja võrgu kaudu. Eeltoodust tulenevalt mõjutab eelnõu pikas perspektiivis nii leibkondade kulusid kui ka tulusid, võttes seal hulgas arvesse, millised on vajadusel kasutatava finantseerimisvahendi tingimused. Isikud ei kaota energiakogukonna loomisel oma tarbijaõigusi ega ka kohustusi, kuid kehtivad lepingud võrguettevõtja ning elektrimüüjaga tuleks isikutel üle vaadata ning viia vastavusse olukorraga, kus vähemalt osaliselt toimub energiakogukonna enda poolt toodetud elektrienergia tarbimine, mille võrra väheneb võrguettevõtja võrgust võetava elektrienergia maht. Samuti tuleb olemasolevad tootmis- ja tarbimistingimused üle vaadata seoses sellega, et energiakogukonnas toodetud elektrienergia võib liikuda ka tarbijate liitumispunktide kaudu võrguettevõtja võrku. Isikud, kes ei soovi kasutada seaduses sätestatud võimalust energiakogukonda luua, saavad jätkata elektritarbimist endisel viisil – tarbides võrguettevõtja poolt osutatavat võrguteenust ning elektrimüüja poolt müüdavat elektrienergiat. Ligi 90% Eesti pindalast on kaetud ühe jaotusvõrguettevõtja võrguga, seega suure tõenäosusega mõjutab kogukondade loomine vaid ühte võrguettevõtjat 33 jaotusvõrguettevõtjast. Ebasoovitavate mõjude risk on antud juhul viidud minimaalseks. Kui kogukonna liige või kogu kogukond leiab, et ei soovi enam sellises vormis koostööd jätkata, osutab elektrienergia võrguteenust kohalik jaotusvõrguettevõtja edasi neile, kes enne kogukonnaga liitumist juba olid võrguettevõtjaga liitunud. Kogukonna liikmed, kellel võrguühendus kohaliku jaotusvõrguettevõtjaga puudus enne kogukonnaga liitumist, saavad liituda võrguga esitades selleks kohalikule jaotusvõrguettevõtjale liitumistaotluse. Lokaalne energiatootmine võib jääda osalema elektriturul ning toota kogukonna senistele liikmetele sellest tulu. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigi julgeolekule omab energiakogukondade loomine positiivset mõju seoses energiajulgeoleku suurenemisega. Energiakogukondade aktiivse loomise kaudu tekib riigis juurde elektrienergia tootmisvõimsusi, seda ka hajaasustustes ning kui kasutusele võetakse järjest parema tehnoloogilise võimekusega salvesteid, paraneb riigi varustuskindlus. Eeltoodust tulenevalt ei ole elektrienergia tootmine koondatud ainult suurtesse elektrijaamadesse, st isikud ei ole niivõrd sõltuvad suurte elektrijaamade tootmisvõimsustest. Mida rohkem tekib energiakogukondi, seda väiksem on vajadus energia impordile, mille vajadus võib suureneda põlevkivi kasutamise vähendamisel. Näiteks 2020 aastal kasvab lokaalne elektrienergia tootmine hinnanguliselt 250 MW võrra (Eesti tiputarbimine on ca 1700 MW). Kogukondade regulatsiooni tutvustamisega võib lähiaastatel oodata ca 100 MW ulatuses lokaalse elektrienergia tootmise võimekuse kasvu. Samuti mõjutab energiakogukondade loomine isikute varustuskindlust, kuna energiakogukonnal on elektrienergia tootmis- ja salvestusseadmed, millega oleks võimalik 34 tagada energiakogukonna liikmetele elektrienergiaga varustatus ka nt ekstreemsemates ilmaoludes, mil võrguettevõtja võrgus võivad esineda rikked. Ei ole välistatud, et ekstreemsed ilmaolud võivad mõjutada ka energiakogukonna enda elektripaigaldist, kuid sellisel juhul oleks jällegi võimalus saada elektrienergiat võrguettevõtja võrguga seotud ühenduste kaudu. Sellised võimalused aitavad kaasa riskide hajutatusele. Mõju majandusele Muudatuse mõjul on turuosalistel võimalik aktiivselt tegutseda ja töötada välja turuosaliste endi vajadustele vastav lahendus. Muudatusel on majandusele positiivne mõju, kuna osapoolte hea koostöö korral on isikutel võimalik saada elektrienergiat soodsamalt kui tavapärasel passiivsel viisil. Samas, energiakogukonna eesmärgiks ei tohi olla äriline kasu, vaid pigem keskkonnaalase, majandusliku või sotsiaalse kogukondliku kasu andmine oma liikmetele või neile kohalikele piirkondadele, kus energiakogukond tegutseb. Eeldatavasti siiski isikud otsustavad energiakogukonna kasuks, kui see on ka majanduslikult mõttekas, st ei ole kõrgema hinnaga, kui võrguettevõtja poolt osutatava võrguteenuse tarbimine ja elektrimüüjate poolt müüdava elektrienergia ostmine. Samas ei ole välistatud, et isikud kasutavad võimalust energiakogukonna loomiseks ainult keskkonnaalastel kaalutlustel. Energiakogukonna loomine võib mõjutada ka kogukonnaga seotud tarbijate käitumist, kuna võrguettevõtja võrgust passiivse tarbimisega võrreldes omab aktiivne tarbimise juhtimine olulisemat rolli energiakogukonna edukal toimimisel. Siinkohal on kokkulepped energiakogukonna liikmete vahel asjakohased, sh millistel põhimõtetel energiakogukond toimib, millal tarbitakse elektrienergiat rohkem, millal vähem, milline on minimaalne elektrienergia vajadus jne. Tulenevalt asjaolust, et elektrienergia tootmine taastuvatest allikatest muutub aina soodsamaks ja kättesaadavamaks, suureneb nõudlus erinevate taastuvenergialahenduste järele, mille raames pakutakse isikutele võimalikult kompleksseid teenuseid. Eelnõu annab soodsa pinnase äritegevuse aktiivsuse kasvuks energia sektoris, sh konkurentsi tihenemiseks. Energiakogukonna loomine võib vajada esmalt investeeringuid, millega tuleks hõlmata juriidilise isiku asutamine, liikmete õiguste ja kohustuste reguleerimine, energiakogukonnast lahkumise ning uute liikmete lisandumise tingimuste reguleerimine, kinnistute omandisuhete muutumise tagajärgede reguleerimine, maaomanikega kokkulepete sõlmimine, erinevad loamenetlused, võrguettevõtjaga seotud võrguühenduse planeeritava olukorraga vastavusse viimine, vajalike seadmete ja materjalide hankimine, ehitustööde teostamine, tarbimise juhtimise tehnoloogiate kasutamine jne. Tehtava investeeringu võiksid energiakogukonna liikmed eeldatavasti mõne aja möödumisel tasa teenida, tulenevalt hinnavahest, mis on seotud tavapärasel viisil võrguettevõtja võrgu kaudu ostetava elektrienergia lõpphinna ning energiakogukonnas toodetud, jaotatud, salvestatud ja tarbitava elektrienergia lõpphinna vahega ning energia müügist teenitud tulust. Energiakogukondade loomine annab paremad eeldused ka elektrisõidukite suuremaks kasutuselevõtuks, kuna võimaldab luua paremad tingimused elektrisõidukite laadimiseks. Samuti on võimalik energiakogukonnas elektrisõidukeid ja/või teisi elektriseadmeid käsitleda tulevikus akudena, millesse salvestatud elektrienergiat on võimalik sobival momendil kasutada energiakogukonna tarbeks või edastades salvestatud elektrienergiat võrguettevõtja võrku sobival momendil, sh ka siis, kui elektrienergia võrguettevõtja võrku edastamine on majanduslikult kasulik elektrienergia kõrgema börsihinna tõttu. Mõju elu- ja looduskeskkonnale 35 Eelnõu tulemusel võib ette näha, et suureneb taastuvenergia lahenduste kasutamine, sh taastuvenergia tootmine, mis vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning seeläbi toetab kliimaneutraalsuse saavutamist. Kuna isikutele antakse eelnõuga võimalus ise otsustada, kuidas tagada enda kogukonnas elektrienergiaga varustatus ja turule tuleb uusi ettevõtjaid, kes aitavad isikutel nende plaane teostada, muutuvad kliimaneutraalsusega seotud teemad ja võimalused järjest nähtavamaks. Kuigi kogukondades toodetud taastuvelektri osakaal võib jääda esialgu vähemärgatavaks võib eeldada, et elektrienergia ja keskkonnaga seotud teemad jõuavad järjest enam isikute teadvusesse ning mõjutab isikute keskkonnaalaseid hoiakuid ja käitumist. Eeltoodust tulenevalt on positiivselt mõjutatud elu- ja looduskeskkond. Eeldab see ka mitmeid ehitustöid mh looduskeskkonnas, mis on täiendav häiring keskkonnale, aga ka uute seadmete soetamist, millel on oma süsinikujälg. Seetõttu saaks positiivset mõju eeldada pigem pikemas perspektiivis, kui tarbijate teadlikkus ja ka tehnoloogiaid edasi arendatakse. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Konkurentsiameti töökoormus suureneb lühiajaliselt seoses sellega, et eelnõu mõjul kaasneb vajadus analüüsida ja hinnata, kas olemasolevad metoodikad ning juhendid vastavad ka energiakogukondadega seonduva regulatsiooni nõuetele, sh täiendada dokumente hajaenergia ressursside läbipaistva kulude-tulude analüüsi aluspõhimõtetega. Samuti suureneb Konkurentsiameti koormus lühiajaliselt seoses võimalike kooskõlastamistaotluste mahu suurenemisega. Võrguettevõtjad, kellel muidu puuduks vajadus Konkurentsiameti poole pöörduda, peaksid üle vaatama ja vajadusel muutma hinnapaketid ning reguleerima tüüptingimustes energiakogukondadele ja energiakogukondadega seotud tarbijatele teenuse osutamisega seonduva. Kohalikes omavalitsustes võib samuti ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb energiakogukondadele kuuluva võrgu rajamisega seotud taotluste mahu suurenemisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab eelnõu algataja, et kogukondade regulatsiooni mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väike. Kogukonnaalane tegevus ei hakka tõenäoliselt moodustama olulist osa energiamajanduses. Ka muudatuse ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd kogukonnaenergeetikaga tegelemine ei oma olulisi riske võrguettevõtjale ega kogukonnale tervikuna – toodetud elektrienergia võib kogukond elektriturul alati maha müüa. 6.2. Võrguettevõtjate paindlikkusmehhanismide kasutamise kohustus Elektrituruseadusest tulenevalt arendab võrguettevõtja võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusaktide ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Taastuva hajaenergia osakaalu suurenemisel suureneb vajadus reageerida kiiretele muutustele võrgus, millele aitab kaasa erinevate tehnoloogiate kasutamine ning turuosalistega kokkulepete sõlmimine. Eelnõuga kaasneb võrguettevõtjatele kohustus kasutada paindlikkusmehhanisme, mis aitavad tagada elektrisüsteemi toimimist võimalikult efektiivselt. Paindlikkusmehhanismide eesmärgiks on kaasata võimalikult suur hulk turuosalisi, kes erinevate meetmete kaudu saavad panustada transformeeruva elektrisüsteemi toimimisse. Paindlikkusmehhanismide pakkumine ja hankimine peab olema konkurentsi- ja turupõhine. 36 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõu mõjul on turuosaliste aktiivsuse suurenemisel võimalik positiivselt mõjutada leibkondade toimetulekut. Eelneva saavutamine eeldab, et ettevõtjad kasutavad uusi paindlikkusmehhanismidega seotud võimalusi ning kaasavad võrguettevõtjatele teenuse pakkumisel lõpptarbijaid, nt agregeerimisel või tarbimiskaja kasutamisel. Lõpptarbijatele on paindlikkusmehhanismides osalemine atraktiivsem eelkõige siis, kui see on nende jaoks majanduslikult soodne. Muudatus puudutab mitte ainult neid elektrienergia tarbijaid, kes paindlikkusmehhanismides osalevad vaid ka neid tarbijaid, kes otseselt paindlikkusmehhanismide rakendamisest võidavad. Näiteks tarbijad, kes paindlikkusteenust kasutava võrguettevõtja võrgus teenust kasutavad, ei pea läbi teenuse hinna maksma kinni paindlikkusteenuse alternatiivina kõrgemat investeeringut võrku. Eelnõu mõjutab ka tööturgu, pakkudes uusi tööhõive võimalusi seoses uute paindlikkusteenuste arendamise ja pakkumisega, sh nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui ka energeetikasektoris tegutsevatele inimestele. Paindlikkusmehhanismis saab osaleda ka energiakogukond. Seega on paindlikkusteenuste mehhanismil kogukondlikule tegevusele pigem positiivne mõju. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu eesmärgiks on suurendada energiajulgeolekut seoses muutuva elektrisüsteemiga. Mida suurem on paindlikkus elektrisüsteemis, seda kindlam on energiajulgeolek ning seda väiksem on vajadus elektrienergiat importida. Elektrisüsteemi suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada lõpptarbijate varustamine elektrienergiaga tiputarbimise ajal. Mõju majandusele Võrguettevõtjatel tekib kohustus hankida pakkumismenetluse kaudu turuosalistelt paindlikkusteenuseid, mis muu hulgas võivad hõlmata kokkuleppeid ka järgneva osas: 1) Agregeerimine, mille raames ühendatakse paljude isikute tarbimiskoormus või toodetud elektrienergia, et koondatud tarbimiskoormust või elektrienergiat müüa või osta elektriturul. Agregeerimine hõlmab kokkuleppeid tarbimiskäitumise osas, nt juhul, kui tarbijal on võimalik ette näha, et mingil perioodil puudub vajadus mõnda elektrit tarbivat seadet kasutada, saab võrguettevõtja seda informatsiooni kasutada võrgu arendamisel. Tarbijal ning agregaatoril, kes andmeid koondab, on võimalik agregeerimise tulemusel teenida tulu. Võrguettevõtja saab aga tugineda sõlmitud kokkuleppele ning võrgu arendamisel arvestada väiksema võrgu tugevdamise vajadusega. Agregeerimine eeldab, et agregaator omab põhjalikke teadmisi lõpptarbijatest ja nende potentsiaalist pakkuda tarbimise juhtimist ning oskab hinnata, kui palju ebamugavust juhtimine põhjustab lõpptarbijale ja kuidas seda kompenseerida. Kodumajapidamistes juhitava võimsuse potentsiaal on suurim, jäädes vahemikku 55...230 MW, äri- ja avaliku teeninduse sektoris on võimalik juhtida võimsusi vahemikus 93...112 MW, tööstussektoris on juhitav võimsus ligi 65 MW. Arvestades elektrotehnika tööstuse ning infotehnoloogia ettevõtete innovaatilisust ja võimekust ning erinevate sektorite potentsiaali, oleks teoreetiliselt võimalik Eestis arendada ja allutada tarbimise juhtimisele võimsusi 200...400 MW. 37 Eeltoodust tulenevalt kaasnevad eelnõuga uued ärivõimalused isikutele, kes soovivad tegeleda agregeerimisega ning osaleda võrguettevõtjate poolt korraldatavates pakkumismenetlustes, sõlmida tarbijate ning energiakogukondadega tarbimise juhtimist puudutavaid kokkuleppeid. Samuti kaasnevad uued ärivõimalused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile, töötades välja erinevaid lahendusi andmete analüüsimiseks ja tarbimist mõjutavate otsuste tegemiseks ning operatiivseks kommunikeerimiseks. Tarbijatel on võimalik teenida tulu agregaatoriga sõlmitud kokkuleppe täitmise kaudu, mille raames vähendab tarbija teatud ajamomentidel elektrienergia tarbimist ning millest tulenev ebamugavus kompenseeritakse tarbijale. 2) Energiasalvestusteenus, mille kaudu on võimalik lükata edasi elektrienergia lõppkasutamine ning katta võrgus tipukoormusi. Energiasalvestajatena on käsitletavad erinevad lahendused, alates pumphüdroelektrijaamadest kuni hoonetesse paigaldatud akupankadeni, sh ka elektriautode akude võimsused. Energiasalvestusteenuse puhul on paindlikkusteenusena võimalik suunata energiat elektrivõrku siis, kui selleks on vajadus tipukoormuste ajal. Energiasalvestusteenust osutavatel isikutel on võimalik teenida tulu, suunates kõrgema elektrienergia hinna ajal elektrienergiat võrku. 3) Kõrvalproduktina taastuvenergia tootmine ja võrku edastamine aktiivsete võrguteenuse kasutajate poolt, kelle põhitegevuse hulka ei kuulu elektrienergia tootmine. Tegemist on elektrienergia hajatootmisega, mille raames saab väikestes mahtudes üle jäävat elektrienergiat võrku anda. 4) Tarbimiskajast tulenevalt tarbimise koormuse muutmine lõpptarbijate poolt kokkulepitud tingimustel tarbimise suurendamise või vähendamise näol. Kuna võrguettevõtjad peavad oma soovidest ja vajadustest pikaajalistes arengukavades teada andma, tekib turuosalistes põhjendatud ootus ja kindlus vastava teenuse osutamise võimekuse arendamisse investeerimiseks. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu omab elu- ja looduskeskkonnale positiivset mõju. Üle võetava Direktiivi üks eesmärkidest on vähendada energiasüsteemist tulenevat CO2-heidet. Eelnõu tulemusel soodustatakse võimalikult paljude turuosaliste kaasatust, uute tehnoloogiate kasutusele võttu ning taastuvenergia hajatootmise suurendamist. Positiivselt mõjutab eelnõu ka elektrisõidukite kasutuselevõttu ning kaasatust energiasüsteemis salvestusseadmetena. Eeltoodust tulenevalt on elektrienergia tarbimise ja tootmise süsteem muutuses, sh võimaldab eelnõu suurendada teadlikkust elektrienergia tarbimiskäitumisel, mis aitab vähendada energiasüsteemist tulenevat ökoloogilist jalajälge. Mõju regionaalarengule Eelnõu toetab kõigi Eesti piirkondade jätkusuutlikku arengut, kuivõrd paindlikkusteenuste osutamine ei ole seotud mõne konkreetse piirkonnaga. Eelnõu eesmärgiks on kaasata võimalikult palju turuosalisi, sh elektrienergia lõpptarbijaid igas piirkonnas. Paindlikkusteenust võib osutada võrgu igas osas ehk selle kasutamise mõju ei ole piiratud konkreetse regiooniga. Eelnõu mõjul tekivad isikutele võimalused arendada äritegevust, sh on eelis isikutel, kes omavad teadmisi energeetikast. Eeltoodust tulenevalt kaasneb eelnõuga võimalus pakkuda tööd isikutele, kes ei saa jätkata ettevõtmistes, mis on seotud keskkonnakahjulike tehnoloogiate kaudu elektrienergia tootmisega. 38 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu toob Konkurentsiametile kohustuse paindlikkusteenuste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks. Paindlikkustoodete ja -teenuste turgudel osalemise tehniliste nõuete määramisega, tuginedes turgude tehnilistele näitajatele ja kõikide turuosaliste suutlikkusele, tagab Konkurentsiamet kõikidele kvalifitseeritud turuosalistele võimaluse osaleda tõhusalt võrguettevõtja poolt korraldatavas pakkumismenetluses, hõlmates sealhulgas turuosalisi, kes pakuvad taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat, tarbimiskajas osalevaid turuosalisi, energiasalvestusseadmeid käitavaid ettevõtjaid ja agregeerimisega tegelevaid turuosalisi. Eelnõu toob Konkurentsiametile kaasa kohustuse hinnata võrguettevõtjatele energiasalvestusüksuste omamise, arendamise või haldamise õiguse andmist. Muu otsene või kaudne mõju Muudatuse mõjul on võrguettevõtjad kohustatud võrgu arendamisel arvestama turul pakutavate paindlikkusteenustega, mis hõlmavad koormuse juhtimist. Paindlikkusteenused tuleb pakkumismenetluse teel hankida turuosalistelt läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel. Hangitavad paindlikkusteenused aitavad võrgul toimida tõhusalt ja turvaliselt. Paindlikkusteenuste hankimise kulud, sh täiendavalt vajalikud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud ning taristukulud, on võrguettevõtjal õigus arvestada võrgutasudesse kui võrguteenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud. Võrguettevõtjatele endale on seatud piirang energiasalvestusüksusi omada, arendada ja hallata. Eelnõu eesmärgiks on kaasata võimalikult palju turuosalisi, võttes arvesse, et energiasalvestamise ning elektrienergia edastamise tegevuste vaheline ristsubsideerimine moonutaks konkurentsi energiasalvestusteenuste turul. Eeltoodust tulenevalt piiratakse võrguettevõtjate kui loomulike monopolide võimalust selles valdkonnas tegutseda. Energiasalvestusüksused on erandina võrguettevõtja võrgus võimalikud ainult täielikult integreeritud võrgukomponentide näol, et tagada võrgu tõhus, töökindel ja turvaline toimimine. Erandi kasutamiseks on vajalik Konkurentsiameti heakskiit. Võrguettevõtjatele lisandub arengukava koostamise kohustus, mis tuleb vähemalt iga kahe aasta tagant üle vaadata, täiendada, avaldada ning esitada Konkurentsiametile. Arengukava annab turuosalistele signaali, milliste paindlikkusteenuste vajadust näeb võrguettevõtja ette lühemas ja pikemas perspektiivis, sh võttes arvesse tarbimiskaja kasutamist, energiatõhusust, energiasalvestusseadmeid ja muid vahendeid. Arengukava eesmärgiks on toetada taastuvatest energiaallikatest elektrienergiat tootvate üksuste lõimimist võrku. Muu otsene või kaudne mõju puudub. Eeltoodut arvesse võttes leiab eelnõu algataja, et paindlikkusmehhanismide regulatsiooni mõju ulatus ja sihtrühma suurus on väike. Paindlikkusteenuste kasutamise võimalus on küll hea lahendus võrgus teatud pudelikaelade likvideerimiseks, kuid selliste mehhanismide osakaal turul ei saa oodatavalt olla oluline. Ka muudatuse ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd paindlikkusteenuste alternatiivina on võrguettevõtjal alati võimalik kasutada alternatiivina võrgu parendustöid. 6.3. Aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele õiguste ja kohustuste lisandumine 39 Aktiivsete võrguteenuse kasutajate õigusi ja kohustusi planeeritakse eelnõu kohaselt reguleerida elektrituruseaduse §-s 121. Lisaks näeb elektrituruseadus § 122 ette energiakogukondade moodustamise võimaluse. Eelnõul on eelkõige selgitav ja täpsustav roll, kuivõrd tarbijate võimalused omatoodetud elektrienergia võrku müügiks on kehtivas õiguses juba reguleeritud. Täiendava kohustusena võrreldes kehtiva õigusega nähakse ette rahaline vastutus elektrivõrgus tasakaalustamatuse põhjustamise eest. Hetkel ei ole tarbijate vastutus õigusaktides otseselt reguleeritud, samas ei ole välistatud kahju hüvitamise nõuete esitamine tarbijate vastu. Lisaks täpsustatakse eelnõuga aktiivsete võrguteenuse kasutajate võrgutasude arvutamise põhimõtteid ning sätestatakse selgesõnaliselt, tarbijate õigus n.ö aktiivse võrguteenuse kasutaja õigusi kasutada ilma, et nende suhtes kohaldataks ebaproportsionaalseid või diskrimineerivaid tehnilisi nõudeid ja võrgutasusid, mis ei ole kulupõhised. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõul puudub oluline mõju rahvastikule, tervishoiule ning tööhõivele. Seoses tarbijate aktiivsuse kasvuga suureneb nõudlus nt projekteerijate ning pädevate elektritööde teostajate järele, kes aitavad tarbijatel rajada eeldused elektrienergia tootmiseks, tarbimiseks ja salvestamiseks. Tarbijate aktiivsuse suurenemine toob kaasa ka energiakogukondadesse koondumise. Energiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju kogukonnategevusele, sh kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ja hoidmisele ning kogukondade mõju suurendamisele ühiskonnas tervikuna. Kogukondlik energia võimaldab elektriturul aktiivselt osaleda ka sellistel kodutarbijate rühmadel, kes eraldisesivalt seda teha ei suudaks. Seega laiendab eelnõu rakendamine tarbijate võimalike valikute ringi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul on kaudne positiivne mõju riigi energiajulgeolekule, kuivõrd aktiivsete võrguteenuse kasutajate kaasamine elektrituru toimimisse ning energiakogukondade tekke soodustamine, võimaldab tõenäoliselt muuta energiatootmist hajusamaks ning seeläbi varustuskindlust parandada. Mõju majandusele Eelnõul on elavdav mõju riigi majandusele ning selle arengule. Eelnõu üldeesmärk on muuta energiaturgu tarbijakesksemaks, s.o nii suurendada tarbijate aktiivset osalemist energiaturu toimimises kui ka tagada energiaturu parem vastavus tarbija vajadustele. Samuti luua õigusselgus ja -kindlus isikutele, kes energiat toodavad ja võrku müüvad või muul viisil aktiivse võrguteenuse kasutaja õigusi kasutavad. Tarbijate vastutuse selgem reguleerimine aitab suurendada tarbijate teadlikkust ning tagab seeläbi ka tarbijate aktiivsema osalemise elektrituru toimimises ning väiketootjate lisandumise turule, mis soodustab konkurentsi energiaturul ning mõjutab energia hinda tarbijate jaoks positiivselt. Kuivõrd üldise trendina suureneb taastuvatel energiaallikatel põhinevate tootmisvõimaluste osakaal, siis aitab eelnõu rakendamine kaasa ka Energiamajanduse arengukavas aastani 2030 välja toodud eesmärkidele suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste kasutamist. 40 Energiakogukonnad võivad oma tegevuse läbi soodustada innovaatiliste tehniliste lahenduste kasutuselevõttu energiatootmisel. Seeläbi võivad kaasaegsed tehnoloogilised lahendused energiatootmiseks muutuda lõpptarbijatele kättesaadavamaks. Kaudselt on seeläbi võimalik uute töökohtade loomine tootmis- ja tehnoloogiavaldkonnas. Lisaks muutub energiatootmine väiketootjate ja energiakogukondade lisandumisega hajusamaks ning aitab suurendada varustuskindlust tarbijate jaoks. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõul võib olla positiivne mõju riigi elu- ja looduskeskkonnale, kuivõrd selle rakendamine aitab kaasa väiketootjate lisandumisele. Üldise trendina suureneb taastuvatel energiaallikatel nagu tuulel ja biomassil põhinevate tootmisvõimaluste osakaal ning sama trend kehtib ka väiketootjate puhul. Sel juhul taastuvenergia osakaal lõpptarbimises suureneb ning põlevkivienergia nõudlus väheneb, millel on positiivne mõju looduskeskkonnale. Mõju regionaalarengule Eelnõu rakendamisel on regionaalarengule positiivne mõju, kuna eelnõu rakendamine aitab tõenäoliselt suurendada väiksemate energiatootjate hulka ka maapiirkondades. See omakorda aitab tagada maapiirkondade elanike parema varustuskindluse. Energiakogukondade loomisel võib olla positiivne mõju maapiirkondade kogukondade sotsiaalse sidususe loomisele ning tugev kogukond mõjub positiivselt piirkonna atraktiivsusele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõul võib omada minimaalset mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste tegevusele. Minimaalselt võib suureneda töökoormus seoses suurema hulga projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade ning energia tootmise tegevuslubade väljastamisega väiketootjatele. Muu otsene või kaudne mõju Seoses aktiivsetele võrguteenuse kasutajatele suurema õiguskindluse loomisega võib kaasneda suurem koormus võrguettevõtjatele seoses tarbijate poolt esitatavate tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise taotluste mahu suurenemisega. Eelnõu rakendamisel puuduvad muud märkimisväärsed otsesed või kaudsed mõjud. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisest otseseid tulusid riigieelarvesse ette näha ei ole. Eelnõuga lisatakse Konkurentsiametile kohustusi, mille lisamine on tulenevalt direktiivist sõltumatu energiaregulaatori (Eestis Konkurentsiamet) ülesanne. Sellega seoses võib Konkurentsiamet vajada ühte täiendavat töökohta aastase kuluga ca 45 000 €. Konkurentsiametis on eelnõu koostamise hetkel 42 töötajat. 8. Rakendusaktid Eelnõuga kaasnevalt muudetakse elektrituruseaduse § 42 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 5. veebruari 2019. a määrust nr. 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“. 41 Määruse kavand on lisatud seletuskirja lisana 3. Määrust muudetakse seoses direktiivi (EL) 2019/944 artikli 12 ülevõtmisega. Määrusesse kirjutatakse elektrimüüja vahetumise kord, mis hakkab toimuma selliselt, et uus elektrileping jõustub eelmise lepingu lõppemisel, kodutarbijatel on õigus osaleda kollektiivsetes vahetamiskavades ning hiljemalt 2026. aastal ei tohi müüja vahetamise tehniline protsess kesta kauem kui 24 tundi ning seda peab olema võimalik teha igal tööpäeval. Seoses direktiivi (EL) 2019/944 artikli 14 võrdlemisvahendi seadusesse ülevõtmisega, kirjutatakse määrusesse andmete loetelu, mida elektrimüüjad edastatavad nõuetekohasele võrdlemisvahendi käitajale ning artiklitest 36 ja 54 tulenevast keelust võrguettevõtjal omada energiasalvestusüksust, täiendatakse määrust avaliku enampakkumise korraga energiasalvestusüksuse müümiseks. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 11. Seaduseelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning märkuste esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõu, kuid kooskõlastamata jätmise põhjused on Rahandusministeeriumiga eraldi läbiräägitud ja kooskõlastamata jätmise põhjused sellega eemaldatud. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas kajastatud ettepanekute tabelis. Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn „…“ … 2021 42 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kokkuvõte Seaduse eesmärk on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirjade kohta tehtud muudatusi. Eelnõuga lisatakse elektrituruseadusesse järgmised printsiibid: 1) Hajatootmise võimaluste suurendamine läbi aktiivsete võrguteenuse kasutajate regulatsiooni. See annab tarbijatele võimaluse aktiivsemalt elektriturul osaleda ning saada kasu eelkõige oma tarbimisharjumuste muutmisest vastavalt turusignaalidele, saades kasu madalamatest elektrihindadest ja muudest rahalistest stiimulitest. Aktiivne võrguteenuse kasutaja saab omatoodetud elektrienergiat tarbida, salvestada ja elektriturule müüa, osaleda kõigil elektriturgudel, muutes võrgu paindlikumaks näiteks elektrienergia salvestamise, tarbimiskaja või energiatõhususkavade abil. 2) Energiakogukondade loomise, arendamise ja haldamisega seotud regulatsioon. Kogukondlikud energiaalgatused on peamiselt, kuid mitte ainult, suunatud taskukohase energia, näiteks taastuvenergia tootmisele kogukonna liikmetele, selle asemel, et seada traditsiooniliste elektriettevõtete eeskujul prioriteediks kasumlikkus. Energiakogukond võib tegeleda elektritootmise, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest pärineva elektritootmise, elektrienergia tarbimiseks andmise, tarnimise, tarbimise, agregeerimise ja salvestamisega, energiatõhususteenustega, elektrisõidukite laadimisteenustega ja osutada muid energiateenuseid. 3) Agregeerimise ja tarbimiskaja regulatsioon suurendamaks võrkude paindlikkust ja tarbijate energiatõhusust (nn virtuaalne elektrijaam). Tarbimiskaja on üks võimalus edendada elektriturul konkurentsi ja tagada elektri tarnimine kõige konkurentsivõimelisema hinnaga. Ka võrguettevõtjad saavad tarbimiskajast agregeerimise kaudu otseselt kasu, sest tarbimise reguleerimine annab võrguettevõtjale võimaluse käitada oma võrke tõhusamalt ning vähendada seeläbi kulutusi elektrivõrgu haldamisse. 4) Võrguettevõtjate kohustus soetada pakkumismenetluse raames turult paindlikkusmehhanisme nagu energiasalvestus, agregeerimine, tarbimiskaja. Paindlikkusteenuseid hankides on võrguettevõtjal võimalus tõhustada võrgu toimimist ja arendamist, ilma, et ta peaks tegema suuri kulutusi võrgu parendamiseks või juurde ehitamiseks. Selliste teenuste turult soetamine tagab väikseima kulu lõpptarbijale. 5) Tingimused võrguettevõtjale arendamaks elektrisõidukite turupõhiseid laadimisvõrke ning kohustuse teha läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt koostööd iga ettevõtjaga, kes omab, arendab, käitab või haldab elektrisõidukite laadimispunkte.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel