Põhja Ringkonnaprokuratuur · 16. detsember 2020
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 16.12.2020, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 19231702188
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1
Kahtlustatava nimi: XXXX XXXXX (xxxxxxxxxxx)
Kriminaalasjas nr 20231702480 alustati 20.09.2019 kriminaalmenetlust KarS § 200 lg 1
tunnustel. XXXX XXXXXXX kahtlustatakse selles, et tema 02.05.2019, saades kannatanu
XXXXX XXXXXX käest ostude sooritamiseks kannatanu pangakaardi, 03.05.2019 kell 12.25
ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Swedbank HAN00151 pangaautomaadist, mis asub
aadressil Õismäe tee xxx, Tallinn, välja sularaha summas 300 eurot.
KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos
avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse
kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla
summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja
kohustused määrata prokuratuur.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202
lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise
korral ja kuna isiku süü ei ole suur. KarS § 201 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise
karistus.
KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse
üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid
preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või
ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning
seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et
kahtlustatav süü oleks suur. Tegemist on ühekordse teoaktiga.
Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega
põhjustanud kannatanule XXXXX XXXXXX varalist kahju summas 300 eurot. Kahtlustatav
on asunud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Käesolevaks hetkeks on kahtlustatav hüvitanud
kannatanule 200 eurot. Kannatanule on vaja veel hüvitada kahju summas 100 eurot.
Kahtlustatav on seega vabatahtlikult hüvitanud suurem osa kuriteoga tekitatud kahjust ning
valmis ka tema poolt veel hüvitamata kahju summas 100 eurot kannatanule hüvitama. Seega ei
1/4
ole X. XXXXXX süü kuriteo toimepanemisel piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest
kriminaalrepressiooni kohaldamist.
Kriminaalasjas nr 20231700370 puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse
lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt
materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete
kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui
kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib
eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik
hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise
asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Tegemist
on ühekordse teoaktiga. Kahtlustataval on üks kehtiv kriminaalkaristus 2017. aastast
mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KarS § 424 alusel. Varavastaste kuritegude eest
kahtlustatavat varem karistatud ei ole. Kahtlustatavat on alates 2019. aastast kolmel korral
varavastaste väärtegude eest KarS § 218 alusel karistatud, kuid õiguskaitseorganitele ei ole
laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning
kahtlustatava suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Seega ei ole võimalik
möönda, et kahtlustatav elatuks varguste toimepanemisest. Kahtlustatava puhul ei ole alust
arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXXX
XXXXX on tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru
oma teo keelatusest ning avaldanud kahetsust.
Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo
toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole
eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri
01.09.2016 juhise nr RP-1-2/16/1 (muudetud Riigi peaprokuröri 20.09.2018 juhisega nr RP-1-
2/18/1) punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi
juhul kui KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju
määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas
üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema
eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu
kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXXX XXXXXXXX
etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi
riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates
võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on
võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul
juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXXX XXXXXXX koheldi
kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest
ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus
arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab
KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXXX XXXXXXX õiguskuulekusele.
Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik
ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või
2/4
karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks XXXX XXXXXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib
kriminaalmenetluse lõpetada.
Prokurör leiab, et XXXX XXXXXX suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuste
panemine on piisava preventiivse mõjuga. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse
lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning andis oma nõusoleku KrMS § 202 lg 2 p 2 sätestatud
kohustuste täitmiseks, s.o maksta riigituludesse kindel summa 250 eurot ning hüvitada
kannatanule tekitatud kahju 100 eurot tähtajaga 5 kuud.
Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest
kohustuste panemisega kahtlustatavale, on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud
karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kui kahtlustatava
poolt täidetakse temale pandud kohustused.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231702188 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
Kohustada XXXX XXXXX´it:
- maksma riigituludesse 250 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise
tähtpäev on 16.05.2021 (k.a).
- hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 100 eurot kannatanule XXXXX XXXXXX
(Swedbank arveldusarve nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o
viimane täitmise tähtpäev on 16.05.2021 (k.a).
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: 25.06.2020 kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale ning kannatanule.
8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Hanna Varik
abiprokurör
3/4
Olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud, nõustun kohustuste ja menetluse lõpetamisega
ning minule on selgitatud, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse kriminaalmenetlus KrMS
§ 202 lg 6 alusel:
___________________________________________
(kahtlustatava nimi, kuupäev ja allkiri)
4/4