dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 16. detsember 2020
Viit
PRP-0/20/10026
Registreeritud
16. detsember 2020
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2020
Vastutaja
Hanna Varik (Põhja Ringkonnaprokuratuur, V osakond (üldkuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 19231702188.pdf221 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 16.12.2020, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19231702188 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXXX XXXXX (xxxxxxxxxxx) Kriminaalasjas nr 20231702480 alustati 20.09.2019 kriminaalmenetlust KarS § 200 lg 1 tunnustel. XXXX XXXXXXX kahtlustatakse selles, et tema 02.05.2019, saades kannatanu XXXXX XXXXXX käest ostude sooritamiseks kannatanu pangakaardi, 03.05.2019 kell 12.25 ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Swedbank HAN00151 pangaautomaadist, mis asub aadressil Õismäe tee xxx, Tallinn, välja sularaha summas 300 eurot. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kuna isiku süü ei ole suur. KarS § 201 lg 1 näeb sanktsiooni alammäärana ette rahalise karistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatav süü oleks suur. Tegemist on ühekordse teoaktiga. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega põhjustanud kannatanule XXXXX XXXXXX varalist kahju summas 300 eurot. Kahtlustatav on asunud hüvitama kuriteoga tekitatud kahju. Käesolevaks hetkeks on kahtlustatav hüvitanud kannatanule 200 eurot. Kannatanule on vaja veel hüvitada kahju summas 100 eurot. Kahtlustatav on seega vabatahtlikult hüvitanud suurem osa kuriteoga tekitatud kahjust ning valmis ka tema poolt veel hüvitamata kahju summas 100 eurot kannatanule hüvitama. Seega ei 1/4 ole X. XXXXXX süü kuriteo toimepanemisel piisavalt suur, õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas nr 20231700370 puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Tegemist on ühekordse teoaktiga. Kahtlustataval on üks kehtiv kriminaalkaristus 2017. aastast mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KarS § 424 alusel. Varavastaste kuritegude eest kahtlustatavat varem karistatud ei ole. Kahtlustatavat on alates 2019. aastast kolmel korral varavastaste väärtegude eest KarS § 218 alusel karistatud, kuid õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kahtlustatava suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Seega ei ole võimalik möönda, et kahtlustatav elatuks varguste toimepanemisest. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXXX XXXXX on tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru oma teo keelatusest ning avaldanud kahetsust. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 01.09.2016 juhise nr RP-1-2/16/1 (muudetud Riigi peaprokuröri 20.09.2018 juhisega nr RP-1- 2/18/1) punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.6 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXXX XXXXXXXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXXX XXXXXXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXXX XXXXXXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või 2/4 karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXXX XXXXXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör leiab, et XXXX XXXXXX suhtes KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuste panemine on piisava preventiivse mõjuga. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning andis oma nõusoleku KrMS § 202 lg 2 p 2 sätestatud kohustuste täitmiseks, s.o maksta riigituludesse kindel summa 250 eurot ning hüvitada kannatanule tekitatud kahju 100 eurot tähtajaga 5 kuud. Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest kohustuste panemisega kahtlustatavale, on riik antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine, kui kahtlustatava poolt täidetakse temale pandud kohustused. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19231702188 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXXX XXXXX´it: - maksma riigituludesse 250 eurot. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 16.05.2021 (k.a). - hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 100 eurot kannatanule XXXXX XXXXXX (Swedbank arveldusarve nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 16.05.2021 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: 25.06.2020 kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale ning kannatanule. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris Lubja 4, Tallinn. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör 3/4 Olen määruse kätte saanud, sellega tutvunud, nõustun kohustuste ja menetluse lõpetamisega ning minule on selgitatud, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 6 alusel: ___________________________________________ (kahtlustatava nimi, kuupäev ja allkiri) 4/4
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel