1.1-1/35 Saugaserva kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

P Ä R N U M AA K O N D AU D R U VAL LAV O L I K O G U OTSUS Audru 15. juuni 2017 nr 35 Saugaserva kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Lemmetsa külla on Saugaserva kinnistu detailplaneeringuga kavandatud Kaitseliidu Pärnumaa malevale staabi- ja tagalakeskus, mis paikneb koondatuna ühel suurel maa-alal. Keskusesse kavandatakse järgmine ruumiprogramm: laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid ning ruumid Pärnumaa maleva struktuuriüksustele. Maantee poolsele küljele on kavandatud esinduslik lipuväljak ning parkimisala sõiduautodele ja bussidele. Krundi sissepoole jääb peahoone ning rivisõidukite jm parkimisalad. Kinnistu asukoht külgneb Sauga vallaga ja asub Sauga Põhikooli vastas ning Audru valla tööstus- ja äripiirkonna vahel. Maa-ala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alas. Audru valla üldplaneeringuga on Saugaserva kinnistu reserveeritud maatulundusmaaks, detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata alale riigikaitse sihtotstarbega maa 100 %. Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Pärnu maakonna planeeringuga. Audru valla üldplaneeringu kohaselt enam kui 45% ulatuses maa sihtotstarbe muutmine on üldplaneeringu põhilahenduse muutmine. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord: 1. Planeeringuga ei ole kavandatud avalikuks kasutuseks teede ja tehnovõrkude rajamist, seetõttu Audru vald ei pea detailplaneeringukohaseid rajatisi välja ehitama. 2. Kinnistusraamatusse tehakse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta. 3. Kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja mahasõidud Nurme teelt vastavalt planeeringulahendusele. 4. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja veevärgi ja reoveekanalisatsiooni lahenduse vastavalt detailplaneeringule. 5. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja elektriga varustamise vajaliku taristu vastavalt detailplaneeringule. 6. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja sidega varustamiseks vajaliku sidekanalisatsiooni. 7. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku sademevee ärajuhtimiseks. 8. Kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja (istutab) rohelise puhvervööndi Saugaserva ja Koolmeistri kinnistute vahele. Istutatud roheline puhvervöönd on krundi hoonetele kasutusloa taotlemise eelduseks. 9. Audru Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. 10. Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt Planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Audru Vallavolikogu 7.04.2016 otsusega nr 19 algatati Lemmetsa külas Saugaserva kinnistu (suurusega 4,39 ha, katastriüksuse tunnus 15904:001:0239) detailplaneering ning jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelnevalt oli küsitud Keskkonnaametilt ja Sauga Vallavalitsuselt seisukohta keskkonnamõju strateegiline hindamise eelhinnangule, kelle arvates ei too antud planeeringuga kavandatav tegevus tõenäoliselt kaasa olulise keskkonnamõju avaldumist KeHJS tähenduses, mistõttu ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamine algatamine vajalik. Saugaserva kinnistu detailplaneeringu eelnõu on kooskõlastatud järgmiste asutustega: Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Terviseamet ja Sauga Vallavalitsus. Audru Vallavolikogu 16.03.2017 otsusega nr 13 võeti vastu Saugaserva kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 4. aprillist 2017 kuni 4. maini 2017, mille jooksul oli igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Avalikule väljapanekule arvamusi ei esitatud. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 4.05.2017 Audru vallamajas ja Sauga Põhikoolis, kus puudus avalikkuse osavõtt. Pärnu maavanem on 23.05.2017 kiitnud heaks ja teinud ettepaneku kehtestada Saugaserva kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu koostamist sai jälgida Audru valla veebilehel, kus kajastati planeeringu koostamisega seotud materjale. Avalikkusele suunatud väljapanekud ja arutelud detailplaneeringu koostamise ajal viidi läbi vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning kus igaühel oli võimalik osaleda. Teave detailplaneeringu avalike väljapanekute ja arutelude kohta oli kättesaadav Audru valla veebilehel, maakonnalehes Pärnu Postimehes ja valla ajalehes Kodused Hääled. Lähtudes eelnevast ja võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1, lõigete 2 ja 8, § 91 lõiked 1 kuni 5 ja Audru Vallavolikogu 13.05.2010 määrusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringu Audru Vallavolikogu otsustab: 1. Kehtestada Saugaserva kinnistu detailplaneering, Skepast&Puhkim OÜ töö 2016-0058 (juurde lisatud). 2. Detailplaneeringuga lubatud üldplaneeringu muudatus, maatulundusmaa muutmine riigikaitse sihtotstarbega maaks 100 %, kantakse sisse Audru Vallavolikogu 13.09.2010 otsusega nr 19 kehtestatud Audru valla üldplaneeringusse 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. 3. Avaldada teade detailplaneeringu kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes, Audru Vallavalitsuse veebilehel, Pärnu Postimehes ja vallalehes Kodused Hääled. 4. Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta saata Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Lennuametile, Maanteeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Põllumajandusametile, Päästeametile ja Terviseametile 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates. 5. Teade detailplaneeringu kehtestamise kohta koos kehtestatud detailplaneeringuga saata Pärnu maavanemale, Sauga Vallavalitsusele ja Maa-ametile. 6. Otsusega on võimalik tutvuda tööpäevadel Audru Vallavalitsuse kantseleis ja Audru valla veebilehel www.audru.ee. 7. Kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Jaanus Põldmaa volikogu esimees Töö number 2016-0058 Tellija Audru Vallavalitsus Huvitatud isik Kaitseliit Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 6.06.2017 Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Algatamine 7.04.2016 Eelnõu avalik väljapanek 24.11.2016 – 24.12.2016 Eelnõu avalikud arutelud 3.01.2017 Audru vallamajas ja Sauga põhikoolis Vastuvõtmine 16.03.2017 Avalik väljapanek 4.04 – 4.05.2017 Avalikud arutelud 4.05.2017 Audru vallamajas ja Sauga põhikoolis Kehtestamine 15.06.2017 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus I SELETUSKIRI SISUKORD 1. PLANEERINGU EESMÄRK JA ALUSED ................................................................. 5 2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 6 2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 6 3. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................. 7 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek ....................................................................... 7 3.2. Ehitusõigus ja kruntimine ...................................................................................... 9 3.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ................................................................................. 9 3.4. Teed, liiklus ja parkimine ...................................................................................... 9 3.5. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 11 3.6. Maaparandussüsteem ......................................................................................... 11 3.7. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 12 3.8. Servituudid........................................................................................................ 12 3.9. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 12 3.10. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 12 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 13 4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 14 4.1.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 14 4.1.2. Sidevarustus ..................................................................................................... 14 4.1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 14 4.1.4. Sademevee kanalisatsioon .................................................................................. 15 4.1.5. Soojavarustus .................................................................................................... 15 5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 16 II JOONISED SISUKORD 1. Asendiskeem 2. Kontaktvööndi joonis 3. Tugijoonis 4. Põhijoonis 5. Illustratsioon III MENETLUSDOKUMENDID IV LISAD 1. Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Aktsiaselts Maves, 03.2016. 2. Tehnilised tingimused võrgu valdajatelt. V KOOSKÕLASTUSED 3 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Planeeringu koostajad Detailplaneering koostati koostöös Audru Vallavalitsuse, Kaitseliidu ning Skepast&Puhkim OÜ esindajatega: Audru Vallavalitsus: Merle Mõttus Planeeringute spetsialist Kaitseliit: Alar Ehala Kaitseliidu Pärnumaa maleva haldusjuht Tuuli Vors Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna spetsialist Toomas Kuningas Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvarajaoskonna juhataja Skepast&Puhkim OÜ: Kadri Vaher Projektijuht ja planeerija Hendrik Puhkim Planeerija Mildred Liinat Planeerija Triin Lepland Planeerija Kati Kraavi Tehnik Andres Brakmann Teede projekteerija Piret Kikkas Vee- ja kanalisatsiooni insener 4 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 1. Planeeringu eesmärk ja alused Planeeringuga kavandatakse Audru valda Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskust. Planeeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine uute hoonete rajamiseks, et välja arendada Pärnumaa maleva kõikidele vajadustele vastav keskus, mis paikneb koondatuna ühel suurel alal. Staabi- ja tagalakeskusesse kavandatakse järgmine ruumiprogramm: laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid ning ruumid Pärnumaa maleva struktuuriüksustele. Vastavalt Saugaserva kinnistu detailplaneeringu algatamise otsusele1 on planeeringu ülesanded järgmised:  ehitusõiguse määramine;  krundi hoonestusala ja parkimisala piiritlemine;  tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine;  haljastuse ning heakorrastuse ja liikluskorralduse põhimõtete määramine;  kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Planeeringu koostamise alused  Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lemmetsa külas Saugaserva kinnistul, Audru Vallavolikogu 07.04.2016. a otsus nr 19;  Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Aktsiaselts Maves, 03.2016;  Audru valla üldplaneering, kehtestatud 13.05.2010. a Audru Vallavolikogu määrusega nr 19;  Planeeringu alusinfona on kasutatud OÜ Pärnu Maamõõduteenistus poolt teostatud topo- geodeetilist mõõdistust, töö nr TM-160/16. Lisaks on kasutatud Maa-ameti põhikaarti ja ortofotot; 1 Audru Vallavolikogu 07. aprilli 2016. a otsus nr 19. 5 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 2. Olemasolev olukord Planeeringuala paikneb Audru vallas Lemmetsa küla idapoolsemas servas (vt asendiskeemi). Ala asub Saugaserva kinnistul, kt 15904:001:0239 ning planeeringuala pindala on 4,39 ha. Maa-ameti kaardiinfo kohaselt on Saugaserva kinnistu 100 % maatulundusmaa, millest 4,36 ha on haritav maa ja 0,03 ha veealune maa. Valdavalt on planeeringuala tasane. Lõunapoolses servas on heinamaa ning ülejäänud kinnistul on võsa ning mets. Planeeringualal asuvad kaks ida-lääne suunaliselt paiknevat kraavi. Planeeritava ala läänepoolses servas on põhja-lõunasuunaline kraav. Planeeringuala kagunurga lähedal asub Salga alajaam. Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:  Ullaste maaparandussüsteemi reguleeriv võrk kogu krundi ulatuses ja kollektoreesvool kinnistu lõunaküljel 5m+5m laiuse kaitsevööndiga;  Ullaste eesvoolu 1m laiune veekaitsevöönd;  Ullaste eesvoolu kalda 25m laiune ehituskeeluvöönd;  Ullaste eesvoolu kalda 50m laiune piiranguvöönd;  Elektriõhuliini (1-20 kV) kaitsevöönd 10m+10m liini teljest;  Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1m+1m äärmisest kaablist;  Salga (P-Jaagupi) alajaama kaitsevöönd ulatusega 2m alajaama seinast;  Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd 2m+2m;  Nurme-Papsaare tee kaitsevöönd kuni 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee kaitsevööndis kehtivad kitsendused vastavalt Ehitusseadustikule;  Ohtliku ettevõtte Eesti Kalapüügiühistu TÜH ohuala – ohud: mürgitus, keskkonnareostus. Planeeringualal ei asu riikliku kaitse alla võetud mälestisi või loodusobjekte ega nende kaitsevööndeid, planeeringuala ei asu kalda piiranguvööndis ega miljööväärtuslikul hoonestusalal, planeeringualal ega selle lähistel ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Olemasolevat olukorda kajastab tugiplaani joonis. 2.1. Kontaktvöönd Planeeringualast põhjapool asub tööstuspark, mis on täna veel täies mahus välja arendamata. Planeeringuala piirneb idapoolses servas Nurme–Papsaare kõrvalmaanteega nr 19123. Teisele poole maanteed jääb Sauga koolimaja (pärandkultuuriobjekt nr 730:KOO:001) ja endine Sauga vallamaja (pärandkultuuriobjekt nr 159:VAL:002). Olemasolev kergliiklustee kulgeb Sauga kooli poolsel tee küljel. Lõunas on haritav põllumaa ja planeeringualast lääne pool on valdavalt metsamaa. Saugaserva kinnistust ca 140 m kaugusel idas Jõekääru kinnistul asub kämpinguala ning Nurme küla Mõisapargi elamurajoon. Kontaktvööndit kajastab kontaktvööndi joonis. Saugaserva kinnistu vahetus läheduses asuvad järgmised naaberkinnistud:  Põhjas: Tööstuspargi tee 8, kt 15904:001:0186; Tööstuspargi tee 6, kt 15904:001:0185; Tööstuspargi tee 4, kt 15904:001:0183; Tööstuspargi tee 2 kt 15904:001:0181;  Idas: 19123 Nurme-Papsaare tee, kt 15904:001:0091;  Kagus: Salga alajaam, kt 15904:001:0046;  Lõunas: Koolmeistri, kt 15904:001:0035;  Edelas: Lagre tee 1, kt 15904:001:0207. 6 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 3. Planeeringulahendus Detailplaneeringuga määratakse alale maatulundusmaa asemel kaitseväe hoone või rajatise maa otstarve, mistõttu on tegu Audru valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Planeeritav ala asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Planeeringualale on kavandatud Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskus, sh vajalikud laoruumid, relva- ja laskemoonaruumid, administratiivruumid koos õppeklassidega, majutusruumid, ruumid Pärnumaa maleva struktuuriüksustele ning parkimisala. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu2 põhjal ei kaasne planeeringualal kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ega kavandata õnnetuse riski oluliselt tõstvaid tegevusi. Sellest tulenevalt otsustas Audru Vallavolikogu keskkonnamõju strateegilise hindamise jätta algatamata. Planeeringulahendus kajastub põhijoonisel. Planeeritavate hoonete asukoht ning ehitusõigus (kõrgus, korruselisus jm mahulised näitajad) on valitud selliselt, et need sobituks olemasolevate lähipiirkonna hoonetega ning moodustaks ümbritsevaga terviku. Samuti on arvesse võetud hoonete perspektiivset kasutusvajadust. Planeeringualale on kavandatud hoonestusala, mis on määratud krundi kolmest küljest ligikaudu 10 m kaugusele, lõunaküljele on jäetud rohkem vaba ruumi (kollektoreesvoolu tõttu). Maantee poolsele küljele on kavandatud esinduslik lipuväljak ning parkimisala sõiduautodele ja bussidele. Krundi sissepoole jääb peahoone ning rivisõidukite jm parkimisalad. 3.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneeringuga kavandatakse planeeritava maa-ala otstarbe muutmist kaitseväe hoone või rajatise maaks. Kehtivas Audru valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve maatulundusmaa. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Audru valla üldplaneeringut, kuna see on riigikaitselistel eesmärkidel vajalik. Muudatust toetab ka koostatav Pärnu maakonna planeering, millega detailplaneeringu lahendus kooskõlas on. Muudatus üldplaneeringu joonisel - lisada joonisele riigikaitsemaa juhtotstarve (joonis 1). Joonis 1. Üldplaneeringu põhijoonise muudatus. 2 Saugaserva kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Aktsiaselts Maves, 03.2016. 7 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Lisada üldplaneeringusse täiendav skeem - joonis 2. Joonis 2. Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd 2000 m ulatuses. Seletuskirja lisada: Staabi- ja tagalakeskuse planeerimisega kaasneb ümbritsevale alale riigikaitselise ehitise piiranguvöönd töövõime säilitamiseks 2000 m ulatuses kinnistu piirist 3. 3 Kaitseministri 26.06.2015. a määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” Lisa 1. 8 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on vajalik riigikaitse objektide toimimiseks. Piiranguvööndis on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Piiranguvööndis tuleb kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitamise teatised kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 3.2. Ehitusõigus ja kruntimine Planeeringuga ümberkruntimist ei kavandata. Krundi ehitusõiguse andmed on toodud tabelis 1 ja põhijoonisel. Hoone(te) suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 3 500 m². Ehitusõigusega lubatud hoonestus tuleb püstitada hoonestusala piirides. Lisaks hoonetele on lubatud rajatiste püstitamine, mis ei kuulu ehitusõiguse näitajate alla, seega võib neid püstitada hoonestusalast väljapoole. Rajatiste kavandamisel arvestada tehnovõrkude paiknemise ja juurdepääsuteedega. Rajatiste kavandamisel tee kaitsevööndisse tuleb need eelnevalt kooskõlastada Maanteeametiga. Saugaserva kinnisasjale on kavandatud sidemast kõrgusega kuni 100 m, tegu on rajatisega, mis hakkab kuuluma Kaitseliidule. Planeeritava sidemasti täpne asukoht selgub projekteerimise faasis. Sidemasti kaugus riigiteest peab olema vähemalt võrdne masti kõrgusega. Sidemasti rajamine tuleb kooskõlastada Lennuametiga. Tabel 1. Ehitusõiguse peamised näitajad. Posit- Krundi Max Max Max Max Sihtotstarve Sihtotstar Tule- siooni suurus hoonete hoone hoonete hoone detail- ve püsivus number / m2 ehitise- kõrgus arv korru- planeeringu katastriük klass alune /m krundil selisus liigi põhjal* suse liigi pind põhjal* /m2 Pos 1 43 930 3 500 15 5 2/-1 RL R TP-2 *R - riigikaitsemaa, RL – kaitseväe hoone või rajatise maa 3.3. Arhitektuurinõuded ehitistele Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:  Hoonete arv: max 5 hoonet;  Korruselisus: max 2 /-1 korrust;  Kõrgus: max 15 m /abs maapinnast;  Kasutamise otstarbed: kaitsejõudude asutuse ala ning seda teenindavad hooned ja rajatised;  Katusekalle: 0-45 kraadi;  Hoone välisviimistluse materjalid: kivi, krohv, betoon, puit, tellis, fassaadiplaat, metall vm kaasaegsed ning kvaliteetsed materjalid;  Linnaehituslikud nõuded: uus hoone peab esteetiliselt ja stiililt sobima ümbritsevasse keskkonda ning moodustama arhitektuurse terviku. Tuleb vältida arhitektuurselt võõraid elemente piirkonnas. 3.4. Teed, liiklus ja parkimine Sõidukite juurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Nurme–Papsaare maanteelt nr 19123 planeeritava ala kirdenurgast. Olemasolevat juurdepääsu on nihutatud, kuna see on 9 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus planeeringulahenduse seisukohast vajalik, et tagada suuremate sõidukite manööverdamise mugavam toimimine. Varuväljapääs on kavandatud Nurme–Papsaare maanteele u 50 m kaugusele planeeringuala kagunurgast. Varuväljapääsu kasutatakse suuremate õppuste ajal ning olukorras, kus peasissepääsu kasutamine on mingi põhjusel takistatud. Saugaserva tagalakeskuse liiklusprognoos on esitatud tabelis 2. Liikluses on rahulikum aeg E-R ehk töönädala sees, R õhtust P õhtuni toimub intensiivsem transpordi liikumine. Kaitseliidu veoautod ei ole klassikalised sadulautod, vaid kuni 5 t kandevõimega autod. Suuremaid kogunemisi on 1-2 korda aastas, aga mõnel aastal ei pruugi neid ollagi*. Need kestavad reeglina kuni 2 nädalat ehk peamine liikluskoormus on õppuse alguse väljasõit ja seejärel õppuse lõppedes tagasi jõudmine. Tabel 2. Liiklusmahtude prognoos, ühik: liiklusvahendite keskmine arv / päevas. Tööpäev, E-R Nädalavahetus, L- Suurem Olemasolev P kogunemine* liiklus Sõiduautod 40 55 200 1096 Veoautod, 7 18 110 485 autorongid, autobussid KOKKU 47 73 310 1565 Andmed: tagalakeskuse liiklusinfo pärineb Kaitseliidult, olemasolev liiklusinfo Maanteeameti 2015 a andmetest. * Suuremaid kogunemisi on 1-2 korda aastas, aga mõnel aastal ei pruugi neid ollagi. Ristuvate teede nähtavuskolmnurkade maa-alasid on käsitletud planeeringu põhijoonisel. Normikohane4 külgnähtavus 10 m on samuti tagatud. Parkimine on lahendatud omal kinnistul. Majaesine parkla asub maantee ääres ala idaservas, kus on ette nähtud parkimine sõiduautodele ning bussidele. Krundi seespool hoone ümber asuv parkimisala on ette nähtud nii sõiduautole kui ka rivisõidukitele jm masinatele. Hoone ja parkimisala projekteerimisel tuleb arvestada sellega, et varustusladude juurde on vaja jätta manööverdusruum autorongidele pikkusega kuni 19 m. Kokku on sõiduautode parkimiskohti planeeritud u 150, bussidele 6 ning jalgratastele 6. Parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning objektide praktilisest vajadusest. Parkimiskohtade kontrollarvutus:  Autode parkimiskohtade vähim lubatud arv: Suletud brutopind: n=7 000 Parkimisnormatiiv: A=1/90 (asutused, väljaspool linna, keskuse klass II) P=A x n, kuid mitte vähem kui 6 kohta P=7000 x 1/90 =77,77 P=78  Jalgrataste parkimiskohtade vähim lubatud arv: Töötajate arv: n=3 Parkimisnormatiiv: A=1/10 (asutused, väljaspool linna) 4 Majandus- ja taristuministri 5.08.2016 määruse nr 106 ,,Tee projekteerimise normid’’ lisa ,,Maanteede projekteerimisnormid’’. 10 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus P=A x n, kuid mitte vähem kui 6 kohta P=3 x 1/10 =0,3 P=6 Kõik jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist. Kui jalgrataste parkimine õuealal ei ole lahendatav, võib selle lahendada hoone mahus esimesel korrusel. Teede ja parkla projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu vajadusega alale. Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu võib projekteerimise faasis täpsustada. 3.5. Haljastus ja heakord Olemasolev võsa ja mets likvideeritakse. Krundisisene haljastus lahendatakse edasise projekteerimise käigus, võimalusel arvesse võttes detailplaneeringus kajastatud haljastuse paiknemist. Haljastuse kavandamisel arvestada hoone, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning kasutada piirkonda sobivaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele jt taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas. Saugaserva ja Koolmeistri kinnistute vahele rajada kõrghaljastusega puhvervöönd. Krundi soovituslik haljastuse osakaal on minimaalselt 20%. Iga rajatava autoparkla rea kohta võimalusel rajada 1 rida varju andvat kõrghaljastust va tehisvarju olemasolu puhul. Kõrghaljastuse ja taimestiku kasutamine on vajalik kohaliku ja piirkondliku mikrokliima reguleerimiseks, hea õhukvaliteedi tagamiseks ja sademevee hajutamiseks. Mida rohkem tehiskeskkonnas on rohe- ja veealasid, seda tugevam on looduskeskkonna jahutav mõju, seega omab kõrghaljastuse kasutamine tähtsust kliimamuutustega kohanemisel. Projekteerimisel arvestada, et kõvakattega alade osakaal ei ületaks ebaproportsionaalselt haljastatavate alade osakaalu. Piirded on planeeritud põhijoonisel näidatud asukohta, need on vajalikud hoone ja parkimis- ning ladustamisalade piiramiseks. Projekteerimise käigus võib piirde asukohta täpsustada. Piirde lähedusse haljastuse rajamisel võtta arvesse nähtavuse tagamise ning julgeoleku aspekte. 3.6. Maaparandussüsteem Alal paikneb kollektoreesvool, mille puhul tuleb arvestada Põllumajandusministri 25.07.2003. a määruse nr 75 nõuetega5. Maaparandushoiutööde tegemine on maaomaniku või valdaja kohustus. Kollektoreesvoolu ümbritsev ala 5 m ulatuses mõlemale poole tuleb hoida puude ja põõsaste vaba. Kollektoreesvoolu abil tagatakse naaberkinnistute kuivendussüsteemi toimimine. Juhul kui kollektor vajab planeeringulahenduse tõttu ümber tõstmist või rekonstrueerimist, siis on võimalik seda projekteerimistingimuste alusel teha. Vastavad tingimused tuleb taotleda maaparandusseaduse alusel. Täpsemad tingimused sademevee immutamise ja ärajuhtimise teemal on käsitletud ptk-is 4.1.4. 5 Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded 11 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 3.7. Jäätmekäitlus Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed koguda kinnistesse spetsiaalsetesse konteineritesse. 3.8. Servituudid Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks. Servituudi vajadusega alad on vaja seada tehnovõrkude paigaldamiseks, kasutamise ja hooldamise tagamiseks. Servituudi vajadusega alad on kajastatud tabelis 3 ja põhijoonisel. Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus. Teeniv Servituudi seadmise vajadus Valitsev kinnisasi kinnisasi või isik, kelle kasuks servituut seatakse Pos 1 Maakaabelliini kaitsevööndi koridor laiusega 2 m Võrgu valdaja Elektriliini kaitsevööndi koridor laiusega 4 m ja 2 m Võrgu valdaja Kanalisatsioonitrassi kaitsevööndi koridor laiusega 4 m Võrgu valdaja 3.9. Tuleohutusnõuded Hoone projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, mille järgi ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrje veevarustus tuleb ette näha mahuti või tiigiga. Tuletõrje veevõtukoha projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS-812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus’’ nõudeid. Päästeautoga tekitatud hõrenduse teel tuletõrje veevõtukohast tulekustutusvee kättesaamiseks peab see olema varustatud imitarnetoru ja hüdrandiga. Tuletõrjeveehoidla või tiik peab olema nii suur, et mahutab vajaliku puutumatu tuletõrjevee varu vastavalt EVS 812-6:2012 toodud nõutele. Veevõtukohale peab olema tagatud juurdepääs ning see peab olema nõuetekohaselt tähistatud. Põhijoonisel on kajastatud tuletõrje veevõtukoha põhimõtteline lahendus, see täpsustub ehitusprojekti staadiumis. 3.10. Keskkonnakaitse abinõud Otsene mõju ümbruskonna inimeste tervisele ja heaolule seostub peamiselt ehitustegevuse ajal suureneva müra, tolmu ja ehitustehnika poolt tingitud võimalike liiklushäiringutega. Mõju on ajutise iseloomuga. Remonditöökoda kavandada selliselt, et võimalikud õlisaaste ohuga tööd toimuksid siseruumides või katusealustel aladel. Sellisel juhul on välistatud pinnasereostuse risk ohtlike ainetega. 12 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Planeeritavale alale võib levida liiklusmüra, mis tuleneb Nurme-Papsaare teelt. Kuna hoone jääb teest veidi eemale ning liiklussagedus on suhteliselt väike, siis ei ole põhjust eeldada, et tänavalt lähtuv müra ületaks õigusaktidega kehtestatud müra normtaset6. Müra suhtes tundlikuma otstarbega hoonete ja ruumide rajamisel maanteepoolsesse osasse lähtuda Eesti standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded“. Kõik riigiteelt tulenevate mõjude leevendusmeetmetega seotud kulud kannab krundi hoonestaja. 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:  hoone ümber ja parkimisaladele ette näha valgustus;  erineva kasutusega alade selgepiiriline eristamine;  kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;  luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja kõnniteed;  planeeritava ala korrashoid;  süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine. Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. 6 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 ,,Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid’’. 13 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 4. Tehnovõrgud Tehnovõrkude põhimõtteline lahendus kajastub põhijoonisel, see täpsustub ehitusprojekti staadiumis. 4.1.1. Elektrivarustus Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 244604. Planeeritud hoonete varustamine elektrienergiaga on ette nähtud toitealajaamalt JÄNESE 35/10, toitefiider JÄNESE I:JAN, jaotusjaam Salga:(P-Jaagupi). Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime: 3x400A. Staabi- ja tagalakeskuse varustamiseks elektrienergiaga ette näha 0,4 kV kaabelliini trass Salga:(P- Jaagupi) 10/0,4 kV alajaamast Saugaserva kinnistuni. Olemasolev pos 1 paiknev kagu-loode suunaline elektriõhuliin tõstetakse ümber põhijoonisel kajastatud asukohta krundi lõunapoolsesse serva. Liitumiskilp on planeeritud krundi piirile. Projekteerimisel arvestada, et liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 4.1.2. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilised tingimused nr 27432825. Detailplaneeringu alaga piirneva Nurme-Papsaare tee ääres paiknevad Telia Eesti AS-ile kuuluvad siderajatised. Planeeritavad liinirajatised on võimalik ühendada Telia Eesti AS-i üldkasutatava sidevõrguga Telia sidekanalisatsiooni kaevu nr F51S52_K09, millest on planeeritud põhitrassi ehitus krundi piirini (vt põhijoonis). Hoonestusele näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. 4.1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduseks on antud kolm alternatiivi: lokaalne, ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine või naaberkinnistute süsteemiga liitumine. Variant 1. Rajatakse oma puurkaev-pumpla koos mahutitega, kus säilitatakse ka vajalik puutumatu tuletõrjeveevaru. Arvutuslik planeeringuala veetarbimine on hinnanguliselt ca 3 m3/d, sellele lisandub veekogus, mis on vajalik autode pesuks. Puurkaevu vajalik kuja vastavalt Veeseadusele on 10 m juhul, kui vett võetakse alla 10 m3/d ja ühe kinnistu tarbeks. Puurkaev peab asuma reoveepuhastist põhjavee liikumissuuna suhtes ülesvoolu. Põhjavesi on planeeringualal suhteliselt kaitstud. Rajatakse oma biopuhasti. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 16.05.2001 nr 171 ,,Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded’’ peab kinnise omapuhasti kuja olema vähemalt 5 m. Puhasti peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Heitvesi juhitakse eelvoolu (kraavi) või immutatakse pinnasesse. Heitvee juhtimisel eelvoolu, tuleb vastavalt veeseadusele taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Selle alternatiivi korral on reoveepuhasti soovituslik kaugus puurkaevu sanitaarkaitseala välispiirist vähemalt 25 m. Biopuhasti ja heitvee juhtimise lahenduse projekteerimisel tuleb arvestada mh Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruse nr 99 ,,Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed’’ nõudeid. 14 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus Variant 2. Ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikuga. Reovesi tuleb kokku koguda ja juhtida lähimasse ühiskanalisatsioonisüsteemi. Reoveekogumisala pindala on 48 ha, koormus 810 ie. Lähimad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud asuvad teisel pool maanteed Eametsa külas Sauga vallas Eametsa reoveekogumisalal. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vee-ettevõttelt. Variant 3. Veevarustus ja kanalisatsioonilahendus naaberkinnistute veevärgi baasil. Põhjas asub Ida Kinnisvara OÜ Nurme Tehnoküla arendus, kus on veetorustik läbimõõduga De110. Planeeringualast edelas asub Valmos OÜ, kelle veevarustus on oma puurkaevu baasil. Reovesi juhitakse naaberkinnistute kanalisatsioonisüsteemi kas isevoolselt või pumbates. Vajalikud on tehnilised tingimused võrgu valdajatelt ja süsteemide koostööarvutused. 4.1.4. Sademevee kanalisatsioon Planeeritaval alal asuvad olemasolevad drenaažisüsteemid. Olemasolevad dreenitorud säilitada planeeringualal nii suures mahus kui võimalik, et tagada ala kuivendamise võimalus olemasoleva süsteemi põhjal. Likvideeritavate dreenitorude otsad tuleb sulgeda, et vältida liiva sattumist kollektorisse ning selle ummistumist. Planeeringuala lõunaosas asuv drenaažitorustik ja kaguosas asuv olemasolev kaev ja drenaaži peatorustik (kollektoreesvool), mis suubub maantee all asuvasse truupi, säilitatakse. Samuti jääb töösse olemasolev planeeringuala idaservas kulgev drenaažitorustik. Olemasolev kraav planeeringuala läänepiiril säilitakse. Planeeringuala sademevesi tuleb kokku koguda ja juhtida lähimasse eelvoolu, nt alajaama juures asuvasse truupi, mis suubub kooli kõrval asuvasse kraavi (eesvool ULLASTE koodiga 6114870010080). Parkla sademevesi tuleb enne eelvoolu juhtimist puhastada liiva-õlipüüduris. Katuselt kokku kogutava sademevee võib eelvoolu juhtida ilma eelneva puhastuseta. Samuti tasub kaaluda katuselt kokku kogutava vee korduvkasutamist. Planeeringuala sademevee kokku kogumiseks võib kaaluda planeeringuala põhja- ja lõunapiirile kraavi rajamist. Lõunapiirile rajatavasse kraavi saab juhtida ka reoveepuhastist tuleva heitvee. Krundi vertikaalplaneerimisel tuleb tagada, et sajuvesi ei valguks naaberkruntidele. Kliimamõjudega arvestamiseks tuleb planeeringus järgida põhimõtet, et sademeveekraavide ja truupide olemasolul tuleb tagada vee tõrgeteta äravool, süvendades kraave, puhastades põhja ja kaldad rohust, võsast, puudest, setetest, jäätmetest jm vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest. 4.1.5. Soojavarustus Kaugküttega liitumise võimalikkuse puudumisel, näeb planeering ette lokaalse küttesüsteemi rajamist, eelistatult maakütet. Maaküte lahendatakse kas horisontaalse või vertikaalse kollektori ehk energiakaevude meetodil. Täpsem küttelahendus lahendatakse projekteerimise käigus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Arvestades Euroopa Liidu energiatõhususe nõudeid, on soovitav projekteerimisel kavandada alternatiivsete energiaallikate lahendusi, nt päikesekollektorite kasutamise võimalusi. 15 / 16  Saugaserva kinnistu detailplaneering Põhilahendus 5. Planeeringu elluviimine Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks ehitusprojektide koostamiseks. Ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude servituudilepingud sõlmitakse vastavalt kinnistuomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele. Planeeringu elluviimisega seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise (ühendumise) või ristumiskoha ümberehituse korral lähtuda Ehitusseadustiku nõuetest. Planeeritavad teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada enne hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord: 1. Planeeringuga ei ole kavandatud avalikuks kasutuseks teede ja tehnovõrkude rajamist, seetõttu Audru vald ei pea detailplaneeringukohaseid rajatisi välja ehitama. 2. Kinnistusraamatusse tehakse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta. 3. Kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja mahasõidud Nurme teelt vastavalt planeeringulahendusele. 4. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja veevärgi ja reoveekanalisatsiooni lahenduse vastavalt detailplaneeringule. 5. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja elektriga varustamise vajaliku taristu vastavalt detailplaneeringule. 6. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja sidega varustamiseks vajaliku sidekanalisatsiooni. 7. Kinnistu igakordne omanik ehitab välja vastavalt detailplaneeringu elluviimise etappidele vajaliku kraavistiku sademevee ärajuhtimiseks. 8. Saugaserva kinnistu igakordne omanik projekteerib ja ehitab välja (istutab) rohelise puhvervööndi Saugaserva ja Koolmeistri kinnistute vahele. Istutatud roheline puhvervöönd on krundi hoonetele kasutusloa taotlemise eelduseks. 9. Audru Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade ja kasutuslubade menetluse käigus. 10. Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt Planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 16 / 16 Teade Saugaserva kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest Saugaserva kinnistu detailplaneering on kehtestatud Audru Vallavolikogu 15.06.2017 otsusega nr 35. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga on lubatud maatulundusmaa asemel määrata riigikaitse sihtotstarbega maa 100 % Saugaserva kinnistu osas, et anda ehitusõigus Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabi- ja tagalakeskusele. Manuses on juurdepääs kehtestatud detailplaneeringule Lugupidamisega, Merle Mõttus planeeringute spetsialist [email protected] www.audru.ee 4472787