dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Kriminaalmenetluse 11260100215 lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 10. veebruar 2011
Viit
-
Registreeritud
10. veebruar 2011
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Funktsioon
0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
Sari
0-0 I poolaasta
Toimik
0-0
Vastutaja
Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 11260100215 lõpetamise määrus.pdf126 KB

Sisu (failidest)

PROKURATUUR ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 10.02.2011 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 09.02.2016 Alus: AvTS § 35 lg 1 LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 11260100215 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 10. veebruar 2011. a Viljandis Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim Kriminaalasja number: 11260100215 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 Kahtlustatava nimi: A.J. Eeluurimisega on kindlaks tehtud järgmist, et A.J. tungis 24.10.2009 kella 22 paiku Viljandi maakonnas kallale XX’ile, kellele lõi rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kahjustas tervist. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada A.J.i KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, millega tekitati füüsilist valu, pani A.J. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastat. Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna A.J. oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ning teo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ja A.J. ei ole menetlust tahtlikult venitanud ega takistanud. Kriminaalasja materjalist nähtub, et A.J. on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras oli teda enne kuriteo toimepanemist karistatud ühel korral alkoholiseaduse rikkumise eest, tänaseks päevaks on trahv tasutud ja karistatus kustunud. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Kriminaalasja eeluurimise käigus tuvastati, et 24.10.2009 õhtul läksid CC, A.J., UU ja VV Mõisaküla linnas asuva maja juurde, kus viibis seltskond, kuhu kuulusid LL, HH, MM, SS ja XX. Kuna eelmisel õhtul oli samade seltskondade vahel toimunud konfliktne kokkupõrge, siis tuldi seda klaarima. Pärast sõnavahetust toimus üleüldine kaklemine. 18.01.2011 eraldati alustatud kriminaalmenetlusest (09260104954) alaealise A.J. osa, kuna tema osas oli piisavalt kogutud tõenduslikku materjali, et eeluurimine lõppenuks lugeda. Eraldamine oli vajalik kuna VV oli endiselt tagaotsitav. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.J. oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane. Teo toimepanemise ajal õppis ta 9. klassis. Käesoleval ajal A.J. töötab. A.J. kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et A.J. on toime pannud II astme kuriteo, oli teo toimepanemise ajal alaealine, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. A.J. on andnud nõusoleku teha 50 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud 26,84 eurot, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260100215 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 1) teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 01.08.2011. 2) tasuda kriminaalmenetluse kulud 26,84 eurot. Tähtajaks määrata: 01.08.2011. 3. Tühistada A.J. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule. 5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Maiken Mardim Prokuröri abi Olen kohustustega nõus: _____________________________ A.J.
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel