Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 10. veebruar 2011
- Viit
- -
- Registreeritud
- 10. veebruar 2011
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Funktsioon
- 0 OPORTUNITEEDIMÄÄRUSED
- Sari
- 0-0 I poolaasta
- Toimik
- 0-0
- Vastutaja
- Liis Veskus (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lõuna piirkondlik talitus, Tartu)
Sisu (failidest)
PROKURATUUR
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud 10.02.2011
Juurdepääsupiirang kehtib kuni 09.02.2016
Alus: AvTS § 35 lg 1
LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR
Kriminaalmenetluse 11260100215 lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 10. veebruar 2011. a Viljandis
Koostaja ametinimetus ja nimi: prokuröri abi Maiken Mardim
Kriminaalasja number: 11260100215
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121
Kahtlustatava nimi: A.J.
Eeluurimisega on kindlaks tehtud järgmist, et A.J. tungis 24.10.2009 kella 22 paiku Viljandi
maakonnas kallale XX’ile, kellele lõi rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule füüsilist
valu ja kahjustas tervist.
Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada A.J.i KarS § 121 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Teise inimese kehalise väärkohtlemisega, millega tekitati füüsilist valu, pani A.J. toime KarS §
121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest seadus näeb ette rahalise karistuse või vangistuse
kuni 3 aastat.
Alates 2004. a 01. juulist on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada
kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena
ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse
esemeks on KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on teise astme kuritegu ja mille eest
seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi, kuna A.J. oli kuriteo toimepanemise ajal
alaealine ning teo toimepanemisest on möödunud pikk aeg ja A.J. ei ole menetlust tahtlikult
venitanud ega takistanud.
Kriminaalasja materjalist nähtub, et A.J. on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras
oli teda enne kuriteo toimepanemist karistatud ühel korral alkoholiseaduse rikkumise eest,
tänaseks päevaks on trahv tasutud ja karistatus kustunud. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel tuleb
karistust kergendava asjaoluna käsitleda kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku
kahetsust toimepandud teo suhtes.
Kriminaalasja eeluurimise käigus tuvastati, et 24.10.2009 õhtul läksid CC, A.J., UU ja VV
Mõisaküla linnas asuva maja juurde, kus viibis seltskond, kuhu kuulusid LL, HH, MM, SS ja
XX. Kuna eelmisel õhtul oli samade seltskondade vahel toimunud konfliktne kokkupõrge, siis
tuldi seda klaarima. Pärast sõnavahetust toimus üleüldine kaklemine.
18.01.2011 eraldati alustatud kriminaalmenetlusest (09260104954) alaealise A.J. osa, kuna
tema osas oli piisavalt kogutud tõenduslikku materjali, et eeluurimine lõppenuks lugeda.
Eraldamine oli vajalik kuna VV oli endiselt tagaotsitav.
Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A.J. oli kuriteo toimepanemise ajal 17-aastane. Teo
toimepanemise ajal õppis ta 9. klassis. Käesoleval ajal A.J. töötab.
A.J. kohtulik karistamine antud juhul ei ole otstarbekas ega vajalik, kuna isikut on võimalik
mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Arvestades seda, et A.J. on toime pannud II astme
kuriteo, oli teo toimepanemise ajal alaealine, kahetseb toimepandut, ei ole tema süü kuriteos
suur ja kriminaalasja edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. A.J. on andnud
nõusoleku teha 50 tundi üldkasulikku tööd ning hüvitada kriminaalmenetluse kulud 26,84
eurot, heastamaks oma eksimus. Seega on alust arvata, et süüdlane on teinud oma käitumisest
vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja
põhjendatud.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse, avaliku huvi puudumise korral ja kui süü ei ole
suur, lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, prokuröri abi
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 11260100215 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
1) teha 50 tundi üldkasulikku tööd. Tähtajaks määrata: 01.08.2011.
2) tasuda kriminaalmenetluse kulud 26,84 eurot. Tähtajaks määrata: 01.08.2011.
3. Tühistada A.J. suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
4. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule.
5. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,
asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Maiken Mardim
Prokuröri abi
Olen kohustustega nõus: _____________________________ A.J.