Kriminaalmenetluse 10760000168 lõpetamise määrus

LÕUNA RINGKONNAPROKURATUUR Kriminaalmenetluse 10760000168 lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 07.01.2011 Tartu linnas Koostaja ametinimetus ja nimi: II osakonna prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasja nr: 10760000168 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 373 Kahtlustatava nimi: K.K. Kriminaalasjas nr 1076000168 alustas Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetlust 24.09.2010 AAA kuriteoavalduse alusel KarS § 373 tunnustel. Prokurör tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas: K.K. on esitatud kahtlustus KarS § 373 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeelu korduvas rikkumises, mis seisneb selles, et tema - olles XXX juhatuse liige alates 06.03.2007 kuni käesoleva ajani, rikkus ajavahemikul 26.01.2009 – 13.10.2010 ärikeeldu ja tegutses endiselt XXX juhatuse liikmena, kuigi tema suhtes oli 26.01.2009 Tartu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-67053 kehtestatud ärikeeld kuni BBB pankrotimenetluse lõpuni. - olles CCC juhatuse liige alates 02.11.2005 kuni käesoleva ajani, rikkus ajavahemikul 26.01.2009 – 13.10.2010 ärikeeldu ja tegutses endiselt CCC juhatuse liikmena, kuigi tema suhtes oli 26.01.2009 Tartu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-67053 kehtestatud ärikeeld kuni BBB pankrotimenetluse lõpuni. Pankrotiseaduse § 91 lg 2 kohaselt võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes Pankrotiseaduse § 19 lg 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Äriseadustiku § 180 lg 3¹ kohaselt juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt Karistusseadustiku §-dele 49 või 49¹ kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu või ettevõtluskeeldu, samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. 13.03.2010 hoiatusmäärusega sundlõpetamiseks andis registripidaja nii XXX-le kui CCC-le Äriseadustiku § 59 lg 6 alusel tähtaja kuus kuud juhatuse koosseisu seaduse nõuetele vastavusse viimiseks, kuid ei XXX ega ka CCC ei esitanud registripidajale avaldust kande muutmiseks. 04.01.2011 saabusid antud kriminaalasja materjalid koos kohtueelse menetluse kokkuvõttega Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud  2 prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-205 toodud alustel ja korras. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille edasiseks menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 373 ettenähtud kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. K.K. süü ei ole suur, kuna ta on ennast talle süüksarvatava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud ja kahetseb taolist teguviisi puhtsüdamlikult. Kriminaalasjas kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulu ei ole. K.K. on kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata. Prokurör vestles 07.01.2011 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Tartu linn Kalevi 1 K.K.’ga, kes avaldas, et temale teadaolevalt ei ole ta oma kuriteoga äriühingu tegevusele osutanud kahjulikku mõju, kuna mõlemal äriühingul olid ka teised juhatuse liikmed, mistõttu ei olnud äriühingu juhtimine häiritud. Temale teadaolevalt ei ole tema kuriteoga põhjustatud varalist kahju ei äriühingutele ega võlausaldajatele. Kolmandast äriühingust - KKK eemaldas K.K. ennast kohe peale kohtumääruse jõustumist ja leidis endale juhatusse asendusliikme. K.K. pani toime teise astme kuriteo. Kriminaalasjas vastutust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid esineb üks karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 – puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades asjaolu, et K.K. on aru saanud toimepandud rikkumise olemusest ja kahetseb, leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on otstarbekas kohaldada KrMS § 202 sätteid. Prokurör leiab, et K.K. edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab KrMS §-s 202 lg 2 p 2 märgitud mõjutusvahendist, milleks on kohustus tasuda teatud tähtajaks kindel summa riigituludesse. Kahtlustatavale on selgitatud, et lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur juhul, kui isik, kelle suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida tähtaegselt talle pandud kohustusi uuendada KrMS § 202 lg 6 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 3 ja 7; 213 lg 1 p 3 prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 10760000168 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel K.K. kahtlustuses KarS § 373 järgi. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. K.K. on on kohustatud: 2.1.1. maksma riigituludesse viissada viiskümmend (550) eurot. 2.2. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 06. mai 2011. 3. Kriminaalasjas kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistatakse K.K. poolt temale pandud tähtaegse kohustuse täitmisele järgnenud päeval. 4. Kriminaalmenetluse kulud puuduvad. 5. Asitõendid puuduvad. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda K.K.’le ja tema kaitsjale, kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale ja viivitamata saata kuriteoteate esitanud isikule AAA. Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.  3 Vastavalt KrMS § 228 lõikele 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188, kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.