Sotsiaalministeerium · 5. juuni 2019
Sisu (failidest)
Memo Kellele : EL koordinatsioonikogu, Riigikogu Esitaja : Sotsiaalministeerium Teema : Eesti seisukohad 13.-14. juuni 2019. a. tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungiks Kuupäev : 29. mai 2019 Sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel võetakse vastu kolmed nõukogu järeldused: järeldused muutuva töömaailma mõjust töötajate töötervishoiule ja –ohutusele; järeldused, mis käsitlevad Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks ning järeldused soolise palgalõhe kaotamise peamistest põhimõtetest ja meetmetest. Poliitiline arutelu on kavandatud Euroopa Semestri teemal. M inistrite kohtumise kõrval leiab aset ka loodava Euroopa Tööjõuameti asukoha valimine. Kohtumise teisel päeval on terviseministrite päevakorras poliitiline mõttevahetus tervisesüsteemide arengut soodustavate investeeringute teemal. Lisaks võetakse vastu nõukogu järeldused antimikroobse resistentsuse vastase võitluse edasiste sammude kohta. Eestit esindab EL Nõukogu kohtumisel sotsiaalminister Tanel Kiik. Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, tööala asekantsler Sten-Andreas Ehrlich ja terviseala asekantsler Maris Jesse. Olulisemad teemad päevakorrapunktide kaupa Töö- ja sotsiaalministrite kohtumine Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks Päevakorrapunkti eesmärk: järelduste vastuvõtmine Nõukogu järeldused on koostatud Euroopa Kontrollikoja eriaruande „Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD): väärt panus, kuid selle osa vaesuse vähendamises ei ole veel kindlaks tehtud“ alusel. Kontrollikoja aruanne toob välja kolm soovitust uueks programmiperioodiks: a) abi täpsem suunamine; b) sotsiaalse kaasamise meetmete tagamine esmase materiaalse abi saajate jaoks; c) abi lõppsaajate sotsiaalse kaasamise hindamise parandamine. Järeldustega kutsutakse üles riike soovitusi arvesse võtma uue ESF+ fondi planeerimisel. Lisaks rõhutatakse järeldustega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise ning abisaajate olukorra, väljakutsete ja vajaduste arvesse võtmise olulisust. Samuti tuuakse esile Komisjoni ettepanek liita uuel finantsperioodil 2021-2027 FEAD ESF+ga , eesmärgiga lihtsustada toidu- ja materiaalse abi kombineerimist teiste sotsiaalse kaasatuse meetmetega. Eesti seisukoha kujundamisel on lähtutud „Heaolu arengukavast 2016-2023“ ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019 dokumendist. Eesti seisukoht Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist ning saame kontrollikoja eriaruandes soovitatuga üldiselt nõustuda. Eriti positiivseks peame materiaalse abi jagamise sidumist senisest rohkem teiste sotsiaalse kaasatuse meetmetega. Nõukogu järeldused, mis käsitlevad soolise palgalõhe kaotamise peamisi põhimõtteid ja meetmeid Päevakorrapunkti eesmärk: järelduste vastuvõtmine Nõukogu järeldused keskenduvad soolise ebavõrdsuse vähendamisele tööturul ning rõhutavad töö- ja eraelu tasakaalu olulisust. Järeldused rõhutavad, et soolise võrdõiguslikkuse poliitika on targa, jätkusuutliku ning kaasava majanduskasvu edendajaks ning jõukuse, konkurentsivõimelisuse, tööhõive, kaasatuse ja sotsiaalse sidususe eeltingimuseks. Järeldustes tehakse liikmesriikidele ja komisjonile mitmeid ettepanekuid soolise palgalõhe vähendamiseks. Muu hulgas kutsutakse liikmesriike üles tõhusamalt rakendama võrdse töö eest võrdse tasu põhimõtet, võttes seejuures arvesse riiklike olusid ning austades sotsiaalpartnerite rolli ja autonoomsust. Järeldused kutsuvad ka üles liikmesriike ja komisjoni lähenema soolise palgalõhe kaotamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele integreeritud viisil, tugevdades tööhõive strateegiate ja teiste majanduslike ning sotsiaalsete poliitikate koostoimet, sh noori, haridust, maksustamist, perehüvitisi, sotsiaalkaitset ja tervishoidu puudutavate poliitikate koostoimet. Samuti rõhutatakse tööturu horisontaalse ja vertikaalse soolise segregatsiooni vähendamise olulisust, märgitakse ära hariduse olulisus palgalõhe ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamisel ning julgustatakse liikmesriike võtma meetmeid soostereotüüpidevaba hariduse võimaldamiseks. Eesti seisukoha kujundamisel on lähtutud „Heaolu arengukavast 2016-2023“ ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019 dokumendist. Eesti seisukoht Toetame nõukogu järelduste vastuvõtmist. Eesti seisukohalt peame tööturul soolise ebavõrdsuse vähendamist oluliseks. Nõustume, et soolise palgalõhe vähendamine nõuab integreeritud lähenemist, mille juures tuleb muu hulgas tähelepanu pöörata hoolduskoormuse võrdsemale jaotusele, tööturu horisontaalsele ja vertikaalsele segregatsioonile ning soostereotüüpide mõju vähendamisele. Nõukogu järeldused muutuva töömaailma mõjust töötajate töötervishoiule ja –ohutusele Päevakorrapunkti eesmärk: järelduste vastuvõtmine Järeldustes kutsutakse üles liikmesriike tagama, et kõikidel töötajatel, olenemata töö olemusest, ettevõtte suurusest, töölepingu kestvusest, oleks tagatud inimväärsed töötingimused ning töötervishoid ja tööohutus. Peetakse oluliseks uute järelevalve ning hindamismeetmete arendamist, et ka uute töövormide puhul töötajate töötingimused vastaksid nõuetele. Järeldustes leitakse, et liikmesriigid peaksid omavahel jagama uute töövormide puhul tekkivate kutsealaste riskide ning võimaluste kogemusi. Tuuakse välja sotsiaalpartnerite kaasamise olulisus muutuva töömaailma aruteludes. Eesti seisukoha kujundamisel on lähtutud „Heaolu arengukavast 2016-2023“ja Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019 dokumendist . Eesti seisukoht Eesti toetab Nõukogu järelduste muutuva töömaailma mõjust töötajate töötervishoiule ja –ohutusele kinnitamist. Eesti peab töötervishoiu ja tööohutuse edendamist uutes töövormides väga oluliseks. Euroopa Semester 2019 Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: poliitiline arutelu Euroopa Semester on osa EL majandus- ja fiskaalpoliitika juhtimise raamistikust. 27. veebruaril 2019 avaldas Euroopa Komisjon järjekordsed riigiraportid. Eesti puhul märgib komisjon selles ära majanduse hea seisu ja kõrge tööhõive. Samas tuuakse taas välja madal tööjõu tootlikkus ja suured piirkondlikud erinevused, mis toovad kaasa avalike teenuste ebaühtlase kvaliteedi. Komisjon soovib poolaasta protsessi siduda mitmeaastase finantsraamistikuga. Mistõttu on komisjon käesoleval aastal esmakordselt avaldanud riigiraporti lisana ka investeeringute suunised, mis kirjeldavad valdkondi, mida uue perioodi struktuurivahenditest rahastada saab. Eesti kohta tuuakse nn investeeringute lisas välja, et edendada tuleb tööhõivet ja naiste osalemist tööturul, sh tagades lapsehoiuteenuse kättesaadavuse; arendada tervislikku ja kohandatud töökeskkonda, mis tegeleks terviseriskidega ning toetaks tervena vananemist; parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti, tõhusust ja asjakohasust, et toetada põhipädevuste (sh digitaalsete oskuste) omandamist ja elukestvat ning paindlikku täiend- ja ümberõpet; parandada juurdepääsu tervishoiu ja pikaajalise hoolduse teenustele ja tegeleda vaesusega. Tavapärase ajakava kohaselt oleks riigipõhised soovitused avaldatud 27. mail, kuid Euroopa Parlamendi valimiste tõttu on see erandina lükkunud 5. juunile. Edasised arutelud jagatakse seetõttu kaheks. 13. juunil leiab aset üldine poliitiline arutelu riigipõhiste soovituste üle nii EPSCO-l kui ECOFIN- is , mille tulemusena valmivad nõukogu sõnumid juunis toimuvale ülemkogule. Detailsem soovituste arutelu ning kinnitamine toimub seekord erakorralistel EPSCO ja ECOFIN-i kohtumistel vastavalt 8. ja 9. juulil. + Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 08.11.2018. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 7.12.2018. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raamistiku ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ühissät ete kohta perioodil 2021-2027. Eesti seisukoht Eesti peab oluliseks struktuurivahendite senisest tugevamat sidumist struktuursete reformidega ning riigi ja komisjoni dialoogis kujunevate riigipõhiste soovitustega. Toetame kavandatud Euroopa Semestri arutelude ajakava ning struktuuri. Võrdse kohtlemise direktiivi eelnõu Päevakorrapunkti eesmärk: eduaruande kinnitamine Komisjon avaldas direktiivi eelnõu 2008. aasta juulis. Eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades, keelates diskrimineerimise tervishoius, sotsiaalkindlustuses, sotsiaalabi ja sotsiaaleluaseme taotlemisel, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel. Rumeenia eesistumise ajal arutati seotuse tõttu diskrimineerimise sätete lisamist ning arutleti sätte üle, mille kohaselt puude ja vanuse alusel erinev kohtlemine finantsteenuste saamisel ei ole diskrimineeriv. Eesti seisukohad eelnõu kohta on kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 21. augustil 2008 ja täiendatud 21. juulil 2011. Eesti seisukoht Toetame eduaruande kinnitamist. Tähtsustame võrdse kohtlemise põhimõtte läbivat arvestamist kõigis Euroopa Liidu poliitikavaldkondades. Toetamaks ühesuguse diskrimineerimisvastase kaitse tagamist kõikidele kaitstavatele rühmadele, peame oluliseks jätkata võrdse kohtlemise direktiivi eelnõuga edasi töötamist . Euroopa Tööjõuamet i asukohariigi valimine EPSCO istungi kõrval leiab aset ka loodava Euroopa Tööjõuameti asukoha valimine. Agentuuri asukohaks kandideerivad neli riiki: Bulgaaria (Sofia), Küpros (Nikosia), Läti ( Riia) ja Slovakkia (Bratislava) . Kõik kandidaadid on palunud ka Eesti riigi toetust. Agentuuri asukohas lepivad kokku liikmesriikide valitsuste esindajad vastavalt varasemalt kinnitatud valikukriteeriumidele ning -protseduurile. Tulevane asukohariik peab vastama järgmisele viiele kriteeriumile: 1) geograafiline tasakaal, mille kohaselt asutatavad bürood või agentuurid peaksid asuma liikmesriikides, mis on ELiga ühinenud 2004 või pärast seda ning eelistada tuleks liikmesriike, kus ei asu EL bürood ega agentuuri; 2) tehniline valmisolek agentuuri tegutsemiseks (sobivate kontorite, IT-võimekuse jmt olemasolu); 3) asukoha ligipääsetavus; 4) agentuuri personali laste haridusvõimalused; 5) agentuuri personali pereliikmete juurdepääs sotsiaalkaitsele ja/või tööturule. ELA asukoha hääletamine on salajane. Igal riigil on üks hääl. Liisku ei heideta. Võitjaks osutub kandidaat, kes saavutab (esimeses ringis) lihthäälteenamuse loetud häältest. Kui esimese korraga võitjat valida ei õnnestu, valitakse nii kaua, kui sõelale jääb kaks kandidaati, kelle vahel tehakse lõplik valik. Igasse järgmisesse valimise ringi lähevad kaks või enam kandidaati, kes on saanud suurima häältearvu. TERVISEMINISTRITE KOHTUMINE Nõukogu järeldused antimikroobikumiresistentsuse (AMR) vastase võitluse teemal Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: vastuvõtmine J äreldustes juhitakse tähelepanu AMR-ga seotud põhiprobleemidele ja kutsutakse üles tõhustama AMR vastase võitluse meetmeid. AMR on mikroorganismide võime muutuda resistentseks antimikroobikumi , eriti antibiootikumi suhtes. AMR on loodusliku valiku ja geneetilise mutatsiooni tulemus. Sellel on otsene mõju inimeste ja loomade tervisele, mis tekitab suurt majanduslikku kahju läbi suurenevate ravikulude ja haigusest tingitud produktiivsuse kao. EL -i s põhjustab AMR aastas umbes 33 000 inimese surma ja arvestuslikult 1.5 miljardit eurot aastas tervisehoiukulusid ja produktiivsuse kadu. Inimmeditsiinis tekitavad peamiselt muret haiglates levivad resistentsed nakkused, mida on võimalik vältida õigete infektsiooniennetus ja -kontrollimeetmetega. P õletavaks probleemiks on efektiivsete antimikroobsete ravimite kättesaadavus ja uute väljatöötamine, sest tööstuse huvi selle teema vastu on väga madal. Järeldused kutsuvad üles leidma uusi majandusmudeleid, mis motiveeriks ravimitootjaid välja töötama uusi antimikroobikume ja mis samas edendaks ka mõistlikku kasutamist, efektiivsust ja taskukohasust. Teema on väga oluline enamikule EL liikmesriikidest, sh eestkõnelejatele Taanile, Rootsile, Hollandile, Ühendkuningriigile ja Saksamaale, kes on aktiivsed ka rahvusvahelis e tasandil . Ka m itmed eelmised eesistujad on antud teemat käsitlenud. Viimati võeti samal teemal järeldused vastu Hollandi eesistumisel 2016. aastal. 2019.a jaanuaris vastu võetud mahukas veterinaarravimeid reguleeriv EL määrus on oluline samm AMR leviku tõkestamisel, nt keelatakse uue määrusega antimikroobikumide ennetav kasutamine kasvukiirendamiseks loomadel ja lisatakse mitmeid kohustusi AMR leviku kontrolli tõhustamiseks. Eesti seisukoht on kooskõlas Eesti Euroopa Liidu poliitikaga 2015-2019 ja rahvastiku tervise arengukavaga 2009-2020. Eesti seisukoht Eesti toetab järelduste vastuvõtmist. Eesti jaoks on oluline, et ELs rakendatakse ühtset lähenemist antimikroobikumide müügi ja kasutamise piiramisel, eriti mis puudutab käsimüüki ja piiriüleseid oste. Samal ajal on tähtis, et efektiivsete antimikroobsete ravimite (nii inim - kui veterinaarravimid) kättesaadavus oleks tagatud võrdselt üle EL ja sealjuures arvestataks väikeriikide eripäraga. Investeeringute hõlbustamine tervisesüsteemide muutumiseks ja parandamiseks Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: arvamuste vahetus Eesistuja taustadokumendis tuuakse välja, et kuigi tervishoiupoliitika peab eelkõige vastama riiklikele eesmärkidele, on vaja arvestada selle rakendamise muutunud keskkonda, sh ÜRO kestliku arengu eesmärke, WHO mittenakkuslike haiguste vallas seatud sihte, Euroopa sotsiaalõiguste samba ning Euroopa poolaasta konteksti. Piisavad ja järjepidevad investeeringud on eduka tervishoiupoliitika alus. Riigieelarve rahastust on riikidel olnud võimalik kombineerida või täiendada EL vahenditega, kasutades näiteks EL terviseprogrammi, Horisont 2020 ja ühtekuuluvuspoliitika fondide, peamiselt Euroopa Regionaalarengu ja Euroopa Sotsiaalfondi võimalusi. Uuel eelarveperioodil (2021-2027) näeb komisjon ette veelgi tihedamat koostööd Euroopa Horisondi ja uue ESF+ tervise suuna (praegune EL terviseprogramm) juhtimisel, püüdes saavutada sünergiat teadusrahastu ja tervisevaldkonna koostööprioriteetide vahel. Ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamise suunisena on uuel eelarveperioodil struktuurifondide kasutamise eeltingimuseks ka Euroopa poolaasta raames antavad riigipõhised soovitused. Muude terviseinvesteeringuteks kasutatavate EL rahastusinstrumentidena on eesistuja ära märkinud EL ühise põllumajanduspoliitika, InvestEU , Euroopa ühendamise rahastu ja uuel perioodil loodava digitaalse Euroopa programmi. Eesistuja soovib ministritega arutada, kuidas riikide varasemale kogemusele tuginedes saaks optimeerida erinevate rahastamisinstrumentide kasutamist (sh ühtekuuluvusfondide toetust) ja viia neid paremini kokku tervisesektori investeerimisvajadustega. Samuti, kuidas saavutada sünergiaid erinevate EL toetusmeetmete vahel. Eesti on Euroopa Regionaalarengu ja Sotsiaalfondi (struktuurifondide) raha kasutanud oluliste tervishoiu reformide läbiviimise ks viimase kolme eelarveperioodi jooksul. Struktuurifondide toel oleme suutnud teha kvalitatiivse hüppe nii teenuste korralduses kui ka kvaliteedis. Toetatavate meetmete ring on järk-järgult laienenud ja mahukate infrastruktuuri investeeringute kõrval on üha enam rahastatud ka pehmemaid tegevusi , nagu toetused rahvatervise meetmetele, tervishoiutöötajate koolitusele, e-tervisele, tervisetehnoloogiatega seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Struktuurifondid on ideaalne võimalus toetada innovatsiooni tervisevaldkonnas. Eesti lähtub Vabariigi Valitsuse 08.11.2018. a ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 7.12.2018. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika raamistiku ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi, Varjupaiga ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi ühissätete kohta perioodil 2021-2027. Eesti seisukoht Järgmisel EL eela rveperioodil sooviksime tervise valdkonnas näha rohkem võimalusi innovatsiooni ellurakendamise rahastamiseks, nt personaalmeditsiini juurutamine tervishoiu igapäevasesse praktikasse ning erinevate andmeanalüütika ja digitaliseerimise võimaluste arendamine e-lahenduste näol. Selleks, et suurendada struktuurivahendite mõju riikide tervisesüsteemide arendamisel, peaks komisjoni antavate suuniste väljatöötamine toimuma võimalikult tihedas dialoogis riikidega ja arvestama riiklikke reformikavasid. EL terviseprogrammi (uuel eelarveperioo dil ESF+ määruse tervise suund) ja Euroopa Horisondi raames rahastatavatel tegevustel on väga oluline roll liikmesriikide tervisepoliitikate elluviimise toetamisel. Seetõttu peame oluliseks, et riikidel oleks ka otsustav roll ja võimalus kaasa rääkida prioriteetide seadmisel. Tervitame komisjoni püüdlusi suurendada sünergiat Euroopa Horisondi tervise klastri ja ESF+ programmi tervise suuna tegevuste vahel, samuti soovi saavutada pikaajalisemat vaadet. EL määruse eelnõu tervisetehnoloogia hindamise kohta Päevakorrapunkti käsitlemise eesmärk: teave eesistujalt hetkeseisu kohta (eduaruanne) Komisjoni 31.01.2018 esitatud määruse eelnõu eesmärk on luua püsiv raamistik liikmesriikide tervisetehnoloogia hindamise ( Health Technology Assessment - HTA) alasele koostööle. Tervisetehnoloogia hindamine on tõenduspõhine protsess, mille abil hinnatakse uute või olemasolevate tehnoloogiate (ravimid, meditsiiniseadmed ja -protseduurid, sh haiguste ennetuse, diagnostika ja ravi vahendid) suhtelist tõhusust ja lisaväärtust võrreldes muude uute või olemasolevate tehnoloogiatega. Seni on komisjon toetanud liikmesriikide vabatahtlikku koostööd HTA võrgustiku ja ühistegevuste rahastamise kaudu. Kõige olulisem mõju liikmesriikidele on eelnõus kavandatud kliinilistel ühishindamistel . Dubleerimise vältimiseks pannakse liikmesriikidele kohustus tugineda ühishindamise aruannetele ja ei ole lubatud sama tehnoloogia hindamist uuesti läbi viia. Enamus liikmesriike toetavad koostööle õigusliku raamistiku loomist, kuid selgelt on välja kujunenud eelnõu suhtes negatiivselt meelestatud riikide grupp (DE, FR, BG, ES, PL, CZ). Nende riikide arvates sekkub eelnõu liigselt liikmesriikide pädevusse ega võta arvesse tervisesüsteemide eripärasid ning nad sooviksid täielikult vabatahtliku süsteemi säilimist. Rumeenia eesistumise ajal on töötatud intensiivselt eelnõu tehnilisematel teemadel (ühiste teaduskonsultatsioonide andmine tehnoloogia arendajatele, hindamistes osalevate ekspertide huvide konflikti vältimine, EL rahastamine, sidusrühmade kaasamine, IT platvorm). Soome järgmise eesistujariigina on lubanud jätkata arutelusid eesmärgiga leida nõukogus kokkulepe. Eesti toetab põhimõtteliselt komisjoni esitatud eelnõu, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.04.2018 kinnitatud seisukohtadega. Eesti soovib samas, et liikmesriigil oleks riigisiseste otsuste tegemise alusena võimalik kliinilise ühishindamise aruannete kasutamisel arvesse võtta ka riigi kontekstist lähtuvaid aspekte, mis ei kajastu kliinilise ühishindamise aruandes. Oleme üldiselt rahul Rumeenia eesistumise ajal saavutatud edusammudega. Kuna peamised vaidluskohad on veel lahendamata, siis soovime, et Soome oma eesistumise ajal eelnõu aruteludega jõudsalt jätkaks.