dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2018. aasta kohta

Sotsiaalministeerium · 4. juuni 2019
Viit
1.1-8/1503-1
Registreeritud
4. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium, Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, Viljandi Haigla SA, Jõgeva Haigla SA, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA, Eesti Puuetega Inimeste Fond SA, Koeru Hooldekeskus SA
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.1-81503-1 04.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc5235 KB

Sisu (failidest)

2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla eelarvestamisele ning hea koostöö selle arendamisel jätkub Haigekassaga ka järgmistel aastatel. Arvestades Hiiumaa Haigla asukohta ning saareelanike arvu vähesust, on taoline rahastuslahendus ainuõige. Kõikides tütarhaiglates alustai tervisekeskuste rajamisega ees- Tegevusaruanne märgiga parandada eriarsiabi ja üldarsiabi koostööd. Regionaalhaigla grupi tegutsemine on kindlasi näidanud, et meie ühine eesmärk on Läänemaal, Raplamaal ja Hiiumaal tagada patsiendile kodulähedane eriarsiabi ning aidata vastutustundlikult kaasa ravikvaliteedi arengule. Loodan, et seda on märganud ka kogukonnad ning kohalikud võimukandjad ning oleme viimaste aastatega selgelt näidanud, et üldhaiglate kadumise jutud piirkondlike haiglatega võrgustumise tulemusena on jäänud hirmujutudeks. 2018. aastal tegutsesime akiivselt akrediteerimisprotsessidega, et anda kindlus patsienidele, nende lähedastele kui ka haiglale endale, et oleme oma tegevuses professionaalsed ning tun- nustatud rahvusvahelisel tasandil. Regionaalhaiglast sai esimene Euroopa Onkoteraapia Ühingu ESMO poolt akrediteeritud onkoloogia ja palliaiivravi integreeritud keskus Bali regioonis. See tunnustus kinnitab, et Regionaalhaigla on viinud onkoteraapia ja palliaiivravi Eesis uuele tase- mele. Alustasime koostööd JCI-ga (Joint Commission Internaional) tagamaks tulevikus Regio- naalhaigla kui organisatsiooni tervikliku akrediteerimise. Kvaliteedijuhimissüsteemi arendamise projekis soovime tähelepanu pöörata juhimisele, töökeskkonnaohutusele, vastutustundlikku- sele, kollegiaalsusele, kommunikatsioonile, elukestvale õppele, arendamisele ja läbipaistvusele. Juhimiskultuuri arendamine on olnud meile väga oluline. Alustasime 2018. aastal koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga juhimisalase koolitusprogrammiga. Juhimine ei ole meie jaoks ru- iin, see on igapäevane väljakutse, julgete ideede algatamine, meeskonna võimestamine ja lai suhtlusvõrgusik. Oleme teerajajad Eesi tervishoius ja seega ootused meie juhidele nii meie endi meeskondade kui ka avalikkuse silmis on suured. Juhimiskultuuri oluliseks osaks on ka avatus ja läbipaistvus. Tegime jõupingutusi, et selgitada Regionaalhaigla juhidele ja kõikidele töötajatele huvide konliki olemust – kuidas seda ära tunda ja kuidas riske maandada. Meile on oluline Regionaalhaigla ja meie iga töötaja maine ning seepärast on oluliseks huvide konliki välimise teema teadvustamine. Moodustasime eeikakomitee, kelle eesmärgis on aidata kaasa eeiliste väärtuste igakülgsele järgimisele Regionaalhaigla tegevuses, sh juhimises, ravi- ja õppetöös esile kerkinud eeiliste probleemide ennetamine ja lahendamine. Töötame selle heaks, et parandada nii ravi- kui ka tööingimusi. Jätkame uue Y-korpu- se (kuhu koonduvad meie onkoloogia- ja hematoloogiakliinik ja patoloogiakeskus) ja psühhiaatriakliiniku uue hoone ehitusprotsessidega. Meie jaoks on need projekid ena- mat kui betoon – soovime anda uute hoonetega ka uut mõõdet meie ravikvaliteedis ja patsiendikesksuses, sest me hoolime oma patsienidest ja oma töötajatest. Koostöös erinevate organisatsioonidega alustasime 2018. aastal patsienide raviteekondade uuendamise projekidega – vähipatsiendi, insuldiravipatsiendi ja EMO patsiendi raviteekon- Ärinimi: SA Põhja-Eesti Juhatuse esimehe pöördumine na kasutajakeskne disainimine. Mõistame, et e-lahendused tervishoius on võtmesõnaks. Muuhulgas oleme tõhustanud oma võimekust seista vastu küberrünnetele, alustasime Regionaalhaigla Regionaalhaigla annab esmakordselt välja Global Reporing Iniiaive aruandlusstandardist oma intensiivravi paberivabaks muutmisega ning koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga uue lähtuva tegevusaruande, mis annab lugejale oluliselt rohkem infot meie tegevuste ja plaanide vereinfosüsteemi arendamisega kõikidele Eesi haiglatele. Registrikood: 90006399 kohta. Tahame olla oma tegevuses läbipaistev ja avatud – loodame, et see tegevusaruanne seda lugejale ka pakub. Ka 2019. aastal on fookuses meil kindlasi ravikvaliteet, paremad töö- ja raviingimused ning patsiendi raviteekondade parendamised nii Regionaalhaiglas kui ka meie tütarhaiglates. Juriidiline aadress: Regionaalhaigla on oma missiooniks võtnud investeerida inimeste tervisesse. Meie sihiks Grupivaates on olulisel kohal esmatasandi tervisekeskuste rajamine. Oleme võtnud ees- J. Sütiste tee 19, 13419 on iga oma tegevusega luua väärtust, anda oma panus patsienide elukvaliteedi säilimisse märgiks olla riigile partneriks masskannatanutega situatsioonide lahendamisel ning saada Tallinn, Eesti Vabariik ja kasvu nii ravitöö ja ennetustegevuse kaudu kui ka koolitaja ning tervishoiupoliiika kujun- valmis Regionaalhaigla 10-aastase strateegiaga. dajana. Me tahame olla usaldusväärne partner nii igale meie poole pöördunud patsiendile Telefon: +372 617 1300 kui ka riigile ja koostööpartneritele. E-post: Aastast aastasse pöörame üha enam tähelepanu ravikvaliteedi indikaatorite rakendamisele Oli edukas aasta. Tänan kõiki, kes sellesse oma panuse andsid. [email protected] ja nende seirele. Patsienide rahulolu on kõrge ning see näitab, et meie meeskond teeb Koduleht: oma tööd suure pühendumusega. Kõrgema ravietapi haiglana on meie fookuses just kõige Investeerime inimeste tervisesse. www.regionaalhaigla.ee keerukamad ravijuhud. Peame tegema selleks koostööd mite ainult teiste piirkondlike haiglatega Eesis, vaid ka välisriikides. Koostöö Helsingi Ülikooli Haiglaga südamesiirdamiste Audiitor: osas on kindlasi väga heaks näiteks. See konkurents ja samas ka eeskuju, mis paneb meid Ernst & Young Baltic AS veelgi arenema, peitub justnimelt rahvusvahelisel tasandil, olgu selleks Helsingi Ülikooli Haigla või Karolinska Ülikoolihaigla. 2018. aastal rakendasime eeskujulikult Haigekassa ravirahastust kõikides ravitüüpides ja seda ka kõikides meie tütarhaiglates. Hiiumaa Haiglas läksime üle global-budget meetodil Agris Peedu 2 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 3 Sisukord 2018. aasta olulisemad sündmused TEGEVUSARUANNE ............................................................................................... 2 2018. aasta olulisemad sündmused Juhatuse esimehe pöördumine .....................................................................2 2018. aasta olulisemad sündmused ..............................................................5 Regionaalhaigla grupi olulisemad arvud 2018.............................................. 7 Regionaalhaigla grupi tutvustus ...................................................................8 Grupi juhimine ........................................................................................... 10 Jaanuar ƒ Põhja-Eesi Regionaalhaigla, Eesi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse, Arengukava ja strateegiliste eesmärkide täitmine .....................................14 Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös viiakse läbi Eesi esimene Advanced Majandustegevuse juhimine......................................................................21 Surgical Skills for Exposure in Trauma (ASSET) kursus kirurgiliste eri- Raviteenuste juhimine ...............................................................................24 alade spetsialisidele. ƒ Regionaalhaigla kardiokirurg dr Günter Taal siirdab koostöös Helsingi Töötajad .......................................................................................................32 Ülikooli Keskhaiglaga Eesi naisele uue südame. Panus ühiskonda .......................................................................................... 38 ƒ Nõukogu kinnitab SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla juhatuse liikmeks Keskkonnamõju ........................................................................................... 41 Terje Peetso. Aruande periood, käsitletavate teemade ja üksuste kokkuvõte ................45 Veebruar 2018. AASTA KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE .........49 ƒ Eesi Vabariigi president annab neljale Regionaalhaigla töötajale Konsolideeritud bilanss........................................................................... 50 teenetemärgid nende pühendumuse eest. Tunnustuse võtsid vastu Regionaalhaigla kirurgiakliiniku juhataja dr Leonhard Kukk, kardioki- Konsolideeritud tulemiaruanne .............................................................. 51 Kardiokirurg dr Günter Taal rurgia osakonna juhataja südamekirurg dr Ants Paapstel, radioloog- Konsolideeritud rahavoogude aruanne ................................................... 52 vanemarst dr Kalle Põder ja doonorluse edendaja Ülo Lomp. ƒ Põhja-Eesi Regionaalhaigla verekeskus tunnustab doonorite tänu- Konsolideeritud netovara aruanne.......................................................... 53 üritusega tublisid pealinna ja Harjumaa doonoreid. Tänu doonorite Raamatupidamise aastaaruande lisad..................................................... 54 vereloovutustele kani 2018. aastal Eesis verekomponente üle kokku Lisa 1 Kasutatud arvestuspõhimõted ...................................................54 14 495 patsiendile. Lisa 2 Grupi tütaretevõted ..................................................................59 Lisa 3 Raha ............................................................................................ 60 Märts ƒ Algab projeki paberivaba intensiivravi esimene etapp. Kogu projeki Lisa 4 Nõuded ja etemaksed ................................................................60 eesmärk on juurutada uus paberivaba intensiivravi korraldus loomaks Lisa 5 Nõuded ostjate vastu ..................................................................60 paremad eeldused intensiivravikvaliteedi analüüsimiseks ja efekiiv- Lisa 6 Maksude etemaksed ja maksuvõlad ..........................................61 semaks muutmiseks. ƒ XIII interdistsiplinaarne koostööseminar „Eesnääre“. Lisa 7 Varud ........................................................................................... 61 Lisa 8 Materiaalne põhivara .................................................................62 Aprill Lisa 9 Immateriaalne põhivara..............................................................63 Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso ƒ Hiiumaa Haiglas rakendai uudne rahastamisviis ehk eelarvepõhine Lisa 10 Kasutusrent ............................................................................... 64 rahastamismudel, mille eesmärgiks on tagada vähese elanikkonnaga Lisa 11 Võlakohusised .......................................................................... 64 ja raske ligipääsuga piirkonna haigla jätkusuutlikkus ning jätkata ini- mestele eriarsiabi pakkumist nende kodukohas. Lisa 12 Võlad ja etemaksed ..................................................................66 ƒ XII Erakorralise Meditsiini Kevadkonverents. Lisa 13 Võlad tarnijatele ........................................................................66 Lisa 14 Võlad töövõtjatele .....................................................................66 Mai Lisa 15 Eraldised .................................................................................... 66 ƒ Regionaalhaigla andis välja seitse Noore Arsi Sipendiumit ja Eesi Arsi ariklipreemia. Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ........................67 ƒ Dr Andres Idla ja dr Priit Põder viisid esmakordselt Balimaades läbi Lisa 17 Tulud etevõtlusest ....................................................................67 neeruartereid haarava fenestreeritud stentproteseerimise kõhuaordi Lisa 18 Tegevuskulud ............................................................................. 68 aneurüsmi ravimiseks. Lisa 19 Tööjõukulud ............................................................................... 68 Lisa 20 Muud kulud ............................................................................... 69 Juuni Eesi Vabariigi president annab teenetemärgid ƒ Psühhiaatriakliiniku XI Kevadkonverents „Alzheimeri tõve diagnosika Lisa 21 Finantstulu ja -kulud..................................................................69 ja ravi”. Lisa 22 Seotud osapooled ......................................................................69 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................70 Lisa 24 Emaetevõte konsolideerimata majandusaasta aruanded ......71 AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS ............................................................................... 74 4 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 5 Regionaalhaigla grupi olulised arvud 2018: Juuli ƒ Euroopa naistearsid alustasid Regionaalhaigla juurest jalgratastel tee- konda Viini, et tõsta üldsuse teadlikkust naisi ohustavatest vähkidest. ƒ Regionaalhaigla tähistas 17. sünnipäeva, mille raames toimus ka Regionaalhaigla staažikate töötajate pidulik tänuüritus. ERAKORRALISE August AMBULATOORSETE MEDITSIINI OSAKONDA ƒ Regionaalhaigla staažikate töötajate pidulik tänuüritus 3.–5. augusil osales Regionaalhaigla palliaiivravi keskuse meeskond RAVIVOODEID VASTUVõTTUDE ARV PööRDUJAID 1 264 476 471 98 046 esimesel Bali Palliaiivravi Kongressil Läis etekannetega Eesi palliaiiv- ravi, valuravi, sotsiaaltöö ning hapnikravi hetkeseisust. September ƒ 7. septembril toimus Regionaalhaiglas õppepäev „Innovaion in En- doscopy and EUS Therapy“, mida viis läbi maailmakuulus endoskoopia professor Marc Giovannini. ƒ Tartu Ülikool, SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Klii- nikum allkirjastasid kolmepoolse koostöölepingu, mille eesmärgiks on ühiste kliiniliste teadusuuringute läbiviimine, rahvusvahelistes teadus- koostöö võrgusikes osalemine ja koostöö tulemusena uute ravi- ja diagnosikavõimaluste ning eriarsiabi teaduspõhine arendamine. hAIGLARAVIL KIRURGILISI KiiRabi­ PATSIENTE PROTSEDUURE VISIITIDE ARV Palliaiivravi keskuse meeskond 38 983 85 528 29 209 Oktoober ƒ Oktoobris sai Regionaalhaiglast esimene Euroopa Onkoteraapia Ühin- gu ESMO poolt akrediteeritud vähiravikeskus Balikumis. Akreditee- ring kinnitab, et Regionaalhaigla on viinud onkoteraapia ja palliaiivravi Eesis uuele tasemele. ƒ Regionaalhaigla nõukogu nõukogu nimetas haigla juhatuse liikmeks- ülemarsiks professor dr Peep Talvingu. November ƒ Põhja-Eesi Regionaalhaigla III Õendusjuhimiskonverents „Sisemine juht: õppida selleks, et õpetada“. ƒ Psühhiaatriakliiniku XI sügiskonverents „Kuhjuvale kurvameelsusele lahendusi otsimas“. INVESTEERINGUD: hOONETESSE, Meditsiini­ info­ Detsember RAJATISTESSE TEhNOLOOGIASSE TEhNOLOOGIASSE 5,3 8,5 1,3 ƒ ESMO tseremoonia Münchenis Haiglaapteegi kvaliteedisüsteem läbis edukalt mitmed seriitseerimis- audiid, mille tulemusena väljastai apteegile detsembri viimastel päevadel kvaliteedijuhimise standardi ISO9001:2015 seriikaat. ƒ Regionaalhaigla ravitöö direktorina alustab tööd dr Helis Pokker. Ravitöö direktori ülesandeks on ravitegevuse grupiülene arendus. MILJONIT EUROT MILJONIT EUROT MILJONIT EUROT OSUTATUD TERVIShOIUTEENUSTE PATSIENTIDE RAhALINE MAhT TööTAJAID KIITUSEID Regionaalhaigla ülemarst professor dr Peep Talving 203 MILJONIT EUROT 4 817 NEIST 4274 564 REGIONAALhAIGLAS 6 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 7 Regionaalhaigla ajalugu ajateljel Regionaalhaigla grupp 1889 Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsi Raviasutus (täna Psühhiaatriakliinik). 1926 Vabariiklik Tuberkuloositõrje Dispanser, hilisem Kivimäe Haigla, mis lõpetas tegevuse 2001. aastal (täna Sisehaiguste kliinik Pulmonoloogia keskus Tuberkuloosiosakond ja Tuberkuloosipolikliinik). SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla) on Eesi juhiv tervishoiuasutus Närvi- ja Vaimuhaiguste 16. mai Vereteenistuse algus ja tervishoiusektori innovatsiooni eestvedaja. Haigla “Seewald” (täna Psühhiaatriakliinik). 1911 1941 Eestis. Dr Herman Paul Rossmanni eestvedamisel loodi Vabariiklik Regionaalhaigla toimib eraõigusliku juriidilise isikuna, mis oma tegevuses juhindub põhi- Vereülekande Jaam, mis on Põhja- kirjast ning Eesi Vabariigis kehivatest õigusakidest. Regionaalhaigla on riigi asutatud Eesti Regionaalhaigla verekeskuse sihtasutus, mille asutajarolli täidab Eesi Vabariigi Sotsiaalministeerium. eelkäija. Regionaalhaigla pakub sarnaselt Euroopa ülikoolihaiglatega raviteenust kõigil arstlikel eriala- Tallinna Vaimuhaiguste Haigla ja Ravikoloonia Tallinna Vaimuhaiguste Haigla del, v.a pediaatria ja sünnitusabi. Lisaks on Regionaalhaigla Eesi suurim vähiravi-, trauma-, (täna Psühhiaatriakliinik). 1945 1945 (täna Psühhiaatriakliinik). südame- ja psühhiaatriakeskus. REGIONAALhAIGLA Tallinna Vabariiklik Psühhoneuroloogiline Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arsiabi kõikidele ravikindlustatud isi- VISIOON kutele ja patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra lihtsama keerukusega arsiabi Haigla (täna Psühhiaatriakliinik). 1948 on olla tunnustatud patsienidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eesist. Välimatut ja uuendusmeelne abi osutatakse kõikidele abivajajatele. Tallinna Vabariiklik meditsiinikeskus, Regionaalhaigla on piirkondlik haigla, mille koosseisus on seitse kliinikut koos 32 eriala- 1952 Psühhoneuroloogiahaigla (täna Psühhiaatriakliinik). teerajaja eesi keskusega. tervishoius. Regionaalhaigla konsolideerimisgruppi (edaspidi Regionaalhaigla grupp) kuuluvad lisaks SA Vabariikliku Onkoloogiadispanseri loomine Läänemaa Haigla (edaspidi Läänemaa Haigla), SA Hiiumaa Haigla (edaspidi Hiiumaa Haigla) ja SA Raplamaa Haigla (edaspidi Raplamaa Haigla), mis on üldhaiglad ja teenindavad peamiselt (täna Onkoloogia- ja hematoloogiakliinik). 1966 REGIONAALhAIGLA vastavate maakondade patsiente. MISSIOON 2017. aastal sõlmii partnerluse raamlepingud Rakvere Haiglaga ja 2018. aastal Järvamaa alustati Tallinna Kiirabihaigla ehitust Investeerime inimeste Haiglaga, lisaks on varasemalt sõlmitud koostöölepingud Pärnu Haiglaga keemiaravi (2014. 1972 Mustamäele, haigla oli üks 1980. aasta Moskva olümpiamängude tervisesse. aastal) ja hematoloogia (2017. aastal) erialadel. Tallinna purjeregati eel ehitatud paljudest objektidest. 31. detsember hospitaliseeriti esimesed viis haiget, TALLINN neist esimesena saabus palatisse vererõhuhaigusega hiidlane Endel (snd 1932, elas sel ajal Tallinnas, täpsema 1979 diagnoosiga Morbus hypertonicus II A). Just tema kohta SAUE JüRI RAKVERE täideti Mustamäel haiguslugu nr 000001. Paranenud PALDISKI KEILA SAKU Endel lahkus haiglast kuu hiljem, 30. jaanuaril 1980. KOSE Esimese haige saabumist loetakse Tallinna Kiirabihaigla VORMSI KOhILA RAPLA (Mustamäe haigla) sünnipäevaks. hIIUMAA Tallinna Psühhiaatriahaigla hAAPSALU MÄRJAMAA PAIDE Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tütarhaiglad 1991 (täna Psühhiaatriakliinik). Koostöölepinguga haiglad Kiirabipunktid ja 25. juulil moodustati Vabariigi Valitsuse SAAREMAA PÄRNU -brigaadid otsusega SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Tallinna Kiirabihaigla (Mustamäe haigla), 2001 Kivimäe haigla, Eesti onkoloogiakeskuse, KIhNU Tallinna psühhiaatriahaigla, Tallinna nahahaiguste haigla, Arstliku perenõuandla ja 1. aprillil lõpetati Keila haigla kui RUhNU Kutsehaiguste kliiniku baasil. 2003 riigiasutuse tegevus ning Keila haigla vara ja tegevus anti üle Regionaalhaiglale. Vastavalt Eesti haiglavõrgu arengukavale koondati aktiivravi Keilast Regionaalhaigla Mustamäe Juunist liitub Põhja-Eesti Verekeskus meditsiinilinnakusse. Regionaalhaiglaga ning jätkab tööd Regionaalhaigla diagnostikakliiniku koosseisus. 2006 Joonis 1. Grupi tegevuspiirkonnad Regionaalhaigla osutab kiirabiteenust Harjumaal, Raplamaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Eesi väikesaartel ning reanimobiilteenust Põhja-Eesis. Lisandusid gruppi Läänemaa ja aastal lisandus Raplamaa haiglad. 2015 2017 Hiiumaa Haigla. 8 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 9 Regionaalhaigla ja tütarhaiglate nõukogud Regionaalhaigla nõukogu liikmed: Raplamaa haigla nõukogu liikmed: 2018. AASTAL Grupi juhtimine Georg Männik (esimees) Agris Peedu (esimees) TOIMUS 10 Marika Priske Margus Jaanson Kaie Koskaru-Nelk Meelis Roosimägi Arvo Mesikepp Jaan Tepp Hanno Mato Tõnis Blank (kuni 22.03.2018) Eetiline ja haigla põhiväärtustest lähtuv toimimine Vladimir Šokman Ülle Laasner (alates 22.03.2018) NõUKOGU Imre Rammul KOOSOLEKUT Eesi tervishoiumaasiku ühe olulise kujundajana on Regionaalhaigla töötajate sõnadel ja hiiumaa haigla nõukogu liikmed (2018. aastal toimus 10 nõukogu koosolekut) tegudel nii üksikpatsiendi kui ühiskonna vaates suur mõju. Seetõtu oodatakse ausat ja Agris Peedu (esimees) väärikat ning Regionaalhaigla põhiväärtustega kooskõlas olevat käitumist igalt töötajalt igas Läänemaa haigla nõukogu liikmed: Agris Koppel olukorras, sõltumata professioonist või juhimistasandist. Meelis Roosimägi (esimees) Leonhard Kukk Andrus Remmelgas Meelis Roosimägi Aivi Karu Reili Rand 2018. aastal uuendas Regionaalhaigla oma põhiväärtuseid, milleks on pühendumine ja Helle Saarsoo professionaalsus, hoolivus ja vastutustundlikkus, avatus ja koostöövalmidus. Urmas Sukles Lisaks Regionaalhaigla põhiväärtustele on töötajate eeilise käitumise olulisteks alusteks: ƒ arsi kutse-eeika; Grupii nõukogu liikmete tööjõukulud (sh. maksukulu) moodustas 2018. aastal 73 tuhat eurot ƒ õe kutse-eeika; (2017: 76), millest Regionaalhaigla nõukogu liikmete tööjõukulud moodustasid 44 tuhat ƒ muude erialade kutse-eeikad; eurot (2017: 49). ƒ Regionaalhaigla huvide konliki ennetamise ja haldamise kord. Regionaalhaigla ja tütarhaiglate juhatused Regionaalhaigla juhatuses toimus 2018. aastal kaks muudatust. 16.04.2018 alustas tööd juhatuse liige Terje Peetso. arsi pühendu- õe 31.08.2018 lõppes senise haigla ülemarsi dr Andrus Remmelgase juhatuse liikme leping mine ja 2018 kutse- kutse- ning 15.10.2018 alustas juhatuse liikme ja haigla ülemarsina tööd prof Peep Talving. eeika professionaalsus eeika Põhja-Eesi Regionaalhaigla juhatus oli 31.12.2018 seisuga kolmeliikmeline: juhatuse esimees – Agris Peedu, haigla ülemarst – dr Peep Talving ja juhatuse liige – Terje Peetso. Organisatsiooni struktuur ja juhatuse liikmete vastutusalad: LOODI REGIONAALhAIGLA põhi­ EETIKANõUKOGU, KUhU VÄÄRTUSED av KUULUB KA PATSIENTIDE a a ESINDAJA s j ivu st- koo tus ja Regionaalhaigla o l val stöö- JUhATUSE LIIKMETENA ho tutu s mid nõukogu ASUSID TööLE s va likk u us un d TERJE PEETSO JA DR PEEP TALVING Auditi- komitee Regionaalhaigla huvide konliki Regionaalhaigla ennetamise ja haldamise kord juhatus Joonis 2. Põhiväärtused JUhATUSE LIIGE JUhATUSE LIIGE JUhATUSE ESIMEES 2018. aastal moodustai Regionaalhaiglas eeikanõukogu, et aidata kaasa eeiliste väär- PEEP TALVING TERJE PEETSO AGRIS PEEDU tuste igakülgsele järgimisele Regionaalhaigla tegevuses. Eeikanõukogu on 7-liikmeline, vastutusalad: vastutusvaldkonnad: vastutusvaldkonnad: kuhu kuulub lisaks arside, õdede ja teenistuste esindajatele haiglaväline eeikaekspert ja ravitöö korraldus, teadus- ja arendustegevus ning õigus, personalijuhimine, taristu, patsienide esindaja. ravimeetodid ja innovatsioon; koolitustegevus, meditsiinitehnika, kommunikatsioon, -tehnoloogiad ning ravitöö prakika- ja residentuurikorraldus; hankekorraldus, inantsjuhimine ja kvaliteet rahvusvaheline koostöö ja -arvestus, dokumendihalduskorraldus, välisvahendite kaasamine; riskijuhimine, toitlustus, majandushaldus, kureerib klienditeeninduse tööd; turvakorraldus, logisika, infotehnoloogia, kvaliteedi- ja protsessijuhimine; võrgustamine ja koostöö ravikvaliteedi osas järelvalve haiglatega teostamine Joonis 3. Struktuur 10 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 11 Läänemaa Haigla ja Raplamaa Haigla juhatus oli üheliikmeline. Läänemaa Haigla juhatuse liikme kohustuste täitmist jätkas 2018. aastal Tõnis Siir ning Raplamaa Haigla juhatuse liikme kohustusi Kaire Aadamsoo. Hiiumaa Haigla juhatus oli kaheliikmeline, sinna kuulusid Riina Tamm ning Tõnis Siir. Grupi juhatuse liikmete tööjõukulud (sh. maksukulu) moodustasid 2018. aastal 392 tuhat eurot (2017: 579), millest Regionaalhaigla juhatuse tööjõukulud moodustasid 313 tuhat eurot (2017: 442). Auditikomitee ja siseaudit 2018. aastal olid Regionaalhaigla audiikomitee liikmed Guido Viik (esimees), Apo Oja, Hanno Mato ja Kaie Koskaru-Nelk. Audiikomitee käis koos viiel korral ja tutvus eelmise perioodi majandusaasta aruandega, Regionaalhaigla ülevaatega korruptsioonivastasest tegevusest ning läbiviidud siseaudiite kokkuvõtetega. Siseaudii teenust osutab Regionaalhaiglale KPMG Balics OÜ. Siseaudiitori aastaplaan koostatakse koostöös juhatuse, audiikomitee ja riskijuhiga. Regionaalhaigla juhatus lähtub audii valimi koostamisel põhimõtest, et vähemalt ühes aasta jooksul läbiviidavas audiis kuulub audii fookusesse ka tütarhaigla tegevus auditeeritavas valdkonnas. 2018. aastal viidi läbi 4 siseaudiit: ƒ juhtkonnapoolsete sisemiste kontrollide järgimise audit, mille eesmärk oli hinnata, kas haigla sisekontrollisüsteem on piisav ja tulemuslik, hoidmaks ära kehtestatud Riskijuhtimine sisemiste kontrollide juhtkonnapoolset eiramist; Regionaalhaigla juhimisprotsessides on oluline osa riskijuhimisel, millega tagatakse tead- ƒ hanketegevuse audit, mille eesmärk oli anda hinnang Regionaalhaigla alla 30 000 2018. AASTA likkus nii olulisematest riskikohtadest kui riskikäsitlus. RISKIJUhTIMISE euro väärtuses asjade ja teenuste ostmise alasele töökorraldusele; ƒ füüsilise turbe audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas haigla füüsilise turbe kor- Riskijuhimise funktsioon loodi haiglasse 2017. aastal eesmärgiga aidata kaasa ja jälgida, et PEAMISES fOOKUSES juhtkond kasutaks mõjusaid riskijuhimismeetodeid ning abistaks riskide omanikke võetava OLI hAIGLA TEENUSTE raldus tagab patsienide, töötajate ja vara turvalisuse; OSUTAMIST KõIGE ƒ klienditagasiside audit, mille eesmärk oli anda hinnang klienidei tagasisidele rea- riski määratlemisel ja asjakohase riskiga seotud teabe esitamisel kogu organisatsioonis. ENAM hAAVAVATE geerimise ning kaebuste lahendamise protsessi vastavusele õigusakide nõuetele ja 2018. aastal oli peamises fookuses haigla teenuste osutamist kõige enam haavavate riskide RISKIDE EhK heale prakikale. ehk toimepidevuse riskide analüüs. Toimepidevuse riskianalüüsi käigus tuvastai, hinna- TOIMEPIDEVUSE i ja analüüsii erinevates protsessides tekkivaid välimatu abi osutamise toimepidevust RISKIDE ANALüüS Siseaudiite leitud mitevastavused, järeldused ning nendest lähtuvate tegevuskavade täit- mõjutavaid riske nii haigla kui kiirabi konteksis. Kõikidele kriiilistele riskidele koostatakse mine on haigla juhtkonna pideva monitooringu fookuses. järgnevate aastate jooksul tegevuskavad. Regionaalhaigla viis välise partneri abil läbi infoturbe alaste riskide analüüsi. Analüüsi tu- Juhtimiskontrollid lemustest lähtuvalt koostai tegevuskavad valdkonna riskide maandamiseks. Infoturbe riskihalduse paremaks toimimiseks on haiglas moodustatud andme- ja infoturbe töörühm, Regionaalhaigla rakendab oma tegevuses kolme kaitseliini mudelit. mis jälgib infoturbe riskianalüüsist tulenevate tegevuskavade rakendamist, koostab haigla infoturbe poliiika ning monitoorib üldist info- ja andmeturbealast tegevust Regionaalhaiglas. 60 Lisaks toimepidevuse riskidele oli 1. 2. 3. Grupi peamised inantsriskid seonduvad mak- 2018. aasta fookuses huvide konliki, romajanduslike riskidega. Grupi tulubaas koos- korruptsiooni ja väärkasutuse riskide neb eelkõige eriarsiabi teenuse osutamisest kaardistamine ja vastavate riskihaldus- saadud tuludest. Makromajandusliku keskkon- tegevuste planeerimine. Huvide konf- KESKASTME JUhTI na halvenemisega kaasnev madalam tööhõive liki riski haldamiseks täiendai haigla ON LÄBINUD Esmase turvatunde pakuvad Teise kaitseliini moodustavad Kolmanda kaitseliini moodustab ja sotsiaalmaksu laekumine mõjutab negaiiv- protsesse ning kirjeldai põhimõted KoRRuptsiooni­ tegevustesse, infosüsteemidesse riskijuhtimine, turvalisuse taga- sõltumatu siseaudit, mis annab selt nii grupi rahavoogu kui tulemit. Grupp ei huvide konliki ennetamisel ja selles VASTASEID ja protsessidesse integreeritud mine ja vastavuskontroll, mis aita- tagasisidet protsesside toimimi- KOOLITUSI kontrollid ja esimese kaitseliini vad jälgida, et juhid kasutaksid se kohta. Kogu tegevusele annab saa makromajanduslikke riske juhida, kuid käitumiseks. Advokaadibüroo Sorai- toimivuse eest vastutavad üksus- mõjusaid riskijuhtimismeetodeid kord aastas hinnangu välisaudit. 2019. aasta jooksul valmistatakse ete tege- nen AS aitas koolitada juhte, et anda te ja protsesside juhid. ning abistavad riskide omanikke võetava riski määratlemisel ja vuskavad nendele riskidele reageerimiseks. teadmisi, kuidas ennetada ja ära tun- asjakohase riskiga seotud da huvide konliki ning kuidas õigesi teabe esitamisel kogu käituda, et välida satumist olukorda, organisatsioonis. mida saaks pidada korruptsiooniks. 1,3% haigla töötajatest (60 keskastme juhi) on läbinud korruptsioonivastaseid koolitusi ja kõik organisatsiooni liikmed on kohustatud tutvuma korruptsioonivastaste eeskirjadega. Joonis 4. Regionaalhaigla juhimise kaitseliinid 2018. aastal Regionaalhaiglaga seotud korruptsioonijuhtumeid ei registreeritud, sh puudusid Regionaalhaiglat puudutavad juhtumid koostööpartnerite seas. 12 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 13 2019–2020 eesMäRGid Arengukava ja strateegiliste 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: VÄhIKESKUS ƒ Regionaalhaigla sai Bali regioonis esimeseks ESMO ƒ kasvajavastast medikamentoosset ravi saavate pat- eesmärgide täitmine (Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Selts) poolt ak- rediteeritud onkoloogia ja palliaiivravi integreeri- sienide nõustamisliini edasiarendamine nädalava- hetusele ning digiplatvormile; tud keskuseks; ƒ koduõenduse meeskonna loomine vähipatsieni- ƒ laiendai PET (positronemissioontomograaia) kuva- dele; mise osatähtsust vähiravi kvaliteedi tõstmisel; ƒ kiiritusravi keskuse kvaliteedisüsteemi toimivuse ƒ MRT (magnetresonantstomograaia) kuvastuse ka- ja tagamise hindamiseks IAEA audii läbi viimine; sutuselevõtmine kiiritusravis. ƒ koostöös MTÜga Eesi Vähiliit suurürituse „Terve Eesiga vähi vastu“ korraldamine ja vähideklarat- siooni allkirjastamine. SüDAMEKESKUS ƒ südamesimulaatoritega haigete distantsjälgimine ƒ konverentsi „Põhja-Eesi Regionaalhaigla kui inter- 2018. aastal koostai uus Regionaalhaigla arengukava. Arengukava 2018–2020 lähtub haigla ja ohtlike rütmihäirete korral sekkumine distantsilt; distsiplinaarne südamekeskus“ organiseerimine. ƒ ehhokardiograailiste uuringute 4D kuvamine; missioonist investeerida inimeste tervisesse ja visioonist olla tunnustatud ja uuendusmeelne ƒ e-konsultatsioonide taasalustamine koostöös pere- meditsiinikeskus, teerajaja Eesi tervishoius. Oma missiooni elluviimiseks ja visiooni reali- seerimiseks on olulisemad suunad: arsidega; ƒ arendada haiglas keskkonda ja töökultuuri, mis lähtub patsiendi vajadustest ning ƒ võrgustumise raames pilootprojekt Raplamaa Haig- toetab töötajate pühendumist tööle; las sonograai hankimiseks ja selle raames ühise IT ƒ saavutada patsienide parimad võimalikud ravitulemused, kasutades ära nii aren- platvormi loomiseks ehhokardiograailiste uurin- gut meditsiinis kui ka tervishoiukorralduses; gute alal. ƒ õpetada, arendada võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teha koostööd uute lahenduste leidmiseks. TRAUMAKESKUS Selleks on haigla välja töötanud valdkonnakesksed strateegiad. ƒ Regionaalhaigla traumakeskuse arsid ja arst-resi- ƒ ATLS koolitus tagamine kõigile valveid tegevatele dendid osalesid ATLS (inglise keeles Advanced Trau- EMO, üldkirurgia, ortopeedia ja anestesioloogia ma Life Support) koolitustel 2018-2019; eriarsidele; Patsiendikeskse haigla strateegia ƒ kirurgiliste erialade ja anestesioloogia eriarsid ja ƒ kirurgiliste erialade ja anestesioloogia eriarside ja residendid osalesid rahvusvahelisel traumakirurgia residenide osalemine DSTC+DATC koolitustel; ƒ haiglaülese traumakomitee loomine; Haigla tegevuse planeerimisel – olgu see struktuuri, taristu, protsesside vms planeerimi- ja traumaanesteesia kursusel Deiniive Surgical ƒ Masskannatanute Plaani arendused ja koolitused. sel – on lähtepunkiks patsienide vajadused. Iga muudatusvajaduse arutelu käigus tuleb Trauma Care (DSTC) ja Deiniive Anestheic Trau- arvestada ka selle mõju patsienidele ja töötajatele. ma Care (DATC); ƒ tehi mitmeid teadusuuringuid, mille tulemused 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: avaldai eelretsenseeritud teaduslikes ajakirjades ƒ erakorralise meditsiini osakonna (EMO) klienditee- ƒ 2018. aastal alanud vähipatsiendi teekonna pro- ja see tegevus jätkub 2019–2020; ƒ kehavälise membraanoksügenatsiooni (inglise kee- ninduse kvaliteedi tõstmiseks rakendai suhtlus- jeki jõudmine prakiliste lahendusteni ja tegevus- les extracorporeal membrane oxygenaion) võime- standard, avai EMO infolaud; kavani; kus arendai kolmele komplekile. ƒ Regionaalhaigla osales Riigikantselei ning kuue ƒ Kunstiakadeemia, Connected Health klastri ja ministeeriumi ülese innovatsiooniiimi projekis, Regionaalhaigla koostöös valminud Patsiendi- KATASTROOfIMEDITSIINI KOMPETENTSIKESKUS keskse raviteenuse disaini projeki tulemuste ra- ƒ tegevust alustas Regionaalhaigla kriisipsühholoo- ƒ Euroopa Komisjoni adaptaion grani taotlusvoorus et kaardistada vähipatsiendi teekonda ja leida pa- remaid lahendusi; kendamine; ƒ Regionaalhaigla osales Eesti Kunstiakadeemia, ƒ Patsiendinõukoja moodustamine; gide meeskond; osalemine, mis võimaldab soetada WHO seriit- Göteborgi ja Lapi Ülikooli tervishoiuteenuste ƒ meeleolu- ja ärevushäirete valdkonna oskuskesku- ƒ Eesi Päästemeeskonna Meditsiinirühm oli The Eu- seerimiseks vajaliku varustuse; disaini projekis. se moodustamine psühhiaatriakliinikus ropean Emergency Response Capacity Voluntary ƒ 10.–14.04.2019 korraldavad kiirabikeskuse ka- Pool nimekirjas EMT2 (Emergency Medical Team) tastrooimeditsiini osakond ja Eesi-Päästemees- meditsiinilise meeskonnana; konna Meditsiinirühm Euroopa Civil Protecion ƒ algatai Eesi Päästemeeskonna Meditsiinirühma Mechanism´i ja Terviseamei eestvedamisel ning WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) seriitsee- koostöös Sisekaitseakadeemia Päästekolledžiga Erialase arengu strateegia rimise protsess (EMT2); rahvusvahelise õppuse EU Civil Protecion Modu- Regionaalhaigla arendab erialasid tasakaalustatult, sest sidusus ja erialade vaheline koostöö ƒ Kiirabikeskus korraldas Regionaalhaiglas masskan- le Exercise (MODEX 2019 Saaremaa) Saaremaal. tagavad paremad tulemused. Sügavama kompetentsi ja paremate ravitulemuste saavu- natanute situatsiooni lauaõppuse, millest võtsid tamiseks soodustab ja arendab Regionaalhaigla erialasisest kitsamat spetsialiseerumist. osa erinevate haigla üksuste ja teiste kiirabiasu- Kompetentsikeskuste arengu aluseks on vastavad arengukavad. tuste esindajad. Koostööd tehakse Skandinaavia ja muu maailma tunnustatud meditsiinikeskustega, et tuua Ees- isse kõige uuemaid teadmisi ning muuta üha rohkem ravivõimalusi patsienidele kätesaadavaks. 14 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 15 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019–2020 eesMäRGid MUUD OLULISED ARENGUD ƒ esimese haiglana Eestis viidi Regionaalhaiglas ƒ insuldiravikeskuse arendamine koos kõigi tänapäe- koostöös hematoloogidega läbi tüvirakuravi reu- vaste insuldiravi võimalustega; matoloogias. ƒ insuldikeskuste arendamisel on koostöös Sotsiaal- ministeeriumi, piirkondlike- ja keskhaiglatega ku- junemas insuldikeskused; silmahaiguste kirurgilise ravi pädevuse arendamine ja arengukava loomine. Ravitöö korralduse strateegia Ravitegevuse juhimisel tähtsustab Regionaalhaigla arside teadmiste jagamist nii interdist- siplinaarsetes kui ka erialasisestes töörühmades ning nende töörühmade kaudu ravitöö korraldamist. 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: ƒ kirjeldai traumakomitee funktsioonid. Traumako- ƒ traumakomitee moodustamine; mitee loomist valmistai ete eesmärgiga juhida ƒ kaugkonsulteerimise ja telemeditsiini arendamine traumaatiliste vigastuste multidisiplinaarse ravi ning grupi haiglate diagnosika ja ravitöö korralduse korraldust; analüüsi läbiviimine; ƒ alustai geriaatrilise haige käsitluse pilootprojekiga ƒ päevaravi ning ambulatoorse raviteenuse võime- Regionaalhaigla ortopeediakeskuses, projekt jätkub kuse tõstmine; 2019. aastal; ƒ otalmoloogia eriala arendamine Regionaalhaiglas. ƒ käivitai käekirurgia 24/7 väljakutsega valvering, 2018. suunai üle Eesi Regionaalhaiglasse 24 ras- ket käetraumat. õppiva ja õpetava haigla strateegia Regionaalhaigla õpetab, arendab võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning teeb koostööd Kvaliteedistrateegia uute lahenduste leidmiseks. Regionaalhaigla tähtsus noorte arside, õdede ja teiste tervis- hoiuvaldkonna spetsialiside õpetamisel kasvab ning seetõtu suureneb Regionaalhaigla Regionaalhaigla kvaliteedijuhimise süsteem tugineb tervishoiu rahvusvaheliselt tunnusta- vastutus õpetajaskonna arendamisel ja kasvatamisel. Väärtustatakse töötajate pidevat tud kvaliteedi põhimõtetele. Kvaliteedijuhimissüsteemi väljatöötamisel lähtutakse prot- enesetäiendamist, kasvatades koolituseelarvet ning toetades teaduskraadide omandamist. sessikesksusest. Kvaliteedi tagamine toimub pideva ja dünaamilise protsessi kaudu, mille eesmärk on leida parimad võimalused ja meetodid pideva professionaalse enesehindamise ja tegevuse tulemuslikkuse hindamise alusel. 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: 2018. aastal alustas Regionaalhaigla kvaliteedijuhimissüsteemi arendamise projeki, mille ƒ Regionaalhaigla koolitused (ca 300 aastas) ja kon- ƒ residentuuri ja prakika korralduse analüüsimine läbiviimiseks kinnitas Rahandusministeerium projeki rahastamise toetuse 0,4 miljoni euro verentsid (5–6 aastas) on populaarsed nii haigla ning pööratakse tähelepanu juhendajatele mõel- ulatuses. Projekt kestab 2020. aasta lõpuni. töötajate, kui ka väljastpoolt haiglat tulijate hulgas, dud kursustele, et veelgi parendada residentuuri osalejate arv on järjest kasvanud. 2018. aastal võt- ja prakika kvaliteei; is Regionaalhaigla koolituskeskuse koolitustest osa ƒ keskendumine meeskonnatöö, suhtlemisoskuste ja 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: enam kui 8000 osalejat, sh 2300 väljastpoolt haiglat. koostöö tõhustamisele, õnneliku tööelu aspekide- ƒ koos Rahandusministeeriumiga valmistai ete pro- ƒ JCI etepanekute alusel kvaliteedijuhimise kont- Konverentsidel osales ca 3000 inimest; le, tööstressi ja läbipõlemise ennetamisele; jekt Joint Commission Internaional Accreditaion septsiooni täiustamine; ƒ jätkus koostöö perearsidega õhtuseminaride kor- ƒ juhide arendamine kovisiooni ja coachingu mee- Standards for Hospitals (JCI) Regionaalhaigla kui ƒ Patoloogiakeskuse labori akrediteerimine vastavalt raldamisel; todite kasutamiseks iseenda ja meeskonna jaoks; organisatsiooni terviklikuks akrediteerimiseks; standardi EVS-EN ISO 15189:2012 nõuetele; ƒ Regionaalhaiglas oli 158 resideni, 25 VI kursuse ƒ meditsiinipersonalile patsienide ja nende lähe- ƒ nukleaarmeditsiini osakonna kvaliteedisüsteemi toi- ƒ Tütarhaiglate haiglaapteekide kvaliteedisüsteemi arsiteaduskonna prakikani, 649 tervishoiukõrg- dastega suhtlemise treeningute korraldamine, et mivuse ja tagamise hindamise eesmärgil läbii IAEA kooli prakikani ja 75 töövarju; parandada ravitulemusi; ƒ regulaarselt toimusid haiglaülesed kliinilised konve- ƒ kirurgiliste haiguste tsükli IV kursuse arsiteaduse hindamine. (Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur) teostatav QUANUM (nukleaarmeditsiini kvaliteedi) audit. rentsid, mida erinevad kliinikud korraldavad rotat- õppes piloteerimine haiglas. siooni korras kord kuus; ƒ seminarid ja ariklite arutelud keskustes ja osakon- dades. 16 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 17 hinnatud töökeskkonna strateegia Mustamäe meditsiinilinnaku arendamine Regionaalhaigla kõige olulisem vara on töötajad. Seetõtu panustatakse teadlikult parimate Infrastruktuuri arendustegevuses keskendutakse järgnevatel aastatel psühhiaatriakliiniku ja töötajate valikusse ja hoidmisse ning igakülgselt toetava töökeskkonna loomisse. Töötajate onkoloogia statsionaar- ja päevaravi korpuse rajamisele ning Mustamäe meditsiinilinnaku rahulolu ja pühendumus on otseselt seotud professionaalsete juhide ja hea töökorraldusega, palaikorpuse rekonstrueerimistöödele. samui tundega, et oma panuse annavad nii tööandja kui ka töötaja. Psühhiaatriakliiniku uue hoone projekteerimine ja ehitamine 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik on Eesi suurim psühhiaatrilist abi andev raviasutus. ƒ psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks loodi ƒ jätkamine tervisedendust toetavate tegevuste Kliiniku moodustavad üheksa statsionaarset osakonda ja psühhiaatriapolikliinik. töötajatele psühholoogilise nõustamise võimalus ning korraldamisega (liikumiskuu ja vaimse tervise kuu Regionaalhaigla sõlmis 31.10.2018 uue psühhiaatriakliiniku projekteerimistööde lepingu töövägivalla registreerimise ja menetlemise juhend; tähistamine ning rahvaspordiüritustel osalemise rahvusvahelisel hankel edukaks osutunud Eesi ühe juhiva arhitektuuri- ja inseneribürooga ƒ tervisedendust toetavate tegevustena tähistati toetamine); Novarc Group AS. Uue ca 22 000 m2 suuruse psühhiaatriakliiniku projekt valmib 2020. aasta veebruaris tervisliku toitumise kuud, aprillis liiku- ƒ majasisese rühmatreeningute saali avamine; alguses. Ehitamist on plaanitud alustada 2020. aastal ja hoonekompleks peaks valmima miskuud ja mais korraldai tubaka tarvitamise vä- ƒ kemikaalide, sh kantserogeensed ainete kaardista- 2023. aastal. hendamisele suunatud teabepäev. Töötajate füü- mine, ohutuskaaride korrastamine ja isikukaitseva- silise akiivsuse suurendamiseks toetai osalemist hendite vajaduse ning valiku üle vaatamine; Maijooksul, Tallinna maratonil, Tartu suusamara- ƒ üle minemine elektroonilisele personalitööle, et tonil, Tartu ratamaratonil ja Roosa Lindi Jooksul; lihtsustada tööprotsesse ja vähendada paberikulu; ƒ avai majasisene terviserada Kõnnikliinik, et töötajaid ƒ jätkamine juhide ja juhide järelkasvu arenguprog- ka tööpäeva jooksul liikuma innustada; rammidega. ƒ ühtlustai lisapuhkuste süsteemi, nüüd on võima- lik kõikidel töötajatel kasutada 7 päeva lisapuhkust aastas; ƒ juhide arengu toetamiseks ning juhimiskvaliteedi tõstmiseks viidi sisse 360° tagasiside andmise süs- 5,3 MILJONIT EUROT teem; ƒ korraldai hange juhide ja juhide järelkasvu aren- INVESTEERITI 2018. AASTAL guprogrammi läbiviija leidmiseks. Koolitusprogram- hOONETESSE JA mis osaleb üle 40 juhi ja spetsialisi ning koolitus- RAJATISTESSE moodulid toimuvad iga kuu 2019. aasta kevadeni; ƒ loodi eeikakomisjon, mille eesmärk on koostada eeikakoodeks, mis aitaks töötajatel eeiliselt kee- Mustamäe meditsiinilinnaku onkoloogia rukaid olukordi ära tunda ja lahendada; statsionaar- ja päevaravikorpus ƒ meditsiinitudengite hulgas olime jätkuvalt atrakiiv- sete tööandjate edetabelis silmapaistval teisel kohal; Mustamäe meditsiinilinnaku onkoloogia statsio- ƒ kutsui ellu staažikate töötajate tunnustamise pidu- naar- ja päevaravikorpusesse ehk Y-korpusesse lik tänuüritus, mille raames ani tööjuubilaridele üle on kavas üle viia haigla patoloogiakeskus ning rinnamärgid ja juhatuse tänukirjad. haigla plaanilise ravitööga tegelevad kõrgendatud keskkonnatehnilisi lahendusi vajavad päevaravi ja statsionaarsed osakonnad. 25.06.2018 sõlmii riigihankel edukaks osutunud pakkujaga Innopo- lis Insenerid OÜ projekteerimise töövõtuleping. Taristu arengu strateegia Ehitustöödega on plaanitud alustada 2020. aastal Haigla taristu arendamisel lähtutakse patsienide vajadustest ning jälgitakse, et muutused ja hoone peaks valmima 2023. aastal. toetaksid tööprotsesside opimeerimist, tagaksid taristu toimepidevuse ning opimeeriksid tänu hoonete energiatõhususe parendamisele ka kinnisvara kasutuskulusid. Mustamäe meditsiinilinnaku palaikorpus Regionaalhaigla sõlmis 11.02.2019 lepingu Musta- mäe meditsiinilinnaku palaikorpuse osalise rekonst- 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: rueerimise projekteerimistöödeks hankel edukaks ƒ alustai onkoloogia statsionaar- ja päevaravikorpuse ƒ jätkub onkoloogia statsionaar- ja päevaravikorpuse osutunud projektbürooga Innopolis Insenerid OÜ. projekteerimisega; ehitusprojekteerimine; Tööde käigus rekonstrueeritakse kõik olulisemad ƒ alustai psühhiaatriakliiniku korpuse projekteeri- ƒ jätkub psühhiaatriakliiniku korpuse ehitusprojek- hoone tehnosüsteemid ja viimased vanad litišah- misega; teerimine; id koos litidega, lisatakse tsentraalne jahutus. ƒ alustai palaikorpuse rekonstrueerimise projektee- ƒ valmib palaikorpuse rekonstrueerimise projekt; Töödega on plaanitud alustada 2019. aastal ning rimisega. ƒ koostöös SA Tallinna Lastehaiglaga parkimismaja esialgsete plaanide kohaselt kestavad need kuni koos helikopteriplatsiga hanke läbiviimine ja ehi- aastani 2023, kuna töid tuleb teostada toimiva tustööde algus. haigla ingimustes etapiviisiliselt. 18 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 19 E-haigla strateegia Info kogumise ja nõustamisega e-lahenduste teel liigub Regionaalhaigla järjest enam patsien- dile lähemale. Uute lahenduste juurutamine võimaldab saavutada paremaid ravitulemusi Regionaalhaigla tõhusalt toimivate ja üksteist toetavate süsteemide kaudu. majandustegevuse juhtimine 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: ƒ lõppes paberivaba e-intensiivi analüüs ja tehi edu- ƒ tütarhaiglatele keskse IT-teenuse pakkumine; ARUANDEAASTA kas investeeringu taotlus; ƒ paberivaba intensiivravi juurutamine; TULEM 2018 ƒ viidi läbi ambulatoorse e-haigusloo analüüs; ƒ üle-eesilise vereteenistuse infosüsteemi analüüsi ƒ toimusid etevalmistused üleriigilise digiregistratuu- ri piloodiks algusega 2019. aasta jaanuaris; ƒ sõlmii konsortsiumleping Tartu Ülikooli Kliinikumi- koostamine; ƒ keskse varahalduse loomine; ƒ andmeanalüüika visiooni koostamine. 3 885 TUhAT EUROT ga ühtse vereteenistuse infosüsteemi loomiseks; ƒ Koostai IT strateegia. 2017: 9 273 Muutus ­138,7% Võrgustumise ja koostööpartnerluse strateegia Regionaalhaigla loob eri koostöövorme kasutades võrgusikku, mis võimaldab olemasolevaid ressursse patsiendi huvides efekiivsemalt ära kasutada ning tagada patsiendile jätkusuutlik ravi. grupisiseste otsuste tegemisel lähtutakse põhimõtest, et patsienidele peab olema tagatud kvaliteetne teenus ning võimaluse korral lähimas haiglas. 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: ƒ Grupipoliiika kinnitai grupi nelja haigla nõukogu- ƒ tütarhaiglates Regionaalhaigla infosüsteemide kasu- des; tusele võtmine ja keskse IT-teenuse ülesehitamine ƒ Hiiumaa Haiglale rakendai uuendatud rahastamis- grupiüleselt; ƒ Läänemaa ja Hiiumaa haiglatele laboriteenuste osu- Grupi 2018. aasta tegevustulud olid 209,6 (2017: 192,3) miljonit eurot ning aruandeaasta mudelit; ƒ Raplamaa Haigla laboritegevus tsentraliseerii. tulem 3,9 (2017: 9,3) miljonit eurot. tamine Regionaalhaigla poolt; ƒ tütarhaiglatelt radioloogiateenuse tsentraliseerimi- se etevalmistamine; Otsene loodud ja jagatud majanduslik väärtus ƒ kliinilise koostöö mudeli loomine tütarhaiglatega. tuh EUR 2018 2017 Muutus TEGEVUSTULUD KOKKU 209 622 192 342 8,2% Teadustöö strateegia Toetused ja sihfinantseerimised 4 512 4 729 -4,8% Väärtustades Regionaalhaiglat teadusasutusena, on eesmärk luua parem keskkond kliiniliste Tervishoiuteenused 202 869 185 644 8,5% uuringute läbiviimiseks. Tähtsal kohal on kliiniliste ja akadeemiliste teadusuuringute mahu Muud teenused 2 170 1 958 9,8% suurendamine, kliinikute teaduskoordinaatorite võrgusiku loomine ning teadustöö tege- mise toetamine, võimaldades töötajal selleks võta vaba aega ilma sissetulekut kaotamata. Muud tulud 71 11 84,6% TEGEVUSKULUD KOKKU 205 737 183 069 11,0% 2018 PEAMISED SAAVUTUSED: 2019 EESMÄRGID: Töötasud ja soodustused töötajatele 78 943 69 024 12,6% ƒ alustai projekiga „Personaalmeditsiini kliinilised ƒ teadus-ja arendustegevuse strateegia kinnitamine; Ravimite, meditsiini ja meditsiiniliste seadmete kulud 59 337 54 910 7,5% juhtprojekid rinnavähi ja südame-veresoonkonna ƒ haigla teadusnõukogu tegevuse alustamine; Muud tegevuskulud 28 359 25 584 9,8% haiguste täppisennetuses“; ƒ regulaarsete haiglasiseste teadus- ja arendustöö ƒ Regionaalhaigla allkirjastas Tartu Ülikooli ja SA Maksud riigile ja kohalikule omavalitsusele 39 098 33 551 14,2% konverentsidega alustamine. Tartu Ülikooli Kliinikumiga koostöölepingu, mille sh. tööjõumaksud 26 239 22 990 12,4% eesmärgiks on laiapõhjaline teaduskoostöö ja ning sh. käibemaks 12 807 10 504 18,0% eriarsiabi teaduspõhine arendamine. sh. kohalikud maksud 45 45 0,2% sh. muud maksud 7 12 -72,6% PõhIVARA KULUM 10 863 10 453 3,8% ARUANDEAASTA TULEM 3 885 9 273 ­138,7% 20 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 21 Tulubaasis moodustab ülekaaluka osa tervishoiuteenuste osutamine, mille peamiseks sisuks Regionaalhaigla grupi tarneahela eesmärk on tagada põhitegevuseks vajalike kaupade ja on Haigekassa inantseeritav eriarsiabi teenus. Haigekassa ravirahastuse eelarve, grupi teenuste olemasolu. Ostu- ja tarneprotsesside läbiviimisel lähtutakse protsessi läbipaistvu- tegevustulud ning seeläbi ka osutatava teenuse maht on otseses seoses sotsiaalmaksu sest ja efekiivsusest ning protsessi juhimiseks on koostatud sisemised korrad ja juhised, laekumisest. sh. hangete kord. Kaupade ja teenuste ostmiseks viib Regionaalhaigla läbi avalikud hanked. Hankeprotsessi valik sõltub teenuse iseloomust ning hanke mahust. Regionaalhaigla ostab GRUPI EESMÄRK EI OLE Grupi eesmärk ei ole posiiivne tulem, kuid see on oluline majandustegevuse indikaator. kaupu ja teenuseid oma tegevuskohtades. Regionaalhaigla tarnijate ring on rahvusvaheline POSITIIVNE TULEM, Posiiivne tulem indikeerib organisatsiooni inantsilist jätkusuutlikust ning võimet oma KUID SEE ON OLULINE ja kujuneb hangete tulemusel. Hangete läbiviimisel sätestatakse põhitegevuse jaoks olu- põhitegevuseks vajalike investeeringuid ellu viia. Grupi aruandeaasta tulem oli kõrgem MAJANDUSTEGEVUSE lised kriteeriumid, millele väljavalitav tarnija peab vastama. Regionaalhaigla suurimateks eelarvestatud tulemist (2018: 0,1 miljonit eurot), mis tulenes peamiselt madalamast käibe- INDIKAATOR ostugruppideks on ravimid ja raviprotsessis kasutatavad materjalid. maksukulust, mille omakorda ingis arendusprojekide ajagraaiku pikenemine. Riigihangete registri vahendusel avaldai grupis 2018. aastal 155 (2017: 209) hanget. Regio- Grupi tegevuses puudub märkimisväärne tsüklilisus, kuni 52% teenusest osutatakse aasta naalhaigla avaldas riigihangete registris aruandeaastal 141 (2017: 200) hanget. 2018. aastal esimeses pooles ning kuni 48% teisel poolaastal. alustai Regionaalhaiglas 168 (2017: 232) hankemenetlust. Hangete läbiviimisel lähtutakse kehivast seadusandlusest ning grupis ei rakendata täienda- finantssuhtarvud vat pakkujate põhist kohalike, keskkonna ja sotsiaalse mõju hindamist. Sektori spetsiiikast ja kohaliku turu piiratud mahust tulenevalt on ka pakkujate hulk piiratud. Täiendavad piirangud võivad oluliselt halvendada hangitavate teenuste ja toodete kätesaadavust. sh sh Regionaal- Regionaal- tuh EUR 2018 haigla 2017 haigla Investeeringud Lühiajaliste kohustuste 2018. aastal tehi hoonete ja rajaiste parendustöid kogusummas 5,3 (2017: 4,5) miljonit kordaja (käibevara/lühiaja- 2,1 2,2 2,4 2,3 eurot käibemaksuta. Suuremateks projekideks olid 2018. aastal: liste kohustustega) ƒ Mustamäe meditsiinilinnaku B-korpuse renoveerimistööd; ƒ Maksevalmiduse kordaja Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku renoveerimistööd; ƒ (raha/lühiajalised 1,3 1,3 1,6 1,5 Raplamaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd; ƒ kohusised) Läänemaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd. Netovara suhtarv 2018. aastal asendai ja soetai uut meditsiinitehnoloogiat 8,5 (2017: 3,7) miljoni euro 59,7% 58,4% 58,3% 57,1% (netovara/vara) väärtuses käibemaksuta. Netovõlakoormus ((võla- Suuremateks projekideks olid 2018. aastal: ƒ positronemissioon-kompuutertomograaf ja isotoopdiagnosika seade kompuuter- kohustused-likviidsed 9,8% 11,4% 11,8% 13,4% varad)/tegevustulud)) tomograaiga asendamine Regionaalhaiglas; ROA ((aruandeaasta ƒ kompuutertomograai soetamine Läänemaa Haiglas; ƒ anesteesiaparaaide asendamine Regionaalhaigla anesteesiakeskuses. 1,8% 1,6% 4,4% 4,5% tulem/vara)*100) Grupp ei taotle oma tegevusega kasumit ning ei jaota tegevustulemit. Põhitegevuse rahavoog rakendatakse tegevuskulude katmiseks ning investeeringuteks. Majanduslikke põhinäitajaid ja inantssuhtarve jälgitakse, et veenduda grupi majanduslikus jätkusuutlikkuses, lühiajalises tuhat eurot 4,5 maksevõimes ning pikaajalises võimekuses viia ellu planeeritud investeeringud. 9 000 8 522 6 750 6 452 Saadud toetused 5 304 MILJONIT EUROT 2018. aastal sai grupp toetusi ja sihfinantseeringuid kokku 4,5 (2017: 4,7) miljoni euro 4 500 4 491 SIhTfINANTSEERINGUID 3 666 3 185 ulatuses. Sihfinantseeringutest suurima osa moodustas residenide töötasude sihfinant- (2017: 4,7) seerimine, 2018. aastal 3,7 (2017: 3,6) miljonit eurot. 2 250 1 362 1 273 891 Regionaalhaigla töötajad deklareerisid 2018. aastal välislähetustel ja -koolitustel osalemiseks 0,6 saadud sponsorite toetusi 0,6 (2017: 0,7) miljoni euro ulatuses. 0 2018 2017 2016 Meditsiini- IT ja muud Hoonete ja rajaiste Ostud ja hanked tehnoloogia investeeringud investeeringud ja MILJONIT EUROT renoveerimised DEKLAREERITUD Regionaalhaigla ostuprotsessi reguleerib hangete kord, milles on sätestatud hanke läbiviimi- SPONSORITE TOETUSI se protseduurireeglid ning põhimõted huvide konliki välimiseks. Hangete korraldamisel (2017: 0,7) lähtutakse eesmärgist tagada Regionaalhaigla rahaliste vahendite ratsionaalne ja säästlik Joonis 5. Investeeringute ja parendustööde maksumus 2016–2018 kasutamine. Samadest põhimõtetest lähtutakse grupiüleste hangete läbiviimisel. 22 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 23 Ravivoodite arv, keskmine ravitud haigete arv ja ravikestus on viimastel aastatel püsinud Regionaalhaiglas stabiilsena. Raviteenuse juhtimine 2018. aastal toimus rohkem arsi ambulatoorseid vastuvõte ja suurenes ka õdede iseseis- vate vastuvõtude arv. Regionaalhaigla EMO-sse oli 2018. aastal 3251 pöördumist rohkem kui 2017. aastal. RAVIKVALITEEDILE Regionaalhaiglas pakutava ravi kõrgetasemelise kvaliteedi tagamine on haigla tegevuse AITAVAD KAASA esmane prioriteet. Raviteenuste pakkumisel Regionaalhaiglas keskendutakse peamiselt INNOVATSIOON JA viiele aspekile, milleks on innovatsioon ja teenuste arendus, patsiendikogemus ja -rahulolu, TEENUSTE ARENDUS, patsienide privaatsus ja konidentsiaalsus, teenuse kätesaadavuse kiirus ning infrastruktuur PATSIENDI KOGEMUS ja ligipääsetavus. Iga aspekt on oluline tervishoiuteenuse osutamisel. ja ­Rahulolu, PRIVAATSUS JA Alloleval joonisel on toodud nii grupi kui ka Regionaalhaigla peamised kliinilise tegevuse KONfIDENTSIAALSUS, näitajad. teenuse Kätte­ SAADAVUSE KIIRUS, Regionaalhaiglas on loodud süsteem, millega tagatakse ravikvaliteet ja INfRA STRUKTUUR JA patsiendiohutus: ƒ regulaarselt toimuvad kliinilised konverentsid patsiendi uurimise või raviga seotud LIGIPÄÄSETAVUS. küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks; Tütarhaiglad 15% 13% ƒ viiakse läbi kliinilisi auditeid, et analüüsida raviprotsessi ja selle vastavust kehtes- tatud nõuetele; Regionaalhaigla Ravivoodite Keskmine ravitud ƒ toimub ravidokumenide kontroll ja puuduste esinemisel parendustegevused; ƒ toimuvad interdistsiplinaarsed konsiiliumid; arv grupis haigete arv ƒ regulaarsed haigete arutelud keskustes; 1 264 38 980 ƒ ravitegevuse sujuvamaks toimimiseks on kehtestatud tegevusjuhendid ja ravijuhendid; (perioodi keskmine) Regionaalhaigla 34 022 Regionaalhaigla 1 076 ƒ ravitüsistuste ja kõrvalekallete registreerimine ja arutelu; Tütarhaiglad 4 958 Tütarhaiglad 188 2018 2018 87% ƒ hospitaalinfektsioonide registreerimine ja andmete analüüs; ƒ resistentsete mikroobide ja puhangute seire; 85% ƒ anibiooikumipoliiika kujundamine, anibiooikumide kasutuse jälgimine ja analüüs; ƒ hügieeninõuete täitmise regulaarne kontroll; 2017 2016 2017 2016 ƒ lõike- ja torkevigastustega seotud kokkupuutejuhtumite registreerimine; 1 075 189 1 096 201 34 470 5 180 34 825 5 561 ƒ personali koolitatakse infektsioonikontrolli alal; 13% 15% ƒ hinnatakse letaalsust ja analüüsitakse lahkdiagnoose; ƒ toimub erialaspetsiiiliste indikaatorite monitoorimine ja analüüs; 18% ƒ raske trauma mulidistsiplinaarsed arutelud ja audiid ravikvaliteedi ja õppeprotsessi Voodipäevade Päevaravi Ambulatoorsete arv voodipäevade arv arsti vastuvõttude arv 364 549 14 499 476 471 tagamiseks. Regionaalhaigla 318 522 Regionaalhaigla 12 371 Regionaalhaigla 390 458 Tütarhaiglad 46 027 Tütarhaiglad 2 128 Tütarhaiglad 86 013 2017–2018: 14 2018 2018 2018 Aastatel 2017–2018 viis Eesi Haigekassa Regionaalhaiglas läbi audiid järgnevatel teema- 87% 85% 82% del: müeloomtõvega patsiendi käsitlus Eesi haiglates, perioperaiivse ägeda valu käsitlus ja südamepuudulikkusega patsienide ravi kvaliteet. 2017 2016 2017 2016 2017 2016 Samal perioodil viidi Regionaalhaigla kvaliteediteenistuse poolt läbi järgnevad audiid: AUDITIT ƒ haiguslugude täitmise audit; REGIONAALhAIGLA 315 854 46 985 324 772 47 471 12 611 2 117 12 131 2 085 389 449 87 267 381 879 89 642 ƒ TISS-lehe täitmise audit (inglise keeles Therapeuic Intervenion Scoring System, TISS- KLIINIKUTES 42 5% leht on aluseks intensiivravil viibiva patsiendi terviseseisundi raskusastme hindamisele); ƒ veenivere võtmise audit; 20% 13% Õdede iseseisvate EMO-sse Kirurgiliste ƒ kirurgilise ohutuse kontrollkaardi (KOK) täitmise audit; vastuvõttude arv saabunud protseduuride ja operat- sioonide arv kokku (NCSP) ƒ kudede- ja elundidoonorite dokumentatsiooni nõuetele vastavuse audit. 138 018 98 046 MUUD AUDITIT Regionaalhaigla 131 101 Regionaalhaigla 78 244 85 528 Regionaalhaigla kliinikutes viidi aastatel 2017–2018 läbi 14 audiit, näiteks kiiritusravi järgsete Tütarhaiglad 6 917 Tütarhaiglad 19 802 Regionaalhaigla 74 393 Tütarhaiglad 11 135 rektovesikaalsete tüsistuste teke, potentsiaalsete ravitüsistuste registreerimine kirurgilise 2018 2018 2018 ravi järgselt ja tüsistuse tüüpide kasutamine. 95% 80% 87% 42 korral viidi haiglaapteegis, nukleaarmeditsiinis, patoloogias, laboris, verekeskuses ja 2017 2016 2017 2016 2017 2016 transplantatsioonikeskuses läbi kvaliteedisüsteemi audiid. Sisekontrolle tehi ravimite käit- 126 848 6 328 121 143 6 093 74 993 19 158 77 338 19 045 74 102 9 781 76 530 11 016 lemise (33) ja õendustegevuse (20) valdkonnas. Väljatöötamisel on audiite läbiviimise kord eesmärgiga kirjeldada kõik audiitega seonduvad Joonis 6. Kliinilise tegevuse põhinäitajad 2016–2018 tegevused ja nende tulemused. 24 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 25 Kord aastas tehakse laekunud kaebustest ja kiitustest kokkuvõte, tulemusi analüüsitakse ja võimalusel rakendatakse parendusmeetmeid, mida kajastatakse haigla arengukavas ja tegevusplaanides. Patsiendikogemus ja -rahulolu Patsiendi rahulolu on arvestatav osa tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Regionaalhaigla mõõdab patsienide rahulolu alates 2004. aastast, paarisaastatel toimub ambulatoorsete patsienide rahulolu uuring ja paaritutel aastatel statsionaarsete patsienide uuring. 2018. aastal aprillis toimus ambulatoorsete patsienide rahulolu küsitlus, kuhu laekus 9337 täidetud ankeei. Küsitluses osalesid kõikide maakondade patsiendid, kuid suurem osa 9 337VASTAJAT PATSIENTIDE vastajatest oli pärit Harjumaalt (83%). RAhULOLU KüSITLUSES Jah, väga Jah, üldiselt küll Ei, üldiselt mite Ei, üldse mite Kas jäite arsti suhtumisega rahule? (n=9079) 87% Kas Te jäite rahule sellega, kuidas registratuuritöötaja Teiega suhtles? (n=9308) 86% 550 TÄNUAVALDUST Organisatsiooni edukaks toimimiseks on oluline teada patsienide ootusi ning tagada, et tegevused ja teenused vastaksid nii nende ootustele kui ka vajadustele. Alates 2002. aastast on Regionaalhaiglas kasutusel patsienide tagasiside süsteem, kus kõikidel külastajatel on võimalus avaldada nii rahulolu kui ka rahulolematust kiituste või kaebuste näol. Kiitusi ja kaebusi on Regionaalhaiglale võimalik esitada erinevate kanalite kaudu: posi või e-posi Kas vastuvõtt oli korraldatud piisavalt privaatselt? (n=9136) 83% Kas jäite õe või muu spetsialisti suhtumisega rahule? (n=8258) 35 81% teel ning haigla kodulehel oleva elektroonselt täidetava vormi kaudu. Samui on tagasiside vormikohane blanket kätesaadav osakondades ja registratuuris. Kõik pöördumised regist- Kas jäite arsti selgitustega rahule? (n=9118) reeritakse, menetletakse ja kaebustele vastatakse hiljemalt 30 päeva jooksul. 81% ETTEPANEKUT 2018. aastal pöördusid patsiendid Regionaalhaiglasse abi saamiseks enam kui 563 000 190 Kas selgitused uuringute ja protseduuride kohta olid arusaadavad? (n=9060) korral. Samal perioodil esitai haiglale 550 tänuavaldust, 35 etepanekut ning 190 kaebust. Rahulolematust väljendai ravijärjekordade, olmeingimuste, töökorralduse, ravitegevuse 80% ja personali suhtlemise kohta. Kas jäite rahule selgitustega ravimite kasutamise kohta? (n=8243) KAEBUST 79% 2018. AASTAL Kas jäite õe või muu spetsialisti selgitustega rahule? (n=8309) Patsiendid tänasid Regionaalhaigla töötajaid inimlikkuse, professionaalse abi, 78% sooja vastuvõtu, hoolitsuse, asjalikkuse, rahulikkuse, kannatlikkuse, turvatun- PATSIENDI TÄNULUULETUS: de, toetavate sõnade, lohutamise, julgustamise, eduka operatsiooni, juurdean- Kas arsti poolt Teile pühendatud aeg oli piisav? (n=9095) tud eluaastate ning kiirabibrigaadi oskusliku ja kiire tegutsemise eest. On sõnadest vähe, 76% et tänada teid Patsiendid ei olnud rahul pikkade ooteaegadega eriarside vastuvõtule, oote- On sõnad vaid ajaga arsikabinei ukse taga ja EMO-s. Töökorraldusliku poole pealt tekitab Kas õe või muu spetsialisti poolt Teile pühendatud aeg oli piisav? (n=8198) südaMe kaja. patsienides rahulolematust, kui uuring, vastuvõt või raviprotseduur ei alga 75% seePärast kuulakeM kokkulepitud kellaajal. Ravitegevust puudutavate kaebuste peamisteks põhjusteks olid südaMeid rahulolematus määratud raviga, raviprotsessiga või -tulemusega. Kas jäite rahule juhistega, kuidas edaspidi oma terviseprobleemidega toime tulla? (n=8631 ja sõnu POlegi vaja. 73% 26 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 27 Külastusega rahulolu ja valmisolek tagasitulekuks jah, väga/ kindlasi tulen/ kindlasi soovitan jah, üldiselt küll/ pigem tulen/ pigem soovitan ei, üldiselt mite pigem ei tule/ pigem ei soovita ei, üldse mite/ kindlasi ei tule/ kindlasi ei soovita Kas Te jäite tänase 2018 75,2% külastusega rahule? 2016 85,3% 2014 73,1% 2012 68,1% 2010 65,6% 2008 58,3% Kui Teil tekib veel 2018 83,2% vajadus raviteenuse järele, kas tulete 2016 88,5% Regionaalhaiglasse? 2014 81,7% 2012 80,3% 2010 80,4% 2008 74,4% Uuringu tulemustest selgus, et 99 % vastajatest jäid ambulatoorse külastusega rahule. Kõi- PATSIENTIDE OSAKAAL, gist küsimusele vastanutest jäid külastusega väga rahule 75,2 % ja üldiselt rahule 23,8%, KES ON VÄGA RAhUL 86,6% Kas soovitaksite oma 2018 77,4% rahulolematust väljendas 1% vastajatest. lähedastele sama Valmisolek tulla Regionaalhaiglasse uuesi ravile oli jätkuvalt kõrge – 99,4% vastanutest raviasutust? 2016 tuleksid vajadusel ka edaspidi siia haiglasse ravile ja 99,1% soovitaksid Regionaalhaiglat 80,8% oma lähedastele ja sõpradele. ARSTI SUhTUMISEGA Kõrged hinnangud ani arsi, õe ja registratuuritöötajate suhtumisele. Nii nagu varasemate aastate uuringute andmetel, väljendai ka 2018. aastal kõige enam rahulolu arsi suhtumi- sega – sellega jäid väga rahule 86,6% küsitletutest. Võrreldes 2016. aastaga on mõnevõrra suurenenud õdede suhtumisega ning neilt saadud selgitustega väga rahulolevate patsienide osakaal. Nii arsi kui õe poolt patsiendile pühendatud ajaga olid väga rahul kolmveerand küsitletutest 86,3% REGISTRATUURITööTAJA ning enam kui neli viiendikku olid väga rahul vastuvõtu privaatsusega. SUhTLUSEGA 81,4% Saadud informatsiooniga uuringute ja protseduuride ning ravimite kasutamise kohta olid väga rahul peaaegu neli viiendikku küsitletutest. Infoga selle kohta, kuidas edaspidi oma terviseprobleemidega toime tulla, olid väga rahul 73% küsitletutest. Nimetatud teguritega väga rahulolevate patsienide osakaal on võrreldes 2016. aastaga jäänud samale tasemele, kuid endiselt ollakse vähem rahul teabega edasise toimetuleku kohta kodus. Kuna arsi vastu- õE VõI MUU SPETSIA­ võtuaeg on ajaliselt piiratud ja kogu arsilt saadud infot ei pruugi patsient vastuvõtul meelde LISTI SUhTUMISEGA 28 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 29 jäta, siis järjest enam on Regionaalhaigla panustanud patsienide jaoks infomaterjalide ja patsiendiõpetuste koostamisele. See võimaldab patsienidel kodus rahulikult materjalidega tutvuda ja on abiks ka patsienide lähedastele. Kui varasematel aastatel domineeris probleemina pikk ooteaeg arsi vastuvõtule saamiseks, siis 2018. aastal toodi probleemina sageli esile vastuvõtuaja hilinemist (vastuvõtuaegadest ei peeta kinni ning ooteaeg kabinei ukse taga venib etenähtud ajast oluliselt pikemaks). See toob omakorda kaasa probleeme patsienidele, näiteks parkimisaja ületamine ja selle eest tasumine või lubatud ajaks tööle tagasi jõudmine. Teiseks oluliseks probleemiks oli küsitletute jaoks Regionaalhaiglas orienteerumine – õige registratuuri leidmine ja õige kabinei leidmine. Külastajate paremaks juhatamiseks on Regionaalhaiglasse paigutatud viitade ja juhiste süsteem. 2018. AASTAL LOODI Patsientide privaatsus ja konfidentsiaalsus info­ ja andMetuRbe TööRühM Regionaalhaigla peab oluliseks, et patsiendi andmete töötlemisel oleks tagatud nende konidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus. Iga Regionaalhaigla töötaja on vastutav and- me- ja infoturbe nõuete järgimise eest. Haigla info- ja andmeturbe põhimõtete süstemaa- ilise loomise, rakendamise ja nende täitmise üle järelevalve teostamise koordineerimiseks kutsui 2018. aastal ellu Regionaalhaigla info- ja andmeturbe töörühm. Lisaks konsulteerib töötajaid ning teostab andmekaitsealast kontrolli alates 2017. aastast Regionaalhaiglas töötav andmekaitsespetsialist. ühTEGI ANDMEKAITSE Igal patsiendil on võimalus oma andmete piisava kaitstuse kahtluse korral pöörduda nii ALAST RIKKUMIST Regionaalhaigla kui ka Andmekaitseinspektsiooni poole. Iga pöördumist menetletakse, et EGA ANDMELEKET EI selgitada välja, kas andmetele ligipääs on olnud põhjendatud. 2018. aastal ei registreeritud Innovatsioon ja teadusuuringud 2018. AASTAL REGISTREERITUD patsienide, teiste osapoolte või järelvalveasutuste poolt esitatud pöördumiste alusel ühtegi REGIONAALhAIGLAS: Regionaalhaiglas käivitus süsteemne innovatsioonialane töö alates 2017. aastast. Esimesel 57/122 Regionaalhaiglaga seotud põhjendatud andmekaitsealast rikkumist ega toimunud ühtegi aastal oli töös kolm innovatsiooniprojeki ning 2018. aastal viis. teadaolevat andmeleket. Lisaks pöördumispõhistele menetlustoimingutele teeb Regio- naalhaigla pistelisi kontrolle tuvastamaks andmekaitsealaste nõuete järgimist haigla töös. Innovatsiooniprojekide käigus arendatakse välja vaimse tervise digitaalne tugisüsteem, ALUSTATUD / audio checklist õdedele, vereülekande rakendus, algoritm ennustamaks kardiaalset KÄIMASOLEVAT KõIGE MAhUKAMATE Teenuse kättesaadavuse kiirus (ravijärjekorrad) äkksurma ning hINF (elektrooniline telemeditsiini) platvormi kohandamine Regionaal- KLIINILIST eRialade RavijäRje­ Teenuse kätesaadavuse kiirust on võimalik hinnata läbi ravijärjekorra pikkuse. Võrreldes haigla keemiaravi patsienide konsulteerimiseks. TEADUS UURINGUT KORRAD ON VÄhENENUD: 28/86 PSühhIAATRIA 2017. aastaga on keskmine ravijärjekorra kestus pikenenud 37,2 päevalt 38,5 päevani. 2016. aastal oli see 36,2 päeva. Märkimisväärselt on 2018. aastal vähenenud kutsehaiguste 8% ONKOLOOGIA (40%), veresoontekirurgia (32%), tuberkuloosi (k.a. lastetuberkuloosi) (29%,) ja günekoloogia (27%) erialade ootejärjekorrad. Küll aga on suurenenud anestesioloogia (24%) ning näo- ja lõualuukirurgia (22%) ootejärjekorrad. Regionaalhaigla kõige mahukamate erialade puhul haigete suhtes on kõige enam muutusi toimunud psühhiaatria, onkoloogia ning naha- ja suguhaiguste erialades, kus ravijärjekorrad on vähenenud vastavalt 8%, 4% ja 2%. Innovatsiooniprojekte viiakse ellu koostöös Connected Health klastriga, kuhu kuulub üle 80 partneri üle Eesi ning mille tegevust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Tallinna Tehnikaülikooliga viiakse läbi nelja koostööprojeki, mille eesmärgiks on uute meditsiiniteh- noloogia suundade arendus ning teadus- ja arendustöö tulemuste rakendamine raviprakikas. ALUSTATUD / KÄIMASOLEVAT RAVIMIUURINGUT 4% Kliinilisi teadusuuringuid alustai 2018. aastal 57 (2017: 34). Käimasolevaid teadusuuringuid oli 2018. aasta seisuga 122. Ravimiuuringuid alustai Regionaalhaiglas 2018. aastal 28 ning käimasolevaid oli 86. Teadusuuringuid on Regionaalhaiglas käimas erinevates valdkondades, Infrastruktuur ja ligipääsetavus (sh. IT, hooned ja näiteks uuritakse keemiaravi kasutust kopsuvähi patsienidel Regionaalhaigla andmekogu ninG naha­ ja meditsiinitehnoloogia) põhjal, samui on koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga välja töötamisel uudne opiline muli- SUGUhAIGUSTE ERIALA Regionaalhaiglale Mustamäe meditsiinilinnakule ja psühhiaatriakliinikule on kindlustatud komponent monitor neerupuudulikkusega patsienide ravi kvaliteedi reaalajas hindamiseks. 2% väga hea ligipääs (sh puuetega inimestele). Ühistranspordipeatused asuvad haigla korpustest 250–600 meetri kaugusel, välja arvatud Psühhiaatriakliiniku laste ja noorte osakond, mille ühistranspordipeatuste kaugus on 800–950 meetrit. Käimasolevate ravimiuuringute arv on aasta-aastalt vähenenud. Ravimiuuringute läbiviimine liigub uutele turgudele ning Euroopas läbiviidavad ravimiuuringud teostatakse valdavalt Euroopa suurriikides. Ravimiuuringutest saadud tulu oli 2018. aastal 0,3 (2017: 0,4) miljonit Ligipääs Hiiu korpustele on hinnanguliselt rahuldav. Mõlema korpuse juurde viib üks ühis- transpordipeatus, mis on keskmiselt 600 meetri kaugusel sissepääsust. Verekeskusele Ädala teel on hea ligipääs, sissepääsust umbes 250 meetri kaugusel asub üks ühistranspordipeatus. eurot. Ravimiuuringute hulgas on näiteks uuring, mis tegeleb spetsiiiliste ravimite mõju uurimisega eelnevalt ravimata kroonilisele lümfoidsele leukeemiale, samui uuritakse, kuidas konkreetne ravim mõjutab hiljui ägedat koronaarsündroomi põdenud haigeid järgnevate 172/65 ARTIKLIT / Sh kardiovaskulaarsete sündmuste osas. Kõikidele haigla korpustele on loodud nii tava- kui ka invaparkimiskohad. RAhVUSVAhELISTES 2018. aastal avaldai 172 ariklit, sealhulgas publitseerii rahvusvahelistes eelretsensee- AJAKIRJADES ritavates ajakirjades 65 ariklit. Võrreldes 2017. aastaga on avaldatud ariklite koguarv AVALDATUD suurenenud 36 võrra. 2018. AASTAL Teadusesse panustamise eest makstud toetuse summad töötajatele kasvasid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 12% vastavalt 68 207 eurolt 77 053 euroni. 30 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 31 Töötajate arvud Töötajad Organisatsiooni suurus 2018 2017 2016 Regionaalhaigla töötajate koguarv 4274 4131 4016 SA Läänemaa haigla 258 262 258 SA Raplamaa haigla 215 221 233 SA hiiumaa haigla 70 65 69 KOKKU (PERh, võrgustunud haiglad): 4817 4679 4576 Informatsioon töötajate kohta Regionaalhaiglas töölepingu alusel töötavaid töötajaid Töölepingu alusel töötavaid 4211 99% 4079 99% 3985 99% arsid, proviisorid 615 15% 595 15% 587 15% õed, laborandid 1619 38% 1596 39% 1557 39% hoolduspersonal 869 21% 827 20% 796 20% mitemed. personal 950 23% 922 23% 901 23% arst-residendid 158 4% 139 3% 144 4% Täiskoormusega töötajaid 3198 76% 3142 77% 3120 78% Osalise koormusega töötajaid 1013 24% 916 22% 865 22% Võrgustunud haiglates töölepingu alusel töötavaid töötajaid 415 424 448 SA hiiumaa haigla 63 90% 62 95% 65 94% SA Läänemaa haigla 173 67% 177 68% 176 68% SA Raplamaa haigla 179 83% 185 84% 207 89% Kollektiivleping Eesi Haiglate Liidu liikmena on Regionaalhaigla grupp osapooleks kollekiivlepingus, mis on sõlmitud järgmiste poolte vahel: tööandjate esindajad – Eesi Haiglate Liit, Eesi Kiirabi Liit; töötajate esindajad – Eesi Arside Liit, Eesi Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesi Õdede Liit. Kollekiivleping hõlmab järgnevaid ameikohi: arst, arst-resident, eriarst, õde, ämmaemand, Regionaalhaigla grupis oli 2018. aasta seisuga tööl 4 817 töötajat (2017: 4 679), kellest 4 274 tervishoiu tugispetsialist, kiirabitehnik, erakorralise meditsiini tehnik, hooldustöötaja. Re- (2017: 4 131) töötasid SA Põhja-Eesi Regionaalhaiglas, 285 (2017: 262) SA Läänemaa Haiglas, gionaalhaigla grupis on kollekiivlepinguga 2018. ja 2017. aastal hõlmatud 78% töötajatest. 215 (2017: 221) SA Raplamaa Haiglas ning 70 (2017: 65) inimest SA Hiiumaa Haiglas. Täis- Töötajaid esindavatesse liitudesse kuulus 2018. aastal 691 töötajat (2017: 713). töökohale taandatud töökohtade arvu keskmine grupis oli 2018. aastal 3 905 (2017: 3 842). Regionaalhaigla töötajate jagunemine soo järgi 2018. a: Palgapoliiikas lähtub Regionaalhaigla ameikohast ja tööülesannetest ning töötasu suurus määratakse kindlaks palgajuhendis (meditsiinipersonal), mistõtu töötasu suurus ei sõltu soost, rahvusest ega rassist. Ameikohtadel, mille kohta puudub kehiv palgajuhend, mää- Mehi ratakse töötasu vastavalt tööülesannetele ja rollile. 733 17% Naisi 3478 Töötajate ja lepingute andmeid kogutakse värbamise ja lepingute sõlmimise faasis ning Regionaalhaiglas andmeid hoitakse piiratud ligipääsu õigustega personalitarkvaras. Andmeid kogutakse töölepingu alusel minimaalsuse printsiibist lähtuvalt ehk kogutakse ainult neid andmeid, mis on lepingu töötajad ja seaduse täitmiseks minimaalselt vajalikud. 2018 83% 32 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 33 Regionaalhaigla töötajate vanuselise jaotus Juhtkonna sooline ja vanuseline jaotus Töötajate vanusegruppide jaotus ei sisalda residenide vanuselist jaotust. 2018 2017 2016 REGIONAALhAIGLA 2018 2017 2016 Töötajate keskmine vanus (aasta): 45 44 44 Nõukogu kossseis (arv) 7 7 7 arsid, proviisorid 49 47 48 30-50 2 28,6% 2 28,6% 2 28,6% õed, laborandid 41 40 40 > 50 5 71,4% 5 71,4% 5 71,4% hoolduspersonal 48 47 48 Juhatuse koosseis (arv) 3 3 3 mitemed. personal 47 46 46 < 30 Töötajate jagunemine vanusegruppide järgi: 30-50 1 33,3% 1 33,3% 1 33,3% < 30 sh 696 702 697 > 50 2 66,7% 2 66,7% 2 66,7% 30–50 1806 1746 1674 Keskastmejuhid (kliinikute juhatajad/õendusjuhid, 34 34 33 > 50 1551 1492 1470 teenistuste juhid, direktorid) koosseis (arv) 30-50 18 52,9% 18 52,9% 17 51,5% > 50 16 47,1% 16 47,1% 16 48,5% Regionaalhaigla töötajate jagunemine vanusegruppide järgi 2018. a: Regionaalhaigla juhtkonna sooline jaotus 2018. a: 7% arsid, proviisorid 19% 21% 16% 18% Naisi Naisi Naisi 28% 2 1 22 õed, laborandid 54% hoolduspersonal mitemed. personal < 30 sh 30–50 > 50 Nõukogu Juhatus Mehi Keskastmejuhid 20% 16% 12 47% 26% Mehi Mehi 28% 5 2 Töötajate arendamine ja tunnustamine Regionaalhaigla usub, et arendav ja moiveeriv töökeskkond loob töötajatele meeldiva õhk- PAREMATE konna, mis võimaldab saavutada paremaid töötulemusi. Selle kindlustamiseks makstakse TööTULEMUSTE Regionaalhaiglas konkurentsivõimelist töötasu, arendatakse töötervishoidu ja tööohutust, SAAVUTAMISEKS tegeletakse töötajate tervisedendusega ning pideva arendamisega. Üheks oluliseks moi- TAGATAKSE KonKuRentsi­ vatsioonisüsteemi osaks Regionaalhaiglas on töötajate tunnustamine ja meelespidamine VõIMELINE TööTASU, tähtpäevade ja oluliste saavutuste puhul. Töötajad peavad teadma ja ka tunnetama, et TööOhUTUS, nende panus on oluline ja seda hinnatakse. PANUSTATAKSE Töötajatel on võimalik saada ipptasemel koolitusi ja hoida end kursis teaduse uuemate töötajate teRvise­ suundadega. See tõsis 2018. aastal arside koolituste keskmise tundide arvu ühe avatud EDENDUSSE JA ARENGUSSE ameikoha kohta aastas 72,5 tunnini (2017: 65,1h) ning arst-residenidel 74 tunnini 2018. aastal (2017: 58,8h). Töötajate koolitamisel on naistel ja meestel võrdsed võimalused. 34 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 35 Regionaalhaigla töötajate keskmine koolitustundide maht aastas (ühe avatud ametikoha kohta): Tööga seotud ohtusid ja töötervishoiu ning -ohutuse nõudeid tutvustatakse töötajatele läbi erinevate juhendite, mis on koostatud vastavalt töö iseloomule ja läbi erinevate koolituste. Sissejuhatava tööohutuse juhendiga teavitatakse kõiki töötajaid õigustest ja kohustustest 2018 2017 ohutu töökeskkonna loomisel ning üldisest töötervishoiu- ja tööohutusalasest korraldusest PANUS TööTERVIShOIDU haiglas. Regulaarselt viiakse läbi töötervishoiuarsi poolt töötaja tervisliku seisundi hinda- ja ­ohutusse on mine lähtuvalt töökeskkonna riskidest. Vastavalt riskianalüüsi tulemustele võimaldatakse VÄhENDANUD kõikidele töötajate vaktsineerimist ning tagatakse vajalikud isikukaitsevahendid. Kiirgus- TööõNNETUSTE sh Kõik sh arst- sh Kõik sh arst- arstid: kokku: residendid: arstid: kokku: residendid: töötajatele korraldatakse pidev kiirgusdooside seire. Töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste ARVU 72,5 39,8 74,0 65,1 34,4 58,5 alusel tagatakse enim ohustatud töötajatele õnnetusjuhtumikindlustus ning lisaks makstakse töötajatele hüviist agressiivse patsiendi poolt tekitatud tervisekahjustuse korral. 2018. aastal on registreeritud vähem tööõnnetusi kui varasematel aastatel (tabel). Tööõnnetused raskusastmete kaupa 2016-2018 2018 2017 2016 Valdkonna hariduse kvaliteet ja järelkasv Surmaga lõppenud 0 0 0 Regionaalhaigla on Instar EBC tööandja brändingu agentuuri läbi viidud uuringus meditsii- nitudengite arvestuses atrakiivse tööandajana teisel positsioonil kahel järjesikusel aastal Raske 8 6 8 (2017, 2018). Kerge 36 45 58 Regionaalhaigla on ülikoolihaiglale omase tegevusproiiliga õpetav haigla. Haiglas oman- KOKKU 44 51 66 davad igal aastal erialaseid teadmisi ja oskusi residendid Tartu Ülikoolist ning sooritavad prakikat paljude kõrgkoolide erialade, sh arsiõppe VI kursuse üliõpilased. Tööõnnetuste suhe 1 000 töötaja kohta 10 12 16 Järgnevas diagrammis on välja toodud arst-residenide arv, 6. kursuse prakikanide ja õen- dusüliõpilaste arvud kolmel järjesikkusel aastal. Peamised tööõnnetuse põhjused olid: komistamised, kukkumised märja põranda, libeduse või kiirustamise tõtu ning raskematel juhtudel agressiivsete patsienide rünnakud. Tegele- maks ohu kõrvaldamisega on näiteks läbi viidud koristajate täiendav instrueerimine märja põranda kuivatamise osas, libedustõrje igahommikune kontroll ning töötajate koolitamine 158 144 agressiivsete patsienide osas (koolitused „toimetulek agressiivse patsiendiga (VERGE)“ 139 ning „käitumine agressiivse patsiendiga“). Aruandeperioodil ei ole Regionaalhaigla töötajal kutsehaigusi diagnoositud. 109 2018 2017 2016 98 111 Tervisekäitumise edendamine Töötajate tervisedendamiseks korraldatakse Regionaalhaiglas erinevaid tegevusi. 649 425 544 2018. aastal avai siseterviserada „Kõnnikliinik 888“, mis on 888 meetrit pikk ning mille läbimiseks peab tegema keskmiselt 1500 sammu. Terviserajal on mitmeid erinevaid Arst-residendid 6. kursuse prakikandid (arsitudengid) Õendusüliõpilased väljakutseid ja harjutuste peatusi, kus saab akiveerida terve keha. Samui on olemas haiglasisene spordiklubi, kus on jõusaal, rühmatreeningute saal ning Töötervishoid ja tööohutus tubakast loobumise nõustamise kabinet. Lisaks haiglas asuvatele tervist edendavatele võima- lustele on Regionaalhaigla loonud koostöös partneritega Regionaalhaigla töötajatele soodus- Regionaalhaigla väärtustab oma töötajate tervist ja tervislikke eluviise ning järgib tööohu- võimalusi treenimiseks või muude tervisedenduslike teenuste kasutamiseks. Haigla toetab tuse nõudeid läbi töökeskkonna, töövahendite ja meditsiinitehnoloogia pideva ajakohas- töötajate osalemist jooksudel, maratonidel ning muudel spordiüritustel. Tervisekäitumise tamise, töötajate pideva tööohutuse ning töötervishoiualase teavitamise ja koolitamise edastamiseks korraldatakse töötajatele infopäevi ja loenguid – veebruaris tervisliku toitu- ning tervisedenduslike tegevuste korraldamise. Regionaalhaigla sätestab töötervishoiu ja mise kuu, aprillis liikumiskuu, mais tubaka tarvitamise vähendamisele suunatud teabepäev. tööohutusalase tegevuse planeerimist ja üldist korraldamist haigla siseselt töötervishoiu ja tööohutuse poliiikaga. Töötervishoiu ja tööohutusalast tööd juhib ja korraldab tööohutuse Psühhosotsiaalse töökeskkonna parandamiseks loodi 2018. aasta teisel poolaastal Regio- talitus, kelle poole saavad kõik töötaja vajadusel pöörduda. Lisaks on haiglas riskihaldu- naalhaiglas töövägivalla juhtumite menetlemise protsess. Töötajatele tutvustai töövägivalla rid, kes vastutavad konkreetse riski eest: bioloogilise riski haldur, keemilise riski haldur, registreerimise ja menetlemise juhendit, mis käsitleb erinevaid vägivalla tüüpe ning ka kiirgusohutuse spetsialist, ergonoomikainstruktorid. Tegutseb töökeskkonnanõukogu ja diskriminatsiooni. Nelja kuu jooksul registreeritud töövägivalla juhtumid menetlei tööohu- struktuuriüksustesse on valitud 27 töökeskkonnavolinikku. Läbi töökeskkonna riskianalüüsi tuse talitluse ja juhtumiga seotud struktuuriüksuste juhide poolt ning kõik juhtumid leidsid tuvastatakse ja hinnatakse tööga seotud ohtusid. Töökeskkonna sisekontrolli läbiviimisega ka lahendi. 2018. aastal loodi töötajale psühholoogilise nõustamise võimalus ning pakui jälgitakse töötervishoiuja tööohutuse nõuete täitmist. erinevaid koolitusi psühhosotsiaalsete ohutegurite maandamiseks. 36 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 37 Huvigruppide ning Regionaalhaigla juhide ja töötajate esindajate osalusel tehtud analüüs kinnitas, et tervishoiuteenuste ühiskondliku mõju aspekide põhifookuses on üle kõige muu ravikvaliteediga seotud teemad. Lisaks tõstatusid ausa ja kvaliteetse juhimisega ning Regionaalhaigla panus ühiskonda töökeskkonnaga seotud teemad. Olulisel kohal on innovatsioon ja teenuse arendus, pat- siendikogemus, panustamine valdkonna järelkasvu ja ühiskonda laiemalt, kaasav suhtlus huvigruppidega ning ohutuse ja turvalisusega seotud teemad. Erinevate huvigruppide ar- vamus erinevate teemade tähtsusest oli pigem sarnane. Regionaalhaigla peamine ülesanne on ravida kõiki oma patsiente parimal võimalikul moel Põhitegevust ja rolli silmas pidades on maatriksis märgitud aspekid peamised Regionaal- – see on haigla suurim vastutus ühiskonnas. Ent positsioon Eesi ühe suurima tööandjana, haigla ühiskondliku mõju kohad, mida vastutustundlikult juhida. mis tagab elutähtsa teenuse toimimist ning on avaliku sektori organisatsioonina avalikkuse Tegevusaruanne kajastab erinevates peatükkides nii organisatsiooni siseste teemade juhi- kõrgendatud tähelepanu all, paneb Regionaalhaiglat oma ühiskondlikku mõju veelgi laie- mist kui ka Regionaalhaigla täiendavad panust ühiskonda läbi rahvatervishoidu, tervishoiu- malt käsitlema. Regionaalhaigla jaoks on oluline juhida oma posiiivset panust ühiskonda poliiikasse ja sektori sisesesse koostöösse panustamise. terviklikult. Regionaalhaigla ühiskondliku vastutuse laiemaks lahimõtestamiseks analüüsii 2018. aastal erinevate vastutustundliku tegevuse teemade tähtsust organisatsiooni juhimises. Teadaole- Panus rahvatervishoidu ja haiguste ennetus 0,3 valt esimese tervishoiuvaldkonna asutusena Eesis viidi läbi erinevaid sidusrühmasid kaasa- Ennetustegevuse planeerimine toimub lähtuvalt rahvasiku tervise arengukava pikaajalistest nud spetsiaalselt selleteemaline küsitlus ja kutsui huvigruppide esindajaid ühisele arutelule. eesmärkidest. Regionaalhaigla osaleb kolmes ennetusprogrammis, mida rahastab Eesi PATSIENDID, TööTAJAD, Regionaalhaigla tegevus sõltub ja mõjutab ise kõige enam patsiente, koostööpartnereid, Haigekassa: ƒ emakakaelavähi varajane avastamine; KOOSTööPARTNERID, erialaseid liite ja klastreid, valdkonna arendamisega seotud ministeeriume ja ameteid, tar- MILJONIT EUROT ƒ jämesoolevähi sõeluuring; ERIALALIIDUD JA KLAST­ nijaid, töötajaid, omanikku ja nõukogu, haridusasutuste ning meedia esindajad. ennetus­ ƒ rinnavähi varajase avastamise projekt. RID, TARNIJAD, AVALIKU Nende huvigruppide esindajad rääkisid kaasa teemade määratlemises, mille vastutustundliku PROGRAMMIDESSE SEKTORI ASUTUSED, hARIDUSASUTUSED, juhimise osas on huvigruppidel Regionaalhaiglale kõige kõrgemad ootused. Kuigi töötajatelt Ennetusprogrammide rahaline maht jäi 2018. aastal varasema aasta tasemele 0,3 miljonit NõUKOGU, OMANIKU ja patsienidelt kogutakse tagasisidet regulaarselt, koostööpartnerite ja tarnijatega suhel- eurot. JA MEEDIA ESINDAJAD dakse tekkinud küsimustes töö käigus, tervishoiuvaldkonna teiste osaliste ja riigi esindaja- ON hAIGLA PEAMISED tega puututakse samui jooksvalt kokku, siis andis selline uuring hea võimaluse olulistele 2018. aastal tegeles Regionaalhaigla laiaulatusliku teavitustööga. hUVIGRUPID teemadele laiemalt läheneda. Arutelu eesmärk oli määratleda need teemad, mille vastutustundliku juhimise osas on Aasta alguses avai vähiraviteemaline infoveeb www.onkoloogia- Regionaalhaigla ajakiri, milles neli korda aastas huvigruppidel Regionaalhaiglale kõige kõrgemad ootused. Ühtlasi aitas analüüs määrata keskus.ee, mis tutvustab vähiravivõimalusi, vähiennetuse käsitletakse laiemalt haigla erialade vaates olulisi relevantsed teemad, mille osas oma tegevuse ja tulemuslikkuse hindamine on oluline nii võimalusi elusiili nõuannete näol ning soovitusi erinevates teemasid, jõuab nii tervishoiuvaldkonna otsus- Regionaalhaigla enda vaatest kui ka välistele osapoolte informeerimise tõtu. Seetõtu on vähiennetusprogrammides osalemiseks. Eelkõige keskendui tajate, perearside, meedia kui ka patsienide ja sidusgruppide arutelust selgunud teemad aluseks käesoleva aastaaruande teemakäsitlustele. rinnavähi, emakakaelavähi ja jämesoolevähi ennetuse ning nende lähedasteni. sõeluuringu teavitustegevustele. Samui leiab sealt infot pat- siendi ja lähedaste toetamiseks vähiravi ajal. 1 1. Ravikvaliteet Patsienidele loodud infomaterjalid on vabalt saadaval Regio- 2. Aus ja kvaliteetne juhtimine, usaldusväärne maine naalhaiglas. Koostöös perearside, Tallinna linna ja Sotsiaal- 3. Arendav ja motiveeriv töökeskkond ministeeriumiga on tehtud teavitustegevusi näiteks EMOsse 4 3 2 4. Innovatsioon ja teenuse arendus või perearsi poole pöördumise valiku teemal. 7 8 5. Patsiendikogemus ja -rahulolu (sh lähedased) Olulisus huvigruppide jaoks 9 6 6. Valdkonna hariduse kvaliteet ja järelkasv 5 13 12 11 7. Ohutus ja turvalisus Terviseedendust viidi läbi erinevatel üritustel – Maijooksul, 8. Patsientide privaatsus ja konfidentsiaalsus 10 Tervisemessil, Roosa Lindi jooksul, kus oli esindatud Regio- 9. Aus ja kaasav suhtlus huvigruppidega naalhaigla telk ning võimalus vestelda eriala ipptegijatega. 14 10. Tervisevaldkonna arendamine ja panus ühiskonda 16 11. Majanduslik elujõulisus 15 12. Teenuse kättesaadavuse kiirus Läbi aasta on korraldatud teabepäevi erinevatel teemadel. 13. Infrastruktuur ja ligipääsetavus Näiteks rahvusvahelisel unepäeval pöörai rõhku unekvalitee- 14. Töötajate mitmekesisus ja võrdne kohtlemine dile ja sellele, et hea uni on hea tervise alus, samui tõstei 17 15. Keskkonnamõju esile neerupäeva. 16. Vastutustundlikud ostud ja hanked Olulisus Regionaalhaigla jaoks 17. Vabatahtlik panus kogukonna heaks KATEGOORIAD: Korraldai mitmeid konverentse erakorralise meditsiini, onko- RAVITEENUS JUhTIMINE TööTAJAD ühISKOND KESKKOND loogia, psühhiaatria, õenduse, õendusjuhimise, sisehaiguste teemadel. 38 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 39 Regionaalhaigla keskkonnamõju Elektri-, vee- ja küttekasutuse ülevaade Elektri- ja veekasutuse näitajaid jälgib Regionaalhaigla eesmärgiga välida nii rahaliste- kui loodusressursside raiskamist. Regionaalhaigla registreerib kuupõhiselt elektri-, vee- ja küte- kasutuse teenusepakkuja arvete alusel. elektrienergia Elektri kasutus MWh 2018 2017 2016 2018. aastal viis Regionaalhaigla läbi kampaania „Õige mees hoolib seisundist”, millega soo- Süiste 19 17 118 16 435 16 611 visime luua diskussiooni naiste ja meeste vahel, ning otsustasime kogu kampaania näiliselt Süiste 21 331 369 362 suunata meestele, kuid seda vormis, mis on selgelt arusaadav ka naistele. Rinnauuringute kabinei külastatavus on varasemalt olnud väike hoolimata korduvatest kampaaniatest. Hiiu 44 303 465 721 Kahenädalase kampaania esimesel nädalal registreeris end rinnakabinei vastuvõtule kolme Hiiu 39 210 229 280 kuu jagu inimesi. Paldiski mnt 52 810 792 928 Ädala 2 503 464 462 Riiklik ja kohalik tervishoiupoliitika Regionaalhaigla üheks ülesandeks on osaleda riikliku tervishoiupoliiika kujundamises, mis toimub läbi akiivse koostöö Sotsiaalministeeriumi, Eesi Haigekassa ja teiste tervishoiuvald- 2018 2017 2016 konna ameiasutuste, erialaseltside ja liitudega. KOKKU KOKKU KOKKU Regionaalhaigla on järgmiste ühenduste, liitude liige: 19 275 18 754 19 364 ƒ Eesi Haiglate Liit – ühendab vabatahtlikkuse alusel tervishoiuteenust pakkuvaid Eesi MWh MWh MWh tervishoiusektori tööandjaid; ƒ MTÜ Eesi Meditsiiniekspordi Klaster – meditsiiniteenuseid pakkuvate rahvusvahelis- tumisele ja müügitulu suurendamisele suunatud etevõtete mitetulundusühinguna Elektrienergia tarbimine on kolme aasta võrdluses püsinud suhteliselt stabiilsena. Muudatu- tegutsev koostööplatvorm; sed on toimunud seoses kolimistega Hiiu ning Paldiski mnt. korpustest Mustamäe korpusesse. ƒ EIBIR – European Insitute for Biomedical Imaging Research, Euroopa Biomeditsiinilise Aastasel 2016–2018 ei ole energiatarbimises märkimisväärseid muudatusi olnud, kuid siiski Pilditöötluse Insituut; ƒ ESTRO – European Society for Radiotherapy & Oncology, Euroopa Radioteraapia on astutud samme energia tarbimise vähendamiseks. ja Onkoloogia mitetulunduslik ja teadusorganisatsioon, mis edendab radioloogia- Järk-järgult asendatakse valgusid energiasäästlike ja efekiivsemate LED-valgusitega ning onkoloogia tegevust vähiravil; automaiseeritakse valgusite juhimist, mis vähendab kulutusi elektrienergiale. Samui ƒ EBA – European Blood Alliance – Euroopa Vere Allianss; tegeleb Regionaalhaigla reakiivenergia kompenseerimisega, mis väldib reakiivenergia ƒ OECI – Organisaion of European Cancer Insitutes, Euroopa Vähikeskuste Organisat- tarbimisest tulenevat lisakulu ja vähendab elektritarbimist. sioon (Organisaion of European Cancer Insitutes); ƒ EBMT – The European Society for Blood and Marrow Transplantaion – Euroopa Vere ja Luuüdi Siirdamise Ühendus. ARSTID OSALEVAD Lisaks nimetatud organisatsioonidele osalevad Regionaalhaigla arsid erialaseltside töös, ERIALASELTSIDE TööS mille eesmärgiks on oma eriala valdkonna arendamine, ravisoovituste väljatöötamine ja JA PANUSTAVAD OMA VALDKONNA teemakohaste konverentside korraldamine. ARENDAMISESSE Regionaalhaigla osales 2018. aastal väga paljudes aruteludes, et anda oma panus Eesi tervishoiupoliiikasse. Räägii hooldekodude puudusest; e-haigusloo projekist ja digi- registratuurist; Tartu Ülikooli, Põhja-Eesi Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ühisprojekist teha koos kliinilisi teadusuuringuid; ühtse ülikoolihaigla loomisest, mil- les ühineksid PERH, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla. Samui võei sõna Haigekassa süsteemi, vähiravi koordineerimise, väikehaiglate rahastusmudelite ning ravirahastuse analüüsi kontseptsiooni teemadel. 40 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 41 soojusenergia Alloleval joonisel on võrreldud kolme viimase aasta soojusenergia tarbimise suhtelist muutust. Kaugküte MWh 2018 2017 2016 Süiste 19 11 377 10 842 10 533 Süiste 21 1 008 928 936 Hiiu 44 2 634 2 506 2 448 Hiiu 39 617 644 624 Ädala 2 314 363 327 2018 2017 2016 KOKKU KOKKU KOKKU 15 950 15 283 14 869 MWh MWh MWh 2018. aasta veekulu mõningane suurenemine oli ingitud sterilisatsiooni üksuse vananenud Maagaas m3 seadmete töökindluse puudujääkidest. Paldiski mnt 52 444 158 467 104 458 703 Ülejäänud korpuste veetarbimine on 3 aasta jooksul vähenenud seoses osakondade või kliinikute osalise kolimisega Mustamäe C-korpusesse, samui tänu korpuste veetorusike renoveerimisele, millega on oluliselt vähendatud veelekete arvu. Regionaalhaigla soojusenergia tarbimine on paljuski ingitud välisõhu temperatuurist, sa- Lisaks paigaldatakse Regionaalhaigla renoveerimistööde käigus vetsäästvaid segisteid. 2019. mui hoonete soojapidavusest. Haigla korpustes toimuvate remonide käigus vahetatakse aasta alguseks on Mustamäe korpuses 85% ning teistes korpustes kokku 60% segisitest vajadusel välja küteradiaatoreid ning paigaldatakse radiaatoritele termostaatveniilid. vetsäästvad. Järgneva 5 aasta jooksul on eesmärgiks paigaldada kõikidesse korpustesse kokku 98% ulatuses vetsäästvad segisid. Samui paigaldatakse ruumidesse tsentraalne küte- ja venilatsiooniautomaaika, mille tulemusel saab opimeerida energiakasutust sobiva hoone sisekliima tagamisel ning hoida ära erinevate tehnosüsteemide üksteisele vastutöötamist, mis suurendaks energiakulu. Kasvuhoonegaaside heitkogused Kütekulude kiire vähenemise tõhusa meetmena on Järelravikliinikusse paigaldatud ter- mostaatveniilid ning kasutuseta hooneosade kütmist on piiratud. Regionaalhaigla peab arvestust lämmasikdioksiidi ja süsinikdioksiidi heitmete üle. Võrreldes aastaid 2016–2018, on haigla kasvuhoonegaaside tootmine vähenenud. vesi Alloleval joonisel on võrreldud kolme viimase aasta vee tarbimist Regionaalhaigla korpuste Saasteloaga ikseeritud kogused, tonnides 2018 2017 2016 kaupa. LÄMMASTIKDIOKSIID SüSINIKDIOKSIID 1003,7 Vee kasutus m 3 2018 2017 2016 1,1 0,9 1,0 Süiste 19 87 624 72 177 76 465 Süiste 21 956 1 835 1 750 890,5 Hiiu 39 1 432 1 228 2 288 2018 2017 2016 846,8 Hiiu 44 5 361 5 422 7 398 Paldiski mnt 52 10 927 12 268 12 701 Ädala 2 984 904 890 2018 2017 2016 Joonis 7. Kasvuhoonegaaside heitkogused 2016–2018 2018 2017 2016 Paldiski mnt. ning Kose korpuses kasutatakse sooja tootmiseks maagaasil töötavat katelt. KOKKU KOKKU KOKKU 2017. aastal müüdi Kose korpuse hoone ning sellega seoses puudub edasine aruandlus 107 284 93 834 101 492 saasteloaga ikseeritud koguste üle. m3 m3 m3 Lisaks kasvuhoonegaasidele esitab Regionaalhaigla aruandlust teiste välisõhku paiskavate saasteainete osas, mis on ete antud välisõhu saasteloa taotlusega. 42 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 43 Jäätmekäitlus Allolev tabel kajastab aastatel 2016–2018 jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete nimetusi ning nende kogumassi tonnides. Aruandeperiood, käsitletavate Pakendite (paber- ja kartong-, plast-, puit-, segapakendite) üleandmine jäätmekäitlejale on aastate jooksul suurenenud, sest kasvanud on tekkivate pakendite kogus Regionaalhaiglas. teemade ja üksuste kokkuvõte Selle üheks põhjuseks on meditsiinis kasutatavate tarvikute pakendamine ja nende tarvi- kute vajaduse suurenemine. Samas on suurenenud personali teadlikkus ning pakendeid kogutakse üha enam liigii. Käesolev majandusaasta aruanne on jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse, Hea Ühingu- Suurenenud on segaolmejäätmete ja jäätmete, mida ei pea nakkuse välimiseks koguma juhtmise Tava ja raamatupidamise integreeritud aastaaruanne. Esmakordselt kajastab Regio- ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (näiteks sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähk- naalhaigla oma aastaaruandes jätkusuutlikkuse aspeki. Jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse vastutuse med), kogused. Siin on jällegi oma osa ühekordsete tarvikute kasutamise suurenemisel ning aruande osa koostamine tugineb Global Reporing Iniiaive-i (GRI) jätkusuutlikkuse aruandluse kindlasi mängib oma rolli ka ravipäevade arvu kasv. standarditele, mis sätestab, et sõltuvalt aruande detailsusest on valida varianide „core“ ja „comprehensive“ vahel. Tehes esmast jätkusuutlikkuse aruannet, on Regionaalhaigla valinud Seevastu ehitus- ja lammutussegaprahi üleandmine on kolme aastaga vähenenud. Regio- raporteerimistasemeks „core,“ mis hõlmab andmeid organisatsiooni proiili, juhimisviisi ja naalhaigla on suurendanud jäätmeliikide kaupa jäätmeliikide üleandmist ning kui ehitus- ja kõige olulisemate tulemusnäitajate kohta. Aruande koostamiseks valii iga aspeki juures kõi- lammutussegaprahi üleandmine on vähenenud, siis selle võrra on suurenenud metalljäät- kidest kategooriatest vähemalt üks indikaator, et kata kogu võimaliku mõju ulatus. Erandiks mete ning suurjäätmete kogused. vaid üksikud indikaatorid, mille kohta andmed puuduvad või mis on haigla hinnangul asjasse 2018 2017 2016 puutumatud, seadmata ohtu aruande põhjalikkust ja juhendile vastavust. Aruandes on GRI Tonnides standardite puhul raporteeritud andmed sellise põhjalikkusega nagu organisatsioon oma OhTLIKUD JÄÄTMED MITTEOhTLIKUD JÄÄTMED igapäevatöös peab vajalikuks koguda ja avaldada, st üldisemalt kui GRI nõuded ete näevad. 1102 197 Käesolev aastaaruanne kajastab kogu grupi, sh SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla, SA Raplamaa Haigla, SA Läänemaa Haigla ja SA Hiiumaa Haigla 2018. aasta tegevust, mida koostatakse iga-aastaselt ja on jätkuks 2017. aasta aprillis avaldatud 2017. aasta aruandele. Aruande sisu osas tekkivate küsimustega palume pöörduda [email protected]. 174 169 1005 980 GRI indeks 2018 2017 2016 GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused Raporteerimise alused (GRI 101: 2016) 2018 2017 2016 Joonis 8. Jäätmete kogused 2016–2018 üldised näitajad (GRI 102: 2016) Regionaalhaigla poolt jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete taaskasutuse osas on jäät- Organisatsiooni ülevaade mekäitlejad ülevaate andnud 92% (1 150 t) jäätmete taaskasutustoimingute kohta. Taas- 102-1 Organisatsiooni nimi lk 2 kasutustoimingute kaupa on jäätmete taaskasutustoimingute protsentuaalne jaotus toodud 102-2 Tegevused, kaubamärgid, tooted lk 8 allolevas tabelis. ja/või teenused 102-3 Peakontori asukoht lk 2 Miteohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 964 tonni 102-4 Tegevuskohad lk 8 Materjalina ringlusesse 21% 102-5 Omandivorm ja õiguslik vorm lk 8 Energiakasutuseks 24% 102-6 Tegevuskohad lk 8 Taaskasutamiseks 0% 102-7 Organisatsiooni suurus lk 7, 8, 21–22, 24, Täite- või katematerjalina ringlusesse 0% 32–33 Ladestamine 51% 102-8 Põhiandmed töötajate kohta lk 32–33 Komposimine 4% 102-9 Tarneahel lk 22–23 102-10 Aruandeperioodil toimunud Aruandeperioodil ei toimunud olulisi Ohtlike jäätmete taaskasutustoimingud 186 tonni olulised muutused muutusi organisatsiooni tegevuses, põhiteenustes, omandivormis ega Materjalina ringlusesse 6% tarneahelas Energiakasutuseks 1% 102-11 Etevaatusabinõude rakendamine lk 13, 36–37 Taaskasutamiseks 86% 102-12 Välised algatused lk 6, 15–16 Ladestamine 7% 102-13 Liikmelisus ühingutes lk 40 44 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 45 GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused Strateegia tervishoiupoliiika ja valdkonna arendamine (mite-GRi) 102-14 Nõukogu ja/või juhatuse esimehe lk 2–3 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 17, pöördumine 103: 2016) 103-3 39–40 eeika ja ausameelsus mite-GRI Liikmelisus ühingutes ja liitudes lk 40 102-16 Väärtused, põhimõted, standardid lk 10 mite-GRI Koolitustel osalejad 17 ja käitumistavad töötajate järelkasv (mite-GRi) juhimine Juhimisviis (GRI 103-1 kuni lk 17, 36 102-18 Juhimisstruktuur lk 11–12 103: 2016) 103-3 huvigruppide kaasamine mite-GRI Atrakiivsus tööandjana lk 36 102-40 Huvigruppide nimekiri lk 38 mite-GRI Residendid ja prakikandid lk 17, 36 102-41 Kollekiivlepingud lk 33 Majandustulemused (GRI 201: 2016) 102-42 Huvigruppide kaardistamine ja lk 38 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 21–23 valik 103: 2016) 103-3 102-43 Huvigruppide kaasamise viis ja lk 38–39 201-1 Loodud ja jaotatud majanduslik lk 21–22, põhimõted väärtus 39 102-44 Peamised tõstatatud teemad ja lk 38–39 201-4 Valitsuselt saadud toetused Lk 21–22 küsimused mite-GRI Korraldatud hankemenetlused lk 23 Aruande parameetrid Korruptsioonivastane tegevus (GRI 205: 2016) 102-45 Konsolideeritud üksused lk 45 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 12–13 102-46 Aruande sisu, teemade ja ulatuse lk 38–39 103: 2016) 103-3 määramine 205-2 Korruptsioonivastaste põhimõtete lk 13 Kajastatud vaid organisatsiooni sise- 102-47 Oluliste teemade loetelu lk 38–39 kommunikatsioon ja koolitus ne teavitus ja koolitus 102-48 Eelmiste aruannete informatsiooni Eelmiste aruannete informatsiooni ei 205-3 Kinnitatud korruptsioonijuhtumid lk 13 korrigeerimine ole korrigeeritud ja meetmed 102-49 Muudatused aruandluses Tegemist on organisatsiooni esimese mite-GRI Sponsorite toetused välislähetus- lk 22 GRI standardil põhineva aruandega tel ja -koolitustel osalemiseks 102-50 Aruandlusperiood lk 45 Energiakasutus (GRI 302: 2016) 102-51 Eelmise aruande avaldamise lk 45 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 41–42 kuupäev 103: 2016) 103-3 102-52 Aruandlustsükkel lk 45 302-1 Organisatsiooni sisene lk 41–42 Taastuvatest allikatest pärit energiat energiatarbimine ei tarbitud 102-53 Kontakt aruandega seotud lk 45 küsimustes Veekasutus ja heitvesi (GRI 303: 2018) 102-54 Aruande vastavus GRI Standardile lk 45 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 42–43 103: 2016) 103-3 102-55 GRI sisukord lk 45–48 303-5 Veetarbimine lk 42 102-56 Väline kinnitus GRI aruanne ei ole kolmandate osa- poolte poolt kontrollitud Emissioonid (GRI 305: 2016) JÄTKUSUUTLIKKUSE fOOKUSTEEMAD juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 43 103: 2016) 103-3 Ravikvaliteet (mite-GRi) 305-1 Otsesed kasvuhoonegaasid lk 43 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 14–16, 103: 2016) 103-3 24–31 Jäätmed ja heitvesi (GRI 306: 2016) mite-GRI Audiid lk 25 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 44 103: 2016) 103-3 mite-GRI Patsienide tagasiside ja rahulolu lk 26–29 306-2 Jäätmeteke ja jäätmekäitlus lk 44 mite-GRI Ligipääsetavus lk 30 Tööhõive (GRI 401: 2016) mite-GRI Ravijärjekorrad lk 30 juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 32–35 mite-GRI Investeeringud, arenduskulud ja lk 19, 23 103: 2016) 103-3 -projekid 401-2 Hüved töötajatele lk 18, 37 mite-GRI Innovatsiooniprojekid, teadus- ja lk 31 ravimiuuringud 46 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 47 GRI standard Number Nimetus Asukoht Olulisemad lisaselgitused Töötervishoid ja ohutus (GRI 403: 2018) juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 18, 103: 2016) 103-3 36–37 juhimisviis (GRi 403-1 kuni lk 18, 403: 2018) 403-7 36–37 2018. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJAN- 403-9 Tööõnnetused lk 37 DUSAASTA ARUANNE 403-10 Kutsehaigused lk 37 Koolitus ja haridus (GRI 404: 2016) juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 14–15, 103: 2016) 103-3 17–18, 35–36 404-1 Koolitustunnid töötaja kohta lk 17–18, 35–36 Mitmekesisus ja võrdsed võimalused (GRI 405: 2016) juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 32 103: 2016) 103-3 405-1 Juhtorganite ja kogu kollekiivi lk 34–35 mitmekesisus 405-2 Meeste ja naiste töötasu suhe lk 32 Mite-diskrimineerimine (GRi 406: 2016) juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 32 103: 2016) 103-3 406-1 Diskrimineerimisjuhtumid ja lk 37 meetmed Kohalikud kogukonnad (GRI 413: 2016) juhimisviis (GRi 103-1 kuni lk 39–40 103: 2016) 103-3 413-1 Kogukonna kaasamisega, mõju- lk 39–40 hinnanguga ja arenguprogrammi- dega seotud tegevused patsienide privaatsus (GRi 418: 2016) juhimisviis (GRi 103: 2016) 103-1 kuni 103-3 lk 30 2018. aasta 418-1 Konidentsiaalsus ja andmekaitse lk 30 konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 48 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne eurod 31.12.2018 31.12.2017 Lisa eurod 2018 2017 Lisa VARAD Tulud Käibevara Tulu etevõtluses 205 039 144 187 601 939 17 Raha 40 789 338 42 869 810 3 Toetused ja sihfinantseerimised 4 511 505 4 729 483 16 Nõuded ja etemaksed 21 663 764 18 879 491 4 Muud tulud 71 015 10 964 Varud 3 797 300 3 326 825 7 TULUD KOKKU 209 621 664 192 342 387 KÄIBEVARA KOKKU 66 250 402 65 076 127 Kulud Põhivara Mitmesugused tegevuskulud -76 719 379 -69 677 579 18 Finantsinvesteeringud 3 196 3 196 Tööjõukulud -105 182 000 -92 014 858 19 Kinnisvarainvesteeringud 0 4 026 Põhivara kulum ja väärtuste langus -10 862 935 -10 452 837 8,9 Materiaalne põhivara 148 846 756 147 433 841 8 Muud kulud -12 729 813 -10 615 769 20 Immateriaalne põhivara 999 676 757 868 9 Antud toetused 0 -35 290 PõhIVARA KOKKU 149 849 628 148 198 931 KULUD KOKKU ­205 494 127 ­182 796 333 VARAD KOKKU 216 100 030 213 275 058 PõhITEGEVUSE TULEM 4 127 537 9 546 053 KOhUSTISED Muud inantstulud ja -kulud -242 576 -272 970 21 lühiajalised kohusised ARUANDEAASTA TULEM 3 884 961 9 273 083 Võlakohusised 5 049 414 4 135 658 11 Võlad ja etemaksed 26 043 847 22 893 077 12 Eraldised 642 499 621 497 15 Sihtotstarbeliste toetuste kohusis 30 010 27 000 LühIAJALISED KOhUSTISED KOKKU 31 765 770 27 677 233 pikaajalised kohusised Võlakohusised 55 705 456 60 754 870 11 Võlg tarnijatele 502 785 601 897 PIKAAJALISED KOhUSTISED KOKKU 56 208 241 61 356 768 KOhUSTISED KOKKU 87 974 011 89 034 000 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 357 34 243 357 Eelmiste perioodide tulem 89 997 701 80 724 618 Aruandeaasta tulem 3 884 961 9 273 083 NETOVARA KOKKU 128 126 019 124 241 058 KOhUSTISED JA NETOVARA KOKKU 216 100 030 213 275 058 50 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 51 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara aruanne eurod 2018 2017 Lisa eurod Sihtkapital Akumuleeritud tulem Netovara kokku Rahavood põhitegevusest 31.12.2016 34 243 357 80 425 367 114 668 724 Laekumised teenuste ja kaupade müügist 206 637 694 191 361 701 Majandusaasta jooksul 0 299 250 299 250 Laekunud tegevustoetused ja annetused 4 142 373 3 793 079 võrgustunud haiglad Makstud toetused 0 -7 500 Grupi majandusaasta tulem 0 9 273 084 9 273 084 Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -93 078 814 -85 408 043 31.12.2017 34 243 357 89 997 701 124 241 058 Väljamakstud tööjõukulud -103 603 693 -91 357 551 Grupi majandusaasta tulem 0 3 884 961 3 884 961 Laekunud intressid 117 13 717 31.12.2018 34 243 357 93 882 662 128 126 019 Makstud intressid -175 126 -193 222 KOKKU RAhAVOOD PõhITEGEVUSEST 13 922 553 18 202 182 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -12 127 715 -7 886 298 Laekumised materiaalse põhivara ja kinnisvara 88 500 7 308 investeeringu müügist Võrgustunud haigla sularaha jääk 0 153 800 KOKKU RAhAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -12 039 215 -7 725 190 Rahavood inantseerimistegevusest Tagasi makstud laenud -4 128 834 -2 482 249 11 Tagasi makstud kapitalirendikohusised -6 824 -26 704 11 PV sihfinantseerimine 171 848 27 790 KOKKU RAhAVOOD fINANTSEERIMISTEGEVUSEST -3 963 810 -2 481 163 KOKKU RAhAVOOD -2 080 472 7 995 828 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 42 869 810 34 873 982 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 40 789 339 42 869 810 3 RAhA JA RAhA LÄhENDITE MUUTUS -2 080 472 7 995 828 52 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 53 Raamatupidamise aastaaru- müüjalt ostjale toimub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsioonidega nõu- Raamatupidamise aastaaruande tud perioodi jooksul. Pärast algset arvele võtmist kajastatakse kõiki inantsvarasid õiglases väärtuses, v.a nõuded teiste osapoolte vastu (kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses) lisad ande lisad ja investeeringud aktsiatesse, mille õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (kajastatakse soetusmaksumuses). 5. Raha Raha ja raha lähendid. Raha ning raha lähenditena kajastatakse lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga soetatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk, Lisa 1 Kasutatud arvestuspõhimõtted sh raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja kuni 3-kuulisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsemeetodil. 1. üldine informatsioon 6. Nõuded ja ettemaksed SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesi inantsaruandluse standardile (EFS). EFS on rahvusvaheliselt tunnustatud ar- Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenu- vestuse ja aruandluse põhimõtele tuginev avalikkusele suunatud inantsaruandluse nõuete nõuded, deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Eesi Vabariigi raamatupidamise seadusega ning korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus alla- mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. hindlused), mistõtu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla Iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Iga nõude laekumise tõenäosust ning tema tütarhaiglate (SA Läänemaa Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla) arv- hinnatakse nõude kaupa. Kõik nõuded, mis on laekumata 90 või enam päeva hinnatakse näitajad on esitatud eurodes. Informatsioon tütarhaiglate kohta on toodud lisas 2. ebatõenäoseks. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumusest, välja arvatud Erandiks eelpool kirjeldatule, on nõuded meditsiiniteenuste eest kindlustusirmadele, mille teatud varade ja inantsinstrumenide ümberhindlused. puhul on menetlusaeg enne allahindluse teostamist kuni 3 aastat. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandepäevaks teadaolevaid kui ka aruandepäe- 2. Informatsiooni esitlusviisi muutus va järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude Alates käesolevast aruandeaastast kajastatakse sihtotstarbeliselt inantseeritud projekide laekumise tõenäosust. kulud vastaval kulukirjel mite eraldi nagu varasemates aastaaruannetes. Muudetud esit- Allahindlus kajastatakse bilansis selleks etenähtud allahindluse kontrakontol negaiivse lusviisi on rakendatud tagasiulatuvalt. Muudetud esitlusviis mõjutab summade muutusi summana ja kuludes olenevalt nõude liigist (tulemiaruandes real „Muud kulud”). Kui nõude kirjetel, muudatus ei oma mõju majandusaasta tulemile. Võrreldes 2017. konsolideeritud allahindlus kajastai ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude raamatupidamise aastaaruandega on muutunud tulemiaruande kulude kirjed ning vastava laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol kulukirjega seotud lisad. bilansist välja. 3. Tütarettevõtete kajastamine Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused Konsolideerimise põhimõted võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarhaiglad. Elimineeritud on kõik grupisisesed nõuded ja kohusised, grupi etevõtete vahelised tehingud ning nende Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud emaetevõte konsolideerimata aruanded laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaetevõte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaetevõte põhiaruannete 7. Varud koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud Kuna grupp kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud Riigi raamatupidamise üldeeskirja raamatupidamise aastaaruande koostamisel. erisustest varude arvestamisel. Tulenevalt „Avaliku sektori inantsarvestuse ja -aruandluse juhendi“ jõustumisest alates 1. jaanuar 2004. aastast on varude soetamisel tasutud käibe- 4. finantsvarad maks ja muud tagastamisele mitekuuluvad maksud kajastatud soetamishetkel kuluna ning Finantsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi inantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus. Soetamisel lisandunud mitetagas- ja teisi lühi- ja pikaajalisi nõudeid. tatavad maksud ja lõivud kajastatakse tulemiaruandes real „Muud kulud”. Finantsvara on võetud algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud inantsvara eest Varude soetusmaksumuse kindlaks määramisel on kasutatud individuaalmaksumuse (ra- makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki inantsvaraga seotud vimid) ja FIFO (v.a ravimid) meetodit. Varud on bilansis hinnatud lähtudes sellest, mis on kulutusi, sh tasud vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mitetagastatavad madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Varude hindamise tule- maksud ja muud sarnased kulutused (v.a selliste inantsvarade, mida kajastatakse õiglases musena tuvastatud väärtuse vahe kajastatakse aruandeperioodi kuluna tulemiaruandes väärtuses muutusega läbi tulemiaruande), soetamisega seotud kulutused. real „Muud kulud”. Kõik tavapärastel turuingimustel toimunud inantsvarade ostud ja müügid kajastatakse 8. Materiaalne põhivara nende tehingute tehingupäeval, s.t päeval, mil asutus võis endale kohusise (näiteks sõlmis lepingu) teatud inantsvara ostuks või müügiks. Tavapärasel turuingimusel toimuvaks nime- Materiaalse põhivarana käsitletakse materiaalset vara, mida kasutatakse teenuste osutami- tatakse selliseid oste ja müüke, mille puhul ostetava või müüdava inantsvara üleandmine seks, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida eeldatavast kasutatakse üle aasta. 54 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 55 Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis jääkväärtuses, mis on saadud vara soetusmak- kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse sellel perioodil, millal sumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra. kajastamine lõpetai, tulemiaruandes real „muud äritulud” või „muud ärikulud”. Soetusmaksumus Varade väärtuse langus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varade kaetav väärtus on väiksem ƒ Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt bilansilisest jääkväärtusest. seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Varade allahindlust kajastatakse koos amorisatsiooniga. ƒ Materiaalse põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita käibemaksu, samui vara soetamisega seotud makse ja lõive. 9. Immateriaalne põhivara ƒ Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha etevalmistamise kulu- Immateriaalsed varad on võetud arvele järgnevatel ingimuste täitmisel: dest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüviistest tööjõule. 1) varaobjekt on asutuse poolt kontrollitav; Kui materiaalse põhivara objeki valmistamine vältab pikema perioodi jooksul ning seda 2) on tõenäoline, et asutus saab objeki kasutamisest tulevikus tulu; inantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis laenukasutuse kulutusi 3) objeki soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav. ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse, vaid need kantakse tekkimise perioodil intressikuludesse. Immateriaalne põhivara Konsolideeritud aruandes on tütarhaiglate materiaalne põhivara haiglate võrgustamisel Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast kajastatud jääkväärtuses. ja otseselt soetamisega seotud kuludest. Bilansis kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Im- Kulum materiaalse põhivara all kajastatakse soetatud tarkvara, mis on piiratud kasuliku elueaga. Materiaalse põhivara objeki iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ja soetusmak- Grupil ei olnud aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määramata kasuliku elueaga sumus on oluline võrreldes selle objeki kogumaksumusega, amoriseeritakse eraldi. immateriaalset põhivara. Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise Tarkvara kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amoriseerita. Arvuitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise Materiaalse põhivara amorisatsioonimeetodid, -normid ja lõppväärtused vaadatakse üle hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara vähemalt iga majandusaasta lõpus ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse lahutamatu osa. Grupi poolt loodud ja kontrollitav tarkvara kajastatakse immateriaalse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, s.t edasiulatuvalt. varana, kui on täidetud järgmised ingimused: Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate ku- ƒ tarkvara kasutuskõlblikuks muutmine on tehniliselt võimalik; lutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline ƒ juhatus kavatseb tarkvara valmis saada ja seda kasutada; kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku ƒ tarkvara on võimalik kasutada; hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub ƒ on võimalik näidata, kuidas tarkvara loob tõenäolist tulevast majanduslikku kasu; järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum. ƒ tarkvara arendamise lõpetamiseks ja kasutamiseks on olemas piisavad tehnilised, rahalised ja muud vahendid; Põhivara kasuliku eluea hindamine ƒ tarkvara arendustegevusega seotud kulutusi saab usaldusväärselt mõõta. Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise Arenduskulud, mis ei vasta eeltoodud ingimustele, kajastatakse kuludena. Tarkvaraga seotud perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud kulutusi, mis on algselt kajastatud kuludena, ei kajastata hilisemal perioodil immateriaalse mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. varana. Tarkvara kulud amoriseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku Grupis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised: eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Hooned ja ehiised 20 – 50 aastat; Konsolideeritud aruandes on tütarhaiglate immateriaalne põhivara haiglate võrgustamisel kajastatud jääkväärtuses, aastalõpu seisuga kajastatakse soetusmaksumuses. Masinad ja seadmed 5 aastat; Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 5 000 eurot, välja ar- Muu põhivara 3 – 5 aastat. vatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Parendused 10. Rendid Materiaalse põhivara objekile tehtud hilisemad kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seondu- või võetakse arvele eraldi varana ainult juhul, kui on tõenäoline, et grupp saab tulevikus vad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse varaobjekist majanduslikku kasu ja varaobjekt soetusmaksumust saab usaldusväärselt kasutusrendina. mõõta. Kui materiaalse põhivara objekil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekt soetusmaksumusele ning asendatud komponent või Kapitalirendi ingimustel soetatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara soetusmak- proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse bilansist maha. Jooksva hoolduse ja sumuses või miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses juhul, kui viimane oli madalam. Ka- remondiga seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. pitalirendi ingimustel soetatud varade amorisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga või rendiperiood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendimaksed on jagatud Kajastamise lõpetamine inantskuluks ja rendikohusise tasumiseks selliselt, et intressimäär oleks igal ajahetkel sama. Finantskulud kajastatakse tulemiaruande real „Muud inantstulud ja -kulud”. Kapitaliren- Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel, kasutuselt eemaldamisel diga aruandeperioodil kaasnev amoriseeritavate varade amorisatsioonikulu kajastatakse või kui grupp ei eelda selle vara müügist majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara tulemiaruande real „Põhivara kulum, allahindlus”. 56 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 57 Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi mak- Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid sed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. poolt kuluna. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Müügituluna ei kajastata Regio- naalhaiglale laekuvaid, kuid teiste isikute nimel sisse nõutud summasid ning ostjate tehtud 11. finantskohustised etemakseid. Finantskohusisena kajastatakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja Tegevustuludena kajastatakse ka arvestatud aruandekuupäevaks laekumata nõudesummad, pikaajalisi võlakohusisi. mille kohta ei ole esitatud nõudedokumeni (nt aruandekuupäevaks laekumata eelneva Finantskohusised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on inants- perioodi intressid; aastalõpu seisuga hinnatud lõpetamata haiguslood). Intressitulu kajas- kohusise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse inantskohusisi nende tatakse tekkepõhiselt. korrigeeritud soetusmaksumuses. 15. Kulud Finantskohusistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemi- Majandustehingute kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille ko- aruande real „Muud inantstulud ja -kulud”. haselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud Finantskohusise kajastamine bilansis lõpetatakse, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud. kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. 12. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Tööjõukuludena kajastatakse töövõtjatele tekkepõhiselt arvestatud töötasud, nimetatud tasudega maksustamisel võrdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud Eraldistena kajastatakse bilansis aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ko- maksud. husisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei Aruandeperioodil välja maksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohusisena töötajate- ole kindlalt ikseeritud. Eraldiste hindamisel lähtutakse juhatuse hinnangust, kogemustest le. Kasutamata puhkusepäevade ja välja maksmata puhkusetasude kohusist hinnatakse üks ja vajadusel ka sõltumatute eksperide hinnangutest. kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga ning kajastatakse lõppenud aruandeperioodi kuluna. Lubadused, garaniid ja muud kohusised, mis teatud ingimustel võivad tulevikus muu- Muud kulud on muud tegevuskulud, põhivara amorisatsioon ja allahindlus ning inantstulud tuda kohusiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades ingimuslike ja -kulud. Muude tegevuskuludena on kajastatud: kohusistena. 1) maksu, lõivu ja trahvikulud; 13. Annetused ja toetused 2) kulud ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest; Sihfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud ingimustega seotud 3) muud tegevuskulud. toetusi. Põhivara kulumi ja allahindlusena kajastatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara amor- Sihfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud ingimusi, kajastatakse tuluna siis, isatsioon ning väärtuse langus. kui tekib sihfinantseerimise nõudeõigus. Sihfinantseerimist, millega kaasnevad tulevikku Finantstulude ja -kuludena kajastatakse inantsinvesteeringute ja võetud laenukohusiste suunatud ingimused, kajastatakse tuluna siis, kui ingimused on täidetud. Saadud siht- tulud ja kulud. Finantstulud ja -kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. inantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise ingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohusisena. 16. Seotud osapooled Tegevuskulude sihfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olu- printsiibist (tulu sihfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate list mõju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, nõukogu ja juhatuse liikmeid, kuludega). Varade sihfinantseerimise korral kajastatakse sihfinantseerimine tuluna selles nende pereliikmeid ja etevõteid, mille üle eelpool loetletud isikud omavad kontrolli või perioodis, millal sihfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. olulist mõju. 14. Tulud 17. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulud koosnevad müügi- Kõik olulised teadaolevad sündmused ja asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise tuludest, millest on maha arvutatud hinnavahendid, miteaktsepteeritud teenused ning kuupäevaks on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud. tagastatud tooted ja kaubad. Regionaalhaigla põhitegevuse tulud on: 1) tervishoiuteenuste müük Eesi Haigekassale ning teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele; 2) diagnosiliste teenuste osutamine teistele raviasutustele ja perearsidele; Lisa 2 Grupi tütarettevõtted SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla võrgustas SA Läänemaa Haigla 13.02.2015, SA Raplamaa 3) kiirabiteenuse osutamine; Haigla 26.02.2015 ja SA Hiiumaa Haigla 24.07.2017. 4) psühhiaatriliste eksperiiside teostamine; SA Hiiumaa Haigla tehingud on konsolideeritud grupi aruannetes alates 01.08.2017. 5) meditsiinialase koolituse läbiviimine ja residenide juhendamine; Sihtasutuste puhul ei oma asutajad kontrolli osaluse kaudu, kontroll toimib nõukogu liikmete 6) veretoodete müük raviteenust osutavatele juriidilistele isikutele. nimetamise kaudu. Kõrvaltegevuse tuludeks loetakse ruumide renditulu, registrite toetused, ravimi kliinilise SA Põhja-Eesi Regionaalhaigla saab võrgustunud haiglate nõukogudesse nimetada kolm uuringute läbiviimised ning muud tulud. Tegevustulud kajastatakse tekkepõhiselt realisee- nõukogu liiget ning kohalikud omavalitsused saavad nimetada kaks nõukogu liiget. Sellega on rimise printsiibi alusel s.t tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus ikseeritud SA Põhja-Eesi Regionaalhaiglaga omandanud haiglate igapäevatöö suunamisel olulise rolli. perioodi(de) kohta. 58 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 59 Lisa 3 Raha Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad eurod 31.12.2018 31.12.2017 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Lisa Raha Riigikassas 38 497 929 40 601 603 Maksuliik etemaks Maksuvõlg etemaks Maksuvõlg Raha kommertspankades 2 245 660 2 232 150 Sotsiaalmaks 0 2 283 355 0 2 109 970 Sularaha kassas 45 749 36 058 Üksikisiku tulumaks 0 1 164 843 0 1 095 699 RAhA KOKKU 40 789 338 42 869 810 Töötuskindlustusmakse 0 152 320 0 139 296 Kohustuslik kogumispension 0 108 356 0 107 946 Erisoodustuse tulumaks 0 29 548 0 34 907 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Käibemaks 0 34 815 0 11 388 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Lisa Muud maksude etemaksed ja 0 455 0 426 maksuvõlad Nõuded ostjate vastu 15 831 163 13 866 061 5 Etemaksukonto jääk 13 925 0 12 833 0 4 Viitlaekumised 4 997 795 4 478 102 KoKKu MaKsude ette­ Etemaksed ja tulevaste perioodide kulud 572 293 463 763 13 925 3 773 691 12 833 3 499 632 12 MAKSED JA MAKSUVõLAD Nõuded toetuste eest 216 490 18 354 Muud nõuded 32 001 40 324 Maksude etemaksed ja maksuvõlad 13 925 12 833 6 Lisa 7 Varud Intressinõuded 96 53 eurod 31.12.2018 31.12.2017 NõUDED JA ETTEMAKSED KOKKU 21 663 764 18 879 491 Ravimid 1 827 808 1 675 604 Proteeside vaheladu 1 134 531 1 031 059 Lisa 5 Nõuded ostjate vastu Meditsiiniline materjal 370 641 382 487 Valmistoodang 345 966 245 001 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Lisa Verekeskuse ladu 50 070 71 924 Nõuded ostjate vastu 15 835 235 13 873 480 Toiduladu 32 935 59 284 Ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuded -4 072 -7 419 Meditsiinilised julgeoleku varud 15 256 28 674 KOKKU NõUDED KLIENTIDELE 15 831 163 13 866 061 4 Majandusmaterjal 16 671 19 857 Ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuded perioodi -7 419 -818 Muud laod 3 423 10 220 alguses Varude allahindlus 0 -197 286 Ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuded aruande -3 832 -7 491 perioodil KOKKU VARUD 3 797 300 3 326 825 Lootusetuks hinnatud nõuded 6 761 890 Laekunud ebatõenäoliseks hinnatud nõuded 418 0 Ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuded perioodi -4 072 -7 419 4 lõpuks 60 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 61 Lisa 8 Materiaalne põhivara Lisa 9 Immateriaalne põhivara Masinad Lõpeta- Lõpetamata ja mata ete- projekid ja eurod Maa ehiised seadmed Muu projekid maksed KOKKU eurod arvuitarkvara Litsentsid etemaksed Kokku Saldo seisuga 31.12.2016 Saldo seisuga 31.12.2016 Soetusmaksumus 7 124 001 164 565 003 57 550 961 699 742 2 593 533 20 000 232 553 240 Soetusmaksumus 1 751 276 111 743 0 1 863 019 Akumuleeritud kulum 0 -38 346 677 -44 734 038 -459 174 0 0 -83 539 889 Akumuleeritud kulum -1 504 877 -60 313 0 -1 565 190 Jääkmaksumus Jääkmaksumus 31.12.2016 246 399 51 430 0 297 829 7 124 001 126 218 326 12 816 923 240 568 2 593 533 20 000 149 013 351 31.12.2016 2017. aastal toimunud muutused 2017. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 222 440 6 900 487 745 717 085 Ostud ja parendused 0 50 325 3 052 285 54 299 3 859 062 194 719 7 210 689 Amorisatsioonikulu -150 326 -19 797 0 -170 123 Amorisatsioonikulu 0 -6 051 783 -4 078 809 -87 126 0 0 -10 217 718 Mahakantud vara jääkväärtuses 0 0 -86 923 -86 923 Mahakantud vara Ümberklassiitseerimised 238 899 0 -238 899 0 0 0 0 0 -111 946 0 -111 946 jääkväärtuses Saldo seisuga 31.12.2017 Müüdud vara Soetusmaksumus 2 212 615 118 643 161 923 2 493 181 0 0 -1 982 0 0 0 -1 982 jääkväärtuses Akumuleeritud kulum -1 655 203 -80 110 0 -1 735 313 Ümberklassiitseerimised 0 5 503 027 0 0 -5 433 027 -70 000 0 Jääkmaksumus 31.12.2017 557 412 38 533 161 923 757 868 Lisandunud varad jääk- väärtuses tütarhaigla 37 031 1 268 187 236 228 0 0 0 1 541 446 võrgustamisel 2018. aastal toimunud muutused Saldo seisuga 31.12.2017 Ostud ja parendused 0 35 423 492 584 528 007 Soetusmaksumus 7 161 032 172 102 641 60 088 389 754 041 907 622 144 719 241 158 444 Amorisatsioonikulu -262 550 -23 649 0 -286 199 Akumuleeritud kulum 0 -45 114 559 -48 063 744 -546 300 0 0 -93 724 603 Ümberklassiitseerimine 117 686 0 -117 685 0 Jääkmaksumus 7 161 032 126 988 082 12 024 645 207 741 907 622 144 719 147 433 841 Saldo seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Soetusmaksumus 2 293 686 154 066 536 822 2 984 574 Akumuleeritud kulum -1 881 139 -103 759 0 -1 984 897 2018. aastal toimunud muutused Jääkmaksumus 31.12.2018 412 548 50 308 536 822 999 677 Ostud ja parendused 0 0 7 464 477 102 077 4 235 773 210 816 12 013 143 Amorisatsioonikulu 0 -6 267 162 -4 219 740 -67 755 0 0 -10 554 657 Mahakantud vara 0 0 -22 083 0 0 0 -22 083 jääkväärtuses Müüdud vara 0 0 -23 489 0 0 0 -23 489 jääkväärtuses Ümberklassiitseerimised 0 2 393 498 73 942 60 000 -2 257 875 -269 565 0 Saldo seisuga 31.12.2018 Soetus maksumus 7 161 032 174 468 431 64 136 486 899 864 2 885 520 85 971 249 637 304 Akumuleeritud kulum 0 -51 354 013 -48 838 734 -597 801 0 0 -100 790 548 Jääkmaksumus 7 161 032 123 114 418 15 297 752 302 063 2 885 520 85 971 148 846 756 31.12.2018 2018. aastal müüdi põhivara müügihinnas 38 350 eurot. 62 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 63 Lisa 10 Kasutusrent võlakohusiste muutus perioodis Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Kasutusrenditulu Jääk Tasutud Saadud Jääk 12 kuu 1–5 aasta üle 5 eurod 2018 2017 eurod 31.12.2017 laenud laenud 31.12.2018 jooksul jooksul aasta Kasutusrenidest saadud tulu 506 948 348 840 laenu kohusised Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestavatest lepingutest NIB 21 258 065 2 064 516 0 19 193 549 2 064 516 10 322 580 6 806 452 EIB 43 016 129 1 857 282 0 41 158 847 2 695 015 13 475 073 24 988 759 eurod 2018 2017 Swedbank 609 511 207 035 0 402 476 289 884 112 592 0 12 kuu jooksul 101 986 350 000 KOKKU 64 883 705 4 128 834 0 60 754 871 5 049 415 23 910 245 31 795 211 1-5 aasta jooksul 285 233 1 750 000 Kapitalirendi 6 823 6 823 0 0 0 0 0 kohusised Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus VõLAKOhUS­ eurod 2018 2017 64 890 528 4 135 657 0 60 754 871 5 049 415 23 910 245 31 795 211 TISED KOKKU Kokku muud varad 1 756 646 1 655 361 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Aruandekohustuslane kui rentnik eurod 2018 2017 Jääk Tasutud Saadud Jääk 12 kuu 1–5 aasta üle 5 eurod 31.12.2016 laenud laenud 31.12.2017 jooksul jooksul aasta Kasutusrendikulu 1 535 163 1 496 353 laenu kohusised Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestavatest lepingutest NIB 23 322 581 -2 064 516 0 21 258 065 2 064 516 13 292 277 5 901 271 eurod 2018 2017 EIB 43 338 710 -322 581 0 43 016 129 1 857 282 13 475 073 27 683 773 12 kuu jooksul 1 356 792 1 283 335 Swedbank 326 985 -56 853 339 379 609 511 207 036 402 475 0 1-5 aasta jooksul 1 231 931 2 290 707 KOKKU 66 988 276 2 443 950 339 379 64 883 705 4 128 834 27 169 826 33 585 045 Kapitalirendi 33 469 26 646 0 6 823 6 823 0 0 kohusised VõLAKOhUS­ Lisa 11 Võlakohustised TISED KOKKU 67 021 745 2 470 596 339 379 64 890 528 4 135 657 27 169 826 33 585 045 pikaajalised võlakohusised eurod 31.12.2018 31.12.2017 tagaiseks panditud vara bilansiline maksumus Pikaajalised võlakohusised kokku 55 705 456 60 754 870 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Ehiised 3 714 346 3 552 104 lühiajalised võlakohusised 31.12.2018 31.12.2017 Maa 91 698 91 698 Lühiajalised pangalaenud 5 049 415 4 128 835 KOKKU 3 806 044 3 643 802 Lühiajalised kapitalirendikohusised 0 6 823 EIB ja NIB laenude tagaiseks ei ole seatud pante. EIB laenu tagab Rahandusministeeriumi LühIAJALISED VõLAKOhUSTISED KOKKU 5 049 415 4 135 658 antud 52,2 mln euro suurune garanii. Laen Lepingu algus Lepingu lõpp Võetud laen eurodes Intress NIB 08.06.2006 12.09.2028 21,2 mln 6 kuu euribor+0,22% NIB 09.10.2018 05.10.2037 24,5 mln 6 kuu euribor+0,85% EIB laenud 16.09.2011 26.06.2034 43,5 mln 6 kuu euribor+(0,40% - 0,75%) Swedbank laenud 2009 -2012 2019 - 2022 1,7 mln 6 kuu euribor+(1,29% - 1,95%) 64 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 65 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Tuludena kajastatud sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused toetuse liikide lõikes eurod 31.12.2018 31.12.2017 Lisa Võlad töövõtjatele 11 055 039 9 390 804 14 Võlad tarnijatele 10 735 966 9 663 538 13 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlad 3 773 691 3 499 632 6 põhivara sihfinantseerimine 367 680 27 790 Muud saadud etemaksed 462 903 322 752 Kodumaine põhivara soetuse sihfinantseerimine 10 000 0 Intressivõlad 16 247 16 352 Välismaine põhivara soetuse sihfinantseerimine 357 680 27 790 KOKKU VõLAD JA ETTEMAKSED 26 043 847 22 893 077 tegevuskulude sihfinantseerimine 4 132 061 4 688 868 Kodumaine tegevuskulude sihfinantseerimine 4 125 574 4 680 231 Kodumaise tegevuskulude sihfinantseerimise tagastus -32 000 0 Lisa 13 Võlad tarnijatele Välismaine tegevuskulude sihfinantseerimine 38 487 8 637 Tegevustoetused ja annetused 11 765 12 826 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Lisa KOKKU SIhTfINANTSEERIMISE, ANNETUSED JA TOETUSED 4 511 506 4 729 483 Võlad tarnijatele toodete ja teenuste eest 9 796 970* 9 221 647* Võlad tarnijatele põhivara eest 938 996 441 890 KOKKU VõLAD TARNIJATELE 10 735 966 9 663 538 12 Lisa 17 Tulud ettevõtlusest *ei sisalda pikaajalist võlga tarnijale eurod 2018 2017 Tervishoiuteenuste osutamine Lisa 14 Võlad töövõtjatele Teenuste müük Haigekassale 181 420 396 165 804 426 Muude meditsiiniliste teenuste müük 19 847 127 18 313 647 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Lisa Kindlustamata isikute raviteenus 122 212 148 219 Töötasude kohusis 5 752 540 4 849 008 Patsienide omaosalus 1 479 566 1 377 493 Maksukohusised 3 883 091 3 198 722 KOKKU TULUD TERVIShOIUTEENUSTE OSUTAMISEST 202 869 300 185 643 784 Puhkusetasude kohusis 1 404 271 1 327 354 Majanduskulude kohusis 15 137 15 720 Muude teenuste osutamine Üüritulud 604 161 611 853 KOKKU VõLAD TööVõTJATELE 11 055 039 9 390 804 12 Muud teenused 556 834 501 986 Koolitusteenused 460 834 352 555 Lisa 15 Eraldised Toitlustus 411 989 394 201 Ravimite müük 136 026 97 559 eurod 2018 2017 KOKKU TULUD MUUDE TEENUSTE OSUTAMINE 2 169 843 1 958 155 Eraldis seisuga 31.01. 621 497 792 058 KOKKU TULU ETTEVõTLUSEST 205 039 144 187 601 939 Eraldise kasutamine perioodil -637 407 -552 586 Eraldise moodustamine 658 409 382 025 ERALDIS SEISUGA 31.12. 642 499 621 497 66 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 67 Lisa 18 Tegevuskulud Lisa 20 Muud kulud eurod 2018 2017 eurod 2018 2017 Põhitegevuse kulud Käibemaksu kulud 12 806 608 10 503 760 Ravimid 24 538 374 23 995 499 Muud maksud, lõivud, nõuded ja valuutakursi muutused 116 006 159 893 Meditsiinilised materjalid 9 869 181 9 088 765 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 4 172 9 635 Operatsiooni abimaterjalid 7 402 142 6 910 658 Varude allahindlus -196 973* -57 519* Reakiivid ja allergeenid 6 041 724 5 435 774 KOKKU MUUD KULUD 12 729 813 10 615 769 Meditsiiniliste seadmete majandamiskulud 4 669 326 3 587 673 * Varem allahinnatud varude kõrgema realiseerimismaksumuse tõtu on tühistatud varasem antud varude allahindlus. Ostetud meditsiinilised teenused 3 194 065 2 896 145 Muud meditsiinilised vahendid 2 632 226 2 362 179 Eri-, vormiriietus ja ühekordse kasutusega pesu 645 315 531 430 Lisa 21 finantstulu ja -kulud Meditsiiniline inventar 462 199 175 522 Uurimis- ja arendustööd 112 417 48 487 eurod 2018 2017 KOKKU PõhITEGEVUSE KULUD 59 566 969 55 032 132 Intressitulu hoiuselt 261 169 Muud tegevuskulud Intressikulu laenudelt ja võlakirjadelt -175 024 -193 969 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 6 770 007 5 843 102 Muud inantstulud ja -kulud -67 814 -79 170 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 2 679 344 1 602 667 KoKKu Muud finantstulud ja ­Kulud ­242 577 ­272 970 Mitmesugused majanduskulud 2 319 800 2 241 759 Koolitus- ja lähetuskulud 1 226 455 1 159 761 Administreerimiskulud 1 141 916 931 591 Lisa 22 Seotud osapooled Toiduained ja toitlustusteenused 1 044 027 964 382 Sõidukite majandamiskulud 1 040 476 905 073 Seotud osapoolteks loetaks: Inventari majandamiskulud 930 385 997 111 ƒ Sihtasutusi, mille üks asutajatest on Põhja-Eesi Regionaalhaigla grupp; MUUD TEGEVUSKULUD KOKKU 17 152 410 14 645 447 ƒ Põhja-Eesi Regionaalhaigla tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mitetulundusühinguid ja äriühinguid; ƒ Põhja-Eesi Regionaalhaigla tütaretevõtete juhatuse liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasu- KOKKU TEGEVUSKULUD 76 719 379 69 677 579 tusi, mitetulundusühinguid ja äriühinguid; ƒ Põhja-Eesi Regionaalhaigla tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja tütaretevõtete juhatuse liikmete pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mitetulundus- Lisa 19 Tööjõukulud ühinguid ja äriühinguid. eurod 2018 2017 Tehingud seotud osapooltega. 1. Põhja-Eesi Regionaalhaigla ja gruppi kuuluvate tütaretevõtete tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ning nende valitseva Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 78 639 806 68 771 051 või olulise mõju all olevate sihtasutuste, mitetulundusühingute ja äriühingute tehingud. Tööjõukuludelt arvestatud maksud 26 030 052 22 818 463 Tööjõukulud klassiitseeritud erisoodustusena koos arvestatud eurod 2018 2017 512 142 425 345 maksudega Nõuded 26 485 4 961 KOKKU TööJõUKULUD 105 182 000 92 014 858 Kohusised 43 595 2 000 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 3 905 3 842 Ostud 572 707 0 Müük 472 321 52 246 68 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 69 Muud olulised tehingud Lisa 24 Emaettevõtte konsolideerimata majandusaasta aruanded eurod 2018 2017 Tööjõukulu sh. maksukulu 464 431 605 572 Bilanss Erisoodustused 4 162 0 eurod 31.12.2018 31.12.2017 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüviis 1 549 0 VARAD 2. Tehingud sihtasutustega, mille üks asutajatest on Põhja-Eesi Regionaalhaigla grupp. Käibevara Raha 38 539 612 40 635 717 eurod 2018 2017 Nõuded ja etemaksed 20 607 908 17 973 614 Nõuded 13 703 36 499 Varud 3 727 960 3 232 435 Kohusised 133 023 42 598 KÄIBEVARA KOKKU 62 875 480 61 841 766 Sihtkapitali sissemakse kohusis 0 700 000 Ostud 800 398 295 370 Põhivara Müük 236 485 137 447 Osalus tütaretevõtetes 2 100 000 2 100 000 Finantsinvesteeringud 3 195 3 195 Materiaalne põhivara 139 906 809 139 936 497 Immateriaalne põhivara 996 873 753 083 Lisa 23 Sündmused pärast aruandekuupäeva PõhIVARA KOKKU 143 006 877 142 792 775 2019. aasta jaanuaris sõlmis SA Läänemaa Haigla ja SA Põhja-Eesi Regionaalhaiglaga laenulepingu summas 1,2 miljonit eurot, millest kaetakse olemasolev AS-i Swedbanki investeerimislaen summas 243 294 eurot ja ülejäänud osa kasutatakse esmata- VARAD KOKKU 205 882 357 204 634 541 sandi tervisekeskuse investeeringute inantseerimiseks. KOhUSTISED lühiajalised kohusised Võlakohusised 4 759 531 3 923 718 Võlad ja etemaksed 24 180 410 22 296 859 Eraldised 610 700 585 921 Sihtotstarbeliste toetuste kohusis 30 010 27 000 LühIAJALISED KOhUSTISED KOKKU 29 580 651 26 833 498 pikaajalised kohusised Võlg tarnijale 502 786 594 857 Võlakohusised 55 592 864 60 352 395 PIKAAJALISED KOhUSTISED KOKKU 56 095 650 60 947 252 KOhUSTISED KOKKU 85 676 301 87 780 750 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 34 243 357 34 243 357 Eelmiste perioodide tulem 82 610 434 73 476 106 Aruandeaasta tulem 3 352 265 9 134 328 NETOVARA KOKKU 120 206 056 116 853 791 KOhUSTISED JA NETOVARA KOKKU 205 882 357 204 634 541 70 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 71 Tulemiaruanne Netovara aruanne eurod 2018 2017 Akumuleeritud Tulud eurod Sihtkapital tulem Netovara kokku Tulu etevõtlusest 191 642 821 176 445 091 Netovara 31.12.2016 34 243 357 73 476 106 107 719 463 Annetused ja toetused 4 065 429 4 642 665 Majandusaasta tulem 0 9 134 328 9 134 328 Muud tulud 23 708 11 164 TULUD KOKKU 195 731 958 181 098 920 Netovara 31.12.2017 34 243 357 82 610 434 116 853 791 Kulud Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 -2 100 000 -2 100 000 Tööjõukulud -96 750 297 -81 522 946 bilansiline väärtus Mitmesugused tegevuskulud -73 092 858 -69 999 333 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste Muud kulud -11 894 442 -10 110 964 0 9 487 267 9 487 267 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Põhivara kulum ja väärtuse langus -10 406 721 -10 030 515 Antud annetused ja toetused 0 -35 290 Korrigeeritud netovara 31.12.2017 34 243 357 89 997 701 124 241 058 KULUD KOKKU 192 144 318 ­171 699 048 Majandusaasta tulem 3 352 265 3 352 265 PõhITEGEVUSE TULEM 3 587 640 9 399 873 Netovara 31.12.2018 34 243 357 85 962 699 120 206 056 Muud inantstulud ja -kulud -235 375 -265 545 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste ARUANDEAASTA TULEM 3 352 265 9 134 328 bilansiline väärtus 0 -2 100 000 -2 100 000 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 10 019 963 10 019 963 Rahavoogude aruanne väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil eurod 2018 2017 Korrigeeritud netovara 31.12.2018 34 243 357 93 882 662 128 126 019 Rahavood põhitegevusest Laekunud sihfinantseeringud, toetused ja annetused 4 066 577 3 770 764 Makstud toetus 0 -7 500 Laekumised teenuste ja kaupade müügist 192 380 235 180 011 145 Väljamaksed teenuste ja kaupade ostmisel -87 844 535 -81 309 492 Väljamakstud tööjõukulud -95 301 034 -84 563 372 Laekunud intressid 0 13 549 Makstud intressid -167 666 -185 634 KOKKU RAhAVOOD PõhITEGEVUSEST 13 133 577 17 729 460 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 644 311 -7 580 524 Laekumised materiaalse põhivara müügist 38 350 7 308 Sissemaksed tütarhaiglate sihtkapitali -700 000 -600 000 KOKKU RAhAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST ­11 305 961 ­8 173 216 Rahavood inantseerimistegevusest Tagasi makstud laenud -3 921 799 -2 389 096 Tagasi makstud kapitalirendikohusised -1 920 -1 920 KOKKU RAhAVOOD fINANTSEERIMISTEGEVUSEST ­3 923 719 ­2 389 016 KOKKU RAhAVOOD ­2 096 105 7 167 228 Raha ja raha lähendid perioodi alguses 40 635 717 33 468 489 RAhA JA RAhA LÄhENDITE MUUTUS ­2 096 105 7 167 228 Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 38 539 612 40 635 717 72 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 73 Audiitori järeldusotsus 74 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 MAJANDUSAASTA KONSOLIDEERITUD ARUANNE 2018 75 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE Registrikood: 90001478 Aruandeaasta algus: 01.01.2018 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 Aadress: L. Puusepa 1A, Tartu 50406 Telefon: 731 9401 Faks: 731 9402 E-posti aadress: [email protected] Veebilehe aadress: www.kliinikum.ee Sisukord KONSOLIDEERITUD TEGEVUSARUANNE 2018 .................................................................................... 4 KONTSERN) ÜLDANDMED ....................................................................................................................................... 4 Terviklik tervishoiupiirkond.......................................................................................................... 6 Konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud.................................................................... 7 SIHTASUTUSE TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM (KONTSERN) EMAETTEVÕTTE) TEGEVUSARUANNE .................................... 8 Organisatsioon ja juhtimine ......................................................................................................... 8 Kliinikumi töötajad ........................................................................................................................ 9 Infotehnoloogiline tugi ................................................................................................................ 11 Põhinäitajad ................................................................................................................................. 12 Kokkuvõte 2018. aasta tegevuseesmärkide täitmisest ........................................................... 14 Tervishoiuteenuste osutamine .................................................................................................. 15 Patsiendikesksus, patsientidele suunatud tegevused ............................................................ 23 Arstiabi kvaliteet ja kvaliteedinäitajad ....................................................................................... 23 LÕUNA-EESTI HAIGLA AS TEGEVUSARUANNE ......................................................................................................... 31 Üldandmed ................................................................................................................................... 31 Personal........................................................................................................................................ 32 Põhinäitajad ................................................................................................................................. 33 Tervishoiuteenuste osutamine .................................................................................................. 34 Kiirabi ............................................................................................................................................ 35 Tervishoiuteenuste müük ........................................................................................................... 37 Tegevusplaanid aastaks 2019 .................................................................................................... 38 Metsakohvik OÜ ........................................................................................................................... 38 Pesuring OÜ ................................................................................................................................. 39 Peamised finantssuhtarvud Lõuna-Eesti Haigla AS konsolideeritud aruandes ................... 39 VALGA HAIGLA AS TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................... 40 Üldandmed ................................................................................................................................... 40 Personal........................................................................................................................................ 41 Põhinäitajad ................................................................................................................................. 42 Tervishoiuteenuste osutamine .................................................................................................. 43 Tervishoiuteenuste müük ........................................................................................................... 45 Kiirabi ............................................................................................................................................ 46 Hoolekandeteenus ....................................................................................................................... 46 2019. aasta tegevusplaan ........................................................................................................... 47 Valga Haigla Apteek OÜ .............................................................................................................. 48 Peamised finantssuhtarvud Valga Haigla AS konsolideeritud aruandes .............................. 48 PÕLVA HAIGLA AS TEGEVUSARUANNE ................................................................................................................... 49 Üldandmed ................................................................................................................................... 49 Organisatsioon ja juhtimine ....................................................................................................... 49 Personal........................................................................................................................................ 50 Põhinäitajad ................................................................................................................................. 51 Tervishoiuteenuste osutamine .................................................................................................. 52 Strateegilised eesmärgid ja tegevusplaan aastaks 2019 ........................................................ 56 Peamised finantssuhtarvud Põlva Haigla AS aruandes .......................................................... 58 SIHTASUTUS TARTU KIIRABI TEGEVUSARUANNE .................................................................................................... 59 Üldandmed ................................................................................................................................... 59 Kiirabiteenuse osutamine ........................................................................................................... 59 Eesmärgid aastaks 2019 ............................................................................................................. 61 Peamised finantssuhtarvud Tartu Kiirabi aruandes ................................................................ 61 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE......................................................... 62 KONSOLIDEERITUD BILANSS ................................................................................................................................. 62 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE .................................................................................................................... 63 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ........................................................................................................ 64 KONSOLIDEERITUD NETOVARA ARUANNE............................................................................................................... 65 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................................... 66 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted ........................................................................................................ 66 Lisa 2 Raha ................................................................................................................................... 77 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ..................................................................................................... 77 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu ....................................................................................................... 78 Lisa 5 Varud ................................................................................................................................. 78 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................................. 79 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõtjatesse ............................................................................... 79 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................................... 80 Lisa 9 Pikaajalised finantsinvesteeringud ................................................................................ 81 Lisa 10 Muud nõuded .................................................................................................................. 81 Lisa 11 Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................................. 82 Lisa 12 Materiaalsed põhivarad ................................................................................................. 83 Lisa 13 Immateriaalsed põhivarad ............................................................................................. 84 Lisa 14 Kapitalirent ...................................................................................................................... 85 Lisa 15 Kasutusrent .................................................................................................................... 86 Lisa 16 Laenukohustised ............................................................................................................ 87 Lisa 17 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 88 Lisa 18 Võlad tarnijatele .............................................................................................................. 89 Lisa 19 Võlad töövõtjatele .......................................................................................................... 89 Lisa 20 Tingimuslikud kohustised ja varad .............................................................................. 89 Lisa 21 Sihtfinantseerimine ........................................................................................................ 90 Lisa 22 Tulu ettevõtlusest ........................................................................................................... 91 Lisa 23 Muud tulud ...................................................................................................................... 91 Lisa 24 Tegevuskulud ................................................................................................................. 92 Lisa 25 Tööjõukulud .................................................................................................................... 92 Lisa 26 Muud kulud ..................................................................................................................... 92 Lisa 27 Intressikulud ................................................................................................................... 93 Lisa 28 Muud finantstulud ja –kulud ......................................................................................... 93 Lisa 29 Seotud osapooled .......................................................................................................... 94 Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva ......................................................................... 95 Lisa 31 Bilansiväline vara ........................................................................................................... 95 Lisa 32 Konsolideerimata bilanss .............................................................................................. 96 Lisa 33 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................................. 97 Lisa 34 Konsolideerimata rahavoogude aruanne .................................................................... 98 Lisa 35 Konsolideerimata netovara aruanne ............................................................................ 99 Konsolideeritud tegevusaruanne 2018 SIHTASUTUS TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM Kontserni üldandmed Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi kliinikum) on ülikoolihaigla ja teenuste mahult suurim raviasutus Eestis, kus osutatakse kõrgetasemelist arstiabi kõikidel meditsiinierialadel. Kliinikumis kasutatakse maailmatasemel diagnostilisi- ja ravimeetodeid, juhindutakse tõenduspõhisusest ning nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest ravijuhistest. Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele ja ka välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas on kliinikum ainuke teenusepakkuja Eestis. Kliinikumis on ravi-, õppe- ja teadustöö igapäevatöös tihedalt integreeritud, kohaldatakse uusi ravimeetodeid ja ravimeid, korraldatakse konverentse ning muid teadusüritusi. Kliinikumi on koondunud oluline osa Eesti kliinilise meditsiini teadus-, arendus- ja innovatsioonialasest tegevusest. Koostöös Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub arstide, õdede ja muu meditsiinipersonali diplomieelne ning diplomijärgne välja- ja täiendõpe. Kliinikum töötab aktiivselt koos esmatasandi ja teiste raviasutuste ning sotsiaalsüsteemiga tervishoiuteenuse järjepidevuse tagamiseks. Tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks üle riigi näeb Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud dokument „Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020“ ette Eesti haiglavõrgu jagunemise kaheks vastutuspiirkonnaks, kus vastavad pädevuskeskused, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum tagavad tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse. Kliinikumi piirkonna edendamise näiteks sobib tuua 2003. aasta, mil panustati Ida-Viru Keskhaigla moodustamisse. Pool Ida-Viru Keskhaigla nõukogu koosseisust tagab kliinikumile olulise rolli haigla arengu suunamises. Ajas edasi, Lõuna-Eesti Haiglast sai kliinikumi tütarettevõte 2014. aastal, Valga Haiglast 2016. aasta lõpul ning Põlva Haiglast 2018. aasta algul. Pikemas perspektiivis näeb kliinikum enda vahetu vastutuspiirkonnana viit Lõuna-Eesti maakonda, Ida-Virumaad ja Järvamaad. Üksikute erialadega oleme esindatud ka kaugemal (nt esindused Tallinnas ja koostöölepe Kuressaare Haiglaga). Võrgustumise tempo ja ulatus sõltub olulisel määral jätkuvast poliitilisest tahtest, sellest johtuvast toest ning haigekassa rollist. 2018. aasta lõpuks moodustub Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern üheksast ettevõttest (Joonis 1). Kontsernis haiglates raviti 2018. aastal statsionaarselt 51 211, päevaravis 19 971 haiget ning tehti kokku 611 295 ambulatoorset vastuvõttu. Kontsernis töötas seisuga 31. detsember 2018 kokku 5 844 füüsilist isikut. Kontserni tulud olid 2018. aastal kokku 239 468 631 eurot ja kasvasid võrreldes 2017. aastaga (209 692 444 eurot) 14,2%, Tööjõukulud moodustasid 2018. aastal kontserni tuludest kokku 54,9%. Nii kontserni haiglate kui asutuste personal, seadmed, ruumid kui ka majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tasemel kvaliteetseid tervishoiu teenuseid ning nendega seonduvaid teenuseid. OÜ Pesuri g AS L u a-Eesti SA Tartu Ülikooli Klii iku Haigla OÜ Metsakohvik AS P lva Haigla SA Tartu Kiirabi AS Valga Haigla AS Valga Haigla SA Terve Valgamaa Apteek Joonis 1. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni juriidiline struktuur seisuga 31.12.2018. Terviklik tervishoiupiirkond Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud kontserni strateegia ja tegevuse eesmärgid, mis hõlmavad erinevate kliiniliste erialade ja tugiteenistuste koostööd. Eelkõige peetakse silmas patsiendi ravi terviklikkust ja järjepidevust. Koostöö kontserni- ja sidushaiglatega (Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Põlva Haigla, Ida-Viru Keskhaigla) on arenedes konkretiseerunud. Kliinikum on avanud kontsernihaiglates mitme eriala ambulatoorse vastuvõtu ning suunanud kliinikumi arste neisse osa koormusega tööle. 2018. aastal alustati medikamentoosse onkoloogilise ja hematoloogilise raviga Ida-Viru Keskhaiglas ning kasvatati oluliselt nimetatud erialadel ambulatoorset vastuvõttu. Kasvajahaigete järelravi toimub paljudel juhtudel maakonnahaiglates. Torakaalkirurgid hakkasid vastu võtma Ida-Viru Keskhaiglas, mis parandas haigete suunamist kirurgilisele ravile, ühtlasi võimaldas kodulähedast operatsioonijärgset järelkontrolli. Koostöövõrgustik toimib ka uroloogia, üld-, laste- ja veresoontekirurgia vallas. Samm-sammult liigutakse insuldikeskuse loomise suunas. Suur osa esmalt üldhaiglasse paigutatud insuldihaigeid, kes vajavad trombolüüsi või trombektoomiat, jõuavad kuue tunni jooksul kliinikumi. Insuldihaigete ravivajaduse ja kiire transportimise üle otsustamiseks kasutatakse Ida-Viru Keskhaiglas ka teleradioloogiat. Lähiaastal jätkub insuldikeskuse loomine, sh voodikohtade lisamine neuroloogia osakonda ning tagades õigeaegse järel- ja taastusravi. Viimase tagamiseks planeerib kliinikum koostööd laiendada ja sõlmida koostööleppe neuroloogilise taastusravi pädevuskeskuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega. Tihedalt ja sisukalt on koos töötanud kliinikumi psühhiaatriakliiniku poolt loodud laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid. Kabinettide omandivorm ja koostöö erinevad. Ida-Viru keskhaiglas, Narva haiglas, Lõuna-Eesti haiglas ja Põlva haiglas kuuluvad kabinetid nimetatud haiglate koosseisu ja teenust osutatakse nende haiglate lepingu raames. Valga haiglas võetakse vastu kliinikumina. Üks suund tervishoiuteenuse järjepidevuse tagamiseks kontserni raames ja baasil on jätku-, järel- ja taastusravi võimaluste avardamine. Konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud Tabel 1. Konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud 2018. ja 2017. aastal. 2018 2017 13,39 12,14 Käibe kasv % 114,00 42,55 Tulemi kasv % 3,56 1,89 Puhasrentaablus % 2,30 2,16 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4,04 1,99 ROA % 5,67 0,03 ROE % Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Käibe kasv = (tulu ettevõtlusest 2018-tulu ettevõtlusest 2017)/tulu ettevõtlusest 2017 *100 Tulemi kasv = (tulem 2018-tulem 2017)/tulem 2017*100 Puhasrentaablus = tulem/tulu ettevõtlusest *100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused ROA % = tulem/varad kokku*100 ROE % = tulem/netovara*100 7 Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum kontserni emaettevõtte tegevusaruanne Kliinikumi visioon Olla Euroopas tunnustatud ülikoolihaigla, millel on juhtiv roll Eesti meditsiinis. Kliinikumis viljeldakse tõenduspõhist meditsiini, kasutades olemasolevat parimat tõendusmaterjali patsiendi ravi üle otsustamisel. Kliinikumis kasutatakse maailmas tunnustatud diagnostika- ja ravimeetodeid ning ravijuhiseid. Tehnoloogia vallas pürgime Euroopa ülikoolihaiglatega võrreldavale varustatusele. Tunnustatus Euroopas saavutatakse läbi euroopalike töömeetodite, organisatsioonikultuuri ja patsiendikäsitluse ning rahvusvahelise koostöö nii ravides kui teadusega tegeldes. Ravi kvaliteeti hinnatakse rahvusvaheliselt võrreldavate näitajatega. Tunnustatuse oluline komponent on osalus rahvusvahelistes kvaliteedijälgimise skeemides ning akrediteerimine, mille mõlema ulatust plaanime laiendada. Kliinikumi juhtiv roll Eesti meditsiinis tuleneb ülikoolihaigla eripärast – ravi-, õppe- ja teadustöö integratsioonist tihedas koostöös Tartu Ülikooliga. Oluline osa Eesti kliinilise meditsiini teadusest, arendusest ja innovatsioonist on koondunud Tartu Ülikooli Kliinikumi. Paljud kliinikumi arstid on ülikoolis õppejõud, mis võimaldab ühendada kliinilist ja teadustegevust, ühtlasi hõlbustades teaduse saavutuste kiiremat rakendamist argielus. Kliinikumi väärtused Kliinikumi väärtused ladina keeles on „Compassio, Scientia, Fides“, eesti keeles „hoolivus, pädevus, usaldusväärsus“. Oma väärtuste elluviimisel lähtume neist põhimõtetest järgnevalt:  COMPASSIO – austus, hoolivus ja eetilisus. Suhtume kõikidesse inimestesse lugupidamise, väärikuse ja viisakusega ning pakume parimat ravi. Austame ja hindame nii patsientide kui kolleegide erilisust ja panust.  SCIENTIA – meisterlikkus ja uuenduslikkus. Innustame kaastöötajaid igakülgselt arenema. Töötame pidevalt, et arendada oma oskusi ja teadmisi. Anname oma parima teadmise Eesti riigi teenimisel tervishoiusüsteemi täiustades.  FIDES – vastutus ja meeskonnatöö. Parima tulemuse saavutame kõigi erialade ja töötajate koostöös. Oleme nii üksikisikuna kui kollektiivina vastutavad oma töö ja tulemuste eest. Organisatsioon ja juhtimine Kliinikumi koosseisu kuuluvad 17 kliinikut, sh 44 statsionaarset osakonda 955 voodikohaga ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 8 Kliinikumi kõrgeim juhtorgan on 8-liikmeline nõukogu. Nõukogu esimees on Urmas Klaas, liikmed Ennu Sepp, Garri Raagmaa, Kristjan Vassil, Margus Lember, Maris Jesse, Tõnis Karki ja Vladimir Šokman. 2018. aasta oli uue juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valiku aasta. 1. oktoobrist 2018. aastal alustas nõukogu poolt valitud kliinikumi uus juhatus, kuhu kuuluvad juhatuse esimees Priit Eelmäe, ravijuht dr Andres Kotsar, haldusjuht Marek Seer, finantsjuht Maret Tark ja infotehnoloogiajuht Kati Korm. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus uuendas detsembris 2018. aastal Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haigla, Ida-Viru Keskhaigla ning Tartu Kiirabi nõukogude koosseise. Põlva ja Valga haigla nõukogudesse nimetati juhatuse liige Marek Seer ja hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jana Jaal. Lõuna-Eesti haigla nõukogusse kuuluvad juhatuse liige Andres Kotsar ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jana Jaal. Tartu Kiirabi nõukogusse nimetati Marek Seer ning Ida-Viru Keskhaigla nõukogusse kuulub alates novembrikuust juhatuse esimees Priit Eelmäe. Nõukogudesse sooviti tuua täiendavat arstlikku, organisatsioonilist ja akadeemilist kompetentsi, et tagada patsiendikeskne ja terviklikuks integreeritud lähenemine, mis ühendaks nii akuut-, järel- kui taastusravi ja sotsiaalteenused. Kliinikumi töötajad 2018. aastal töötas kliinikumis 4302 füüsilist isikut 3814 ametikohal (31.12.2018 seis). Joonis 2. Tartu Ülikooli Kliinikumi täidetud ametikohad 2014-2018. aastal 31. detsember 2018 seisuga valdkondade kaupa. 9 80% ametikohtadest oli otseselt seotud tervishoiuteenuste osutamisega. Võrreldes 2017. aastaga on täidetud ametikohtade arv suurenenud 53,6 koha võrra, neist arstidel 8,3 kohta, arst- residentidel 13 kohta, õenduspersonalil 10,1 kohta, hoolduspersonalil 7,8 kohta ja tugipersonalil 14,4 kohta (joonis 2). Kvaliteetset arstiabi jagab kliinikumi kõrgelt kvalifitseeritud, motiveeritud ja oma tööd armastav personal. Enamus kliinikumi arste on õppejõud, kes ravivad, õpetavad ja uurivad, panustades teadusprojektidesse. Väärtustades ravimise, õppe ja teaduse seisukohalt olulisi akadeemilise kraadiga töötajad, toetatakse töötajate enesearendamist, järjepidevat atesteerimist ja kvalifikatsiooni tõstmist. 2018. aastal töötas kliinikumis 149 doktorit ja sellele vastava kraadi omajat ning 176 magistrit. Kliinikumi tööjõu voolavus oli 2018. a ülimadal 1,53%. 2018. aastal lahkus kliinikumist 30 arsti (16,6 ametikohalt). Konkursi kaudu asus tööle 49 arsti (32,75 ametikohale), neist 18 residentuurist. Täidetud ametikohtade arv kõigub mõnevõrra kas lapsehoolduspuhkuselt tagasitulnute arvelt või koormuse muutmise mõjul. Kliinikumi töötajate keskmine vanus oli 2018. a lõpus 45 aastat. Arstkonna keskmine vanus oli 50, õenduspersonalil 41, hoolduspersonalil 48 ja tugipersonalil 49 aastat. 70-aastaseid ja vanemaid töötas kliinikumis 136, neist arstkonnas 40 ning õenduspersonali seas 18. Kliinikumi töötajate keskmine tööstaaž oli seisuga 31.12.2018 12,8 aastat. Seejuures arstkonnal 18,2 ja õenduspersonalil 14,6. Iga organisatsiooni väärtuslikum osa on tema inimesed, mistõttu on oluline pöörata tähelepanu töötajate rahulolule, professionaalsele arendamisele, töötingimuste parandamisele jne. 2018. aastal viidi läbi töötajate rahulolu küsitlused, kus viimasel osales 2 102 kliinikumi töötajat ehk 45% töötajatest. Novembrikuise personali rahuolu-uuringu järgi oldi kõige rohkem rahul oma töö sisu, kliinikumi juhtimise ja töökeskkonnaga. Töötajad teavad täpselt oma tööülesandeid, hinnates kõrgelt võimalust tööl oma oskusi ja teadmisi rakendada. Personali üldine rahulolu töötamisega oli kõrge, 94% vastajatest oli väga rahul või pigem rahul, sealhulgas väga rahul oli 31%. Ametigruppide lõikes oli kõige rohkem rahul tugi-, hooldus- ja õenduspersonal (96%) ja veidi vähem arstid (90%). Madalam oli rahulolu töö tasustamisega ja täiendavate heaolu võimalustega (üritused töötajatele, toetused, sportimisvõimalused). Parem võiks olla ka struktuuriüksuste sisene ja -vaheline koostöö. Vahetult juhilt oodatakse tõhusamat tagasisidet. „Atraktiivse tööandja“ tunnustuse kohaselt osutus kliinikum meditsiinitudengite seas kõige atraktiivsemaks tööandjaks. Üle-eestilises kõrgkoolide, kutsekoolide ja meditsiinivaldkonna õpilaste tööootuste ja tööandja maine uuringus osales 5400 õppurit. 2018. aastal mõjutas tudengite hinnangul kõige olulisemalt töökohavalikut töötajate võrdne ja aus kohtlemine ettevõtte poolt. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 2018. a tööjõukulud koos sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega olid 131 418 035 eurot (2017. aastal 112 919 186 eurot). Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga olid 2018. aastal 1 123 869 eurot (2017. aastal 888 822 eurot). Juhatuse liikmega sõlmitud teenistuslepingu lõppemisel seoses volituste 10 ennetähtaegse lõppemisega makstakse hüvitist, mille suuruseks on viimase 3 kuu teenistustasu. Nõukogu liikmetele nende ametist lahkumisel hüvitist ei maksta. Töötajate erialases arengus ja pädevuses on oluline koht koolitustel. Kliinikum on loonud erinevaid võimalusi koolituseks, sealhulgas väliskoolitusteks. Aasta aastalt on suurendatud koolitusmahtu sisekoolituste osas. Kliinikumi tööle asuvatele õdedele ja residentidele on välja töötatud kohanemiskoolituse programm, mis tutvustab dokumendihaldust, IT süsteemi, personalitarkvara ja annab ülevaate ravimite käitlemise programmist. Koolitusmooduli andmetel käidi 2018. aastal koolitustel 20 254 korral, kokku 123 000 akadeemilise tunni ulatuses. Neist vastavalt arstid 5821 korda, arst-residendid 1243 korda ning õenduspersonal 9632 korda. 2017. aastal käidi koolitustel 15 882 korral kokku 107 268 akadeemilise tunni ulatuses, neist vastavalt arstid 3257 korda, arst-residendid 620 korda, õenduspersonal 8868 korda. 2018. aasta koolituskäikudest 51% olid struktuuriüksuste endi, 16% personaliteenistuse koolitusosakonna korraldatud koolitused. 33% koolituskäikudest olid väliskoolitusted. 2017. aastal moodustasid väliskoolitused 30%. Personaliteenistuse koolitusosakond pakkus väga erinevaid koolitusprogramme, millede põhiteemad lähtusid Kliinikumi töötajate täiendusõppe vajadustest, arvestasid Kliinikumi eakasõbralikkuse või tervishoiutöö multikultuursusega, õpetasid suhtlemis- ja üldisi teadmisi- oskusi. Koolitusosakond korraldas 2018. aastal 312 koolitust, kokku 2570) tunni ulatuses (2017 a. 2 650 tundi. Lisaks toimus koostöös koolituskeskusega 160 struktuuriüksuse sisekoolitust. Infotehnoloogiline tugi Tervishoius toimunud e-lahenduste kiired arengud on arstidele, õdedele jm personalile avanud uusi võimalusi dokumenteerida terviseandmeid, samas seadnud töötajaile uusi nõudmisi. Tervishoiuteenuste dokumenteerimine muutus täpsemaks ja konkreetsemaks, üldjuhul ei kanta ühte ja sama tegevust korduvalt mitmesse erinevasse dokumenti. Terviseinfo liigub tervishoiutöötajate vahel kaasaegsemal tasemel ning enamus terviseandmeid on kohe nähtavad ka patsiendile. Kliinikumi haiglainfosüsteemi eHL täiendati 2018. aasta jooksul riiklike infosüsteemide andmevahetuse ja kliinikumi töötajate jaoks kasulike funktsionaalsustega (täiendati digisaatekirja ja e-konsultatsiooni saatekirja, diagnostika tellimist, graafikute ja radioloogi töölauda, raviarveldusest, analüüsivastuste kuva, immuniseerimisteatist, EMO töölauda, triaaži ja patsiendikaarti ning ravimilehte). Lisaks loodi eHL-i seadistusvõimalused tütarhaiglate üleminekuks ühisele infosüsteemile. Detsembris liitus Valga haigla kliinikumi haiglainfosüsteemiga eHL. Ühise infosüsteemi kasutusele võtmine Valgas võimaldab kontsernisiseselt käivitada mitmeid uusi teenuseid, mis võimaldab tagada patsiendile parim ravi haiglate koostöö, arstide kaugtöö ja elektrooniliste konsultatsioonidega, samuti korraldada residentide väljaõpet. Kliinikumi IT-töötajad pakuvad eHL-i kasutajatuge Valga haigla töötajatele samaväärsetel tingimustel ja sama kvaliteediga, mis kliinikumi töötajatele. Põlva haigla üleminek eHL-le on planeeritud 2019. aasta I kvartalisse. 11 Infotehnoloogia-alase koostöö raames sõlmiti Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel konsortsiumileping, mille eesmärk arendada ühiselt vereinfosüsteemi. Vastavalt kokkuleppele Eesti Haigekassaga osales kliinikum haigekassa uue partnerhalduse infosüsteemi väljatöötamises arvete edastamiseks. Töö käigus kaardistati põhjalikult kõik arveldusvariandid ja esitati haigekassale hulgaliselt ettepanekuid täiustada nii protsessi kui andmevahetuse standardit. Põhinäitajad Tabel 2a. Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuste osutamise põhinäitajad 2014-2018. a. Näitajad 2014 2015 2016 2017 2018 muutus muutus 2017/ % 2018 Statsionaarne arstiabi Haigete arv 42 329 42 546 41 035 41 008 41 586 578 1% Ravikestus päevades sh aktiivravis 5,8 5,7 5,8 5,9 5,9 0 0% sh e dusabis 26,4 25 24,3 18,9 20,3 1,4 7% Opereeritud haigete arv 17 261 17 100 16 308 15 924 16 418 494 3% Sü ituste arv 2 358 2 456 2 473 2 424 2 640 216 9% Ravivoodite arv 968 965 937 943 955 12 1% sh aktiivravis 900 902 861 870 880 10 1% Voodih ive % 73% 73% 75% 74% 76% 2% Letaalsuskordaja (%) 2% 1,9% 2% 1,9% 1,9% 0% Päevaravi k.a –kirurgia Haigete arv 12 517 13 366 14 548 14 503 16 548 2 045 14% Ambulatoorne arstiabi Arsti vastuv ttude arv 483 157 498 680 506 844 503 194 507 390 4 196 1% e-konsultatsioonide arv 0 0 732 3 134 4 809 1 675 53% EMO-sse p rdu ised 45 053 45 906 44 817 42 929 44 154 1 320 3% Ha baravi vastuv ttude arv 74 773 73 645 75 627 72 941 70 503 -2 438 -3% Õe iseseisvate vastuv ttude 74 632 78 415 86 421 96 815 102 129 5 314 5% arv 12 Tabel 2b. Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuste osutamine Eesti Haigekassale aasta lõpu seisuga 2014-2018. a. 2014 2015 2016 2017 2018 2018 vs Muutus 2019 ravijuhtude arv kokku 528 126 534 868 549 525 552 586 561 496 8910 2% ambulatoorne eriarstiabi 421 172 429 810 441 562 448 007 449 987 1980 0% päevaravi 9 234 9 319 11 788 11 774 12 134 360 3% statsionaarne eriarstiabi 40 808 40 356 39 659 36 651 35 126 -1525 -4% erijuhud 7 988 8 181 8 159 8 178 10 081 1903 23% summa kokku (tuh eur) 124 434 131 571 140 224 150 006 166 830 16 824 11% ambulatoorne eriarstiabi 37 170 39 884 44 247 46 329 50 255 3927 8% päevaravi 3 193 3 455 6 012 6 238 6 585 347 6% statsionaarne eriarstiabi 68 087 70 719 71 082 77 547 85 142 7594 10% erijuhud 11 678 12 731 13 510 13 930 147 959 4029 29% Koefitsie diga ület 2 673 6 376 5 368 6 319 5 473 -846 -13% (tuh eurot) Saa ata jää ud tulu 1 496 3 598 3 010 3 509 2 577 -932 -27% (tuh eurot) Tabel 2c. Tartu Ülikooli Kliinikumi täidetud ametikohtade arv aasta lõpu seisuga 2014-2018. a. 2014 2015 2016 2017 2018 2018 vs Muutus 2019 Kokku 3 578 3 655 3 707 3 761 3 814 54 1% Arstid 553 567 578 577 585 8 1% Arst-residendid 185 181 182 195 208 13 7% Õe dusperso al 1 348 1 391 1 401 1 435 1 445 10 1% Hoolduspersonal 655 661 660 671 678 8 1% Tugipersonal 837 856 886 883 898 14 2% Tabel 2d. Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö põhinäitajad (publikatsioonide arv) 2014-2018. a. 2014 2015 2016 2017 2018 2018 vs Muutus 2017 Artiklid rahvusvahelistes 208 227 217 217 217 0 0% ajakirjades (ETIS 1.1, 1.2) Ajakirjas Eesti Arst 77 64 53 42 49 7 17% (ETIS 1.3) Doktoriväitekirjade 7 6 2 11 5 -6 -55% arv 13 Kokkuvõte 2018. aasta tegevuseesmärkide täitmisest Patsiendi- ja perekesksus – kliinikumi mitmed arendustegevused olid suunatud patsientide turvalisusele ja rahulolu parandamisele. Iga-aastane rahulolu uuring näitas, et üldine rahulolu ambulatoorse arstiabiga oli 81%, mis kasvas ca 2% võrra. Patsiendid olid varasemast rohkem rahul informeeritusega, ravimikasutuse kui ka selgitustega terviseprobleemiga toimetulemise kohta. Kõiki esitatud kaebusi analüüsiti ning lähtuvalt probleemist planeeriti ja rakendati parendused. Vähem laekus kaebusi ravikvaliteedi kohta, kuid kasvas rahuolematus tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Märkimisväärselt rohkem laekus patsientide tänuavaldusi, kus tunnustati ravi kõrget taset ja kiideti meeldivat suhtlemist. Ohujuhtumite registreerimine kliinikutes paranes. Enamus juhtumeid lahendati, vähendades ühtlasi nende kordumise tõenäosust. Patsientide turvalisuse tagamiseks hinnati statsionaarsetes osakondades kukkumisriski Morse’i skaalal, lamatisriski Bradeni skaalal, juurutati patsiendi väljakirjutamise kontrollkaart. Lastekliiniku neonatoloogia osakonnas liiguti perekeskse ravi põhimõtete suunas, muutes intensiivravi vajavad vastsündinud nende pereliikmetele tsentraalmonitori vahendusel jälgitavaiks. Meie inimesed – eesmärgiks seatud töökoormuse analüüsi metoodika üldistes põhimõtetes lepiti kokku, jätkates standardi väljatöötamist koos Eesti Haigekassa ja erialaühendustega. Terviklik tervishoiupiirkond – alustati torakaalkirurgia vastuvõttudega Ida-Virumaal, erinevates Eesti kohtades võeti vastu mobiilses kabinetis. Tütarhaiglaid arendati mitmes suunas, valmistudes ühtlustama ravi dokumenteerimist ühise tervisinfosüsteemi eHL kaudu (üleminek ühistele klassifikaatoritele ja loenditele, valiti erialaspetsiifilised dokumendid, mida hakatakse tütarhaiglates eHL dokumenteerimises kasutama). Lõuna-Eesti, Valga ja Põlva haiglas võeti kasutusele dokumendihaldussüsteem DHS. Tütarhaiglate laboratooriumitele rakendati ühesugused kvaliteedinõuded, mille osas koostöö jätkub. Ravimeid soetatakse ühishangetega. Kontserni arengukavad on kavas ühtlustada 2019. aastal. Integreeritud ja järjepidev ravi – lisaks tütarhaiglate liikumisele eHL poole töötati silmakliinikus välja ealise makulopaatia diagnostika- ja ravikompleks, mille rakendamine jätkub. Oluline samm astuti haiglasisese elektroonilise ravimilehe kasutusele võtmiseks, rakendades seda psühhiaatriakliinikus täies mahus ning katsetades närvikliinikus, ortopeediaosakonnas ja EMO-s. Radioloogiliste uuringute planeerimisel mindi üle elektroonilisele tellimisele koos uuringuaja broneerimisega, seda nii kompuuter- kui magnetresonantstomograafia ja endoskoopia puhul. Samad võimalused loodi ka Valga haiglas, lisaks hindavad Valga haiglas teleradioloogiliselt pilti kliinikumi radioloogid. Uudsena asuti Valga haiglas saatma laborianalüüside vastuseid Digilukku. Ravikvaliteet – 2018. aastal akrediteeriti anestesioloogia ja intensiivravi residentuuriprogramm (vt ESA Hospital Visiting and Training Accreditation Programme) ning kevadisel Euroopa Anestesioloogia Kongressil anti välja vastav sertifikaat. Ravikvaliteedi hindamisealaselt pöörati tähelepanu asjaomaste indikaatorite rakendamisele igapäevases ravis. Mitmete vähiraviga seotud indikaatorite osas on andmed kliinikutele kättesaadavad andmelaos BI. Lastekliinikus juurutati töösse näitaja, mis aitab hinnata diabeediga laste ravi. Asuti registreerima endoskoopiaprotseduuride menetlustüsistusi. 14 Kliiniline õpe, teadustöö ja innovatsioon – järjepidevalt arendatakse erialasid, et tagada patsientidele parim ravi, mida kaasaegsel meditsiinil on pakkuda. 2018. aastal võeti kliinikumis kasutusele mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid. Esmakordselt kliinikumis rakendatud meetodeid lisandus 21, esmakordselt Eestis kasutatud meetodeid - 24. Nimetatagu astma diagnostikas rakendatud eukapnilise hüperventilatsiooni testi ja epilepsia ravis kasutatud uitnärvi ehk vagus-stimulatsiooni. 2018. aastal avaldati rahvusvahelistes teadusajakirjades 217 artiklit 122-s erinevas kõrge mõjufaktoriga rahvusvahelises ajakirjas. Ajakirjas Eesti arst avaldati 49 teadusartiklit, sealhulgas üks ravijuhend ja seitse juhtumikirjeldust. Ravi-, õppe- ja teadustöö osas oli lõppenud aasta kliinikumile töine ja kordaläinud. Tervishoiuteenuste osutamine Ambulatoorne eriarstiabi Kliinikum osutab nii vältimatut kui ka plaanilist ambulatoorset eriarstiabi kõikidel eriarstiabi erialadel (v.a perearstiabi), sealhulgas ka hambaravi. Ööpäevaringset ambulatoorset vältimatut arstiabi osutatakse vastavalt erialaspetsiifikale kliinikumi viies üksuses: erakorralise meditsiini osakonnas (edaspidi EMO), lastekliinikus, kõrvakliinikus, silmakliinikus ja psühhiaatriakliinikus. EMO-sse pöördus 2018. aastal kokku 44 154 patsienti, neist 36 229 (82%) vajas ambulatoorset arstiabi ja 7 925 (18%) hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. Päevas osutati arstiabi keskmiselt 121 haigele, nendest ligemale pooled pöördusid pisitraumaga (20 121; 46%) ja üle poole tulid üldhaigestumise või raske traumaga (24 033; 54%). EMO patsientide arv kasvas ca 1 500 võrra (3%) üldhaigestumise või raske traumaga haigete osas. Ligemale viiendik EMO haigetest toodi kiirabiga ning pooled nendest vajasid hospitaliseerimist. 36%le EMO-sse jõudnud isheemilise insuldiga patsientidest tehti rekanaliseeriv protseduur (trombolüüs või mehaaniline trombi eemaldamine ajuarteritest). See on väga hea tulemus ja haiglate võrdluses kõrgeim näitaja. Plaanilisi ambulatoorseid arstivastuvõtte tehti kokku 507 390, mis võrreldes 2017. aastaga kasvas ca 4 000 võrra ehk 1%. Õe- ja ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte toimus 102 129, mida oli 5000 võrra (5%) rohkem võrreldes 2017. aastaga (joonis 3). Arsti vastuvõtul on viimasel kolme aastal käinud ühepalju isikuid. 15 Joonis 3. Tartu Ülikooli Kliinikumi ambulatoorsed vastuvõtud aastatel 2009-2018. Arsti vastuvõttude arv kasvas hematoloogias, kardiokirurgias, kõrva-nina-kurguhaigustes, günekoloogias, neurokirurgias, oftalmoloogias, endokrinoloogias, reumatoloogias, näo- lõualuudekirurgias ning traumatoloogias ja ortopeedias. Samas vähenes arsti vastuvõttude arv neuroloogias, gastroenteroloogias, sisehaigustes, uroloogias, laste- ja noorukite psühhiaatrias ja androloogias, mis oli peamiselt tingitud ravi rahastamise lepingu poolt seatud piiridest ja ületööst. Õendus- ja ämmaemandusabi teenused on kliinikus hästi kättesaadavad ja patsientidele väga vajalikud. Õendustöö on tõenduspõhine ja tugineb õendusabi tegevusjuhenditele. 2018. aastal avati täiendavaid õe iseseisvaid vastuvõtte sisekliinikus, nahahaiguste kliinikus ja kopsukliinikus vastavalt jalaravi, haavaravi ja kopsusiirdamise paremaks korraldamiseks. Uue teenusena lisandus õe vastuvõtt epilepsiaga lapspatsientidele ja nende lähedastele. Patsientidele viidi läbi tervisepäevi, toimusid terviseteemalised vestlusringid ja praktilised töötoad. Valmis videosalvestus silmahaigustega patsientidele, kus käsitletakse silmahaiguste ravi, protseduuride ja enesehooldusega seotud aspekte. Filmi saavad vaadata nii ambulatoorsel vastuvõtul kui statsionaarsel ravil viibivad patsiendid. 16 Ambulatoorsed järjekorrad Järjekord esmastele ambulatoorsetele vastuvõttudele jäi 2018. aasta lõpus lubatud <6 nädala piiresse veidi üle pooltel erialadelt, enamasti kuni kolmenädalastena. Üle kuue nädala vältas keskmine ooteaeg 12 erialal: gastroenteroloogia, endokrinoloogia, günekoloogia, neurokirurgia, neuroloogia, oftalmoloogia, ortopeedia, psühhiaatria, reumatoloogia, taastusravi, uroloogia ja üldkirurgia. Aasta lõpus oli elektroonilisse esmase vastuvõtu järjekorda registreeritud 24 904 patsienti, mis on oluliselt rohkem kui aasta varem. Ambulatoorse arstiabi kättesaadavuse parandamine Perearstide poolt tellitud e-konsultatsioone osutasime 15-l erialal. Tegu on kiire ja kaasaegse võimalusega, mille puhul saab perearst konsulteerida patsiendi terviseprobleeme eriarstiga, ilma et patsient peaks esmalt eriarsti vastuvõtule minema. E-konsultatsioonide kasutamise aktiivsus sõltub perearstidest endist. E-konsultatsioon võimaldab jõuda kiiremat käsitlust vajava terviseprobleemiga patsiendil eelisjärjekorras eriarsti vastuvõtule ja/või uuringutele. E- konsultatsiooni käigus otsustati võtta mitmeid patsiente otse haiglaravile. 2018. aastal suunati e-konsultatsioonile kokku 4809 juhtu, ca 35% rohkem kui aasta varem, mis teeb keskmiselt 19 nõustamist tööpäevas. Pooltel juhtudel võeti ravi eriarsti poolt üle, kutsudes patsient vastuvõtule või uuringutele. Ülevõtu osakaal kõikus erialati, näiteks gastroenteroloogias esines seda vaid 30% juhtudel ja kahel kolmandikul juhtudel sai perearst digitaalselt vastuse. Samas tuli uroloogias ravi üle võtta kahel kolmandikul juhtudel, jätkates uuringuid ja ravi kliinikumis. Ravi ülevõtmiseks lepib patsiendiga vastuvõtu ja/või uuringule tulemise aja kokku kliinikumi klienditeenindaja või õde. Kõige rohkem jagati e-konsultatsioone gastroenteroloogias, neuroloogias, uroloogias, endokrinoloogias, pediaatrias ja ortopeedias. 2019. aastal lisanduvad e-konsultatsioonid valuravi, veresoontekirurgia, onkoloogia, taastusravi ja günekoloogia valdkonnas. Kliinikumi jaoks on oluline osutada ambulatoorseid teenuseid teisteski linnades, sh maakonnakeskustes, tagades parema kättesaadavuse teenustele, mida on võimalik osutada patsiendi elukohale lähemal. Nii on mitu aastat sõidetud erinevatesse maakonna ja vallakeskustesse tervishoiuteenuseid pakkuma mobiilsetes vastuvõtukabinettides androloogia ja nahahaiguste erialal lisaks noorsportlaste terviseuuringutele, kokku ligemale 2 000 arsti- ja 4 000 õe-vastuvõttu. Ambulatoorseid vastuvõtte sooritati väljaspool Tartut 30 891 ehk 6% kõikidest eriarsti vastuvõttudest: androloogia erialal Tallinnas ja Pärnus, meditsiinigeneetika alal Tallinnas, silmaarst Võrus, Räpinas ja Põlvas, üldkirurgia alal Narvas ning hematoloogia ja onkoloogia osas Ida-Virumaal. 2018. aasta sügisest hakkasid Ida-Virumaa vähihaiged saama keemiaravi kodule lähemal. Pahaloomuliste kasvajate raviotsused langetatakse alati konsiiliumi korras Tartu Ülikooli Kliinikumis ning nende kirurgiline ja kiiritusravi toimub Ida-Viru piirkonnas elavaile patsientidele edaspidigi ka Tartus, kuid keemiaravi kuurid tehakse Ida-Viru Keskhaiglas. 17 Haiguste varajane avastamine Mitmendat aastat järjest on sagenenud ennetavad pöördumised, sealhulgas vähisõeluuringutega hõlmatute arv kliinikumis 2018. aastal kasvas viimati nimetatud näitaja kolmandiku võrra. Patsientide teadlikkus on kasvatanud sõeluuringusse liitumist ning haigekassa on vastavalt nõudlusele ja kliinikumi teenuse osutamise võimekusele lisanud täiendavat lepingumahtu. Kolmandiku võrra uuriti rohkem nii jämesoolevähi tuvastamise endoskoopilisi uuringuid kui ka rinnavähi varajase avastamise suunalisi mammograafilisi sõeluuringuid, kus uuringutel käijate arv kasvas ca 3 000 võrra. Kasvu tingis osaliselt sihtrühma laiendamine kahe aastakäigu võrra, niisama ka võimalusest läbida rinnavähi sõeluuringu mammograafiabussis. Hambaravi Stomatoloogia kliinikus pöörduti hambaarstile 2018. aastal kokku 70 503 korral, mis on üle 2 000 pöördumise vähem kui aasta tagasi (joonis 3). Hambaravile pöördumiste pidevat vähenemist mõjutab erahambaarstide rohkus ja konkurents Tartus, samas ka inimeste paranenud majanduslikud võimalused ning toimetulek. Laste hambaravi teenuseid, sh hambaravi ennetus, osutati nii hambaravi polikliinikus kui ka kooli hambaravikabinettides. Hambaravi patsiente oli vähem nii laste hambaravis, suukirurgias kui ka hambaproteesis. Stomatoloogia kliinikul on oluline roll vältimatu hambaravi teenuste osutamisel; vältimatut hambaravi osutatakse kõikidel kalendripäevadel aastas, sh puhkepäeviti kui ka riiklikel pühadel. Tasuta vältimatu teenus võib olla mädakolde avamine, hamba eemaldamine, anesteesia või , kirurgiline sekkumine. Nii kindlustatud kui ka kindlustamata isikute puhul maksab nende teenuste eest Eesti Haigekassa või sotsiaalministeerium. Iga puhkepäeva kohta tuleb sellist abi vajajaid keskmiselt kümmekond. Stomatoloogiakliinik osaleb teisegi täiendava hambaravivõimaluste pakkumisel, mis on täiskasvanute hambaravihüvitis. Hüvitatud hambaravi kasutas 2018. aastal 14 351 (2017. a – 6 438) patsienti, kokku 458 tuh (2017. a – 186 tuh euro) ulatuses. Proteesihüvitist rakendati 2 142 ravijuhul, kokku 316 tuh euro ulatuses. Päevaravis osutatud teenused Päevaravis osutatud teenuste arv kasvas märkimisväärselt ja seda just kirurgilise tegevuse osas. Ravi rahastamise lepingu maht ületas katarakti operatsioonide osas 1 000 ravijuhu. Muudel erialadel osutati päevaravi teenuseid rohkem kui lepingus planeeritud ehk ületöö 0,7 koefitsiendiga. Päevaravi haigeid oli kokku 16 548, nendest opereeriti ca 10 000 ning kirurgilisi protseduure sooritati kokku ligemale 14 000. Patsientide arv kasvas ca 2 000 võrra ehk 14% (joonis 4), kõige enam silmahaiguste osas (sealt siis ca 1 200 katarakti operatsiooni varasemast rohkem). Päevaravis oli rohkem haigeid veel kirurgilises onkoloogias ja üldkirurgias, sünnitusabis ja günekoloogias, sporditraumatoloogias ning gastroenteroloogias ja reumatoloogias. Viimasele aastakümnele tagasi vaadates on nähtav aktiivravi-haigete vähenemine ning päevaravi osa kasv. Statsionaari ja päevaravi haigeid leiab kliinikumist 2009. aastaga ca 4 000 patsiendi võrra ehk 8% rohkem tänu päevaravi edenemisele (joonis 4). 18 Joonis 4. Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaari aktiivravis ja päevaravis ravitud haigete arv 2009-2018. aastal. Kubemesonga operatsioonide osakaal jäi päevakirurgias 49%-le ehk mõnevõrra madalamaks kui teistes Eesti piirkondlikes ja keskhaiglates. Tonsillektoomiate ja/või adenoidektoomiate osakaal päevakirurgias jäi alla 18-aastastel 64%-le ja täiskasvanutel vaid 3%-le. Täiskasvanutel lõigatakse mandleid verejooksu tüsistuse ohu tõttu statsionaaris, jättes patsient üheks ööks jälgimisele. Samas lõigati enamus katarakte päevaravis. Päevaravi järjekorda registreerituid kogunes aasta lõpuks 2 260 (2017. a 2 041) patsienti. Enamikel erialadel vältas ooteaeg 1–4 kuud, venides pikemaks vaid üldkirurgias (8 kuud) ja kõrva-nina-kurguhaigustes (lastel 10, täiskasvanutel 15 kuud). Statsionaarne arstiabi Patsientide statsionaarse ravitöö põhinäitajate osas nappis muutusi. Tuleb lugeda positiivseks, et statsionaarsete haigete arv vähenemise asemel kasvas ca 500 patsiendi võrra. Üldhaiglates aktiivravi teenuste vähenedes koondub raskemate, keerulisemate ja kallimate tervishoiuteenuste osutamine üha enam piirkondlikku haiglasse. Teisalt on viimase kümne aasta trendis haigete arv aktiivravis vähenenud ja õendusabis kasvanud. Statsionaaris raviti 955 voodikohal, millest 880 voodikohta teenis statsionaarset aktiivravi ja 75 voodikohta – õendusabi. Voodihõive oli kliinikumis kokku 76% ehk mõnevõrra varasemast kõrgem. Tõsine probleem on viimastel aastatel olnud sisekliiniku kõikide erialade ebapiisav voodite arv ja voodikohtade suurem vajadus (voodihõive 95%). Voodikasutus oli maksimaalne (voodihõive 85% ja rohkem) ka psühhiaatriakliinikus ja pulmonoloogia ning torakaalkirurgia osakonnas. Lahendusi tuleb leida kas voodifondi ühiskasutuse või voodite lisamisega. 19 Statsionaaris raviti kokku 41 586 patsienti (joonis 5), nendest 1 180 haiget statsionaarses õendusabis. Aktiivravis ravitud haigete arv kasvas kahe eelmise aastaga võrreldes ca 500 võrra, mida saab hinnata väga positiivseks tulemuseks statsionaarse ravi pikki järjekordi silmas pidades. Üle viiendiku (8724 patsienti) haigetest hospitaliseeriti haiglaravile üliraskes või raskes seisundis erakorralise meditsiini osakonnast või toodi üle teistest haiglatest. 2018. aastal kasvas neljandiku võrra teistest haiglatest üle toodud haigete arv. Kõige rohkem toodi kliinikumi haigeid Viljandihaiglast, Ida-Viru Keskhaiglast ja Lõuna-Eesti haiglast. Pikalt kulgevaid (< 30 päeva) ja väga raskeid haigusjuhte oli aktiivravis 930, veidi enam kui aasta tagasi. Intensiivravi voodipäevade osakaal moodustas aktiivravi voodipäevadest 18%, millest kolmandik olid III ja IIIA astme intensiivravi päevad. Joonis 5. Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaaris ravitud haiged ja voodipäevad haiglast lahkumise alusel 2009-2018. aastal Rohkem oli haigeid ravil üldkirurgias- ja abdominaalkirurgias, traumatoloogias, ortopeedias (endoproteesimised), näo-lõualuude kirurgias, täiskasvanute psühhiaatrias sõltuvusravi osas ja taastusravis. Rohkem oli ka sünnitusi. Võrreldes 2017. aastaga oli statsionaaris haigeid mõnevõrra vähem pulmonoloogias, torakaalkirurgias, hematoloogias, onkoloogias, gastroenteroloogias ja kõrva-nina- kurguhaigustes. Kõrva-nina-kurguhaiguste ravivõimaluste vähenemine nii statsionaaris kui ka päevaravis oli seotud ravi rahastamise lepingulise mahu vähenemisega. Keskmiselt kestis ravi kliinikumis 6,3 päeva, sh aktiivravis (v.a statsionaarne õendusabi) 5,9 päeva ja statsionaarses õendusabis 20,3 päeva. 20 Viimase kümne aastaga on aktiivravi osas üle 65-aastaste haigete arv kasvanud kolmandiku võrra, 2018. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad patsiendid 35 protsenti kõikidest haigetest. Lapsi (kuni 14 aastat k.a) on haigetest olnud viimasel aastakümnel muutumatult 14%. Statsionaarse õendusabi osatähtsus on kasvanud nii Eesti õendushaiglates kui ka haiglavõrgu arengukava haiglates. Sama tendentsi näitab ka kliinikumi iseseisva statsionaarse õendusabi patsientide arvu kasv, mis viimase kolme aastaga kasvanud ca 60%. Võimalused selleks on loonud õendusabi rahastamise kasv Eesti Haigekassa poolt. Statsionaarse õendusabi haigetest 78% (863 haiget) tulid ravile kliinikumi aktiivravi osakondadest. Kliinikumi naistekliinikus toimus 2018. aastal 2 640 sünnitust (2017. a 2 424) sünnitust, sündis 2 696 last (nendest 54 paari kaksikud ja ühed kolmikud). Sünnituste arv kasvas 216 võrra ja seda eelkõige Tartu linna ja maakonna sünnitajate arvelt. 37 sünnitajat lisandus Valgamaalt ja 24 sünnitajat – Jõgevamaalt. Viimastel aastatel on keisrilõike- sünnitusi olnud püsivalt 20%, neist üle pooltel juhtudest vajati kirurgilist sekkumist erakorralisel näidustusel. Kliinikumi naistekliinikusse suunatakse ja tulevad sünnitama ka kõrgema sünnitusriskiga rasedad ümberkaudsetest maakondadest, mistõttu on siin keisrilõigete ja enneaegsete vastsündinute osakaal üle Eesti keskmise. Head professionaalset taset näitavad mitmed kliinikumi sünnitusabi indikaatorid: surnultsündimuskordaja 1 000 sünni kohta oli kliinikumis 2018. aastal 3,3 (Eestis vastav näitaja 2017. a oli ka 3,3), perinataalsuremuskordaja 1 000 sünni kohta oli 5,6 (Eestis 2017. a oli 4,4). Perinataalsurmade põhjuseks oli eluks sobimatu kaasasündinud väärareng või sügav enneaegsus. Viimane näitaja oli Eesti vastavast näitajast küll veidi kõrgem, kuid sama, mis Eesti teistes suuremates sünnitusosakondades või naaberriikides. Kliinikumi statsionaaris viibivatest haigetest opereeriti 16 418, ca 500 opereeritut mullusest rohkem. Kirurgilist ravi tehti rohkem abdominaalkirurgias, üldkirurgias, uroloogias, näo- lõualuude kirurgias, traumatoloogias ja ortopeedias. Sagedamini opereeriti uroloogias nii kasvajadiagnoosiga kui ka kivihaigeid, ortopeedias paigaldati 107 põlve- ja 59 puusaluu endoproteesi mullusest rohkem. Kirurgiline aktiivsus kirurgilistes osakondades oli 75%. Üle poole kirurgilisest tegevusest oli erakorraline ning esimese 24 tunni jooksul opereeriti 70% haigetest. Operatsioonijärgselt suri 130 haiget, operatsioonijärgne letaalsus oli 1%. 2018. aastal registreeriti kliinikumis kokku 700 kirurgilise protseduuri tüsistust, millest 127 oli operatsiooniaegsed ja 573 postoperatiivsed. Kirurgiliste tüsistuste määr oli kokku 4%, sh kirurgilises onkoloogias 10%, kardiokirurgias 19%, veresoontekirurgias 10%, torakaalkirurgias 11%, üldkirurgias 7%, abdominaalkirurgias 4%, uroloogias 8% jne. Sagedasemad tüsistused olid haava operatsioonijärgne infektsioon, verejooks haavast või hematoom, perifeerse närvi vigastus, kodade virvendusarütmia ja pneumoonia. Kliinikum on Eestis ainus siirdamisoperatsioone tegev haigla, kes on 2017. aastast ka Scandiatransplandi assotsieerunud liige, kuhu on koondunud kuue riigi (Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Eesti) kõik elundisiirdamise keskused. Scandiatransplandi elundisiirdamise keskuste vahel on korraldatud riikidevaheline elundivahetus ja kõik sellega seonduv. Lisaks ka 21 oskusteabe jagamine, teadustöö, koolitused jm pakkumaks võimalikult head ravi raske elundipuudulikkusega patsientidele. 2018. aastal siirdati kliinikumis kokku 72 elundit (joonis 6), sh 56 neerusiirdamist, 10 maksasiirdamist, 4 kopsusiirdamist ja 2 neeru ning kõhunäärme samaaegset siirdamist. Võrreldes 2017. aasta 50 elundsiirdamisega kujunes aasta selles valdkonnas töörohkemaks. Aasta lõpu seisuga jäi elundisiirdamise ootelehele 54 patsienti. Vereloome tüvirakkusid siirdati kokku 39;kokku 626 embrüosiirdamisest tekkis 182 kliinilist rasedust (27%). 70 59 58 60 53 50 48 Elundsiirdamiste arv 44 39 40 40 37 32 32 30 20 9 9 10 10 10 10 8 8 7 4 4 5 4 3 3 2 3 3 32 3 2 1 0 0 0 0 1 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Neerusiirdamised Maksasiirdamised Kopsusiirdamised Pankrease+neerusiirdamine Joonis 6. Elundisiirdamised Tartu Ülikooli Kliinikumis 2009-2018. aastal. Haiglas suri 795 haiget, nendest kaks kolmandikku aktiivravi osakondades ja kolmandik õendusabi osakonnas. Letaalsuskordaja oli kliinikumis 1,9%, sh aktiivravis 1,4%. Ligemale viiendik surmadest registreeriti haiglasse saabumisest 24 tunni jooksul, kus patsienti enam meditsiiniliselt aidata ei olnud võimalik. Patoanatoomilises korras lahati 151 ja kohtuarstlikult 22 surnut, patoanatoomiliste lahangute osakaal oli 19%. Jättes välja statsionaarses õendusabis surnud (140 juhtu), tuleb patoanatoomiliste lahangute protsendiks kliinikumis 26. Kliinikumi probleemina püsivad pikad plaanilise ravi järjekorrad. Aasta lõpu seisuga ootas statsionaarset ravi kõikidel erialadel kokku 5 488 (2017. a 5 379) patsienti. Enamus erialadel jäi ooteaeg haigekassa poolt lubatud 8 kuu piiresse, kuid täiskasvanute kõrva-nina-kurgu operatsioonide ooteaeg oli 2 aastat, üldkirurgias 11 kuud ja uroloogias 9 kuud. Kuna üldkirurgia ravi rahastamise lepingu maht 2018. aastal veidi kasvas, siis raviti ja opereeriti rohkem haigeid ning üldkirurgia järjekorras olevate isikute arv vähenes mõnevõrra (-281 isikut, 22 s.o -22%). Samas kasvas täiskasvanute kõrva-nina-kurguhaiguste operatsioonide järjekord (+431 isikut, s.o +22%). Nimetatud eriala operatsioonide pika järjekorra põhjustab nii aasta- aastalt vähenenud lepingumaht kui lühema ooteaja tagamine lastele. Patsiendikesksus, patsientidele suunatud tegevused Otsene tagasiside laekub patsientidelt rahulolu-uuringu kaudu. Patsientide küsitlemine aitab määratleda raviprotsessi parandamist vajavaid valdkondi ja tuua nende hulgast esile olulisemad. Kevadine ambulatoorsel vastuvõtul viibinud patsientide rahulolu-uuring tuvastas üldise kõrge ja kasvanud rahulolu ambulatoorsete teenustega (81%; kasv ca 2%). Enamik patsiente soovis ravivajadusel kindlasti tagasi tulla kliinikumi. Patsientide rahulolutase tõusis informeerituse osas, seda nii ravimite kasutamise osas kui ka selgitustega, mis saadi terviseprobleemiga toimetulemise kohta. Rohkem aga oodatakse arstidelt ja õdedelt aega suhtlemiseks ja selgituste saamiseks. Suurt tähelepanu pööratakse kliinikumis patsiendi ohutusele haiglas. Selleks registreeritakse ja menetletakse haigla osakondades aset leidnud juhtumid (POI süsteem), mis kahjustasid või oleksid võinud kahjustada patsiendi tervist või heaolu. Ohujuhtumite registreerimine on suurenenud ja paranenud. Enamus juhtumeid on leidnud lahendused, mis aitavad vähendada nendekordumise tõenäosust. 2018. aastal registreeriti POI-s kõige rohkem vägivallajuhtumeid, mis leidsid aset valdavalt psühhiaatriakliinikus ja olid seotud enesevigastusliku käitumise ning personali või kaaspatsientide vastu suunatud vägivallaga. Võrgustunud haiglatest on POI süsteem rakendunud Lõuna-Eesti Haiglas. Arstiabi kvaliteet ja kvaliteedinäitajad Ravikvaliteedi hindamises ja sellega seotud tegevustes on olulist tähelepanu pööratud ravikvaliteedi indikaatorite kasutusele võtmisele igapäevases ravitöös. Ravikvaliteedi indikaatoritest on kliinikumis kasutusel nii ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja poolt kinnitatud indikaatorid, erialaseltside poolt välja töötatud indikaatorid, haigekassa tagasiside indikaatorid kui ka kliinikutes või teenistustes kasutusele võetud indikaatorid. Indikaatorite saamiseks ja hindamiseks on loodud aruandlussüsteem, kus saab vastavaid näitajaid jälgida ja analüüsida kuni üksikjuhtumini. Lisaks operatsiooniga seotud menetlustüsistustele asuti registreerima ka endoskoopiliste protseduuride menetlustüsistusi. Igapäevaselt on arstidele kättesaadavad mitmed erinevad indikaatorid, sh operatsioonijärgne rehospitaliseerimine ja suremus, kõrgema astme intensiivravi patsientide elulemus ja intensiivravi järgne rehospitaliseerimine, ägeda müokardi infarkti ravitulemused, päevakirurgia osakaal, erinevad vähiravi alustamise ja kättesaadavuse näitajad jne. Usaldusväärsete näitajate saamiseks tuleb muuhulgas tegelda andmekvaliteediga ning analüüsida, parandada ja standardiseerida dokumenteerimist. Kliinikumi vähiravi-alane tegevus on akrediteeritud Euroopa Vähiinstituutide organisatsiooni (OECI) poolt kliinilise vähikeskusena. Nii vähikeskuse kui ka hematoloogia-onkoloogia kliiniku raames on jätkunud akrediteerimise järgse parendusplaani tegevused ning 2018. aastal 23 akrediteeriti hematoloogia osakond Euroopa Hemofiilia Assotsiatsiooni poolt Euroopa hemofiilia ravikeskusena. Uroloogia ja neerusiirdamise osakond omab Euroopa Uroloogia Nõukogu – EBU (European Board of Urology) koolituskeskuse sertifikaati. Sertifikaadi olemasolu kinnitab keskuse diagnostika, ravi ja õppetöö vastavust rahvusvahelise taseme nõuetele. Tervishoiuteenuste müük Suurem osa kliinikumi tervishoiuteenustest rahastatakse „Ravi rahastamise lepingu“ alusel Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt. Kindlustamata isikute vältimatu arstiabi eest maksab Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, liikluskindlustusfirmad tasuvad vastavalt liikluskindlustuse seadusele traumaga seotud ravijuhtude eest. Teenuseid osutatakse ja müüakse ka teistele asutustele, sh teistele haiglatele ja perearstidele. Patsiendid maksavad tervishoiuteenuste eest ise erinevatel põhjustel – isik on kindlustamata, soov pöörduda saatekirjata vastuvõtule erialadel, kus saatekiri on nõutav või soov pöörduda eriarsti vastuvõtule üldjärjekorrast kiiremini. Samuti tasuvad osutatud teenuste eest ise välismaalased, sh Euroopa Liidus kindlustatud isikud kui tegemist ei ole vältimatu abiga. Tabel 3. Erinevate koostööpartnerite rahalise mahu osakaal Tartu Ülikooli Kliinikumis osutatud tervishoiuteenuste rahastamise kogumahust aastatel 2014-2018. 2014 2015 2016 2017 2018 Eesti Haigekassa 93,6% 93,6% 93,4% 93,5% 93,8% Asutused 2,0% 2,1% 2,2% 2,4% 2,4% Eraisikud 3,1% 3,1% 2,2% 2,4% 2,4% Liikluskindlustus 0,2% 0,2% 0,1% 0,1% 0,1% Sotsiaalministeerium 0,9% 0,9% 0,8% 0,9% 0,9% Euroopa Liit 0,2% 0,1% 0,1% 0,2% 0,2% Tervishoiuteenuste rahastamisel on erinevate koostööpartnerite osakaal aastate jooksul vähe muutunud (tabel 3), vaid haigekassa poolt tellitud teenuste osakaal on veidi kasvanud ja tasuliste teenuste osa vähenenud. Asutustest ostsid kliinikumilt 2018. aastal teenuseid kõige rohkem Tervise Arengu Instituut ning Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond. Tervise Arengu Instituudiga olid lepingud erinevate projektide lõikes: alkoholitarvitamise häire ravi „Kainem ja tervem Eesti“, tuberkuloosihaigete ravi ja nõustamine, opioidsõltuvuse asendusravi, HIV jt seksuaalsel teel levivate infektsioonide ennetus, diagnostika ja nõustamine. Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond maksis patsiendi omaosalused statsionaarse õendusabi- ning integreeritud hooldus-põetusabi teenuste eest. 24 Ravi rahastamise leping Eesti Haigekassaga Ravi rahastamise lepingu raames osutatud tervishoiuteenuste maht moodustas 94% kliinikumi kogu tervishoiuteenuste rahalisest mahust. Lepingu täitmist jälgitakse poolaasta täpsusega ning haigekassa maksab üle lepingumahu osutatud teenuste eest kaks korda aastas vastavalt sätestatud koefitsientidele (statsionaari raviarved 0,3 ja päevaravi ja ambulatoorsed raviarved 0,7 koefitsiendiga). Teatud osa lepingu erijuhtudest (sünnitused, organsiirdamised, luuüdi transplantatsioon, dialüüsid) on haigekassa jaoks avatud kohustuseks, kõik nimetatud ravijuhud makstakse vastavalt nende esinemisele 100%. Kliinikumi ravi rahastamise lepingu kõige suuremaks osaks moodustas eriarstiabi leping, mille rahalisest mahust 60% moodustasid statsionaarsed, 34% ambulatoorsed ja 6% päevaravi teenused. Õendusabi, hambaravi, ennetusprojektide ning valvekulude lepingud moodustasid kokku 4% kogu lepingu rahalisest mahust. Aasta algul sõlmitud leping kasvas 2017. a lepinguga võrreldes rahalises mahus 7%, kuid ravijuhtude osas vähenes 1% (-7 309 RJ) ning võrreldes lepingu tegeliku täitmisega oli rahalise mahu kasv 3% ning ravijuhtude arv vähenes 4% (-19 874 RJ) võrra. Eelkõige vähenes lepingus ambulatoorsete ravijuhtude arv, kuivõrd haigekassa moodustas ületöö maksmiseks reservi. Lepingu rahaline kasv sisaldas lisaks tervishoiuteenuste loetelu muutusele ka aprillis toimunud palgakomponendi muutust. Lepingu tegelik täitmine (joonis 7) kajastab kõikide haigekassale esitatud raviarvete summat, sh üle lepingumahu arveid enne koefitsiendiga maksmist ja DRG mõjuta. Saadud tulu on haigekassa poolt väljamakstud raviarvete summa (sh koefitsiendiga makstud raviarvete summa). 2018. aasta lõpu seisuga oli sõlmitud lepingu kogumaht 166 830 tuh eurot ja 561 496 ravijuhtu. Aasta jooksul saime lisalepinguid kokku 6 802 tuh euro ja 9 426 ravijuhu mahus (joonis 7), sealhulgas 3 502 tuh eurot oli ülikallite ravijuhtude katteks 70% ulatuses ravijuhu maksumusest. Võrreldes 2017. aastaga oli lisalepinguid 4 mln euro võrra rohkem. Erijuhtude osas saime lisalepinguid sünnitustele, mis olid lepingusse alaplaneeritud ning täiendavaid ravijuhte oftalmoloogiale (sh Põlva kabineti avamiseks), vähi ennetuse projektidele, kardiokirurgiale, günekoloogiale ning iseseisvale statsionaarsele õendusabile. Ületööd mõjutasid osaliselt ka ülikallid ravijuhud (>65 tuh eurot), mida 2018. aastal oli oluliselt rohkem kui varasemalt (2016 – 24 tk, 2017 – 30 tk, 2018 – 45 tk). Vastavalt eelnevatele aastatele planeeris haigekassa 2018. aasta lepingusse 25 ülikallist ravijuhtu (30% kliinikumi reservi ja 70% EHK reservi). Võrreldes planeerituga oli kliinikumil 20 ülikallist ravijuhtu enam, mis tähendab, et 30% nende maksumusest kaeti muu eriarstiabi arvelt ning täiendavaid vahendeid laekus 70% ulatuses. Kõige rohkem ülikalleid ravijuhte oli pediaatrias, 7 ravijuhtu kogusummas 616 tuh eurot. 2018. aastal kahekordistus üle 200 tuh euroste ravijuhtude hulk. 25 Joonis 7. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Eesti Haigekassa vahelise ravi rahastamise lepingu rahaline maht aasta lõpus (saadud tulu ja lepingu tegelik täitmine) aastatel 2014-2018. Ravi rahastamise lepingu täitmine ja jälgimine Nii I kui ka II poolaastal kliinikumis osutatud tervishoiuteenuste rahaline maht ületas lepingus kokkulepitud rahalist mahtu. Ületöö ehk üle lepingumahu arvete eest saime lepingule lisaks täiendavat tulu 2,5 mln eurot. Saamata jäänud tulu oli kokku 2,6 mln eurot (tabel 4), suurim südamekliinikul (440 tuh eurot) ja sisekliinikul (390 tuh eurot). Eriarstiabi ambulatoorne leping täideti nii rahalises mahus kui ka ravijuhtudes 106%. Et paljudel erialadel olid ravijärjekorrad väga pikad ja nõudlus kõrge, siis tehti ambulatoorseid ravijuhte 25 tuh võrra rohkem kui lepingusse oli planeeritud. Kui varasemalt oli suur probleem ravijuhu planeeritust kallim maksumus, siis 2018.aastal oli statsionaarne ravijuhu keskmine maksumus planeeritust kallim vaid I poolaasta lõpus (+1,6%) ning ambulatoorse ja päevaravi ravijuhu keskmine maksumus vastas planeeritule või osutus isegi veidi odavamaks. Päevaravi leping täideti rahalises mahus 105% ja ravijuhtudes 107%. Planeeritust rohkem patsiente raviti günekoloogias, ortopeedias ja üldkirurgias. Ravijuhu tegelik maksumus vastas üldiselt lepingusse planeeritud keskmisele maksumusele, olles pigem planeeritust veidi odavam, va sisehaiguste ja kõrva-nina-kurguhaiguste päevaravis. 26 Tabel 4. Ravi rahastamise lepingu täitmine 2018. aastal. 2018 I pa 2018 II pa 2018 kokku Lepingu summa (eur) 85 415 504 81 414 303 166 829 807 Lepi gu tegelik täit i e 88 988 560 82 922 936 171 911 496 Saadud tulu 87 165 923 82 168 780 169 334 703 sh lepingule lisaks saadud täiendav tulu 1 750 419 754 477 2 504 896 Kasuta ata jää ud lepi gu aht* 255 079 166 744 421 823 Koefitsie diga läks esita isele arveid kogusu as 3 798 423 1 674 184 5 472 607 Koefitsiendiga saadud summa 1 975 786 920 028 2 895 814 Eriarstiabi statsionaarne leping täideti nii rahalises mahus kui ka ravijuhtudes 102% (+704 RJ). I poolaastal oli suurim ületöö statsionaarselt kardiokirurgias ja pediaatrias. Ületöö põhjuseks oli osal erialadest planeeritut ületav ravijuhu keskmine maksumus, kuid osalt ka kokkulepitud ravijuhtude arvu ületamine. II poolaastal oli suurim ületöö statsionaaris kardiokirurgias ja traumatoloogias-ortopeedias. Traumatoloogias-ortopeedias oli nõudlus planeeritust oluliselt suurem ning leping ületati ka ravijuhtude osas 12% (+99 RJ). 2018. aastal oli kliinikumi ravi rahastamise lepingus viis ennetusprojekti: noorsportlaste tervisekontroll, emakakaelavähi varajane avastamine, rinnavähi varajase avastamise projekt, jämesoolevähi sõeluuring ning uue projektina noorte reproduktiivtervise projekt. Kõige parema täituvusega olid neist noorsportlaste tervisekontroll ning jämesoolevähi sõeluuring. Uue noorte reproduktiivtervise projekti käivitumine võttis planeeritust rohkem aega ning lepingumaht jäi praktiliselt kasutamata. Hambaravi leping hõlmab nii laste hambaravi, ortodontiat kui ka täiskasvanute vältimatut hambaravi. Leping täideti rahalises mahus 97% ja ravijuhtudes 90%. II poolaasta lõpus vähendas haigekassa ka meie lepingut (15 tuh euro võrra). Õendusabi leping täideti rahalises mahus 101% ning üle lepingumahu arvete eest jäi tulust 30 tuh eurot saamata. Statsionaarse õendusabi ravijuhu keskmine maksumus oli planeeritust 5% kallim, mistõttu jäi leping ravijuhtudes täitmata (-39 RJ). Patsientide poolt ostetud tasulised teenused Kolmandik kliinikumi tasuliste teenuste rahalisest mahust (1 628 tuh eurot) tuli hambaravi ja hambaproteesi teenustest stomatoloogiakliinikus. Tasuliste teenuste maht hambaravis vähenes, sest haigekassa hakkas 2017. aasta teises pooles hüvitama täiskasvanutele hambaraviteenuseid. 2018. aastal maksis haigekassa patsiendi eest kliinikumile hambaravihüvitist 458 tuh eurot. Patsientide poolt ostetud tasuliste teenuste kogumaht 2018. aastal oli 2,6% ehk 4 724 tuh eurot (2017.a 4 783 tuh eurot ehk 2,9%) kogu kliinikumi tervishoiuteenuste rahalisest mahust. Jättes kõrvale hambaravihüvitise osas toimunud muutused, siis tasuliste teenuste maht eriarstiabis 27 mõnevõrra suurenes, seda nii androloogia, nahahaiguste ja üldkirurgia osas. Patsientide poolt ostetud tasuliste teenuste maht oli kliinikutes keskmisest suurem veel androloogiakeskuses (17%) ja naistekliinikus (9%). Tasuliste teenuste rahalisest mahust 11% (526 tuh eurot) osteti väljapoolt Eestit pärit patsientide poolt, see teenuste osa jäi võrreldes eelmise aastaga samaks. Nimetatud teenuseid ostsid välismaalased, kes viibisid Eestis ajutiselt ja ei omanud ravikindlustust, samuti patsiendid, kes reisisid eesmärgiga osta tervishoiuteenust. 2018. aastal suurenes Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigist pärit patsientide poolt makstud teenuste summa ja vähenes muudest riikidest pärit isikute teenuste summa. Tasuliste teenuste maht suurenes eelkõige Soome, Läti, Ukraina ja Kasahstani patsientide osas. Teadus-, õppe- ja arendustöö Õppe- ja teadustegevus toimub tihedas koostöös Tartu Ülikooliga. Kliinikum on õppebaasiks Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengite õpetamisel. Kliinikumi arstid ja õed juhendavad igapäevaselt ravi käigus tudengeid ja täiendõppijaid. Diplomieelse ja -järgse õppega oli seotud suur osa arstidest ning osa õendustöötajatest. 2018. aastal osales diplomieelses õppetöös 353 arst-õppejõudu ning diplomijärgses õppetöös 406 arst- õppejõudu ehk 69% arstidest. Koostöös Tartu ülikooliga pöörati kliinikutes eraldi tähelepanu simulatsioonikoolituste arendamisele, seda nii põhiõppes, täiendkoolitusel kui ka kliinikusisestel koolitustel. Simulatsioonikoolitus on kaasaegne õpikeskkond, mis loob võimaluse praktilise tegevuse õppeks ja tagab üliõpilastele vajalikud oskused enne reaalsete haigetega tegelemist või iseseisvat kliinilist tegevust. Kliiniliste akadeemiliste uuringute ja ravimiuuringute keskkonna arendamiseks loodi uus teadusuuringute register, mida arendati ja mille kasutajaid koolitati. 2018. aastal alustati 114 uut teadusuuringut, käimas oli ca 250. Kliinikum motiveerib koostöös ülikooliga teadusartiklite avaldamist rahvusvahelistes ajakirjades, soodustab kliiniliste ravimiuuringute läbiviimist ja toetab kliinikumi arengufondi abil uurija algatatud kliinilisi teadusuuringuid. Suur osa Eesti teadlaste kliinilise meditsiini valdkonna publikatsioonidest valmib kliinikumi arst-õppejõudude osalusel. 2018. aastal avaldati rahvusvahelistes teadusajakirjades 217 artiklit 122-s erinevas kõrge mõjufaktoriga (> 2) rahvusvahelises ajakirjas. Ajakirjas Eesti arst avaldati 49 teadusartiklit, sealhulgas 1 ravijuhend ja 7 juhtumikirjeldust (joonis 8): 28 Joonis 8. Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajate poolt 2014-2018. a. avaldatud teaduspublikatsioonid. 2018. aastal olid kõige aktiivsemad autorid teaduspublikatsioonide avaldamisel Katrin Õunap (16 artiklit), Anneli Uusküla (14 artiklit) ja Margus Punab (11 artiklit). Tegemist on viimase viie aasta 2014–2018 viljakamate autoritega. 2018. aastal avaldati väga kõrge mõjufaktoriga (> 20) ajakirjades 7 artiklit, sealhulgas: 1. NEJM (IF 79,260) ilmus 2 artiklit, autorite grupis H. Varendi, T. Metsvaht, Ü. Soopõld. 2. The Lancet (IF 53, 254) ilmus 1 artikkel, autorite grupis A. Mägi. 3. JAMA (IF 47,661) ilmus 1 artikkel, autorite grupis V. Tillmann, V. Astover, A. Kirss. 4. The Lancet Neurology (IF 27,144) , ilmus 1 artikkel , Autorite grupis P. Taba. 5. Nature Genetics (IF 27,125), ilmus 2 artiklit, autorite grupis A. Ruusalepp, K. Õunap, S. Pajusalu. 6. The Lancet Infection Diseases (IF 25,148), ilmus 1 artikkel, autorite grupis P. Talving. 7. Nature Reviews Endocrinology (IF 20,265), Ilmus 1 artikkel, kus üheks autoriks on K. Õunap. 2018. aastal kaitsti 5 doktoritööd. Rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud artiklite osas olid kõige edukamad struktuuriüksused ühendlabor (25), lastekliinik (25), närvikliinik (23) nahahaiguste kliinik (23) ja sisekliinik (18) (joonis 9). 29 Joonis 9. Tartu Ülikooli Kliinikumi edukamad kliinikud ja teenistused publikatsioonide avaldamise osas 2018. aastal. 2018. aasta kliinikumi kevadkonverentsil anti välja Neinar Seli stipendiumid kõige rohkem teadusartikleid publitseerinud kliinikumi arstidele. Stipendiumi saajateks osutusid viimase viie aasta teadustegevuse eest (2013–2017) nahakliiniku juhataja prof Külli Kingo ja viimase kalendriaasta jooksul avaldatud publikatsioonide eest traumatoloogia- ja ortopeedia kliiniku juhataja prof Aare Märtson. Emakeelse arstiteadusliku ajakirja jätkusuutlikkuse toetamiseks premeerib kliinikum iga aastaselt kahte parimat ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklit, milleks 2018. aastaks olid Hans-Erik Ehrlichi, Alar Sõrmuse, Alar Rokki ja Juri Karjagini artikkel „Perioperatiivne maosisu aspiratsioon Tartu Ülikooli Kliinikumis (Eesti Arst 2017, 96 (10) ja Mari-Liis Zimmermanni, Kaire Innose, Pille Harmorgi, Margit Mägi, Aleksei Baburini ja Tiiu Aareleidi artikkel „Vähihaigestumus 2009-2013 ja 20 aasta trendid Eestis“ (Eesti Arst 2017, 96 (1). 2018. aastal pälvisid teadustöö preemia Toomas Toomsoo, Allan-Hermann Pool, Riina Kerner, Inga Liepelt-Scarfone, Liis Kadastik-Eerme, Inna Rubanovits, Toomas Asser, Daniela Berg ja Pille Taba ettekande „Vanuse mõju substantia nigra hüperehhogeensusele Parkinsoni tõve patsientidel ja tervetel isikutel“ eest. 30 Lõuna-Eesti Haigla AS tegevusaruanne Üldandmed Lõuna-Eesti Haigla AS on Kagu-Eesti suurim tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutav ettevõte ja ühtlasi suurim tööandja Kagu-Eestis. Üle 20% haigla patsientidest tulevad ravile väljastpoolt Võrumaad. Haigla tagab ööpäevaringse valmisoleku neljal arstlikul erialal ja ööpäevaringselt töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ning erakorralisi operatsioone. Kolme kiirabibrigaadiga tagatakse kõikidele Võrumaalastele ööpäevaringselt kiire erakorraline haiglaväline meditsiiniabi. Lõuna Eesti Haigla AS aktsiad kuuluvad kahele juriidilisele isikule. Enamusaktsionäriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, millele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks MTÜ Terve Võrumaa. Lõuna-Eesti Haigla ASil on kaks tütarettevõtet: Pesuring OÜ ja Metsakohvik OÜ. Haigla strateegiline eesmärk on säilitada väljakujunenud teenuste struktuur ja olla piirkondliku (Kagu-Eesti) eriarstiabi osutav ning ööpäevaringset valmisolekut tagav üldhaigla. Organisatsioon ja juhtimine Haigla kõrgemad juhtimisorganid on aktsiaseltsi üldkoosolek ja nõukogu. Nõukogu on kuueliikmeline. Nõukogu esimees on Andres Kotsar, liikmed on Mart Einasto, Jana Jaal, Priit Süüden, Anneli Ott ja Rein Järvelill. Haigla juhatus on kaheliikmeline. Juhatuse liikmed on Arvi Vask (üldjuhtimine) ja Külli Raup (finantsjuhtimine). Haigla meditsiiniteenuste struktuuris on kuus osakonda (sisehaiguste osakond, psühhiaatriaosakond, kirurgiaosakond, sünnitus- ja günekoloogiaosakond, anestesioloogia- ja intensiivraviosakond, kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond) ja kaks keskust (õendusabikeskus, taastusravikeskus) ning üks teenistus (diagnostikateenistus). Haigla võimekus ja patsientide ravivajadused olid jätkuvalt suuremad kui haigekassapoolne ravijuhtude rahastamine. Haigekassa ei arvesta lepingute ja rahavoo planeerimisel patsientide tegeliku ravivajadusega, vaid lähtub eelnevatel aastatel välja kujunenud nn rahastatud nõudlusest. Eeltoodust tulenevalt oli haigla sunnitud tegema eelmisel aastal ületööd (ületööd rahastatakse üldjuhul koefitsiendiga 0,3) 1,9 miljoni euro ulatuses, mis oli rekordiline nii eelnevate aastate arvestuses kui ka kõigi Eesti haiglate lepinguproportsioone arvestades. Ületöö tulenes otseselt elanikkonna erakorralise ja vältimatu arstiabi vajadusest. Haiglaravi vajanutest moodustasid 87% erakorralised haiged. Lõuna-Eesti Haigla AS kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni alates 2014. aasta aprillist. Kontserni huvides on kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamine ja optimaalne ressursikasutus. Lisaks nn vertikaalsele koostööle tütarettevõtete ja emaettevõtte vahel käivitus tihedam horisontaalne koostöö Valga haigla ja Lõuna-Eesti Haigla vahel. Meie ravijuht Agnes Aart täitis kuni 2018. aasta lõpuni ka Valga haigla ravijuhi kohuseid. Seoses Valga Haigla statsionaarse sünnitusabi teenuse osutamise lõpetamisega on osa patsientidest eelistanud sünnitust Lõuna- Eesti Haiglas. 31 Personal Lõuna-Eesti haiglas töötas 2018.a. lõpu seisuga 429 füüsilist isikut 363 ametikohal. Töötajate arv on olnud stabiilne, mõningane langus on olnud hoolduspersonali hulgas. Aruandeaastal asus tööle 11 arsti, neist 5 arst-residenti, töösuhte lõpetasid 11 arsti, neist 6 arst- residenti. Lisaks töötas 2018. aastal 13 arsti töövõtulepinguga. Aasta jooksul viibis Lõuna-Eesti Haiglas lühemat või pikemat aega 6 residenti ja 5 Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiõppe VI kursuse üliõpilast. Aruandeaasta lõpuks oli Lõuna-Eesti Haiglas 429 töötajat, neist 58 arsti, 172 õendusala töötajat, 99 hooldajat ja 100 muud töötajat. Täienduskoolitusel osales 292 töötajat. Tasemeõppes omandas haridust 32 töötajat. Joonis 10. Täidetud ametikohad 31.12. 2019 seisuga 32 Tabel 5. Lõuna-Eesti Haigla ravitöö põhinäitajad 2014-2018. aastal. P hi äitajad 2014 2015 2016 2017 2018 muutus Muutus 2017/2018 % TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE Haigete arv 5 358 5 019 4 836 4 511 4 741 230 5% statsionaaris Haigete arv päevaravis 1 360 1 503 1 393 1 351 1 435 84 6% Erakorraliste haigete 79% 81% 84% 88% 87% -0,5% osakaal (stats eriarstiabis) Ravikestus päevades LEH kokku 8,8 8,6 9,0 9,6 9,7 0,1 1% sh aktiivravis 6,76 6,67 7,2 7,5 7,5 0 0% Ravivoodite keskmine 177,3 164 156,3 155,3 157,8 2,5 2% arv Voodih ive % 73,0% 72,0% 75,8% 75,9% 79,5% 3,6% Letaalsuskordaja (%) 4,5% 5,1% 4,4% 5,5% 6,0% 0,5% sh aktiivravis (%) 2,7% 3,7% 3,0% 3,5% 3,6% 0,1% A bulatoorsete vastuv ttude arv: eriarstiabis 39 329 39 357 39 416 37 544 39 578 2034 5% sh EMOs 9 685 9 424 10 705 11 116 11 888 772 7% hambaravis 0 0 0 0 0 0 Õe ja ä ae a da ise- 3 802 3 248 2 889 2 606 3 131 525 20% seisvate vastuv ttude arv 33 Tervishoiuteenuste osutamine Ambulatoorset arstiabi osutatakse haiglas kokku 19 arsti erialal. Vastuvõtte kokku tehti 39 578, mis oli 5% rohkem kui eelmisel 2017. aastal. Joonis 11. Ambulatoorsed vastuvõtud Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. Päevaravis ravitud haigete osakaal ja kirurgiliste protseduuride arv suurenes võrreldes 2017. aasta näitajatega. Joonis 12. Päevaravis ravitud haigeid ja kirurgiline töö Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. 34 Statsionaaris raviti haigeid seitsmel (7) erialal, kokku ravitud 4741 patsienti. Nii ravitud patsientide arv kui ka voodipäevade arv 2018. aastal suurenesid. Haigete keskmine voodis viibimine jäi 2017. aastaga samale tasemele, st aktiivravis keskmiselt 7,5 päeva. Haigla voodihõive näitaja saavutas aga rekordi, tõustes 79,5%-ni. 5600 48000 5400 5358 47000 5200 47265 45927 46000 5019 5000 4836 45000 4800 4741 43290 43337 44000 4600 4511 43000 4400 43114 4200 42000 4000 41000 2014 2015 2016 2017 2018 Haigete arv statsionaaris Voodipäevad Joonis 13. Statsionaaris ravitud haiged ja voodipäevad Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. Kiirabi Kiirabiteenust osutab Lõuna-Eesti Haigla kolme õebrigaadiga. Brigaadide põhibaasid asuvad Võrus ja Antslas. Kiirabiteenus on väga hästi integreeritud haigla struktuuri. Iga tööpäeva hommikul raporteerivad telesilla vahendusel kiirabibaasid valvearstidele ööpäeva jooksul toimunud sündmustest ja haiglasse toodud patsientidest, saades valvearstidelt vahetult tagasisidet. Tabel 6. Kiirabi kutsed, hospitaliseerimised Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 Visiitide üldarv 7 457 7 529 7 714 7 414 7 622 Hospitaliseeriti 2 679 2 876 2 798 2 719 2 980 Transpordikutseid 131 194 248 256 296 Annulleeritud kutseid 233 222 295 342 319 Tule usteta väljakutseid 44 52 42 56 68 35 Erakorralise meditsiini ja vastuvõtu osakonna töö on jätkuvalt tõusutrendis. Tabel 7. EMO töö Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 P rdujate arv kokku 13 546 13 228 14 424 14 554 15 667 Ambulatoorseid visiite 9 602 344 10 595 11 036 11 788 Saadeti edasi teise haiglasse 83 80 110 80 100 Hospitaliseeriti välti atult 4 131 3 804 3 717 3 438 3 779 Õendusabi Haigla osutab ambulatoorset ja statsionaarset ning koduõendusabi. Tabel 8. Statsionaarne õendusabi Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 Patsientide arv 672 586 604 631 604 Ravikestus 23,2 23,4 21,4 22,4 24,3 Voodih ive 71,2% 79,9% 75,1% 82,3% 88% Ravijuhte kokku 691 620 604 660 648 Tabel 9. Koduõendus Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 Visiite 5 635 4 426 4 563 4 763 5 480 Ravijuhte 714 645 675 585 741 Hooldekodu teenust kasutas 49 inimest. Hooldekodu kohtade arv oli 30. Patsientide rahulolu 2018. aasta aprillis toimus Lõuna-Eesti Haiglas ambulatoorsete patsientide rahulolu-uuring, mille eesmärk oli uurida patsientide rahulolu ambulatoorsete teenuste ja nende kättesaadavusega. Küsitluse käigus jagati patsientidele välja 681 ankeeti, millest täidetult tagastati 355 ankeeti ehk 52%. Üldine rahulolu on võrreldes 2016. aastal läbiviidud küsitlusega tõusnud. Väga rahule jäi 80,5% vastanutest (2016. a oli vastav näitaja 75,9%). Rahulolematute patsientide arv on langenud – kõikidest vastanutest oli neid 2018. aastal 2% (2016. a. 3,3%). Enim ollakse väga rahul sünnitus- günekoloogia osakonnaga (94%). 36 Tagasiside patsientidelt Patsientide pöördumised ja ettepanekud registreeritakse haigla dokumendihaldussüsteemis ning koopia edastatakse vastava struktuuriüksuse juhile. Anonüümselt esitatud pöördumisi ei registreerita ega menetleta. Tänuavaldused ja kiitused avaldatakse haigla sisevõrgus. Pöördumistele ja ettepanekutele vastatakse 30 kalendripäeva jooksul alates registreerimisest. 2018. aasta jooksul sai Lõuna-Eesti Haigla 41 kirjalikult fikseeritud tänuavaldust ning 10 kaebust. Kiideti osakondade personali väga hea töö, abivalmiduse ja hoolitsemise eest. Enim kiidusõnu pälvisid kiirabibrigaadid. Palju kiidusõnu pälvisid ka sisehaiguste osakond ja õendusabikeskus. 2018. aastal esitatud kaebustest enim olid seotud personali käitumise ja suhtlemisega – kokku 4 pöördumist. Kolm pöördumist olid seotud ravitöö korraldusega ja kaks ravikvaliteediga. Ühes pöördumises väljendati rahulolematust haigla juures parkimisega. Tervishoiuteenuste müük Tervishoiuteenuste põhiline ostja on Eesti Haigekassa, mille ostusumma moodustas 92 protsenti. Järgnevad 5 protsendiga patsiendid, kes maksavad ise. Kindlustamata isikute eest maksab EV Sotsiaalministeerium ja see moodustab ühe protsendi tervishoiuteenuste ostu summast. Ühe protsendi moodustas ka Tervise Arengu Instituudi alkoholitarvitamise häire ravi projekti „Kainem ja tervem Eesti“ raames ostetav tervishoiuteenus. Ülejäänud maksjate osakaal jääb alla ühe protsendi. Tabel 10. Tervishoiuteenuste müük Lõuna-Eesti Haiglas 2018. aastal. Summa Osakaal Eesti Haigekassa Tartu osakond 8 310 371 92,0% EV Sotsiaalministeerium 86 682 1,0% Välis aalaste välti atu abi 22 163 0,2% Isemaksjad 438 595 4,9% Liikluskindlustus 4 365 0,0% Kaitsevägi ja Kaitseressursside A et 12 559 0,1% Muud maksjad 36 354 0,4% TAI 126 299 1,4% Kokku 9 037 388 37 Ravi rahastamise lepingud Joonis 14. Eesti Haigekassa lepingumaht ja ravijuhud Lõuna-Eesti Haiglas 2014-2018. aastal. Tegevusplaanid aastaks 2019 Käesoleval aastal on põhieesmärk täita kõik haigekassa lepingulised kohustused ja suurendada tasuliste teenuste müügimahtu ning mitte ületada eelarves planeeritud kulude taset. Seoses sünnitusabiteenuse ümberkorraldustega Kagu-Eestis ja sünnituste arvu suurenemisega Lõuna- Eesti Haiglas on plaanis renoveerida sünnitusosakonna ruumid ja uuendada sisustus. Käimas on kompuutertomograafia uuendamise hange ja plaanis on veel mitme meditsiiniseadme hankemenetlused. Metsakohvik OÜ OÜ Metsakohvik asutati 2004 aastal Lõuna-Eesti Haigla tütarettevõttena. Ettevõtte tegevusaladeks on ravitoitlustus, toitlustuse korraldamine kahes kohvikus, toidu ja tööstuskaupade müük ja kondiitritoodete müük. Metsakohvik OÜ müügitulu 2018 aastal oli 757 963 eurot, eelneval majandusaastal 712 870 eurot. Ettevõtte kasum 2018 aastal oli 8 954 eurot ,eelneval majandusaastal 11 539 eurot . Müügitulu kasvas peamiselt kohvikute ja muu müügi arvelt (2018.a. 527 504 eurot, 2017. a. 499 627 eurot), müük emaettevõttele moodustas endiselt 30% kogukäibest. Järgneval majandusaastal on plaanis korrastada laopinnad ja investeerida uue külmkambri ehitusse. 2018 aasta keskmine töötajate arv oli 26. 38 Pesuring OÜ Pesuring OÜ on loodud 2006. aastal. Ettevõtte eesmärk on pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset pesupesemis teenust Lõuna-Eesti hoolekandeasutustele, haiglatele ning teistele ettevõtetele ja eraklientidele. Pesuring OÜ müügitulu 2018 aastal oli 100 851 eurot, eelneval majandusaastal oli 116 881 eurot. Ettevõtte kasum 2018. aastal oli 842 eurot, 2017 aastal 13 454 eurot. Ettevõtte peamine lepingupartner oli Lõuna-Eesti Haigla AS, kelle müügitulu moodustas käibest aruandeaastal 70%, eelneval majandusaastal 57% 2018 aastal oli ettevõtte töötajate arv 4. Järgneval majandusaastal on plaanis ettevõtte müügimahu kasvatamine väljaspool kontserni ning soetada uus pesumasin. Peamised finantssuhtarvud Lõuna-Eesti Haigla AS konsolideeritud aruandes 2018 2017 Käibe kasv % 9,45 6,54 Kasumi kasv (%) 156,64 75,97 Puhasrentaablus (%) 0,28 -0,54 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja kordades 1,75 1,62 Koguvara tulutase (ROA) (%) 0,42 -0,74 Omakapitali tulutase (ROE) (%) 0,56 -1,00 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Käibe kasv = (müügitulu 2018 - müügitulu 2017) / müügitulu 2018*100 Kasumi kasv (%) = (puhaskasum 2018 – puhaskasum 2017) / puhaskasum 2017*100 Puhasrentaablus (%) = puhaskasum / müügitulu*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustused ROA (%) = puhaskasum / varad kokku * 100 ROE (%) = puhaskasum / omakapital * 100 39 Valga Haigla AS tegevusaruanne Üldandmed AS Valga Haigla asutati Valga Linnavolikogu 18. juuni 1997. aasta otsusega nr 42 eesmärgiga osutada meditsiiniteenuseid ja sellega kooskõlas olevaid muid teenuseid. 16.detsembri 2016. aasta Valga Linnavolikogu otsusega nr 136 emiteeriti 19 195 aktsiat, mille märkimise eesõigus anti SA Tartu Ülikooli Kliinikumile. Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel kuulub 29. detsembri 2016.a. seisuga SA TÜK-le 51% AS Valga Haigla aktsiatest ja 49% aktsiatest kuulub Valga Vallale. AS Valga Haigla konsolideerimisgruppi kuuluvad peale haigla veel SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek. AS Valga Haigla on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kontserni kuuluv üldhaigla, mille põhitegevuseks on Terviseameti poolt litsentseeritud ööpäevaringne tervishoiuteenuse osutamine. Plaanilise ja erakorralise tervishoiuteenuse osutamise rahastamise aluseks on leping Eesti Haigekassaga. Kindlustamata isikute vältimatu ja esmaabi teenuste eest tasutakse riigieelarve vahenditest. AS Valga Haigla kõrgeim juhtimisorgan on aktsiaseltsi nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest. 2018.a novembris vahetus kaks nõukogu liiget (Rein Kermes’e ja Ago Kõrgvee asemel määras TÜ Kliinikum uuteks liikmeteks Jana Jaal’i ja Marek Seer’i) ning 25. jaanuaril 2019 valis nõukogu uueks esimeheks Marek Seer’i. AS Valga haigla nõukogu 6-e liikmeline. Nõukogu esimees on Marek Seer, liikmed on Mart Einasto, Jana Jaal, Margus Lepik, Külliki Siilak ja Külli Laugesaar. AS Valga Haiglat juhatab alates 5. novembrist 2018 Margus Ulst. AS Valga Haigla koosneb kolmest funktsionaalsest osast: 1. meditsiinilise tegevusega seotud üksused – raviosakonnad; 2. tervishoiuteenuse osutamist toetavad tugiüksused (IT- ja raamatupidamise teenistus, labor, puhastusteenistus jne); 3. hoolekande osakond (pakub erihoolekande, hoolekande- ja päevahoiuteenust). Tervishoiuteenuse osutamisega tegelevad 5 raviosakonda: siseosakond, kirurgiaosakond, intensiivravi-operatsiooniosakond, ambulatoorne osakond, õendushoolduse osakond. Vastavalt haigla nõukogu otsusele lõpetati 30. juunil 2018.a. Valga haiglas sünnituste vastuvõtmine ja günekoloogia-sünnitusosakond liideti kirurgiaosakonnaga. AS Valga Haigla arengu peamiseks eesmärgiks on patsiendikeskse kvaliteetse arsti- ja õendusabi ning sotsiaalteenuste pakkumine, mille nimel: - arendatakse olme- ja teenindusstandardeid; - suurendatakse kliinilist pädevust ja arendatakse koostööd kliinikumi kontsernis; - arendatakse piiriülest koostööd lätlastega; - panustatakse erialasesse meisterlikkusesse ja meeskonnatöösse. 2018. aasta tegevusplaanis olnud planeeritud tegevustest lõpetasime edukalt järgmised 40 tegevused:  esmatasandi tervisekeskuse projekteerimine  ettevalmistused üleminekuks haiglainfosüsteemilt ESTER kliinikumi programmile eHL  ettevalmistused dokumendihaldussüsteemi DHS juurutamiseks  jätkati kvaliteetse ja ohutu tervishoiuteenuse osutamist Alustasime järgmiste tegevustega:  01.jaanuaril 2018 alustati tööd elektroonilises dokumendihaldussüsteemis DHS  Septembris 2018 alustati esmatasandi tervisekeskuse ehitust (projekteerija Pärn Projekt OÜ , ehitaja Rennes OÜ)  14. detsembril 2018 alustas Valgas esimesena kliinikumi tütarhaiglatest tööd uus haiglainfosüsteem eHL ja juurutati laborisüsteem eLABOR Personal AS Valga Haiglas töötas 31.12.2018. a seisuga 340 töötajat 318 ametikohal, sh : 55 arsti (k.a. 2 abiarsti), 126 õendustöötajat, 74 hooldustöötajat ja 85 tugipersonali. 2018. aastal asus Valga haiglas tööle 53 töötajat (sh 7 arsti) ja 42 töötajat lahkus töölt (sh 8 arsti). Joonis 15. Valga Haigla täidetud ametikohad 2014-1018. aastal 31.12.2018 seisuga. Valga haigla töötajate keskmine vanus oli 50 aastat sh. arstide keskmine vanus 51, õenduspersonalil 47, hoolduspersonalil 52 ja tugipersonalil 51 aastat. 70-aastaseid ja vanemaid töötajaid oli Valga haiglas 11, neist arste 5 ning õendustöötajaid 4. Töötajate keskmine tööstaaž Valga haiglas oli 14 aastat, sh arstidel 17, õenduspersonalil 18 ja hoolduspersonalil 10 aastat. Üle 40 aasta on Valga haiglas töötanud 15 töötajat, neist 5 arsti ja 41 8 õendustöötajat. 2018. aastal valiti Valga linna aukodanikuks üle kahekümne aasta Valga haiglas töötanud naistearst Erika Kaša, kelle esitas tunnustamiseks haigla juhtkond. Koostöös Eesti Töötukassa Valga osakonnaga tutvustatakse elanikkonnale haigla tugispetsialistide töökohti ning võetakse tööle uusi töötajaid. Igal aastal osaleb Valga haigla töömessil, mille kaudu on leitud töötajaid vabadele ametikohtadele. Pidev koostöö toimub Valgamaa Kutseõppekeskusega, kus töökohapõhise õppe raames läbivad meie hooldustöötajad ja tegevusjuhendajad kutseõppe oma erialal. Hooldustöötajad on osalenud aktiivselt ka 160- tunnisel tugiisiku koolitustel. AS Valga Haigla tööalased koolitused planeeritakse töötajate arenguvajadusi silmas pidades ning eelarve võimaluste piires. Töötajate regulaarne enesetäiendamine on oluline erialase kvalifikatsiooni säilitamisel kiirelt arenevas töökeskkonnas. Õendus-hoolduspersonali koolitused on koolitajate poolt läbi viidud suures osas AS Valga Haigla ruumides. Töötajate rahuloluküsitlus on planeeritud läbi viia 2019. aasta sügisel. Põhinäitajad Tabel 11. Valga Haigla põhinäitajad 2015-1018. aastal. P hi äitajad 2015 2016 2017 2018 2018 vs Muutuse 2017 % Haigete arv statsionaaris 2 843 2 590 2 494 2 362 -132 -5% Ravikestus päevades Haigla kokku 7 7 7 8 1 7% Kirurgia osakond 5 5 5 5 0 0% Siseosakond 7 7 7 7 0 0% Gü eoloogia osako d 2 2 2 2 0 0% Opereeritud haigete arv 754 700 795 964 169 21% Sü ituste arv 183 132 147 71 -76 -52% Ravivoodite keskmine arv 51 51 51 51 0 0% Voodih ive 66% Letaalsuskordaja 6 7 6 7 1 17% Haigete arv päevastatsio aaris 987 1 010 1 003 759 -244 -24% Kirurgilised protseduurid 1 307 1 348 1 286 757 -529 -41% A b. vastuv tud 40 786 40 757 41 874 36 854 -5020 -12% Sh EMO-sse p rdu ised 7 098 7 282 7 031 7 229 198 3% Kodu e dusvisiidid 2 437 2 040 2 533 3 326 793 31% Hambaravi visiidid 5 736 4 958 5 804 7 047 1243 21% Õe/ä ae a da iseseisev vastuv tt 1 776 2 065 2 218 2 730 512 23% TERVISHOIUTEENUSTE MÜÜK Ravijuhtude arv kokku 3 2076 31 111 32 588 32 859 271 1% Sh amb eriarstiabi 28 871 27 952 29 667 30 159 492 2% Sh päevaravi 983 993 973 771 -202 -21% Sh statsionaarne eriarstiabi 2 222 2 166 1 948 1 929 -19 -1% Summa kokku tuh eurot 3 699 3 739 4 154 4 482 328 8% Sh. amb eriarstiabi 1 303 1 290 1 480 1 645 165 11% Sh päevaravi 319 339 361 306 -55 -15% Sh statsionaarne eriarstiabi 2076 2110 2312 2530 219 9% 42 Tervishoiuteenuste osutamine Haiglas oli 2017. aasta lõpuni aktiivses kasutuses 120 statsionaarset voodikohta. Alates 01. jaanuarist 2018 on avatud 73 statsionaarset voodikohta, nendest siseosakonnas 27, lasteosakonnas 1, kirurgias 12, günekoloogia osakonnas 2, õendushoolduses 25, intensiivis 6. Neile lisandub 4 päevaravi voodikohta. Voodifondi muudatuse tingis haigekassa rahastus. Ambulatoorset eriarstiabi osutati haiglas kokku 15 erialal. Ambulatoorseid vastuvõtte tehti kokku 36 854, mis oli 12% vähem kui eelmisel 2017. aastal (Joonis 1). Joonis 16. Ambulatoorsed vastuvõtud Valga Haiglas 2015-1018. aastal. Hambaravi osakonnas tehakse stomatoloogilist ravi ning kirurgiat ja hambaproteesimist. Hambaravi osakonna ambulatoorsete pöördumiste arv 2018. a oli 7047 , see on 21% rohkem kui 2017. aastal. Kuni 19-aastaste laste hambaraviteenust osutatakse haigekassa lepingu alusel. Täiskasvanute ravi puhul tasub ravikulud patsient ise. 1. juulist 2017 toimib AS Valga Haigla ja Eesti Haigekassa vahel täiskasvanute hambaravihüvitise leping (40 € aastas patsiendi kohta). 2018. aastal tegime õdede iseseisvaid vastuvõtte diabeedi, jalaravi ja uneapnoe erialal. Jätkasime koostöös neuroloogidega neuroloogiaõe iseseisvate vastuvõttudega (peavalu, insuldi sekundaarne profülaktika, kognitiivsete võimete hindamine) ja ka reumatoloogia erialal õe iseseisva vastuvõtuga (nõustamine) eriarsti supervisioonil ja juhendamisel. Õendusabiteenused on patsientidele hästi kättesaadavad ja täienevad järjepidevalt. 2018. aastal tehti 2730 õe ja ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu, kasv võrreldes eelneva aastaga 23%. Koduõenduse visiite tehti kokku 3326, kasv võrreldes eelneva aastaga 31%. Haigekassa ambulatoorse ravitöö tellimus ravijuhtude osas oli kättesaadavus kõikidel erialadel tagatud vähemalt 6 nädalase ooteajaga. 43 Ööpäevaringne ambulatoorne vältimatu arstiabi Erakorralise meditsiini pöördumiste arv suurenes võrreldes 2017. aastaga 3 %. EMO-sse toodi kiirabi poolt või pöördus ise 7229 patsienti, neist 5557 (77%) said ambulatoorset arstiabi ja 1534 (21%) vajasid hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. 2% haigeid saadeti edasi teise haiglasse (Tabel 12). Tabel 12. EMO tegevus Valga Haiglas 2015-1018. aastal. 2015 2016 2017 2018 EMO-sse p rdu ised 7 098 7 282 7 031 7 229 Hospitaliseeriti välti atult 1 810 1 762 1 649 1 534 Saadeti hospitaliseerimata teise 139 137 151 138 haiglasse läks koju 5 557 Päevaravis osutatud teenused Päevaravis ravitud haigete ja protseduuride arv vähenes vastavalt ravi rahastamise lepingus toimunud muutustele. Alates 2018. aastast tehakse täiskasvanute tonsillektoomiat verejooksutüsistuse ohu tõttu statsionaaris, kus patsient jääb üheks ööks jälgimisele. Joonis 17. Päevaravis ravitud haiged ja kirurgiline töö Valga Haiglas 2015-1018. aastal. Statsionaarne arstiabi Statsionaarne ravitöö toimus 73 voodikohal, sh 25 voodikohta oli statsionaarse õendusabi teenuseks. Haiglaravil viibis 2362 patsienti, nendest 422 haiget statsionaarses õendusabis. Ravitud haigete arv vähenes mõnevõrra, kuid voodipäevade arv suurenes märkimisväärselt (Joonis 18). 44 Joonis 18. Valga Haiglas statsionaaris 2015-1018. aastal ravitud haiged ja voodipäevad. Statsionaarne õendus-hooldusabi Statsionaarse õendus-hooldusravi voodihõive suurenes märkimisväärselt 81%-ni, haigete arv vähenes vastavalt lepingu muutustele, voodipäevade arv suurenes 7379-le. Tabel 13. Statsionaarne õendusabi Valga Haiglas 2015-1018. aastal. 2015 2016 2017 2018 Haigete arv 486 467 467 422 Välti atuabi osakaal % 15% 12% 12% 8% Ravikestus päevades 16 15 15 17 Voodih ive 44% 40% 39% 81% Voodipäevade arv 7 957 7 204 7 030 7 379 Tervishoiuteenuste müük Tervishoiuteenuste müük haigekassale moodustab konsolideerimisüksuse tulubaasist 59%, (2017.a samuti 59%). Kiirabi töö on rahastatud riigieelarvest ja moodustab 13% tulubaasist (2017.a 13%). Hoolekandeteenus moodustab 10% tulubaasis (2017a. 11%). Apteegi tegevus moodustab 9% tulubaasist (2017.a 8%). Tasulised meditsiiniteenused sh visiidi- ja voodipäevatasud ning muu müügitulu moodustab haigla tulubaasist 9% (2017.a 9%). Ravi rahastamise lepingud Joonisel 19 on viimase nelja aasta eriarstiabi lepingu tegelik täitmine koos saadud tulu ning lepingu rahalise mahuga aasta lõpu seisuga. Lepingu tegelik täitmine kajastab esitatud eriarstiabi raviarvete summat, sh ületöö koefitsendiga maksmist ja DRG mõju. Lepinguline ravijuhtude arv väheneb, samas lepinguline rahaline väärtus kasvab. 45 Haigekassa lepi g aasta l pu seisuga su a kokku Haigekassa lepi g aasta l pu seisuga ravijuhtude arv kokku 0 2015 2016 2017 2018 Haigekassa lepi g aasta l pu seisuga) summa kokku Haigekassa lepi g aasta l pu seisuga) ravijuhtude arv kokku Joonis 19. Eesti Haigekassa lepingu maht Valga Haiglas 2015-1018. aastal eurodes ja ravijuhud. Kiirabi Kiirabiteenust osutab Valga Haigla kolme brigaadiga, millest 2 asuvad Valga linnas ja 1 brigaad Tõrva linnas. Kiirabi visiitide arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Kiirabi väljakutseid Lätti oli 5, piiriülene koostöö ei ole suurenenud. Tabel 14. Kiirabi kutsed ja hospidaliseerimised Valga Haiglas 2015-1018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 Visiitide arv 5 754 4 593 6 476 6 358 6 553 Hospitaliseeriti 1 714 1 502 2 242 2 155 2 282 Annulleeritud kutseid 216 137 203 229 211 Väljakutseid Lätti 10 - 10 10 5 Hoolekandeteenus AS Valga Haigla hoolekande osakonnas pakutakse klientidele üldhooldekodu-tüüpi hooldusteenust, erihoolekandeteenust sügava liitpuudega isikutele ja päevahoiuteenust eakatele ning puudega isikutele. Kohtade arv on üldhooldekodu tüüpi klientidele 90 ja erihoolekande klientidele 20 kohta. 31.12.2018 seisuga viibis üldhooldekodu teenusel 86 klienti ja erihooldusteenusel 20 klienti. Kokku pakuti aruandeaasta jooksul üldhooldekodu-tüüpi hooldusteenust nii lühemal kui pikemal perioodil 127-le kliendile ja erihooldusteenust 20-le isikule (Tabel 15). 2018. aastal oli hooldusasutuses koha maksumus 24,24 € ühe ööpäeva eest, s.o 737 € kuus. Omasteta hoolealuste ülalpidamiskulud katab kohalik omavalitsus (pensionist puudujääva osa). Eakate päevahoiuteenuse hind on 18,00 € päevas (12 tundi). Hind sisaldab neli korda päevas 46 toitlustamist ja voodikohta koos voodipesuga. Aruandeperioodil kasutas päevahoiuteenust 2 klienti. Erihoolekandeteenusel olevate klientide omaosalus kohamaksumus on 241,00 € kalendrikuus, mis koosneb toitlustuskulust 87,55 € kalendrikuus (2,88 € ööpäev) ja majutuskulust 153,41 € kalendrikuus (5,05 € ööpäev). AS Valga Haigla hoolekande osakonna tulubaas koosneb Valga Vallavalitsuselt laekuvast eelarvest, Sotsiaalkindlustusametilt, hoolealuste pensionist ning ülalpidamisteenuste müügitulust. Alates 05.2015 on osakond liitunud EQUASS kvaliteedisüsteemi väljatöötamisega. 2016.aastal jõuti antud tegevustega lõpule ja 05.12-06.12.2016 toimus lõppaudit ning osakonnale väljastati 01.2017 EQUASS Assurance sertifikaat. Tabel 15. Hooldekodu teenus Valga Haiglas 2016-1018. aastal. 2016 2017 2018 Klientide arv 148 130 127 Tee usekestus päevades 218 248 239 Voodih ive 98% 98% 92% Voodipäevade arv 32 283 32 274 30 383 Voodikohtade arv 90 90 90 Voodipäevade arv aastas 32850 32850 32850 2019. aasta tegevusplaan Ravitegevuse osutamise üldeesmärgid ei muutu 2019. aastal ning peamine on kvaliteetse ja ohutu teenuse osutamine. Oluline märksõna ravirahastamise lepingus on „paindlikkus“. Eelkõige väljendub see ravirahastamise lepingu üldtingimuste muutmises paindlikumaks. Haigla jaoks tähendab see seda, et meil on võimalus ravirahastamise lepingus ravirahade ümberjagamine haigla tegelikule vajadusele ja võimekusele. Lähtuvalt pakkumist ületavast nõudlusest turul, laiendame hoolekandeteenuseid peale eriarstiabi töökorralduse korrigeerimist. 2019. aastal planeerime järgmisi tegevusi:  jätkata kvaliteetse ja ohutu tervishoiu- ja hooldusteenuse osutamist Valga haiglas  TÜ Kliinikumi meditsiinilise tegevuspaleti õmblusteta ülekanne Valga kogukonna hüvanguks  lõpetada esmatasandi tervisekeskuse ehitus ja käivitada selle tegevus parimal võimalikul viisil  jätkusuutlikul ja otstarbekal moel alustada erakorralise meditsiini osakonna ümberehitust  meeskonna ja töökeskkonna väärtustamine, et noored tahaksid töötada Valga haiglas 47 Valga Haigla Apteek OÜ OÜ Valga Haigla Apteek kuulub alates 31.01.2006 Sihtasutusele Terve Valgamaa. Tegevusloa nr 520 alusel on OÜ Valga Haigla Apteegi põhitegevusalaks ravimite ja teiste meditsiiniotstarbeliste toodete jaemüük ning ravimite valmistamine vastavalt tegevuslitsentsile. Apteegil puudub õigus valmistada steriilseid ravimeid. Apteegil on õigus käidelda eriarvestusele kuuluvaid ravimeid ning apteegil on Eesti Haigekassaga leping meditsiiniseadmete müügi tingimuste ja nende eest tasumise korra kohta. Aruandeperioodis moodustas sularahas müük 44% (2017. aastal 36%), haigekassa soodustus 33% (2017. aastal 28%), perearstide ja teiste asutuste teenindamine 2% (2017. aastal 3%) ning AS Valga Haigla varustamine 21% (2017. aastal 33%) käibest. Peamised finantssuhtarvud Valga Haigla AS konsolideeritud aruandes 2018 2017 Müügitulu eurot 9 320 278 8 618 344 Käibe kasv % 8 8 Puhaskasum (eurot) 212 405 -15 026 Kasumi kasv (%) 1514 115 Puhasrentaablus (%) 2 0 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja kordades 2 2,2 Koguvara tulutase (ROA) (%) 4,3 -0,3 Omakapitali tulutase (ROE) (%) 5,8 -0,4 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Käibe kasv = (müügitulu 2018 - müügitulu 2017) / müügitulu 2017*100 Kasumi kasv (%) = (puhaskasum 2018 – puhaskasum 2017) / puhaskasum 2017*100 Puhasrentaablus (%) = puhaskasum / müügitulu*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustused ROA (%) = puhaskasum / varad kokku * 100 ROE (%) = puhaskasum / omakapital * 100 48 Põlva (aigla AS tegevusaruanne Üldandmed AS Põlva Haigla osutab tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuseid valdavalt Põlvamaa inimestele. Teiste maakondade elanikud moodustavad ca 15% kõikidest patsientidest/klientidest. Kuni 01.07.2018 tagas haigla ööpäevaringse valmisoleku neljal arstlikul erialal (sise-, kirurgia-, anestesioloogia- ja sünnitu-günekoloogia eriala). Alates 01.07.2018 osutatakse kirurgia erialal teenust päevakirurgia baasil ja õhtul kella 16.00-st kuni hommikul kella 8.00-ni kirugi majas ei ole. Ööpäevaringselt töötab veel labor. Kiirrabiteenust Põlvamaal osutab SA Tartu Kiirrabi. AS Põlva Haigla erisuseks võrreldes teiste üldhaiglatega on statsionaarse taastusravi osutamine Lõuna-Eesti patsientidele. Lisaks tervishoiuteenusele osutab Põlva haigla ka rehabilitatsiooniteenust ja pakub ka tasulist hooldusteenust. Tervishoiuteenuse põhiliseks tellijaks on Eesti Haigekassa. Rehabilitatsiooniteenuse tellijateks on Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa. 2018.a proovikiviks oli Põlva haiglale Põlva Tervisekeskuse valmisehitamine ja käikuandmine, millega saime edukalt hakkama ja alates 01.10.2018 alustas seitse perearsti tööd uhiuues Tervisekeskuses. AS Põlva Haiglal on kaks aktsionäri. Enamusaktsionär on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, millele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionär on Põlva Vald, millele kuulub 49% aktsiatest. Organisatsioon ja juhtimine AS Põlva Haigla kõrgeim juhtimisorgan on aktsiaseltsi üldkoosolek. Aktsiaseltsi tegevust planeerib ja juhtimist korraldab nõukogu. Nõukogu koosneb kuuest liikmest. Alates 2018.a. detsembrikuust on nõukogu esimees Marek Seer, liikmed on Jana Jaal, Mart Einasto, Anne Nook, Sirje Tobreluts ja Liivi Maran. Juhatus on kolmeliikmeline. Juhatuse esimees (tegevdirektor) on Koit Jostov, liikmed on Margit Rikka (ülemarst) ja Aili Tilgre (õendusjuht). Missioon AS Põlva Haigla missiooniks on tagada patsientidele/klientidele parimal võimalikul tasemel tervishoiu-, tervisedenduse- ja rehabilitatsiooni teenuseid. Visioon AS Põlva Haigla on Kagu-Eesti tunnustatud meditsiinikeskus, mis pakub kvaliteetset arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenust. Üldeesmärk AS Põlva Haiglas on kõigil abivajajatel head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja oma tervisliku potentsiaali arendamiseks. Oma üldeesmärgi saavutamiseks lähtume alljärgnevatest põhiväärtustest: 49 Põhiväärtused • Professionaalsus – meil töötavad oma ala parimad spetsialistid. • Patsiendi-/kliendikesksus – patsient/klient on meie tegevuse keskmes. • Meeskonnatöö – kõik ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessis osalejad tunnevad end osana meeskonnast. • Innovaatilisus – uute tõenduspõhiste meetodite ja teenuste kasutuselevõtt. • Ressursside optimaalne ja keskkonnasäästlik kasutus. • Usaldusväärsus – haigla on usaldusväärne partner kõigile oma koostööpartneritele Personal Aruandeaasta lõpuks oli AS Põlva Haiglas 286 töötajat 231,8 ametikohal. Töövõtulepinguga töötajaid oli 11 – suures osas koduõed. Arste töötas 49, abiarste 9, õendusala töötajaid 92, hooldustöötajaid 49, taastusravi- ja rehabilitatsioonispetsialiste 35 ja muid töötajaid 52. Aruandeaasta jooksul asus tööle 9 arsti, lahkus 7 arsti. Tasemeõppes omandas haridust 19 töötajat. Täienduskoolitustel osales 145 t tajat. Joonis 20. Täidetud ametikohad Põlva Haiglas 2014-2018. aastal 31.12.2018 seisuga. AS Põlva Haigla on praktikabaasiks Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolidele ning Tartu Ülikooli füsioteraapia üliõpilastele. 2018. aastal viibis meie haiglas praktikal 44 õendusala üliõpilast, 8 hooldustöötaja praktikanti ja 34 füsioteraapia üliõpilast, s.h välisüliõpilased. Eesti Töötukassa Põlvamaa osakonna kaudu viibis AS Põlva Haiglas praktikal aruandeaasta jooksul 4 praktikanti (puhastusteenindajad). 50 AS Põlva Haigla kuulus 2018. aastal Rahvusvahelisse Tervist Edendavate Haiglate (TEH) võrgustikku. AS Põlva Haigla taastusraviosakonna ja rehabilitatsioonikeskuse sotsiaalteenuste kvaliteeti tunnustab EQUASS Assurance setifikaat aastast 2014 kuni aastani 2020. Põhinäitajad Tabel 16. Põlva Haigla põhinäitajad 2014-2018. aastal. Näitajad 2014 2015 2016 2017 2018 muutus Muutuse 2017/2018 % TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMINE Haigete arv statsionaaris 3 061 2 869 2 645 2 610 2 522 -88 -3% Haigete arv päevaravis 1 160 1 142 1 224 1 278 1 229 -49 -4% Erakorraliste haigete 54% 56% 57% 57% 58% 0,4% osakaal (stats eriarstiabis) Ravikestus päevades P lva Haigla kokku 8,8 9,4 9,9 10,2 9,8 -0,4 -4% sh aktiivravis 6,71 7,2 7,1 7,1 7 -0,1 -1% Ravivoodite keskmine arv 126 128 117,3 115 100 -15 -13% (stats-s) Voodih ive % 58,5% 57,7% 61,2% 63,3% 67,5% 4,2% Letaalsuskordaja (%) 5,2% 5,4% 5,3% 5,4% 5,9% 0,5% sh aktiivravis (%) 3,6% 4,0% 3,6% 4,1% 4,4% 0,3% Ambulatoorsete vastuv ttude arv: eriarstiabis 32 064 32 096 32 563 30 082 27 473 -2609 -9% sh EMOs 4 527 4 563 4 166 4 152 4 325 173 4% Õe ja ä ae a da 1 511 1 187 1 094 1 237 2 443 1206 97% iseseisvate vastuv ttude arv TERVISHOIUTEENUSTE MÜÜK Haigekassa lepi g aasta l pu seisuga ravijuhtude arv kokku (koos 31 210 29 926 28 295 28 832 27 912 -920 -3,2% hoolduse, ennetuse ja valvekuluga) sh ambulatoorne eriarstiabi 25 799 25 383 23 702 24 211 23 076 -1 135 -4,7% sh päevaravi 1 091 1 096 1 187 1 219 1 219 0 0,0% sh statsionaarne eriarstiabi 2 677 2 486 2 389 2 312 2 261 -51 -2,2% summa kokku (eurodes) 4 148 744 4 360 716 4 510 999 4 856 832 5 326 126 469 294 9,7% (koos hoolduse, ennetuse ja valvekuluga) sh ambulatoorne eriarstiabi 1 257 820 1 285 152 1 250 397 1 325 141 1 354 641 29 500 2,2% sh päevaravi 229 373 259 246 275 408 284 806 311 545 26 739 9,4% sh statsionaarne eriarstiabi 1 893 878 1 948 178 2 033 576 2 182 869 2 424 787 241 918 11,1% 51 Tervishoiuteenuste osutamine Joonis 21 näitab ambulatoorsete vastuvõttude arvu viimase viie aasta jooksul. Ambulatoorseid vastuvõtte kokku tehti 2018.a. 27473, mis on 9% vähem kui 2017.aastal. Õe ja ämmaemanda vastuvõtte kokku tehti 2443, mis on 97% rohkem kui 2017.aastal. 2018.a. lisandus nahakabineti õe iseseisev vastuvõtt. Joonis 21. Ambulatoorne ravitöö Põlva Haiglas 2014-2018. aastal. Joonis 22. Päevaravis ravitud haiged ja kirurgiline töö Põlva Haiglas 2014-2018. aastal. 52 Joonis 22 näitab päevaravis ravitud haigete arvu ja kirurgilist tööd. Päevaravis raviti 1229 haiget, tehti 679 kirurgilist protseduuri ja opereeriti 524 haiget. Joonis 23. Statsionaaris ravitud haiged ja voodipäevad Põlva Haiglas 2014-2018. aastal. Joonis 23 näitab statsionaaris ravitud haigete ja voodipäevade arvu. Statsionaaris raviti kokku 2522 patsienti, mis on 3% vähem patsiente kui 2017.aastal. Haigete arv on langustrendis, suureneb erakorralisuse osakaal, mis 2018.aastal oli 58% kõigist statsionaarsetest haigetest. Erakorralise meditsiini osakond Tabel 17. Erakorralise meditsiini osakond pöördumised Põlva Haiglas 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 P rdujate arv 6 355 6 340 5 809 5 653 5 826 Ambulatooseid visiite 4 645 4 660 4 246 4 233 4 472 Teise haiglasse 148 165 146 123 116 Hospitaliseeriti 1 562 1 515 1 417 1 297 1 238 53 Erakorralise meditsiini osakonda pöördus 5826 patsienti, tehti 4472 visiiti, saadeti edasi teise haiglasse 116 patsienti ja hospitaliseeriti vältimatult 1238 haiget. Tabel 18. Statsionaarne õendusabi Põlva Haiglas 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 Patsientide arv 369 334 323 358 321 Ravikestus 23,9 25,9 30,5 29,5 28,5 Voodih ive 80,7% 79,1% 89% 95,7% 84,5% Tabel 19. Koduõendus Põlva Haiglas 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 Visiite 2296 2244 2327 2346 2714 Ravijuhte 335 329 369 359 403 Tabel 19 näitab koduõenduse visiitide ja ravijuhtude arvu. Koduõendusteenuse visiite tehti 2714, mis on 16% rohkem kui 2017.aastal. Visiitide arvu kasv tuleneb patsientide vajadusest koduõendusteenusele. Tervishoiuteenuste müük Tabel 20. Tervishoiuteenuste müük Põlva Haiglas 2018. aastal maksjate lõikes. Maksja Summa Osakaal Tervishoiutee uste üük haigekassale 5 402 168 84,5% Tervishoiutee uste üük riigile/KOV-le 265 031 4,1% Tervishoiutee uste üük uudele asutustele 393 711 6,2% Tervishoiutee uste üük ela ikko ale 297 422 4,7% Muud maksjad 31 262 0,5% KOKKU 6 389 594 Tabel 20 näitab tervishoiuteenuste rahalist mahtu maksjate lõikes. Tervishoiuteenuste põhiline ostja on Eesti Haigekassa, ostusumma moodustas 84,5% rahalisest mahust. Tervishoiuteenuste müük asutustele moodustas 6,2% (suuremateks asutusteks Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa), tervishoiuteenuste müük elanikele 4,7%. 54 Joonis 24 näitab Eesti Haigekassa lepingusummade ja ravijuhtude muutust viimase viie aasta jooksul. 2018.a. Eesti Haigekassa leping oli 27912 ravijuhtu, mis on 3% ravijuhte vähem kui 2017.aastal. Lepinguline ravijuhtude arv väheneb, samas lepingu summa kasvab. 31 210 27 912 28 832 29 926 28 295 juhud 4 149 4 361 4 511 4 857 5 326 0 2014 2015 2016 2017 2018 Haigekassa lepi g, su a aasta l puks tuha detes eurodes Haigekassa lepi g, juhtude arv aasta l puks Joonis 24. Eesti Haigekassa lepingumaht ja ravijuhud Põlva Haiglas 2014-2018. aastal. Patsientide rahulolu Haiglas viiakse kord aastas läbi patsientide rahulolu uuring. Ühel aastal viiakse uuring läbi statsionaarsete ja järgmisel aastal ambulatoorsete patsientide seas. Peale täidetud küsimustike analüüsimist tulemused avalikustatakse haigla kodulehel ja esitatakse haigla personalile. Ambulatoorne patsientide rahulolu uuring viidi läbi kõikides ambulatoorse vastuvõtu kohtades 02.04.- 30.04.2018, mille eesmärk oli välja selgitada patsientide rahulolu raviteenustega haiglas. Jagati välja 460 ankeeti ja täidetud ankeete laekus 339 (74%). 78% vastanutest jäid väga rahule ja 21% üldiselt rahule ambulatoorse teenusega. Kõige kõrgem rahulolu raviteenusega oli psühhiaatri ja naistearsti vastuvõttudes. Rahulolematuid oli 0,3% . Üheks põhjuseks pikk ooteaeg arsti vastuvõtul ja kellaaegadest mittekinnipidamine. Tagasiside patsientidelt Patsientide ettepanekute ja kaebuste registreerimise, lahendamise ja tagasiside andmise kord on kehtestatud ettepanekute ja kaebuste, registreerimise, lahendamise ja andmise korras. Kord 55 sätestab haigla töötajate, patsientide ning teiste asutuse poole pöörduvate isikute ettepanekute ja kaebuste menetlemise. Patsiendil ja külastajal on võimalik avaldust esitada kirja teel, elektroonselt, suuliselt või vormikohasel blanketil. Pöördumistele ja ettepanekutele vastatakse 30 kalendripäeva jooksul alates registreerimisest. 2018. aasta jooksul laekus AS Põlva Haiglale 62 fikseeritud tänuavaldust. Kiideti osakondade personali väga hea töö ja hoolitsemise eest. Enim tänuavaldusi pälvisid sünnitusosakond ja taastusraviosakond.. 2018. aastal esitati 20 nii suulist kui kirjalikku kaebust/ettepanekut. Esitatud kaebustest enim oli seotud suhtlemisprobleemidega (haigla töötajate ebaprofessionaalne käitumine), tervishoiuteenuse ja ravi kvaliteediga (1 kaebus läks ravikvaliteedikomisjoni, Haigekassasse ), tervishoiuteenuse kättesaadavusega ja olmetingimustega (probleemid, mis puudutavad haigla keskkonda ja ümbrust). 1 kaebus oli seotud personaliga ja lahendus leiti töövaidluskomisjonis. Kaebuste lahendamisel võeti arvesse kõikide osapoolte soove ja arvamusi. Lahenduse leidmisel analüüsiti iga juhtumit eraldi. Kõigi kaebuste esitajatega suheldi meili või telefoni teel, korraldati omavahel kohtumisi. Ebakvaliteetse tervishoiuteenuse korral hüvitati patsiendile tekkinud lisakulud ja võimaldati haigla kulul taastusravi teenuseid. Strateegilised eesmärgid ja tegevusplaan aastaks 2019 AS Põlva Haigla prioriteediks on pakkuda patsientidele/klientidele parimal võimalikul tasemel tervishoiu-, tervisedenduse- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Haigla eesmärgiks on elanike informeerimine ja patsientide/klientide kaasamine tegevustesse, et toetada, säilitada ja arendada nende vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist. Haigla tagab sõbraliku töökeskkonna, mis suurendab töömotivatsiooni, avardab koostööd, meeskonnatööd, tugigruppide tekkimist, võimaldab personalile regulaarset täiendõpet ja huvi osaleda asutuse arendustegevuses. Põlva haigla pakub erinevaid raviteenuseid ja rehabilitatsiooniteenuseid kuues osakonnas: kirurgiaosakonnas, siseosakonnas, taastusravi- ja rehabilitatsiooniosakonnas, sünnitu- günekoloogiaosakonnas, erakorralise meditsiini osakonnas, õendus-hooldusosakonnas. Organisatsiooni ja ressurssidega seotud eesmärgid: Võrgustumine TÜ Kliinikumiga  Tervikliku tervishoiupiirkonna tagamiseks haigla arengukavade, strateegiliste dokumentide, infosüsteemide ühtlustamine Kliinikumiga (kui tütarhaiglaga)  Koostöö Kliinikumiga erinevate valdkondade tasandil ( administreerimine, ravitöö, tugiteenused)  Haiglal on Lõuna-Eestis hea tuntus ja positiivne imago, meie prioriteediks on Lõuna- Eesti Taastusravi Kompetentsikeskuse väljaarendamine koostöös Kliinikumiga  Teabe liikumine organisatsioonis ja organisatsiooni väliselt on tõhus ja toimiv  Haigla finantsiline jätkusuutlikkus on tagatud 56 Teenusega seotud eesmärgid : Integreeritud ja järjepidev ravi  Haigekassa ravi rahastamise lepingu ressursi otstarbekas ja planeeritud kasutamine (adekvaatne ja järjepidev ravi)  Ühtse haiglainfosüsteemi (EHL) kasutuselevõtt infosüsteemide ühtlustamiseks ja patsientide info paremaks liikumiseks  Patsientide ravi järjepidevuse tagamiseks koostöö Kliinikumi kui kõrgema ravietapi asutusega ja teiste kaasatud raviasutustega  Koostöö perearstidega (esmatasandi tervishoiusüsteem) patsientide info paremaks kahesuunaliseks liikumiseks (saatekirjad, epikriisid)  Patsiendi ravi toetava ja tervisedendusliku tegevuse järjepidevuse tagamiseks meetmete arendamine (koduõendus, vähihaigete toetusravi, koolitervishoid) Teenuse kvaliteediga seotud eesmärgid : Ravikvaliteet  Haigla omab toimivat kvaliteedijuhtimissüsteemi , tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi tagamine läbi põhi- ja tugiprotsesside pideva arendamise  Ravitöö- ja õendusabi juhendite ning meditsiinilise dokumentatsiooni ühtlustamine Kliinikumiga  Radioloogia, laboriteenistuse ja apteegi kvaliteedisüsteemi arendamine ja ühtlustamine Kliinikumiga  Kaebuste ja ettepanekute juhtimissüsteemi arendamine  Patsientide turvalisuse tagamine, patsientide ohutuse jälgimine (POI rakendamine)  Taastusravi osakonna ja rehabilitatsioonikeskuse vastamine EQUASS sertifikaadile, jätkuvalt akrediteeringu taotlemine Paikkonnale orienteerutud strateegia: Integreeritud koostöö  Haiglal on toimiv koostöö erinevate tervishoiu õppeasutustega (Tartu Ülikool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), haigla on koolitus- praktikabaasiks  Integreeritud maakondliku koostöövõrgustiku väljaarendamine sotsiaalhoolekande süsteemiga  Koostöö kohalike omavalitsustega kindlustamata inimeste ravi tagamiseks  Koostöö maakonna Rahvatervise Nõukogu ja tervisekomisjonidega tervisedenduslike tegevuste planeerimisel  Paikkonna elanike aktiivne kaasamine tervisega seotud projektidesse ja programmidesse Aastal 2019 on põhieesmärk täita kõik Haigekassa ees võetud lepingulised kohustused ja suurendada rehabilitatsiooniteenuste mahtu nii Sotsiaalkindlustusametiga kui Töötukassaga. Samuti on eesmärk suurendada tasuliste teenuste müügimahtu ning hoida kontrolli all eelarves planeeritud kulud. Seoses TÜ Kliinikumiga võrgustumisega plaanime aasta I-kvartali jooksul üle minna Kliinikumis kasutusel olevale haigla infosüsteemile eHL. 57 Aitame igakülgselt kaasa, et Põlva perearstid moodustaksid Tervisekeskuse. Peamised finantssuhtarvud Põlva Haigla AS aruandes 2018 2017 Müügitulu eurot 6 389 594 5 796 075 Käibe kasv % 10,2 6,0 Puhaskasum (eurot) 831 037 237 823 Kasumi kasv (%) 249,0 0 Puhasrentaablus (%) 13,0 4,1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja kordades 1,1 1,8 Koguvara tulutase (ROA) (%) 18,6 6,4 Omakapitali tulutase (ROE) (%) 22,9 8,5 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Käibe kasv = (müügitulu 2018 - müügitulu 2017) / müügitulu 2017*100 Kasumi kasv (%) = (puhaskasum 2018 – puhaskasum 2017) / puhaskasum 2017*100 Puhasrentaablus (%) = puhaskasum / müügitulu*100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara / lühiajalised kohustused ROA (%) = puhaskasum / varad kokku * 100 ROE (%) = puhaskasum / omakapital * 100 58 Sihtasutus Tartu Kiirabi tegevusaruanne Üldandmed Tartu Kiirabi põhiliseks tegevusalaks on haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi ehk kiirabiteenuse osutamine (tegevusala kood 86901). Täiendavalt osutab Tartu Kiirabi koolitusteenust ja patsiendi transporditeenust. SA Tartu Kiirabi osutas kiirabiteenust seisuga 31.12.2018 kokku 26 kiirabibrigaadiga, mis paiknevad järgnevalt: Tartu baasides 9 brigaadi (millest 3 reanimobiili), Elva baasis 1, Alatskivi baasis 1, Põlvas 2 brigaadi, Räpinas 1 brigaad, Jõgeval 2 brigaadi, Põltsamaal 1 brigaad, Mustvees 1 brigaad, Otepääl 1 brigaad, Paides 2 brigaadi, Türil 1 brigaad, Viljandis 2 brigaadi, Suure-Jaanis 1 brigaad ja Abja-Paluojal 1 brigaad. Kvaliteetse kiirabiteenuse osutamiseks teeb Sihtasutus Tartu Kiirabi koostööd Häirekeskuse, kõigi Eesti erakorralise meditsiiniabi haiglatega, teiste kiirabiasutustega, päästeteenistuse, politsei ning piirivalvega. Kiirabi kõrgeim juhtorgan on 5-liikmeline nõukogu. Nõukogu esimees on Maret Tark, liikmed Joel Starkopf, Marek Seer, Jelena Frunze, Verni Loodmaa. Kiirabiteenuse osutamine Kiirabiteenust rahastati Eesti Haigekassa eelarvest vastavalt Terviseametiga sõlmitud halduslepingule. Juhatus koostas ja nõukogu kinnitas SA Tartu Kiirabi 2018. aasta eelarve. Iga kvartal esitati Terviseametile rahakasutuse aruanne ja kiirabibrigaadide operatiivarvestuses oldud aeg. Kvartaalselt esitati eelarve täitmise ja põhitegevuste aruanne asutuse nõukogule. Põhitegevuse käigus tehti 59808 kiirabivisiiti (2017.a 59276), elustamiskatseid 151 korral, millest 70 olid esmalt efektiivsed. Tabel 21. Tartu Kiirabi kiirabivisiidid 2014-2018. aastal. 2014 2015 2016 2017 2018 Visiitide üldarv 61 112 60 848 61 959 59 276 59 808 sh hospidaliseeriti 21 030 19 339 21 284 20 742 20 355 sh etusjuhtu id trau a+ 8 212 7 826 7 503 7 139 7 184 ürgitused sh sü itajate vedu 235 239 203 181 185 SA Tartu Kiirabi läks 1. aprillist 2015 üle e-kiirabile ehk arvutipõhisele kiirabikaardi täitmisele. Korraldasime Itaaliast, Soomest ja Lätist raskes üldseisundis haigete transporti SA TÜ Kliinikumi ning on võetud piiripunktis patsient üle teise riigi kiirabilt. Riigieelarvest laekus 11 836 998 eurot (2017.a 10 712 264 eurot) kiirabiteenuse osutamiseks. 59 Tulenevalt põhikirjast koostöös Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga toimus meditsiinipersonali diplomieelne ja järgne täiendõpe. SA Tartu Kiirabi koolituskeskus korraldas 367 koolituspäeva (2017.a 284 koolituspäeva) ja kokku oli osalejaid 4107 inimest (2017.a 3027 osalejat). Sellest laekus tulu 307 936 (2017.a. 275 778) eurot. Juhatuse liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga moodustasid 180 986 eurot (2017.a 158 203 eurot). Nõukogu liikmete tasud koos sotsiaalmaksuga olid 16 758 eurot (2016.a 16 758 eurot). SA Tartu Kiirabis töötas 31.12.2018 seisuga 487 töötajat 384 ametikohal,, neist 100 arsti 45 ametikohal , 225 õde 189 ametikohal ja 119 autojuht-kiirabitehnikut 117 ametikohal. Joonis 25. Täidetud ametikohad Tartu Kiirabis 2014-2018. aastal seisuga 31.12.2019. Töötajate töötasudeks koos sotsiaalmaksuga maksti 9 878 072 eurot, millest arstidele tasuti 1 971 298 eurot, õenduspersonalile 4 898 162 eurot ning autojuht-kiirabitehnikutele koos administratiiv- ja abipersonaliga 3 008 612 eurot. Sõlmiti ka SA Tartu Kiirabi ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vaheline kollektiivleping ja töötasukokkulepe. 31.12.2018 seisuga koosnes SA Tartu Kiirabi autopark 58 autost. 2018. aasta teises pooles sõlmiti riigihanke tulemusel leping viie kiirabiauto ostuks Profile Vehicles Baltic OÜ-ga. Tegemist on kolme Volkswagen Transporter baasil ehitatud kiirabiautodega ja kahe täiskasvanute reanimobiili autoga, mis ehitatakse Mercedes Sprinter uue mudel baasil. Kõik autod on varustatud uute mGis arvutitega ja patsiendiraamidega. Autod valmivad 2019 aasta esimeses pooles. 60 2018. aastal pakkusime turvamisteenust paljudele Eesti rahvaspordi ja motospordi üritustele. Suurimad rahvaspordiüritused olid Tartu Maratoni sarja kuuluvad ratta-, jooksu- ja rulluisumaratonid. Turvasime Tartus toimunud Euroopa meistrivõistlusi triatlonis ja Otepääl toimunud Ironman Otepää 70.3 triatlonit. Osalesime erinevatel koostööõppustel. „Sinu käed päästavad elu 2018“ tegevustes keskendusime 15.-17. oktoobril valdavalt SA Tartu Kiirabi teeninduspiirkonnas erinevate elanikkonna gruppide koolitamisele. Eesmärgid aastaks 2019  Kiirabiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine tõenduspõhiste kvaliteedistandardite tasemel  Jätkata e-kiirabi arendusprojekte koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega (TEHIK), Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning erinevate IT-ettevõtetega  Jätkata kriisiplaanide väljatöötamist ja rakendamist Tartu Kiirabis  Tartu Kiirabi arengukava uuendamine seoses haiglavõrgu ja kiirabiteenuse piirkonna muutumisega  Eesti kiirabi riigireservi edasiarendamine  Töötajate rahulolu tõstmine Peamised finantssuhtarvud Tartu Kiirabi aruandes 2018 2017 Käibe kasv % 10,28 5,33 Tulemi kasv % 67,99 -67,27 Puhasrentaablus % 1,56 1,02 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,66 1,48 ROA % 4,26 2,77 ROE % 6,69 4,2 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Käibe kasv = (tulu ettevõtlusest 2018-tulu ettevõtlusest 2017)/tulu ettevõtlusest 2017 *100 Tulemi kasv = (tulem 2017-tulem 2017)/tulem 2017*100 Puhasrentaablus = tulem/tulu ettevõtlusest *100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused ROA % = tulem/varad kokku*100 ROE % = tulem/netovara*100 61 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa VARAD Käibevara Raha 31 734 587 44 539 326 2 Nõuded ja ettemaksed 40 928 351 16 370 571 3 Varud 4 934 879 4 529 027 5 Käibevara kokku 77 597 817 65 438 924 Põhivara Finantsinvesteeringud 1 981 810 444 9 Nõuded ja ettemaksed 149 987 183 814 3 Kinnisvarainvesteeringud 1 576 222 105 268 11 Materiaalne põhivara 120 409 424 123 343 971 12 Immateriaalne põhivara 6 164 786 4 845 840 13 Põhivara kokku 128 302 400 129 289 337 VARAD KOKKU 205 900 217 194 728 261 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 835 416 2 971 657 16 Võlad ja ettemaksed 30 765 316 27 168 587 17 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 74 663 99 053 21 Lühiajalised kohustused kokku 33 675 395 30 239 297 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 25 374 194 28 147 630 16 Muud pikaajalised kohustused 285 053 76 953 17 Pikaajaliseed kohustused kokku 25 659 247 28 224 583 KOHUSTUSED KOKKU 59 334 642 58 463 880 Netovara Vähemusosalus 6 478 301 4 578 922 Emaettevõtja asutajatele kuuluv netovara Sihtkapital 33 773 392 33 773 392 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 98 531 085 93 992 286 Aruandeperioodi tulem 7 782 797 3 919 781 NETOVARA KOKKU 146 565 575 136 264 381 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 205 900 217 194 728 261 Lisad lehekülgedel 66 kuni 99 on konsolideeritud raamatupidamise aruande lahutamatud osad. 62 Konsolideeritud tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa Annetused ja toetused 2 018 866 408 137 21 Tulu ettevõtlusest 233 470 438 205 901 606 22 Muud tulud 3 979 327 3 382 701 23 Kokku tulud 239 468 631 209 692 444 Mitmesugused tegevuskulud -71 857 791 -64 563 836 24 Tööjõukulud -131 418 035 -112 919 186 25 Põhivara kulum ja väärtuse langus -15 079 938 -14 760 397 11,12,13 Muud kulud -12 443 720 -13 267 748 26 Kokku kulud -230 799 484 -205 511 167 Põhitegevuse tulem 8 669 147 4 181 277 Intressikulud -365 396 -316 566 27 Muud finantstulud ja -kulud 6 723 18 773 28 Aruandeaasta tulem 8 310 474 3 883 484 Emaettevõtte osa kasumist (kahjumist) 7 782 797 3 919 781 Vähemusosaluse osa kasumist (kahjumist) 527 677 -36 297 Lisad lehekülgedel 66 kuni 99 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 63 Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 8 669 147 4 182 177 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 15 079 938 14 760 397 11,12,13 Kasum põhivara müügist -376 130 -3 288 23 Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -2 018 866 -408 137 21 Muud mitterahalised tehingud põhivaraga -11 880 -71 648 Eraldise moodustamine 187 910 3 217 897 Muud mitterahalised tehingud 50 132 179 445 Muud korrigeerimised -143 911 55 927 Nõuete ja ettemaksete muutus -24 024 696 -722 305 Varude muutus -356 022 -431 021 Kohustuste ja ettemaksete muutus 2 775 629 1 285 860 Makstud intressid -274 026 -309 828 Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 485 645 585 903 21 Rahavood majandustegevusest kokku 42 870 22 321 379 Rahavood investeerimistegevusest Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 1 280 949 0 21 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -12 591 158 -8 343 419 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 532 550 6 288 Laekunud äriühendusest 924 385 0 Laekunud intressid 5 215 3 216 Antud laenud -18 000 0 Antud laenude tagasimaksed 26 619 0 Tasutud tütarettevõtete soetamisel -218 -809 112 Rahavood investeerimistegevusest kokku -9 839 658 -9 143 027 Rahavood finantseerimistegevusest Eraldis riigieelarvest 0 800 000 Saadud laenude tagasimaksed -2 739 172 -2 981 533 Kapitalirendi tagasimaksed -268 779 -205 062 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -3 007 951 -2 386 595 Rahavood kokku -12 804 739 10 791 757 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 44 539 326 0 Raha ja raha ekvivalentide muutus -12 804 739 44 539 326 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 31 734 587 44 539 326 Lisad lehekülgedel 66 kuni 99 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 64 Konsolideeritud netovara aruanne (eurodes) Akumuleeritud Kokku Sihtkapital tulem Vähemusosalus netovara Lisa Saldo 31.12.2016 33 773 392 93 192 286 4 622 831 131 588 509 Eraldis riigieelarvest 0 800 000 0 800 000 8 Muud muutused omakapitalis 0 0 -7 612 -7 612 Aruandeaasta tulem 0 3 919 781 -36 297 3 883 484 Saldo 31.12.2017 33 773 392 97 912 067 4 578 922 136 264 381 Eraldis riigieelarvest 0 0 8 Lisandumised äriühenduste kaudu 0 619 018 1 371 702 1 990 720 Aruandeaasta tulem 0 7 782 797 527 677 8 310 474 Saldo 31.12.2018 33 773 392 106 313 882 6 478 301 146 565 575 Lisad lehekülgedel 66 kuni 99 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 65 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Tartu Ülikooli Kliinikumi 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga. Eesti Finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad Raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud kasumiaruande skeemist nr. 1. Majandusaasta algas 1. jaanuaril 2018 ja lõppes 31.detsembril 2018. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31.12.2018.a. ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. 2018. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (emaettevõte) ja tema tütarettevõtete AS Põlva Haigla, SA Tartu Kiirabi, AS Lõuna-Eesti Haigla, sh As Lõuna-Eesti Haigla tütarettevõtted - OÜ Metsakohvik, OÜ Pesuring - ja AS Valga Haigla, sh tütarettevõtted - SA Terve Valgamaa ja OÜ Valga Haigla Apteek -finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud lisas 8. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtjad on kõik majandusüksused, mille üle kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale tulemile ja ta saab mõjutada seda tulemi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütarettevõtjad konsolideeritakse raamatupidamise aastaaruandes alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõigi emaettevõtja kontrolli all olevate tütarettevõtjate finantsnäitajad. Ema – ja tütarettevõtjate vaheliste tehingute tulemusena tekkinud nõude, kohustised, tulu, kulud ning realiseerumata kasumid ja kahjumid on konsolideeritud aastaaruandest elimineeritud. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Vähemusomanike osa tütarettevõtete tulemuses ja omakapitalis on konsolideeritud tulemiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud omakapitali koosseisus eraldi emaettevõtte omanikele kuuluvast omakapitalist. Tütarettevõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet mille üle on Kliinikumi kontsernil kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte definitsioonile vastavad ka mitteäriühingud (sihtasutused). Kui kontsern omab sihtasutuses valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest) kajastatakse osalust 100%-na. 66 Sidusettevõtted Sidusettevõte on ettevõte, mille üle Kliinikumi kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttes 20- 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Kui kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata. Sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuse kuluna. Äriühendused ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel Ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahel toimunud äriühendusi kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil, mille kohaselt kajastatakse omandatud osalus teises ettevõttes omandatud netovara bilansilises väärtuses (st. nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis) ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahe kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. Osalused sihtasutustes Osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes (sihtasutustes) kajastatakse järgmiselt: • Kui kontserni üksus omab sihtasutuse valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest),kajastatakse osalust 100%-na; • Kui kontsern omab sihtasutuses olulist mõju (üldjuhul 20-50% hääleõigusest), osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuse kuluna). Kontrolli ja olulise mõju määramisel sihtasutustes arvestatakse ka asjaolu, kas kontsernile lähevad üle sihtasutuse varad selle likvideerimisel. Kontsern omab valitsevat mõju (üle 50% hääleõigusest) Sihtasutuses Tartu Kiirabi (vt lisa 8) Kontsern osaleb viies asutatud sihtasutuste tegevuses sihtasutuste nõukogude kaudu, nimetades nendesse oma esindaja(d). Kliinikum on asutajaliige järgmistes sihtasutustes: • Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla • Eesti E-Tervise Sihtasutus • Sihtasutus Bengt Björksten Fond • Sihtasutus Eesti Agrenska Fond • Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeritava üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. Emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes, mis on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise aruande lisadena, on investeeringud tütarettevõtetesse kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvarad Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded, ning lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval (s.t päeval, mil kontsern võtab endale kohustise teatud finantsvara ostuks või müügiks. Raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse 67 nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid,fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla järgnevalt: 1. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (näiteks nõuded ja lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga); 2. Soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instrumendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusele (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes); 3. Õiglases väärtuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla nende õiglasele väärtusele. Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Väärtuse languse tühistamised: 1. Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam a. finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja b. bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse tulemiaruandes. 2. Nende finantsvarade puhul, mida kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro (s.o kontserni arvestusvaluuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. 68 Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse kontserni tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude tulude kajastamisel aastavahetusel näidatakse grupis "Nõuded ja ettemaksed" eraldi real. Varud Varud on varad, mida hoitakse müügiks kontserni tavapärase majandustegevuse käigus, mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase majandustegevuse käigus ja materjalid ja tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varudeks on tooraine ja materjal, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele varude eest ja müügiks hoitavad seadmed. Vastutaval hoiul olevate tervishoiualase hädaolukorra ravimite ja tuberkuloosiravimite varu kohta peetakse arvestust bilansiväliselt. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varud on algselt võetud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Kuna kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse erisustest varude arvestamisel. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi jõustumisest alates 1. jaanuar 2004.a. on varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus. Varude soetusmaksumuse kuludesse kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. 69 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hoone, hoone osa), mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata oma põhitegevuses. Mõningaid kinnisvaraobjekte (maa, hoone) kasutatakse peamiselt enda majandustegevuses, kuid ebaolulises osas ka renditulu teenimise eesmärgil. Need kinnisvaraobjektid ei ole eraldi võõrandatavad, mistõttu kajastatakse kogu objekti materiaalsed põhivarad. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid, ilma milleta ei oleks ostutehing tõenäoliselt aset leidnud. Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele ning asendatava komponendi jääkmaksumus kantakse bilansist maha. Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioonikulu ja kahjumeid väärtuse langusest kajastatakse tulemiaruandes analoogiliselt materiaalsete põhivarade amortisatsioonikuluga ning kulumit arvestatakse lineaarse meetodi järgi, rakendades 5 % amortisatsioonimäära aastas. Kinnisvarainvesteeringu kajastamine bilansis lõpetatakse objekti võõrandamise või kasutusest eemaldamise korral, kui varast ei teki eeldatavasti tulevast majanduslikku kasu. Kinnisvarainvesteeringu kajastamise lõpetamisest tekkinud tulem kajastatakse lõpetamise perioodi tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Kui kinnisvaraobjekti kasutamise eesmärk muutub, klassifitseeritakse vara bilansis ümber. Alates muutuse toimumise kuupäevast rakendatakse objekti suhtes selle vararühma arvestuspõhimõtteid, kuhu objekt on üle kantud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalsed põhivarad Materiaalse põhivarana on bilansis kajastatud Kliinikumi enda majandustegevuses kasutatavaid varasid, mille hinnanguline kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ületab 5 000 eurot ühiku kohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalsete põhivarade arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaradega. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ainult juhul kui need vastavad materiaalsete põhivarade mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Parenduste käigus asendatud komponent eemaldatakse bilansist. Uuele komponendile määratakse eluiga lähtuvalt tema kasulikust elueast, kuid mis ei ole põhiobjekti elueast pikem. 70 Kuna kontsern kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud põhivarade osas avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse erisustest põhivarade arvestamisel. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendist ei ole avaliku sektori üksusel lubatud kapitaliseerida materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade maksumusse käibemaksu ja muid mittetagastatavaid makse ning lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud), mistõttu on materiaalsete põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Kasulik eluiga põhivarade gruppide lõikes (aastates) Põhivarade grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja ehitused 10-50 aastat Masinad ja seadmed 2-25 aastat Majandusinventar ja bürooseadmed 5-25 aastat Transpordivahendid 5-25 aastat Arvutustehnika 2-7 aastat Piiramata kasutuseaga objekte (maa ja püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkväärtust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade ning lõppväärtuse põhjendatust. Laenukasutuse kulutusi (intressid), mis on seotud materiaalsete põhivarade ehitusega, põhivarade soetusmaksumuses ei kajastata. Materiaalsete põhivarade kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Tulem, mis on tekkinud materiaalsete põhivarade kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude tulude või muude kulude real. Immateriaalsed põhivarad Immateriaalsete põhivaradena kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalseid põhivarasid selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsete põhivarade soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt ja lähtutakse vara kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning-meetodi põhjendatust. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes 71 kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5-20 aastat. Varade väärtuse langus Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsern kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti Finantsaruandluse standardit, ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul kui vara väärtus ei langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal bilansipäeval piiramata kasutusega materiaalsete põhivarade ja amortiseeritavate varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste ajaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (va firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivarade allahindluse kulude vähendamisena. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kontsern kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks (põhiosa tagasimakse). Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud vara amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaradega, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaradega. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. 72 Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Eraldisena on kajastatud juhatuse liikmete tulemustasu, kutsehaigetele makstavat hüvitist ja pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulusid. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis toodud põhimõtetest. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimise liigid on: 1. kodumaine sihtfinantseerimine; 2. välismaine sihtfinantseerimine. Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine (välja arvatud nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. 73 Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivarade sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et kontsern toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivarad. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil, st põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarad soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: 1. sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kontsern toetuse saajana kaupu või teenuseid saab; 2. sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab kontsernile toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivarad kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning kontsern toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. 74 Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Kontserni põhitegevusega seotud tulude arvestuspõhimõtted on järgmised: Tervishoiuteenused Tulu tervishoiuteenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et kontsern suudab katta vähemalt teenusega seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses. Juhul kui ei ole tõenäoline, et kontsern suudab tagasi teenida vähemalt teenusega seotud kulud, tulu teenuse osutamisest ei kajastata. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe. Aruandeaasta müügitulu korrigeeritakse vastavalt bilansipäeval lõpetamata haigusjuhtude jääkide muutusele võrrelduna eelmisel bilansipäeval lõpetamata haigusjuhtude jäägiga. Juhtkonna hinnangu aluseks on ravijuhtude väljavõte raviarvestusprogrammist. Kuna raviarvestusprogrammi piirangu tõttu on võimalik saada infot poolelioleva teenuse kohta ainult nende ravijuhtude kohta, mis on väljavõtte võtmise hetkeks lõpetatud, võetakse väljavõte võimalikult hilise kuupäevaga. Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest on kajastatud kirjel ostjatelt laekumata arved lisas 4. Koolitusteenused Ühekordse koolituse puhul kajastatakse tulu antud toimingu teostamise järel. Juhul kui koolitust osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, kajastatakse koolitusteenust tuluna lineaarselt lepingus ettenähtud koolitusperioodi jooksul. Ravimiuuringuteenus Tulu ravimiuuringutest kajastatakse lähtudes teenuse valmidusastmest. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Seotud osapooled Seotud osapooltena käesolevas aruandes on käsitletud: 1. kontserni sidusettevõtteid; 2. mittetulundusühinguid, mis ei kuulu Tartu Ülikooli Kliinikumi konsolideerimisgruppi, kuid milles kontsern omab olulist mõju; 3. sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tartu Ülikooli Kliinikum kontsern; 4. Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; 5. Tartu Ülikooli Kliinikumi tütarettevõtete juhatuse liikmeid ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; 6. Tartu Ülikooli Kliinikumi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete ja tütarettevõtete juhatuse liikmete pereliikmeid, kelleks loetakse abikaasa, elukaaslane ja laps ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid. Tulenevalt 24.11.2014 jõustunud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi muutustest (§491) avalikustatakse muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas alates 75 01.01.2015 algavate aruandeperioodide kohta koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Mitteturutingimustel, õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid 2017. ja 2018. aastal ei olnud. 76 Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 32 741 29 127 Arvelduskontod 31 701 846 44 510 199 Raha ja raha ekvivalendid kokku 31 734 587 44 539 326 2018.a. oli pangaintressitulu kokku 4 202 eurot. 2017.a. oli pangaintressitulu kokku 3 303 eurot. Vabu rahalisi vahendeid deponeeritakse tähtajaliselt 1-3 kuud ja igapäevaselt üleöödeposiiti. Täiendavalt vaata intressitulude kohta lisa 28. Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) Jaotus ülejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1-5 aasta üle 5 31.12.2018 jooksul jooksul aasta Lisa Nõuded ostjate vastu 19 953 361 19 953 361 0 0 4 Ostjatelt laekumata arved 20 180 886 20 180 886 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -227 525 -227 525 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 40 566 40 566 0 0 6 Muud nõuded 20 615 691 20 615 691 0 0 10 Ettemaksed 468 720 318 733 145 945 4 042 Tulevaste perioodide kulud 315 671 289 880 25 791 0 Muud ettemakstud ettemaksed 153 049 28 853 120 154 4042 Nõuded ja ettemaksed kokku 41 078 338 40 928 351 145 945 4 042 Jaotus ülejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1-5 aasta üle 5 31.12.2017 jooksul jooksul aasta Lisa Nõuded ostjate vastu 15 921 000 15 921 000 0 0 4 Ostjatelt laekumata arved 16 025 012 16 025 012 0 0 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -104 012 -104 012 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 85 752 85 752 0 0 6 Muud nõuded 186 495 183 602 2 893 0 10 Ettemaksed 361 138 180 217 142 802 38 119 Tulevaste perioodide kulud 179 237 151 364 27 873 0 Muud ettemakstud ettemaksed 181 901 28 853 114 929 38119 Nõuded ja ettemaksed kokku 16 554 385 16 370 571 145 695 38 119 77 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ostjatelt laekumata arved 20 180 886 16 025 012 Ostjatelt laekumata arved 16 899 440 12 427 988 Tekkepõhine nõue lõpetamata haigusjuhtude eest 3 281 446 3 597 024 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -227 525 -104 012 Kokku nõuded ostjate vastu 19 953 361 15 921 000 Ebatõenäoliselt laekuvad arved 2018 2017 Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi alguses -102 076 -87 579 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 8 877 8 886 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -139 602 -46 462 Lootusetuks tunnistatud nõuded 5 276 21 143 Ebatõenäoliselt laekuvad arved perioodi lõpus -227 525 -104 012 Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 4 819 612 4 431 754 Tooraine ja materjal 4 727 034 4 340 551 Tervishoiu hädaolukorra meditsiiniliste materjalide varu 92 578 91 203 Müügiks ostetud kaubad 115 132 97 208 Ettemaksed varude eest 135 65 Kokku varud 4 934 879 4 529 027 Seisuga 31.12.2018 on tooraine ja materjalide varude hulgas ravimeid, sidumisvahendeid ja muud meditsiinilist materjali summas 4 618 454 eurot (seisuga 31.12.2017 summas 4 220 438 eurot), riigieelarveliste vahendite eest soetatud ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru summas 92 578 eurot ( seisuga 31.12.2017 summas 91 203 eurot). Seisuga 31.12.2018 koosnevad ülejäänud tooraine ja materjalivarud summas 108 580 eurot toiduainete varudest ja muude majandusmaterjalide varudest (seisuga 31.12.2017 summas 120 113 eurot). Kontserni käes on vastutaval hoiul tervishoiualase hädaolukorra ravimi varu summas 446 156 eurot (seisuga 31.12.2017 summas 466 770 eurot) ja Tervise Arengu Instituudi tuberkuloosiravimite varu summas 353 193 eurot (seisuga 31.12.2017 summas 393 304 eurot). 78 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Lisad Käibemaks 0 94 206 0 72 898 Üksikisiku tulumaks 0 1 707 658 0 1 579 468 Erisoodustuse tulumaks 0 7 588 0 3 119 Sotsiaalmaks 0 3 156 652 0 2 900 780 Kohustuslik kogumispension 0 153 391 0 155 986 Töötuskindlustusmaksed 0 216 048 0 199 155 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 17 273 0 9 389 Ettemaksukonto jääk 40 566 0 85 752 0 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 40 566 5 352 816 85 752 4 920 795 3;17 Lisa 7 Investeeringud sidusettevõtjatesse Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused : 1. Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla 2. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 3. Sihtasutus Eesti Agrenska Fond 4. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank 5. Bengt Björksten Fond Kõik Kliinikumi poolt asutatud sihtasutused asuvad Eestis. Kliinikum omab olulist mõju (üldjuhul 20%-50% hääleõigust): 1. SA Bengt Björksten Fond (67% hääleõigust), põhitegevusala - edendada ja toetada teaduslikke uuringuid ning anda välja stipendiume, mis on seotud laste allergia või laste mikrobioloogilise ökoloogia uuringute teostamisega. Kliinikumil puudub fondi üle valitsev mõju. 2. SA Ida-Viru Keskhaigla (50% hääleõigust), põhitegevusala - kõrgetasemelise arstiabi andmine ning meditsiini- ja tervishoiualane arendustöö Ida-Viru tervishoiupiirkonnas; 3. SA Eesti Agrenska Fond (33% hääleõigust); põhitegevusala - haiguse või trauma tõttu puude omandanud lastele ja nende vanematele ning lähedastele vajaliku elukvaliteedi tagamine; 4. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (15% osalust), põhitegevusala – Eesti Vabariigi tervishoiu infosüsteemi komponentide arendamine ja haldamine ja nende tegevuse koordineerimine; 5. SA Eesti Tervishoiu Pildipank (50% osalust), põhitegevusala – tervishoiuteenuste osutamisel vajalike diagnostiliste piltide arhiveerimine ja kuvamine. Kuna Kliinikum omab eelpoolnimetatud sihtasutustes olulist mõju, osalust bilansis ei ole kajastatud (sissemaksed sihtkapitali on kajastatud antud toetuse kuluna). 79 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Osaluse määr Asukoha- Põhitegevus- % Registrikood Nimetus maa ala 31.12.2018 31.12.2017 kiirabiteenuse 90007141 SA Tartu Kiirabi Eesti osutamine 100 100 tervishoiuteenuse 10833853 AS Lõuna-Eesti Haigla Eesti osutamine 51 51 11285842 OÜ Pesuring* Eesti pesu pesemine 51 51 11005420 OÜ Metsakohvik* Eesti toitlustamine 51 51 tervishoiuteenuse 10351752 AS Valga Haigla Eesti osutamine 51 51 Elanike tervishoiu 90007862 SA Terve Valgamaa* Eesti tagamine 51 51 Apteekide 10770518 AS Valga Haigla Apteek* Eesti tegevus 51 51 tervishoiuteenuse 10050157 AS Põlva Haigla Eesti osutamine 51 0 *osaluse mõju läbi tütarühingu Omandatud osalused Omandatud osaluse määr Omandamise Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus % kuupäev soetusmaksumus AS Lõuna-Eesti Haigla 51 28.02.2014 2 024 950 SA Tartu Kiirabi 100 28.05.2001 810 453 AS Valga Haigla 51 20.12.2016 1 027 790 AS Põlva Haigla 51 10.01.2018 808 681 Eesti Vabariik eraldas 2017.a. 800 000 eurot AS Põlva Haigla soetuseks. Kliinikum tegi ettemakse 51% osaluse soetamiseks. Saadud eraldis on kajastatud 2017. aasta konsolideeritud bilansis netovara muutuste aruandes eraldisena riigieelarvest. Täiendavalt vaata soetuse kohta lisa 9. 80 Lisa 9 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktsiad ja osad 1 981 1 981 Ettemaks osaluse soetamiseks 0 808 463 Kokku pikaajalised finantsinvesteeringud 1 981 810 444 Kliinikum omab 3100 AS Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus (endine AS Reproduktiivmeditsiini ja –bioloogia Arenduskeskus) aktsiat. Pikaajaline finantsinvesteering on kajastatud soetusmaksumuses. 2017.a. tegi Kliinikum ettemakse Põlva Haigla 51% osaluse soetamiseks väärtuses 800 112 eurot. Omandamisega otseselt seotud väljaminekuid tehti 2017. aastal summas 8 351 eurot ja 2018 aastal 218 eurot. Lisa 10 Muud nõuded (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa Viitlaekumised 95 305 52 003 Saamata sihtfinantseerimine 520 386 131 599 21 Lühiajaline deposiit 20 000 000 0 Kokku 20 615 691 183 602 Lühiajalise deposiidi tähtaeg on 09.09.2019.a. 81 Lisa 11 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Maa Ehitised Kokku Soetusmaksumus 31.12.2016 9 095 247 363 256 458 Akumuleeritud kulum 0 -140 427 -140 427 Jääkmaksumus 31.12.2016 9 095 106 936 116 031 Amortisatsioonikulu 0 -10 763 -10 763 Soetusmaksumus 31.12.2017 9 095 247 363 256 458 Akumuleeritud kulum 0 -151 190 -151 190 Jääkmaksumus 31.12.2017 9 095 96 173 105 268 Ostud ja parendused 0 1 484 191 1 484 191 Amortisatsioonikulu 0 -13 237 -13 237 Soetusmaksumus 31.12.2018 9 095 1 731 554 1 740 649 Akumuleeritud kulum 0 -164 427 -164 427 Jääkmaksumus 31.12.2018 9 095 1 567 127 1 576 222 2 018 2 017 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 32 015 27 679 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 40 862 34 269 Kinnisvarainvesteeringute müügitulu 0 0 82 Lisa 12 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Masinad ja seadmed Lõpetamata projektid ja Kokku ettemaksed Muu Ehitised Transpordi Arvutid ja Muud Masinad Lõpeta- Ette- Lõpeta- Põhivara rühm Maa ja vahendid arvutisüste masinad ja materiaal- mata maksed mata rajatised emid ja seadmed seadmed ne projektid projektid kokku põhivara ja ettemak- sed Saldo 31.12.2017 Soetus- maksumus 1 530 275 151 815 442 4 043 296 3 070 900 74 850 304 81 964 500 2 160 887 684 397 18 181 702 578 238 173 682 Arvestatud kulum 0 -59 498 941 -3 054 575 -2 308 998 -49 025 382 -54 388 955 -941 815 0 0 0 -114 829 711 Jääk- maksumus 1 530 275 92 316 501 988 721 761 902 25 824 922 27 575 545 1 219 072 684 397 18 181 702 578 123 343 971 2018a. toimunud muutused Lisandumised äriühenduste kaudu 5 069 1 577 058 0 0 106 839 106 839 0 390 572 390 572 2 079 538 Ostud ja parendused 0 175 833 85 652 217 912 5 457 013 5 760 577 28 944 3 499 564 20 133 3 519 697 9 485 051 Uute ehitiste ost, parendus 0 175 833 0 0 41 125 41 125 0 459 184 0 459 184 676 142 Muud ostud ja parendused 0 0 85 652 217 912 5 415 888 5 719 452 28 944 3 040 380 20 133 3 060 513 8 808 909 Tasuta saadud 0 0 0 0 11 880 11 880 0 0 0 0 11 880 Amortisatsioonikulu 0 -7 569 363 -318 822 -216 215 -5 914 558 -6 449 595 -196 316 0 0 0 -14 215 274 Allahindlused väärtuse languse tõttu 0 0 0 0 -26 095 -26 095 0 0 0 0 -26 095 Müük -6 391 -150 029 0 0 0 0 0 0 0 0 -156 420 Ümberklassi- fitseerimised 0 740 230 0 0 23 987 23 987 0 -746 036 -18 181 -764 217 0 Ümberklassi- fitseerimised ettemaksetest 0 0 0 0 18 181 18 181 0 0 -18 181 -18 181 0 Ümberklassi- fitseerimine lõpet-ta projektidest 0 740 230 0 0 5 806 5 806 0 -746 036 0 -746 036 0 Muud muutused 0 0 0 -100 577 0 -100 577 -12 650 0 0 0 -113 227 Saldo 31.12.2018 Soetus- maksumus 1 528 953 154 351 525 4 153 498 3 298 483 79 436 732 86 888 713 2 175 622 3 828 497 20 133 3 848 630 248 793 443 Arvestatud kulum 0 -67 261 295 -3 397 947 -2 635 461 -53 952 744 -59 986 152 -1 136 572 0 0 0 -128 384 019 Jääk- maksumus 1 528 953 87 090 230 755 551 663 022 25 483 988 26 902 561 1 039 050 3 828 497 20 133 3 848 630 120 409 424 83 Müüdud materiaalne põhivara müügihinnas 2018 2017 Ehitised ja rajatised 525 000 0 Masinad ja seadmed 7 550 3 288 Transpordivahendid 3 800 1 563 Muud masinad ja seadmed 3 750 1 725 Lisa 13 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Tarkvara Serverite litsentsid Kokku Saldo seisuga 31.12.2016 Soetusmaksumus 8 423 532 187 484 8 611 016 Akumuleeritud kulum -3 977 488 -68 127 -4 045 615 Jääkmaksumus 4 446 044 119 357 4 565 401 2017 a. toimunud muutused Ostud ja parendused 989 612 0 989 612 Amortisatsioonikulu -686 334 -22 840 -709 174 Muud muutused 1 0 1 Saldo seisuga 31.12.2017 Soetusmaksumus 9 413 144 187 484 9 600 628 Akumuleeritud kulum -4 663 821 -90 967 -4 754 788 Jääkmaksumus 4 749 323 96 517 4 845 840 2018.a. toimunud muutused Ostud ja parendused 2 144 278 0 2 144 278 Amortisatsioonikulu -802 493 -22 839 -825 332 Saldo seisuga 31.12.2018 Soetusmaksumus 11 557 422 187 484 11 744 906 Akumuleeritud kulum -5 466 314 -113 806 -5 580 120 Jääkmaksumus 6 091 108 73 678 6 164 786 84 Lisa 14 Kapitalirent (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1-5 aasta Intressi Alus- Lõpptäht- 31.12.2018 jooksul jooksul üle 5 aasta määr valuuta aeg Masinad ja seadmed 69 085 33 853 35 232 0 0% EUR 2020 Masinad ja seadmed 391 710 49 980 199 920 141 810 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2026 Masinad ja seadmed 17 319 996 16 323 0 0% EUR 2023 Masinad ja seadmed 18 435 3 857 14 578 0 0% EUR 2023 Masinad ja seadmed 4 450 1 160 3 290 0 0% EUR 2022 Masinad ja seadmed 124 784 42 170 82 614 0 1.5%+3 kuu euribor EUR 2021 Masinad ja seadmed 11 291 11 291 0 0 1.8%+3 kuu euribor EUR 2019 Masinad ja seadmed 13 430 4 740 8 690 0 0% EUR 2021 Masinad ja seadmed 19 941 4 740 15 201 0 0% EUR 2022 Transpordivahendid 653 653 0 0 1.24 %+3 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 648 648 0 0 1,35%+ 3 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 13 089 13 089 0 0 0,98%+1 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 46 907 13 585 33 322 0 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 12 982 3 651 9 331 0 1,25%+ 6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 6 931 6 931 0 0 14% EUR 2019 Kokku 751 655 191 344 418 501 141 810 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1-5 aasta Intressi Alus- Lõpptäht- 31.12.2017 jooksul jooksul üle 5 aasta määr valuuta aeg Masinad ja seadmed 101 612 32 527 69 085 0 0% EUR 2020 Masinad ja seadmed 17 109 17 109 0 0 1,23%+ 1 kuu euribor EUR 2018 Masinad ja seadmed 441 690 49 980 199 920 191 790 0.86%+6 kuu euribor EUR 2026 Masinad ja seadmed 22 293 3 857 15 429 3 007 0% EUR 2023 Masinad ja seadmed 5 610 1 160 4 450 0 0% EUR 2022 Masinad ja seadmed 166 326 41 542 124 784 0 1.5%+3 kuu euribor EUR 2021 Transpordivahendid 12 806 12 806 0 0 1.24%+3 kuu euribor EUR 2018 Transpordivahendid 3 212 2 565 647 0 1.35%+ 3 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 3 240 2 587 653 0 1.037%+ 3 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 26 045 12 956 13 089 0 0.98 %+1 kuu euribor EUR 2019 Transpordivahendid 60 374 13 467 46 907 0 0,86%+ 6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 16 587 3 605 12 982 0 1,25%+6 kuu euribor EUR 2022 Transpordivahendid 45 255 38 324 6 931 0 14% EUR 2019 Kokku 922 159 232 485 494 877 194 797 Renditud vara bilansiline jääkmaksumus 31.12.2018 31.12.2017 Masinad ja seadmed 993 167 1 022 682 Muud varad 87 757 133 156 Kokku 1 080 924 1 155 838 85 Lisa 15 Kasutusrent (eurodes) Aruande kohustuslane kui rendileandja: 2018 2017 Kasutusrenditulu 784 802 782 923 Järgmiste perioodide renditulu mittekatkevatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 798 546 688 482 Rendile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 1 567 008 94 588 Muud varad 2 888 446 2 899 281 Kokku 4 455 454 2 993 869 Toodud andmed sisaldavad nii kinnisvarainvesteeringute kui ka materiaalsete põhivarade renditulu. Rendile antud muude varade puhul kajastatakse hoonete jääkmaksumusi, mida osaliselt kasutatakse Kontserni poolt ning osaliselt on välja renditud kasutusrendi tingimustel. Jääkväärtuse esitamisel on arvestatud väljarenditud pindade proportsiooni üldpindadesse. Aruandekohustuslane kui rentnik: 2018 2017 Kasutusrendikulu 1 039 457 931 784 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkevatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 616 096 410 282 1-5 aastat 125 195 125 833 üle 5 aasta 4 042 38 118 Kontsern on kasutusrendile võtnud ruume, tööriistu, seadmeid ja sõiduautosid. Olulised rendilepingutega kaasnevad tingimused puuduvad. 86 Lisa 16 Laenukohustised (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Tagasi- Pikaajalised Saldo 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Alus- makse laenud 31.12.2018 jooksul jooksul aasta Intressi määr valuuta tähtaeg Lisa 0,299% +6 kuu Laen 1 SEB 9 129 200 1 141 200 4 564 800 3 423 200 euribor euro 2026 Laen 2 Luminor 1,27%+6 kuu Pank AS 139 100 47 700 91 400 0 EURIBOR EUR 2021 Laen 3 Nordic Investment 1,3%+ 6 kuu Bank 18 189 655 1 455 172 5 820 688 10 913 795 euribor EUR 2031 Pangalaenud kokku 27 457 955 2 644 072 10 476 888 14 336 995 Kapitali- rendikohus- tused 751 655 191 344 418 501 141 810 EUR 14 Laenukohus - tused kokku 28 209 610 2 835 416 10 895 389 14 478 805 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Tagasi- Pikaajalised Saldo 12 kuu 1-5 aasta üle 5 Alus- makse laenud 31.12.2017 jooksul jooksul aasta Intressi määr valuuta tähtaeg Lisa 0,299% +6 kuu Laen 1 SEB 10 365 500 1 236 300 4 564 800 4 564 400 euribor euro 2026 Laen 2 Luminor 1,27%+6 kuu Pank AS 186 800 47 700 139 100 0 EURIBOR EUR 2021 Laen 3 Nordic Investment 1,3%+ 6 kuu Bank 19 644 828 1 455 172 5 820 688 12 368 968 euribor EUR 2031 Pangalaenud kokku 30 197 128 2 739 172 10 524 588 16 933 368 Kapitali- rendikohus- tused 922 159 232 485 494 877 194 797 EUR 14 Laenukohus- tused kokku 31 119 287 2 971 657 11 019 465 17 128 165 Pangalaenude laenulepingud sisaldavad muuhulgas teatud tingimusi (loan covenants) suhtarvude osas, millele kontserni finantsnäitajad peavad vastama. Vastasel korral võib olla pangal õigus laen koheselt tagasi nõuda. Seisuga 31.12.2018 vastasid kontserni finantsnäitajad kõikidele laenulepingu tingimustele. 87 Lisa 17 Võlad ja ettemaksed (eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Lisa Võlad tarnijatele 8 617 655 8 617 655 0 0 18 Võlad töövõtjatele 10 668 666 10 668 666 0 0 19 Maksuvõlad 5 352 815 5 352 815 0 0 6 Muud võlad 6 293 555 6 008 502 111 020 174 033 Muud viitvõlad 2 822 176 2 822 176 Eraldis 3 392 541 3 107 488 111 020 174 033 Intressivõlad 78 838 78 838 Saadud ettemaksed 117 678 117 678 0 0 Tulevaste perioodide tulu 0 0 Muud saadud ettemaksed 117 678 117 678 Kokku võlad ja ettemaksed 31 050 369 30 765 316 111 020 174 033 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2017 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Lisa Võlad tarnijatele 7 675 463 7 675 463 0 0 18 Võlad töövõtjatele 8 814 644 8 814 644 0 0 19 Maksuvõlad 4 920 795 4 920 795 0 0 6 Muud võlad 5 714 580 5 637 627 41 113 35 840 Muud viitvõlad 2 334 216 2 334 216 Eraldis 3 380 342 3 303 389 41 113 35 840 Intressivõlad 22 22 Saadud ettemaksed 120 058 120 058 0 0 Tulevaste perioodide tulu 10 000 10 000 Muud saadud ettemaksed 110 058 110 058 Kokku võlad ja ettemaksed 27 245 540 27 168 587 41 113 35 840 Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldisena on kajastatud juhatuse liikmete tulemustasu, kutsehaigetele makstavat hüvitis ja pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke kulusid. Kutsehaigushüvitiste eraldise arvutamisel on kasutatud eesti Statistikaameti poolt avaldatud keskmise eluea näitajaid ja kutsehaigushüvitise määratud makseid. Pikaajalise eraldise diskonteerimisel on kasutatud sisemist intressimäära 4% Muude viitvõlgade all on kajastatud tekkepõhine sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. 88 Lisa 18 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Võlad tarnijatele Võlad tarnijatele kaupade ja teenuste eest 8 109 057 7 299 265 Võlad tarnijatele materiaalse põhivara eest 508 597 376 198 Kokku võlad tarnijatele 8 617 654 7 675 463 Lisa 19 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Töötasude kohustus 6 760 280 5 626 757 Puhkusetasude kohustus 2 187 459 1 807 209 Kinni peetud üksikisiku tulumaks 1 435 641 1 145 495 Kinni peetud kogumispensionimakse 118 493 107 840 Kinni peetud töötuskindlustusmakse 131 143 95 693 Muud kinnipidamised töötasudest 35 650 31 650 Kokku võlad töövõtjatele 10 668 666 8 814 644 Lisa 20 Tingimuslikud kohustised ja varad Juhtkond on kaalunud Haigekassa ja patsientide poolt esitatavaid võimalikke pretensioone ning pooleliolevate kohtuvaidlustega kaasnevaid võimalikke nõudeid. Pooleliolevate vaidlustega kaasnevate võimalike kahjude hüvitamiseks on moodustatud eraldis ( vt lisa 17). 89 Lisa 21 Sihtfinantseerimine (eurodes) 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Tartu Ülokool 0 132 563 0 -132 563 0 EV Sotsiaalministeerium 0 34 824 0 -88 139 -53 315 Terviseamet 0 27 342 0 -27 342 0 EV Rahandusministeerium -287 170 1 280 949 0 -1 347 727 -353 948 TÜ Kliinikumi Lastefond 0 11 880 0 -11 880 0 Kokku -287 170 1 487 558 0 -1 607 651 -407 263 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks EV Sotsiaalministeerium 18 442 70 800 0 -89 242 0 ABBVIE Biopharmaceuticals BMBH Eesti 0 6 000 0 -1 569 4 431 Eesti Töötukassa -1 397 19 394 0 -19 703 -1 706 Protobios OÜ 0 11 000 0 0 11 000 University Medical Centre Utrecht 46 588 986 0 -3 767 43 807 Reserca Biomedica -12 370 0 0 0 -12 370 Organizacio Nacional De Transplantes -5 378 5 378 0 0 0 Spordimeditsiini Sihtasutus -10 989 13 389 0 -8 409 -6 009 Kaitsevägi 8 830 0 0 -8 830 0 LINET SPOL.SR.O -2 760 1 943 0 0 -817 JAMK University of Applied Sciences -453 0 0 0 -453 TÜ Kliinikumi Lastefond 0 34 566 0 -34 566 0 Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS -10 127 23 561 0 -21 145 -7 711 Tartu Ülikool -29 690 137 413 0 -188 316 -80 593 Archimedes SA 19 400 24 442 0 -29 147 14 695 Eesti Olümpiakomitee -3 056 1 050 0 -729 -2 735 Novartis Pharma Services INC 5 792 0 0 -5 792 0 Kokku 22 832 349 922 0 -411 215 -38 461 Kõik kokku -264 338 1 837 480 0 -2 018 866 -445 724 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks TÜ Kliinikumi Lastefond 0 71 648 0 -71 648 0 Kokku 0 71 648 0 -71 648 0 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks EV Sotsiaalministeerium 252 70 800 -252 -52 358 18 442 Eesti Teadusagentuur 5 126 21 600 -6 326 -20 400 0 Eesti Töötukassa -1 011 18 826 0 -19 212 -1 397 EV Välisministeerium 25 407 0 -7 811 -17 596 0 University Medical Centre Utrecht 44 274 2 314 0 0 46 588 Reserca Biomedica -12 370 0 0 0 -12 370 Organizacio Nacional De Transplantes -5 378 0 0 0 -5 378 Spordimeditsiini Sihtasutus -3 157 1 418 0 -9 250 -10 989 Kaitsevägi 6 689 16 000 -59 -13 800 8 830 EV Rahandusministeerium -386 424 369 894 0 -39 448 -55 978 LINET SPOL SR.O 5 997 0 0 -8 757 -2 760 JAMK University of Applied Sciences -453 0 0 0 -453 Roche Pharmholding B.V. 206 0 0 -206 0 TÜ Kliinikumi Lastefond 0 51 139 0 -51 139 0 Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS -12 857 36 861 0 -34 131 -10 127 Tartu Ülikool 0 33 818 0 -63 508 -29 690 Arcimedes SA 0 19 400 0 0 19 400 Eesti Olümpiakomitee 0 1 500 0 -4 556 -3 056 Novartis Pharma Services INC 0 7 920 0 -2 128 5 792 Kokku -333 699 651 490 -14 448 -336 489 -33 146 Kõik kokku -333 699 723 138 -14 448 -408 137 -33 146 90 Saadud sihtfinantseerimise ettemaksed on kajastatud perioodi alguses ja lõpus plussiga (+) summas 98 453 eurot ja 74 662 eurot, sihtfinantseerimise nõuded miinusega (-) summas 131 599 ja 520 386 eurot. Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud vahendeid on kasutatud Põlva Tervisekeskuse ehituseks, Valga Haigla ja Kliinikumi haiglahoonete renoveerimiseks ja meditsiiniaparatuuri soetamiseks. Tegevuskulude sihtfinantseerimise vahendeid on kasutatud grandiprojektide toetuseks, rahvusvaheliste uuringute osalemiseks jm tegevuskulude sihtfinantseerimiseks. Lisa 22 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Tervishoiuteenuste müük haigekassadele 189 606 927 165 400 751 Bilansipäevaks lõpetamata haigusjuhtude mõju -315 579 856 388 Tervishoiuteenuste müük teistele asutustele 12 373 550 11 080 099 Kiirabiteenuse osutamine 14 401 052 12 920 433 Tervishoiuga seotud kauba ja mittemeditsiiniliste teenuste müük 9 701 017 8 289 015 Tervishoiuteenuste müük elanikkonnale 7 703 471 7 354 920 Kokku 233 470 438 205 901 606 Lisa 23 Muud tulud (eurodes) 2018 2017 Lisa Kasum materiaalse põhivara müügist 376 130 3 288 11,12 Rendi-ja üüritulu 784 802 782 923 15 Julgeolekuvaru uuendamise ja hoidmise tulud 207 497 203 018 Kingina saadud raha 91 331 22 488 Toitlustamisteenuse tulud 1 250 405 1 139 365 Muude teenuste müügitulud 265 854 202 504 Transportteenus 41 034 47 545 Tegevustoetus riigieelarvest 842 000 845 872 Tegevustoetus omavalitsustelt 37 336 35 658 Tegevustoetus muudelt asutustelt 27 700 20 324 Trahvid ja viivised 44 277 22 093 Muud tulud 10 961 57 623 Muud äritulud kokku 3 979 327 3 382 701 91 Lisa 24 Tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Üür ja rent 275 760 266 756 Energia 3 661 595 3 446 522 Elektrienergia 2 120 716 1 964 089 Soojusenergia 1 540 879 1 482 433 Kinnistute, hoonete ja ruumide remondikulud 281 514 218 285 Kinnistute, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud 1 689 536 1 588 624 Ravimid 23 592 388 22 526 795 Meditsiinilised materjalid 28 072 571 25 112 547 Tervishoiuteenuste ostukulud 2 261 923 1 935 031 Mitmesugused bürookulud 736 787 632 388 Koolituste ja töölähetuste kulud 1 221 050 902 399 Põhivara ja kuluinventari remont ja hooldus 1 794 180 1 395 964 Transport ja sõidukite ülalpidamise kulud 1 105 492 868 833 Toitlustamine ja toiduained 1 600 178 1 462 214 Infotehnoloogiakulud 1 623 401 1 321 603 Inventar, ameti-eririietus 272 736 171 288 Kaubad müügiks 2 319 558 1 776 511 Muude teenuste ostukulud 1 349 122 938 076 Kokku mitmesugused tegevuskulud 71 857 791 64 563 836 Lisa 25 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 98 913 179 84 963 943 Sotsiaalmaksud 32 504 856 27 955 243 Kokku tööjõukulud 131 418 035 112 919 186 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 5054 4784 Lisa 26 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Ühingute ja liitude liikmemaksud 42 231 24 403 Antud sihtfinantseerimine, sihtfinantseerimise vahendamine 49 455 9 532 Kahjutasud 222 850 3 202 726 Sisendkäibemaksukulud 12 013 141 10 003 584 Muud 116 043 27 503 Kokku 12 443 720 13 267 748 92 Lisa 27 Intressikulud (eurodes) 2018 2017 Intressikulu laenudelt -350 176 -293 404 Intressikulu kapitalirendilt -11 749 -18 859 Intressikulu muudelt kohustustelt -3 471 -4 303 Kokku -365 396 -316 566 Lisa 28 Muud finantstulud ja –kulud (eurodes) 2018 2017 Intressitulud 6 723 18 773 Intressitulu hoiustelt 4 202 3 303 Muud intressitulud 2 521 15 470 Finantstulud- ja kulud kokku 6 723 18 773 93 Lisa 29 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2018 31.12.2017 Juriidilisest isikust liikmete arv 3 3 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 806 399 668 172 Sõiduautode renditasu ja isikliku sõiduvahendi hüvitis 12 725 16 972 Aruandeperioodil ega võrdlusperioodil nõukogu ja juhatuse liikmetele soodustusi pole antud. Juhatuse liikmetega teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kaasneks sõltuvalt bilansipäeval kehtinud lepingutele lahkumishüvitise maksmine Kliinikumile 97 500 eurot (3 kuutasu ulatuses), Tartu Kiirabile summas 17 010 eurot (2 kuutasu ulatuses), Lõuna-Eesti haiglale summas 32 838 eurot (6 kuutasu ulatuses), Valga Haiglale summas 21 720 (4 kuutasu ulatuses. Põlva Haigla juhatuse liikmetele lahkumishüvitist ei maksta. Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole moodustatud allahindluseid. Tulenevalt 24.11.2014 jõustunud avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi muudatustele avalikustatakse muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele, turutingimustele või aruandekostuslase poolt kehtestatud sisedokumentatsiooni üldistele nõuetele. 2018. ja 2017. aastal seotud isikutega tehingute hulgas selliseid tehinguid ei olnud. 94 Lisa 30 Sündmused pärast aruandekuupäeva Peale aruandekuupäeva olulisi sündmusi toimunud ei ole. Lisa 31 Bilansiväline vara (eurodes) Kuludesse on kantud soetusmaksumuses: 31.12.2018 31.12.2017 Väheolulise maksumusega väikevara kokku: 910 414 649 531 sh meditsiiniline väikevara 597 030 376 627 sh muu mittemeditsiiniline väikevara 147 707 127 870 sh infotehnoloogiline väikevara 165 677 145 034 Kliinikumi kasutuses on meditsiinilist aparatuuri tasuta kasutamise lepingute ja hoiulepingute alusel kokku summas: seisuga 31.12.2018 253 187 seisuga 31.12.2017 253 187 95 Lisa 32 Konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2018 Bilanss 31.12.2018 31.12.2017 VARAD Käibevara Raha 27 395 278 41 127 973 Nõuded ja ettemaksed 37 191 212 13 324 471 Varud 4 726 727 4 390 110 Käibevara kokku 69 313 217 58 842 554 Põhivara Finantsinvesteeringud 4 673 854 4 673 636 Nõuded ja ettemaksed 25 791 27 873 Kinnisvarainvesteeringud 32 453 36 797 Materiaalne põhivara 108 799 268 113 680 829 Immateriaalne põhivara 6 113 518 4 792 806 Põhivara kokku 119 644 884 123 211 941 VARAD KOKKU 188 958 101 182 054 495 KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Laenukohustused 2 630 225 2 724 000 Võlad ja ettemaksed 22 987 387 20 377 595 Eraldised 3 100 985 3 279 341 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 74 663 99 053 Lühiajalised kohustused kokku 28 793 260 26 479 989 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 24 757 715 27 387 940 Eraldised 197 313 21 596 Pikaajaliseed kohustused kokku 24 955 028 27 409 536 KOHUSTUSED KOKKU 53 748 288 53 889 525 Netovara Sihtkapital 33 773 392 33 773 392 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 94 391 578 90 546 733 Aruandeperioodi tulem 7 044 843 3 844 845 NETOVARA KOKKU 135 209 813 128 164 970 KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 188 958 101 182 054 495 96 Lisa 33 Konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Annetused ja toetused 629 355 331 205 Tulu ettevõtlusest 196 227 545 177 409 299 Muud tulud 3 051 711 2 648 560 Kokku tulud 199 908 611 180 389 064 Mitmesugused tegevuskulud -64 980 295 -59 151 506 Tööjõukulud -102 698 014 -91 074 196 Põhivara kulum ja väärtuse langus -14 003 962 -13 761 470 Muud kulud -10 844 827 -12 278 154 Kokku kulud -192 527 098 -176 265 326 Põhitegevuse tulem 7 381 513 4 123 738 Intressikulud -341 028 -283 826 Muud finantstulud ja -kulud 4 358 4 933 Aruandeaasta tulem 7 044 843 3 844 845 97 Lisa 34 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Rahavood majandustegevusest Tegevustulem 7 381 513 4 123 738 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 14 003 962 13 761 470 Kapitaliseeritud kulud -66 745 -67 361 Kasum põhivara müügist -372 330 -3 288 Tuludesse kantud sihtfinantseerimine -629 355 -331 205 Muud mitterahalised tehingud põhivaraga -11 880 -71 648 Eraldise moodustamine 187 910 3 217 897 Muud mitterahalised tehingud 50 132 179 445 Nõuete ja ettemaksete muutus -23 774 346 645 148 Varude muutus -336 617 -436 126 Kohustuste ja ettemaksete muutus 2 204 882 694 008 Makstud intressid -258 734 -279 523 Laekumised sihtotstarbelistest laekumistest 468 205 565 806 Rahavood majandustegevusest kokku -1 153 403 21 998 361 Rahavood investeerimistegevusest Laekumised põhivara sihtfinantseerimisest 0 0 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -10 384 162 -7 459 463 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 528 750 36 118 Tasutud tütarettevõtete soetamisel -218 -800 113 Laekunud intressid 3 810 3 045 Rahavood investeerimistegevusest kokku -9 851 820 -8 220 413 Rahavood finantseerimistegevusest Eraldis riigieelarvest 0 800 000 Saadud laenude tagasimaksed -2 727 472 -2 534 272 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -2 727 472 -1 734 272 Rahavood kokku -13 732 695 12 043 676 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 41 127 973 15 135 446 Raha ja raha ekvivalentide muutus -13 732 695 12 043 676 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 27 395 278 27 179 122 98 Lisa 35 Konsolideerimata netovara aruanne (eurodes) Kokku Akumuleeritud korrigeeritud Sihtkapital tulem netovara Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2016 33 773 392 93 192 286 126 965 678 Aruandeaasta tulem 399 292 399 292 Eraldis riigieelarvest 0 800 000 800 000 Saldo 31.12.2017 33 773 392 94 391 578 128 164 970 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -3 863 192 -3 863 192 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 7 383 685 7 383 685 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2017 33 773 392 97 912 071 131 685 463 Aruandeaasta tulem 0 3 524 350 3 524 350 Saldo 31.12.2018 33 773 392 101 436 421 135 209 813 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 -4 671 874 -4 671 874 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 9 549 335 9 549 335 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2018 33 773 392 106 313 882 140 087 274 99 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla registrikood: 90004585 tänava nimi: Pärna tee 3 küla: Jämejala küla vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71024 telefon: +372 4352022 faks: +372 4352026 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.vmh.ee Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17 Lisa 5 Varud 17 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 9 Kapitalirent 20 Lisa 10 Kasutusrent 20 Lisa 11 Laenukohustised 21 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 23 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 16 Tööjõukulud 24 Lisa 17 Muud kulud 25 Lisa 18 Seotud osapooled 25 Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis. Teenuste arengust. 2018 aastal arendati narkoravi ja rehabilitatsiooni teenust. Viljandi haigla võrgustas Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. Samuti avati Viljandis narko võõrutuse osakond. Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine. SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud alljärgnevalt: 3 Tervist Edendavate Haiglate võrgustiku liikmena pöörab Viljandi haigla suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele. Viljandi Haigla on ka klastri Connected Health liige, et seeläbi edendada meditsiinivaldkonnas koostööd ja innovatsiooni Eesti IT-ettevõtetega. Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2018. aastal oli 858. Investeeringud 2018 oli SA Viljandi Haigla jaoks mitmete strateegiliste investeeringute ettevalmistamise aasta: 1. Investeeringud • Euroopa liidu meetmete investeeringute ettevalmistused. • Majasisesed mitmed rekonstrueerimistööd, olulisemaks nendest alkoravi kabineti väljaehitamine- renoveerimine. • Uue röntgenseadme ost 2. Teenuste areng • Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine • Lastepsühhiaatria teenuse puhul võrgustikutöö edendamine • Taastusravi arendamine, taastusravi kliiniku loomine • Rehabilitatsiooniteenuste viimine taastusravi kliiniku alla • Teenuste parandamine tulenevalt patsiendi tagasisidesüsteemist. • Paikkondliku, teenuse järjepidevust tagava integreeritud teenuse osutamisega alustamine 4 3. Kvaliteedi tagamine • Kvaliteedijuhtimise süsteemi uuendamine, üldhaiglate kvaliteedi töörühma käivitamine. 4. Koostöö arendamine • Koostööprojektid Connected Health klastriga, • Koostööüritused Viljandi gümnaasiumiga, TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste ja kogukonnaga. 2018. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest – lisaks 2018. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule vaatasime üle mitme kliiniku töökorralduse. Ravitöö näitajate kokkuvõte 2018. aastal asusid Viljandi Haiglasse tööle mitmed noored arstid. Sisekliinikut asus juhtima noor aktiivne neuroloog ning ravimeeskonda lisandus ka pulmonoloog. Psühhiaatriakliinikus asusid tööle 6 uut psühhiaatrit. Neist kaks osakonnnajuhataja kohtadele. 2018 alguses loodi Taastusravi kliinik. Samaaegselt õdede ja osade eriarsti ametikohtade hea täituvusega esines siiski ka raskusi mõne eriala ametikohtade täitmisel. See tingis nii nii surve palgafondile kui ebaühtlust raviplaani mõne segmendi täitmisel. Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on püsiv. Ravimahud olid üldjoontes stabiilsed, olulisem kasv esines sundravi ning narkoravi ja rehabiliatatsiooni teenuste osas. Günekoloogia mahu kahanemine tulenes valdkonna vanemarsti lapsehoolduspuhkusel viibimisest ja lisatööjõu vähesest saadavusest. Ravimahtude rahaline plaan täideti. Personal kasvas just uute ja laienevate teenuste osas nagu sõltuvusravi ja alkoravi ning töövõime hindamise teenus. Teenuse osutamine on väga paljuski hooajaliselt sõltuv nakkushaiguste esinemisest ja sellest tulenevalt ka lepingumahu ajaline realiseerimine. Ravitöö statistilised näitajad 2018. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 162 haiget. Ravi saanud patsientide arv vähenes võrreldes 2017. aastaga 603 isiku võrra. Statsionaarselt/päevaravis ravitavate patsientide arvu langus on trend, mis eeldatavasti jätkub käesoleval aastal. Voodipäevade arv oli kokku 179 485, mis on 4 348 päeva võrra enam kui 2017. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2018. aastal 27,7 päeva: • sisehaiguste erialal 7,4 päeva; • sünnitus erialal 3,0 päeva; • üldkirurgia erialal 6,5 päeva. 5 Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2018. aastal kokku 73 722, mis on 2017. aastaga võrreldes 2 876 visiidi võrra vähem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2018. Aastal 15 305 patsienti. Võrreldes 2017. aastaga suurenes EMO patsientide arv 237 võrra. Sundravi teenust osutati 2018. aastal 37 349 voodipäeva, mis on 691 voodipäeva rohkem kui 2017. aastal. Raviteenuste sisu osas oli 2018. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. Tuleviku investeeringud 1. Raviprotsessi toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale. 2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale. • Kesklinna Tervisekeskuse ja haigla somaatilise ravi ühishoonestu arendamine • Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remisssiooniga hooldusravi ja kohtumäärusega hooldusravi hooned 3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud • Teenuste integratsiooni pilootprojekt PAIK alustamine • Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine (Alkoholiravi ja narkoravi) • Alkoholi tarvitamise häire teenuse osutamiseks renoveeriti ja sisustati uus kaasaegne teenuskeskus • Sundraviteenuse turvalisuse tagamiseks ehitati välja kõrgemat turvalisuse taset tagav üksus sundravi hoone ühes tiivas • Baasteenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel Erinevate kinnisvaraga seotud arendusprojektide mahu kasv on tingitud Viljandi Haigla vajadustest, teisalt mõjutatud Euroopa Liidu rahastusperioodi nõuetest ning Viljandi Haigla võimalustest. Eelnevast tulenevalt kasvavad sellel perioodil kindlasti arenduskulud antud projektide realiseerimiseks ja ka administreerimiseks. 6 Tegevuskeskkonna üldine areng Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT- võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata kahes aspektis: • rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos; • rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu. • Paikkondlike teenuste integratsiooniprojekt mõjutab tulevikus teenuste regulatsiooni. • Paik projekti tulemusel alustasime 2018 aastal paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste uuel integreerituse tasemel osutamist. Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse. Haiglal ei eksisteeri valuutariski kuna arveldamine toimub eurodes, samuti ei mõjuta sihtasutuse toimimist ka valuutakursside kõikumine kuna võetud laenukoormus on väga väike ning laenuintressid sisaldavad nii fikseeritud komponenti kui ka EURIBOR-i, mis täna on madalseisus. SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad SA Viljandi Haigla tegevustulud 2018. aastal olid 24 169 544 eurot ( 2017. a vastav näitaja oli 21 309 327 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 13,4 %. Tegevuskulud olid 2018. aastal 22 264 264 eurot ( 2017.a vastav näitaja oli 19 877 795 eurot). Põhivara investeeringuid oli 2018. aastal summas 169 217 eurot (käibemaksuta, 2017. aastal 445 007 eurot). Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3- liikmeline auditikomitee. Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud. SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis: 7 Finantssuhtarv Valem 2017 2018 Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised 6,36 5,17 kattekordaja kohustised Vahetu makse- Raha / lühiajalised kohustused 4,69 4,19 valmiduse kordaja Käibekapital Käibevara – lühiajalised 7,03 9,26 kohustised milj eurodes Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,11 0,14 Netovara / Varad 0,89 0,86 Omakapitali määr Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud ROA (Puhaskasum / Varade keskmine) 9,78 11,59 ROE (Puhaskasum / Netovara keskmine) 11,25 13,25 Koguvarade käibekordaja Müügitulu / Keskmised varad 1,45 1,48 ehk varade kasutamise (kordades) efektiivsus Tegevustulemuslikkus Tegevustulud / Tegevuskulud 1,07 1,09 8 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 9 300 092 6 162 379 2 Nõuded ja ettemaksed 1 871 474 1 894 101 3,4 Varud 308 453 291 081 5 Kokku käibevarad 11 480 019 8 347 561 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 50 000 65 000 7 Materiaalsed põhivarad 6 240 095 6 679 808 8 Kokku põhivarad 6 290 095 6 744 808 Kokku varad 17 770 114 15 092 369 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 156 422 198 478 9,11 Võlad ja ettemaksed 2 064 506 1 114 928 12 Kokku lühiajalised kohustised 2 220 928 1 313 406 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 209 158 365 573 11 Kokku pikaajalised kohustised 209 158 365 573 Kokku kohustised 2 430 086 1 678 979 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 10 068 082 8 617 443 Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 428 715 Kokku netovara 15 340 028 13 413 390 Kokku kohustised ja netovara 17 770 114 15 092 369 9 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 10 526 62 521 13 Tulu ettevõtlusest 24 158 101 21 246 088 14 Muud tulud 917 718 Kokku tulud 24 169 544 21 309 327 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -4 692 005 -4 282 252 15 Tööjõukulud -16 255 914 -14 206 667 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -623 930 -699 012 7,8 Muud kulud -692 415 -689 864 17 Kokku kulud -22 264 264 -19 877 795 Põhitegevuse tulem 1 905 280 1 431 532 Intressitulud 717 585 Intressikulud -1 283 -3 402 Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 428 715 10 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 1 905 280 1 431 532 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 623 930 699 012 7,8 Muud korrigeerimised 25 490 89 001 Kokku korrigeerimised 649 420 788 013 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 28 783 -561 761 3 Varude muutus -17 372 94 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 63 493 -18 296 12 Kokku rahavood põhitegevusest 2 629 604 1 639 582 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -93 791 -569 812 8 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 790 000 0 12,13 toetustest Laekunud intressid 717 585 Muud laekumised investeerimistegevusest 10 937 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 707 863 -569 227 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -156 070 -349 739 11 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -42 402 -68 734 9 Makstud intressid -1 282 -3 402 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -199 754 -421 875 Kokku rahavood 3 137 713 648 480 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 162 379 5 513 899 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 137 713 648 480 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 300 092 6 162 379 2 11 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 3 367 232 8 617 443 11 984 675 Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 428 715 31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390 Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 904 714 Asutajate ja liikmete 21 924 21 924 sissemaksed 31.12.2018 3 367 232 11 972 796 15 340 028 12 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Viljandi Haigla 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Amortisatsioonimäär sõltub hoone kasulikust elueast - kinnistu aadressiga Turu 6 Viljandi linnas arvestame kasulikuks elueaks 3 aastat. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Põhivara ümberhindlust ei ole tehtud. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Varade allahindlust pole toimunud. 13 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (arenguväljaminekud, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ning eeldatav kasulik eluiga on 2-5 aastat. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 17-50 Meditsiinitehnika 5-7 Transpordivahendid 5 Arvutid ja arvutisüsteemid 5 Muud materiaalsed põhivarad 5 Rendid Asutus kui rentnik. Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. SA Viljandi Haigla kui rendileandja: SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vaja olevate teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile). Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud. Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis, mis on kaetud tähtajaliste rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski avaliku sektori üksus. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Annetused ja toetused Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseeritud kulud kajastuvad tulemiaruandes kuludes. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul. Tulud Teenused on osutatud Eestis. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel ja tingimusel, et teenuse osutamisega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ning tulu teenuste osutamisest on võimalik mõõta. Aastaaruandes ja raamatupidamises ei kajastu bilansipäeval lõpetamata raviteenuseid, kuna haigekassa lepingumahtu on sisse 14 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne arvestatud ainult lõpetatud raviarved ja vastavalt sõlmitud lepingutele ei rahastata järgmisel aastal eelmise perioodi tööd. Intressitulu on kajastatud bilansipäeva seisuga. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus on kas perioodikulud või ettemakstud kulud. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on: 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st). Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingutega. Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja §49¹, mis hakkas kehtima alates 01.01.2015 koostatud majandusaasta aruannetele, avaldatakse informatsioon soetud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Raha kassas 4 489 3 360 Raha pangakontol 9 295 603 6 159 019 Kokku raha 9 300 092 6 162 379 15 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 839 976 4 Ostjatelt laekumata 1 841 458 1 841 458 arved Ebatõenäoliselt -1 482 -1 482 laekuvad nõuded Muud nõuded 777 777 Viitlaekumised 777 777 Ettemaksed 20 407 20 407 Tulevaste perioodide 15 262 15 262 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Töö-ja puhkusetasu 1 025 1 025 ettemaksed Saamata seadusandlusest 3 133 3 133 tulenevad toetused Saamata põhivara 6 156 6 156 13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 1 871 474 1 871 474 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 860 204 1 860 204 4 Ostjatelt laekumata 1 862 108 1 862 108 arved Ebatõenäoliselt -1 904 -1 904 laekuvad nõuded Muud nõuded 753 753 Viitlaekumised 753 753 Ettemaksed 28 396 28 396 Tulevaste perioodide 23 251 23 251 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Töötajate puhkusetasu 1 082 1 082 ettemaksed Saamata seadusandlusest 3 666 3 666 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 1 894 101 1 894 101 ettemaksed 16 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 1 841 458 1 862 108 4 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 482 -1 904 Kokku nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 860 204 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 904 -1 874 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 1 339 668 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -917 -1 106 Lootusetuks tunnistatud nõuded 0 408 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 482 -1 904 Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2017 seisuga summas 4 226 eurot (2017.aasta vastav näitaja 4 023 eurot) Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 303 159 285 787 Strateegilised varud 5 294 5 294 Kokku varud 308 453 291 081 Varude allahindlus ja mahakandmine 1 748 497 Varude allahindlust teostatud ei ole. Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 938 Käibemaks 27 348 14 080 Üksikisiku tulumaks 195 873 220 801 Erisoodustuse tulumaks 325 Sotsiaalmaks 391 119 408 455 Kohustuslik kogumispension 17 266 18 585 Töötuskindlustusmaksed 25 438 25 987 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 202 1 101 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 659 184 689 334 Maksuvõlad on kajastatud lisas 12 - "võlad ja ettemaksed". 17 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2016 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -150 000 -150 000 Jääkmaksumus 35 000 45 000 80 000 Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000 31.12.2017 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000 Jääkmaksumus 35 000 30 000 65 000 Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000 31.12.2018 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -180 000 -180 000 Jääkmaksumus 35 000 15 000 50 000 2018 2017 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 8 102 12 412 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 3 651 4 177 Haigla soetas 2016.a augustis kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetava hoone kogu netopind on kaetud kehtivate üürilepingutega, mida ei kasuta haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse tarbeks. Kinnistu võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 on kinnistu alla hinnatud väärtuse languse tõttu vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna hoone läheb uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistust maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale 3 aastaga kuni 31.12.2019. 18 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Arvutid ja Muud Lõpetamata põhivarad ettemaksed arvutisüsteemid vahendid masinad ja projektid seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 172 9 503 827 433 966 145 757 3 753 809 4 333 532 384 996 14 223 527 Akumuleeritud kulum 0 -3 377 487 -383 960 -125 424 -3 065 974 -3 575 358 -351 869 -7 304 714 Jääkmaksumus 1 172 6 126 340 50 006 20 333 687 835 758 174 33 127 6 918 813 Ostud ja parendused 80 175 11 950 336 212 348 162 11 490 5 180 5 180 445 007 Amortisatsioonikulu -340 310 -16 631 -6 299 -307 485 -330 415 -13 287 -684 012 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 5 180 14 190 859 Akumuleeritud kulum -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 0 -7 511 051 Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 5 180 6 679 808 Ostud ja parendused 12 145 118 345 118 345 27 740 27 740 158 230 Lisandumised 10 987 10 987 10 987 äriühenduste kaudu Amortisatsioonikulu -341 414 -22 034 -8 490 -228 259 -258 783 -8 733 -608 930 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 172 9 590 147 440 946 157 707 3 542 070 4 140 723 383 014 32 920 32 920 14 147 976 Akumuleeritud kulum -4 053 211 -418 618 -140 213 -2 935 422 -3 494 253 -360 417 -7 907 881 Jääkmaksumus 1 172 5 536 936 22 328 17 494 606 648 646 470 22 597 32 920 32 920 6 240 095 2018 aasta jooksul kanti maha põhivara soetusmaksumusega 212 099,97 €, mille jääkmaksumus oli 10 006,89 €. 19 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2018 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr Magnetresonantstomograaf 0 0 ESAOTE Kapitalirendikohustised 0 0 kokku 31.12.2017 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr Magnetresonantstomograaf 1,92%+6 kuu ESAOTE 42 401 42 401 EUR 15.08.2018 11 euribor Kapitalirendikohustised 42 401 42 401 kokku Lisa 10 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2018 2017 Lisa nr Kasutusrenditulu 44 416 45 304 14 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr 12 kuu jooksul 23 264 6 386 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 50 000 65 000 Muud varad 36 811 49 746 Kokku 86 811 114 746 Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus. Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele. Mittekatkestatavad rendilepingud on Turu 6 hoones tähtajalised lepingud kuni 31.07.2019. Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Lisa nr Kasutusrendikulu 108 632 89 689 15 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 20 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr 12 kuu jooksul 53 205 29 348 1-5 aasta jooksul 114 689 78 852 Üle 5 aasta 31 720 0 Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete kui ka patsientide vastuvõtuks ruumide renti. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud. Lisa 11 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5% + 6 365 580 156 422 209 158 EUR 26.04.2021 kuu euribor Pikaajalised laenud 365 580 156 422 209 158 kokku Kapitalirendikohustised 0 0 kokku Laenukohustised 365 580 156 422 209 158 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5%+6 kuu 521 650 156 077 365 573 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 521 650 156 077 365 573 kokku Kapitalirendikohustised 42 401 42 401 9 kokku Laenukohustised 564 051 198 478 365 573 kokku Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. 21 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 452 524 452 524 Võlad töövõtjatele 162 436 162 436 Maksuvõlad 659 184 659 184 6 Saadud ettemaksed 362 362 Tulevaste perioodide tulud 362 362 Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud 790 000 790 000 13 ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed 2 064 506 2 064 506 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 322 143 322 143 Võlad töövõtjatele 97 762 97 762 Maksuvõlad 689 334 689 334 6 Saadud ettemaksed 5 689 5 689 Tulevaste perioodide tulud 5 689 5 689 Kokku võlad ja ettemaksed 1 114 928 1 114 928 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018 aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi korpuse rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31.12.2019. Rekonstrueerimistegevused toimuvad 2019. aasta jooksul ning seega ka tuludesse kanname toetuse 2019. aastal. Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver annetuskampaania 0 4 650 0 -4 650 0 EV Sotsiaalministeerium 0 48 000 0 -48 000 0 EV Sotsiaalministeerium 0 50 000 -42 113 -7 887 0 SA Tallinna Teaduspark 0 1 984 0 -1 984 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 104 634 -42 113 -62 521 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 0 104 634 -42 113 -62 521 0 annetused ja toetused 22 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Erihoolekandetaristu 0 0 0 -6 156 -6 156 3 reorganiseerimine Sundravi hoone rekonstrueerimine 0 790 000 0 0 790 000 12 Kokku sihtfinantseerimine 0 790 000 0 -6 156 783 844 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver annetuskampaania 0 4 370 0 -4 370 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 4 370 0 -4 370 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 0 794 370 0 -10 526 783 844 annetused ja toetused Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018 aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi korpuse rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31.12.2019. Rekonstrueerimistegevused toimuvad 2019. aasta jooksul ning seega ka tuludesse kanname toetuse 2019. aastal. 2018.aastal sai alguse 2 projekti: kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine ja erihoolekandetaristu reorganiseerimine Euroopa Liidu struktuuri-ja investeerimisfondide toetusel. Rajatakse kolm 30-kohalist maja erihooldust vajavatele patsientidele. Esitati esimene maksetaotlus summas 6 156 eurot. 2017.aastal tagastatud summa 42 113 eurot sisaldab nii kodumaise sihtfinantseerimise vahendamist teistele haiglatele (Ida-Viru Keskhaigla, Narva haigla, Pärnu Haigla ja Rakvere haigla) summas 28 968 eurot kui ka tagasimaksmist Sotsiaalministeeriumile summas 13 145 eurot. Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Eesti Haigekassa 13 357 646 11 981 265 EV Sotsiaalministeerium -vältimatuabi kindlustamata isikutele 139 911 144 593 EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 4 692 940 4 180 443 Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 555 451 507 383 Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus ja toetus 78 975 167 907 Perearstide ja raviasutuste teenused 638 410 570 068 Asutuste ja omavalitsuste teenused 634 964 571 172 Tulud mitte-tervishoiuteenustest 231 565 219 040 Patsientide omaosalus 1 358 840 1 198 764 Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 44 416 45 304 10 Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 2 424 983 1 660 149 Kokku tulu ettevõtlusest 24 158 101 21 246 088 Sihtasutuse tuludest 98% on maksuvaba käibena tervishoiuteenus ja käibemaksuga maksutatav käive moodustab vaid 2% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus, integreeritud tervishoiuteenuse arendamine). 23 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Üür ja rent 108 632 89 689 10 Energia 538 407 487 328 Elektrienergia 217 249 191 068 Soojusenergia 293 884 279 047 Kütus 27 274 17 213 Veevarustusteenused 50 993 50 702 Mitmesugused bürookulud 96 863 96 533 Uurimis- ja arengukulud 231 332 141 841 Lähetuskulud 5 107 9 674 Koolituskulud 104 367 76 457 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -551 462 Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 800 272 721 303 Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja 2 725 215 2 582 073 teenuste soetamise kulud Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning 31 368 26 190 nende hooldus kulud Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 692 005 4 282 252 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 12 250 560 10 711 339 Sotsiaalmaksud 3 974 241 3 478 240 Töötajate erisoodustused 16 068 9 687 Erisoodustuse maksud 15 045 7 401 Kokku tööjõukulud 16 255 914 14 206 667 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 858 819 24 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 377 Riigilõivud 143 219 Maamaks 444 172 Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 650 4 505 Käibemaks 686 146 684 129 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -551 -35 Muud 1 583 497 Kokku muud kulud 692 415 689 864 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 191 498 157 694 Tehingud seotud osapooltega 2018. aastal toimusid ühtsetel alustel teiste klientidega, 2017 aastal tehinguid seotud osapooltega ei toimunud. Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31.12.2018 ja aastaaruande koostamiskuupäeva ajavahemikul. Aruandekuupäeva järgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaksid järgmise majandusaasta tulemust, aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ilmnenud ei ole. 25 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Jõgeva Haigla registrikood: 90007425 tänava/talu nimi, Piiri tn 2 maja ja korteri number: linn: Jõgeva linn vald: Jõgeva vald maakond: Jõgeva maakond postisihtnumber: 48307 telefon: +372 7766200 faks: +372 7766201 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.jogevahaigla.ee Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu 14 Lisa 4 Varud 14 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 16 Lisa 7 Laenukohustised 17 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 18 Lisa 9 Võlad tarnijatele 18 Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 11 Kasutusrent 19 Lisa 12 Kapitalirent 20 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 20 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 21 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 16 Tööjõukulud 22 Lisa 17 Muud kulud 22 Lisa 18 Seotud osapooled 23 Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad 23 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 Tegevusaruanne Sihtasutus alustas tegevust 01. aprillist 2003 riigi omanduses oleva ettevõtte Jõgeva Haigla järglasena. SA Jõgeva Haigla üle teostab riigi poolt asutajaõigusi Sotsiaalministeerium. SA Jõgeva Haigla kuulub Sotsiaalministeeriumi konsolideerimisgruppi. Sihtasutus Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus , kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiu- teenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Ravi rahastamise leping on Eesti Haigekassaga. Ravikindlustuseta isikutele osutatud teenuste eest tasub Sotsiaalministeerium või kohalikud omavalitsused. Haigla osutab üldhoolduse teenust, mis on finantseeritud klientide, nende omaste või omavalitsuste poolt. Rehabilitatsiooniteenuseid osutati Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks ja töövõime ekspertarvamuse teenuse osutamise partneriks on Eesti Töötukassa. Haigla eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi, hooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenuse jätkuv osutamine. Haiglas osutati ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi teenuseid vastavalt haigla liigist (kohalik haigla) tulenevatele nõuetele. Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-diagnostiline ja labori aparatuur, mille diagnostilisi võimalusi kasutavad aktiivselt ka Jõgeva linna ja maakonna perearstid. Haigla osutab koduõendusteenust Põltsamaa ja Jõgeva piirkonna elanikele. Lähtuvalt 2018.aasta Eesti Haigekassa ja Terviseameti auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga Jõgeva haiglas rahule jääda. 2018 aastal jätkus SA Jõgeva Haigla elektrisüsteemide renoveerimine. Olulised remonditööd jätkusid kirurgia ning järelravi palatites ja alustati labori remonti. 2019 aasta algul renditi laborisse uus biokeemiaanalüsaator, mis laiendab labori võimalusi kaasaegses diagnostikas. Tervishoiuteenuste osutamine Eesti Haigekassale Statsionaarsed tervishoiuteenused Sisehaigused Hooldusravi Kirurgia Kokku 2018 2017 2016 2018 2017 2016 2018 2017 2016 2018 2017 2016 Voodite arv 60 60 60 50 50 50 10 10 10 120 120 120 Ravitud 1438 1492 1475 239 229 231 179 220 217 1856 1822 1924 haigeid Ravi kestvus 9,4 9,7 9,8 21,8 21,2 23,2 4,7 5,4 5,1 10,5 11,3 10,9 päevades Voodi 226 242,8 242,5 104 97,2 107,3 85 119 112,8 163 171,8 175 koormus Voodi käive 23,9 25 24,5 4,78 4,58 4,6 17,9 22 21,7 15,4 15,2 16 Letaalsus 9,4 8,5 7,5 15,7 18,1 23,2 4,4 5,4 0,9 10,5 9,5 8,4 Voodipäevi 13581 14569 14551 5231 4860 5365 859 1190 1128 19671 20619 21044 Ambulatoorsed vastuvõtud Eriala 2018 2017 2016 Endokrinoloog 1039 1053 1019 Psühhiaater 457 420 430 Kardioloog 976 946 1098 Pulmonoloog 1105 1164 926 Reumatoloog 594 631 353 Lastearst 24 30 28 Üldkirurg 3025 3256 3315 Günekoloog 5634 6647 6511 Neuroloog 3083 2762 4496 Otorinolarüngoloog 3678 3905 4438 Taastusravi 615 463 430 Nefroloog 229 233 327 Ortopeed 0 0 373 Infektsiooni arst 187 107 0 Dermatoveneroloog 535 0 0 Erakorralised vastuvõtud 2587 2293 2603 Kokku eriarstiabi 23 768 24 017 26 347 Personal 31.12.2018 31.12.2017 31.12.2016 Arstid 20,5 21,1 20,8 Teised kõrgharidusega spetsialistid 13,9 12,6 11,4 Õenduspersonal 46,8 47,8 50,2 Laborandid 6,0 5,0 6,0 Hoolduspersonal 46,7 46,1 44,7 Haldus,majandus,teenidav 41,0 42,1 43,1 Kokku 174,9 174,7 176,2 Nii statsionaarse kui ambulatoorse ravi osutamises on lähtutud haigekassalepingu mahust mis oluliselt piirab osutatavat vajalikku teenuste mahtu. Patsientide vajadus eriarstiabiteenuse osas on kõrgem kui seda võimaldab Eesti Haigekassa leping. Seoses sellega oli SA Jõgeva Haigla sunnitud osutama olulisel määral Haigekassa poolt tasustamata või koefitsiendiga tasutud eriarstiabi teenust. 2018.aasta oli SA Jõgeva Haiglale majanduslikult keeruline. Haigla käibevahendite nappuse leevendamiseks kasutasime jätkuvalt arvelduskrediiti limiidiga 100 tuh.eurot. Paranes võimekus maksete õigeaegseks tasumiseks. Jätkuvalt on haiglale probleemiks kolmepoolse palgakokkuleppe täitmine. Aastaid väga pingelisena püsinud eelarves ei ole vabu vahendeid, mis on eelkõige tingitud asjaolust, et vastavalt haiglaliigile osutatakse odavamaid ja minimaalse kasumimarginaaliga või isegi alarahastatud teenuseid. Samas on antud teenused töömahukad ning seetõttu on personalikulude osakaal suur. Kogu haigekassa poolt hinnatõusust saadud lisaraha 2018. aastal kasutati palgafondi suurendamiseks. Majandusaasta tulemiks kujunes -13,5 tuhat eurot. Kahjumi põhjuseks on asjaolu, et Eesti Haigekassa poolt SA Jõgeva Haiglale lepingu alusel eraldatud teenuste maht ei katnud SA Jõgeva Haigla teeninduspiirkonna elanike vajadust arstiabi teenuse järele. Vaatamata sellele, et haigla redutseeris plaanilise arstiabi osutamise miinimumini olime sunnitud elanikkonnale hädavajaliku arstiabiteenuse tagamiseks tegema Haigekassa lepinguga tagamata (tasuta) tööd kokku 113,4 tuhande euro ulatuses. Lepinguga katmata töö teostamiseks vajalikud materiaalsed kulutused (ravimid, põetus-hooldusvahendid, diagnostilised uuringud, toitlustamine jne.) olid vältimatud. Finantssuhtarvud (algandmed on esitatud Eurodes): Lühiajalise maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võla kattekordaja = käibevara/lühiajaline võlg(kordades: 31.12.2018.a. 441 601 / 544 600 = 0,81 31.12.2017.a. 340 221 / 480 421 = 0,71 31.12.2016.a. 399 724 / 507 142 = 0,79 Likviidsuskordaja = (käibevara-varud)/lühiajaline võlg(kordades): 31.12.2018.a. (441 601 – 30 498) / 544 600 = 0,75 31.12.2017.a. (340 221 – 31 477) / 480 421 = 0,64 31.12.2016.a. (399 724 – 24 905) / 507 142 = 0,74 Pikaajalise maksevõime suhtarvud ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja = kohustused / varad(kordades): 31.12.2018.a. 670 209 / 2 014 019 = 0,33 31.12.2017.a. 637 125 / 1 994 396 = 0,32 31.12.2016.a. 694 745 / 2 128 846 = 0,33 Soliiduskordaja = netovara / varad (kordades): 31.12.2018.a. 1 343 810 / 2 014 019 = 0,67 31.12.2017.a. 1 357 271 / 1 994 396 = 0,68 31.12.2016.a. 1 434 101 / 2 128 846 = 0,67 Tegevustulemuse suhtarvud ehk esmase efektiivsuse suhtarvud Tegevustulemlikkus = tegevustulud / tegevuskulud(kordades): 2018.a. 4 573 906 / 4 584 544 = 1,00 2017.a. 4 197 935 / 4 271 362 = 0,98 2016.a. 4 021 575 / 3 970 606 = 1,01 Peamised eesmärgid 2019. aastal: 1. Raviteenuste kvaliteedi tõstmine lähtudes Eesti Haigekassa auditite tulemustest. 2. Tervishoiuteenuste arendamine vastavalt Haigekassa lepingu võimalustele. 3. Eelarve tasakaalus hoidmine ja käibevara-lühiajaliste kohustuste suhte parandamine. 4. Füsioteraapiaks, diagnostikaks ja ravitegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamine, sealhulgas kompuutertomograafi soetamine kasutades kapitalirenti. 5. Liitumine digiregistratuuriga ja ravimite ehtsuse kontrollisüsteemiga ning infotehnoloogilise toe arendamine. 6. Elektrisüsteemi jätkuv kaasajastamine. 7. Ettevalmistused koostöö tagamiseks uue valmiva Jõgeva Tervisekeskusega. Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 77 527 88 348 Nõuded ja ettemaksed 333 576 220 395 2 Varud 30 498 31 477 4 Kokku käibevarad 441 601 340 220 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 1 559 694 1 654 176 5 Immateriaalsed põhivarad 12 724 0 6 Kokku põhivarad 1 572 418 1 654 176 Kokku varad 2 014 019 1 994 396 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 30 916 30 771 7 Võlad ja ettemaksed 513 684 449 650 8 Kokku lühiajalised kohustised 544 600 480 421 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 125 609 156 704 7 Kokku pikaajalised kohustised 125 609 156 704 Kokku kohustised 670 209 637 125 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 302 195 302 195 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 055 076 1 131 906 Aruandeaasta tulem -13 461 -76 830 Kokku netovara 1 343 810 1 357 271 Kokku kohustised ja netovara 2 014 019 1 994 396 7 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 8 420 11 149 13 Tulu ettevõtlusest 4 565 386 4 186 715 14 Muud tulud 100 71 Kokku tulud 4 573 906 4 197 935 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -1 378 871 -1 328 496 15 Tööjõukulud -3 095 531 -2 830 400 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -103 242 -105 104 5,6 Muud kulud -6 900 -7 362 17 Kokku kulud -4 584 544 -4 271 362 Põhitegevuse tulem -10 638 -73 427 Intressikulud -2 823 -3 403 Aruandeaasta tulem -13 461 -76 830 8 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -10 638 -73 427 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 103 242 105 104 5,6 Muud korrigeerimised 4 297 3 031 13,17 Kokku korrigeerimised 107 539 108 135 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -113 181 71 676 2 Varude muutus 979 -6 572 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 52 707 -23 548 8,9 Kokku rahavood põhitegevusest 37 406 76 264 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -14 457 -40 036 5,9,17 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 0 3 000 13 toetustest Laekunud intressid 0 5 Kokku rahavood investeerimistegevusest -14 457 -37 031 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -29 931 -29 517 7 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -1 018 -837 12 Makstud intressid -2 821 -3 408 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -33 770 -33 762 Kokku rahavood -10 821 5 471 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 88 348 82 877 Raha ja raha ekvivalentide muutus -10 821 5 471 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 77 527 88 348 9 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 302 195 1 131 906 1 434 101 Aruandeaasta tulem 0 -76 830 -76 830 31.12.2017 302 195 1 055 076 1 357 271 Aruandeaasta tulem 0 -13 461 -13 461 31.12.2018 302 195 1 041 615 1 343 810 10 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Jõgeva Haigla 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga(EFS). EFS põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Lisaks juhindutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetest. Kui viimases toodud arvestuspõhimõtted erinevad raamatupidamise toimkonna juhendites sätestatutest, rakendatakse Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendi nõudeid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatatud kassas olev sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse asutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu, samuti kõik muud nõuded, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o soetusväärtus, millest on mahaarvatud nõude laekumise ebatõenäolisusest tingitud allahindlus ning laenude põhiosa tagasimaksed) või soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal-väärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid on kajastatud bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Ostjatelt laekumata nõuete allahindluskulu (ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest tekkinud kulu) on kajastatud muu tegevuskuluna. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumine on kajastatud nõuete allahindluskulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on hinnatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest varude arvestamisel – varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro ,kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara on algselt võetud arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema töö-seisundisse ja –asukohta. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponenttidest,millel on erinevad kasulikud eluead, on need komponendid raamatupidamises võetud arvele eraldi varaobjektidena. Kuna SA Jõgeva Haigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja erisustest põhivara arvestamisel – varade soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Põhivara parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjekti koosseisus eraldi varaobjektina, kui need on vastanud põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumile (mh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu saamisel).Olulise parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum kantakse bilansist välja. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud tulemiaruandes. Materiaalne põhivara kajastub bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Vara on hakatud amortiseerima alates kuust, mil see on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas. Bilansipäeval on hinnatud varaobjektide amortisatsiooninormide vastavust järelejäänud kasulikule elueale ning vajadusel on norme korrigeeritud. Hinnangute muutuse mõju kajaastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivara arvestamisel 11 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne on lähtutud materiaalse põhivara arvestuspõhimõtetest. Amortisatsiooninormid põhivara gruppide lõikes on järgmised: · Ehitised ja rajatised 3-4 % · Meditsiiniseadmed 12-25 % · Muud masinad ja seadmed 15-30 % · Muu inventar 20-30 % · Tarkvara 30%. Maad ei amortiseerita. Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab sihtasutuse tegevjuhtkond põhivara allahindluse aktil. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-(renoveerimise-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem. Rendid Kapitalirendina on käsitletud rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle asutusele. Muud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Asutus kui rentnik: Kapitalirenti tingimustel soetatud vara on võetud bilansis arvele vara soetusmaksumuses. Rendimaksed on jaotatud finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud on jaotatud rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumi-aruandes kuluna. Asutus kui rendileandja: Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga.Väljarenditavat vara on amortiseeritud lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustused (laenudkohustused, võlad hankijatele ning muud lühi- ja pikaajalised kohustused) on võetud algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine on toimunud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalised finantskohustused on võetud algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses. Annetused ja toetused Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus)ja kajastatakse vastavalt juhendile RTJ 5; vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale, SA Jõgeva Haiglal puudub kontroll kauba üle, müügi-tulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Lõpetamata tööd, s.o meditsiiniteenused, mille eest arved väljastatakse järgmisel aruandeperioodil, kajastatakse bilansis viitnõudena (Muud lühiajalised nõuded) ja kasumiaruandes tuluna (Tulud majandustegevusest). Lõpetamata ravikindlustus teenused selgitatakse otsearvestusmeetodil: inventeeritakse kõik pooleliolevad raviarved selgitades välja aruandeaastal tehtud osa. 12 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele. SA Jõgeva Haigla seotud osapoolteks on: a) tegev- ja kõrgem juhtkond; b) punktis a kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja kõigi eespool kirjeldatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad majandusüksused. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 263 424 263 424 3 Ostjatelt laekumata 263 509 263 509 arved Ebatõenäoliselt -85 -85 laekuvad nõuded Muud nõuded 70 077 70 077 Viitlaekumised 70 077 70 077 Ettemaksed 75 75 Kokku nõuded ja 333 576 333 576 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 168 056 168 056 3 Ostjatelt laekumata 169 516 169 516 arved Ebatõenäoliselt -1 460 -1 460 laekuvad nõuded Muud nõuded 52 028 52 028 Viitlaekumised 52 028 52 028 Ettemaksed 311 311 Kokku nõuded ja 220 395 220 395 ettemaksed 13 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 263 509 169 516 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -85 -1 460 Kokku nõuded ostjate vastu 263 424 168 056 2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 460 -533 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 57 148 15 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -85 -1 460 15 Lootusetuks tunnistatud nõuded 1 403 385 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -85 -1 460 Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 30 498 31 477 sh Ravimid 14 349 14 667 Põetusvahendid 9 519 9 783 Majandusmaterjalid 1 912 2 146 Toiduainete varud 2 068 2 231 Isikukaitsevahendite reserv 2 650 2 650 Kokku varud 30 498 31 477 14 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Lõpetamata põhivarad ettemaksed projektid 31.12.2016 Soetusmaksumus 4 813 2 047 172 585 458 39 712 0 0 2 677 155 Akumuleeritud kulum 0 -387 363 -532 926 -27 744 0 0 -948 033 Jääkmaksumus 4 813 1 659 809 52 532 11 968 0 0 1 729 122 Ostud ja parendused 0 0 0 0 30 158 30 158 30 158 Amortisatsioonikulu 0 -81 346 -18 934 -4 824 0 0 -105 104 Ümberliigitamised 0 30 158 0 0 -30 158 -30 158 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 4 813 2 077 330 575 970 39 712 0 0 2 697 825 Akumuleeritud kulum 0 -468 709 -542 372 -32 568 0 0 -1 043 649 Jääkmaksumus 4 813 1 608 621 33 598 7 144 0 0 1 654 176 Ostud ja parendused 0 0 0 0 8 434 8 434 8 434 Amortisatsioonikulu 0 -82 135 -15 957 -4 824 0 0 -102 916 Ümberliigitamised 0 8 434 0 0 -8 434 -8 434 0 31.12.2018 Soetusmaksumus 4 813 2 085 764 567 571 39 712 0 0 2 697 860 Akumuleeritud kulum 0 -550 844 -549 930 -37 392 0 0 -1 138 166 Jääkmaksumus 4 813 1 534 920 17 641 2 320 0 0 1 559 694 15 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2016 Soetusmaksumus 8 340 8 340 Akumuleeritud kulum -8 340 -8 340 Jääkmaksumus 0 0 Amortisatsioonikulu 0 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 8 340 8 340 Akumuleeritud kulum -8 340 -8 340 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 13 050 13 050 Amortisatsioonikulu -326 -326 31.12.2018 Soetusmaksumus 21 390 21 390 Akumuleeritud kulum -8 666 -8 666 Jääkmaksumus 12 724 12 724 16 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Danske BANK A/S 6 kuu 155 939 30 330 125 609 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023 1,6% Pikaajalised laenud 155 939 30 330 125 609 kokku Kapitalirendikohustised 586 586 0 0 12 kokku Laenukohustised 156 525 30 916 125 609 0 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Danske BANK A/S 6 kuu 185 870 29 855 156 015 0 EURIBOR+ EUR 15.12.2023 1,6% Pikaajalised laenud 185 870 29 855 156 015 0 kokku Kapitalirendikohustised 1 605 916 689 0 12 kokku Laenukohustised 187 475 30 771 156 704 0 kokku Pangalaen on tagatiseta. 17 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 111 535 111 535 9 Võlad töövõtjatele 300 411 300 411 Maksuvõlad 101 720 101 720 10 Muud võlad 18 18 Intressivõlad 18 18 Kokku võlad ja ettemaksed 513 684 513 684 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 71 363 71 363 9 Võlad töövõtjatele 284 468 284 468 0 Maksuvõlad 93 804 93 804 0 10 Muud võlad 15 15 0 Intressivõlad 15 15 0 Kokku võlad ja ettemaksed 449 650 449 650 0 Lisa 9 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Võlad kauba ja teenuste eest 100 053 71 204 Lühiajalised võlad põhivara eest 11 482 159 Kokku võlad tarnijatele 111 535 71 363 8 Lisa 10 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 544 667 Üksikisiku tulumaks 30 581 29 911 Erisoodustuse tulumaks 304 434 Sotsiaalmaks 63 408 56 367 Kohustuslik kogumispension 2 875 2 807 Töötuskindlustusmaksed 4 008 3 618 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 101 720 93 804 Vt ka lisa 8. 18 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2018 2017 Lisa nr Kasutusrenditulu 3 488 4 039 14 SA Jõgeva Haigla rendib ruume 260,8 m2(2017.a.260,8 m2) ,mis moodustab 1,7 % põhihoone üldpinnast(15 381m2). Renditud pinna jääkmaksumus on 24 108 eurot. Lepingud on sõlmitud 4 rentnikuga. Renditulu 2018 aastal 3488 eurot( 2017 aastal 4039 eurot). Sõlmitud rendilepingute lõpetamise etteteatamise tähtaeg on üks kuu, millele vastav renditasu on 287 eurot (2017.a. 287 eurot). Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Lisa nr Kasutusrendikulu 9 272 8 411 SA Jõgeva Haigla rendib kasutusrendi tingimustel laboriseadmeid ja vesiravi ruume ning muid pisiseadmeid , sh: *Laboriseadmete rendikulu 2018 aastal oli 7620 eurot(2017 aastal 6578 eurot). Lepingud laboriseadmete kasutamiseks on sõlmitud määramata ajaks kuu renditasu suurusega 100 eurot. Rentnikul on õigus leping enne tähtaegselt lõpetada teatades sellest ette 3 kuud, millele vastav renditasu moodustab 300 eurot. 2017 aastal sõlmitud kasutus leping analüsaatori kasutamiseks, selle eest tasutakse kolme aasta jooksul kvartaalsete maksetega 6420 eurot aastas, millele lisandub käibemaks. *Vesiravi ruumid on meie kasutada rendimääraga 0 krooni. Tasume kõik kommunaalmaksed. * Muud väikeseadmed 1652 eurot (2017.a.1832 eurot). 19 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul TELIA EESTI AS 586 586 0 0 20.07.2019 Kapitalirendikohustised 586 586 0 0 7 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul TELIA EESTI AS 1 605 916 689 0 EUR 20.07.2019 Kapitalirendikohustised 1 605 916 689 0 7 kokku Telia Eesti AS renditud telefonikeskjaama seadmed ja seadistus. Kapitalirendi ese jääb alla kapitaliseeritava vara piirmäära ja on kantud kuludesse 2016.a. Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Jõgeva Linnavalitsus - põhivara 0 3 000 0 -3 000 0 soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 0 3 000 0 -3 000 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Jõgevamaa omavalitsused- 0 1 482 0 -1 482 0 Päevakeskuse tegevuskuludeks A-Selver AS 0 4 150 0 -4 150 0 Eesti Töötukassa - palgatoetus 0 2 517 0 -2 517 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 8 149 0 -8 149 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 0 11 149 0 -11 149 0 annetused ja toetused 20 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Jõgevamaa omavalitsused- 0 2 464 0 -2 464 0 Päevakeskuse tegevuskuludeks A-Selver AS 0 3 850 0 -3 850 0 Eesti Töötukassa - palgatoetus 0 2 106 0 -2 106 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 8 420 0 -8 420 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 0 8 420 0 -8 420 0 annetused ja toetused Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Meditsiiniteenuste müük Eesti Haigekassale 3 626 426 3 287 761 Päevakeskuse teenuste müük 38 064 34 800 Visiiditasud 48 925 47 825 Voodipäevatasud 25 700 28 535 Hooldus- ja põetusteenuste müük 260 454 259 440 Rehabilitatsiooniteenuste müük 34 890 46 003 Meditsiiniteenuste müük teistele ostjatele 370 590 344 703 Hooldusravi patsiendi omaosalus 57 664 50 154 Töövõime hindamine ja rehabilitatsioon 88 410 71 210 Renditulu 3 488 4 039 11 Muud laekumised majandustegevusest 10 775 12 245 Kokku tulu ettevõtlusest 4 565 386 4 186 715 21 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Materjalid ja inventar 74 313 65 016 Ravimid ja meditsiinilised materjalid 452 068 431 835 Ostetud teenused 337 316 341 147 Kommunaalkulud 127 085 123 282 Toiduained 72 818 75 646 Hoonete ja ruumide korrashoid 53 805 56 100 Transport 48 345 39 879 Side ja informatsioon 22 273 23 364 Koolitus ja lähetus 27 907 15 618 Ostetud muud teenused 1 500 1 500 Käibemaksu kulu 161 341 153 527 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 28 1 312 3 Muud 72 270 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 378 871 1 328 496 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 2 359 262 2 155 113 Sotsiaalmaksud 732 103 672 617 Erisoodustused koos erisoodustuse tulumaksuga 4 166 2 670 Kokku tööjõukulud 3 095 531 2 830 400 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 171 175 Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Ostetud ja parendatud põhivara käibemaks 4 297 6 031 Maamaks 117 117 Ettevõtte tulumaks 439 229 Maksuvõlalt arvestatud intressid 1 754 852 Muud 293 133 Kokku muud kulud 6 900 7 362 22 Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 51 480 35 801 Seotud osapooltega ei ole tehtud turutingimustele mittevastavaid tehinguid (tavapärane hinnakirja alusel hooldus-põetusteenuse müük ja kommunaalkulude ost). Juhatuse liige kasutab sõiduautot, millelt tasutakse erisoodustusmaksud 1215 EUR (2017.a.2100 EUR). Nõukogul on õigus juhataja sõltumata põhjustest igal ajal tagasi kutsuda. Juhatajale võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne juhataja volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhataja tagasikutsumise ajal kehtiva 3 kuu tasu ulatuses. Sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise otsustab asutajaõiguste teostaja - Sotsiaalministeerium- Vabariigi Valitsuse volituse alusel. Lisa 19 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tingimuslikud kohustised Sõlmitud 5 a. meditsiiniseadme rendileping 29 940 0 Kokku tingimuslikud kohustised 29 940 0 23 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 05.03.2019 Sihtasutus Jõgeva Haigla (registrikood: 90007425) 01.01.2018 - 31.12.2018 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg PEEP PÕDDER Juhatuse liige 05.03.2019 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Jõgeva Haigla nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Jõgeva Haigla (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Monika Karniol Vandeaudiitori number 272 OÜ Loodi Finantsid Audiitorettevõtja tegevusloa number 276 Kiriku tee 16, Maaritsa küla, Kanepi vald, Põlva maakond, 63417 05.03.2019 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Jõgeva Haigla (registrikood: 90007425) 01.01.2018 - 31.12.2018 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MONIKA KARNIOL Vandeaudiitor 05.03.2019 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Haiglaraviteenused 86101 Jah Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 7766200 Faks +372 7766201 E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.jogevahaigla.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Reg. Kood 90008123 KONSOLIDEERITUD aruandeaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2018 Arua deaasta l pp: 31.12.2018 Aadress: Sadama 16 90502 Haapsalu Sidevahendid: telefon: +372 4725400 e-post: [email protected] www.hnrk.ee SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne ..................................................................................................................3 Organisatsiooni tegevus............................................................................................................... 3 Investeeringud ja soetused ............................................................................................................................... 5 Energiatarbimine ............................................................................................................................................... 5 Perso alit ................................................................................................................................ 5 T tajate rahulolu ja tu usta i e .................................................................................................................. 6 Koolitus- ja teadustegevus ................................................................................................................................ 7 Ravit ....................................................................................................................................... 7 Ravit statistilised äitajad ............................................................................................................................. 7 Meesko at de toi u i e ja ees ärkide täit i e. ..................................................................................... 9 K rgteh oloogiliste vahe ditega osutatud tee used ..................................................................................... 10 Patsientide tagasiside ...................................................................................................................................... 10 Majandustegevuse aruanne .............................................................................................. 10 Bilanss .............................................................................................................................................................. 11 KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) ....................................................................................... 12 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes)......................................................................... 13 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) ........................................................... 14 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) .............................................................................. 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad ........................................................................................ 16 Lisa . Kasutatud arvestusp hi tted ........................................................................................................... 16 Lisa . Ko tser i tütarettev te ....................................................................................................................... 21 Lisa 3. Raha (eurodes) .................................................................................................................................... 21 Lisa . N uded ja ette aksed eurodes ........................................................................................................ 21 Lisa 5. Varud (eurodes) ................................................................................................................................... 23 Lisa . Materiaal e p hivara eurodes .......................................................................................................... 23 Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) ................................................................................................................ 24 Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) ............................................................................ 25 Lisa . V lad t v tjatele eurodes ............................................................................................................... 26 Lisa . Tulu ettev tlusest eurodes ............................................................................................................. 26 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) .............................................................................................................. 26 Lisa . T j ukulud eurodes ...................................................................................................................... 27 Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) .......................................................................................................... 27 Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) ............................................................................................. 27 Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) ...................................................................................................... 28 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) ............................................................................................................. 28 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata ila ss eurodes ........................................................................... 29 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata tule iarua e eurodes ............................................................... 30 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata rahavoogude arua e eurodes ................................................... 31 Lisa . E aettev tte ko solideeri ata etovara uutuste arua e eurodes ......................................... 32 2(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioo ikeskuse HNRK p hitegevus o osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning teisi seonduvaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid. 2018. aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele viieteistkü es sihtasutusena. Kolmandat korda esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna koos tütarettev tte HNRK Abivahe dikeskus OÜ tule ustega, 2018. aastast on konsolideeritud aruande osa ka HNRK Toetusfond SA tulemused. Jätkati haigla are gukava ja 2018. aasta tegevuskava järgseid tegevusi, p rates suuri at tähelepa u perso ali ja raviteenuste arendamisele patsie dikeskse lähe e ise v t es. P hitegevus, raviteenuse üük Eesti Haigekassale (EHK), moodustas 2018. aasta laekumisest 75,9 % (2017. aastal – 72,0%). Taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2018. aastal haiglas kokku 30 449 voodipäeval. EHK rahastas 2018. aastal 27 167 ehk 89,22% voodipäevadest. Nii haigla personal, seadmed ja ruu id kui ka aja duslik olukord v i aldavad jätkuvalt pakkuda kaasaegsel tase el kvaliteetset taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenust. HNRK missioon: Rohkem toimekaid ja rahulolevaid inimesi kaasaegse neurorehabilitatsiooni tulemusena. HNRK visioon: Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus o P hja aade ja Baltiku i kaasaegseim neurorehabilitatsioonikeskus, mis pakub terviklikku ja inimkeskset teenust akuutsest varajasest taastusravist sotsiaalse rehabilitatsioonini ning on maailmas tunnustatud valdkondlik teadus- ja pädevuskeskus. Organisatsiooni tegevus 2018. aasta detse ris ki itas haigla ukogu HNRK are gukava aastateks 9-2021 ning strateegilised suunad aastani 2035. Erinevaid huvitatud osapooli kaasanud arenguseminar arengukava koostamiseks toimus 23. novembril 2018. aastal. 2018. aastal lähtuti orga isatsioo i tegevuste elluviimisel arengukavast aastateks 2016-2018 (kinnitatud 2015. aasta detsembris) ning 2018. aasta tegevuskavast. HNRK lähtu o a tegevuses EQUA““-i kvaliteedistandardist. Sertifikaat kehtis kuni 2017. aasta esi ese kvartali l pu i. Pärast seda pol ud v i alik sertifikaati uue dada tule evalt haiglavälistest p hjustest, kuid kvaliteedi ki dlusta ise protsessid jätkusid sa adel alustel. Aasta jooksul on toimunud erinevad kokkulepitud sisehindamise protsessid: regulaarselt on antud tagasisidet haiguslugude sisust ja vormistamisest, epikriiside saatmisest, teenuste raviarvetele kandmisest, k rgteh oloogiliste vahe dite kasuta isest, t tajate koor ustest j e. 2018. aastal valmistuti ka uueks EQUASS auditiks, mis toimub 2019. aasta I poolaastal. 2018. aasta oli HNRK juubeliaasta: 60 aastat asutamisest. 18. mail toimus juubelikonverents ja - vastuv tt perso alile ja part eritele. Il us HNRK aastaraa at, is lisaks 2017. aasta tulemustele kajastas ka eelmiste aastate tegevusi. Kasutusel oli juu eliaastale pühe datud logo. HNRK ajaleht Keskustelu ilmus planeeritult kaks korda – juulis ja detsembris. HNRK ajaleht edastati pa erka djal olulise atele koost part eritele, HNRK t tajatele i g patsie tidele. HNRK kommunikatsioo istrateegias kirjeldatud koosolekute süstee toi i hästi. Toimus haigla üldkoosolek, regulaarselt toi uvad ii haigla iga ädalased i fokoosolekud kui osako dade koosolekud. . aasta sügisel avati HNRK uus vee ileht www.hnrk.ee: kaasaegsel platvormil ning kasutajas raliku a kuju dusega. 3(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne HNRK oli 2018. aastal kaasatud it e ppeasutuse peta istegevusse. HNRK toi is praktika aasi a 2018. aastal 97 ppurile, kellest praktika te oli 62 (sh 6 arst-residenti, 36 füsioteraapia, 4 e duse, 3 tegevusteraapia, 6 hoolduse, assaaži, sotsiaalt , IT- ja 1 koka erialal), lisaks 35 t varju. Kokku juhendati tudengeid 2018. aastal 13 568 tundi, sh 9 välistude git. 2017. aastal viibis haiglas praktikal vastavalt 80 isikut, sh 14 välistude git ja praktika kogukestuseks oli 8 758 tundi. HNRK osaleb aktiivselt Tartu Ülikooli ja Talli a Ülikooli Haapsalu Kolledži i g Haapsalu Kutsehariduskeskuse ppekavade täit isel. Haigla p hitegevust toeta a ivahe dite valdko as jätkuvalt osaühi g HNRK A ivahe dikeskus, ille ülesa deks oli patsie tidele kvaliteetsete a ivahe dite soovita i e, koha da i e, üü i e ja rentimine. HNRK perso al o pa usta ud ühisko dlikku valdko ap hisesse tegevusse: aasta vältel o kaks haigla t tajat olnud seotud taastusravi ja rehabilitatsiooni valdkonna erialaseltside juhatuse t ga, osaletud o valdko a i fopäevadel ja aruteluse i aridel. HNRK laste taastusravi osakonna juhataja kuulus 2016.-2018. aastal „Eesti t e dusp hise i suldi ravijuhise koosta ise t rüh a. Haigla t tajad o tei ud ii Eestis kui välis aal koolitusi ees ärgi püstita isest reha ilitatsioo is. Kevad-talvel, 27. veebruaril 2018. aastal asutas HNRK heategevusfondi: Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfond SA. Toetusfo di pea ised ees ärgid o (1) taastusravi- ja reha ilitatsioo itee uste are da i e ja kättesaadavuse para da i e i g ravit toeta i e HNRK-s; (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldko a igakülgse are da ise toeta i e Eestis ees ärgiga ede dada ühisko a teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. Toetusfondi koduleht on www.hnrk.ee/toetusfond. Alates . aprillist . aastal kuulu HNRK Eesti haiglav rgu haiglate loetellu. IV kvartalil alustati lä irääki isi “otsiaalki dlustusa etiga koost lepi gu taass l i iseks. 2018. aastal alustati HNRK juurdeehituse planeerimist: algatati detailplaneeringu muudatus Haapsalu linnas ning koostati eskiisprojekt. Tegevused on ettevalmistus funktsionaalse arengukava koostamisele. . aasta l pus eraldas “otsiaal i iteeriu HNRK-le 400 € sihtotstar elist tegevustoetust k rgteh oloogiliste vahe dite soeta iseks järg ise kahe aasta jooksul. 4(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Investeeringud ja soetused Haigla investeeris 2018. aastal p hivarasse 343,5 tuhat eurot, sellest l peta ata ehitus , tuhat eurot ning tütarettev te HNRK A ivahe dikeskus OÜ 8. aastal p hivarasse ei i vesteeritud. 2017. aastal investeeris haigla p hivarasse 11,7 tuhat eurot ja tütarettev te HNRK A ivahe dikeskus OÜ ei investeerinud ka sel aastal p hivarasse. Väikevahe deid soetati 2018. aastal 82,9 tuhande euro eest, 2017. aastal 86,6 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2018. aastal olid teraapiaruumidesse paigaldatud patsie dit stukid, väli-tree i gsead ed, tre až r Artro ot, liiku isteraapia seade MOTOmed ja assei it stuk. “a uti oli vajalik soetada loputus- ja desinfektsiooniseade. Energiatarbimine CO eet ete üügist rahastatu a 2012. aastal teostatud projektiga muudeti haiglahoone e ergiasäästliku aks. Kokkuhoid halduskuludelt o projektieelse ajaga v rreldes jätkuvalt suur. Kütte- energiat kulus 2018. aastal 507 MWh, 2017. aastal 470 MWh Joo is . “äästliku ast tar i isest kokku hoitud summad investeeritakse järjepidevalt haigla t keskko a kaasajasta isse. M ev rra suurenenud halduskulu on tingitud patsientide hulga kasvust ning uute seadmete efektiivsemast/suuremast kasutamisest. 1200 1000 903 828 848 810 800 600 470 507 463 411 412 388 400 200 0 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus küttee ergia tar i i e haiglahoo es renoveeritud 5367 m2 kohta 2009. – 2018. aastal. Personalitöö Perso alit o valdavalt ka d ud head vilja. Jätkuvalt püütakse leida ja rake dada t husat vär a ispoliitikat. T tajate tagasiside o osa vajalikust igapäevategevusest. Aasta alguses viidi lä i are guvestlused, ille kokkuv tted arutati lä i haigla juhtko a tasa dil. Uusi t tajaid koolitati sissejuhatavalt, tutvustades haiglat, selle issioo i, visioo i, p hiväärtusi i g üldisi tegutse ispri tsiipe; t tajatega vesteldi katseaja l pus. Reha ilitatsioo ivaldko as t tas 8. aasta l pus kaheksa est teisest EL riigist pärit tippspetsialisti. Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2018 152 t tajat Ta el , kellest üksteist oli lapsehoolduspuhkusel ja kuusteist t tas osalise t ajaga. Lisaks t tas 8. aastal haiglas 48 isikut t v tu- v i käsu duslepi guga. T tajate arv kasvas 8. aastal v rreldes 7. aastaga 4,1%. T tajate kesk i e va us oli 2018. aastal 46,01 aastat, 2017. aastal 46,6 aastat, 2016. 5(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne aastal 45,7 aastat, 2015. aastal 45,4 aastat ja 2014. aastal 45,5 aastat. 2018. aasta suvel abiarste ei kaasatud, kuid oli a i de. Tabel 1. “A Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse t tajate arv 8. ja 2017. aastal. 31.12.2018 31.12.2017 Arstid 6 5 Õed 21 17 Hoolduspersonal 31 31 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 42 42 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 7 7 Teised t tajad 45 44 T tajad kokku 152 146 T tajatele arvestatud t tasu koos aksudega oli 2018. aastal 2,72 milj, eurot, 2017. aastal 2,43 milj. eurot ja 2016. aastal kokku 2,23 milj. eurot. Haigla keskmine brutopalk oli 2018. aastal 1158 eurot kuus. 2017. aastal oli vastav äitaja 1055 eurot kuus. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas 2018. aastal kokku 96,81 tuhat eurot ja aastal 2017 oli see 76,04 tuhat eurot. N ukogu liik ete t d tasustati 8. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga 18,54 tuhande euroga, 2017. aastal summa oli 9,18 tuhat eurot. T tajate rahulolu ja tu usta i e 2018. aastal lä i viidud t tajate rahulolu-uuri gust v ttis osa 88,28% t tajatest. Väited, ille kohta t tajate hi a gut küsiti, olid sa ad, is aasta vare i g ka vastuste-skaala oli sama – hindeid sai anda 4 palli skaalal. 2018. aasta rahulolu-uuringu keskmiseks hindeks kujunes 3, , is o lä i aegade k rgei tule us joonis 2). 3,6 3,54 3,55 3,5 3,44 3,45 3,41 3,39 3,39 3,4 3,35 3,3 3,28 3,25 3,2 3,15 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 2. HNRK t tajate rahulolu-uuringute keskmised tulemused 2013-2018. T tajate rahulolu o valdavalt hea v i väga hea. K rgei a kesk ise hi de said 8. aastal väited: ole teadlik HNRK issioo ist, visioo ist, ees ärkidest ja tule ustest (3,78); tu e uhkust HNRK üle ja ole rahul, et kuulu siia ettev ttesse , ; usu , et HNRK o hästi juhitud , . Eelmise aastaga v rreldes jäi sa aks väite ole rahul o a t ti gi ustega t koht, t vahe did kesk i e hi e , i g veidi la ges väite saa o a otseselt juhilt piisavalt tagasisidet o a t kohta kesk i e 6(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne hi e . aastal , ; . aastal , . K ikide teiste väidete kesk ised hi ded olid eel ise aastaga v rreldes k rge ad. Rahulolu-uuri gu tule used o lä i arutatud juhatuse ka i etis ning tutvustatud iga osakonna koosolekul. T tajate rahulolu-uuring on plaanis korraldada ka 2019. aastal. Traditsiooniliselt peeti 2018. aastal oluliseks t tajate tu ustamist ja motiveerimist palgaga mitte seotud tegevuste äol. HNRK t tajate suvepäev peeti Tartus Eesti Rahva Muuseumis, j ulupidu k ikidele t tajatele Tallinnas F-hoones. Haigla toeta sporti isv i alusi: kord ädalas saa ujuda Haapsalu veekeskuses ja osaleda Pilatese tree i gul HNRK ruu es, lisaks o HNRK t tajad oodatud kasuta a haigla j usaali. Tavapäraselt toetas haigla t tajate osale ist “EB Maijooksul ja “ügisjooksul, esimesel osales 17, teisel 19 inimest. Koos käidi korda teatris. Aasta jooksul tähistati elu- ja t juu eleid, korraldati väikesi üllatusi professioo ipäevadel ning toimusid HNRK juubeliaastale pühe datud üllatused. Aasta teoks valiti 2018. aastal HNRK tegevus- ja ä gupargi ava i e. 2018. aastal tu ustasi e kuut aasta t tajat: füsioterapeut Marti š Ka e s, füsioterapeut E eli Kiisla, ass r Be o Hei talu, va e de Nijole “traukaite, tegevusterapeut “iiri “ii e so , va e de ja osako a juhataja Ai a T utare. T tajate tu usta isp hi tted toi ivad i g o teada k igile osapooltele. Koolitus- ja teadustegevus 2017. aastal oli edukas koolitusaasta. 2018. aastal olid haigla koolituskulud kokku 62,71 tuhat eurot, mis teeb 2,31 % aasta t j ukuludest, vastavalt 7. aastal 60,3 tuhat eurot, mis oli 2,26 % aasta t j ukuludest. 2017. aastal toimus 25 sisekoolitust, lisaks viidi lä i 23 koolitust koolitajate poolt väljastpoolt HNRK-d. Kokku osales eil üle 53 eri eva HNRK t taja. 88 t tajat käis 4 koolitusel väljapool HNRK-d, sh. 17 koolitust välis aal. Osaleti kaheteistkü el konverentsil, neist 8 toimusid välis aal. Neist olulisemad olid WCNR 2018 – World Conference for Neurorehabilitation 2018 – Mumbais Indias (4 osalejat), ISPRM 2018 – International Society of Physical and Rehabilitation Medicine – Pariisis Prantsusmaal (1 osaleja), ESPRM - European Society of Physical and Rehabilitation Medicine – Vilniuses Leedus (4 osalejat), ISCoS 2018 – International Spinal Cord Society – Sydneys Austraalias (1 osaleja); ICNR 2018 – International Conference for Neurorehabilitation – Pisas Itaalias (2 osalejat). 2018. aastal jätkati k igi teadusprojektidega, mis toimusid 2017. aastal. K ik kraadi ppes ppijad jätaksid pi guid. 2018. aastal avaldati kaks teesi rahvusvahelise konverentsi kogumikus. Esineti nelja stendiettekandega rahvusvahelisel teaduskonverentsil. Jätkuvalt lüüakse kaasa Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse projektis, milles HNRK-l o täita ka dev roll taastusravis kasutatavate kaasaegse tippteh oloogiliste sead ete t e dusp hisuse uurimisel. Lisaks osaletakse kahes rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis ning kol es üle-Eestilises arendusprojektis. HNRK raa atukogu kasutatakse t tajate ja praktika tide poolt aktiivselt. Rahvusvahelisi valdko a teadusajakirju käi raa atukogus kaks: Clinical Rehabilitation ja Spinal Cord. Ravitöö 2018. aastal osutas HNRK taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid statsionaarselt 2406 haigusjuhul ning ambulatoorselt 1635 haigusjuhul. Kokku mahus 3 771,8 tuhat eurot. Ravit statistilised äitajad P hitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2018. aastal raviteenuste üük Eesti Haigekassale 80,06 % mahus 3 019,7 tuhat eurot. 2017. aastal olid vastavad äitajad 72,0 % mahus 2 7(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne 621 601 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2018. aastal kokku 30 449 voodipäeva, 2017. aastal kokku 29 561 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi oli 8. aastal 27 167, mis on 89,22% k igist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 152 (2 21 voodipäeva (6,0% kogujuhtudest;) ning ambulatoorseid juhtusid 7. Eesti T tukassa rahastusel osutasi e statsio aarset t alast reha ilitatsioo i juhul kokku voodipäeva i g a ulatoorsel juhul. Teraapiafo di rahastusega osutasime taastusraviteenuseid 109 juhul. Kindlustusseltside proportsioon teenuste rahastamisel on sarnane eelmiste aastatega – 7,84 %. Isemaksjate ja teiste rahastajate proportsioonid kogu üüdud tee uste hulgast o veidi adala ad kui . aastal . aastal vastavalt 7,59 % ja 4,51 % ning 2017. aastal vastavalt 11,18% ja 4,93%). “elle k ige t e äolise aks p hjuseks o Eesti haigekassa poolt rahastatud akuutsete voodipäevade hulga t us . aastal 711, 2017. aastal 8 301). Akuutses seisus patsientidele teenuse osutamine on HNRK arengukavast tulenevalt ning kokkuleppel koost part eritega HNRK jaoks prioriteetne. Peamised andmed, iseloomustamaks 2018. aasta meditsiinilist tegevust taastusravihaiglas, on toodud Tabelis 2. P hitegevuse ahu jaotus rahastajati on esitatud joonisel 3. [CATEGORY [CATEGORY NAME], 286 NAME], 169 [CATEGORY470€, 934€, NAME], [PERCENTAGE] [PERCENTAGE] 295 707€, [PERCENTAGE] [CATEGORY NAME], 3 019 727€, [PERCENTAGE] Joonis 3. P hitegevuse ahu jaotus rahastajati € , . aastal Tabel 2. Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv ja ravi kestvus 2013. - 2018. aastal. Aasta Voodih ive Keskmine ravijuhu Statsionaarsete Ambulatoorsete (%) kestvus päevades ravijuhtude arv ravijuhtude arv 2013 80 11,0 2 565 860 2014 80 11,2 2 570 1 496 2015 79 11,8 2 378 1 440 2016 78 11,8 2 377 1 550 2017 83 12,1 2 448 1 662 2018 84 12,6 2 406 1 635 8(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Niisama kui 2016. aastal ja 2017. aastal osutati Eesti Haigekassale taastusravi tee useid üle kokkulepitud teenuste mahu: 2018. aastal oli ület , % lepi gu ahust. Lepi gu ületäit ise pea iseks p hjuseks o hi akoefitsie di uutu i e . juulist , ’lt , ’le seoses haiglav rguga liitu isega. Ravitee use osuta ise osas v i aastat lugeda kordaläi uks, ku a kasvasid ii lepi gu maht kui osutatud tee uste aht ja kvaliteet. . aasta ees ärgiks o jätkuvalt osutada tee useid akuutses seisu dis patsie tidele i g taastada tasuliste tee uste proportsioo kogu üüdud tee uste hulgast. N udlus HNRK tee ustele, iseära is statsio aarsetele teenustele on suur. Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3. . aastal oli HNRK voodih ive k rge: % i g o ol ud lä i aastate t usvas tre dis ta el . Vii ase p hjuseks o täp e järjekorrapida ise praktika, ille jaoks on arendatud eraldi tarkvara. Tabel 3. “A Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse taastusravi tee use ravijärjekorras olevate patsientide arv 2017. - 2019. aasta alguse seisuga. Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2017 1 594 1 407 187 1. jaanuar 2018 1 126 976 150 1. jaanuar 2019 1 267 1 122 145 Meesko at de toi u i e ja ees ärkide täit i e. Ravit o jätkuvalt korraldatud diag oosip histe eesko dade a, is o e d igusta ud. . aastat alustati uue struktuuriga, kus professioo ip histest osako dadest said diag oosip hised osako ad. . aastal viidi kokku lä i eesko at d. Meesko at de hulk o aastatega t us ud joo is 5 . Neist kol veera ditel osales ka patsie t i g peaaegu % ka patsie di läheda e. Meesko at järjepidev lä ivii i e, t husa ja patsie dikeskse doku e teeri i e i g lähedaste suurem kaasamine on ka 2019. aasta prioriteet e ees ärk. Meesko at de üheks ees ärgiks o püstitada patsie dikeskseid ees ärke, is o sihitatud patise di igapäevase toi etuleku i g sotsiaalse osale ise pare da iseks. Meesko at del doku e teeritud ees ärkidest täideti täielikult v i osaliselt rohke kui pooled ees ärgid, ülejää ute suu as koost tege i e o veel jätkuv. 1600 200 1400 1340 180 160 1200 1058 140 1000 902 120 800 749 85,03 84,69 100 74,7 600 80 60 400 38,85 40 200 5,01 10,97 1,07 4,55 20 0 0 2015 2016 2017 2018 eesko at de hulk pats osalemise % lähedase osale ise % Joonis 5. Meesko at de hulk, patsie tide ja patsie di lähedaste 9(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne osalemise protsent, 2015-2018. K rgteh oloogiliste vahe ditega osutatud tee used V rreldes eel ise aastaga o oluliselt suure e ud k rgteh oloogiliste taastusravi vahe dite agu DXA, Loko atPro®, Erigo®, Ar eo®, E-link, Panasonic JOBA CoreTrainer kasutamine. Kokku kasutati eelpool kirjeldatud seadmeid 2018. aastal 5 525 korral, 2017. aastal 4 725 korral, 2016. aastal 3 873 korda. “a uti o t us ud k iro oti I dego kasutus: . aastal korda, . aastal korda. Pidevat kasutust leia k rgteh oloogili e HUR-j usaal . aastal korda . Ni etatud vahendite kasutamise soodustamiseks o korraldatud sisekoolitust uutele t tajatele i g ajakohastatud t korraldust. Tipp-tehnoloogiliste vahendite senisest veelgi efektiivsem kasutamine on ees ärgiks ka . aastal. Patsientide tagasiside Patsie tide tagasiside küsitluse lä ivii i e ja a alüüsi i e o toi i ud vastavalt pla eeritule. 8. aastal oli 2 statsio aarset juhtu, eist tagasisidet a dis v rreldes eel ise aastaga + , % , mis on 43,22% v rreldes eel ise aastaga + , % k igist juhtudest. . aastal oli see 38,15% ja 2016. aastal 40%. Patsie tide rahulolu haiglas osutatud tee ustega oli väga hea Ta el . Tagasisidet a alüüsiti pare dusgrupi poolt järjepidevalt i g are dusosako d tutvustas tagasiside kokkuv tteid kvartaalselt. Tabel 4. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus patsientide/klientide rahulolu erineva eriala esindajate tegevuse ja nende poolt osutatud teenustega 2017. - 2018. aastal. vastanute arv (n) Väga rahul % Rahul (%) Ei ole rahul (%) Ei ole üldse rahul (%) 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2018 a. 2017 a. 2017 a. Raviarst 996 905 63 59 35 39 1 2 0 0 Õde 985 900 69 64 30 35 0 1 0 0 Hooldaja 803 740 68 62 30 38 1 1 0 0 Füsioterapeut 978 907 78 79 21 20 0 1 0 0 Tegevusterapeut 640 582 65 64 32 34 2 2 0 0 Logopeed 214 177 67 63 29 33 3 3 1 1 Psühholoog 503 434 56 50 39 45 4 4 1 1 Sotsiaalt taja 369 361 60 56 37 41 1 1 0 1 Elamistingimused 980 913 54 50 42 47 3 3 1 0 Toit 994 916 57 53 40 44 2 3 0 0 . aastal esitati HNRK’le 30 kiitust, 10 ettepanekut ja 7 kaebust. K igile kiitustele ja kae ustele o vastatud vastavalt p rduja soovile ja HNRK-s kehtivale korrale. Majandustegevuse aruanne 2018. aasta tulud olid kokku 4,63 iljo it eurot. V rreldes 7. aastaga suurenes tulu 0,86 miljonit eurot. 2018. aastal saadi p hitegevusest tulu 3,98 miljonit eurot. 2017. aastal teeniti p hitegevusega tulu 3,64 miljonit eurot (Joonis 6). Tegevuskulud olid 2018. aastal 3,99 miljonit eurot ja need suurenesid 0,49 iljo i euro v rra v rreldes aastaga 2017. T j ukulud suure esid 8. aastal 293,4 tuha de euro v rra, oodustades 68,1 % tegevuskuludest. 10(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne 4500000 3977364 4000000 3639724 3500000 3259778 3113997 2951531 3000000 2608647 2500000 2197486 2108810 1999503 1949486 2000000 1500000 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Joonis 6. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse p hitegevusest saadud tulu € 2009. - 2018. aastal. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogili e Reha ilitatsioo ikeskus l petas 8. aasta 5,0 miljoni euro suuruse bilansimahuga. 2017. aastal oli bilansi maht 4,3 miljonit eurot. Haigla likviidsuse kordaja ehk aksev i e oli 8.a. 3,40 heaks loetakse kordajat üle , , rgaks – alla 0,3). 2017. majandusaastal oli vastav äitaja 2,90. Haigla perso al, sead ed ja uu ateriaal e vara i g aja duslik olukord v i aldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust. Konsolideeritud majandusaasta 2018 l ppes positiivse tulemiga 637 832 eurot. 11(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr. VARAD Käi evara Raha 1 450 724 991 669 3 N uded ja ette aksed 232 795 249 557 4 Varud 94 148 67 339 5 KÄIBEVARA KOKKU 1 777 667 1 308 565 PÕHIVARA Materiaal e p hivara 3 233 081 3 057 614 6 PÕHIVARA KOKKU 3 233 081 3 057 614 AKTIVA (varad) KOKKU 5 010 748 4 366 179 Kohustised ja netovara Lühiajalised kohustised Laenukohustised 54 162 56 121 7 V lad tar ijatele 106 541 57 552 V lad t tajatele 206 785 147 266 9 Muud kohustised ja saadud ettemaksed 139 488 185 138 8 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 506 976 446 077 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 63 189 117 351 7 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 63 189 117 351 KOKKU KOHUSTISED 570 165 563 428 Netovara Sihtkapital 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 1 941 572 1 670 030 Aruandeaasta tulem 637 832 271 542 KOKKU NETOVARA 4 440 583 3 802 751 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 5 010 748 4 366 179 12(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2018 2017 Lisa nr. Tulud Annetused ja toetused 656 784 134 442 Tulu ettev tlusest 3 977 364 3 639 724 KOKKU TULUD 4 634 148 3 774 166 10 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -26 792 -10 761 otsesed kulud T j ukulud -2 720 319 -2 426 929 12 Majandamiskulud -872 023 -770 972 11 Muud kulud -205 990 -128 758 13 P hivara kulu ja väärtuse la gus -168 067 -160 505 6 KOKKU KULUD -3 993 191 -3 497 925 PÕHITEGEVUSE TULEM 640 957 276 241 Muud finantstulud ja -kulud -3 125 -4 699 14 ARUANDEAASTA TULEM 637 832 271 542 13(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2018 2017 Lisa nr. Rahavood p hitegevusest Korrigeerimised Aruandeperioodi tegevustulem 640 957 276 241 P hivara a ortisatsioo ja ü erhi dlus 168 067 160 505 6 Käi e aksukulu p hivara soetuseks 32 778 1 054 Saadud sihtfinantseerimine p hivara soetuseks -4 688 Korrigeeritud tegevustulem 837 114 437 800 P hitegevusega seotud uete, ette aksete muutus 16 762 -45 295 Muutus varudes -26 808 -13 994 Muud -1 0 P hitegevusega seotud käi evarade eto uutus kokku -10 047 -59 289 P hitegevusega seotud kohustiste, ettemaksete 9 057 34 183 muutus P hitegevusega seotud kohustiste eto uutus kokku 9 057 34 183 KOKKU RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 836 124 412 694 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja i ateriaalse p hivara soetus -317 511 0 Laekunud intressid ja muu finantstulu 0 275 Muud 1 1 Laeku ud sihtfi a tseeri i e p hivara soetuseks -312 0 KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -317 822 276 Rahavood finantseerimistegevusest Tagasi makstud kapitalirendikohustised -1 959 -23 116 Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -54 162 Makstud intressid -3 006 -4 648 14 Makstud muud finantskulud -120 -46 KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -59 247 -81 972 KOKKU RAHAVOOD 459 055 330 998 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 991 669 660 671 3 RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 459 055 330 998 Raha ja raha ekvivale did perioodi l pus 1 450 724 991 669 3 14(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2016 1 861 179 1 698 068 3 559 247 Aruandeaasta -28 040 -28 040 tulem Muu 2 2 31.12.2017 1 861 179 1 670 030 3 531 209 Aruandeaasta 271 542 271 542 tulem Korrigeeritud 1 861 179 1 941 572 3 802 751 saldo 31.12.2017 Aruandeaasta 637 832 637 832 tulem 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 15(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestusp hi tted Üldi e i for atsioo SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi: HNRK ) 2018. aasta raamatupidamise aastaarua e o koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse p hi tetele tugi ev fi a tsarua dluse uete kogu , ille p hi uded o kehtestatud raa atupida ise seadusega i g ida täie davad Raa atupida ise Toi ko a juhe did i g Avaliku sektori fi a tsarvestuse ja – aruandluse juhend. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad SA Haapsalu Neuroloogilise Reha- ilitatsioo ikeskuse, te a tütarettev tted HNRK A ivahe dikeskuse OÜ ja HNRK Toetusfo d “A arv äitajad o esitatud eurodes. Ko solideeri ise p hi tted Konsolideeritud aruandes on rida-realt ko solideeritud tütarettev tetega. Eli i eeritud o k ik ko tser isisesed uded ja kohustused, ko tser i ettev tete vahelised tehi gud. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettev tte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastarua de lisades avaldatakse ko solideeritava üksuse e aettev te eraldiseisvad ko solideeri ata p hiarua ded. E aettev tte p hiarua ete koosta isel o jälgitud sa u arvestusp hi tteid, ida o rake datud ka ko solideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel. Finantsvarad Fi a tsvaraks loetakse raha, lühi- ja pikaajalisi fi a tsi vesteeri guid, udeid ostjate vastu ja teisi lühi- ja pikaajalisi udeid. Fi a tsvara o v etud algselt arvele soetus aksu uses, illeks o a tud fi a tsvara eest makstud tasu igla e väärtus. Alg e soetus aksu us sisalda k iki fi a tsvaraga seotud kulutusi. K ik tavapärastel turuti gi ustel toi u ud fi a tsvarade ostud ja üügid kajastatakse e de tehi gute tehi gupäeval, s.t päeval, il asutus v ttis e dale kohustuse äiteks s l is lepi gu teatud fi a tsvara ostuks v i üügiks. Tavapärasel turuti gi usel toi uvaks i etatakse selliseid oste ja üüke, ille puhul ostetava v i üüdava fi a tsvara ülea d i e üüjalt ostjale toi u a tud turul väljakuju e ud v i vastavate tururegulatsioo idega utud perioodi jooksul. 16(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Raha Raha ja raha ekvivalendid. Raha ja selle ekvivale tide a kajastatakse rahavoogude arua des kassas olevat sularaha ja pa gajääki Riigikassa pangakontol. N uded ja ette aksed N udeid teiste osapoolte vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, s.t nende üüdisväärtuses, illest arvatakse aha e at e äoliselt laekuvad su ad. Vähe alt iga kvartali l pus hi atakse uete laeku ise t e äosust. V i aluse korral hi atakse iga ude laeku ist iga ostja kohta eraldi. Lootusetud uded ka takse ila sist välja. Juhul kui vare tehtud hi a g e at e äoliselt laekuvate uete su a kohta hilje uutu , kajastatakse see hi a gu uutuse perioodis kulu uutuse a. E at e äoliseks arvatud ude laeku isel äidatakse vare kajastatud kulu vähe da ist perioodis, il laeku i e toi us. Varud Varud o arvele v etud e de soetus aksu uses, is koos e varude ostuhi ast, ostuga kaasnevast tollimaksust ja otsestest veokuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude maha kandmine toimub materiaalselt vastutava isiku poolt koostatud aruande alusel. Arua deaasta l pu seisuga varud i ve teeritakse ja ide tifitseeritakse kasutusk l atud. Materiaalne ja i ateriaal e p hivara Materiaal e p hivara Materiaalseks p hivaraks loetakse varasid aksu usega alates viiest tuha dest eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Kuludesse ka tud väheväärtuslike i ve taride üle peetakse arvestust ila siväliselt. Materiaal e p hivara v etakse arvele te a soetus aksu uses, is koos e ostuhi ast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendist ei kapitaliseerita p hivara soetus aksu usse käi e aksu ja uid tagasisaamisele kuuluvaid makse ja l ive. Edaspidi kajastatakse ateriaalset p hivara ila sis te a soetus aksu uses, illest o aha arvatud aku uleeritud kulu ja v i alikud väärtuse la gusest tule evad allahi dlused. Asutus kasuta ateriaalse p hivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm ääratakse igale p hivara o jektile eraldi, s ltuvalt selle kasulikust elueast. 17(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Aastased a ortisatsioo i äärad p hivara gruppide l ikes: Maa 0% Hooned ja ehitised 2-5% Masinad ja seadmed 10-20% Inventar 10-50% Arvutustehnika 33-50% I ateriaal e p hivara 5-50% Materiaalse p hivara a ortisatsioo i eetodid, - or id ja l ppväärtused vaadatakse üle iga aja dusaasta l pul. Materiaalse p hivara kajasta i e l petatakse vara v ra da isel v i siis, kui asutus ei eelda selle vara kasuta isest v i üügist e a aja dusliku kasu saa ist. Materiaalse p hivara üügist saadud kasu id ja kahju id kajastatakse tule iarua des saldeeritu a real „Muud tulud tegevusest . Varade ila sist ee alda isel, kasuta isk l atuks uutu ise t ttu, tekki ud kahju id kajastatakse tulemiaruandes real P hivara kulu ja allahi dlus . I ateriaal e p hivara I ateriaal e p hivara o v etud algselt arvele te a soetus aksu uses, is koos e ostuhi ast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. I ateriaalse p hivara soetus aksu usse ei kapitaliseerita käi e aksu ja uid tagasisaa isele kuuluvaid akse ja l ive. Asutus kasuta i ateriaalse p hivara a ortiseeri isel li eaarset a ortisatsioo i eetodit. A ortisatsioo i äärad aastas o järg ised: Tarkvara 20 % P hivara arvele v t ise ala piir 5 000 eurot. Rendid Kapitalire diks loetakse re disuhet, ille puhul k ik olulised vara o a diga seo duvad riskid ja hüved ka duvad üle re t ikule. K iki ülejää ud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara v etakse re t iku ila sis arvele vara soetus aksumuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara majanduslik eluiga v i re diperiood, ole evalt sellest, ku o lühe . Kapitalire di aksed o jagatud fi a tskuluks ja rendikohustuse tasumiseks selliselt, et i tressi äär oleks igal ajahetkel sa a. Fi a tskulud kajastatakse tule iarua de real „Fi a tstulud ja -kulud . Kapitalire diga aruandeperioodil kaasnev amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiarua de real „P hivara kulu , allahi dlus . 18(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Finantskohustised Finantskohustise a kajastatakse tar ijatele tasu ata arveid, viitv lgasid ja uid lühi- ja pikaajalisi v lakohustisi. Finantskohustised v etakse algselt arvele e de soetus aksu uses, illeks o finantskohustise eest saadud tasu igla e väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustistega kaas ev i tressikulu kajastatakse tekkep hiselt perioodikulu a tule iarua de real Fi a tstulud ja –kulud . Finantskohustise kajasta i e ila sis l petatakse, kui see o tasutud, tühistatud v i aegu ud. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist, millega ei kaasne tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna siis, kui tekib sihtfinantseerimise ude igus. Sihtfinantseerimist, millega kaasnevad tulevikku suunatud ti gi used, kajastatakse tulu a siis, kui ti gi used o täidetud. “aadud sihtfi a tseeri i e, ille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse ila sis kohustuse a. Tegevuskulude sihtfi a tseeri ise kajasta isel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse pri tsii ist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfi a tseeri ise a il soetatud vara v etakse ila sis p hivara a arvele. Tulud Tulu kajastatakse saadud v i saadaoleva tasu iglases väärtuses tekkep hiselt. Era di a kajastatakse eraisikute poolt tasutud (voodipäevatasu, tasulised protseduurid jt koheselt tulu a su a laeku isel panka. HNRK p hitegevuse tulud o suures osas taastusravitee uste üük Eesti Haigekassale i g teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Muu tulu a tervishoiust kajastatakse k iki ühekordseid tee useid, is ei ole seotud ravit ga. Tegevustulude a kajastatakse ka arvestatud ila sipäevaks laeku ata udesu ad, ille kohta ei ole esitatud udedoku e ti t ila sipäevaks laeku ata eel eva perioodi i tressid). Intressitulu kajastatakse tekkep hiselt. Kulud Maja dustehi gute kajasta isel järgitakse tulude ja kulude vastavuse pri tsiipi, ille kohaselt kantakse aruandeperioodi kuludesse aruandeperioodi tulude saamiseks vajalikud kulud. Kulud kajastatakse tekkep hise arvestuspri tsii i alusel. T j ukulude a kajastatakse t v tjatele tekkep hiselt arvestatud t tasud, i etatud tasudega maksusta isel v rdsustatud tasud ja erisoodustused ning nendelt arvestatud maksud. Arua deperioodil välja aks ata t j uga seotud kulud kajastatakse kohustuse a t tajatele. Kasuta ata puhkusepäevade ja välja aks ata puhkusetasude kohustust hi atakse üks kord aastas arua deaasta l pu seisuga i g kajastatakse l ppe ud arua deperioodi kulu a. P hivara kulu i ja allahi dluse a kajastatakse ateriaalse ja i ateriaalse p hivara a ortisatsioo i g väärtuse la gus. Finantstulude ja -kulude a kajastatakse fi a tsi vesteeri gute ja v etud lae ukohustiste tulud ja kulud. Finantstulud ja –kulud kajastatakse nende tekkimise perioodil. 19(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool o a ko trolli teise osapoole üle v i olulist ju teise osapoole äriotsustele, sealhulgas omanikke, ukogu ja juhatuse liik eid, e de pereliik eid ja ettev tteid, ille üle eelpool loetletud isikud o avad ko trolli v i olulist ju. 20(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2. Ko tser i tütarettev te SA Haapsalu Neuroloogilise Reha ilitatsioo ikeskuse tütarettev tted: Tütarettev te Asukohamaa OÜ HNRK Eestimaa Abivahendikeskus 2018 2017 Tulu 213 384 209 535 Kulu 189 728 190 942 Tulem 23 656 18 593 Netovara 137 304 113 648 SA HNRK Toetusfond 2018 2017 Tulu 7 850 0 Kulu 0 0 Tulem 7 850 0 Netovara 1 000 0 HNRK Toetusfo d “A registrikoodiga loodi e aettev tte “A Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse poolt . aasta ärtsikuus kol el pea isel ees ärgil: taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuste are da i e ja kättesaadavuse para da i e i g ravit toeta i e Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses (HNRK); (2) taastusravi- ja rehabilitatsioonialase erialahariduse ja teaduse toetamine ning arendamine Eestis; (3) tervishoiu- ja sotsiaalvaldko a igakülgse are da ise toetamine Eestis ees ärgiga ede dada ühisko a teadlikkust taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna ja sellega seotud sotsiaalsete probleemidega. “A Haapsalu Neuroloogili e Reha ilitatsioo ikeskus asutas OÜ HNRK A ivahe dikeskuse registrikoodiga 12550059 03.10.2 .a. i g e aettev tte osaluse äär o %. OÜ HNRK A ivahe dikeskuse p hitegevusalaks o teh iliste a ivahe dite ja editsii isead ete jae üük, laenutamine ning abivahendialaste teenuste osutamine. Lisa 3. Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 132 983 Raha arvelduskontodel 1 450 592 990 686 Kokku raha 1 450 724 991 669 Lisa 4. N uded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr. N uded ostjate vastu 147 555 193 260 Ostjatelt laekumata arved 147 555 193 260 21(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne N uded toetuste ja siirete eest 71 196 36 722 Tulevaste perioodide kulud 13 896 19 575 Muud uded 148 0 Kokku uded ette aksed 232 795 249 557 Lisas esitatud uded o lühiajalised. 22(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5. Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Toiduladu 1 705 1 482 Ostetud kau ad üügiks editsii ili e kaup 92 290 65 796 Ettemaksed varude eest 153 61 Kokku varud 94 148 67 339 Lisa 6. Materiaal e p hivara (eurodes) Hooned, Muu L peta at Kokku Masinad, Maa ehitised, materiaaln at d seadmed rajatised e p hivara 31.12.2016 Soetus- 31 836 168 541 4 441 369 3 524 779 716 213 maksumus Akumuleeritu -93 609 -1 234 959 -705 323 -436 027 d kulum Jääk aksu u 31 836 74 932 0 3 206 410 2 819 456 280 186 s Ostud ja 11 708 11 708 parendused Amortisatsioo -19 233 -160 505 -89 495 -51 777 nikulu 31.12.2017 Soetus- 168 541 4 447 827 3 524 779 722 671 maksumus 31 836 Akumuleeritu -112 842 -1 390 213 -794 818 -482553 d kulum Jääk aksu u 31 836 55 699 0 3 057 614 2 729 961 240 118 s Ostud ja 133 601 11 825 88 497 109 611 343 534 parendused Amortisatsioo -24 721 -168 067 -90 052 -53 294 nikulu 31.12.2018 Soetus- 31 836 3 658 381 718 343 257 038 109 611 4 775 209 maksumus Akumuleeritu -884 870 -519 695 -137 563 0 -1 542 128 d kulum Jääk aksu u 31 836 2 773 510 198 649 119 475 109 611 3 233 081 s 23(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7. Laenukohustused (eurodes) 31.12.2017 Jaotus järelejää ud tähtaja järgi Intressi Alus- L pp- äär valuuta tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 jooksul jooksul aasta Pikaajalised laenud SEB Pank 2016002217 171 513 54 162 117 351 0 Euribor+ EUR 15.02. 16.02.2016 2,0% 2021 Pikaajalised laenud 171 513 54 162 117 351 0 kokku: Kapitalirendikohustise 1 959 1 959 0 3,1 EUR 20.01. d 2018 Laenukohustised 173 472 56 121 117 351 kokku 31.12.2018 12 kuu 1-5 aasta Üle 5 Intressi Alus- L pp- jooksul jooksul aasta äär valuuta tähtaeg SEB Pank 2016002217 117 351 54 162 63 189 0 Euribor+ EUR 15.02. 16.02.2016 2,0% 2021 Pikaajalised laenud 117 351 54 162 63 189 0 kokku Laenukohustised 117 351 54 162 63 189 kokku Tagatiseks pa ditud varade bila sili e jääk aksu us 31.12.2018 31.12.2017 Hoone Sadama 16 2 555 659 2 640 884 24(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8. Muud kohustised ja saadud ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Käi e aksukohustis 1 563 459 Sotsiaalmaksu kohustis 84 779 95 507 Üksikisiku tulu aksu kohustis 43 713 51 769 T tuski dlustuse akse 5 433 6 061 kohustis Kogumispensioni kohustis 4 000 4 963 Ettev tja tulu aksu kohustis 0 3 Saadud ettemaksed 0 26 331 Muud viitv lad 0 45 Kokku v lad ja ette aksed 139 488 185 138 Lisas esitatud v lad o lühiajalised. 25(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9. V lad t v tjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 T tasude kohustis 125 285 89 394 Puhkusetasude kohustis 7 808 4 778 Deklareerimata maksud 72 948 48 192 Muud v lad t v tjatele 744 4 902 Kokku v lad t v tjatele 206 785 147 266 Lisa 10. Tulu ettev tlusest (eurodes) 2018 2017 Tulud tervishoiust 3 771 837 3 466 684 Tulud majandustegevusest 54 534 54 119 Muu toodete ja tee uste üük 150 993 118 921 Saadud toetused 656 784 134 442 Kokku tulu ettev tlusest 4 634 148 3 774 166 Lisa 11. Majandamiskulud (eurodes) 2018 2017 Administreerimiskulud -79 868 -78 671 Koolitus-, lähetuskulud -62 709 -52 841 Kinnistute, hoonete, ruumide -216 999 -164 803 majandamiskulud “ idukite aja da iskulud -20 526 -22 942 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -76 096 -89 792 Inventari majandamiskulud -75 344 - 91 214 T asi ate ja sead ete aja da iskulud -37 922 -12 752 Toiduained -79 600 -75 575 Meditsii i ja hügiee ikulud -156 855 -131 644 Õppevahe did -248 -2 310 Kommunikatsiooni-, kultuuri jt kulud -8 657 -8 559 Eri- ja vormiriietuse kulud -41 536 - 35 985 Mitmesugused majandamiskulud -15 663 -3 884 Kokku mitmesugused tegevuskulud -872 023 -770 972 26(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12. T j ukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu -2 023 136 -1 791 336 Sotsiaalmaksud -682 883 -620 453 Erisoodustused koos maksudega -14 300 -15 140 Kokku t j ukulud -2 720 319 -2 426 929 T tajate kesk i e arv taa datu a 135,21 133,50 täist ajale Lisa 13. Muud tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Käi e aks kuluks -172 310 -126 777 Käi e aks p hivara soetustelt -32 778 -1 054 Maamaks -636 -636 Riigil ivud -124 -130 E at e äoliselt laekuvad uded -142 -158 Ettev tte tulu aks 0 -3 Kokku muud kulud -205 990 -128 758 Lisa 14. Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2018 2017 Intressikulu laenudelt -3 000 -4 061 Intressikulu kapitalirendilt -6 -587 Muud finantstulud ja -kulud -119 -51 Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 125 -4 699 27(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15. Annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 656 784 134 442 Saadud toetused 2018: Sotsiaalministeerium 405 000 Talli a Ülikool 366 Eesti Vigastatud v itlejate Ühi g 000 BioArctic AB 33 188 ELIKO 18 541 Haapsalu Linnavalitsus 10 000 Tallinna Teaduspark Tehnopol SA 8 358 Spordimeditsiini SA 5 054 AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal 3 000 Tallinnmeeting 3 000 Eraisikud, asutused jt 29 277 Lisa 16. Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja k rge ale juhtko al uud olulised soodustused 2018 2017 N ukogu -arvestatud tasu 13 941 6 902 Juhatuse liikme -arvestatud tasu 72 793 57 174 Juhatuse liikmele on 2018.aastal tasutud isikliku s iduauto kasuta ise eest 11 400 €. Täidetud on igakuiselt s idupäevikut ning piir äära ületanud summalt on tasutud erisoodustuse maksud kogusummas 4 899 €. 28(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17. E aettev tte konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 VARAD Käi evara Raha 1 429 051 980 718 N uded ja ette aksed 256 452 282 510 Varud 1 704 1 482 KÄIBEVARA KOKKU 1 687 207 1 264 710 PÕHIVARA Osalused tütar-ja sidusettev tjates 146 154 113 648 Pikaajalised uded 72 396 94 567 Materiaal e p hivara 3 094 071 2 882 734 PÕHIVARA KOKKU 3 312 621 3 090 949 AKTIVA (VARAD) KOKKU 4 999 828 4 355 659 Kohustised ja netovara V lad ha kijatele 104 718 54 477 V lad t v tjatele 202 319 143 622 Muud kohustised, ettemaksed 134 857 181 337 Laenukohustised 54 162 56 121 KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTISED 496 056 435 557 Laenukohustised 63 189 117 351 KOKKU PIKAAJALISED KOHUSTISED 63 189 117 351 Netovara “ihtkapital/Osakapital i iväärtuses 1 861 179 1 861 179 Eelmiste perioodide akumuleeritud 1 941 572 1 670 030 tulem Aruandeaasta tulem 637 832 271 542 KOKKU NETOVARA 4 440 583 3 802 751 KOKKU KOHUSTISED JA NETOVARA 4 999 828 4 355 659 29(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18. E aettev tte konsolideerimata tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Tulud Annetused ja toetused 648 933 134 442 Tulu ettev tlusest 3 771 838 3 466 684 Muud tulud tervishoiust 54 534 54 119 KOKKU TULUD 4 475 305 3 655 245 Kulud Annetused ja toetused -53 292 -57 161 Mitmesugused tegevuskulud -815 548 -718 025 T j ukulud -2 663 902 -2 373 957 P hivara kulu ja väärtuse la gus -132 198 -124 635 Muud kulud -205 872 -128 587 KOKKU KULUD -3 870 812 -3 402365 PÕHITEGEVUSE TULEM 604 493 252 880 Muud finantstulud ja -kulud 33 339 18 662 ARUANDEAASTA TULEM 637 832 271 542 30(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19. E aettev tte konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Rahavood p hitegevusest P hitegevuse tule 604 493 252 880 Korrigeerimised P hivara kulu ja väärtuse la gus 132 198 124 635 Kokku korrigeerimised 132 198 124 635 P hitegevusega seotud uete, 14 328 -38 090 ettemaksete muutus Varude muutus -222 187 P hitegevusega seotud kohustiste 9 368 28 055 ja ettemaksete muutus KOKKU RAHAVOOD 760 165 367 667 PÕHITEGEVUSEST Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja -343 535 -11 708 i ateriaalse p hivara soetamisel Korrigeerimine muutusega 53 821 12 762 v lgades ha kijatele Antud laenude tagasimaksed 37 129 37 129 Laekunud intressid 0 280 KOKKU RAHAVOOD -252 585 38 463 INVESTEERIMISTEGEVUSEST Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -54 162 -54 162 Kapitalire di p hiosa -1 959 -23 116 tagasimaksed Makstud intressid -3 006 -4 648 Makstud muud finantskulud -120 -46 KOKKU RAHAVOOD -59 247 -81 972 FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU RAHAVOOD 448 333 324 158 Raha ja raha ekvivalendid perioodi 980 718 656 560 alguses RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE 448 333 324 158 MUUTUS Raha ja raha ekvivalendid perioodi 1 429 051 980 718 l pus 31(28) SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 01.01.2018 – 31.12.2018 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20. E aettev tte konsolideerimata netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud i iväärtuses tulem 31.12.2016 1 861 179 1 670 029 3 531 208 Aruandeaasta tulem 271 542 271 542 Muud muutused 1 1 31.12.2017 1 861 179 1 941 572 3 802 751 Aruandeaasta tulem 637 832 637 832 31.12.2018 1 861 179 2 579 404 4 440 583 32(28) MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND registrikood: 90000145 tänava/talu nimi, Toompuiestee 10 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10137 telefon: +372 6616628, +372 56496102 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.epifond.ee SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 11 Lisa 6 Muud tulud 12 Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused 12 Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud 13 Lisa 9 Tööjõukulud 13 Lisa 10 Muud kulud 13 Lisa 11 Seotud osapooled 13 Lisa 12 Täiendav lisa 1 14 Aruande allkirjad 16 Vandeaudiitori aruanne 17 2 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne SA EPI Fondi tegevusaruanne 2018 1. Sissejuhatus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud Sotsiaalministeerium. EPI Fondi otsustusorganiks on nõukogu, kuhu aruande aastal kuulus kuus liiget. Sihtasutuse täidesaatev organ kooses aruande aastal ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. EPI Fondi eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist. Läbi püstitatud eesmärkide püüab EPIFond tagada puuetega inimeste organisatsioonide elujõulisuse ning tagada puuetega inimeste esindatuse seadusloomes ning huvikaitses. Puuetega inimeste organisatsioone on kuni aastani 2018 toetatud Riigikogu juurde loodud Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) poolt riigieelarvesse laekuvatest hasartmängumaksu vahenditest projekti taotluste alusel. Selleks, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid täita Vabariigi Invapoliitika üldkontseptsiooniga neile pandud rolle on EPI Fond taotlenud HMN-lt koondtaotlusena EPI Koja liikmesorganisatsioonide võrgustiku toetamist. 2. SA EPI Fondi 2018 majandusaasta eesmärgid Põhikirjast tulenevalt on Fondi tegevuse põhieesmärgiks rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. Selleks taotleb Fond riiklikku toetust võimalikult paljudele tegutsevatele puuetega inimeste organisatsioonidele ja on välja töötanud saadud toetuse kasutamise enamuse poolt tunnustatud põhimõtted. Organisatsioonide riikliku toetuse liikumine läbi Fondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse. Fondi eesmärgid aastal 2018 1. tagada läbi Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning teostada Fondi lepingupartnerite lepingu täitmise kontrolli kohtadel vähemalt 10-s organisatsioonis; 2. säilitada puuetega inimeste võrgustiku rahastamise jätkamine ja mahuline suurendamine 2019.aastal, tehes selleks vajalikku selgitustööd valitsuses ja riigikogus; 3. koostöös ministeeriumiga otsida võimalusi EPIFondi kaasamiseks erinevate puuetega inimestega seonduvate programmide täitmisse ja funktsioonide laiendamisse; 4. leida võimalike sponsoreid, kes toetaksid EPI Koja liikmesorganisatsioonide tegevuse jätkusuutliku arengut; 5. toetavate tegevustega tagada raamatupidamistarkvara juurutamine EPI Koja liikmesorganisatsioonides ja teostada Fondist eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolli; 6. korraldada puudega inimeste parkimiskaartide vahendamist kohalikele omavalitsustele ja aidata kaasa kaarti kasutamisega seonduvate üldiste (riiklikul tasandil) probleemide lahendamisele. Fondi põhilised tegevused aastal 2018 1. Seotud Hasartmängumaksu Nõukogule (HMN) esitatavate projektidega: • Tegevustoetuse projektide vastuvõtmine, koondtabeli koostamine ja projektide komplekteerimine ning vajadusel esitamine Sotsiaalministeeriumile (SM) ja HMN-le; • EPIK ja liikmesorganisatsioonide veebilehtede hindamine ja toetamine; • Sotsiaalministeeriumiga finantseerimislepingu sõlmimine; • Lepingute vormistamine Liitude, kodade ja teiste raha saajatega; Esitatud aruandluse kogumine, jälgimine ja rahade ülekandmine; • kohtadel (vähemalt 10-es organisatsioonis) pistelise kontrolli teostamine ja info vahendamine; • Koondaruandluse koostamine ja esitamine HMN, SM ja RM-le. 3 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne 2. Seotud soetuste ja investeeringute toetustega • 2017 jagatud soetuste ja investeeringutoetuste lepingute haldus (lepingute rahaline kogumaht 127 087 eurot), sealhulgas, kommunikatsioon, aruandlus, kontroll kohapeal ja väljamaksed. • Puuetega inimeste valdkonnas olevatele objektidele soetuste ja investeeringute toetuste vahendite vajalikkuse selgitamine. • 2018 soetuste ja investeeringute lepingu sõlmimine Sotsiaalministeeriumiga. • 2018 soetuste ja investeeringute taotlusvooru tingimuste väljatöötamine ning taotlusvooru väljakuulutamine. Taotlusvoor kuulutati välja EPI Fondi kodulehel www.epifond.ee ning teavitati pressiteate vahendusel üldsust. 3. Teavitustegevus ja informatsiooni jagamine. • Aruande aastal loodi EPIFondile uus koduleht. Koduleht valmistati OÜ Almic poolt sponsorluse korras. Uuel kodulehel on kättesaadav EPIFondi dokumentatsioon (nõukogu koosolekute protokollid, esitatud aruanded). • Kodulehel jagatakse infot läbi EPIFondi antavate toetuste kohta. • Kodulehele on loodud annetuskeskkond. • Aruande aastal avas EPIFond konto sotsiaalmeedia võrgustikus Facebook. • EPIFondi on aruande aastal läbi viinud 2 meediakampaaniat. • Kevadel kampaania „Valguse Jalajäljed“, mille raames valmis koostöös TLÜ Balti Filmi ja Meediakooliga TV reklaamklipid, audio klipid ning reklaam postrid ajalehes Postimees. • Kampaaniast käid rääkimas Rahvusringhäälingu saates Terevisioon, Vikerraadios, Kuku raadios, saates Ringvaade ning ERRi uudiste portaalis. • Sügisel toimus tegevusteraapia teavituskampaania • Kampaania raames valmistati 5 hariduslikus sisuga TV klippi mida nädala jooksul näidati ERRi saates Terevisioon. • Lisaks levitati klippe sotsiaalmeedias. Klippide hinnanguline kontaktide arv kokku ületas 160 000 kontakti. (TV ja sotsiaalmeedia kokku) • Soetuste ja Investeeringute taotlusvoorust teavitati üldsust meedia vahendusel. Pressiteate väljastas Sotsiaalministeerium. Uudist kajastas ka Kuku raadio, kus oli eetris teemat avav intervjuu. 4. Puudega inimese sõiduki parkimiskaartide vahendamine omavalitsustele vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Fondi kokkuleppele. 2017.aastal juurde trükitud kaartide partiist 10 000 tk (nr. 58251 – 68250) jäi 2018.aastaks 6 060 kaarti. Kaartide uue partii ja trükkimiseks kuulutas Fondi nõukogu 26.03.2018.a otsusega välja vähemalt kolme pakkujaga ostumenetluse uue tarnija leidmiseks. Fondi nõukogu 21.05.2018.a otsusega osutus hanke võitjaks Joon-Stuudio OÜ hinnaga 1,591 eurot/tk (sh KM). Kokku trükiti juurde 7 150 kaarti kogumaksumusega 11 377 eurot. Omavalitsustele on Fond aruande aasta jooksul vahendanud kokku 9 778 kaarti. Aruande aasta lõpu seisuga lõpetati Sotsiaalministeeriumi ja EPIFondi vaheline leping, mille alusel EPIFond kaarte KOVidele väljastas. Parkimiskaartide väljastamise kohustus läks alates 01.01.2019 üle Sotsiaalkindlustusametile. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti Sotsiaalkindlustusametile üle 3 433 kaarti. 5. Avatud sihtkapitalid. 2018 aastal kinnitati EPI Fondi nõukogu poolt fondi juurde kaasava arengu sihtkapitalide reglement, millest lähtuvalt avati aruande aastal kaks sihtkapitali. Pimedate ja vaegnägijate muusikahariduse ning pimedate punktkirjas noodiaabitsa välja andmiseks. Tegevusteraapia teavituskampaania tarbeks. 3. HMN-lt saadud toetuse jaotamise põhimõtted, projektidele esitatavate nõuete täpsustamine ja organisatsioonidele toetuse määramine. Aruandeaastaks 2018 eraldati Hasartmängumaksu Nõukogu poolt EPIKoja võrgustiku toetuseks 950 000 eurot. 2018.a EPI Koja liikmesorganisatsioonide täpsustatud rahastamispõhimõtted võeti vastu SA EPI Fondi nõukogu poolt 27.12.2018.a koosolekul. Nende kohaselt kujuneb üleriigiliselt tegutsevate organisatsioonide ja maakondade kogu toetuse suurus nelja komponendi summana: baas komponent, ei sõltu organisatsiooni suurusest (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 30 %); komponent, mis arvestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud puuetega inimeste (sh puuetega laste vanemad) liikmelisusel tegutsevate liikmesorganisatsioonide arvu (kogutoetusest 20 %); 4 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne komponent, mis arvestab registrisse kantud organisatsioonide füüsiliste liikmete arvu (liitudel kogutoetusest 40 % maakondlikel kodadel 35 %); komponent, mis arvestab kogutulu, mis on saadud täiendavalt hasartmängumaksu laekumistest eraldatud toetusele (sponsorid, omavalitsus, osutatud teenused, teised siseriiklikud ja rahvusvahelised fondid) (liitudel kogutoetusest 20 % maakondlikel kodadel 15%);). Alates 11.11.2013.a Nõukogu otsusega täiendati rahastamispõhimõtteid punktiga 2.3. „Organisatsioon, kelle tegevusprogrammi kogumaht on üle nelja korra suurem kui fondist saadud toetus, võib erandkorras kasutada kogutoetust tegevusprogrammi administreerimiseks“. Tegelikkuses rakendati seda põhimõtet juba aastaid ning selle vajaduse tingis asjaolu, et tegevuste läbiviimiseks on võimalik leida sponsoreid ja muid finantsallikaid, kuid tihti ei lubata neid kasutada halduskuludeks, mis ei taga organisatsiooni jätkusuutlikust ja tegevusvõimekust. Rahastamispõhimõtete punkt 2.2. kohaselt “Kui kodadel on ruumid ja kontoritehnika, mida saavad kasutada liikmesorganisatsioonid, võib üldkoosoleku otsusega maakonna kogulimiidist eraldada kuni 60 % ühistegevuse tarbeks kojale ja halduskulude % piiranguid ei rakendada“. Väiksemate maakondade kogutoetuse suurus on väike, mille tõttu koja kasutusse jääv summa ei võimalda kojal hallata ruume (mida saaksid kasutada ka liikmesorganisatsioonid) ja võtta tööle inimest. Sellest tulenevalt on nõukogu aktsepteerinud Harjuma PIN, Raplamaa PIK ja Hiiumaa PIK taotlusi rakendada erisust nimetatud punkti rakendamisel. Organisatsioonide andmeid täpsustatakse iga aasta oktoobris 1.septembri seisuga ja arvestatakse järgmise aasta toetuste arvutamisel. Läbi Fondi 2018.aastaks eraldatud EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku riigipoolse (HMN) toetuse vahendite kasutamine organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude ja kulude aruandes. Aruande aastal jätkas Fond aktiivseid läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga, et 2018. aastal jätkataks ja suurendaks puuetega inimeste võrgustiku riiklikku toetamist, kuid HMN poolt eraldatud summa jäi samaks, mis aruande aastal. Fond kasutab 2004.a rakendunud Riigi raamatupidamise üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani ja Fondi raamatupidamise sise-eeskirja ning aruandlus on viidud vastavusse Riigi raamatupidamise üldeeskirja soovitustega. Vastavalt üldeeskirjale esitab Fond raamatupidamise saldoandmiku rahandusministeeriumi vastavasse infosüsteemi. Tulenevalt riigivaraseadusest viidi alates 01.01.2011.a riigi poolt asutatud sihtasutuste arveldused üle Riigikassasse sh ka SA EPI Fond. HMN poolt eraldatud vahendite sihtotstarbelise kasutamise kontrolliks esitasid kõik HMN eraldatud vahenditest toetuse saajad Fondile Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud vormikohased finantsaruanded ja aasta lõpus sisulise töö koondaruande. Ka aruande aastal tehti kohtadel pistelist kontrolli, aidati korraldada aruandlust ja abistati raamatupidamisprogrammi Merit kasutusele võttu. Nõukogu kinnitas 2015.a märtsi koosolekul Fondi lepingupartneritele täiendatud HMN aruande vormi mida kasutati ka aruandeaastal. Ministeerium lubas EPIFondil oma lepingupartnerite aruannet täiendada tegevusprogrammi koondaruandega (milleks on vana vahearuande lihtsustatud vorm) ja nõustus, et Meriti kasutajad Lisa 2 ei pea dokumentide lõikes lahti kirjutama vaid aruandele lisatakse Meritist kõikide projektide, kus kasutati EPIFondi raha, pdf väljatrükk "Projekti detailne aruanne". Selle eeltingimuseks on, et iga tegevusprogrammis oleva alaprojekti kohta on Meritis tehtud projektikoht. Selleks, et mitte esitada palju pdf faile on mitmed organisatsioonid esitanud aruande lisana Merit programmi varukoopia st organisatsiooni kogu raamatupidamise. Fondi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja aruanded ministeeriumile ja äriregistrile üleval internetis www.epifond.ee. Fondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPIK juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide siseprobleemidesse ja osaleme organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub organisatsioonidega sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. Fond kontrollib organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja fondiga sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks on võrgustikus valdavalt kasutusele võetud AS Merit Tarkvara poolt kingitud raamatupidamisprogrammid Merit Aktiva ja Merit Palk, mille litsentsi pikendati ka 2019.aastaks. Tulemi jaotamise ettepanek 1. Eelmiste aastate akumuleerunud tulem 10 989 eurot. 2. Aruande aasta tulem 10 216 eurot. Akumuleerunud tulem peale aastaaruande kinnitamist 21 205 eurot. Juhatus teeb ettepaneku 21 205 € jätta jaotamata. 5 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 484 988 106 212 2 Nõuded ja ettemaksed 3 260 100 012 3 Kokku käibevarad 488 248 206 224 Kokku varad 488 248 206 224 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 820 129 012 4 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 400 000 0 5 Kokku lühiajalised kohustised 400 820 129 012 Kokku kohustised 400 820 129 012 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 10 989 34 838 Aruandeaasta tulem 10 216 -23 849 Kokku netovara 87 428 77 212 Kokku kohustised ja netovara 488 248 206 224 6 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 950 000 1 052 997 Muud tulud 37 938 15 161 6 Kokku tulud 987 938 1 068 158 Kulud Jagatud annetused ja toetused -912 000 -1 045 084 7&13 Mitmesugused tegevuskulud -4 455 -6 566 8 Tööjõukulud -26 293 -31 069 9 Muud kulud -34 974 -9 288 10 Kokku kulud -977 722 -1 092 007 Põhitegevuse tulem 10 216 -23 849 Aruandeaasta tulem 10 216 -23 849 7 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 1 350 000 1 052 997 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 1 112 1 389 Muud põhitegevuse tulude laekumised 36 825 13 772 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -912 000 -1 018 056 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -70 868 -15 830 Väljamaksed töötajatele -26 293 -31 069 Kokku rahavood põhitegevusest 378 776 3 203 Kokku rahavood 378 776 3 203 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 106 212 103 009 Raha ja raha ekvivalentide muutus 378 776 3 203 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 484 988 106 212 8 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 66 223 34 838 101 061 Aruandeaasta tulem -23 849 -23 849 31.12.2017 66 223 10 989 77 212 Aruandeaasta tulem 10 216 10 216 31.12.2018 66 223 21 205 87 428 9 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon 31.detsembril 2018.a. lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aruanne on koostatud lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Aastaaruande on vastavuses Raamatupidamise seadusega ja Raamatupidamise Toimkonna juhendiga nr. 14. Kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1 alusel, mida on kohandatud lähtudes sihtasutuse tegevuse omapärast Raamatupidamise Toimkonna Juhendis nr. 14 antud soovitustest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ilma komakohata. Raha ja raha ekvivalendid. Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsesel meetodil. Nõuded ja ettemaksed. Ostjatelt laekuvad arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Varud. Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuludes kajastamisel ja varude Bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Ettevõtlustulude arvestus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on üle läinud ostjale. Sihtfinantseerimine. Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused on tasud, annetused ja toetused (k.a. valitsusepoolne abi), mida tuleb kasutada teatud kindla vara soetamiseks või konkreetse projekti finantseerimiseks. Sihtotstarbelisi tasusid, annetusi ja toetusi kajastatakse SA EPI Fondis brutomeetodil. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Mittesihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused on tasud, annetused ja toetused (k.a. Valitsusepoolne abi, mille kasutamine ei ole piiratud ühegi kindla vara soetamisega või konkreetse projekti finantseerimisega. Mittesihtotstarbelisi annetusi ja toetusi kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel. Ka riigieelarvest saadavaid mittesihtotstarbelisi vahendeid ei loeta sihtotstarbelisteks annetusteks. Riigieelarvest finantseeritava sihtasutuse eelarvetulud, juhul, kui nende kasutamiseks ei ole sätestatud spetsiifilisi tingimusi (s.t. need ei ole seotud konkreetsete varaobjektide või projektide finantseerimisega ega ole antud konkreetse ajavahemiku kulude katteks), kajastatakse tuluna hetkel, kui nende laekumine on kindel. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Raha sihtkapitali kontol 66 223 66 223 Raha HMN lepingu kontol 0 0 Raha halduskulu kontol 416 965 39 889 Raha sponsorkontol 1 800 100 Kokku raha 484 988 106 212 10 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 2 468 2 468 Ostjatelt laekumata 2 468 2 468 arved Ettemaksed 792 792 Muud makstud 792 792 ettemaksed Kokku nõuded ja 3 260 3 260 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 100 012 100 012 Kokku nõuded ja 100 012 100 012 ettemaksed Lisa 4 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 27 27 Maksuvõlad 793 793 Kokku võlad ja ettemaksed 820 820 31.12.2017 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 127 263 127 263 Maksuvõlad 917 917 Muud võlad 832 832 Muud viitvõlad 832 832 Kokku võlad ja ettemaksed 129 012 129 012 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 11 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine HMN laekumistest 4 193 950 000 -1 196 -952 997 0 2017. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud riigieelarveline tegevustoetus 100 000 -100 000 0 investeeringuteks ja soetusteks Kokku sihtfinantseerimine 4 193 1 050 000 -1 196 -1 052 997 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 4 193 1 050 000 -1 196 -1 052 997 0 annetused ja toetused 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine HMN laekumistest 950 000 -950 000 0 2018. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud riigieelarveline tegevustoetus 400 000 400 000 investeeringuteks ja soetusteks Kokku sihtfinantseerimine 1 350 000 -950 000 400 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 1 350 000 -950 000 400 000 annetused ja toetused Lisa 6 Muud tulud (eurodes) 2018 2017 puudega inimese sõiduki parkimiskaartide saatmise postikulu 36 228 15 060 Sihtotstarbeline sponsorlus 1 710 101 Kokku muud tulud 37 938 15 161 Lisa 7 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2018 2017 EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 912 000 1 045 084 Kokku jagatud annetused ja toetused 912 000 1 045 084 12 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Mitmesugused bürookulud 839 1 667 Transpordikulu (sh isikliku auto kasutamise kompensatsioon) 437 2 130 Sideteenused (telefon) ja postikulu 1 208 1 534 Audiitori teenus 1 229 1 024 Muud 742 211 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 455 6 566 Lisa 9 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 19 760 23 321 Sotsiaalmaksud 6 533 7 748 Kokku tööjõukulud 26 293 31 069 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 2 Lisa 10 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 kaupade ja teenuste ostul tasutud käibemaks 19 652 1 899 Uute turvaelementidega parkimiskaartide (4600 tk) 15 322 7 389 trükkimine Raamatu 0 0 Kokku muud kulud 34 974 9 288 Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 18 300 16 801 13 L isa 12 J agatud annetused ja toetused organisatsioonide lõikes 2018.a. 2017.a. 2017.a leping nr. T ag asi 2018.a 2018.a. 2018.a. 2018.a 2017.a 2017.a 2017.a. 2017.a. makse 2018.a 2018.a 3-4/476- 2017.a leping ülekantud kas utatud üle- leping leping ülekantud kas utatud 2017.a üle- rahalis i 1 rahalis i Organis atsioon nr 3- rahalis i rahalis i minev nr. 3- nr. 3- rahalis i rahalis i ülemin.- minev vahendeid ülekand- vahendeid st 3/484- vahendeid vahendeid s umma, 3/44- 4/476- vahendeid vahendeid s umma, kokku, € mata kokku, € summas t, 1, € kokku, € kokku, € € 1, € 1, € kokku, € kokku, € € s umma, € € Maakonnad Harjumaa sh PI 27 28 27 208 0 27 208 27 208 0 28 123 0 28 123 28 123 0 0 Nõukoda 208 123 Hiiumaa sh PI 12 12 12 849 0 12 849 12 849 0 12 072 0 12 072 12 072 0 0 Koda 849 072 Ida-V irumaa sh 33 35 33 176 0 33 176 33 176 0 35 191 0 35 191 35 191 0 0 PI K oda 176 191 J õgevamaa sh PI 17 18 17 793 0 17 793 17 793 0 18 601 0 18 601 18 601 0 0 Koda 793 601 J ärvamaa sh PI 20 19 20 963 0 20 963 20 963 0 19 550 0 19 550 19 550 0 0 Koda 963 550 Läänemaa sh PI 22 23 24 779 2 516 24 779 24 779 0 25 633 2 516 23 117 25 633 0 0 Koda 263 117 Lääne-V irumaa sh 20 19 20 014 0 20 014 20 014 0 19 824 0 19 824 19 824 0 0 PI K oda 014 824 Põlvamaa sh PI 24 22 13 37 269 13 227 37 269 37 269 0 35 327 22 100 35 327 0 0 Koda 042 100 227 Pärnumaa sh PI 29 27 29 592 0 29 592 29 592 0 27 552 0 27 552 27 552 0 0 Koda 592 552 R aplamaa sh PI 14 15 15 274 401 15 274 15 274 0 16 029 401 15 628 16 029 0 0 Koda 873 628 S aaremaa sh PI 22 22 26 870 4 000 26 870 26 870 0 26 666 4 000 22 666 26 666 0 0 Koda 870 666 Tallinn sh PI 36 38 52 89 071 52 900 89 071 89 071 0 91 303 38 403 91 303 0 0 Koda 171 403 900 Tartumaa sh PI 33 34 37 960 4 000 37 960 37 960 0 38 818 4 000 34 818 38 818 0 0 Koda 960 818 V algamaa sh PI 20 19 20 443 0 20 443 20 443 0 19 313 0 19 313 19 313 0 0 Koda 443 313 V iljandimaa sh PI 27 27 32 512 4 903 32 512 32 512 0 32 638 4 903 27 735 32 362 276 0 Nõukoda 609 735 V õrumaa sh P I 19 20 19 473 0 19 473 19 473 0 20 770 0 20 770 20 770 0 0 Koda 473 770 Maakonnad 383 385 465 246 81 947 465 246 465 246 0 467 410 81 947 385 463 467 134 276 0 K OK K U: 299 463 L iidud 12 12 E esti Afaasialiit 12 601 0 12 601 12 601 0 12 053 0 12 053 12 053 0 0 601 053 12 13 E esti Allergialiit 12 593 0 12 593 12 593 0 13 311 0 13 311 13 311 0 0 593 311 11 11 E esti Autismiühing 11 911 550 11 911 11 911 0 12 045 550 11 495 12 045 0 0 361 495 25 24 E esti Diabeediliit 25 347 0 25 347 25 347 0 24 691 0 24 691 24 691 0 0 347 691 11 13 E esti E pilepsialiit 11 923 0 11 923 11 923 0 13 951 0 13 951 13 951 0 0 923 951 E esti F enüülketonuu-ria 6 184 6 184 0 6 184 6 184 0 6 093 6 093 0 6 093 6 093 0 0 Ü hing E esti 7 529 7 529 0 7 529 7 529 0 7 290 7 290 0 7 290 7 290 0 0 Hemofiiliaühing E esti Kogelejate 11 053 8 134 2 919 11 053 11 053 0 10 527 7 608 2 919 7 608 10 527 0 0 Ü hing E esti Kopsuliit 5 714 5 714 0 5 714 5 714 0 5 593 5 593 0 5 593 4 673 920 0 16 16 10 E esti Kurtide Liit 26 504 10 000 26 504 26 504 0 26 870 16 870 26 870 0 0 504 870 000 E esti 20 20 20 505 0 20 505 20 505 0 20 644 0 20 644 20 644 0 0 Kutsehaigete Liit 505 644 E esti Kuulmispuudega 10 11 14 24 765 14 280 24 765 24 765 0 25 345 11 065 25 345 0 0 Lastevanemate 485 065 280 Liit E esti Laste 7 053 7 053 0 7 053 7 053 0 6 965 6 965 0 6 965 6 965 0 0 S üdameliit E esti Lihasehaigete 11 050 8 200 2 850 11 050 11 050 0 10 329 7 479 2 850 7 479 10 329 0 0 S elts E esti 24 25 Liikumispuudega 24 574 0 24 574 24 574 0 25 760 0 25 760 25 760 0 0 574 760 Inimeste Liit E esti 7 931 7 931 0 7 931 7 931 0 7 333 7 333 0 7 333 7 333 0 0 Neeruhaigete Liit E esti 13 13 Parkinsonihaigete 13 310 0 13 310 13 310 0 13 534 0 13 534 13 534 0 0 310 534 S elts E esti Pimedate 21 20 21 007 0 21 007 21 007 0 20 318 0 20 318 20 318 0 0 Liit 007 318 E esti Pimekurtide 7 999 7 999 0 7 999 7 999 0 8 054 8 054 0 8 054 8 054 0 0 Tugiliit 11 11 E esti Psoriaasiliit 11 797 0 11 797 11 797 0 11 495 0 11 495 11 495 0 0 797 495 16 16 E esti R eumaliit 16 035 0 16 035 16 035 0 16 563 0 16 563 16 563 0 0 035 563 E esti S clerpsis 13 13 13 343 0 13 343 13 343 0 13 552 0 13 552 13 552 0 0 Multiplexi Ü hing 343 552 E esti Tsöliaakia 9 757 9 142 615 9 757 9 757 0 8 682 8 067 615 8 067 8 682 0 0 S elts E esti Tsüstilise 8 235 8 235 0 8 235 8 235 0 8 263 8 263 0 8 263 8 263 0 0 F ibroosi Ü hing E esti 19 20 V aegkuuljate 20 865 1 400 20 865 20 865 0 22 059 1 400 20 659 22 059 0 0 465 659 Ü hing E esti 15 15 V aimupuudega 15 728 0 15 728 15 728 0 15 637 0 15 637 15 637 0 0 728 637 Inimeste Tugiliit 21 20 E esti V ähiliit 21 411 0 21 411 21 411 0 20 318 0 20 318 20 318 0 0 411 318 E esti S eljasonga- 10 10 ja Vesipeahaigete 10 116 0 10 116 10 116 0 10 764 0 10 764 10 764 0 0 116 764 Ü hing Prader-Willi 4 303 4 303 0 4 303 4 303 0 4 225 4 225 0 4 225 4 225 0 0 S ündroomi Ü hing E esti Puuetega Naiste Ü henduste 10 901 7 901 3 000 10 901 10 901 0 10 940 7 940 3 000 7 940 10 940 0 0 Liit E esti V ähihaigete Laste V anemate 9 319 8 769 550 9 319 9 319 0 9 166 8 616 550 8 616 9 166 0 0 Liit E esti Põletikulise S oolehaiguse 6 119 6 119 0 6 119 6 119 0 5 505 5 505 0 5 505 5 505 0 0 S elts 391 391 L iidud K OK K U: 427 482 36 164 427 482 427 482 0 427 875 36 164 391 711 426 955 920 0 318 711 E esti Puuetega 137 137 146 359 8 976 146 359 146 359 0 146 802 8 976 137 826 146 802 0 0 Inimeste Koda 383 826 912 915 127 K õik K OK K U: 1 039 087 127 087 1 039 087 1 039 087 0 1 042 087 915 000 1 040 891 1 196 0 000 000 087 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Koeru Hooldekeskus registrikood: 90008347 tänava/talu nimi, Ida tn 2 maja ja korteri number: alevik: Koeru alevik vald: Järva vald maakond: Järva maakond postisihtnumber: 73001 telefon: +372 55508744, +372 55519763 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.koeruhk.ee Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Varud 14 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 15 Lisa 7 Kasutusrent 16 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 17 Lisa 9 Võlad töövõtjatele 17 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 17 Lisa 11 Muud tulud 17 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 13 Tööjõukulud 18 Lisa 14 Muud kulud 19 Lisa 15 Seotud osapooled 19 Aruande allkirjad 20 Vandeaudiitori aruanne 21 2 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Sihtasutus Koeru Hooldekeskus on riigi poolt Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2003. a määrusega nr 693-k moodustatud sihtasutus, mille asutajaõiguste teostajaks on Vabariigi Valitsuse 21.01.2016. a istungi otsusega määratud Sotsiaalministeerium. Sihtasutuse tööd juhib 5-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse põhikirjast. Sihtasutuse eesmärgiks ja põhitegevusalaks on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine. Sihtasutus tegutseb 1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones. 2018. aastal oli hooldekeskuses 215 teenusekohta ning osutati ööpäevastest hoolekandeteenustest järgmisi: ööpäevaringset erihoolekandeteenust, ööpäevast erihoolekandeteenust sügava liitpuudega klientidele, üldhooldusteenust (sh dementsussündroomiga isikutele). Tervishoiuteenustest pakuti klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendus-hooldus teenust. Samuti osutati väiksemas mahus rehabilitatsiooniteenust. Investeeringud 2018. aastal suuremahulisi investeeringuid ei teostatud ning Sihtasutus lähtus oma igapäevases tegevuses säästva majandamise põhimõtetest. Investeeringutest teostati remonditöid summas 11300,40 eurot (kontori- ja üldruumide remont) Majandustegevus Sihtasutuse omatulude osakaal tervikuna on püsinud 2018. aastal stabiilsena. Aastaks püstitatud eesmärgid teenuste mahtude osas on valdavalt täidetud. Erihoolekandeteenuse teenusekohtade arvu on aasta lõpuks vähendatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osas 8 koha võrra, 75-le teenusekohale, seoses varasema ülerahvastatusega. Rehabilitatsiooniteenuse kasutamine on oluliselt vähenenud seoses seadusandluse muutumisega ning teenuse osutamine otsustati seetõttu lõpetada. 2018. aastaks planeeritud mahud ja tegelik maht teenuste lõikes: Üldhooldusteenus – 2018 eelarve koostatud 102 kliendile, kokku sai teenust 150 klienti (teenusele saabus 2018 aasta jooksul 38 klienti, suri 29 klienti, teisele teenusele või koju lahkus 5 klienti) Eelarve täituvus keskmiselt 1 kuus 107,8 klienti, täituvus aastas 105,7 %. Erihooldusteenus – eelarve koostatud 98 kliendile (15 liitpuue, 83 ööpäevaringne), seoses teenusekohtade vähendamisega eelarve täituvus 91,17% . Teenusekohad on 100% täidetud (aasta lõpuks 15 liitpuudega ja 75 ööpäevaringse erihoolduse klienti). Iseseisev statsionaarne õendusabi– eelarve planeeritud 140 ravijuhuga, täidetud 121 juhtu. Eelarve täitmine 84,3%. Alatäituvuse üheks põhjuseks kindlasti ebaõnnestunud riigihange mis põhjustas ebakindlust nii patsientides kui arstidele. Koduõendus-hooldus – eelarve planeeritud 17 juhtu, täidetud 15 juhtu (eelarveline miinus 20 eur) kuid seoses rahastuse tõusuga eelarve täitmine 108,9%. Rehabilitatsiooniteenus – eelarveline maht 10 000 eur, täitmine 51,73% kuna vajadust rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks II p-a praktiliselt enam ei olnud. Arvestades muutuvat seadusandlust, raskusi nõuetele vastava spetsialistide meeskonna komplekteerimisel ning selle ülalpidamise kulukust otsustati teenuse osutamine lõpetada. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne 2018. aastaks püstitatud eesmärgid ja nende täitmine: - tagada ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus ning efektiivne majandamine, selleks koostada teenustepõhine kulumudel ning sellele tuginev kontoplaan, tagada teenusekohtade täituvus läbi ettevõtte aktiivse tutvustamise avalikkusele ning koostöö rahastajate (Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa) ja omavalitsustega. Koostada ettevõttele hankeplaan, uuendada hankekord ning tagada kaupade ja teenuste soetamine ettevõtte jaoks soodsaimal viisil ning vastavalt seadusandlusele: valdavalt on eesmärgid täidetud, eelarve täituvus 97,04%. Arvestades rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuse vähenenud mahtusid võib tulemuse hinnata heaks. Kulude osas 93,74% täituvus annab aasta lõpuks positiivse tulemi. Osaleti üldhoolduse kulumudeli koostamisel sisendi andmisega ning tegeleti aktiivselt oma asutuse teenuste kulupõhise arvestuse süsteemi loomisega. Kontoplaani viimine kulumudeliga vastavusse on planeeritud lõpetada 2019. I kvartali jooksul. Ettevõtte tutvustamiseks osalesime Töömessidel (Järva-, Lääne-Viru- ja Jõgevamaal). Sotsiaalkindlustusametiga toimib väga hea koostöö, ühiselt on läbi viidud kohtumisi Koerus ja osaetud teenusepakkujatele korraldatud infopäevadel. Koostöö Haigekassaga ei ole nii hästi sujunud, õendusteenuste hangete osas on terve aasta kestnud ebaselgus. Aasta keskel muudeti Haigekassa piirkondadele alluvust ning uus haldus ja usaldusarst on Tartus. Ettevõtte hankeplaan on koostatud ning 3 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne planeeritud hanked läbi viidud. Suurimad neist soojusenergia, toiduainete, funktsionaalvoodite , koristusvahendite- ja tarvikute ostmised. Väiksemas mahus kaupade ja teenuste ostmiseks on võetud võrdlevaid hinnapakkumisi, leidmaks soodsaimaid lahendusi. -osutada klientidele kvaliteetset ja asjakohast teenust, selleks viia hooldekeskuses osutavate teenuste kvaliteet seadustest tulenevatele nõuetele vastavaks, tagades vajaliku kvalifitseeritud personali olemasolu ning korrastada kliendidokumentatsiooni, lähtudes 2017. aastal kontrollorganite poolt tehtud ettekirjutustest ja soovitustest; Teenuste kvaliteedi parandamine oli üks prioriteetsemaid eesmärke 2018. aastal. Aasta lõpuks on kõik ettekirjutused täidetud ning uuendatud nii erihoolekande- kui üldhooldusteenuste klienditööga seonduv dokumentatsioon. Nõutava personali hulga tagamiseks on muudetud asutuse struktuuri ning koondatud tugiteenuste töökohti (sisevalve, ettekandjad) leidmaks ressursse vahetult teenust osutavate töökohtade loomiseks ja nende täitmiseks nõuetele vastava personaliga. - teenuste mahtude korrigeerimine, vähendades ööpäevaringse erihoolekandeteenuse teenusekohtade arvu 60-le, tagamaks klientidele kvaliteetse ja nõuetekohase teenuse osutamise ja elamistingimused. Vabanevate teenusekohtade arvelt suurendada dementsussündroomiga isikutele pakutava teenuse osakaalu, arvestades suurt nõudlust; Teenuste osas on vähendatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse teenusekohti (aasta lõpuks 75 kohta) tagamaks klientide nõuetekohase majutuse. Dementsussündroomiga isikutele osutatava teenuse mahu suurendamine ja elukeskkonna kohandamine neile sobivaks on 2019. aasta prioriteediks. - juurutada töökorraldust toetavaid tehnoloogilisi lahendusi ning pakkuda töötajatele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks, luues igasse osakonda arvutitöökohad, selleks soetada vajalik riistja tarkvara, võtta kasutusele töökorraldust toetavad programmid ning panustada personali koolitamisse; Hooldekeskuses töötas 2018. aastal 100 töötajat, tööjõukulud 2018. aastal olid 1 443 254. eurot. Võrreldes eelmise perioodiga kulude kasv 76846.- eurot, olles samas 95,66% eelarves planeeritust. Vahetult hooldusteenust osutava personali arvu ja töötasude suurendamine oli olulisemaks eesmärgiks. 1. juulist toimus töötasu ja struktuuri korrigeerimine. Loodud on arvutitöökohad kõigis osakondades ning soetatud vajalik riist- ja tarkvara 20-le arvutitöökohale. Sh toitlustusprogramm ANC, personalihaldusprogramm StaffLogic, haiglate programm Liisa. Ettevõtte dokumendihalduse digitaliseerimisega on alustatud sh soetatud dokumendihaldussüsteem Delta ning loodud töökeskkond OL365-s. -koostada ettevõtte arengukava järgmiseks viieks aastaks. Arengukava koostamise protsess käib, toimunud on töörühma koosolekud ning kohtumised piirkonna sotsiaalvaldkonna töötajatega, projekt on koostatud. Arengukava lõplik valmimine on planeeritud 2019. a esimese pooles. Arendustegevus Suurt rõhku pandi personali pädevuse tõstmisele ja koolitamisele. Meditsiinitöötajad osalesid erinevatel erialaspetsiifilistel koolitustel. Jätkus koostöö erinevate õppeasutustega (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Järvamaa Kutsehariduskeskus) . Hooldekeskus oli praktikabaasiks eeltoodud koolide õppuritele. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hooldustöötajate kutseõppe lõpetas 17 töötajat, Järvamaa Kutsehariduskeskuse tegevusjuhendaja kutseõppe 4 töötajat. Koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega alustati töökohapõhise õppena puhastusteenindajate koolitamist. MTÜ Heaolu- ja Taastumise kooli poolt läbi viidud CARe metoodika rakendaja koolituse läbis 29 erihoolekandeteenuse tegevusjuhendajat. Digipädevuste koolituse hoolekande- ja meditsiinitöötajatele läbis 30 töötajat. 4 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Arendamaks dementsusega inimestele teenuste osutamist läbis 2 töötajat dementsusteemaliste koolituste koolitaja väljaõppe ning läbi on viidud 5 sisekoolitust (à 22 in). Samuti on asutus MTÜ Elu dementsusega liige alates 2018. aastast. Hooldekeskus osales Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja eestvedamisel korraldatavatel hooldustöötajate kutsevõistlusel saavutades häid tulemusi. Tuleviku arengusuunad 2019. aasta peamisteks eesmärkideks on: 1) osutada klientidele kvaliteetset ja asjakohast teenust tagades klientide ja nende lähedaste rahulolu ning teenuste vastavuse kvaliteedistandarditele. Selleks: - viia läbi koostöös Sotsiaalkindlustusametiga erihoolekandeteenuste personalile Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt koostatud õppekava alusel väljaõpe; - viia läbi rahuloluküsitlus klientide ja nende lähedaste seas; - jätkata sisekoolitustega dementsusega teemal; - osaleda dementsusega inimeste elukeskkonna kohandamise projektis, kohandada dementsusega klientidele sobivad eluruumid I korrusele ning aasta lõpuks suurendada dementsussündroomiga isikutele pakutava teenuse osakaalu; - juurutada töökorraldust toetavaid tehnoloogilisi lahendusi ning pakkuda töötajatele võimalusi arenguks ja eneseteostuseks, ning panustada personali koolitamisse sh suurendada sisekoolituste osakaalu. 2) tagada ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus ning efektiivne majandamine, selleks: - rakendada praktikas teenustepõhist kulumudel ning disainida sellele tuginev kontoplaan; - tagada teenusekohtade täituvus läbi ettevõtte aktiivse tutvustamise avalikkusele ning koostöö rahastajate (Sotsiaalkindlustusamet, Haigekassa) ja omavalitsustega.; - koostada hankeplaan ning tagada kaupade ja teenuste soetamine ettevõtte jaoks soodsaimal viisil ning vastavalt seadusandlusele; -vastu võtta ettevõtte arengukava. 3) tagada hoonete ja rajatiste heakord ning klientidele turvaline ja kodune elukeskkond ning personalile hea töökeskkond , selleks: - investeerida ehitise korrasolekusse, planeeritud katuste remonditööd 88000.- euro ulatuses; - dementsusega inimestele sobiva õueala rajamine; - dementsusega inimestele sobiva elukeskkonna rajamine sh 1 C osakonna remont ja kohandamine sobivaks- planeeritud investeeringute omaosalus 20000.- ning rahastus projektist 100000.-; - sissepääsuala korrastamine ja teekatte parandamine ning haljastus; - koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga eskiisprojektide loomine elukeskkonna kaasajastamiseks; - personalile kaasaegsete koosoleku- ja puhkeruumide loomine, planeeritud investeeringud 25000.- eur. Terje Teder Juhatuse liige 5 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 693 471 616 023 2 Nõuded ja ettemaksed 155 117 82 191 3 Varud 2 729 34 639 4 Kokku käibevarad 851 317 732 853 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 1 235 538 1 308 884 6 Kokku põhivarad 1 235 538 1 308 884 Kokku varad 2 086 855 2 041 737 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 262 557 226 814 8 Kokku lühiajalised kohustised 262 557 226 814 Kokku kohustised 262 557 226 814 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 2 148 302 2 148 302 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -333 379 -335 400 Aruandeaasta tulem 9 375 2 021 Kokku netovara 1 824 298 1 814 923 Kokku kohustised ja netovara 2 086 855 2 041 737 6 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Tulu ettevõtlusest 2 089 084 2 032 563 10 Muud tulud 44 660 30 593 11 Kokku tulud 2 133 744 2 063 156 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -512 144 -483 592 12 Tööjõukulud -1 443 254 -1 340 624 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -82 763 -130 589 6 Muud kulud -86 208 -106 330 14 Kokku kulud -2 124 369 -2 061 135 Põhitegevuse tulem 9 375 2 021 Aruandeaasta tulem 9 375 2 021 7 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 9 375 2 021 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 82 763 130 589 6 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -1 250 0 Kokku korrigeerimised 81 513 130 589 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -72 926 -6 580 3 Varude muutus 31 910 -9 192 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 35 743 8 615 8 Kokku rahavood põhitegevusest 85 615 125 453 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -9 417 -106 086 6 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 1 250 0 müügist Laekunud intressid 0 259 Kokku rahavood investeerimistegevusest -8 167 -105 827 Kokku rahavood 77 448 19 626 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 616 023 596 397 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 77 448 19 626 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 693 471 616 023 2 8 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 2 148 302 -335 400 1 812 902 Aruandeaasta tulem 0 2 021 2 021 31.12.2017 2 148 302 -333 379 1 814 923 Aruandeaasta tulem 0 9 375 9 375 31.12.2018 2 148 302 -324 004 1 824 298 9 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus 2018.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ja täpsustab avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad on kajastatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi kohaselt laekumise tõenäosusest lähtuvalt. Seejuures on nõuet iga konkreetse kliendi vastu hinnatud eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded hinnatakse bilansis alla nende tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansis ebatõenäoliselt laekuva nõudena. Ostjatelt laekumata summad, mille maksetähtaeg on ületanud 365 päeva, kantakse kuludesse. Aruandeperioodil laekunud, kuid eelnevalt kuludesse kantud nõuded, kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendamisena aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude kuluks kandmisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaradena käsitletakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta ja mille soetusmaksumus ületab 5 000 eurot.Kõik varad soetusmaksumusega alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku varana. Väheväärtuslikke varasid arvestatakse bilansiväliselt vastavate üksuste ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Materiaalne põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning amortiseeritakse kuni 10 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ei tee Sihtasutus kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga hooned ja rajatised 10-50 aastat masinad ja seadmed 5-10 aastat muu inventar 2-5 aastat Maad ei amortiseerita. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Sihtasutus kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Sihtasutus kui rendileandja Kasutusrendimakseid kajastatakse rendiperioodil lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik fintskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna. Tegevustoetused – toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel. Tulud 11 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Tulu majandustegevusest ja muud tulud kajastatakse selle üksuse tulemiaruandes, kes vastava tulu eest kaupu müüs või teenust osutas. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud hüved ja riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt valitud kasumiaruande skeemi kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana lähtudes olulisuse printsiibist. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Seotud osapooled Aastaaruandes käsitletakse seotud osapoolena : 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Aruandekuupäevajärgsed sündmused Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid ning selle mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest ning tavaliselt ei kajastata selle mõju lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes, need on avaldatud lisades juhul, kui nad on olulised. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Sularaha kassas 370 2 059 Arvelduskonto Riigikassas 693 101 613 964 Kokku raha 693 471 616 023 12 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 147 317 147 317 Ostjatelt laekumata 147 317 147 317 arved Muud nõuded 2 032 2 032 Viitlaekumised 2 032 2 032 Ettemaksed 5 768 5 768 Muud makstud 5 768 5 768 ettemaksed Kokku nõuded ja 155 117 155 117 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 73 426 73 426 Ostjatelt laekumata 73 427 73 427 arved Ebatõenäoliselt -1 -1 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 73 73 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 082 1 082 Viitlaekumised 1 082 1 082 Ettemaksed 7 610 7 610 Tulevaste perioodide 7 610 7 610 kulud Kokku nõuded ja 82 191 82 191 ettemaksed 31.12.2018.a seisuga nõuded ostjate vastu sisaldab eraisikute võlga summas 52 443 eurot (seisuga 31.12.2017.a 43 740 eurot) ja asutuste võlga summas 94 874 eurot (seisuga 31.12.2017.a 29 687 eurot).Ebatõenäoliseks on hinnatud võlg summas 590 eurot. Pikemaajalised võlgnevused (üle 365 päevased) seisuga 31.12.2017 summas 1 eurot on kantud lootusetuks. Tulevaste perioodide ettemaksed seisuga 31.12.2018 sisaldavad ettemakseid ajakirjanduse tellimuste eest summas 2355 eurot (seisuga 31.12.2017.a 3 624 eurot), sõidukite- ja varakindlustuse makseid 2 275 eurot (seisuga 31.12.2017.a 2 272 eurot), ettemakstud kasutusrendile võetud sõiduki esimene lepingumakse summas 1 090 eurot (seisuga 31.12.2017.a 1 684 eurot), IT majutusteenus summas 48 eurot (seisuga 31.12.2017.a 30 eurot). 13 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 2 729 34 639 s.h. toiduained 2 729 13 207 põlevkivikütteõli 0 17 754 ravimid 0 3 678 Kokku varud 2 729 34 639 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 806 73 0 Üksikisiku tulumaks 24 064 23 166 Sotsiaalmaks 63 376 55 812 Kohustuslik kogumispension 2 664 2 275 Töötuskindlustusmaksed 4 389 3 818 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 164 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 95 299 73 85 235 Vt. lisa 3 ja 8 14 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Muud põhivarad Lõpetamata ettemaksed vahendid masinad projektid ja seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 566 2 156 153 115 997 101 468 217 465 6 721 0 0 2 381 905 Akumuleeritud kulum 0 -895 898 -72 598 -73 301 -145 899 -6 721 0 0 -1 048 518 Jääkmaksumus 1 566 1 260 255 43 399 28 167 71 566 0 0 0 1 333 387 Ostud ja parendused 0 90 287 0 6 137 6 137 0 9 662 9 662 106 086 Uute ehitiste ost, 90 287 9 662 9 662 99 949 uusehitus, parendused Muud ostud ja 0 6 137 6 137 0 0 0 6 137 parendused Amortisatsioonikulu 0 -114 207 -9 300 -7 082 -16 382 0 0 0 -130 589 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 566 2 246 440 115 997 107 605 223 602 6 721 9 662 9 662 2 487 991 Akumuleeritud kulum -1 010 105 -81 898 -80 383 -162 281 -6 721 0 0 -1 179 107 Jääkmaksumus 1 566 1 236 335 34 099 27 222 61 321 0 9 662 9 662 1 308 884 Ostud ja parendused 9 417 9 417 Uute ehitiste ost, 9 417 9 417 uusehitus, parendused Amortisatsioonikulu -70 768 -9 299 -2 696 -11 995 -82 763 Ümberliigitamised 9 662 -9 662 -9 662 0 Ümberliigitamised 9 662 -9 662 -9 662 0 lõpetamata projektidest 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 566 2 265 519 79 043 102 514 181 557 6 721 0 0 2 455 363 Akumuleeritud kulum 0 -1 080 873 -54 243 -77 988 -132 231 -6 721 0 0 -1 219 825 Jääkmaksumus 1 566 1 184 646 24 800 24 526 49 326 0 0 0 1 235 538 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2018 2017 Masinad ja seadmed 1 250 0 Transpordi- vahendid 1 250 0 Kokku 1 250 0 15 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2018 2017 Kasutusrenditulu 135 135 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Muud varad 1 566 1 566 Kokku 1 566 1 566 Kasutusrendile on antud SA Koeru Hooldekeskusele kuuluv põllumajanduslik maa suurusega 2,7 ha sihtotstarbega põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks jääkmaksumusega 1 566 eurot. Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Kasutusrendikulu 3 869 3 795 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 12 kuu jooksul 3 940 3 869 1-5 aasta jooksul 3 339 7 279 Kasutusrendile on võetud sõiduauto Subaru. Lisatingimus liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel: kui liisinguvõtja soovib liisingulepingut ennetähtaegselt lõpetada ja liisingueset tagastada, kuulub liisinguvõtja poolt tasumiseks liisingulepingust tuleneva jooksva kuu liisingu osamakse ja intress ning kõik järgnevad osamaksed ja liisinguandja nõudmisel kuni 6 järgneva kuu intressi maksed. 16 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 26 565 26 565 Võlad töövõtjatele 139 569 139 569 9 Maksuvõlad 95 299 95 299 5 Tagatistasud 1 124 1 124 Kokku võlad ja ettemaksed 262 557 262 557 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 17 076 17 076 Võlad töövõtjatele 123 379 123 379 9 Maksuvõlad 85 235 85 235 5 tagatistasud 1 124 1 124 Kokku võlad ja ettemaksed 226 814 226 814 Lisa 9 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Töötasude kohustis 81 289 69 052 Puhkusetasude kohustis 57 099 53 557 Muud võlad töövõtjale 1 181 770 Kokku võlad töövõtjatele 139 569 123 379 8 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Haiglate tulud 203 831 216 512 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 885 253 1 816 051 Kokku tulu ettevõtlusest 2 089 084 2 032 563 Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2018 2017 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 1 250 0 Tulu sihtfinantseerimisest 4 804 0 Rendi- ja üüritulu 160 135 Muude toodete ja teenuste müük 38 446 30 458 Kokku muud tulud 44 660 30 593 17 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Muude toodete ja teenuste müügi tulud sisaldavad toitlustamise ja kohviku teenuseid 6 382 eurot (2017.a 10 981 eurot), matuseteenuseid 2 114 eurot (2017.a 3 748 eurot), saunateenust 265 eurot (2017.a 358 eurot), transporditeenus 179 eurot (2017.a. 0 eurot), elektri müüki 1 633 eurot (2017.a 569 eurot), hooldustöötajate töökohapõhise koolituse tulusid 19 134 eurot (2017.a 14 661 eurot), muid tulusid 7 eurot (2017.a muud tulud 141 eurot),masina müük 609 eurot, kütte müük 8 112 eurot ning vee müük 11 eurot. Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Energia 106 816 86 413 Elektrienergia 33 479 32 756 Soojusenergia 64 895 43 051 Kütus 8 442 10 606 Mitmesugused bürookulud 15 738 18 148 Koolituskulud 14 352 8 981 Muud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 68 905 82 850 Rajatiste majandamiskulud 26 77 Sõidukite majandamiskulud 10 282 12 985 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 21 976 4 770 Inventari majandamiskulud 33 617 33 522 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 2 424 5 938 Toiduainete kulud 145 911 145 563 Meditsiini- ja hügieenikulud 88 218 80 143 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 2 710 3 120 Muud 1 169 1 082 Kokku mitmesugused tegevuskulud 512 144 483 592 Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 1 093 475 1 019 647 Sotsiaalmaksud 341 506 313 107 Töötuskindlustusmaksed 8 273 7 869 Kokku tööjõukulud 1 443 254 1 340 623 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 100 103 18 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Käibemaks 84 780 105 726 Maamaks 10 25 Saastetasud 309 534 Riigilõivud 519 44 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 590 1 Kokku muud kulud 86 208 106 330 Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 44 640 31 768 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või SA Koeru Hooldekeskus sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Sihtasutusel ei olnud 2017 ja 2018 aastal seotud isikutega tehtud tehingute hulgas selliseid tehinguid. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Sotsiaalministeerium. Nõukogu liikmetele on 2018.a tasusid makstud 15 840 eurot (2017.a 7 990 eurot). Juhatajale on 2018.a tasu makstud 28 800 eurot (2017.a 23 778 eurot). 19 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 28.03.2019 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus (registrikood: 90008347) 01.01.2018 - 31.12.2018 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg TERJE TEDER Juhatuse liige 28.03.2019 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Koeru Hooldekeskus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Koeru Hooldekeskus (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Kairi Luigelaht-Teder Vandeaudiitori number 546 Audit & Consult OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 280 Telliskivi tn 60/1, Tallinn, Harju maakond, 10412 28.03.2019 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Koeru Hooldekeskus (registrikood: 90008347) 01.01.2018 - 31.12.2018 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg KAIRI LUIGELAHT-TEDER Vandeaudiitor 28.03.2019 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Vanurite ja puuetega inimeste hoolekandeasutuste 87301 Jah tegevus Õendusabi osutamine 86903 Ei Vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute 87201 Ei hoolekandeasutuste tegevus Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 55519763 Mobiiltelefon +372 55508744 E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.koeruhk.ee Rahandusministeerium Meie 04.06.2019 nr 1.1-8/1503-1 [email protected] Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2018. aasta kohta Esitame Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2018. aasta kohta koos lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla õigusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes Lisa: Lisa 1 SoM asutajaõiguste valitsemise aruanne 2018 Lisa 2 Sihtasutuste tegevuseesmärgid Lisa 3 Sihtasutuste finantsplaanid Lisa 4 PERH majandusaasta aruanne Lisa 5 TÜK majandusaasta aruanne Lisa 6 ViljandiH majandusaasta aruanne Lisa 7 JõgevaH majandusaasta aruanne Lisa 8 HNRK majandusaasta aruanne Lisa 9 EPIF majandusaasta aruanne Lisa 10 KoeruHK majandusaasta aruanne Lisaadressaadid: Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA Tartu Ülikooli Kliinikum SA Viljandi Haigla SA Jõgeva Haigla SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond SA Koeru Hooldekeskus SA Norman Põder 626 9247 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Sotsiaalministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2018. aasta kohta Sisukord II Sihtasutused ................................................................................................................................................. 1 1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne .................................................................................................. 3 1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri .............................................. 3 1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes ......................................................................................... 3 2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded .................................................................................................. 3 2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ...................................................................................... 3 2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ............................................................................................. 6 2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla ........................................................................................................... 8 2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla .......................................................................................................... 10 2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus .................................................. 12 2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond ................................................................................ 13 2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus ............................................................................................... 15 3. Lisad....................................................................................................................................................... 16 3.1. Tegevuseesmärkide vorm......................................................................................................... 16 3.2. Finantseesmärkide vorm .......................................................................................................... 16 3.3. Kinnitatud majandusaasta aruanded ....................................................................................... 16 3.4. Nõukogude aruanded ............................................................................................................... 16 II Sihtasutused 1. Sihtasutuste valitsemise üldaruanne 1.1. Riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri Sihtasutuse nimi Asutajate Asutamise korralduse Asutamise arv kuupäev ja number aeg 1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 1 25.07.2001 nr 556-k 25.07.2001 2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 3 21.12.1998 nr 1247-k 22.12.1998 3. Sihtasutus Viljandi Haigla 1 20.12.2001 nr 850-k 21.01.2002 4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 1 23.10.2001 nr 689 23.10.2002 5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline 1 10.12.2002 nr 807 10.12.2002 Rehabilitatsioonikeskus 6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 1 04.02.1997 nr 117-k 04.02.1997 7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 1 23.10.2003 nr 693 23.10.2003 1.2. Muutused valitsevates sihtasutustes Tartu Ülikooli Kliinikum omandas 10.01.2018 51% osaluse AS Põlva Haiglas, mille jaoks Eesti Vabariik 2017. aastal eraldas 800 000 eurot. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus asutas 27.02.2018 Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfondi Sihtasutuse. 2. Valitsetavate sihtasutuste aruanded 2.1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla 2.1.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Regionaalhaigla põhikirjaline eesmärk ning vajadus eriarstiabi järele on püsiv, sellest tulenevalt on vajalik Regionaalhaigla tegevuse jätkamine järgnevatel perioodidel. Regionaalhaigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. 2.1.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Regionaalhaigla on 2018. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud. Regionaalhaigla seab endale igal aastal eriarstiabi teenuse osutamise eesmärgid, mis valdavas osas sõltuvad Eesti Haigekassaga (EHK) sõlmitud ravi rahastamise lepingu mahust. Regionaalhaigla on piirkondlik haigla, mille koosseisus on seitse kliinikut koos 32 erialakeskusega ja mille põhitegevuseks on osutada eriarstiabi enamikul arstlikest erialadest, olla tervishoiutöötajate täiend- ja diplomieelse õppe baasiks ning tegeleda tervishoiualase teadustööga. Regionaalhaigla osutab kõrgeima keerukusastmega arstiabi kõikidele ravikindlustatud isikutele ja patsiendi terviseprobleemist tulenevalt mõnevõrra lihtsama keerukusega arstiabi patsientidele peamiselt Tallinnast ja Harjumaalt ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eestist. Vältimatut abi osutatakse kõikidele abivajajatele. Regionaalhaigla konsolideerimisgruppi kuuluvad lisaks SA Läänemaa Haigla, SA Hiiumaa Haigla ja SA Raplamaa Haigla, mis on üldhaiglad ja teenindavad peamiselt vastavate maakondade patsiente. Regionaalhaigla grupis oli 2018. aasta seisuga tööl 4 817 töötajat (2017: 4 679), kellest 4 274 (2017: 4 131) töötasid SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, 285 (2017: 262) SA Läänemaa Haiglas, 215 (2017: 221) SA Raplamaa Haiglas ning 70 (2017: 65) inimest SA Hiiumaa Haiglas. Täistöökohale taandatud töökohtade arvu keskmine grupis oli 2018. aastal 3 905 (2017: 3 842). 2018. aastal tegutseti aktiivselt akrediteerimisprotsessidega, et anda kindlus patsientidele, nende lähedastele kui ka haiglale endale, et oma tegevuses ollakse professionaalsed ning tunnustatud rahvusvahelisel tasandil. Regionaalhaiglast sai esimene Euroopa Onkoteraapia Ühingu ESMO poolt akrediteeritud onkoloogia ja palliatiivravi integreeritud keskus Balti regioonis. See tunnustus kinnitab, et Regionaalhaigla on viinud onkoteraapia ja palliatiivravi Eestis uuele tasemele. Alustati koostööd JCI-ga (Joint Commission International) tagamaks tulevikus Regionaalhaigla kui organisatsiooni tervikliku akrediteerimise. Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamise projektis soovitakse tähelepanu pöörata juhtimisele, töökeskkonnaohutusele, vastutustundlikkusele, kollegiaalsusele, kommunikatsioonile, elukestvale õppele, arendamisele ja läbipaistvusele. Regionaalhaigla pöörab üha enam tähelepanu ravikvaliteedi indikaatorite rakendamisele ja nende seirele. Patsientide rahulolu on kõrge ning see näitab, et meeskond teeb oma tööd suure pühendumusega. Kõrgema ravietapi haiglana on Regionaalhaigla fookuses just kõige keerukamad ravijuhud ning koostööd on vaja teha mitte ainult teiste piirkondlike haiglatega Eestis, vaid ka välisriikides. Koostöö Helsingi Ülikooli Haiglaga südamesiirdamiste osas on kindlasti väga heaks näiteks. Regionaalhaigla konsolideerimisgrupi 2018. aasta tegevustulud olid 209,6 (2017: 192,3) miljonit eurot ning aruandeaasta tulem 3,9 (2017: 9,3) miljonit eurot. Tulubaasis moodustab ülekaaluka osa tervishoiuteenuste osutamine, mille peamiseks sisuks on Haigekassa finantseeritav eriarstabi teenus. Haigekassa ravirahastuse eelarve, grupi tegevustulud ning seeläbi ka osutatava teenuse maht on otseses seoses sotsiaalmaksu laekumisest. Grupi eesmärk ei ole positiivne tulem, kuid see on oluline majandustegevuse indikaator. Positiivne tulem indikeerib organisatsiooni finantsilist jätkusuutlikust ning võimet ellu viia oma põhitegevuseks vajalikke investeeringuid. Grupi aruandeaasta tulem oli kõrgem eelarvestatud tulemist (2018: 0,1 miljonit eurot), mis tulenes peamiselt madalamast käibemaksukulust, mille omakorda tingis arendusprojektide ajagraafiku pikenemine. Ravivoodite arv, keskmine ravitud haigete arv ja ravikestus on viimastel aastatel püsinud Regionaalhaigla grupis stabiilsena. Regionaalhaigla grupi ambulatoorsete vastuvõttude arv 2018. aastal oli 476 471 (2017: 476 716), sh. regionaalhaigla ambulatoorsete vastuvõttude arv 2018. aastal oli kokku 390 458 (2017: 389 449). Võrreldes 2017. aastaga on vastuvõttude koguarv suurenenud 1 009 vastuvõtu võrra (0%). 2018. aastal saabus grupi erakorralise meditsiini osakondadesse kokku 98 046 patsienti (2017: 94 151), sh. Regionaalhaiglasse 78 244 patsienti (2017: 74 993), mis on 4,3% rohkem võrreldes aastaga 2017, keskmiselt saabus erakorralise meditsiini osakonnas 214 (2017: 205) patsienti ööpäevas. 2018. aasta jooksul oli ravivoodite perioodi keskmine arv grupis 1 264 (2017: 1 264). Regionaalhaigla perioodi keskmine ravivoodite arv oli 1 076 (2017: 1 075), sh aktiivravi voodeid 782 (2017: 785). Võrreldes eelmise aastaga vähenes perioodi keskmine ravivoodite arv Regionaalhaiglas 0,3%. Voodipäevade arv Regionaalhaigla grupis oli 2018. aastal 364 549 (2017: 362 839), millest Regionaalhaigla voodipäevade arv moodustas 87% so. 318 522 (2017: 315 854). Päevaravi voodipäevade arv grupis oli 14 499 (2017: 14 728), vähenedes võrreldes eelmise aastaga 1,5%. Regionaalhaiglas moodustas sellest 85%, so. 12 371 (2017: 12 611). 2018. aastal suurenes õdede iseseisvate vastuvõttude arv grupis 3,6%, 138 018 vastuvõtuni (2017: 133 176). Regionaalhaiglas suurenes vastuvõttude arv 4 253 võrra (3,4%), kokku toimus 131 101 õe iseseisvat vastuvõttu (2017: 126 848). Kirurgiliste protseduuride arv (NCSP järgi) oli 2018. aastal grupis 85 528 (2017: 83 883) ja Regionaalhaiglas 74 393 (2017: 74 102), mis on 291 protseduuri (0,4%) võrra rohkem kui 2017. aastal. Kliinilisi teadusuuringuid alustati 2018. aastal 57 (2017: 34). Käimasolevaid teadusuuringuid oli 2018. aasta seisuga 122. Ravimiuuringuid alustati Regionaalhaiglas 2018. aastal 28 ning käimasolevaid oli 86. Teadusuuringuid on Regionaalhaiglas käimas erinevates valdkondades, näiteks uuritakse keemiaravi kasutust kopsuvähi patsientidel Regionaalhaigla andmekogu põhjal, samuti on koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga välja töötamisel uudne optiline multikomponentmonitor neerupuudulikkusega patsientide ravi kvaliteedi reaalajas hindamiseks. 2018. aastal tehti hoonete ja rajatiste parandustöid kogusummas 5,3 (2017: 4,5) miljonit eurot käibemaksuta. Suuremateks projektideks olid 2018. aastal Mustamäe meditsiinilinnaku B-korpuse renoveerimistööd, Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku renoveerimistööd, Raplamaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd, Läänemaa Haigla esmatasandi tervisekeskuse ehitustööd. 2018. aastal asendati ja soetati uut meditsiinitehnoloogiat 8,5 (2017: 3,7) miljoni euro väärtuses käibemaksuta. Suuremateks projektideks olid 2018. aastal positronemissioon-kompuutertomograaf ja isotoopdiagnostika seadme kompuutertomograafiga asendamine Regionaalhaiglas, kompuutertomograafi soetamine Läänemaa Haiglas, anesteesiaaparaatide asendamine Regionaalhaigla anesteesiakeskuses. 2.1.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Regionaalhaigla mõõdab patsientide rahulolu alates 2004. aastast, paarisaastatel toimub ambulatoorsete patsientide rahulolu uuring ja paaritutel aastatel statsionaarsete patsientide uuring. 2018. aastal aprillis toimus ambulatoorsete patsientide rahulolu küsitlus, kuhu laekus 9 337 täidetud ankeet. Küsitluses osalesid kõikide maakondade patsiendid, kuid suurem osa vastajatest oli pärit Harjumaalt (83%). Uuringu tulemustest selgus, et 99 % vastajatest jäid ambulatoorse külastusega rahule. Kõigist küsimusele vastanutest jäid külastusega väga rahule 75,2 % ja üldiselt rahule 23,8%, rahulolematust väljendas 1% vastajatest. Valmisolek tulla Regionaalhaiglasse uuesti ravile oli jätkuvalt kõrge – 99,4% vastanutest tuleksid vajadusel ka edaspidi siia haiglasse ravile ja 99,1% soovitaksid Regionaalhaiglat oma lähedastele ja sõpradele. 2018. aastal alustati juhtide koolitusprogrammiga koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga ning aasta teises pooles alustati juhtide 360-kraadi hindamisega. Viidi läbi kuus hindamist. Hinnatavate hulgas oli neli keskuse juhatajat, üks kliiniku juhataja ja üks osakonna juhataja. Keskmiseks hindeks kujunes 3,52. Juhtide hindamisega jätkatakse 2019. aastal. 2018. aastal sõlmiti partnerluse raamleping Järvamaa Haiglaga. 2.1.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade regionaalhaigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. Regionaalhaigla arengukavas 2018-2020 seatud strateegilised eesmärgid: 1. Arendada haiglas keskkonda ja töökultuuri, mis lähtub patsiendi vajadustest ning toetab töötajate pühendumist tööle. 2. Saavutatakse patsientidele parimad võimalikud ravitulemused, kasutades ära arengut nii meditsiinis kui ka tervishoiukorralduses. 3. Õpetatakse, arendatakse võimalusi õppimiseks ja teadustööks ning tehakse koostööd uute lahenduste leidmiseks. 2.1.5. Osaluste omandamine Osaluste omandamisi ja võõrandamisi 2018. aastal ei toimunud. 2.1.6. Varade üleandmine 2018. aastal ei toimunud varade üleandmist sihtasutusele riigi või teiste asutajate poolt. 2.1.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2018. aastal Regionaalhaiglas läbi ei viidud. Siseauditi teenust osutab Regionaalhaiglale KPMG Baltics OÜ. Siseaudiitori aastaplaan koostatakse koostöös juhatuse, auditkomitee ja riskijuhiga. Regionaalhaigla juhatus lähtub auditite valimi koostamisel põhimõttest, et vähemalt ühes aasta jooksul läbiviidavas auditis kuulub audit fookusesse ka tütarhaigla tegevus auditeeritavas valdkonnas. 2018. aastal viidi läbi 4 siseauditit:  juhtkonnapoolsete sisemiste kontrollide järgimise audit, mille eesmärk oli hinnata, kas haigla sisekontrollisüsteem on piisav ja tulemuslik, hoidmaks ära kehtestatud sisemiste kontrollide juhtkonnapoolset eiramist;  hanketegevuse audit, mille eesmärk oli anda hinnang Regionaalhaigla alla 30 000 euro väärtuses asjade ja teenuste ostmise alasele töökorraldusele;  füüsilise turbe audit, mille eesmärk oli anda hinnang, kas haigla füüsilise turbe korraldus tagab patsientide, töötajate ja vara turvalisuse;  klienditagasiside audit, mille eesmärk oli anda hinnang klientide tagasisidele reageerimise ning kaebuste lahendamise protsessi vastavusele õigusaktide nõuetele ja heale praktikale. 2.2. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum 2.2.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi kliinikum) põhikirjaga seatud eesmärkideks on, olles tervishoiuasutus ja baas Tartu Ülikooli õppe-teadustööle, osutada kõrgekvaliteedilist ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti Vabariigis abi vajavatele inimestele ning koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning -järgse välja- ja täiendõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö (RVS § 10 lg 1 p 2). Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on ülikoolihaigla ja teenuste mahult suurim raviasutus Eestis, kus praktiseeritakse kõiki meditsiinierialasid. Kliinikum osutab ambulatoorset, päevaravi ja statsionaarset eriarstiabi kõigile Eesti elanikele ja ka välismaalastele. Mitmete erialade ja raviviiside osas on kliinikum ainuke teenusepakkuja Eestis. Kliinikumis tegeldakse õppe- ja teadustööga, kohaldatakse uusi ravimeetodeid ja ravimeid, korraldatakse konverentse ning muid teadusüritusi. Koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga toimub arstidele, õdedele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ning diplomijärgse välja- ja täiendõppe andmine. Kliinikumi põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. SA Tartu Ülikooli Kliinikum tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik. 2.2.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Kliinikum on 2018. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud. Kliinikumi koosseisus on 17 kliinikut, sh 44 statsionaarset osakonda 955 voodikohaga ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 2018. aastal töötas kliinikumis 4 302 füüsilist isikut 3 814 ametikohal (31.12.2018 seis). Tervikliku tervishoiupiirkonna kujundamiseks on välja töötatud kontserni strateegia ja tegevuse eesmärgid, mis hõlmavad erinevate kliiniliste erialade ja tugiteenistuste koostööd. Eelkõige peetakse silmas patsiendi ravi terviklikkust ja järjepidevust. Koostöö kontserni- ja sidushaiglatega (Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Põlva Haigla, Ida-Viru Keskhaigla) on arenedes konkretiseerunud. Kliinikum on avanud kontsernihaiglates mitme eriala ambulatoorse vastuvõtu ning suunanud kliinikumi arste neisse osakoormusega tööle. 2018. aastal alustati medikamentoosse onkoloogilise ja hematoloogilise raviga Ida-Viru Keskhaiglas ning kasvatati oluliselt nimetatud erialadel ambulatoorset vastuvõttu. Kasvajahaigete järelravi toimub paljudel juhtudel maakonnahaiglates. Torakaalkirurgid hakkasid vastu võtma Ida-Viru Keskhaiglas, mis parandas haigete suunamist kirurgilisele ravile, ühtlasi võimaldas kodulähedast operatsioonijärgset järelkontrolli. Koostöövõrgustik toimib ka uroloogia, üld-, laste- ja veresoontekirurgia vallas. Samm-sammult liigutakse insuldikeskuse loomise suunas. Suur osa esmalt üldhaiglasse paigutatud insuldihaigeid, kes vajavad trombolüüsi või trombektoomiat, jõuavad kuue tunni jooksul kliinikumi. Insuldihaigete ravivajaduse ja kiire transportimise üle otsustamiseks kasutatakse Ida-Viru Keskhaiglas ka teleradioloogiat. Lähiaastal jätkub insuldikeskuse loomine, sh voodikohtade lisamine neuroloogia osakonda ning tagades õigeaegse järel- ja taastusravi. Viimase tagamiseks planeerib kliinikum koostööd laiendada ja sõlmida koostööleppe neuroloogilise taastusravi pädevuskeskuse Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskusega. Tihedalt ja sisukalt on koos töötanud kliinikumi psühhiaatriakliiniku poolt loodud laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid. Kabinettide omandivorm ja koostöö erinevad. Ida-Viru keskhaiglas, Narva haiglas, Lõuna- Eesti haiglas ja Põlva haiglas kuuluvad kabinetid nimetatud haiglate koosseisu ja teenust osutatakse nende haiglate lepingu raames. Valga haiglas võetakse vastu kliinikumina. Üks suund tervishoiuteenuse järjepidevuse tagamiseks kontserni raames ja baasil on jätku-, järel- ja taastusravi võimaluste avardamine. Personali üldine rahulolu töötamisega oli kõrge, 94% vastajatest oli väga rahul või pigem rahul, sealhulgas väga rahul oli 31%. Ametigruppide lõikes oli kõige rohkem rahul tugi-, hooldus- ja õenduspersonal (96%) ja veidi vähem arstid (90%). Madalam oli rahulolu töö tasustamisega ja täiendavate heaolu võimalustega (üritused töötajatele, toetused, sportimisvõimalused). Parem võiks olla ka struktuuriüksuste sisene ja - vaheline koostöö. Vahetult juhilt oodatakse tõhusamat tagasisidet. Kliinikumi mitmed arendustegevused olid suunatud patsientide turvalisusele ja rahulolu parandamisele. Iga-aastane rahulolu uuring näitas, et üldine rahulolu ambulatoorse arstiabiga oli 81%, mis kasvas ca 2% võrra. Patsiendid olid varasemast rohkem rahul informeeritusega, ravimikasutuse kui ka selgitustega terviseprobleemiga toimetulemise kohta. Kõiki esitatud kaebusi analüüsiti ning lähtuvalt probleemist planeeriti ja rakendati parendused. Vähem laekus kaebusi ravikvaliteedi kohta, kuid kasvas rahuolematus tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Märkimisväärselt rohkem laekus patsientide tänuavaldusi, kus tunnustati ravi kõrget taset ja kiideti meeldivat suhtlemist. Leping EHK-ga, mis moodustas üle 94% kliinikumi tervishoiuteenuste rahalisest kogumahust, 2016. aasta lepinguga võrreldes veidi kasvas (ravijuhtudes 1%, rahalises mahus 7%), kuid võrreldes tegeliku ravitööga ja tegeliku täitmisega ravijuhtudes siiski vähenes (-2% võrra). Lepingu rahaline kasv tulenes tervishoiuteenuste hindade ja aprillis rakendunud palgakomponendi kasvust teenuste hindades. Kuna viimaste aastate EHK lepingu ravijuhtude arv on olnud väiksem kui eelmise perioodi tegelik ravijuhtude arv, siis ei ole ka ravi saanud patsientide arv kasvanud, vaid pigem vähenenud ning kättesaadavus plaaniliste järjekordade osas pole paranenud. Ohujuhtumite registreerimine kliinikutes paranes. Enamus juhtumeid lahendati, vähendades ühtlasi nende kordumise tõenäosust. Patsientide turvalisuse tagamiseks hinnati statsionaarsetes osakondades kukkumisriski Morse’i skaalal, lamatisriski Bradeni skaalal, juurutati patsiendi väljakirjutamise kontrollkaart. Lastekliiniku neonatoloogia osakonnas liiguti perekeskse ravi põhimõtete suunas, muutes intensiivravi vajavad vastsündinud nende pereliikmetele tsentraalmonitori vahendusel jälgitavaiks. Järjepidevalt arendatakse erialasid, et tagada patsientidele parim ravi, mida kaasaegsel meditsiinil on pakkuda. 2018. aastal võeti kliinikumis kasutusele mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid. Esmakordselt kliinikumis rakendatud meetodeid lisandus 21, esmakordselt Eestis kasutatud meetodeid - 24. Nimetatagu astma diagnostikas rakendatud eukapnilise hüperventilatsiooni testi ja epilepsia ravis kasutatud uitnärvi ehk vagus-stimulatsiooni. 2018. aastal avaldati rahvusvahelistes teadusajakirjades 217 artiklit 122-s erinevas kõrge mõjufaktoriga rahvusvahelises ajakirjas. Ajakirjas Eesti arst avaldati 49 teadusartiklit, sealhulgas üks ravijuhend ja seitse juhtumikirjeldust. 2.2.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Kliinikumi tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 5). 2.2.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade TÜ kliinikumi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. 2.2.5. Osaluste omandamine Kliinikum omandas 10.01.2018 51% osaluse AS Põlva Haiglas. 2.2.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2018. aastal ei toimunud. 2.2.7. Audit ja erikontrollid EHK korraldas regulaarselt ravidokumentide täitmise kontrolle ja kliinilisi auditeid. 2.3. Sihtasutus Viljandi Haigla 2.3.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Viljandi Haigla eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakendusprogrammides (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Viljandi Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. SA Viljandi Haigla funktsionaalne arengukava 2014–2020 (I etapp) kinnitati nõukogu poolt 30.04.2014 otsusega nr 3. SA Viljandi Haigla tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik ka järgnevatel aastatel. 2.3.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele SA Viljandi Haigla on 2018. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud. Eesmärkide realiseerimise aluseks oli juhatuse koostatud tegevuskava, mis kätkes endas integreeritud lähenemist, st seotust sihtasutuse strateegiliste arengueesmärkidega ja aastaeelarvega. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonilt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevustena osutab haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis. Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2018. aastal oli 858. 2018. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 162 haiget. Ravi saanud patsientide arv vähenes võrreldes 2017. aastaga 603 isiku võrra, statsionaarselt/päevaravis ravitavate patsientide arvu langus on trend, mis eeldatavasti jätkub käesoleval aastal. Voodipäevade arv oli kokku 179 485, mis on 4 348 päeva võrra enam kui 2017. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2018. aastal 27,7 päeva. Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis, ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2018. aastal kokku 73 722, mis on 2017. aastaga võrreldes 2 876 visiidi võrra vähem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2018. aastal 15 305 patsienti. Võrreldes 2017. aastaga suurenes EMO patsientide arv 237 võrra. Sundravi teenust osutati 2018. aastal 37 349 voodipäeva, mis on 691 voodipäeva rohkem kui 2017. aastal. Raviteenuste sisu osas oli 2018. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. 2.3.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 6). SA juhatuse tegevuse eesmärgiks 2018. aastal oli tagada haigla jätkusuutlik areng ning keskenduda uute teenuste arengule ning baasteenuste kvaliteedi tõstmisele. 2018. aastal:  algas Paikkondliku tervishoiu korralduse projekti PAIK piloteerimine;  laiendati alkoholitarvitamise häire teenust ja avati uued teenuse ruumid suures majas;  laienes narkomaania ravi- ja rehabilitatsiooni teenusvõrgustik;  arendati lastepsühhiaatria teenust;  arendati sundravi statsionaarset ja ambulatoorset teenust;  osaleti dementsuse kompetentsikeskuse hankes. Teenuskeskkonna arengutest olulisemad on:  Jämejalale kahe ebastabiilse remissiooniga hoolekande teenusele suunatud hoone ehitamise planeerimine;  Jämejalale ühe kohtumäärusega erihoolekande teenusele suunatud hoone ehitamise planeerimine;  uue haigla-tervisekeskuse hoone planeerimine kesklinna. Viljandi Haigla on praktikabaasiks Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Seoses PAIK pilootprojekti algusega on vastavat integratsiooni plaanis veelgi süvendada. 2.3.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade SA Viljandi Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. Viljandi haigla strateegiliste eesmärkide ning neid toetavate tegevuste püstitamisel on lähtutud haigla pikaajalistest arengusuundadest. Haiglas kokku lepitud strateegilised eesmärgid keskenduvad patsiendile kvaliteetse teenuse osutamisele koos arenguvõimelise toimimisega. Viljandi Haigla visioon on olla aastal 2023 patsientidele, klientidele ja partneritele eelistatuim tervishoiuga seotud terviklahenduste pakkuja, st:  olla struktuurselt finantsilises tasakaalus, st pikaajaliselt arendusvõimekad;  olla partnerite jaoks eelistatuim arendus- ja koostööpartner;  Viljandi Haiglal on patsiendid/kliendid, kes on meiega rahul ja kelle jaoks pakume parimat väärtust. 2.3.5. Osaluste omandamine SA Viljandi Haigla ei omandanud 2018. aastal osalusi äriühingutes. 2.3.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2018. aastal ei toimunud. 2.3.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle ja -auditeid haiglas 2018. aastal läbi ei viidud. 2.4. Sihtasutus Jõgeva Haigla 2.4.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Jõgeva Haigla põhitegevus on osutada kõrgekvaliteedilist tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenust seadustes ja lepingutes ettenähtud tingimustel ja ulatuses (RVS § 10 lg 1 p 2). SA Jõgeva Haigla põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. SA Jõgeva Haigla vastab Eesti haiglavõrgu arengukavas kohalikule haiglale esitatud nõuetele. Tagatud on tervishoiuteenuste kättesaadavus ning inimeste rahulolu osutatavate statsionaarsete ja ambulatoorsete tervishoiuteenuste, hooldusravi, üldhoolduse ja rehabilitatsiooniteenusega. SA Jõgeva Haigla tegevuse jätkamine on vajalik kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks Jõgevamaa ja lähipiirkonna elanikele. 2.4.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele SA Jõgeva Haigla on 2018. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud. Sihtasutus Jõgeva Haigla on tervishoiuasutus, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid valdavalt Jõgeva maakonna elanikele. Samuti osutame üldhoolekande teenust valdavalt Jõgevamaa elanikele. Raviteenuse rahastamise leping on sõlmitud Eesti Haigekassaga. Üldhoolekande teenused on rahastatud klientide, nende lähedaste ja kohalike omavalitsuste poolt. Haigla eesmärk on tervishoiuteenuste osutamisel osutada kvaliteetseid statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi teenuseid vastavalt haigla liigist tulenevatele nõuetele. Haiglal on olemas eriarstiabi osutamiseks vajalik funktsionaal-diagnostiline aparatuur, mida kasutavad ka Jõgeva maakonna perearstid. Haigla osutab samuti koduõenduse teenuseid nii Jõgeva kui ka Põltsamaa piirkonna elanikele. Üldhoolekande teenuste osutamisel on tagatud kvaliteetne ja nõuetele vastav üldhoolekande teenus Jõgeva Haigla klientidele. 2.4.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs SA Jõgeva Haigla tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 7). 2.4.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade SA Jõgeva Haigla tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. Peamised eesmärgid 2018. aastal: 1. Majandusliku kasumlikkuse saavutamine. 2018 aastaks püstitatud eesmärkide täitmisel oli jätkuvalt aluseks kokkuhoiu poliitika. Käibevahendite nappuse leevendamiseks kasutati arvelduslaenu. Majandusaasta tulemiks kujunes -13,5 tuhat eurot. Kahjumi põhjuseks on asjaolu, et Eesti Haigekassa poolt SA Jõgeva Haiglale lepingu alusel eraldatud teenuste maht ei katnud SA Jõgeva Haigla teeninduspiirkonna elanike vajadust arstiabi teenuse järele. Vaatamata sellele, et haigla redutseeris plaanilise arstiabi osutamise miinimumini, oldi sunnitud elanikkonnale hädavajaliku arstiabiteenuse tagamiseks tegema Haigekassa lepinguga tagamata (tasuta) tööd kokku 113,4 tuhande euro ulatuses. Lepinguga katmata töö teostamiseks vajalikud materiaalsed kulutused (ravimid, põetus-hooldusvahendid, diagnostilised uuringud, toitlustamine jne) olid vältimatud. 2. Tervishoiuteenuste osutamine. SA Jõgeva Haigla jaoks oli tähtsamaks eesmärgiks statsionaarsete ja ambulatoorsete tervishoiuteenuste kvaliteetne osutamine Jõgevamaa elanikele õigeaegselt ja kuluefektiivselt. Vaatamata sellele peab nentima, et Jõgevamaa elanikkonna vajadus eriarstiabiteenuse osas on mahuliselt märgatavalt suurem Eesti Haigekassa lepingu poolt kaetud tervishoiuteenuse mahust. Oluline defitsiit lepingumahus on eelkõige sisehaiguste statsionaarse ravi osas ulatuses vähemalt 100 haigusjuhuni aastas. Statsionaarse teenuse vajadust on muuhulgas suurendanud üldhooldusasutuse Põltsamaa Kodu avamine Põltsamaal. Samuti ei kata Haigekassa poolt tellitav teenuste maht ambulatoorse arstiabi vajadust sisehaiguste gruppi kuuluvatel erialadel (kardioloogia, pulmonoloogia, endokrinoloogia jne). Jõgevamaa elanikkonnal on ka oluliselt suurem nõudlus taastusravi järele. Eesti Haigekassa ja Terviseameti poolt läbiviidud auditite ja kontrollide tulemuste põhjal võib Jõgeva Haigla poolt osutatavate raviteenuste kvaliteediga rahule jääda. 2.4.5. Osaluste omandamine SA Jõgeva Haigla ei ole 2018. aastal omandanud või võõrandanud osalust teistes äriühingutes ega osalenud teiste sihtasutuste asutamises. 2.4.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2018. aastal ei toimunud. 2.4.7. Auditid ja erikontrollid Lähtuvalt 2018. aasta EHK ja Terviseameti auditite ja kontrollide tulemustest võib raviteenuste kvaliteediga SA-s Jõgeva Haigla rahule jääda. 2.5. Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 2.5.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (edaspidi HNRK) põhitegevus on ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine (RVS § 10 lg 1 p 2). HNRK põhitegevus on seotud rahvastiku tervise arengukavaga aastateks 2009–2020. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, et Eesti inimestel oleks võimalus kõrge kvaliteediga taastusravi ja rehabilitatsiooni saamiseks selle vajaduse tekkimisel ning seeläbi võimalus naasta tavapärasesse töö- ja eraellu võimalikult iseseisvalt toimetulevana ja rahulolevana. Samuti on SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse jätkamine oluline Eesti taastusravi- ja rehabilitatsioonivaldkonna arendamisele ja täiustamisele kaasa aitamisel. 2.5.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele HNRK on 2018. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud. 2018. aastal jätkati edukalt arengukavas planeeritud tegevusi. Jätkuvalt panustati oluliselt personali ja raviteenuste arendamisse ning meeskonnatööl põhinevale patsiendikeskse lähenemise kujundamisele. Taastusravi ja rehabilitatsiooni osutati 2018. a. rohkem kui 4 600 statsionaarsel ja rohkem kui 1 600 ambulatoorsel juhul. Intensiivset taastusravi saanud inimeste hulk 2018. a. oli läbi aegade kõrgeim, mis on kooskõlas HNRK arengukavas püstitatud eesmärgiga. Valdkondlikku praktikat juhendati rohkem kui 13 500 tundi, õpetati kaht diplomieelse õppe ainet ning viidi läbi kümneid õppe- ja külastusvisiite. 2018. aasta detsembris kinnitas haigla nõukogu HNRK arengukava aastateks 2019-2021 ning strateegilised suunad aastani 2035. Erinevaid huvitatud osapooli kaasanud arenguseminar arengukava koostamiseks toimus 23. novembril 2018. aastal. 2018. aastal lähtuti organisatsiooni tegevuste elluviimisel arengukavast aastateks 2016-2018 (kinnitatud 2015. aasta detsembris) ning 2018. aasta tegevuskavast. Põhitegevusega otseselt seotud teenustest moodustas 2018. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 80,06 % mahus 3 019,7 tuhat eurot. 2017. aastal olid vastavad näitajad 72,0 % mahus 2621 601 eurot. Statsionaarseid taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid osutati 2018. aastal kokku 30 449 voodipäeva, 2017. aastal kokku 29 561 voodipäeva. Eesti Haigekassa poolt finantseeritud voodipäevi oli 2018. aastal 27 167, mis on 89,22% kõigist haigla voodipäevadest. Liikluskindlustuse finantseeritud statsionaarseid juhtusid oli 152 (2 217 voodipäeva (6,0% kogujuhtudest;) ning ambulatoorseid juhtusid 7. Eesti Töötukassa rahastusel osutasime statsionaarset tööalast rehabilitatsiooni 14 juhul (kokku 105 voodipäeva) ning 72 ambulatoorsel juhul. Teraapiafondi rahastusega osutasime taastusraviteenuseid 109 juhul. Kindlustusseltside proportsioon teenuste rahastamisel on sarnane eelmiste aastatega – 7,84 %. Isemaksjate ja teiste rahastajate proportsioonid kogu müüdud teenuste hulgast on veidi madalamad kui 2017. aastal. 2018. aastal 7,59 % ja 4,51 % ning 2017. aastal vastavalt 11,18% ja 4,93%. Selle kõige tõenäolisemaks põhjuseks on Eesti haigekassa poolt rahastatud akuutsete voodipäevade hulga tõus (2018. aastal 10 711, 2017. aastal 8 301). Akuutses seisus patsientidele teenuse osutamine on HNRK arengukavast tulenevalt ning kokkuleppel koostööparteritega HNRK jaoks prioriteetne. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus sai 2018.a detsembris tegevustoetust kõrgtehnoloogiliste vahendite soetamiseks mahus 400 000€. 2018. aastal investeeriti põhivarasse 343,5 tuhat eurot, sellest lõpetamata ehitus 109,6 tuhat eurot. Tütarettevõte HNRK Abivahendikeskus OÜ 2018. aastal põhivarasse ei investeeritud. Väikevahendeid soetati 2018. aastal 82,9 tuhande euro eest. Olulisimad soetused 2018. aastal olid teraapiaruumidesse paigaldatud patsienditõstukid, väli-treeningseadmed, trenažöör Artromot, liikumisteraapia seade MOTOmed ja basseinitõstuk. Samuti oli vajalik soetada loputus- ja desinfektsiooniseade. 2.5.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs HNRK tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 8). 2.5.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade HNRK tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. 2.5.5. Osaluste omandamine SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ei ole 2018. aastal omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes, kuid asutas 27.02.2018 Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse Toetusfond Sihtasutuse. 2.5.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutaja poolt 2018. aastal ei toimunud. 2.5.7. Auditid ja erikontrollid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses ei ole 2018. aastal läbi viidud erikontrolle. Sisehindamise protsessid toimuvad regulaarselt ning tulemused on nõukogu koosolekutel arutatud. 2.6. Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 2.6.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse rahastamise ja valdkonna arengu. Võttes arvesse võrgustiku organisatsioonide spetsiifikat ei ole paljudel organisatsioonidel iseseisvat võimet, mis lubaks edukalt konkureerida projektikonkurssidel kõigi vabaühendustega. Arvestades seda, on oluline EPI Fondi tegevust jätkata. Fondi põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023. 2.6.2. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond täidab oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Esindusorganisatsioonid on aktiivsed kaasarääkijad ühiskonnaprotsessides ning osalevad valdkonna poliitikate kujundamises. Puuetega inimeste võimalused ühiskonna elus osaleda on avardunud. 2018 aastal EPI Fondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega Inimeste koda on valdkonna eestkõnelejana järjest rohkem panustanud kodanikuühiskonna arengusse. 2.6.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Fondi tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 9). Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. 2018 aastal toetati puuetega inimeste esindusorganisatsioone 912 000 euro ulatuses. Organisatsioonid kaasasid teostatavatesse projektidesse läbi kaas- ja omafinantseeringu 2 100 000 eurot. Tänu stabiilsele ja järjepidevale valdkonna toetamisele on tekkinud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide võrgustiku näol konstruktiivne ja võrdväärne partner riigile. Tänu SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi poolt väljatöötatud rahastamistingimustele on tagatud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistev rahastamine. Taotluste rahuldamisel võetakse arvesse nelja komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust, ning baasnivood. 2.6.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade fondi tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikule tegevustoetuse taotlemisel lähtub EPI Fond EV Valitsuse poolt 15.mail 2001.a. heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 18.reeglist, mille kohaselt peab riik tunnustama, et puuetega inimeste organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll:  vajaduste ja prioriteetide määratlemine;  planeerimises osalemine;  puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine;  rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine. 2.6.5. Osaluste omandamine Fond ei ole 2018. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste asutamisel. 2.6.6. Varade üleandmine Sihtasutusel ei olnud 2018. aastal äriühingutes osalusi. 2.6.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle ja auditeid 2018. aastal fondis läbi ei viidud. 2.7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskus 2.7.1. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus (edaspidi hooldekeskus) põhikirjaliseks eesmärgiks on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine, sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega (RVS § 10 lg 1 p 2). Hooldekeskuse põhitegevus on seotud heaolu arengukavaga 2016–2023, samuti reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Hooldekeskuse arengukava koostamise protsess käib, toimunud on töörühma koosolekud ning kohtumised piirkonna sotsiaalvaldkonna töötajatega, projekt on koostatud. Arengukava lõplik valmimine on planeeritud 2019. a esimese pooles. SA Koeru Hooldekeskuse tegevuse jätkamine põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on vajalik. 2.7.2. Hinnang asutuse tegevustele Hooldekeskus on 2018. aastal põhikirjalisi eesmärke eeskujulikult täitnud. Sihtasutuse eesmärgiks ja põhitegevusalaks on erinevate hoolekande-, tervishoiu ja muude avalike teenuste osutamine. Sihtasutus tegutseb 1986. aastal valminud 8200 m2 suuruses hooldekeskusele kuuluvas hoones. 2018. aastal oli hooldekeskuses 215 teenusekohta ning osutati ööpäevastest hoolekandeteenustest järgmisi: ööpäevaringset erihoolekandeteenust, ööpäevast erihoolekandeteenust sügava liitpuudega klientidele, üldhooldusteenust (sh dementsussündroomiga isikutele). Tervishoiuteenustest pakuti klientidele iseseisvat ja tasulist õendusabiteenust ning koduõendus-hooldus teenust. Samuti osutati väiksemas mahus rehabilitatsiooniteenust. Sihtasutuse omatulude osakaal tervikuna püsis 2018. aastal stabiilsena. 2018. aastaks püstitatud eesmärgid teenuste mahtude osas on valdavalt täidetud. Erihoolekandeteenuse teenusekohtade arvu on aasta lõpuks vähendatud ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osas 8 koha võrra, 75-le teenusekohale, seoses varasema ülerahvastatusega. Rehabilitatsiooniteenuse kasutamine on oluliselt vähenenud seoses seadusandluse muutumisega ning teenuse osutamine otsustati seetõttu lõpetada. 2018. aastal suuremahulisi investeeringuid ei teostatud ning Sihtasutus lähtus oma igapäevases tegevuses säästva majandamise põhimõtetest. Investeeringutest teostati remonditöid summas 11300,40 eurot (kontori- ja üldruumide remont). Suurt rõhku pandi personali pädevuse tõstmisele ja koolitamisele. Meditsiinitöötajad osalesid erinevatel erialaspetsiifilistel koolitustel. Jätkus koostöö erinevate õppeasutustega (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Järvamaa Kutsehariduskeskus). Hooldekeskus oli praktikabaasiks eeltoodud koolide õppuritele. Hooldekeskus osales Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja eestvedamisel korraldatavate hooldustöötajate kutsevõistluste korraldamisel ning töötajad võtsid võistlusest aktiivselt osa, saavutades häid tulemusi. 2.7.3. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Hooldekeskuse tegevuseesmärkide saavutamise analüüs on esitatud majandusaasta aruandes (lisa 10). 2.7.4. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade hooldekeskuse tegevuseesmärkidest on esitatud lisas 2 ja finantsplaanidest lisas 3. 2.7.5. Osaluste omandamine Hooldekeskus ei ole 2018. aastal omandanud ega võõrandanud osalust üheski äriühingus ega osalenud sihtasutuste asutamisel. 2.7.6. Varade üleandmine Vara üleandmist asutajate poolt 2018. aastal ei toimunud. 2.7.7. Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2018. aastal hooldekeskuses läbi ei viidud. 3. Lisad 3.1 Tegevuseesmärkide vorm Sihtasutuste tegevuseesmärkide vormid on esitatud lisas 2. 3.2 Finantseesmärkide vorm Sihtasutuste finantsplaanide vormid on esitatud lisas 3. 3.3 Kinnitatud majandusaasta aruanded Sihtasutuste kinnitatud majandusaasta aruanded on esitatud lisades 4–10. 3.4 Nõukogude aruanded 3.4.1 Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Nõukogu ülesandeks on planeerida regionaalhaigla tegevust ja korraldada juhtimist ning teostada järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest. 2018. aastal toimus 11 nõukogu koosolekut 12.01.2018; 30.01.2018, 27.02.2018, 17.04.2018, 11.06.2018 (elektrooniline), 28.08.2018, 31.08.2018 (elektrooniline), 02.10.2018, 30.10.2018, 27.11.2018, 18.12.2018, kus kinnitati:  Regionaalhaigla 2018.a eelarve ja tegevuseesmärgid;  Terje Peetso (alates 16.04.2018) ja dr Peep Talvingu (alates 15.10.2018) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikmeteks;  2018.a tegevuskava, 2017.a raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengukava aastateks 2018-2020;  auditiplaani 2019. aastaks. Juhatus tutvustas 27.11 koosolekul kliinilisetöö auditeid, mida viivad läbi Haigekassa ja haigla kvaliteediteenistus;  Regionaalhaigla uus struktuur;  juhatusele anti volitus avaliku kirjaliku enampakkumise korraldamiseks kinnistu Vabaõhumuuseumi tee 81 müügiks;  otsustas anda Läänemaa haiglale pikaajalist laenu (1,2 mln eurot);  2019.a nõukogu tööplaani. Nõukogude koosolekutel tutvuti:  juhtkonna poolse sisemiste kontrollide järgimise auditiaruandega;  2017. aasta ja 2018. aasta kvartaalsete ravitöö ja personalinäitajatega;  tasuliste teenuste kontseptsiooniga;  arengutest tütarhaiglatega ja koostööhaiglatega;  siseaudiitori aruandega välisvahendite haldamisest;  „Klienditagasiside“ auditiaruandega;  riskijuhtimise valdkonna tegevuste ülevaatega;  ettepanekutega korruptsioonivastaste meetmete täiendamiseks Regionaalhaiglas;  teadus- ja arendustegevuste arengutega. Nõukogu liikmeteks olid 2018.a. Hanno Matto, Georg Männik, Kaie Koskaru-Nelk, Arvo Mesikepp, Marika Priske ja Imre Rammul ning Vladimir Šokman. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2018. aastal Tasu kogusumma Georg Männik (nõukogu esimees) 6240 Kaie Koskaru-Nelk (nõukogu liige) 4950 Hanno Matto (nõukogu liige) 4950 Arvo Mesikepp (nõukogu liige) 4680 Marika Priske (nõukogu liige) 4680 Imre Rammul (nõukogu liige) 4140 Vladimir Šokman (nõukogu liige) 4140 Kokku: 33780 Nõukogu juures tegutseb auditikomitee, kuhu 2018. aasta lõpu seisuga kuuluvad Guido Viik ja Apo Oja. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla auditikomitee liikmetele makstud tasud 2018. aastal Auditikomitee liikmed Tasu kogusumma Guido Viik 3600 Apo Oja 3600 Kokku 7200 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liikmed 2018. aastal Periood Agris Peedu (juhatuse esimees) 01.01.2018-31.12.2018 Terje Peetso (juhatuse liige) 16.04.2018-31.12.2018 Andrus Remmelgas (juhatuse liige) 01.01.2018-03.12.2018 Peep Talving (juhatuse liige) 15.10.2018-31.12.2018 3.4.2 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu osaleb aktiivselt sihtasutuse tegevuse kavandamisel, juhtimise korraldamisel ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu osaleb sihtasutuse arengu-ja alusdokumentide väljatöötamisel, analüüsib ja hindab regulaarselt kord kvartalis sihtasutuse põhitegevuse näitajaid ja majandustulemusi. Nõukogu on informeeritud ja omab ülevaadet olulisematest läbiviidavatest arendustest. Auditikomitee pidas 2018. aastal 2 koosolekut. 2018. aastal toimus 8 nõukogu koosolekut., sh 1 e-koosolek (05.02; 29.03; 18.05; 24.07; 27.07; 27.08; 25.10; 13.12). 2018 aasta olulisemateks teemadeks, millega nõukogu tegeles, oli sihtasutuse strateegia ja 3 aasta tegevuskava koostamine, põhikirja uuendamine ning seoses juhatuse liikmete teenistuslepingute lõppemisega juhatuse liikmete valimine. SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse liikmed 2018. aastal Periood Urmas Siigur (juhatuse esimees) 01.01.2018-30.09.2018 Mart Einasto (juhatuse liige) 01.01.2018-30.09.2018 Margus Ulst (juhatuse liige) 01.01.2018-17.01.2018 Hannes Danilov (juhatuse liige) 01.01.2018-30.09.2018 Priit Eelmäe (juhatuse esimees) 01.10.2018-31.12.2018 Kati Korm (juhatuse liige) 01.10.2018-31.12.2018 Marek Seer (juhatuse liige) 01.10.2018-31.12.2018 Maret Tark (juhatuse liige) 01.10.2018-31.12.2018 Andres Kotsar (juhatuse liige) 01.10.2018-31.12.2018 SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2017. aastal Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Urmas Klaas (nõukogu esimees) 5277,35 Raul-Allan Kiivet 1278,24 Tõnis Karki 4117,80 Karl Kull 2317,80 Vladimir Šokman 1080,00 Igor Abraenkov 3037,80 Ennu Sepp 1800,00 Garri Raagmaa 4117,80 Margus Lember 2839,56 Maris Jesse 4117,80 Kristjan Vassil 4117,80 3.4.3 Sihtasutus Viljandi Haigla Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3-liikmeline auditikomitee. SA Viljandi Haigla nõukogu koosolekuid oli 2018. aastal üheksa, sh kaks elektroonilist koosolekut(11.01; 24.01; 13.03; 02.05; 27.06; 04.07; 28.08; 08.11; 20.12), kus käsitleti järgmisi teemasid:  strateegiliste projektide ülevaade ja investeeringutega seotud infovahetus;  koostöölepe ettevõttega AS Hoolekandeteenused;  2017.a majandusaasta aruanne;  haigla uue infosüsteemi valik;  HIS ühishankes osalemine;  muudatustega põhikirja projekt;  2018. aasta majandustulemused kvartalite kaupa;  kvaliteediteenistus. Auditikomitee koosolekuid toimus 2018. aastal kuus. SA Viljandi Haigla auditikomitee liikmed ja neile makstud tasu 2018. aastal Auditikomitee liikme tasu Malle Vahtra 533,68 Peep Aru 355,92 Merike Veiber 958,68 Auditikomitee lähtub oma töös auditikomitee põhimäärusest, mis on kinnitatud nõukogu koosoleku 11.12.2012 protokollilise otsusega nr 10. Selle kohaselt on SA Viljandi Haigla auditikomitee nõuandev organ, mille on moodustanud haigla nõukogu. Auditikomitee ülesanne on jälgida audiitorkontrolli, riskijuhtimist, sisekontrolli ja -auditeerimist, järelevalve teostamist ja eelarve koostamise seaduslikkust. Auditikomitee koosneb kolmest liikmest, kellest vähemalt üks on haigla nõukogu liige. SA Viljandi Haigla juhatuse liikmed 2018. aastal Juhatuse liige kuni 31. juuli 2018 oli Margus Annuk. Alates 3. septembrist 2018 Mart Kull. Periood Priit Tampere (juhatuse esimees) 01.01.2018–31.12.2018 Katrin Kaarma (juhatuse liige) 01.01.2018–31.12.2018 Mart Kull (juhatuse liige) 03.09.2018–31.12.2018 Margus Annuk (juhatuse liige) 01.01.2018—31.07.2018 Nõukogu koosseisus toimus 2018. aastal muudatus. Nõukogu liige kuni 25. september 2018 oli Ando Kiviberg (Viljandi linnapea). Alates 26. septembris 2018 on nõukogu liige perearst Helve Kansi. SA Viljandi Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2018. aastal Nõukogu liikme tasu Agris Koppel 3 477,01 Siiri Tõniste 2 424,52 Malle Vahtra 2 424,52 Ando Kiviberg 1 167,38 Sirje Ilver 2 424,52 Helve Kansi 605,22 3.4.4 Sihtasutus Jõgeva Haigla Sihtasutuse nõukogus on 4 (neli) liiget. Nõukogu liikme määrab ametisse ja kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja. Vähemalt ühe nõukogu liikme määrab asutajaõiguste teostaja ametisse rahandusministri ettepanekul. Nõukogu ülesandeks on planeerida sihtasutuse tegevust ning korraldada sihtasutuse juhtimist ja teostada järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Oma ülesannete täitmiseks võtab nõukogu vastu otsuseid. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest. 2018. aastal toimus 4 nõukogu koosolekut (27.04.2018, 08.08.2018, 17.10.2018, 18.12.2018), kus arutati järgmisi teemasid:  Sihtasutus Jõgeva Haigla auditeeritud 2017. a majandusaasta aruande kinnitamine;  2017. aasta eelarve täitmine;  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. a eelarve kinnitamine;  Asutajaõiguste aruanne;  Sihtasutus Jõgeva Haigla nõukogu esimehe valimine;  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. aasta kuue kuu majandustegevuse tulemused;  Sihtasutus Jõgeva Haigla põhikirja uuendused;  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018. aasta 9 kuu majandustegevuse tulemused;  Sihtasutus Jõgeva Haigla 2018 aasta 11 kuu majandustegevuse tulemused;  Investeeringud ja andmete saatmine e-laborisse. SA Jõgeva Haigla juhatuse liikmed 2018. aastal Periood Peep Põdder (juhatuse esimees) 01.01.2018–31.12.2018 Sihtasutus Jõgeva Haigla nõukogu esimees Maris Jesse lõpetas nõukogu töö. Sotsiaalministeerium esitas uueks Sihtasutus Jõgeva Haigla liikmeks Heli Paluste, kelle nõukogu valis nõukogu esimeheks. SA Jõgeva Haigla nõukogu liikmed ja neile makstud tasud 2018. aastal Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Maris Jesse (nõukogu esimees) 1080 Heli Paluste (nõukogu esimees) 2160 Asso Nettan 1920 Risto Kaarna 2160 Aime Meltsas 2160 3.4.5 Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Sihtasutuse Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt. 2018. aastal toimusid SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus nõukogu koosolekud seitsmel korral, lisaks tutvuti HNRK juurdeehituse eskiisprojektiga, osaleti HNRK aastapäevakonverentsil, arengukava arutelul, invapargi avamisel ja jõuluüritusel. 2018. aastal toimunud haigla nõukogu koosolekute protokollid on edastatud nii Sotsiaalministeeriumile kui ka Rahandusministeeriumile. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus juhatuse liikmed 2018. aastal. Periood Priit Eelmäe (juhatuse esimees) 01.01.2018–31.12.2018 Kadri Englas (juhatuse liige) 01.10.2018-31.12.2018 Nõukogu liikmetele maksti 2018. aastal tasu järgnevalt: Nõukogu liikme tasu Jaan Kõrgesaar (nõukogu esimees) 3751,30 Heli Kaldas 1887,38 Toomas Mihkelson 2607,38 Andres Lehtmets 223,69 Agris Koppel 2607,38 Margus Täht 2383,69 Ülevaade sisekontrolli süsteemi toimimise kohta HNRK-s: Juhatuse tegevuse üle teostab kontrolli sihtasutuse nõukogu. Nõukogu tagab sihtasutuse juhtimise ja teostab järelvalvet nii nõukogu koosolekutel kui ka koosolekute vahelisel perioodil. Nõukogu liikmetele võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele dokumentidele ja töökorraldust reguleerivatele kordadele. Lisaks nõukogule teostavad haiglas kvaliteedi hindamist ja sisekontrolli kvaliteedispetsialistid. Nõukogu teostas 2018. aastal sisekontrolli järjepidevalt ning käsitles järelevalve temaatikat nõukogu koosolekutel. Haigla lähtub oma tegevuses EQUASS kvaliteedistandardist, mis tagab läbipaistva juhtimise ja protsesside korralduse. Haigla avalikult veebilehelt on leitavad haigla tegevusaruanded, juhatuse ja nõukogu palgaandmed, hangete kord planeeritavad hanked, teenuste hinnakiri, haiglat ja selle tööd tutvustavad materjalid sh arengukava ja aastaraamat. Toimuvad regulaarsed koosolekud ning juhatuse kabineti poolt teostatakse rutiinset kontrolli nii ravitöiste kui ka juhtumis- ja finantsprotsesside tõhususe üle. Samuti toimub regulaarne patsientide ja personali tagasiside uuring. Mõlemaid tutvustatakse haigla töötajatele ja nõukogule. Personali tagasiside leiab käsitlemist haigla üldkoosolekul, mis toimub korra aastas ja patsientide tagasiside neli korda aastas kvartalile järgneval kuul. Nõukogu ettepanekul leiti haiglale 2014. majandusaasta aruande auditeerimiseks audiitor avaliku konkursi kaudu, sama audiitor jätkas ka 2015., 2016. ja 2017. aastal. Varem on sisekontrolli teemat käsitletud põhjalikumalt aastail 2004, 2013 ja 2014. 2004. ja 2015. aastal toimunud nõukogu koosolekute arutelu tulemusel leiti, et tegemist on väikese haiglaga ning finantsiliselt ega ka sisuliselt ei ole mõistlik siseaudiitori koha loomine ja nõukogu poolt nimetati välisaudiitor. Samal arvamusel on nõukogu ka praegu. 3.4.6 Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond Sihtasutuse täidesaatev organ koosneb ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. Alates 15.01.2018 on sihtasutuse juhataja Eero Kiipli. Fondil on 6-liikmeline nõukogu, mis koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. Nõukogu liikmetele 2017. aastal tasu ei makstud. Periood Toomas Sepp (nõukogu esimees) 01.01.2018–31.12.2018 Arne Kailas 01.01.2018–31.12.2018 Monika Haukanõmm 01.01.2018–31.12.2018 Raimo Saadi 01.01.2018–31.12.2018 Silver Drenkhan 01.01.2018–31.12.2018 Siiri Tõniste 01.01.2018–31.12.2018 Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teeb järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Nõukogu liikmed on oma tegevuses lähtunud sihtasutuse põhikirjast ning kehtivatest õigusaktidest. 2018. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut (03.01; 26.03; 21.05; 16.08; 26.09; 31.10; 26.11; 27.12), kus käsitleti järgmisi teemasid:  maakondade toetuste kujunemine;  EPIK liikmesorganisatsioonide 2018.a toetused;  majandusaasta aruanne 2017;  SA Kaasav Areng reglement;  kokkuvõte kampaaniast Valguse Jalajäljed;  parkimiskaartide väljastamist reguleeriv määrus;  2018.a reservi kasutamine;  soetuste ja investeeringute toetused 2018;  2019.a rahastamise põhimõtted;  2019.a lisarahastuse taotlusvoor;  fondi paiknemisega seonduvad küsimused;  fondi roll hasartmängumaksust laekuvatest vahenditest toetatavate väikeprojektide menetlemisel;  puuetega inimeste esindusorganisatsioonide võrgustiku analüüsi ja arengukavaga seotud küsimused. 3.4.7 Sihtasutus Koeru Hooldekeskus Sihtasutuse tööd juhib 5-liikmeline nõukogu ja 1-liikmeline juhatus, kes lähtuvad oma töös sihtasutuse põhikirjast. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet juhataja tegevuse üle. 2018. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut, millest üks oli e-koosolek. Nõukogu koosolekutel arutati järgmisi teemasid: 1. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine; 2. 2018. aasta eelarve kinnitamine; 3. audiitori valimine majandusaasta aruande auditeerimiseks; 4. 2019. aasta eelarve lugemine; 5. SA tegevuse kvaliteet ja selle parandamine; 6. regulaarne ülevaade sihtasutuse juhtimisest ja majandustegevusest 7. arendusprojektide taotlemise võimalused; 8. arengukava koostamine; 9. soojusenergia ostmise lahendus; 10. ehitushanked ja tööde vajadused; 11. SA koosseis ja tasustamise tingimused; 12. koostööprojektid ja partnerlus erinevate organisatsioonidega; 13. SA võimalik üleminek kohalikele omavalitsustele; 14. jooksvad küsimused. SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 2018. aastal oli Terje Teder. 2018 aasta märksõnadeks olid sihtasutuse majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine, juhtimise tugevdamine ja tööprotsesside korrastamine ning kvaliteet. 2018.a. tegeleti ka sihtasutuse hoonekompleksi seisundi hindamise ja investeeringute terviklik kavandamisega eelmiste perioodide tulemi arvelt. Hooldekeskuse nõukogu liikmed ja neile makstud tasu 2018. aastal. Nõukogu liikmed Palga (tasu) kogusumma Rait Kuuse (nõukogu esimees) 4 320 Pipi-Liis Siemann 2 880 Arto Saar 2 880 Anneli Ratnik 2 880 Rait Pihelgas 2 880
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel