dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vaideotsus

Sotsiaalministeerium · 4. juuni 2019
Viit
1.2-5/1280-3
Registreeritud
4. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa (esindaja Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal), Innove SA
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-5 Õigusalane kirjavahetus
Toimik
1.2-5/2019
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-51280-3 04.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc236 KB

Sisu (failidest)

Eesti Töötukassa (esindaja Teie 08.05.2019 nr 3-3.1/28-1/ Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal) Meie 04.06.2019 nr 1.2-5/1280-3 [email protected] Pärnu mnt 15 10141 Tallinn Vaideotsus Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3 ning haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4 alusel: jätta Töötukassa vaie Sihtasutus Innove 28. märtsi 2019. a otsusele nr 3-3.1/115 rahuldamata ning vaide esitaja taotlused vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks ning finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord STS § 51 lõike 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lg-le 2 võib vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata punktis 1 nimetatud nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või täielik rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 4 kohaselt võib riik, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Asjaolud 1. Töötukassa (edaspidi ka vaide esitaja) on toetuse andmise tingimuste, mis on kehtestatud sotsiaalministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 "Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale" (edaspidi TAT), raames toetuse saaja. 2. Vaide esitaja viis läbi TAT raames rahvusvahelise 15 osaks jaotatud avatud hanke nr 177228 „Tööalane motivatsioonikoolitus“. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimusena nimetatud nõue, et pakkuja peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Vastava tingimuse juurde on märgitud, et täienduskoolitusasutuse pidajaks on isik, kellel on täienduskoolituse läbiviimiseks (seadusega nõutavas valdkonnas) tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse läbiviimiseks majandustegevusteate. 3. Rahandusministeerium viis läbi projektiauditi nr ESF-164/2018, mille raames viidati 21. detsembri 2018. a auditi lõpparuande tähelepanekus, et rahvusvahelise riigihanke 177228 hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimused on välispakkujate suhtes piiravad. 4. Sihtasutus Innove (edaspidi ka rakendusüksus või lühendina RÜ) nõustus auditiga ning leidis, et vaide esitaja on hanke kvalifitseerimistingimustes pakkujale Eesti tegevusloa või majandustegevuse teatise esitamise nõude esitamisega põhjendamatult piiranud pakkujate ringi välismaiste pakkujate osas, kellel pole vastavat Eesti tegevusluba või majandustegevuse teatist, ning rikkunud seeläbi riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 ja § 39 lõiget 1. RÜ oli seisukohal, et potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes piiratud, tõenäoliselt väike ning sellest tulenevalt ka rikkumisest tulenev võimalik finantskahju vähene, mistõttu on põhjendatud proportsionaalselt rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra. 5. Eeltoodust tulenevalt tegi Sihtasutus Innove 28. märtsil 2019. a finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/115 (edaspidi otsus), lugedes mitteabikõlblikuks 5% hanke raames esitatud ja tulevikus esitatavate kulude maksumusest. 6. Töötukassa esitas 26. aprillil otsusele vaide, leides, et kvalifitseerimise tingimus on kooskõlas hanke läbiviimise ajal ja kuni 1. septembrini 2017. a kehtinud RHS § 41 lõikega 3. Vaide esitaja põhjendas oma seisukoha järgmiste asjaoludega: 1) Töötukassa on kohustatud tellima tööturuteenust täienduskoolituse asutuse pidajalt, kes on esitanud majandustegevusteate; 2) Töötukassa oli kohustatud kehtestama majandustegevusteate nõude hanketeates kvalifitseerimise tingimusena; 3) Kvalifitseerimise tingimus ei anna eeliseid Eesti ettevõtjatele. Vaide esitaja taotles vaidega RÜ otsuse kehtetuks tunnistamist ja täitmise peatamist, samuti finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmist. 7. RÜ leidis, et otsus on põhjendatud ning jäi otsuses esitatud põhjenduste juurde. RÜ kontrollis vaide nõuetekohasust ja edastas 8. mai 2019. a kirjaga vaide Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ka rakendusasutus) lahendamiseks. 8. Sotsiaalministeerium andis 24. mai 2019. a kirjaga menetlusosaliste ärakuulamiseks menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja selgitusi. 28. mai 2019. a vastuses märkis RÜ, et jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ning lisas, et vaidest ei nähtu, kuidas mõjutab antud otsus oluliselt Töötukassa õigus ehk põhjustab pöördumatuid kahjustusi. RÜ lisas, et Töötukassa on otsuses väljatoodud mitteabikõlblikuks loetud kulud rakendusüksusele tagasi maksnud. Juhul kui vaie rahuldatakse, maksab RÜ tagasi makstud toetuse tagasi ja mitte aktsepteeritud toetuse Töötukassale välja, mistõttu puudub alus otsuse täitmine peatada. Vaide esitaja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Vaideotsuse põhjendused 9. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõigetega 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. 3 10. Rakendusüksus on vaide ja selle lisad edastanud koos omapoolse seisukohaga. Sotsiaalministeerium hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi ning leiab, et vaide esitaja on rahvusvahelises hankemenetluses kehtestanud ebaproportsionaalse kvalifitseerimistingimuse, mis on ebamõistlikult piirav, rikkudes sellega RHS § 3 üldpõhimõtteid. Sotsiaalministeerium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 11. STS § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Vastavalt TAT punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale lisaks TAT-is sätestatule STS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. TAT p 7.2.2 kohaselt loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-is nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) sätestatud tingimustele. Ka STS § 28 lõikest 9 tulenevalt kehtestab maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise täpsemad tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega nr 143. 12. STS § 24 p-de 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust. Määrus nr 143 § 2 lg-st 1 tulenevalt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt määruse nr 143 § 2 lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Määruse nr 143 § 2 lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Vastavalt STS § 26 lg-le 1 on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Riigihanke kohustuslasest toetuse saaja korral on oluline, et hankemenetluses ja lepingu täitmisel oleks järgitud RHS-i. 13. Vaidlus puudub selles, et faktiliselt oli tegevusloa või registreeringu nõue RHS mõttes piiranguks. Vaide esitaja ja RÜ on asunud erinevatele seisukohtadele selle osas, kas hanke kvalifitseerimistingimusena tegevusloa/registreeringu olemasolu nõudmine oli RHS üldpõhimõtteid arvesse võttes lubatav. Sisuliseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas piirang kohaldus kõigile hankes osaleda soovivatele pakkujatele võrdväärselt või oli tegemist riigihangete üldpõhimõtetega vastuollu mineva ebaproportsionaalse piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset kohtlemist. 14. Vaidlustatud otsuses viidatult seisneb riive selles, et pakkujatel ei pruukinud olla võimalik tegevusluba/registreering saada hanke pakkumuste esitamise tähtpäevaks. Küll aga oleks piisavat paindlikkust ja hankes osalemist võimaldanud tegevusloa olemasolu nõudmine lepingu sõlmimise hetkeks. Hankijal on oluline otsustusruum kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel, tingimused peavad olema ka põhjendatud ja kohtlema erinevaid pakkujaid võrdselt. Sotsiaalministeerium nõustub RÜ-ga, et välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud. Ajamahukate, kuid täidetavate nõuete puhul tuleks nõue esitada hankemenetluse hilisemas etapis. 15. Sotsiaalministeerium nõustub, et RHS § 41 lg-t 3 tuleb kohaldada koostoimes direktiivi 2004/18 artikliga 46 ning RHS ja EL õiguse üldpõhimõtetega, mille kohaselt tuleb vältida erinevate liikmesriikide ettevõtjate diskrimineerimist nende päritolu alusel. Vaide esitaja on põhjendanud, miks vaide esitaja hinnangul ei ole välismaiste pakkujate jaoks tegevusloa/registreeringu nõude täitmine eriliselt keerukas. Sotsiaalministeerium ei nõustu vaide esitaja selgitustega, kuivõrd välispakkujad ei ole siseriiklike pakkujatega võrdväärses seisundis pakkumuse tegemisel. Ministeeriumi hinnangul ei ole kahtlust selles, et välismaistelt pakkujatelt nõuab tegevusloa/registreeringu nõude täitmine tunduvalt suuremaid pingutusi või eeldab siseriikliku ühispakkuja leidmist, võimaldamaks nõudeid täita. Tegemist 4 on ajamahuka tegevusega, mis ei võimalda välismaistel pakkujatel pakkumist teha siseriikliku pakkujaga võrdsel alusel. 16. Eeltoodust tulenevalt on Sotsiaalministeerium seisukohal, et seatud hanketingimus, mis kohustas pakkujat esitama koos pakkumisega ka registreering või tegevusluba, on ebaproportsionaalne ning ebavajalik. Seega on vaide esitaja rikkunud STS § 26 lõikes 1 sätestatud kohustust ning vaie tuleb jätta rahuldamata. 17. Sotsiaalministeerium märgib otsuse täitmise peatamise taotluse osas, et HMS § 81 kohaselt on täitmise peatamise eelduseks avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda isiku õiguste kaitsmise vajadus. Vaide esitaja ei märkinud vaides, milline kaitstav õigus õigustaks haldusakti peatamist. Vaides taotlusega ega ka hilisemalt vaide täiendamise tähtajaks Töötukassa täiendavaid selgitusi peatamise vajaduse osas ei esitanud. Vaide esitaja ei ole esile toonud, kuidas vaidlustatud haldusakti täitmine olulisel määral mõjutaks Töötukassa olukorda. Igasugune riive, mis annab aluse vaide või kaebuse esitamiseks, ei ole aluseks ega õigusta haldusakti täitmise peatamist. Sotsiaalministeerium möönab, et haldusakti täitmine piirab vaide esitaja õiguseid, kuid vaide materjalidest ei nähtu, et sellega kaasneks Töötukassale pöördumatuid tagajärgi. Lisaks märkis RÜ oma täiendavas selgituses 28. mail 2019. a, et Töötukassa on täitnud haldusaktiga pandud kohustuse finantskorrektsiooni summa tagasimaksmiseks. 18. Kuivõrd vaie jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata vaide esitaja taotlused vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmiseks. Eeltoodult puuduvad ka põhjendused vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks ning vastav vaide esitaja taotlus jääb rahuldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel