Eesti Töötukassa (esindaja Teie 08.05.2019 nr 3-3.1/28-1/
Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal) Meie 04.06.2019 nr 1.2-5/1280-3
[email protected]
Pärnu mnt 15
10141 Tallinn
Vaideotsus
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lõigete 2 ja 3 ning
haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 punkti 4 alusel:
jätta Töötukassa vaie Sihtasutus Innove 28. märtsi 2019. a otsusele nr 3-3.1/115
rahuldamata ning vaide esitaja taotlused vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks
ning finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
STS § 51 lõike 1 kohaselt tuleb korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse
otsuse või toimingu vaidlustamisel enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida
vaidemenetlus.
Vastavalt HMS § 87 lõikele 1 on isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi
vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Tulenevalt HMS § 87 lg-le 2 võib
vaideotsuse tühistamist halduskohtule esitatavas kaebuses nõuda: 1) koos nõudega, mis
jäeti vaideotsusega osaliselt või täielikult rahuldamata, või 2) sõltumata punktis 1 nimetatud
nõude esitamisest, kui vaideotsusega on isiku õigusi rikutud muul viisil kui vaide osaline või
täielik rahuldamata jätmine.
Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 44 lg 4 kohaselt võib riik, kohaliku
omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitada kaebuse teise avaliku võimu
kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse
kaitseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni
nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema
nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 47 lg 2 kohaselt, kui isik pidas
kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega
esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust
lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Asjaolud
1. Töötukassa (edaspidi ka vaide esitaja) on toetuse andmise tingimuste, mis on kehtestatud
sotsiaalministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 "Tööturuteenuste osutamine
töövõimereformi sihtrühmale" (edaspidi TAT), raames toetuse saaja.
2. Vaide esitaja viis läbi TAT raames rahvusvahelise 15 osaks jaotatud avatud hanke nr
177228 „Tööalane motivatsioonikoolitus“. Hanketeates on kvalifitseerimise tingimusena
nimetatud nõue, et pakkuja peab olema täienduskoolitusasutuse pidaja täiskasvanute
koolituse seaduse tähenduses. Vastava tingimuse juurde on märgitud, et
täienduskoolitusasutuse pidajaks on isik, kellel on täienduskoolituse läbiviimiseks
(seadusega nõutavas valdkonnas) tegevusluba või ta on esitanud täienduskoolituse
läbiviimiseks majandustegevusteate.
3. Rahandusministeerium viis läbi projektiauditi nr ESF-164/2018, mille raames viidati 21.
detsembri 2018. a auditi lõpparuande tähelepanekus, et rahvusvahelise riigihanke 177228
hanketeates esitatud kvalifitseerimistingimused on välispakkujate suhtes piiravad.
4. Sihtasutus Innove (edaspidi ka rakendusüksus või lühendina RÜ) nõustus auditiga ning
leidis, et vaide esitaja on hanke kvalifitseerimistingimustes pakkujale Eesti tegevusloa või
majandustegevuse teatise esitamise nõude esitamisega põhjendamatult piiranud pakkujate
ringi välismaiste pakkujate osas, kellel pole vastavat Eesti tegevusluba või
majandustegevuse teatist, ning rikkunud seeläbi riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 ja
§ 39 lõiget 1. RÜ oli seisukohal, et potentsiaalsete isikute hulk, kelle osalemist on hankes
piiratud, tõenäoliselt väike ning sellest tulenevalt ka rikkumisest tulenev võimalik finantskahju
vähene, mistõttu on põhjendatud proportsionaalselt rikkumise raskuse ja võimaliku kahjuga
kohaldada 5%-list finantskorrektsiooni määra.
5. Eeltoodust tulenevalt tegi Sihtasutus Innove 28. märtsil 2019. a finantskorrektsiooni otsuse
nr 3-3.1/115 (edaspidi otsus), lugedes mitteabikõlblikuks 5% hanke raames esitatud ja
tulevikus esitatavate kulude maksumusest.
6. Töötukassa esitas 26. aprillil otsusele vaide, leides, et kvalifitseerimise tingimus on
kooskõlas hanke läbiviimise ajal ja kuni 1. septembrini 2017. a kehtinud RHS § 41 lõikega 3.
Vaide esitaja põhjendas oma seisukoha järgmiste asjaoludega: 1) Töötukassa on kohustatud
tellima tööturuteenust täienduskoolituse asutuse pidajalt, kes on esitanud
majandustegevusteate; 2) Töötukassa oli kohustatud kehtestama majandustegevusteate
nõude hanketeates kvalifitseerimise tingimusena; 3) Kvalifitseerimise tingimus ei anna
eeliseid Eesti ettevõtjatele. Vaide esitaja taotles vaidega RÜ otsuse kehtetuks tunnistamist ja
täitmise peatamist, samuti finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmist.
7. RÜ leidis, et otsus on põhjendatud ning jäi otsuses esitatud põhjenduste juurde. RÜ
kontrollis vaide nõuetekohasust ja edastas 8. mai 2019. a kirjaga vaide
Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ka rakendusasutus) lahendamiseks.
8. Sotsiaalministeerium andis 24. mai 2019. a kirjaga menetlusosaliste ärakuulamiseks
menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja selgitusi. 28. mai 2019. a
vastuses märkis RÜ, et jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ning lisas, et vaidest ei
nähtu, kuidas mõjutab antud otsus oluliselt Töötukassa õigus ehk põhjustab pöördumatuid
kahjustusi. RÜ lisas, et Töötukassa on otsuses väljatoodud mitteabikõlblikuks loetud kulud
rakendusüksusele tagasi maksnud. Juhul kui vaie rahuldatakse, maksab RÜ tagasi makstud
toetuse tagasi ja mitte aktsepteeritud toetuse Töötukassale välja, mistõttu puudub alus
otsuse täitmine peatada. Vaide esitaja täiendavaid selgitusi ei esitanud.
Vaideotsuse põhjendused
9. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ja kooskõlas HMS § 83 lõigetega 1 ja 2 kontrollitakse vaiet
läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust ning selleks uuritakse
dokumentaalseid tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide
arvamused ning tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi.
3
10. Rakendusüksus on vaide ja selle lisad edastanud koos omapoolse seisukohaga.
Sotsiaalministeerium hindas vaidlustatud otsuses esitatud seisukohti ning vaides neile
esitatud vastuargumente, kõrvutas seisukohtade põhjendusi ning leiab, et vaide esitaja on
rahvusvahelises hankemenetluses kehtestanud ebaproportsionaalse
kvalifitseerimistingimuse, mis on ebamõistlikult piirav, rikkudes sellega RHS § 3
üldpõhimõtteid. Sotsiaalministeerium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
11. STS § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja pärast maksmise aluseks olevate
tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist. Vastavalt TAT punktile 7.1 kohalduvad toetuse
saajale lisaks TAT-is sätestatule STS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse
saajale sätestatud kohustused. TAT p 7.2.2 kohaselt loetakse abikõlblikeks kuludeks TAT-is
nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1.
septembri 2014. a määruses nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) sätestatud tingimustele. Ka STS § 28 lõikest 9
tulenevalt kehtestab maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise ning toetuse maksmise
täpsemad tingimused ja korra Vabariigi Valitsus määrusega nr 143.
12. STS § 24 p-de 1 ja 6 alusel on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise
ettenähtud tingimustel ning muu hulgas tõendama kulude abikõlblikkust. Määrus nr 143 § 2
lg-st 1 tulenevalt on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt määruse nr 143 §
2 lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt sama sätte lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa
Liidu ja Eesti õigusega. Määruse nr 143 § 2 lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui
kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste
õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse
rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate
tegevuste käigus. Vastavalt STS § 26 lg-le 1 on toetuse saaja kohustatud järgima
riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Riigihanke
kohustuslasest toetuse saaja korral on oluline, et hankemenetluses ja lepingu täitmisel oleks
järgitud RHS-i.
13. Vaidlus puudub selles, et faktiliselt oli tegevusloa või registreeringu nõue RHS mõttes
piiranguks. Vaide esitaja ja RÜ on asunud erinevatele seisukohtadele selle osas, kas hanke
kvalifitseerimistingimusena tegevusloa/registreeringu olemasolu nõudmine oli RHS
üldpõhimõtteid arvesse võttes lubatav. Sisuliseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas piirang
kohaldus kõigile hankes osaleda soovivatele pakkujatele võrdväärselt või oli tegemist
riigihangete üldpõhimõtetega vastuollu mineva ebaproportsionaalse piiranguga, mis
võimaldas ebavõrdset kohtlemist.
14. Vaidlustatud otsuses viidatult seisneb riive selles, et pakkujatel ei pruukinud olla võimalik
tegevusluba/registreering saada hanke pakkumuste esitamise tähtpäevaks. Küll aga oleks
piisavat paindlikkust ja hankes osalemist võimaldanud tegevusloa olemasolu nõudmine
lepingu sõlmimise hetkeks. Hankijal on oluline otsustusruum kvalifitseerimistingimuste
kehtestamisel, tingimused peavad olema ka põhjendatud ja kohtlema erinevaid pakkujaid
võrdselt. Sotsiaalministeerium nõustub RÜ-ga, et välisriigi pakkujatel võib selle nõude
järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud. Ajamahukate, kuid
täidetavate nõuete puhul tuleks nõue esitada hankemenetluse hilisemas etapis.
15. Sotsiaalministeerium nõustub, et RHS § 41 lg-t 3 tuleb kohaldada koostoimes direktiivi
2004/18 artikliga 46 ning RHS ja EL õiguse üldpõhimõtetega, mille kohaselt tuleb vältida
erinevate liikmesriikide ettevõtjate diskrimineerimist nende päritolu alusel. Vaide esitaja on
põhjendanud, miks vaide esitaja hinnangul ei ole välismaiste pakkujate jaoks
tegevusloa/registreeringu nõude täitmine eriliselt keerukas. Sotsiaalministeerium ei nõustu
vaide esitaja selgitustega, kuivõrd välispakkujad ei ole siseriiklike pakkujatega võrdväärses
seisundis pakkumuse tegemisel. Ministeeriumi hinnangul ei ole kahtlust selles, et
välismaistelt pakkujatelt nõuab tegevusloa/registreeringu nõude täitmine tunduvalt suuremaid
pingutusi või eeldab siseriikliku ühispakkuja leidmist, võimaldamaks nõudeid täita. Tegemist
4
on ajamahuka tegevusega, mis ei võimalda välismaistel pakkujatel pakkumist teha
siseriikliku pakkujaga võrdsel alusel.
16. Eeltoodust tulenevalt on Sotsiaalministeerium seisukohal, et seatud hanketingimus, mis
kohustas pakkujat esitama koos pakkumisega ka registreering või tegevusluba, on
ebaproportsionaalne ning ebavajalik. Seega on vaide esitaja rikkunud STS § 26 lõikes 1
sätestatud kohustust ning vaie tuleb jätta rahuldamata.
17. Sotsiaalministeerium märgib otsuse täitmise peatamise taotluse osas, et HMS § 81
kohaselt on täitmise peatamise eelduseks avaliku huvi, haldusakti adressaadi või kolmanda
isiku õiguste kaitsmise vajadus. Vaide esitaja ei märkinud vaides, milline kaitstav õigus
õigustaks haldusakti peatamist. Vaides taotlusega ega ka hilisemalt vaide täiendamise
tähtajaks Töötukassa täiendavaid selgitusi peatamise vajaduse osas ei esitanud. Vaide
esitaja ei ole esile toonud, kuidas vaidlustatud haldusakti täitmine olulisel määral mõjutaks
Töötukassa olukorda. Igasugune riive, mis annab aluse vaide või kaebuse esitamiseks, ei ole
aluseks ega õigusta haldusakti täitmise peatamist. Sotsiaalministeerium möönab, et
haldusakti täitmine piirab vaide esitaja õiguseid, kuid vaide materjalidest ei nähtu, et sellega
kaasneks Töötukassale pöördumatuid tagajärgi. Lisaks märkis RÜ oma täiendavas
selgituses 28. mail 2019. a, et Töötukassa on täitnud haldusaktiga pandud kohustuse
finantskorrektsiooni summa tagasimaksmiseks.
18. Kuivõrd vaie jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata vaide esitaja taotlused vaidlustatud
otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja finantskorrektsiooni otsuse tegemata jätmiseks.
Eeltoodult puuduvad ka põhjendused vaidlustatud otsuse täitmise peatamiseks ning vastav
vaide esitaja taotlus jääb rahuldamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister