dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse küsimine

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2019
Viit
4.1-1/1485-1
Registreeritud
3. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
3. juuli 2019

Failid

  • 📎1-61836-1 03.06.2019 Väljaminev kiri.asice491 KB
  • 📎E-kiri.pdf192 KB

Sisu (failidest)

Pr Marika Priske Sotsiaalministeerium 03.06.2019 nr 1-6/1836-1 Arvamuse küsimine summeeritud tööajaga töötajatele töötasu ja haiguskindlustushüvitise samal ajal maksmise kohta Austatud kantsler Palume Sotsiaalministeeriumi arvamust summeeritud tööajaga töötajale töötasu ja haiguskindlustushüvitise samal ajal maksmise kohta. Tegemist on olukorraga, kui summeerimisperioodiks kokkulepitud tööajanorm on täidetud enne summeerimisperioodi lõppu, s.t töötajal on vaba aeg ning samal ajal võtab ta töövõimetuslehe. Arvamuse küsimine on ajendatud Riigikohtu 25. märtsi 2019. aasta lahendist 3-16-1195. Kohtuotsuse asjaolude kohaselt töötas kaebaja Päästeametis 24-tunniste valvevahetustega summeeritud tööajaga kuuekuulise arvestusperioodiga. 2013. aastal summeerimisperioodi viimasel kuul ei rakendanud Päästeamet kaebajat tööle, kuna ta oli viie kuuga täitnud kuue kuu normtöötunnid. Seega ei pidanud kaebaja 2013. aasta detsembris tööülesandeid täitma. Ajavahemikuks 16.–27. detsember 2013. aastal võttis kaebaja lapse hooldamiseks töövõimetuslehe ning talle maksti ajutise töövõimetuse hüvitist 230 eurot 2 senti. Samas vähendas Päästeamet tema palka arvestusperioodi eest 300 eurot 38 senti vähem, põhjendades palga vähendamist sellega, et sama ajavahemiku eest ei saa isik saada korraga nii töötasu kui ka ajutise töövõimetuse hüvitist. Riigikohus leidis kohtuotsuses: „/---/ Vastustaja on ekslikult lähtunud eeldusest, et kaebaja on saanud sama ajavahemiku eest nii palka kui ka ajutise töövõimetuse hüvitist. Kaebaja oli hoolduslehele jäämise ajaks kõik kuuekuulise perioodi normtunnid täitnud ning graafiku järgi viibis ta hoolduslehel oma vabal ajal. Kui kaebaja oleks hoolduslehel viibitud ajal töötanud, poleks tal RaKS § 60 lg 1 p 5 kohaselt olnud õigust hüvitist saada. Tööandja oleks sellisel juhul pidanud tegema töövõimetuslehele kande, et hüvitise saamise õigust pole. Praegusel juhul on tööandja kandnud töövõimetuslehele andmed, mis kinnitavad Haigekassale, et kaebajal on õigus saada hüvitist kogu töövõimetuse aja eest. /---/ Seega ei saanud kaebaja sama ajavahemiku (16. kuni 27. detsember 2013) eest palka ja ajutise töövõimetuse hüvitist.“ Lisaks märkis Riigikohtu kolleegium: „/---/ Ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajalt võidakse hüvitis tagasi nõuda, ei ole korrektne. Kaebajale oli väljastatud hooldusleht, ta esitas selle vastustajale ning vastustaja kui tööandja kandis töövõimetuslehele andmed ajavahemiku kohta, mil kaebaja oli teenistuskohustustest ajutiselt vabastatud. /---/ RaKS § 62 lg 3 kohaselt saab isikult tagasi nõuda üksnes alusetult makstud hüvitise. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise piirangud on sätestatud RaKS §-s 60. Selles paragrahvis nimetatud aluseid praegusel juhul ei esine. Nagu kolleegium eespool selgitas, ei ole kaebaja saanud ühe ja sama ajavahemiku eest palka ja hüvitist. Seetõttu ei kohaldu RaKS § 60 lg 1 p-s 5 sätestatud piirang. /---/ Kuna ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi nõudmine pole käesoleva vaidluse esemeks, ei analüüsi kolleegium küsimust, kas summeeritud tööaja arvestuse korral peaks ajutise Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 töövõimetuse hüvitise maksmine olema reguleeritud selliselt, et välistatud oleks võimalus maksta hüvitist aja eest, mil summeeritud tööaja arvestusega isik ei olnud ajutise töövõimetuse tõttu töölt eemal.“ Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 60 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksustatavat tulu. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 3 on sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatava tuluna töötajale makstud töötasu ja ametnikule makstud palk. Riigikohus on kohtuasjas 3-16-1195 leidnud, et kaebuse esitanud päästeteenistuja ei saanud sama ajavahemiku eest palka ja hüvitist, mistõttu ei kohaldu talle RaKS-i § 60 lõike 1 punktis 5 sätestatud piirang. Päästeteenistujate tööaja summeerimisperiood on kuus kuud ja neile makstakse kuutöötasu. Kui päästeteenistuja täidab kuuekuulise perioodi normtunnid viie kuuga, siis kuuendal kuul makstakse talle ikkagi kuutöötasu, olenemata, et ta kuuendal kuul tööd ei tee. Seega makstakse talle ka tööst vabal kuul sotsiaalmaksuga maksustatavat töötasu ning tal ei tohiks olla õigust haigushüvitisele, s.t talle peaks kohalduma RaKS-i § 60 lõike 1 punkt 5. Tuginedes eeltoodud selgitustele palume vastust kahele küsimusele. 1. Kas töötajal, kes on täitnud summeeritud tööajanormi enne summeerimisperioodi lõppu (näiteks neljakuulise summeerimisperioodi korral kolme kuuga või kuuekuulise summeerimisperioodi korral viie kuuga), on tööst vabal kuul õigus haigushüvitisele olenemata sellest, et tööandja maksab talle töötasu ka tööst vaba kuu eest, või saab töötaja suhtes kohaldada RaKS-i § 60 lõike 1 punkti 5? 2. Kui punktis 1 kirjeldatud juhtumi korral saab töötajale kohaldada RaKS-i § 60 lõike 1 punkti 5, siis kuidas käituda olukorras, kui töötajaga vahetult enne tööst vaba kuud juhtub tööõnnetus, millega kaasneb ka töövõimetus ning ta peab hüvitiste saamiseks võtma töövõimetuslehe? Sellisel juhul maksab tööandja välja tema töötasu töö eest, mille ta on teinud neljakuulisel summeerimisperioodil kolme kuuga või kuuekuulisel perioodil viie kuuga ning lisaks makstakse talle töövõimetushüvitist. 3. Kas juhul, kui punktis 1 kirjeldatud juhtumi korral ei saa töötajale kohaldada RaKS-i § 60 lõike 1 punkti 5, on Sotsiaalministeeriumil plaanis muuta RaKS-i selliselt, et välistatud oleks sama perioodi eest töötasu ja haigushüvitise saamine? Riigikohus on leidnud, et praegu RaKS-is selline alus puudub. Oleme vajadusel valmis koos Sotsiaalministeeriumiga esile kerkinud probleemi lahendama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Svetlana Meister 6125012 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 03.06.2019 15:24 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Arvamuse küsimine summeeritud tööajaga töötajatele töötasu ja haiguskindlustushüvitise samal ajal maksmise kohta Manused: 1-61836-1 03.06.2019 Väljaminev kiri.asice SISEMINISTEERIUM Tere! Teile on saadetud Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Arvamuse küsimine summeeritud tööajaga töötajatele töötasu ja haiguskindlustushüvitise samal ajal maksmise kohta , mis on registreeritud 03.06.2019, numbriga 1-6/1836-1. Kontaktinfo E - N 8.00-16.45, R 8.00-15.30 aadress: Pikk 61, 15065 Tallinn e-post: [email protected] telefon: 612 5017, 612 5024, 612 5022
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel