Hr Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium
03.06.2019 nr 1-6/1835-1
Siseministri määruse „Siseministri määruste
muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja
palgamäärade muudatuste tõttu“ kooskõlastamine
Austatud minister
Siseministeerium esitab Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks siseministri määruse
„Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade
muudatuste tõttu“. Palume kooskõlastust ainult päästeteenistujate tervisenõuete muudatustele, s.o
eelnõu § 1 punktidele 6–16. Eesti Töötervishoiuarstide Selts on päästeteenistujate tervisenõuete
muudatused kooskõlastanud 9. aprilli 2019. aasta e-kirjaga, mis on edastatud teadmiseks ka
Sotsiaalministeeriumile.
Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee
Kuna eelnõu on Sotsiaalministeeriumile saadetud eelnevalt mitteametlikult käesoleva aasta aprillis,
siis palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Teadmiseks: Päästeamet
Lisa: 1) Määruse eelnõu 8 lehel
2) Määruse eelnõu seletuskiri 17 lehel
3) Määruse eelnõu lisa 10 lehel
Svetlana Meister 6125012
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2
„Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas
füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“
lisa 1
(siseministri ... mai 2019. aasta määruse nr … lisa sõnastuses)
Päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu
Meditsiinilised vastunäidustused
A – absoluutne vastunäidustus, ei sobi teenistusse
B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon
I grupi päästeteenistujate meditsiinilised vastunäidustused
Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline
tervisekontroll tervisekontroll
NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID
Eelnevas tervisekontrollis lubatud nägemisteravus
lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult
mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2.
Perioodilises tervisekontrollis lubatud nägemisteravus
lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult
mitte vähem kui 0,8.
Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis lubatud
korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt mitte halvem
kui 0,7 hinnatuna standardiseeritud testiga (nt Snelleni
tabel) 6 m distantsilt. Korrigeeritult halvemini nägev silm
mitte halvem kui 0,5. Refraktiivsest silmakirurgiast
peab olema möödas vähemalt 6 kuud.
Värvitaju häired, mis takistavad vajalike töövahendite (nt A B
termokaamera) kasutamist
Horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või A A
horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui
esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired
Diploopia A A
Monokulaarne nägemine A A
Progresseeruvad nägemishäired (nt katarakt, diabeetiline A B
retinopaatia, pigmentoosne retiniit jm)
Hämaras nägemise häired (kanapimedus) A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
silmahaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
KÕRVAHAIGUSED, KUULMISHÄIRED
Eelnevas tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma
kuulmise abivahendita halvemini kuulvas kõrvas mitte
rohkem kui 25dB (0-25 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja
3000 Hz
Perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma
kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte
rohkem kui 40dB (0-40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja
3000 Hz ning halvemini kuulvas mitte rohkem kui 60 dB
(0-60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz.
Raske tinnitus A B
Meniere`i tõbi A B
Pearinglusega kulgevad seisundid A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
kõrvahaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
SUU, NINA, KÕRI HAIGUSED
Raske lõhnataju häire A B
Afoonia A A
Kõnehäire, mis takistab infovahetamist raadio- ja A B
sidevahendite kasutamisel
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad suu-, nina-, A või B, A või B,
kõrihaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
SÜDAMEHAIGUSED
Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu vasaku sääre blokaad B B
Sünkoobiga tüsistunud bradükardia A A
Äge või krooniline perikardiit, müokardiit, endokardiit A A
Mõõduka raskusega mitraalklapi ja aortaalklapi rike; kerge A B
kuni mõõdukas aortaalstenoos
Isheemiatõbi anamneesis (nt müokardi infarkt, A B
koronaarhaigus, koronaarne angioplastika)
Stenokardiaga kulgev südame isheemiatõbi A A
Kodade tahhükardia, sh kodade fibrillatsioon ja laperdus A B
Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu parema sääre blokaad B B
Korduvad paroksüsmaalsed tahhükardiad A B
Klapirikked, millega kaasnevad südameveresoonkonna A A
poolsed sümptomid või mis oma iseloomu poolest tõstavad
ägeda südamehaiguse riski
Anamneesis kerged kaasasündinud südamerikked B B
Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt on koormustestil A A
koormustaluvus alla nõutava
Koormustestil liikurrajal koormustaluvus vähem kui 10 A B
METi või veloergomeetril võrdväärse ekvivalendi alusel
või step testil vähem kui keskmine ealine aeroobne
võimekus
Arütmiad, mis ei ole ravimitega kontrollitavad või A A
põhjustavad hemodünaamika häireid
Südamepuudulikkus A A
Korduvad sünkoobid A A
Kardiomüopaatia A B
Protrombiiniaega pikendavate antikoagulantide A A
kasutamine (v.a uue põlvkonna antikoagulandid ehk
direktse toimega suukaudsed antikoagulandid)
Implanteeritud defibrillaatori olemasolu A B
Kardiogrammis III astme atrioventrikulaarsõlme blokaad A A
Kardiogrammis II astme atrioventrikulaarsõlme blokaad B B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
südamehaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
VERESOONKONNA HAIGUSED, SEISUNDID
Ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus A A
Aordi või aju aneurüsm A A
Transitoorse isheemia atakid A A
Karotiidarterite stenoos rohkem kui 50% ulatuses A A
verevoolu takistusega
Perifeersed veresoonkonna haigused A B
Korduv äge süvaveeni tromboos A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
veresoonkonna haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
NAHAHAIGUSED
Metastaseerunud või lokaalne suureulatuslik A A
basaalrakuline kartsinoom, soomusrakuline kartsinoom või
melanoom
Kaitsevarustuse kasutamist takistav nahahaigus A A
Teised teenistusülesannet täitmist takistavad nahahaigused A või B, A või B,
sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
HINGAMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID
Anamneesis pneumotooraks A B
Koormusastma A A
Mittekoormus astma, mille puhul 2 eelmise aasta jooksul A B
vähemalt 2 või rohkema järjestikuse kuu jooksul on
pidanud ravis kasutama bronhodilataatoreid või
kortikosteroide
Spirograafial FVC või FEV1 alla 70 % eeldatavast normist A A
Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui FEV1/FVC on vähem A A või B,
kui 0,7 (vähem kui 70%) sõltuvalt
haiguse või
seisundi
iseloomust
Restriktiivsed kopsuhaigused keskmise raskusega või A A
raskemad (spirograafial eeldatav VC <70% )
Rinnakorvi seina deformatsioonid B B
Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud A A
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad respiratoorse A või B, A või B,
süsteemi haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
LUU-LIHASKONNA HAIGUSED, SEISUNDID
Põlveliigese või puusaliigese endoprotees A B
Puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusulatuse A A
märgatav piiratus
Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, A A
õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon
Jalalaba, jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon A B
Lülisamba murd ebastabiilsusega või kõrge riskiga seljaaju A A
kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks
Koljudeformatsioonid, mis takistavad kiivri kasutamist või A A
mille tõttu on langenud peaaju loomulik kaitse
Rasked liigeskõhre kahjustused, sh põlveliigese totaalne B B
meniskektoomia
Korduvad õlaliigese luksatsioonid ja subluksatsioonid A A
Õlaliigese endoprotees A A
Rotaatormanseti kahjustus, mis põhjustab olulise liikuvuse A B
piiratuse
Sagedased ülajäseme tendiniidid A B
Operatiivselt paigaldatud metallplaadid või -vardad B B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad luu- A või B, A või B,
lihaskonna haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
NEUROLOOGILISED HAIGUSED, SEISUNDID
Epilepsia, kui hooge on olnud viimase 5 aasta jooksul A A
5 aastat raviga või 1 aasta ilma ravita hoovaba olnud B B
epilepsia
Neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille A A
puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või
neuromuskulaarne kahjustus
Narkolepsia A A
Ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu A A
või neuromuskulaarne kahjustus
Äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega A A
kulgevad haigused
Ühekordne krambihoog ilma diagnoosita või kindlalt teada B B
põhjusega, mille puhul korduv atakk ei ole tõenäoline
Kroonilise valu sündroom A B
Perifeerne sensoorne või motoorne neuropaatia A B
Ajutuumor A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
neuroloogilised haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
KÕHUKOOPA ORGANITE, KUSE-, SUGUTEEDE
HAIGUSED, SEISUNDID
Pahaloomulised kasvajad kõhukoopas A A
Rasedus A A
Põie ja soole pidamatus A A
Song B B
Mitteinfektsioosne hepatiit B B
Pankreatiit A B
Põletikuline soolehaigus A B
Äge gastrointestinaalne hemorraagia A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad kõhukoopa A või B, A või B,
organite haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
VEREHAIGUSED
Vereloomesüsteemi halvaloomulised kasvajad A A
Raskekujuline aneemia kliiniliste sümptomitega A A
Hüübimishäirega kulgevad haigused ja seisundid A A
Vereloomehaigused ravijärgsel perioodil A B
Splenomegaalia B B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
verehaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
SISESEKRETSIOONI-, TOITUMIS- JA
AINEVAHETUSHAIGUSED
Insuliinsõltuv suhkurtõbi, millega kaasnevad A A
hüpoglükeemia (teadvuse häire) episoodid, vähene
teadlikkus hüpoglükeemia vältimiseks, kaasnev
organkahjustus
Insuliinsõltumatu suhkurtõbi A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad toitumis-, A või B, A või B,
sisesekretsiooni-, ja ainevahetushaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
NAKKUSHAIGUSED
Verega levivad haigused (nt HIV) A A
Aktiivne tuberkuloos A A
Äge viiruslik hepatiit A A
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
nakkushaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
PSÜHHIAATRILISED HAIGUSED, SEISUNDID
Aju orgaanilised kahjustused, millega kaasnevad A A
psühhiaatrilised seisundid
Skisofreenia A A
Dementsus A A
Ravi foonil psühhootiliste episoodidega kulgevad haigused A A
Käitumishäireid põhjustavate ravimite kasutamine A A
Psühhomotoorset häiret põhjustavate ravimite kasutamine A A
Psühhotroopsete ainete kasutamine A A
Psühhiaatrilised seisundid, mis takistavad ülesannete A A
täitmist (sh klaustrofoobia, akrofoobia)
Sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja A A
psühhoaktiivsetest ainetest
Anamneesis raske depressioon, bipolaarne häire, A B
isiksushäired
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
psühhiaatrilised häired sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
IV grupi demineerija meditsiinilised vastunäidustused
Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline
tervisekontroll tervisekontroll
NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID
Eelnevas tervisekontrollis lubatud nägemisteravus
lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult
mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2
Perioodilises tervisekontrollis lubatud nägemisteravus
lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult
mitte vähem kui 0,8
Eelnevas ja perioodilises peab nägemisteravus olema
vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,1
halvemini nägeva silmaga hinnates standardtestiga (nt
Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Kui väärtuste 0,8 ja 0,1
saavutamiseks kasutatakse korrigeerivaid läätsi, tuleb
minimaalne nägemisteravus (0,8 ja 0,1) saavutada prillide
abil, mille optiline tugevus ei ületa pluss või miinus
kaheksat dioptrit, või kontaktläätsede abil. Isik peab
nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma.
Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas
vähemalt 6 kuud.
Värvitaju häired A B
Horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või A B
horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui
esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired, oluline
defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses
Diploopia A A
Hämaras nägemise häired (kanapimedus), hämaras A B
nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad
olema normaalsed
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
silmahaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
KÕRVAHAIGUSED, KUULMISHÄIRED
Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis on nõutav
kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini kuulvas
kõrvas mitte halvem kui 30 dB sagedustel 500–3000 Hz ja
60 dB sagedustel 4000–8000 Hz
Kuulmise abivahendit kasutades peab olema mõlemas
kõrvas sagedustel 500 kuni 6000 Hz kuulmine mitte
halvem kui 30dB
Meniere`i tõbi, pearinglusega kulgevad seisundid A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
kõrvahaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
SÜDAMEHAIGUSED
Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu vasaku sääre blokaad B B
Sünkoobiga tüsistunud bradükardia A A
Mõõduka raskusega mitraalklapi ja aortaalklapi rike, kerge A B
kuni mõõdukas aortaalstenoos
Isheemiatõbi anamneesis (nt müokardi infarkt, A B
koronaarhaigus, koronaarne angioplastika)
Kodade tahhükardia, sh kodade fibrillatsioon ja laperdus A B
Korduvad paroksüsmaalsed tahhükardiad A B
Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt on koormustestil A B
koormustaluvus alla nõutava
Koormustestil liikurrajal koormustaluvus vähem kui 10 A B
METi või veloergomeetril võrdväärse ekvivalendi alusel
või step testil vähem kui keskmine ealine aeroobne
võimekus
Arütmiad, mis ei ole ravimitega kontrollitavad või A A
põhjustavad hemodünaamika häireid
Südamepuudulikkus A A
Korduvad sünkoobid A A
Kardiomüopaatia A B
Protrombiiniaega pikendavate antikoagulantide A A
kasutamine, v.a uue põlvkonna antikoagulandid ehk
direktse toimega suukaudsed antikoagulandid
Implanteeritud defibrillaatori olemasolu A B
Kardiogrammis III astme atrioventrikulaarsõlme blokaad A A
Kardiogrammis II astme atrioventrikulaarsõlme blokaad B B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
südamehaigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
VERESOONKONNA HAIGUSED, SEISUNDID
Ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus A A
Aordi või aju aneurüsm A A
Transitoorse isheemia atakid anamneesis A B
Karotiidarterite stenoos rohkem kui 50% ulatuses A A
verevoolu takistusega
Perifeersed veresoonkonna haigused A B
Korduv äge süvaveeni tromboos A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
veresoonkonna haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
HINGAMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID
Koormusastma A A
Mittekoormusastma, mille puhul 2 eelmise aasta jooksul A B
vähemalt 2 või rohkema järjestikuse kuu jooksul on
pidanud ravis kasutama bronhodilataatoreid või
kortikosteroide
Spirograafial FVC või FEV1 alla 70 % eeldatavast normist A B
Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui FEV1/FVC on vähem A B
kui 0,7 (vähem kui 70%)
Restriktiivsed kopsuhaigused keskmise raskusega või A B
raskemad (spirograafial eeldatav VC <70% )
Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud. A A
*Raviga korrigeeritud uneapnoe esinemisel peab olema
teostatud erialaspetsialisti konsultatsioon ning
tervisekontroll tuleb teha igal aastal.
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad respiratoorse A või B, A või B,
süsteemi haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
LUU-LIHASKONNA HAIGUSED, SEISUNDID
Põlveliigese või puusaliigese endoprotees B B
Puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusulatuse A B
märgatav piiratus
Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, A A
õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon, käe
haardefunktsiooni puudulikkus
Rasked liigeste jäikusega kulgevad seisundid A A
Jalalaba, jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon A B
Koljudeformatsioonid, mis takistavad kiivri kasutamist või A A
mille tõttu on langenud peaaju loomulik kaitse
Korduvad õlaliigese luksatsioonid A A
Õlaliigese endoprotees A A
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad luu- A või B, A või B,
lihaskonna haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
NEUROLOOGILISED HAIGUSED, SEISUNDID
Epilepsia, kui hooge on olnud viimase 10 aasta jooksul A A
*Kui anamneesis esineb epilepsia, on töö demineerijana
lubatud, kui viimasest epileptilisest hoost on möödas
vähemalt kümme aastat ilma antiepileptilise ravita.
Esmane või ühekordne epileptiline hoog – eelduseks B B
rakendada suhtelise vastunäidustusena on põhjalik arstlik
läbivaatus, elektroentsefalograafia ja neuroloogi otsus, kui
epileptilisi hooge pole esinenud vähemalt viis aastat
antiepileptilisi ravimeid kasutamata
Neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille A A
puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või
neuromuskulaarne kahjustus (k.a jäsemete rahu- või
tegevustreemor, koordinatsioonihäired)
Ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu A A
või neuromuskulaarne kahjustus
Äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega A A
kulgevad haigused
Kroonilise valu sündroom A B
Perifeerne sensoorne või motoorne neuropaatia A B
Ajutuumor A B
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
neuroloogilised haigused sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
PSÜHHIAATRILISED HAIGUSED, SEISUNDID
Aju orgaanilised kahjustused, millega kaasnevad A A
sümptomaatilised psühhikahäired
Skisofreenia A A
Dementsus A A
Ravi foonil psühhootiliste episoodidega kulgevad haigused A A
Käitumishäireid põhjustavate ravimite kasutamine A A
Psühhomotoorset häiret põhjustavate ravimite kasutamine A A
Psühhotroopsete ainete kasutamine A A
Psühhiaatrilised seisundid, mis takistavad ülesannete A A
täitmist (sh klaustrofoobia, akrofoobia)
Sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja A A
psühhoaktiivsetest ainetest
Anamneesis raske depressioon, bipolaarne häire, A A
isiksushäired
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B,
psühhiaatrilised häired sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
TEISED SEISUNDID JA HAIGUSED
Raske lõhnataju häire A B
Kõnehäire, mis takistab infovahetamist raadio- ja A B
sidevahendite kasutamisel
Insuliinsõltuv suhkurtõbi, millega kaasnevad A A
hüpoglükeemia (teadvuse häire) episoodid, vähene
teadlikkus hüpoglükeemia vältimiseks, kaasnev
organkahjustus ühe aasta jooksul ei tohi olla esinenud
rasket hüpoglükeemiaga kaasnevat episoodi
Insuliinsõltumatu suhkurtõbi A B
Raske neerupuudulikkus A A
Verega levivad haigused (nt HIV) A A
Aktiivne tuberkuloos A A
Äge viiruslik hepatiit A A
Vereloomesüsteemi halvaloomulised kasvajad A A
Raskekujuline aneemia kliiniliste sümptomitega A A
Teised teenistusülesannete täitmist takistavad haigused ja A või B, A või B,
seisundid sõltuvalt sõltuvalt
haiguse või haiguse või
seisundi seisundi
iseloomust iseloomust
EELNÕU
08.05.2019
Siseministri määruste muutmine
päästeteenistujate kutsesobivusnõuete
ja palgamäärade muudatuste tõttu
Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 ja § 11 lõike 5 alusel.
§ 1. Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse
nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded” muutmine
Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,
sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 71 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Demineerimiskeskusesse teenistusse asuval päästeametnikul peab olema vähemalt
keskharidus ja ta peab omandama demineerija EOD1 kutsestandardile vastava kvalifikatsiooni
ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.
(2) Demineerimiskeskuse pommigrupi päästepeaspetsialistil ja päästepealikul peab olema
kõrgharidus ja demineerija EOD3 kutsestandardile vastav kvalifikatsioon.
(3) Demineerimiskeskuse pommigrupi päästejuhtivpeaspetsialistil peab olema kõrgharidus ja
demineerimisinstruktori kutsestandardile vastav kvalifikatsioon.
(4) Demineerimiskeskuse päästepealikul ja päästepeaspetsialistil peab olema kõrgharidus ja
päästevanemspetsialistil peab olema keskharidus.“;
2) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meespäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, peab
sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega:
Katse liik 18–29- 30–39- 40–49- Üle
aastased aastased aastased 50- aastased
2700 meetri jooks 14.00 14.30 15.00 15.30
3000 meetri aeg 13.30
sõudmine minutites 13.00 14.00 14.30
ergomeetril
Istesse tõus 40 34 28 22
45 kg kangiga kordade arv
kükkimine kahe minuti 31 27 23 19
45 kg kangiga jooksul
26 23 20 17
rinnalt surumine
(2) Meespäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub demineerimistöö tegemine, peab
sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega:
Katse liik 18–29- 30–39- 40–49- Üle
aastased aastased aastased 50- aastased
2700 meetri jooks 14.30 15.00 15.30 16.00
3000 meetri aeg 13.30 14.00 14.30 15.00
sõudmine minutites
ergomeetril
Istesse tõus 40 34 28 22
45 kg kangiga kordade arv 27 23 19 15
kükkimine kahe minuti
Toenglamangus jooksul 25 20 15 10
kätekõverdused
(3) Naispäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, peab
sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega:
Katse 2700 meetri 3000 meetri sõudmine Istesse Kangiga Toenglamangus
liik jooks ergomeetril tõus kükkimine kätekõverdused
aeg minutites kordade arv kahe minuti jooksul
Kõik 15.30 14.30 22 19 17
vanused
(4) Naispäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub demineerimistöö tegemine, peab
sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega:
Katse 2700 meetri 3000 meetri sõudmine Istesse Kangiga Toenglamangus
liik jooks ergomeetril tõus kükkimine kätekõverdused
aeg minutites kordade arv kahe minuti jooksul
Kõik 16.00 15.00 22 15 10
vanused
(5) Naispäästeteenistuja kasutab kükkimisel kangi, mille raskus on vähemalt pool tema
keharaskusest, kuid mitte raskem kui 45 kg.
(6) Enne teenistusse asumist sooritab päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub
pääste- või demineerimistöö tegemine, füüsilised katsed käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2
sätestatud tulemuste järgi, mis on ette nähtud 50-aastastele ja vanematele meestele.
(7) Enne teenistusse asumist peab päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub
päästetöö tegemine, peale lõikes 1 või 2 sätestatud füüsiliste katsete sooritamise ujuma järjest
200 meetrit.“;
3) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kehalise ettevalmistuse nõuete täitmist kontrollitakse vähemalt üks kord kalendriaastas
päästeasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud korras.
(2) Füüsilised katsed korraldatakse meespäästeteenistujatele neljas vanuserühmas ja
naispäästeteenistujatele ühes vanuserühmas järgmiselt:
1) 18–29-aastased mehed;
2) 30–39-aastased mehed;
3) 40–49-aastased mehed;
4) 50-aastased ja vanemad mehed;
5) kõik naised.
(3) Füüsilised katsed sooritatakse vähemalt kahe hindaja juuresolekul ja arvestatakse iga
spordialaga seotud ohutusnõudeid.
(4) Füüsiliste katsete toimumisajast informeeritakse päästeteenistujat ette vähemalt neli päeva.
(5) Päästeteenistuja peab saama §-s 9 sätestatud tulemused kõigilt neljalt alalt, seejuures võib
2700 meetri jooksu asendada 3000 meetri sõudmisega ergomeetril.“;
4) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja, kellel on kehtivad
füüsiliste katsete tulemused, välja arvatud teenistusse asujad ja käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud teenistujad.
(2) Kui füüsiliste katsete sooritamine ebaõnnestus, sooritab päästeteenistuja korduskatse
hiljemalt 120 päeva jooksul alates katse ebaõnnestunud sooritamise päevast, kuid mitte hiljem
päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud ajast.
(3) Teenistuja, kes ei saanud füüsiliste katsete sooritamise perioodil haiguse või
teenistuskohustuste tõttu neil osaleda, sooritab füüsilised katsed 120 päeva jooksul
tervenemisest või teenistusest tuleneva põhjuse möödumisest arvates.“;
5) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „, demineerimistöid“;
7) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „tuukritöid“ sõnadega „või teevad
demineerimistöid“;
8) paragrahvi 131 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse number „II“ numbriga „IV“;
9) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Nõuded I grupi päästeteenistuja nägemisele:
1) lubatud ei ole horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse
nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired;
2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne- ehk
ühesilmanägemine;
3) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire;
4) perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ja teenistuja
sobivust hinnatakse individuaalselt;
5) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine;
6) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud glaukoom, katarakt, retinopaatiad, kanapimedus;
7) perioodilises tervisekontrollis on glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia suhtelised
vastunäidustused;
8) refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud;
9) lubatud on kanda kontaktläätsesid ja prille;
10) lubatud on lähinägemise nägemisteravus eelnevas tervisekontrollis lugemisel binokulaarselt
30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2, ning perioodilises
tervisekontrollis lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8;
11) kaugnägemise nägemisteravus peab olema eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis
korrigeeritult binokulaarselt vähemalt 0,7 ning korrigeeritult halvemini nägev silm vähemalt
0,5.“;
10) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Nõuded kuulmisele:
1) enne teenistusse asumist tehtavas tervisekontrollis peab kuulmine ilma kuulmise abivahendita
olema halvemini kuulvas kõrvas vähemalt 25 dB (0–25dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000
Hz;
2) perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini
kuulvas kõrvas vähemalt 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz ning halvemini
kuulvas vähemalt 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz;
3) Nõuetele mittevastavuse korral on kaalutlusotsuse tegemisel vaja arvestada teenistuja
ülesandeid, vahetu juhi antud hinnangut tööülesannete täitmise kohta ning kuulmiskahjustuse
iseloomu ja võimalikku progresseerumist.“;
11) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) II grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:
1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi;
2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sealhulgas tulekahjus,
vabanevate keemiliste ainetega;
3) müra;
4) võimalik kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega;
5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
6) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;
7) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale;
8) nägemiselundkonna pinge.
(2) Nõuded nägemisele:
1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab lubatud nägemisteravus lugemisel ehk
lähinägevus binokulaarselt 30 cm kauguselt olema korrigeeritult vähemalt 0,8;
2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt
olema vähemalt 0,7. Korrigeeritult peab halvemini nägeva silma nägemisteravus olema
vähemalt 0,5;
3) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne nägemine;
4) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire;
5) perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ning
teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt;
6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine;
7) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud defekt tsentraalses vaateväljas 30
kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse
nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired.
(3) Nõuded kuulmisele:
1) eelnevas tervisekontrollis peab kuulmine ilma kuulmise abivahendita mõlemas kõrvas olema
vähemalt 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz;
2) perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine vajadusel kuulmise abivahendiga mõlemas
kõrvas mitte halvem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz.
(4) Nõuded kõnele:
1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud sidevahendite kasutamist takistav kõnehäire;
2) perioodilises tervisekontrollis hinnatakse sidevahendite kasutamist takistavat kõnehäiret
lähtudes tööülesannetest individuaalselt.
(5) Nõuded hingamisfunktsioonile:
1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud obstruktiivsed kopsuhaigused, mille korral on
spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsendi eeldatavast normist (alla 0,7). Kui
perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsenti või
alla selle, on lähtudes tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt;
2) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud restriktiivsed kopsuhaigused, mille korral on
spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet alla 70 protsendi eeldatavast normist. Kui
perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet 70 protsenti
või alla selle, on lähtudes tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt.
(6) Nõuded vaimsele tervisele:
1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud psüühilised seisundid, millega
kaasnevad väljendunud kognitiivsed või füsioloogiliste funktsioonide häired;
2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud sõltuvus narkootilistest,
psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud nikotiin, või nende ainete
kuritarvitamine.“;
12) paragrahvi 17 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–12 järgmises
sõnastuses:
„(1) Päästeteenistuja, kes teeb või õpib tuukritöid, terviseseisund peab vastama Vabariigi
Valitsuse 21. novembri 2003. aasta määrusega nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja
perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi
väljastamise kord” kehtestatud nõuetele.
(2) Päästeteenistuja, kes teeb või õpib tuukritöid ja kelle terviseseisund vastab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusele, ei pea eraldi läbima IV grupi demineerimistöid tegeva
päästeteenistuja tervisekontrolli, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:
1) koormustestil on koormustaluvus vähemalt 10 METi;
2) silmakontrollis on nägemisteravus lähedale ehk lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt
korrigeeritult vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2;
3) anamneesis ei ole rasket või raviga korrigeerimata uneapnoed. Raviga korrigeeritud uneapnoe
korral peab olema konsulteeritud spetsialistiga ja tervisekontrolli tuleb teha igal aastal;
4) kui anamneesis on epilepsia, peab viimasest epileptilisest hoost olema möödas vähemalt
kümme aastat ilma antiepileptilise ravita.
(3) IV grupi demineerimistööd tegeva päästeteenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada
järgmistes tingimustes:
1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi;
2) võimalik kokkupuude keemiliste ainetega;
3) müra;
4) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;
5) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;
6) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale.
(4) Nõuded nägemisele:
1) eelnevas tervisekontrollis peab nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt
korrigeeritult olema vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2;
2) perioodilises tervisekontrollis peab nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt
korrigeeritult olema vähemalt 0,8;
3) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab nägemisteravus olema korrigeerimata või
korrigeeritult vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,6 halvemini nägeva silmaga,
hinnatuna standardtestiga (näiteks Snelleni tabel) 6 meetri kauguselt. Korrigeerivate
nägemisvahendite optiline tugevus ei tohi ületada pluss või miinus kaheksat dioptrit. Isik peab
nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas
vähemalt 6 kuud;
4) lubatud ei ole värvitaju häired, kui teenistuja peab vastama lõhkaja tervisenõuetele;
5) lubatud ei ole oluline defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses ega horisontaalse
nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140
kraadi, kui kaasub ka teisi vaatevälja häired;
6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine;
7) hämaras nägemise häired, hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad
olema normaalsed, kui teenistuja peab vastama lõhkaja ja alarmsõidukijuhi tervisenõuetele.
(5) Nõuded kuulmisele:
1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab kuulmine halvemini kuulvas kõrvas olema
vähemalt 20 dB sagedustel 500–3000 Hz ja vähemalt 60 dB sagedustel 4000–8000 Hz;
2) kuulmise abivahendiga peab kuulmine mõlemas kõrvas sagedustel 500–6000 Hz olema
vähemalt 30dB;
3) lubatud ei ole Meniere`i tõbi ja pearinglusega kulgevad seisundid.
(6) Nõuded südamefunktsioonile:
1) lubatud ei ole sünkoobiga tüsistunud bradükardia või muud seisundid, mis põhjustavad
korduvaid sünkoope;
2) lubatud ei ole arütmiad, mida ei saa ravimitega kontrollida või põhjustavad hemodünaamika
häireid;
3) lubatud ei ole III astme südamepuudulikkus.
(7) Nõuded veresoonkonnale:
1) lubatud ei ole ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus;
2) lubatud ei ole aordi või aju aneurüsm;
3) lubatud ei ole karotiidarterite stenoos rohkem kui 50 protsendi ulatuses verevoolu takistusega;
4) lubatud ei ole perifeersed veresoonkonna haigused, mis põhjustavad funktsioonihäireid või
raskeid tundlikkuse häireid.
(8) Nõuded hingamisfunktsioonile:
1) lubatud ei ole hingamiselundite seisundid, mille puhul on spirograafial FVC või FEV1 alla
70 protsendi eeldatavast normist;
2) lubatud ei ole raske uneapnoe, mida ei ole raviga korrigeeritud, kui teenistuja peab vastama
alarmsõidukijuhi tervisenõuetele. Raviga korrigeeritud uneapnoe korral peab olema
konsulteeritud spetsialistiga ja tervisekontrolli tuleb teha igal aastal.
(9) Nõuded luu ja lihaskonnale:
1) lubatud ei ole pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, õlavarre
kaasasündinud puudumine või amputatsioon ega käe haardefunktsiooni puudulikkus;
2) lubatud ei ole rasked liigeste jäikusega kulgevad seisundid;
3) lubatud ei ole jalalaba ega jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon;
4) lubatud ei ole korduvad õlaliigese luksatsioonid;
5) lubatud ei ole õlaliigese endoprotees.
(10) Nõuded närvisüsteemile:
1) lubatud ei ole epilepsia, kui hooge on olnud viimase kümne aasta jooksul. Kui anamneesis
esineb epilepsia, peab olema viimasest epileptilisest hoost möödas vähemalt kümme aastat
ilma antiepileptilise ravita;
2) lubatud ei ole neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, millele kaasuvad kognitiivne,
tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus, kaasa arvatud jäsemete rahu- või tegevustreemor,
koordinatsioonihäired;
3) lubatud ei ole ajukahjustus, millele kaasuvad kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne
kahjustus;
4) lubatud ei ole äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega kulgevad haigused.
(11) Nõuded vaimsele tervisele:
1) lubatud ei ole sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest;
2) lubatud ei ole väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või
vaimne alaareng;
3) lubatud ei ole aju orgaaniline kahjustus, millega kaasnevad sümptomaatilised psüühikahäired.
(12) Nõuded teiste seisundite ja haiguste korral:
1) lubatud ei ole kõnehäire, mis takistab vahetada infot raadio- ja sidevahendite kasutamisel;
2) lubatud ei ole insuliinsõltuv suhkurtõbi, millega kaasnevad hüpoglükeemia juhud, vähene
teadlikkus hüpoglükeemia vältimiseks või organkahjustus. Ühe aasta jooksul ei tohi olla
esinenud rasket hüpoglükeemiaga kulgenud haigusjuhtumit;
3) lubatud ei ole raske neerupuudulikkus;
4) lubatud ei ole verega levivad haigused;
5) lubatud ei ole aktiivne tuberkuloos;
6) lubatud ei ole pahaloomulised kasvajad, millega kaasnevad organsüsteemi funktsioonihäired,
kui teenistuja peab vastama lõhkaja tervisenõuetele;
7) lubatud ei ole raskekujuline aneemia kliiniliste sümptomitega.“.
13) paragrahvi 18 lõike 81 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) koormuskardiogramm I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning täiendavalt üle
40 aasta vanusel I ja IV grupi päästeteenistujal;“;
14) paragrahvi 18 lõiget 81 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) nägemise kontroll;
8) IV grupi päästeteenistuja psühhiaatriline hindamine eelnevas tervisekontrollis relvaloa
andmist välistavatele tervisehäirete tuvastamiseks. Perioodilises tervisekontrollis vastavalt
relvaloa kehtivusele.“;
15) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) pikaajalise töövõimetuse tõttu.“;
16) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Siseministri 2. mai 2013. aasta määruse nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad,
põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord” muutmine
Siseministri 2. mai 2013. aasta määruse nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga
määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord” lisa 1 asendatakse uue lisaga.
§ 3. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate
kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1.Sisukokkuvõte
Eelnõu järgi muudetakse päästeteenistujate kutsesobivusnõudeid, sealhulgas päästeteenistujate
füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõudeid, ning demineerimisvaldkonna päästeteenistujate
haridusnõudeid.
Kehalise ettevalmistuse nõudeid ajakohastatakse ning demineerimistöö ja päästetöö valdkonna
mees- ja naispäästeteenistujatele kehtestatakse erinevad kehalise ettevalmistuse nõuded.
Päästeteenistujate füüsilise ettevalmistuse nõuete muutmise aluseks on 2017. aastal Tartu
Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia koostöös tehtud uuring „Kehaliste katsete analüüs
päästeteenistujate kutsesobivusenõuetele“. Analüüsi tehes toetuti olemasolevale
teaduskirjandusele, kasutati Sisekaitseakadeemias viimastel aastatel tehtud lõputöid ning küsiti
täiendavaid materjale nii Päästeametilt, Qvalitas Arstikeskuselt, kui ka lähinaabrite Läti, Leedu
ja Soome päästeteenistujatelt. Tartu Ülikooli poolt olid analüüsi valmimisel vastutavateks
isikuteks Jarek Mäestu ja Raivo Puhke ning Sisekaitseakadeema poolt Epp Jalakas. Uuringu
käigus analüüsiti Eesti päästeteenistujate ja demineerijate tööprofiile, kehtivaid füüsilise
ettevalmistuse nõudeid ja kontrollharjutusi.
Päästeteenistujate tervisenõuete muutmise aluseks on Eesti Töötervishoiuarstide 2017. aasta
ülevaade päästeteenistujatele kehtestatud tervisenõuetest ning ettepanekud nende muutmiseks.
2013. aastal valmis koostöös Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga ekspertarvamus, mille alusel
muudeti päästeteenistujate tervisenõudeid. Muudatused jõustusid 1. juunil 2015. aastal. Seoses
meditsiinitehnoloogia ja ravivõimaluste pideva arenguga tellis Päästeamet 2016. aastal Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsilt päästeteenistujate tervisenõuete ülevaatamise ja kaasajastamise.
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi ülevaate kohta on andnud hinnangu ka Qvalitas Arstikeskuse
peaarst dr Toomas Põld ning ülevaates on arvestatud saadud tagasisidega. Analüüsis kasutati
Päästeameti päästetööde töötervishoiu ja tööohutusalase 2016. aasta riskianalüüsi ning I grupi
päästeteenistuja tööprofiili (päästja, meeskonnavanem, rühmapealik). Lisaks vaadeldi analüüsi
tegemisel võrdlusena USA päästjate tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi1
ja Hollandis läbiviidud päästevaldkonna tööspetsiifiliste tervisenõuete koostamise uuringut2.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna
õigusnõunik Svetlana Meister (
[email protected], tel 612 5012) koostöös
Päästeameti õigusosakonna juristi Kätlin Madise (
[email protected], tel 628 2028) ning
personali- ja asjaajamise osakonna eksperdi Katrin Spiegeliga (
[email protected], tel
6282033).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Airi Kapanen (
[email protected], tel 612 5241).
1
NFPA 1582 Standard on Comprehensive Occupational Medical Program for Fire Departments 2013 Edition
2
Plat, M.C.J. Occupational health care in high-demand jobs: the usefulness of job-specific workers’ health surveillance for fire fighters, 2011
1
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu järgi muudetakse järgmisi määruseid:
1) siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse
nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded” avaldamismärkega
RT I, 30.12.2017, 24;
2) siseministri 2. mai 2013. aasta määrus nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga
määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord“ avaldamismärkega
RT I, 02.04.2019, 8.
2. Määruse eesmärk
Muudatuste eesmärk on vähendada teenistusest nõuetele mittevastavuse tõttu vabastamist,
nüüdisajastada demineerimistöö valdkonna päästeteenistujate haridusnõuded ning
päästeteenistujate füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded, lähtudes eelkõige töökeskkonna
tegelikest ohuteguritest ja teenistusülesannetest.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrust nr 2
„Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja
tervisenõuded“.
Olulisemad muudatused päästeteenistuja füüsilise ettevalmistuse nõuetes on järgmised:
a. Füüsiliste katsete punktisüsteemi asemel võetakse kasutusele lävendipõhine
hindamissüsteem, mis arvestab miinimumnõudeid. Uue hindamissüsteemi kohaselt kehtib
kõigile päästeteenistujatele ühesugune lävend, arvestades päästeteenistuja vanust ja sugu.
Kehtiv punktisüsteem võimaldab ühe võime kohta esitatud nõuete mittetäitmise
kompenseerida punktidega, mis olid saadud teise võime kõrge taseme eest.
b. Erinevad füüsiliste katsete lävendid kehtestatakse demineerimise valdkonna ja päästetöö
valdkonna teenistujatele. Kehtiva määrusega on kõikidele pääste- ja demineerimistööd
tegevatele teenistujatele ette nähtud võrdsed füüsiliste katsete miinimumnõuded, kuigi
nende töö iseloom ja töövahendid on erinevad.
c. Naissoost demineerimise valdkonna ja päästetöö valdkonna teenistujatele kehtestatakse
meessoost teenistujatest madalamad füüsiliste katsete miinimumlävendid ja luuakse
erisused füüsiliste katsete liikides.
d. Päästeteenistusse asuvatele teenistujatele, kes suunatakse Sisekaitseakadeemiasse õppima,
kehtestatakse füüsilistel katsetel väiksemad nõuded. Teenistusse saab asuda väiksemate
nõuetega eeldusel, et õpingute lõpuks suureneb päästeteenistuja kehaline aktiivsus,
paraneb füüsiline vorm ja sooritusvõime.
e. Aeroobsete võimete katse muudetakse kohustuslikuks ja see võimaldatakse sooritada
jooksu või sõudmisena. Kehtiva määruse kohaselt saab aeroobse katse asendada nelja
ülejäänud füüsilise katse miinimumpunktidega.
Olulisemad muudatused päästeteenistujate tervisenõuetes on järgmised:
Seoses tehnoloogia ja ravivõimaluste arenguga ning võttes arvesse töötervishoiuarstide
2
soovitusi
1) muudetakse nõudeid päästeteenistujate nägemisele ja kuulmisele;
2) muudetakse tervisehäirete loetellu kantud haiguste absoluutset või suhtelist
vastunäidustust töötada pääste- või demineerimistöö valdkonna teenistujana;
3) kehtestatakse eraldi tervisenõuded demineerimistöö valdkonna päästeteenistujatele.
Eelnõu § 1 punkti 1 järgi muudetakse määruse §-s 71 demineerimistöö valdkonna
päästeametnike täiendavaid nõudeid.
Kehtiva määruse järgi peavad demineerimiskeskuse pommigrupis töötavad päästeametnikud
vastama järgmistele haridus- ja kutsestandardi nõuetele:
1) päästespetsialistil ehk demineerijal peab olema keskharidus ja ta peab vastama demineerija
EOD1 kutsestandardile;
2) päästevanemspetsialistil ehk vanemdemineerijal peab olema keskharidus ja ta peab vastama
demineerija EOD1 või EOD3 kutsestandardile;
3) päästejuhtivspetsialistil ehk juhtivdemineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama
demineerija EOD3+ kutsestandardile;
4) päästepeaspetsialistil ehk peademineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama
demineerimisinstruktori kutsestandardile;
5) päästepealikul ehk pommigrupi juhatajal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama
demineerimisinstruktori kutsestandardile.
Muudatuste kohaselt kehtestatakse demineerimiskeskuse koosseisus olevatele
päästeametnikele järgmised haridus- ja kutsestandardi nõuded:
1) päästespetsialistil ehk demineerijal peab olema keskharidus ja ta peab vastama demineerija
EOD1 kutsestandardile. Võrreldes kehtivate nõuetega päästepeaspetsialisti nõuded ei
muutu.
2) päästevanemspetsialistil ehk demineerijal (praegu vanemdemineerija) peab olema
keskharidus ja ta peab vastama demineerija EOD3 kutsestandardile. Võrreldes kehtiva
korraga muudetakse päästevanemspetsialisti ametinimetusele vastav vanemdemineerija
teenistuskoht demineerija teenistuskohaks ning kehtestatakse nõue, et kõik pommigrupi
päästevanemspetsialistid peavad vastama demineerija EOD3 kutsestandardile. Kehtiva
määruse järgi võis demineerimiskeskuse planeerimise ja keemia talituses töötav
päästevanemspetsialist vastata demineerija EOD1 kutsestandardile.
3) päästejuhtivspetsialistil ehk juhtivdemineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama
demineerimisinstruktori kutsestandardile. Kehtivas määruses on juhtivdemineerijale
kehtestatud nõue vastata demineerija EOD3 kutsestandardile.
4) päästepeaspetsialistil ehk peademineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama
demineerija EOD3 kutsestandardile. Kehtiva määruse järgi peab peademineerija vastama
demineerimisinstruktori kutsestandardile.
5) päästepealikul ehk pommigrupi juhatajal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama
demineerija EOD3 kutsestandardile. Kehtiva määruse järgi peab pommigrupi juhataja
vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile.
Määruse § 71 lõikes 1 kehtestatakse demineerimiskeskusesse teenistusse asuva päästeametniku
haridus- ja kutsenõuded. Kehtiva määruse kohaselt peab demineerimiskeskuse pommigrupis
töötaval päästespetsialistil ning planeerimise ja keemia talituses töötaval
päästevanemspetsialistil olema keskharidus ning ta peab täitma EOD1 kutsestandardi nõuded
ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast.
3
Muudatuse kohaselt peab demineerimiskeskusesse tööle asuv päästeametnik olema
keskharidusega ja omandama demineerija EOD1 kutsestandardi ühe aasta jooksul alates
teenistusse võtmise päevast.
Kuna need on miinimumnõuded, mis kehtivad kõigi demineerimiskeskusesse teenistusse
asuvate päästeteenistujate kohta, jäetakse määruse sõnastusest välja viide allstruktuuriüksusele.
Praegu on demineerimiskeskusel viis allstruktuuriüksust:
- Ida-Eesti pommigrupp,
- Lõuna-Eesti pommigrupp,
- Lääne-Eesti pommigrupp,
- Põhja-Eesti pommigrupp,
- planeerimise ja valmisoleku talitus.
Kehtiva määruse kohaselt kehtisid määruse § 71 lõikes 1 sätestatud nõuded üksnes pommigrupi
teenistujatele, kuid edaspidi kehtivad need nõuded kõigile demineerimiskeskuse
päästeametnikele, kusjuures peab kõigil demineerimiskeskuse demineerimistöö valdkonna
päästeametnikel olema vähemalt keskharidust ja nad kohustuvad omandama EOD1
kutsestandardile vastavad teadmised ja oskused ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise
päevast.
Määruse § 71 lõikes 2 kehtestatakse demineerimiskeskuse pommigrupis töötava
päästepeaspetsialisti ja päästepealiku haridus- ja kutsenõuded.
Kehtiva määruse kohaselt peab pommigrupis töötaval päästepeaspetsialistil ja päästepealikul
olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. Muudatuse
kohaselt jääb kehtima pommigrupi päästepeaspetsialisti kõrghariduse nõue, kuid ta ei pea enam
vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile, vaid peab vastama demineerija EOD3
kutsestandardile. Päästepeaspetsialisti ja päästepealiku teenistuskohustusi on võimalik täita ka
vastates demineerija EOD3 kutsestandardile.
Määruse § 71 lõike 3 järgi peab demineerimiskeskuse pommigrupi päästejuhtivpeaspetsialist
olema kõrgharidusega ja vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. Kehtivas määruses
on pommigrupi päästejuhtivspetsialisti nõuetena kehtestatud kõrgharidus ja vastamine
demineerija EOD3+ kutsestandardile. Päästejuhtivspetsialisti ametikohal teenistuses olev
juhtivdemineerija on valvevahetusega töötaja ja tema kvalifikatsioon peab olema kõrgem, kui
tavatööajaga töötavatel peademineerijal või pommigrupi juhil, kelle töö on enam seotud
inimeste juhtimise ja töö planeerimisega. Juhtivdemineerija aga peab hakkama saama keerukate
demineerimisülesannetega.
Kutsekoja veebilehe kohaselt vastab EOD3+ kutsestandardile spetsialist, kelle töö on
kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja
teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud
uraaniga täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor on spetsialist, kes on läbinud
etapiviisi kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud asjakohase
kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete
analüüsimine ja teadmiste edasiandmine. Demineerimisinstruktori töö eesmärk on
demineerimise kvaliteedi hoidmine ja parendamine. Demineerimisinstruktor töötab
meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ning ameti- ja eraisikutega.
4
Määruse § 71 lõikes 4 kehtestatakse vähimad nõuded demineerimiskeskuse päästepealiku,
päästepeaspetsialisti ja päästevanemspetsialisti haridusele. Demineerimiskeskuses töötaval
päästepealikul ja päästepeaspetsialistil peab olema kõrgharidus ja päästevanemspetsialistil peab
olema keskharidus.
Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse määruse §-s 9 päästeteenistujate füüsilise
ettevalmistuse nõudeid.
Kehtiva määruse kohaselt on kõigil päästeteenistujatel, kelle ametikohustuste hulka kuulub
pääste- või demineerimistöö tegemine, samad füüsiliste katsete läbimise nõuded. Nõuded on
ühesugused nii meestele kui ka naistele ning need on kehtestatud järgmiste vanuserühmade
kaupa:
a) 18–30 aastased,
b) 31–40 aastased,
c) 41–50 aastased,
d) 51-aastased ja vanemad.
Määruse § 9 lõigetes 1–4 kehtestatakse eraldi füüsilise ettevalmistuse nõuded päästetöö ja
demineerimistöö valdkonna nais- ja meespäästeteenistujatele. Nõuded kehtestatakse
järgmistele meespäästeteenistujate vanuserühmadele:
a) 18–29 aastased,
b) 30–39 aastased,
c) 40–49 aastased,
d) 50-aastased ja vanemad.
Naispäästeteenistujate puhul kehtestatakse kõigile vanuserühmadele samad nõuded.
Nagu ka kehtiva määruse kohaselt, korraldatakse meespäästeteenistuja füüsilised katsed neljas
vanuserühmas. Naispäästeteenistujatele korraldatakse füüsilised katsed ühes vanuserühmas.
Arvestades naispäästeteenistujate vähesust ja lühemat karjääri päästeteenistuses kehtestatakse
kõigile vanuserühmadele sama lävend. Naiste füüsiliste katsete nõuded on samad, mis meeste
vanimal vanuserühmal. Nende nõuete täitmine tagab, et naispäästeteenistujad on võimelised
täitma teenistusülesandeid vähemalt võrdselt vanema vanusegrupi meespäästeteenistujatega.
Arvestades, et sõltumata vanusest ja soost tuleb päästeteenistujatel täita sarnaseid ülesandeid,
kaaluti võimalust kehtestada kõigile vanuserühmadele samad nõuded. Arutelude tulemusel
jõuti seisukohale, et mõistlik oleks kehtestada eri nõuded noorematele ja vanematele
päästeteenistujatele selliselt, et nooremate päästeteenistujate normid on kõrgemad võrreldes
vanemate päästeteenistujate normidega. See on oluline, kui arvestada, et vananedes hakkab
kehaline võimekus langema ning seetõttu ka noorena napilt minimaalse normi täitja võib aastate
möödudes olla tõsise probleemi ees, et minimaalseid kehaliste katsete norme täita. Inimeste
füüsiline suutlikkus on osaliselt seotud vanusega ning on üldlevinud, et kutsealadel, kus
töötajatele või ametnikele on kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuded, on nõuete
kehtestamisel arvestatud ametnike ja töötajate vanust. Nii on kõigile turvalisusvaldkonna
eriteenistujatele kehtestatud vanuse ja soo järgi erinevad nõuded. Päästeteenistujate füüsilise
ettevalmistuse nõuete kehtestamisel võeti arvesse Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli
analüüsi „Kehaliste katsete analüüs päästeteenistujate kutsesobivusnõuetele“. Nõuete
kehtestamisel oli üks oluline kriteerium, et päästeteenistujatel oleks selline füüsiline suutlikkus,
mis ei sea ohtu tema tervist, ja tagab ühtlasi pikaajaliselt tööülesannete efektiivse täitmise.
Eeltoodu tagamiseks peab päästeteenistuja sooritama erialased katsed ja vastama
5
tervisenõuetele.
Füüsilise ettevalmistuse hindamisel kaotatakse punktisüsteem. Selle asemel kehtestatakse
vanuse ja soo järgi järgmiste harjutuste miinimumnormid: 2700 meetri jooks või 3000 meetri
sõudmine ergomeetril, istesse tõus, kükkimine ja kangi rinnalt surumine. Miinimumnormid
tuleb täita, et füüsilised katsed saaks sooritatuks lugeda. Miinimumnormide kehtestamisel võeti
aluseks kehtiva määruse normid, kehaliste katsete analüüs päästeteenistujate
kutsesobivusnõuetele ning füüsiliste katsete testid komandodes.
Kehtiv määrus sätestab kõikidele pääste- ja demineerimistööd tegevatele teenistujatele võrdsed
füüsiliste katsete liigid ja miinimumnormid. Samas erineb demineerimistöö päästetööst nii
kasutatava varustuse kui ka tehnika poolest. Demineerimistööde tegemisel ei ole füüsiline vorm
töö tulemuslikul täitmisel alati esmatähtis, kuna raskust nõudvad tööprotsessid teeb ära robot.
Samas aga peab ka demineerija vastama teatud füüsilise ettevalmistuse nõuetele, sest näiteks
pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Määruse muutmisega
kehtestatakse demineerimise valdkonna teenistujatele päästetöö valdkonna teenistujatest
erinevad füüsiliste katsete liigid ja normid.
Meespäästeteenistujale esitatud nõuete hulgast jäetakse välja rippes käte kõverdamine, mis ei
ole oluline, et hinnata päästeteenistujate vastupidavust tööülesannetega toimetulekul. Selle
harjutusega ei saa kontrollida päästeteenistuja töövõimet, pealegi ei tööta päästjad oma
keharaskuse, vaid töövahenditega. Meesdemineerijate füüsiliste katsete hulgast jäetakse välja
rinnalt kangi surumine ja see asendatakse toenglamangus kätekõverdustega.
Naiste normatiivid ei ole määratud eri vanuseastmetega, vaid on arvestatud asjaoluga, et
naispäästeteenistujad peavad suutma töö iseloomu kohaselt teha pääste- või demineerimistööd
vähemalt samade tulemustega, kui on 50-aastaste ja vanemate meeste vanuserühma
miinimumnõuded. Kuigi naiste ja meeste keskmine füüsiline suutlikkus on erinev, on naistele
kehtestatud miinimumlävend piisav, et ülesannetega hakkama saada.
Määruse § 9 lõike 5 järgi nähakse ette, et naispäästeteenistuja kasutab kükkimisel kangi, mille
raskus on pool tema kehakaalust, kuid mitte raskem kui 45 kg. Üldjuhul on naise kehakaal
väiksem kui 90 kg ja seega on üldjuhul ka kangi raskus alla 45 kg. Kui naine on raskem kui 90
kg, teeb ta füüsilise katse ajal kükke 45 kg kangiga, et mitte ohustada tema tervist.
Määruse § 9 lõigetes 6 ja 7 sätestatakse teenistusse asuvatele päästeteenistujatele füüsiliste
katsete liigid ja lävendid ning päästetööd tegevatele teenistujatele nõue ujuda 200 meetrit.
Edaspidi sõltuvad sooritatavate füüsiliste katsete liigid erialavalikust (pääste- või
demineerimistööd) ja miinimumlävendist, mis on kehtestatud 50-aastastele ja vanematele
meespäästeteenistujatele. Seega, edaspidi saab päästeteenistusse asuda väiksemate lävenditega,
kuna osa töövahendeid on automatiseeritud (näiteks pommirobot, tõstepadjad jne) ja
teenistusülesannete täitmine ei nõua enam suurt füüsilist pingutust ja jõudu. Samas luuakse
määruse muudatusega päästevaldkonnas tööd alustavatele teenistujatele üleminekuaeg, andes
neile võimaluse arendada õpingute lõpuks kehalist aktiivsust, parandada füüsilist vormi ja
sooritusvõimet, et õpingute läbimise järel sooritada füüsilised katsed teenistuses olevate
päästeteenistujatele sätestatud miinimumlävendite kohaselt.
Päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, peab enne teenistusse
asumist lisaks määruse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meespäästeteenistujate füüsilistele
katsetele, ujuma 200 meetrit. Ujumiskatset ei sooritata aja peale, vaid katse juures on oluline
6
tuvastada, et päästeteenistusse asujal ei oleks veekartust. Ujumiskatset ei pea tegema
demineerijad, kuna nad ei tee veepäästetöid. Kehtivas määruses on nõue ujuda 200 m
kehtestatud kõigile päästeteenistujatele.
Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täpsustatakse määruse §-s 10 füüsiliste katsete korraldamise
tingimusi.
Lõike 1 kohaselt kontrollitakse kehalist ettevalmistust üks kord kalendriaastas päästeasutuse
juhi käskkirjaga kehtestatud korras. Peadirektori kehtestatud korras nähakse ette füüsiliste
katsete läbimise hiliseim aeg, koht ja muud tingimused. Kontrollides üks kord aastas
päästeteenistuja suutlikkust täita kehalised nõuded, on tagatud päästeteenistuja järjepidev
vastavus füüsilistele nõuetele, samuti on tagatud, et teenistuja ei tekita endale tööülesannete
täitmisel vigastusi.
Lõikes 2 sätestatakse vanuserühmade loetelu meestele ja naistele. Mehed on jagatud nelja
vanuserühma, naised on ühes vanuserühmas.
Võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta lõigetes 3 ja 4 füüsiliste katsete sooritamise hindajaid,
ohutusnõuetest kinnipidamist ega ka katsete toimumisajast teavitamise tähtaega.
Määruse § 10 lõikes 5 kehtestatakse päästeteenistuja kohustus saada tulemused kõigilt neljalt
määruse §-s 9 kehtestatud alalt, s.t tuleb saada ka 2700 m jooksu tulemus. Kehtivas määruses
ei ole jooksu läbimine kohustuslik, kui katseid sooritav päästeteenistuja kogub neljalt
kontrollkatselt kokku vähemalt 16 punkti või katseid sooritav päästeteenistuja kuulub
vanusegruppi 51-aastased ja vanemad ning on kogunud neljalt kontrollkatselt kokku vähemalt
5 punkti. Muudatuste kohaselt muutub aeroobse töövõime katse kohustuslikuks, kuna see on
üks olulisemaid võimeid tööülesannetega hakkamasaamisel. Aeroobse võime katse tulemusi ei
saa asendada teiste füüsiliste katsete paremate tulemustega. Kehtiv punktipõhine
hindamissüsteem võimaldab ühtel alal saadud väiksemaid tulemusi kompenseerida teise ala
suurema punktiskooriga, kuid arvestades päästevaldkonna töö eripära, ei ole põhjendatud
asendada ühe võime puudulikkust teise enamarendamisega. Seetõttu tunnistatakse süsteem, kus
ühe funktsionaalse võimekuse puudulikkust saab asendada teise võimekuse enamarendamisega,
kehtetuks. Praegu kasutavad paljud päästeteenistujad võimalust asendada jooks
miinimumpunktidega teistelt aladelt, mistõttu ei ole päästeasutusel adekvaatset ülevaadet
päästeteenistujate tegelikust füüsilisest võimekusest ja vastupidavusest.
Kuna aeroobsete võimete katse on edaspidi kohustuslik, luuakse teenistujale võimalus füüsiliste
katsete läbimisel sooritada 2700 m jooks või 3000 m sõudmine sõudeergomeetril. Nii nagu
jooks võimaldab ka sõudmine hinnata aeroobset suutlikkust ja vastupidavust. Katsete
tulemused on näidanud, et jooksmine ja sõudmine annavad sarnased tulemused. Kuna
tehniliselt õigel sõudmisel kasutab inimene kõiki keha lihaseid, esitab see väga suured
nõudmised aeroobsele energiatootmisele. Sõudeergomeetril sõudmise lävendid on arvutatud
praktika järgi ja need on võrreldavad 2700 m jooksu normidega.
Eelnõu § 1 punkti 4 järgi muudetakse määruse §-s 11 füüsiliste katsete sooritamise tingimusi.
Määruse § 11 lõikes 1 täpsustatakse, et füüsilisi katseid lubatakse sooritada ainult neil
päästeteenistujatel, kellel on lisaks läbitud tervisekontrollile ka kehtivad füüsiliste katsete
tulemused. Erisus kehtestatakse teenistusse asuvatele päästeteenistujatele ning teenistujatele,
7
kes eelmiste füüsiliste katsete sooritamise perioodil ei saanud katsetel osaleda haiguse või
teenistuskohustuste tõttu.
Päästeteenistusse asuvatelt päästeteenistujatelt ei nõuta kehtivate füüsiliste katsete tulemusi,
kuna nad ei ole päästeteenistujale kehtestatud füüsilisi katseid varem sooritanud, seega ei saa
neil olla ka kehtivaid tulemusi. Samuti võib olla, et kehtivaid füüsiliste katsete tulemusi ei ole
päästeteenistujatel, kes olid eelmiste füüsiliste katsete sooritamise perioodil haiged või ei
saanud katsetel osaleda teenistuskohustuste tõttu. Need päästeteenistujad on päästeteenistuja
füüsilised katsed küll sooritanud, kuid katsete kehtivuse tähtaeg võib olla möödunud.
Päästeteenistuja kehalise ettevalmistuse nõudeid kontrollitakse üks kord aastas ning kui näiteks
päästeteenistuja peab kehalised katsed läbima septembris, aga ta on samal ajal haige või
missioonil, ei ole tal võimalik katseid sooritada. See tähendab, et pärast septembrit on
päästeteenistuja kehaliste katsete kehtivuse tähtaeg möödunud, kuid päästeteenistujast
mitteoleneval põhjusel. Seega peab päästeteenistujal olema võimalik kehalised katsed sooritada
pärast takistuse (haigus, missioonil viibimine) äralangemist ja sel juhul võimaldatakse
kehalised katsed sooritada ka siis, kui kehtivate katsete tulemusi ei ole.
Kehtiva määruse § 11 lõikes 1 on sätestatud, et füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli
läbinud ja soojendusharjutused teinud päästeteenistuja.
Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et korduskatse on võimalik sooritada kuni 120 päeva jooksul pärast
füüsiliste katsete mittesooritamist, kuid mitte hiljem ajast, mille on määranud päästeasutuse juht
käskkirjaga. Administreerimisega seotud ressursside kokkuhoiuks hakkab füüsiliste katsete
mittesooritamise korral senise kahe korduskatse asemel kehtima üks korduskatse. Seda saab
sooritada kuni 120 päeva jooksul pärast katsete mittesooritamist, kuid tuleb järgida
päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud aega. Kehtiva määruse kohaselt sai esimese
korduskatse sooritada 60 päeva jooksul esimesest ebaõnnestunud katse sooritamise päevast
arvates ja teise korduskatse 60 päeva jooksul teisest ebaõnnestunud katse sooritamise päevast
arvates, s.t 120 päeva jooksul füüsilise katse esmasoorituse päevast. Kui päästeteenistuja ei
osalenud füüsiliste katsete sooritamisel haiguse või teenistuskohustuste tõttu, kohustub ta
sooritama füüsilised katsed 120 päeva jooksul tervenemise momendist või teenistusest tuleneva
põhjuse möödumisest arvates. Võrreldes kehtiva määrusega on regulatsioon sama.
Füüsilisi katseid ei pea sooritama sama komando teenistujad ühel päeval, kuna suuremates
komandodes on teenistujaid rohkem ja füüsiliste katsete sooritamiseks kasutatavaid vahendeid
on piiratud koguses.
Määruse sõnastusest jäetakse välja nõue, et füüsilistele katsetele lubatakse soojendusharjutused
teinud päästeteenistuja ning katsed sooritatakse sportlikus riietuses ühe päeva jooksul nelja
järjestikuse tunni jooksul selleks sobivates tingimustes. Füüsiliste katsete sooritamise täpsemad
tingimused saab reguleerida peadirektori käskkirjas, millega ta kehtestab kehalise
ettevalmistuse nõuete kontrollimise korra. Kuna füüsilise ettevalmistuse hindamisel kaotatakse
punktisüsteem, jäetakse määruse § 11 sõnastusest välja ka tingimus, et füüsilised katsed
loetakse sooritatuks, kui nelja erineva katse punktisumma on kokku vähemalt viis punkti.
Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse määruse § 12 kehtetuks. Kehtiva määruse §-s 12
on sätestatud füüsiliste katsete sooritamise juhised. Säte reguleerib tingimused 45 kg kangiga
kükkide tegemiseks, istesse tõusuks, 45 kg kangi rinnalt surumiseks, 2700 m jooksuks, rippes
käte kõverdamiseks ja 200 m ujumiseks. Näiteks, juhise kohaselt peab kükkide sooritaja seisma
väikeses harkseisus, kus kandade vahe on minimaalselt 15 cm, jalalabad on pööratud väljapoole
8
ja õlgadel on 45 kg kaaluv kang. Kükk loetakse sooritatuks, kui kükkistes oleku ajal on reied
olnud maapinnaga paralleelsed ning seejärel on katse sooritaja tõusnud püsti sirgetele jalgadele.
2700 m jooksu sooritamise tingimuseks on märgitud, et jooks sooritatakse tugeva kattega rajal.
Juhised on kehtestatud, et tagada harjutuste tehniliselt korrektne sooritus, vältimaks katse
sooritaja vigastusi. Füüsiliste katsete sooritamise juhised on küll vajalikud, kuid neid ei pea
reguleerima määrusega, vaid need võib kehtestada peadirektori käskkirjaga. Volitus selleks
tuleneb määruse § 10 lõikest 1, mille kohaselt kontrollitakse päästeteenistujate kehalise
ettevalmistuse nõudeid päästeasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud korras.
Eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 järgi muudetakse I ja IV gruppi kuuluvate päästeteenistujate jaotust.
Kehtiva määruse § 13 lõike 1 punkti 1 järgi kuuluvad tervisenõuete alusel I gruppi
päästeteenistujad, kes teevad õppetöö või päästetöö käigus suitsu- või keemiasukeldumist,
demineerimistöid või päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja -riietust, ning
kasutavad raadio- või teisi sidevahendeid. Muudatuse kohaselt jäetakse I grupist välja
demineerimistöid tegevad päästeteenistujad.
Demineerimistööd tegevate päästeteenistujate tervisenõuded ühtivad tuukritöid tegevate
päästeteenistujate omadega, mis reguleeritakse määruse § 13 lõike 1 punktis 4. Demineerimise
valdkonna teenistujad peavad kehtiva määruse järgi vastama I grupi päästeteenistujate
tervisenõuetele. Samas on tervisenõuete ja tervisekontrolli uuringute puhul arvestatud
ennekõike päästetöö ohutegurite ning riskikeskkonnaga, mitte demineerimistööde ohutegurite
ja riskikeskkonnaga. Töötervishoiuarstide Seltsi ettepanekute alusel viiakse demineerimise
valdkonna teenistujad tervisenõuete alusel IV gruppi, kus on ka tuukritöid tegevad
päästeteenistujad.
Eelnõu § 1 punkti 8 järgi muudetakse määruse § 131 pealkirja ja lõiget 1. Kehtiva määruse
järgi reguleerib § 131 I ja II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavaid
tervisehäireid. Määruse § 13 punktide 1, 2 ja 4 järgi kuuluvad I gruppi päästeteenistujad, kes
teevad õppetöö või päästetöö käigus suitsu- või keemiasukeldumist, demineerimistöid või
päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja -riietust, ning kasutavad raadio- või teisi
sidevahendeid, II gruppi kuuluvad päästeteenistujad, kes päästetöö tegemiseks või
korraldamiseks või õppetöö käigus sõidavad sündmuskohale, kasutavad raadio- või teisi
sidevahendeid ning töötavad üle poole tööajast arvutiga, kuid ei võta osa punktis 1 loetletud
töödest, ning IV gruppi päästeteenistujad, kes teevad või õpivad tuukritöid.
Kõnesoleva eelnõu punktide 6 ja 7 järgi jäetakse I grupi päästeteenistujate määratlusest välja
demineerimistöid tegevad päästeteenistujad, kes liigitatakse IV grupi päästeteenistujatena.
Selle muudatusega seoses muudetakse ka määruse § 131 pealkirja ja lõiget 1. Muudatuse
kohaselt kehtestatakse IV grupi päästeteenistujatele (nagu ka I grupi päästeteenistujatele)
pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäireid määruse lisas 1. II grupi
päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäired jäetakse lisast 1 välja
ning need sätestatakse määruse §-s 15.
Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse määruse § 14 lõikes 2 I grupi päästeteenistuja
nõudeid nägemisele, sh täiendatakse lähi- ja kaugnägemisnõuetega.
I grupi päästeteenistujate nägemisnõudeid muudetakse arvestades, et I grupi päästeteenistujad
on C-kategooria alarmsõidukijuhid ja suitsu- või keemiasukeldumise ning veekogudelt
päästetööde tegijad, kes kannavad kaitsevahendeid ja -riietust. Kehtiva määruse järgi peab I
grupi päästeteenistujal olema normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine,
9
nägemisteravus kahe silmaga koos vaadates peab olema korrigeeritult mitte halvem kui 0,6 ühes
silmas, korrigeerimata kahe silmaga koos vaadates mitte halvem kui 0,2 ning halvemini nägeva
silma korrigeerimata nägemisteravus peab olema mitte halvem kui 0,3. Kui korrigeerimiseks
kasutatakse kontaktläätsesid, ei tohi eelneva kuue kuu jooksul esineda kontaktläätsede
kasutamisel probleeme. Päästeteenistujal on lubatud kanda kontaktläätsesid ja prille.
Arvestades teistele eriteenistujatele (politseiametnikud, kaitseväelased) kehtestatud nägemise
nõudeid ning teiste riikide praktikat tegid töötervishoiuarstid järgmised ettepanekud:
1. Töökeskkonna ohutegurite hindamisel arvestada kontaktläätsede kandjatel tekkida võivaid
lisariske, vajalike isikukaitsevahendite sobivust ning adekvaatse esmaabi rakendamise
vajadust.
2. Suurendada teadlikkust vajadusest kasutada isikukaitsevahendeid.
3. Esmaabi koolitustel rõhutada kontaktläätsede kasutamisega seonduvaid riske ja asjakohast
tegevust, kui on kiiresti vaja abi osutada, k.a oskust kannatanult kontaktlääts silmast ära
võtta.
4. Rakendada erinevaid nõudeid nägemisteravusele eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis.
5. Perioodilisel tervisekontrollil lubada kaalutlusotsuse tegemist nõuetele mittevastavuse
korral.
Võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta nõudeid halvemini nägeva silma korrigeerimata
nägemisteravusele, vaatevälja ahenemisele ega kontaktläätsede ja prillide kandmisele. I grupi
päästeteenistujal ei ole eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis lubatud monokulaarne- ehk
ühesilmanägemine ja diploopia ehk kahelinägemine. Ainult ühe silmaga või topelt nägemine ei
võimalda teha päästetöid ega juhtida alarmsõidukit.
Eelnevas terviskontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire, glaukoom, katarakt,
retinopaatiad ja kanapimedus. Punase ja rohelise värvuse häire tähendab, et inimesel on raske
eristada punaseid ja rohelisi toone. I grupi päästeteenistuja jaoks on aga punase ja rohelise
värvuse eristamine oluline, kuna ta peab juhtima alarmsõidukit. Lisaks on tänapäeva
päästeautod varustatud keeruliste seadmetega, mille kasutamisel on samuti oluline värvide
eristamine. Glaukoom ehk roheline kae ja katarakt ehk hallkae on silmahaigused, mis
põhjustavad nägemise halvenemise ning võivad lõppeda nägemise kaotusega. Retinopaatia on
suhkruhaigusest tingitud silma võrkkesta muutus, mis võib põhjustada pimedaks jäämise. Nii
glaukoomi, katarakti kui retinopaatia tulemusel halveneb inimese nägemine sellisel määral, et
ei võimalda päästetööd teha.
Perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire, glaukoom, katarakt ja diabeetiline
retinopaatia suhtelised vastunäidustused. Suhtelise vastunäidustuse korral lubatakse teatud
juhtudel kasutada kaalutlusotsust teenistuse jätkamiseks. Otsuse tegemisel arvestatakse töötaja
üldist terviseseisundit, treenitust, kaasuvaid haigusi, tööalaseid nõudeid ja tööülesannetega
toimetulekut. Tervisehäire kulg võib inimestel olla erinev, sõltudes paljudest teistest
lisateguritest, mistõttu on oluline arvestada otsuse tegemisel individuaalsete faktoritega.
Kuna päästeteenistuja tööülesanded võimaldavad kanda kontaktläätsesid ja prille, siis on
päästeteenistujal lubatud neid kanda.
Määrust täiendatakse I grupi päästeteenistujate lähi- ja kaugnägemise nõutega.
I grupi päästeteenistuja nägemisnõuete kehtestamisel on arvestatud töötervishoiuarstide
10
ettepanekutega ning mootorsõidukijuhi nägemisnõuetega.
Lähinägemine on päästeteenistujale tööülesannetes oluline instruktsioonide, etikettide jms
lugemisel. Kuna lähinägemine halveneb sageli vanuse tõttu, on eelnevas tervisekontrollis
nõutud hinnata korrigeerimata nägemisteravust. Muudatuse järgi on lubatud eelnevas
tervisekontrollis nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte
vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2. Perioodilises tervisekontrollis lubatud
nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8.
Kaugnägemine ei tohi olla halvem kui 0,7 (0,66), see tagab ohutu toimetuleku ümbritsevas
keskkonnas. Halvemini nägeva silma nõue korrektsiooniga „mitte halvem kui 0,5“ on võrreldav
mootorsõidukijuhi nägemisteravusele esitatavate nõuetega. Binokulaarselt ehk kahe silmaga
nägemine mitte halvemini kui 0,7 (0,66) tagab ohutu toimetuleku ümbritsevas keskkonnas.
Halvemini nägeva silma nõue korrektsiooniga mitte halvem kui 0,5 on võrreldav
mootorsõidukijuhi nägemisteravuse nõuetega.
Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse määruse § 14 lõikes 3 I grupi päästeteenistuja
kuulmisnõudeid. Kehtiva määruse järgi peab I grupi päästeteenistujal olema eelneval
tervisekontrollil kuulmine vähemalt kuni 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ning 40 dB sagedusel
3000–4000 Hz ning perioodilisel tervisekontrollil paremini kuulva kõrvaga vähemalt 30 dB
sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvemini kuulva kõrvaga 40
dB sagedustel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz.
Muudatuste kohaselt on eelnevas tervisekontrollis nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita
halvemini kuulvas kõrvas vähemalt 25 dB (0–25dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz.
Selline kuulmisteravus vastab normaalsele kuulmisele, mille puhul kõnest arusaamine ei ole
häiritud ka foonmüras.
Perioodilise tervisekontrolli puhul on nõuded jäänud üldiselt samaks, osa sageduste juures on
neid isegi leevenenud. Perioodilises tervisekontrollis ei tohi kuulmine paremini kuulvas kõrvas
ilma kuulmise abivahendita olla halvem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja
3000 Hz ning kehvemini kuulvas olla halvem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000
ja 3000 Hz. Selline kuulmisteravus vastab kergele kuulmislangusele paremini kuulvas kõrvas
ning keskmisele kuulmislangusele halvemini kuulvas kõrvas. Kõnest arusaamise defitsiit kerge
kuulmislanguse puhul võib olla häiritud foonmüras kuni 40%. Arvestama peab võimalikku
funktsionaalse kuulmisvõime vähenemist reaalsetes olukordades, kuid eeldatavalt saab
tööülesannetega hakkama. Kuulmiskriitiliste ülesannete korral võib selline kuulmislangus siiski
segavaks osutuda. Kuulmise abivahendid ei ole lubatud, kui teenistuja täidab tööülesandeid
ekstreemsetes keskkonnatingimustes.
Paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga, mis sätestab, et nõuetele mittevastavuse korral on
vajalik kaalutlusotsuse tegemisel arvestada I grupi päästeteenistuja ülesandeid, vahetu juhi
antud hinnangut tööülesannete täitmise osas ning kuulmiskahjutuse iseloomu ja võimalikku
edasist progresseerumist. Säte täpsustab määruse § 131 lõiget 2, mis sätestab, et kui
tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on
tagatud ning päästeteenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole päästeteenistujal
esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata
tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises terviskontrollis on päästeteenistujal tuvastatud
töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus.
11
Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse määruse §-s 15 II grupi päästeteenistujate
tervisenõudeid. Muudatuste järgi täpsustatakse nõudeid nägemisele ja kuulmisele ning
täiendatakse nõudeid kõnele, hingamisfunktsioonile ja vaimsele tervisele.
Kehtiva määruse § 131 lõike 1 järgi on II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist
takistavate tervisehäirete loetelu sätestatud määruse lisas 1. Muudatuste kohaselt sätestatakse
lisas 1 loetelu tervisehäiretest, mille tõttu on I ja IV grupi päästeteenistujatele pandud
kohustuste täitmine takistatud. Tervisenõuded II grupi päästeteenistujatele kehtestatakse
määruse §-s 15.
Võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta lõikes 1 kehtestatud II grupi päästeteenistujate
nõudeid terviseseisundile, mis peab võimaldama töötada teatud tingimustes.
Kehtiva määruse § 15 lõikes 2 on sätestatud nõuded nägemisele ja kuulmisele. Muudatuste
kohaselt täiendatakse nägemisele ja kuulmisele seatud nõudeid ning need antakse eri lõigetes.
Lõikes 2 sätestatakse nõuded nägemisele, nende hulka lisandub lähinägemise nõue. Peale selle
täpsustatakse nägemisfunktsiooni nõudeid kahelinägemisele, ühesilmanägemisele,
nägemisteravusele, värvusnägemisele. Lubatud ei ole monokulaarne ning punase-rohelise
värvuse nägemise häire, kuid perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire
suhteliseks vastunäidustuseks töötada päästeteenistujana ja seega nähakse ette, et
päästeteenistuja tööle sobivust hinnatakse individuaalselt.
Lõikes 3 kehtestatud nõudeid kuulmisele on leevendatud tööülesannete iseloomu põhjal,
arvestades töökeskkonna ohutegureid.
Lõikes 4 on sätestatud kõnele esitatud nõuded. Nende kohaselt ei ole eelnevas tervisekontrollis
lubatud sidevahendite kasutamist takistav kõnehäire, perioodilises tervisekontrollis hinnatakse
sidevahendite kasutamist takistavat kõnehäiret, lähtudes tööülesannete olemusest
individuaalselt.
Lõikega 5 kehtestatakse nõuded hingamisfunktsiooni kohta. Eelnevas tervisekontrollis ei ole
lubatud obstruktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FEV
suhe väiksem kui 70% eeldatavast normist (alla 0,7) ning restriktiivsed kopsuhaigused, mille
korral on spiromeetrilisel uuringul VC alla 70% eeldatavast normist. Perioodilises
tervisekontrollis on nimetatud või sellest halvema tulemuse korral, on lähtudes tööülesannete
olemusest vaja individuaalselt hinnata sobivust töötada päästeteenistujana.
Lõikes 6 sätestatakse nõuded vaimsele tervisele. Tervisekontrollis hinnatakse teenistuja vaimset
tervist. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud psüühilised seisundid, millega
kaasnevad väljendunud kognitiivsed häired või füsioloogiliste funktsioonide häired. Peale selle
ei ole lubatud sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest (välja
arvatud nikotiin) või nende ainete kuritarvitamine.
II grupi päästeteenistujatele tervisenõuete kehtestamisel on arvestatud Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsi ettepanekutega, mis on esitatud ülevaates päästeteenistujatele
kehtestatud tervisenõuetest.
Eelnõu § 1 punkti 12 järgi täpsustatakse määruse §-s 17 tuukritöid tegeva IV grupi
päästeteenistuja tervisenõudeid ning täiendatakse demineerimistöid tegeva IV grupi
12
päästeteenistuja nõudeid.
Lõikes 1 ei muudeta võrreldes kehtiva määrusega seda, et tuukritöid tegeva päästeteenistuja
terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. aasta määrusega nr 290
„Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht
ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” kehtestatud nõuetele. Selle määruse alusel on
kehtestatud tervisenõuded ja kohustuslikud terviseuuringud tuukritele sukeldumiseks kuni 60
meetri sügavusele. Määruses on kehtestatud nõuded tuukri nägemisele ja kuulmisele ning
loetletud tervisehäired ja muud terviseseisundid, mis on absoluutseks, suhteliseks või ajutiseks
vastunäidustuseks töötamisel tuukrina. Tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega
ja sellekohase tunnistusega arst. Tervisetõend väljastatakse kuni üheks aastaks, kui
tervisekontrolli käigus avastatakse tuukril suhteline vastunäidustus ja üheks aastaks
vastunäidustuste puudumise korral.
Lõikes 2 sätestatakse, et töötervishoiuarstide hinnangul vastavad tuukri tervisenõuded
demineerija tervisenõuetele ega vaja lisaks eraldi tehtavat demineerija tervisekontrolli, kui on
täidetud lisakriteeriumid koormustaluvusele, nägemisele ja epilepsiale ning anamneesis ei ole
rasket või ravimatut uneapnoed. Demineerija planeerib, juhib ja korraldab demineerimistöid,
tõrjub pommi-, lahingumoona- ja plahvatusohtu, teeb lõhketöid. Demineerija töötab
kõrgendatud ohuga töökeskkonnas, mida mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised
ja psühholoogilised tegurid, millega võivad kaasneda terviseriskid. Seega kehtestatakse
demineerijale võrreldes tuukri tervisenõuetega lisanõuded.
Määruse § 17 lõigetes 3–12 sätestatakse IV grupi demineerimistööd tegevate päästeteenistujate
tervisenõuded. Muudatuste aluseks on demineerimistööde valdkonna töötervishoiu- ja
tööohutuse riskianalüüs ning demineerimistööde kirjeldus. Kehtestatakse nõuded IV grupi
päästeteenistuja nägemisele ja kuulmisele, südamele, veresoonkonnale, hingamiselunditele,
luu- ja lihaskonnale, närvisüsteemile, vaimsele tervisele ning muud keelatud seisundid ja
haigused. Tervisekontrolli raames tuleb läbida ka psühhiaatri konsultatsioon, kui teenistuja peab
vastama lõhkaja tervisenõuetele või talle on määratud teenistusrelv.
Demineerijale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu kehtestatakse
määruse lisas 1. Lisa kohaselt on vastunäidustused absoluutsed (A) ja suhtelised (B).
Absoluutsed vastunäidustused on tervisehäired, mille olemasolu takistab ohutult
päästeülesandeid täita. Suhtelised vastunäidustused on tervisehäired, mis võivad põhjustada
raskusi päästeülesannete täitmisel, kuid sõltuvalt tervisehäire raskusastmest, tervisehäire kulust,
ravi efektiivsusest ja isiku muudest teguritest (kehakaal, füüsiline treenitus jm) saab terviseriski
avaldumist kontrolli all hoida. Suhteliste vastunäidustuste puhul võib tervisekontrolli tegev arst
lubada päästeametnikul teenistusülesandeid täita, arvestades tervisehäire iseloomu, tavapärast
kulgu, haiguse raskusastet, raviga kompenseeritust ning tööülesannete iseloomu ja vahetu juhi
antud hinnangut päästjal esinenud takistustest talle määratud tööülesannete täitmisel. Tagatud
peavad olema töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ja töökorraldus.
Demineerimise valdkonna teenistujate meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu koostamisel on
arvestatud ka relvaseadusest ja liiklusseadusest tulenevaid nõudeid, et ühitada demineerija
tervisekontroll operatiivsõidukijuhi tervisekontrolliga.
Eelnõu § 1 punkti 13 järgi muudetakse määruse § 18 lõike 81 punkti 5. Kehtiva sõnastuse
kohaselt tehakse I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujale koormusdiagramm ning
täiendav koormusdiagramm üle 40 aasta vanuse I grupi päästeteenistujale.
13
Esimese muudatuse järgi jäetakse sõnastusest välja täpsustus, et koormuskardiogramm tehakse
I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asumisel. Sisekaitseakadeemia vastuvõtutingimuste
kohaselt peab inimene, kes soovib päästeteenistujaks õppida, täitma vastava eriala õppekohale
kandideerimisel kandideerimistingimused, sh vastama päästeteenistujate tervisenõuetele. Seega
tehakse edaspidi koormuskardiogramm kõigile päästeteenistujaks õppima asujatele. Teise
muudatusena sätestatakse, et peale I grupi päästeteenistujate tehakse täiendav
koormuskardiogramm ka IV grupi päästeteenistujale, kes on vanemad kui 40 aastat. Kehtivate
tervisenõuete kohaselt on demineerijate ja I grupi päästeteenistujate tervisenõuded samad. Kuna
muudatuste kohaselt kehtestatakse demineerijatele eraldi tervisenõuded ja üle 40-aastastele
demineerijatele on vaja teha täiendav koormuskardiogramm, täiendatakse määruse § 18 lõike
81 punkti 5. Teistesse päästeteenistujate rühmadesse kuuluvatele vanematele kui 40-aastastele
päästeteenistujatele ei tehta täiendavat koormuskardiogrammi, välja arvatud juhul, kui
töötervishoiuarst peab seda vajalikuks.
Eelnõu § 1 punkti 14 järgi täiendatakse § 18 lõiget 81 punktidega 7 ja 8. Kehtiva määruse § 18
lõike 81 punktides 1–6 on reguleeritud päästeteenistuja tervisekontrolli elluviimisel tehtavad
laboratoorsed ja funktsionaaldiagnostilised uuringud. Et kontrollida, kas päästeteenistuja vastab
tervisenõutele, tehakse uriinianalüüs mikroalbuminuuriale ja suhkru sisaldusele, vereanalüüsid,
sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, lipiidide (rasvade) ainevahetuse, kolesterooli (HDL ja
LDL), triglütseriidi analüüs, spirograafia ehk hingamise funktsiooni uuring, kopsude
röntgenülesvõte, koormuskardiogramm I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning
täiendavalt üle 40 aasta vanusel I gruppi kuuluval päästeteenistujal ning kuulmise
audiomeetriline kontroll. Kuna määruses kehtestatud olemasolevaid tervisenõudeid
muudetakse ja täiendatakse uutega, lisatakse päästeteenistuja tervisekontrolli uuringutele
nägemise kontroll ja IV grupi päästeteenistuja terviseuuringutele psühhiaatriline hindamine,
veendumaks, et ei esine relvaloa andmist välistavaid tervisehäireid.
Eesti Töötervishoiuarstide Seltsilt tellitud analüüsis vaadati üle ja hinnati, kas päästeteenistujate
tervisekontrolli uuringute arv on piisav, lähtudes tööülesannete iseloomust ja töökeskkonna
ohuteguritest. Päästeteenistujate tervisenõuded on kehtestatud kindlate tegevuste alusel, st on
arvestatud, milline organismi funktsioon on vajalik, et nõutud tegevus ohutult sooritada.
Tervisekontrolli põhjalikkuse määravad tööst tulenevad nõudmised erinevatele
organsüsteemidele. Terviseuuringute tegemisel juhinduvad töötervishoiuarstid igale
teenistujarühmale kehtestatud nõuetest. Näiteks kontrollitakse I grupi päästeteenistuja nägemist
määruse § 14 lõike 2 ja IV grupi päästeteenistuja nägemist määruse § 17 lõike 4 kohaselt.
Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt täiendatakse määruse § 19 lõiget 2 punktiga, mis näeb ette, et
päästeteenistuja tervisekontrolli saatnud asutus võib muuta päästeteenistuja tervisekontrolli
sagedust ka pikaajalise töövõimetuse tõttu. Kui teenistuja on olnud pika aja vältel haige, peab
asutus olema veendunud, et ta pärast tervenemist vastab ametikohale kehtestatud
tervisenõuetele. Täiendavat kontrolli on vaja nii teenistuja enda kui tema töökaaslaste ohutuse
tagamiseks.
Eelnõu § 2 järgi muudetakse siseministri 2. mai 2013. aasta määrust nr 19 „Päästeteenistujate
palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord”
muutmine. Määruse muutmine on seotud eelnõu § 1 punktis 1 esitatud muudatustega, mille
kohaselt muudetakse lisanõudeid Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele.
Muudatuse kohaselt kaotatakse demineerimiskeskuse pommigrupi koosseisust
päästevanemspetsialisti ametinimetusele vastav vanemdemineerija teenistuskoht, mistõttu
tuleb muuta ka päästeteenistujate palgamäärust. Vanemdemineerija ametikoha kaotamise
14
eesmärk on vähendada demineerijate eri tasandeid, et muuta teenistus, sh palgasüsteem,
paindlikumaks ja lihtsamaks.
Kehtivas palgamääruses on pommigrupi teenistujatele kehtestatud järgmised palgamäära
vahemikud:
- peademineerija 1510–1900 eurot,
- juhtivdemineerija 1260–1700 eurot,
- vanemdemineerija 1200–1700 eurot,
- demineerija 1090–1500 eurot.
Muudatuste kohaselt kehtestatakse pommigrupi teenistujatele järgmised palgamäära
vahemikud:
- peademineerija 1510–1900 eurot,
- juhtivdemineerija 1500–1700 eurot,
- demineerija 1090–1700.
Peademineerija palgamäära vahemik ja juhtivdemineerija ülemine palgamäär jäävad samaks.
Juhtivdemineerija alumist palgamäära tõstetakse 240 euro võrra, et viia määrus vastavusse
tegelike palkadega. Vanemdemineerija palgamäärade vahemikud kaotatakse, seega peab
demineerija palgamäära vahemik kajastama ka vanemdemineerija palgamäära vahemikku.
Seda põhjusel, et muudatused ei vähendaks demineerijatele juba kehtestatud palkasid.
Muudatuste kohaselt jääb demineerija alumine palgamäär samaks, ülemine palgamäär on sama
vanemdemineerija ülemise palgamääraga, s.o 1700 eurot.
Õigusselguse huvides asendatakse päästeteenistujate palgamääruse lisa 1 uue lisaga.
§ 3. Määruse jõustumine
Muudatused on plaanitud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril, et anda neile, keda muudatused
puudutavad, piisavalt aega muudatustega tutvuda ja nendeks ette valmistuda, näiteks treenida,
et sooritada aeroobse võimekuse test, mis muutub kohustuslikuks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Määruse mõjud
6.1. Päästeteenistujate kutsesobivus- ja tervisenõuete muutmine
Kavandatav muudatus
Kavandatava muudatusega nüüdisajastatakse päästeteenistujate kehalise ettevalmistuse ning
hariduse- ja tervisenõuded.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on Päästeameti päästeteenistujad.
15
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Päästeametnike kutsesobivus- ja tervisenõuete muudatus aitab kaasa Päästeameti tõhusamale
värbamispoliitikale, mis arvestades Eesti demograafilist olukorda, on vabade ametikohtade
täitmise seisukohalt väga oluline.
Mõju riigi julgeolekule
Päästeametnike kutsesobivus- ja tervisenõuete muutmine võib mõjutada riigi siseturvalisust,
kuna see lihtsustab Päästeameti võimalusi täita ametikohad riigi siseturvalisuse tagamisele
pühendunud inimestega.
6.2. Päästeteenistujate palgamääruse muutmine
Kavandatav muudatus
Määrusega muudetakse Päästeameti demineerijate palgamäärasid. Muudatus on tingitud
teenistuskohtade muutmisest, mille kohaselt kaotatakse Päästeameti koosseisust
vanemdemineerija ametikoht, mistõttu tuleb ka palgamäärusest jätta välja vanemdemineerija
ametikohale vastav palgamäära vahemik. Lisaks muudetakse peademineerija,
juhtivdemineerija ja demineerija palgamäärade vahemikke, et viia need vastavusse tegelike
palkadega.
Sihtrühm
Muudatuse sihtrühm on Päästeameti demineerijad.
Kaasnev mõju
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatustega viiakse demineerijate palgamäärus kooskõlla demineerijatele esitatavate nõuete
ja Päästeameti struktuurimuudatustega.
7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad
tulud
Määruse rakendamine ei too Päästeametile kaasa täiendavaid kulusid. Päästeteenistujad peavad
ka kehtiva korra järgi käima tervisekontrollis, mille kulud maksab Päästeamet. Ka on
Päästeameti eelarves arvestatud demineerijate palkadega.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu on e-kirjaga saadetud kooskõlastamiseks Eesti
Töötervishoiuarstide Seltsile ning arvamuse andmiseks Päästeametile. Eesti
Töötervishoiuarstide Selts esitas eelnõu kohta sõnastuslikud parandused ja ettepanekud,
millega on arvestatud. Päästeamet ei esitanud märkusi. Kooskõlastustabel on lisatud määruse
eelnõu seletuskirjale.
16
Eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks teistele
ministeeriumidele, kuna määrus reguleerib üksnes päästeteenistujate kehalise ettevalmistuse
ning tervise- ja haridusnõudeid.
17
Siseministri määruse „Siseministri määruste
muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja
palgamäärade muudatuste tõttu“
seletuskirja lisa „Kooskõlastustabel“
Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
1. Paragrahvi 14 lõige 2 punkt 1 on praegu kehtivas määruses määratletud I grupi Arvestatud
päästeametnikule nägemisnõudena: “halvemini nägeva silma korrigeerimata
nägemisteravus peab olema kõige vähem 0,3”.
2017 aasta tervisenõuete analüüsi käigus konsulteeriti Päästeameti esindajatega
ning leiti, et situatsioonid, kus päästeametnikul tööülesannete täitmisest tulenevalt
ei ole võimalik nägemist korrigeerivaid vahendeid kasutada või näiteks prillid
purunevad, on pigem erandlikud.
Päästeameti esindaja nõsutus, et korrektsioonita nägemisteravuse nõuete
sätestamine põhjustaks asjatult muidu heas seisundis päästeametniku kaotamist
teenistujana. Analüüsi dokumendis on see ka välja toodud.
Ettepanek on see punkt määrusest välja jätta.
2. Paragrahvi 14 lõige 2 punkt 2 on sõnastatud: vaateväli ei tohi aheneda alla 120 Arvestatud
kraadi horisontaalselt mõlemalt poolt või alla 140 kraadi, kui esinevad ka teised
vaatevälja häired, kui vaatevälja piiratus alla sätestatud nõuete on väsitavaks
teguriks;
Ettepanek on see punkt sõnastada järgnevalt: “Lubatud ei ole horisontaalse
nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine
alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired”.
3. Paragrahvi 14 lõige 2 punkt 12 on sõnastatud: päästeteenistuja kaugnägemise Arvestatud
nägemisteravus peab olema eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis
korrigeeritud binokulaarselt mitte halvem kui 0,7 ning korrigeeritult halvemini
nägev silm mitte halvem kui 0,5.
Ettepanek on see punkt sõnastada järgnevalt: “Nägemisteravus peab olema eelnevas
ja perioodilises tervisekontrollis korrigeeritult binokulaarselt mitte halvem kui 0,7
1
ning korrigeeritult halvemini nägev silm mitte halvem kui 0,5”. Sõnastuse viga on
tehtud juba ETTAS poolt esitatud analüüsi dokumendis.
4. Paragrahv 14 lõige 3 punkt 3 on täheviga sõnas “kuulmiskahjustuse”. Arvestatud
5. Paragrahv 15 lõige 5 punkt 1 on sõnastatud “…mille puhul on spiromeetrilisel Arvestatud
uuringul FEV1/FEV suhe alla 70% eeldatavast normist (alla 0,7)”.
Korrektne on sõnastus: “…mille puhul on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC
suhe alla 70% eeldatavast normist (alla 0,7)”. Viga on tehtud juba ETTAS poolt
esitatud analüüsi dokumendis.
6. Paragrahv 15 lõige 5 punkt 2 on soovitav sõnastuses lisada kasutatud lühendi Arvestatud
seletus: “…mille puhul on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet
alla 70% eeldatavast normist”.
7. Paragrahv 17 lõige 2 punkt 3 on sõnastatud: anamneesis ei ole rasket või Arvestatud
ravimata uneapnoed. Kui demineerija peab vastama 2.grupi mootorsõidukijuhi
nõuetele, peab selle punkti sõnastama järgmiselt: “anamneesis ei ole rasket või
raviga korrigeerimata uneapnoed. Raviga korrigeeritud uneapnoe esinemisel
peab olema teostatud erialaspetsialisti konsultatsioon ning tervisekontroll peab
sellisel juhul olema teostatud iga-aastaselt”.
8. Paragrahv 17 lõige 4 punkt 3 sõnastuses puudub viide, kas nõutav Arvestatud
nägemisteravus peab olema saavutatud korrektsioonita või korrigeeritult. Kuna
punktis toodud nägemisnõuded tulenevad 2.grupi mootorsõidukijuhi
nägemisnõuetest, mis lubab korrektsiooni, peaks ka siin olema välja toodud, et
lubatud on korrigeerivate vahendite kasutamine.
Ettepanek on sõnastada punkt järgnevalt: “eelnevas ja perioodilises peab
nägemisteravus olema korektsioonita või korrigeeritult vähemalt 0,8 paremini
nägeva silmaga ja vähemalt 0,6 halvemini nägeva silmaga hinnates
standardiseeritud testiga (nt Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Korrigeerivate
nägemisvahendite optiline tugevus ei tohi ei ületada pluss või miinus kaheksat
dioptrit. Isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Refraktiivsest
silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud”.
9. Paragrahv 17 lõige 4 punkt 6 sõnastada sarnaselt teiste gruppidega sama Arvestatud
nõudega: “eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia
ehk kahelinägemine”.
10. Paragrahvi 18 lõige 8¹ punkt 8 sõnastus jääb ebaselgeks. Arvestatud
2
Ettepanek on sõnastada punkt: “IV grupi päästeteenistuja psühhiaatriline hindamine
eelnevas tervisekontrollis relvaloa andmist välistavatele tervisehäirete
tuvastamiseks. Perioodilises tervisekontrollis vastavalt relvaloa kehtivusele”.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/19-0508 - Siseministri määruste muutmine
päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu
palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest
eelnõude infosüsteemis
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6814bef4-af2c-4350-ab54-
b8a5b28cefd3
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6814bef4-af2c-4350-ab54-
b8a5b28cefd3?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main