dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2019
Viit
1.2-3/1480-1
Registreeritud
3. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
10. juuni 2019

Failid

  • 📎1-61835-1 03.06.2019 Väljaminev kiri.asice2333 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 03.06.2019 nr 1-6/1835-1 Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu“ kooskõlastamine Austatud minister Siseministeerium esitab Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu“. Palume kooskõlastust ainult päästeteenistujate tervisenõuete muudatustele, s.o eelnõu § 1 punktidele 6–16. Eesti Töötervishoiuarstide Selts on päästeteenistujate tervisenõuete muudatused kooskõlastanud 9. aprilli 2019. aasta e-kirjaga, mis on edastatud teadmiseks ka Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee Kuna eelnõu on Sotsiaalministeeriumile saadetud eelnevalt mitteametlikult käesoleva aasta aprillis, siis palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Päästeamet Lisa: 1) Määruse eelnõu 8 lehel 2) Määruse eelnõu seletuskiri 17 lehel 3) Määruse eelnõu lisa 10 lehel Svetlana Meister 6125012 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ lisa 1 (siseministri ... mai 2019. aasta määruse nr … lisa sõnastuses) Päästeteenistujale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu Meditsiinilised vastunäidustused A – absoluutne vastunäidustus, ei sobi teenistusse B – suhteline vastunäidustus, eriarsti konsultatsioon I grupi päästeteenistujate meditsiinilised vastunäidustused Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID Eelnevas tervisekontrollis lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2. Perioodilises tervisekontrollis lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis lubatud korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt mitte halvem kui 0,7 hinnatuna standardiseeritud testiga (nt Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Korrigeeritult halvemini nägev silm mitte halvem kui 0,5. Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud. Värvitaju häired, mis takistavad vajalike töövahendite (nt A B termokaamera) kasutamist Horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või A A horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired Diploopia A A Monokulaarne nägemine A A Progresseeruvad nägemishäired (nt katarakt, diabeetiline A B retinopaatia, pigmentoosne retiniit jm) Hämaras nägemise häired (kanapimedus) A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, silmahaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust KÕRVAHAIGUSED, KUULMISHÄIRED Eelnevas tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 25dB (0-25 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz Perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas mitte rohkem kui 40dB (0-40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz ning halvemini kuulvas mitte rohkem kui 60 dB (0-60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz. Raske tinnitus A B Meniere`i tõbi A B Pearinglusega kulgevad seisundid A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, kõrvahaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust SUU, NINA, KÕRI HAIGUSED Raske lõhnataju häire A B Afoonia A A Kõnehäire, mis takistab infovahetamist raadio- ja A B sidevahendite kasutamisel Teised teenistusülesannete täitmist takistavad suu-, nina-, A või B, A või B, kõrihaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust SÜDAMEHAIGUSED Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu vasaku sääre blokaad B B Sünkoobiga tüsistunud bradükardia A A Äge või krooniline perikardiit, müokardiit, endokardiit A A Mõõduka raskusega mitraalklapi ja aortaalklapi rike; kerge A B kuni mõõdukas aortaalstenoos Isheemiatõbi anamneesis (nt müokardi infarkt, A B koronaarhaigus, koronaarne angioplastika) Stenokardiaga kulgev südame isheemiatõbi A A Kodade tahhükardia, sh kodade fibrillatsioon ja laperdus A B Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu parema sääre blokaad B B Korduvad paroksüsmaalsed tahhükardiad A B Klapirikked, millega kaasnevad südameveresoonkonna A A poolsed sümptomid või mis oma iseloomu poolest tõstavad ägeda südamehaiguse riski Anamneesis kerged kaasasündinud südamerikked B B Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt on koormustestil A A koormustaluvus alla nõutava Koormustestil liikurrajal koormustaluvus vähem kui 10 A B METi või veloergomeetril võrdväärse ekvivalendi alusel või step testil vähem kui keskmine ealine aeroobne võimekus Arütmiad, mis ei ole ravimitega kontrollitavad või A A põhjustavad hemodünaamika häireid Südamepuudulikkus A A Korduvad sünkoobid A A Kardiomüopaatia A B Protrombiiniaega pikendavate antikoagulantide A A kasutamine (v.a uue põlvkonna antikoagulandid ehk direktse toimega suukaudsed antikoagulandid) Implanteeritud defibrillaatori olemasolu A B Kardiogrammis III astme atrioventrikulaarsõlme blokaad A A Kardiogrammis II astme atrioventrikulaarsõlme blokaad B B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, südamehaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust VERESOONKONNA HAIGUSED, SEISUNDID Ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus A A Aordi või aju aneurüsm A A Transitoorse isheemia atakid A A Karotiidarterite stenoos rohkem kui 50% ulatuses A A verevoolu takistusega Perifeersed veresoonkonna haigused A B Korduv äge süvaveeni tromboos A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, veresoonkonna haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust NAHAHAIGUSED Metastaseerunud või lokaalne suureulatuslik A A basaalrakuline kartsinoom, soomusrakuline kartsinoom või melanoom Kaitsevarustuse kasutamist takistav nahahaigus A A Teised teenistusülesannet täitmist takistavad nahahaigused A või B, A või B, sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust HINGAMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID Anamneesis pneumotooraks A B Koormusastma A A Mittekoormus astma, mille puhul 2 eelmise aasta jooksul A B vähemalt 2 või rohkema järjestikuse kuu jooksul on pidanud ravis kasutama bronhodilataatoreid või kortikosteroide Spirograafial FVC või FEV1 alla 70 % eeldatavast normist A A Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui FEV1/FVC on vähem A A või B, kui 0,7 (vähem kui 70%) sõltuvalt haiguse või seisundi iseloomust Restriktiivsed kopsuhaigused keskmise raskusega või A A raskemad (spirograafial eeldatav VC <70% ) Rinnakorvi seina deformatsioonid B B Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud A A Teised teenistusülesannete täitmist takistavad respiratoorse A või B, A või B, süsteemi haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust LUU-LIHASKONNA HAIGUSED, SEISUNDID Põlveliigese või puusaliigese endoprotees A B Puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusulatuse A A märgatav piiratus Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, A A õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon Jalalaba, jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon A B Lülisamba murd ebastabiilsusega või kõrge riskiga seljaaju A A kompressiooniks või närvijuurte pitsumiseks Koljudeformatsioonid, mis takistavad kiivri kasutamist või A A mille tõttu on langenud peaaju loomulik kaitse Rasked liigeskõhre kahjustused, sh põlveliigese totaalne B B meniskektoomia Korduvad õlaliigese luksatsioonid ja subluksatsioonid A A Õlaliigese endoprotees A A Rotaatormanseti kahjustus, mis põhjustab olulise liikuvuse A B piiratuse Sagedased ülajäseme tendiniidid A B Operatiivselt paigaldatud metallplaadid või -vardad B B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad luu- A või B, A või B, lihaskonna haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust NEUROLOOGILISED HAIGUSED, SEISUNDID Epilepsia, kui hooge on olnud viimase 5 aasta jooksul A A 5 aastat raviga või 1 aasta ilma ravita hoovaba olnud B B epilepsia Neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille A A puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus Narkolepsia A A Ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu A A või neuromuskulaarne kahjustus Äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega A A kulgevad haigused Ühekordne krambihoog ilma diagnoosita või kindlalt teada B B põhjusega, mille puhul korduv atakk ei ole tõenäoline Kroonilise valu sündroom A B Perifeerne sensoorne või motoorne neuropaatia A B Ajutuumor A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, neuroloogilised haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust KÕHUKOOPA ORGANITE, KUSE-, SUGUTEEDE HAIGUSED, SEISUNDID Pahaloomulised kasvajad kõhukoopas A A Rasedus A A Põie ja soole pidamatus A A Song B B Mitteinfektsioosne hepatiit B B Pankreatiit A B Põletikuline soolehaigus A B Äge gastrointestinaalne hemorraagia A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad kõhukoopa A või B, A või B, organite haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust VEREHAIGUSED Vereloomesüsteemi halvaloomulised kasvajad A A Raskekujuline aneemia kliiniliste sümptomitega A A Hüübimishäirega kulgevad haigused ja seisundid A A Vereloomehaigused ravijärgsel perioodil A B Splenomegaalia B B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, verehaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust SISESEKRETSIOONI-, TOITUMIS- JA AINEVAHETUSHAIGUSED Insuliinsõltuv suhkurtõbi, millega kaasnevad A A hüpoglükeemia (teadvuse häire) episoodid, vähene teadlikkus hüpoglükeemia vältimiseks, kaasnev organkahjustus Insuliinsõltumatu suhkurtõbi A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad toitumis-, A või B, A või B, sisesekretsiooni-, ja ainevahetushaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust NAKKUSHAIGUSED Verega levivad haigused (nt HIV) A A Aktiivne tuberkuloos A A Äge viiruslik hepatiit A A Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, nakkushaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust PSÜHHIAATRILISED HAIGUSED, SEISUNDID Aju orgaanilised kahjustused, millega kaasnevad A A psühhiaatrilised seisundid Skisofreenia A A Dementsus A A Ravi foonil psühhootiliste episoodidega kulgevad haigused A A Käitumishäireid põhjustavate ravimite kasutamine A A Psühhomotoorset häiret põhjustavate ravimite kasutamine A A Psühhotroopsete ainete kasutamine A A Psühhiaatrilised seisundid, mis takistavad ülesannete A A täitmist (sh klaustrofoobia, akrofoobia) Sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja A A psühhoaktiivsetest ainetest Anamneesis raske depressioon, bipolaarne häire, A B isiksushäired Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, psühhiaatrilised häired sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust IV grupi demineerija meditsiinilised vastunäidustused Meditsiiniline vastunäidustus Eelnev Perioodiline tervisekontroll tervisekontroll NÄGEMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID Eelnevas tervisekontrollis lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2 Perioodilises tervisekontrollis lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 Eelnevas ja perioodilises peab nägemisteravus olema vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,1 halvemini nägeva silmaga hinnates standardtestiga (nt Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Kui väärtuste 0,8 ja 0,1 saavutamiseks kasutatakse korrigeerivaid läätsi, tuleb minimaalne nägemisteravus (0,8 ja 0,1) saavutada prillide abil, mille optiline tugevus ei ületa pluss või miinus kaheksat dioptrit, või kontaktläätsede abil. Isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud. Värvitaju häired A B Horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või A B horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired, oluline defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses Diploopia A A Hämaras nägemise häired (kanapimedus), hämaras A B nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, silmahaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust KÕRVAHAIGUSED, KUULMISHÄIRED Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini kuulvas kõrvas mitte halvem kui 30 dB sagedustel 500–3000 Hz ja 60 dB sagedustel 4000–8000 Hz Kuulmise abivahendit kasutades peab olema mõlemas kõrvas sagedustel 500 kuni 6000 Hz kuulmine mitte halvem kui 30dB Meniere`i tõbi, pearinglusega kulgevad seisundid A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, kõrvahaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust SÜDAMEHAIGUSED Kardiogrammis totaalne Hisi kimbu vasaku sääre blokaad B B Sünkoobiga tüsistunud bradükardia A A Mõõduka raskusega mitraalklapi ja aortaalklapi rike, kerge A B kuni mõõdukas aortaalstenoos Isheemiatõbi anamneesis (nt müokardi infarkt, A B koronaarhaigus, koronaarne angioplastika) Kodade tahhükardia, sh kodade fibrillatsioon ja laperdus A B Korduvad paroksüsmaalsed tahhükardiad A B Metaboolne sündroom, kui kaasuvalt on koormustestil A B koormustaluvus alla nõutava Koormustestil liikurrajal koormustaluvus vähem kui 10 A B METi või veloergomeetril võrdväärse ekvivalendi alusel või step testil vähem kui keskmine ealine aeroobne võimekus Arütmiad, mis ei ole ravimitega kontrollitavad või A A põhjustavad hemodünaamika häireid Südamepuudulikkus A A Korduvad sünkoobid A A Kardiomüopaatia A B Protrombiiniaega pikendavate antikoagulantide A A kasutamine, v.a uue põlvkonna antikoagulandid ehk direktse toimega suukaudsed antikoagulandid Implanteeritud defibrillaatori olemasolu A B Kardiogrammis III astme atrioventrikulaarsõlme blokaad A A Kardiogrammis II astme atrioventrikulaarsõlme blokaad B B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, südamehaigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust VERESOONKONNA HAIGUSED, SEISUNDID Ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus A A Aordi või aju aneurüsm A A Transitoorse isheemia atakid anamneesis A B Karotiidarterite stenoos rohkem kui 50% ulatuses A A verevoolu takistusega Perifeersed veresoonkonna haigused A B Korduv äge süvaveeni tromboos A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, veresoonkonna haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust HINGAMISELUNDITE HAIGUSED, SEISUNDID Koormusastma A A Mittekoormusastma, mille puhul 2 eelmise aasta jooksul A B vähemalt 2 või rohkema järjestikuse kuu jooksul on pidanud ravis kasutama bronhodilataatoreid või kortikosteroide Spirograafial FVC või FEV1 alla 70 % eeldatavast normist A B Obstruktiivsed kopsuhaigused, kui FEV1/FVC on vähem A B kui 0,7 (vähem kui 70%) Restriktiivsed kopsuhaigused keskmise raskusega või A B raskemad (spirograafial eeldatav VC <70% ) Raske uneapnoe, mis ei ole raviga korrigeeritud. A A *Raviga korrigeeritud uneapnoe esinemisel peab olema teostatud erialaspetsialisti konsultatsioon ning tervisekontroll tuleb teha igal aastal. Teised teenistusülesannete täitmist takistavad respiratoorse A või B, A või B, süsteemi haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust LUU-LIHASKONNA HAIGUSED, SEISUNDID Põlveliigese või puusaliigese endoprotees B B Puusaliigese, põlveliigese või hüppeliigese liikuvusulatuse A B märgatav piiratus Pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, A A õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon, käe haardefunktsiooni puudulikkus Rasked liigeste jäikusega kulgevad seisundid A A Jalalaba, jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon A B Koljudeformatsioonid, mis takistavad kiivri kasutamist või A A mille tõttu on langenud peaaju loomulik kaitse Korduvad õlaliigese luksatsioonid A A Õlaliigese endoprotees A A Teised teenistusülesannete täitmist takistavad luu- A või B, A või B, lihaskonna haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust NEUROLOOGILISED HAIGUSED, SEISUNDID Epilepsia, kui hooge on olnud viimase 10 aasta jooksul A A *Kui anamneesis esineb epilepsia, on töö demineerijana lubatud, kui viimasest epileptilisest hoost on möödas vähemalt kümme aastat ilma antiepileptilise ravita. Esmane või ühekordne epileptiline hoog – eelduseks B B rakendada suhtelise vastunäidustusena on põhjalik arstlik läbivaatus, elektroentsefalograafia ja neuroloogi otsus, kui epileptilisi hooge pole esinenud vähemalt viis aastat antiepileptilisi ravimeid kasutamata Neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, mille A A puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus (k.a jäsemete rahu- või tegevustreemor, koordinatsioonihäired) Ajukahjustus, mille puhul kaasneb kognitiivne, tasakaalu A A või neuromuskulaarne kahjustus Äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega A A kulgevad haigused Kroonilise valu sündroom A B Perifeerne sensoorne või motoorne neuropaatia A B Ajutuumor A B Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, neuroloogilised haigused sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust PSÜHHIAATRILISED HAIGUSED, SEISUNDID Aju orgaanilised kahjustused, millega kaasnevad A A sümptomaatilised psühhikahäired Skisofreenia A A Dementsus A A Ravi foonil psühhootiliste episoodidega kulgevad haigused A A Käitumishäireid põhjustavate ravimite kasutamine A A Psühhomotoorset häiret põhjustavate ravimite kasutamine A A Psühhotroopsete ainete kasutamine A A Psühhiaatrilised seisundid, mis takistavad ülesannete A A täitmist (sh klaustrofoobia, akrofoobia) Sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja A A psühhoaktiivsetest ainetest Anamneesis raske depressioon, bipolaarne häire, A A isiksushäired Teised teenistusülesannete täitmist takistavad A või B, A või B, psühhiaatrilised häired sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust TEISED SEISUNDID JA HAIGUSED Raske lõhnataju häire A B Kõnehäire, mis takistab infovahetamist raadio- ja A B sidevahendite kasutamisel Insuliinsõltuv suhkurtõbi, millega kaasnevad A A hüpoglükeemia (teadvuse häire) episoodid, vähene teadlikkus hüpoglükeemia vältimiseks, kaasnev organkahjustus ühe aasta jooksul ei tohi olla esinenud rasket hüpoglükeemiaga kaasnevat episoodi Insuliinsõltumatu suhkurtõbi A B Raske neerupuudulikkus A A Verega levivad haigused (nt HIV) A A Aktiivne tuberkuloos A A Äge viiruslik hepatiit A A Vereloomesüsteemi halvaloomulised kasvajad A A Raskekujuline aneemia kliiniliste sümptomitega A A Teised teenistusülesannete täitmist takistavad haigused ja A või B, A või B, seisundid sõltuvalt sõltuvalt haiguse või haiguse või seisundi seisundi iseloomust iseloomust EELNÕU 08.05.2019 Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 ja § 11 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded” muutmine Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Demineerimiskeskusesse teenistusse asuval päästeametnikul peab olema vähemalt keskharidus ja ta peab omandama demineerija EOD1 kutsestandardile vastava kvalifikatsiooni ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast. (2) Demineerimiskeskuse pommigrupi päästepeaspetsialistil ja päästepealikul peab olema kõrgharidus ja demineerija EOD3 kutsestandardile vastav kvalifikatsioon. (3) Demineerimiskeskuse pommigrupi päästejuhtivpeaspetsialistil peab olema kõrgharidus ja demineerimisinstruktori kutsestandardile vastav kvalifikatsioon. (4) Demineerimiskeskuse päästepealikul ja päästepeaspetsialistil peab olema kõrgharidus ja päästevanemspetsialistil peab olema keskharidus.“; 2) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Meespäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, peab sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega: Katse liik 18–29- 30–39- 40–49- Üle aastased aastased aastased 50- aastased 2700 meetri jooks 14.00 14.30 15.00 15.30 3000 meetri aeg 13.30 sõudmine minutites 13.00 14.00 14.30 ergomeetril Istesse tõus 40 34 28 22 45 kg kangiga kordade arv kükkimine kahe minuti 31 27 23 19 45 kg kangiga jooksul 26 23 20 17 rinnalt surumine (2) Meespäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub demineerimistöö tegemine, peab sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega: Katse liik 18–29- 30–39- 40–49- Üle aastased aastased aastased 50- aastased 2700 meetri jooks 14.30 15.00 15.30 16.00 3000 meetri aeg 13.30 14.00 14.30 15.00 sõudmine minutites ergomeetril Istesse tõus 40 34 28 22 45 kg kangiga kordade arv 27 23 19 15 kükkimine kahe minuti Toenglamangus jooksul 25 20 15 10 kätekõverdused (3) Naispäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, peab sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega: Katse 2700 meetri 3000 meetri sõudmine Istesse Kangiga Toenglamangus liik jooks ergomeetril tõus kükkimine kätekõverdused aeg minutites kordade arv kahe minuti jooksul Kõik 15.30 14.30 22 19 17 vanused (4) Naispäästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub demineerimistöö tegemine, peab sooritama füüsilised katsed vähemalt järgmiste tulemustega: Katse 2700 meetri 3000 meetri sõudmine Istesse Kangiga Toenglamangus liik jooks ergomeetril tõus kükkimine kätekõverdused aeg minutites kordade arv kahe minuti jooksul Kõik 16.00 15.00 22 15 10 vanused (5) Naispäästeteenistuja kasutab kükkimisel kangi, mille raskus on vähemalt pool tema keharaskusest, kuid mitte raskem kui 45 kg. (6) Enne teenistusse asumist sooritab päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub pääste- või demineerimistöö tegemine, füüsilised katsed käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud tulemuste järgi, mis on ette nähtud 50-aastastele ja vanematele meestele. (7) Enne teenistusse asumist peab päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, peale lõikes 1 või 2 sätestatud füüsiliste katsete sooritamise ujuma järjest 200 meetrit.“; 3) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kehalise ettevalmistuse nõuete täitmist kontrollitakse vähemalt üks kord kalendriaastas päästeasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud korras. (2) Füüsilised katsed korraldatakse meespäästeteenistujatele neljas vanuserühmas ja naispäästeteenistujatele ühes vanuserühmas järgmiselt: 1) 18–29-aastased mehed; 2) 30–39-aastased mehed; 3) 40–49-aastased mehed; 4) 50-aastased ja vanemad mehed; 5) kõik naised. (3) Füüsilised katsed sooritatakse vähemalt kahe hindaja juuresolekul ja arvestatakse iga spordialaga seotud ohutusnõudeid. (4) Füüsiliste katsete toimumisajast informeeritakse päästeteenistujat ette vähemalt neli päeva. (5) Päästeteenistuja peab saama §-s 9 sätestatud tulemused kõigilt neljalt alalt, seejuures võib 2700 meetri jooksu asendada 3000 meetri sõudmisega ergomeetril.“; 4) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja, kellel on kehtivad füüsiliste katsete tulemused, välja arvatud teenistusse asujad ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenistujad. (2) Kui füüsiliste katsete sooritamine ebaõnnestus, sooritab päästeteenistuja korduskatse hiljemalt 120 päeva jooksul alates katse ebaõnnestunud sooritamise päevast, kuid mitte hiljem päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud ajast. (3) Teenistuja, kes ei saanud füüsiliste katsete sooritamise perioodil haiguse või teenistuskohustuste tõttu neil osaleda, sooritab füüsilised katsed 120 päeva jooksul tervenemisest või teenistusest tuleneva põhjuse möödumisest arvates.“; 5) paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „, demineerimistöid“; 7) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „tuukritöid“ sõnadega „või teevad demineerimistöid“; 8) paragrahvi 131 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse number „II“ numbriga „IV“; 9) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Nõuded I grupi päästeteenistuja nägemisele: 1) lubatud ei ole horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired; 2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne- ehk ühesilmanägemine; 3) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire; 4) perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ja teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt; 5) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine; 6) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud glaukoom, katarakt, retinopaatiad, kanapimedus; 7) perioodilises tervisekontrollis on glaukoom, katarakt, diabeetiline retinopaatia suhtelised vastunäidustused; 8) refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud; 9) lubatud on kanda kontaktläätsesid ja prille; 10) lubatud on lähinägemise nägemisteravus eelnevas tervisekontrollis lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2, ning perioodilises tervisekontrollis lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8; 11) kaugnägemise nägemisteravus peab olema eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis korrigeeritult binokulaarselt vähemalt 0,7 ning korrigeeritult halvemini nägev silm vähemalt 0,5.“; 10) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Nõuded kuulmisele: 1) enne teenistusse asumist tehtavas tervisekontrollis peab kuulmine ilma kuulmise abivahendita olema halvemini kuulvas kõrvas vähemalt 25 dB (0–25dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz; 2) perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita paremini kuulvas kõrvas vähemalt 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz ning halvemini kuulvas vähemalt 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz; 3) Nõuetele mittevastavuse korral on kaalutlusotsuse tegemisel vaja arvestada teenistuja ülesandeid, vahetu juhi antud hinnangut tööülesannete täitmise kohta ning kuulmiskahjustuse iseloomu ja võimalikku progresseerumist.“; 11) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt: „(1) II grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi; 2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sealhulgas tulekahjus, vabanevate keemiliste ainetega; 3) müra; 4) võimalik kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega; 5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord; 6) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine; 7) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale; 8) nägemiselundkonna pinge. (2) Nõuded nägemisele: 1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab lubatud nägemisteravus lugemisel ehk lähinägevus binokulaarselt 30 cm kauguselt olema korrigeeritult vähemalt 0,8; 2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt olema vähemalt 0,7. Korrigeeritult peab halvemini nägeva silma nägemisteravus olema vähemalt 0,5; 3) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne nägemine; 4) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire; 5) perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ning teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt; 6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine; 7) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired. (3) Nõuded kuulmisele: 1) eelnevas tervisekontrollis peab kuulmine ilma kuulmise abivahendita mõlemas kõrvas olema vähemalt 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz; 2) perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine vajadusel kuulmise abivahendiga mõlemas kõrvas mitte halvem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz. (4) Nõuded kõnele: 1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud sidevahendite kasutamist takistav kõnehäire; 2) perioodilises tervisekontrollis hinnatakse sidevahendite kasutamist takistavat kõnehäiret lähtudes tööülesannetest individuaalselt. (5) Nõuded hingamisfunktsioonile: 1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud obstruktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsendi eeldatavast normist (alla 0,7). Kui perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsenti või alla selle, on lähtudes tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt; 2) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud restriktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet alla 70 protsendi eeldatavast normist. Kui perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet 70 protsenti või alla selle, on lähtudes tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt. (6) Nõuded vaimsele tervisele: 1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud psüühilised seisundid, millega kaasnevad väljendunud kognitiivsed või füsioloogiliste funktsioonide häired; 2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud nikotiin, või nende ainete kuritarvitamine.“; 12) paragrahvi 17 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–12 järgmises sõnastuses: „(1) Päästeteenistuja, kes teeb või õpib tuukritöid, terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. aasta määrusega nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” kehtestatud nõuetele. (2) Päästeteenistuja, kes teeb või õpib tuukritöid ja kelle terviseseisund vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrusele, ei pea eraldi läbima IV grupi demineerimistöid tegeva päästeteenistuja tervisekontrolli, kui on täidetud järgmised kriteeriumid: 1) koormustestil on koormustaluvus vähemalt 10 METi; 2) silmakontrollis on nägemisteravus lähedale ehk lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2; 3) anamneesis ei ole rasket või raviga korrigeerimata uneapnoed. Raviga korrigeeritud uneapnoe korral peab olema konsulteeritud spetsialistiga ja tervisekontrolli tuleb teha igal aastal; 4) kui anamneesis on epilepsia, peab viimasest epileptilisest hoost olema möödas vähemalt kümme aastat ilma antiepileptilise ravita. (3) IV grupi demineerimistööd tegeva päästeteenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi; 2) võimalik kokkupuude keemiliste ainetega; 3) müra; 4) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord; 5) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht; 6) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale. (4) Nõuded nägemisele: 1) eelnevas tervisekontrollis peab nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult olema vähemalt 0,8 ja korrigeerimata vähemalt 0,2; 2) perioodilises tervisekontrollis peab nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm kauguselt korrigeeritult olema vähemalt 0,8; 3) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab nägemisteravus olema korrigeerimata või korrigeeritult vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,6 halvemini nägeva silmaga, hinnatuna standardtestiga (näiteks Snelleni tabel) 6 meetri kauguselt. Korrigeerivate nägemisvahendite optiline tugevus ei tohi ületada pluss või miinus kaheksat dioptrit. Isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud; 4) lubatud ei ole värvitaju häired, kui teenistuja peab vastama lõhkaja tervisenõuetele; 5) lubatud ei ole oluline defekt tsentraalses vaateväljas 30 kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui kaasub ka teisi vaatevälja häired; 6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine; 7) hämaras nägemise häired, hämaras nägemine ja adaptatsioon pimestamise suhtes peavad olema normaalsed, kui teenistuja peab vastama lõhkaja ja alarmsõidukijuhi tervisenõuetele. (5) Nõuded kuulmisele: 1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab kuulmine halvemini kuulvas kõrvas olema vähemalt 20 dB sagedustel 500–3000 Hz ja vähemalt 60 dB sagedustel 4000–8000 Hz; 2) kuulmise abivahendiga peab kuulmine mõlemas kõrvas sagedustel 500–6000 Hz olema vähemalt 30dB; 3) lubatud ei ole Meniere`i tõbi ja pearinglusega kulgevad seisundid. (6) Nõuded südamefunktsioonile: 1) lubatud ei ole sünkoobiga tüsistunud bradükardia või muud seisundid, mis põhjustavad korduvaid sünkoope; 2) lubatud ei ole arütmiad, mida ei saa ravimitega kontrollida või põhjustavad hemodünaamika häireid; 3) lubatud ei ole III astme südamepuudulikkus. (7) Nõuded veresoonkonnale: 1) lubatud ei ole ravile allumatu või ravimata vererõhuhaigus; 2) lubatud ei ole aordi või aju aneurüsm; 3) lubatud ei ole karotiidarterite stenoos rohkem kui 50 protsendi ulatuses verevoolu takistusega; 4) lubatud ei ole perifeersed veresoonkonna haigused, mis põhjustavad funktsioonihäireid või raskeid tundlikkuse häireid. (8) Nõuded hingamisfunktsioonile: 1) lubatud ei ole hingamiselundite seisundid, mille puhul on spirograafial FVC või FEV1 alla 70 protsendi eeldatavast normist; 2) lubatud ei ole raske uneapnoe, mida ei ole raviga korrigeeritud, kui teenistuja peab vastama alarmsõidukijuhi tervisenõuetele. Raviga korrigeeritud uneapnoe korral peab olema konsulteeritud spetsialistiga ja tervisekontrolli tuleb teha igal aastal. (9) Nõuded luu ja lihaskonnale: 1) lubatud ei ole pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, õlavarre kaasasündinud puudumine või amputatsioon ega käe haardefunktsiooni puudulikkus; 2) lubatud ei ole rasked liigeste jäikusega kulgevad seisundid; 3) lubatud ei ole jalalaba ega jala kaasasündinud puudumine või amputatsioon; 4) lubatud ei ole korduvad õlaliigese luksatsioonid; 5) lubatud ei ole õlaliigese endoprotees. (10) Nõuded närvisüsteemile: 1) lubatud ei ole epilepsia, kui hooge on olnud viimase kümne aasta jooksul. Kui anamneesis esineb epilepsia, peab olema viimasest epileptilisest hoost möödas vähemalt kümme aastat ilma antiepileptilise ravita; 2) lubatud ei ole neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, millele kaasuvad kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus, kaasa arvatud jäsemete rahu- või tegevustreemor, koordinatsioonihäired; 3) lubatud ei ole ajukahjustus, millele kaasuvad kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus; 4) lubatud ei ole äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse häirega kulgevad haigused. (11) Nõuded vaimsele tervisele: 1) lubatud ei ole sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest; 2) lubatud ei ole väljendunud kognitiivse häirega psüühika-, isiksuse- või käitumishäire või vaimne alaareng; 3) lubatud ei ole aju orgaaniline kahjustus, millega kaasnevad sümptomaatilised psüühikahäired. (12) Nõuded teiste seisundite ja haiguste korral: 1) lubatud ei ole kõnehäire, mis takistab vahetada infot raadio- ja sidevahendite kasutamisel; 2) lubatud ei ole insuliinsõltuv suhkurtõbi, millega kaasnevad hüpoglükeemia juhud, vähene teadlikkus hüpoglükeemia vältimiseks või organkahjustus. Ühe aasta jooksul ei tohi olla esinenud rasket hüpoglükeemiaga kulgenud haigusjuhtumit; 3) lubatud ei ole raske neerupuudulikkus; 4) lubatud ei ole verega levivad haigused; 5) lubatud ei ole aktiivne tuberkuloos; 6) lubatud ei ole pahaloomulised kasvajad, millega kaasnevad organsüsteemi funktsioonihäired, kui teenistuja peab vastama lõhkaja tervisenõuetele; 7) lubatud ei ole raskekujuline aneemia kliiniliste sümptomitega.“. 13) paragrahvi 18 lõike 81 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) koormuskardiogramm I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning täiendavalt üle 40 aasta vanusel I ja IV grupi päästeteenistujal;“; 14) paragrahvi 18 lõiget 81 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) nägemise kontroll; 8) IV grupi päästeteenistuja psühhiaatriline hindamine eelnevas tervisekontrollis relvaloa andmist välistavatele tervisehäirete tuvastamiseks. Perioodilises tervisekontrollis vastavalt relvaloa kehtivusele.“; 15) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) pikaajalise töövõimetuse tõttu.“; 16) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Siseministri 2. mai 2013. aasta määruse nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord” muutmine Siseministri 2. mai 2013. aasta määruse nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord” lisa 1 asendatakse uue lisaga. § 3. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte Eelnõu järgi muudetakse päästeteenistujate kutsesobivusnõudeid, sealhulgas päästeteenistujate füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõudeid, ning demineerimisvaldkonna päästeteenistujate haridusnõudeid. Kehalise ettevalmistuse nõudeid ajakohastatakse ning demineerimistöö ja päästetöö valdkonna mees- ja naispäästeteenistujatele kehtestatakse erinevad kehalise ettevalmistuse nõuded. Päästeteenistujate füüsilise ettevalmistuse nõuete muutmise aluseks on 2017. aastal Tartu Ülikooli ja Sisekaitseakadeemia koostöös tehtud uuring „Kehaliste katsete analüüs päästeteenistujate kutsesobivusenõuetele“. Analüüsi tehes toetuti olemasolevale teaduskirjandusele, kasutati Sisekaitseakadeemias viimastel aastatel tehtud lõputöid ning küsiti täiendavaid materjale nii Päästeametilt, Qvalitas Arstikeskuselt, kui ka lähinaabrite Läti, Leedu ja Soome päästeteenistujatelt. Tartu Ülikooli poolt olid analüüsi valmimisel vastutavateks isikuteks Jarek Mäestu ja Raivo Puhke ning Sisekaitseakadeema poolt Epp Jalakas. Uuringu käigus analüüsiti Eesti päästeteenistujate ja demineerijate tööprofiile, kehtivaid füüsilise ettevalmistuse nõudeid ja kontrollharjutusi. Päästeteenistujate tervisenõuete muutmise aluseks on Eesti Töötervishoiuarstide 2017. aasta ülevaade päästeteenistujatele kehtestatud tervisenõuetest ning ettepanekud nende muutmiseks. 2013. aastal valmis koostöös Eesti Töötervishoiuarstide Seltsiga ekspertarvamus, mille alusel muudeti päästeteenistujate tervisenõudeid. Muudatused jõustusid 1. juunil 2015. aastal. Seoses meditsiinitehnoloogia ja ravivõimaluste pideva arenguga tellis Päästeamet 2016. aastal Eesti Töötervishoiuarstide Seltsilt päästeteenistujate tervisenõuete ülevaatamise ja kaasajastamise. Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi ülevaate kohta on andnud hinnangu ka Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld ning ülevaates on arvestatud saadud tagasisidega. Analüüsis kasutati Päästeameti päästetööde töötervishoiu ja tööohutusalase 2016. aasta riskianalüüsi ning I grupi päästeteenistuja tööprofiili (päästja, meeskonnavanem, rühmapealik). Lisaks vaadeldi analüüsi tegemisel võrdlusena USA päästjate tervisenõudeid ja nende aluseks olevaid tegevuskirjeldusi1 ja Hollandis läbiviidud päästevaldkonna tööspetsiifiliste tervisenõuete koostamise uuringut2. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012) koostöös Päästeameti õigusosakonna juristi Kätlin Madise ([email protected], tel 628 2028) ning personali- ja asjaajamise osakonna eksperdi Katrin Spiegeliga ([email protected], tel 6282033). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). 1 NFPA 1582 Standard on Comprehensive Occupational Medical Program for Fire Departments 2013 Edition 2 Plat, M.C.J. Occupational health care in high-demand jobs: the usefulness of job-specific workers’ health surveillance for fire fighters, 2011 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu järgi muudetakse järgmisi määruseid: 1) siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrus nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded” avaldamismärkega RT I, 30.12.2017, 24; 2) siseministri 2. mai 2013. aasta määrus nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord“ avaldamismärkega RT I, 02.04.2019, 8. 2. Määruse eesmärk Muudatuste eesmärk on vähendada teenistusest nõuetele mittevastavuse tõttu vabastamist, nüüdisajastada demineerimistöö valdkonna päästeteenistujate haridusnõuded ning päästeteenistujate füüsilise ettevalmistuse ja tervisenõuded, lähtudes eelkõige töökeskkonna tegelikest ohuteguritest ja teenistusülesannetest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrust nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“. Olulisemad muudatused päästeteenistuja füüsilise ettevalmistuse nõuetes on järgmised: a. Füüsiliste katsete punktisüsteemi asemel võetakse kasutusele lävendipõhine hindamissüsteem, mis arvestab miinimumnõudeid. Uue hindamissüsteemi kohaselt kehtib kõigile päästeteenistujatele ühesugune lävend, arvestades päästeteenistuja vanust ja sugu. Kehtiv punktisüsteem võimaldab ühe võime kohta esitatud nõuete mittetäitmise kompenseerida punktidega, mis olid saadud teise võime kõrge taseme eest. b. Erinevad füüsiliste katsete lävendid kehtestatakse demineerimise valdkonna ja päästetöö valdkonna teenistujatele. Kehtiva määrusega on kõikidele pääste- ja demineerimistööd tegevatele teenistujatele ette nähtud võrdsed füüsiliste katsete miinimumnõuded, kuigi nende töö iseloom ja töövahendid on erinevad. c. Naissoost demineerimise valdkonna ja päästetöö valdkonna teenistujatele kehtestatakse meessoost teenistujatest madalamad füüsiliste katsete miinimumlävendid ja luuakse erisused füüsiliste katsete liikides. d. Päästeteenistusse asuvatele teenistujatele, kes suunatakse Sisekaitseakadeemiasse õppima, kehtestatakse füüsilistel katsetel väiksemad nõuded. Teenistusse saab asuda väiksemate nõuetega eeldusel, et õpingute lõpuks suureneb päästeteenistuja kehaline aktiivsus, paraneb füüsiline vorm ja sooritusvõime. e. Aeroobsete võimete katse muudetakse kohustuslikuks ja see võimaldatakse sooritada jooksu või sõudmisena. Kehtiva määruse kohaselt saab aeroobse katse asendada nelja ülejäänud füüsilise katse miinimumpunktidega. Olulisemad muudatused päästeteenistujate tervisenõuetes on järgmised: Seoses tehnoloogia ja ravivõimaluste arenguga ning võttes arvesse töötervishoiuarstide 2 soovitusi 1) muudetakse nõudeid päästeteenistujate nägemisele ja kuulmisele; 2) muudetakse tervisehäirete loetellu kantud haiguste absoluutset või suhtelist vastunäidustust töötada pääste- või demineerimistöö valdkonna teenistujana; 3) kehtestatakse eraldi tervisenõuded demineerimistöö valdkonna päästeteenistujatele. Eelnõu § 1 punkti 1 järgi muudetakse määruse §-s 71 demineerimistöö valdkonna päästeametnike täiendavaid nõudeid. Kehtiva määruse järgi peavad demineerimiskeskuse pommigrupis töötavad päästeametnikud vastama järgmistele haridus- ja kutsestandardi nõuetele: 1) päästespetsialistil ehk demineerijal peab olema keskharidus ja ta peab vastama demineerija EOD1 kutsestandardile; 2) päästevanemspetsialistil ehk vanemdemineerijal peab olema keskharidus ja ta peab vastama demineerija EOD1 või EOD3 kutsestandardile; 3) päästejuhtivspetsialistil ehk juhtivdemineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerija EOD3+ kutsestandardile; 4) päästepeaspetsialistil ehk peademineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile; 5) päästepealikul ehk pommigrupi juhatajal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. Muudatuste kohaselt kehtestatakse demineerimiskeskuse koosseisus olevatele päästeametnikele järgmised haridus- ja kutsestandardi nõuded: 1) päästespetsialistil ehk demineerijal peab olema keskharidus ja ta peab vastama demineerija EOD1 kutsestandardile. Võrreldes kehtivate nõuetega päästepeaspetsialisti nõuded ei muutu. 2) päästevanemspetsialistil ehk demineerijal (praegu vanemdemineerija) peab olema keskharidus ja ta peab vastama demineerija EOD3 kutsestandardile. Võrreldes kehtiva korraga muudetakse päästevanemspetsialisti ametinimetusele vastav vanemdemineerija teenistuskoht demineerija teenistuskohaks ning kehtestatakse nõue, et kõik pommigrupi päästevanemspetsialistid peavad vastama demineerija EOD3 kutsestandardile. Kehtiva määruse järgi võis demineerimiskeskuse planeerimise ja keemia talituses töötav päästevanemspetsialist vastata demineerija EOD1 kutsestandardile. 3) päästejuhtivspetsialistil ehk juhtivdemineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. Kehtivas määruses on juhtivdemineerijale kehtestatud nõue vastata demineerija EOD3 kutsestandardile. 4) päästepeaspetsialistil ehk peademineerijal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerija EOD3 kutsestandardile. Kehtiva määruse järgi peab peademineerija vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. 5) päästepealikul ehk pommigrupi juhatajal peab olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerija EOD3 kutsestandardile. Kehtiva määruse järgi peab pommigrupi juhataja vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. Määruse § 71 lõikes 1 kehtestatakse demineerimiskeskusesse teenistusse asuva päästeametniku haridus- ja kutsenõuded. Kehtiva määruse kohaselt peab demineerimiskeskuse pommigrupis töötaval päästespetsialistil ning planeerimise ja keemia talituses töötaval päästevanemspetsialistil olema keskharidus ning ta peab täitma EOD1 kutsestandardi nõuded ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast. 3 Muudatuse kohaselt peab demineerimiskeskusesse tööle asuv päästeametnik olema keskharidusega ja omandama demineerija EOD1 kutsestandardi ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast. Kuna need on miinimumnõuded, mis kehtivad kõigi demineerimiskeskusesse teenistusse asuvate päästeteenistujate kohta, jäetakse määruse sõnastusest välja viide allstruktuuriüksusele. Praegu on demineerimiskeskusel viis allstruktuuriüksust: - Ida-Eesti pommigrupp, - Lõuna-Eesti pommigrupp, - Lääne-Eesti pommigrupp, - Põhja-Eesti pommigrupp, - planeerimise ja valmisoleku talitus. Kehtiva määruse kohaselt kehtisid määruse § 71 lõikes 1 sätestatud nõuded üksnes pommigrupi teenistujatele, kuid edaspidi kehtivad need nõuded kõigile demineerimiskeskuse päästeametnikele, kusjuures peab kõigil demineerimiskeskuse demineerimistöö valdkonna päästeametnikel olema vähemalt keskharidust ja nad kohustuvad omandama EOD1 kutsestandardile vastavad teadmised ja oskused ühe aasta jooksul alates teenistusse võtmise päevast. Määruse § 71 lõikes 2 kehtestatakse demineerimiskeskuse pommigrupis töötava päästepeaspetsialisti ja päästepealiku haridus- ja kutsenõuded. Kehtiva määruse kohaselt peab pommigrupis töötaval päästepeaspetsialistil ja päästepealikul olema kõrgharidus ja ta peab vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. Muudatuse kohaselt jääb kehtima pommigrupi päästepeaspetsialisti kõrghariduse nõue, kuid ta ei pea enam vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile, vaid peab vastama demineerija EOD3 kutsestandardile. Päästepeaspetsialisti ja päästepealiku teenistuskohustusi on võimalik täita ka vastates demineerija EOD3 kutsestandardile. Määruse § 71 lõike 3 järgi peab demineerimiskeskuse pommigrupi päästejuhtivpeaspetsialist olema kõrgharidusega ja vastama demineerimisinstruktori kutsestandardile. Kehtivas määruses on pommigrupi päästejuhtivspetsialisti nõuetena kehtestatud kõrgharidus ja vastamine demineerija EOD3+ kutsestandardile. Päästejuhtivspetsialisti ametikohal teenistuses olev juhtivdemineerija on valvevahetusega töötaja ja tema kvalifikatsioon peab olema kõrgem, kui tavatööajaga töötavatel peademineerijal või pommigrupi juhil, kelle töö on enam seotud inimeste juhtimise ja töö planeerimisega. Juhtivdemineerija aga peab hakkama saama keerukate demineerimisülesannetega. Kutsekoja veebilehe kohaselt vastab EOD3+ kutsestandardile spetsialist, kelle töö on kahjutustada plahvatusohtlikke esemeid, kasutada eritehnikaid ja -oskusi lõhkeseadeldiste ja teiste improviseeritud lõhkematerjalide käitlemisel (nt vedelikud raketimootorites, vaesestatud uraaniga täidetud lahingumoon jne). Demineerimisinstruktor on spetsialist, kes on läbinud etapiviisi kõik demineerimise kvalifikatsioonikursused ja omandanud asjakohase kompetentsuse. Demineerimisinstruktori töö on juhendamine, demineerimisandmete analüüsimine ja teadmiste edasiandmine. Demineerimisinstruktori töö eesmärk on demineerimise kvaliteedi hoidmine ja parendamine. Demineerimisinstruktor töötab meeskonnas, tema töö eeldab suhtlemist kolleegide ning ameti- ja eraisikutega. 4 Määruse § 71 lõikes 4 kehtestatakse vähimad nõuded demineerimiskeskuse päästepealiku, päästepeaspetsialisti ja päästevanemspetsialisti haridusele. Demineerimiskeskuses töötaval päästepealikul ja päästepeaspetsialistil peab olema kõrgharidus ja päästevanemspetsialistil peab olema keskharidus. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse määruse §-s 9 päästeteenistujate füüsilise ettevalmistuse nõudeid. Kehtiva määruse kohaselt on kõigil päästeteenistujatel, kelle ametikohustuste hulka kuulub pääste- või demineerimistöö tegemine, samad füüsiliste katsete läbimise nõuded. Nõuded on ühesugused nii meestele kui ka naistele ning need on kehtestatud järgmiste vanuserühmade kaupa: a) 18–30 aastased, b) 31–40 aastased, c) 41–50 aastased, d) 51-aastased ja vanemad. Määruse § 9 lõigetes 1–4 kehtestatakse eraldi füüsilise ettevalmistuse nõuded päästetöö ja demineerimistöö valdkonna nais- ja meespäästeteenistujatele. Nõuded kehtestatakse järgmistele meespäästeteenistujate vanuserühmadele: a) 18–29 aastased, b) 30–39 aastased, c) 40–49 aastased, d) 50-aastased ja vanemad. Naispäästeteenistujate puhul kehtestatakse kõigile vanuserühmadele samad nõuded. Nagu ka kehtiva määruse kohaselt, korraldatakse meespäästeteenistuja füüsilised katsed neljas vanuserühmas. Naispäästeteenistujatele korraldatakse füüsilised katsed ühes vanuserühmas. Arvestades naispäästeteenistujate vähesust ja lühemat karjääri päästeteenistuses kehtestatakse kõigile vanuserühmadele sama lävend. Naiste füüsiliste katsete nõuded on samad, mis meeste vanimal vanuserühmal. Nende nõuete täitmine tagab, et naispäästeteenistujad on võimelised täitma teenistusülesandeid vähemalt võrdselt vanema vanusegrupi meespäästeteenistujatega. Arvestades, et sõltumata vanusest ja soost tuleb päästeteenistujatel täita sarnaseid ülesandeid, kaaluti võimalust kehtestada kõigile vanuserühmadele samad nõuded. Arutelude tulemusel jõuti seisukohale, et mõistlik oleks kehtestada eri nõuded noorematele ja vanematele päästeteenistujatele selliselt, et nooremate päästeteenistujate normid on kõrgemad võrreldes vanemate päästeteenistujate normidega. See on oluline, kui arvestada, et vananedes hakkab kehaline võimekus langema ning seetõttu ka noorena napilt minimaalse normi täitja võib aastate möödudes olla tõsise probleemi ees, et minimaalseid kehaliste katsete norme täita. Inimeste füüsiline suutlikkus on osaliselt seotud vanusega ning on üldlevinud, et kutsealadel, kus töötajatele või ametnikele on kehtestatud kehalise ettevalmistuse nõuded, on nõuete kehtestamisel arvestatud ametnike ja töötajate vanust. Nii on kõigile turvalisusvaldkonna eriteenistujatele kehtestatud vanuse ja soo järgi erinevad nõuded. Päästeteenistujate füüsilise ettevalmistuse nõuete kehtestamisel võeti arvesse Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli analüüsi „Kehaliste katsete analüüs päästeteenistujate kutsesobivusnõuetele“. Nõuete kehtestamisel oli üks oluline kriteerium, et päästeteenistujatel oleks selline füüsiline suutlikkus, mis ei sea ohtu tema tervist, ja tagab ühtlasi pikaajaliselt tööülesannete efektiivse täitmise. Eeltoodu tagamiseks peab päästeteenistuja sooritama erialased katsed ja vastama 5 tervisenõuetele. Füüsilise ettevalmistuse hindamisel kaotatakse punktisüsteem. Selle asemel kehtestatakse vanuse ja soo järgi järgmiste harjutuste miinimumnormid: 2700 meetri jooks või 3000 meetri sõudmine ergomeetril, istesse tõus, kükkimine ja kangi rinnalt surumine. Miinimumnormid tuleb täita, et füüsilised katsed saaks sooritatuks lugeda. Miinimumnormide kehtestamisel võeti aluseks kehtiva määruse normid, kehaliste katsete analüüs päästeteenistujate kutsesobivusnõuetele ning füüsiliste katsete testid komandodes. Kehtiv määrus sätestab kõikidele pääste- ja demineerimistööd tegevatele teenistujatele võrdsed füüsiliste katsete liigid ja miinimumnormid. Samas erineb demineerimistöö päästetööst nii kasutatava varustuse kui ka tehnika poolest. Demineerimistööde tegemisel ei ole füüsiline vorm töö tulemuslikul täitmisel alati esmatähtis, kuna raskust nõudvad tööprotsessid teeb ära robot. Samas aga peab ka demineerija vastama teatud füüsilise ettevalmistuse nõuetele, sest näiteks pommiülikonna kasutamine eeldab demineerijalt head füüsilist vormi. Määruse muutmisega kehtestatakse demineerimise valdkonna teenistujatele päästetöö valdkonna teenistujatest erinevad füüsiliste katsete liigid ja normid. Meespäästeteenistujale esitatud nõuete hulgast jäetakse välja rippes käte kõverdamine, mis ei ole oluline, et hinnata päästeteenistujate vastupidavust tööülesannetega toimetulekul. Selle harjutusega ei saa kontrollida päästeteenistuja töövõimet, pealegi ei tööta päästjad oma keharaskuse, vaid töövahenditega. Meesdemineerijate füüsiliste katsete hulgast jäetakse välja rinnalt kangi surumine ja see asendatakse toenglamangus kätekõverdustega. Naiste normatiivid ei ole määratud eri vanuseastmetega, vaid on arvestatud asjaoluga, et naispäästeteenistujad peavad suutma töö iseloomu kohaselt teha pääste- või demineerimistööd vähemalt samade tulemustega, kui on 50-aastaste ja vanemate meeste vanuserühma miinimumnõuded. Kuigi naiste ja meeste keskmine füüsiline suutlikkus on erinev, on naistele kehtestatud miinimumlävend piisav, et ülesannetega hakkama saada. Määruse § 9 lõike 5 järgi nähakse ette, et naispäästeteenistuja kasutab kükkimisel kangi, mille raskus on pool tema kehakaalust, kuid mitte raskem kui 45 kg. Üldjuhul on naise kehakaal väiksem kui 90 kg ja seega on üldjuhul ka kangi raskus alla 45 kg. Kui naine on raskem kui 90 kg, teeb ta füüsilise katse ajal kükke 45 kg kangiga, et mitte ohustada tema tervist. Määruse § 9 lõigetes 6 ja 7 sätestatakse teenistusse asuvatele päästeteenistujatele füüsiliste katsete liigid ja lävendid ning päästetööd tegevatele teenistujatele nõue ujuda 200 meetrit. Edaspidi sõltuvad sooritatavate füüsiliste katsete liigid erialavalikust (pääste- või demineerimistööd) ja miinimumlävendist, mis on kehtestatud 50-aastastele ja vanematele meespäästeteenistujatele. Seega, edaspidi saab päästeteenistusse asuda väiksemate lävenditega, kuna osa töövahendeid on automatiseeritud (näiteks pommirobot, tõstepadjad jne) ja teenistusülesannete täitmine ei nõua enam suurt füüsilist pingutust ja jõudu. Samas luuakse määruse muudatusega päästevaldkonnas tööd alustavatele teenistujatele üleminekuaeg, andes neile võimaluse arendada õpingute lõpuks kehalist aktiivsust, parandada füüsilist vormi ja sooritusvõimet, et õpingute läbimise järel sooritada füüsilised katsed teenistuses olevate päästeteenistujatele sätestatud miinimumlävendite kohaselt. Päästeteenistuja, kelle ametikohustuste hulka kuulub päästetöö tegemine, peab enne teenistusse asumist lisaks määruse § 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud meespäästeteenistujate füüsilistele katsetele, ujuma 200 meetrit. Ujumiskatset ei sooritata aja peale, vaid katse juures on oluline 6 tuvastada, et päästeteenistusse asujal ei oleks veekartust. Ujumiskatset ei pea tegema demineerijad, kuna nad ei tee veepäästetöid. Kehtivas määruses on nõue ujuda 200 m kehtestatud kõigile päästeteenistujatele. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täpsustatakse määruse §-s 10 füüsiliste katsete korraldamise tingimusi. Lõike 1 kohaselt kontrollitakse kehalist ettevalmistust üks kord kalendriaastas päästeasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud korras. Peadirektori kehtestatud korras nähakse ette füüsiliste katsete läbimise hiliseim aeg, koht ja muud tingimused. Kontrollides üks kord aastas päästeteenistuja suutlikkust täita kehalised nõuded, on tagatud päästeteenistuja järjepidev vastavus füüsilistele nõuetele, samuti on tagatud, et teenistuja ei tekita endale tööülesannete täitmisel vigastusi. Lõikes 2 sätestatakse vanuserühmade loetelu meestele ja naistele. Mehed on jagatud nelja vanuserühma, naised on ühes vanuserühmas. Võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta lõigetes 3 ja 4 füüsiliste katsete sooritamise hindajaid, ohutusnõuetest kinnipidamist ega ka katsete toimumisajast teavitamise tähtaega. Määruse § 10 lõikes 5 kehtestatakse päästeteenistuja kohustus saada tulemused kõigilt neljalt määruse §-s 9 kehtestatud alalt, s.t tuleb saada ka 2700 m jooksu tulemus. Kehtivas määruses ei ole jooksu läbimine kohustuslik, kui katseid sooritav päästeteenistuja kogub neljalt kontrollkatselt kokku vähemalt 16 punkti või katseid sooritav päästeteenistuja kuulub vanusegruppi 51-aastased ja vanemad ning on kogunud neljalt kontrollkatselt kokku vähemalt 5 punkti. Muudatuste kohaselt muutub aeroobse töövõime katse kohustuslikuks, kuna see on üks olulisemaid võimeid tööülesannetega hakkamasaamisel. Aeroobse võime katse tulemusi ei saa asendada teiste füüsiliste katsete paremate tulemustega. Kehtiv punktipõhine hindamissüsteem võimaldab ühtel alal saadud väiksemaid tulemusi kompenseerida teise ala suurema punktiskooriga, kuid arvestades päästevaldkonna töö eripära, ei ole põhjendatud asendada ühe võime puudulikkust teise enamarendamisega. Seetõttu tunnistatakse süsteem, kus ühe funktsionaalse võimekuse puudulikkust saab asendada teise võimekuse enamarendamisega, kehtetuks. Praegu kasutavad paljud päästeteenistujad võimalust asendada jooks miinimumpunktidega teistelt aladelt, mistõttu ei ole päästeasutusel adekvaatset ülevaadet päästeteenistujate tegelikust füüsilisest võimekusest ja vastupidavusest. Kuna aeroobsete võimete katse on edaspidi kohustuslik, luuakse teenistujale võimalus füüsiliste katsete läbimisel sooritada 2700 m jooks või 3000 m sõudmine sõudeergomeetril. Nii nagu jooks võimaldab ka sõudmine hinnata aeroobset suutlikkust ja vastupidavust. Katsete tulemused on näidanud, et jooksmine ja sõudmine annavad sarnased tulemused. Kuna tehniliselt õigel sõudmisel kasutab inimene kõiki keha lihaseid, esitab see väga suured nõudmised aeroobsele energiatootmisele. Sõudeergomeetril sõudmise lävendid on arvutatud praktika järgi ja need on võrreldavad 2700 m jooksu normidega. Eelnõu § 1 punkti 4 järgi muudetakse määruse §-s 11 füüsiliste katsete sooritamise tingimusi. Määruse § 11 lõikes 1 täpsustatakse, et füüsilisi katseid lubatakse sooritada ainult neil päästeteenistujatel, kellel on lisaks läbitud tervisekontrollile ka kehtivad füüsiliste katsete tulemused. Erisus kehtestatakse teenistusse asuvatele päästeteenistujatele ning teenistujatele, 7 kes eelmiste füüsiliste katsete sooritamise perioodil ei saanud katsetel osaleda haiguse või teenistuskohustuste tõttu. Päästeteenistusse asuvatelt päästeteenistujatelt ei nõuta kehtivate füüsiliste katsete tulemusi, kuna nad ei ole päästeteenistujale kehtestatud füüsilisi katseid varem sooritanud, seega ei saa neil olla ka kehtivaid tulemusi. Samuti võib olla, et kehtivaid füüsiliste katsete tulemusi ei ole päästeteenistujatel, kes olid eelmiste füüsiliste katsete sooritamise perioodil haiged või ei saanud katsetel osaleda teenistuskohustuste tõttu. Need päästeteenistujad on päästeteenistuja füüsilised katsed küll sooritanud, kuid katsete kehtivuse tähtaeg võib olla möödunud. Päästeteenistuja kehalise ettevalmistuse nõudeid kontrollitakse üks kord aastas ning kui näiteks päästeteenistuja peab kehalised katsed läbima septembris, aga ta on samal ajal haige või missioonil, ei ole tal võimalik katseid sooritada. See tähendab, et pärast septembrit on päästeteenistuja kehaliste katsete kehtivuse tähtaeg möödunud, kuid päästeteenistujast mitteoleneval põhjusel. Seega peab päästeteenistujal olema võimalik kehalised katsed sooritada pärast takistuse (haigus, missioonil viibimine) äralangemist ja sel juhul võimaldatakse kehalised katsed sooritada ka siis, kui kehtivate katsete tulemusi ei ole. Kehtiva määruse § 11 lõikes 1 on sätestatud, et füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud ja soojendusharjutused teinud päästeteenistuja. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse, et korduskatse on võimalik sooritada kuni 120 päeva jooksul pärast füüsiliste katsete mittesooritamist, kuid mitte hiljem ajast, mille on määranud päästeasutuse juht käskkirjaga. Administreerimisega seotud ressursside kokkuhoiuks hakkab füüsiliste katsete mittesooritamise korral senise kahe korduskatse asemel kehtima üks korduskatse. Seda saab sooritada kuni 120 päeva jooksul pärast katsete mittesooritamist, kuid tuleb järgida päästeasutuse juhi käskkirjaga määratud aega. Kehtiva määruse kohaselt sai esimese korduskatse sooritada 60 päeva jooksul esimesest ebaõnnestunud katse sooritamise päevast arvates ja teise korduskatse 60 päeva jooksul teisest ebaõnnestunud katse sooritamise päevast arvates, s.t 120 päeva jooksul füüsilise katse esmasoorituse päevast. Kui päästeteenistuja ei osalenud füüsiliste katsete sooritamisel haiguse või teenistuskohustuste tõttu, kohustub ta sooritama füüsilised katsed 120 päeva jooksul tervenemise momendist või teenistusest tuleneva põhjuse möödumisest arvates. Võrreldes kehtiva määrusega on regulatsioon sama. Füüsilisi katseid ei pea sooritama sama komando teenistujad ühel päeval, kuna suuremates komandodes on teenistujaid rohkem ja füüsiliste katsete sooritamiseks kasutatavaid vahendeid on piiratud koguses. Määruse sõnastusest jäetakse välja nõue, et füüsilistele katsetele lubatakse soojendusharjutused teinud päästeteenistuja ning katsed sooritatakse sportlikus riietuses ühe päeva jooksul nelja järjestikuse tunni jooksul selleks sobivates tingimustes. Füüsiliste katsete sooritamise täpsemad tingimused saab reguleerida peadirektori käskkirjas, millega ta kehtestab kehalise ettevalmistuse nõuete kontrollimise korra. Kuna füüsilise ettevalmistuse hindamisel kaotatakse punktisüsteem, jäetakse määruse § 11 sõnastusest välja ka tingimus, et füüsilised katsed loetakse sooritatuks, kui nelja erineva katse punktisumma on kokku vähemalt viis punkti. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse määruse § 12 kehtetuks. Kehtiva määruse §-s 12 on sätestatud füüsiliste katsete sooritamise juhised. Säte reguleerib tingimused 45 kg kangiga kükkide tegemiseks, istesse tõusuks, 45 kg kangi rinnalt surumiseks, 2700 m jooksuks, rippes käte kõverdamiseks ja 200 m ujumiseks. Näiteks, juhise kohaselt peab kükkide sooritaja seisma väikeses harkseisus, kus kandade vahe on minimaalselt 15 cm, jalalabad on pööratud väljapoole 8 ja õlgadel on 45 kg kaaluv kang. Kükk loetakse sooritatuks, kui kükkistes oleku ajal on reied olnud maapinnaga paralleelsed ning seejärel on katse sooritaja tõusnud püsti sirgetele jalgadele. 2700 m jooksu sooritamise tingimuseks on märgitud, et jooks sooritatakse tugeva kattega rajal. Juhised on kehtestatud, et tagada harjutuste tehniliselt korrektne sooritus, vältimaks katse sooritaja vigastusi. Füüsiliste katsete sooritamise juhised on küll vajalikud, kuid neid ei pea reguleerima määrusega, vaid need võib kehtestada peadirektori käskkirjaga. Volitus selleks tuleneb määruse § 10 lõikest 1, mille kohaselt kontrollitakse päästeteenistujate kehalise ettevalmistuse nõudeid päästeasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud korras. Eelnõu § 1 punktide 6 ja 7 järgi muudetakse I ja IV gruppi kuuluvate päästeteenistujate jaotust. Kehtiva määruse § 13 lõike 1 punkti 1 järgi kuuluvad tervisenõuete alusel I gruppi päästeteenistujad, kes teevad õppetöö või päästetöö käigus suitsu- või keemiasukeldumist, demineerimistöid või päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja -riietust, ning kasutavad raadio- või teisi sidevahendeid. Muudatuse kohaselt jäetakse I grupist välja demineerimistöid tegevad päästeteenistujad. Demineerimistööd tegevate päästeteenistujate tervisenõuded ühtivad tuukritöid tegevate päästeteenistujate omadega, mis reguleeritakse määruse § 13 lõike 1 punktis 4. Demineerimise valdkonna teenistujad peavad kehtiva määruse järgi vastama I grupi päästeteenistujate tervisenõuetele. Samas on tervisenõuete ja tervisekontrolli uuringute puhul arvestatud ennekõike päästetöö ohutegurite ning riskikeskkonnaga, mitte demineerimistööde ohutegurite ja riskikeskkonnaga. Töötervishoiuarstide Seltsi ettepanekute alusel viiakse demineerimise valdkonna teenistujad tervisenõuete alusel IV gruppi, kus on ka tuukritöid tegevad päästeteenistujad. Eelnõu § 1 punkti 8 järgi muudetakse määruse § 131 pealkirja ja lõiget 1. Kehtiva määruse järgi reguleerib § 131 I ja II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid. Määruse § 13 punktide 1, 2 ja 4 järgi kuuluvad I gruppi päästeteenistujad, kes teevad õppetöö või päästetöö käigus suitsu- või keemiasukeldumist, demineerimistöid või päästetöid veekogudelt, kandes kaitsevahendeid ja -riietust, ning kasutavad raadio- või teisi sidevahendeid, II gruppi kuuluvad päästeteenistujad, kes päästetöö tegemiseks või korraldamiseks või õppetöö käigus sõidavad sündmuskohale, kasutavad raadio- või teisi sidevahendeid ning töötavad üle poole tööajast arvutiga, kuid ei võta osa punktis 1 loetletud töödest, ning IV gruppi päästeteenistujad, kes teevad või õpivad tuukritöid. Kõnesoleva eelnõu punktide 6 ja 7 järgi jäetakse I grupi päästeteenistujate määratlusest välja demineerimistöid tegevad päästeteenistujad, kes liigitatakse IV grupi päästeteenistujatena. Selle muudatusega seoses muudetakse ka määruse § 131 pealkirja ja lõiget 1. Muudatuse kohaselt kehtestatakse IV grupi päästeteenistujatele (nagu ka I grupi päästeteenistujatele) pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäireid määruse lisas 1. II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavad tervisehäired jäetakse lisast 1 välja ning need sätestatakse määruse §-s 15. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse määruse § 14 lõikes 2 I grupi päästeteenistuja nõudeid nägemisele, sh täiendatakse lähi- ja kaugnägemisnõuetega. I grupi päästeteenistujate nägemisnõudeid muudetakse arvestades, et I grupi päästeteenistujad on C-kategooria alarmsõidukijuhid ja suitsu- või keemiasukeldumise ning veekogudelt päästetööde tegijad, kes kannavad kaitsevahendeid ja -riietust. Kehtiva määruse järgi peab I grupi päästeteenistujal olema normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine, 9 nägemisteravus kahe silmaga koos vaadates peab olema korrigeeritult mitte halvem kui 0,6 ühes silmas, korrigeerimata kahe silmaga koos vaadates mitte halvem kui 0,2 ning halvemini nägeva silma korrigeerimata nägemisteravus peab olema mitte halvem kui 0,3. Kui korrigeerimiseks kasutatakse kontaktläätsesid, ei tohi eelneva kuue kuu jooksul esineda kontaktläätsede kasutamisel probleeme. Päästeteenistujal on lubatud kanda kontaktläätsesid ja prille. Arvestades teistele eriteenistujatele (politseiametnikud, kaitseväelased) kehtestatud nägemise nõudeid ning teiste riikide praktikat tegid töötervishoiuarstid järgmised ettepanekud: 1. Töökeskkonna ohutegurite hindamisel arvestada kontaktläätsede kandjatel tekkida võivaid lisariske, vajalike isikukaitsevahendite sobivust ning adekvaatse esmaabi rakendamise vajadust. 2. Suurendada teadlikkust vajadusest kasutada isikukaitsevahendeid. 3. Esmaabi koolitustel rõhutada kontaktläätsede kasutamisega seonduvaid riske ja asjakohast tegevust, kui on kiiresti vaja abi osutada, k.a oskust kannatanult kontaktlääts silmast ära võtta. 4. Rakendada erinevaid nõudeid nägemisteravusele eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis. 5. Perioodilisel tervisekontrollil lubada kaalutlusotsuse tegemist nõuetele mittevastavuse korral. Võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta nõudeid halvemini nägeva silma korrigeerimata nägemisteravusele, vaatevälja ahenemisele ega kontaktläätsede ja prillide kandmisele. I grupi päästeteenistujal ei ole eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis lubatud monokulaarne- ehk ühesilmanägemine ja diploopia ehk kahelinägemine. Ainult ühe silmaga või topelt nägemine ei võimalda teha päästetöid ega juhtida alarmsõidukit. Eelnevas terviskontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire, glaukoom, katarakt, retinopaatiad ja kanapimedus. Punase ja rohelise värvuse häire tähendab, et inimesel on raske eristada punaseid ja rohelisi toone. I grupi päästeteenistuja jaoks on aga punase ja rohelise värvuse eristamine oluline, kuna ta peab juhtima alarmsõidukit. Lisaks on tänapäeva päästeautod varustatud keeruliste seadmetega, mille kasutamisel on samuti oluline värvide eristamine. Glaukoom ehk roheline kae ja katarakt ehk hallkae on silmahaigused, mis põhjustavad nägemise halvenemise ning võivad lõppeda nägemise kaotusega. Retinopaatia on suhkruhaigusest tingitud silma võrkkesta muutus, mis võib põhjustada pimedaks jäämise. Nii glaukoomi, katarakti kui retinopaatia tulemusel halveneb inimese nägemine sellisel määral, et ei võimalda päästetööd teha. Perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire, glaukoom, katarakt ja diabeetiline retinopaatia suhtelised vastunäidustused. Suhtelise vastunäidustuse korral lubatakse teatud juhtudel kasutada kaalutlusotsust teenistuse jätkamiseks. Otsuse tegemisel arvestatakse töötaja üldist terviseseisundit, treenitust, kaasuvaid haigusi, tööalaseid nõudeid ja tööülesannetega toimetulekut. Tervisehäire kulg võib inimestel olla erinev, sõltudes paljudest teistest lisateguritest, mistõttu on oluline arvestada otsuse tegemisel individuaalsete faktoritega. Kuna päästeteenistuja tööülesanded võimaldavad kanda kontaktläätsesid ja prille, siis on päästeteenistujal lubatud neid kanda. Määrust täiendatakse I grupi päästeteenistujate lähi- ja kaugnägemise nõutega. I grupi päästeteenistuja nägemisnõuete kehtestamisel on arvestatud töötervishoiuarstide 10 ettepanekutega ning mootorsõidukijuhi nägemisnõuetega. Lähinägemine on päästeteenistujale tööülesannetes oluline instruktsioonide, etikettide jms lugemisel. Kuna lähinägemine halveneb sageli vanuse tõttu, on eelnevas tervisekontrollis nõutud hinnata korrigeerimata nägemisteravust. Muudatuse järgi on lubatud eelnevas tervisekontrollis nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8 ja korrigeerimata mitte vähem kui 0,2. Perioodilises tervisekontrollis lubatud nägemisteravus lugemisel binokulaarselt 30 cm distantsilt korrigeeritult mitte vähem kui 0,8. Kaugnägemine ei tohi olla halvem kui 0,7 (0,66), see tagab ohutu toimetuleku ümbritsevas keskkonnas. Halvemini nägeva silma nõue korrektsiooniga „mitte halvem kui 0,5“ on võrreldav mootorsõidukijuhi nägemisteravusele esitatavate nõuetega. Binokulaarselt ehk kahe silmaga nägemine mitte halvemini kui 0,7 (0,66) tagab ohutu toimetuleku ümbritsevas keskkonnas. Halvemini nägeva silma nõue korrektsiooniga mitte halvem kui 0,5 on võrreldav mootorsõidukijuhi nägemisteravuse nõuetega. Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse määruse § 14 lõikes 3 I grupi päästeteenistuja kuulmisnõudeid. Kehtiva määruse järgi peab I grupi päästeteenistujal olema eelneval tervisekontrollil kuulmine vähemalt kuni 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ning 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz ning perioodilisel tervisekontrollil paremini kuulva kõrvaga vähemalt 30 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedustel 3000–4000 Hz ning halvemini kuulva kõrvaga 40 dB sagedustel 500–2000 Hz ja 60 dB sagedustel 3000–4000 Hz. Muudatuste kohaselt on eelnevas tervisekontrollis nõutav kuulmine ilma kuulmise abivahendita halvemini kuulvas kõrvas vähemalt 25 dB (0–25dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz. Selline kuulmisteravus vastab normaalsele kuulmisele, mille puhul kõnest arusaamine ei ole häiritud ka foonmüras. Perioodilise tervisekontrolli puhul on nõuded jäänud üldiselt samaks, osa sageduste juures on neid isegi leevenenud. Perioodilises tervisekontrollis ei tohi kuulmine paremini kuulvas kõrvas ilma kuulmise abivahendita olla halvem kui 40dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz ning kehvemini kuulvas olla halvem kui 60 dB (0–60 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz. Selline kuulmisteravus vastab kergele kuulmislangusele paremini kuulvas kõrvas ning keskmisele kuulmislangusele halvemini kuulvas kõrvas. Kõnest arusaamise defitsiit kerge kuulmislanguse puhul võib olla häiritud foonmüras kuni 40%. Arvestama peab võimalikku funktsionaalse kuulmisvõime vähenemist reaalsetes olukordades, kuid eeldatavalt saab tööülesannetega hakkama. Kuulmiskriitiliste ülesannete korral võib selline kuulmislangus siiski segavaks osutuda. Kuulmise abivahendid ei ole lubatud, kui teenistuja täidab tööülesandeid ekstreemsetes keskkonnatingimustes. Paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga, mis sätestab, et nõuetele mittevastavuse korral on vajalik kaalutlusotsuse tegemisel arvestada I grupi päästeteenistuja ülesandeid, vahetu juhi antud hinnangut tööülesannete täitmise osas ning kuulmiskahjutuse iseloomu ja võimalikku edasist progresseerumist. Säte täpsustab määruse § 131 lõiget 2, mis sätestab, et kui tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst lubab, töötervishoiuarsti nõutud töötingimused on tagatud ning päästeteenistuja vahetu juhi antud hinnangu kohaselt ei ole päästeteenistujal esinenud takistusi talle määratud tööülesannete täitmisel, võib päästeteenistuja jätkata tööülesannete täitmist ka juhul, kui perioodilises terviskontrollis on päästeteenistujal tuvastatud töö tegemiseks meditsiiniline vastunäidustus. 11 Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse määruse §-s 15 II grupi päästeteenistujate tervisenõudeid. Muudatuste järgi täpsustatakse nõudeid nägemisele ja kuulmisele ning täiendatakse nõudeid kõnele, hingamisfunktsioonile ja vaimsele tervisele. Kehtiva määruse § 131 lõike 1 järgi on II grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu sätestatud määruse lisas 1. Muudatuste kohaselt sätestatakse lisas 1 loetelu tervisehäiretest, mille tõttu on I ja IV grupi päästeteenistujatele pandud kohustuste täitmine takistatud. Tervisenõuded II grupi päästeteenistujatele kehtestatakse määruse §-s 15. Võrreldes kehtiva määrusega ei muudeta lõikes 1 kehtestatud II grupi päästeteenistujate nõudeid terviseseisundile, mis peab võimaldama töötada teatud tingimustes. Kehtiva määruse § 15 lõikes 2 on sätestatud nõuded nägemisele ja kuulmisele. Muudatuste kohaselt täiendatakse nägemisele ja kuulmisele seatud nõudeid ning need antakse eri lõigetes. Lõikes 2 sätestatakse nõuded nägemisele, nende hulka lisandub lähinägemise nõue. Peale selle täpsustatakse nägemisfunktsiooni nõudeid kahelinägemisele, ühesilmanägemisele, nägemisteravusele, värvusnägemisele. Lubatud ei ole monokulaarne ning punase-rohelise värvuse nägemise häire, kuid perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteliseks vastunäidustuseks töötada päästeteenistujana ja seega nähakse ette, et päästeteenistuja tööle sobivust hinnatakse individuaalselt. Lõikes 3 kehtestatud nõudeid kuulmisele on leevendatud tööülesannete iseloomu põhjal, arvestades töökeskkonna ohutegureid. Lõikes 4 on sätestatud kõnele esitatud nõuded. Nende kohaselt ei ole eelnevas tervisekontrollis lubatud sidevahendite kasutamist takistav kõnehäire, perioodilises tervisekontrollis hinnatakse sidevahendite kasutamist takistavat kõnehäiret, lähtudes tööülesannete olemusest individuaalselt. Lõikega 5 kehtestatakse nõuded hingamisfunktsiooni kohta. Eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud obstruktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FEV suhe väiksem kui 70% eeldatavast normist (alla 0,7) ning restriktiivsed kopsuhaigused, mille korral on spiromeetrilisel uuringul VC alla 70% eeldatavast normist. Perioodilises tervisekontrollis on nimetatud või sellest halvema tulemuse korral, on lähtudes tööülesannete olemusest vaja individuaalselt hinnata sobivust töötada päästeteenistujana. Lõikes 6 sätestatakse nõuded vaimsele tervisele. Tervisekontrollis hinnatakse teenistuja vaimset tervist. Eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud psüühilised seisundid, millega kaasnevad väljendunud kognitiivsed häired või füsioloogiliste funktsioonide häired. Peale selle ei ole lubatud sõltuvus narkootilistest, psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest (välja arvatud nikotiin) või nende ainete kuritarvitamine. II grupi päästeteenistujatele tervisenõuete kehtestamisel on arvestatud Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi ettepanekutega, mis on esitatud ülevaates päästeteenistujatele kehtestatud tervisenõuetest. Eelnõu § 1 punkti 12 järgi täpsustatakse määruse §-s 17 tuukritöid tegeva IV grupi päästeteenistuja tervisenõudeid ning täiendatakse demineerimistöid tegeva IV grupi 12 päästeteenistuja nõudeid. Lõikes 1 ei muudeta võrreldes kehtiva määrusega seda, et tuukritöid tegeva päästeteenistuja terviseseisund peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2003. aasta määrusega nr 290 „Tuukrite tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli terviseuuringute loetelu, maht ja sagedus ning tervisetõendi väljastamise kord” kehtestatud nõuetele. Selle määruse alusel on kehtestatud tervisenõuded ja kohustuslikud terviseuuringud tuukritele sukeldumiseks kuni 60 meetri sügavusele. Määruses on kehtestatud nõuded tuukri nägemisele ja kuulmisele ning loetletud tervisehäired ja muud terviseseisundid, mis on absoluutseks, suhteliseks või ajutiseks vastunäidustuseks töötamisel tuukrina. Tervisekontrolli teeb allveemeditsiinialase koolitusega ja sellekohase tunnistusega arst. Tervisetõend väljastatakse kuni üheks aastaks, kui tervisekontrolli käigus avastatakse tuukril suhteline vastunäidustus ja üheks aastaks vastunäidustuste puudumise korral. Lõikes 2 sätestatakse, et töötervishoiuarstide hinnangul vastavad tuukri tervisenõuded demineerija tervisenõuetele ega vaja lisaks eraldi tehtavat demineerija tervisekontrolli, kui on täidetud lisakriteeriumid koormustaluvusele, nägemisele ja epilepsiale ning anamneesis ei ole rasket või ravimatut uneapnoed. Demineerija planeerib, juhib ja korraldab demineerimistöid, tõrjub pommi-, lahingumoona- ja plahvatusohtu, teeb lõhketöid. Demineerija töötab kõrgendatud ohuga töökeskkonnas, mida mõjutavad füüsikalised, keemilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid, millega võivad kaasneda terviseriskid. Seega kehtestatakse demineerijale võrreldes tuukri tervisenõuetega lisanõuded. Määruse § 17 lõigetes 3–12 sätestatakse IV grupi demineerimistööd tegevate päästeteenistujate tervisenõuded. Muudatuste aluseks on demineerimistööde valdkonna töötervishoiu- ja tööohutuse riskianalüüs ning demineerimistööde kirjeldus. Kehtestatakse nõuded IV grupi päästeteenistuja nägemisele ja kuulmisele, südamele, veresoonkonnale, hingamiselunditele, luu- ja lihaskonnale, närvisüsteemile, vaimsele tervisele ning muud keelatud seisundid ja haigused. Tervisekontrolli raames tuleb läbida ka psühhiaatri konsultatsioon, kui teenistuja peab vastama lõhkaja tervisenõuetele või talle on määratud teenistusrelv. Demineerijale pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete loetelu kehtestatakse määruse lisas 1. Lisa kohaselt on vastunäidustused absoluutsed (A) ja suhtelised (B). Absoluutsed vastunäidustused on tervisehäired, mille olemasolu takistab ohutult päästeülesandeid täita. Suhtelised vastunäidustused on tervisehäired, mis võivad põhjustada raskusi päästeülesannete täitmisel, kuid sõltuvalt tervisehäire raskusastmest, tervisehäire kulust, ravi efektiivsusest ja isiku muudest teguritest (kehakaal, füüsiline treenitus jm) saab terviseriski avaldumist kontrolli all hoida. Suhteliste vastunäidustuste puhul võib tervisekontrolli tegev arst lubada päästeametnikul teenistusülesandeid täita, arvestades tervisehäire iseloomu, tavapärast kulgu, haiguse raskusastet, raviga kompenseeritust ning tööülesannete iseloomu ja vahetu juhi antud hinnangut päästjal esinenud takistustest talle määratud tööülesannete täitmisel. Tagatud peavad olema töötervishoiuarsti nõutud töötingimused ja töökorraldus. Demineerimise valdkonna teenistujate meditsiiniliste vastunäidustuste loetelu koostamisel on arvestatud ka relvaseadusest ja liiklusseadusest tulenevaid nõudeid, et ühitada demineerija tervisekontroll operatiivsõidukijuhi tervisekontrolliga. Eelnõu § 1 punkti 13 järgi muudetakse määruse § 18 lõike 81 punkti 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt tehakse I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujale koormusdiagramm ning täiendav koormusdiagramm üle 40 aasta vanuse I grupi päästeteenistujale. 13 Esimese muudatuse järgi jäetakse sõnastusest välja täpsustus, et koormuskardiogramm tehakse I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asumisel. Sisekaitseakadeemia vastuvõtutingimuste kohaselt peab inimene, kes soovib päästeteenistujaks õppida, täitma vastava eriala õppekohale kandideerimisel kandideerimistingimused, sh vastama päästeteenistujate tervisenõuetele. Seega tehakse edaspidi koormuskardiogramm kõigile päästeteenistujaks õppima asujatele. Teise muudatusena sätestatakse, et peale I grupi päästeteenistujate tehakse täiendav koormuskardiogramm ka IV grupi päästeteenistujale, kes on vanemad kui 40 aastat. Kehtivate tervisenõuete kohaselt on demineerijate ja I grupi päästeteenistujate tervisenõuded samad. Kuna muudatuste kohaselt kehtestatakse demineerijatele eraldi tervisenõuded ja üle 40-aastastele demineerijatele on vaja teha täiendav koormuskardiogramm, täiendatakse määruse § 18 lõike 81 punkti 5. Teistesse päästeteenistujate rühmadesse kuuluvatele vanematele kui 40-aastastele päästeteenistujatele ei tehta täiendavat koormuskardiogrammi, välja arvatud juhul, kui töötervishoiuarst peab seda vajalikuks. Eelnõu § 1 punkti 14 järgi täiendatakse § 18 lõiget 81 punktidega 7 ja 8. Kehtiva määruse § 18 lõike 81 punktides 1–6 on reguleeritud päästeteenistuja tervisekontrolli elluviimisel tehtavad laboratoorsed ja funktsionaaldiagnostilised uuringud. Et kontrollida, kas päästeteenistuja vastab tervisenõutele, tehakse uriinianalüüs mikroalbuminuuriale ja suhkru sisaldusele, vereanalüüsid, sealhulgas kliinilise vere, veresuhkru, lipiidide (rasvade) ainevahetuse, kolesterooli (HDL ja LDL), triglütseriidi analüüs, spirograafia ehk hingamise funktsiooni uuring, kopsude röntgenülesvõte, koormuskardiogramm I ja II grupi päästeteenistujaks õppima asujal ning täiendavalt üle 40 aasta vanusel I gruppi kuuluval päästeteenistujal ning kuulmise audiomeetriline kontroll. Kuna määruses kehtestatud olemasolevaid tervisenõudeid muudetakse ja täiendatakse uutega, lisatakse päästeteenistuja tervisekontrolli uuringutele nägemise kontroll ja IV grupi päästeteenistuja terviseuuringutele psühhiaatriline hindamine, veendumaks, et ei esine relvaloa andmist välistavaid tervisehäireid. Eesti Töötervishoiuarstide Seltsilt tellitud analüüsis vaadati üle ja hinnati, kas päästeteenistujate tervisekontrolli uuringute arv on piisav, lähtudes tööülesannete iseloomust ja töökeskkonna ohuteguritest. Päästeteenistujate tervisenõuded on kehtestatud kindlate tegevuste alusel, st on arvestatud, milline organismi funktsioon on vajalik, et nõutud tegevus ohutult sooritada. Tervisekontrolli põhjalikkuse määravad tööst tulenevad nõudmised erinevatele organsüsteemidele. Terviseuuringute tegemisel juhinduvad töötervishoiuarstid igale teenistujarühmale kehtestatud nõuetest. Näiteks kontrollitakse I grupi päästeteenistuja nägemist määruse § 14 lõike 2 ja IV grupi päästeteenistuja nägemist määruse § 17 lõike 4 kohaselt. Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt täiendatakse määruse § 19 lõiget 2 punktiga, mis näeb ette, et päästeteenistuja tervisekontrolli saatnud asutus võib muuta päästeteenistuja tervisekontrolli sagedust ka pikaajalise töövõimetuse tõttu. Kui teenistuja on olnud pika aja vältel haige, peab asutus olema veendunud, et ta pärast tervenemist vastab ametikohale kehtestatud tervisenõuetele. Täiendavat kontrolli on vaja nii teenistuja enda kui tema töökaaslaste ohutuse tagamiseks. Eelnõu § 2 järgi muudetakse siseministri 2. mai 2013. aasta määrust nr 19 „Päästeteenistujate palgamäärad, põhipalga määramise ja päästeteenistujatele muutuvpalga maksmise kord” muutmine. Määruse muutmine on seotud eelnõu § 1 punktis 1 esitatud muudatustega, mille kohaselt muudetakse lisanõudeid Päästeameti demineerimiskeskuse demineerijatele. Muudatuse kohaselt kaotatakse demineerimiskeskuse pommigrupi koosseisust päästevanemspetsialisti ametinimetusele vastav vanemdemineerija teenistuskoht, mistõttu tuleb muuta ka päästeteenistujate palgamäärust. Vanemdemineerija ametikoha kaotamise 14 eesmärk on vähendada demineerijate eri tasandeid, et muuta teenistus, sh palgasüsteem, paindlikumaks ja lihtsamaks. Kehtivas palgamääruses on pommigrupi teenistujatele kehtestatud järgmised palgamäära vahemikud: - peademineerija 1510–1900 eurot, - juhtivdemineerija 1260–1700 eurot, - vanemdemineerija 1200–1700 eurot, - demineerija 1090–1500 eurot. Muudatuste kohaselt kehtestatakse pommigrupi teenistujatele järgmised palgamäära vahemikud: - peademineerija 1510–1900 eurot, - juhtivdemineerija 1500–1700 eurot, - demineerija 1090–1700. Peademineerija palgamäära vahemik ja juhtivdemineerija ülemine palgamäär jäävad samaks. Juhtivdemineerija alumist palgamäära tõstetakse 240 euro võrra, et viia määrus vastavusse tegelike palkadega. Vanemdemineerija palgamäärade vahemikud kaotatakse, seega peab demineerija palgamäära vahemik kajastama ka vanemdemineerija palgamäära vahemikku. Seda põhjusel, et muudatused ei vähendaks demineerijatele juba kehtestatud palkasid. Muudatuste kohaselt jääb demineerija alumine palgamäär samaks, ülemine palgamäär on sama vanemdemineerija ülemise palgamääraga, s.o 1700 eurot. Õigusselguse huvides asendatakse päästeteenistujate palgamääruse lisa 1 uue lisaga. § 3. Määruse jõustumine Muudatused on plaanitud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril, et anda neile, keda muudatused puudutavad, piisavalt aega muudatustega tutvuda ja nendeks ette valmistuda, näiteks treenida, et sooritada aeroobse võimekuse test, mis muutub kohustuslikuks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud 6.1. Päästeteenistujate kutsesobivus- ja tervisenõuete muutmine Kavandatav muudatus Kavandatava muudatusega nüüdisajastatakse päästeteenistujate kehalise ettevalmistuse ning hariduse- ja tervisenõuded. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on Päästeameti päästeteenistujad. 15 Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Päästeametnike kutsesobivus- ja tervisenõuete muudatus aitab kaasa Päästeameti tõhusamale värbamispoliitikale, mis arvestades Eesti demograafilist olukorda, on vabade ametikohtade täitmise seisukohalt väga oluline. Mõju riigi julgeolekule Päästeametnike kutsesobivus- ja tervisenõuete muutmine võib mõjutada riigi siseturvalisust, kuna see lihtsustab Päästeameti võimalusi täita ametikohad riigi siseturvalisuse tagamisele pühendunud inimestega. 6.2. Päästeteenistujate palgamääruse muutmine Kavandatav muudatus Määrusega muudetakse Päästeameti demineerijate palgamäärasid. Muudatus on tingitud teenistuskohtade muutmisest, mille kohaselt kaotatakse Päästeameti koosseisust vanemdemineerija ametikoht, mistõttu tuleb ka palgamäärusest jätta välja vanemdemineerija ametikohale vastav palgamäära vahemik. Lisaks muudetakse peademineerija, juhtivdemineerija ja demineerija palgamäärade vahemikke, et viia need vastavusse tegelike palkadega. Sihtrühm Muudatuse sihtrühm on Päästeameti demineerijad. Kaasnev mõju Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatustega viiakse demineerijate palgamäärus kooskõlla demineerijatele esitatavate nõuete ja Päästeameti struktuurimuudatustega. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too Päästeametile kaasa täiendavaid kulusid. Päästeteenistujad peavad ka kehtiva korra järgi käima tervisekontrollis, mille kulud maksab Päästeamet. Ka on Päästeameti eelarves arvestatud demineerijate palkadega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu on e-kirjaga saadetud kooskõlastamiseks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile ning arvamuse andmiseks Päästeametile. Eesti Töötervishoiuarstide Selts esitas eelnõu kohta sõnastuslikud parandused ja ettepanekud, millega on arvestatud. Päästeamet ei esitanud märkusi. Kooskõlastustabel on lisatud määruse eelnõu seletuskirjale. 16 Eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele, kuna määrus reguleerib üksnes päästeteenistujate kehalise ettevalmistuse ning tervise- ja haridusnõudeid. 17 Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu“ seletuskirja lisa „Kooskõlastustabel“ Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Eesti Töötervishoiuarstide Selts 1. Paragrahvi 14 lõige 2 punkt 1 on praegu kehtivas määruses määratletud I grupi Arvestatud päästeametnikule nägemisnõudena: “halvemini nägeva silma korrigeerimata nägemisteravus peab olema kõige vähem 0,3”. 2017 aasta tervisenõuete analüüsi käigus konsulteeriti Päästeameti esindajatega ning leiti, et situatsioonid, kus päästeametnikul tööülesannete täitmisest tulenevalt ei ole võimalik nägemist korrigeerivaid vahendeid kasutada või näiteks prillid purunevad, on pigem erandlikud. Päästeameti esindaja nõsutus, et korrektsioonita nägemisteravuse nõuete sätestamine põhjustaks asjatult muidu heas seisundis päästeametniku kaotamist teenistujana. Analüüsi dokumendis on see ka välja toodud. Ettepanek on see punkt määrusest välja jätta. 2. Paragrahvi 14 lõige 2 punkt 2 on sõnastatud: vaateväli ei tohi aheneda alla 120 Arvestatud kraadi horisontaalselt mõlemalt poolt või alla 140 kraadi, kui esinevad ka teised vaatevälja häired, kui vaatevälja piiratus alla sätestatud nõuete on väsitavaks teguriks; Ettepanek on see punkt sõnastada järgnevalt: “Lubatud ei ole horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired”. 3. Paragrahvi 14 lõige 2 punkt 12 on sõnastatud: päästeteenistuja kaugnägemise Arvestatud nägemisteravus peab olema eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis korrigeeritud binokulaarselt mitte halvem kui 0,7 ning korrigeeritult halvemini nägev silm mitte halvem kui 0,5. Ettepanek on see punkt sõnastada järgnevalt: “Nägemisteravus peab olema eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis korrigeeritult binokulaarselt mitte halvem kui 0,7 1 ning korrigeeritult halvemini nägev silm mitte halvem kui 0,5”. Sõnastuse viga on tehtud juba ETTAS poolt esitatud analüüsi dokumendis. 4. Paragrahv 14 lõige 3 punkt 3 on täheviga sõnas “kuulmiskahjustuse”. Arvestatud 5. Paragrahv 15 lõige 5 punkt 1 on sõnastatud “…mille puhul on spiromeetrilisel Arvestatud uuringul FEV1/FEV suhe alla 70% eeldatavast normist (alla 0,7)”. Korrektne on sõnastus: “…mille puhul on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70% eeldatavast normist (alla 0,7)”. Viga on tehtud juba ETTAS poolt esitatud analüüsi dokumendis. 6. Paragrahv 15 lõige 5 punkt 2 on soovitav sõnastuses lisada kasutatud lühendi Arvestatud seletus: “…mille puhul on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet alla 70% eeldatavast normist”. 7. Paragrahv 17 lõige 2 punkt 3 on sõnastatud: anamneesis ei ole rasket või Arvestatud ravimata uneapnoed. Kui demineerija peab vastama 2.grupi mootorsõidukijuhi nõuetele, peab selle punkti sõnastama järgmiselt: “anamneesis ei ole rasket või raviga korrigeerimata uneapnoed. Raviga korrigeeritud uneapnoe esinemisel peab olema teostatud erialaspetsialisti konsultatsioon ning tervisekontroll peab sellisel juhul olema teostatud iga-aastaselt”. 8. Paragrahv 17 lõige 4 punkt 3 sõnastuses puudub viide, kas nõutav Arvestatud nägemisteravus peab olema saavutatud korrektsioonita või korrigeeritult. Kuna punktis toodud nägemisnõuded tulenevad 2.grupi mootorsõidukijuhi nägemisnõuetest, mis lubab korrektsiooni, peaks ka siin olema välja toodud, et lubatud on korrigeerivate vahendite kasutamine. Ettepanek on sõnastada punkt järgnevalt: “eelnevas ja perioodilises peab nägemisteravus olema korektsioonita või korrigeeritult vähemalt 0,8 paremini nägeva silmaga ja vähemalt 0,6 halvemini nägeva silmaga hinnates standardiseeritud testiga (nt Snelleni tabel) 6 m distantsilt. Korrigeerivate nägemisvahendite optiline tugevus ei tohi ei ületada pluss või miinus kaheksat dioptrit. Isik peab nägemisteravuse korrigeerimist hästi taluma. Refraktiivsest silmakirurgiast peab olema möödas vähemalt 6 kuud”. 9. Paragrahv 17 lõige 4 punkt 6 sõnastada sarnaselt teiste gruppidega sama Arvestatud nõudega: “eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine”. 10. Paragrahvi 18 lõige 8¹ punkt 8 sõnastus jääb ebaselgeks. Arvestatud 2 Ettepanek on sõnastada punkt: “IV grupi päästeteenistuja psühhiaatriline hindamine eelnevas tervisekontrollis relvaloa andmist välistavatele tervisehäirete tuvastamiseks. Perioodilises tervisekontrollis vastavalt relvaloa kehtivusele”. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-0508 - Siseministri määruste muutmine päästeteenistujate kutsesobivusnõuete ja palgamäärade muudatuste tõttu palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6814bef4-af2c-4350-ab54- b8a5b28cefd3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6814bef4-af2c-4350-ab54- b8a5b28cefd3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →