dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE)

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2019
Viit
1.2-3/1477-1
Registreeritud
3. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Liidia Soontak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööelu arengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. juuni 2019

Failid

  • 📎19-0505 01.ddoc1403 KB
  • 📎19-0505 02.ddoc3 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

EELNÖU Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus §61 täiendatakse löikega 17järgmises sönastuses: "(l7) 2020. aasta l. aprillil töstetakse pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 100 euro ja rahvapensioni 60 euro vörra." 66 Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30.05.2019. a. Jevgfefli Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kantselei Kuupäev ^ •_ 0^' ^ö/? v,it' /T7^W-~^ Seletuskiri Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Pöhiseaduse § 28 sätestab Eesti kodaniku öiguse riigi abile vanaduse korral. Riikliku pensionikindlustuse esmaseks eesmärgiks on inimestele pensionipölves piisava sissetuleku tagamine. Eesmärk on pehmendada tarbimisharjumuste muutust tööeast pensioniikkajöudmisel ning vähendada vanemaealiste vaesusriski.1 Eesti kulutused pensionisusteemile jäävää allapoole OECD riikide keskmist taset . Eurostati andmetel hoiab Eesti 2014. aastast liidrirolli Euroopa Liidus vaesusriskis elavate eakate osakaalu poolest. 2017. aasta andmetel elas Eesti 65aastastest ja vanematest eakatest 41,2% vaesusriskis.3 Pensionide suurus ja vaesuse maar, eurodes 600 500 400 300 200 100 o 8 I s g s 5 § s s ^ t-i 3 s ^ 5 s s 3 I § 8 s s I 33SS3SS3S s o <^ s s s ^-i <-< T-i t-3 s T~i 3 o o g o o o o o g o o —^rahvapensioni suurus •absoluutse vaesuse piir •^—keskmise vanaduspensioni suurus' •suhteline vaesus Allikad: www.stat.ee ja www.riigiteataja.ee lhttps://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/vanaduspensioniJatkusuutlikkuse_analuus_2016.pdf 2https://www.oecd-ilibrary.org/public-expenditure-on- pensions_5jfjdfvlppr7.pdf?itemld=%2Fcontent%2Fcomponent%2Fpension_glance-2017-30-en&mimeType=pdf 3http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?query=BOOKMARK_DS-058689_QID_lEDOC9D3_UID_- 3F171EBO&layout=TIME,C,X,0;GEO,L,Y,0;INDIC_IL,L,Z,0;AGE,L,Z,l;SEX,L,Z,2;UNIT,L,Z,3;INDICATORS,C,Z,4;&zSele Ction=DS-058689AGE,Y_GE65;DS-0586891NDICJL,LI_R_MD60;DS-0586891NDICATORS,OBS_FLAG;DS- 058689SEX,T;DS-058689UNIT,PC;&rankNamel=INDIC-IL_l_2_-l_2&rankName2=UNIT_l_2_- l 2&rankName3=AGE l 2,-l 2&rankName4=INDICATORS 1_2 -l 2&rankName5=SEX l 2 - l_2&rankName6=TIME_l_0_0_0&rankName7=GEO_l_2_0_l&sortC=ASC_- l_FIRST&rStp=&cStp=&rDCh=&cDCh=&rDM=true&cDM=true&footnes=false&empty=false&wai=false&time_m ode=NONE&time_most_recent=false&lang=EN&cfo=%23%23%23%2C%23%23%23.%23%23%23 l Kuigi 2002-2003 ning 2009-2011 aastal uletas keskmise vanaduspensioni suurus suhtelise vaesuse määrä, siis 2012 aastast on keskmine vanaduspension väiksem suhtelise vaesuse määrast ning aasta-aastalt on vahe suurenenud. Vaadeldud perioodi uhelgi aastal ei jöudnud makstava rahvapensioni suums isegi absoluutse vaesuse piiri. Tänä on rahvapensioni saavad isikud langenud viletsusse, millest valjaaitamine on jaetud eeskätt nende lähedaste olgadele, kuid 2018. aastal maksti 369 rahvapensioni saajale toimetulekutoetust. See moodustas 7,9% köigist rahvapensioni saajatest. Iga-aastane indekseerimine ei päästä pensionäre vaesusest. Seda on vöimalik teha uksnes täiendava erakorralise pensionitöusu abil. Riigikogu 2019. aasta valimistel kusisid pea köik valituks osutunud erakonnad valijatelt mandaati erakorraliseks pensionitöusuks. Reformierakond soovis tösta ,,majanduskasvu toel vanaduspensione neljä aasta jooksul 200 euro vötta", mis Rahandusministeeriumi hinnangul tähendab ca 100 eurost erakorralist pensionitöusu. Keskerakond lubas tösta »keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro vörra. Ainult erakorraline pensionide töstmine tagab aastaks 2023 keskmiseks vanaduspensioniks 700 eurot". Sotsiaaldemokraadid kusisid toetust pensionitöusule ,,kooskölas palkade ja hindade kasvuga" ning plaanile töstame keskmine pension 700 eurole kuus. EKRE lubas järgmise neljä aasta jooksul tösta ,,keskmine pension kahekordseks, st ligikaudu 800 euroni". Eelnöu algatajad näevad valijatelt kusitud mandaadi raames suurimat uhisosa pensioni 100 eurose töusu osas. Sellega töstetaks vanaduspensione määral, et keskmine vanaduspension uletaks suhtelise vaesuse määrä. Rahvapensioni soovitakse tösta 60 euro vörra, et selle suurus aitaks eakad väljä absoluutsest vaesusest. 2. Seaduse eesmärk Seadusega soovitakse parandada eakate toimetulekut. 3. Eelnou sisu ja vördlev analuus Riikliku pensionikindlustuse seadus § 61 täiendatakse löikega l7, millega sätestatakse pensioni baasosa töus pärast 2020. aasta l. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro vörra ning ja rahvapensioni töus 60 euro vörra. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Eelnou vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Eelnöu seadusena vastuvötmisel väheneb pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus. Kavandatust suurem pensionitöus avaldab positiivset möju tarbimisele. 2 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Rahandusministeerium hindas 70 eurose erakorralise pensiontöusu maksumuseks 2020. aastal 140 miljonit eurot4, seega on 100 eurose pensionitöusu maksumus 200 miljonit eurot. Rahvapensioni töus suiirendab riigi kulusid 2020. aastal 2,5 miljoni euro vörra. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse joustumine Seadus jöustub kumnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30.05.2019. a. o Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 4https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/eesti- keskerakond.xlsx?download=l 3 EELNÕU Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus § 61 täiendatakse lõikega 1 7 järgmises sõnastuses: ”(1 7 ) 20 20 . aasta 1. aprillil tõstetakse pärast indekseerimist täiendavalt pensioni baasosa 100 euro ja rahvapensioni 60 euro võrra.“ Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 201 9 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30 .0 5 .201 9 . a. Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Seletuskiri Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seadus e eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Põhiseaduse § 28 sätestab Eesti kodaniku õiguse riigi abile vanaduse korral. Riikliku pensionikindlustuse esmaseks eesmärgiks on inimestele pensionipõlves piisava sissetuleku tagamine. E esmärk on pehmendada tarbimisharjumuste muutust tööeast pensioniikka jõudmisel ning vähendada vanemaealiste vaesusriski . Eesti kulutused pensionisüsteemile jäävad allapoole OECD riikide keskmist taset . Eurostati andmetel hoiab Eesti 2014. aastast liidrirolli Euroopa Liidus vaesusriskis elavate eakate osakaalu poolest. 2017. aasta andmetel elas Eesti 65aastastest ja vanematest eakatest 41,2% vaesusriskis. Allika d : www.stat.ee ja www.riigiteataja.ee Kuigi 2002-2003 ning 2009-2011 aastal ületas keskmise vanaduspensioni suurus suhtelise vaesuse määra, siis 2012 aastast on keskmine vanaduspension väiksem suhtelise vaesuse määrast ning aasta-aastalt on vahe suurenenud. Vaadeldud perioodi ühelgi aastal ei jõudnud makstava rahvapensioni suurus isegi absoluutse vaesuse piiri. Täna on rahvapensioni saavad isikud langenud viletsusse, millest väljaaitamine on jäetud eeskätt nende lähedaste õlgadele, kuid 2018. aastal maksti 369 rahvapensioni saajale toimetulekutoetust. See moodustas 7,9% kõigist rahvapensioni saajatest. Iga-aastane indekseerimine ei päästa pensionäre vaesusest. Seda on võimalik teha üksnes täiendava erakorralise pensionitõusu abil. Riigikogu 2019. aasta valimistel küsisid pea kõik valituks osutunud erakonnad valijatelt mandaati erakorraliseks pensionitõusuks. Reformierakond soovis tõsta „ majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul 200 euro võtta “, mis Rahandusministeeriumi hinnangul tähendab ca 100 eurost erakorralist pensionitõusu. Keskerakond lubas tõsta „ keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro v õ rra. Ainult erakorraline pensionide tõstmine tagab aastaks 2023 keskmiseks vanaduspensioniks 700 eurot “. Sotsiaaldemokraadid küsisid toetust pensionitõusule „ kooskõlas palkade ja hindade kasvuga “ ning plaanile t õstame keskmi n e pension 700 eurole kuus . EKRE lubas järgmise nelja aasta jooksul tõ sta „ keskmine pension kahekordseks, st ligikaudu 800 euroni “ . Eelnõu algatajad näevad valijatelt küsitud mandaadi raames suurimat ühisosa pensioni 100 eurose tõusu osas. Sellega tõstetaks vanaduspensione määral, et keskmine vanaduspension ü letaks suhtelise vaesuse määra . Rahvapensioni soovitakse tõsta 60 euro võrra, et selle suurus aitaks eakad välja absoluutsest vaesusest. 2. Seaduse eesmärk Seaduse ga soovitakse parandada eakate toimetulekut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riikliku pensionikindlustuse seadus § 61 täiendatakse lõikega 1 7 , millega sätestatakse pensioni baasosa tõus pärast 20 20 . aasta 1. aprilli l toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ning ja rahvapensioni tõus 60 euro võrra. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel v äheneb pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus. Kavandatust suurem pensionitõus avaldab positiivset mõju tarbimisele. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Rahandusministeerium hindas 70 eurose erakorralise pensiontõusu maksumuseks 2020. aastal 140 miljonit eurot , seega on 100 eurose pensionitõusu maksumus 200 miljonit eurot. Rahvapensioni tõus suurendab riigi kulusid 2020. aastal 2,5 miljoni euro võrra. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva . ___________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30 . 0 5 .2019. a. Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Vabariigi Valitsus 30.05.2019 nr 1-1/14-31/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 30. mail algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 31.05.2019 / 1-1/14-31/1; Riigikantselei / 31.05.2019 / 2-5/19-00770 Resolutsiooni teema: Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun eelnõu ja Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 20.06.2019 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 13.06.2019 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 27.6.2019 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-0505. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 3.06.2019 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-0505 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 3.6.2019 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 20.06.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/892407bd-80df-4cba-9434- 3ceb6c6f91f4 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/892407bd-80df-4cba-9434- 3ceb6c6f91f4?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel