dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Sotsiaalministeerium · 14. juuni 2019
Viit
1.1-8/1503-3
Registreeritud
14. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viljandi Haigla SA
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎SOTS_MIN_asutajaoiguste_teostamise_uldaruanne_fin.asice746 KB

Sisu (failidest)

Saatja: SA Viljandi Haigla <[email protected]> Saadetud: 14.06.2019 09:50 Adressaat: SM Info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Riigi asutajaõiguste teostamisest TereTeile on saadetud SA Viljandi Haigla dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument.Lugupidamisega-- Merike AaremaaSA Viljandi Haiglasekretärtel 435 2022e-post [email protected] MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2018 aruandeaasta lõpp: 31.12.2018 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla registrikood: 90004585 tänava nimi: Pärna tee 3 küla: Jämejala küla vald: Viljandi vald maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71024 telefon: +372 4352022 faks: +372 4352026 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.vmh.ee Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 9 Bilanss 9 Tulemiaruanne 10 Rahavoogude aruanne 11 Netovara muutuste aruanne 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad 13 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13 Lisa 2 Raha 15 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17 Lisa 5 Varud 17 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19 Lisa 9 Kapitalirent 20 Lisa 10 Kasutusrent 20 Lisa 11 Laenukohustised 21 Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22 Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 23 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 16 Tööjõukulud 24 Lisa 17 Muud kulud 25 Lisa 18 Seotud osapooled 25 Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva 25 Aruande allkirjad 26 Vandeaudiitori aruanne 27 2 TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja kohustused. SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja kvaliteedis. Teenuste arengust. 2018 aastal arendati narkoravi ja rehabilitatsiooni teenust. Viljandi haigla võrgustas Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas. Samuti avati Viljandis narko võõrutuse osakond. Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele, samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus. Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele. Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine. SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud alljärgnevalt: 3 Tervist Edendavate Haiglate võrgustiku liikmena pöörab Viljandi haigla suurt rõhku terviseedendusele ja haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele ning personali terviseharidusele. Viljandi Haigla on ka klastri Connected Health liige, et seeläbi edendada meditsiinivaldkonnas koostööd ja innovatsiooni Eesti IT-ettevõtetega. Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi. Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2018. aastal oli 858. Investeeringud 2018 oli SA Viljandi Haigla jaoks mitmete strateegiliste investeeringute ettevalmistamise aasta: 1. Investeeringud • Euroopa liidu meetmete investeeringute ettevalmistused. • Majasisesed mitmed rekonstrueerimistööd, olulisemaks nendest alkoravi kabineti väljaehitamine- renoveerimine. • Uue röntgenseadme ost 2. Teenuste areng • Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine • Lastepsühhiaatria teenuse puhul võrgustikutöö edendamine • Taastusravi arendamine, taastusravi kliiniku loomine • Rehabilitatsiooniteenuste viimine taastusravi kliiniku alla • Teenuste parandamine tulenevalt patsiendi tagasisidesüsteemist. • Paikkondliku, teenuse järjepidevust tagava integreeritud teenuse osutamisega alustamine 4 3. Kvaliteedi tagamine • Kvaliteedijuhtimise süsteemi uuendamine, üldhaiglate kvaliteedi töörühma käivitamine. 4. Koostöö arendamine • Koostööprojektid Connected Health klastriga, • Koostööüritused Viljandi gümnaasiumiga, TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste ja kogukonnaga. 2018. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest – lisaks 2018. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule vaatasime üle mitme kliiniku töökorralduse. Ravitöö näitajate kokkuvõte 2018. aastal asusid Viljandi Haiglasse tööle mitmed noored arstid. Sisekliinikut asus juhtima noor aktiivne neuroloog ning ravimeeskonda lisandus ka pulmonoloog. Psühhiaatriakliinikus asusid tööle 6 uut psühhiaatrit. Neist kaks osakonnnajuhataja kohtadele. 2018 alguses loodi Taastusravi kliinik. Samaaegselt õdede ja osade eriarsti ametikohtade hea täituvusega esines siiski ka raskusi mõne eriala ametikohtade täitmisel. See tingis nii nii surve palgafondile kui ebaühtlust raviplaani mõne segmendi täitmisel. Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on püsiv. Ravimahud olid üldjoontes stabiilsed, olulisem kasv esines sundravi ning narkoravi ja rehabiliatatsiooni teenuste osas. Günekoloogia mahu kahanemine tulenes valdkonna vanemarsti lapsehoolduspuhkusel viibimisest ja lisatööjõu vähesest saadavusest. Ravimahtude rahaline plaan täideti. Personal kasvas just uute ja laienevate teenuste osas nagu sõltuvusravi ja alkoravi ning töövõime hindamise teenus. Teenuse osutamine on väga paljuski hooajaliselt sõltuv nakkushaiguste esinemisest ja sellest tulenevalt ka lepingumahu ajaline realiseerimine. Ravitöö statistilised näitajad 2018. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta. Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 162 haiget. Ravi saanud patsientide arv vähenes võrreldes 2017. aastaga 603 isiku võrra. Statsionaarselt/päevaravis ravitavate patsientide arvu langus on trend, mis eeldatavasti jätkub käesoleval aastal. Voodipäevade arv oli kokku 179 485, mis on 4 348 päeva võrra enam kui 2017. aastal. Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2018. aastal 27,7 päeva: • sisehaiguste erialal 7,4 päeva; • sünnitus erialal 3,0 päeva; • üldkirurgia erialal 6,5 päeva. 5 Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis ning nende osakaalu suurenemine jätkub. Ambulatoorseid visiite tehti 2018. aastal kokku 73 722, mis on 2017. aastaga võrreldes 2 876 visiidi võrra vähem. Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2018. Aastal 15 305 patsienti. Võrreldes 2017. aastaga suurenes EMO patsientide arv 237 võrra. Sundravi teenust osutati 2018. aastal 37 349 voodipäeva, mis on 691 voodipäeva rohkem kui 2017. aastal. Raviteenuste sisu osas oli 2018. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud. Tuleviku investeeringud 1. Raviprotsessi toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale. 2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale. • Kesklinna Tervisekeskuse ja haigla somaatilise ravi ühishoonestu arendamine • Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remisssiooniga hooldusravi ja kohtumäärusega hooldusravi hooned 3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud • Teenuste integratsiooni pilootprojekt PAIK alustamine • Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine (Alkoholiravi ja narkoravi) • Alkoholi tarvitamise häire teenuse osutamiseks renoveeriti ja sisustati uus kaasaegne teenuskeskus • Sundraviteenuse turvalisuse tagamiseks ehitati välja kõrgemat turvalisuse taset tagav üksus sundravi hoone ühes tiivas • Baasteenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel Erinevate kinnisvaraga seotud arendusprojektide mahu kasv on tingitud Viljandi Haigla vajadustest, teisalt mõjutatud Euroopa Liidu rahastusperioodi nõuetest ning Viljandi Haigla võimalustest. Eelnevast tulenevalt kasvavad sellel perioodil kindlasti arenduskulud antud projektide realiseerimiseks ja ka administreerimiseks. 6 Tegevuskeskkonna üldine areng Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT- võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata kahes aspektis: • rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos; • rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu. • Paikkondlike teenuste integratsiooniprojekt mõjutab tulevikus teenuste regulatsiooni. • Paik projekti tulemusel alustasime 2018 aastal paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste uuel integreerituse tasemel osutamist. Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse. Haiglal ei eksisteeri valuutariski kuna arveldamine toimub eurodes, samuti ei mõjuta sihtasutuse toimimist ka valuutakursside kõikumine kuna võetud laenukoormus on väga väike ning laenuintressid sisaldavad nii fikseeritud komponenti kui ka EURIBOR-i, mis täna on madalseisus. SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad SA Viljandi Haigla tegevustulud 2018. aastal olid 24 169 544 eurot ( 2017. a vastav näitaja oli 21 309 327 eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 13,4 %. Tegevuskulud olid 2018. aastal 22 264 264 eurot ( 2017.a vastav näitaja oli 19 877 795 eurot). Põhivara investeeringuid oli 2018. aastal summas 169 217 eurot (käibemaksuta, 2017. aastal 445 007 eurot). Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3- liikmeline auditikomitee. Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud. SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis: 7 Finantssuhtarv Valem 2017 2018 Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised 6,36 5,17 kattekordaja kohustised Vahetu makse- Raha / lühiajalised kohustused 4,69 4,19 valmiduse kordaja Käibekapital Käibevara – lühiajalised 7,03 9,26 kohustised milj eurodes Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,11 0,14 Netovara / Varad 0,89 0,86 Omakapitali määr Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud ROA (Puhaskasum / Varade keskmine) 9,78 11,59 ROE (Puhaskasum / Netovara keskmine) 11,25 13,25 Koguvarade käibekordaja Müügitulu / Keskmised varad 1,45 1,48 ehk varade kasutamise (kordades) efektiivsus Tegevustulemuslikkus Tegevustulud / Tegevuskulud 1,07 1,09 8 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 9 300 092 6 162 379 2 Nõuded ja ettemaksed 1 871 474 1 894 101 3,4 Varud 308 453 291 081 5 Kokku käibevarad 11 480 019 8 347 561 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 50 000 65 000 7 Materiaalsed põhivarad 6 240 095 6 679 808 8 Kokku põhivarad 6 290 095 6 744 808 Kokku varad 17 770 114 15 092 369 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 156 422 198 478 9,11 Võlad ja ettemaksed 2 064 506 1 114 928 12 Kokku lühiajalised kohustised 2 220 928 1 313 406 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 209 158 365 573 11 Kokku pikaajalised kohustised 209 158 365 573 Kokku kohustised 2 430 086 1 678 979 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 10 068 082 8 617 443 Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 428 715 Kokku netovara 15 340 028 13 413 390 Kokku kohustised ja netovara 17 770 114 15 092 369 9 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 10 526 62 521 13 Tulu ettevõtlusest 24 158 101 21 246 088 14 Muud tulud 917 718 Kokku tulud 24 169 544 21 309 327 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -4 692 005 -4 282 252 15 Tööjõukulud -16 255 914 -14 206 667 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -623 930 -699 012 7,8 Muud kulud -692 415 -689 864 17 Kokku kulud -22 264 264 -19 877 795 Põhitegevuse tulem 1 905 280 1 431 532 Intressitulud 717 585 Intressikulud -1 283 -3 402 Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 428 715 10 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 1 905 280 1 431 532 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 623 930 699 012 7,8 Muud korrigeerimised 25 490 89 001 Kokku korrigeerimised 649 420 788 013 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 28 783 -561 761 3 Varude muutus -17 372 94 5 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 63 493 -18 296 12 Kokku rahavood põhitegevusest 2 629 604 1 639 582 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -93 791 -569 812 8 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 790 000 0 12,13 toetustest Laekunud intressid 717 585 Muud laekumised investeerimistegevusest 10 937 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 707 863 -569 227 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -156 070 -349 739 11 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -42 402 -68 734 9 Makstud intressid -1 282 -3 402 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -199 754 -421 875 Kokku rahavood 3 137 713 648 480 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 162 379 5 513 899 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 137 713 648 480 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 300 092 6 162 379 2 11 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2016 3 367 232 8 617 443 11 984 675 Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 428 715 31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390 Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 904 714 Asutajate ja liikmete 21 924 21 924 sissemaksed 31.12.2018 3 367 232 11 972 796 15 340 028 12 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Viljandi Haigla 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga . Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi tulemiaruandes. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused). Amortisatsioonimäär sõltub hoone kasulikust elueast - kinnistu aadressiga Turu 6 Viljandi linnas arvestame kasulikuks elueaks 3 aastat. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Põhivara ümberhindlust ei ole tehtud. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Varade allahindlust pole toimunud. 13 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Immateriaalne põhivara Immateriaalset vara (arenguväljaminekud, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ning eeldatav kasulik eluiga on 2-5 aastat. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 17-50 Meditsiinitehnika 5-7 Transpordivahendid 5 Arvutid ja arvutisüsteemid 5 Muud materiaalsed põhivarad 5 Rendid Asutus kui rentnik. Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna. SA Viljandi Haigla kui rendileandja: SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vaja olevate teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile). Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud. Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis, mis on kaetud tähtajaliste rendilepingutega. Rentnikuks ei ole ükski avaliku sektori üksus. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Annetused ja toetused Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseeritud kulud kajastuvad tulemiaruandes kuludes. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul. Tulud Teenused on osutatud Eestis. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel ja tingimusel, et teenuse osutamisega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ning tulu teenuste osutamisest on võimalik mõõta. Aastaaruandes ja raamatupidamises ei kajastu bilansipäeval lõpetamata raviteenuseid, kuna haigekassa lepingumahtu on sisse 14 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne arvestatud ainult lõpetatud raviarved ja vastavalt sõlmitud lepingutele ei rahastata järgmisel aastal eelmise perioodi tööd. Intressitulu on kajastatud bilansipäeva seisuga. Kulud Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele. Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus on kas perioodikulud või ettemakstud kulud. Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Seotud osapooled Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on: 1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju (hääleõigus alates 20%-st). Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega, kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingutega. Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja §49¹, mis hakkas kehtima alates 01.01.2015 koostatud majandusaasta aruannetele, avaldatakse informatsioon soetud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Raha kassas 4 489 3 360 Raha pangakontol 9 295 603 6 159 019 Kokku raha 9 300 092 6 162 379 15 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 839 976 4 Ostjatelt laekumata 1 841 458 1 841 458 arved Ebatõenäoliselt -1 482 -1 482 laekuvad nõuded Muud nõuded 777 777 Viitlaekumised 777 777 Ettemaksed 20 407 20 407 Tulevaste perioodide 15 262 15 262 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Töö-ja puhkusetasu 1 025 1 025 ettemaksed Saamata seadusandlusest 3 133 3 133 tulenevad toetused Saamata põhivara 6 156 6 156 13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 1 871 474 1 871 474 ettemaksed 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 860 204 1 860 204 4 Ostjatelt laekumata 1 862 108 1 862 108 arved Ebatõenäoliselt -1 904 -1 904 laekuvad nõuded Muud nõuded 753 753 Viitlaekumised 753 753 Ettemaksed 28 396 28 396 Tulevaste perioodide 23 251 23 251 kulud Muud makstud 5 145 5 145 ettemaksed Töötajate puhkusetasu 1 082 1 082 ettemaksed Saamata seadusandlusest 3 666 3 666 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 1 894 101 1 894 101 ettemaksed 16 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 1 841 458 1 862 108 4 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 482 -1 904 Kokku nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 860 204 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 904 -1 874 Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 1 339 668 Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -917 -1 106 Lootusetuks tunnistatud nõuded 0 408 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 482 -1 904 Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2017 seisuga summas 4 226 eurot (2017.aasta vastav näitaja 4 023 eurot) Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Tooraine ja materjal 303 159 285 787 Strateegilised varud 5 294 5 294 Kokku varud 308 453 291 081 Varude allahindlus ja mahakandmine 1 748 497 Varude allahindlust teostatud ei ole. Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2018 31.12.2017 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 938 Käibemaks 27 348 14 080 Üksikisiku tulumaks 195 873 220 801 Erisoodustuse tulumaks 325 Sotsiaalmaks 391 119 408 455 Kohustuslik kogumispension 17 266 18 585 Töötuskindlustusmaksed 25 438 25 987 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 202 1 101 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 659 184 689 334 Maksuvõlad on kajastatud lisas 12 - "võlad ja ettemaksed". 17 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Maa Ehitised 31.12.2016 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -150 000 -150 000 Jääkmaksumus 35 000 45 000 80 000 Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000 31.12.2017 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000 Jääkmaksumus 35 000 30 000 65 000 Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000 31.12.2018 Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000 Akumuleeritud kulum -180 000 -180 000 Jääkmaksumus 35 000 15 000 50 000 2018 2017 Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 8 102 12 412 Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 3 651 4 177 Haigla soetas 2016.a augustis kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetava hoone kogu netopind on kaetud kehtivate üürilepingutega, mida ei kasuta haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse tarbeks. Kinnistu võeti arvele soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 on kinnistu alla hinnatud väärtuse languse tõttu vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna hoone läheb uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistust maa hind ja ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale 3 aastaga kuni 31.12.2019. 18 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordi- Arvutid ja Muud Lõpetamata põhivarad ettemaksed arvutisüsteemid vahendid masinad ja projektid seadmed 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 172 9 503 827 433 966 145 757 3 753 809 4 333 532 384 996 14 223 527 Akumuleeritud kulum 0 -3 377 487 -383 960 -125 424 -3 065 974 -3 575 358 -351 869 -7 304 714 Jääkmaksumus 1 172 6 126 340 50 006 20 333 687 835 758 174 33 127 6 918 813 Ostud ja parendused 80 175 11 950 336 212 348 162 11 490 5 180 5 180 445 007 Amortisatsioonikulu -340 310 -16 631 -6 299 -307 485 -330 415 -13 287 -684 012 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 5 180 14 190 859 Akumuleeritud kulum -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 0 -7 511 051 Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 5 180 6 679 808 Ostud ja parendused 12 145 118 345 118 345 27 740 27 740 158 230 Lisandumised 10 987 10 987 10 987 äriühenduste kaudu Amortisatsioonikulu -341 414 -22 034 -8 490 -228 259 -258 783 -8 733 -608 930 31.12.2018 Soetusmaksumus 1 172 9 590 147 440 946 157 707 3 542 070 4 140 723 383 014 32 920 32 920 14 147 976 Akumuleeritud kulum -4 053 211 -418 618 -140 213 -2 935 422 -3 494 253 -360 417 -7 907 881 Jääkmaksumus 1 172 5 536 936 22 328 17 494 606 648 646 470 22 597 32 920 32 920 6 240 095 2018 aasta jooksul kanti maha põhivara soetusmaksumusega 212 099,97 €, mille jääkmaksumus oli 10 006,89 €. 19 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2018 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr Magnetresonantstomograaf 0 0 ESAOTE Kapitalirendikohustised 0 0 kokku 31.12.2017 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr Magnetresonantstomograaf 1,92%+6 kuu ESAOTE 42 401 42 401 EUR 15.08.2018 11 euribor Kapitalirendikohustised 42 401 42 401 kokku Lisa 10 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2018 2017 Lisa nr Kasutusrenditulu 44 416 45 304 14 Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr 12 kuu jooksul 23 264 6 386 Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus Kinnisvarainvesteeringud 50 000 65 000 Muud varad 36 811 49 746 Kokku 86 811 114 746 Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus. Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele. Mittekatkestatavad rendilepingud on Turu 6 hoones tähtajalised lepingud kuni 31.07.2019. Aruandekohustuslane kui rentnik 2018 2017 Lisa nr Kasutusrendikulu 108 632 89 689 15 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 20 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr 12 kuu jooksul 53 205 29 348 1-5 aasta jooksul 114 689 78 852 Üle 5 aasta 31 720 0 Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete kui ka patsientide vastuvõtuks ruumide renti. Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud. Lisa 11 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5% + 6 365 580 156 422 209 158 EUR 26.04.2021 kuu euribor Pikaajalised laenud 365 580 156 422 209 158 kokku Kapitalirendikohustised 0 0 kokku Laenukohustised 365 580 156 422 209 158 kokku 31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud SEB pangalaen 0,5%+6 kuu 521 650 156 077 365 573 EUR 26.04.2021 euribor Pikaajalised laenud 521 650 156 077 365 573 kokku Kapitalirendikohustised 42 401 42 401 9 kokku Laenukohustised 564 051 198 478 365 573 kokku Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. 21 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 452 524 452 524 Võlad töövõtjatele 162 436 162 436 Maksuvõlad 659 184 659 184 6 Saadud ettemaksed 362 362 Tulevaste perioodide tulud 362 362 Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud 790 000 790 000 13 ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed 2 064 506 2 064 506 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 322 143 322 143 Võlad töövõtjatele 97 762 97 762 Maksuvõlad 689 334 689 334 6 Saadud ettemaksed 5 689 5 689 Tulevaste perioodide tulud 5 689 5 689 Kokku võlad ja ettemaksed 1 114 928 1 114 928 Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018 aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi korpuse rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31.12.2019. Rekonstrueerimistegevused toimuvad 2019. aasta jooksul ning seega ka tuludesse kanname toetuse 2019. aastal. Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver annetuskampaania 0 4 650 0 -4 650 0 EV Sotsiaalministeerium 0 48 000 0 -48 000 0 EV Sotsiaalministeerium 0 50 000 -42 113 -7 887 0 SA Tallinna Teaduspark 0 1 984 0 -1 984 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 104 634 -42 113 -62 521 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 0 104 634 -42 113 -62 521 0 annetused ja toetused 22 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne 31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Erihoolekandetaristu 0 0 0 -6 156 -6 156 3 reorganiseerimine Sundravi hoone rekonstrueerimine 0 790 000 0 0 790 000 12 Kokku sihtfinantseerimine 0 790 000 0 -6 156 783 844 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks AS Selver annetuskampaania 0 4 370 0 -4 370 0 Kokku sihtfinantseerimine 0 4 370 0 -4 370 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, 0 794 370 0 -10 526 783 844 annetused ja toetused Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018 aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi korpuse rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31.12.2019. Rekonstrueerimistegevused toimuvad 2019. aasta jooksul ning seega ka tuludesse kanname toetuse 2019. aastal. 2018.aastal sai alguse 2 projekti: kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine ja erihoolekandetaristu reorganiseerimine Euroopa Liidu struktuuri-ja investeerimisfondide toetusel. Rajatakse kolm 30-kohalist maja erihooldust vajavatele patsientidele. Esitati esimene maksetaotlus summas 6 156 eurot. 2017.aastal tagastatud summa 42 113 eurot sisaldab nii kodumaise sihtfinantseerimise vahendamist teistele haiglatele (Ida-Viru Keskhaigla, Narva haigla, Pärnu Haigla ja Rakvere haigla) summas 28 968 eurot kui ka tagasimaksmist Sotsiaalministeeriumile summas 13 145 eurot. Lisa 14 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Eesti Haigekassa 13 357 646 11 981 265 EV Sotsiaalministeerium -vältimatuabi kindlustamata isikutele 139 911 144 593 EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 4 692 940 4 180 443 Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 555 451 507 383 Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus ja toetus 78 975 167 907 Perearstide ja raviasutuste teenused 638 410 570 068 Asutuste ja omavalitsuste teenused 634 964 571 172 Tulud mitte-tervishoiuteenustest 231 565 219 040 Patsientide omaosalus 1 358 840 1 198 764 Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 44 416 45 304 10 Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 2 424 983 1 660 149 Kokku tulu ettevõtlusest 24 158 101 21 246 088 Sihtasutuse tuludest 98% on maksuvaba käibena tervishoiuteenus ja käibemaksuga maksutatav käive moodustab vaid 2% (toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus, integreeritud tervishoiuteenuse arendamine). 23 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2018 2017 Lisa nr Üür ja rent 108 632 89 689 10 Energia 538 407 487 328 Elektrienergia 217 249 191 068 Soojusenergia 293 884 279 047 Kütus 27 274 17 213 Veevarustusteenused 50 993 50 702 Mitmesugused bürookulud 96 863 96 533 Uurimis- ja arengukulud 231 332 141 841 Lähetuskulud 5 107 9 674 Koolituskulud 104 367 76 457 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -551 462 Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 800 272 721 303 Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja 2 725 215 2 582 073 teenuste soetamise kulud Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning 31 368 26 190 nende hooldus kulud Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 692 005 4 282 252 Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2018 2017 Palgakulu 12 250 560 10 711 339 Sotsiaalmaksud 3 974 241 3 478 240 Töötajate erisoodustused 16 068 9 687 Erisoodustuse maksud 15 045 7 401 Kokku tööjõukulud 16 255 914 14 206 667 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 858 819 24 Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Muud kulud (eurodes) 2018 2017 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 377 Riigilõivud 143 219 Maamaks 444 172 Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 650 4 505 Käibemaks 686 146 684 129 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -551 -35 Muud 1 583 497 Kokku muud kulud 692 415 689 864 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2018 2017 Arvestatud tasu 191 498 157 694 Tehingud seotud osapooltega 2018. aastal toimusid ühtsetel alustel teiste klientidega, 2017 aastal tehinguid seotud osapooltega ei toimunud. Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31.12.2018 ja aastaaruande koostamiskuupäeva ajavahemikul. Aruandekuupäeva järgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaksid järgmise majandusaasta tulemust, aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ilmnenud ei ole. 25 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Viljandi Haigla nõukogule. Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Viljandi Haigla (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Lindmäe Vandeaudiitori number: 372 Assertum Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number:62 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316 18.03.2019 917799 -336488 0 0 Nõukogu aruanne Vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 98 lõikele 1 esitab nõukogu koos majandusaasta aruandega ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on SA Viljandi Haigla tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud . Aruandes tuuakse välja nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa liikmete kaupa (põhitasu ja tulemustasu eraldi). 2018. aastal oli nõukogu ja juhatuse koostöö sujuv, tihe ja konstruktiivne ning juhatus on kõikides olulistes küsimustes nõukoguga konsulteerinud. Sihtasutuse sisekontrollisüsteemi rakendamisel on järgitud tegevuste eesmärgipärasust ja tulemuslikkust, ressursside mõistlikku kasutamist, õigusaktidest kinnipidamist, aruandluse usaldusväärsust ning kontrollitavust. SA Viljandi Haigla nõukogu on viieliikmeline : Nõukogu esimees Agris Koppel Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Nõukogu liige Siiri Tõniste Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Nõukogu liige Helve Kansi Perearst Nõukogu liige Malle Vahtra Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige Nõukogu liige Sirje Ilver Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja ja MTÜ Teeme esindaja N õukogu koosseisus toimus 2018. aastal muudatus. Nõukogu liige kuni 25. september 2018 oli Ando Kiviberg ( Viljandi linnapea ). A lates 26. septembris 2018 on nõukogu liige perearst Helve Kansi. Nõukogu koosolekuid toimus 2018. aastal 9, millest 2 olid e-koosolekud : 11.01.2018 Strateegiliste projektide ülevaade ning investeeringutega seotud infovahetus (uue haigla ja tervisekeskuse planeerimine ja erihoolekande taristu ajakohastamine, PAI projekt, ). Otsustati, et SA Viljandi haigla juhatus jätkab ebastabiilse remissiooniga ööpäevaringse erihooldusteenuse hoonestu projekti elluviimist antud eskiisi ja finantsplaaani alusel ning esitab taotluse, kus soovitakse omafinantseeringu katmist ning riigipoolset suuremat toetust. Arutati Valkla hooldekodu reorganiseerimises osalemist ( kohtumäärusega ööpäevaringse erihoolekande teenuse hoone ehitamine). Nõukogu otsustas , et juhatus jätkab selle projektiga eskiisilahenduse alusel ning üksnes teenuse jätkusuutlikkust näitava finatsanalüüsi korral (olulise teenuse hinna tõusu korral). Koostööleppe sõlmimiseks volitusi ei antud. Nõukogu andis loa taastusravikliiniku eraldi struktuurüksusena loomiseks, et parendada juhtimist, suurendada tasuliste teenuste osakaalu kogukonnale ja tuua seeläbi haiglale lisandväärtust ning maine tõusu. 24.01.2018 e-koosolek Nõukogu otsustas volitada juhatust sõlmima koostöölepe ettevõttega AS Hoolekandeteenused tingimusel, et SA Viljandi Haigla esitab kohtumäärusega erihoolekande teenuse hoone osas taotluse eraldi (sh esitama kohtumäärusega paigutatud isikule erihoolduse teenuse investeeringute toetuse taotluse ) ning kohustas juhatust teavitama investeeringutaotluse hindamise tulemustest ning esita ma nõukogule otsuse projekti investeeringu kasutamiseks, kui projekti elluviimine võib mõjutada kohtumäärusega paigutatud isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise majanduslikku jätkusuutlikkust. 13.03.2018 Nõukogu kinnitas 201 7 . aasta majandusaasta aruande ning otsustas 2017. aasta majandustulemuste põhjal juhatuse esimehele maksta kolm keskmist kuutasu. Juhatuse liikmed andsid ülevaate 2017. aasta tulemustest nii vaimse tervise kui ka somaatilise valdkonna poolel t. Kinnitati 2018. aasta tegevuskava ning nõukogu andis ülesandeks tuua välja kõige prioriteetsemad projektid ja informeerida jooksvalt nõukogu liikmeid 2018. aasta tegevusplaani täitmisest. Kinnitati 2018. aasta majandusaasta eelarve esimeses variandis ilma ERF toetusi arvestamata. 02.05.2018 Juhatuse esimees andis ülevaate I kvartali kuludest, tuludes t ja mõjuritest. Nõukogu kinnitas 2018. aasta I kvartali majandustulemused. Toimus haigla uue infosüsteemi valiku arutelu. Anti ülevaade strateegiliste projektidest (MATK, PAIK-projekt, GDPR-i rakendamine, ambulatoorse sundravi käivitamine, koostöö arendamine kogukonnaga, koostöö perearstidega, personali leidmine ja hoidmine) ning tutvustati nõukogule tegevuskava. Sisekontrolör tutvustas riskipõhist tööplaani (KPMG poolt hinnatud riskid) täienduste ja ettepanekute tegemiseks. 27.06.2018 e-koosolek Nõukogu andis juhatusele volituse osaleda HIS ühishankes, lähtudes 26. juunil 2018 allkirjastatud ühishanke korraldamise kokkuleppest. Nõukogu kohustab juhatust esitama ühishanke alusel sõlmitavad arendus- ja hoolduslepingud nõukogule tutvumiseks enne nimetatud lepingute allkirjastamist. Nõukogu andis juhatusele volituse alustada läbirääkimisi SA IdaTallina Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga haiglainfossüsteemi eHL konsortsiumis osalemiseks. 04.07.2018 Toimus põhikirja arutelu, mille aluseks on asutajapoolsed ettepanekud seoses riigivaraseaduse nõuetega. Otsustati esitada muudatustega põhikirja projekt sihtasutuse asutajale. Juhatuse liikme kohalt kutsuti tagasi Margus Annuk, tema enda sooviavalduse alusel . Arutati haiglainfosüsteemi valikuid ning nõukogu andis juhatusele ülesande anda jooksvalt infot läbirääkimiste tulemusest ning vajadusel nõukogu kokku kutsuda. Juhatuse esimees andis ülevaate kesklinna planeeritava haiglahoone ehituse ettevalmistustest (sh funktsionaalne arengukava II, rahastustaotlus, ideekonkursi ettevalmistused). Juhatus hoiab nõukogu liikmeid kursis MATK ja PAIK-projekti tööga. 28.08.2018 (Ando Kiviberg ei osalenud) Sõlmiti juhatuse liikme leping Mart Kulliga. Juhatuse esimees andis ülevaate I poolaasta majandustulemustest, sündmustest ja meediakajastusest ning ravitöö indikaatoritest. Arutati haiglainfosüsteemi valikuid ning teavitati nõukogu eelolevatest KPMG audititest 1. IT riskid, 2. Tööaja haldus ja arvestus - kogu tööaja protsess. 08.11.2018 Psühhiaatriakliiniku ülemarst Madis Parksepp andis ülevaate psühhiaatriakliiniku tegemistest, plaanidest ja arengusuundadest. Arutati 3. kvartali majandustulemus i. Nõukogu kinnitas audiitorteenuse hanke tulemused ning andis volituse juhatuse esimehele sõlmida leping eduka pakkuja Assertum Audit OÜ-ga. Juhatuse esimees andis ülevaate uue haigla ja tervisekeskuse projektist (ehitushinnad, rahastus) ning haiglainfosüsteemi valikutest. 20.12.2018 Ülevaade kvaliteediteenistuse tegemistest ja rollist Viljandi haiglas ( organisatsiooni juhtimise s ü steemi arendamine, mõõdikute süsteem). Viljandi haigla investeeringute välis rahastuse v õ imaluste kokkuv õte ja tegevusplaani arutelu. Haigla infos ü steemi uuendamise projekti hetkeseis u ülevaade ja vä lised arengud . PA IK- projekti ü levaade ja uue aasta kokkulepped haigekassaga . Nõukogu otsustas Viljandi haigla töötajatele maksta preemiat 200 eurot (bruto) neile, kelle koormus on v ä hemalt 0 , 5 kohta ning on asunud haiglasse t öö le hiljemalt 3l.12.2017. Otsustati muuta Viljandi haigla struktuuri ning m oodustada taastusravikliiniku koosseisu 3 osakonda ( taastusravi osakond , õ endusabi osakond , kodu teenuste osakond ). SA Viljandi Haigla juhatus on kolmeliikmeline: Priit Tampere juhatuse esimees Katrin Kaarma juhatuse liige (vaimse tervise valdkond) Mart Kull juhatuse liige (somaatiline ravi) Juhatuse liige kuni 31. juuli 2018 oli Margus Annuk . Alates 3. septembrist 2018 Mart Kull. Auditikomitee Auditikomitee lähtub oma töös auditikomitee põhimäärusest, mis on kinnitatud nõukogu koosoleku 11.12.2012 protokollilise otsusega nr 10. Selle kohaselt on Sihtasutuse Viljandi Haigla auditikomitee nõuandev organ, mille on moodustanud haigla nõukogu. SA Viljandi Haigla auditikomitee on kolmeliikmeline: Auditikomitee esimees Malle Vahtra Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige Auditikomitee liige Merike Veiber Audiitoribüroo Revisor OÜ avaliku sektori vandeaudiitor Auditikomitee liige Peep Aru Auditikomitee ülesanne on jälgida audiitorkontrolli, riskijuhtimist, sisekontrolli ja -auditeerimist, järelevalve teostamist ja eelarve koostamise seaduslikkust. Auditikomitee koosneb kolmest liikmest, kellest vähemalt üks on nõukogu liige. Auditikomitee ülesanded Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida: - rahandusinformatsiooni töötlemist ja raamatupidamise korraldamist; - riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust; - raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsesse; - audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust audiitortegevuse seaduse nõuetele. Auditikomitee kohustuseks on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid järgmistes küsimustes: - audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine; - siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine; - probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis; - vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale. 2018. aastal toimus 6 auditikomitee koosolekut. Peamisteks teemadeks olid: - 2017 majandusaasta tulemuste üle vaatamine ja 2017 aasta majandusaasta aruande kooskõlastamine; - 2018 majandusaasta eelarve lugemine; - auditeerimise ja sisekontrolöri tööde ülevaade; - 2018 erinevate kvartalite majandustulemuste üle vaatamine; - 2018 erinevate kvartalite sündmustest ja meediakajastustest ülevaate andmine; - 2018 ravitöö näitajate üle vaatamine; - Viljandi Haigla uue Infosüsteemi valikuvõimaluste arutelu; - strateegiliste projektide üle vaatamine; - kvaliteedijuhtimisest ülevaate andmine; - audiitorteenuse hanke tulemuste kinnitamine. Auditikomitee tunnistas kõik arutlusel olnud teemad sobilikuks nõukogule esitamiseks. Sisekontroll Sihtasutuse Viljandi Haigla siseaudiitori ametikoht koondati nõukogu 27.09.2017 otsusega, otsustati tõhustada sisekontrolli valdkonda haiglas ning tööle võtta sisekontrolör. 2018. aasta esimeses pooles oli sisekontrolör lühikest aega ametis (perioodil 13.02.2018 – 24.05.2018). Sisekontrolöri puudumise ajal täitis sisekontrolli ülesandeid Viljandi Haigla kvaliteedijuht. Nõukogu 27.09.2017 otsusega otsustati raamlepingu sõlmimine KPMG Baltics OÜ’ga, mille eesmärgiks oli erinevate sisekontrolli puudutavate tegevuste teostamine. Leping sõlmiti 18.01.2018. Sisekontrolli valdkonnas keskenduti 2018. aastal olemasolevate protsesside ja kordade parendamisele ning ka varasemalt puudulikult kirjeldatud või kirjeldamata kordade ja protsesside loomisele. Peamised tegevused valdkonnas 2018. aastal olid: vastutusalade kaardistamine, esindusõiguste korra koostamine, hankekorra uuendamine ning hankeprotsessi kaardistamine, erinevate sisekordade uuendamine, kaebuste käsitlemise protsessi kirjeldamine. Lisaks sisemiste protsesside parendamisele ja uuendamisele viidi koostöös välise partneriga läbi: - Viljandi Haigla riskianalüüs; - Hädaolukorra seadusest tulenev elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs; - IT riskianalüüs; - Andmekaitse töövaldkonnas teostati isikuandmeid sisaldavate andmekogude kaardistamine; - Tööajaarvestuse protsessi audit. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud 2018. aastal Nõukogu liikmete tasud kokku - 9 267,20 € Auditikomitee tasud kokku - 1 498,10 € Nõukogu liikmete tasu: Agris Koppel nõukogu esimehe tas u - 3477,01 € Siiri Tõniste nõukogu liikme tasu - 2424,52 € Malle Vahtra nõukogu liikme tasu - 2424,52 € Ando Kiviberg nõukogu liikme tasu - 1167,38 € Sirje Ilver nõukogu liikme tasu - 2424,52 € Helve Kansi nõukogu liikme tasu - 605,22 € Auditikomitee liikmete tasu: Malle Vahtra auditikomitee esimehe tasu - 533,92 € Merike Veiber auditikomitee liikme tasu - 958,68 € Peep Aru auditikomitee liikme tasu - 355,92 € Juhatuse liikmete tasu: juhatuse liikme tasu tulemus- ja motivatsioonitasu kokku Priit Tampere 60 000 € 15 000 € 75 000 € Katrin Kaarma 54 000 € 54 000 € Margus Annuk 31 701,72 € 31 701,72 € Mart Kull 18 000 € 18 000 €
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel