Saatja: SA Viljandi Haigla <
[email protected]>
Saadetud: 14.06.2019 09:50
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>
Teema: Riigi asutajaõiguste teostamisest
TereTeile on saadetud SA Viljandi Haigla dokumendihaldussüsteemi kaudu
dokument.Lugupidamisega-- Merike AaremaaSA Viljandi Haiglasekretärtel 435
2022e-post
[email protected]
MAJANDUSAASTA ARUANNE
aruandeaasta algus: 01.01.2018
aruandeaasta lõpp: 31.12.2018
sihtasutuse nimi: Sihtasutus Viljandi Haigla
registrikood: 90004585
tänava nimi: Pärna tee 3
küla: Jämejala küla
vald: Viljandi vald
maakond: Viljandi maakond
postisihtnumber: 71024
telefon: +372 4352022
faks: +372 4352026
e-posti aadress:
[email protected]
veebilehe aadress: www.vmh.ee
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Sisukord
Tegevusaruanne 3
Raamatupidamise aastaaruanne 9
Bilanss 9
Tulemiaruanne 10
Rahavoogude aruanne 11
Netovara muutuste aruanne 12
Raamatupidamise aastaaruande lisad 13
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13
Lisa 2 Raha 15
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 17
Lisa 5 Varud 17
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 18
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 19
Lisa 9 Kapitalirent 20
Lisa 10 Kasutusrent 20
Lisa 11 Laenukohustised 21
Lisa 12 Võlad ja ettemaksed 22
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 22
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest 23
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 24
Lisa 16 Tööjõukulud 24
Lisa 17 Muud kulud 25
Lisa 18 Seotud osapooled 25
Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva 25
Aruande allkirjad 26
Vandeaudiitori aruanne 27
2
TEGEVUSARUANNE
Sihtasutuse funktsioonid ja eesmärgid
Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse otsusega 20.12.2001. a kõrgetasemelise
tervishoiuteenuse ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks
ning osalemiseks meditsiinilistes rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale
sihtasutusele üle sotsiaalministeeriumi hallatavale tervishoiuasutusele Jämejala Psühhiaatriahaiglale ja
Viljandi maavalitsuse hallatavale tervishoiuasutusele Viljandi Maakonnahaigla kuuluv vara, õigused ja
kohustused.
SA Viljandi Haigla on oma põhifunktsioonidelt üldhaigla, mille peamiseks teeninduspiirkonnaks
eriarstiabi osutamisel on Viljandi maakond. Põhitegevusena osutab Viljandi haigla ööpäevaringset
ambulatoorset ja statsionaarset eriarsti-, õendus- ja ämmaemandusabi. Haigla eripäraks on õigus
osutada psühhiaatrilisi tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, struktuuris ja
kvaliteedis.
Teenuste arengust. 2018 aastal arendati narkoravi ja rehabilitatsiooni teenust. Viljandi haigla võrgustas
Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse sihtasutuse, avas teenuse osutamise kohad Jõhvis ja Narvas.
Samuti avati Viljandis narko võõrutuse osakond.
Viljandi haigla on praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja tervishoiukõrgkoolide üliõpilastele,
samuti arst-residentidele. Kõrvuti ravitegevusega on haiglatöösse integreeritud sotsiaal- ja
erihooldusteenuste osutamine ning mitmekesine rehabilitatsioonialane tegevus.
Haigla eesmärk on tagada põhiteenuste osas patsientide ootusi arvestav kvaliteetne ning kättesaadav
arsti- ja õendusabi nii, et SA Viljandi Haigla oleks teeninduspiirkonna elanikele esmaseks valikuks oma
terviseprobleemide lahendamisel. Piirkondlike teenuste osas tahame olla parim valik oma partneritele.
Mõlema teema puhul on oluline pikaajalise arengu tagamine.
SA Viljandi Haigla patsientide, klientide, koostööpartnerite ja põhiteenuste jaotus on toodud
alljärgnevalt:
3
Tervist Edendavate Haiglate võrgustiku liikmena pöörab Viljandi haigla suurt rõhku terviseedendusele ja
haiguste ennetamisele, suunates suuremat tähelepanu patsientide ja nende lähedaste nõustamisele
ning personali terviseharidusele. Viljandi Haigla on ka klastri Connected Health liige, et seeläbi
edendada meditsiinivaldkonnas koostööd ja innovatsiooni Eesti IT-ettevõtetega.
Organisatsiooni tasandil pööratakse tähelepanu tervist toetava keskkonna kujundamisele, mis on
tervishoiuprotsessi lahutamatuks osaks. Lisaks haigla tavapärasele tegevusele haiguste
diagnoosimisel ja ravimisel keskendutakse koostööle maakonna perearstidega, eesmärgiga rahuldada
üha lisanduvate krooniliste haigete ja eakate inimeste füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid vajadusi.
Sihtasutus Viljandi Haigla keskmine töötajate arv 2018. aastal oli 858.
Investeeringud
2018 oli SA Viljandi Haigla jaoks mitmete strateegiliste investeeringute ettevalmistamise aasta:
1. Investeeringud
• Euroopa liidu meetmete investeeringute ettevalmistused.
• Majasisesed mitmed rekonstrueerimistööd, olulisemaks nendest alkoravi kabineti
väljaehitamine- renoveerimine.
• Uue röntgenseadme ost
2. Teenuste areng
• Sundraviteenuse arendamine ja teenuse osutamise turvalisuse suurendamine
• Lastepsühhiaatria teenuse puhul võrgustikutöö edendamine
• Taastusravi arendamine, taastusravi kliiniku loomine
• Rehabilitatsiooniteenuste viimine taastusravi kliiniku alla
• Teenuste parandamine tulenevalt patsiendi tagasisidesüsteemist.
• Paikkondliku, teenuse järjepidevust tagava integreeritud teenuse osutamisega alustamine
4
3. Kvaliteedi tagamine
• Kvaliteedijuhtimise süsteemi uuendamine, üldhaiglate kvaliteedi töörühma käivitamine.
4. Koostöö arendamine
• Koostööprojektid Connected Health klastriga,
• Koostööüritused Viljandi gümnaasiumiga, TÜ arstiteaduskonna üliõpilaste ja kogukonnaga.
2018. aasta oli oluline lisaks töötajatesse investeerimisele ka töökorralduse ülevaatamise poolest –
lisaks 2018. aasta palgakokkuleppe-põhise meditsiinilise ja abipersonali töötasude kasvule vaatasime
üle mitme kliiniku töökorralduse.
Ravitöö näitajate kokkuvõte
2018. aastal asusid Viljandi Haiglasse tööle mitmed noored arstid. Sisekliinikut asus juhtima noor
aktiivne neuroloog ning ravimeeskonda lisandus ka pulmonoloog. Psühhiaatriakliinikus asusid tööle 6
uut psühhiaatrit. Neist kaks osakonnnajuhataja kohtadele. 2018 alguses loodi Taastusravi kliinik.
Samaaegselt õdede ja osade eriarsti ametikohtade hea täituvusega esines siiski ka raskusi mõne
eriala ametikohtade täitmisel. See tingis nii nii surve palgafondile kui ebaühtlust raviplaani mõne
segmendi täitmisel. Haigla üldine maine usaldusväärse tööandjana on püsiv.
Ravimahud olid üldjoontes stabiilsed, olulisem kasv esines sundravi ning narkoravi ja rehabiliatatsiooni
teenuste osas. Günekoloogia mahu kahanemine tulenes valdkonna vanemarsti lapsehoolduspuhkusel
viibimisest ja lisatööjõu vähesest saadavusest. Ravimahtude rahaline plaan täideti. Personal kasvas
just uute ja laienevate teenuste osas nagu sõltuvusravi ja alkoravi ning töövõime hindamise teenus.
Teenuse osutamine on väga paljuski hooajaliselt sõltuv nakkushaiguste esinemisest ja sellest
tulenevalt ka lepingumahu ajaline realiseerimine.
Ravitöö statistilised näitajad
2018. aasta lõpu seisuga oli SA Viljandi Haiglas 431 litsentseeritud voodikohta.
Statsionaarselt ja päevaravis raviti 6 162 haiget. Ravi saanud patsientide arv vähenes võrreldes 2017.
aastaga 603 isiku võrra. Statsionaarselt/päevaravis ravitavate patsientide arvu langus on trend, mis
eeldatavasti jätkub käesoleval aastal.
Voodipäevade arv oli kokku 179 485, mis on 4 348 päeva võrra enam kui 2017. aastal.
Keskmine ravikestus SA Viljandi Haiglas oli 2018. aastal 27,7 päeva:
• sisehaiguste erialal 7,4 päeva;
• sünnitus erialal 3,0 päeva;
• üldkirurgia erialal 6,5 päeva.
5
Ülehaiglalise keskmise ravikestuse suur arvuline väärtus võrreldes teiste HVA haiglatega tuleneb
teenuste struktuuri eripärast - pikaajalise kestusega teenuseid on oluliselt suuremas proportsioonis
ning nende osakaalu suurenemine jätkub.
Ambulatoorseid visiite tehti 2018. aastal kokku 73 722, mis on 2017. aastaga võrreldes 2 876 visiidi
võrra vähem.
Erakorralise meditsiini osakond teenindas 2018. Aastal 15 305 patsienti. Võrreldes 2017. aastaga
suurenes EMO patsientide arv 237 võrra.
Sundravi teenust osutati 2018. aastal 37 349 voodipäeva, mis on 691 voodipäeva rohkem kui 2017.
aastal.
Raviteenuste sisu osas oli 2018. aasta stabiilne, olulisi struktuurseid muutusi ei toimunud.
Tuleviku investeeringud
1. Raviprotsessi toetavate seadmete ost vastavalt investeeringute kavale.
2. Investeeringud olemasoleva ruumiprogrammi parandamisse vastavalt investeeringute kavale.
• Kesklinna Tervisekeskuse ja haigla somaatilise ravi ühishoonestu arendamine
• Jämejalga planeeritavad ebastabiilse remisssiooniga hooldusravi ja kohtumäärusega
hooldusravi hooned
3. Teenuste arendamisega seotud investeeringud
• Teenuste integratsiooni pilootprojekt PAIK alustamine
• Sõltuvusravi ja rehabilitatsiooniteenuste arendamine (Alkoholiravi ja narkoravi)
• Alkoholi tarvitamise häire teenuse osutamiseks renoveeriti ja sisustati uus kaasaegne
teenuskeskus
• Sundraviteenuse turvalisuse tagamiseks ehitati välja kõrgemat turvalisuse taset tagav
üksus sundravi hoone ühes tiivas
• Baasteenuste arendamine nii somaatilisel kui vaimse tervise poolel
Erinevate kinnisvaraga seotud arendusprojektide mahu kasv on tingitud Viljandi Haigla vajadustest,
teisalt mõjutatud Euroopa Liidu rahastusperioodi nõuetest ning Viljandi Haigla võimalustest. Eelnevast
tulenevalt kasvavad sellel perioodil kindlasti arenduskulud antud projektide realiseerimiseks ja ka
administreerimiseks.
6
Tegevuskeskkonna üldine areng
Tegevuskeskkonda iseloomustavad ühelt poolt patsiendi ootuste kasv teenuste kvaliteedile, teisalt IT-
võimaluste ja osakaalu kasv meditsiiniteenuste arengus. Kohalike teenuste arengut tuleb vaadata kahes
aspektis:
• rahvastiku jätkuv vähenemine Viljandi maakonnas, kuigi vähenenud tempos;
• rahvastiku struktuuri muutused, mis tõstab teatud meditsiiniteenuste vajaduse mahtu.
• Paikkondlike teenuste integratsiooniprojekt mõjutab tulevikus teenuste regulatsiooni.
• Paik projekti tulemusel alustasime 2018 aastal paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste uuel
integreerituse tasemel osutamist.
Üle-eestiliste teenuste osas on vajalik jätkuv kvaliteedi kasv, erinevatel teenustel on mahu kasvuks
erinevad potentsiaalid. Viljandi haigla eripäraks on töötamine teenuste erinevate tellijatega, mis ühelt
poolt loob keerulisema halduskeskkonna, kuid teisalt tagab suurema finantsstabiilsuse.
Haiglal ei eksisteeri valuutariski kuna arveldamine toimub eurodes, samuti ei mõjuta sihtasutuse
toimimist ka valuutakursside kõikumine kuna võetud laenukoormus on väga väike ning laenuintressid
sisaldavad nii fikseeritud komponenti kui ka EURIBOR-i, mis täna on madalseisus.
SA Viljandi Haigla olulisemad näitajad
SA Viljandi Haigla tegevustulud 2018. aastal olid 24 169 544 eurot ( 2017. a vastav näitaja oli 21 309 327
eurot). Tulude kasv võrreldes eelneva aastaga 13,4 %.
Tegevuskulud olid 2018. aastal 22 264 264 eurot ( 2017.a vastav näitaja oli 19 877 795 eurot).
Põhivara investeeringuid oli 2018. aastal summas 169 217 eurot (käibemaksuta, 2017. aastal 445 007
eurot).
Juhtimist teostab sihtasutuses 3-liikmeline juhatus, järelevalvet teostab 5-liikmeline nõukogu ja 3-
liikmeline auditikomitee.
Sihtasutuse nõukogu, auditikomitee ja juhatuse liikmete tagatised ning hüvitised on kehtestatud
sotsiaalministri käskkirjaga, juhatuse liikmetega on sõlmitud juhatuse liikme lepingud.
SA Viljandi Haigla olulisemad suhtarvud
Peamised finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud aasta kohta, ning nende arvutamise
metoodika on esitatud alljärgnevas tabelis:
7
Finantssuhtarv Valem 2017 2018
Lühiajalise maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud
Lühiajalise võlgnevuse Käibevara / lühiajalised 6,36 5,17
kattekordaja kohustised
Vahetu makse- Raha / lühiajalised kohustused 4,69 4,19
valmiduse kordaja
Käibekapital Käibevara – lühiajalised 7,03 9,26
kohustised milj eurodes
Pikaajalise maksevõime ehk kapitali struktuuri suhtarvud
Võlakordaja Kohustised / koguvara 0,11 0,14
Netovara / Varad 0,89 0,86
Omakapitali määr
Tegevustulemuse (toimimise) ehk efektiivsuse suhtarvud
ROA (Puhaskasum / Varade keskmine) 9,78 11,59
ROE (Puhaskasum / Netovara keskmine) 11,25 13,25
Koguvarade käibekordaja Müügitulu / Keskmised varad 1,45 1,48
ehk varade kasutamise (kordades)
efektiivsus
Tegevustulemuslikkus Tegevustulud / Tegevuskulud 1,07 1,09
8
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruanne
Bilanss
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Varad
Käibevarad
Raha 9 300 092 6 162 379 2
Nõuded ja ettemaksed 1 871 474 1 894 101 3,4
Varud 308 453 291 081 5
Kokku käibevarad 11 480 019 8 347 561
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud 50 000 65 000 7
Materiaalsed põhivarad 6 240 095 6 679 808 8
Kokku põhivarad 6 290 095 6 744 808
Kokku varad 17 770 114 15 092 369
Kohustised ja netovara
Kohustised
Lühiajalised kohustised
Laenukohustised 156 422 198 478 9,11
Võlad ja ettemaksed 2 064 506 1 114 928 12
Kokku lühiajalised kohustised 2 220 928 1 313 406
Pikaajalised kohustised
Laenukohustised 209 158 365 573 11
Kokku pikaajalised kohustised 209 158 365 573
Kokku kohustised 2 430 086 1 678 979
Netovara
Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 3 367 232 3 367 232
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 10 068 082 8 617 443
Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 428 715
Kokku netovara 15 340 028 13 413 390
Kokku kohustised ja netovara 17 770 114 15 092 369
9
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Tulemiaruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Tulud
Annetused ja toetused 10 526 62 521 13
Tulu ettevõtlusest 24 158 101 21 246 088 14
Muud tulud 917 718
Kokku tulud 24 169 544 21 309 327
Kulud
Mitmesugused tegevuskulud -4 692 005 -4 282 252 15
Tööjõukulud -16 255 914 -14 206 667 16
Põhivarade kulum ja väärtuse langus -623 930 -699 012 7,8
Muud kulud -692 415 -689 864 17
Kokku kulud -22 264 264 -19 877 795
Põhitegevuse tulem 1 905 280 1 431 532
Intressitulud 717 585
Intressikulud -1 283 -3 402
Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 428 715
10
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Rahavoogude aruanne
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Rahavood põhitegevusest
Põhitegevuse tulem 1 905 280 1 431 532
Korrigeerimised
Põhivarade kulum ja väärtuse langus 623 930 699 012 7,8
Muud korrigeerimised 25 490 89 001
Kokku korrigeerimised 649 420 788 013
Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 28 783 -561 761 3
Varude muutus -17 372 94 5
Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 63 493 -18 296 12
Kokku rahavood põhitegevusest 2 629 604 1 639 582
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade
-93 791 -569 812 8
soetamisel
Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,
790 000 0 12,13
toetustest
Laekunud intressid 717 585
Muud laekumised investeerimistegevusest 10 937 0
Kokku rahavood investeerimistegevusest 707 863 -569 227
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed -156 070 -349 739 11
Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -42 402 -68 734 9
Makstud intressid -1 282 -3 402
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -199 754 -421 875
Kokku rahavood 3 137 713 648 480
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 6 162 379 5 513 899 2
Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 137 713 648 480
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 300 092 6 162 379 2
11
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Netovara muutuste aruanne
(eurodes)
Kokku netovara
Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem
nimiväärtuses
31.12.2016 3 367 232 8 617 443 11 984 675
Aruandeaasta tulem 1 428 715 1 428 715
31.12.2017 3 367 232 10 046 158 13 413 390
Aruandeaasta tulem 1 904 714 1 904 714
Asutajate ja liikmete
21 924 21 924
sissemaksed
31.12.2018 3 367 232 11 972 796 15 340 028
12
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestuspõhimõtted
Üldine informatsioon
SA Viljandi Haigla 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga .
Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad
Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku Sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend.
SA Viljandi Haigla raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et sihtasutus on
jätkuvalt tegutsev.
Raha
Raha ja raha lähendid kajastavad bilansis kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke ja üleöödeposiite eurodes. Rahavoogude aruanne
on koostatud kaudsel meetodil.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest
summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse. Kuludesse kantud
ebatõenäoliselt laekuvate arvete laekumisel tehakse vastupidine kanne. Hindamisel käsitleti iga arve laekumise tõenäosust otsesel
meetodil. Kõiki muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on
üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega. Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt kas kasumi või kahjumina
aruandeperioodi tulemiaruandes.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks
olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted
Varude kuludeks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku
sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori
üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuste poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum
ja võimalikud allahindlused). Amortisatsioonimäär sõltub hoone kasulikust elueast - kinnistu aadressiga Turu 6 Viljandi linnas arvestame
kasulikuks elueaks 3 aastat.
Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad
Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
maksumusega alates 5000 eurost ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000
euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku varana (varude koosseisus) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse
kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega
seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad
väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti
soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt
selle kasulikust tööeast. Amortiseerunud põhivara on haiglas kasutusel seni on töökorras ja ei ole moraalselt vananenud. Juhul, kui
materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need
komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse ka vastavalt kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad.
Põhivara ümberhindlust ei ole tehtud. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Varade allahindlust pole toimunud.
13
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Immateriaalne põhivara
Immateriaalset vara (arenguväljaminekud, litsentsid, kaubamärgid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara kasutamisest saadakse tulevikus
majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema
soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Määratud
kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit ning eeldatav kasulik eluiga on
2-5 aastat.
Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)
Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga
Ehitised 17-50
Meditsiinitehnika 5-7
Transpordivahendid 5
Arvutid ja arvutisüsteemid 5
Muud materiaalsed põhivarad 5
Rendid
Asutus kui rentnik.
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas vastavalt kapitalirendi lepingule.
Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks vastavalt lepingute lisana graafikutes
toodud aastatele. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,
kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendil olev vara ei ole SA Viljandi Haigla bilansis. Kasutusrendile võetud vara on antud kasutamiseks lepingutes märgitud tingimustel ja
tähtajaga. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.
SA Viljandi Haigla kui rendileandja:
SA Viljandi Haigla hoonetest on osaliselt välja renditud ruume äriühingutele, mille tegevus on seotud patsientidele vaja olevate
teenustega (prillipood, apteek, juuksur, lillepood, kauplus ja veel mõned ruumid Sotsiaalkindlustusametile ning Kaitseressursside ametile).
Kasuturendilepingud on suures osas tähtajatud.
Kinnisvarainvesteeringuna on kajastatud kinnistu aadressil Turu 6 Viljandis, mis on kaetud tähtajaliste rendilepingutega. Rentnikuks ei ole
ükski avaliku sektori üksus.
Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatelt, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende
soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast.
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandekuupäevast kajastatakse lühiajalistena.
Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud
tingimuste rikkumise tõttu.
Annetused ja toetused
Varade ja tegevuskulude sihtfinantseerimine.
Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei
kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse
sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.
Sihtfinantseeritud kulud kajastuvad tulemiaruandes kuludes. Sihtfinantseerimisega soetatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses
ja amortiseeritakse kulusse kasuliku eluea jooksul.
Tulud
Teenused on osutatud Eestis.
Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel ja tingimusel, et teenuse osutamisega seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt
hinnata ning tulu teenuste osutamisest on võimalik mõõta.
Aastaaruandes ja raamatupidamises ei kajastu bilansipäeval lõpetamata raviteenuseid, kuna haigekassa lepingumahtu on sisse
14
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
arvestatud ainult lõpetatud raviarved ja vastavalt sõlmitud lepingutele ei rahastata järgmisel aastal eelmise perioodi tööd.
Intressitulu on kajastatud bilansipäeva seisuga.
Kulud
Kulude liigitamine toimub vastavalt tulemiaruande kirjetele.
Kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid.
Kulud, mis tehakse põhitegevuse käigus on kas perioodikulud või ettemakstud kulud.
Kulutused, mis on võrdsed aruandeperioodiga või pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist.
Seotud osapooled
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta, kelleks on:
1) kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed (haigla mõistes nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt
abikaasa, elukaaslane ja laps;
2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline
mõju (hääleõigus alates 20%-st).
Aastaaruandes avaldatakse informatsioon aruandekohustuslase olulise mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingutega,
kes ei ole avaliku sektori üksused, tehtud tehingutega.
Vastavalt Riigi raamatupidamise üldeeskirja §49¹, mis hakkas kehtima alates 01.01.2015 koostatud majandusaasta aruannetele,
avaldatakse informatsioon soetud isikutega tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide
üldistele nõuetele või turutingimustele.
Lisa 2 Raha
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Raha kassas 4 489 3 360
Raha pangakontol 9 295 603 6 159 019
Kokku raha 9 300 092 6 162 379
15
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 839 976 4
Ostjatelt laekumata
1 841 458 1 841 458
arved
Ebatõenäoliselt
-1 482 -1 482
laekuvad nõuded
Muud nõuded 777 777
Viitlaekumised 777 777
Ettemaksed 20 407 20 407
Tulevaste perioodide
15 262 15 262
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Töö-ja puhkusetasu
1 025 1 025
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
3 133 3 133
tulenevad toetused
Saamata põhivara
6 156 6 156 13
sihtfinantseerimine
Kokku nõuded ja
1 871 474 1 871 474
ettemaksed
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa
nr
Nõuded ostjate vastu 1 860 204 1 860 204 4
Ostjatelt laekumata
1 862 108 1 862 108
arved
Ebatõenäoliselt
-1 904 -1 904
laekuvad nõuded
Muud nõuded 753 753
Viitlaekumised 753 753
Ettemaksed 28 396 28 396
Tulevaste perioodide
23 251 23 251
kulud
Muud makstud
5 145 5 145
ettemaksed
Töötajate puhkusetasu
1 082 1 082
ettemaksed
Saamata seadusandlusest
3 666 3 666
tulenevad toetused
Kokku nõuded ja
1 894 101 1 894 101
ettemaksed
16
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
Ostjatelt laekumata arved 1 841 458 1 862 108 4
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -1 482 -1 904
Kokku nõuded ostjate vastu 1 839 976 1 860 204
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi alguses -1 904 -1 874
Laekunud ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded 1 339 668
Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuded -917 -1 106
Lootusetuks tunnistatud nõuded 0 408
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded perioodi lõpuks -1 482 -1 904
Üle 30 päeva maksetähtaja ületanud nõudeid oli 31.12.2017 seisuga summas 4 226 eurot (2017.aasta vastav näitaja 4 023 eurot)
Lisa 5 Varud
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Tooraine ja materjal 303 159 285 787
Strateegilised varud 5 294 5 294
Kokku varud 308 453 291 081
Varude allahindlus ja mahakandmine 1 748 497
Varude allahindlust teostatud ei ole.
Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad
(eurodes)
31.12.2018 31.12.2017
Maksuvõlg Maksuvõlg
Ettevõtte tulumaks 938
Käibemaks 27 348 14 080
Üksikisiku tulumaks 195 873 220 801
Erisoodustuse tulumaks 325
Sotsiaalmaks 391 119 408 455
Kohustuslik kogumispension 17 266 18 585
Töötuskindlustusmaksed 25 438 25 987
Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 1 202 1 101
Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 659 184 689 334
Maksuvõlad on kajastatud lisas 12 - "võlad ja ettemaksed".
17
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud
(eurodes)
Soetusmaksumuse meetod
Kokku
Maa Ehitised
31.12.2016
Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000
Akumuleeritud kulum -150 000 -150 000
Jääkmaksumus 35 000 45 000 80 000
Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000
31.12.2017
Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000
Akumuleeritud kulum -165 000 -165 000
Jääkmaksumus 35 000 30 000 65 000
Amortisatsioonikulu -15 000 -15 000
31.12.2018
Soetusmaksumus 35 000 195 000 230 000
Akumuleeritud kulum -180 000 -180 000
Jääkmaksumus 35 000 15 000 50 000
2018 2017
Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 8 102 12 412
Kinnisvarainvesteeringute otsesed haldamiskulud 3 651 4 177
Haigla soetas 2016.a augustis kinnistu aadressil Turu 6 Viljandi linnas eesmärgiga suurendada planeeritava uue haigla ja
tervisekeskuse ehituseks vajaminevat maa-ala ja võimaldada ligipääs Turu tänavalt. Ostetava hoone kogu netopind on kaetud kehtivate
üürilepingutega, mida ei kasuta haigla ega ka teised riigi raamatupidamiskohustuslased oma põhitegevuse tarbeks. Kinnistu võeti arvele
soetusmaksumuses. Seisuga 31.12.2016 on kinnistu alla hinnatud väärtuse languse tõttu vastavalt Uus Maa Kinnisvarabüroo
ekspertarvamusele nr 060117ML. Kuna hoone läheb uue maakondliku tervisekeskuse rajamisel lammutamisele, eraldati kinnistust maa hind ja
ülejäänud osa (hoone) amortiseeritakse vastavalt kasulikule elueale 3 aastaga kuni 31.12.2019.
18
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 8 Materiaalsed põhivarad
(eurodes)
Kokku
Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata
seadmed materiaalsed projektid ja
Transpordi- Arvutid ja Muud Lõpetamata
põhivarad ettemaksed
arvutisüsteemid
vahendid masinad ja projektid
seadmed
31.12.2016
Soetusmaksumus 1 172 9 503 827 433 966 145 757 3 753 809 4 333 532 384 996 14 223 527
Akumuleeritud kulum 0 -3 377 487 -383 960 -125 424 -3 065 974 -3 575 358 -351 869 -7 304 714
Jääkmaksumus 1 172 6 126 340 50 006 20 333 687 835 758 174 33 127 6 918 813
Ostud ja parendused 80 175 11 950 336 212 348 162 11 490 5 180 5 180 445 007
Amortisatsioonikulu -340 310 -16 631 -6 299 -307 485 -330 415 -13 287 -684 012
31.12.2017
Soetusmaksumus 1 172 9 584 002 433 966 157 707 3 618 424 4 210 097 390 408 5 180 5 180 14 190 859
Akumuleeritud kulum -3 717 797 -400 591 -131 723 -2 901 862 -3 434 176 -359 078 0 0 -7 511 051
Jääkmaksumus 1 172 5 866 205 33 375 25 984 716 562 775 921 31 330 5 180 5 180 6 679 808
Ostud ja parendused 12 145 118 345 118 345 27 740 27 740 158 230
Lisandumised
10 987 10 987 10 987
äriühenduste kaudu
Amortisatsioonikulu -341 414 -22 034 -8 490 -228 259 -258 783 -8 733 -608 930
31.12.2018
Soetusmaksumus 1 172 9 590 147 440 946 157 707 3 542 070 4 140 723 383 014 32 920 32 920 14 147 976
Akumuleeritud kulum -4 053 211 -418 618 -140 213 -2 935 422 -3 494 253 -360 417 -7 907 881
Jääkmaksumus 1 172 5 536 936 22 328 17 494 606 648 646 470 22 597 32 920 32 920 6 240 095
2018 aasta jooksul kanti maha põhivara soetusmaksumusega 212 099,97 €, mille jääkmaksumus oli 10 006,89 €.
19
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 9 Kapitalirent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rentnik
31.12.2018 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
Magnetresonantstomograaf
0 0
ESAOTE
Kapitalirendikohustised
0 0
kokku
31.12.2017 12 kuu jooksul Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
Magnetresonantstomograaf 1,92%+6 kuu
ESAOTE
42 401 42 401 EUR 15.08.2018 11
euribor
Kapitalirendikohustised
42 401 42 401
kokku
Lisa 10 Kasutusrent
(eurodes)
Aruandekohustuslane kui rendileandja
2018 2017 Lisa nr
Kasutusrenditulu 44 416 45 304 14
Järgmiste perioodide kasutusrenditulu mittekatkestatavatest lepingutest
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
12 kuu jooksul 23 264 6 386
Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus
Kinnisvarainvesteeringud 50 000 65 000
Muud varad 36 811 49 746
Kokku 86 811 114 746
Real "muud varad" on näidatud haigla hoonete rendipindade jääkmaksumus.
Jääkmaksumus on arvutatud kogupinna ja rendile antud pindade suhtele.
Mittekatkestatavad rendilepingud on Turu 6 hoones tähtajalised lepingud kuni 31.07.2019.
Aruandekohustuslane kui rentnik
2018 2017 Lisa nr
Kasutusrendikulu 108 632 89 689 15
Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest
20
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
31.12.2018 31.12.2017 Lisa nr
12 kuu jooksul 53 205 29 348
1-5 aasta jooksul 114 689 78 852
Üle 5 aasta 31 720 0
Kasutusrendikulud sisaldavad sõiduauto, meditsiini-ja infotehnoloogia seadmete kui ka patsientide vastuvõtuks ruumide renti.
Mittekatkestatavad lepingud on tähtajalised rendilepingud.
Lisa 11 Laenukohustised
(eurodes)
31.12.2018 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5% + 6
365 580 156 422 209 158 EUR 26.04.2021
kuu euribor
Pikaajalised laenud
365 580 156 422 209 158
kokku
Kapitalirendikohustised
0 0
kokku
Laenukohustised
365 580 156 422 209 158
kokku
31.12.2017 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa
nr
12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta
jooksul jooksul
Pikaajalised laenud
SEB pangalaen 0,5%+6 kuu
521 650 156 077 365 573 EUR 26.04.2021
euribor
Pikaajalised laenud
521 650 156 077 365 573
kokku
Kapitalirendikohustised
42 401 42 401 9
kokku
Laenukohustised
564 051 198 478 365 573
kokku
Laenusaaja tagab oma Lepingust tulenevate kohustuste täitmise oma eelarves ettenähtud rahaliste vahenditega.
21
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 12 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)
31.12.2018 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 452 524 452 524
Võlad töövõtjatele 162 436 162 436
Maksuvõlad 659 184 659 184 6
Saadud ettemaksed 362 362
Tulevaste perioodide tulud 362 362
Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud
790 000 790 000 13
ettemaksed
Kokku võlad ja ettemaksed 2 064 506 2 064 506
31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 322 143 322 143
Võlad töövõtjatele 97 762 97 762
Maksuvõlad 689 334 689 334 6
Saadud ettemaksed 5 689 5 689
Tulevaste perioodide tulud 5 689 5 689
Kokku võlad ja ettemaksed 1 114 928 1 114 928
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018 aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi korpuse
rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31.12.2019. Rekonstrueerimistegevused toimuvad 2019. aasta jooksul ning seega ka
tuludesse kanname toetuse 2019. aastal.
Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused
(eurodes)
Varad bruto soetusmaksumuses
31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Lisa
nr
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver annetuskampaania 0 4 650 0 -4 650 0
EV Sotsiaalministeerium 0 48 000 0 -48 000 0
EV Sotsiaalministeerium 0 50 000 -42 113 -7 887 0
SA Tallinna Teaduspark 0 1 984 0 -1 984 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 104 634 -42 113 -62 521 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
0 104 634 -42 113 -62 521 0
annetused ja toetused
22
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
31.12.2017 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2018 Lisa
nr
Sihtfinantseerimine põhivarade
soetamiseks
Erihoolekandetaristu
0 0 0 -6 156 -6 156 3
reorganiseerimine
Sundravi hoone rekonstrueerimine 0 790 000 0 0 790 000 12
Kokku sihtfinantseerimine
0 790 000 0 -6 156 783 844
põhivarade soetamiseks
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
AS Selver annetuskampaania 0 4 370 0 -4 370 0
Kokku sihtfinantseerimine
0 4 370 0 -4 370 0
tegevuskuludeks
Kokku sihtotstarbelised tasud,
0 794 370 0 -10 526 783 844
annetused ja toetused
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, eraldas 2018 aasta lõpul riigieelarvelist toetust summas 790 000 eurot sundravi korpuse
rekonstrueerimiseks. Toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31.12.2019. Rekonstrueerimistegevused toimuvad 2019. aasta jooksul ning seega ka
tuludesse kanname toetuse 2019. aastal.
2018.aastal sai alguse 2 projekti: kohtumäärusega ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade loomine ja erihoolekandetaristu
reorganiseerimine Euroopa Liidu struktuuri-ja investeerimisfondide toetusel. Rajatakse kolm 30-kohalist maja erihooldust vajavatele
patsientidele. Esitati esimene maksetaotlus summas 6 156 eurot.
2017.aastal tagastatud summa 42 113 eurot sisaldab nii kodumaise sihtfinantseerimise vahendamist teistele haiglatele (Ida-Viru Keskhaigla,
Narva haigla, Pärnu Haigla ja Rakvere haigla) summas 28 968 eurot kui ka tagasimaksmist Sotsiaalministeeriumile summas 13 145 eurot.
Lisa 14 Tulu ettevõtlusest
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Eesti Haigekassa 13 357 646 11 981 265
EV Sotsiaalministeerium -vältimatuabi kindlustamata isikutele 139 911 144 593
EV Justiitsministeerium-sundraviteenus 4 692 940 4 180 443
Sotsiaalkindlustusamet erivajadusega patsientide teenus 555 451 507 383
Sotsiaalkindlustusamet-rehabilitatsiooniteenus ja toetus 78 975 167 907
Perearstide ja raviasutuste teenused 638 410 570 068
Asutuste ja omavalitsuste teenused 634 964 571 172
Tulud mitte-tervishoiuteenustest 231 565 219 040
Patsientide omaosalus 1 358 840 1 198 764
Kasutusrendi tulu (ruumide üür ja kom.kulu) 44 416 45 304 10
Tervise Arengu Instituudi lepingulised teenused 2 424 983 1 660 149
Kokku tulu ettevõtlusest 24 158 101 21 246 088
Sihtasutuse tuludest 98% on maksuvaba käibena tervishoiuteenus ja käibemaksuga maksutatav käive moodustab vaid 2%
(toitlusteenus, prosektuuri teenus, alkoholihäire ravi juhtimisteenus, tööalane rehabilitatsioon, koolitusteenus, integreeritud
tervishoiuteenuse arendamine).
23
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)
2018 2017 Lisa nr
Üür ja rent 108 632 89 689 10
Energia 538 407 487 328
Elektrienergia 217 249 191 068
Soojusenergia 293 884 279 047
Kütus 27 274 17 213
Veevarustusteenused 50 993 50 702
Mitmesugused bürookulud 96 863 96 533
Uurimis- ja arengukulud 231 332 141 841
Lähetuskulud 5 107 9 674
Koolituskulud 104 367 76 457
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -551 462
Hoonete ja ruumide ning teised majandamise kulud 800 272 721 303
Patsientide raviks vaja olevad tarvikute, toidu ja
2 725 215 2 582 073
teenuste soetamise kulud
Patsientide vooditarvikud ja eririietus personalile ning
31 368 26 190
nende hooldus kulud
Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 692 005 4 282 252
Lisa 16 Tööjõukulud
(eurodes)
2018 2017
Palgakulu 12 250 560 10 711 339
Sotsiaalmaksud 3 974 241 3 478 240
Töötajate erisoodustused 16 068 9 687
Erisoodustuse maksud 15 045 7 401
Kokku tööjõukulud 16 255 914 14 206 667
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 858 819
24
Sihtasutus Viljandi Haigla 2018. a. majandusaasta aruanne
Lisa 17 Muud kulud
(eurodes)
2018 2017
Trahvid, viivised ja hüvitised 0 377
Riigilõivud 143 219
Maamaks 444 172
Loodusressursside kasutamise tasu - vesi 4 650 4 505
Käibemaks 686 146 684 129
Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -551 -35
Muud 1 583 497
Kokku muud kulud 692 415 689 864
Lisa 18 Seotud osapooled
(eurodes)
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja
muud olulised soodustused
2018 2017
Arvestatud tasu 191 498 157 694
Tehingud seotud osapooltega 2018. aastal toimusid ühtsetel alustel teiste klientidega, 2017 aastal tehinguid seotud osapooltega ei toimunud.
Lisa 19 Sündmused pärast aruandekuupäeva
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid
aruandekuupäeva 31.12.2018 ja aastaaruande koostamiskuupäeva ajavahemikul. Aruandekuupäeva järgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaksid
järgmise majandusaasta tulemust, aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ilmnenud ei ole.
25
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Sihtasutus Viljandi Haigla nõukogule.
Arvamus
Oleme auditeerinud Sihtasutus Viljandi Haigla (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2018 ning kasumiaruannet, rahavoogude
aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete
arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.
Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2018 ning sellel kuupäeval lõppenud
aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas
„Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga
(Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme
hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.
Muu informatsioon
Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori
aruannet.
Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.
Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb
raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.
Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta
aru anda.
Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega
Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu
juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane,
tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või
tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.
Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja
anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel
see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid
peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel
teevad.
Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka
järgmist:
- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid
vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise
mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist
või sisekontrolli eiramist;
- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks
ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;
- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;
- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb
olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse,
et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui
avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased
sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;
- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab
aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.
Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas
mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiina Lindmäe
Vandeaudiitori number: 372
Assertum Audit OÜ
Audiitorettevõtja tegevusloa number:62
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316
18.03.2019
917799 -336488 0 0 Nõukogu aruanne Vastavalt riigivaraseaduse paragrahvi 98 lõikele 1 esitab nõukogu koos majandusaasta aruandega ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on SA Viljandi Haigla tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud . Aruandes tuuakse välja nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa liikmete kaupa (põhitasu ja tulemustasu eraldi). 2018. aastal oli nõukogu ja juhatuse koostöö sujuv, tihe ja konstruktiivne ning juhatus on kõikides olulistes küsimustes nõukoguga konsulteerinud. Sihtasutuse sisekontrollisüsteemi rakendamisel on järgitud tegevuste eesmärgipärasust ja tulemuslikkust, ressursside mõistlikku kasutamist, õigusaktidest kinnipidamist, aruandluse usaldusväärsust ning kontrollitavust. SA Viljandi Haigla nõukogu on viieliikmeline : Nõukogu esimees Agris Koppel Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Nõukogu liige Siiri Tõniste Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Nõukogu liige Helve Kansi Perearst Nõukogu liige Malle Vahtra Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige Nõukogu liige Sirje Ilver Viljandimaa Puuetega Inimeste Nõukoja ja MTÜ Teeme esindaja N õukogu koosseisus toimus 2018. aastal muudatus. Nõukogu liige kuni 25. september 2018 oli Ando Kiviberg ( Viljandi linnapea ). A lates 26. septembris 2018 on nõukogu liige perearst Helve Kansi. Nõukogu koosolekuid toimus 2018. aastal 9, millest 2 olid e-koosolekud : 11.01.2018 Strateegiliste projektide ülevaade ning investeeringutega seotud infovahetus (uue haigla ja tervisekeskuse planeerimine ja erihoolekande taristu ajakohastamine, PAI projekt, ). Otsustati, et SA Viljandi haigla juhatus jätkab ebastabiilse remissiooniga ööpäevaringse erihooldusteenuse hoonestu projekti elluviimist antud eskiisi ja finantsplaaani alusel ning esitab taotluse, kus soovitakse omafinantseeringu katmist ning riigipoolset suuremat toetust. Arutati Valkla hooldekodu reorganiseerimises osalemist ( kohtumäärusega ööpäevaringse erihoolekande teenuse hoone ehitamine). Nõukogu otsustas , et juhatus jätkab selle projektiga eskiisilahenduse alusel ning üksnes teenuse jätkusuutlikkust näitava finatsanalüüsi korral (olulise teenuse hinna tõusu korral). Koostööleppe sõlmimiseks volitusi ei antud. Nõukogu andis loa taastusravikliiniku eraldi struktuurüksusena loomiseks, et parendada juhtimist, suurendada tasuliste teenuste osakaalu kogukonnale ja tuua seeläbi haiglale lisandväärtust ning maine tõusu. 24.01.2018 e-koosolek Nõukogu otsustas volitada juhatust sõlmima koostöölepe ettevõttega AS Hoolekandeteenused tingimusel, et SA Viljandi Haigla esitab kohtumäärusega erihoolekande teenuse hoone osas taotluse eraldi (sh esitama kohtumäärusega paigutatud isikule erihoolduse teenuse investeeringute toetuse taotluse ) ning kohustas juhatust teavitama investeeringutaotluse hindamise tulemustest ning esita ma nõukogule otsuse projekti investeeringu kasutamiseks, kui projekti elluviimine võib mõjutada kohtumäärusega paigutatud isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise majanduslikku jätkusuutlikkust. 13.03.2018 Nõukogu kinnitas 201 7 . aasta majandusaasta aruande ning otsustas 2017. aasta majandustulemuste põhjal juhatuse esimehele maksta kolm keskmist kuutasu. Juhatuse liikmed andsid ülevaate 2017. aasta tulemustest nii vaimse tervise kui ka somaatilise valdkonna poolel t. Kinnitati 2018. aasta tegevuskava ning nõukogu andis ülesandeks tuua välja kõige prioriteetsemad projektid ja informeerida jooksvalt nõukogu liikmeid 2018. aasta tegevusplaani täitmisest. Kinnitati 2018. aasta majandusaasta eelarve esimeses variandis ilma ERF toetusi arvestamata. 02.05.2018 Juhatuse esimees andis ülevaate I kvartali kuludest, tuludes t ja mõjuritest. Nõukogu kinnitas 2018. aasta I kvartali majandustulemused. Toimus haigla uue infosüsteemi valiku arutelu. Anti ülevaade strateegiliste projektidest (MATK, PAIK-projekt, GDPR-i rakendamine, ambulatoorse sundravi käivitamine, koostöö arendamine kogukonnaga, koostöö perearstidega, personali leidmine ja hoidmine) ning tutvustati nõukogule tegevuskava. Sisekontrolör tutvustas riskipõhist tööplaani (KPMG poolt hinnatud riskid) täienduste ja ettepanekute tegemiseks. 27.06.2018 e-koosolek Nõukogu andis juhatusele volituse osaleda HIS ühishankes, lähtudes 26. juunil 2018 allkirjastatud ühishanke korraldamise kokkuleppest. Nõukogu kohustab juhatust esitama ühishanke alusel sõlmitavad arendus- ja hoolduslepingud nõukogule tutvumiseks enne nimetatud lepingute allkirjastamist. Nõukogu andis juhatusele volituse alustada läbirääkimisi SA IdaTallina Keskhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga haiglainfossüsteemi eHL konsortsiumis osalemiseks. 04.07.2018 Toimus põhikirja arutelu, mille aluseks on asutajapoolsed ettepanekud seoses riigivaraseaduse nõuetega. Otsustati esitada muudatustega põhikirja projekt sihtasutuse asutajale. Juhatuse liikme kohalt kutsuti tagasi Margus Annuk, tema enda sooviavalduse alusel . Arutati haiglainfosüsteemi valikuid ning nõukogu andis juhatusele ülesande anda jooksvalt infot läbirääkimiste tulemusest ning vajadusel nõukogu kokku kutsuda. Juhatuse esimees andis ülevaate kesklinna planeeritava haiglahoone ehituse ettevalmistustest (sh funktsionaalne arengukava II, rahastustaotlus, ideekonkursi ettevalmistused). Juhatus hoiab nõukogu liikmeid kursis MATK ja PAIK-projekti tööga. 28.08.2018 (Ando Kiviberg ei osalenud) Sõlmiti juhatuse liikme leping Mart Kulliga. Juhatuse esimees andis ülevaate I poolaasta majandustulemustest, sündmustest ja meediakajastusest ning ravitöö indikaatoritest. Arutati haiglainfosüsteemi valikuid ning teavitati nõukogu eelolevatest KPMG audititest 1. IT riskid, 2. Tööaja haldus ja arvestus - kogu tööaja protsess. 08.11.2018 Psühhiaatriakliiniku ülemarst Madis Parksepp andis ülevaate psühhiaatriakliiniku tegemistest, plaanidest ja arengusuundadest. Arutati 3. kvartali majandustulemus i. Nõukogu kinnitas audiitorteenuse hanke tulemused ning andis volituse juhatuse esimehele sõlmida leping eduka pakkuja Assertum Audit OÜ-ga. Juhatuse esimees andis ülevaate uue haigla ja tervisekeskuse projektist (ehitushinnad, rahastus) ning haiglainfosüsteemi valikutest. 20.12.2018 Ülevaade kvaliteediteenistuse tegemistest ja rollist Viljandi haiglas ( organisatsiooni juhtimise s ü steemi arendamine, mõõdikute süsteem). Viljandi haigla investeeringute välis rahastuse v õ imaluste kokkuv õte ja tegevusplaani arutelu. Haigla infos ü steemi uuendamise projekti hetkeseis u ülevaade ja vä lised arengud . PA IK- projekti ü levaade ja uue aasta kokkulepped haigekassaga . Nõukogu otsustas Viljandi haigla töötajatele maksta preemiat 200 eurot (bruto) neile, kelle koormus on v ä hemalt 0 , 5 kohta ning on asunud haiglasse t öö le hiljemalt 3l.12.2017. Otsustati muuta Viljandi haigla struktuuri ning m oodustada taastusravikliiniku koosseisu 3 osakonda ( taastusravi osakond , õ endusabi osakond , kodu teenuste osakond ). SA Viljandi Haigla juhatus on kolmeliikmeline: Priit Tampere juhatuse esimees Katrin Kaarma juhatuse liige (vaimse tervise valdkond) Mart Kull juhatuse liige (somaatiline ravi) Juhatuse liige kuni 31. juuli 2018 oli Margus Annuk . Alates 3. septembrist 2018 Mart Kull. Auditikomitee Auditikomitee lähtub oma töös auditikomitee põhimäärusest, mis on kinnitatud nõukogu koosoleku 11.12.2012 protokollilise otsusega nr 10. Selle kohaselt on Sihtasutuse Viljandi Haigla auditikomitee nõuandev organ, mille on moodustanud haigla nõukogu. SA Viljandi Haigla auditikomitee on kolmeliikmeline: Auditikomitee esimees Malle Vahtra Viljandi Linnavolikogu eelarve- ja arengukomisjoni liige Auditikomitee liige Merike Veiber Audiitoribüroo Revisor OÜ avaliku sektori vandeaudiitor Auditikomitee liige Peep Aru Auditikomitee ülesanne on jälgida audiitorkontrolli, riskijuhtimist, sisekontrolli ja -auditeerimist, järelevalve teostamist ja eelarve koostamise seaduslikkust. Auditikomitee koosneb kolmest liikmest, kellest vähemalt üks on nõukogu liige. Auditikomitee ülesanded Auditikomitee ülesanne on jälgida ja analüüsida: - rahandusinformatsiooni töötlemist ja raamatupidamise korraldamist; - riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust; - raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsesse; - audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust audiitortegevuse seaduse nõuetele. Auditikomitee kohustuseks on anda nõukogule soovitusi ja teha ettepanekuid järgmistes küsimustes: - audiitorettevõtja nimetamine või tagasikutsumine; - siseaudiitori nimetamine või tagasikutsumine; - probleemide ja ebatõhususe vältimine või kõrvaldamine organisatsioonis; - vastavus õigusaktidele ja kutsetegevuse heale tavale. 2018. aastal toimus 6 auditikomitee koosolekut. Peamisteks teemadeks olid: - 2017 majandusaasta tulemuste üle vaatamine ja 2017 aasta majandusaasta aruande kooskõlastamine; - 2018 majandusaasta eelarve lugemine; - auditeerimise ja sisekontrolöri tööde ülevaade; - 2018 erinevate kvartalite majandustulemuste üle vaatamine; - 2018 erinevate kvartalite sündmustest ja meediakajastustest ülevaate andmine; - 2018 ravitöö näitajate üle vaatamine; - Viljandi Haigla uue Infosüsteemi valikuvõimaluste arutelu; - strateegiliste projektide üle vaatamine; - kvaliteedijuhtimisest ülevaate andmine; - audiitorteenuse hanke tulemuste kinnitamine. Auditikomitee tunnistas kõik arutlusel olnud teemad sobilikuks nõukogule esitamiseks. Sisekontroll Sihtasutuse Viljandi Haigla siseaudiitori ametikoht koondati nõukogu 27.09.2017 otsusega, otsustati tõhustada sisekontrolli valdkonda haiglas ning tööle võtta sisekontrolör. 2018. aasta esimeses pooles oli sisekontrolör lühikest aega ametis (perioodil 13.02.2018 – 24.05.2018). Sisekontrolöri puudumise ajal täitis sisekontrolli ülesandeid Viljandi Haigla kvaliteedijuht. Nõukogu 27.09.2017 otsusega otsustati raamlepingu sõlmimine KPMG Baltics OÜ’ga, mille eesmärgiks oli erinevate sisekontrolli puudutavate tegevuste teostamine. Leping sõlmiti 18.01.2018. Sisekontrolli valdkonnas keskenduti 2018. aastal olemasolevate protsesside ja kordade parendamisele ning ka varasemalt puudulikult kirjeldatud või kirjeldamata kordade ja protsesside loomisele. Peamised tegevused valdkonnas 2018. aastal olid: vastutusalade kaardistamine, esindusõiguste korra koostamine, hankekorra uuendamine ning hankeprotsessi kaardistamine, erinevate sisekordade uuendamine, kaebuste käsitlemise protsessi kirjeldamine. Lisaks sisemiste protsesside parendamisele ja uuendamisele viidi koostöös välise partneriga läbi: - Viljandi Haigla riskianalüüs; - Hädaolukorra seadusest tulenev elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüs; - IT riskianalüüs; - Andmekaitse töövaldkonnas teostati isikuandmeid sisaldavate andmekogude kaardistamine; - Tööajaarvestuse protsessi audit. Juhatuse ja nõukogu liikmete tasud 2018. aastal Nõukogu liikmete tasud kokku - 9 267,20 € Auditikomitee tasud kokku - 1 498,10 € Nõukogu liikmete tasu: Agris Koppel nõukogu esimehe tas u - 3477,01 € Siiri Tõniste nõukogu liikme tasu - 2424,52 € Malle Vahtra nõukogu liikme tasu - 2424,52 € Ando Kiviberg nõukogu liikme tasu - 1167,38 € Sirje Ilver nõukogu liikme tasu - 2424,52 € Helve Kansi nõukogu liikme tasu - 605,22 € Auditikomitee liikmete tasu: Malle Vahtra auditikomitee esimehe tasu - 533,92 € Merike Veiber auditikomitee liikme tasu - 958,68 € Peep Aru auditikomitee liikme tasu - 355,92 € Juhatuse liikmete tasu: juhatuse liikme tasu tulemus- ja motivatsioonitasu kokku Priit Tampere 60 000 € 15 000 € 75 000 € Katrin Kaarma 54 000 € 54 000 € Margus Annuk 31 701,72 € 31 701,72 € Mart Kull 18 000 € 18 000 €