MINISTRI KÄSKKIRI
11.06.2019 nr 46
Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a
käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine” muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen
sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine” kinnitatud toetuse
andmise tingimustes järgmised muudatused:
1. Asendan dokumendis läbivalt kuupäeva 31.12.2020 kuupäevaga 31.12.2021.
2. Asendan punkti 3 tabelis läbivalt arvud „1000“ ja „2000“ vastavalt arvudega „2400“ ja „3200“.
3. Lisan punkti 7.8 järgmises sõnastuses:
„7.8. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.“.
4. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga
B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisa: Lisa 1 vorm B
Sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 232 „Puudega laste tugiteenuste
arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine” muutmise
käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudatused tehakse sotsiaalkaitseministri 15. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 232 „Puudega
laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuse sisu
Käskkiri koosneb kolmest punktist ning nendega tehakse muudatused TAT-s.
Punktiga 1 pikendatakse läbivalt TAT-d ja tegevuste ajaraami 2021. aasta lõpuni. Vajadus
teenuse (eriti tugiisikuteenuse) järele on jätkuvalt väga suur ja kuigi teenuseid saab ca 85–90%
tugiteenuseid vajavatest lastest, on teenuse maht lapse kohta väiksem, kui oleks teenusesaaja
soov. Pärast Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) tegevuste algust 2015. aastal on kohalikud
omavalitsused (edaspidi KOV) hakanud suuremat tähelepanu pöörama puudega lastele ja neile
vajalikele tugiteenustele. Praegu võib öelda, et KOV-id on teadlikud ESF-i pakutavast
lisarahastusest teenuste osutamisel. Lapsed, kes kasutavad tugiisiku- või lapsehoiuteenust,
vajavad seda umbes 500 euro eest kuus ning KOV-idel puudub vajalik rahaline ressurss, et ise
oma vahenditest või ka tasandus- ja toetusfondi toel tagada lastele vajalik teenusemaht.
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ESF-i projekti töötajad nõustavad KOV-e, kuidas
kasutada kombineeritud rahastust (toetusfond + KOV-i enda vahendid + ESF-i tugi) teenuste
osutamisel. Kuna tugiisikuteenuse vajadus haridusasutustes on väga suur, on
Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) ja SKA sisustamas koostöös KOV-iga õpetaja abi
ametikohta, mis oleks alternatiiv tugiisikuteenusele haridusasutuses. Uue süsteemi
kasutuselevõtt KOV-is nõuab KOV-ide strateegilist nõustamist ning haridus-, sotsiaal- ja
noorsootöö valdkonna ühistööd.
Punktiga 2 suurendatakse 2018. ja 2023. aasta väljundinäitaja sihttasemeid. Suurendamine
toimub vastavalt riigi eelarvestrateegiale 2019–2022 ning ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava muudatustele. Väljundinäitaja sihttaset suurendatakse seoses tugiteenuste
suurema nõudlusega ja teenuse väiksema ühikumaksumusega, mis võimaldab tugiteenuseid
pakkuda suuremale hulgale sihtrühmale.
Punktiga 3 lisatakse säte, milles sedastatakse, et määruse raames antav toetus ei ole riigiabi.
Toetuse saaja (SoM) ning partnerite (SKA ja TAI) tegevust rahastatakse riigieelarvest. Asutused
tegutsevad oma põhitegevuse iseloomult avalikes huvides ning ei ole ettevõtjad (ei paku
toetusega seotult tasu eest teenust). Asutused ei teeni toetatavate tegevustega tulu. Kaudseid
kasu saajaid ei ole, toetuse edasi suunamisel toimub elluviija valik turutingimustel riigihanke (või
lihtsustatud korras hankimise) teel. Toetatavad tegevused on piiritletud Eestiga ning on suunatud
Eesti kohalikele omavalitsustele, puudega lastele ja nende vanematele. Toetusega ei anta seega
majanduslikku eelist ning antav abi ei kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
Punktiga 3 asendatakse eelarve vorm (TAT lisa 1 vorm B) uue vormiga, milles on tehtud
korrektsioone 2017. ja 2018. aasta kulude osas (kulud on viidud vastavusse tegeliku kasutusega).
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatus koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013. a, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013. a, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
Kuna TAT eelarve kogumahtu ei muudeta, siis muudatustel olulist mõju ei ole. Muudatusega
pikeneb teenuse osutamise periood, mis võimaldab KOV-idel tagada puudega laste vanematele
tugiteenused neile vajalikus mahus.
5. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
6. Muudatuse kooskõlastamine
Muudatus saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele
ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove.
Muudatus kooskõlastati märkusteta.
2