Riigikogu rahanduskomisjon Teie nr
[email protected]
Meie 18.04.2019 nr 6-1/190434/1901995
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected]
Toitjakaotuspension ja laste eest ettenähtud täiendava maksuvaba tulu vähendamine
Austatud komisjonide esimehed
Õiguskantsleri poole pöördus kaht last üksi kasvatav lapsevanem, kes juhtis tähelepanu sellele, et
kuna riik maksab tema lastele toitjakaotuspensioni, ei saa ta täiel määral kasutada laste eest
ettenähtud täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise võimalust. Toitjakaotuspension arvestatakse
erinevalt nt elatisest lapse maksustatava tulu hulka, see omakorda vähendab vanemale ettenähtud
maksusoodustust.
Tekkis kahtlus, kas selline maksustamise kord on ikka kooskõlas Riigikogu tahtega, kuna vanema
kaotanud lastega pered on seatud maksusoodustuse kasutamisel halvemasse olukorda kui teised
pered.
Lapsevanemal või eestkostjal, kes peab ülal vähemalt kahte alaealist last, on alates teisest lapsest
õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1848 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta.
Täiendavat maksuvaba tulu saab rakendada osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on väiksem
täiendavast maksuvabast tulust (tulumaksuseaduse § 231 lõige 2).
Toitjakaotuspension on seaduse järgi lapse sissetulek (riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20
lg 2 p 1). Ühtlasi vähendab toitjakaotuspension summat, mille vanem võib oma maksustatavast
tulust maha arvata (tulumaksuseaduse § 231 lõige 2). Õiguskantsleri poole pöördunud lapsevanema
laps saab toitjakaotuspensioni 144 eurot kuus, see tähendab 1728 eurot aastas.
Vanemal on õigus alates teisest lapsest maha arvata täiendav maksuvaba tulu, mida on vähendatud
lapse sissetuleku võrra. Antud juhtumil siis 1848 (maksuvaba tulu) -1728 (toitjakaotuspension).
Seetõttu saab avaldaja oma maksustatavast tulust täiendavalt maha arvata vaid 120 eurot aastas.
Kui teisele lapsele makstav toitjakaotuspension oleks aastas 1848 eurot või suurem, ei oleks
vanemal õigust mingit täiendavat maksuvaba tulu maha arvata.
Enne 2018. aastat ei mõjutanud toitjakaotuspensioni saamine täiendava maksuvaba tulu
mahaarvamise õigust. Seda seetõttu, et 2018. aastal kaotas Riigikogu seoses astmelise maksuvaba
2
tulu kehtestamisega pensionide (sh toitjakaotuspensionide osas) täiendava maksuvaba tulu. Kuna
pensionide kohta enam eraldi maksuvabastust ei kehti, on toitjakaotuspension arvestatud lapse
maksustatava tulu hulka. See omakorda vähendab vanemale ettenähtud maksusoodustust.1
Riik maksab vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni selleks, et aidata katta laste
ülalpidamiseks vajalikke kulusid. Olemuslikult sarnaneb toitjakaotuspension lastest eraldi elava
vanema makstava elatisega. Toitjakaotuspensioni maksab riik, sest laste ülalpidaja on surnud.
Kehtiv maksustamise kord on seadnud vanema(d) kaotanud lastega pered maksusoodustuse
kasutamisel kõigi teiste peredega võrreldes halvemasse olukorda. Kui mõlemad vanemad elavad
ja kasvatavad lapsi koos, ei vähenda vanemate teenitud ja laste ülalpidamiseks mõeldud raha
ühelgi juhul laste eest maha arvatava täiendava maksuvaba tulu suurust. Kui vanemad on lahutatud
ja üks vanematest maksab lapse/laste ülalpidamiseks elatist, ei piira see lapse eest täiendava
maksuvaba tulu mahaarvamise õigust, sest elatis ei ole lapse maksustatav tulu. Tavaliselt on elatis
toitjakaotuspensionist ka suurem: keskmine toitjakaotuspension 2018. aastal oli pereliikme kohta
154,51 eurot kuus, pere kohta 200,06 eurot kuus2, seadusjärgne elatise miinimummäär ühe lapse
kohta oli 2018. aastal 250 eurot kuus.3
Ei ole alust arvata, et pered, kus mõlemad vanemad on elus, vajavad maksusoodustuse näol riigilt
rohkem toetust kui vanema kaotanud lastega pered. Ka ei saa laste ja perede erinevat kohtlemist
õigustada pelgalt argumendiga, et maksu- ja pensionisüsteem on lihtsalt nõnda kujundatud. Kui
toitjakaotuspensioni asemel makstaks näiteks toetust, oleks see tulumaksuseaduse § 19 lõike 3
punkti 3 kohaselt maksuvaba ega mõjutaks laste eest täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise
õigust.
Kui leiate, et olukord ei ole kooskõlas Riigikogu tahtega, on laste ja perede erineva kohtlemise
lõpetamiseks mitu võimalust. Näiteks saab sätestada tulumaksuseaduse § 231 lõikes 2, et
toitjakaotuspension ei vähenda täiendavat maksuvaba tulu. Samuti on Riigikogul võimalus
toitjakaotuspension tulumaksust vabastada. Ka sel juhul ei mõjutaks toitjakaotuspension enam
täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Rahandusministeerium (
[email protected])
Sotsiaalministeerium (
[email protected])
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
1
Vt artiklit „Üksikvanemat tabas tuludeklaratsiooni esitamisel ebameeldiv üllatus“.
2
Kättesaadav Statistikaameti statistika andmebaasist http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp.
3
Perekonnaseaduse § 101 lõike 1 järgi ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse
kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärasid vt siit. 2019. aastal on elatise
miinimummäär 270 eurot kuus.
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.06.2019 08:53
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Toitjakaotuspension ja laste eest ettenähtud täiendav maksuvaba tulu
Manused: 1-6-19-28-2_-_RAHK.asice; 6-11904341901995 18.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc
Riigikogu rahanduskomisjoni 10.06.2019 nr 1-6/19-28/2
Martin Helme
Rahandusministeerium
Tanel Kiik .06.2019 nr 1-6/19-28/2
Sotsiaalministeerium
Toitjakaotuspension ja laste eest ettenähtud
täiendava maksuvaba tulu vähendamine
Austatud minister
Õiguskantsler kirjutas Riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonile seoses pöördumisega, kus kaht
last üksi kasvatav lapsevanem juhtis tähelepanu sellele, et kuna riik maksab tema lastele
toitjakaotuspensioni, siis ei saa ta täiel määral kasutada laste eest ettenähtud täiendava
maksuvaba tulu mahaarvamise võimalust. Enne 2018. aastat ei mõjutanud toitjakaotuspensioni
saamine täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust. Seda seetõttu, et 2018. aastal kaotas
Riigikogu seoses astmelise maksuvaba tulu kehtestamisega pensionide
(sh toitjakaotuspensionide osas) täiendava maksuvaba tulu. Kuna pensionide kohta enam eraldi
maksuvabastust ei kehti, on toitjakaotuspension arvestatud lapse maksustatava tulu hulka. See
omakorda vähendab vanemale ettenähtud maksusoodustust.
Kehtiv maksustamise kord on seadnud vanema(d) kaotanud lastega pered maksusoodustuse
kasutamisel kõigi teiste peredega võrreldes halvemasse olukorda. Kui mõlemad vanemad elavad
ja kasvatavad lapsi koos, ei vähenda vanemate teenitud ja laste ülalpidamiseks mõeldud raha
ühelgi juhul laste eest maha arvatava täiendava maksuvaba tulu suurust. Kui vanemad on
lahutatud ja üks vanematest maksab lapse/laste ülalpidamiseks elatist, ei piira see lapse eest
täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigust, sest elatis ei ole lapse maksustatav tulu.
Rahanduskomisjon arutas õiguskantsleri saadetud kirja 27.05.2019 istungil ja tegi järgmise
otsuse: „Tulenevalt õiguskantsleri kirjast Riigikogu rahanduskomisjonile teemal
toitjakaotuspensioni ja laste eest ettenähtud täiendava maksuvaba tulu vähendamine ja selle üle
toimunud arutelust rahanduskomisjoni istungil otsustas rahanduskomisjon teha
Rahandusministeeriumile ettepaneku koostada koostöös Sotsiaalministeeriumiga hiljemalt
2019. aasta septembriks seaduse muutmise seaduse eelnõu koos vastava mõjuanalüüsiga, mille
eesmärgiks oleks, et toitjakaotuspension ei vähendaks maksuvaba tulu. Samuti palub
rahanduskomisjon, et 2019. aasta septembris informeeriks Rahandusministeerium
rahanduskomisjoni valminud eelnõust.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Kokk
Esimees
2
Lisa: 6-11904341901995 18.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc
Henrik Mägi
631 6426
[email protected]