Martin Helme
Rahandusministeerium
Tanel Kiik .06.2019 nr 1-6/19-29/2
Sotsiaalministeerium
Taavi Aas
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Kredexi toetuste maksustamine
Austatud minister
Õiguskantsler kirjutas Riigikogu rahanduskomisjonile seoses pöördumistega, milles paluti
õiguskantslerilt hinnangut olukorrale, kus sihtasutuse Kredex eluaseme soetamise või
parendamise toetuse saajaid koheldakse erinevalt, lähtudes sellest, kas eraisikud saavad toetust
otse või korteriühistu kaudu.
Õiguskantsler esitas järgmised küsimused:
1. Kas eraisikule makstava Kredexi toetuse maksustamine ning selle tagajärjel eraisiku
võimalik aastase tulumaksukohustuse suurenemine (maksuvaba tulu vähenemise tõttu) on
eesmärgipärane ja soovitud tulemus?
2. Millega on põhjendatud Kredexi toetuste maksustamine, samal ajal kui Euroopa Liidu
struktuuritoetusest finantseeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustiku või kogumismahuti
paigaldamise toetused on maksuvabad?
3. Millega on põhjendatud, et Kredexilt elamistingimuste parandamiseks toetust saavaid
eraisikuid koheldakse teisiti kui neid inimesi, kes saavad samal otstarbel toetust korteriühistu
kaudu (lisaks põhjendusele, et juriidiliste ja füüsiliste isikute tulumaksuga maksustamine on
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018051 erinev)?
4. Kui toetus on olemuslikult kulukompensatsioon (st toetust saava inimese sissetulek reaalselt
ei kasva), kas toetuse maksustamine on kooskõlas tulu maksustamise põhimõtetega?
Rahanduskomisjon arutas õiguskantsleri saadetud kirja 27.05.2019 istungil ja tegi järgmise
otsuse: „Tulenevalt õiguskantsleri kirjast Riigikogu rahanduskomisjonile teemal Sihtasutuse
Kredex toetuste maksustamine ja selle üle toimunud arutelust rahanduskomisjoni istungil
otsustas rahanduskomisjon teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku
analüüsida koostöös Sotsiaalministeeriumiga Kredexi väikeelamu rekonstrueerimise ja lasterikka
pere kodutoetuse eesmärki ning Rahandusministeeriumile analüüsida vastavate Kredexi toetuste
maksustamist ning esitada analüüs ja vajadusel koostada ka seaduse muutmise seaduse eelnõu
2
koos vastavate muudatuste ja mõjuanalüüsiga hiljemalt 2019. aasta septembriks. Samuti palub
rahanduskomisjon, et 2019. aasta septembris informeeriks Rahandusministeerium
rahanduskomisjoni analüüsi tulemustest ja kui on koostatud eelnõu, siis ka valminud eelnõust.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Kokk
Esimees
Lisa: 6-11902141901996 18.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc
Henrik Mägi
631 6426
[email protected]
Riigikogu rahanduskomisjon Teie nr
[email protected]
Meie 18.04.2019 nr 6-1/190214/1901996
Sihtasutuse Kredex toetuste maksustamine
Austatud komisjoni esimees
Mitmed inimesed on palunud õiguskantslerilt hinnangut olukorrale, kus sihtasutuse Kredex
eluaseme soetamise või parendamise toetuse saajaid koheldakse erinevalt, lähtudes sellest, kas
eraisikud saavad toetust otse või korteriühistu kaudu. Kui nt lasterikka pere kodutoetust saab
inimene otse, on toetus maksustatav, see arvatakse sissetuleku hulka ja halvemal juhul jääb
inimene maksuvabast tulust ilma. Kui inimene saab toetuse korteriühistu kaudu, toetust ei
maksustata.
Sihtasutus Kredex maksab eluaseme soetamise või parendamisega seotud toetusi nii
korteriühistutele kui füüsilistele isikutele. Eraisikud saavad taotleda näiteks lasterikaste perede
kodutoetust, väikeelamute rekonstrueerimise toetust, väikeelamute küttesüsteemide uuendamise
toetust. SA Kredex toetusi makstakse riigieelarve eraldistest, st need on riiklikud toetused.
Kuna tulumaksuseaduse (TuMS) kohaselt on füüsilistele isikutele makstavad toetused
maksustatavad, peab Kredex nendelt toetustelt kinni tulumaksu ning saadud toetused mõjutavad
ka inimeste maksuvaba tulu suurust.
Kredexi toetus võib tulumaksukohustust märkimisväärselt suurendada. Inimesele
elamistingimuste parandamiseks makstud toetus võib suurendada tema aastasissetulekut sel
määral, et ta jääb maksuvabast tulust ilma ning peab kogu oma sissetulekult maksma 20%
tulumaksu.
Näiteks kui 14 000 euro suuruse aastapalgaga inimene saab väikeelamu rekonstrueerimise toetust
15 000 eurot, on tema maksustatav sissetulek 29 000 eurot. Kuna toetus on maksustatav ja ta
kaotab ka õiguse maksuvabale tulule, tuleb tal maksta tulumaksu 5800 eurot aastas. See tähendab,
et ta peab maksma tulumaksu 4200 eurot rohkem kui siis, kui ta ei oleks saanud Kredexi toetust.
Kuna palgatulult ja toetuselt on maksud juba kinni peetud, peab ta tuludeklaratsiooni alusel juurde
maksma 1200 eurot. Pärast seda, kui 15 000 euro suurusest toetussummast on maksud maha
arvatud, saab inimene toetusena kätte 10 800 eurot. Inimese maksevõime ei pruugi toetuse
saamisest hoolimata olla paranenud, sest toetuse näol on tegemist kuluhüvitisega. Näiteks väikese
sissetulekuga lasterikka pere igapäevast toimetulekut võib Kredexi toetus ja seoses sellega
suurenev maksukohustus isegi halvendada. Toetus aitab küll parandada pere elamistingimusi, aga
2
kuna see suurendab ka pere ülalpidaja tulumaksukohustust, saab teha vähem muid eluks vajalikke
kulutusi.
Korteriühistutele väljamakstavaid toetusi ei maksustata, sest juriidilise isiku tulu ei maksustata
selle saamisel. Seega, kui korteriomanik saab elamistingimuste parandamiseks toetust
korteriühistu kaudu, see toetus tema maksuvaba tulu arvestust ei muuda.
Möönan, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi võib Riigikogu otsustada, kellele milliseid
maksusoodustusi ja maksuvabastusi anda ning mis tingimustel seda teha. Samas on oluline seegi,
et maksupoliitika tugineks põhjendatud valikutele ja et need valikud oleksid inimestele
arusaadavad.
Korteriühistutele ja eraisikutele makstavate toetuste erinevat maksustamist ei ole paraku
põhjendada millegagi peale selle, et see tuleneb Eesti tulumaksusüsteemi (juriidilise ja füüsilise
isiku tulu erinev maksustamine, astmeline maksuvaba tulu) eripäradest.
Vastuseta on küsimus, kas eraisikutele makstavate Kredexi toetuste maksustamine on ka sisuliselt
põhjendatud ja kooskõlas Riigikogu tahtega.
Kredexi toetuste maksustamine ei ole kooskõlas põhimõtetega, mille järgi parlament on seni
otsustanud sarnaseid toetusi maksustada või maksust vabastada. Näiteks muutis Riigikogu 2018.
aasta lõpus tulumaksuseadust selliselt, et toetust, mida makstakse Euroopa Liidu
struktuuritoetusest füüsilisele isikule kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või
kogumismahuti paigaldamiseks, ei maksustata. Riigikogu rahanduskomisjon põhjendas muudatust
nii: „Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt peab füüsiline isik saadavalt Euroopa Liidu
struktuuritoetuselt maksma tulumaksu, mis vähendab isikute võimekust projekti ellu viia ning huvi
toetust taotleda.“1
Struktuuritoetuse eesmärk sarnaneb Kredexi toetuste eesmärgiga. Kredexi toetustega soovitakse
parandada inimeste olme- ja elamistingimusi, samuti suurendada elamute energiasäästlikkust.
Muuhulgas maksab Kredex toetusi ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide, küttesüsteemide ning
energiapaigaldiste uuendamiseks. Kredexi lasterikaste perede toetuse kirjelduses on märgitud:
„Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna
vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele,
sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või
küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri.“
Niisiis võib lasterikaste perede toetusel olla sama eesmärk (vee ja kanalisatsioonisüsteemi
rajamine), mis on Euroopa Liidu struktuurifondidest finantseeritava vee- ja
kanalisatsioonitorustiku või mahuti paigaldamise toetusel. Toetuse maksustamine sõltub aga
finantseerimise allikast.
Struktuuritoetuse maksuvabastuse kehtestamist põhjendas Riigikogu sellega, et maksustamine
vähendab inimeste võimekust projekti ellu viia ja huvi toetust taotleda. Sama põhjendus peab
tegelikult paika ka Kredexi jagatavate toetuste kohta, ometigi neid maksustatakse.
Kui Riigikogu muutis põllumajandustoetused maksustatavaks (01.01.2015), selgitati laiemalt
põhimõtteid, mille järgi on toetusi maksust vabastatud: „Maksuvabastuse mõte on olnud eelkõige
sotsiaalset laadi, isiku toimetuleku soodustamiseks makstavate toetuste mittemaksustamine, et
toimetulekut mitte kahjustada. Seaduse laiast sõnastusest tulenevalt on maksuvabastus aga
1
Tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (648 SE) teiseks lugemiseks esitatud seletuskiri.
3
laienenud igasugustele summadele, mida mõne seaduse alusel toetuse nime all makstakse. Sageli
ei ole selliste toetuste puhul maksuvabastus sisuliselt põhjendatud, eriti siis, kui neid makstakse
sisuliselt tasuna mingi tegevuse eest või saamata jääva tulu hüvitisena (teatud põllumajandus- ja
keskkonnatoetused).“2
Majanduslikku toimetulekut parandavad ka Kredexi lasterikka pere kodutoetus ja eluaseme
parendamiseks või rekonstrueerimiseks mõeldud toetused, ometigi neid toetusi maksustatakse.
Kuna toetus ei suurenda pere sissetulekut, vaid aitab katta eluaseme soetamise või selle
renoveerimise kulusid, võib toetuse maksustamine ja peret ülal pidava isiku aastase
tulumaksukohustuse suurenemine hoopiski pere igapäevast toimetulekut halvendada.
Seega ei pruugi Kredexi toetuse maksustamine vastata eelkirjeldatud eesmärgile inimeste
toimetulekut mitte kahjustada.
Tuginedes esitatud asjaoludele, palun Teie seisukohta järgmistes küsimustes:
1) Kas eraisikule makstava Kredexi toetuse maksustamine ning selle tagajärjel eraisiku
võimalik aastase tulumaksukohustuse suurenemine (maksuvaba tulu vähenemise tõttu) on
eesmärgipärane ja soovitud tulemus?
2) Millega on põhjendatud Kredexi toetuste maksustamine, samal ajal kui Euroopa Liidu
struktuuritoetusest finantseeritavate vee- ja kanalisatsioonitorustiku või kogumismahuti
paigaldamise toetused on maksuvabad?
3) Millega on põhjendatud, et Kredexilt elamistingimuste parandamiseks toetust saavaid
eraisikuid koheldakse teisiti kui neid inimesi, kes saavad samal otstarbel toetust
korteriühistu kaudu (lisaks põhjendusele, et juriidiliste ja füüsiliste isikute tulumaksuga
maksustamine on https://www.riigiteataja.ee/akt/128122018051 erinev)?
4) Kui toetus on olemuslikult kulukompensatsioon (st toetust saava inimese sissetulek
reaalselt ei kasva), kas toetuse maksustamine on kooskõlas tulu maksustamise
põhimõtetega?
Kui olete seisukohal, et eraisikutele makstavate Kredexi toetuste maksustamine ei vasta
parlamendi tahtele, palun Teil kaaluda seaduse muutmist.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Rahandusministeerium (
[email protected])
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
2
Tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse (683 SE) seletuskiri.
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 11.06.2019 08:51
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Kredexi toetuste maksustamine
Manused: 1-6-19-29-2_-_RAHK.asice; 6-11902141901996 18.04.2019 Väljaminev kiri.bdoc
Riigikogu rahanduskomisjoni 10.06.2019 nr 1-6/19-29/2