Tallinna ringkonnakohus
[email protected] Meie 21.06.2019 nr 2-5.1/3380-13
Pärnu mnt 7
15084, Tallinn Harju maakond
Apellant: Sotsiaalministeerium
Registrikood 70001952
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Apellandi esindaja: Kristina Brandt-Kure
e-post:
[email protected]
Vastustaja: Innove SA
Registrikood: 90008287
e-post:
[email protected]
Lõõtsa 4
11415, Tallinn
Vastustaja esindaja: Katri Oja
e-post:
[email protected]
Kaasatud haldusorgan: Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Kaasatud haldusorgani: Kati Tee
esindajad: e-post:
[email protected]
Kaur Siruli
e-post:
[email protected]
APELLATSIOONKAEBUS
Tallinna Halduskohtu 22. mai 2019 otsusele haldusasjas nr 3-19-346
1. TAOTLUS
1.1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. mai 2019 otsus, millega kohus jättis
rahuldamata Sotsiaalministeeriumi kaebuse SA Innove 30.10.2018
finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468 tühistamiseks ja mõistis
Sotsiaalministeeriumilt välja menetluskulud.
1.2. Jätta kõik haldusasjaga seotud menetluskulud SA Innove kanda.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2. ASJAOLUD
2.1. Kaebaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületavad avatud hanked nr 157505 (2015.
aastal) ja nr 189564 (2017. aastal) nimega „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi
ostmine“. Riigihanke nr 157505 hanketeate III osa punkti 2.3 alapunktis 2 sätestati
pakkujale nõue, et pakkujal peab olema hankelepingu täitmiseks vajalik tunnustus
Veterinaar- ja Toiduametilt (edaspidi VTA), mille kohta tuli pakkujal esitada kinnitus ja
tunnustamise number. Riigihanke 157505 hankedokumenti muudeti hanke käigus ning
sõnastati: „Pakkuja peab olema täitnud hankelepingu täitmiseks vajalikku
„Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- ja loakohustust. Pakkujal tuleb esitada kinnitus
eelnimetatud kohustuse täitmise kohta lisa 2 vormil V.“ Lisas 2 vormil V kinnitas pakkuja,
et on täitnud „Toiduseaduses“ sätestatud teatamis- või loakohustust. Seega muudatuse
järgselt ei pidanud pakkuja enam esitama kinnitust VTA tunnustuse kohta koos
tunnustamise numbriga, vaid piisas kinnitusest teatamis- või loakohustuse täitmise kohta.
Samasugune nõue esitati ka riigihankel nr 189564. Mõlemal riigihankel sõlmiti
raamlepingud kolme eduka pakkujaga. Raamlepingu alusel tegi edukad pakkumused
hankelepingu sõlmimiseks Leedu ettevõttele kuuluv Sanitex OÜ.1
2.2. SA Innove edastas kaebajale 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse nr 3-3.1/468
(edaspidi otsus). Otsusega keeldus SA Innove Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise
tingimuste “Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise
tingimused” projekti „Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“
(Abifond.14.01.001.01.15-0001) raames esitatud maksetaotluste nr 1-7 aktsepteerimisest
summas 463 291 eurot ja 55 senti, kuna kaebaja ei ole järginud talle perioodi 2014-2020
struktuuritoetuste seadusega pandud kohustust järgida riigihangete seadust.
Vastustaja võttis 30.10.2018 otsuses seisukoha, et mõlemas hankes on kehtestatud
kvalifitseerimise nõudeid, mis on põhjendamatult piiranud pakkujate ringi, eelkõige
välismaiste pakkujate osas. Põhjendamatu piiramine seisnes vastutaja hinnangul selles,
et pakkujatel nõuti Eesti asutuse tunnustust või teatamis- ja loakohustuse täitmist Eestis.
Olenemata sellest, et pakkujal on kehtestatud tingimust võimalik täita tuginedes teise isiku
vahenditele või esitada ühispakkumus isikuga, kes seatud tingimuse täidab, ei muuda see
seatud tingimust vastustaja hinnangul õiguspäraseks ehk pakkujate ringi põhjendamatult
mittepiiravaks. Need pakkujad, kellel puudus võimalus teise isiku vahenditele tugineda või
ühispakkumust esitada, võisid loobuda hankes osalemisest, sest ei suutnud täita nõutud
tingimust pakkumuse esitamise tähtpäevaks. Eelneva põhjal asus vastustaja seisukohale,
et kaebaja on rikkunud RHSi § 3 ja § 39 lõiget 1.
2.3. Otsuse aluseks on Rahandusministeerium auditi nr FEAD-3/2017, mille raames auditeeriti
riigihankeid nr 157505 ja 189564. Auditi 10.09.2018 lõpparuandes on tähelepanekus
nr 4.1 välja toodud, et riigihangete nr 157505 ja nr 189564 hanketeates esitatud
kvalifitseerimise tingimused on põhjendamatult piiravad välisriigi pakkujate suhtes.
Nimetatud auditis väideti muuhulgas järgmist:
„Pakkuja võimekuse tõendamiseks piisab, kui tal on analoogne tõend väljastatud oma
asukohamaal pädeva asutuse poolt. Sellest tulenevalt on oht, et välispakkuja otsustab
mitte osaleda hankes üksnes selle pärast, et Eesti asutuselt kinnituse saamine võib
tundunda temale liigse koormusena.“.
„…kuna teavitus- ja loakohustuse nõude puhul on tegemist Euroopa Liidu õigusest
tuleneva nõudega, mis kehtib EL üleselt, siis toetuse saaja oleks pidanud kvalifitseerimise
tingimustes võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse väljastatud loa
või tõendi esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest
tuleneva nõude täitmist.“.
1
Sanitex OÜ kuulub kahele Leedu ettevõttele UAB Sanitex ja Bendra Lietuvos-JAV imone UAB.
3
2.4. Kaebaja esitas 26.11.2018 otsusele vaide. 25.01.2019 edastas vastustaja kaebajale
vaideotsuse nr 3-3.1/14086-2, millega jättis 30.10.2018 finantskorrektsiooni otsuse
nr 3-3.1/468 peale esitatud vaide rahuldamata. Vastustaja asus 25.01.2019 vaideotsuses
nr 3-3.1/14086-2 (edaspidi vaideotsus) seisukohale, et hanketeadetes sätestatud
teatamis- ja loakohustuse nõue on diskrimineeriv pakkuja päritolu alusel ehk tegemist on
ebaproportsionaalse piiranguga, mis võimaldas ebavõrdset kohtlemist pakkujate suhtes.
Samas on vastustaja vaideotsuses nõustunud, et hangete nr 157505 ja nr 189564
lepingute täitmiseks pidi pakkujal olema ladustamiskoht Eestis ja ka välisriigi pakkuja pidi
täitma toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustust (edaspidi tegevusluba).
Vaideotsuses ei ole vastustaja sisuliselt analüüsinud kaebaja haldusmenetluses esitatud
argumente ja põhjendusi ega neid argumenteeritult ning eluliselt usutavalt ümber lükanud.
2.5. Apellant esitas 22.02.2019 kaebuse otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks Tallinna
Halduskohtusse. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
3. PÕHIKÜSIMUSED JA KOKKUVÕTE
3.1. Vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas hankija oleks pidanud sätestama tegevusloa
nõude hanketeates kvalifitseerimise tingimusena või hankelepingu täitmise tingimusena.
Lisaks on vaidlusküsimuseks, kas hankija oleks pidanud kvalifitseerimise tingimustes
võimaldama pakkuja asukohamaal või muu pädeva asutuse väljastatud loa või tõendi
esitamist ja alles hankelepingu täitmise ajaks nõudma pakkujalt Eesti seadusest tuleneva
nõude täitmist. Vastustaja ja kohus möönavad, et hankelepingu täitmine ei ole võimalik
ilma, et pakkuja oleks täitnud EL määrustest ja toiduseadusest tuleneva tegevusloa
nõude. Samuti nõustuvad vastustaja ja kohus sellega, et tegevusloa saamiseks on vajalik
Veterinaar- ja Toiduameti kohapealne kontroll. Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et
tegevusloa nõue oli proportsionaalne ja vajalik.
3.2. Kohus on otsuse punktis 13 põhjendamatult võrdsustanud tegevusloa nõuet asukohariigi
kvalifikatsiooni või kutsetunnistusega. Toidukontrolli ning sellega seotud tegevusloa
eesmärgiks on tagada inimestele ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit. Selleks
kontrollitakse kogu toidu käitlemise ahelat alates toidutoorme tootmisest kuni selle
tarbijale kättesaadavaks tegemiseni. EL eesmärgiks ei ole üksnes liikmesriikide vahelise
vabakaubanduse edendamine ükskõik, milliste tagajärgedega. EL eesmärk on ühendada
liikmesriike ka sotsiaalsel tasandil, sh tagada ühiselt rahvatervise kaitse. EL õigusest
tulenevad nõuded kehtivad kõigis liikmesriikides ühtemoodi, mis tähendab, et piirav mõju
on selle esinemisel ühesugune kõigile pakkujatele.
3.3. Kohus on otsuse punktis 14 hinnanud, milliseid kvalifitseerimise tingimusi oleks hankija
võinud hankes kehtestada. Näiteks oleks kohtu hinnangul võinud nõuda kinnitust lao
kasutamise võimaluse olemasolu kohta. Kohus jõudis kvalifitseerimise tingimusi hinnates
põhjendamatu järelduseni, et tegevusloa omamise eelduseks on eelnev tegutsemine
Eestis ning tegevusloa taotlemiseks on vaja teada konkreetseid hanke mahtusid. Kohtu
seisukohad vastuolus toidualaste õigusaktidega. Toiduseaduse § 10 kohaselt antakse
tegevusluba ettevõttele, kui ta vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ)
nr 852/2004 ja nr 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides
sätestatud nõuetele. Toidualaste õigusaktide nõuetele vastamiseks ei pea ettevõte olema
varasemalt tegutsenud Eestis.
3.4. Apellant on seisukohal, et otsuse punktis 14 väljendatud kohtu seisukoht, et tegevusloa
nõue oleks tulnud kehtestada hankelepingu tingimusena ei ole kooskõlas riigihangete
seadusega. Kvalifitseerimistingimuste eesmärk on kindlaks teha pakkuja võimekus
hankelepingut kohaselt täita, seejuures peavad kvalifitseerimistingimused vastama
hankelepingu esemele ja olema proportsionaalsed, st kohased ja vajalikud.
4
3.5. Kvalifitseerimistingimuse seadmata jätmine ning nõude täitmise kontrolli edasilükkamine
hankelepingu täitmise faasi ei ole proportsionaalne, sest:
3.5.1. seaduse kohasel lõppeb hankemenetlus hankelepingu sõlmimisega. Seega ei ole
hankijal võimalik pärast hankelepingu sõlmimist enam sama hankemenetlusega
jätkata, hinnata teisi pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks järgmine pakkumus.
Selline õigus, mis oluliselt säästab menetlusaega ja ressurssi, on hankijal kuni lepingu
sõlmimiseni – näiteks kui edukas pakkuja võtab oma pakkumuse tagasi või ei sõlmi
hankelepingut. Kui tegevusloa täitmise nõuet kontrollitakse alles hankelepingu täitmise
faasis ning kui edukaks tunnistatud pakkuja siiski teenuse osutamiseks vajalikku
tegevusluba ei saa, siis on hankijal küll võimalik kohaldada õiguskaitsevahendeid, sh
lõpetada leping, nõuda leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist, kuid hange ei täida oma
eesmärki. Toiduabi jagamiseks tuleks korraldada uus riigihange;
3.5.2. pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine pärast hankemenetluse lõppu, lepingu täitmise
käigus, ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Kui hankel
konkureerivad nii teenuse osutamiseks tegevusluba omav pakkuja kui ka tegevusluba
mitte-omav pakkuja, siis nad ei konkureeri võrdsetel alustel. Pakkujal, kellel ei ole
tegevusluba, ei pea täitma teenuse osutamiseks kehtestatud eeltingimusi, mistõttu
puudub võimalus neid omavahel võrrelda;
3.5.3. pärast hankemenetluse lõppu on edukaks mitte-osutunud pakkujatel äärmiselt
keeruline oma õigusi kaitsta, sh vaidlustada hankija tegevust hankelepingu täitmise
käigus, sest hankijal ei ole kohustust sellist informatsiooni temaga jagada.
Hankemenetluses on teistel pakkujatel võimalik oma õiguste kaitseks vaidlustada
hankija otsuseid, mille alusel teine hankes osalev pakkuja kvalifitseeriti;
3.5.4. rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega ei ole kooskõlas
ressursimahuka (nii aja- kui kulude mõttes) hankemenetluse läbiviimine selliselt, et
menetluse tulemusena sõlmitakse hankeleping, mille puhul ei ole pakkuja võimekus
lepingut täitma asuda kindel. Kui jätta loa või registreeringu kontrollimine lepingu
täitmise etappi ja pakkujal ei õnnestu neid siiski saada, peab hankija uuesti
hankemenetluse läbi viima (taaskord nö riske võttes ja järgmises hankes võib tulemus
olla sama, st lepingu täitmise ajaks ei ole tegevusluba saadud).
3.6. Tallinna Halduskohus on otsuses ebaõigesti hinnanud asja õigeks lahendamiseks
olulisi asjaolusid ning tõlgendanud vääralt materiaalõiguse norme mistõttu esineb
alus kohtuotsuse tühistamiseks (HKMS § 158 lg 1). Riigihanked nr 157505 ja nr
189564 on läbi viidud kõiki hangete läbiviimise ajal kehtinud õigusakte järgides.
Kohus on otsuse punktis 8 õigesti leidnud, et apellandil on kaebeõigus ning
vastustajat tuleb käsitleda EL huve esindava avaliku võimu kandjana.
4. KVALIFITSEERIMISE TINGIMUS OLI KOOSKÕLAS RIIGIHANGETE SEADUSE JA
DIREKTIIVIDEGA
4.1. Kvalifitseerimistingimus oli kooskõlas hanke läbiviimise ajal kehtinud riigihangete
seadusega
4.1.1. Riigihanked nr 157505 ja nr 189564 on läbi viidud 24.01.2007 vastu võetud ning kuni
31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse alusel. RHS § 39 lõike 1 teise lause kohaselt
peavad kvalifitseerimise tingimused olema piisavad pakkuja hankelepingu
nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed
hankelepingu esemeks olevate asjade ja teenuste olemuse, koguse ning otstarbega.
5
Riigihangete nr 157505 ja nr 189564 läbiviimisel tuli kaebajal lisaks RHS § 39 lõikele 1
täita ka RHS § 41 lõikes 3 sätestatud nõudeid. RHS § 41 lõige 3 sätestas: Kui
hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud
erinõuded, nimetab hankija hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või
tegevuslubade olemasolu on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad.
Kvalifitseerimise tingimuse seadmisel lähtus hankija ka riigihangete seaduse
seletuskirjas RHS § 41 lõike 3 kohta märgitust:
„Eelnõuga muudetakse RHS § 41 lõiget 3, mis kohustab hankijat kontrollima
eriseadustest tulenevaid tegevusloa nõudeid. Käesoleval hetkel on kujunenud olukord,
kus hankijad ei ole sisuliselt teadlikud eriseadustest hangitavale ehitustööle või
teenusele sätestatud nõuetest. Muudatuse kohaselt on hankija kohustatud
hankeobjektiga seotud erinõuded hanketeates nimetama. Selline muudatus nõuab
hankijalt kvaliteetset planeerimist ning hangitava ehitustöö või teenuse olemusega ning
sellega seotud nõuetega kursis olemist.“
„Kui hankija jätab hanketeates mõne eriseadusest tuleneva nõude nimetamata, võib
olla tegemist olukorraga, kus hankemenetluse jätkamine on võimatu. See tähendab, et
sätestatud tingimustel ei ole võimalik jätkata, kuna eriseadused nõuavad vastavate
tegevuslubade või muude erinõuete järgimist. Sellisel juhul on hankijal võimalik
hankemenetlus omaalgatuslikult põhjendatud otsusega kehtetuks tunnistada, mis on
ühtlasi selle hankemenetluse lõppemise aluseks.“
4.1.2. Riigihangetel nr 157505 ja nr 189564 olid hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
jaoks õigusaktides kehtestatud erinõueteks toiduseaduse § 7 ja 8 ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikes 3 sätestatud teatamis- ja
loakohustuse nõuded. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 852/2004 artikli 6
lõikes 3 kohaselt peab hankelepingut täitev pakkuja tagama ettevõtte tunnustamise
pädeva asutuse poolt (toiduseaduses teatamis- ja loakohustus), mis järgneb vähemalt
ühele kohapealsele kontrollkäigule, kuna toitu käideldakse Eestis.
4.2. Hankijal puudus kaalutlusõigus RHS § 41 lõike 3 kohaldamisel
4.2.1. Hankelepingu alusel sooritatavateks tegevusteks olid toiduainete müük, transport ja
käitlemine. RHS § 41 lõike 3 kohaselt pidi hankija esitama hanketeates teatamis- ja
loakohustuse nõude, kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse (toiduainete
käitlemine) jaoks on õigusaktides sätestatud erinõuded. Hankija nõudis pakkujatelt
riigihangetes asjakohase tõendina kinnituse esitamist teatamis- ja loakohustuse
täitmise kohta, mida hankija kontrollis avalikust andmekogust.
4.2.2. Hankija sai hanget läbi viies lähtuda üksnes ja ainult kehtiva RHS § 41 lõike 3
sõnastusest, mille kohaselt puudus kaalutlusõigus, kas sätestada tegevusloa nõue
hanketeates kvalifitseerimise tingimusena või hankedokumendis lepingu täitmise
nõudena. Arusaamatu on kohtu seisukoht, millest lähtuvalt ta väidab et riigihanke
läbiviimise ajal kehtinud RHS oleks võimaldanud tegevusloa nõude sätestada
hankelepingu tingimusena.
6
4.2.3. Kaalutlusõiguse puudumist ilmestab, lisaks seaduse seletuskirjale, selgelt hanke ajal
kehtinud RHS § 41 lõike 1 ja praegu kehtiva RHS § 99 lõike 1 võrdlus:
RHS § 41 lõige 3 RHS § 99 lõige 1
Kui pakkuja või taotleja asukohariigi
Kui hankelepingu alusel sooritatava õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda
tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud kutseala- või äriregistrisse või kui teenuste
erinõuded, nimetab hankija hanketeates, hankelepingu alusel sooritatava tegevuse
milliste erinõuete, registreeringute või jaoks on õigusaktides kehtestatud
tegevuslubade olemasolu on pakkuja või erinõuded, võib hankija nimetada
taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. hanketeates, millistele erinõuetele
vastamine või registreeringute või
tegevuslubade olemasolu on pakkuja või
taotleja kvalifitseerimiseks nõutav.
4.2.4. RHS § 41 lõike 3 kohustav iseloom on kinnitust leidnud nii õiguskirjanduses kui ka
kohtupraktikas.2 Seega tegevusloa nõude hanketeates kehtestamata jätmisel oleks
hankija rikkunud RHSi, mille alusel oleks tehtud tagasinõue. Seda, et tagasinõue tehti
tegevusloa nimetamata jätmisel kvalifitseerimistingimustes tõendab ka näitena Tallinna
Halduskohtu 21.02.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2349, kus Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus (EAS) tegi hankijale tagasinõude, kuna ta ei nõudnud
kvalifitseerimistingimustes ka alltöövõtja tegevusloa ja MTR registreeringu esitamist.
EAS oli seisukohal, et hankijal on kohustus kontrollida pakkujate vastavust
õigusaktides kehtestatud erinõuetele sõltumata sellest, kas ta on erinõude hanketeates
või hankedokumentides ette näinud või mitte. EAS hinnangul ei olnud RHS § 41 lõikes
3 sätestatu näol tegemist nö tavalise kvalifitseerimise tingimusega, mille esitamise
hanketeates otsustab hankija vastavalt hanke olemusele, kogusele ja otstarbele, vaid
erilise, otseselt seadusest tuleneva nõudega, mille olemasolu või puudumine ei sõltu
hankijast ning millele vastavust hankija on kohustatud igal juhul pakkujate
kvalifitseerimisel kontrollima ning vastava otsuse tegemisel ka arvestama (vt
kohtuotsuse punkt 8.2). EAS finantskorrektsioonile eelnes Rahandusministeeriumi
audit, milles kontrolliti Meremuuseumi hanke vastavust RHSile. Oluline on siin märkida,
et RHS § 41 lõige 3 ei kohustanud hankijat kontrollima alltöövõtjaid, vaid pakkujaid.
Halduskohus on jätnud praeguses vaidluses täielikult tähelepanuta asjaolu, et varasem
seaduse tekst ja finantskorrektsiooni praktika kohustas ja suunas hankijaid sätestama
tegevusloanõude hanketeates.
4.2.5. Apellant nõustub kohtuga selles osas, et toiduainete käitlemist reguleerivad õigusaktid
ei kohusta hankijat sätestama tegevusloa nõuet hanketeates. Toidualased õigusaktid
ei reguleeri riigihangete korraldust. Riigihangete nr 157505 (viidi läbi 2015. aastal) ja
nr 189564 (viidi läbi 2017) puhul oli tegevusloanõude hanketeates sätestamise
põhjuseks RHS § 41 lõike 3 imperatiivne sõnastus.
4.3. Direktiivi 2004/18/EÜ ei ole võimalik kohaldada kohtuotsuses toodud viisil
4.3.1. Otsuses asus kohus seisukohale, et riigisisest õigust peab tõlgendama ja kohaldama
kooskõlas asjasse puutuvate direktiividega. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et
Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb teha seda võimaluste piires.3
2
D. Minumets Juridica artiklis „Erinõuetele vastamise tingimuste kehtestamine riigihangetes“ (Juridica 2018/4, lk 250) ja D.
Minumetsa ja P. Kulm raamatus „Riigihangete õigus“.
3
Euroopa Kohtu 12.02.04 otsus nr C-218/01 p 60 ( p 60 „… pädevad asutused peavad arvestades direktiivinõude sõnastust ja
eesmärki tõlgendama asjakohast siseriikliku õigust direktiiviga kooskõlas ulatuses, milles see on võimalk…„); Euroopa Kohtu
16.11.04 otsus nr C-245/02 p 56.
7
Direktiivid ei ole vahetult kohaldatavad õigusaktid ning direktiividel on vahetu
õigusmõju üksnes erandlikel juhtudel. Hankija kohustused tulevad siseriiklikest
õigusaktidest. Kohus ei ole otsuses välja toonud erandlikke asjaolusid, mis õigustaks
siseriikliku õiguse kohaldamata jätmist. Hankijal puudub pädevus hinnata, kas RHS
§ 41 lõige 3 oli või on riigihangete direktiivide ja EL aluspõhimõtetega kooskõlas või
mitte. Seaduse tõlgendamine EL õigusega kooskõlas ei või olla aluseks siseriikliku
õiguse contra legem tõlgendusele.
4.3.2. Märkida tuleb, et klassikalise riigihangete direktiivi artikkel 46 ja RHS § 41 lõige 3 on
apellandi hinnangul omavahel kooskõlas tegevusloa nõude osas – nii direktiivi tekst kui
RHS viitavad selgelt tegevusloale. Vastav asjaolu nähtub ka EL õiguses kasutatavatest
terminitest, kus authorisation tõlkeks on tegevusluba või tegevusloa andmine.4
Apellant leiab, et isegi kui lisaks käibes tavapärase hoolsusega toimimisele antud juhul
hakata kontrollima RHS § 41 lõike 3 vastavust direktiivile, on tegevusloa nõude osas
RHS § 41 lõige 3 ja klassikalise riigihangete direktiiv kooskõlas. Seejuures direktiiv ei
täpsusta, millisel hetkel võib tegevusloa nõue esitada, kuid RHS § 41 lõige 3 kohustas
hankijat esitama selle koos hanketeates. Seega on hankija järginud igati nii direktiivist
tuletatavaid kohustusi kui ka siseriiklikus õigusaktis sõnaselgelt sätestatud kohustust.
4.3.3. Kohus on otsuses ekslikult asunud seisukohale, et RHS § 41 lõige 3 annab hankijale
õiguse õigusaktidest tulenevate tegevuslubade puhul tõlgendada nõuet selliselt, et alati
on lubatud pakkuja asukohamaa tegevusloa esitamine nõude täitmiseks. Isegi juhul,
kui hankija tõlgendaks RHS § 41 lõike 3 nõuet klassikalise riigihangete direktiivi
artikliga 46 koosmõjus laiendavalt, tuleb tal lisaks riigihangete regulatsioonile lähtuda
vastava valdkonna eriregulatsioonist. Riigihangete regulatsiooni ja toiduvaldkonna
regulatsiooni vahel valitseb ka EL tasandil üld- ja erinormi suhe. Riigihangete
regulatsioon kehtestab menetlusnormistiku, mis universaalselt kehtib väga erinevatele
hangetele (ehitus, koristusteenused, sotsiaalteenused jne). Toiduseadus ja EL
määrused kehtestavad erinormid toidu käitlemisele, mida tuleb klassikalise riigihangete
direktiivi tõlgendamisel arvestada. Kohtuotsuses ei ole toiduvaldkonna eriregulatsiooni
analüüsitud ning kaebaja esitatud argumentidega selles osas arvestatud.
4.3.4. Kohus on otsuses punktis 14 jõudnud põhjendamatule järeldusele, et kuna toidu
käitlemisega seotud nõuded on määrustega EL üleselt harmoniseeritud ei saa tegemist
olla erinõuetega. Arusaamatu ja põhjendamatu on kohtu seisukoht, et erinõueteks on
toidukäitlejate registrisse kuulumine või spetsiaalne kutsetunnistus, aga mitte
tegevusluba. Arusaamatu on ka punktis 14 olev kohtu järeldus, et toidu käitlemiseks
vajaliku tegevusloa puhul tulenevad piirangud siseriiklikust õigusest, kuna järelevalvet
teeb Veterinaar- ja Toiduamet. Kõigis liikmesriikides teeb järelevalvet vastava
liikmesriigi pädev asutus, kuid see ei muuda EL määrust siseriikliku mõõtmega
õigusaktiks.
4.3.5. Seejuures on oluline märkida, et poolte vahel puudub finantskorrektsiooniga seoses
vaidlus, kas tegevusloa nõue oli erinõue või mitte ning kuidas tuleb
kvalifitseerimistingimustest aru saada. Vaidlus on selle üle, kas tegevusloa nõue oleks
pidanud olema hanketeates või hankedokumentides.
4
Euroopa interaktiivne terminibaas (IATE), mida kasutatakse EL õigusaktide ühtseks tõlkimiseks, annab authorisation vasteks
rahanduse alajaotuse all tegevusluba, tegevusloa andmine. Ka teiste valdkondade all on tähendus sarnane – autoriseerimine,
loa või litsentsi andmine.
8
5. KVALIFITSEERIMISE TINGIMUS EI ANNA EELISEID EESTI ETTEVÕTETELE
5.1. Ekslik on kohtu seisukoht, et vastustaja viited Euroopa Kohtu lahenditele C-234/03,
C-225/98 ja C-46/15 on asjakohased. Nimetatud lahendites leidis Euroopa Kohus võrdse
kohtlemise põhimõttega vastuolus olevat järgnevad tingimused:
5.1.1. C-234/03 - pakkumust esitada soovivatel ettevõtjatel peab juba varem olema üldsusele
avatud büroo kõnealuses provintsis või provintsi pealinnas, kus teenust tuleb osutada.
Tingimus annab ebavõrdse eelise ühe liikmesriigi kindla provintsi ettevõtjatele. Büroo
olemasolu nõuet ei saa kõrvutada tegevusloa nõudega toidu käitlemiseks, mis on EL
üleselt kehtestatud terviseohutuse tagamiseks. Veel enam riigihangetel ei nõutud, et
pakkujal endal peab olema nõuetele vastav ladu kindlas piirkonnas. Seega ei ole
lahendi põhjendused käesolevas asjas kohalduvad;
5.1.2. C-225/98 - riigihankes olid seatud tingimused, mille kohaselt pakkujatel pidi olema
sertifikaat, mis on väljastatud hankija liikmesriigi asutuse poolt ning pakkuja disainer
pidi olema hankija liikmesriigi arhitektide liidu liige. Tegemist on komisjoni hagiga
liikmesriigi vastu, milles vaieldakse EL õigusaktide ülevõtmise õiguspärasuse üle.
Apellant on järginud RHSi ja toidualaste õigusaktide nõudeid, seega ei ole lahendi
põhjendused käesolevas asjas kohalduvad;
5.1.3. C-46/15 - pakkujatelt nõuti eraõigusliku ostja kinnitust, mille allkirja õigsust on
tõestanud notar, advokaat või muu pädev isik. Vastasel juhul nähti ette pakkuja
kõrvaldamine menetlusest – EK pidas tingimust võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks
seetõttu, et eri liikmesriikide puhul võib allkirja saamine võtta erineva aja, seades seega
ettevõtjad ajaliselt ebavõrdsesse positsiooni. Dokumendi õigsuse kinnitamise nõue ja
toiduohutuse tagamiseks vajalik tegevusloa nõue ei ole oma vahel võrreldavad.
Tegevusloanõude eesmärk on tagada tervisekaitsenõuete järgimine ning ohutu toidu
jagamine abisaajatele. Lisaks on tegevusloa taotlemise tähtaeg kõigile ettevõtjatele
sõltumata asukohast 30 päeva. Arvestades rahvusvahelise hanke pakkumuste
esitamise tähtaega (minimaalselt 40 päeva) ning toiduseaduses sätestatud
loamenetlustähtaega (30 päeva), oli pakkujal ka loamenetluse toiminguteks piisavalt
aega. Seega pole lahendi põhjendused asjakohased.
5.2. Võrdse kohtlemise põhimõtte sisustamisel tuleb kontrollida, kas hankija liikmesriigi
ettevõtjate jaoks on selle tingimuse täitmine tegelikkuses lihtsam, kui mõnes muus
liikmesriigis asuva ettevõtja jaoks. Kohus ei ole otsuses vastavat asjaolu analüüsinud.
5.3. Eluliselt ei ole usutav, et tegevusloa nõude tõttu loobus potentsiaalne pakkuja pakkumuse
esitamisest. Märksa usutavam on, et pakkujad loobusid hankel osalemast seetõttu, et
hankelepingu alusel saadav võimalik tulu ei olnud piisav, et tulla pakkumust esitama teise
liikmesriiki. Eestis on perioodil 2014-2020 abifondi, millest saadud rahaliste vahenditega
ostetakse toiduabi, summaks kokku 9,4 miljonit eurot. Samal ajal on nt Saksamaal see
summa 92 miljonit eurot, Prantsusmaal 578, 4 miljonit eurot, Soomes 26,5 miljonit eurot,
Lätis 48,2 miljonit eurot ja Leedus 90,8 miljonit eurot.5
5.4. Pakkujale, kes täidab oma asukohariigis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ)
178/2002 on raskusteta täidetavad teatamis- ja loakohustuse nõuded toiduseaduses, sest
nõuded on EL üleselt harmoniseeritud. Hoolsale pakkujale olid hanke tingimused
arusaadavad ja täidetavad sõltumata tema asukohariigist. Seega hanke tingimust ei saa
lugeda piiravaks seetõttu, et hüpoteetilisele pakkujale võib tunduda toiduseaduse ja EL
õigusaktide täitmine liigselt koormav.
5
Euroopa komisjoni toiduabi koduleht https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1239&langId=en.
9
5.5. Lisaks on Euroopa Komisjoni, Euroopa Toiduohutusamet ja Veterinaar- ja Toiduameti
kodulehtedel info liikmesriikide kohta, mida kasutades saab pakkuja hõlpsalt tuvastada
teise liikmesriigi pädeva asutuse, kelle poole nõuete täitmiseks pöörduda. Tingimustest
õigesti arusaamiseks on vajalik elementaarne internetist info otsimise oskus, mis on
kahtlemata olemas kõigil hoolsatel ettevõtjatel, kes tegutsevad rahvusvaheliselt.
Hankemenetluse eesmärgiks on edendada EL ülest konkurentsi pädevate, hoolsate ja
õiguskuulekate pakkujate vahel.
5.6. Asjaolu, et välisriigi pakkuja juhul, kui ta ei soovinud või ei jõudnud ise tegevusluba
taotleda, võis tugineda teise isiku vahenditele, ei saa lugeda piiravaks. RHS § 40 lõige 3
võimaldas pakkujatel tugineda oma vastavuse tõendamisel lisaks oma näitajatele ka teiste
isikute vahenditele, sh tegevuslubadele, kui toiduaineid käideldakse tema laopinnal (nt
mittesiduva eelkokkuleppe alusel). Euroopa Kohus on märkinud, et pakkuja ei pea olema
võimeline täitma hankelepingut isiklikult, vaid ta võib hankelepingu täitmiseks kasutada ka
alltöövõtjaid.6
5.7. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tegevusloanõue on piirav seetõttu, et pakkujal on
võimalus, aga mitte kohustus täita tegevusloanõue teise isiku abil. Samal ajal ei ole kohus
piiravaks pidanud pakkuja kinnitust, et tema käsutuses on hankelepingu täitmiseks vajalik
ladu. Selleks, et pakkuja saaks kinnitada lao olemasolu hankelepingu täitmise ajaks tuleb
tal sõlmida vastav eelkokkulepe, et ta saab kasutada ladu hankes edukaks osutumise
korral. Kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks saab teisele isikule tuginedes samuti
kasutada eelkokkulepet, et hanke võitmisel saab pakkuja kasutada tegevusloaga ladu.
Kuna nii kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid kui ka pakkumus esitatakse avatud
hankemenetluses koos on nende mõju pakkujale sama. Lisaks tooksime välja, et
Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) on riigihanke vaidluste lahendamisel
asunud seisukohale, et hanketeate tingimusi tuleb sisustada lähtuvalt nende sisust, mitte
nende asukohast, dokumentides või muust formaalsest asjaolust lähtuvalt.7 Tegevusloa
nõue on kvalifitseerimise tingimus sõltumata selle asukohast hanketeates või
hankedokumentides, kuna ka hankelepingu tingimused on osa hankedokumentidest.
5.8. Kohus on kohtuotsuse punktis 13 põhjendamatult tegevusloa nõuet hinnates asunud
nõude proportsionaalsust hindama selle järgi, et välisriigipakkuja peab igal juhul saama
tingimust täita üksinda. Kohus ei ole tegevusloa proportsionaalsuse hindamisel
arvestanud tegevusloa nõude mõju siseriiklikule pakkujale, kes võib samuti vajada lepingu
täitmiseks teiste isikute abi. Kohus üksnes eeldab, et Eesti ettevõttel on tingimused
üksinda täidetavad. Samas võib ka igapäevaselt Eestis tegutsev ettevõtja kasutada
lepingupartneri tegevusloaga ladusid ning tugineda teise isiku vahenditele riigihangetel
osaledes. Ebaloogiline on eeldada, et pakkuja on alati mõistlik isiklikult omada
toidukäitlemiseks vajalikke ruume või tegevusluba. Pakkuja võib piirduda
teavituskohustuse täitmisega ning kasutada teisi isikuid toidu käitlemiseks viisil, milleks on
vaja tegevusluba. Samuti on vale eeldada, et asukohariigis tegutsedes on pakkujal alati
tegevusluba või ladu kindlasti endal ning ta osaleb kõigis hangetes üksinda endale
kuuluva tegevusloa alusel.
5.9. Kohus on õigesti tuvastanud, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 artikkel 143. Artikkel 143 punkti 2
kohaselt võtavad liikmesriigid finantskorrektsiooni tegemisel arvesse rikkumise olemust,
keerukust, fondidele tekitatud rahalist kahju ning kohaldavad rikkumise suhtes
proportsionaalseid korrektsioone. Kohus ei ole aga andud hinnangut, kas
finantskorrektsiooni otsus on eelviidatud artikliga kooskõlas.
6
Euroopa Kohtu 12.07.2001.otsus C-399/98, punkt 90 (p 90 „…direktiivi artikkel 1(a) ei nõua hankelepingupartner… peab,
olema võimeline osutama kokkulepitud teenust isiklikult ja oma vahendite abil; piisab kui ta suudab asjaomase teenuse
osutamise korraldada, esitades selleks vajalikud tagatised…“).
7
VAKO 14.09.2017 vaideotsus nr 128-17/190324, p 14.
10
Apellant on seisukohal, et nii vastustaja otsuses kui kohtuotsuses ei ole analüüsitud
kaitstava õigushüve – EL ühisturu tõrgeteta toimimine – kahjustumise tõenäosust. Kohus
on jätnud analüüsimata, milline on hankija seatud kvalifitseerimistingimuse konkurentsi
kahjustav või kahjustada ähvardav ettenähtav mõju. Otsuses on tuginetud üksnes
oletustel põhinevale hüpoteetilisele mõjule, millel ei ole ega saagi olla mõju liikmesriikide
vahelisele kaubandusele.
6. FINANTSKORREKTSIOON ON VASTUOLUS ÕIGUSPÄRASE OOTUSE
PÕHIMÕTTEGA
6.1. Riigihanget nr 157505 on varasemalt Rahandusministeeriumi audiitorite poolt kahel korral
hinnatud. 16.03.2016 FEAD-1/2015 ja 17.03.2017 FEAD-2/2017 auditites leiti, et
tingimused (sh tegevusloa osas) on kooskõlas RHSiga. Arusaamatu on, kuidas kolmandal
korral samade audiitorite poolt läbi viidud auditi tulemusena selgub ootamatult, et hange
on vastuolus RHS nõuetega. Riigihangete kvalifitseerimistingimused olid korduvate
kontrollide läbiviimisel samad ning ühtegi uut asjaolu peale komisjoni suuniste ei
ilmnenud. Oluline on märkida, et varasemalt on audiitorid suunanud hankijaid nõudma
tegevusluba hanketeates, sh eelnevalt viidatud haldusasjas nr 3-12-2349 (vt punkti 4.2.4).
Olukord, kus audiitorid suunavad toetuse saajaid käituma teatud viisil ning hiljem teevad
selle alusel tagasinõude on vastuolus nii õiguspärase ootuse põhimõtte kui hea
haldustavaga.
6.2. Euroopa Kohus on riigihangete tagasinõuetega seotud otsustes asunud seisukohale, et
ühenduse õigusega on kooskõlas, kui siseriiklikus õiguses võetakse tagasinõuete
tegemisel seaduslikkuse põhimõtte kõrval arvesse ka õiguspärase ootuse kaitse ja
õiguskindluse põhimõtteid. Õiguspärase ootuse põhimõte ei kehti juhul, kui tegemist on
kehtiva korra ilmselge rikkumisega hooletuse või kuritarvituse näol.8 Käesoleval juhul ei
ole tegemist riigihangete õiguse ilmselge rikkumisega hooletuse või kuritarvituse näol,
vaid tõlgenduspraktika muutumisega. Rahandusministeerium on 03.04.2019 vastuses
kohtule märkinud, et 2017.a viisid Euroopa Komisjoni audiitorid Eestis läbi auditi ning
andsid audiitoritele täiendavaid suuniseid riigihangete kontrollimiseks.9 Kui alles pärast
uusi suuniseid jõudsid audiitorid järeldusele, et tegemist võib-olla riigihangete põhimõtete
rikkumisega, ei saa tegemist olla ilmselge rikkumisega.
6.3. Kohtus on otsuses õiguspärase ootuse osas vääralt viidanud Euroopa Kohtu otsusele
C-349/17 punktile 104, mis on tehtud ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisega seoses.10
Erinevalt riigihanke õigusest kuulub riigiabi regulatsioon Euroopa Komisjoni
ainupädevusse ning kohtuotsuses viidatud riigiabi määrused on otsekohalduvad.
Riigihanke õiguses on pädevus jagatud ELi ja liikmesriikide vahel. ELi direktiiv kohustab
liikmesriikide seadusandjaid riigisisese seadusega kehtestama sätteid sisuliselt üle võtva,
kuid mitte identse regulatsiooni, mis üle Euroopa ühtlustaks õigust ja õiguskorda.
Eeltoodust tulenevalt on tegemist faktiliselt võrreldamatu olukorraga.
8
EK 13.03.2008 otsus liidetud kohtuasjades C-383/06-C-385/06 p 52 ja 56
9
Rahandusministeeriumi 03.04.19 arvamus kaebuse kohta haldusasjas 3-19-346, p 3.22.
10
EK 05.03.19 otsus C-349/17 Eesti Pagar sõlmis 28.08.2008 lepingu vormileiva ja röstsaia tootmisliini maksumusega 2 770
000 eurot ostmiseks. 24.10.2008 esitas Eesti Pagar EASile taotluse, et saada toetust pagaritööstuse tootmisliini soetamiseks ja
paigaldamiseks. EAS rahuldas 10. märtsi 2009. aasta otsusega selle taotluse 526 300 euro ulatuses. EAS teavitas 22.01.2013.
Eesti Pagarit sellest, et 28.08.2008 sõlmitud müügileping rikub abi ergutava mõju tingimust, mis on ette nähtud määruse
nr 800/2008 artikli 8 lõikes 2, mistõttu on Eesti Pagarile antud ebaseaduslikku riigiabi. Kuna Eesti Pagar leidis, et talle antud abi
on siiski ergutava mõjuga, ei pöördunud ta riigiabi loa taotlusega komisjoni poole. EAS tegi 8. jaanuaril 2014 otsuse, millega
nõudis Eesti Pagarilt määruse nr 794/2004 artikli 9 ja STS § 28 alusel tagasi asjaomase toetuse summa koos 98 454 euro
suuruse liitintressiga alates toetuse väljamaksmise kuupäevast kuni toetuse tagasimaksmiseni. Selle otsuse kohaselt tuvastati
2012. aasta detsembris toimunud järelkontrolli tulemusel, et müügileping oli sõlmitud 28.08.2008 ehk enne EASile toetuse
saamise taotluse esitamist, mistõttu ei ole tõendatud määruse nr 800/2008 artikli 8 lõikes 2 nõutud abi ergutav mõju.
11
7. MENETLUSKULUDE JAOTUS EI OLNUD PÕHJENDATUD
7.1. Kuivõrd Tallinna Halduskohus jõudis sisuliselt ebaõigele järeldusele siis jagas kohus
ebaõigesti ka poolte menetluskulud (resolutsiooni punkt 2 ja otsuse punkt 18). Seetõttu
vaidlustab apellant Tallinna Halduskohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas, paludes
ringkonnakohtul selles osas teha uus otsus. Apellant taotleb halduskohtumenetluse
kulude tervikuna vastustaja kanda jätmist.
8. MENETLUSLIKUD TEATED
8.1. Apellant ei vaidlusta Tallinna Halduskohtu otsust kaebeõiguse osas (otsuse punkt 8).
8.2. Tallinna Halduskohtus kuulutas otsuse 22. mai 2019 otsuse. Seega on
apellatsioonkaebus tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 21.06.2019 (HKMS § 278
lõige 1).
8.3. Apellant soovib apellatsioonkaebuse läbivaatamist istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Brandt-Kure
jurist
Kristina Brandt-Kure 6269370
[email protected]