Sotsiaalministeerium · 19. juuni 2019
- Viit
- 5.2-2/1644-1
- Registreeritud
- 19. juuni 2019
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Psühhiaatrite Selts
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-2/2019
- Vastutaja
- Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 19. juuli 2019
Sisu (failidest)
Pr Ülle Ernits
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Pr Ulla Preeden
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Hr Indrek Reimand
Hr Margus Haidak
Haridusministeerium
Pr Ingrid Ots-Vaik
Sotsiaalministeerum
Pr Anneli Kannus
Eesti Õdede Liit
Dr Le Vallikivi
Eesti Perearstide Selts
Pöördumine õenduse diplomieelse õppekava vaimse tervise õenduse praktika osas
Eesti Psühhiaatrite Seltsini on jõudunud informatsioon, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, kellel on
äärmiselt tähtis roll ja vastutus õdede väljakoolitamisel, on viinud diplomieelses õppekavas sisse
muudatused, millega on ära kaotatud vaimse tervise õenduse kohustuslik praktika ning kokkuvõttes
on vähendatud vaimse tervise õenduse ainekava mahtu (12 EAP-> 9 EAP).
Juhime otsustajate tähelepanu sellele, et vaimne tervis on inimese tervise ja heaolu seisukohalt väga
olulise tähtsusega, psüühikahäiretesse haigestumine on tõusutendentsiga (WHO prognoosi järgi
2020.aastaks on depressioon arenenud riikides tervisekaotuse põhjusena esikohal) ning seega ka
vaimse tervisega seotud raviteenuste vajadus on järjest suurem.
Selleks, et meditsiinisüsteem tervikuna suudaks toime tulla järjest suurema teenusevajadusega,
vajame kvaliteetse haridusega õdesid, kes oleksid põhiõppe raames tutvunud vaimse tervise häirete ja
teaduspõhiste ravisekkumistega. Järjest enam kandub kergemate psüühikahäirete ravi esmatasandi
tervishoidu, psühhiaatriline eriarstiabi jääb tegelema raskete psüühikahäirete ja komplitseeritud
juhtumitega. Seega vajavad kõik väljaõppinud õed nii teoreetilisi kui praktilisi teadmisi vaimse tervise
häirete äratundmiseks, ennetuseks ning esmaseks käsitluseks. Vaimse tervise õenduse magistriõpe
üksi ei taga kõikide õdede head baasharidust vaimse tervise valdkonnas.
Põhieesmärgiks saab olla olukord, kus praegused ja tulevased õed tunnevad ära vaimse tervise
probleeme sõltumata eriala valdkonnast, kus nad parasjagu töötavad ning abistavad ja toetavad neid
inimesi parimal viisil ning vajadusel oskavad ära tunda olukordi, kus patsient vajab edasi suunamist
spetsiifilisematele psühhiaatrilistele teenustele.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et õenduse eriala õppekavad Eesti Tervishoiu Kõrgkoolides ei tohiks
olla erinevad ning peavad vastama sarnastele kvaliteedinõuetele. Ühtlasi oleks ootuspärane, et
plaanitavaid põhimõttelisi muudatusi arutataks eelnevalt läbi teiste valdkonna spetsialistide ja
otsustest otseselt mõjutatud osapooltega.
Soovime, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool taastaks varasema hea taseme vaimse tervise valdkonna
õpetamisel ning selle eesmärgi elluviimisel on äärmiselt oluline taastada esimesel võimalusel
kohustuslik vaimse tervise praktika psühhiaatrilist eriarstiabi osutavates raviasutustes.
Psühhiaatriakliinikud üle Eesti on valmis tegema kõrgkooliga igakülgset koostööd, et arendada praktika
juhendamist ning koostöös korraldama praktikat.
Eesti Psühhiaatrite Selts