Riigikogu majanduskomisjon eie 31.05.2019 * r 1-6/19-41/2 *
[email protected] Meie 18.06.2019 nr 5.1-3/1468-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Sven Sester
Tänan Teid Eesti Väikekaupmeeste Liidu 29.05.2019 kirja edastamise eest ning edastan
Sotsiaalministeeriumi seisukohad kirjas toodud ettepanekute kohta.
Käesoleva aasta 1. juunil jõustunud alkoholiseaduse muudatused on üks osa laiemast
alkoholipoliitika meetmete paketist, mille eesmärk on vähendada Eesti alkoholikahjusid.
Alkoholi liigtarvitamise tõttu sureb igal aastal üle tuhande inimese, kuid veelgi laiem mõju
tuleneb alkoholist tingitud vägivallast, kuritegevusest ja toimetulekuraskustest. Olukorra
parandamiseks ei piisa vaid siseturvalisust tagavate asutuste ning tervise- ja sotsiaalsektori
pingutustest tagajärgedega võitlemisel, tarvis on laiemat ühiskondlikku muutust. Viidatud
muutuste üle on eri osapooltega arutelu peetud juba aastast 2011.
Alkoholi väljapaneku piirangute üks eesmärk on vähendada alkoholi eksponeeritust avalikus
ruumis laiemalt ning muuta meid ümbritsevat elukeskkonda tervislikke valikuid toetavamaks.
Kitsamas plaanis vähendab see keskkondlikke stiimuleid alkoholi ostmiseks ja tarbimiseks.
Eriti oluline on muudatus inimeste jaoks, kes soovivad oma alkoholitarbimist vähendada. Seda,
et tootepaigutus mõjutab kauba, eriti mitte-esmatarbekauba läbimüüki, on turundusvaldkonna
uuringud näidanud aastakümneid (vt. näiteks Dreze et al 1994 Shelf management and space
elasticity, Valenzuela et al 2005 „Spatial Positioning: the Value of Center-Stage“, Chernev
2012, "Product Assortment and Consumer Choice: An Interdisciplinary Review“ jt). Seega võib
põhjendatult eeldada, et nähtavuse vähendamine aitab ohjeldada alkoholitarbimist ja seeläbi
alkoholikahjude kasvu, kuid seda vaid juhul, kui muudatus rakendub piisavalt suures osas
poodidest. Samasuguseid muudatusi samadel põhjustel on just rakendatud ka Iirimaal.
2017. aastal Riigikogu poolt vastuvõetud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatuste
ettevalmistamisel tegi Sotsiaalministeerium koostööd alkoholituru osapooltega. Kuna
kaupluste müügipinna osas riiklikult andmeid ei koguta, toetuti diskussioonides Kaupmeeste
Liidult saadud andmetele. Valdav osa, ehk 75% Eesti kauplustest kasutavad müügipinda kuni
400m2. Üle 1000m2 müügipinda kasutavaid kauplusi on kõigist toidupoodidest 8,6%. Juhul, kui
vabastada alkoholi väljapaneku nähtavuse piiramisest kuni 900m2 müügipinnaga poed,
tähendaks see, et peaaegu kõigis Eesti poodides oleks alkohol eksponeeritud samal moel kui
enne 1. juunit k.a ning soovitud keskkonnamuutus jääks saavutamata.
Kehtiva seaduse kohaselt on väljapaneku nähtavuse piirangust vabastatud poed, kus see ei
ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav, seega ei panda väikestele poodidele
üle jõu käivaid kohustusi ning viited investeeringuvajadustele ei ole kohased. Leevendus on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
mõeldud turu kõige väiksematele osalistele, mitte valdavale osale jaekauplustest või üle-
eestilise haardega kauplusekettidele, kellelt ootame sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist ja
panust Eestile nii olulise probleemi nagu alkoholi liigtarvitamine vähendamisse.
Täna kehtiva seaduse vastuvõtmisele eelnenud aruteludel Riigikogus leidis seadusandja, et ei
ole otstarbekas määratleda erandi kasutamisõigust müügipinna ruutmeetrite abil. Esiteks
tähendaks see täiendavat halduskoormust ettevõtjatele ja riigiasutustele, kuna andmeid
müügipinna kohta tuleks täiendavalt koguma hakata, teiseks soovis seadusandja defineerida
õiguse erandit kasutada läbi sisuliste kriteeriumite. Seaduse tõlgendamisel on nii suurte kui
väikeste kaupluste juhtidele abiks Eesti Kaupmeeste Liidu juhend jaekaupmeestele
alkohoolsete jookide jaekaubanduse müügikohas väljapanekuks ja reklaamiks, mille leiab nii
Kaupmeeste Liidu kui Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://kaupmeesteliit.ee/juhendid-ja-
seadused/juhendid/alkoholimuugi-juhend-2018/. Suurem osa kauplustest on alkoholi
ümberpaigutuse juba ära teinud. Eeltoodut arvesse võttes ei pea ma mõistlikuks asuda
arutlema muutuse tagasipööramise üle. Toetan muutuse rakendusega jätkamist ja selle
mõjude hindamist. Sotsiaalministeerium on tellinud ka uuringu muudatuste esmaste mõjude
tuvastamiseks.
Juhin veelkord tähelepanu asjaolule, et alkohoolse joogi väljapaneku piiramine
jaekaubanduses on üks paljudest meetmetest, mida Eestis alkoholi liigtarvitamise
vähendamiseks rakendatakse. Kuna 1.juulist langeb alkoholiaktsiis ja alkoholi hind odavneb,
omandavad teised alkoholipoliitika meetmed veelgi suurema kaalu ja tähenduse. Antud
olukorras ei ole reklaami- ja väljapaneku piirangute oodatav mõju enam tarbimise
vähendamine, vaid tarbimise ja kahjude tõusu pidurdamine. Kahjude kasvu ennetamiseks on
väga oluline ka jaekaubanduses (ja toitlustusettevõtetes) täie vastutustundega rakendada
keeldu müüa alkoholi joobetunnustega inimestele ja alaealistele. Kutsun kaupmehi üles
tunnetama oma ühiskondliku rolli ning seadma pikemaajalisi eesmärke.
Soovin tunnustada neid kaupmehi, kes on juba teinud muudatusi alkoholi nähtavuse
vähendamiseks ning rakendanud ka teisi meetmeid alkoholikahjude vähendamiseks.
Alkoholikahjude pikaajaline mõju avaldub ka klientide ostujõus, mistõttu pikaajalist vaadet
omava kaupmehe jaoks on majandushuvid ja sotsiaalne vastutus omavahel igati kooskõlas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Triinu Täht 626 9142
[email protected]