dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2019
Viit
5.1-3/1468-2
Registreeritud
18. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2019
Vastutaja
Triinu Täht (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎5.1-31468-2 18.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc218 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu majanduskomisjon eie 31.05.2019 * r 1-6/19-41/2 * [email protected] Meie 18.06.2019 nr 5.1-3/1468-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Sven Sester Tänan Teid Eesti Väikekaupmeeste Liidu 29.05.2019 kirja edastamise eest ning edastan Sotsiaalministeeriumi seisukohad kirjas toodud ettepanekute kohta. Käesoleva aasta 1. juunil jõustunud alkoholiseaduse muudatused on üks osa laiemast alkoholipoliitika meetmete paketist, mille eesmärk on vähendada Eesti alkoholikahjusid. Alkoholi liigtarvitamise tõttu sureb igal aastal üle tuhande inimese, kuid veelgi laiem mõju tuleneb alkoholist tingitud vägivallast, kuritegevusest ja toimetulekuraskustest. Olukorra parandamiseks ei piisa vaid siseturvalisust tagavate asutuste ning tervise- ja sotsiaalsektori pingutustest tagajärgedega võitlemisel, tarvis on laiemat ühiskondlikku muutust. Viidatud muutuste üle on eri osapooltega arutelu peetud juba aastast 2011. Alkoholi väljapaneku piirangute üks eesmärk on vähendada alkoholi eksponeeritust avalikus ruumis laiemalt ning muuta meid ümbritsevat elukeskkonda tervislikke valikuid toetavamaks. Kitsamas plaanis vähendab see keskkondlikke stiimuleid alkoholi ostmiseks ja tarbimiseks. Eriti oluline on muudatus inimeste jaoks, kes soovivad oma alkoholitarbimist vähendada. Seda, et tootepaigutus mõjutab kauba, eriti mitte-esmatarbekauba läbimüüki, on turundusvaldkonna uuringud näidanud aastakümneid (vt. näiteks Dreze et al 1994 Shelf management and space elasticity, Valenzuela et al 2005 „Spatial Positioning: the Value of Center-Stage“, Chernev 2012, "Product Assortment and Consumer Choice: An Interdisciplinary Review“ jt). Seega võib põhjendatult eeldada, et nähtavuse vähendamine aitab ohjeldada alkoholitarbimist ja seeläbi alkoholikahjude kasvu, kuid seda vaid juhul, kui muudatus rakendub piisavalt suures osas poodidest. Samasuguseid muudatusi samadel põhjustel on just rakendatud ka Iirimaal. 2017. aastal Riigikogu poolt vastuvõetud alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muudatuste ettevalmistamisel tegi Sotsiaalministeerium koostööd alkoholituru osapooltega. Kuna kaupluste müügipinna osas riiklikult andmeid ei koguta, toetuti diskussioonides Kaupmeeste Liidult saadud andmetele. Valdav osa, ehk 75% Eesti kauplustest kasutavad müügipinda kuni 400m2. Üle 1000m2 müügipinda kasutavaid kauplusi on kõigist toidupoodidest 8,6%. Juhul, kui vabastada alkoholi väljapaneku nähtavuse piiramisest kuni 900m2 müügipinnaga poed, tähendaks see, et peaaegu kõigis Eesti poodides oleks alkohol eksponeeritud samal moel kui enne 1. juunit k.a ning soovitud keskkonnamuutus jääks saavutamata. Kehtiva seaduse kohaselt on väljapaneku nähtavuse piirangust vabastatud poed, kus see ei ole müügisaali suurusest tulenevalt mõistlikult teostatav, seega ei panda väikestele poodidele üle jõu käivaid kohustusi ning viited investeeringuvajadustele ei ole kohased. Leevendus on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 mõeldud turu kõige väiksematele osalistele, mitte valdavale osale jaekauplustest või üle- eestilise haardega kauplusekettidele, kellelt ootame sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist ja panust Eestile nii olulise probleemi nagu alkoholi liigtarvitamine vähendamisse. Täna kehtiva seaduse vastuvõtmisele eelnenud aruteludel Riigikogus leidis seadusandja, et ei ole otstarbekas määratleda erandi kasutamisõigust müügipinna ruutmeetrite abil. Esiteks tähendaks see täiendavat halduskoormust ettevõtjatele ja riigiasutustele, kuna andmeid müügipinna kohta tuleks täiendavalt koguma hakata, teiseks soovis seadusandja defineerida õiguse erandit kasutada läbi sisuliste kriteeriumite. Seaduse tõlgendamisel on nii suurte kui väikeste kaupluste juhtidele abiks Eesti Kaupmeeste Liidu juhend jaekaupmeestele alkohoolsete jookide jaekaubanduse müügikohas väljapanekuks ja reklaamiks, mille leiab nii Kaupmeeste Liidu kui Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://kaupmeesteliit.ee/juhendid-ja- seadused/juhendid/alkoholimuugi-juhend-2018/. Suurem osa kauplustest on alkoholi ümberpaigutuse juba ära teinud. Eeltoodut arvesse võttes ei pea ma mõistlikuks asuda arutlema muutuse tagasipööramise üle. Toetan muutuse rakendusega jätkamist ja selle mõjude hindamist. Sotsiaalministeerium on tellinud ka uuringu muudatuste esmaste mõjude tuvastamiseks. Juhin veelkord tähelepanu asjaolule, et alkohoolse joogi väljapaneku piiramine jaekaubanduses on üks paljudest meetmetest, mida Eestis alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks rakendatakse. Kuna 1.juulist langeb alkoholiaktsiis ja alkoholi hind odavneb, omandavad teised alkoholipoliitika meetmed veelgi suurema kaalu ja tähenduse. Antud olukorras ei ole reklaami- ja väljapaneku piirangute oodatav mõju enam tarbimise vähendamine, vaid tarbimise ja kahjude tõusu pidurdamine. Kahjude kasvu ennetamiseks on väga oluline ka jaekaubanduses (ja toitlustusettevõtetes) täie vastutustundega rakendada keeldu müüa alkoholi joobetunnustega inimestele ja alaealistele. Kutsun kaupmehi üles tunnetama oma ühiskondliku rolli ning seadma pikemaajalisi eesmärke. Soovin tunnustada neid kaupmehi, kes on juba teinud muudatusi alkoholi nähtavuse vähendamiseks ning rakendanud ka teisi meetmeid alkoholikahjude vähendamiseks. Alkoholikahjude pikaajaline mõju avaldub ka klientide ostujõus, mistõttu pikaajalist vaadet omava kaupmehe jaoks on majandushuvid ja sotsiaalne vastutus omavahel igati kooskõlas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Triinu Täht 626 9142 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel