dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2019
Viit
1.2-3/1238-2
Registreeritud
18. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31238-2 18.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc270 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 03.05.2019 nr JUM/19-0394/- [email protected] 1K, 8-1/2915/ Meie 18.06.2019 nr 1.2-3/1238-2 Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Kooskõlastame perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) vaid järgmiste märkustega arvestamise korral. Suhtluskorra kohtulahendite täitmise temaatika on oluline ja meie hinnangul on positiivne, et Justiitsministeerium tõstatunud probleemidele lahendust otsib. Küll aga leiame, et kuna tegemist on niivõrd olulise teemaga, vajavad pakutavad lahendused põhjalikumat analüüsi ja seda koostöös Sotsiaalministeeriumiga. VTK kohaselt on suurimaks probleemiks see, et vanemate lahkumineku korral on tihtipeale takistatud lahus elava vanema suhtlemine lapsega. Kahjuks on VTK-st puudu analüüs selle kohta, mis on need põhjused, miks suhtlemist takistatakse. Selleks, et otsustada, millised (sunni)meetmed on sobivad lahendite täitmise jaoks, on esmalt vaja uurida põhjuseid, miks lahendeid ei täideta. Samuti puudub VTK-s info selle kohta, kuidas hakkaks kogu süsteem praktikas välja nägema, sh milline roll on kohtutäituril, suhtlushooldajal, kohtul ning kuidas toimub koostöö lastekaitsega. Lisaks on hetkel keeruline aru saada, milline on täpne regulatsiooni sihtgrupi suurus, kuna VTK-s ei ole märgitud esialgse õiguskaitse määruste alusel algatatud täitemenetluste arvu. Seetõttu saame VTK kooskõlastada vaid eeldusel, et täpsemate lahenduste väljatöötamiseks luuakse vastav mitteametlik töörühm, millesse kaasatakse ka Sotsiaalministeerium ning mille töö tulemusena VTK-d täiendatakse. 1) Sunnivahendid ja sunnivahendite kohaldamise õigus VTK-s on märgitud, et hetkel kehtiv sunniraha regulatsioon asendatakse kohtu poolt määratava trahviga. Lisaks on äärmuslikel juhtudel võimalik kohaldada ka aresti. VTK-s ei ole kirjeldatud, kuidas uus süsteem peaks toimima ja kas see võib kaasa tuua olukorra, et menetlused hakkavad venima, kuna sunnivahendeid saab kohaldada vaid kohus. Õigus trahvida ja aresti kohaldada oli reguleeritud enne 24. märtsi 2011. a kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsioonis, kuid need sätted tunnistati kehtetuks. Seaduse muutmise seletuskirjas on selgitatud, et tsiviilmenetlusliku trahvi kehtestamisega loodeti leida kiire, tõhus ja otstarbekas lahendus. Tegelikkuses aga ei osutunud trahvi määramine kohtu poolt efektiivseks abinõuks täitemenetluse läbiviimisel. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et trahv on oma iseloomult karistusliku iseloomuga vahend ja seda ei ole õige kohaldada selleks, et sundida isikut oma kohustust täitma. Kui soovitakse tagasi tuua varasemalt Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kehtinud regulatsioon, siis on meie hinnangul oluline, et VTK-s oleks selgitatud, miks antud sunnimeetmed võiksid nüüd paremini töötada. Lisaks mainitud sunnimeetmete mõju analüüsile puudub VTK-s ka ülevaade teiste võimalike (nt teistes riikides kasutusel olevate) mõjutusvahendite kohta, mis võiksid olla oluliselt tõhusamad kui trahv ja arest. VTK-s on märgitud, et uue regulatsiooni kohaselt ei juhiks kohtutäitur enam suhtluskorra täitmise asjades täitemenetlust, vaid teostaks üksikuid kohtu poolt määratud toiminguid. Sellise lahenduse puhul jääb segaseks, milliseks kujuneb kohtutäituri roll suhtlusasjades. VTK-s tuuakse välja, et lepitusmenetlus ei oleks enam suhtlusõiguse asjades kohustuslik etapp. Oleme antud muudatusega nõus, kuid meie hinnangul peaks VTK paremini täpsustama, et praeguse süsteemi kitsaskohaks on just see, et lepitus toimub liiga hilises faasis. Oleme seisukohal, et perelepitust võiks suhtluskorra asjade puhul kasutada, kuid seda tuleks teha enne suhtluskorra kokku leppimist. 2) Suhtlemise hooldus VTK-s on välja toodud lahendus, kus väga konfliktsete juhtumite puhul on kohtul võimalik suhtluskorra lahendi täitmise juurde määrata ka suhtluse hooldaja, kes peaks olema erialaste oskustega isik ja kes mitte ainult ei saadaks last vanemaga kokkusaamisel, vaid korraldaks seda kokkusaamist ja viiks suhtlemist läbi. Selle lahenduse puhul tekib jällegi küsimus, et milline oleks sellisel juhul kohtutäituri roll suhtlusasjades. Kas suhtluse hooldaja oleks suhtluskorra lahendite täitmisel kohtutäiturile abiks või tegutseks iseseisvalt? Lisaks tekib küsimus, et kes peaks suhtluse hooldaja rolli täitma. Praegu kaasab kohtutäitur konfliktsete juhtumite korral ka kohaliku omavalitsuse esindaja (enamasti lastekaitsetöötaja), VTK-st ei tule aga välja, milline saab olema suhtlemise hooldaja koostöö lastekaitsega. Samuti ei ole kaalutud ega ka Sotsiaalministeeriumiga läbi räägitud teisi võimalikke alternatiive, nt lastekaitsetöötaja, perelepitaja vm professiooni arendamise osas. Siin aitaks tõhusaid lahendusi leida ka teiste riikide analoogsete süsteemide hindamine. VTK kohaselt oleks uue lahenduse järgi kohtul võimalik vanemate ja lapse suhtluskord kindlaks määrata ka juhtudel, kui kohtuvaidluse käigus ilmneb vajadus lapse huvidest lähtuvalt suhtluskorra kindlaksmääramise järele, kuigi vanemad ei ole vastavat avaldust esitanud. Lisaks nähakse ette, et tuleks paika panna tähtaeg, mille jooksul peab kohus olema pooled ära kuulanud. Kuna suhtlusõiguse kohtumenetlus mõjutab oluliselt lapse huve ja heaolu, siis meie hinnangul on väga oluline, et lastega seotud menetlustes jõutaks kiiresti lahendini, arvestades parimal võimalikul viisil laste huve. Seetõttu leiame, et pakutavad muudatused on väga vajalikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Liisa-Lotta Raag 6269 253 [email protected] Alice Sündema 6269 271 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel