Justiitsministeerium Teie 03.05.2019 nr JUM/19-0394/-
[email protected] 1K, 8-1/2915/
Meie 18.06.2019 nr 1.2-3/1238-2
Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Kooskõlastame perekonnaseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse
seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) vaid
järgmiste märkustega arvestamise korral.
Suhtluskorra kohtulahendite täitmise temaatika on oluline ja meie hinnangul on positiivne, et
Justiitsministeerium tõstatunud probleemidele lahendust otsib. Küll aga leiame, et kuna
tegemist on niivõrd olulise teemaga, vajavad pakutavad lahendused põhjalikumat analüüsi ja
seda koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
VTK kohaselt on suurimaks probleemiks see, et vanemate lahkumineku korral on tihtipeale
takistatud lahus elava vanema suhtlemine lapsega. Kahjuks on VTK-st puudu analüüs selle
kohta, mis on need põhjused, miks suhtlemist takistatakse. Selleks, et otsustada, millised
(sunni)meetmed on sobivad lahendite täitmise jaoks, on esmalt vaja uurida põhjuseid, miks
lahendeid ei täideta. Samuti puudub VTK-s info selle kohta, kuidas hakkaks kogu süsteem
praktikas välja nägema, sh milline roll on kohtutäituril, suhtlushooldajal, kohtul ning kuidas
toimub koostöö lastekaitsega. Lisaks on hetkel keeruline aru saada, milline on täpne
regulatsiooni sihtgrupi suurus, kuna VTK-s ei ole märgitud esialgse õiguskaitse määruste
alusel algatatud täitemenetluste arvu.
Seetõttu saame VTK kooskõlastada vaid eeldusel, et täpsemate lahenduste väljatöötamiseks
luuakse vastav mitteametlik töörühm, millesse kaasatakse ka Sotsiaalministeerium ning mille
töö tulemusena VTK-d täiendatakse.
1) Sunnivahendid ja sunnivahendite kohaldamise õigus
VTK-s on märgitud, et hetkel kehtiv sunniraha regulatsioon asendatakse kohtu poolt
määratava trahviga. Lisaks on äärmuslikel juhtudel võimalik kohaldada ka aresti. VTK-s ei
ole kirjeldatud, kuidas uus süsteem peaks toimima ja kas see võib kaasa tuua olukorra, et
menetlused hakkavad venima, kuna sunnivahendeid saab kohaldada vaid kohus. Õigus
trahvida ja aresti kohaldada oli reguleeritud enne 24. märtsi 2011. a kehtinud täitemenetluse
seadustiku redaktsioonis, kuid need sätted tunnistati kehtetuks. Seaduse muutmise
seletuskirjas on selgitatud, et tsiviilmenetlusliku trahvi kehtestamisega loodeti leida kiire,
tõhus ja otstarbekas lahendus. Tegelikkuses aga ei osutunud trahvi määramine kohtu poolt
efektiivseks abinõuks täitemenetluse läbiviimisel. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et
trahv on oma iseloomult karistusliku iseloomuga vahend ja seda ei ole õige kohaldada
selleks, et sundida isikut oma kohustust täitma. Kui soovitakse tagasi tuua varasemalt
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kehtinud regulatsioon, siis on meie hinnangul oluline, et VTK-s oleks selgitatud, miks antud
sunnimeetmed võiksid nüüd paremini töötada. Lisaks mainitud sunnimeetmete mõju
analüüsile puudub VTK-s ka ülevaade teiste võimalike (nt teistes riikides kasutusel olevate)
mõjutusvahendite kohta, mis võiksid olla oluliselt tõhusamad kui trahv ja arest.
VTK-s on märgitud, et uue regulatsiooni kohaselt ei juhiks kohtutäitur enam suhtluskorra
täitmise asjades täitemenetlust, vaid teostaks üksikuid kohtu poolt määratud toiminguid.
Sellise lahenduse puhul jääb segaseks, milliseks kujuneb kohtutäituri roll suhtlusasjades.
VTK-s tuuakse välja, et lepitusmenetlus ei oleks enam suhtlusõiguse asjades kohustuslik
etapp. Oleme antud muudatusega nõus, kuid meie hinnangul peaks VTK paremini
täpsustama, et praeguse süsteemi kitsaskohaks on just see, et lepitus toimub liiga hilises
faasis. Oleme seisukohal, et perelepitust võiks suhtluskorra asjade puhul kasutada, kuid
seda tuleks teha enne suhtluskorra kokku leppimist.
2) Suhtlemise hooldus
VTK-s on välja toodud lahendus, kus väga konfliktsete juhtumite puhul on kohtul võimalik
suhtluskorra lahendi täitmise juurde määrata ka suhtluse hooldaja, kes peaks olema erialaste
oskustega isik ja kes mitte ainult ei saadaks last vanemaga kokkusaamisel, vaid korraldaks
seda kokkusaamist ja viiks suhtlemist läbi. Selle lahenduse puhul tekib jällegi küsimus, et
milline oleks sellisel juhul kohtutäituri roll suhtlusasjades. Kas suhtluse hooldaja oleks
suhtluskorra lahendite täitmisel kohtutäiturile abiks või tegutseks iseseisvalt? Lisaks tekib
küsimus, et kes peaks suhtluse hooldaja rolli täitma. Praegu kaasab kohtutäitur konfliktsete
juhtumite korral ka kohaliku omavalitsuse esindaja (enamasti lastekaitsetöötaja), VTK-st ei
tule aga välja, milline saab olema suhtlemise hooldaja koostöö lastekaitsega. Samuti ei ole
kaalutud ega ka Sotsiaalministeeriumiga läbi räägitud teisi võimalikke alternatiive, nt
lastekaitsetöötaja, perelepitaja vm professiooni arendamise osas. Siin aitaks tõhusaid
lahendusi leida ka teiste riikide analoogsete süsteemide hindamine.
VTK kohaselt oleks uue lahenduse järgi kohtul võimalik vanemate ja lapse suhtluskord
kindlaks määrata ka juhtudel, kui kohtuvaidluse käigus ilmneb vajadus lapse huvidest
lähtuvalt suhtluskorra kindlaksmääramise järele, kuigi vanemad ei ole vastavat avaldust
esitanud. Lisaks nähakse ette, et tuleks paika panna tähtaeg, mille jooksul peab kohus
olema pooled ära kuulanud. Kuna suhtlusõiguse kohtumenetlus mõjutab oluliselt lapse huve
ja heaolu, siis meie hinnangul on väga oluline, et lastega seotud menetlustes jõutaks kiiresti
lahendini, arvestades parimal võimalikul viisil laste huve. Seetõttu leiame, et pakutavad
muudatused on väga vajalikud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Liisa-Lotta Raag 6269 253
[email protected]
Alice Sündema 6269 271
[email protected]