dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2019
Viit
43
Registreeritud
18. juuni 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Tiia Sihver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎43 18.06.2019 Ministri määrus.bdoc945 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 18.06.2019 nr 43 Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 25 lõike 2 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse § 35 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele (edaspidi kaart) kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord. § 2. Kaardile kantavate andmete loetelu (1) Puudega isiku kaardi andmekoosseis on järgmine: 1) isiku ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või sünniaeg; 3) puude raskusaste; 4) märge isikul esineva keskmise, raske või sügava nägemis- või liikumispuude kohta; 5) kaardi kehtivusaeg; 6) kaardi väljaandja nimetus. (2) Pensionitunnistuse andmekoosseis on järgmine: 1) isiku ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või sünniaeg; 3) andmed pensioni saamise kohta; 4) kaardi kehtivusaeg; 5) kaardi väljaandja nimetus. (3) Kaardi visuaalne ja reljeefne kujundus peab arvestama nägemispuudega inimese kasutusvajadust. (4) Sotsiaalkindlustusamet võib puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse anda välja ühtse kaardina. (5) Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. § 3. Kaardi väljastamise kord (1) Kaardi saamise soovi korral esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile. 2 (2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) selle isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, kellele kaarti taotletakse; 2) kaardi väljastamiseks taotleja elukoha aadress või soovitav kaardi väljastamise koht. (3) Taotlus vaadatakse läbi ja kaart väljastatakse mõistliku aja jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. (4) Kaart väljastatakse kehtivusajaga, mis vastab puude raskusastme tuvastamise otsusele märgitud puude raskusastme kehtivusajale. (5) Pensionitunnistus väljastatakse tähtajatult, välja arvatud toitja kaotanud isikule väljastatav kaart, mille kehtivusaeg vastab määratud pensioni tähtajale. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 61 „Puudega isiku kaardile kantavate andmete loetelu ja väljastamise kord“ ja sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrus nr 163 „Pensionitunnistuse andmete loetelu“ tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on kehtestada puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord. Praegu väljastab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) puudega isikule puudega isiku kaardi ja pensionärile pensionitunnistuse. Kui pensionäril on tuvastatud puue, kantakse pensionitunnistusele täiendavalt ka puuet puudutavad andmed. Seega on puudega isikule, kes ei ole pensionär, ja puudega pensionärile väljastatud kaks erinevat erinevate andmeväljadega tõendit. Kahe tõendi kasutamine on ebaratsionaalne ning põhjustab SKA-le täiendavaid kulusid. Seetõttu on mõistlik viia puudega isiku kaart ja pensionitunnistus ühtsele ja ühtse visuaalse lahendusega kaardile ning lõpetada kaartide paralleelne väljastamine. Määruse kaugem eesmärk on asendada puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamine järk-järgult võimalusega tõendada vastavat staatust ID-kaardiga. Muudelt sotsiaalkindlustusteavet kandvatelt plastkaartidelt ID-kaardile sujuva ülemineku tagamiseks on Siseministeeriumi ja SKA töögrupp koostanud konkreetse tegevuskava, mis muu hulgas hõlmab detailanalüüsi koostamist, rahastamisküsimusi, kommunikatsiooniplaani ja teenusepakkujate teavitamist. Hinnanguliselt on kõige kiiremini võimalik lõpetada pensionitunnistuste väljastamine. Täielik üleminek eraldi väljastatava plastkaardi kasutamiselt NFC-võimekusega ID-kaardi kasutamisele võtab seoses ID- kaartide uuenemise protsessiga aega vähemalt viis aastat. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Tiia Sihver (626 9715; [email protected]). Määruse väljatöötamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Liidia Soontak (626 9236; [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik (508 9912; [email protected]) ja nõunik Kersti Talts (5854 4947; [email protected]) ning äriteenuste talituse nõunik Katrin Välling (5656 0150; [email protected]). Määruse õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Virge Kuningas-Turu (626 9165; [email protected]), Alice Sündema (626 9271; [email protected]) ja Ethel Bubõr (626 9738; [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 25 lõike 2 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 35 alusel. Määrusega tunnistatakse kehtetuks sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 61 „Puudega isiku kaardile kantavate andmete loetelu ja väljastamise kord“ (edaspidi määrus nr 61) ja sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrus nr 163 „Pensionitunnistuse andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 163). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrus ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs 2 Määrus koosneb viiest paragrahvist. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord. Kuivõrd puudega isiku kaart ja pensionitunnistus väljastatakse edaspidi ühtse kaardina, kasutatakse määruses ja seletuskirjas selguse mõttes sõna „kaart“. Määruse §-s 2 sätestatakse kaardile kantavate andmete loetelu. Lõike 1 kohaselt kantakse puudega isiku kaardile isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, puude raskusaste, märge isikul esineva keskmise, raske või sügava nägemis- või liikumispuude kohta, kaardi kehtivusaeg ja kaardi väljaandja nimetus. Nimetatud andmekoosseis jääb võrreldes määruses nr 61 sätestatuga samaks. Andmed on vajalikud, et võimaldada puudega isikul tõendada puude raskusastet ning saada sellest tulenev soodustus või hüvis. Teatud juhtudel ei piisa soodustuse saamiseks üksnes puude raskusastme ja kestuse tõendamisest, vaid vajalik on tõendada ka puudeliiki. Puudeliigi kandmist kaardile on soovinud nägemispuudega ja liikumispuudega inimesed, kuna just nende puudeliikide esindajatele antakse soodustusi puudeliigi alusel. Näiteks saab vastavalt ühistranspordiseadusele raske ja sügava nägemispuudega isiku saatja ühissõidukis tasuta sõita. Ka liikumispuudega inimestele pakutavad soodustused hõlmavad peamiselt transporti – näiteks Tartu linnas on tasuta sõidu õigus raske puudega inimesel, kellel on liikumisfunktsiooni puudulikkus. Sel juhul tuleb liikumispuuet tõendada. Lõike 2 kohaselt kantakse pensionitunnistusele isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, andmed pensioni saamise kohta, kaardi kehtivusaeg ja kaardi väljaandja nimetus. Praegu kantakse pensionitunnistusele lisaks riikliku pensioni määramise alus ja pensioni määramise tähtaeg (määrus nr 163 § 2 p 3). Selliste detailsete andmete kandmine pensionitunnistusele on ebaotstarbekas, kuivõrd pensionitunnistust kasutatakse eelkõige pensionäri staatuse tõendamiseks seoses erinevate soodustuste saamisega. Seetõttu kantakse tunnistusele andmed pensioni saamise kohta ehk kirjutatakse sõna „pensionär“, mis tõendab pensionäri staatust. Pensionitunnistusele ei kanta pensioni määramise tähtaega, kuivõrd pension määratakse üldjuhul kogu eluajaks. Erandiks on toitja kaotuse tõttu pensioni saaja, kellele pension määratakse tähtajaliselt. Sellisel juhul märgitakse kaardile pensioni saamise lõpptähtaeg. Uue korra kohaselt ei kanta pensionitunnistusele enam isiku fotot (võrdle määrus nr 163 § 2 p 5), kuivõrd pensionitunnistus kehtib üksnes koos isikut tõendava dokumendiga, millel on isiku foto juba olemas. Lõikes 3 sätestatakse kaardil oleva teabe käideldavuse tagamise nõue ka nägemispuudega inimestele. Eesti Pimedate Liiduga on 2017. aastal kokku lepitud olulised nõuded kaardile, et arvestada puudespetsiifilisi vajadusi. Näiteks peetakse sobivaks valgel taustal musta kirja, kaarti eristavat sinist ala peetakse sihtrühmale parimaks värvilahenduseks, reljeefne märgis kaardil võimaldab nägemispuudega inimesel kaarti teistest plastkaartidest eristada. Kui SKA leiab kokkulepitust erineva lahenduse, mis võimaldab nägemispuudega inimesel kaarti paremini ära tunda, tuleb see kooskõlastada Eesti Pimedate Liiduga. Lõikes 4 sätestatakse kaardi ühitamine. Kui pensionäril on tuvastatud puue, annab SKA pensionitunnistuse ja puudega isiku kaardi välja ühtse kaardina. Sellisel juhul kantakse kaardile nii pensionitunnistuse kui ka puudega isiku kaardi andmekoosseisud kattuvaid andmeid kordamata. Nimetatu on mugavam nii puudega isikule kui pensionärile ning lihtsustab soodustuste kasutamisel oma staatuse – puudega isik või pensionär – tõendamist. Lõikes 5 sätestatakse, et kaart kehtib üksnes koos isikut tõendava dokumendiga. Kaart ise ei ole isikut tõendav dokument. Isikut tõendava dokumendi all peetakse silmas dokumenti isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) §-de 2 ja 4 tähenduses ehk dokumenti, mis on nimetatud ITDS § 2 lõikes 2, ja dokumenti, millele viidatakse ITDS §-s 4 (kaasa arvatud nt õpilaspilet). Määruse §-s 3 sätestatakse kaardi väljastamise kord. Paragrahv koosneb viiest lõikest. 3 Lõikes 1 on nimetatud kaardi väljastamiseks pädev asutus. Kaardi saamiseks tuleb esitada SKA-le taotlus. Taotluse esitamine on vajalik, sest määruse aluseks olevate õigusnormide järgi on kaardi saamise eelduseks isiku selge tahteavaldus. Nii peab SKA puudega isikule tema soovi korral väljastama puudega isiku kaardi ning selle väljastamise kord on reguleeritud määrusega (PISTS § 25 lõige 1). RPKS § 35 järgi antakse pensionärile pensionitunnistus, mille andmete loetelu on reguleeritud määrusega. Määrusega ei muudeta kaardi taotlemist kohustuslikuks, vaid antakse isikule võimalus väljendada kaardi saamiseks soovi. Samuti on määruses jäetud tahteavalduse esitamise vorm täpsustamata, et isikul oleks võimalik esitada taotlus vabas vormis, s.o isikule kõige mugavamas vormis (vajaduse korral nt telefoni teel). Praegu on isikule tahteavalduse esitamise võimaluse andmine SKA poolt lahendatud pensioni määramiseks ja puude tuvastamiseks kasutatavatel avaldusvormidel vastavasse kastikesse märke lisamisena. Käesoleva määrusega juba rakendatavaid vormeleid ei muudeta. Isikul peab säilima võimalus kaardi saamisest ka keelduda. Lõikes 2 määratletakse taotlusele miinimumnõuded: andmed, mida SKA kaardi väljastamiseks vajab (kaardi saajat identifitseerivad isikuandmed ning kaardi kättesaamise viis ja koht). See ei tekita SKA-le lisanduvat halduskoormust. Küll aga tekitab see õiguskindlust isikule, kes saab usaldada, et lõikes 2 sätestatud andmete SKA-le avaldamisel tuleb tema taotlus kaardi saamiseks lugeda nõuetekohaselt esitatuks. Määruses ei täpsustata, millised on võimalikud kaardi väljastamise kohad, kuid lisaks kaardi taotleja elukoha aadressile võib (taotleja soovi korral) kaardi väljastada ka SKA klienditeenindusest üle Eesti. Muid andmeid kaardi väljastamiseks taotluse esitamisel SKA ei vaja. Lõikes 3 sätestatakse SKA-le tähtaeg taotluse läbivaatamiseks ja kaardi väljastamiseks. Tähtaeg on sisustatud määratlemata õigusmõistega mõistlik aeg ning on seotud nõuetekohase taotluse esitamisega. Mõistlikku menetlusaega on SKA-l antud juhul võimalik sisustada, lähtudes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25 lõikest 1, mis sätestab sedalaadi otsustuste tegemiseks maksimaalselt 10-tööpäevase ajaakna. Lõikega 4 kehtestatakse kaardi kehtivusaeg, mis kattub puude raskusastme tähtajaga. Puue tuvastatakse tähtajaliselt ning kaart väljastatakse sama tähtajaga. Valdavalt määratakse puue alates 16. eluaastast kuni viieks aastaks ning alla 16-aastastel kuni kolmeks aastaks. Teatud juhtudel on SKA-l õigus määrata 16-aastasel ja vanemal inimesel puude raskusaste ka pikemaks ajaks kui viis aastat (PISTS § 24 lõige 4). Seega on kaardi kehtivusaeg sama, mis puude raskusastme kehtivuse aeg. Lõikes 5 sätestatakse, et pensionitunnistus väljastatakse tähtajatult. Kui pensionitunnistust taotleb toitja kaotanud isik, on kaardi kehtivusaeg sama, mis pensioni saamise tähtaeg. Näiteks, kui alaealine laps saab toitjakaotuspensioni, väljastatakse talle kaart kuni tema 18-aastaseks saamiseni. Määruse §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 61 „Puudega isiku kaardile kantavate andmete loetelu ja väljastamise kord“ ja sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrus nr 163 „Pensionitunnistuse andmete loetelu“. Määruse §-s 5 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. juulil 2019. a. Jõustumise aeg võimaldab SKA-l teha ettevalmistusi uue kaardi väljastamiseks: hankida vastavad töövahendid ning teavitada huvigruppe muudatusest. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4 Puudega isiku kaardi ega pensionitunnistuse vormi ei ole praegu õigusaktidega määratud. See annab SKA-le paindlikkuse kasutada sobivaimat lahendust. SKA on otsustanud kasutusele võtta plastkaardi ning ühitada pensionitunnistuse ja puudega isikule väljastatava kaardi. Ühte plastkaarti on kompaktse ja tavapäraselt levinud vormina oluliselt mugavam kasutada kui paberil tunnistust või mitut omaette kaarti. Uue kaardi kasutuselevõtt ei tekita eelduslikult sihtrühmas kohanemisraskusi. Määruse jõustumise tulemusena väheneb SKA töökoormus seoses paberil oleva pensionitunnistuse väljastamise lõppemisega. Uute andmetega pensionitunnistus väljastatakse printeris trükitud kaardina, mille kulu on väiksem kui pensionitunnistuse käsitsi vormistamine ja sellele foto kleepimine. Puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse ühitamine üheks kaardiks on võrreldes kehtiva korraga ajasäästlikum. Samas võib mõnevõrra suureneda kaartide trükkimise ja väljastamise kulu, kuivõrd isikud, kes omavad paberil pensionitunnistust, võivad selle asendamiseks tulla taotlema uut kaarti või soovivad saada ühist kaarti. Täiendavaid mõjusid käesoleva määrusega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Praegu tellib SKA kaardid trükikojast. Puudega isiku kaardi maksumus on 0,245 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna kaardid trükitakse trükikojas, saadetakse puude raskusastme tuvastamise otsus ja puudega isiku kaart inimestele eraldi kirjadega ehk postikulu on vähemalt kahekordne. SKA soetas kolm kaardiprinterit, mille maksumus on (3 printerit x 1245 eurot) 3735 eurot. Kaartide väljastamisega seotud kulud on: toorikud 0,11 eurot tükk, trükilint ca 780 eurot aastas ja puhastustarvikud ca 330 eurot aastas. Ühe kaardi trükikulu on arvestuslikult 0,124 eurot. Kaartide väljastamise kulust suurema osa moodustab postikulu. Puudega isiku kaartide postikulu aastas on ca 51 400 eurot, nendest lihtkirjaga ca 77% ja tähtkirjaga ca 23% kogu kaartide hulgast. Pensionitunnistuse postikulu ühes kalendriaastas on ca 9400 eurot. Võimalus on saada kaart kätte ka klienditeeninduses kohapeal. Ühes kalendriaastas väljastatakse keskmiselt 57 600 puudega isiku kaarti ja 12 000 pensionitunnistust. Seisuga 31.12.2018 oli 349 629 pensionäri, kellest ligi 100 000 olid puudega. Määruse rakendamisega võivad kaasneda ühekordsed kulud nende isikute näol, kes soovivad kehtiva kaardi vahetamist uue vastu. Kui palju neist enne uue puude raskusastme tuvastamise otsust soovivad taotleda uut kaarti, ei ole prognoositav. Määruse rakendamisega võivad kaasneda täiendavad kulud nende isikute tõttu, kes soovivad senise paberil pensionitunnistuse vahetada plastkaardi vastu. Siiski võib eeldada, et kõik isikud kaarti erinevatel põhjustel ei taotle (puudeliigi või pensionäri staatuse tõendamise vajadus puudub; puudeliiki või pensionäri staatust saab tõendada praegu kasutuses olevate dokumentidega; isik ei kasuta ettenähtud soodustusi vms). Puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse trükkimise ning väljastamisega seotud kulude katteks on vajalikud vahendid SKA eelarves olemas, sest ka kehtiv regulatsioon näeb ette nende väljastamise. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. juulil, mil SKA hakkab väljastama ühist kaarti, mis tõendab nii puudega isiku kui ka pensionäri staatust. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Märkusi esitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit ja Sotsiaalkindlustusamet. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas. Sotsiaalministri määruse „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ seletuskirja juurde Lisa Kooskõlastustabel Majandus- ja Isiku privaatsuse Arvesse võetud. Kommunikatsiooniministeerium seisukohast oleks parem Täiendatud seletuskirja. lahendus see, kui eelnõus Eesmärgiks on puudega nimetatud kaartide isiku kaardi ja asemel seotaks uue ID- pensionitunnistuse kaardiga näiteks väljastamine järk-järgult ühistranspordi lõpetada, asendades sõidusoodustuse vms mõlemad kaardid õigus (jah/ei ehk omab/ei võimalusega tõendada oma õigust), mitte see, nii puudestaatust kui mis on õiguse aluseks pensionäristaatust ID- (puue, pensionil olemine kaardi funktsionaalsuste vms). Seega tuleb ID- abil. Selleks on astutud kaardi kasutamise varianti konkreetseid samme kaaluda, kuna see (SKA on moodustanud võimaldab lisainfot siduda töögrupi koos otse isikut tõendava Siseministeeriumiga, dokumendiga ning praegu kokku on lepitud ajakava eelnõus sätestatav kaart ja tegevusplaan). saab olla üleminek NFC Täielik üleminek eraldi võimekusega ID-kaardi väljastatava plastkaardi kasutamisele. kasutamiselt NFC- võimekusega ID-kaardi kasutamisele võtab seoses ID-kaartide uuenemise protsessiga aega vähemalt viis aastat. Info puude või pensionil Arvesse võetud. SKA olemise kohta tuleb teha koostöös kättesaadavaks liidesena Siseministeeriumiga (x-tee teenusena töötab teenuste õigustatuse pärimiseks) osutajatele välja tehnilise ning lisada see nõudena võimekuse, et ühistranspordi API-de soodustuste pakkujad kirjeldusse, et võimaldada saaksid kontrollida piletimüügisüsteemide soodustuse õigsust ID- arendajatel sellega kaardilt. arvestada rakenduste loomisel. Bussijuhil või Uus pensionitunnistus ja klienditeenindajal tuleb ühtne kaart (puudega kontrollida pensionärile) on sõidusoodustuse õigust visuaalselt analoogne uuelt kaardilt ning kehtima täna väljastatava jäävad kõik eelnevalt puudega inimese väljastatud dokumendid. kaardiga. Eesmärk on Seega peab olema suund puudega isiku kaardi ja soodustusi tõendavate pensionitunnistuse dokumentide väljastamine järk-järgult vähendamisele. lõpetada ja asendada see võimalusega tõendada oma staatust ID-kaardilt. Eesti Puuetega Inimeste Koda Kaardi praegune kujundus Arvestatud. Määruse §-i ja Eesti Pimedate Liit on 2017. aastal arutatud 2 on täiendatud uue läbi nägemispuudega lõikega 3. inimestega, kus must kiri valgel taustal ja kaarti eristav sinine ala joone ja serva vahel on parim värvilahendus. Kaardil olev reljeefne joon ühe serva pool võimaldab nägemispuudega inimesel seda kaarti teistest plastkaartidest eristada. Sotsiaalkindlustusamet Jätta välja eelnõust § 2 Arvestatud. Puudega lõike 1 punkt 7 ja § 2 lõike isiku kaardi ja 2 punkt 6. Number kaardil pensionitunnistuse ja pensionitunnistusel number on täiendavat lisandväärtust andmekoosseisust välja ei anna. jäetud. Lisada eelnõu seletuskirja Arvestatud. Sisend on järgnev sisend ID-kaardile lisatud eelnõu ülemineku osas: seletuskirja 06.06.2019 toimunud sissejuhatusse. kohtumisel Siseministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vahel lepiti kokku, et moodustatakse töögrupp, kelle esimene ülesanne on hiljemalt 24.06.2019 paika panna ajaraam, tegevuskava ja arendusressursivajadus ning tagada plastikaartidelt ID-kaardile üleminek. Eelnõu § 3 lõiked 1–2 on Arvestatud osaliselt. ebavajalikud. Kaardi Täpsustame määruse § saamisest on inimesel 3 lõiget 1: määrusest soovi korral võimalik peab selgelt nähtuma, et loobuda. Üldjuhul on kaardi saamine on isikule tõendi saamine teenuse vabatahtlik. üks osa ja seda eraldi Kaardi saamine ei ole taotlema ei pea. teenuse üks vältimatu osa, sest kaardi saamine ei ole isikule kohustus, vaid võimalus. Selleks, et kaardi saamise võimalust kasutada, peab isik väljendama selleks soovi. Igasugune tahteavaldus (sh telefonikõnes kaardi saamise sooviväljendus) on aga käsitatav taotlusena. Määrusega ei kehtestata kaardi saamiseks tahteavalduse esitamisele konkreetset vormi. Ka kaardi saamise soovi väljendav märge pensioni või puude määramise avaldusel on käsitatav kaardi saamise taotlusena. Siiski on vaja määratleda taotlusele miinimumnõuded (kaardi saajat identifitseerivad isikuandmed ja kaardi kättesaamise viis ja koht), mis on kaardi andmiseks SKA-le vähimad avajalikud andmed. Ühtlasi tekitab see õiguskindlust isikule, kes saab usaldada, et määruse § 3 lõikes 2 toodud andmete SKA-le avaldamisel tuleb tema taotlus kaardi saamiseks lugeda nõuetekohaselt esitatuks. Seletuskirja punktis 5 Arvestatud. Parandus tuleb parandada ära seletuskirja punkti 5 on puudega pensionäride sisse viidud. arv. Number 34272 ei ole õige. Pensionäridest ligi 29 % on puudega. Seega 349 629 pensionärist ligi 100 000 pensionäri oli puudega.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →