MINISTRI MÄÄRUS
18.06.2019 nr 43
Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele
kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise
kord
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 25 lõike 2 ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 35 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele (edaspidi kaart)
kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord.
§ 2. Kaardile kantavate andmete loetelu
(1) Puudega isiku kaardi andmekoosseis on järgmine:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või sünniaeg;
3) puude raskusaste;
4) märge isikul esineva keskmise, raske või sügava nägemis- või liikumispuude kohta;
5) kaardi kehtivusaeg;
6) kaardi väljaandja nimetus.
(2) Pensionitunnistuse andmekoosseis on järgmine:
1) isiku ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood või sünniaeg;
3) andmed pensioni saamise kohta;
4) kaardi kehtivusaeg;
5) kaardi väljaandja nimetus.
(3) Kaardi visuaalne ja reljeefne kujundus peab arvestama nägemispuudega inimese
kasutusvajadust.
(4) Sotsiaalkindlustusamet võib puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse anda välja ühtse
kaardina.
(5) Kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga.
§ 3. Kaardi väljastamise kord
(1) Kaardi saamise soovi korral esitatakse taotlus Sotsiaalkindlustusametile.
2
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) selle isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood, kellele kaarti taotletakse;
2) kaardi väljastamiseks taotleja elukoha aadress või soovitav kaardi väljastamise koht.
(3) Taotlus vaadatakse läbi ja kaart väljastatakse mõistliku aja jooksul nõuetekohase taotluse
esitamisest arvates.
(4) Kaart väljastatakse kehtivusajaga, mis vastab puude raskusastme tuvastamise otsusele
märgitud puude raskusastme kehtivusajale.
(5) Pensionitunnistus väljastatakse tähtajatult, välja arvatud toitja kaotanud isikule väljastatav
kaart, mille kehtivusaeg vastab määratud pensioni tähtajale.
§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 61 „Puudega isiku kaardile kantavate
andmete loetelu ja väljastamise kord“ ja sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrus nr 163
„Pensionitunnistuse andmete loetelu“ tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2019. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate
andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eesmärk on kehtestada puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate
andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord.
Praegu väljastab Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) puudega isikule puudega isiku kaardi ja
pensionärile pensionitunnistuse. Kui pensionäril on tuvastatud puue, kantakse
pensionitunnistusele täiendavalt ka puuet puudutavad andmed. Seega on puudega isikule, kes ei
ole pensionär, ja puudega pensionärile väljastatud kaks erinevat erinevate andmeväljadega
tõendit. Kahe tõendi kasutamine on ebaratsionaalne ning põhjustab SKA-le täiendavaid kulusid.
Seetõttu on mõistlik viia puudega isiku kaart ja pensionitunnistus ühtsele ja ühtse visuaalse
lahendusega kaardile ning lõpetada kaartide paralleelne väljastamine.
Määruse kaugem eesmärk on asendada puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamine
järk-järgult võimalusega tõendada vastavat staatust ID-kaardiga. Muudelt sotsiaalkindlustusteavet
kandvatelt plastkaartidelt ID-kaardile sujuva ülemineku tagamiseks on Siseministeeriumi ja SKA
töögrupp koostanud konkreetse tegevuskava, mis muu hulgas hõlmab detailanalüüsi koostamist,
rahastamisküsimusi, kommunikatsiooniplaani ja teenusepakkujate teavitamist. Hinnanguliselt on
kõige kiiremini võimalik lõpetada pensionitunnistuste väljastamine. Täielik üleminek eraldi
väljastatava plastkaardi kasutamiselt NFC-võimekusega ID-kaardi kasutamisele võtab seoses ID-
kaartide uuenemise protsessiga aega vähemalt viis aastat.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Tiia Sihver (626
9715;
[email protected]). Määruse väljatöötamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu
osakonna peaspetsialist Liidia Soontak (626 9236;
[email protected]), Sotsiaalkindlustusameti
hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik (508 9912;
[email protected]) ja
nõunik Kersti Talts (5854 4947;
[email protected]) ning äriteenuste talituse
nõunik Katrin Välling (5656 0150;
[email protected]).
Määruse õigusliku ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Virge
Kuningas-Turu (626 9165;
[email protected]), Alice Sündema (626 9271;
[email protected]) ja Ethel Bubõr (626 9738;
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 25 lõike 2 ja riikliku
pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 35 alusel. Määrusega tunnistatakse kehtetuks
sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 61 „Puudega isiku kaardile kantavate
andmete loetelu ja väljastamise kord“ (edaspidi määrus nr 61) ja sotsiaalministri 31. detsembri
2001. a määrus nr 163 „Pensionitunnistuse andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 163).
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrus ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
2
Määrus koosneb viiest paragrahvist.
Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on puudega isiku kaardile ja
pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord. Kuivõrd puudega
isiku kaart ja pensionitunnistus väljastatakse edaspidi ühtse kaardina, kasutatakse määruses ja
seletuskirjas selguse mõttes sõna „kaart“.
Määruse §-s 2 sätestatakse kaardile kantavate andmete loetelu.
Lõike 1 kohaselt kantakse puudega isiku kaardile isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või
sünniaeg, puude raskusaste, märge isikul esineva keskmise, raske või sügava nägemis- või
liikumispuude kohta, kaardi kehtivusaeg ja kaardi väljaandja nimetus. Nimetatud andmekoosseis
jääb võrreldes määruses nr 61 sätestatuga samaks. Andmed on vajalikud, et võimaldada puudega
isikul tõendada puude raskusastet ning saada sellest tulenev soodustus või hüvis. Teatud juhtudel
ei piisa soodustuse saamiseks üksnes puude raskusastme ja kestuse tõendamisest, vaid vajalik
on tõendada ka puudeliiki. Puudeliigi kandmist kaardile on soovinud nägemispuudega ja
liikumispuudega inimesed, kuna just nende puudeliikide esindajatele antakse soodustusi puudeliigi
alusel. Näiteks saab vastavalt ühistranspordiseadusele raske ja sügava nägemispuudega isiku
saatja ühissõidukis tasuta sõita. Ka liikumispuudega inimestele pakutavad soodustused hõlmavad
peamiselt transporti – näiteks Tartu linnas on tasuta sõidu õigus raske puudega inimesel, kellel on
liikumisfunktsiooni puudulikkus. Sel juhul tuleb liikumispuuet tõendada.
Lõike 2 kohaselt kantakse pensionitunnistusele isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või
sünniaeg, andmed pensioni saamise kohta, kaardi kehtivusaeg ja kaardi väljaandja nimetus.
Praegu kantakse pensionitunnistusele lisaks riikliku pensioni määramise alus ja pensioni
määramise tähtaeg (määrus nr 163 § 2 p 3). Selliste detailsete andmete kandmine
pensionitunnistusele on ebaotstarbekas, kuivõrd pensionitunnistust kasutatakse eelkõige
pensionäri staatuse tõendamiseks seoses erinevate soodustuste saamisega. Seetõttu kantakse
tunnistusele andmed pensioni saamise kohta ehk kirjutatakse sõna „pensionär“, mis tõendab
pensionäri staatust. Pensionitunnistusele ei kanta pensioni määramise tähtaega, kuivõrd pension
määratakse üldjuhul kogu eluajaks. Erandiks on toitja kaotuse tõttu pensioni saaja, kellele pension
määratakse tähtajaliselt. Sellisel juhul märgitakse kaardile pensioni saamise lõpptähtaeg. Uue
korra kohaselt ei kanta pensionitunnistusele enam isiku fotot (võrdle määrus nr 163 § 2 p 5),
kuivõrd pensionitunnistus kehtib üksnes koos isikut tõendava dokumendiga, millel on isiku foto
juba olemas.
Lõikes 3 sätestatakse kaardil oleva teabe käideldavuse tagamise nõue ka nägemispuudega
inimestele. Eesti Pimedate Liiduga on 2017. aastal kokku lepitud olulised nõuded kaardile, et
arvestada puudespetsiifilisi vajadusi. Näiteks peetakse sobivaks valgel taustal musta kirja, kaarti
eristavat sinist ala peetakse sihtrühmale parimaks värvilahenduseks, reljeefne märgis kaardil
võimaldab nägemispuudega inimesel kaarti teistest plastkaartidest eristada. Kui SKA leiab
kokkulepitust erineva lahenduse, mis võimaldab nägemispuudega inimesel kaarti paremini ära
tunda, tuleb see kooskõlastada Eesti Pimedate Liiduga.
Lõikes 4 sätestatakse kaardi ühitamine. Kui pensionäril on tuvastatud puue, annab SKA
pensionitunnistuse ja puudega isiku kaardi välja ühtse kaardina. Sellisel juhul kantakse kaardile nii
pensionitunnistuse kui ka puudega isiku kaardi andmekoosseisud kattuvaid andmeid kordamata.
Nimetatu on mugavam nii puudega isikule kui pensionärile ning lihtsustab soodustuste kasutamisel
oma staatuse – puudega isik või pensionär – tõendamist.
Lõikes 5 sätestatakse, et kaart kehtib üksnes koos isikut tõendava dokumendiga. Kaart ise ei ole
isikut tõendav dokument. Isikut tõendava dokumendi all peetakse silmas dokumenti isikut
tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) §-de 2 ja 4 tähenduses ehk dokumenti, mis on nimetatud
ITDS § 2 lõikes 2, ja dokumenti, millele viidatakse ITDS §-s 4 (kaasa arvatud nt õpilaspilet).
Määruse §-s 3 sätestatakse kaardi väljastamise kord. Paragrahv koosneb viiest lõikest.
3
Lõikes 1 on nimetatud kaardi väljastamiseks pädev asutus. Kaardi saamiseks tuleb esitada
SKA-le taotlus. Taotluse esitamine on vajalik, sest määruse aluseks olevate õigusnormide järgi on
kaardi saamise eelduseks isiku selge tahteavaldus. Nii peab SKA puudega isikule tema soovi
korral väljastama puudega isiku kaardi ning selle väljastamise kord on reguleeritud määrusega
(PISTS § 25 lõige 1). RPKS § 35 järgi antakse pensionärile pensionitunnistus, mille andmete
loetelu on reguleeritud määrusega. Määrusega ei muudeta kaardi taotlemist kohustuslikuks, vaid
antakse isikule võimalus väljendada kaardi saamiseks soovi. Samuti on määruses jäetud
tahteavalduse esitamise vorm täpsustamata, et isikul oleks võimalik esitada taotlus vabas vormis,
s.o isikule kõige mugavamas vormis (vajaduse korral nt telefoni teel). Praegu on isikule
tahteavalduse esitamise võimaluse andmine SKA poolt lahendatud pensioni määramiseks ja
puude tuvastamiseks kasutatavatel avaldusvormidel vastavasse kastikesse märke lisamisena.
Käesoleva määrusega juba rakendatavaid vormeleid ei muudeta. Isikul peab säilima võimalus
kaardi saamisest ka keelduda.
Lõikes 2 määratletakse taotlusele miinimumnõuded: andmed, mida SKA kaardi väljastamiseks
vajab (kaardi saajat identifitseerivad isikuandmed ning kaardi kättesaamise viis ja koht). See ei
tekita SKA-le lisanduvat halduskoormust. Küll aga tekitab see õiguskindlust isikule, kes saab
usaldada, et lõikes 2 sätestatud andmete SKA-le avaldamisel tuleb tema taotlus kaardi saamiseks
lugeda nõuetekohaselt esitatuks. Määruses ei täpsustata, millised on võimalikud kaardi
väljastamise kohad, kuid lisaks kaardi taotleja elukoha aadressile võib (taotleja soovi korral) kaardi
väljastada ka SKA klienditeenindusest üle Eesti. Muid andmeid kaardi väljastamiseks taotluse
esitamisel SKA ei vaja.
Lõikes 3 sätestatakse SKA-le tähtaeg taotluse läbivaatamiseks ja kaardi väljastamiseks. Tähtaeg
on sisustatud määratlemata õigusmõistega mõistlik aeg ning on seotud nõuetekohase taotluse
esitamisega. Mõistlikku menetlusaega on SKA-l antud juhul võimalik sisustada, lähtudes
sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 25 lõikest 1, mis sätestab sedalaadi otsustuste tegemiseks
maksimaalselt 10-tööpäevase ajaakna.
Lõikega 4 kehtestatakse kaardi kehtivusaeg, mis kattub puude raskusastme tähtajaga. Puue
tuvastatakse tähtajaliselt ning kaart väljastatakse sama tähtajaga. Valdavalt määratakse puue
alates 16. eluaastast kuni viieks aastaks ning alla 16-aastastel kuni kolmeks aastaks. Teatud
juhtudel on SKA-l õigus määrata 16-aastasel ja vanemal inimesel puude raskusaste ka pikemaks
ajaks kui viis aastat (PISTS § 24 lõige 4). Seega on kaardi kehtivusaeg sama, mis puude
raskusastme kehtivuse aeg.
Lõikes 5 sätestatakse, et pensionitunnistus väljastatakse tähtajatult. Kui pensionitunnistust taotleb
toitja kaotanud isik, on kaardi kehtivusaeg sama, mis pensioni saamise tähtaeg. Näiteks, kui
alaealine laps saab toitjakaotuspensioni, väljastatakse talle kaart kuni tema 18-aastaseks
saamiseni.
Määruse §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalkaitseministri 11. novembri 2016. a määrus nr 61
„Puudega isiku kaardile kantavate andmete loetelu ja väljastamise kord“ ja sotsiaalministri 31.
detsembri 2001. a määrus nr 163 „Pensionitunnistuse andmete loetelu“.
Määruse §-s 5 on sätestatud määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 1. juulil 2019. a. Jõustumise
aeg võimaldab SKA-l teha ettevalmistusi uue kaardi väljastamiseks: hankida vastavad töövahendid
ning teavitada huvigruppe muudatusest.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
4
Puudega isiku kaardi ega pensionitunnistuse vormi ei ole praegu õigusaktidega määratud. See
annab SKA-le paindlikkuse kasutada sobivaimat lahendust. SKA on otsustanud kasutusele võtta
plastkaardi ning ühitada pensionitunnistuse ja puudega isikule väljastatava kaardi. Ühte plastkaarti
on kompaktse ja tavapäraselt levinud vormina oluliselt mugavam kasutada kui paberil tunnistust
või mitut omaette kaarti. Uue kaardi kasutuselevõtt ei tekita eelduslikult sihtrühmas
kohanemisraskusi.
Määruse jõustumise tulemusena väheneb SKA töökoormus seoses paberil oleva
pensionitunnistuse väljastamise lõppemisega. Uute andmetega pensionitunnistus väljastatakse
printeris trükitud kaardina, mille kulu on väiksem kui pensionitunnistuse käsitsi vormistamine ja
sellele foto kleepimine. Puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse ühitamine üheks kaardiks on
võrreldes kehtiva korraga ajasäästlikum. Samas võib mõnevõrra suureneda kaartide trükkimise ja
väljastamise kulu, kuivõrd isikud, kes omavad paberil pensionitunnistust, võivad selle
asendamiseks tulla taotlema uut kaarti või soovivad saada ühist kaarti.
Täiendavaid mõjusid käesoleva määrusega ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Praegu tellib SKA kaardid trükikojast. Puudega isiku kaardi maksumus on 0,245 eurot, millele
lisandub käibemaks. Kuna kaardid trükitakse trükikojas, saadetakse puude raskusastme
tuvastamise otsus ja puudega isiku kaart inimestele eraldi kirjadega ehk postikulu on vähemalt
kahekordne. SKA soetas kolm kaardiprinterit, mille maksumus on (3 printerit x 1245 eurot) 3735
eurot. Kaartide väljastamisega seotud kulud on: toorikud 0,11 eurot tükk, trükilint ca 780 eurot
aastas ja puhastustarvikud ca 330 eurot aastas. Ühe kaardi trükikulu on arvestuslikult 0,124 eurot.
Kaartide väljastamise kulust suurema osa moodustab postikulu. Puudega isiku kaartide postikulu
aastas on ca 51 400 eurot, nendest lihtkirjaga ca 77% ja tähtkirjaga ca 23% kogu kaartide hulgast.
Pensionitunnistuse postikulu ühes kalendriaastas on ca 9400 eurot. Võimalus on saada kaart kätte
ka klienditeeninduses kohapeal.
Ühes kalendriaastas väljastatakse keskmiselt 57 600 puudega isiku kaarti ja 12 000
pensionitunnistust.
Seisuga 31.12.2018 oli 349 629 pensionäri, kellest ligi 100 000 olid puudega. Määruse
rakendamisega võivad kaasneda ühekordsed kulud nende isikute näol, kes soovivad kehtiva
kaardi vahetamist uue vastu. Kui palju neist enne uue puude raskusastme tuvastamise otsust
soovivad taotleda uut kaarti, ei ole prognoositav. Määruse rakendamisega võivad kaasneda
täiendavad kulud nende isikute tõttu, kes soovivad senise paberil pensionitunnistuse vahetada
plastkaardi vastu. Siiski võib eeldada, et kõik isikud kaarti erinevatel põhjustel ei taotle (puudeliigi
või pensionäri staatuse tõendamise vajadus puudub; puudeliiki või pensionäri staatust saab
tõendada praegu kasutuses olevate dokumentidega; isik ei kasuta ettenähtud soodustusi vms).
Puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse trükkimise ning väljastamisega seotud kulude katteks
on vajalikud vahendid SKA eelarves olemas, sest ka kehtiv regulatsioon näeb ette nende
väljastamise.
Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. juulil, mil SKA hakkab väljastama ühist kaarti, mis tõendab nii
puudega isiku kui ka pensionäri staatust.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pensionäride Ühenduste
Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Märkusi esitasid Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit ja
Sotsiaalkindlustusamet. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.
Sotsiaalministri määruse „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu
ning kaardi väljastamise kord“ seletuskirja juurde
Lisa
Kooskõlastustabel
Majandus- ja Isiku privaatsuse Arvesse võetud.
Kommunikatsiooniministeerium seisukohast oleks parem Täiendatud seletuskirja.
lahendus see, kui eelnõus Eesmärgiks on puudega
nimetatud kaartide isiku kaardi ja
asemel seotaks uue ID- pensionitunnistuse
kaardiga näiteks väljastamine järk-järgult
ühistranspordi lõpetada, asendades
sõidusoodustuse vms mõlemad kaardid
õigus (jah/ei ehk omab/ei võimalusega tõendada
oma õigust), mitte see, nii puudestaatust kui
mis on õiguse aluseks pensionäristaatust ID-
(puue, pensionil olemine kaardi funktsionaalsuste
vms). Seega tuleb ID- abil. Selleks on astutud
kaardi kasutamise varianti konkreetseid samme
kaaluda, kuna see (SKA on moodustanud
võimaldab lisainfot siduda töögrupi koos
otse isikut tõendava Siseministeeriumiga,
dokumendiga ning praegu kokku on lepitud ajakava
eelnõus sätestatav kaart ja tegevusplaan).
saab olla üleminek NFC Täielik üleminek eraldi
võimekusega ID-kaardi väljastatava plastkaardi
kasutamisele. kasutamiselt NFC-
võimekusega ID-kaardi
kasutamisele võtab
seoses ID-kaartide
uuenemise protsessiga
aega vähemalt viis
aastat.
Info puude või pensionil Arvesse võetud. SKA
olemise kohta tuleb teha koostöös
kättesaadavaks liidesena Siseministeeriumiga
(x-tee teenusena töötab teenuste
õigustatuse pärimiseks) osutajatele välja tehnilise
ning lisada see nõudena võimekuse, et
ühistranspordi API-de soodustuste pakkujad
kirjeldusse, et võimaldada saaksid kontrollida
piletimüügisüsteemide soodustuse õigsust ID-
arendajatel sellega kaardilt.
arvestada rakenduste
loomisel.
Bussijuhil või Uus pensionitunnistus ja
klienditeenindajal tuleb ühtne kaart (puudega
kontrollida pensionärile) on
sõidusoodustuse õigust visuaalselt analoogne
uuelt kaardilt ning kehtima täna väljastatava
jäävad kõik eelnevalt puudega inimese
väljastatud dokumendid. kaardiga. Eesmärk on
Seega peab olema suund puudega isiku kaardi ja
soodustusi tõendavate pensionitunnistuse
dokumentide väljastamine järk-järgult
vähendamisele. lõpetada ja asendada
see võimalusega
tõendada oma staatust
ID-kaardilt.
Eesti Puuetega Inimeste Koda Kaardi praegune kujundus Arvestatud. Määruse §-i
ja Eesti Pimedate Liit on 2017. aastal arutatud 2 on täiendatud uue
läbi nägemispuudega lõikega 3.
inimestega, kus must kiri
valgel taustal ja kaarti
eristav sinine ala joone ja
serva vahel on parim
värvilahendus. Kaardil
olev reljeefne joon ühe
serva pool võimaldab
nägemispuudega inimesel
seda kaarti teistest
plastkaartidest eristada.
Sotsiaalkindlustusamet Jätta välja eelnõust § 2 Arvestatud. Puudega
lõike 1 punkt 7 ja § 2 lõike isiku kaardi ja
2 punkt 6. Number kaardil pensionitunnistuse
ja pensionitunnistusel number on
täiendavat lisandväärtust andmekoosseisust välja
ei anna. jäetud.
Lisada eelnõu seletuskirja Arvestatud. Sisend on
järgnev sisend ID-kaardile lisatud eelnõu
ülemineku osas: seletuskirja
06.06.2019 toimunud sissejuhatusse.
kohtumisel
Siseministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti
vahel lepiti kokku, et
moodustatakse töögrupp,
kelle esimene ülesanne
on hiljemalt 24.06.2019
paika panna ajaraam,
tegevuskava ja
arendusressursivajadus
ning tagada
plastikaartidelt ID-kaardile
üleminek.
Eelnõu § 3 lõiked 1–2 on Arvestatud osaliselt.
ebavajalikud. Kaardi Täpsustame määruse §
saamisest on inimesel 3 lõiget 1: määrusest
soovi korral võimalik peab selgelt nähtuma, et
loobuda. Üldjuhul on kaardi saamine on isikule
tõendi saamine teenuse vabatahtlik.
üks osa ja seda eraldi Kaardi saamine ei ole
taotlema ei pea. teenuse üks vältimatu
osa, sest kaardi saamine
ei ole isikule kohustus,
vaid võimalus. Selleks, et
kaardi saamise võimalust
kasutada, peab isik
väljendama selleks
soovi. Igasugune
tahteavaldus (sh
telefonikõnes kaardi
saamise sooviväljendus)
on aga käsitatav
taotlusena. Määrusega ei
kehtestata kaardi
saamiseks tahteavalduse
esitamisele konkreetset
vormi. Ka kaardi saamise
soovi väljendav märge
pensioni või puude
määramise avaldusel on
käsitatav kaardi saamise
taotlusena. Siiski on vaja
määratleda taotlusele
miinimumnõuded (kaardi
saajat identifitseerivad
isikuandmed ja kaardi
kättesaamise viis ja
koht), mis on kaardi
andmiseks SKA-le
vähimad avajalikud
andmed. Ühtlasi tekitab
see õiguskindlust isikule,
kes saab usaldada, et
määruse § 3 lõikes 2
toodud andmete SKA-le
avaldamisel tuleb tema
taotlus kaardi saamiseks
lugeda nõuetekohaselt
esitatuks.
Seletuskirja punktis 5 Arvestatud. Parandus
tuleb parandada ära seletuskirja punkti 5 on
puudega pensionäride sisse viidud.
arv. Number 34272 ei ole
õige. Pensionäridest ligi
29 % on puudega. Seega
349 629 pensionärist ligi
100 000 pensionäri oli
puudega.