dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 18. juuni 2019
Viit
1.2-3/1490-2
Registreeritud
18. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31490-2 18.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc224 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 03.06.2019 nr JUM/18-0411/- [email protected] 4K, 8-1/3529/ Meie 18.06.2019 nr 1.2-3/1490-2 Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030 kooskõlastamine Austatud minister Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030. Eelnõu on valdavas osas samas sõnastuses, mis 2018. aastal esitatud eelnõu ja millele on Sotsiaalministeerium esitanud märkused 5.06.2018 kirjaga nr 1.2-3/1420-2. Esitame järgnevalt märkused, mis on jätkuvalt aktuaalsed ja millest tulenevalt vajab eelnõu või seletuskiri täiendamist. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral. 1. Eelnõu punktis 13.1.3 ja 13.1.4 on märgitud, et Riigikogu ei võta menetlusse eelnõu, mille kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda põhjendatud. Vabariigi Valitsus võib jätta väljatöötamiskavatsuse koostamata, kui seda õigustab avalik huvi ja seda on põhjendatud seaduseelnõu seletuskirjas. Kuna mõiste „avalik huvi“ on väga lai termin ning väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine toob kaasa Riigikogu poolt eelnõu menetlusse võtmisest keeldumise, siis palume HÕNTE muutmisel anda selged kriteeriumid avaliku huvi tõlgendamisel. 2. Eelnõu punktis 13.3 ja alapunktis 13.3.1 on märgitud, et seadus peab olema mõjus. Seaduse rakendamisega kaasneda võivat mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – olulise mõjuga muudatuse mõjuanalüüs peab olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside analüüsi. Riigikogu tagab, et ka Riigikogu menetluse käigus eelnõus tehtava olulise mõjuga muudatuse mõju hinnatakse. Soovitame vastavad punktid sõnastada järgmiselt: „Seadus või selle muudatus peab võimaldama soovitud mõjude rakendumise soovitud sihtrühmale. Et minimeerida ebasoovitavaid mõjusid ning nende rakendumist mittesoovitud sihtrühmadele, hinnatakse esmalt seaduse mõjude olulisust ning koostatakse seejärel mõjude eelanalüüs, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – olulise mõjuga peab kaasas käima põhjalikum eelanalüüs, mis sisaldab muuhulgas teiste võimalike alternatiivide väljatoomist ja mõjuanalüüse.“ Juhime tähelepanu, et eristama peaks mis etapis mida teha tuleb. Nimelt saame väljatöötamiskavatsuse puhul rääkida ikkagi eelanalüüsist ning seaduseelnõu koostamise ajal võib lõplik variant muutuda, mistõttu eelnevalt koostatud analüüs enam seda terves ulatuses (või ka üldse) ei kata. Senine kogemus näitab, et varasemas etapis ei ole võimalik arvesse võtta kõiki aspekte, sest need selguvad töö käigus. Sellest tulenevalt on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 probleemiks, et tänane korraldus ei jäta piisavalt aega, et seaduseelnõu terviklikku ja lõplikku valmimist oodata ning siis teostada põhjalik mõjuanalüüs. Ka täna tuleb teha alternatiivide analüüs, kuid selleks peab jääma piisavalt aega ning teisalt võivad ka asjakohased alternatiivid selguda detailides eelnõu koostamise ajal (või tuleb täpsustada, mida mõeldakse alternatiivide all). Riigikogu menetluses tehtavate muudatuste puhul on oluline, et see kajastuks ka mõju hinnangutes. Samas võib kaasneda sellega surve ministeeriumidele teha väga lühikese ajaga põhjalik analüüs, mille teostamiseks ei ole piisavalt aega, sealhulgas ei võimalda ajaraam ka vajalikke andmeid saada. Teisalt ei ole ka seletuskirjas öeldud, et kes Riigikogule vajaliku tuge pakub – on selleks Riigikogu Kantselei vastavad talitused? 3. Eelnõu punkt 13.3.3 sätestab järgmist: „Mõjuanalüüs sisaldab senisest enam kvantitatiivseid andmeid. Parema kvaliteedi tagamiseks on analüüs süsteemne ja kasutab nii tuntud kui ka uuenduslikke analüüsimeetodeid. Lahenduse rakendatavuse väljaselgitamiseks katsetatakse õigusloomes võrdlusrühmade peal ajutiselt eri lahendusi. Katsetamist võiks kaaluda eeskätt olukorras, kus võimalike lahendusviiside analüüs on väga ressursimahukas, ettepaneku mõju on prognoosimatu või selle analüüs on muul moel märkimisväärselt raskendatud.“ Juhime tähelepanu, et olenevalt teemadest, olemasolevatest või kogumist võimaldavatest andmetest ei saa alati olla eesmärgiks kvantitatiivanalüüs, vaid võimalike mõjude kirjeldus mistahes tunnustatud meetodil eeldusel, et metodoloogia valik ja rakendamine on läbi mõeldud ja eesmärgipärane. Lisaks tekib küsimus, mida mõeldakse uuenduslike analüüsimeetodite all – kas eksperimentide läbiviimist? Kokkuvõttes teeme ettepaneku märgitud punkt uuesti üle vaadata ja selgemalt sõnastada, lähtudes ikkagi üldprintsiipidest, mitte metodoloogiliste kitsenduste ettekirjutamisest. Kui siinkohal mõeldi, et edaspidi püüab riik kasutada senisest enam registrite andmeid, siis selle väljatoomine on sobiv, kuid peab arvestama, et teatud teemadel ei ole võimalik kvantitatiivseid andmeid saada või ei ole need lihtsalt kõnekad, seejuures tuleb arvestada ka seda, millisel moel ja kuidas käitumuslikke muutusi hinnata. Mõjuanalüüsis kasutatavad andmed on osades valdkondades üpris spetsiifilised ja sellises olukorras tuleb arvestada, et kõikidele teemadele rakenduvat tööriistakasti ei ole võimalik luua. Selline tööriistakast võib jääda liiga üldiselt ning ei pruugi seega iga teema puhul võimaldada ajalist kokkuhoidu. Pigem tuleks täpsemalt selgitada, et kuidas luuakse selline lahendus, et vajalikud andmed oleksid olemas ja mõistliku aja jooksul kättesaadavad neile, kelle tööülesandeks on mõjuanalüüse koostada? 4. Eelnõu punkti 13.3.5 kohaselt on valitsuse ja seadusandja ühine eesmärk halduskoormuse vähendamine. Juhime tähelepanu, et teatud valdkondades ei ole halduskoormuse detailsemaks analüüsimiseks andmeid, selliste andmete täiendav kogumine pikendab analüüsi protsessi ning teisalt võib suurendada halduskoormust. 5. Palume eelnõu seletuskirjas EL õigusloome juures kaaluda viitamist ka EL asjade menetlemise juhisele, mis ütleb kooskõla kohta riigisiseste otsustusprotsessidega järgmist: EL asjade ettevalmistamisel ja esitamisel valitsuse istungile või valitsuskabineti nõupidamisele (edaspidi kabinetinõupidamine) lähtutakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruses nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“, Vabariigi Valitsuse 13. septembri 2012. a korralduses nr 401 „Euroopa Liidu koordinatsioonikogu moodustamine“, Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ja Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruses nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ sätestatud nõuetest, arvestades EL asja olemust (õigusakt, strateegiadokument, arengukava, poliitikadokument) ja erisusi. Viide juhisele: 3 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/euroopa_liidu_asjade_menetlemise_juhis_3.pdf 6. Eelnõu koostöö ja arenduse punkti juures tuleks võtta arvesse ka sisuosakondade ekspertide osaluse määra õigusloomes (sh õigusliku regulatsiooni vajalikkuse analüüsimisel, regulatsiooni sisuvalikute tegemisel, mõjude analüüsimisel, õigusaktide koostamisel jne). Eelnõu pinnalt on mõneti kaheldav, kas arendustegevuste ainult õigusloomejuristidele suunamine annab eelnõu algatajate soovitava tulemuse. Kaaluma peaks, milliseid pädevuse ja koostöö toetamise tegevusi peaks kavandama/laiendama ka teistele (vähemalt ministeeriumide tasandil) protsessis osalejatele. Samuti on vaja arendada ja luua koostöövõimalusi mõju analüüside koostamiseks ning sellekohase kompetentsi suurendamiseks ministeeriumides ning erinevates teaduasutustes. Näiteks käsitleda ülikoolide teatud erialade õppekavades HÕNTE ja selle alusel koostatud mõjuanalüüsi hindamise metoodikat. Selline arendamine ei puuduta ainult õigusteaduse doktoriõpet. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Ebe Sarapuu 626 9337 [email protected] Hede Sinisaar 626 9732 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel