Justiitsministeerium Teie 03.06.2019 nr JUM/18-0411/-
[email protected] 4K, 8-1/3529/
Meie 18.06.2019 nr 1.2-3/1490-2
Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030
kooskõlastamine
Austatud minister
Esitasite ministeeriumidele kooskõlastamiseks õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030.
Eelnõu on valdavas osas samas sõnastuses, mis 2018. aastal esitatud eelnõu ja millele on
Sotsiaalministeerium esitanud märkused 5.06.2018 kirjaga nr 1.2-3/1420-2. Esitame
järgnevalt märkused, mis on jätkuvalt aktuaalsed ja millest tulenevalt vajab eelnõu või
seletuskiri täiendamist. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega
arvestamise korral.
1. Eelnõu punktis 13.1.3 ja 13.1.4 on märgitud, et Riigikogu ei võta menetlusse eelnõu, mille
kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mille seletuskirjas ei ole seda põhjendatud.
Vabariigi Valitsus võib jätta väljatöötamiskavatsuse koostamata, kui seda õigustab avalik
huvi ja seda on põhjendatud seaduseelnõu seletuskirjas. Kuna mõiste „avalik huvi“ on väga
lai termin ning väljatöötamiskavatsuse koostamata jätmine toob kaasa Riigikogu poolt eelnõu
menetlusse võtmisest keeldumise, siis palume HÕNTE muutmisel anda selged kriteeriumid
avaliku huvi tõlgendamisel.
2. Eelnõu punktis 13.3 ja alapunktis 13.3.1 on märgitud, et seadus peab olema mõjus.
Seaduse rakendamisega kaasneda võivat mõju hinnatakse enne eelnõu koostamist,
lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – olulise mõjuga muudatuse mõjuanalüüs peab
olema põhjalikum ja sisaldama muu hulgas teiste võimalike lahendusviiside analüüsi.
Riigikogu tagab, et ka Riigikogu menetluse käigus eelnõus tehtava olulise mõjuga
muudatuse mõju hinnatakse.
Soovitame vastavad punktid sõnastada järgmiselt: „Seadus või selle muudatus peab
võimaldama soovitud mõjude rakendumise soovitud sihtrühmale. Et minimeerida
ebasoovitavaid mõjusid ning nende rakendumist mittesoovitud sihtrühmadele, hinnatakse
esmalt seaduse mõjude olulisust ning koostatakse seejärel mõjude eelanalüüs, lähtudes
proportsionaalsuse põhimõttest – olulise mõjuga peab kaasas käima põhjalikum eelanalüüs,
mis sisaldab muuhulgas teiste võimalike alternatiivide väljatoomist ja mõjuanalüüse.“
Juhime tähelepanu, et eristama peaks mis etapis mida teha tuleb. Nimelt saame
väljatöötamiskavatsuse puhul rääkida ikkagi eelanalüüsist ning seaduseelnõu koostamise
ajal võib lõplik variant muutuda, mistõttu eelnevalt koostatud analüüs enam seda terves
ulatuses (või ka üldse) ei kata. Senine kogemus näitab, et varasemas etapis ei ole võimalik
arvesse võtta kõiki aspekte, sest need selguvad töö käigus. Sellest tulenevalt on
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
probleemiks, et tänane korraldus ei jäta piisavalt aega, et seaduseelnõu terviklikku ja lõplikku
valmimist oodata ning siis teostada põhjalik mõjuanalüüs.
Ka täna tuleb teha alternatiivide analüüs, kuid selleks peab jääma piisavalt aega ning teisalt
võivad ka asjakohased alternatiivid selguda detailides eelnõu koostamise ajal (või tuleb
täpsustada, mida mõeldakse alternatiivide all). Riigikogu menetluses tehtavate muudatuste
puhul on oluline, et see kajastuks ka mõju hinnangutes. Samas võib kaasneda sellega surve
ministeeriumidele teha väga lühikese ajaga põhjalik analüüs, mille teostamiseks ei ole
piisavalt aega, sealhulgas ei võimalda ajaraam ka vajalikke andmeid saada. Teisalt ei ole ka
seletuskirjas öeldud, et kes Riigikogule vajaliku tuge pakub – on selleks Riigikogu Kantselei
vastavad talitused?
3. Eelnõu punkt 13.3.3 sätestab järgmist: „Mõjuanalüüs sisaldab senisest enam
kvantitatiivseid andmeid. Parema kvaliteedi tagamiseks on analüüs süsteemne ja kasutab nii
tuntud kui ka uuenduslikke analüüsimeetodeid. Lahenduse rakendatavuse väljaselgitamiseks
katsetatakse õigusloomes võrdlusrühmade peal ajutiselt eri lahendusi. Katsetamist võiks
kaaluda eeskätt olukorras, kus võimalike lahendusviiside analüüs on väga ressursimahukas,
ettepaneku mõju on prognoosimatu või selle analüüs on muul moel märkimisväärselt
raskendatud.“
Juhime tähelepanu, et olenevalt teemadest, olemasolevatest või kogumist võimaldavatest
andmetest ei saa alati olla eesmärgiks kvantitatiivanalüüs, vaid võimalike mõjude kirjeldus
mistahes tunnustatud meetodil eeldusel, et metodoloogia valik ja rakendamine on läbi
mõeldud ja eesmärgipärane. Lisaks tekib küsimus, mida mõeldakse uuenduslike
analüüsimeetodite all – kas eksperimentide läbiviimist?
Kokkuvõttes teeme ettepaneku märgitud punkt uuesti üle vaadata ja selgemalt sõnastada,
lähtudes ikkagi üldprintsiipidest, mitte metodoloogiliste kitsenduste ettekirjutamisest. Kui
siinkohal mõeldi, et edaspidi püüab riik kasutada senisest enam registrite andmeid, siis selle
väljatoomine on sobiv, kuid peab arvestama, et teatud teemadel ei ole võimalik
kvantitatiivseid andmeid saada või ei ole need lihtsalt kõnekad, seejuures tuleb arvestada ka
seda, millisel moel ja kuidas käitumuslikke muutusi hinnata.
Mõjuanalüüsis kasutatavad andmed on osades valdkondades üpris spetsiifilised ja sellises
olukorras tuleb arvestada, et kõikidele teemadele rakenduvat tööriistakasti ei ole võimalik
luua. Selline tööriistakast võib jääda liiga üldiselt ning ei pruugi seega iga teema puhul
võimaldada ajalist kokkuhoidu. Pigem tuleks täpsemalt selgitada, et kuidas luuakse selline
lahendus, et vajalikud andmed oleksid olemas ja mõistliku aja jooksul kättesaadavad neile,
kelle tööülesandeks on mõjuanalüüse koostada?
4. Eelnõu punkti 13.3.5 kohaselt on valitsuse ja seadusandja ühine eesmärk
halduskoormuse vähendamine. Juhime tähelepanu, et teatud valdkondades ei ole
halduskoormuse detailsemaks analüüsimiseks andmeid, selliste andmete täiendav kogumine
pikendab analüüsi protsessi ning teisalt võib suurendada halduskoormust.
5. Palume eelnõu seletuskirjas EL õigusloome juures kaaluda viitamist ka EL asjade
menetlemise juhisele, mis ütleb kooskõla kohta riigisiseste otsustusprotsessidega järgmist:
EL asjade ettevalmistamisel ja esitamisel valitsuse istungile või valitsuskabineti
nõupidamisele (edaspidi kabinetinõupidamine) lähtutakse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari
2011. a määruses nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“, Vabariigi Valitsuse 13. septembri
2012. a korralduses nr 401 „Euroopa Liidu koordinatsioonikogu moodustamine“, Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
ja Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruses nr 302 „Strateegiliste arengukavade
liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“
sätestatud nõuetest, arvestades EL asja olemust (õigusakt, strateegiadokument,
arengukava, poliitikadokument) ja erisusi. Viide juhisele:
3
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/euroopa_liidu_asjade_menetlemise_juhis_3.pdf
6. Eelnõu koostöö ja arenduse punkti juures tuleks võtta arvesse ka sisuosakondade
ekspertide osaluse määra õigusloomes (sh õigusliku regulatsiooni vajalikkuse analüüsimisel,
regulatsiooni sisuvalikute tegemisel, mõjude analüüsimisel, õigusaktide koostamisel jne).
Eelnõu pinnalt on mõneti kaheldav, kas arendustegevuste ainult õigusloomejuristidele
suunamine annab eelnõu algatajate soovitava tulemuse. Kaaluma peaks, milliseid pädevuse
ja koostöö toetamise tegevusi peaks kavandama/laiendama ka teistele (vähemalt
ministeeriumide tasandil) protsessis osalejatele.
Samuti on vaja arendada ja luua koostöövõimalusi mõju analüüside koostamiseks ning
sellekohase kompetentsi suurendamiseks ministeeriumides ning erinevates teaduasutustes.
Näiteks käsitleda ülikoolide teatud erialade õppekavades HÕNTE ja selle alusel koostatud
mõjuanalüüsi hindamise metoodikat. Selline arendamine ei puuduta ainult õigusteaduse
doktoriõpet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Ebe Sarapuu 626 9337
[email protected]
Hede Sinisaar 626 9732
[email protected]