Rahandusministeerium Meie: 17.06.2019 nr 1.4-
Keskkonnaministeerium 1/744
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Järvik
Maaeluminister
Lisad:
1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu
2. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Peegi Kaibald, +372 625 6534,
[email protected]
Liisa Kähr, + 372 625 6551,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected]/ www.agri.ee / Registrikood: 70000734
3547524 90942 EELNÕU 1 7 .0 6 .2019 0 0 EELNÕU 1 7 .0 6 .2019 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus § 1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „( 1 1 ) Põllumajanduslik k u vähese tähtsusega abi antakse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artik li 3 lõi kes 3a sätestatud põllumajandustootjale antava abi ülem määra ja riigile kehtestatud abi ülempiiri ulatuses . ˮ ; 2) paragrahv i 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ (1) Kui põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi annab PRIA , sihtasutus või Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi regionaalse abi andja ) või seda antakse muu seaduse alusel ja korras, teavitab abi andja abi andmise kavatsusest ja abi suurusest Maaeluministeeriumi kirjalikult vähemalt 30 päeva enne abi andmist ning Maaeluministeerium vastab 10 tööpäeva jooksul abi andmise kavatsusest teadasaamisest arvates, kas kavandatava abi suurus ületab või ei ületa komisjoni määruses (EL) nr 1408/2013 riigile kehtestatud kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülempiiri ja sektori ülempiiri. ( 2 ) Maaeluministeerium selgitab välja, kas kavandatava põllumajanduslik u vähese tähtsusega abi suurus ületab või ei ületa riigile kehtestatud ülempiiri ja sektori ülempiiri , võttes arvesse juba antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ja Maaeluministeeriumile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt teatatud, kuid veel andmata põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat . Abi andja võib anda vähese tähtsusega abi juba antud ja kavandatud abi summa ning riigi le kehtestatud ülempiiri ja sektori ülempiiri vahe ulatuses, kuid mitte rohkem, kui on teatatud abi andmise kavatsuses. ( 3 ) Abi andmise kavatsuses märgib abi andja vähemalt abi nimetuse ja abi suuruse ühe kalendriaasta kohta ning kui abi on kavandatud vaid ühele komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõikes 3 viidatud tootesektorile, siis ka tootesektori nimetuse. ( 4 ) Maaeluministeerium esitab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutatud kavandatava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi summa ja vajadusel ühele tootesektorile kavandatava põllumajandusliku vähese tähtsusega abi summa konkurentsiseaduse alusel ja korras peetavale riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile. ( 5 ) Abi andja võib abi anda üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud summade ulatuses. ( 6 ) Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andja jälgib, et ta uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületaks komisjoni määruses (EL) nr 1408/2013 põllumajandustootja kohta sätestatud abi ülemmäära. ˮ ; 3 ) paragrahvi 39 lõikes 4 asendatakse sõna „ PMAˮ sõnaga „ Põllumajandusametˮ . Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 201 9 Algatab Vabariigi Valitsus … …..2019. a (allkirjastatud digitaalselt)
3834130 19685 0 0 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) on välja töötatud seoses vajadusega sätestada õiguslik alus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema ülempiiri rakendamiseks Eestis. P õllumajanduslik k u vähese tähtsusega abi on alates 1 4 . märtsist 2019 võimalik anda senisest kõrgemal määral ning k omisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) , m uudatuse tulemusena on liikmesriikidel võimalik p õllumajandusliku vähes e tähtsusega abi ülemmäära veelgi tõsta. Liikmesrii gid saavad teha valiku kahe alljärgneva võimaluse vahel ; e elnõu eesmärk on võimaldada Eestil kasutada II võimalust. Kui I võimaluse na nimetatud vähese tähtsusega abi andmisele ülalviidatud komisjoni määruses lisatingimusi ei sätestatud, siis II võimaluse rakendamine eeldab lii k mesriigi otsus t ning toob kaasa ka ks lisatingimust – uue nõudena hakkab kehtima sektori ülempiir, mis on 50% riigi ülempiirist (13 650 450 eurot) , ja tekib kohustus kõikide ülempiiride jälgimiseks registris. Lubatud abi ülemmäärad ja riigile seatud kogu põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülempiirid kehtivad kolme aasta kohta. Kokkuvõtvalt on komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 muudatused esitatud all järgnevas tabelis. Tabel. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülempiirid K uni 13.03.2019 I võimalus ( kehtib alates 14.03.2019) II võimalus (rakendub liikmesriigi otsusel ) Ülem määr põllumajandustootjale ( kolme a asta kohta) 15 000 € 20 000 € 25 000 € Ülempiir riigile ( kolme aasta kohta) 8 110 000 € (1% põllumajanduse kogutoodangust) 11 375 375 € (1,25% põllumajanduse kogutoodangust) 13 650 450 € (1,5% põllumajanduse kogutoodangust) Sektori ülempiir ( kolme aasta kohta) – – 50% riigi ülempiirist Lisa nõuded – – Kõiki ülempiire tuleb jälgida registris 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja E elnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Peegi Kaibald (
[email protected] , tel 625 6534 ) ja sama büroo nõunik Liisa Kähr (
[email protected] , 625 6551 ) . Eelnõu le ja seletuskirja le on juriidilise ekspertiisi teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik ( jaana . lepik @agri.ee , tel 625 202 ). Keeleliselt on eelnõu toimetanud sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (
[email protected] , tel 625 523 ). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . E elnõuga muudetavad sätted on seotud k omisjoni määrus ega (EL) nr 1408/2013 . Eelnõuga muudetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I, 15.03.2019, 22 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (edaspidi MPKS ) muutmise eesmärk on võimaldada Eesti põllumajandustootjatel kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülem määra, mis on 25 000 eurot , ning Eesti riigil maksimaalset võimalikku põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi kogusummat 13 650 450 , kolme eelarveaasta kohta. Tulenevalt komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 muudatuse jõustumise st 2019. aasta märtsis tõusis põllumajanduslik u vähese tähtsusega abi ülem määr ettevõtja kohta seniselt 15 000 eurolt 20 000 eurole ja Eesti riigi kohta kehtestatud ülempiir seniselt 8 110 000 eurolt 11 375 375 eurole. Komisjoni määruse muudatus annab liikmesriikidele lisaks võimaluse ettevõtjale kohaldatavat ülemmäära ja riigi ülempiiri veelgi tõsta. K õrgemate määrade rakendamine on liikmesriikide otsustada ja toob liikmesriigi jaoks kaasa kaks lisakohustust – sektori ülempiiri nõude ning nõude, et kõiki ülempiire jälgitaks registris . E ttevõtja ülemmäär kui riigi ülempiir on Eestis juba praegu jälgitavad riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris (edaspidi RAR ) . Enne eelnõu koostamist kaalus Maaeluministeerium kõrgemate määrade rakendamisest saadavat kasu ja nendega kaasnevate lisakohustuste täitmisest tekkida võiva t kahju. Kuna Eestis on kaasnevate kohustuste täitmiseks tingimused peaaegu loodud , siis jõuti järeldusele, et kõrgema ülem määra kasutami n e on põllumajand us tootjate huvides vajalik. E elnõu kohase seaduse muutmisega realiseerib Eesti oma valiku . Kõrgemate ülempiiride rakendamine ei tekita riigile ega abi andjatele kohustust ülempiiride ulatuses vähese tähtsusega abi anda, vaid annab võimaluse abi andmiseks nimetatud ulatuses. Vähese tähtsusega abiks loetakse abi, mis oma väikese mahu tõttu ei moonuta Euroopa Liidu (edaspidi EL ) sisest konkurentsi. Erinevalt EL -i põllumajandusliku riigiabi valdkonna määrustest ei ole vähese tähtsusega abi andmisel abikõlblikud kulud üldreeglina piiratud. Olulisim piirang on põllumajandustootjale ning riigile kehtestatud summaline ülempiir. Seetõttu on ettevõtjatele abi andmine v ähese tähtsusega abi na sobiva ima ks õiguslikuks võimaluseks näiteks olukordades, kus EL -i riigiabi reeglid abi andmise võimalusi ette ei näe või on toetuse riigiabina maksmist administratiivselt liiga keeruline või kulukas rakendada . A bi andmise vajadus võib tekkida ka ootamatult ja nõu da kiiret reageerimist. Näiteks on v iimastel aastatel tekki nud põllumajandustootjatele vähese tähtsusega abi andmise järele vajadus seoses ebasoodsate ilmastikuoludega, ku i 2017. aastal maksti liigsete sademete tõttu tekkinud kahju korvamiseks põllumajandusliku vähese tähtsusega abina erakorralist toetust kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele. Sellise erakordse abivajaduse puhul on oluline, et ettevõtjatel oleks võimalik kasutada maksimaalset võimalikku vähese tähtsusega abi summat, mida EL -i õigus võimaldab , sest vastasel juhul ei pruugi a bi andmine täita oma eesmärki . Kõrgema ülemmäära rakendamine tagab Eesti põllumajandustootjate le ka paremad konkurentsitingimused EL -i ühisel turul, kuna erinevalt riigile kehtestatud ülempiirist, mis on iga liikmesriigi puhul erinev tulenevalt riigi aastasest põllumajanduse kogutoodangust teatud ajavahemikus, on ettevõtja ülem määr kogu EL-is ühtne . Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 1 lõike 2 punkti 2, ei ole eelnõu kohta koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni, kuna eelnõu käsitleb peamiselt EL-i õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama määruse lõikes 1 sätestatud nõuetest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist. Eelnõu punkti de ga 1 ja 2 muudetakse MPKS-i tulenevalt põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema määra rakendamisest . Eelnõu punktiga 1 täiendatakse MPKS-i § 17 lõikega 1 1 , milles sätestatakse Eesti riigi otsus rakendada k omisjoni määruse (EL) nr 1408/201 3 a rtik l i 3 lõikes 3a sätestatud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema t määra ning luuakse õiguslik alus abi andmiseks suurimate lubatud summade ulatuses alates seaduse jõustumis es t . K omisjoni määruse (EL) nr 1408/201 3 artik li 3 lõi ge 3a võimaldab anda ettevõtjale abi tavaliselt kohalduva 20 000 euro asemel 25 000 euro t ja kasutada riigi jaoks kehtestatud 11 375 375 euro suuruse ülempiiri asemel 13 650 450 euro suurust ülempiiri (mõlemad arvestatakse kolme eelarveaasta kohta). Kõrgemate määrade rakendamisega kaasneb k omisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 lõike 3a kohaselt liikmesriigil e ka kaks lisakohustust. Esiteks hakkab uue nõudena kehtima sektori ülempiir. See tähendab seda, et selliste abimeetmete puhul, millest kavandatav põllumajanduslik vähese tähtsusega abi too b kasu ainult ühele tootesektorile, ei tohi kolme eelarveaasta jooksul antava abi kumulatiivne kogusumma ületada komisjoni määruse (EL) nr 1408/201 3 artikli 2 lõikes 4 keht estatud sektori ülempiiri , mis on pool riigile kehtestatud ülempiirist ehk Eesti puhul 6 825 225 eurot. Sektori ülempiir kehtib vaid abimeetmete suhtes , mitte üksiku abi saaja tasandil , ning üksnes juhul , kui abimeetme s kavandatav põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on suunatud vaid ühele tootesektorile (seda ka juhul kui abimeede ise ei ole suunatud vaid ühele tootesektorile, kuid sellest kavandatav põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on suunatud vaid ühele tootesektorile) . Tootesektorid on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 , millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 ( ELT L 347, 20.12.2013, lk 671 – 854 ) , artikli 1 lõike 2 punktides a – w . Nendeks tootesektoriteks on Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisas nimetatud tooted, mis on grupeeritud järgmiselt: a) teravili; b) riis; c) suhkur; d) kuivsööt; e) seemned; f) humal; g) oliiviõli ja lauaoliivid; h) lina ja kanep; i) puu- ja köögiviljad; j) töödeldud puu- ja köögiviljasaadused; k) banaanid; l) vein; m) eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; n) tubakas; o) veise- ja vasikaliha; p) piim ja piimatooted; q) sealiha; r) lamba- ja kitseliha; s) munad; t) linnuliha; u) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol; v) mesindustooted; w) siidiussid. Juhul kui abimeetme ga kavandatav põllumajanduslik vähese tähtsusega abi suunat akse mitmele tootesektorile, näiteks sealiha le ning lamba- ja kitseliha le , siis ei ole enam tegemist ühele tootesektorile suunatud meetmega ja sektori ülempiiri jälgimise kohustust ei teki . Teine kohustus, mida kõrgematele määradele üleminek kaasa toob, on see, et liikmesriigid peavad ülemmäärade üle arvestuse pidamiseks kasutama keskregistrit. Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 6 lõike 2 teises lõigus sätestatakse, et k ui liikmesriik annab abi artikli 3 lõike 3a kohaselt , peab tal olema toimiv vähese tähtsusega abi keskregister, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta. Eestis juba on ettevõtja le ja riigile kehtestatud ülempiiride üle arvestuse pidamiseks kasutusel keskregister – RAR , mis on asutatud konkurentsiseaduse § 49 2 alusel. Kuna sektori ülempiiri üle arvestuse pidamine on uus nõue, siis on selle üle arvestuse pidamiseks vajalik teha RAR - is vastav lisa arendus . Eelnõu punktiga 2 kehtestatakse MPKS-i § 20 tekst uues sõnastuses, milles sisuline muutus seisneb sektori ülempiiri üle arvestuse pidamiseks korra kehtestamises . Eelnõus on asendatud kehtivas seaduses kasutatud termin „riigi piirmäär“ komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohase terminiga „riigi ülempiir“. Sektori ülempiiri üle arvestuse pidamine hakkab toimuma samamoodi nagu senine riigi ülempiiri üle arvestuse pidamine. Kui kehtiva korra kohaselt tuleb riigi ülempiiri jälgimiseks abi andjal enne abi andmist teavitada Maaeluministeeriumi abi andmise kavatsusest , misjärel Maaeluministeerium esitab kavandatava vähese tähtsusega abi summa RAR - i ehk n - ö broneerib riigi ülempiiri vaba jäägi olemasolul vastava summa abi andja jaoks RAR - is, siis tulevikus tuleb Maaeluministeeriumile saadetavas abi andmise kavatsuses sätestada ka tootesektor, juhul kui abimeetmest kavandatav põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on suunatud vaid ühele tootesektorile. Kui abi meetmest kavandatav põllumajanduslik vähese tähtsusega abi on suunatud rohkem kui ühele tootesektor ile , siis abi andja jaoks midagi ei muutu. Samuti hakkab sektori ülempiiri vaba jäägi arvutus toimuma samade põhimõtete järgi , nagu toimub riigi ülempiiri vaba jäägi arvutus: nii riigi ülempiiri kui ka sektori ülempiiri vaba jäägi arvutamine toimub RAR - is automaatselt põhimõttel, et arvesse võetakse jooks ev aasta, mil abi plaanitakse anda, ning ka ks sellele eelnenud aastat. Tegemist on liikuva perioodiga. Jooksva aasta ja sellele eelneva aasta puhul võetakse valemi s arvesse konkreetsele tootesektorile broneeritud summasid ning üle-eelmise aasta puhul võetakse arvesse antud abi summat. Samuti on sektori ülempiiri vaba jääk alati piiratud ka riigi ülempiiri vaba jäägiga ehk kui riigi ülempiiri vaba jääk on näiteks 3 000 000 eurot, siis ei tohi ka ühelegi tootesektorile üle 3 000 000 euro põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi anda. Eelnõu punktiga 3 täpsustatakse MPKS-i § 39 lõike 4 sõnastust ja asendatakse lühend „PMA“ sõnaga „Põllumajandusamet“. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu s kasutusel olev terminoloogia on kooskõlas muudetavas seaduses kasutatava terminoloogiaga ja komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 terminoloogiaga. Eelnõuga võetakse kasutusele kaks uut terminit: 1) t ootesektor – mis on komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 3 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punktides a – w loetletud sektorid; 2) s ektori ülempiir – mis on komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 4 kohaselt abi suurim kumulatiivne summa selliste abimeetmete puhul, mis toovad kasu ainult ühele tootesektorile, ja mis vastab 50%-le määruse II lisas sätestatud liikmesriigi kohta antava vähese tähtsusega abi maksimumsummast . Lisaks asendatakse kehtiva seaduse §-s 20 kasutusel olev termin „ piirmäär “ terminiga „ ülempiir “ eesmärgiga ühtlustada terminoloogiat komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 terminoloogiaga , kuid sisulist erinevust see terminimuudatus kaasa ei too. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõus sätestatud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi sätted vasta vad komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), muudetud komisjoni määruse ga (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 51I , 22.2.2019, lk 1–6). 6. Seaduse mõjud Muudatusega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule. Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema määra rakendamisega kaasneb majanduslik mõju ja mõj u riigiasutuste töökorraldusele. Mõjude sihtrühmaks on põllumajandustootjad ja riigiasutused ning järgnevalt analüüsitakse mõjusid nende le kahe le sihtrühma le . 6.1 . Mõju majandusele Sihtrühm Mõju otseseks sihtrühmaks on põllumajandustootjad. PRIA andmete kohaselt on põllumassiivide ja põllumajandustoetuste registris ning põllumajandusloomade registris u 21 500 isikut, kellest 41% ( u 9000) on äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad ehk potentsiaalsed vähese tähtsusega abi saajad. RAR-i andmetel anti 2018. aastal põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi u 655 ettevõtjale seitsme abi andja poolt 13 erinevast abi meetmest . 2019. aastal antakse esimest korda mesilaspere toetus t , mida ettevõtjatele rakendatakse põllumajandusliku vähese tähtsusega abina ning mis võib mõjutada u 1396 majapidamist , kellest osa võivad , kuid ei pruugi kattuda seniste vähese tähtsusega abi saajatega. Mõju ulatus P õllumajandusliku vähese tähtsusega abi ülem määr ettevõtja kohta kehtib kokku kõikide toetus meetmete peale, kus põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi rakendatakse . Seetõttu võib ülempiiri tõus suurendada põllumajandustootjate võimalust saada abi rohkematest toetusmeetmetest . Samuti suuren eb võimalus saada abi suuremas summas, kuid seda vaid juhul , kui abi andja ei ole toetusmeetmes abi maksimaalset summat riigisiseselt piiranud. RAR -i andmetest on näha, et 2018. aasta l oli kõige väiksem põllumajandusliku vähese tähtsuse ga abi na antud abi summa abi saaja kohta alla 10 euro ja kõige suuremad abi summad olid 15 000 eurot, mis oli ka 2018. aastal kehtinud ettevõtja ülem määraks . Seega võib eeldada, et ülem määra tõstmine suurendab abi saajate võimalust abi saamiseks. Samas, a rvestades, et abi saaja jaoks suureneks ülempiir 5000 euro võrra kolme aasta peale, siis mõjutaks muudatus rohkem väiksemaid põllumajandustootjaid, kelle sissetulekust moodustaks see osakaalult suurema osa. Euroopa Komisjoni koostatud mõjuhinnangu kohaselt on Eestis sektorispetsiifilist vähese tähts usega abi makstud maksimaalselt 15% vastaval aastal makstud vähese tähtsusega abi kogusummast ja 2% riigi ülempiirist. Samuti nähtub p õllumajandusliku raamatupidamise andmebaas i ( FADN ) andmetele tuginevast analüüsist, et vähese tähtsusega abi moodustab keskmise põllumajandustootja kogutoodangu väärtusest väikese osa, kuid kuna ettevõtja kohta on piirmäär sama , saavad suuremat kasu pigem mikroettevõtjad. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk põllumajandustootjate jaoks on pigem teoreetiline ja tuleneb tootesektori piirmäära uuest nõudest, mille kohaselt ei tohi ühele tootesektorile suunatud abimeetmed moodustada üle poole riigi ülempiirist ehk ei tohi ületada 6 825 225 eurot. Samas, kuna senini on ühele tootesektorile suunatud meetmeid olnud üksikuid ja nende eelarved on olnud suurusjärkudes väiksemad kui kehtestatav tootesektori ülempiir, siis on pigem vähetõenäoline , et tootesektori ülempiir võiks põllumajandustootjate toetamisel reaalset takistust kujutada. Seega on muudatuse mõju põllumajandustootjatele positiivne, kuna võimaldab neil saada vähese tähtsusega abina maksimaalset summat, mida EL -i õigus võimaldab . 6.2 . M õju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm Mõju sihtrühmaks on riigiasutused , kellele avaldab mõju eelkõige tootmissektori ülempiiri nõude kehtima hakkamine . Kuigi ka ettevõtja ülempiiri tõstmine võib abi andvate asutuste meetmete eelarvetele mõju avaldada , siis on riigisiseselt võimalik abimeetme s kitsendusi teha , nähes ette suurima võimaliku abisumma . Sel põhjusel on ettevõtja ülempiiri tõstmisel abi andjatele pigem tagasihoidlik mõju . Samuti ei ole ette näha, et riigile kehtestatud ülempiiri tõus riigiasutusi ja toetuse andmist oluliselt mõjutaks . S iiamaani on riigi le kehtest at ud ülempiir olnud piisav . 03.04.2019 seisuga oli Eesti jaoks kolme aasta kohta kehtivast ülempiirist 11 375 375 eurost vaba veel 6 414 285 eurot. Seega on mõju abi andvatele asutustele seotud pigem vaid töökoormusega ja tuleneb eelkõige sektori ülempiiri uuest nõudest. Sektori ülempiiri mõju sihtrühmaks on Rahandusministeerium, Maaeluministeerium ja abi andvad asutused, kes annavad abi ühele tootesektorile. S iiani on alates 201 1 . aastast olnud kokku vaid neli meedet, mis on olnud suunatud ühele toote sektorile , ja nendega on seotud olnud kaks abi andjat . Seega on ette näha, et nende abi andvate asutuste arv, keda sektori piirmääraga seonduv muudatus mõjutab, jääb ilmselt ka tulevikus samasse suurusjärku. Mõju ulatus S ektori ülempiiri nõude m õju ulatus on kõige suurem Rahandusministeeriumile kui riigiabi ja vähese tähtsusega abi vastutavale töötlejale , kes peab koostöös Maaeluministeeriumiga tagama sektori ülempiiri IT- arenduse õigeaegse valmimise. Tootesektori ülempiiri m õju ulatus Maaeluministeeriumile ja abi andvatele asutustele, kes ühele tootesektorile suunatud meetmetest abi annavad, on pigem tagasihoidlik, sest enamik toetusmeetme te põllumajanduslik vähese tähtsusega abi ei ole suunatud vaid ühele tootesektorile . Samuti ei ole seni ni põllumajandusliku vähese tähtsusega abina antud toetussummade põhjal ette näha, et tootesektori ülempii r võiks meetmete disainimisel probleemiks osutuda, kuna senised ühele tootesektorile suunatud toetusmeetmete eelarved on olnud suurusjärkudes oluliselt väiksemad kui tootesektori lubatud ülempiir 6 825 225 eurot . Mõju sagedus Mõju sagedus Rahandusministeeriumile on eelkõige ühekordne ja seondub RAR -i lisaarendusega. Mõju sagedus abi andjatele on pigem harv ja tekib siis, kui abi andja soovib abi anda ühele tootesektorile suunatud abimeetmest ja tal on kohustus teavitada sellest Maaeluministeeriumi vastava summa broneerimiseks RAR - is. Arvestades, et seda saab teha koos kehtiva samalaadse kohustusega riigi ülem piiris t vastava summa broneerimiseks, siis võiks mõju sagedus abi andjale olla eeldatavalt kord aastas ja on seega tagasihoidlik. Kõige sagedasem mõju on muudatusel Maaeluministeeriumile, kel tekib abi andja teavituse saamisel kohustus kontrollida RAR - ist sektori ülempiiri vaba jääki ja vaba jäägi olemasolul see abi andja jaoks RAR - is broneerida ning abi andjat vastavalt teavitada. Eeldusel, et sektori ülempiiri jälgimine ja broneerimine hakkab RAR - is toimuma samamoodi kui praegu toimiv riigi ülempiiri jälgimine ja vajalike summade broneerimine, siis on ette näha, et muudatusega kaasnev Maaeluministeeriumi töökoormus jääb samuti tagasihoidlikuks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on eelkõige Rahandusministeeriumile ja on seotud vajaliku RAR -i lisaarenduse tehnilise valmimisega. Samas, kuna on eeldatav, et vastava arenduse tegemisel saab suuresti kasutada analoogiat riigi ülempiiri jälgimise funktsionaalsusest, on risk tagasihoidlik. Eelnimetatu d mõjude ulatus ja sagedus ei ole suur ning võimalikud kaasnevad ebasoovitavad mõjud puuduvad. Seega ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 80 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi aruannet. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad kul ud RAR -i lisaarenduse tegemiseks. Eelnõu ei too riigile kaasa otseseid tulusid. 8. Rakendusaktid E elnõu ei sisalda volitusnorme , kuid toob kaasa vajaduse muuta RAR-i põhimäärust , mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2012 . a määrusega nr 41 . RAR-i põhimäärus e muutmise eesmärk on täiendada määruse § 11 lõiget 4 võimalusega kanda põllumajandusliku vähese tähtsusega abi puhul registrisse andmed tootesektori kohta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita t akse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile , Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Siseministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. E elnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andjatele PRIA-le , Maaelu Edendamise Sihtasutusele, Eesti Töötukassale, Keskkonnaametile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Rõuge Vallavalitsusele , Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele . Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogule , Eesti põllumajandus- kaubanduskojale ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu le. Algatab Vabariigi Valitsus … …..2019. a (allkirjastatud digitaalselt)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/19-0612 - Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse muutmise seaduse eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium;
Siseministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6f28939-8568-4216-9182-
ffee5e8e6218
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a6f28939-8568-4216-9182-
ffee5e8e6218?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main