dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 17. juuni 2019
Viit
1.2-3/1624-1
Registreeritud
17. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
9. juuli 2019

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB
  • 📎Valdkonna_seaduste_5_EK.asice547 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/19-0611 - Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.07.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6bf72c5-1863-4e40-8b28- c413811ce449 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c6bf72c5-1863-4e40-8b28- c413811ce449?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Lisa 2 Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Loetelu m ääruste kohta , mis tuleb eelnõu seadusena rakendamiseks välja töötada: 1) maaeluministri määrus „Piiripunkti ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord” (eelnõu s SöS -i § 16 2 lõikes 6 ja § 16 3 lõikes 7 sätestatud volitusnormi alusel ) ; 2) maaeluministri määrus „Piiripunkti ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord” (eelnõus To idu S-i § 42 1 lõikes 6 ja § 42 2 lõikes 7 sätestatud volitusnormi alusel) ; 3) maaeluministri määrus „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” (eelnõus SöS-i § 29 4 lõikes 6 ja § 29 5 lõikes 6, To idu S-i § 49 4 lõike s 6 ja § 49 5 lõike s 6 n ing VetKS-i § 35 7 lõike s 6 ja § 35 9 lõike s 4 sätestatud volitusnormide alusel ); 4) maaeluministri määrus „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2020. aastaks” (eelnõus SöS-i § 29 3 lõikes 5 , To idu S-i § 49 3 lõike s 5 ja VetKS-i § 35 3 lõike s 8 sätestatud volitusnormide alusel ) . Loetelu m ääruste kohta , mida tuleb eelnõu seadusena rakendamiseks muuta: 1 ) põllumajandusministri 9. mai 2007. a määrus nr 72 „Referentlaboratooriumi volituse taotlemise ja andmise kord ning volitamise kriteeriumid” ; 2 ) p õllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määrus nr 20 „Nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” ; 3 ) p õllumajandusmin istri 5. augusti 2003. a määrus nr 78 „Aujeszky haiguse tõrje eeskiri”; 4 ) p õllumajandusminist ri 27. veebruari 2008. a määrus nr 16 „Lammaste ja kitsede b rutselloosi tõrje eeskiri”; 5 ) p õllumajandusmin istri 10. märtsi 2010. a määrus nr 23 „Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri”; 6 ) p õllumajandusminis tri 20. novembri 2000. a määrus nr 67 „Marutaudi tõrje eeskiri”; 7 ) p õllumajandusmin istri 5. augusti 2003. a määrus nr 79 „Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri”; 8 ) p õllumajandusmini stri 3. oktoobri 2002. a määrus nr 73 „Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded”; 9 ) p õllumajandusministri 20. ma i 2013. a määrus nr 39 „Salmonellooside tõrje eeskiri”; 10 ) p õllumajandusminis tri 23. novembri 2004. a määrus nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri”; 11 ) p õllumajandusminist ri 17. veebruari 2006. a määrus nr 25 „Teatud loomataudide tõrje eeskiri”; 12 ) p õllumajandusmi nistri 21. juuli 2004. a määrus nr 120 „Veiste brutselloosi tõrje eeskiri”; 13 ) p õllumajandusmini stri 23. aprilli 2004. a määrus nr 61 „Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri”; 14 ) p õllumajandusmin istri 17. märtsi 2014. a määrus nr 20 „Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise kord” ; 15 ) p õllumajandusminist ri 23. detsembri 2005. a määrus nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduh ügieeni tagamiseks” ; 16 ) p õllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid” ; 17 ) p õllumajandusministri 20. detsembri 2007. a määrus nr 161 „Veterinaartõ endile kantavad andmed” ; 18 ) p õllumajandusministri 11. novembri 2010. a määrus nr 108 „Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määr ad ja tasustamise kord” . Loetelu m ääruste kohta , mis muutuvad eelnõu seadusena jõustumisel kehtetuks: 1) põllumajandusministri 5. oktoobri 2010. a määrus nr 98 „ Piiripunkti ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014010 ); 2) põllumajandusministri 21. detsembri 2009. a määrus nr 129 „ Piiripunkti ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014108 ); 3) p õllumajandusministri 16. mai 2008. a määrus nr 50 „ Nende söötade tariifne klassifikatsioon, mille vabasse ringlusse suunamisel tasutakse ametliku kontrolli toimingute eest riigilõivu ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018019 ); 4) Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 186 „Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014160 ) ; 5) põllumajandusministri 8. mai 2007. a määrus nr 70 „ Mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitamise kord ja sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise üle ametliku kontrolli teostamise täpsem kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017005 ) . Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 17.06.2019 nr 1.4-1/746 Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister Lisad: 1. Valdkonna_seaduste_5_eelnou.docx; 2. Valdkonna_seaduste_5_seletuskiri.docx; 3. Valdkonna_seaduste_5_seletuskiri_Lisa1.docx; 4. Valdkonna_seaduste_5_seletuskiri_Lisa2.docx. Maia Radin 625 6529 [email protected] Katrin Tuula 625 6166 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 3549015 88900 EELNÕU 12.06.2019 0 0 EELNÕU 12.06.2019 L oomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadus § 1 . Loomatauditõrje seaduse muutmine Loomatauditõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 3 asendatakse sõnad “arvestades käesoleva seaduse erisusi” tekstiosaga „arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/ EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) , muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi”; 2) paragrahvi 5 lõige 1 muudet akse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Riiklik ku veterinaarjärelevalve t (edaspidi riiklik järelevalve ) Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktide , käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle tehakse veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ”; 3 ) paragrahvi 9 punktist 1 1 ja § 35 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või” vastavas käändes ; 4 ) paragrahvi 9 punktis t 2 , § 35 lõikes t 3 ja § 39 lõikes t 1 jäetakse välja s õnad „või volitatud veterinaararst” vastavas käändes ; 5 ) parag rahvi 13 lõike 4 1 kolmandas lauses asendatakse sõnad „volitatud veterinaararst” sõnaga „ veterinaar järelevalveametnik”; 6 ) paragrahvi 13 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse on lubatud nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. ” ; 7 ) paragrahvi 17 1 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „ (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.04.2004, lk 206–320), ” tekstiosaga „ (EL) 2017/625 , ”; 8 ) paragrahvi 48 lõikes t 2 jäetakse välja teksti osa „ , taudipunkti piirkonda teenindav volitatud veterinaararst ” . § 2 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 4 ja § 252 tunnistatakse kehtetuks ; 2) seadust täiendatakse §-ga 365 1 järgmises sõnastuses: „ § 365 1 . Parag rahvi 15 lõike 4 ja § 252 kohaldamise lõpp t ähtpäev Käesoleva seaduse § 15 lõiget 4 ja § 252 kohaldatakse kuni 2020. aasta 31. märtsini §-s 252 nimetatud tegevuste suhtes, mi da tehakse sööda käitleja ettevõttes 2019. aasta viimases kvartalis . ”. § 3. Söödaseaduse muutmine Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse kogu teksti ulatuses asendatakse sõna „ühenduseväline” sõnaga „liiduväline” vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Euroopa Liidu õigusaktides ja käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) ja muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. ” ; 3 ) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 16. Sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine (1) Väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt (edaspidi liidu väline riik ) sööda Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tegevus. (2) Sööta on lubatud liidu välisest riigist Eestisse toimetada riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel kehtestatud loetelus nimetatud sööta võib liidu välisest riigist Eestisse toimetada loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Kui lõikes 3 nimetamata sööda (edaspidi mitteloomne sööt ) liidu välisest riigist Eestisse toimetamise korral peab Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt kontrollima selle nõuetekohasust piiripunktis või imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohas, teavitatakse sellise sööda liidu välisest riigist Eestisse toimetamisest Veterinaar- ja Toiduametit vähemalt üks tööpäev enne sööda esitamist ametliku kontrolli tegemiseks. ( 5 ) Seestöötlemise tolliprotseduuri on lubatud kohaldada üksnes juhul, kui sööta töötleb käesoleva seaduse alusel teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja.”; 4) paragrahv 16 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) seadust täiendatakse §-dega 16 2 ja 16 3 järgmises sõnastuses: „ § 16 2 . Piiripunkt (1) Veterinaar- ja Toiduamet määrab isiku taotluse alusel piiripunkti , mille kaudu on lubatud mitteloomset sööta liidu välisest riigist Eestisse toimetada (edaspidi piiripunkt ) , kui selle määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. (2) Piiripunktide loetelu avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuete kohaselt. (3 ) Veterinaar- ja Toiduamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta Euroopa Komisjonile. (4 ) Pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3 – 5 sätestatud teate saamist teeb Veterinaar- ja Toiduamet viivitamata asjakohase otsuse. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõike 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul teeb Veterinaar- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja asjakohase muudatuse piiripunkide loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiripunkti määramise taotluse sisu nõud ed ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 16 3 . Imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tege mise koht (1) Veterinaar- ja Toiduamet määrab imporditava mittelooms e sööda üle ametliku kontrolli tege mise koha isiku taotluse alusel , kui selle määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ametliku kontrolli tegemise koht asub Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kohas. (2) Imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelu avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõikes 2 viidatud nõuete kohaselt. (3 ) Kui imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tege mise koht vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele, teeb Veterinaar- ja Toiduamet imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise otsuse. (4 ) Kui imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koht ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele, teeb Veterinaar- ja Toiduamet imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramisest keeldumise otsuse. (5) Veterinaar- ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud otsuse 30 tööpäeva jooksul imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse saamisest arvates. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõike 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul ja arvestades artikli 53 lõiget 2 teeb Veterinaar- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja asjakohase muudatuse imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt . ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse sisu nõud ed ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .”; 6) paragrahv 22 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ AMETLIK KONTROLL JA MUUD AMETLIKUD TOIMINGUD ”; 8) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 24. Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud Ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sööda, sööda käitlemise ja söötmise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle te e b Veterinaar- ja Toiduamet.”; 9) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 28 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Sööda, sööda käitlemise ja söötmise üle tehtavat ametlikku kontrolli korraldatakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 kohaselt koostatud kontrollikavast. Kontrollikava avalikustatakse nimetatud määruse artikli 111 kohaselt Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 11 lõikes 1 sätestatud andmed ametliku kontrolli tulemuste kohta avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. ” ; 11) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 28 lõiked 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks ; 1 3 ) paragrahvi 28 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses . ”; 1 4 ) paragrahvi 2 8 täiendatakse lõigete ga 7–9 järgmises sõnastuses: (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 115 nimetatud situatsiooniplaani koostamist koordineeriv asutus ning artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus on Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning selle täitmise aruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruse artikli 113 kohaselt. (8) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud situatsiooniplaani ja mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks kehtestada korrakaitseorganitevahelise koostöö korra. ( 9 ) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus edastab Veterinaar- ja Toiduametile viivitamata teabe sööda, sööda käitlemise ja söötmise nõuete järgmiste võimalike rikkumiste kohta: 1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele, looma heaolule või keskkonnale ; 2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. ”; 1 5 ) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ (EÜ) nr 882/2004 artiklis 54 ” tekstiosaga „ (EL) 2017/625 artiklis 138 ” ; 1 6 ) paragrahvi 29 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „ (EÜ) nr 882/2004 artiklis 19 ” tekstiosaga „ (EL) 2017/625 artiklis 66 ” ; 1 7 ) seaduse 6 1 . peatükk loetakse peatükiks 6 2 ning seadust täiendatakse pärast § 29 peatükiga 6 1 järgmises sõnastuses : „ 6 1 . peatükk SÖÖDAJÄRELEVALVE TASU § 2 9 1 . Söödajärelevalve tasu (1 ) Söödajärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu ) on teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte , sööda, sööda käitlemise ja söötmise nõuetekohasuse hindamisega seotud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute (edaspidi söödajärelevalve toiming ) tegemise eest käesolevas seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa. (2) Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale Veterinaar- ja Toiduameti arvelduskontole . ( 3 ) J ärelevalvetasu makstakse söödaga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest , välja arvatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 4 nimetatud söödaga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest . ( 4 ) Järelevalvetasu ei maksta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 1 nimetatud tegevus t e , taimse söödamaterjali esmatootmise ja selle esmatoodangu turule vi imise eesmärgil kuivatamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest . § 2 9 2 . Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (1) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik ) on isik, kelle suhtes on tehtud sööda järelevalve toiming. (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise sööda järelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt. § 2 9 3 . Järelevalvetasu määramise põhimõtted (1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud , mis on seotud Veterinaar- ja Toiduameti poolt söödajärelevalve toimingute tegemisega. ( 2 ) Järelevalvetasu võetakse söödajärelevalve toimingute tegemise eest tunnitasuna , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud laboratoorsete lisauuringute tegemise eest . ( 3 ) Kohustatud isik maksab tunnitasu söödajärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest järelevalvetoimingu kohta. Järelevalvetoimingu tegemisele kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ja iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta järelevalvetoimingu tegemise paika kohalesõiduks kulu nud aega. ( 4 ) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud , mis on seotud Veterinaar- ja Toiduameti poolt sööda järelevalve toimingute tegemisega . Sööda järelevalve toimingute tegemise ga seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas labor atoorsete analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelik u st kulust sööda järelevalve toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul söödajärelevalve toimingute tegemiseg a seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul sööda järelevalve toimingu te tegemisele , välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud söödajärelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 9 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu. ( 6 ) Söödajärelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ( 7 ) Söödajärelevalve toimingu tegemise käigus on Veterinaar- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja ning väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud järelevalvetoimingu tegemise eest lisatasu järgmiselt: 1) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt; 2) hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega ning isiku taotlusel väljaspool tööaega tehtud järelevalvetoimingu eest võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna ametniku kohta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel makstavale lisatasule kohaldatakse käesoleva seaduse § s 2 9 4 sätestatud korda. ( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik söödajärelevalve lisa toimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. Kui tuvastatud nõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisa uuringuid, siis maksab kohustatud isik lisaks järelevalvetasu nende uuringute tegemise kulude kogu ulatuses. § 2 9 4 . Järelevalvetasu maksmine (1) Veterinaar- ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud söödajärelevalve toimingute tegemise eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks. (2) Järelevalvetasu sissenõudmis e otsus toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (3) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole kümne kalendripäeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates. (4) Sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral maksab kohustatud isik järelevalvetasu enne kauba tolliprotseduurile suunamist Veterinaar - ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses toodud summas. (5) Veterinaar- ja Toiduamet võib s ööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne kauba tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused : 1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii ; 2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal. (6) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 2 9 5 . Enammakstud järelevalvetasu tagastamine (1) E ttenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu ) tagastatakse kohustatud isikule . (2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates . (3) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik Veterinaar- ja Toiduametile sellekohase kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi. (4) Veterinaar- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates. (5) Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest järelevalvetasu on makstud, või kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus. (6) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 2 9 6 . Järelevalvetasu sissenõudmine (1) Kohustatud isik maksab maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtud ettekirjutuses määratud summa kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates. (2) Kui kohustatud isik ei ole ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud , on Veterinaar- ja Toiduametil õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu kohustatud isikult sisse täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.”; 1 8 ) paragrahvis 30 asendatakse sõnad „ametliku kontrolli” sõnadega „ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute ” ; 19 ) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Sööda käitleja võib esitada taotluse, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud proovile võetakse käitleja kulul samadel tingimustel lisaproov, mis jääb tema käsutusse. Sööda käitleja võib seda proovi kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teise eksperdiarvamuse taotlemiseks omal kulul. ” ; 2 0 ) paragrahvi 31 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proove analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks Veterinaar- ja Toiduameti poolt volitatud ametlikus laboris (edaspidi volitatud laboratoorium ). Volitatud laboratoorium vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. (2) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks võib volitada ka akrediteerimata laboratooriumi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli te s 40 ja 42 sätestatud juhtudel. (3) Andmed laboratooriumi kohta, kus analüüsitakse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proove, avaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Veterinaar- ja Toiduameti ning sööda käitleja vahelise vaidluse korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud proovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboratooriumis. (5) Teise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata rakendab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid. ”; 2 1 ) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga Euroopa Liidu söödaalase referentlaboratooriumi k ohta volitatakse riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium ). Referentlaboratooriumiks võib volitada laboratooriumi, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.”; 2 2 ) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Referentlaboratooriumi volituse taotlemise ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 2 3 ) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks ; 2 4 ) seadust täiendatakse §-dega 42 4 ja 42 5 järgmises sõnastuses: „ § 42 4 . Sööda käitlemise kohta andme te esitamine Sööda käitleja , kes tegutseb 2019. aasta viimases kvartalis ettevõttes, kus tegelet akse sööda sellise tootmise või töötlemisega, mille puhul peab järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, esitab 2020. aasta 10. jaanuariks Veterinaar- ja Toiduametile : 1) andmed 2019. aasta viimases kvartalis toodetud ja turustatud sööda lii gi ja kogus e kohta ; 2) andmed 2019. aasta viimases kvartalis töödeldud ja turustatud söödamaterjali kogus e kohta ; 3) andmed 2019. aasta viimases kvartalis toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud segasööda kogus e kohta . § 42 5 . Riigilõivu tasumine (1) Sööda käitleja tasub iga ettevõtte kohta, kus tegelet akse 2019. aasta viimases kvartalis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega, riigilõivu 2020. aasta 10. jaanuariks ametlike kontrollide, sealhulgas järelevalvetoimingute tegemise eest riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi . Riigilõivu ei pea tasuma sellise ettevõtte kohta, kus tegeletakse üksnes pakendatud sööda müügiga jaekaubanduse korras. (2) Sööda vabasse ringlusse suunamisel tasutakse riigilõivu 2020. aasta 10. jaanuariks nende söötade puhul , millele kohta on kehtestatud käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel tariifne klassifikatsioon. ” ; 2 5 ) seaduse normitehnili n e märkus 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Komisjoni direktiiv 82/475/EMÜ, millega sätestatakse koostisosade kategooriad, mida lubatakse kasutada lemmikloomade segatoidu märgistamisel (EÜT L 213, 21.07.1982, lk 27–28), muudetud direktiividega 91/334/EMÜ (EÜT L 184, 10.07.1991, lk 27) ja 98/67/EÜ (EÜT L 261, 24.09.1998, lk 10–31); nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused (EÜT L 92, 07.04.1990, lk 42–48); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/32/EÜ loomatoidus leiduvate soovimatute ainete kohta (EÜT L 140, 30.05.2002, lk 10–22), muudetud direktiividega 2003/57/EÜ (ELT L 151, 19.06.2003, lk 38–41), 2003/100/EÜ (ELT L 285, 01.11.2003, lk 33–37), 2005/8/EÜ (ELT L 27, 29.01.2005, lk 44–45), 2005/86/EÜ (ELT L 318, 06.12.2005, lk 16–18), 2005/87/EÜ (ELT L 318, 06.12.2005, lk 19–24), 2006/13/EÜ (ELT L 32, 04.02.2006, lk 44–53), 2006/77/EÜ (ELT L 271, 30.09.2006, lk 53–55), 2008/76/EÜ (ELT L 198, 26.07.2008, lk 37–40), 2009/8/EÜ (ELT L 40, 11.02.2009, lk 19–25), 2009/141/EÜ (ELT L 308, 24.11.2009, lk 20–23) ja 2010/6/EL (ELT L 37, 10.02.2010, lk 29–32) ning määrustega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154), (EL) nr 574/2011 (ELT L 159, 17.06.2011, lk 7–24), nr 277/2012 (ELT L 91, 29.03.2012, lk 1–7), nr 744/2012 ELT L 219, 17.08.2012, lk 5–12), nr 107/2013 (ELT L 35, 06.02.2013, lk 1–2), nr 1275/2013 (ELT L 328, 07.12.2013, lk 86–92), 2015/186 (ELT L 31, 07.02.2015, lk 11–17), 2017/2229 (ELT L 319, 05.12.2017, lk 6–9) ; komisjoni direktiiv 2003/7/EÜ, millega muudetakse söötades kantaksantiini lubamise tingimusi kooskõlas nõukogu direktiiviga 70/524/EMÜ (EÜT L 22, 25.01.2003, lk 28–30); komisjoni direktiiv 2008/38/EÜ, milles koostatakse eritoitmiseks mõeldud söötade sihtkasutuse nimekiri (kodifitseeritud versioon) (ELT L 62, 06.03.2008, lk 9–22), muudetud määrustega (EL) nr 1070/2010 (ELT L 306, 23.11.2010, lk 42–43), nr 5/2014 (ELT L 2, 07.01.2014, lk 3–9), nr 1123/2014 (ELT L 304, 23.10.2014, lk 81–86) . ”. § 4 . Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Euroopa Liidu õigusaktides ja käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) ja muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. ” ; 2 ) seaduse 7 . peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ TOIDU EESTISSE TOIMETAMINE JA EKSPORT ” ; 3 ) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 41. Toidu Eestisse toimetamine ja eksport (1) Toidu Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tegevus. (2 ) Toidu Eestisse toimetamine ja eksport on lubatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu. ( 3 ) Käesolevas peatükis sätestatu d nõudeid ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a aluse l kehtestatud loetelus nimeta tud toidu suhtes. ”; 4 ) paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) seadust täiendatakse §-dega 42 1 ja 42 2 järgmises sõnastuses: „ § 42 1 . Piiripunkt (1) Veterinaar- ja Toiduamet määrab isiku taotluse alusel piiripunkti , mille kaudu on lubatud toitu Eestisse toimetada ( edaspidi piiripunkt ) , kui selle määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. (2) Piiripunktide loetelu avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuete kohaselt. (3 ) Veterinaar- ja Toiduamet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta Euroopa Komisjonile. (4 ) Pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3 – 5 sätestatud teate saamist teeb Veterinaar- ja Toiduamet viivitamata asjakohase otsuse. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõike 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul teeb Veterinaar- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja asjakohase muudatuse piiripunkide loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artikli te 62 ja 63 k ohaselt . ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiripunkti määramise taotluse sisu nõud ed ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 42 2 . Imporditava toidu üle ametliku kontrolli tege mise koht (1) Veterinaar- ja Toiduamet määrab imporditava toidu üle ametliku kontrolli tege mise koha isiku taotluse alusel , kui selle määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ametliku kontrolli tegemise koht asub Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kohas. (2) Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõikes 2 viidatud nõuete kohaselt imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelu. (3 ) Kui imporditava toidu üle ametliku kontrolli tege mise koht vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele, teeb Veterinaar- ja Toiduamet imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise otsuse. (4 ) Kui imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koht ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 53 lõike 1 punktis a viidatud nõuetele , teeb Veterinaar- ja Toiduamet imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramisest keeldumise otsuse. (5 ) Veterinaar- ja Toiduamet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud otsuse 30 tööpäeva jooksul imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse saamisest arvates. ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõike 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul ja arvestades artikli 53 lõiget 2 teeb Veterinaar- ja Toiduamet asjakohase otsuse ja asjakohase muudatuse imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artikli te 62 ja 63 kohaselt. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse sisu nõud ed ning taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .”; 6 ) paragrahvid 43 ja 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 43. Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud toidu eksportimise korral Eesti päritolu toidu eksportimise korral väljastab Veterinaar- ja Toiduamet toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis. § 44. Toidu Eestisse toimetamisest teavitamine Sellise toidu Eestisse toimetamisest , mille üle tuleb Euroopa Liidu asjakohasest õigusaktist tulenevalt te ha ametlikku kontrolli piiripunktis või imporditava toidu üle ametliku kontrolli te gemise kohas, teavitatakse Veterinaar- ja Toiduametit vähemalt üks tööpäev enne toidu esitamist ametliku kontrolli te ge miseks.”; 7 ) paragrahvi 47 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Järelevalvet teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt . ”; 8 ) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus ja artiklis 115 nimetatud situatsiooniplaani koostamist koordineeriv asutus on Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruse artikli 113 kohaselt.” ; 9 ) paragrahvi 48 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Mittenõuetekohase toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid e ja eseme te avastamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. (4) Mittenõuetekohase toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid e ja eseme te Eestisse toimetamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli tes 66 69 sätestatud meetmeid.”; 10) paragrahvi 48 1 lõikes 2 asendatakse sõna „importimisel” sõnaga „ Eestisse toimetamisel”; 1 1 ) paragrahvi 48 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses .”; 1 2 ) para grahvi 48 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus edastab Veterinaar- ja Toiduametile viivitamata teabe toidu , sealhulgas toidualase teabe, toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete nõuete järgmiste võimalike rikkumiste kohta: 1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu inimese tervisele ; 2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel . ”; 1 3 ) paragrahvi 49 1 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toidujärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu ) on teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, toidu ja toidu käitlemise nõuetekohasuse hindamisega seotud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute (edaspidi järelevalvetoiming ) tegemise eest käesoleva seaduse alusel kehtestatud määras tasutav summa .”; 1 4 ) paragrahvi 49 1 lõi g e 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Järelevalvetasu makstakse jaekaubandusettevõttes järelevalvetoimingu tegemise eest ning toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest, välja arvatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 4 nimetatud toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest . ” ; 1 5 ) paragrahvi 49 3 lõi k e d 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud , mis on seotud Veterinaar- ja Toiduameti poolt järelevalvetoimingute tegemisega. (2) Järelevalvetasu võetakse käesoleva seaduse § 49 1 kohaselt tehtavate järelevalvetoimingute eest tunnitasuna, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud laboratoorsete lisauuringute tegemise eest. ”; 1 6 ) paragrahvi 49 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud , mis on seotud Veterinaar- ja Toiduameti poolt toidu järelevalve toimingute tegemise ga. Toidu järelevalve toimingute tegemise ga seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas labor atoorsete analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelik u st kulust järelevalvetoimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul toidujärelevalve toimingute tegemise ga seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingu te tegemisele , välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega . ” ; 17 ) paragrahvi 49 3 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „(4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toidujärelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 9 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu. ” ; 1 8 ) paragrahvi 49 3 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik toidujärelevalve lisa toimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. Kui tuvastatud nõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisa uuringuid, siis maksab kohustatud isik lisaks järelevalvetasu nende uuringute tegemise kulu de kogu ulatuses . ”; 1 9 ) paragrahvi 49 4 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Järelevalvetasu sissenõudmis e otsus toimetatakse kohustatud isikule kätte viie tö öpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates . ”; 20 ) paragrahvi 49 4 lõi k e d 4 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toidu Eestisse toimetamise korral maksab kohustatud isik järelevalvetasu enne kauba tolliprotseduurile suunamist Veterinaar- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses toodud summas. (5) Veterinaar- ja Toiduamet võib toidu Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne kauba tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused : 1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii ; 2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal. ”; (6) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ”; 2 1 ) paragrahv i 49 5 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 6) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ”; 2 2 ) paragrahv 51 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51 3 . Proovide võtmine ja analüüsimine ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel (1) Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võib vallasasja läbivaatusel võtta isiku kulul proove. Kui vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või selle tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. (2) Toidu ja selle käitlemise nõuetekohasuse kontrollimiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid. ( 3 ) Isikul on õigus nõuda, et lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud proovile võetakse tema kulul samadel tingimustel lisaproov, mis jääb isiku käsutusse. Isik võib seda proovi kasutada t eise eksperdiarvamuse taotlemiseks omal kulul. ( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Veterinaar- ja Toiduameti ning käitleja vahel ise vaidluse korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud proovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboratooriumis. ( 5 ) T eise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata rakendab Veterinaar- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid. ”; 2 3 ) paragrahvi 52 pealkirjas asendatakse sõnad „ametliku kontrolli ” sõnadega „ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ” ; 2 4 ) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel võetud proove analüüsitakse asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud ametlikus laboris (edaspidi volitatud laboratoorium ). Volitatud laboratoorium vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 37 sätestatud nõuetele.”; 2 5 ) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks võib volitada ka akrediteerimata laboratooriumi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli te s 40 ja 42 sätestatud juhtudel. ”; 2 6 ) paragrahvi 52 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Veterinaar- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest, kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõi get es 4 ja 5 sätestatud nõuetele.”; 2 7 ) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Veterinaar- ja Toiduamet tunnistab volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel .”; 2 8 ) paragrahvi 53 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium ) käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud laboratoorium , kes täidab referentlaboratooriumi ülesandeid toidu valdkonnas . (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga Euroopa Liidu toidu alase referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema referentlaboratoorium.”; 29 ) seadust täiendatakse §-ga 65 6 järgmises sõnastuses: „ § 65 6 . Tunnitasu määra kohaldamine Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võetakse toidu j ärelevalve toimingute tegemise eest tunnitasu käesoleva seaduse § 49 3 lõike 5 alusel 2019. aastaks kehtestatud määras. ” . § 5 . Veterinaarkorralduse seaduse muutmine Veterinaarkorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Veterinaartegevus hõlmab riikliku veterinaar järelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve ) ning tegevus- või muu loa andmise menetluse raames te htava nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll ) toiminguid , mis käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1 – 142), artiklis 2 nimetatud toimingud. Veterinaartegevus hõlmab ka veterinaarpraksise käigus tehtavaid toiminguid. ”; 2) paragrahvi 1 lõike 3 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Veterinaarpraksis ei hõlma veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toiminguid. ”; 3) paragrahvi 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „ arvestades käesoleva seaduse erisusi ” tekstiosaga „arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi ” ; 4 ) paragrahvi 2 1 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või volitatud veterinaararst”; 5 ) paragrahv i 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Veterinaarjärelevalvet teostab ja veterinaarkontrolli te eb Veterinaar- ja Toiduamet. ”; 6 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Käesoleva seaduse § 13 lõike 4 alusel Veterinaar- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst (edaspidi volitatud veterinaararst ) te eb lepingus ettenähtud ulatuses veterinaarjärelevalve toiminguid nagu diagnostilised uurimised, proovide võtmine, vaktsineerimine ning osalemine loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või nende likvideerimise tegevustes. ”; 7 ) paragrahvi 5 lõi ge 6 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 5 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Veterinaarjärelevalvet teostatakse ja veterinaarkontrolli tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide sätete kohaselt.”; 9 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses: „ ( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus on Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning selle täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruse artiklis 113 sätestatud korra kohaselt . Kontrollikava avalikustatakse nimetatud määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. ( 9 ) Vabariigi Valitsus võib kehtestada korrakaitseorganitevahelise koostöö korra käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks . ”; 10 ) paragrahvi 5 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Veterinaar- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses.”; 1 1 ) paragrahvi 5 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus edastab Veterinaar- ja Toiduametile viivitamata teabe veterinaarnõuete järgmiste võimalike rikkumiste kohta: 1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele või looma heaolule; 2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel . ”; 1 2 ) paragrahvi 6 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklik referentlaboratoorium käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud laboratoorium, kes täidab referentlaboratooriumi ülesandeid loomatervise valdkonnas. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga Euroopa Liidu referentlaboratooriumi kohta volitatakse tegutsema riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium ).”; 1 3 ) paragrahvi 6 lõige 3 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 4 ) paragrahvi 6 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .”; 1 5 ) paragrahv i 7 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses : „ (2) Veterinaarnõuetele mittevastavate loomade või loomsete saaduste avastamise korral kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. (3) Veterinaarnõuetele mittevastavate loomade või loomsete saaduste Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tähenduses toimetamise korral ( edaspidi Eestisse toimetamine ) kohaldab korrakaitseorgan Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli tes 66 69 sätestatud meetmeid. ”; 1 6 ) paragrahv i 7 1 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 7 ) paragrahv i 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Volitatud veterinaararsti õiguste taotleja l peab olema kehtiv kutsetegevuse luba ning ta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele.”; 1 8 ) paragrahvi 13 lõi k e 4 teisest lausest , § 16 lõikest 2 ja § 19 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ ja veterinaarkontrolli ”; 1 9 ) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1) Volitatud veterinaararstil on vastavalt oma volituse ulatusele õigus rakendada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud meetmeid . ”; 20 ) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Volitatud veterinaararst on kohustatud: 1) täitma volitusega temale pandud ülesandeid; 2) täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 sätestatud kohustusi ; 3) säilitama oma volituse raames täidetavate ülesannetega seotud dokumente ning andma need üle Veterinaar- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse lõppemisel . ” ; 2 1 ) paragrahvi 34 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus ning loomatauditõrje seaduse § 43 3 lõike 2 alusel kehtestatud loomatauditõrje programmi raames loomataudide diagnoosimise eesmärgil võetud proove analüüsitakse nende analüüside tegemiseks volitatud ametlikus labor is (edaspidi volitatud laboratoorium ) . Volitatud laboratoorium vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.”; 2 2 ) paragrahvi 34 1 täiendatakse lõi kega 1 1 järgmises sõnastuses : „(1 1 ) Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks võib volitada ka akrediteerimata laboratooriumi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli te s 40 ja 42 sätestatud juhtudel.”; 2 3 ) paragrahvi 34 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Veterinaar- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmisest , kui laboratoorium ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõi getes 4 ja 5 sätestatud nõuetele.”; 2 4 ) paragrahvi 34 1 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Veterinaar- ja Toiduamet tunnistab volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel.”; 2 5 ) paragrahvi 35 1 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Veterinaarjärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu ) on veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingu (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming ) tegemise eest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määras tasutav summa. ”; 2 6 ) paragrahvi 35 1 lõike st 2 jäetakse välja tekstiosa „ , välja arvatud loomades ja loomsetes saadustes saasteainete sisalduse määramisega seotud toimingud ”; 2 7 ) paragrahvi 35 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud , mis on seotud Veterinaar- ja Toiduameti poolt veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega.” ; 2 8 ) paragrahvi 35 3 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest järgmiselt:”; 2 9 ) paragrahvi 35 3 lõike 2 punkt id 4 –6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) loomsete saaduste Eestisse toimetamise korral maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu saadetise koguse järgi; 5) loomade ja loomsete saaduste toimetamise korral ühest Euroopa L iidu välisest riigist samasse või teise Euroopa L iidu välisesse riiki läbi Euroopa Liidu territooriumi, sealhulgas loomsete saaduste toimetamise korral läbi vabatsooni või tollilao, maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu toimingut tegevate veterinaarjärelevalveametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aja järgi; 6) loomade Eestisse toimetamise korral maksab kaubasaadetise eest vastutav isik veterinaarjärelevalve toimingu eest järelevalvetasu saadetise eluskaalu ja loomaliigi järgi;”; 3 0 ) paragrahvi 35 3 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 3 1 ) paragrahvi 35 3 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetakse järelevalvetasu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisas toodud määra kohaselt . ” ; 3 2 ) paragrahvi 35 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 3 3 ) paragrahvi 35 3 lõi k e 5 punkt is 1 asendatakse tekstiosa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 lisa IV jaos B nimetamata loomse toidu käitlemise ettevõtte ” tekstiosaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa II peatükis nimetamata loomse toidu käitlemise ettevõtte ” ; 3 4 ) paragrahvi 35 3 lõiget 5 täiendatakse punkti ga 1 1 järgmises sõnastuses: „ 1 1 ) söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte , nagu loomset päritolu sööda käitlemise ettevõtte, ravimsööda käitlemise ettevõtte ning ettevõtte, kus söödetakse loomale loomset päritolu sööta või ravimsööta , nõuete kohasuse hindamine ; ”; 3 5 ) paragrahvi 35 3 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud , mis on seotud Veterinaar- ja Toiduameti poolt veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ga. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ga seotud töötasu ja majandus kulu , sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust veterinaar järelevalve toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ga seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingu te tegemise le , välja arvatud laboratoorsete analüüside ja uuringut e tegemisele , kulunud töötundidega . ” ; 36) paragrahvi 35 3 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „ (7 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 10 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu. ” ; 3 7 ) paragrahvi 35 3 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik veterinaarjärelevalve lisat oimingute tegemise eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt. Kui tuvastatud veterinaarnõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisa uuringuid, siis maksab kohustatud isik lisaks järelevalvetasu nende uuringute tegemise kulu de kogu ulatuses. ”; 3 8 ) paragrahvi 35 7 lõi k es 4 asendatakse sõna „ importimise ” sõnadega „ Eestisse toimetamise ” ning sõnad „ enne tollikäitlusviisi määramist ” sõnadega „ enne kauba tolliprotseduurile suunamist ” ; 3 9 ) paragrahvi 35 7 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Veterinaar- ja Toiduamet võib loomade ja loomsete saaduste Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne kauba tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: 1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii; 2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õigel ajal. ( 6 ) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ” ; 40 ) paragrahvi 35 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 4 1 ) paragrahvi 37 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui isik leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toimingu tegemise ga on rikutud tema õigusi , võib ta esitada kirjaliku vaide Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul toimingu tegemise st teadasaamise päevast a rvates . ” ; 42 ) seadust täiendatakse §-ga 50 4 järgmises sõnastuses: „ § 50 4 . Tunnitasu määra kohaldamine Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võetakse veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest tunnitasu käesoleva seaduse § 35 3 lõike 8 alusel 2019. aastaks kehtestatud määras. ” ; 4 3 ) seaduse normitehnili ne märkus 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud direktiividega 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), 2013/25/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368 – 375) ja 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170), määrustega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 06.12.2007, lk 3 –11 ), (EÜ) nr 755/2008 (ELT L 205, 01.08.2008, lk 10 –12 ), (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1 –54 ), (EÜ) nr 279/2009 (ELT L 93, 07.04.2009, lk 11 –12 ), (EÜ) nr 213/2011 (ELT L 59, 04.03.2011, lk 4 –7 ) ja (EÜ) nr 623/2012 (ELT L 180, 12.07.2012, lk 9 –11 ) ning otsustega (EL) nr 2016/790 (ELT L 134, 24.05.2016, lk 135 – 228) ja (EL) nr 2017/2113 (ELT L 317, 01.12.2017, lk 119 – 220). ” . § 6 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 14. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 3 punktid 6, 12 ja 17 ning § 5 punkt 34 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1 jõustub 2020. aasta 1. aprillil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2019 _____________________________________________ _______________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..2019. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) L oomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadus e eelnõu väljatöötamine on tingitud vaja dusest viia eelnimetatud seadused kooskõlla ning rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ ( edaspidi ametliku kontrolli määrus või määrus (EL) 2017/625 ) , mis kohaldub 201 9 . a asta 1 4 . detsembril . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 on kehtestatud ametliku kontrolli korraldamise ühtne õigusraamistik. Kõnealune raamistik on oluliselt parandanud ametliku kontrolli tõhusust, Euroopa Liidu ( edaspidi EL ) toidutarneahela õigusaktide järgimise tagamist ja kaitset riskide eest, mis mõjutavad inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu EL- i s, ning keskkonna kaitset riskide eest, mis võivad tuleneda geneetiliselt muundatud organismidest (GMO-dest) ja taimekaitsevahenditest. EL-i toidutarneahela õigusaktides on mitmeid sätteid, mille täitmise tagamine ei ole määrusega (EÜ) nr 882/2004 üldse hõlmatud või on hõlmatud ainult osaliselt. Näiteks on eraldi reguleeritud loomade, veterinaarravimite jääkide ja loomsete kõrvalsaaduste üle tehtav ametlik kontroll. Üldise õigusraamistiku ratsionaliseerimiseks , lihtsustamiseks ja parema reguleerimise tagamiseks on teatava valdkonna ametliku kontrolli sätted koondatud ametliku kontrolli määruses ühtsesse õigusraamistikku. Ametliku kontrolli määruse eesmärgiks on kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 882/2004 ja asjaomastes valdkondlikes õigusaktides ametliku kontrolli kohta kehtestatud norme ning nende kohaldamisel saadud kogemusi. Ametliku kontrolli määrusega uuendatakse ametlike kontrollide regulatsiooni ja laiendatakse selle kohaldamisala. Seetõttu on vajalik ajakohastada või tunnistada kehtetuks mitmed l oomatauditõrje seaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse sätted. Muu hulgas muudetakse väljaspool EL - i tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt mitteloomse sööda Eestisse toimetamise ametliku kontrolli te gemise korda. Seejuures loobutakse imporditava mitteloomse sööda saabumisel Eestisse sajaprotsendilisest kontrollist piiripunktis ning selle asemel keskendutakse selliste söötade kontrollile, mis võivad kujutada suuremat ohtu looma ja inimese tervisele ning keskkonnale. Oluliseks muudatuseks on söödaseaduses ka ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamise põhimõtete muutmine. Seaduse muudatusega sätestatakse toimingute rahastamise põhimõtted sarnaselt kehtiva s veterinaarkorralduse seaduse s ja toiduseaduses sätestatuga. Kehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Selline tasustamise süsteem arvestab kontrollitoimingutega seotud tegelikke kulusid ning võimalda b paindlikkust erinevat tüüpi ettevõtete puhul. Nimetatud muud atus on tinginud vajaduse muuta ka riigilõivuseadust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koosta n ud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo juhataja Maia Radin (tel 625 6529, [email protected] ) ja sama büroo peaspetsialist Eda Ernes (tel 625 6126, [email protected]), toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang (tel 625 6214, [email protected]) ning sama osakonna nõunik Allan Aleksašin (tel 625 6277, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis id Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Diana Rammul (tel 625 62 5 9, [email protected] ) ja Katrin Tuula (tel 625 6166, [email protected]) ning sama osakonna peaspetsialist Arvo-Mart Elvisto (tel 625 6151, [email protected]) . Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 625 6165, [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud E L-i õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadus e eelnõu peamine eesmärk on viia nimetatud seadused kooskõlla ametliku kontrolli määrusega , mille eesmärk on kehtestada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud E L-i raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas. EL-i õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult ko hald atavate õigusaktide sät teid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada . Vahetult kohald atava õigusakti mõte seisneb võimalikult selge regulatsiooni kaudu mingi nõude raken damises kogu EL-is ühetaoliselt, mistõttu tuleb korduvad osad riigisisestest õigusaktidest välja jätta. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis oli 17- 1411 . VTK saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi l e , Rahandusministeeriumi le ning Justiitsministeeriumi le ning arvamuse esitamiseks Veterinaar- ja Toiduameti le . Veterinaar- ja Toiduamet osales ametliku kontrollimääruse väljatöötamis el, samuti oli d sellesse kaasatud Veterinaar- ja Toidulaboratoorium ning Põllumajandusuuringute Keskus. Ametliku kontrolli määrust on tutvustatud nii p õllumajanduse ja maaelu arengu n õukogu kohtumisel kui ka käitlejatele suunatud teabepäevadel. VTK kohta s aadud tagasisidet on võetud arvesse seaduseelnõu väljatöötamisel. Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkusteta, andes mõned soovitused, mida eelnõu seletuskirja koostamise l silmas pidada . 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millest esimesega muudetakse loomatauditõrje seadust ( edaspidi LTTS ) , teisega riigilõivuseadust ( edaspidi RLS ) , kolmandaga söödaseadust ( edaspidi SöS ) , neljandaga toiduseadust ( edaspidi ToiduS ) ja viiendaga veterinaarkorralduse seadust ( edaspidi VetKS ) ning kuuendas sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu §- ga 1 muudetakse LTTS -i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse LTTS -i § 1 lõi kes 3 sätestatud kaudset viidet haldusmenetluse seadusele. Täienduse kohaselt kohaldatakse LTTS -is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määruse (EL) 2017/625, muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse LTTS-i § 5 lõiget 1. Uue sõnastuse kohaselt toimub r iiklik veterinaarjärelevalve E L-i asjakohaste õigusaktide , LTTS - i ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle veterinaarkorralduse seaduses sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kehtivas sõnastuses viidatakse ainult VetKS-ile, sest siiani on valdkonda reguleeritud valdavalt direktiividega. Seoses ametliku kontrolli määruse vastuvõtmisega tuleb viidata võimalusele, et järelevalve tegemise alused võivad tuleneda ka otse EL i vahetult kohald ata vatest õigusaktidest. Eelnõu § 1 punkti de ga 3 ja 4 muudetakse LTTS-i § 9 punkte 1 1 ja 2 , § 35 lõikeid 2 ja 3 ning § 39 lõiget 1 . Muudatused on seotud volitatud veterinaararstide tegevuse ümberkorraldamisega ning käesoleva eelnõu § -s 5 sätestatud VetKS-i § 5 muudatusega, mille kohaselt kitsenevad oluliselt volitatud veterinaararstide volitused. Edaspidi võib Veterinaar- ja Toiduamet halduslepingu raames volitada veterinaararsti tegema selliseid veterinaarjärelevalve toiminguid nagu diagnostilised uurimised, proovide võtmine ja vaktsineerimine ning kaasata volitatud veterinaararsti ka loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise ks või selle likvideerimise ks vajalikesse tegevustes se. V olitatud veterinaararsti tegevuseks jääb edaspidi eelkõige ohtusid ja rikkumisi ennetav ning vahetult tõrjuv tegevus. LTTS -i § 9 m uudetavate punktide kohaselt peab loomapidaja teavitama üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse tapmisest oma tarbeks ning metslooma rünnakust temale kuuluvale loomale. LTTS-i § 9 punktis 1 1 sätestatud kohustus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT L 147, 31.05.2001, lk 1–40), mille artikkel 6 paneb EL-i liikmesriigile kohustuse igal aastal viia läbi transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate seireprogrammi, mis hõlmab eelnimetatud loomi. LTTS-i § 9 punktis 2 sätestatud kohustus teavitada metslooma rünnaku st seondub loomataudi, näiteks marutaudi leviku risk iga . Kehtivate sätete kohaselt teavitab loomapidaja sellest kas Veterinaar- ja Toiduametit või volitatud veterinaararsti. Edaspidi tuleb loomapidajal üle 24 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks tapmisest ning metslooma rünnakust temale kuuluvale loomale teavitada Veterinaar- ja Toiduametit, kes korraldab vajalike proovide võtmise. Sõltuvalt piirkonna töökorraldusest võtab vajalikud proovid kas veterinaar järelevalveametnik või volitatud veterinaararst. LTTS-i § 35 lõi ke 2 kohaselt tuleb l oomataudi kahtluse korral haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks viivitamata kutsuda kohale piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või korrakaitseorgan. Arvestades volitatud veterinaararstide tegevuse ümberkorraldamisel tehtavaid muudatusi, ei ole edaspidi enam asjakohane viivitamata kohale kutsuda piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti. Eelnõuga on täpsustatud, et loomataudi kahtluse korral tuleb viivitamata kohale kutsuda korrakaitseorgan. Riiklikku veterinaarjärelevalvet, sealhulgas loomataudi ohu ennetamist, väljaselgitamist, selle tõrjumist ja kõrvaldamist korraldab Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduametil on VetKS-i alusel võimalik teatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemine halduslepinguga volitada volitatud veterinaararstile. Kuna loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestami st või likvideerimi st ei ole võimalik ette näha, siis on asjakohane jätta volitatud veterinaararsti kaasamine loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või selle likvideerimise tegevustes se Veterinaar- ja Toiduameti otsustada. LTTS-i § 35 lõike 3 kohaselt korraldab loomataudi kahtluse tekkimise korral loomade tapaeelset või tapajärgset kontrolli teinud korrakaitseorgan või volitatud veterinaararst tapamajja toodud taudikahtlaste loomade ning nendelt pärinevate loomsete saaduste ja kõrvalsaaduste isoleerimise, peatab loomade, loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste töötlemise ning võtab tarvitusele abinõud loomataudi leviku tõkestamiseks. Kuna volitatud veterinaararstid ei tee enam tapaeelset või tapajärgset kontrolli ei saa volitatud veterinaararstil olla ka muudetavas sättes sätestatud kohustusi. LTTS-i § 39 lõike 1 kohaselt on veterinaararst kohustatud teatamiskohustusliku loomataudi kahtluse korral teavitama sellest kohe korrakaitseorganit või volitatud veterinaararsti ja loomapidajat. Sarnaselt LTTS -i § 9 muudatustega jäetakse volitatud veterinaararst välja nende isikute hulgast, kelle vahel veterinaararst saab valida, keda teavitada. Kokkuvõttes jääb v olitatud veterinaararsti tegevuseks edaspidi eelkõige ohtusid ja rikkumisi ennetav ning vahetult tõrjuv tegevus. Eeltoodust tulenevalt jäetakse LTTS-i § -dest 9, 35 ja 39 välja volitatud veterinaararste käsitlev osa. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse LTTS-i § 13 lõiget 4 1 . Veise karjast väljaviimisel peab veisega kaasas olema veise pass, milles kajastuvad looma kohta olulised andmed, nagu andmed loomal tehtud veterinaarsete menetluste kohta ning andmed looma liikumise ja loomapidaja kohta. L oomapidaja kannab veise passi a ndmed enda kohta ja veise liikumise kohta veise karjast väljaviimise ning karja toomise korra l. Kehtiva sätte kohaselt kannab veise passi andmed veisel tehtud veterinaarsete menetluste kohta volitatud veterinaararst. Kuna volitatud veterinaararstide tegevuse ümberkorraldamise käigus on otsustatud volitatud veterinaararstidele veterinaarkontrolli tegemist mitte delegeerida, muudetakse sätet ning täpsustatakse, et andmed veisel tehtud veterinaarsete menetluste kohta kannab veise passi veterinaarjärelevalveametnik . Muudatus on seotud käesoleva eelnõu § -s 5 sätestatud VetKS-i § 5 muudatusega . Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse LTTS-i § 13 1 lõiget 5. Muudetavast l õikest jäetakse välja viid e Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 , l e mmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ( ELT L 178, 28.06.2013, lk 1–26) , artikli 11 lõigetele 1 ja 2. Kehtiv sõnastus võimaldab rakendada erandit marutaudi vaktsineerimise kohustusest noorte lemmikloomade Eestisse liikumise korra l juhul, kui need pärine vad väljastpoolt EL-i . Eesti on tänu metsloomade marutaudivastase programmi edukale ellu viimisele marutaudi likvideerinud ning seoses marutaudivaba staatuse ga ja selle säilitamise vajadusega on asjakohane vaadata üle lemmikloomade kui kõrge marutaudiriskiga loomade liikumise reeglid. M uudatusega loobutakse marutaudi vastu vaktsineerimise kohustuse erandi rakendamisest . Noorte lemmikloomade kohta kehtestatud erand marutaudivastase vaktsineerimise nõudest puudutab kasse, koeri ja valgetuhkruid, kes on kas vähem kui 12 nädala vanused ega ole marutaudi vastu vaktsineeritud või kes on 12–16 nädala vanused ja on marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid kelle puhul pärast vaktsineerimist immuunsuse saavutamiseks vajalik aeg ei ole möödas. Selli ne noor lemmikloom tohi b Eestisse tull a teisest EL-i liikmesriigist, kui tema omanikul või volitatud isikul on allkirjastatud deklaratsioon, et sellel lemmikloomal ei ole alates sünnist kuni Eestisse saabumise ni olnud kokkupuuteid marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluva metsloomaga , või on lemmikloom koos oma emaga, kellest ta on veel sõltuv, ning looma emaga kaasas olevate identifitseerimisdokumentide põhjal on võimalik kindlaks teha, et ema on enne poegimist vaktsineeritud marutaudi vast u. Muudatuse eesmärk on minimeerida vaktsineerimata loomadega marutaudi Eestisse toomise riski. Uue sõnastuse kohaselt rakendab Eesti jätkuvalt lemmikloomade liikumisel teisest EL-i liikmesriigist Eestisse noorte lemmikloomade puhul marutaudi vastase vaktsineerimise kohustuse st erandeid , mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artiklist 7 . Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse LTTS-i § 17 1 lõige t 2 ja ajakohastatakse viited EL-i asjakohastele õigusaktidele. Sättes asendatakse viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (ELT L 139, 30.04.2004, lk 206–320), seoses selle kehtetuks tunnistamise ga viitega ametliku kontrolli määruse le. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse LTTS-i § 48 lõiget 2. Sättega määratakse kohaliku loomatauditõrje komisjoni koosseis, kuhu kehtiva sätte kohaselt kuuluvad asjakohase kohaliku omavalitsuse esindaja, Veterinaar- ja Toiduameti esindaja , Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja vähemalt peaspetsialisti tasemel, taudipunkti piirkonda teenindav volitatud veterinaararst, Keskkonnaameti esindaja, Politsei- ja Piirivalveameti esindaja ning Päästeameti esindaja. Veterinaar- ja Toiduametil on VetKS-i alusel võimalik teatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemine halduslepinguga volitada volitatud veterinaararstile, kuid enamasti ei ole halduslepinguga antud volitused otseselt seotud kohaliku loomatauditõrje komisjoni tööga. Muudatusega loobutakse kohustusest kaasata volitatud veterinaararst kohaliku loomatauditõrje komisjoni töösse. Siiski jääb Veterinaar- ja Toiduametile õigus vajaduse korra l kaasata volitatud veterinaararst loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse tema volituse raames. Eelnõu §-ga 2 muudetakse RLS-i . RLS-i muudetakse seoses ametliku kontrolli ning tegevus- ja muu loa menetlusega seotud toimingute rahastamise põhimõtete muutmisega SöS-is. Kehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute eest võetava järelevalvetasuga, mistõttu e elnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse RLS-i § 15 lõige 4 ja § 252 kehtetuks jõustumisajaga 2020. a 1. aprillil. Eelnõu § 2 punkti 2 järgi kohaldatakse RLS-i § 15 lõiget 4 ja § 252 kuni 2020. a 31. märtsini nende tegevuste suhtes, mida tehakse sööda käitleja ettevõttes 2019. a viimases kvartalis. Tegemist on rakendussättega, mille eesmärk on tagada korrektne üleminek riigilõivult järelevalvetasule. Sellega välistatakse riigilõivu võtmine nende tegevuste eest, mis tehakse pärast 2020. a 1. jaanuari, mil jõustub järelevalvetasu regulatsioon. Samas antakse piisav aeg sööda käitlejatele r iigilõivu tasumiseks 2019. a viimases kvartalis tehtud tegevuste eest sööda ettevõttes ja tasumata riigilõivu sissenõudmiseks. Eelnõu §-ga 3 muudetakse SöS-i. Eelnõu § 3 punktiga 1 asendatakse seaduse kogu teksti ulatuses sõna „ühenduseväline ” sõnaga „liiduväline ” vastavas käändes. Eelnõuga tehtav muudatus on kooskõlas 1. juulil 2017 jõustunud uue tolliseadusega, kus võetakse esimest korda sõna „ühendus ” asemel kasutusele sõna „liit ” seoses EL-i uue tolliseadustiku rakendamisega. Muudatus puudutab seaduse § 17 lõiget 2, § 29 lõiget 2 ning § 36 pealkirja ja lõiget 1. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse SöS-i § 1 lõikes 2 sätestatud kaudset viidet haldusmenetluse seadusele. Täienduse kohaselt kohaldatakse haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määruse (EL) 2017/625, muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Täiendus on vajalik, sest määruse (EL) 2017/625 näol on tegemist raammäärusega, mis reguleerib nii riiklikku järelevalvet kui ka muu haldusmenetluse läbiviimist, mille käigus kontrollitakse sööda ning sööda käitlemise ja söötmise nõuetekohasust. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse SöS-i § 16 ja sõnastatakse see uuesti. Paragrahvi uueks pealkirjaks on „Sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ”. Paragrahvi ümbersõnastamine tehakse parema loetavuse ja selguse huvides, sest seoses EL-i õiguse rakendamisega muutub üle poole paragrahvi tekstist. Lõikes 1 on sätestatud sööda väljaspool EL-i tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt (edaspidi liiduväline riik ) Eestisse toimetamise mõiste viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktile 40, millest tulenevalt loetakse sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamiseks sööda toomist Eestisse mõnest v äljaspool EL-i tolliterritooriumi asuvast riigist või asuvalt territooriumilt. Kui kehtivas seaduses loetakse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamiseks sööda importi, nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 4 lõikes 16 punktides b–f nimetatud tolliprotseduuride läbimist ning sööda toimetamist vabatsooni või vabalattu, siis mõiste uues määratluses tolliprotseduure eraldi ei nimetata. Olenemata kaubale rakendatavast tolliprotseduurist tuleks esitada kõrgema riskiga kaup, sealhulgas sööt, piiripunktis enne liiduvälisest riigist EL-i sisenemist alati ametlikuks kontrolliks. Selline sööda esmane ametlik kontroll piiripunktis on oluline, kuna see aitab tagada sööda vastavuse EL-is kohaldatavatele õigusaktidele, eelkõige normidele, mille eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist ning keskkonda. Võrreldes kehtiva seadusega on termin „ühenduseväline riik” asendatud terminiga „liiduväline riik”. Eelnõu tekstis kasutatav uus termin on kooskõlas 1. juulil 2017 jõustunud uue tolliseadusega, kus võetakse esimest korda sõna „ühendus ” asemel kasutusele sõna „liit ” seoses EL-i uue tolliseadustiku rakendamisega. Lõike 2 kohaselt on piiripunktis kohustusliku kontrolli alla mittekuuluvat sööta lubatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetada kõikide riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Seaduse § 16 1 lõike 1 kohaselt on mitteloomet sööta lubatud ühendusevälisest riigist Eestisse toimetada üksnes taimekaitseseaduse § 37 lõike 5 alusel kehtestatud loetelus nimetatud piiripunkti kaudu. Kuna Eestisse toimetatava sööda, näiteks mineraalide või söödalisandite, sealhulgas vitamiinide, ensüümide, mikroelementide ja muu sellise puhul ei ole valdavalt asjakohane läbida taimetervise kontrolli puudub vajadus suunata selline sööt piiripunkti, mis on nimetatud taimekaitseseaduse alusel kehtestatud loetelus. Eelnõuga kavandatu soodustab kaupade vaba liikumist ning peaks vähendama taimetervise kontrolliks ette nähtud piiripunktides kontrolliasutuste töökoormust, sest edaspidi on lubatud teatavat sööta liiduvälisest riigist Eestisse toimetada kõikide piiripunktide kaudu, mis on avatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks. Lõikes 2 sätestatut ei kohaldata kogu sööda suhtes, mis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatakse, sest määruses (EL) 2017/625 nähakse ette nende kaupade, sealhulgas söötade kategooriad, mis tuleb liikmesriigi määratud piiripunktis enne nende liitu sisenemist alati ametlikuks kontrolliks esitada. Kõnealuste piiripunktide määramine on sätestatud loomseid koostisosi sisaldava sööda puhul loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses ning mitteloomseid koostisosi sisaldava sööda puhul eelnõu § 3 punktis 2. Lõike 3 kohaselt toimub määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon ) poolt rakendusaktiga kehtestatud loomade, loomsete saaduste, loomsete paljundusmaterjalide ja loomsete kõrvalsaaduste loetelus nimetatud sö öda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses sätestatud alustel ja korras. Lõike sisus võrreldes kehtiva seadusega erinevusi ei ole. Viide komisjoni otsuse 2007/275/EÜ I lisale ning komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 IV lisale on asendatud viitega vahetult kohaldatavale määrusele (EL) 2017/625. Lõike 4 kohaselt teavitatakse lõikes 3 nimetamata sööda (edaspidi mitteloomne sööt ) liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisest Veterinaar- ja Toiduametit vähemalt üks tööpäev enne sööda esitamist ametliku kontrolli tegemiseks, kui sellise sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral peab EL-i asjakohasest õigusaktist tulenevalt kontrollima selle nõuetekohasust piiripunktis või ametliku kontrolli tegemise kohas. Lõike sisus võrreldes kehtiva seadusega erinevusi ei ole. Kõnealusteks mitteloomseteks söötadeks on söödad, mis on nimetatud määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti b alusel kehtestatud loetelus, või söödad, mille kohta on komisjon teinud rakendusaktiga otsuse, et nende liiduvälisest riigist EL-i sisenemise kohas on vaja muuta ametlik kontroll ajutiselt rangemaks teadaoleva või esilekerkiva riski tõttu. Eespool nimetatud söötade loetelu on praegu sätestatud komisjoni määruses (EÜ) 2009/669 ja komisjoni rakendusotsusega on kehtestatud eritingimused näiteks Jaapanist pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes . Arvestades asjaolu, et EL-is on viimastel aastatel olulisel määral tõhustatud liiduvälisest riigist pärit teatud söötade ametlikku kontrolli, ning selleks, et tagada tõhus ja piirikontrolliks eraldatud ametliku kontrolli vahendite otstarbekas kasutus, on komisjon määruse (EL) 2017/625 artikli 58 alusel kehtestanud rakendusaktiga teatavate saadetiste liiduvälisest riigist EL-i sisenemisest ette teatamise aja. Saadetise saabumisest ette teatamiseks kasutatakse nõuetekohaselt täidetud EL-i õigusaktiga kehtestatud ühtset sisseveodokumenti. Lõike 5 sisu s võrreldes kehtiva seadusega erinevusi ei ole. Nõue on sätestatud kehtiva seaduse § 16 lõikes 10. Seaduse § 16 lõikes 6 sätestatud korra kohaselt peab sööda käitleja Veterinaar- ja Toiduametit teavitama igast mitteloomse sööda partiist enne vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamist, kui mitteloomne sööt lubatakse vabasse ringlusse Eestis, või kavandatavast piiripunkti jõudmisest, kui mitteloomne sööt toimetatakse Eesti kaudu EL-i teise liikmesriiki ning seda sööta ei ladustata vahepeal Eestis, või Eestist EL-i teise liikmesriiki lähetamisest, kui lähetatakse Eestis tollijärelevalve all olevat ja ladustatud mitteloomset sööta. See säte on vastuolus määruse (EL) 2017/625 artikli 45 lõikega 4, sest selles antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse juhtumid, mille puhul, ja tingimused, mille kohaselt võib pädev asutus nõuda ettevõtjalt teatamist teatavate liitu sisenevate kaupade saabumisest. Kuna liikmesriigile ei ole jäetud õigust kehtestada kohustus ette teatada madalama riskiga söötade, näiteks määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punktide a ja b alusel kehtestatud loetelus nimetamata söötade EL-i saabumisest, tuleb kõnealune säte seadusest välja jätta. Samal põhjusel puudub edaspidi vajadus anda valkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada mitteloomse sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitamise kord, teavitamise avalduse sisu- ja vorminõuded ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu. Eespool nimetatud madalama riskiga söötade puhul on kontrollisagedus jäetud pädeva asutuse otsustada ning sööda nõuetekohasuse kontroll peab olema riskipõhine. Kontrollisageduse määramisel tuleb arvesse võtta eri tüüpi söötadest tuleneda võivat riski inimese või looma tervisele või keskkonnale, eksportija või saadetise eest vastutava sööda käitleja poolt imporditava sööda kohta esitatavate nõuete eelnevat täitmist ja muid asjaolusid. Ametlikku kontrolli madala riskiga söötade üle võib teha sobivas kohas liidu tolliterritooriumil, muu hulgas saadetise eest vastutava ettevõtja laos ja valduses või sihtkohas. Kuna märkimisväärne osa Eestis käideldavast liiduvälisest riigist pärinevast söödast saabub Eestisse teise EL-i liikmesriigi kaudu, tuleks edaspidi enam keskenduda sööda nõuetekohasuse kontrollile söödakäitlemisettevõttes ja vähendada sööde ametlikku kontrolli selle sisenemisel Eestisse. Eelnõuga kavandatav muudatus peaks soodustama kaupade vaba liikumist ning vähendama sööda käitlejate ning järelevalveametnike töökoormust. Eelnõu § 3 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 16 1 ( piiripunkt ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli teostamise kohtade määramine), sest tulenevalt määrusest (EL) 2017/625 on nende määramise kordades olulisi erinevusi ja seega ei ole otstarbekas reguleerida piiripunktide ja nimetatud kohtade määramist ühes ja samas paragrahvis. Piiripunktide ja nimetatud kohtade määramise korrad esitatakse selguse huvides edaspidi kahes erinevas paragrahvis. Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse SöS-i §-dega 16 2 ja 16 3 , millega kehtestatakse vastavalt piiripunktide ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade määramise korrad. Paragrahvi 16 2 lõike 1 ja § 16 3 lõike 1 kohaselt määrab Veterinaar- ja Toiduamet isiku taotluse alusel piiripunkti, mille kaudu on lubatud mitteloomset sööta liiduvälisest riigist Eestisse toimetada, ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha, kui nende määramise õigus on EL-i asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. Ametliku kontrolli tegemise koht asub Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kohas. Veterinaar- ja Toiduameti määratav piiripunkt või imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koht on koht , kus tehakse mitteloomse sööda üle selle liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel ametlikku kontrolli. Kõnealuse ametliku kontrolli tegemise käigus kontrollitakse piiripunktis kõigi saadetiste dokumente ning identsus- ja füüsilist kontrolli tehakse sagedusega, mis oleneb EL-i toimetatavast söödaliigist tulenevast riskist. I mporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohas tehakse mitteloomse sööda EL-i välisest riigist Eestisse toimetamise korral selle üle ametlikku kontrolli, mis hõlmab eelkõige sööta sisaldava saadetise identsus- ja füüsilist kontrolli. Paragrahvi 16 2 lõike 2 ja § 16 3 lõike 2 kohaselt avalikustatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel piiripunktide loetelu ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelu. Piiripunktide loetelu peab vastama määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peab i ga liikmesriik tegema interneti kaudu kättesaadavaks tema territooriumil asuvate piiripunktide ajakohased loetelud, milles on iga piiripunkti kohta esitatud selle kontaktandmed, lahtiolekuajad, täpne asukoht ja andmed selle kohta, kas see on sadam, lennujaam, sisenemiskoht raudteel või maanteel, ning kõik kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud. Põhimõtteliselt kohalduvad samad nõuded ka imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelule. Erinevalt teabest, mis tuleb avaldada piiripunktide kohta, tuleb nimetatud määruse artikli 53 lõike 2 kohaselt esitada imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelus selle koha kontaktandmed ning kõik kaubakategooriad, mille jaoks see on määratud. Erinevalt kehtivast õigusest on edaspidi EL-is ühtlustatud, missugune teave tuleb avalikustada piiripunktide kohta ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade kohta. Paragrahvi 16 2 lõigetes 3–4 ja § 16 3 lõigetes 3 – 5 sätestatakse piiripunkti määramise ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise korrad. Mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade määramise õigus on EL-i asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. Kehtiva korra kohaselt määras liikmesriik tihendatud kontrollisagedusega kaupade kontrollimise korraldamiseks kindlad sisenemiskohad. Edaspidi kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet piiripunkti vastavust määruse (EL) 2017/ 625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha vastavust nimetatud määruse artikli 64 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka kohapeal. Piiripunkti või ametliku kontrolli tegemise koha miinimumnõuete hulka loetakse näiteks sobiva kvalifikatsiooniga töötajate piisav arv, käideldava sööda laadi ja hulga jaoks sobivad ehitised, kasutusel olev kord, millega tagatakse olenevalt olukorrast juurdepääs muudele seadmetele, valdustele ja teenustele, mida on vaja teatavate meetmete kohaldamiseks juhul, kui söödasaadetise puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või on nende rikkumine kindlaks tehtud, ja muud sellised nõuded. Piiripunkti puhul esitab Veterinaar- ja Toiduamet komisjonile artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta. Teade sisaldab kogu teavet (näiteks nõuetele vastavust või mittevastavust kajastav VTA kontrollakt), mida komisjonil on vaja, et kontrollida, kas asjaomane piiripunkt vastab eespool nimetatud miinimumnõuetele. Tegemist on uue kohustusega. Komisjon annab Veterinaar- ja Toiduametile oma otsusest teada kolme kuu jooksul teate kättesaamisest arvates. Pärast komisjonilt piiripunkti nõuetekohasuse kohta teate saamist teeb Veterinaar- ja Toiduamet piiripunkti määramise või määramisest keeldumise otsuse. Veterinaar- ja Toiduamet võib teha piiripunkti määramisest keeldumise otsuse, kui komisjon ei ole hinnanud piiripunkti nõuetekohaseks. Juhul kui on põhjust arvata, et komisjon on ekslikult hinnanud piiripunkti nõuetekohaseks või mittenõuetekohaseks, tuleb komisjoni sellest informeerida. Kui imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koht vastab eespool nimetatud miinimumnõuetele, teeb Veterinaar- ja Toiduamet selle määramise otsuse. Paragrahvi 16 3 lõike 4 kohaselt teeb Veterinaar- ja Toiduamet imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramisest keeldumise otsuse, kui imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koht ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 64 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Veterinaar- ja Toiduamet teeb imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise või määramisest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse saamisest arvates. Komisjoni poolt piiripunkti nõuetekohaseks või mittenõuetekohaseks hindamise korral teeb Veterinaar- ja Toiduamet asjakohase otsuse viivitamata pärast komisjonilt teate saamist. Võrreldes kehtiva seadusega on täiendatud otsuse tegemise aluseid seoses komisjonilt teate saamisega. Paragrahvi 16 2 lõikes 5 ja § 16 3 lõikes 6 sätestatakse imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha või piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ning imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha või piiripunkti määramise otsuse peatamine ja peatamise lõpetamine. Veterinaar- ja Toiduamet peatab piiripunkti või ametliku kontrolli tegemise koha määramise otsuse ja nõuab isikult tegevuse peatamist kõikide või teatavate söötade puhul, kui sellise tegevuse tõttu võib tekkida risk inimese ja looma tervisele ning keskkonnale. Otsuse peatamine lõpetatakse kohe, kui selle aluseks olnud riski enam ei esine. Kui piiripunkt või ametliku kontrolli tegemise koht ei vasta määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele, võib Veterinaar- ja Toiduamet määramise otsuse kehtetuks tunnistada kas kõikide või teatavate kaubakategooriate suhtes. . Veterinaar- ja Toiduamet teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata piiripunkti määramise otsuse peatamisest, peatamise lõpetamisest või piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamisest. Teatises tuuakse ära ka otsuse aluseks olnud põhjused. Paragrahvi 16 2 lõike 6 ja § 16 3 lõike 7 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega piiripunkti, mille kaudu on lubatud mitteloomset sööta liiduvälisest riigist Eestisse toimetada, imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise korra. Võrreldes kehtiva seadusega on volitusnormi sisu muutunud. Volitusnormist on välja jäetud lauseosa „taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ” . Edaspidi puudub vajadus kehtestada taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ministri määrusega, sest määruse (EL) 2017/625 artikli 64 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud selged nõuded, millele vastavust taotleja asjakohaste dokumentidega tõestama peab. Taotluse näidisvormi võib Veterinaar- ja Toiduamet avaldada oma veebilehel. Eelnõu § 3 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 22 1 . Seaduse §-s 22 1 sätestatakse sööda käitleja kohustus esitada andmed iga kvartali esimese kuu kümnendaks kuupäevaks Veterinaar- ja Toiduametile eelmise kvartali jooksul tema ettevõttes toodetud ja turustatud sööda liigi ja koguse kohta, töödeldud ja turustatud söödamaterjali koguse kohta ning toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud segasööda koguse kohta. Nõue kehtib nende söödakäitlemisettevõtete kohta, kus tegeletakse sööda sellise tootmise või töötlemisega, mille puhul peab järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Eespool nimetatud kohustus on seotud SöS-i § 28 lõikes 6 sätestatud kohustusega tasuda ametlike kontrollide tegemise ja järelevalve teostamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Sööda käitleja poolt tasutava riigilõivu suurus on seotud ettevõttes toodetud ja turule viidud sööda kogusega. Kuna kehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga, puudub edaspidi vajadus koormata sööda käitlejaid kohustusega esitada korrapäraselt andmeid toodetud ja turule viidud sööda koguste kohta. Ametliku kontrolli tegemiseks vajalikke andmeid on edaspidi võimalik koguda ametliku kontrolli tegemise käigus. Eelnõuga kavandatava muudatuse tulemusel väheneb nii andmeid töödelnud järelevalveametniku töökoormus kui ka sööda käitleja halduskoormus. Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 14. detsembril. Jõustumise tähtpäev tuleneb ametliku kontrolli määruse artiklist 167, mille kohaselt tuleb nimetatud määrust kohaldada alates 2019. aasta 14. detsembrist. Arvestades asjaolu, et riigilõivu tasumine on sööda käitleja jaoks kvartaalne kohustus, ning tasutava riigilõivu suurus on seotud sööda käitleja ettevõttes toodetud või töödeldud ja turustatud sööda kogusega, tuleks säilitada sööda käitleja kohustus esitada toodetud või töödeldud ja turustatud sööda kogus kuni 2019. aasta viimase kvartali lõpuni. Eeltoodust tulenevalt on eelnõu punktiga 6 tehtava muudatuse (sööda andmete esitamise kohustuse kehtetuks tunnistamine) jõustumine kavandatud 2020 aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 3 punktiga 7 muudetakse SöS-i 6. peatüki „Ametlik kontroll ” pealkiri, et viia see kooskõlla peatükis tehtud muudatustega. 6. peatüki uueks pealkirjaks on „AMETLIK KONTROLL JA MUUD AMETLIKUD TOIMINGUD”. Eelnõu § 3 punktiga 8 muudetakse SöS-i § 24 ja sõnastatakse see uuesti. Paragrahvi uueks pealkirjaks on „Ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud ”. Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peetakse ametliku kontrolli all silmas toiminguid, mida tehakse, et kontrollida, kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele. Lisaks on toidutarneahela õigusaktides antud liikmesriigi pädevatele asutustele ülesandeid, mis on ametlikust kontrollist erinevad ja mida nimetatakse muudeks ametlikeks toiminguteks ning mille eesmärk on kaitsta looma- ja taimetervist ning loomade heaolu ning GMO-de ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja neid tuleb täita selleks, et kõrvaldada, ohjeldada või vähendada ohte, mis võivad mõjutada inimeste, loomade või taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda. Muude ametlike toimingute hulka kuuluvad näiteks toimingud, mille eesmärk on anda lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate ja ametlikke kinnitusi. Paragrahvis tehtud muudatuse kohaselt teeb a metlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid asjakohaste EL-i õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sööda, sööda käitlemise ja söötmise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle Veterinaar- ja Toiduamet. Eelnõuga tehtav muudatus on seotud määruse (EL) 2017/625 a rtikli 4 lõike 1 rakendamisega, mille kohaselt on jäetud liikmesriigi otsustada, kellele nad panevad vastutuse korraldada või teha ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid. Sätte sõnastuse muutmisega ei kaasne lisakohustusi Veterinaar- ja Toiduametile, sest seni kehtivas määruses (EÜ) 882/2004 sätestatud kontrolli põhimõtted uue kontrollimääruse rakendamisel ei muutu. Eelnõu § 3 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 25, millega on antud õigus teostada määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste (vedu, ladustamine, käitlemine tootmiskohas, vedu tootmiskohast üksusesse ning sööda segamine eranditult oma majapidamise tarbeks, kasutamata lisandeid või nende eelsegusid, välja arvatud silokonservandid) ja loomade söötmise nõuetekohasuse üle riiklikku järelevalvet lisaks Veterinaar- ja Toiduametile ka volitatud veterinaararstile. Volitatud veterinaararstide tegevuse ümberkorraldamise käigus on otsustatud volitatud veterinaararstidele SöS-is sätestatud nõuete kontrollimist mitte delegeerida, seetõttu ei ole nimetatud volituse andmine enam vajalik. Muudatus on seotud eelnõu § 5 punktiga 6 kavandatava VetKS-i § 5 muudatusega, mille kohaselt võib Veterinaar- ja Toiduamet halduslepingu raames volitada veterinaararsti tegema selliseid planeeritava iseloomuga veterinaarjärelevalve toiminguid nagu diagnostilised uurimised, loomadelt proovide võtmine ja vaktsineerimine ning kaasata volitatud veterinaararsti ka loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või selle likvideerimise tegevustesse. Eelnõu § 3 punktiga 10 muudetakse SöS-i § 28 lõikeid 1 ja 2 ning sõnastatakse need uuesti. Lõike 1 kohaselt korraldatakse sööda, sööda käitlemise ja söötmise üle tehtavat ametlikku kontrolli, lähtudes määruse (EL) 2017/625 artikli 109 kohaselt koostatud kontrollikavast. Kõnealuse l ause sisus võrreldes kehtiva seadusega erinevusi ei ole, sest tehakse üksnes tehniline muudatus, asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 41 viitega määruse (EL) 2017/625 artiklile 109. Muudatus on seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega alates määruse (EL) 2017/625 rakendamisest 14. detsembril 2019. aastal. Kõnealust lõiget täiendatakse uue lausega, mille kohaselt avalikustatakse kontrollikava määruse (EL) 2017/625 artikli 111 kohaselt Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. Kontrollikavast jäetakse avaldamata sellised osad, mille avalikustamine võiks ohustada ametliku kontrolli tõhusust. Kontrollikava avalikustamine on vajalik s elleks, et ametlikku kontrolli saaks teha võimalikult läbipaistvalt. Eelnõuga tehtava muudatusega ei kaasne Veterinaar- ja Toiduametile olulist töökoormuse suurenemist, sest kontrollikava avalikustatakse üks kord aastas pärast kava ajakohastamist. Lõike 2 kohaselt avalikustatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 11 lõikes 1 sätestatud andmed ametliku kontrolli tulemuste kohta Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. Samasisuline säte on ka kehtivas seaduses. Erinevalt kehtivast õigusest on nüüd teabe sisu sätestatud kõnealuse vahetult kohaldatava määruse artikli 11 lõikes 1. Avalikustatakse näiteks andmed ametliku kontrolli liigi kohta, kontrollide arv ja tulemus, avastatud nõuete rikkumiste liik ja rikkumiste arv ja muud asjakohased andmed. Eelnõu § 3 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 28 lõige 3 . Seaduse kõnealuse paragrahvi lõikes 3 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada s ööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise üle ametliku kontrolli teostamise täpsem kord. Arvestades, et vahetult kohaldatava määruse (EL) 2017/625 artiklites 44 –46 on sätestatud s ööda EL-i territooriumile toimetamise üle ametliku kontrolli tegemise põhimõtted, muu hulgas kontrolli tegemise koht ja ametliku kontrolli liigid, puudub vajadus kehtestada täpsem kontrollimise kord riigisisese õigusaktiga. Eelnõu § 3 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 28 lõiked 4 ja 6. Seaduse kõnealuse paragrahvi lõikes 4 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrata nende söötade tariifne klassifikatsioon, mille vabasse ringlusse suunamisel tasutakse ametliku kontrolli toimingute eest riigilõivu RLS-i § 252 lõikes 3 sätestatud määrade järgi. Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 252, sest eelnõus kavandatu kohaselt asendatakse ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Sel põhjusel puudub vajadus määrata söötade tariifne klassifikatsioon ministri määrusega ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks . Samuti tunnistatakse kehtetuks lõige 6, mille kohaselt tasub sööda käitleja iga ettevõtte kohta, kus tegeletakse määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega, riigilõivu ametlike kontrollide, sealhulgas järelevalvetoimingute tegemise eest RLS is sätestatud määra järgi. Riigilõivu ei pea tasuma sellise ettevõtte kohta, kus tegeletakse üksnes pakendatud sööda müügiga jaekaubanduse korras. Kõnealune säte ei ole enam asjakohane, sest eelnõus kavandatu kohaselt asendatakse ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Kehtiva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatud volitusnormi alusel antud p õllumajandusministri 16. mai 2008. a määruses nr 50 „Nende söötade tariifne klassifikatsioon, mille vabasse ringlusse suunamisel tasutakse ametliku kontrolli toimingute eest riigilõivu ” sätestatakse kontrolliobjektid, mille üle tehakse ametliku kontrolli. RLS-i § 252 sätestatu kohaselt tasub sööda käitleja riigilõivu ametlike kontrollide, sealhulgas järelevalvetoimingute tegemise eest iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks eelmises kvartalis toodetud, töödeldud või turule viidud mitteloomse sööda koguste kohta. Arvestades asjaolu, et riigilõivu tasumine on sööda käitleja jaoks kvartaalne kohustus, tuleks see säilitada 2019. aasta viimase kvartali lõpuni. Eeltoodust tulenevalt on eelnõu punktiga 12 tehtava muudatuse jõustumine kavandatud 2020 aasta 1. jaanuaril, mis on loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast erinev jõustumisaeg. Viimati nimetatud seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 14. detsembril. Jõustumise tähtpäev tuleneb ametliku kontrolli määruse artiklist 167, mille kohaselt tuleb nimetatud määrust kohaldada alates 14. detsembrist 2019. Eelnõu § 3 punktiga 13 muudetakse SöS-i § 28 lõiget 5 ning sõnastatakse see uuesti. Lõike uue sõnastuse kohaselt on Veterinaar- ja Toiduamet järelevalvekoostöö kontaktasutus määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus, asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 35 viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõikele 1. Muudatus on seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega alates määruse (EL) 2017/625 rakendamisest 14. detsembril 2019. aastal. Samasisuline säte on seaduse kõnealuse paragrahvi lõikes 5. Eelnõu § 3 punktiga 14 täiendatakse SöS-i § 28 lõigetega 7–9. Lõike 7 kohaselt on määruse (EL) 2017/625 artiklis 115 nimetatud situatsiooniplaani koostamist koordineeriv asutus ning artiklis 109 nimetatud mitmeaastase kontrollikava (edaspidi kontrollikava ) eest vastutav asutus Veterinaar- ja Toiduamet, kes esitab ka kontrollikava ning selle täitmise aruande komisjonile nimetatud määruse artiklis 113 sätestatud korra kohaselt. Tegemist on uue sättega, mille lisamine SöS-i on tingitud vajadusest määrata Veterinaar- ja Toiduamet vastutavaks situatsiooniplaani ja kontrollikava koostamise koordineerimise eest. Veterinaar- ja Toiduametile uusi kohustusi sellega ei panda, sest samasisuline säte on kehtiva ToiduS-i § 47 lõikes 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 55 lõikes 1 sätestatud kriisireguleerimise üldkava rakendamiseks on Veterinaar- ja Toiduamet koostanud söödaalase situatsiooniplaan i , milles sätestatakse meetmed, mida tuleb viivitamata rakendada, kui selgub, et söödast tuleneb inimeste või loomade tervisele otseselt või keskkonna kaudu tõsine risk. Situatsiooniplaani tuleb korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse plaani rakendamisel ja õppustel omandatud kogemusi. Kontrollikava hõlmab kõiki liidu toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud valdkondi, sealhulgas sööta, ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Veterinaar- ja Toiduameti ülesandeks on koordineerida kontrollikava koostamist kõigi ametliku kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste vahel ning tagada, et mitmeaastane riiklik kontrollikava on sidus. Samuti on Veterinaar- ja Toiduameti ülesandeks koguda teavet kõnealuse kava rakendamise kohta, et esitada komisjonile aruanne kava täitmise kohta. Kontrollikava vaadatakse läbi ja ajakohastatakse igal aastal . Lõikes 8 antakse Vabariigi Valitsusele volitus vajaduse korral kehtestada korrakaitseorganite vaheline koostöö kord eespool nimetatud situatsiooniplaani ja kontrollikava väljatöötamiseks. Kontrollikava koostatakse neljaks aastaks ning selles kirjeldatakse pädevaid asutusi ja nende ülesandeid, tegevusvaldkondade strateegilisi eesmärke, ametlike kontrollide üldist korraldamist, koostööd ja vastastikust abi. Söödavaldkonna ametliku kontrolli korraldusse on hõlmatud erinevate ministeeriumite haldusala asutused (nt Maksu- ja Tolliamet, Ravimiamet, Keskkonnaamet). Arvestades, et situatsiooniplaani või kontrollikava koostamisse on vaja kaasata erinevaid korrakaitseorganeid, tuleks nendevaheline koostöö kord kehtestada Vabariigi Valitsuse määrusega. Kuna situatsiooniplaani ja kontrollikava tuleb üle vaadata ja ajakohastada korrapäraselt, võib vajadus teha mõne korrakaitseorganiga koostööd selguda alles kavade ülevaatamise käigus. Lõike 9 kohaselt edastab m uu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus teabe sööda, sööda käitlemise ja söötmise nõuete võimaliku rikkumise kohta viivitamata Veterinaar- ja Toiduametile. Esitada tuleb teave sellise rikkumise kohta, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele või looma heaolule või keskkonnale, ja rikkumise kohta, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ja luues ebaõige ettekujutuse. Säte on seotud määruse (EL) 2017/625 artikli 102 lõike 4 rakendamisega. EL-is toimivad järgmised infovahetussüsteemid: RASFF (toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem), TRACES (kaubanduse kontrollisüsteem) ja AAC (haldusabi ja koostöö süsteem). Nimetatud infovahetussüsteemid võimaldavad piiriüleste nõuete rikkumise korral pädevatel asutustel jagada teavet, avastada rikkumisi ja neid uurida ning võtta meetmeid. Kõigi kolme süsteemi kontaktasutuseks on Veterinaar- ja Toiduamet. Korrakaitseseaduse kohaselt teevad korrakaitseorganid koostööd. Koostöö tõhustamiseks on korrakaitseorganid sõlminud omavahel koostööleppeid ja koostöölepinguid. Näiteks on Veterinaar- ja Toiduamet sõlminud tähtajatu koostöölepingu Maksu- ja Tolliametiga. Kõnealuse lepingu kohaselt vahetavad pooled teavet suuliselt, kirjalikult (sealhulgas e-post) või faksi teel. Ametlikuks kontrolliks vajalikku ja võimalikku teavet, sealhulgas teavet teise poole töövaldkonda kuuluva õigusrikkumise kohta edastatakse viivitamata. Sarnaseid koostöölepinguid on Veterinaar- ja Toiduamet sõlminud ka teiste korrakaitseorganitega. Praegu ei ole teada, et mõni haldusorgan või valitsusasutus oleks oma ülesandeid täites saanud teavet sööda, sööda käitlemise ja söötmise nõuete võimalike rikkumiste kohta, mis võiks kujutada ohtu looma või inimese tervisele või looma heaolule või keskkonnale või mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ja luues ebaõige ettekujutuse. Meile teadaolevad ohtlikku sööta käsitlevad teated on Veterinaar- ja Toiduametini seni jõudnud eespool nimetatud süsteemide või kokkulepete kaudu. Eelnõu § 3 punktiga 15 asendatakse SöS-i § 29 lõikes 1 tekstiosa „ (EÜ) nr 882/2004 artiklis 54 ” tekstiosaga „ (EL) 2017/625 artiklis 138 ”. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus, asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 54 viitega määruse (EL) 2017/625 artiklile 138. Muudatus on seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega alates määruse (EL) 2017/625 rakendamisest 14. detsembril 2019. aastal. Eelnõu § 3 punktiga 16 asendatakse SöS-i § 29 lõikes 2 tekstiosa „ (EÜ) nr 882/2004 artiklis 19 ” tekstiosaga „ (EL) 2017/625 artiklis 66 ”. Sättes tehakse üksnes tehniline muudatus, asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 19 viitega määruse (EL) 2017/625 artiklile 66. Muudatus on seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega alates määruse (EL) 2017/625 rakendamisest 14. detsembril 2019. aastal. Eelnõu § 3 punktiga 1 7 täiendatakse seadust pärast § 29 peatükiga 6 1 , mille pealkiri on „ SÖÖDAJÄRELEVALVE TASU”. Olemasoleva peatük k 6 1 loetakse peatükiks 6 2 . Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik selleks, et seadust täiendada uute paragrahvidega söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava järelevalvetasu kohta. SöS-i täiendatakse §-dega 2 9 1 –2 9 6 , mis käsitlevad söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetavat järelevalvetasu, tasustamise põhimõtteid, tasu mää rasid ning tasu maksmise korda. Suuremaks muudatuseks on söödajärelevalve toimingute rahastamise põhimõtete sätestamine sarnaselt kehtivates VetKS-is ja ToiduS-is sätestatud põhimõtetele. Peamiseks EL - i õigusaktiks, mis muu hulgas käsitleb söödajärelevalve ja järelevalvetasu arvutamise põhimõtteid, on määrus (EL) 2017/625. Määruse (EL) 2017/625 preambulis tuuakse välja, et vähenda maks ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused koguma lõive ja tasusid, et katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli tegemisega teatavate ettevõtjate ja tegevuste suhtes, mille puhul on EL-i toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud registreerimine või tunnustamine kooskõlas toidu- ja söödahügieeni käsitlevate või taimetervist käsitlevate EL-i normidega. Eesti regulatsiooni kohaselt tähendab see sööda puhul teavitamis- või loakohustusega ettevõtjate üle tehtavaid järelevalvetoiminguid. Samuti kohustab määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punkt b võtma järelevalvetasu nende ametliku kontrolli toimingute eest, mida tehakse sööda käitlemisettevõtte tunnustamiseks (tegevusloa andmiseks). Praegu kogub riik enamiku söödajärelevalve toimingute tegemise eest (välja arvatud järelevalvetoimingud, mida tehakse loomset päritolu sööda impordi korral) riigilõivu RLS-is sätestatud määras. R LS ei sätesta riigilõivu suuruse arvutamise põhimõtteid. Samuti puudub võimalus arvutada riigilõivu suurust pärast järelevalvetoimingu tegemist , lähtu des tegelik est kuludest, sest riigilõivu üks põhilistest tunnustest on selle tasumine enne toimingu tegemist. Söödajärelevalve toimingu tegemise eest võetava tasu suurus selgub aga pära st järelevalvetoimingu tegemist ning maksta tuleb vaid juhul, kui toiminguid tehti. Seni kehtinud riigilõivu asemel § 2 9 1 lõikes 1 sätestatud järelevalvetoimingu tegemise eest võetava järelevalvetasu kehtestamisega muutu vad järelevalvetoimingute tegemise eest tasustamise kord ja alused senisest selgemaks. Söödajärelevalve toimingute rahastamise põhimõtete muutmise e esmärk on vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest. Riigilõivude kaudu rahastamise süsteem on aga sõltuv ega pruugi tagada piisavat rahastust näiteks poliitiliste prioriteetide muutumise tõttu. Tänu järelevalve tasudele saavad pädevad asutused enda tehtud asjaomase valdkonna kulutused valdavas mahus kaetud; nii sõltuvad nende tulud vähem riiklikust eelarvepoliitikast ja väheneb alarahastamise risk, mis võib tulene da vahendite ümbersuunamisest muude le valdkondadele . Järelevalvetasu kehtestamisega t agatakse järelevalve põhimõtete ühtsem rakendamine kõikidele sööda käitlejatele . Sarnaseid järelevalve toimingute rahastamise põhimõtted järgitakse toidu- ja veterinaarvaldkonnas. Ühelt poolt väheneb riigi osalus sööda järelevalve rahastamisel ja suureneb erasektori osalus, kuna järelevalvetoimingute tegemise kulutusi rahastavad ettevõtjad, kelle huvides neid toiminguid tehakse. Teisalt võrreldes samade toimingute tegemise kohta kehtinud riigilõivudega võib normaalolukorras enamiku ettevõtjate puhul ettevõtja rahaline koormus tuntavalt väheneda. Isegi kõrge riskiga, aga nõuetekohase ettevõtte puhul võib näha ette rahalise koormuse vähenemist 4 – 5 korda. Samuti muutub järelevalvetoimingute tegemise tasustamise süsteem selgemaks nende käitlejate jaoks, kes tegutsevad mitmes käitl e misvaldkonnas, sest nii toidu-, sööda- kui ka veterinaarjärelevalves toimub järel e valvetoimingute tegemise tasustamine ühtsetel alustel. Paragrahvi 2 9 1 l õike 1 kohaselt tasutakse j ärelevalvetasu teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, sööda ja sööda käitlemise ning söötmise nõuetekohasuse hindamisega seotud järelevalvetoimingute tegemise eest. Järelevalveobjekti ei ole muudetud, samad es valdkon dades tehakse ka praegu ametlik k e kontroll e . Sätte sse on koondatud ka käitlemisvaldkonnad , mille kohta praegu kogutakse riigilõivu RLS -i § 252 alusel. Lõike 2 kohaselt laekub järelevalvetasu Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale Veterinaar- ja Toiduameti arvelduskontole . Lõige 3 täpsustab § 2 9 1 kohaldamisala. Viitega VetKS-i § -le 4 osundatakse, et SöS-i alusel ei tasuta järelevalvetasu veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli alla kuuluvate järelevalveobjektide eest , nagu näiteks looms et päritolu sööda käitlemi s e ( sealhulgas impordi) ja ravimsööda kasutamise üle tehtavate järelevalvetoimingute tegemise eest. Eespool nimetatud toimingute tegemise eest tasutav järelevalvetasu on sätestatud VetKS-i §-s 35 3 . Sama põhimõte kehtib ka praegu loomset päritolu sööda impordi korral , see tähendab, et imporditud loomse t päritolu sööda nõuetekohasuse kontrollimise eest ei tasuta riigilõivu , vaid veterinaarjärelevalvetasu vastavalt valdkonnale. Lõige 4 täpsustab § 29 1 kohaldamisala. Järelevalvetasu ei kohaldata esmatootmisega seotud järelevalvetoimingute suhtes ehk määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 1 nimetatud tegevusega või taimse söödamaterjali esmatootmise ja selle kuiva ta misega seotud järelevalvetoimingute tegemise eest . Sama põhimõte kehtib ka praegu, see tähendab, et eespool nimetatud tegevustega tegelevad sööda käitlejad on vabastatud riigilõivu tasumisest. Sarnane põhimõt e esmatootmise puhul kehtib ka muudes toidu ohutuse valdkonna seadustes nagu ToiduS ja VetKS . Paragrahv is 2 9 2 määratletakse järelevalvetasu subjekt ehk määratakse tasu maksmiseks kohustatud isik. Lõikes 2 sätestatud juht võib osutuda vajalikuks n äiteks kaasomandi puhul, kui järelevalvetoimingu tegemise eest võib tasu nõuda igalt kaasomanikult, kuna kaasomanik ke käsitatakse ühe ja sama järelevalvetoimingu puhul kohustatud isikutena. Paragrahv is § 2 9 3 sätestatakse järelevalvetasu määramise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et järelevalvetoimingu tegemise eest võetav tasu peab vastama tegelikele kuludele. Täpselt sama põhimõtet järgitakse ka VetKS-i ja ToiduS-i asjakohastes sätetes . Samuti on see läbiv põhimõte määruse (EL) 2017/625 tasude rahastamist käsitlevas VI peatükis . L õike 2 kohaselt võetakse järelevalvetasu § 29 1 lõikes 1 sätestatud toimingute tegemise eest tunnitasuna . Sellise muudatus ega viiakse kogu valdkonna järelevalvetoimingute tegemise eest tasustami n e ühtsetele alustele nii toidu-, sööda- kui ka veterinaarjärelevalves. Mitmes käitlemisvaldkonnas tegutseva käitleja jaoks muutub süsteem selgemaks , sest e nam ei pea ühe valdkonna toimingute eest tasuma erinevat liiki tasusid. Näiteks loomapidaja , kes ise valmistab oma loomadele teatavat sööta ning ke s seni pidi maks m a järelevalvetoimingute tegemise eest nii järelevalvetasu kui ka riigilõivu, peab muudatuse kohaselt maks m a ainult järelevalvetasu ja seda üksnes juhul , kui järelevalve toiminguid tegelikult ka tehti . Lõi k e s 3 täpsusta takse tunnitasu kujunemist ning sätestatakse tunnitasu ülemmäär. Nimetatud lõike kohaselt maksab kohustatud isik tunnitasu SöS -i § 2 9 1 lõi kes 1 loetletud asjaomaste söödajärelevalve toimingute tegemise eest järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aja järgi, kusjuures makstava tunnitasu ülemmäär on kaheksa tunni tasu söödajärelevalve toimingu kohta , mis vastab järelevalveametniku tavalisele tööpäevale. Ülemmäära sätestamine võimaldab ettevõtjal järelevalvetasu suurust ette arvestada ning oma eelarves planeerida, kui ettevõtja on kindel, et tema ettevõt e on nõuetekohane . Järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ning iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Arvesse ei võeta sööda järelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulutatud aega. Lõike 4 kohaselt võetakse tunnitasu arvutamise aluseks s öödajärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasu d ning söödajärelevalve toimingute tegemise ga seotud tegelik majandus - ja muu seotud kulu , sealhulgas labor atoorsete analüüside kulud toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Sööda järelevalve toimingute tegemisega seotud töötasud e hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike ja muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt . Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, k oolitus t ele, transpordile, lähetus t ele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovi de võtmise ning labor atoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud labor atoorium id nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõi kidest kuludest eelmise l kalendriaastal moodustunud kogukulu , sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu , jagatakse järelevalveasutusel söödajärelevalve toimingute tegemise le kulunud töötundidega ja saadakse töötunni hind , mille abil saadakse arvestuslik tunnitasu määr. M ääruse (EL) 2017/625 artikli 82 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud kuludest . Eelpool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on m ääruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, kuna jagatakse ära küll valdkonna toimingute kogukulu kuid ajapõhise tunnitasu kaudu rakendub igale käitlejale individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. Labor atoorsete analüüside kulu on oluline kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja seisukohalt . Järelevalve seisukohalt on tihti analüüside tulemused määravad otsustamaks, kas ettevõte vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside hinnad tulenevalt oma eripärast võrreldes muu majanduskuluga kõrged ja mõjutavad seega oluliselt käitleja makstava tasu suurust. Otstarbekas on jagada labor atoorsete analüüside kulu sarnaselt muudele majanduskuludele valdkonna peale ära ning arvesta da ühe komponendina tunnitasu sisse, mitte nõuda seda igal üksikul juhul käitlejalt sisse – see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Seni kehtinud riigilõivu puhul kandis tavapäraste labor atoorsete analüüside kulu riik . Eelnõu koostamisel kaalut i ka võimalust sätestada erinevad tunnitasu ülemmäärad järelevalvetoimingu liikide, ettevõtete suuruse ja tegevusvaldkon dade või muude kriteeriumide kaupa, kuid jõuti järeldusele, et selline tunnitasu süsteem ei ole proportsionaalne ega arvesta tegelikke järelevalvekulusid ning seab teatud ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda. See oleks aga vastuolus määruse (EL) 2017/625 nõuetega. Järelevalveametnikud oskavad küll hinnata, kui palju neil võiks ideaalolukorras mingi järelevalvetoimingu tegemiseks aega kuluda, kuid nad ei saa ette näha kohapealset olukorda ning seda, millised võivad olla ettevõttes esinevad probleemid ja puudused. Iga ettevõte on erinev, seega ei saa ülitäpselt ette näha kohapealset töömahtu ega võetavate proovide ja nendest tehtavate analüüside arvu. Kindlaksmääratud tasu puhul võib võetav a järelevalvetasu määr osutuda kõrgemaks kui tegelikult tehtud kulud, mis omakorda võib ametlike kontrollide rahastamisel põhjustada konkurentsimoonutus t . M ääruse (EL) 2017/625 ühtlustatud sätete eesmärk on nimelt vältida ametlike kontrollide rahastamisel konkurentsimoonutusi, mis võivad sellel alal liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu tekkida. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 288 tulenevalt peavad liikmesriigid võtma kõik vajalikud üld- ja erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad EL-i õigusaktist , ja aitama kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Kulude täpse suuruse saab arvestada vaid kindla määraga tunnitasu alusel , sest ühe ja sama järelevalvetoimingu tegemise töömaht võib sõltuvalt ettevõttest olla väga erinev. Tunnitasu võimaldab järelevalveasutusel paindlikult arvestada ettevõtte suurust, liiki, riskiastet ja muid omadusi. Euroopa Komisjoni t ervishoiu ja t arbijakaitse p eadirektoraat on väljendanud seisukohta oma 08.12.2006 . a kir jas nr SANCO/A2/SC/CG al D(2006) 121225 Justiitsministeeriumile, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 sätted, mis näevad ette tasu kogumise, tagavad, et tasu suurus tuleneb kantud kuludest (art ikli 27 l õike 4 kohaselt ) ning tasu kujunemine on läbipaistev (art ikli 27 l õike 12 kohaselt ). Samad põhimõtted on üle võetud ka määrusesse (EL) 2017/625. Siseriiklike tasusid erinevas vormis korjavad vähemalt 19 EL liikmesriiki. Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna näiteks Lätis (keskmiselt 10 , 67 €/ t , millele lisanduvad laboratoorsete analüüside kulud, ametniku majutus- ja sõidukulud) , Soomes (50-70 €/t olenevalt regioonist ) , Rootsis, Itaalias, Taanis, Austrias , Slovakkias ja Suurbritannias. Riigivõimu omavoli ei ole tõenäoline, sest juhul , kui järelevalveametnik peaks järelevalvetasu arvestamisel panema kirja järelevalvetoimingute tegemisele tegelikult kulutatust suurema tundide arvu , või kui ettevõtja leiab, et järelevalveametnik on järelevalve t teostades olnud põhjendamatult aeglane või lihtsalt aega raisanud, on ettevõtjal võimalik tasu suurus vaidlustada. Tunnitasul põhinev käitleja makstav tasu seondub vahetumalt järelevalvetoimingu ja tootmismahuga. Selline tasustamise süsteem võimaldab pädeval asutusel paindlikult arvestada ettevõtte tüüpi, riskiastet ja muid omadusi , näiteks võtta arvesse varasemaid järelevalvetulemusi . Sarnane järelevalvetasu suuruse kujunemise põhimõte on kasutusel ka VetKS-i teatud valdkonna veterinaarjärelevalve toimingute eest tasustamise puhul ning ToiduS-i toidujärelevalve toimingute puhul . Pädeva asutuse koostatud järele valveplaani kohaselt on ettevõtte d jaotatud riskikategooriatesse. Suurima käitlejate arvuga, väga madala sse riski kategooriasse kuuluvaid ettevõtteid kontrollitakse üks kord 7 – 9 aasta jooksul, kõrgeima sse riski kategooriasse kuuluvate ettevõtete järelevalvesageduseks on keskmiselt kaks korda aastas. Seega on ettevõtetes järelevalve teostamise sagedus erinev , aga järelevalvetasu tunnitasuna tuleb maksta vaid siis , kui ettevõttes järelevalvetoiminguid ka tegelikult tegemas käidi. Võrreldes samade toimingute tegemise eest seni makstava riigilõivuga võib tava olukorras teatud ettevõtete puhul ettevõtte rahaline koormus tuntavalt väheneda. Näiteks kõrge riskiga tootmis ettevõtte puhul, kes seni on maksnud riigilõivu toodetud ja turule viidud sööda koguse alusel , väheneks makstav järelevalve tasu tõenäoliselt üle viie korra. Madalamasse riskikategooriasse kuuluvad ettevõtted võidavad juba sellelt, et nad ei pea enam igal aastal tasuma , vaid maksavad järelevalvetasu üksnes siis , kui ettevõtet tegelikult kontrollitakse . Lõikes 5 täpsustatakse, et sööda järelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse nende laboratoorsete lisauuringute kulu, mida tehakse seoses tuvastatud nõuete rikkumisega. Need kulud on tuvastatud rikkumise põhjustaja juba eraldi tasunud. Lõikes 6 esitatakse normitehnika nõuete kohaselt eraldi lõikena volitusnorm, mille kohaselt kehtestab maaeluminister igaks aastaks söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra. Maaelu minister lähtub nimetatud tunnitasu määra kehtestamisel V eterinaar- ja Toiduameti esitatud asjaomasest kalkulatsioonist , mis võtab arvesse ka muude seotud asutuste (nt labor atoorium id) kulusid . L õikes 7 sätestat akse, et lisatasu on Veterinaar- ja Toiduametil õigus võtta väljaspool tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja riigipühadel isiku taotlusel tehtud söödajärelevalve toimingute ning hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest. Lisatasu võetakse tunnitasuna järelevalveametniku kohta SöS -i § 29 3 lõike 3 kohaselt. Seega antakse Veterinaar- ja Toiduametile õigus võtta väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud järelevalve toimingu tegemise eest lisaks asjakohase sööda järelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta. Ühtlasi on V eterinaar- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta ning hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalveametniku kohta. Lisatasu maksmist on võimalik vältida, kui kavandada kaubasaadetised tavapärase le tööa jale . Lõikes 8 täpsustatakse asjaolu, et lõike 7 alusel makstava lisatasu puhul kehtib sama kord , mis tavapäraselt makstava järelevalve tasu puhul , nagu on sätestatud §- s2 9 4 . Lõikes 9 käsitletakse asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ja SöS-is sätestatud nõuetele mittevastavusest või rikkumisest tingitud täiendavate järelevalvetoimingute tegemise rahastamise põhimõtted . Järelevalveplaanis ettenähtust sagedamini tehakse järelevalvetoiminguid juhul, kui ettevõte või kaup ei vasta kehtivatele nõuetele. Täiendava kontrolli mõiste ja selle tegemise eest tasu maksmise põhimõtted on lahti seletatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 . Kõnealuses artiklis sätestatakse tuvastatud rikkumise korral võetavad meetmed ning sama artikli lõikes 4 on sätestatud nõudeid rikkunud käitleja kohustus kanda meetmete kohaldamisel tekkivad kulud. Olenevalt valdkonnast on nendeks kuludeks samas paragrahvis loetletud kulud ning ka laboratoorsete lisa uuringutega seotud kulud, mis on vajalikud nõuete kohasuse või mitte nõuetekohasuse kindlakstegemiseks. Laboratoorsete lisauuringute seotud kulud tasu b käitleja lisaks tunnitasule järelevalvetasuna nende uuringute tegemise kulude kogu ulatuses . Ee spool toodust tulenevalt suureneb kokkuvõttes ka ettevõtte makstav tasu, seega peaks ettevõtja olema igati huvitatud sellest, et tagada oma ettevõtte ja kauba nõuetekohasus. Järelevalvetasu määra, tunnitasu ning lisatasu arvutamise aluseid ning järelevalvetasu maksmise ja sissenõudmise korda selgitab järelevalveametnik kohustatud isikule haldusmenetluse seaduse kohaselt. Olulise teabe väljapaneku, avaldamise ning selgitamise kohustus on reguleeritud haldusmenetluse seaduse § 7 lõikes 2 ja §-s 36. Tulenevalt SöS-i § 1 lõikest 2 kohaldatakse käesoleval juhul samuti haldusmenetluse seaduse sätteid, seetõttu ei ole eelnõusse lisatud eraldi järelevalvetasu selgitamist nõudvat sätet. Paragrahvid es 2 9 4 ja 2 9 5 sätesta takse järelevalvetasu maksmi n e ja enammakstud järelevalvetasu tagastami ne sarnase lt VetKS -is ja To idu S -s sätestatule . Mõlema paragrahvi lõpus antakse volitusnorm rakendusakti kehtestamiseks . Rakendusakt põhineb kehtival Vabariigi Valitsuse määrusel nr 186, mis kehtestatakse uuesti ministri määrusena, tehes sinna ka asjakohased täiendused ja parandused. Paragrahvis 2 9 6 käsitletakse maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks ettekirjutuse täitmata jätmist ning nähakse ette , milliseid meetme i d Veterinaar- ja Toiduamet võib rakendada , kui kohustatud isik on siiski jät n ud järelevalvetasu maksmata. Eelnõu § 3 punktiga 18 tehtavad muudatused SöS-i § 30 lõigetes 1–3 on seotud nõudega, et nii ametliku kontrolli kui ka muu ametliku toimingu tegemisel on vaja võtta söödast proove, et kontrollida selle nõuetekohasust või näiteks teha kindlaks mõne soovimatu aine esinemine söödas. Seetõttu on sätteid täiendatud, asendades §-s 30 sõnad „ametliku kontrolli” sõnadega „ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute”. Eelnõu § 3 punktiga 19 täiendatakse SöS-i § 30 lõikega 4. Uue lõike kohaselt võib sööda käitleja esitada taotluse, et lisaks ametliku kontrolli käigus võetud proovile võetakse samadel tingimustel käitleja kulul lisaproov, mis jääb tema käsutusse. Sööda käitleja võib seda proovi kasutada teise eksperdiarvamuse taotlemiseks omal kulul. Juhul, kui lisaproovi ei ole võimalik võtta, näiteks põhjusel, et sööda kogus, millest proov võetakse, on liiga väike või söödaproovi nõuetekohane säilitamine vajab eritingimusi, peaks Veterinaar- ja Toiduamet sellest viivitamata teavitama taotluse esitanud isikut. Eelnõu § 3 punktiga 20 muudetakse SöS-i § 31 ja sõnastatakse see uuesti. Paragrahv sõnastatakse ümber parema loetavuse ja selguse huvides, sest seoses EL-i õiguse rakendamisega muutub üle poole paragrahvi tekstist. Lõike 1 kohaselt analüüsitakse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proove asjakohaste analüüside tegemiseks Veterinaar- ja Toiduameti poolt volitatud ametlikus laboris (edaspidi volitatud laboratoorium ), mis vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Võrreldes kehtiva seadusega on lisatud kohustus analüüsida muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proove samadel tingimustel kui ametliku kontrolli tegemise käigus võetud proove . Laboratooriumil, kelle Veterinaar- ja Toiduamet on volitanud analüüsima ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemise käigus võetud proove, peavad olema oskused, varustus, taristu ja töötajad, mis võimaldavad proovide analüüsimisel järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete tulemuste saamiseks peavad laboratooriumid töötama kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 (pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele) ja olema saanud kõnealuse standardi kohase akrediteeringu. Lõikes 2 sätestatakse erandid tingimustest, mille kohaselt analüüsib Veterinaar- ja Toiduamet ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proove asjakohaste analüüside tegemiseks volitatud laboratooriumis. Erandina on lubatud muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proove analüüsida laboratooriumis, millel puudub asjakohane akrediteering. Samas peab proovide analüüsimine vastama määruse (EL) 2017/625 artikli 40 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustele, näiteks peavad proovide analüüsimiseks kasutatavad meetodid vastama EL-i normidele ja analüüse tuleb teha referentlaboratooriumi või analüüsimiseks kasutatava meetodi suhtes pädeva asutuse järelevalve all. Määruse (EL) 2017/625 artiklis 42 sätestatakse juhud ja tingimused ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proovide analüüsimiseks laboratooriumis, millel ei ole asjakohaste analüüside tegemiseks nimetatud määruse artikli 37 lõike 4 punkti e kohast akrediteeringut. Tegemist on ajutise erandiga, millega lubatakse teatavatel laboratooriumitel kasutada teatavaid meetodeid, mille kasutamiseks nad ei ole akrediteeritud. Seda võib teha eelkõige siis, kui kasutatakse uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või võimaliku riski või hädaolukorra puhul juhul, kui laboratooriumi ei ole võimalik kohe akrediteerida kõikide asjakohaste meetodite kasutamiseks. Sellise ajutise erandi kehtimise aeg ei tohi olla pikem kui üks aasta ja seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks. Lõike 3 kohaselt avaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel andmed laboratooriumi kohta, kus analüüsitakse ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu tegemise käigus võetud proove. Lõige 3 kordab kehtiva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatut. Lõike 4 kohaselt võib määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Veterinaar- ja Toiduameti ning sööda käitleja vahelise vaidluse korral käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta ametliku kontrolli tegemise ajal võetud lisaproovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboratooriumis. Lisaproovi võib lasta analüüsida ka mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaliseks olevas kolmandas riigis asuvas ametlikus laboratooriumis. Lõige 5 kordab seaduse § 31 lõikes 6 sätestatut. Võrreldes kehtiva õigusega tehakse sättes tehniline muudatus, asendades viide määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 19 ja 54 viitega määruse (EL) 2017/625 artiklitele 66 ja 138. Muudatus on seotud määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega alates määruse (EL) 2017/625 rakendamisest 14. detsembril 2019. aastal. Eelnõu § 3 punktiga 21 muudetakse SöS-i § 32 lõige 1 ja sõnastatakse see uuesti. Kõnealuse lõike uue sõnastuse kohaselt volitatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga EL-i söödaalase referentlaboratooriumi kohta riiklik referentlaboratoorium (edaspidi referentlaboratoorium ). Referentlaboratooriumiks võib volitada laboratooriumi, mis vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Sättes tehakse peamiselt tehniline muudatus, asendades viited määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele viidetega määruse (EL) 2017/625 asjakohastele artiklitele. Eelnõu § 3 punktiga 22 muudetakse SöS-i § 32 lõige 3 ja sõnastatakse see uuesti. Lõike uue sõnastuse kohaselt kehtestab r eferentlaboratooriumi volituse taotlemise ja andmise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega . Võrreldes kehtiva seadusega on volitusnormi sisu muutunud. Volitusnormist on välja jäetud sõnad „ning volitamise kriteeriumid“, sest referentlaboratooriumi nõuded on kehtestatud määruses (EL) 2017/625 ja neid ei ole vaja kehtestada riigisisese õigusaktiga. Eelnõu § 3 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 37, milles on sätestatud väärteokoosseis sööda kogusest teatamata jätmise korral. Paragrahvi kehtetuks tunnistamine on seotud eelnõu § 3 punktiga 4, millega tunnistatakse kehtetuks seaduse paragrahv, milles on sätestatud sööda käitleja kohustus esitada andmed iga kvartali esimese kuu kümnendaks kuupäevaks Veterinaar- ja Toiduametile eelmise kvartali jooksul tema ettevõttes toodetud ja turustatud sööda liigi ja koguse kohta, töödeldud ja turustatud söödamaterjali koguse kohta ning toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud segasööda koguse kohta. Kuna käitlejal ei ole enam kohustust teatada sööda kogusest, siis puudub ka vajadus asjakohase väärteokoosseisu kehtestamise järele ning § 37 tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu § 3 punktiga 24 täiendatakse SöS-i §-dega 42 4 ja 42 5 . Seaduse täiendamine rakendussätetega sööda käitlemise kohta andmete esitamise, vabasse ringlusse suunatavate söötade tariifse klassifikatsiooni ning riigilõivu tasumise kohta on vajalik, sest eelnõus kavandatu kohaselt asendatakse ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Arvestades asjaolu, et riigilõivu tasumine on sööda käitleja jaoks kvartaalne kohustus, tuleks see säilitada 2019. aasta viimase kvartali lõpuni. Paragrahvi s 42 4 esitatakse üleminekusäte, mille kohaselt esitab sööda käitleja, kes tegutseb 2019. aasta viimases kvartalis ettevõttes, kus tegeletakse sööda sellise tootmise või töötlemisega, mille puhul peab järgima määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid 2020. aasta 10. jaanuariks Veterinaar- ja Toiduametile andmed 2019. aasta viimases kvartalis toodetud ja turustatud sööda liigi ja koguse kohta, töödeldud ja turustatud söödamaterjali koguse kohta ning toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud segasööda koguse kohta. Paragrahvi 42 5 lõikes 1 esitatakse üleminekusäte, mille kohaselt tasub sööda käitleja iga ettevõtte kohta, kus tegeletakse 2019. aasta viimases kvartalis määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 nimetatud tegevusega nagu näiteks sööda tootmise, töötlemise või turule viimisega, riigilõivu 2020. aasta 10. jaanuariks ametlike kontrollide, sealhulgas järelevalvetoimingute tegemise eest RLS-is sätestatud määra järgi. Riigilõivu ei pea tasuma sellise ettevõtte kohta, kus tegeletakse üksnes pakendatud sööda müügiga jaekaubanduse korras. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt tasutakse sööda vabasse ringlusse suunamisel riigilõivu 2020. aasta 10. jaanuariks nende söötade puhul, millele kohta on kehtestatud käesoleva seaduse § 28 lõike 4 kuni 2019. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni alusel tariifne klassifikatsioon. Eelnõu § 3 punktiga 25 muudetakse ja sõnastatakse seaduse normitehniline märkus 1 uuesti tulenevalt määruse (EL) 2017/625 artiklist 146, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 882/2004 . Viimati osutatud määruse artikli 61 alusel jäeti kehtima komisjoni direktiiv 98/68/EÜ. Tulenevalt määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisest muutub kehtetuks ka kõnealune direktiiv ning seetõttu ei ole selle nimetamine seaduse normitehnilises märkuses enam asjakohane. Samuti on normitehnilise märkuse 1 uues sõnastuses asendatud tekstiosa „määrusega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154)” tekstiosaga „määrustega (EÜ) nr 219/2009 (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109–154), (EL) nr 574/2011 (ELT L 159, 17.06.2011, lk 7–24), nr 277/2012 (ELT L 91, 29.03.2012, lk 1–7), nr 744/2012 ELT L 219, 17.08.2012, lk 5–12), nr 107/2013 (ELT L 35, 06.02.2013, lk 1–2), nr 1275/2013 (ELT L 328, 07.12.2013, lk 86–92), 2015/186 (ELT L 31, 07.02.2015, lk 11–17), 2017/2229 (ELT L 319, 05.12.2017, lk 6–9)”. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei ole seotud määruse (EL) 2017/625 rakendamisega, vaid on seotud muudatustega, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/32/EÜ. Lisaks on normitehnilist märkust 1 täiendatud pärast tekstiosa „direktiiviga 2008/82/EÜ (ELT L 202, 31.07.2008, lk 48–49” tekstiosaga „ ning määrustega (EL) nr 1070/2010 (ELT L 306, 23.11.2010, lk 42–43), nr 5/2014 (ELT L 2, 07.01.2014, lk 3–9), nr 1123/2014 (ELT L 304, 23.10.2014, lk 81–86)”. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis ei ole seotud määruse (EL) 2017/625 rakendamisega, vaid on seotud muudatustega, mis on tehtud komisjoni direktiivis 2008/38/EÜ. Eelnõu §-s 4 muudetakse ToiduS-i. Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse ToiduS-1 § 1 lõikes 5 sätestatud kaudset viidet haldusmenetluse seadusele. Täienduse kohaselt kohaldatakse haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määruse (EL) 2017/625, muude Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Täiendus on vajalik , sest määrus (EL) 2017/625 puhul on tegemist raammäärusega, mis reguleerib nii riiklikku järelevalvet kui ka muu haldusmenetluse läbiviimist, mille käigus kontrollitakse toidu ning toidu käitlemise nõuetekohasust . Eelnõu § 4 punkti de ga 2 – 6 muudetakse ToiduS-i 7. peatüki sõnastust , et viia see kooskõlla peatükis tehtud muudatustega seoses EL-i õiguse rakendamisega. 7. peatüki uueks pealkirjaks on „TOIDU EESTISSE TOIMETAMINE JA EKSPORT ” . Pealkirjast on välja jäetud sõna „import ” , sest importi enam selles peatükis eraldi täpsemalt ei reguleerita. Muudetud ja uuesti sõnastatud ToiduS-i § -s 41 määratletakse peatükis kasutatavad mõisted. Lõikes 1 sätestatakse Eestisse toimetamise mõiste. Võrreldes kehtiva seadusega on viide määrusele (EÜ) nr 882/2004 asendatud asjakohase viitega määrusele (EL) 2017/625. Määrus (EÜ) nr 882/2004 muutub kehtetuks seoses määruse (EL) 2017/625 rakendumisega. Mõiste uues määratluses tolliprotseduure eraldi ei nimetata. Olenemata kaubale rakendatavast tolliprotseduurist tuleb esitada kõrgema riskiga kaubad enne EL-i sisenemist alati ametlikuks kontrolliks ja määrusega (EL) 2017/625 nähakse ette selliste kaupade kategooriad. Lõikes 2 kohaselt on toidu Eestisse toimetamine ning eksport endiselt lubatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu. Tegu on sisult kehtiva seaduse § 42 lõikega 1 . Säte on viidud sisulistel põhjustel § 41 lõikes se 2 . Lõike 3 kohaselt ei kohaldata ToiduS-i peatükis 7 sätestatut m ääruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel Euroopa Komisjoni poolt rakendusaktiga kehtestatud loomade, loomsete saaduste, loomsete paljundusmaterjalide ja loomsete kõrvalsaaduste loetelus nimetatud toidu suhtes. Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses § 8 lõikes 1 viidatakse komisjoni otsuse 2007/275/EÜ I lisale ning komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 IV lisale , mis asendatakse vii t ega vahetult kohaldatavale määruse (EL) 2017/625 asjakohasele sättele , seoses nõukogu direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ kehtetuks tunnistamisega. Lõike sisu on sama võrreldes kehtiva seaduse § 41 lõikega 4. Võrreldes kehtiva seadusega on paragrahvist välja jäetud mõisted import , eksport ja ametlik kontroll . Tegu on vahetul t kohald atavate terminitega, mistõttu ei ole seaduses neile eraldi vaja viidata. Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peetakse ametliku kontrolli all silmas toiminguid, mida tehakse, et kontrollida, kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele. Lisaks on toidutarneahela õigusaktides antud liikmesriigi pädevatele asutustele ülesandeid, mis on ametlikust kontrollist erinevad ja mida nimetatakse muudeks ametlikeks toiminguteks ning mille eesmärk on kaitsta looma- ja taimetervist ning loomade heaolu ning GMO-de ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja neid tuleb täita selleks, et kõrvaldada, ohjeldada või vähendada ohte, mis võivad mõjutada inimeste, loomade või taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda. Muude ametlike toimingute hulka kuuluvad toimingud, mille eesmärk on kontrollida loomataudide ja taimekahjustajate esinemist (epidemioloogiline jälgimine ja seire), ennetada ja piirata loomataudide ja taimekahjustajate levimist või likvideerida loomataudid ja taimekahjustajad, anda lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate ja ametlikke kinnitusi. ToiduS-i § 42 ( piiripunkt ja imporditava mitteloomse toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade määramine) tunnistatakse kehtetuks, sest tulenevalt määrusest (EL) 2017/625 on nende määramise kordades olulisi erinevusi ja seega ei ole otstarbekas reguleerida piiripunktide ja nimetatud kohtade määramist ühes ja samas paragrahvis. Piiripunktide ja nimetatud kohtade määramise korrad esitatakse selguse huvides edaspidi kahes erinevas paragrahvis. ToiduS-i täiendatakse p aragrahv id ega 42 1 ja 42 2 , mis käsitle vad piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramist. Arvestades riske, mis võivad tuleneda inimese tervisele teatavatest loomadest või kaupadest, kontrollitakse nende nõuetekohasust EL-i sisenemisel. Praeguste EL-i õigusaktide kohaselt on ette nähtud , et loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali ja loomsete kõrvalsaaduste puhul kontrolli takse nõuete järgimist EL-i piiril. Sagedamini kontrollitakse ka teatud muid kaupu EL-i sisenemisel, kui see on põhjendatud kujuneva või teadaoleva riskiga. Nimetatud õigusaktides nähakse üldjuhul ette ka ametliku kontrolli tegemise viis ja koht (piiripunkt või mõni muu selleks sobiv koht) ning teatud juhtudel ka nõuded sellele kohale. EL-i kontrollisüsteemi tõhusa ma ks muutmiseks, piirikontrolliks eraldatud vahendite otstarbeka jagami se tagam iseks ja EL-i toidutarneahelat käsitlevate õigusaktide järgimise tagamis e hõlbustam iseks kehtestatakse määrusega (EL) 2017/625 ühtne terviklik kontrolli süsteem EL-i sisenemisel, mis asenda b praegus t killustatud kontrolliraamistiku . Seetõttu on § -des 42 1 ja 42 2 arvesta tud määruse (EL) 2017/625 sätteid. Paragrahvi 42 1 lõike 1 ja § 42 2 l õike 1 kohaselt määrab Veterinaar- ja Toiduamet isiku taotlus e alusel piiripunkti, mille kaudu on lubatud toitu Eestisse toimetada , ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha, kui nende määramise õigus on EL-i õigusaktist tulenevalt liikmesrii gil . Ametliku kontrolli tegemise koht peab asu ma Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kohas. Paragrahvi 42 1 lõike 2 ja § 42 2 l õike 2 kohaselt avalikustab Veterinaar- ja Toiduamet määratud piiripunktide loetelu ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise kohtade loetelu oma veebilehel. Piiripunktide kohta esitatakse järgmine teave: kontaktandmed, lahtiolekuaeg, täpne asukoht, andmed selle kohta, kas tegu on sadama, lennujaama, sisenemiskohaga raudteel või maanteel , ning kõik kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud. Imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha kohta esitatakse järgmine teave: kontaktandmed ja kõik kaubakategooriad, mille jaoks imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koht on määratud. Võrreldes kehtiva õigusega, on edaspidi EL-is ühtlustatud, missugune teave tuleb avalikustada piiripunktide kohta ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohtade kohta. Paragrahvi 42 1 lõigetes 3 ja 4 ning § 42 2 lõig etes 3 – 5 sätestatakse imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise kohtade ja piiripunktide nõuetekohasuse hindamise ja määramise kord. Piiripunkti hindamisel võetakse aluseks määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuded, milleks on näiteks piisava arvu sobiva kvalifikatsiooniga töötajate olemasolu, sobivate rajatiste olemasolu , arvestades käideldava toidu laadi ja hulka, ametliku kontrolli tegemise võimaluste olemasolu , arvestades kaubakategooriat jne. Juhul kui piiripunkt vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 64 sätestatud miinimumnõuetele, esitab Veterinaar- ja Toiduamet enne piiripunkti määramist Euroopa Komisjonile teate teabega , mis on vajalik, et kontrollida, kas piiripunkt vastab asjaomastele miinimumnõuetele. Euroopa Komisjon annab kolme kuu jooksul pärast teate kättesaamist oma otsusest teada . Pärast teate saamist teeb Veterinaar- ja Toiduamet viivitamata piiripunkt i määramise või määramisest keeldumise otsuse. Piiripunkti määramise st keeldumise otsus tehakse juhul, kui Euroopa Komisjoni ei ole hinnanud piiripunkti nõuetekohaseks . Juhul kui on põhjust arvata, et komisjon on ekslikult hinnanud piiripunkti nõuetekohaseks või mittenõuetekohaseks, tuleb komisjoni sellest informeerida. Kehtivas seaduses selli st Euroopa Komisjoni pool set hindamist ette ei olnud nähtud . Imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koh t pea b vastama määruse (EL) 2017/625 artikli 64 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Veterinaar- ja Toiduamet hindab imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha vastavust eespool nimetatud nõuetele nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka kohapeal ning teeb imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise või määramisest keeldumise otsuse. Imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramiseks ei ole vajalik hindamise aluseks olnud dokumente esitada hindamiseks Euroopa Komisjonile. Paragrahvi 42 1 lõikes 5 ja § 42 2 lõikes 6 sätestatakse imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha või piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ning imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha või piiripunkti määramise otsuse peatamine. K ui imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koh t või piiripunkt ei vasta en am vastavatele miinimumnõuetele, võib Veterinaar- ja Toiduamet määramise otsuse kehtetuks tunnistada kas kõikide või teatavate kaubakategooriate suhtes. Veterinaar- ja Toiduamet peatab piiripunkti või ametliku kontrolli tegemise koha määramise otsuse ja nõuab isikult tegevuse peatamist kõikide või teatavate kaubakategooriate puhul, kui sellise tegevuse tõttu võib tekkida risk inimese tervisele. Otsuse peatamine lõpetatakse kohe, kui selle aluseks olnud riski enam ei esine. Veterinaar- ja Toiduamet teatab Euroopa K omisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata piiripunkti määramise otsuse peatamisest, peatamise lõpetamisest või piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamisest. Teatises tuuakse ära ka otsuse aluseks olnud põhjused. K ehtivas seaduses puudus säte, mis käsitle b imporditava toidu ametliku kontrolli tegemise koha ja piiripunkti määramise otsuse peatamist . T aotluste menetlemise t äpsem kord ja taotluse sisu nõuded kehtestatakse § 42 1 lõike 6 ja § 42 2 lõike 7 kohaselt maaeluministri määrusega. Võrreldes kehtiva seadusega on volitusnormi de sisu muutunud. Edaspidi ei kehtestata ministri määrusega enam taotlusele lisatavate dokumentide loetelu. Määruse (EL) 2017/625 artikli 64 lõigetes 3 ja 4 on sätestatud nõuded, millele vastavust peab taotleja asjakohaste dokumentidega tõendama. ToiduS-i § 43 muudetakse ja sõnastatakse uuesti . Kehtivas seaduses on nimetatud paragrahvis reguleeritud toidu Eestisse toimetamise ja eksportimise neid asjaolusid , mida ei käsitletud vahetult kohald atavas määruses (EÜ) nr 882/2004 või mida oli vaja täpsustada. Eelnõust on välja jäetud lõiked, mis on juba reguleeritud või on vastuolus määrusega (EL) 2017/625. ToiduS-i § 4 3 lõikes 1 on täpsustatud, et toidu Eestisse toimetamise korral kontrollitakse imporditava toidu nõuetekohasust , kuid ametliku kontrolli määruse kohaselt tuleks kõrgema riskiga kaubad esitada ametlikuks kontrolliks juba EL-i sisenemisel olenemata kaubale rakendatavast tolliprotseduurist , samuti nähakse nimetatud määrusega ette asjakohased kaubakategooriad. ToiduS-i § 43 lõike 2 kohaselt tehakse ametlikku kontrolli piiripunktis, kui on alust kahtlustada , et imporditav toi t on mittenõuetekoha ne või ohtlik , või muu põhjendatud vajaduse korral. Sama põhimõte t on kirjeldatud ka määruse (EL) 2017/625 artiklis 44. Eelnõu kohaselt väljastab Eesti päritolu toidu eksportimise korral Veterinaar- ja Toiduamet toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamist nõutakse väljaspool EL-i tolliterritooriumi asuvas riigis. Toidu S-i § 44 muudetu d sõnastusega viiakse paragrahvi sisu kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625. Võttes arvesse riske, mi da teatava d kau bad võivad inimese tervisele põhjustada , tuleks neid EL-i sisenemisel kontrollida. Tõhusa kontrolli korraldamiseks peaks kolmandast rii gist saabuval saadetisel, mida tuleb EL-i sisenemisel kontrollida, kaasas olema ühtne sisseveodokument, mida kasutatakse piiripunkti saabuvast saadetisest etteteatamiseks ning kontrolli tulemuste ja otsuste registreerimiseks. Määruse (EL) 2017/625 artikli 58 kohaselt sätestab Euroopa Komisjon rakendusaktidega ühtse sisseveodokumendi vormi ning juhised selle esitamiseks ja kasutamiseks , samuti selle, kui pikalt peab saadetise eest vastutav ettevõtja saadetisest ette teatama. Kavandatu kohaselt on see üks tööpäev. Eelnõu § 4 punktiga 7 sõnastatakse uuesti ToiduS-i § 47 lõi g e 4 , mille kohaselt teostatakse järelevalvet määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide järelevalvet käsitlevate sätete kohaselt. Kehtiva s seaduses viidatakse selles sättes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 854/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 882/2004, mis tunnistatakse määrusega (EL) 2017/625 kehtetuks. Eelnõu § 4 punkti de ga 8 ja 9 muudetakse ToiduS-i § 47 lõik e 6 ning § 48 lõigete 3 ja 4 sõnastust , asendades viited määrusele (EÜ) nr 882/2004 asjakohaste viid etega määrusele (EL) 2017/625 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. ToiduS-i § 1 lõike 1 teises lauses on sätestatud, et kus asjakohane, kohaldatakse toiduseaduse sätteid ka toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete suhtes. Seetõttu ei ole olnud vajadust iga s asjakohase s sätte s täpsustada , et seda kohaldatakse ka toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete suhtes, kuid mõnel juhul on seda siiski tehtud. Sama lähenemist ei ole üldjuhul plaanis muuta, kuid kuna § 48 lõigetes 3 ja 4 sätestatakse alus riikliku järelevalve eri meetmete kohaldamiseks, mis võivad olla seotud isiku õiguste piiramisega , tuleb selgelt sätestada, millisel juhul võib neid meetmeid kohaldada. S eetõttu sätestatakse nendes lõigetes , et nimetatud nõudeid kohaldatakse mittenõuetekohase toidu kõrval ka mittenõuetekohase toiduga kokku puutuva te materjal id e ja eseme te suhtes . Nende meetmete rakendamise alus eks on määrus (EL) 2017/625, mis hõlmab samuti toiduga kokku puutuvaid materjale ja esemeid. Selge sõnastus aitab vältida võimalikke vaidlusi tulevikus. Eelnõu § 4 punktiga 10 asendatakse ToiduS-i § 48 1 lõikes 2 sõna „importimisel” sõnaga „Eestisse toimetamisel” . Kehtivas ToiduS-is kasutusel olev terminin „import” asendatakse terminiga „ Eestisse toimetami ne ” , mille tähendus on eelnõus avatud ToiduS-i §-s 41 lõikes 1 viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tähendusele. Eelnõu § 4 punktiga 11 muudetakse ToiduS-i § 48 1 lõik e 4 sõnastust , asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 35 viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõikele 1 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 4 punktiga 12 täiendatakse ToiduS-i § 48 1 lõik e ga 5 , mille kohaselt edastab muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus, kes on oma ülesan deid täi tes saanud teavet toidu, sealhulgas toidualase teabe, toidu käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta kehtestatud nõuete võimaliku rikkumise kohta, selle teabe viivitamata Veterinaar- ja Toiduametile . Nimetatud nõuete rikkumisena käsitatakse rikkumist, mis võib kujutada ohtu inimese tervisele , ja rikkumist, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel . S ät e on seotud määruse (EL) 2017/625 artikli 102 lõike 4 rakendamisega, mille eesmärk on soodustada õigusrikkumistega seotud teabe vahet amist . Korrakaitseseaduse kohaselt teevad korrakaitseorganid koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. Koostöö tõhustamiseks on Veterinaar- ja Toiduamet sõlminud teiste korrakaitseorganitega koostööleppeid ja - lepinguid, mis muu hulgas käsitlevad vastastikku abistamist järelevalvetoimingute tegemisel , teabevahetust, sealhulgas võimalike õigusrikkumiste kohta , teise asutuse andmebaaside kasutamist, ühiste järelevalvetoimingute tegemist ja muud. Näiteks on Veterinaar- ja Toiduameti sõlmi n ud Maksu- ja Tolliametiga tähtajatu koostööleping u , mille eesmärk on takistada inimestele ja loomadele ohtlike ning nõuetele mittevastavate kaupade jõudmist EL-i ja Eestisse, tõhustada ning kiirendada kontrollitoimingute tegemist ning tagada kiire teabevahetus . Teavet vahetatakse suuliselt, kirjalikult , sealhulgas e-posti teel, või faksi teel. Eelnõu § 4 punktiga 13 täpsu s tatakse ToiduS-i § 49 1 lõike 1 esime s e lause sõnastust . Paragrahv 49 1 reguleerib toidujärelevalve tasu maksmise põhimõtteid ning muudatusega viiakse sõnastus kooskõlla määruse (EL) 2017/625 artiklites 78–85 sätestatud põhimõtete ja eesmärkidega. Lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja viide määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 27–29. Edaspidi tuleb toidujärelevalve rahastamisel juhinduda määruse (EL) 2017/625 artiklitest 78–85, milles on sätestatud nõuded ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamise kohta. Samas viite tegemine tervikuna siduvale ja vahetult kohaldatavale määrusele ei ole vajalik, seega jäeti selline viide sätte sõnastusest välja. Eelnõu § 4 punktiga 14 muudetakse ToiduS-i § 49 1 lõike 2 sõnastust. Viide VetKS -i §-le 35 1 asendatakse viitega VetKS-i §-le 4, sest praegune viide ei ole nimetatud seaduse muudatuste tõttu enam asjakohane. ToiduS-i alusel ei tasuta järelevalvetasu veterinaarjärelevalve alla kuuluvate loomsetele toodetega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest. Eespool nimetatud toimingute eest tasutakse järelevalvetasu VetKS-i § 35 3 alusel. Eelnõu § 4 punktiga 15 muudetakse ToiduS-i § 49 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust. Lõike 1 s õnastuse muudatuse on tinginud määruses (EL) 2017/625 sisalduvate kulukomponentide loend, kus ei ole ainult seni arvesse läinud pädeva asutuse personali - ja majanduskulud, vaid on loetletud pikem nimekiri kulu dest , mida võib arvestada tasu arvutamisel. Nende kulude hulgas on ka laboriuuringute tegemise kulud, mis tekivad volitatud laboratooriumites , kuhu Veterinaar- ja Toiduamet saadab järelevalveproove analüüsimiseks. Seega ei saa kulusid enam liigitada vaid Veterinaar- ja Toiduameti kuludeks. Täpsemalt on kulukomponente käsitletud eelnõu § 4 punkti 16 põhjenduste juures . Lõikes 2 täpsustatakse, et laboratoorsete lisauuringute tegemise eest ei tasuta järelevalvetasu , vaid need kulud tuleb tuvastatud rikkumise põhjustajal kogu kulude ulatuses eraldi tasuda. Eelnõu § 4 punktiga 16 muudetakse ToiduS-i § 49 3 lõi k e 4 sõnastust tulenevalt määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulukomponentide muudetud loetelust. Võrreldes seni kehtiva s määruses (EÜ) nr 882/2004 toodud kuludega on nimekirja laiendatud ja muudetud täpsemaks. Kulud on erineva t laadi , seega ei saa neid panna enam üldiste nimetuste alla ja seetõttu on eelnõus ToiduS-i § 49 3 lõike s 4 viidatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kuludele . Tunnitasu arvutamise aluseks võetakse toidu järelevalve toimingute tegemisega seotud töötasud ning toidu järelevalve toimingute tegemisega seotud tegelik majandus- ja muu seotud kulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside kulud toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Toidu järelevalve toimingute tegemisega seotud töötasud e hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike ja muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, transpordile, lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovi de võtmise ning laborianalüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud laboratooriumid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõigist komponentidest tekkiv eelmise perioodi kogukulu , sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse ära järelevalveasutusel toidujärelevalve toimingute tegemise le kulunud töötundidega , saadakse töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr. Määruse (EL) 2017/625 art ikli 82 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud kuludest. Eelpool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on m ääruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, kuna jagatakse ära küll valdkonna toimingute kogukulu kuid ajapõhise tunnitasu kaudu rakendub igale käitlejale individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. Labor atoorsete analüüside kulu on tähtis kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja seisukohalt . Järelevalve seisukohalt on analüüside tulemused tihti määravad otsustamaks, kas ettevõte vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside tegemise hinnad tulenevalt oma eripärast võrreldes muu majanduskuluga kõrged , mõjutades seega oluliselt käitleja makstava tasu suurust. Otstarbekas on jagada labor atoorsete analüüside kulu sarnaselt muudele majanduskuludele valdkonna peale ära ning arvesta da ühe komponendina tunnitasu hulka , mitte nõuda seda igal üksikul juhul käitlejalt sisse – see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes kehvemasse olukorda. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt kandis tavapäraste labor atoorsete analüüside tegemise kulu riik, kuid kuna määruses (EL) 2017/625 on kulu komponentide nimekirja täpsustatud, on võimalus ka kõiki mu id kulu sid täpsemalt arvestada . Edaspidi arvestatakse tunnitasu vastavalt kõikidele määruses lubatud komponentidele. Eelnõu § 4 punktiga 17 täiendatakse ToiduS -i § 49 3 lõikega 4 1 , milles täpsustatakse, et toidu järelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse nende laboratoorsete lisauuringute kulu, mida tehakse seoses tuvastatud nõuete rikkumisega. Need kulud on tuvastatud rikkumise põhjustaja juba eraldi tasunud. Eelnõu § 4 punktiga 18 muudetakse ToiduS-i § 49 3 lõi k e 9 sõnastust. M uudetud sõnastusega tehakse viide määruse (EL) 2017/625 asjaomasele artiklile, mis käsitleb täiendava id järelev a l v etoimingu id ja mis osaliselt asendab kehtiva määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 28 sisu. Täiendava kontrolli mõiste ja selle tegemise eest tasu maksmise põhimõtted on lahti seletatud samas lõikes viidatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 138. Kõnealuses artiklis sätestatakse tuvastatud rikkumise korral võetavad meetmed ning sama artikli lõikes 4 on sätestatud nõudeid rikkunud käitleja kohustus kanda meetmete kohaldamisel tekkivad kulud. Seega tasu takse tuvastatud nõuete rikkumise puhul lisatoimingute tegemise eest nii tunnitasu kui vajadusel järelevalvetasu l aboratoorsete lisauuringutega seotud kulud kogu ulatuses. Tegemist on olemasoleva sätte ajakohastamisega , millega sätte sisu ei muudeta . Eelnõu § 4 punktiga 19 muudetakse ToiduS-i § 49 4 lõike 2 sõnastus t . Kehtiva seaduse kohaselt võib järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakir ja väljastada kohustatud isikule allkirja vastu või saata posti teel. Muudatus e kohaselt võib edaspidi järelevalvetasu sissenõudmise otsus e edastada kohustatud isikule ka elektrooniliselt üldises korras haldusmenetluse seaduse kohaselt . Muu hulgas annab nimeta t ud muudatus võimaluse edastada järelevalvetasu sissenõudmise otsuse äriühingute puhul nende äriregistrisse kantud e-posti aadressil, mis võimalda b sellisel viisil edastatud dokumendi puhul lugeda otsus kätte toimetatuks haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkt i 3 kohaselt . Eelnõu § 4 punktiga 20 ja 21 muudetakse ToiduS-i § 49 4 lõigete 4 6 § 49 5 lõike 6 sõnastust. ToiduS-i § 49 5 lõigetes 4 ja 5 sõnastus viiakse kooskõlla tolliseaduses kasutatavate mõistetega. Tolliseaduses ei kasutata enam terminit „tollikäitlusviis i määramine ˮ, selle asemel on võetud kasutusele termin „kauba suunamine tolliprotseduurile ˮ . Terminit „tolliprotseduur” kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101), artikli 5 punkti 16 tähenduses. Lisaks asendatakse termin „import ” terminiga „Eestisse toimetamine ” , mida kasutatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 40 tähenduses. Muudetakse ToiduS-i § 49 4 lõike s 6 ja § 49 5 lõike s 6 sätestatud volitusnormi sõnastus t . Muudetud volitusnormiga kohustatakse Vabariigi V alitsuse asemel maaeluministrit kehtestama asjakohane määrus . A rvestades, et Maaeluministeerium i valitsemisala hõlmab toidu o hutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamis t , siis puudub vajadus reguleerida toidu järelevalvega seonduvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse määrusega . Eelnõu § 4 punktiga 22 sõnastatakse uuesti ToiduS-i § 51 3 . Paragrahv sõnastatakse ümber parema loetavuse ja selguse huvides, sest EL-i õiguse rakendamisega muutub üle poole paragrahvi tekstist. Paragrahvi pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõnad „ametliku kontrolli” sõnadega „ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute”. Muutatus on tingitud asjaolust, et lisaks ametliku kontrolli toimingute tegemisele võidakse määruse (EL) 2017/625 kohaselt proove võtta ka muude ametlike toimingute tegemisel , mis ei ole seotud nõuetekohasuse kontrolliga. Näiteks kogutakse andmeid toidus ainete sisalduste kohta, et hinnata nende esinemisega seotud riske inimese tervisele. Lõigete 2 ja 3 sisu on sama võrreldes kehtiva seaduse § 51 3 lõi getega 2 ja 4 Lõige 4 käsitleb teisest eksper di arvamusest tuleneva vaidluse korral dokumentide läbivaatamise või teise analüüsi või uuringu tegemise kulude katmist. Ametliku kontrolli määruse kohaselt võ i vad liikmesriigid anda ettevõtjale, kelle loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, õiguse taotleda teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral omal kulul algse analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist teise eksperdi poolt ja vajaduse korral teise analüüsi, uuringu või diagnoosi tegemist teises ametlikus laboris. Kehtiv as ToiduS-is on sätestatud, et isikul on õigus samadel tingimustel võetud lisaproovi võtmise ja analüüsi mise ga seotud teisele eksper di arvamusele omal kulul. Haldusmenetluse seaduse § 72 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Selle alusel on ettevõtjal õigus vaidemenetluse korras nõuda algse analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist ja vajaduse korral teise analüüsi, uuringu või diagnoosi tegemist teises ametlikus laboris. Korrakaitseseaduse § 83 lõike 3 kohaselt tasub võetud proovi ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud üldjuhul korrakaitseorgan. Selgitamaks, et teisest eksper di arvamusest tuleneva vaidluse korral katab algse analüüsi dokumentide läbivaatamise ning vajaduse korral lisa proovi analüüsimisega seotud kulud taotlev ettevõtja, on asjakohase sät tega täiendatud kehtiva ToiduS-i § -i 51 3 . Lõike 5 sõnastuses on asendatud viide määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 19 ja 54 viitega määruse (EL) 2017/625 artiklitele 66 ja 138 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on kehtiva seaduse § 51 3 lõike 5 ajakohastamisega . Võrreldes kehiva seadusega on eelnõu paragrahvist välja jäetud ToiduS-i § 51 3 lõig e 3, kuna samasisuline säte sisaldub juba eelnõu § 4 punktiga 18 uuesti sõnastatud ToiduS-i § 49 3 lõikes 9 , ja siinkohal oleks tegu seda kordava sättega. Otstarbekas on kogu uuringutega seonduvate kulude kandmise regulatsioon jätta toidujärelevalve tasu reguleerivasse peatükki . Kuna tavapäraste labor atoorsete uuringute kulu on eelnõu kohaselt edaspidi arvestatud järelevalve toimingu tegemise tunnitasu sisse, siis ei ole eraldi sätte järele enam vajadust , mis kordab ToiduS-i § 49 3 lõikes 9 sätestatu t . Eelnõu § 4 punktiga 23 muudetakse T oiduS-i § 52 pealkirja sõnastust , asendades sõnad „ametliku kontrolli” sõnadega „ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute”. Muu d atus on tingitud asjaolust, et lisaks ametliku kontrolli toimingute tegemisel proovide võtmisele või b proove võtta ka muude ametlike toimingute tegemisel , mis ei ole seotud nõuetekohasuse kontrolliga. Näiteks kogutakse andmeid toidus ainete sisalduste kohta , et hinnata nende esinemisega seostud riske inimes e tervisele. Eelnõu § 4 punktiga 24 muudetakse ToiduS-i § 52 lõik e 1 sõnastust asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 12 viite ga määruse (EL) 2017/625 artiklile 37 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Võrreldes kehtiva seadusega on lisatud kohustus analüüsida muu ametliku toimingu käigus võetud proove samadel tingimustel kui ametliku kontrolli käigus võetud proove. Eelnõu § 4 punktiga 25 täiendatakse ToiduS-i § 52 lõikega 1 1 , milles sätestatakse võimalus volitada võetud proovide analüüside tegemiseks ka akrediteerimata labor atoorium määruse (EL) 2017/625 artiklis 40 ja 42 sätestatud juhtudel ja tingimustel . Labor atoorium il , keda volitatakse analüüs ima nõuetekohasuse kontrolli ja muude ametlike toimingute käigus võetud proov e , peaks olema varustus, taristu ja töötajad, mis võimaldavad proovide analüüsimisel järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete andmete saamiseks tuleks kõnealused labor atoorium id akrediteerida kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ( p ädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele) . Kuigi akrediteerimine on kõige parem viis , et tagada volitatud labor atoorium ite nõuetekohasus , on see teatud juhtudel ebaproportsionaalne , mistõttu peaks teatud tingimustel olema lubatud paindlik lähenemine. Erandina võib volitatud laboratooriumina tegutseda akrediteerimata labor atoorium , k us tegel etakse Trichinella avastamisega määruse (EL) 2017/625 artikli 40 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustel , või labor atoorium , k us tegele takse muude ametlike toimingute tegemise käigus võetud proovide analüüsimisega määruse (EL) 2017/625 artikli 40 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel . Lisaks lubatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 42 kohaselt teatavatel labor atoorium itel kasutada meetodeid, mille kasutamiseks nad ei ole akrediteeritud. Seda eeskätt juh ul , kui kasutatakse uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või kui on tegemist uute näitajate või hädaolukor raga ning labor atoorium it ei ole kohe võimalik akrediteerida kõikide nende meetodite kasutamiseks , mida ta peaks kasutama volitatud labor atoorium ina . Selline ajutise lt volitatud laboratooriumina tegutsemiseks määramise periood ei tohi olla pikem kui üks aasta ja seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks. Eelnõu § 4 punktiga 26 muudetakse ToiduS-i § 52 lõik e 5 sõnastust , asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikele 2 viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetele 4 ja 5 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 4 punktiga 27 täiendatakse ToiduS-i § 52 lõikega 5 1 , milles sätestatakse juhud, millal Veterinaar- ja Toid uamet tunnista b laboratooriumile antud volitus e täielikult või teatavate ülesannete osas kehtetuks. Volitus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks , kui volitatud labor atoorium ei võta asjakohaseid ja parandavaid meetmeid, kui on ilmnenud, et labor atoorium ei vasta nõutud tingimustele, labor atoorium ei täida temale pandud ülesandeid või labor atoorium ei saa laboritevahelis t es võrdluskatsetes rahuldavaid tulemusi. Volituse kehtetuks tunnistamise aluste puhul on viidatud määruse (EL) 2017/625 asjakohasele sättele. Eelnõu § 4 punktiga 28 muudetakse ToiduS-i § 53 lõi gete 1 ja 2 sõnastust , asendades viited määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele asjakohaste vii d e te ga määruse (EL) 2017/625 artiklitele seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 4 punktiga 2 9 täiendatakse ToiduS-i üleminekusättega, mille kohaselt kuni 2019. aasta 31. detsembrini võetakse toidujärelevalve toimingute tegemise eest tunnitasu ToiduS-i § 49 3 lõike 5 alusel maaeluministri 12. detsembri 2018. a määrusega „Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2019. aastaks ” kehtestatud tunnitasu määras. Üleminekusäte on vajalik seoses sellega, et uued tunnitasu määra arvutamist reguleerivad ToiduS-i sätted jõustuvad 2019. aasta 14. detsembril. Samas on vaja koguda tunnitasu eelnimetatud maaeluministri määrusega kehtestatud määras kuni 2019. aasta lõpuni. Eelnõu §-s 5 muudetakse VetKS-i. Eelnõu § 5 p unktiga 1 muudetakse VetKS-i § 1 lõi ke 3 sõnastust ja täpsustatakse veterinaartegevuse mõistet tulenevalt määrusest (EL) 2017/625. Ühtlasi võimaldab m uudatus seaduse tekstis ka edaspidi kasutada pikka aega kasutusel olnud ja juurdunud termineid „veterinaarjärelevalve” ja „veterinaarkontroll” , millega tähistatakse riiklikku veterinaarjärelevalve ning tegevus- või muu loa andmise menetluse raames tehtavat nõuetekohasuse kontrolli . Määruses (EL ) 2017/625 on nimetatud mõiste d hõlmatud terminitega „ametlik kontroll ” ja „muu ametlik toiming ” . Muudatuse kohaselt hõlmab v eterinaartegevus riikliku veterinaar järelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve ) ja tegevus- või muu loa andmise menetluse raames tehtava nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll ) toiminguid , mis VetKS-i tähenduses on määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 nimetatud toimingud. Veterinaartegevus hõlmab ka veterinaarpraksise käigus tehtavaid toiminguid. Kehtivas seaduses on sätestatud, et veterinaartegevus hõlmab nii riikliku veterinaarjärelevalve kui ka tegevus- ja muu loa andmise menetluse raames tehtava nõuetekohasuse kontrolli ning veterinaarpraksise käigus tehtavaid toiminguid. Seega muudetakse sätet määruse (EL) 2017/625 terminitele viitamiseks , kuid edas pidi ei ole seaduse tekstis vaja uusi termineid kasutada . Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peetakse ametliku kontrolli all silmas toiminguid, mi da tehakse, et kontrollida , kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele. Lisaks on toidutarneahela õigusaktides antud liikmesriigi pädevatele asutustele ülesandeid, mis on ametlikust kontrollist erinevad ja mida nimetatakse muudeks ametlikeks toiminguteks ning mille eesmärk on kaitsta looma- ja taimetervist ning loomade heaolu ning GMO-de ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja neid tuleb täita selleks, et kõrvaldada, ohjeldada või vähendada ohte, mis võivad mõjutada inimeste, loomade või taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda. Muude ametlike toimingute hulka kuuluvad toimingud, mille eesmärk on kontrollida loomataudide ja taimekahjustajate esinemist (epidemioloogiline jälgimine ja seire), ennetada ja piirata loomataudide ja taimekahjustajate levimist või likvideerida loomataudid ja taimekahjustajad, anda lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate ja ametlikke kinnitusi. Eelnõu § 5 p unktiga 2 sõnastatakse uuesti VetKS-i § 1 lõike 3 1 tei ne lause , millega vii akse se e kooskõlla eelnõu § 5 p unktis 1 kirjeldatud muudatusega ning sätestatakse lühemalt ja selgemalt, et v eterinaarpraksis ei hõlma veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toiminguid. Seoses volitatud veterinaararstide tegevuse ümberkorraldamisega ei ole nimetatud sättes enam asjakohane viidata volitatud veterinaararsti tehtavatele veterinaarkontrolli toimingutele. Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse VetKS-i § 1 lõikes 5 sätestatud kaudset viidet haldusmenetluse seadusele. Täienduse kohaselt kohaldatakse VetKS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määruse (EL) 2017/6 25, muude E uroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse erisusi. Eelnõu § 5 p unktiga 4 muudetakse VetKS-i § 2 1 lõi get 2 , jä ttes välja sõnad „ või volitatud veterinaararst” . Kehtivas seaduses on säte s tatud, et juhul , kui on põhjust arvata, et loom või loomne saadus võib otseselt või kaudselt olla inimese või looma tervisele ohtlik, tõendab asjakohase kontrollipädevusega veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst, kelle järelevalvepiirkonnas loom või loomne saadus asub, looma või loomse saaduse ohutust veterinaartõendiga või vajadust järgida täiendavaid veterinaarnõudeid. E elnõuga sõnastatakse ümber veterinaararstidele halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga riigi haldus ülesannete volitamise ulatus (eelnõu § 5 punktid 5 ja 6 ). Veterinaar- ja T oiduamet analüüsis haldusülesannete täitmiseks volitamise majanduslikku põhjendatust ja nende täitmise kvaliteeti ning jõudis seisukohale, et volitatud veterinaararstidele ei ole põhjendatud delegeerida ülesandeid, mille täitmisel on vajalik kontrollida , kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele. Edaspidi tõendavad looma või loomse saaduse ohutust veterinaartõendiga või vajadust järgida täiendavaid veterinaarnõudeid üksnes Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve ametnik ud . Eelnõu § 5 punktiga 5 sõnastatakse uuesti VetKS-i § 5 lõige 1 . Halduskoostöö seaduse § 3 lõike 1 kohaselt võib seadusega, seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga volitada riigi haldusülesannet täitma kohaliku omavalituse üksuse, muu avalik-õigusliku juriidilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku. Arvestades halduskoostöö seaduses sätestatud korda , on kehtivas VetKS-i § 5 lõikes 1 sätestatud, et veterinaarjärelevalvet (riiklik k u järelevalvet) teostab ja veterinaarkontrolli (tegevus- ja muu loa andmise menetluse raames tehtava nõuetekohasuse kontroll i) teeb Veterinaar- ja Toiduamet ning nimetatud seaduse § 13 lõike 4 alusel Veterinaar- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst. Kutset egevus e loaga veterinaararstide taotluste arv veterinaarjärelevalve ja - kontrolli tegemiseks volituse saamiseks on viimastel aastatel langenud ning senise töökorralduse jätkamine on raskendatud. Samas on ühiskonna ootused nende toimingute tulemuslikkuse suhtes kasva nud. Veterinaar- ja Toiduamet analüüsi s haldusülesannete volitamise majanduslikku põhjendatust ja nende täitmise kvaliteeti ning jõud is seisukohale, et volitatud veterinaararstidele ei ole põhjendatud delegeerida ülesandeid, mille täitmisel on vajalik kontrollida , kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele. Edaspidi teevad sellist VetK S -i ja LTTS-i nõuetekohasuse järelevalvet ja kontrolli vaid Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve ametnikud. Need haldusülesanded , mida Veterinaar- ja Toiduamet võib volitada täitmiseks Veterinaar- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararstile , sõnastatakse eelnõus eraldi sättes (VetKS-i § 5 lõikes 1 1 ) ning nii VetKS-ist kui ka LTTS-ist jäetakse välja viited volitatud veterinaararstile sätetes , kus volitatud veterinaararstil e enam otsest valmisoleku kohustust ülesande täitmiseks või tegevusi ette ei nä hta . Eelnõu § 5 p unktiga 6 täiendatakse VetKS-i § 5 lõikega 1 1 . Lisatud lõikega täpsustatakse eelmises lõikes sätestatud üld ist normi, et veterinaarjärelevalvet teostab ja veterinaarkontrolli teeb Veterinaar- ja Toiduamet . S ättes määrat akse volitatud veterinaararstile halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga riigi haldus ülesannete volitamise ulatus. VetKS-i § 1 0 kohase konkursi edukalt läbinud veterinaararstile saab Veterinaar- ja Toiduamet halduslepinguga volitada diagnostilisi uurimisi (näiteks tuberkuliniseerimine), erinevate proovide (veri, tolm, piim jne) võtmi st ja vaktsineerimi st . Nende tegevuste puhul on valdavalt tegemist erinevate looma taudi de tõrje programmide rakendamiseks vajalike kavandatud tegevustega kindlal aja l, näiteks kalendriaastas . Samuti saab Veterinaar- ja Toiduamet halduslepinguga kaasata veterinaararsti muude sse loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või selle likvideerimise otsestesse tegevustesse , nagu näiteks loomade uimastamine, hukkamine või muud tegevused, mis eeldavad veterinaararsti kvalifikatsiooni. Eelkirjeldatud volitatavate veterinaarjärelevalve toimingute eesmärgiks on ennetada ohtusid ja rikkumisi ning vahetult tõrjuda ohtu avalikule korrale. Eelnõu § 5 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks VetKS-i § 5 lõige 6 , kuna samasisuline säte on juba eelnõu § 5 punktiga 3 7 uuesti sõnastatud VetKS-i § 35 3 lõikes 10 . VetKS-i § 5 lõikes 6 ei ole vaja seda korrata, sest sii s oleks tegu kordava sättega. Otstarbekas on kogu uuringutega seonduvate kulude kandmise regulatsioon jätta veterinaarjärelevalve tasu reguleerivasse peatükki. Kuna tavapäraste labor atoorsete uuringute kulu on eelnõu kohaselt edaspidi arvestatud veterinaar järelevalve tunnitasu sisse, siis ei ole enam vajadust eraldi sätte järele, mis kordab VetKS-i § 35 3 lõikes 10 sätestatut . Eelnõu § 5 punktiga 8 muudetakse VetKS-i § 5 lõi ke 7 sõnastust. Lõi kes 7 on asendatud vii de määruse le (EÜ) nr 882/2004 vii tega määruse le (EL) 2017/625 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 5 punktiga 9 täiendatakse VetKS-i § 5 lõigetega 8 ja 9. Lõike 8 kohaselt nimetatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutavaks asutus eks Veterinaar- ja Toiduamet , kes vastuta b mitmeaastase kontrollikava koostamise eest ning nimetatud kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile esitamise eest . Tegemist ei ole Veterinaar- ja Toiduameti le uue kohustusega, sest samasisuline säte on kehtiva ToiduS-i § 47 lõikes 6. Mitmeaastane kontrollikava hõlmab kõiki EL-i toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud valdkondi , sealhulgas loomatervis , ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Koostatud kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt ja avalikustatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 111 lõike 1 kohaselt Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. Nimetatud määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt võib avaldamata jätta kontrollikava sellised osad, mille avalikustamine võiks ohustada ametliku kontrolli tõhusust. Lõikes 9 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada korrakaitseorganitevahelise koostöö korra mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks, arvestades, et mitmeaastase kontrollikava väljatöötamisse on kaasatud erinevate ministeeriumide haldusala asutused , näiteks Maksu- ja Tolliamet, Ravimiamet. Eelnõu § 5 punktiga 10 muudetakse VetKS-i § 5 1 lõiget 2 , asendades viite nõukogu direktiivile 89/608/EMÜ sättega, mille kohaselt on Veterinaar- ja Toiduamet veterinaar järelevalve koostöö kontaktasutus määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses. Muudatuse tingib asjaolu, et määrus e (EL) 2017/625 rakendamisega seoses tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ. Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 5 punktiga 1 1 täiendatakse VetKS-i § 5 1 lõikega 3 , et täpsusta da järelevalvekoostööd. Säte on vajalik , et rakendada määruse (EL) 2017/625 artikli 102 lõi get 4, mi llega pan nakse liikmesriigile kohustus soodustada erinevate õiguskaitsesüsteemi kuuluvate asutuste ja isikute (sh politsei, prokuratuur, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, volitatud veterinaararstid) ning pädeva as utuse (Veterinaar- ja Toiduamet ) vahelist koostööd eeskätt selleks, et edasta da Veterinaar- ja Toiduametile teavet EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõuete , sealhulgas veterinaarnõuete sellisest rikkumisest, mis või b kujutada ohtu looma või inimese tervisele ja looma heaolule , ning rikkumisest , mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk pettuse või eksitava tegevuse teel . Selleks, et koostöösse kaasatud õiguskaitseasutus i oleks võimalikult palju , on eelnõus kasutatud termineid „muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus ” . Mõeldud on eelkõige teabevahetust korrakaitsemenetluses ehk riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet. Teavet võib edastada nii suulis elt, kirjalikult , kaasa arvatud e-post, kui ka faksi teel . K oostöö aitab pädeval asutusel saada teavet ja jagada seda teiste liikmesriikide pädevatele asutustele , avastada rikkumisi ja neid uurida ning võtta tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et reageerida EL-i toidutarneahela õigusaktide piiriülestele rikkumistele ka juh ul , kui võimalik pettus või eksitav tegevus on piiriüle ne . EL-is toimivad järgmised infovahetussüsteemid: RASFF ( t oidu ja sööda kiirhoiatussüsteem), TRACES ( k aubanduse kontrollisüsteem) ja AAC ( h aldusabi ja koostöö süsteem). Kõigi kolme süsteemi kontaktasutuseks on Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduamet teeb loomatervise valdkonnas koostöö d Keskkonnainspektsiooniga, Keskkonnaametiga, Politsei - ja Piirivalveametiga ning Maksu- ja Tolliametiga. Koostöö tõhustamiseks on korrakaitseorgani d sõlmi n ud koostööleppeid ja - lepinguid. Näiteks on Veterinaar- ja Toiduamet sõlmi n ud tähtajatu koostööleping u Maksu- ja Tolliametiga. Kõnealuse lepingu kohaselt vahetavad pooled teavet suuliselt, kirjalikult , kaasa arvatud e-post, või faksi teel. Riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet , sealhulgas teavet teise poole töövaldkonda kuuluv a õigusrikkumi se kohta , edasta takse viivitamata. Sarnaseid koostöölepinguid on Veterinaar- ja Toiduamet sõlminud ka teiste korrakaitseorganitega. Eelnõu § 5 p unktiga 1 2 muudetakse VetKS-i § 6 lõike i d 1 ja 2 , asenda des vii ted määruse le (EÜ) nr 882/2004 asjakohaste viite te ga määruse le (EL) 2017/625 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on tehnilise muudatusega . Eelnõu § 5 p unktiga 1 3 tunnistatakse VetKS-i § 6 lõige 3 2 kehtetuks. Säte lubab referentlaboratooriumina volitada tegutsema üksnes asjakohases E L-i õigusaktis loomataudi diagnoosimiseks referentlaboratooriumile kehtestatud bioohutuse nõuetele vastava laboratooriumi. M ääruse (EL) 2017/625 artikli s 100 on sätestat ud nõuded , millele peavad vastama riiklikud referentlaborid , ning kuna nimetatud nõuded hõlma vad juba VetKS-i § 6 lõi k e s 3 2 sätestatu t , siis tunnistatakse kordamise vältimiseks see säte kehtetuks . Eelnõu § 5 p unktiga 1 4 sõnastatakse uuesti VetKS-i § 6 lõik e s 8 sisalduv volitusnorm. Kehtiva sätte kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister täpsustavad bioohutuse nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra . Kuna referentlaboratooriumile esitatavad nõuded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli s 100 , mis muu hulgas hõlmab bioohutuse nõudeid , siis on vajalik volitusnormi muuta. Enam ei ole vaja volitusnormi referentlaboratooriumile täpsustavate bioohutus e nõuete kehtestamiseks. Eelnõu kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister r eferentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra . Eelnõu § 5 punktiga 1 5 muudetakse VetKS-i § 7 sõnastust. Paragrahv sätestab veterinaarjärelevalve erimeetmed. Paragrahvi senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõi getega 2 ja 3 , mille kohaselt veterinaarnõuetele mittevastavate loomade või loomsete saaduste avastamise korral ja veterinaarnõuetele mittevastavate loomade või loomsete saaduste EL-i välisest riigist Eestisse määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tähenduses toimetamise korral kohaldatakse riikliku järelevalve erimeetmeid määruse (EL) 2017/625 asjakohaste sätete kohaselt. Eelnõu kohaselt viidatakse määruse (EL) nr 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tähendusele ning edaspidi kasutatakse seaduse tekstis terminit „Eestisse toimetamine ”. Eelnõu § 5 punktiga 1 6 tunnistatakse VetKS-i § 7 1 lõiked 1 ja 2 kehtetuks, et vältida määruses (EL) 2017/625 sätestatu kordamist . Kehtiva seaduse § 7 1 lõi g e 1 on uuesti sõnastatud, võttes arvesse määruse (EL) 2017/625 artiklites 66–69 ja 138 sätestatut, ning koondatud eelnõus VetKS i § 7 lõigetesse 2 ja 3 . Kehtivas VetKS-i § 7 1 l õikes 2 sätestatud j ärelevalveobjekti valdaja kohustused on kehtestatud määruse (EL) 2017/625 artik li s 15 , milles on sätestatud ettevõtjate kohustused seoses ametliku kontrolli tegemise või muude ametlike toimingute tegemisega . Eelnõu § 5 punktiga 1 7 muudetakse VetKS-i § 11. Paragrahvis sätestatakse nõuded volitatud veterinaararsti õiguste taotlejale. Eelnõu kohaselt peab taotleja vastama määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele. Nimetatud artikli punkti b kohaselt pea vad füüsilisel isikul, kes taotleb õigust tegutseda volit atud veterinaararstina , olema selleks nõutavad oskused, seadmed ja taristu, sobiv kvalifikatsioon ja kogemus, ta pea b tegutsema erapooletult ja tal peab puuduma huvide konflikt seoses temale delegeeritud ülesannete täitmisega. Kehtiv as VetKS-i § s 11 on sätesta tud , et volitatud veteri naararsti õiguste taotleja l pea vad olema kehtiv kutsetegevuse luba, volitusega seotud ülesannete täitmiseks vajalik ettevalmistus ja tehnili ne varustus ning ta peab olema võimeline tegutsema erapooletult ja andma tegelikule olukorrale vastavaid hinnanguid. Uus sõnastus täpsustab, et taotleja l peab olema kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba , ning loob viitega seose otsekohalduva määruse tingimustega. Kutsetegevuse loa nõudega tagatakse, et taotlejal on nõutavad oskused ja sobiv kvalifikatsioon. Muud nõuded on sätestatud viidatud otsekohalduvas õigusaktis piisavalt täpselt ja neid ei ole asjakohane seaduses üle korrata. Eelnõu § 5 punktiga 1 8 jäetakse VetKS-i § 13 lõike 4 teisest lausest , § 16 lõikest 2 ja § 19 lõikest 2 välja sõnad „ja veterinaarkontrolli” , arvestades eelnõus sätestatud VetKS-i § 5 uue lõike 1 1 sõnastust, mi lle s kehtestatakse volitatud veterinaararstile halduskoostöö raames antavate ülesannete ulatus. Kehtiva VetKS-i § 13 lõike 4 kohaselt sõlmib Veterinaar- ja Toiduamet halduskoostöö seaduse kohaselt haldusülesande täitmiseks halduslepingu konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse veterinaarjärelevalvet teostava ja veterinaarkontrolli tegeva selle volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe. Kehtiva VetKS-i § 16 lõi kes 2 on sätestatud , et volitatud veterinaararstil on keelatud teostada veterinaarjärelevalvet ja teha veterinaarkontrolli temale endale või tema pereliikmetele kuuluva järelevalveobjekti üle. Lähtuvalt eelnõu § 5 punktiga 6 kavandavast VetKS-i § 5 lõi kest 1 1 ei ole volitatud veterinaararstil enam õigust teha veterinaar kontrolli toiminguid ning asjaomased viited veterinaarkontrollile jäetakse § 13 lõikest 4 ja 16 lõikest 2 välja. VetKS-i § 19 lõike 2 sõnastust muudetakse seoses volitatud veterinaararsti tasuga. VetKS -i § 19 lõike 2 uue sõnastuse kohaselt on volitatud veterinaararstil õigus saada veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tasu. Kehtivas sättes o n ette nähtud ka tasu veterinaarkontrolli tegemise eest, mis ei ole enam asjakohane , sest volitatud veterinaararstid eelnõu kohaselt edaspidi veterinaarkontrolli toiminguid enam ei tee . Eelnõu § 5 punktiga 1 9 muudetakse VetKS-i § 15 lõiget 1 volitatud veterinaararsti õiguste kohta. Säte on vajalik volituse raames tehtavate järelevalvetoimingute tegemiseks loomapidaja valduses . Volitatud veterinaararst ei ole korrakaitseseaduse tähenduses korrakaitseorgan vaatamata sellele, et ta on halduslepinguga kaasatud haldusülesannete täitmis se . Seetõttu tuleb selgelt ette näha, millisel määral on volitatud veterinaararstil õigus rakendada korrakaitseorganitele ettenähtud meetmeid. Lõike 1 uue sõnastuse kohaselt on volitatud veterinaararstil õigus rakendada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve eri meetmeid , mis annavad volitatud veterinaararstile õiguse küsitle da ja nõuda dokument e , mida on vaja näiteks loomade identifitseerimiseks , ning vallasasja läbivaatuse ja valdusesse sisenemise õiguse, mida on vaja näiteks farmi sisenemiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste veterinaarmenetluste läbiviimiseks. Uu e s ät t e sõnastus kattub kehtiva VetKS-i § 15 lõike 1 punkti 1 sisu ga . Kehtiva VetKS-i § 15 lõike 1 punktid 2 – 5 ei ole tulenevalt eelnõu § 5 punkti ga 6 tehtavatest muudatustest ja volitatud veterinaararstide tegevuse ümberkorraldamisest VetKS-i §-s 1 5 enam asjakohased ning jäetakse lõike uuest sõnastusest välja. Volitatud veterinaararstil ei ole edaspidi õigust väljastada veterinaartõendeid ega koostada akte. Kuna volitatud veterinaararst ei tee edaspidi veterinaarkontroll i , siis ei ole tal vaja õigust kasutada selle te gemiseks volituse raames tehnilisi vahendeid ega laboratooriumi teenust. Volitatud veterinaararst teeb eelnõu kohaselt edaspidi vaid selliseid veterinaarjärelevalve toiminguid, mis on valdavalt ette kavandatavad ja eeldavad praktilisi oskusi loomadega manipuleerimisel või muid veterinaararsti praksisega seotud oskusi. Volitatud veterinaararst ei tee eelnõu kohaselt edaspidi veterinaarjärelevalvet õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle, mistõttu ei ole volitatud veterinaararstile asjakohane panna veterinaarnõuetele mittevastavuse tuvastamisel õigust teha sanktsioonide rakendamise ettepanekut . Eelnõus sätestatud VetKS-i § 16 lõike 1 punktis 2 on viidatud määruse (EL) 2017/625 artikli 32 punkti le b , millest tuleneb siiski volitatud veterinaararsti kohustus edasta d a temale volituse raames tehtud töö käigus teatavaks saanud tea v e võimaliku veterinaarnõuete sellise rikkumise kohta, mis võib kujutada ohtu inimese või looma tervisele või looma heaolule , viivitamata Veterinaar- ja Toiduametile. Eelnõu § 5 punktiga 20 muudetakse VetKS-i § 16 lõike 1 sõnastust seoses volitatud veterinaararsti kohustustega. Eelnõu kohaselt ei muudeta lõike 1 punkti 1 sõnastust, millega kohustatakse volitatud veterinaararsti täitma temale volitusega pandud ülesandeid. Kehtiva VetKS-i § 16 lõike 1 punkt 2 paneb volitatud veterinaararstile kohustuse kasutada oma õigusi veter i naarnõuete rikkumise tõkestamiseks ja tuvastamiseks. Kuna volitatud veterinaararst ei tee eelnõu kohaselt edaspidi enam veterinaarjärelevalve t õigusaktide nõuete täitmise üle rikkumise avastamiseks , siis jäetakse nimetatud kohustus uuest sõnastusest välja. Kehtiva VetKS-i § 16 lõike 1 punkt i 3 kohaselt on volitatud veterinaararst kohustatud vormistama volituse täitmisel tehtud otsuse kirjalikult ja teavitama sellest veterinaarjärelevalveametnikku. Sarnane k ohustus on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 ja selle le viidatakse eelnõus VetKS -i § 16 lõike 1 punktis 2 . Nõue edastada volituse raames tehtud töö käigus teatavaks saanud teave võimaliku veterinaarnõuete sellise rikkumise kohta, mis võib kujutada ohtu inimese või looma tervisele või looma heaolule , viivitamata Veterinaar- ja Toiduametile, tuleneb määruse (EL) 2017/625 artiklist 32, millele samuti viidatakse eelnõus VetKS -i § 16 lõike 1 uues punktis 2. Kehtiva VetKS -i § 16 lõike 1 punktiga 4 kohustatakse volitatud veterinaararsti hoidma temale järelevalveobjekti kontrolli misel teatavaks saanud äri- ja ametisaladusi. Nimetatud kohustuse panemine volitatud veterinaararstile ei ole enam asja kohane t ulenevalt volitatud veterinaararstide tegevuse ümberkorraldamisest . Diagnostiliste uurimiste, proovide võtmise, vaktsineerimise ning loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või selle likvideerimise tegevustes osalemise ks ei vaja volitatud veterinaararst juurdepääsu äri- ega ametisaladust sisaldavatele dokumentidele. Kehtiva VetKS -i § 16 lõike 1 punktid e 5 – 7 kohaselt on volitatud veterinaararst kohustatud säilitama tema poolt väljastatud tõendite koopiaid ja muid veterinaarjärelevalve teostamisega ja veterinaarkontrolli tegemisega seotud dokumente ning andma need volituse lõppemisel või Veterinaar- ja Toiduameti nõudmisel üle Veterinaar- ja Toiduametile. Eelnõuga sõnastatakse senised VetKS-i § 16 lõike 1 punkti d 5 – 7 kokkuvõtlikult uuesti VetKS-i § 16 lõike 1 punktina 3 , arvestades ümberkorraldusi volitatud veterinaararstide tegevuses. Uue sõnastuse kohaselt jääb volitatud veterinaararstile kohustus säilitada oma volituse raames ülesannet e täi tmisega seotud dokumente ning anda need üle Veterinaar- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse lõppemisel. Eelnõu § 5 punktiga 2 1 muudetakse VetKS-i § 34 1 lõiget 1 , asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklile 12 viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetele 4 ja 5 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on tehnilise ja termineid täpsustava muudatusega . Määruses (EL) 2017/625 kasutatava termini „ametlik labor ” esmakordsel mainimisel viidatakse edaspidi riigisise se le terminile „volitatud laboratoorium”. Eelnõu § 5 p unktiga 2 2 täiendatakse VetKS-i § 34 1 lõikega 1 1 , milles sätestatakse võimalus volitada võetud proovide analüüside tegemiseks ka akrediteerimata laboratoorium määruse (EL) 2017/625 artiklis 40 ja 42 sätestatud juhtudel ja tingimustel. Labor atoorium il, keda volitatakse analüüs ima veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proov e , peaks olema varustus, taristu ja töötajad, mis võimaldavad proovide analüüsimisel järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete andmete saamiseks tuleks kõnealused labor atoorium id akrediteerida kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ( p ädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele). Kuigi akrediteerimine on kõige parem viis , et taga da volitatud labor atoorium ite nõuetekohasus , on see teatud juhtudel ebaproportsionaalne, mistõttu peaks teatud tingimustel olema lubatud paindlik lähenemine. Erandina võib volitatud laboratooriumina tegutseda labor atoorium , k us tegele takse ainult muude ametlike toimingute käigus võetud proovide analüüsimisega määruse (EL) 2017/625 artikli 40 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel. Lisaks lubatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 42 kohaselt teatavatel labor atoorium itel kasutada meetodeid, mille kasutamiseks nad ei ole akrediteeritud. Seda eeskätt juh ul , kui kasutatakse uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või kui on tegemist uute näitajate ga või hädaolukor raga ning labor atoorium it ei ole võimalik kohe akrediteerida kõikide nende meetodite kasutamiseks , mida ta peaks kasutama volitatud labor atoorium ina. Selline ajutise volitatud laboratooriumina tegutsemise ks määramise periood ei tohi olla pikem kui üks aasta ja seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks määruse (EL) 2017/625 art ikli 42 l õike 3 kohaselt . Eelnõu § 5 punktiga 2 3 muudetakse VetKS-i § 34 1 lõiget 5 , asendades viite määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikele 2 viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetele 4 ja 5 seoses määruse (EÜ) nr 882/2004 kehtetuks tunnistamisega. Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 5 punktiga 2 4 täiendatakse VetKS-i § 34 1 lõikega 5 1 , milles viidatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juh tudele , millal Veterinaar- ja Toiduamet tunnistab laboratooriumile antud volitus e täielikult või teatavate ülesannete osas kehtetuks. Volitus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks , kui volitatud labor atoorium ei võta asjakohaseid ja parandavaid meetmeid, kui on ilmnenud, et labor atoorium ei vasta nõutud tingimustele, labor atoorium ei täida temale pandud ülesandeid või ei saa laboritevahelis t es võrdluskatsetes rahuldavaid tulemusi. Eelnõu § 5 p unktiga 2 5 muudetakse VetKS-i § 35 1 lõi get 1. VetKS § 35 1 reguleerib veterinaarjärelevalve tasu maksmise põhimõtteid ning muudatusega viiakse paragrahvi sõnastus kooskõlla määruse (EL) 2017/625 artiklites 78–85 sätestatud põhimõtete ja eesmärkidega. Lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja viide määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 27–29. Edaspidi tuleb veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli rahastamisel juhinduda määruse (EL) 2017/625 artiklitest 78–85, milles on sätestatud nõuded ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamise kohta. Samas viite tegemine tervikuna siduvale ja vahetult kohaldatavale määrusele ei ole vajalik, seega jäet akse selline viide sätte sõnastusest välja. Eelnõu § 5 punktiga 2 6 jäetakse VetKS-i § 35 1 l õikest 2 välja viide loomades ja loomsetes saadustes saasteainete sisalduse määramisega seotud toimingute eest tasu maksmise erandile , sest saasteainete sisalduse kontrollimise eest eraldi järelevalvetasu maksmist määruse (EL) 2017/625 kohaselt ette nähtud ei ole. Saasteainetega seotud järelevalvetoimingute kulu on arvestatud nii tunnitasuna kogutava kui ka kohustusliku järelevalvetasu määra sisse ja seda eraldi enam ei koguta. Eelnõu § 5 p unktiga 2 7 muudetakse VetKS-i § 35 3 lõike 1 sõnastust. Sõnastuse muudatuse on tinginud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulukomponentide loend, milles ei sisaldu ainult seni arvesse läinud Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemise personali - ja majanduskulud, vaid on loetletud pikem nimekiri kulusid , mis tulenevad asjaomase järele va lve toimingu tegemisest ja mida võetakse arvesse järelevalve tasu määra arvutamisel. Uues sõnastuses lisatakse VetKS-i § 35 3 lõikesse 1 viide määruse (EL) 2017/625 artiklile 81. Eelnõu § 5 p unktiga 2 8 muudetakse VetKS-i § 35 3 lõike 2 sissejuhatava lause osa sõnastust ja asendatakse senine viide määruse le (EÜ) nr 882/2004 viitega määrusele ( EL ) 2 0 17/625. Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 5 p unktiga 2 9 muudetakse VetKS-i § 35 3 lõike 2 punkt i de 4 –6 sõnastust . Parandatakse viiteid ja termineid. S enine viide määrusele (EÜ) nr 882/2004 jäetakse välja, sest vii de määruse (EL) nr 2017/625 artikli 3 punkt ile 40 on tehtud juba eelnõus sätestatud VetKS § 7 lõikes 3 . Uues sõnastuses kasutatakse terminit „Eestisse toimetamine ”. VetKS-i § 35 3 lõi k e 2 punkt i 5 sõnastust muudetakse ning p arandatakse terminoloogiat loomade ja loomsete saaduste transiidi puhul, viies kasuta tavad terminid kooskõlla määruse s (EL) 2017/625 kasutusel olevate terminitega . Termin „ühenduseväline riik ” asendatakse terminiga „ Euroopa Liidu väline riik ”. M uudetakse VetKS-i § 35 3 lõi k e 2 punkt i 6 sõnastust. Kehtivas VetKS-is k asutusel ol ev termin „import ” asendatakse terminiga „Eestisse toimetamine ” , mille tähendus on eelnõu kohaselt avatud VetKS -i § 7 lõike s 3 viite ga määruse (EL) 2017/625 artik li 3 punkt i s 40 sätestatud tähenduse le . Eelnõu § 5 punktiga 3 0 tunnistatakse kehtetuks VetKS-i § 35 3 lõi k e 2 punkt 7. S aasteainete sisalduse kontrollimise eest eraldi järelevalve tasu maksmis t määruse (EL) 2017/625 kohaselt ette nähtud ei ole ning seetõttu ei ole sellise järelevalve tasu määramise põhimõtteid vaja enam sätestada. S aasteainetega seotud järelevalvetoimingute kulu on arvestatud nii tunnitasuna kogutava kui ka kohustusliku järelevalvetasu määra sisse ja seda eraldi enam ei koguta. Eelnõu § 5 p unktiga 3 1 muudetakse VetKS-i § 35 3 lõi k e 3 sõnastust. Lõikes asendatakse senine viide määrusele (EÜ) nr 882/2004 asja kohase viitega kohustuslikele tasumääradele määruses (EL) 2017/625 . Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 5 p unktiga 3 2 tunnistatakse kehtetuks VetKS-i § 35 3 lõige 4 . Lõiget sellisel kujul ei ole enam tarvis, sest määrus es (EL) 2017/625 enam ei ole alus t loomades ja loomsetes saadustes saasteainete sisalduse määramise eest eraldi järelevalvetasu kogumiseks . Saasteainetega seotud järelevalvetoimingute kulu on arvestatud nii tunnitasuna kogutava kui ka kohustusliku järelevalvetasu määra sisse ja seda eraldi enam ei koguta. Eelnõu § 5 p unktiga 3 3 muudetakse VetKS-i § 35 3 lõik e 5 punkt i 1 sõnastust ja asendatakse senine viide määruse (EÜ) nr 882/2004 IV lisa jaole B viitega määruse ( EL ) 2 0 17/625 IV lisa II peatükile . Tegu on tehnilise muudatusega. Eelnõu § 5 p unktiga 3 4 täiendatakse VetKS-i § 35 3 lõiget 5 punktiga 1 1 . Lisatud sätte kohaselt võetakse järelevalvetasu tunnitasuna SöS-i alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte, nagu loomset päritolu sööda käitlemise ettevõtte, ravimsööda käitlemise ettevõtte ning ettevõtte, kus söödetakse loomale loomset päritolu sööta või ravimsööta , nõuete kohasuse hindamise eest. Toimingu rahastamise aluseks on määruse (EL) 2017/625 artikkel 80, mille kohaselt võib liikmesriik koguda lõive ja tasusid ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute kulude katmiseks. Arvestades asjaolu, et SöS -i muudatusega asendatakse ka muud liiki söödajärelevalve toimingute eest kogutav riigilõiv järelevalvetasuga , on käesolevas sättes kasutatud tunnitasupõhist järelevalvetoimingute rahastamis e põhimõtet . Tunnitasu põhiselt kulude katmise kasutamisel on tagatud Euroopa põhimõtetele vastav kulupõhine järelevalvetasude süsteem, kuna järelevalve tasustamise puhul on võimalik arvesse võtta ka ettevõtte suurust ehk tootmismahtu ning riskiastet. Ettevõtete makstav tasu seostub konkreetselt tehtud toimingutega ning esmane kokkuhoid tekib juba asjaolust, et enam ei tule igal aastal automaatselt riigilõivu maksta. Universaalselt tasutava riigilõivu puhul ei arvestata asjaolu, kas asjaomases ettevõttes teatud ajavahemikul järelevalvetoiminguid üldse tehti või mitte, niisiis on see teatud perioodil ebaproportsionaalne. Sättes tuuakse välja järelevalveobjektid, mi lle üle teostatakse veterinaarjärelevalve t ja veterinaarkontrolli ning mille nõuete kohasuse hindamise eest võetakse järelevalvetasu VetKS-is sätestatud korra kohaselt. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu § 5 p unktiga 3 5 muudetakse VetKS-i § 35 3 lõi k e 7 sõnastust. Sõnastust on muudetud tulenevalt määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulukomponentide muu tunud loetelust. Võrreldes kehtiva määruse (EÜ) nr 882/2004 VI lisas loetletud kuludega on nimekirja laiendatud ja muudetud täpsemaks. Kulud on erineva t laadi , seega ei saa neid panna enam üldiste nimetuste alla ja seetõttu on eelnõus VetKS-i § 35 3 lõi k e s 7 viidatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kuludele . Tunnitasu arvutamise aluseks võetakse veterinaar järelevalve toimingute tegemisega seotud töötasud ning veterinaar järelevalve toimingute tegemisega seotud tegelik majandus- ja muu seotud kulu, sealhulgas laboratoorsete analüüside kulud toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Veterinaar järelevalve toimingute tegemisega seotud töötasud e hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike ja muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt . Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, transpordile, lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovivõtmise ning labor atoorsete analüüside ja uuringute kulud, mida volitatud labor atoorium id nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõigist komponentidest tekkiv eelmise perioodi kogukulu , sealhulgas laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse ära järelevalveasutusel veterinaar järelevalve toimingute tegemise le kulunud töötundidega ning saadakse töötunni hind ja selle kaudu arvestuslik tunnitasu määr . Määruse (EL) 2017/625 art ikli 82 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud kuludest. Eelpool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on m ääruse (EL) 2017/625 artikli 82 lõike 1 punktides a ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, kuna jagatakse ära küll valdkonna toimingute kogukulu , kuid ajapõhise tunnitasu kaudu rakendub igale käitlejale individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. Olulise muudatusena võrreldes kehtiva VetKS-iga võetakse tunnitasu määra arvutamisel arvesse ka laboratoorsete analüüside ja uuringute kulud. Labor atoorsete analüüside kulu on tähtis kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja seisukohalt . Järelevalve seisukohalt on analüüside tulemused tihti määravad otsustamaks, kas ettevõte või kaup vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside hinnad tulenevalt oma eripärast kõrged ja mõjutavad seega oluliselt käitleja makstava tasu suurust. Otstarbekas on kasutada metoodikat, kus labor atoorium ite kulu sarnaselt muudele majanduskuludele on valdkonna peale ära jagatud ning arvestatud ühe komponendina tunnitasu hulka , mitte ei nõuta seda igal üksikul juhul käitlejalt sisse – see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes kehvemasse olukorda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kandis tavapäraste labor atoorsete analüüside kulu riik, kuid kuna määruses (EL) 2017/625 on kulu komponentide nimekirja täpsustatud, on võimal ik ka kõiki mu id kulu si d täpsemalt arvestada . Edaspidi arvestatakse tunnitasu kõikide nimetatud määruses lubatud komponentide järgi . Muus osas on jäänud süsteem üldjoontes samaks, kulusid arvesta takse jätkuvalt eelmisel kalendriaastal tehtud kulude põhjal . Eelnõus § 5 punktiga 36 täiendatakse VetKS-i § 35 3 lõikega 7 1 , milles täpsustatakse, et veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse nende laboratoorsete lisauuringute kulu, mida tehakse seoses tuvastatud veterinaarnõuete rikkumisega. Need kulud on tuvastatud rikkumise põhjustaja juba eraldi tasunud. Eelnõu § 5 p unktiga 3 7 muudetakse VetKS-i § 35 3 lõik e 10 sõnastust . M uudetud sõnastusega tehakse viide määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktile c , mi lles on sätesta tud täiendava d järelevalvetoimingu d, mis on vajalikud ja mida vajaduse korral tehakse. O saliselt asendab see lõige kehtiva määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 28 sisu. Veterinaarjärelevalve lisatoimingute tegemise eest maksab kohustatud isik järelevalvetasu tunnitasuna VetKS § 35 3 lõike 6 kohaselt. Samuti on lõikes 10 täpsustatud, et kui tuvastatud veterinaarnõuete rikkumisega seoses on vaja teha täiendavaid laboratoorseid lisauuringuid, siis maksab kohustatud isik lisaks tunnitasule järelevalvetasu nende uuringute tegemise kulud e kogu ulatuses . See on kooskõlas määruse (EL) 2017/625 artikli 138 lõi k e ga 4 , mille kohaselt kannab tuvastatud rikkumistega seoses võetud meetmete kõik kulud , sealhulgas laboratoorsete lisauuringu te tegemise kulud, vastutav ettevõtja ehk kohustatud isik . Eelnõu § 5 punktiga 3 8 muudetakse VetKS-i § 35 7 lõi k e 4 sõnastust. Lõi ke sõnastus viiakse VetKS- i s kooskõlla tolliseaduses kasutatavate mõistetega. Tolliseaduses ei kasutata enam terminit „tollikäitlusviis i määramine ˮ, selle asemel on võetud kasutusele termin „ kauba suunami ne tolli protseduurile ˮ . Terminit „tolliprotseduur” kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101), artikli 5 punkti 16 tähenduses. Lisaks asendatakse termin „import ” terminiga „Eestisse toimetamine ” , mida kasutatakse määruse (EL) 2017/625 artik li 3 punkt i 40 tähenduses. Eelnõu § 5 punkti de ga 3 9 ja 40 muudetakse VetKS-i § 35 7 lõigete 5 ja 6 ning VetKS-i § 39 9 lõike 4 sõnastust. Lõike 5 sõnastus viiakse VetKS-is kooskõlla tolliseaduses kasutatavate mõistetega ning muudetakse selgemaks. Muudetakse VetKS-i § 35 7 lõike s 6 ja § 35 9 lõike s 4 sätestatud volitusnormi de sõnastust. Muudetud volitusnormiga kohustatakse Vabariigi Valitsuse asemel maaeluministrit kehtestama asjakohane määrus, arvestades, et Maaeluministeerium kujundab loomatervise valdkonda ning korraldab loomatervise nõuetekohasuse tagamist. Eelnõu § 5 punktiga 4 1 muudetakse VetKS-i § 37 lõike 1 sõnastust. Kehtiva sõnastuse kohaselt on isikul, kes ei nõustu volitatud veterinaararsti volitusega seotud ettekirjutuse, otsuse või toiminguga , õigus esitada vaie Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul. Tulenevalt volitatud veterinaararstidele halduskoostöö raames volitatavate tegevuste muutumisega ning kooskõlas eelnõu § 5 punkti de ga 6 ja 19 tehtavate muudatuste ga sõnastatakse uuesti ka vaide esitamise alused , viidates volitusega seotud toimingutele. Volitatud veterinaararst ei anna haldusakte, vaid teeb üksnes toiminguid. Edaspidi saab is ik esitada kirjaliku vaide Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul toimingu tegemise st teadasaamise päevast arvates juhul , kui ta leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toimingu tegemise ga on rikutud tema õigusi . Vaidega on võimalik esitada riigivastutuse seaduses sätestatud nõudeid: nõuda toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist haldusmenetluse seaduse § 109 kohaselt . Eelnõu § 5 punktiga 42 täiendatakse VetKS-i üleminekusättega, mille kohaselt kuni 2019. aasta 31. detsembrini võetakse veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest tunnitasu VetKS -i § 35 3 lõike 8 alusel maaeluministri 12. detsembri 2018. a määrusega „Toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2019. aastaks ” kehtestatud tunnitasu määras. Üleminekusäte on vajalik seoses sellega, et uued tunnitasu määra arvutamist reguleerivad VetKS-i sätted jõustuvad juba 2019. aasta 14. detsembril. Samas on vaja koguda tunnitasu eelnimetatud maaeluministri määrusega kehtestatud määras kuni 2019. aasta lõpuni. Eelnõu § 5 punktiga 4 3 muudetakse seaduse normitehnili st märkust 1 ja sõnastatakse see uuesti tulenevalt määruse (EL) 2017/625 artiklist 146, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/608/EMÜ liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning liikmesriikide haldusasutuste ja komisjoni koostöö kohta veterinaarküsimusi käsitlevate õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamiseks (EÜT L 351, 02.12.1989, lk 34–37). S amuti parandatakse ja täiendatakse normitehnilises märkuses viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) muutvate õigusaktide loetelu. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas ametliku kontrolli määruse terminoloogiaga. SöS is ja ToiduS-is on lisaks kasutusele võetud termin „muu ametlik toiming ” , LTTS-i ja VetKS is on seostatud kasutusel olevad terminid rakend atava ametliku kontrolli määruse terminitega. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas E L-i õigusega. Eelnõu ga asendat akse LTTS-is, SöS-is, ToiduS-is ja VetKS is viited määrusele (EÜ) nr 882/2004 viidetega määrusele (EL) 2017/625. SöS-is ja ToiduS-is on täpsustatud piiripunktide, imporditavate toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha ja i mporditava sööda üle am etliku kontrolli tegemise koha määramise menetlust. Samuti käsitletakse eelnimetatud seaduste muudatustes neid ametliku kontrolli määruse aspekte , mille korral on nimetatud määrus e kohaselt antud kaalutlusõigus erandi rakendamise kohta liikmesriigile . 6. Seaduse mõjud Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid mõjusid loodus- ja elukeskkonnale , riigi julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. 6.1 Kavandatav muudatus: k olmandast rii gist pärit sööda riskipõhine kontroll Kehtiva korra kohaselt peab sööda käitleja Veterinaar- ja Toiduametit teavitama igast mitteloomse sööda partiist enne vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamist, kui mitteloomne sööt lubatakse vabasse ringlusse Eestis , või kavandatavast piiripunkti jõudmisest, kui mitteloomne sööt toimetatakse läbi Eesti EL-i teise liikmesriiki ning seda sööta ei ladustata vahepeal Eestis , või Eestist EL-i teise liikmesriiki lähetamist, kui lähetatakse Eestis tollijärelevalve all olevat ja ladustatud mitteloomset sööta. S elline säte on vastuolus määruse 2017/625 artikli 45 lõikega 4, milles antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, kus sätestatakse juhtumid, mille puhul, ja tingimused, mille kohaselt võib pädev asutus nõuda ettevõtjalt teatamist teatavate EL-i sisenevate kaupade saabumisest. Kuna liikmesriigile ei ole jäetud õigust kehtestada kohustus ette teatada madalama riskiga söö da (nt määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punktide a ja b alusel kehtestatud loetelus nimetamata söö t ) EL-i saabumisest, tuleb kõnealune säte seadusest välja jätta. Eelnõuga kavandatu sööda ohutust ei mõjuta, sest madalama riskiga söö da puhul on kontrollisagedus ja ametliku kontrolli tegemise koht jäetud pädeva asutuse otsustada. Kontrollisageduse määramisel ja kontrollikoha valikul tuleb arvesse võtta eri tüüpi söötadest tuleneda võivat riski inimese või looma tervisele või keskkonnale, imporditava sööda kohta esitatavate nõuete täitmist eksportija või saadetise eest vastutava sööda käitleja poolt jne. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: sööda käitlejad ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud Kaasnev mõju : k una märkimisväärne osa Eestis käideldavast liidu välisest riigist pärit söödast saabub Eestisse läbi teise EL-i liikmesriigi, tuleks enam keskenduda sööda nõuetekohasuse kontrollile söödakäitlemisettevõttes ja vähendada söötade ametlikku kontrolli nende sisenemisel Eestisse. SöS-i muutmine sööda käitlejate kohustusi otseselt ei mõjuta , sest EL-i toidutarneahela õigusaktid tuginevad põhimõttele, et ettevõtjad vastutavad nende kontrolli all oleva tootmise, töötlemise ja turustamise kõigis etappides selle eest, et nende poolt turule viidav sööt on ohutu loomade ja inimeste tervisele ning keskkonnale. Arvestades, et mitteloomse sööda Eestisse saabuvaid partiisid kontrollitakse edaspidi riskipõhiselt , väheneb nii sööda käitlejate kui ka järelevalveametnike halduskoormus. Mõju olulisus: r iigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel tegeles Eestis 201 8 . aastal mitteloomse sööda impordiga 13 ettevõtjat , ke da kõik i kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet. 6.2. Kavandatav muudatus: söödakäitlemis ettevõttes toodetud ja turule viidud sööda kogus Kehtiva korra kohaselt peab sööda käitleja esitama Veterinaar- ja Toiduametile andmed iga kvartali esimese kuu kümnendaks kuupäevaks eelmise kvartali jooksul tema ettevõttes toodetud ja turustatud sööda liigi ja koguse kohta, töödeldud ja turustatud söödamaterjali koguse kohta ning toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud segasööda koguse kohta. Eespool nimetatud kohustus on seotud SöS-i § 28 lõikes 6 sätestatud kohustusega tasuda ametlike kontrollide tegemise ja järelevalve teostamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. Sööda käitleja poolt tasutava riigilõivu suurus on seotud ettevõttes toodetud ja turule viidud sööda kogusega. Kuna kehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga, puudub edaspidi vajadus koormata sööda käitlejaid kohustusega esitada andmeid toodetud ja turule viidud sööda koguste kohta. Sö S-i §- i s 37 on sätestatud sööda käitleja vastutus ja karistused sööda kogustest teatamata jätmise korral. Eelnõuga kavandatu kohaselt ei pea sööda käitleja edaspidi Veterinaar- ja Toiduametile esitama andmeid toodetud ja turuleviidud sööda kohta. Seetõttu tunnistatakse kõnealune säte kehtetuks. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: sööda käitlejad ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud Kaasnev mõju: e elnõuga kavandatava muudatuse tulemusel väheneb nii andmeid töödelnud järelevalveametniku kui ka sööda käitleja halduskoormus. Ametliku kontrolli tegemiseks vajalikke andmed on edaspidi võimalik koguda ametliku kontrolli tegemise käigus. Mõju olulisus: mõju on pigem vähe oluline. 6. 3. Kavandatav muudatus: sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine Kehtiva korra kohaselt on lubatud mitteloomet sööta liidu välisest riigist Eestisse toimetada taimekaitseseaduse alusel kehtestatud loetelus nimetatud piiripunkti kaudu. Kuna Eestisse toimetatav sööt võib sisaldada lisaks taimset päritolu materjalile ka näiteks mineraale või söödalisandeid , näiteks vitamiin e , ensüüm e , mikroelemen te ja muud , on tegemist kaubaga, mis valdavalt ei kuulu piiripunktis taimetervise erikontrolli alla. Sel põhjusel puudub vajadus sellise sööda suunamiseks üksnes taimekaitseseaduse alusel kehtestatud loetelus nimetatud piiripunkti. Edaspidi on lubatud piiripunktis kohustusliku kontrolli alla mittekuuluvat sööta liiduvälisest riigist Eestisse toimetada riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu. Eelnõuga kavandatu ei puuduta kogu sööta, mis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatakse. Kõrgema riskiga söö da puhul tuleb liikmesriigil määrata iga kaubakategooria jaoks kindel piiripunkt, kus on võimalik see kaup enne liitu sisenemist alati esitada ametlikuks kontrolliks. Mõju valdkond: mõju majandusele ja mõju riigiasutuse korraldusele Mõju sihtrühm: sööda käitlejad ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud Kaasnev mõju: eelnõuga kavandatu soodustab kaupade vaba liikumist ning vähendab taimetervise kontrolliks ette nähtud piiripunktides kontrolliasutuste töökoormust, sest edaspidi on lubatud teatavat sööta liiduvälisest riigist Eestisse toimetada kõikide piiripunktide kaudu, mis on avatud riigipiiri seaduse alusel rahvusvaheliseks liikluseks. Mõju olulisus: mõju on pigem vähe oluline 6. 4 . Kavandatav muudatus: p iiripunkti ja ametliku kontrolli tegemise koha määramine ToiduS-i ja SöS-i paragrahv, mis käsitleb piiripunkte ja imporditava toidu ning imporditava sööda üle ametliku kontrolli tegemise kohta määramist, sõnastatakse uuesti lähtuvalt määruses (EL) 2017/625 sätestatust . P iiripunkti määramisel on juhul , kui piiripunkt vastab määruse (EL) 2017/625 artikli s 64 sätestatud miinimumnõuetele, vajalik enne selle piiripunkti määrami s t esitada piiripunkti hindamise aluseks olnud dokumendid hindamiseks ka Euroopa Komisjonile. Imporditava toidu ja imporditava sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha loetellu kandmiseks aga ei ole vajalik nimetatud koha hindamise aluseks olnud dokumente Euroopa Komisjonile hindamiseks esitada . Mõju valdkond: mõju majandusele ja mõju riigiasutuse korraldusele Mõju sihtrühm: piiripunktide valdajad ning Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud Kaasnev mõju: n imetatud muudatus pikendab piiripunkti määramise taotluse menetl emise aega võrreldes kehtiva korraga vähemalt 3–6 kuud nii piiripunktide valdajate kui ka Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnike jaoks . M õju sihtrühmadele võib lugeda p igem väikeseks, sest piiripunkt e määratakse harva . Mõju olulisus: mõju on pigem vähe oluline 6. 5 . Kavandatav muudatus: s ööda-, toidu- ja veterinaar järelevalve tasu Muudatuste tulemusena viiakse viidatud seadused kooskõlla määrusega (EL) 2017/625. Olulisemateks muudatusteks on söödajärelevalve tasu regulatsiooni kehtestamine , mis asendab järelevalvetoimingute tegemise eest seni kogutud riigilõivu. Sööda järelevalve rahastamise süsteemi ümberkorraldamine võimaldab riigil lõpptulemusena pikemas perspektiivis täita söödavaldkonna järelevalve ülesandeid optimaalselt ning otstarbekamalt. Määruse (EL) 2017/625 ning ka ToiduS -i ja VetKS -i kohaselt kehtib põhimõte, et pädeval asutusel peab olema võimalus küsida tasu ettevõtjatelt, et katta oma ametliku kontrolli tegemise kulud. Eesmärk on vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest. Riigilõivude kaudu rahastamise süsteem on aga sõltuv ega pruugi tagada piisavat rahastust näiteks poliitiliste prioriteetide muutumise tõttu. Tänu järelevalve tasudele saavad pädevad asutused enda tehtud asjaomase valdkonna kulutused täies mahus kaetud; nii sõltuvad nende tulud vähem riiklikust eelarvepoliitikast ja väheneb alarahastamise risk, mis tuleneb vahendite ümbersuunamisest muude le valdkondadele . Selleks et vähendada ametliku kontrolli süsteemi sõltuvust avaliku sektori rahalistest vahenditest, peaksid pädevad asutused koguma lõive ja tasusid, et katta kulud, mida nad kannavad seoses ametliku kontrolli tegemisega teatavate ettevõtjate ja tegevuste suhtes, mille puhul on EL-i toidutarneahela õigusaktidega ette nähtud teavitamine või loakohustus kooskõlas toidu- ja söödahügieeni käsitlevate EL-i normidega. Lisaks on riigilõivu üheks oluliseks tunnuseks selle tasumine enne toimingu tegemist, aga järelevalvetoimingu tegelik kulu ehk makstava tasu suurus selgub siiski pärast toimingu tegemist. Samuti ei arvesta ta universaalselt tasutav a riigilõiv u puhul asjaolu, kas asjaomases ettevõttes teatud ajavahemikul järelevalvetoiminguid üldse tehti või mitte, niisiis on see teatud aastatel täiesti ebaproportsionaalne. Järelevalvetasu kehtestamisega t agatakse järelevalvepõhimõtete ühtsem rakendamine kõikidele sööda käitlejatele . Sarnaseid järelevalve toimingute rahastamise põhimõtte i d juba järgitakse toidu- ja veterinaarvaldkonnas. Ühelt poolt väheneb riigi osalus sööda järelevalve rahastamisel ja suureneb erasektori osalus, kuna järelevalvetoimingute tegemise kulutusi rahastavad ettevõtjad, kelle huvides neid toiminguid tehakse. Teisalt võrreldes samade toimingute tegemise kohta kehtinud riigilõivudega võib normaalolukorras enamik u ettevõtjate puhul ettevõtja rahaline koormus tuntavalt väheneda. Isegi kõrge riskiga, aga nõuetekohase ettevõtte puhul võib näha ette rahalise koormuse vähenemist 4 – 5 korda. Seega on tagatud Euroopa põhimõtetele vastav kulupõhine järelevalvetasude süsteem, kuna järelevalve tasustamise puhul on võimalik arvesse võtta ka ettevõtte suurust ehk tootmismahtu ning riskiastet. Plaanilise järelevalve sagedus est oleneb järelevalvetasu maksmine asjaomasel sellest , kas ettevõttes järelevalvetoiminguid teht i või mitte. Seni kehtinud riigilõiv u tuli maksta iga l aasta l olenemata sellest, kas pädev asutus ettevõttes sellel aastal järelevalvet oiminguid tegi või mitte. Kõigi ettevõtete puhul johtub esmane kokkuhoid juba asjaolust , et enam ei tule igal aastal automaatse lt riigilõivu maksta. Kõiki ee s pool nimetatud valdkond ade järelevalve tunnitasu komponent e täpsusta takse, lisades kulu komponen tide hulka labor atoorsete analüüside kulu , mis muudab tunnitasu määra oluliselt kõrgemaks . Käitlejate võrdse kohtlemise huvides on aga o tstarbekas kasutada metoodikat, mille puhul on labor atoorsete analüüside kulu sarnaselt muudele majanduskuludele jagatud valdkonna peale ära ning arvestatud ühe komponendina tunnitasu hulka , mitte ei nõuta igal üksikul juhul käitlejalt sisse . V astasel juhul võivad mõningad mikro- või väike-ettevõtted sattuda olukorda, kus nad ei suudagi tasu maksta. K ehti va regulatsiooni kohaselt kandis tavapäraste labor atoorsete analüüside kulu riik, kuid kuna määruses (EL) 2017/625 on komponentide nimekirja täpsustatud, saab edaspidi ka kõiki muid kulusid täpsemalt arvestada ning koguda kõigis mainitud valdkondades ühtsetel alustel ja EL -i põhimõtetele vastavat tasu. Toimingute ja muude järelevalvetegevuste osas olulisi muudatusi ei ole , ka tasu suurus arvesta takse jätkuvalt eelmise kalendriaasta kulude põhjal . Mõju valdkond: mõju majandusele ja mõju riigiasutuse korraldusele Mõju sihtrühm: loomade ja loomsete saaduste käitlejad, toidukä i tlejad, sööda käitlejad ning V eterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud Kaasnev mõju: s öödajärelevalve toimingute i ndividuaalne t asu on järelevalvetoimingute tegemise korral väga õiglane, kuid ettevõtjate arusaam kontrolli põhjendatuse st võib olla erinev. Riigile on positiivne, et kulud kaetakse täielikult või saab leida tasakaalu avaliku hüve pakkumise osas. Olemasolev toidu- ja veterinaar järelevalve tasude süsteem on osaliselt sarnane, mis lihtsustab üleminekut eriti juhul , kui käitleja tegutseb mitmes valdkonnas . Mikro - , väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate majanduslik suurus, kontrollide arv ja sellest tulenev individuaalne tasu korreleeruvad, mistõttu ei ole vajalik selles osas kehtestada erandeid . Miinusena võiks näha, et erinevalt varasemast ei ole e ttevõtja kohta aasta ne järelevalve tasu suurus teada, sest see sõltub toimingute arvust. Administratiivsed õigusnormid on küllaltki lihtsad, kuid nõuavad täpset kulupõhist arvestust, millega omakorda võib kaasne da lisa kulu. Kulu de täpsemaks arvestamiseks on v ajalik on juurutada IT-lahendus i, millega v õi b kaasneda ühekordne suur kulu, mis võib samuti tunnitasu suuruse kujunemist mõjutada. Mõju olulisus: s ektori le on mõju väga oluline, sest kokku on V eterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ligikaudu 1 5 000 käitlejat. Nendest umbes 3300 on sööda käitlejad, keda SöS -i põhimõttelised muudatused järelevalve tasustamise osas olulisemalt mõjutavad . Sööda käitlejatest kontrolliti aasta jooksul umbes 360 ettevõtet, keskmise ettevõtte üheks kontrolli mise ks kulub 1,5 – 2 tundi. Järelevalvetasu maks avad neist umbes 200 ettevõtet (esmatootjad on eelnõu kohaselt tasu maksmise st vabastatud). Majanduslikku mõju saab hinnata positiivseks, sest enamik ettevõtteid peavad hakkama järelevalvetoimingute eest maksma vähem kui var asema riigilõivu puhul. Näiteks madala riskiga teatamiskohustusega ettevõtte puhul , mida kontrollitakse üks kord kolme aasta jooksul , on uus keskmine kulu sama l ajavahemikul umbes kolm korda madalam kui seni, kui tuli maksta igal aastal 64 eurot riigilõivu. Kui ettevõt e on nõuetekohane , kulub järelevalvetoimingutele veelgi vähem aega ja tasu on veel madalam. Teine oluline mõju avaldub toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasu komponentide s , mille hulka laborianalüüside kulu seni arvesse ei võetud ja need kaeti riigieelarvest. Ka muude kulukomponentide puhul arvestatakse nüüd määruse (EL) 2017/625 art iklis 81 loetletud kulusid tegelikus mahus. Ametliku kontrolli määruse põhimõtte kohaselt peaksid tasud katma pädeva asutuse poolt ametliku kontrolli tegemise ga seotud kulud, sealhulgas üldkulud, kuid ei tohiks neid ületada . Üldkulud või vad hõlmata toetus- ja korralduskulusid, mis on vajalikud ametliku kontrolli kavandamiseks ja tegemiseks . M ajanduskulude hulka arvatavate l aboratoorsete analüüside kulud on tulenevalt oma eripärast võrreldes muu majanduskuluga suured ja tõstavad käitleja makstava tasu määra arvestuslikult umbes 40 – 50%. See tähendab, et kui keskmise kontrollkäigu järelevalvetoimingute kestus on kaks tundi, siis tuleb laborikulude arvelt tasuda juurde umbes 12 – 15 eurot aastas. Võrreldes praegu makstava tunnitasuga 12,3 eurot on uutel alustel arvestatud määraks kokku umbes 25 eurot tund. Täpsem määr selgub igal aastal vahetult enne tunnitasu kehtestamist , kuna tunnitasu suurus põhineb eel mise kalendriaasta tegelikel kuludel . Nende ettevõtete arv, kus aasta jooksul toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasuga tasustatava i d järelevalvetoimingu i d tehakse , on umbes 6500. Aasta jooksul ei kontrollita kõiki ettevõtteid, sest näiteks s uurima ettevõtete hulgaga tegevusalade – jaemüügi ja toitlustamise – valdkondades jääb enamik ettevõtteid kas keskmise või väga madala riskiga tasemele. Vastavalt r iski hinnangule on nende üle järelevalve teostamise sagedus kas kord aastas või kord kolme aasta jooksul. Selles sektoris on kokku umbes 12 000 järelevalvesubjekti. Seni on riik erakorraliselt laborikulu kinni maksnud, kuigi ka praegu kehtiva määruse (EÜ) nr 882/2004 sõnastuse tõlgenduse kohaselt oleks võinud selle kohustuse panna käitlejatele. M äärus (EL) 2017/625 sätestab aga komponendid täpsemalt. Tegevuspõhise eelarvestamise käigus on nüüd võimalik valdkonnapõhiselt kulukomponendid välja arvutada, seega saab ka järelevalvetasu suurust täpsemalt arvutada . Niisiis on muudatuste ulatus ja olulisus suur , aga sagedus väike, sest tunnitasu määrad muutuvad üks kord aastas ja määruses (EL) 2017/625 sätestatud kohustuslikud tasu määrad jäävad samaks pikemaks ajaks. 6. 6 . Kavandatav muudatus: t eisest eksper di arvamusest tulenev vaidlus Ametliku kontrolli määruse kohaselt võ i vad liikmesriigid anda ettevõtjale, kelle loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, õiguse taotleda teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral omal kulul algse analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist teise eksperdi poolt ja vajaduse korral teise analüüsi, uuringu või diagnoosi tegemist teises ametlikus labor atoorium is . Kehtiv as ToiduS is ja SöS-is on sätestatud, et isikul on õigus samadel tingimustel võetud lisa proovi võtmise või analüüsi mise ga teisele eksper di arvamusele omal kulul. Haldusmenetluse seaduse § 72 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Selle alusel on ettevõtjal õigus vaidemenetluse korras nõuda algse analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist ja vajaduse korral teise analüüsi, uuringu või diagnoosi tegemist teises ametlikus labor atoorium is . Korrakaitseseaduse § 83 lõike 3 kohaselt tasub võetud proovi ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud korrakaitseorgan. Selgitamaks, et teisest eksper di arvamusest tuleneva vaidluse korral tasub algse analüüsi dokumentide läbivaatamise ning vajaduse korral lisa proovi analüüsimisega seotud kulud taotlev ettevõtja, on asjakohase sät tega täiendatud ToiduS-i ja SöS-i . Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: t oidu ja sööda käitlejad Kaasnev mõju: m uudatus el on majandusli k mõju käitlejatele , kes peavad arvestama lisa proovi analüüsimisega seotud kuludega vaidluste korral. Näiteks 201 7 . aastal esitati ToiduS-i alusel V eterinaar- ja Toiduametil e kuus vaiet, kusjuures 201 7 . aastal oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 15 107 toidu , sealhulgas toiduga kokku puutuvate materjalide ja esemete toiduga ja mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. A rvestades vaiete hulka , võib pidada mõju sihtrühmale väikeseks. Mõju olulisus: mõju on pigem vähe oluline 6. 7 Kavandatav muudatus: veterinaarjärelevalve ülesannete delegeerimise ulatus Volitatud veterinaararstidele ei delegeerita ülesandeid, mille puhul on vajalik kontrollida, kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse välj aandmiseks vajalikele erinõuetele. Edaspidi tõendavad looma või loomse saaduse ohutust veterinaartõendiga või täiendava veterinaarnõude järgimise vajadust üksnes Veterinaar- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve ametnikud. Tegevusloaga veterinaararstide taotluste arv veterinaarjärelevalve teostamiseks ja veterinaar kontrolli tegemiseks volituse saamiseks on viimastel aastatel vähenenud ning senise töökorralduse jätkamine on raskendatud. Samas on ühiskonna ootused nende toimingute tulemuslikkuse suhtes kasvanud. Mõju valdkond: mõju majandusele ja riigiasutuse korraldusele Mõju sihtrühm: loomapidajad , Veterinaar- ja Toiduameti järelevalveametnikud ning volitatud veterinaararstid . Kaasnev mõju: n imetatud muudatuste tulemusena paraneb riikliku järelevalve korraldus ning muutub selgemaks ülesannete jaotus . Tõendamist ja nõuetekohasuse kontrolli teevad veterinaarjärelevalve ametnikud ning nende kättesaadavus ei sõltu enam tegevusloaga veterinaararstide valmisolekust osaleda veterinaarjärelevalve toimingute tegemises. Veterinaarjärelevalve ametnikud on nendeks teg e vusteks paremini koolitatud , nende tegevus on erapooletu ning ühetaolise kvaliteediga kogu riigis. Veterinaar- ja Toiduamet volitab tegevusloaga veterinaararstidele endiselt diagnostilisi uurimisi (näiteks tuberkuliniseerimine), erinevate proovide (veri, tolm, piim jne) võtmist ja vaktsineerimist halduslepinguga . V aldavalt on teg u erinevate taudide tõrjeprogrammide rakendamiseks vajalike kavandatud tegevustega kindlal ajal , näiteks kalendriaasta s . Samuti saab Veterinaar- ja Toiduamet halduslepinguga kaasata veterinaararsti muudeks loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või selle likvideeri mise otsestesse tegevustesse nagu näiteks loomade uimastamine, hukkamine või muu tegevus, mis eelda b veterinaararsti kvalifikatsiooni. Volitatud veterinaararsti tegevus on ümberkorralduste järel selgepiiriline, läbipaistev ja kergesti kontrollitav ning tegevuste eest makstava tasu suuruse kujunemine selge. D elegeeritud tegevus i saab paremini kavandada . Kontrollitoimingute tegemise õiguse andmisega ainult veterinaarjärelevalve ametnikele on võimalik optimeerida ettevõtete kontrollimise kulusid . Näiteks on võimalik ühildada ja paremini kavandada kontrollkäike , hoides seeläbi järelevalvetoimingute kuludelt mõnevõrra kokku. Lepinguliste tegevuste ga seotud üksikasju ei ole võimalik alati ette kavandada (seda tegi lepingupool ise) ning nende tegevuste maksumus selgus Veterinaar- ja Toiduameti jaoks alles pärast toimingu te tegemist . L oomapidajate jaoks paraneb majanduskeskkond , sest t õendamise ja nõuetekohasuse kontrolli teenus on parem ini kättesaadav. Ümberkorralduste tulemusena on loomapidaja le hästi mõistatav t eenusepakkuja valik , kuna veterinaarjärelevalve ametnike ja volitatud veterinaararstide ülesan ded on selgelt jagatud. Kuna loomapidajad on üldiselt esmatootjad , siis ei ole neil kohustust maksta järelevalvetasu, samuti ei tule neil enam tasuda sõidukulu, mida volitatud veterinaararstil oli võimalik sisse nõuda, kui ta kasutas objektile sõiduks oma transporti. Sõidukulu on arvestatud järelevalvetasude sisse, kui aga loomapidaja on tasu maksmise st vabastatud, siis ei pea ta midagi maksma . Niisiis oleneb loomapidaja kulude suurus sellest, milliseid teenuseid või toiminguid tal tarvis on. Mõju olulisus: mõju on pigem vähe oluline , kuna olemasolevaid teenuseid osutatakse ka edaspidi. 6. 8 Kavandatav muudatus: v äljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist või territooriumilt pärineva te marutaudi vastu vaktsineerimata lemmiklooma de Eestisse toomise keeld. Eesti on rakendanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 7 ja 11 lubatud erandeid marutaudi vast u vaktsineerim ata noorte lemmik loomade mittekaubanduslikul eesmärgil sisseve ol Eestisse nii teisest EL -i liikmesrii gist kui ka liiduvälisest rii gist . Muudatusega kaotatakse er and liiduvälisest riigist Eestisse lemmik loomade sissetoomisel . Võrreldes Eestit teiste EL -i liikmesriikidega ja teiste Euroopa majanduspiirkonna riikidega saab öelda, et Eesti lähenemine on sii a n i olnud liberaalne . S ama erandi võimalikkust EL-i liikmesriikide vahelisel liikumisel kasutab peale Eesti veel 12 riiki 29-st ja väljas t poolt EL-i pärinevate lemmikloomade liikumisel 4 riiki 29 - st . Eesti naaberriikidest Soome, Rootsi, Läti ega Leedu ei luba vaktsineerimata lemmikloomade liikumist väljas t poolt EL-i . Nimetatud olukord on kaasa toonud riski Eesti muutumisest illegaalse te kutsika te ja kassipoegade kaubanduse transiitmaa ks. EL -i välispiiril on tolliametnike l keeruline selliste l vaktsineerimata loomade l võimalik k u marutaudi avasta da . E L on teinud pikaajalisi ja tulemuslikke jõupingutusi, et marutaud liikmesriikide territooriumil kontrolli alla saada. Enam ik EL-i liikmesriike on saavutanud marutaudivabadus e või on seda saavutamas ning EL on seadnud eesmärgiks marutaudi EL -i liikmesriikidest aastaks 2020 täielikult välja tõrjuda. Samas ei ole marutaudialane olukord kolmandates riikides, sealhulgas nii Eestiga vahetult piirnevates piirkondades kui ka kaugemates liidu välistes riikides, kust toimub lemmikloomade liikumine Eestisse, märkimisväärselt paranenud. Sellises olukorras on oluli ne , et kõik väljas t poolt EL-i Eestisse toodavad lemmikloomad oleksid nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Mõju valdkond : sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm : ühiskond Kaasnev mõju : m uudatusel on kaudne mõju inimeste tervisele läbi üldis e positiiv s e mõju Eesti loomataudi-alasele olukorrale , millega seoses väheneb oht marutaudi levikuks loomalt inimes ele ja oht loomade haigestumise ks marutaudi . Mõju olulisus : mõju on vähe oluline Mõju valdkond : mõju majandusele ja mõju riigiasutuse korraldusele Mõju sihtrühm : lemmikloomadega reisijad , Veterinaar- ja Toiduameti ning Maksu- ja Tolliameti järelevalveametnikud Kaasnev mõju : 2021 . aasta kevade l jõustuvatest uutest loomataudide alast järelevalvet reguleerivate EL -i õigusaktide nõuetest lähtuvalt tuleb Eestil hakata taotlema Eesti marutaudialase staatuse tunnustamist, mille oluliseks eelduseks on, et lemmikloomade marutaudivastase vaktsineerimise tase oleks piisav ning olemasolevad riskid ohjatud . R angemate nõuete rakendamise ga kaasnev mõju järelevalve tegevusele riigipiiril on töökorralduslik (dokumentide hindamine). Lemmikloomaga reisiv isik saa b ka edaspidi siseneda Eestisse väljastpoolt E L-i , kui tema loom vasta b veterinaarnõuetele ja loomaga on kaasas seda tõendav dokument. Muudatus vähendab võimalust, et tulevikus tuleb teha uusi kulutusi marutaudi tõrjumiseks seoses uute taudi puhangutega. Juhul, kui Eesti ei saavuta marutaudivaba maa staatust, võib see tuua kaasa kauplemispiiranguid Eesti päritolu loomade le ja toodete le . Mõju olulisus : mõju on vähe oluline Kuna eelnõul puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 80 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ” § 46 lõike 3 kohast mõjude analüüsi. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse rakendamine muudab oluliselt kehtivat söödajärelevalve rahastamise süsteemi, järelevalvetasu rakendamise tulemusena laekub kulutustega proportsionaalne järelevalvetasu samas ulatuses V eterinaar- ja Toiduameti käsutusse sihipäraseks kasutamiseks. V eterinaar- ja Toiduameti kulutusi söödajärelevalve toimingute tegemisel rahastavad ettevõtjad, kelle huvides need toimingud tehakse. Ümberkorralduste prioriteediks ei ole otsene finantskokkuhoid, pigem on muudatuste eesmärgiks võimalda da teha SöS-i st tulenevaid järelevalvetoiminguid senisest tõhusamalt ning ühtlusta da järelevalvetoimingute rahastamise süsteemi EL - i põhimõtetele vastavaks ning toidu- ja veterinaarvaldkonnaga võrreldavaks. Söödajärelevalveks vajalike vahendite kulud kaetakse praegu riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt olenemata sellest, kui palju raha laekus riigieelarvesse riigilõivuna. Riigilõivu laekus 201 7 . a asta andmete põhjal umbes 80 500 eurot. Järelevalve tunnitasu laeku b aastaks 2020 tõenäoliselt ligikaudu 45 000 eurot. Toidu- ja veterinaarjärelevalve tunnitasu puhul on tulenevalt lisatava te st labor atoorsete analüüside kulude st näha umbes 50% omatulude kasvu, mis peaks liikuma sealt edasi, vastavaid analüüse teinud laboratooriumite tuludesse. Nimetatud tunnitasudest lähtuv uus prognoos 2020. aastaks on umbes 4 8 0 000 eurot, millest omakorda umbes 150 000 moodustavad laborikulud. Seaduse rakendamine ei too riigile kaasa otseseid tulusid. 8 . Rakendusaktid SöS-i § 16 2 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada piiripunkti määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord ning SöS-i § 16 3 lõikega 7 antakse maaeluministrile volitus kehtestada imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord. Tegemist ei ole uu t e volitusnormiga , vaid tulenevalt eelnõu § 3 punktist 4 on sisulistel põhjustel muutunud seaduse § 16 1 lõike s 9 oleva volitusnormi asukoht . SöS-i § 16 2 lõike 6 ja § 16 3 lõike 7 alusel kehtestatakse uuesti maaeluministri määrus koos asjakohaste muudatustega. Tulenevalt haldusmenetluse § 93 lõik est 1 muutub kehtetuks SöS-i § 16 1 lõike 9 alusel kehtestatud põllumajandusministri 5. oktoobri 2010. a määrus nr 98 „Piiripunkti ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/117062014010 ). Eelnõu § 3 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 28 lõige 3, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise üle ametliku kontrolli teostamise täpsem kord. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse ja sõnastatakse uuesti SöS-i § 16. Võrreldes kehtiva seaduse §-ga 16 on välja jäetud volitusnorm (lõige 8), millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada m itteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitamise kor d , teavitamise avalduse sisu- ja vorminõuded ning avaldusele lisatavate dokumentide loetelu . Muudatustega viiakse kehtiv seadus kooskõlla määruses (EL) 2017/625 sätestatuga. Tulenevalt nimetatud muudatustest muutub haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel kehtetuks põllumajandusministri 8. mai 2007. a määrus nr 70 „Mitteloomse sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisest teavitamise kord ja sööda ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise üle ametliku kontrolli teostamise täpsem kord” (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017005) . Eelnõu § 3 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks SöS-i § 28 lõige 4, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus määrata nende söötade tariifne klassifikatsioon, mille vabasse ringlusse suunamisel tasutakse ametliku kontrolli toimingute eest riigilõivu RLS-i § 252 lõikes 3 sätestatud määrade järgi. Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 252, sest eelnõus kavandatu kohaselt asendatakse ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Sel põhjusel puudub vajadus määrata söötade tariif n e klassifikatsioon ministri määrusega. Tulenevalt nimetatud muudatusest muutub alates 2020. aasta 1. jaanuarist kehtetuks põllumajandusministri 16 . mai 2008 . a määrus nr 50 „ Nende söötade tariifne klassifikatsioon, mille vabasse ringlusse suunamisel tasutakse ametliku kontrolli toimingute eest riigilõivu ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018019 ) . SöS-i § 28 lõike 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada korrakaitseorganite vahelise koostöö korra SöS -i § 28 lõikes 7 nimetatud situatsiooniplaani ja mitmeaastase kontrollikava mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks. Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada asjaomane koostöö kord , arvestades, et situatsiooniplaani ja mitmeaastase kontrollikava väljatöötamisse on hõlmatudkaasatud erinevate ministeeriumide haldusala asutused. SöS-i § 2 9 3 lõike 5 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada söödajärelevalve toimingu tegemise eest võetav a tunnitasu määr igaks aastaks. Maaeluminister lähtub nimetatud tunnitasu määra kehtestamisel Veterinaar- ja Toiduameti esitatud asjaomasest arvestusest . Töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. SöS-i § 2 9 4 lõike 6 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada söödajärelevalvetasu maksmise, sularaha vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise kord. Nimetatud korras sätestatakse järelevalvetasu maksmise protseduur. Töötatakse v älja asjakohane maaeluministri määrus. SöS-i § 2 9 5 lõike 6 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada enammakstud söödajärelevalvetasu tagastamise kord. Nimetatud korras sätestatakse enammakstud järelevalvetasu tagastami ne . Töötatakse v älja asjakohane maaeluministri määrus. SöS-i § 32 lõike 3 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada r eferentlaboratooriumi voli tuse taotlemise ja andmise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, kuid volitusnorm on muutunud kitsamaks. Enam ei ole vaja kehtestada referentlaboratooriumi volitamiseks kriteeriumeid, sest need nõuded on sätestatud määruses (EL) 2017/625. Nimetatud volitusnormi alusel kehtestatud põllumajandusministri 9. mai 2007. a määrust nr 72 „ Referentlaboratooriumi volituse taotlemise ja andmise kord ning volitamise kriteeriumid” ajakohastatakse. ToiduS-i § 42 1 lõike ga 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada piiripunkti määramise taotluse sisu nõude d ning taotluse menetlemise kord ning ToiduS -i § 42 2 lõikega 7 antakse maaeluministrile volitus kehtestada imporditava toidu üle ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kor d . Tegemist ei ole uue volitusnormiga , vaid tulenevalt eelnõu § 4 punktist 2 on sisulistel põhjustel muutunud seaduse § 42 lõikes 9 oleva volitusnormi asukoht . Töötatakse välja maaeluministri asjakohased määrused. ToiduS-i § 42 1 lõike 6 ja § 42 2 lõike 7 alusel kehtestatakse uuesti maaelu ministri määrus koos asjakohaste muudatustega. Tulenevalt haldusmenetluse § 93 lõik est 1 muutub kehtetuks ToiduS i § 42 lõike 9 alusel kehtestatud põllumajandusministri 21. detsembri 2009. a määrus nr 129 „Piiripunkti ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise koha piiripunktide ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli teostamise kohtade loetellu kandmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014108 ). E elnõu § 4 punktides 15 ja 16 ning § 5 punktides 39 ja 4 0 tehtavate volitusnormi muudatuste ga (volitusnormiga kohustatakse Vabariigi Valitsuse asemel maaelu ministrit kehtestama asjakohane määrus) muutub tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikes t 1 kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus „ Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014160 ) . ToiduS-i § 49 4 lõike 6 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise kord . Seoses volitusnormi muudatusega kohustatakse Vabariigi Valitsuse asemel maaeluministrit kehtestama nimetatud korda ning töötatakse v älja asjakohane maaeluministri määrus. ToiduS-i § 49 5 lõike 6 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord. Seoses volitusnormi muudatusega kohustatakse Vabariigi Valitsuse asemel maaeluminis trit kehtestama nimetatud kord ning töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. ToiduS-i § 51 3 lõike s 2 on volitusnorm maaeluministrile kehtestada toidu ja selle käitlemise nõuetekohasuse kontrollimiseks toidugruppide või määratavate näitajate kaupa proovide võtmise ja analüüsimise meetodid. Volitusnormis muudatusi ei ole tehtud ning volitusnormi alusel antud määrused jäävad kehtima. VetKS -i § 5 lõike 9 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada korrakaitseorganitevahelise koostöö korra VetKS-i § 5 lõikes 8 nimetatud mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks. Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada asjaoma ne koostöö kor d , arvestades, et mitmeaastase kontrollikava väljatöötamisse on kaasatud erinevate ministeeriumide haldusala asutused. VetK S-i § 6 lõike 8 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord . Tegemist ei ole uue volitusnormiga , kuid volitusnorm on muutunud kitsamaks. Enam ei ole vaja kehtestada referentlaboratooriumile esitatavaid nõudeid, sest need nõuded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 . Nimetatud volitusnormi alusel kehtestatud põllumajandus ministri 13. märtsi 2007. a määrus t nr 20 „Nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded , taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord ” ajakohastatakse. VetKS -i § 35 7 lõike 6 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise kord. Seoses volitusnormi muudatusega kohustatakse Vabariigi Valitsuse asemel maaeluministrit kehtestama nimetatud kord ning töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. VetKS -i § 35 9 lõike 4 kohaselt antakse maaeluministrile volitus kehtestada enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord. Seoses volitusnormi muudatusega kohustatakse Vabariigi Valitsuse asemel maaeluministrit kehtestama nimetatud kord ning töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. Seoses LTTS-is, SöS- i s, ToiduS-is ja VetKS-is tehtavate muudatustega ning arvestades määruses (EL) 2017/625 sätestatut , on vajalik ajakohastada ka järgmisi põllumajandusministri määruseid: 1) p õllumajandusmin istri 5. augusti 2003. a määrus nr 78 „Aujeszky haiguse tõrje eeskiri” ; 2) p õllumajandusministri 27. veebruari 2008. a määrus nr 16 „Lammaste ja kitsede b rutselloosi tõrje eeskiri” ; 3) p õllumajandusmin istri 10. märtsi 2010. a määrus nr 23 „Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri” ; 4) p õllumajandusminis tri 20. novembri 2000. a määrus nr 67 „Marutaudi tõrje eeskiri” ; 5) p õllumajandusministri 5. augusti 2003. a määrus nr 79 „Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri” ; 6) p õllumajandusministri 3. oktoobri 2002. a määrus nr 73 „Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded” ; 7) p õllumajandusministri 20. mai 2013. a määrus nr 39 „Salmonellooside tõrje eeskiri” ; 8) p õllumajandusminis tri 23. novembri 2004. a määrus nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri” ; 9) p õllumajandusministri 17. veebruari 2006. a määrus nr 25 „Teatud loomataudide tõrje eeskiri” ; 10) p õllumajandusministri 21. juuli 2004. a määrus nr 120 „Veiste brutselloosi tõrje eeskiri” ; 11) p õllumajandusministri 23. aprilli 2004. a määrus nr 61 „Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri” ; 12) p õllumajandusministri 17. märtsi 2014. a määrus nr 20 „Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise kord”; 13 ) p õllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” ; 14 ) p õllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid” ; 15 ) p õllumajandusministri 20 . detsembri 20 07 . a määrus nr 161 „Veterinaartõendile kantavad andmed” ; 16 ) p õllumajandusministri 11 . novembri 20 10 . a määrus nr 1 08 „ Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord ” . Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. Kokkuvõtlik loetelu määrustest, mi s tuleb eelnõu seadusena rakendamiseks välja töötada, mida tuleb muuta või mis muutuvad kehtetuks , on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 2019. aasta 14. detsembril. Jõustumise tähtpäev tuleneb ametliku kontrolli määruse artiklist 167, mille kohaselt tuleb nimetatud määrust kohaldada alates 14. detsembrist 2019. Seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast erinev jõustumisaeg on kehtestatud seaduse § 3 punktidele 6, 12 ja 17 ning § 5 punktile 34. Nimetatud sätted jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. Kõnealused sätted on seotud SöS-is ja VetKS-is tehtavate muudatusega, millega k ehtiv ametlike kontrollide tegemise eest tasutav riigilõiv asendatakse kontrollitoimingute eest võetava järelevalvetasuga. Arvestades asjaolu, et riigilõivu tasumine on sööda käitleja jaoks kvartaalne kohustus, tuleks see säilitada 2019. aasta viimase kvartali lõpuni ja alustada järelevalvetasu kogumist alates 2020. aasta 1. jaanuarist. Lisaks eelnevale kehtestatakse seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast erinev jõustumisaeg seaduse § 2 punktile 1, mis jõustub 2020. aasta 1. aprillil. Seaduse § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks RLS-i § 15 lõige 4 ja § 252. RLS-i § 15 lõikes 4 sätestatakse riigilõivu tagastus juhul, kui aktsepteeritud tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tollialastes õigusaktides ette nähtud korras ning §-s 252 sätestatud ametlike kontrollide eest võetava riigilõivu tasumise aluseks olevad määrad. RLS-i § 15 lõi k e 4 ja § 252 kehtetuks muutumine 2020. a 1. aprillil on vajalik järgmisel põhjusel. Arvestades asjaolu, et sööda käitleja peab tasuma riigilõivu 2020. a 10. jaanuariks tema ettevõttes 2019. a viimases kvartalis käideldud sööda koguste kohta, tuleb jätta Veterinaar- ja Toiduametile kui riigilõivu võtjale mõistlik aeg tasumata riigilõivu sissenõudmiseks sööda käitlejalt, kelle suhtes on järelevalveametnik teinud kontrollitoimingu, mille eest on SöS-is ette nähtud riigilõiv. Veterinaar- ja Toiduametil on õigus teha järelevalvesubjektile ettekirjutus kohustuse täitmise tagamiseks. Ettekirjutusega mittenõustumise korral on isikul, kellele ettekirjutus on suunatud, õigus esitada kirjalik vaie Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutusest teadasaamise päevast arvates või vaidlustada ettekirjutus halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi l e, Rahandusministeeriumi le , Sotsiaalministeeriumile ning Justiitsministeeriumil e ning arvamuse esitamiseks Veterinaar- ja Toiduameti le , Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile ning Põllumajandusuuringute Keskusele . Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Kaupmeeste Li idule, Eesti Leivaliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kalaliidule , Eesti Kala- ja Vähikasvataj a te Lii dule , Eesti L oomaarstide Ühingul e , Eesti Väikeloomaarstide Seltsile, Eesti Kennelliidule ning Varjupaikade MTÜ-le . Lisa 1 Loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadus e eelnõu seletuskirja juurde M ääruste eelnõude kavandi te loetelu: 1 ) maaeluministri määrus „ Piiripunkti ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord ” ; 2 ) maaeluministri määrus „ Piiripunkti ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord ” ; 3 ) maaeluministri määrus „ Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord ” ; 4 ) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri määruste muutmine tulenevalt loomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadusest ” ; 5 ) maaeluministri määrus „ Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2020. aastaks ” ; 6 ) maaeluministri määrus „Põllumajandusministri määruste muutmine ” ; 7 ) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 17. märtsi 2014. a määruse nr 20 „Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise kord” muutmine ” ; 8 ) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” muutmine ” ; 9 ) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid” muutmine ” ; 10 ) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 20. detsembri 2007. a määruse nr 161 „Veterinaartõendile kantavad andmed” muutmine ” ; 1 1 ) maaeluministri määrus „ Põllumajandusministri 11. novembri 2010. a määruse nr 108 „Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord” muutmine ” . 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 201 9 nr ….. Piiripunkti ja imporditava mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 16 2 lõike 6 ja § 16 3 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142), artikli 47 lõike 2 punkti b alusel kehtestatud loetelus nimetatud sööda (edaspidi mitteloomne sööt ) ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise ks ettenähtud piiripunkti (edaspidi piiripunkt ) ja mitteloomse sööda üle ametliku kontrolli te gemise koha (edaspidi ametliku kontrolli te gemise koht ) määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord . § 2. Piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded (1) Piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramiseks esitab piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise kohta valdav isik Veterinaar- ja Toiduametile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad piiripunkti vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 64 lõikes 3 sätestatud nõuetele ning ametliku kontrolli tegemise koha vastavust nimetatud määruse artikli 64 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele. Taotluse näidisvorm avaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. (2) Taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise kohta valdava isiku nimi, registri- või isikukood, elu- või asukoha aadress ja sidevahendite numbrid; 2) piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise koha aadress; 3) andmed mitteloomse sööda liigi, koguse, saadetiste arvu, säilitamistingimuste ja muude omaduste kohta; 4) andmed laoruumi mahutavuse ja seal tagatud säilitustemperatuuri kohta; 5) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta; 6) piiripunkti tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja sidevahendite numbrid. § 3 . Piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse menetlemise kord (1) Veterinaar- ja Toiduamet hindab piiripunkti vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele ning ametliku kontrolli tegemise koha vastavust nimetatud määruse artikli 64 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka kohapeal. (2) Veterinaar- ja Toiduamet teeb p iiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramise või sellest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse saamisest arvates. Euroopa Komisjoni poolt piiripunkti nõuetele vastavaks või mitte vastavaks hindamise korral, teeb Veterinaar- ja Toiduamet asjakohase otsuse viivitamata pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3 – 5 sätestatud teate saamisest. ( 3 ) Veterinaar- ja Toiduamet toimetab piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramise või sellest keeldumise otsus piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise kohta valdavale isikule kätte kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. § 4 . Määrus jõustub 1 4 . detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 201 9 nr ….. Piiripunkti ja imporditava toidu üle ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord Määrus kehtestatakse toidu seaduse § 42 1 lõike 6 ja § 42 2 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse l oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning ne nde impordi ja ekspordi seaduse § 8 lõikes 1 nimetamata toidu (edaspidi toit ) importimiseks ettenähtud piiripunkti (edaspidi piiripunkt ) ja selle toidu üle ametliku kontrolli te gemise koha (edaspidi ametliku kontrolli te gemise koht ) määramise taotluse sisu nõuded ning taotluse menetlemise kord. § 2. Piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse sisu nõuded (1) Piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramiseks esitab piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise kohta valdav isik Veterinaar- ja Toiduametile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad piiripunkti vastavust määruse 2017/625 artikli 64 lõikes 3 sätestatud nõuetele ning ametliku kontrolli tegemise koha vastavust nimetatud määruse artikli 64 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele . Taotluse näidisvorm avaldatakse Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. (2) Taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise kohta valdava isiku nimi, registri- või isikukood, elu- või asukoha aadress ja sidevahendite numbrid; 2) piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise koha aadress; 3) andmed toidu laadi , koguse, saadetiste arvu, pakendamisviisi, säilitamistingimuste ja muude omaduste kohta; 4) andmed proovivõtuvahendite kohta; 4) andmed laoruumi mahutavuse ja seal tagatud säilitustemperatuuri kohta; 5) andmed jäätmekäitluse korraldamise kohta; 6) piiripunkti tegevuse korraldamise eest vastutava isiku nimi ja sidevahendite numbrid. § 3 . Piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramise taotluse menetlemise kord (1) Veterinaar- ja Toiduamet hindab piiripunkti vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele ning ametliku kontrolli tegemise koha vastavust nimetatud määruse artikli 64 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka kohapeal. (2) Veterinaar- ja Toiduamet teeb piiripunkti ja ametliku kontrolli tegemise koha määramise või sellest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul piiripunkti või ametliku kontrolli tegemise koha määramise taotluse saamisest arvates. Euroopa Komisjoni poolt piiripunkti nõuetele vastavaks või mitte vastavaks hindamise korral, teeb Veterinaar- ja Toiduamet asjakohase otsuse viivitamata pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3–5 sätestatud teate saamisest. ( 3 ) Veterinaar- ja Toiduamet toimetab piiripunkti ja ametliku kontrolli te gemise koha määramise või sellest keeldumise otsus piiripunkti või ametliku kontrolli te gemise kohta valdavale isikule kätte kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. § 4 . Määrus jõustub 1 4 . detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 4581939 1100372 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2019 nr ….. Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 29 4 lõike 6 ja 29 5 lõike 6 , toiduseaduse § 49 4 lõike 6 ja § 49 5 lõike 6 alusel ning veterinaarkorralduse seaduse § 35 7 lõike 6 ja § 35 9 lõike 4 alusel § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu ) maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord. § 2. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (1) Järelevalvetasu maksmiseks on kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik ), kelle suhtes on Veterinaar ja Toiduameti ametnik, sealhulgas veterinaarjärelevalveametnik (edaspidi ametnik ), teinud toidujärelevalve toimingu, söödajärelevalve toimingu või veterinaarjärelevalve toimingu (edaspidi koos järelevalvetoiming ). (2) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt. § 3. Järelevalvetasu maksmine (1) Järelevalvetasu makstakse eurodes. (2) Ametnik teeb otsuse eelmise kalendrikuu jooksul tehtud järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise kohta iga kalendrikuu 5. kuupäevaks. (3) Järelevalvetasu sissenõudmisel veterinaarkorralduse seaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud määrades arvestab ametnik olenevalt tehtud veterinaarjärelevalve toimingust loomade liiki ja arvu, loomade kaalu, loomsete saaduste kogust, loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse § 3 lõikes 7 sätestatud tähenduses kaubasaadetiste arvu või konkreetsetel üksikjuhtudel käitlemisettevõttes või selle osas teostatud veterinaarjärelevalve toimingute arvu. (4) Veterinaarkorralduse seaduse § 35 3 lõike 5 punktides 1–3, toiduseaduse §-s 49 1 ja söödaseaduse §-s 2 9 3 lõikes 3 viidatud järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise korral arvestatakse toimingut teinud ametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aega. (5) Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakiri väljastatakse kohustatud isikule allkirja vastu või posti teel 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. (6) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu 10 kalendripäeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse ärakirja saamise päevast arvates üle otsuses näidatud Rahandusministeeriumi pangakontole, kasutades otsuses märgitud Veterinaar- ja Toiduameti viitenumbrit. § 4. Järelevalvetasu maksmine loomade ja loomsete saaduste, toidu ning sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral (1) Loomade ja loomsete saaduste ning v eterinaarkorralduse seaduse §-s 4 nimetamata toidu Eestisse toimetamise korral või sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral s öödaseaduse § 16 lõike 4 tähenduses maksab kohustatud isik kaubasaadetise üle tehtud järelevalvetoimingu eest järelevalvetasu ametniku esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses toodud summas enne tolliprotseduurile suunamist. (2) Ametnik teeb lõikes 1 nimetatud juhul otsuse järelevalvetasu sissenõudmise kohta ja väljastab selle ärakirja kohustatud isikule viivitamata pärast järelevalvetoimingute tegemist. (3) Kui kohustatud isik on v eterinaarkorralduse seaduse § 35 7 lõike 5 , toiduseaduse § 49 4 lõike 5 või söödaseaduse § 29 4 lõike 5 alusel vabastatud järelevalvetasu maksmisest enne tolliprotseduurile suunamist, toimub järelevalvetasu maksmine §-s 3 sätestatu kohaselt § 5. Järelevalvetasu sissenõudmise otsus Järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmiseks väljastab ametnik kohustatud isikule ärakirja otsusest, milles peavad olema märgitud: 1) otsuse tegemise koht ja aeg; 2) ametniku nimi ja ametinimetus; 3) kohustatud isiku nimi ning elu- või asukoht ja aadress; 4) selle järelevalvetoimingu nimetus, mille eest järelevalvetasu nõutakse; 5) makstav järelevalvetasu summa; 6) järelevalvetasu laekumise koht (panga nimetus, konto number, viitenumber). § 6. Järelevalvetasu sularahas vastuvõtmine ( 1 ) Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor määrab kindlaks isikud, kellel on õigus järelevalvetasu sularahas vastu võtta. ( 2 ) Kuni 10 euro suuruse järelevalvetasu võtavad lõikes 1 nimetatud isikud kohustatud isiku soovil vastu sularahas. ( 3 ) Sularahas järelevalvetasu vastuvõtja täidab kohustatud isiku juuresolekul järelevalvetasu vastuvõtmise kviitungi, mis väljastatakse kohustatud isikule. Järelevalvetasu vastuvõtmine ilma kviitungit väljastamata on keelatud. ( 4 ) Kviitung peab lisaks järelevalveasutuse nimele sisaldama kõiki rekvisiite, mis on nimetatud r aamatupidamise seaduse § 7 lõikes 2 . § 7. Järelevalvetasu maksmise kontrollimine (1) Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib järelevalvetasu laekumist elektroonilisel teel. (2) Kui järelevalvetasu laekumist ei ole võimalik tehnilistel põhjustel kontrollida elektroonilisel teel, kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet kohustatud isiku esitatud järelevalvetasu maksmist tõendaval dokumendil olevate andmete õigsust. § 8. Enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord Järelevalvetasu maksnud isikul on kahe aasta jooksul alates järelevalvetasu tasumise päevast õigus esitada Veterinaar- ja Toiduametile kirjalik taotlus enammakstud järelevalvetasu tagastamiseks, esitades ka järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi. § 9. Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlus Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotluses märgitakse: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja järelevalvetasu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui järelevalvetasu ei makstud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) järelevalvetasu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 5) selle järelevalvetoimingu nimetus, mille eest makstud järelevalvetasu tagastamist soovitakse, ning järelevalvetasu summa, selle tagastamise alus ja selgitus tagastamise vajaduse kohta; 6) järelevalvetasu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). § 10. Taotluse kontrollimine (1) Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning teeb 10 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates otsuse enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise kohta. ( 2 ) Enammakstud järelevalvetasu tagastatakse, kui järelevalvetasu on makstud ettenähtust suuremas summas. ( 3 ) Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalvetasu makstud, või kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus. ( 4 ) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise või tagastamisest keeldumise otsuse ärakiri väljastatakse kohustatud isikule allkirja vastu või posti teel 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Isikule tagastatakse tema esitatud järelevalvetasu maksmist tõendav dokument. § 11. Enammakstud järelevalvetasu tagastamine Tagastatav järelevalvetasu kantakse taotluses märgitud pangakontole 10 kalendripäeva jooksul enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse tegemise päevast arvates. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 201 9 nr ….. Põllumajandusministri määruste muutmine tulenevalt l oomatauditõrje seaduse, riigilõivuseaduse, söödaseaduse, toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seadusest Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 32 lõike 3 , toiduseaduse § 53 lõike 7 ja veterinaarkorralduse seaduse § 6 lõike 8 alusel. § 1. Põllumajandusministri 9 . mai 2007. a määrus t nr 7 2 „ Referentlaboratooriumi volituse taotlemise ja andmise kord ning volitamise kriteeriumid ” muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Referentlaboratooriumi volituse taotlemise ja andmise kor d ”; 2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „ Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL ) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142), artiklis 100 sätestatud riikliku referentlaboratooriumi na (edaspidi referentlaboratoorium ) tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord. ”; 3 ) paragrahvis 2 asendatakse teksti osa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33 lõikes 2 ” teksti osaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 10 0 lõi getes 2 ja 3 ”; 4 ) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 asendatakse teksti osa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33 lõikes 2 ” teksti osaga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 101”. § 2. Põllumajandusministri 13 . märtsi 2007. a määrus t nr 20 „ Nõuded referentlaboratooriumile ning referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loete lu ja taotluse menetlemise kord ” muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Re ferentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” ; 2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1–142), artiklis 100 sätestatud riikliku referentlaboratooriumina (edaspidi referentlaboratoorium) tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord.”; 3) paragrahvi 2 lõike 2 punkt is 2 asendatakse teksti osa „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33 lõikes 2” teksti osa ga „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 101”; 4) paragrahv 2 1 tunnistatakse kehtetuks; 5) määruse tekstist jäetakse välja normitehniline märkus järgmises sõnastuses: „ 1 Nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (ELT L 306, 22.11.2003, lk 1–87), muudetud direktiiviga 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352–367) ”. § 3 . Määrus jõustub 1 4 . detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 201 9 nr ….. Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2020. aastaks Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 49 3 lõike 5, söödaseaduse § 2 9 3 lõike 6 ja veterinaarkorralduse seaduse § 35 3 lõike 8 alusel. § 1. Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2020. aastal Toidujärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2020. aastal on … eurot. § 2. Söödajärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2020. aastal Sööda järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2020. aastal on … eurot. § 3. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2020. aastal V eterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2020. aastal on … eurot. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 228600 371990 0 0 right 244475 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 Määrus xx.xx. 2019 nr ….. Põllumajandusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse loomatauditõrje seaduse § 7 lõike 2, § 29 3 lõike 3 ja § 43 lõike 2 alusel. § 1. Põllumajandusministri 5. augusti 2003. a määruse nr 78 „ Aujeszky haiguse tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusmin istri 5. augusti 2003. a määruse nr 78 „ Aujeszky haiguse tõrje eeskiri” § 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või ” . § 2. Põllumajandusministri 27. veebruari 2008. a määruse nr 16 „Lammaste ja kitsede brutselloosi tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 27. veebruari 2008. a määrus e nr 16 „Lammaste ja kitsede brutselloosi tõrje eeskiri” § 10 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ või piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti ” . § 3. Põllumajandusministri 10. märtsi 2010. a määruse nr 23 „Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 10. märtsi 2010. a määrust nr 23 „Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ volitatud veterinaararst või ” ; 2) paragrahvi 17 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ volitatud veterinaararsti või ” . § 4. Põllumajandusministri 20. novembri 2000. a määruse nr 67 „Marutaudi tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 20. novembri 2000. a määrust nr 67 „Marutaudi tõrje eeskiri” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ või piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti ” ; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „ volitatud veterinaararsti või tema äraolekul Veterinaar- ja Toiduametit ” sõnaga „veterinaarjärelevalveametnik ku ”; 3) paragrahvi 19 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ või volitatud veterinaararst ” ja teisest lausest sõnad „ või volitatud veterinaararsti ” ; 4) paragrahvi 19 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ või volitatud veterinaararst ” ; 5) paragrahvi 20 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ või volitatud veterinaararst ” ja teisest lausest sõnad „ või volitatud veterinaararsti ” ning lõikest 6 „ või volitatud veterinaararst ” . § 5. Põllumajandusministri 5. augusti 2003. a määruse nr 79 „Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 5. augusti 2003. a määrust nr 79 „Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 6 tekstist jäetakse välja sõnad „ piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või ” ; 2) paragrahv 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Newcastle’i haiguse kahtlusest või diagnoosimisest põllumajanduslindudel peavad veterinaararst, laboratoorium ning oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud isik viivitamata teavitama Veterinaar- ja Toiduametit. ” ; 3) paragrahvi 28 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või ” . § 6. Põllumajandusministri 3. oktoobri 2002. a määruse nr 73 „Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded” muutmine Põllumajandusministri 3. oktoobri 2002. a määrus e nr 73 „Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded” § 4 lõike 6 esimesest lausest ja § 5 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ või piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti ” . § 7. Põllumajandusministri 20. mai 2013. a määruse nr 39 „Salmonellooside tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 20. mai 2013. a määrus e nr 39 „Salmonellooside tõrje eeskiri” § 13 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või ” . § 8. Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määruse nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määrust nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Sigade katku kahtlusest või diagnoosimisest teavitab veterinaararst, laboratoorium ja oma tööülesannete tõttu tauditõrjega seotud muu isik viivitamata Veterinaar- ja Toiduametit. ” ; 2) paragrahvi 40 lõige 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ ja volitatud veterinaararstid ” . § 9. Põllumajandusministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 25 „Teatud loomataudide tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 17. veebruari 2006. a määrus e nr 25 „Teatud loomataudide tõrje eeskiri” §-de 10 ja 37 tekstist jäetakse välja sõnad „ volitatud veterinaararst või ” . § 10. Põllumajandusministri 21. juuli 2004. a määruse nr 120 „Veiste brutselloosi tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 21. juuli 2004. a määrus e nr 120 „Veiste brutselloosi tõrje eeskiri” § 11 tekstist jäetakse välja sõnad „ piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või ” . § 11. Põllumajandusministri 23. aprilli 2004. a määruse nr 61 „Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri” muutmine Põllumajandusministri 23. aprilli 2004. a määrus e nr 61 „Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri” § 11 tekstist jäetakse välja sõnad „ piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või ” . § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 14. detsembril 2019 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 201 9 nr ….. Põllumajandusministri 17. märtsi 2014. a määruse nr 20 „Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise kord ” muutmine Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 30 lõike 2 alusel. § 1. Põllumajandusministri 17. märtsi 2014. a määruse nr 20 „Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise kord” muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkirja s ja paragrahvi 1 lõi kes 1 asendatakse sõnad „ametliku kontrolli“ sõnadega „ ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute” ; 2) määruse lisa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ametliku kontrolli käigus söödast proovide võtmise kord” . § 2. Määrus jõustub 1 4 . detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 201 9 nr ….. Põllumajandusministri 23 . detsembri 200 5 . a määruse nr 12 8 „ Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks ” muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 alusel. § 1. Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 2) Paragrahvi 1 lõike 2 punktides 2–4 toodud juhtudel märgistatakse tingimisi toidukõlblik kodulooma ning kütitud või farmis peetud uluki rümp Euroopa komisjoni rakendusmääruse ( EL ) 2019/627 , millega sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inim toiduks ettenähtud loomset e saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni rakendus määrust (E L ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (E L T L 131 , 17.05.2019 , lk 51 – 100 ) lisa s I I toodud tervisemärgiga. ” ; § 2. Määrus jõustub 1 4 . detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 201 9 nr ….. Põllumajandusministri 06. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid ” muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 19 lõike 3 ja § 53 3 lõike 2 alusel. § 1. Põllumajandusministri 06. jaanuari 2003. a määruse nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid” paragrahvid 3 ja 7 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 14. detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 Määrus xx.xx.2019 nr ….. Põllumajandusministri 20. detsembri 2007. a määruse nr 161 „Veterinaartõendile kantavad andmed” muutmine 304908 336909 0 0 M äärus kehtestatakse veterinaarkorralduse seaduse § 2¹ lõike 4 alusel. § 1. Põllumajandusministri 20. detsembri 2007.a määrust nr 161 „Veterinaartõendile kantavad andmed” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktist 2 ja lõikest 4 ning §-i 3 pealkirjast jäetakse välja sõnad „või volitatud veterinaararsti ”; 2 ) paragrahvi 3 tekstist jäetakse välja sõnad „võ i volitatud veterinaararst ” . § 2 . Määrus jõustub 1 4 . detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler 3690454 1189245 KAVAND 03.06.2019 0 0 KAVAND 03.06.2019 Määrus xx.xx.2019 nr ….. Põllumajandusministri 11. novembri 2010. a määruse nr 108 „Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord” muutmine 304908 336909 0 0 M äärus kehtestatakse veterinaarkorralduse seaduse § 19 lõike 5 alusel ja söödaseaduse § 25 lõike 4 alusel. § 1 . Põllumajandusministri 11. novembri 2010. a määrust nr 108 „Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lisatakse lõige 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Käesolevas paragrahvis loetlemata volitatud veterinaararsti osutatavate teenuste tasu ülemmäär on 500 eurot kuus. ” ; 2) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks . § 2 . Määrus jõustub 1 4 . detsembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Järvik Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Illar Lemetti Kantsler
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel