Justiitsministeerium 17.06.2019 nr 1-6/1847-1
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Kaitseministeerium
Välisministeerium
Siseministri 27. septembri 2011. aasta määruse
nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ muutmine
Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning asutustele ja
organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks siseministri 27. septembri 2011. aasta määruse
nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ muutmise eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik
tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
Arvamuse avaldamiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Õiguskantsleri Kantselei
Eesti Advokatuur
Eesti Kirikute Nõukogu
Notarite Koda
Jenny Jakobson 6125048
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
29.05.2019
SISEMINISTER
MÄÄRUS
Siseministri 27. septembri 2011. aasta määruse
nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 156 lõike 5 alusel.
§ 1. Siseministri 27. septembri 2011. aasta määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“
muutmine
Siseministri 27. septembri 2011. aasta määruses nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:
„5) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse või välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seaduse alusel kinnipeetud välismaalased (edaspidi väljasaadetav või rahvusvahelise
kaitse taotleja);“;
2) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik lubatakse arestimajja isikut tõendava
dokumendi, selle puudumisel isikusamasuse tuvastamist ja arestimaja külastamise õigust
võimaldava dokumendi alusel.“;
3) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõnad „haigus- või joobetunnustega“ sõnadega „haigus-
või joobeseisundile viitavate tunnustega“;
4) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad „riiklikusse kinnipeetavate, karistusjärgselt
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse“ sõnaga „vangiregistrisse“;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Vastuvõetud väljasaadetava andmed kantakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja
viibinud välismaalaste andmekogusse. Vastuvõetud rahvusvahelise kaitse taotleja andmed
kantakse riiklikusse rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.“;
6) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 5 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „9,“;
8) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõnad „arestimaja töö arvestuse raamatusse“ sõnadega
„isiku kinnipidamise protokolli“;
9) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
1
„9) vajaduse korral jälgimiskaamera.“;
10) paragrahvi 14 lõike 1 punktis 4, § 20 lõikes 3, § 31 lõikes 2 ja § 36 lõigetes 1–2 asendatakse
sõna „väljasaadetav“ sõnadega „väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja“ vastavas
käändes;
11) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) arestimaja ületäituvuse korral.“;
12) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja paigutatakse arestimajast ümber
kinnipidamiskeskusesse, kui halduskohus on selleks loa andnud või alus majutada ta väljaspool
kinnipidamiskeskust on ära langenud.“;
13) paragrahvi 16 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ümberpaigutamise ühe prefektuuri tööpiirkonnas otsustab arestimaja juht või teda asendav
ametnik.
(3) Ühe prefektuuri arestimajast teise prefektuuri arestimajja ümberpaigutamise otsustavad
vastastikusel kokkuleppel arestimaja juhid või neid asendavad ametnikud.“;
14) paragrahvi 16 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Andmed ümberpaigutamise otsuse kohta kantakse vangiregistrisse, väljasaadetava
ümberpaigutamise otsuse kohta Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste
andmekogusse ja rahvusvahelise kaitse taotleja ümberpaigutamise otsuse kohta riiklikusse
rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.“;
16) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõnad „Otsuses esitatakse“ sõnadega „Vangiregistrisse,
Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse või riiklikusse
rahvusvahelise kaitse andmise registrisse kantakse“;
17) paragrahvi 20 lõike 6 punktis 2 asendatakse sõna „akt“ sõnaga „protokoll“;
18) paragrahv 26 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kinnipeetul võimaldatakse vähemalt kord nädalas kasutada dušši ning üldjuhul kahe
nädala tagant vahetatakse voodipesu.“;
19) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 30 lõikes 6 asendatakse sõnad „juhi määratud ametniku valduses“ sõnadega
„vastavas ruumis“;
2
21) paragrahvi 30 lõike 7 punktis 3 ja lõikes 8 asendatakse sõna „juhtimiskeskust“ sõnaga
„operatiivteabetalitust“;
22) paragrahvi 31 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „notariga“ ja punkti 13 pärast sõna
„isikuga“ sõnadega „arestimaja päevakavas ettenähtud ajavahemikel ja arestimaja juhi loal
muul ajal.“;
23) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Arestialune, vahialune, kinnipidamiskeskusest ümber paigutatud väljasaadetav või
rahvusvahelise kaitse taotleja võib järelevalve all kasutada selleks kohandatud arvutites
ametlikke õigusaktide andmebaase, kohtulahendite registrit, Riigikogu veebilehte ja
õiguskantsleri veebilehte, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused. Juurdepääs on
keelatud veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist.“;
24) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kinnipeetu enda juures olevaid või hoiuruumi hoiule võetud isiklikke asju võib kinnipeetu
taotluse alusel väljastada kolmandale isikule uurimisasutuse ametniku või kohtuvälise
menetleja ametniku nõusolekul.“;
25) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „saada“ sõnadega „üks kord kalendrikuu
jooksul“;
26) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) mehaanilist või elektripardlit või komplekti mittevahetatava teraga habemelõikureid, seepi,
šampooni, dušigeeli, hambapastat, hambaharja, piirituseta ja gaasiga survestamata pihustita
deodoranti, tualettpaberit, küünelõikurit, kammi ning muid esmaseid hügieenitarbeid arestimaja
ametniku loal;“;
27) paragrahvi 36 lõike 2 punktid 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 39 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nöörid“ tekstiosaga „paelad,“;
29) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud tuletikud“;
30) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) tubakatooted ja tubakatootega seonduvad tooted ning esemed, millest ja mille abil on
võimalik tubakatooteid või tubakatootega seonduvaid tooteid kokku panna või neid tarbida;“;
31) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 19 jäetakse välja sõnad „käesoleva määruse § 36 lõike 2
punktis 9 nimetamata“;
32) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse sõna „Prefekt“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektor või tema volitatud isik“;
33) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3
34) paragrahvi 54 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja väljasaadetaval“;
35) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Väljasaadetaval või rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus lühiajalisele kokkusaamisele
vähemalt üks kord nädalas, kestusega kuni kolm tundi.“;
36) paragrahv 62 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 62. Kokkusaamine kaitsja, advokaadist esindaja, notari, oma riigi konsulaartöötaja,
vaimuliku või Kaitseväe esindajaga
(1) Kinnipeetul on õigus piiramatult kohtuda kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, oma riigi
konsulaartöötaja, tõestamistoimingu tegemiseks notariga või Kaitseväe struktuuriüksuse ülema
või tema volitatud isikuga arestimaja päevakavas ettenähtud ajavahemikel ja arestimaja juhi
loal muul ajal. Kokkusaamised toimuvad segamatult selleks ette nähtud omaette ruumis.
(2) Kinnipeetu ning kaitsja, advokaadist esindaja, vaimulik, oma riigi konsulaartöötaja,
tõestamistoimingu tegemiseks notar, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või tema volitatud isik
eraldatakse kokkusaamisel.
(3) Kinnipeetu kaitsjal, advokaadist esindajal, vaimulikul, oma riigi konsulaartöötajal,
tõestamistoimingu tegemiseks notaril või Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal või tema volitatud
isikul võib lubada eraldamiseta kokkusaamist, kui see on loetletud isikutel vajalik oma
tööülesannete täitmiseks.
(4) Kinnipeetu kokkusaamist on lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
(5) Kinnipeetu kokkusaamist kaitsjaga ei ole lubatud katkestada, välja arvatud
kriminaalmenetluse seadustiku § 34 lõikes 2 sätestatud juhul.
(6) Vahistatu kokkusaamist ei või katkestada.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesoleva määruse § 1 punkt 23 jõustub 1. augustil 2019. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Helme
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Lugna
kantsler
4
Siseministri määruse „Siseministri 27. septembri 2011. aasta määruse nr 21 „Arestimaja
sisekorraeeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 156 lõike 5 alusel kinnitab arestimaja sisekorraeeskirja
valdkonna eest vastutav minister. Eelnõuga ajakohastatakse siseministri
27. septembri 2011. aasta määrus nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (edaspidi ka määrus)
praktikas kerkinud vajaduste, õiguskorra muudatuste ja normitehniliste paranduste tõttu.
Määruses tehakse selle rakendamisel ilmnenud probleemide tõttu ja selle vastavusse viimiseks
kehtiva õigusega muu hulgas järgmised muudatused:
1) täpsustatakse, et arestimajja lubatakse isik isikusamasuse tuvastamist võimaldava
dokumendi alusel üksnes siis, kui tal ei ole isikut tõendavat dokumenti;
2) täpsustatakse, et arestimajja vastuvõetud väljasaadetava või rahvusvahelise kaitse
taotleja kohta peetakse arvestust Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud
välismaalaste andmekogus või riiklikus rahvusvahelise kaitse andmise registris;
3) tehakse töökorralduslik muudatus, mille kohaselt lisatakse juhtudel, kui kinnipeetul ei
ole isiklikku toimikut, andmed kinnipeetu lähedase teavitamise kohta arestimaja töö
arvestuse raamatu asemel isiku kinnipidamise protokolli ning jäetakse ära nõue kanda
märgukirja, selgitustaotluse või vaide esitanud kinnipeetu ees- ja perekonnanimi ning
kirja või vaide esitamise kuupäev arestimaja töö arvestuse raamatusse;
4) viiakse määrus vastavusse alaealiste õigusrikkumistele reageerimise regulatsiooniga.
1. jaanuaril 2018. aastal jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatused, millega kaotati alaealiste
komisjonid. Selle seaduse jõustumise tõttu tuleb muuta määrust, sest alaealise
arestimajja paigutamise otsuse aluseks ei ole enam alaealiste komisjoni otsus
sundtoomise kohta;
5) luuakse lisavõimalus kinnipeetu ümber paigutada, kui arestimaja on ületäitunud.
Ümberpaigutamise üle otsustamine tuuakse arestimaja juhi tasandile. Peale selle
täpsustatakse, et arestimajja majutatud väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja
paigutatakse ümber arestimajast kinnipidamiskeskusesse halduskohtu otsusel või tema
väljaspool kinnipidamiskeskust majutamiseks esinenud muu aluse äralangemisel ning
tunnistatakse kehtetuks säte, mille järgi peab arestimaja juht esitama väljasaadetava või
rahvusvahelise kaitse taotleja arestimajast kinnipidamiskeskusesse ümberpaigutamiseks
taotluse Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale;
6) võimaldatakse kinnipeetul teatud tingimustel anda isiklikke asju kolmandale isikule;
7) täpsustatakse, et pakke on võimalik vahistatule ja väljasaadetavale või rahvusvahelise
kaitse taotlejale saata üks kord kuus. Pakiga saadetavate esmaste hügieenitarvete
loetelust jäetakse välja preservatiivid, ja lisatakse võimalus saata dušigeeli, hambapastat
ja hambaharja ja muid esmaseid hügieenitarbeid arestimaja ametniku loal. Arvestades,
et arestimaja võimaldab kinnipeetule toitlustuse, jäetakse tervise kaitsmise ja turvalisuse
tagamise eesmärgil pakiga saadetavate esemete ja ainete nimekirjast välja toiduained;
8) täpsustatakse hügieeni kohta, et kinnipeetule võimaldatakse vähemalt kord nädalas duši
kasutamine ja üldjuhul kahe nädala tagant voodipesu vahetamine. Pesemisvõimaluste
hulgast jäetakse otstarbekuse kaalutlusel duši kasutamise alternatiivina ära sauna
kasutamine;
1
9) sõnaselgelt nimetatakse arestimajas keelatud esemetena paelad kui esemed, millega on
võimalik tekitada vigastusi;
10) viiakse määrus vastavusse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete regulatsiooniga
ning muudetakse vastavalt ka arestimajas lubatud esemete loetelu. Kuna 1. juunil
2017. aastal jõustunud tubakaseaduse (edaspidi TubS) muudatustega kaotati võimalus
suitsetada suitsetamisalal, on selle seaduse kohaselt võimalik vanglas ja arestimajas
suitsetada üksnes nõuetele vastavas suitsetamisruumis, kui vangla ja arestimaja valdajad
enda äranägemisel on otsustanud seda lubada. Vanglates on suitsetamine keelatud alates
1. oktoobrist 2017. Meetmega tagatakse arestimajas viibijate tervise kaitse, turvalisus
ning kohaldatakse vanglas kehtivate nõuetega sarnaseid nõudeid;
11) viiakse määrus vastavusse arestialuse ja vahialuse internetiligipääsu regulatsiooniga.
Alates 1. augustist 2019 võimaldatakse vanglas kinnipeetavale ligipääs ka Riigikogu
veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Samamoodi täiendatakse ka arestimaja
sisekorraeeskirja, kuna arestimajas võimaldatakse tehniliste tingimuste olemasolul
arestialusele ja vahialusele samuti ligipääs internetile;
12) nähakse ette kambri sisustuse osana vajaduse korral paigaldatav jälgimiskaamera;
13) tuuakse kinnipeetule täiendavalt keelatud ainete ja esemete üle otsustamine Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku tasandile;
14) tehakse töökorralduslik muudatus, mille kohaselt ei hoita ravimeid edaspidi mitte
ametniku juures, vaid asjakohases ruumis;
15) täpsustatakse, et väljasaadetava või rahvusvahelise kaitse taotleja lühiajaline
kokkusaamine arestimajas kestab kuni kolm tundi;
16) täpsustatakse, et kinnipeetu kokkusaamine kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku,
kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötaja, tõestamistoimingu tegemiseks notariga või
Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema volitatud isikuga lepitakse kokku, arvestades
arestimaja päevakava. Arestimaja juhi loal võib kohtuda ka muudel aegadel. Eeskätt
turvalisuse kaalutlusel nähakse ette, et kinnipeetu ning kaitsja, advokaadist esindaja,
vaimulik, oma riigi konsulaartöötaja, tõestamistoimingu tegemiseks notar, Kaitseväe
struktuuriüksuse ülem või tema volitatud isik, eraldatakse kokkusaamisel. Kui see on
loetletud isikutel vajalik oma tööülesannete täitmiseks, võib lubada eraldamiseta
kokkusaamist. Samuti täpsustatakse, et kinnipeetu kokkusaamist kaitsjaga ei ole lubatud
katkestada, välja arvatud menetlejal, kellel on lubatud katkestada kahtlustatava ja kaitsja
kohtumine menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni. Lisaks
täpsustatakse, et vahistatu kokkusaamist ei või katkestada.
Määruses võetakse kasutusele asjakohased terminid, nagu „väljasaadetav või rahvusvahelise
kaitse taotleja“, „vangiregister“, „operatiivteabetalitus“ ja „isiku kinnipidamise protokoll“.
Muudatustega viiakse määrus vastavusse eeskätt VangS-i, TubS-i, sotsiaalhoolekandeseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, väljasõidukohustuse ja
sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse (edaspidi VRKS) kui ka korrakaitseseadusega (edaspidi KorS).
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 1 punkt 23, mis jõustub 1. augustil
2019. aastal.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna
õigusnõunik Jenny Jakobson (tel 612 5048,
[email protected]). Eelnõu ja
2
seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Ragnar Kass (tel 612 5230,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on
keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen
(tel 612 5241,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu kohaselt muudetakse määruse 23. mail 2017. aastal jõustunud redaktsiooni
avaldamismärkega RT I 20.05.2017, 11.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu punktiga 1 antakse määruse § 3 punkt 5 uues sõnastuses, mille kohaselt peetakse
arestimajas kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse või välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinnipeetud välismaalasi (edaspidi väljasaadetav
või rahvusvahelise kaitse taotleja). Muudatusega määratakse kindlaks, et peale väljasaadetavate
võib arestimajas kinni pidada ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid. VSS-is ja VRKS-is on
reguleeritud sellise välismaalase, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus või kes on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, kinnipidamine. Üldjuhul paigutatakse välismaalaste
regulatsiooni alusel kinni peetud välismaalased halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse1, mis
asub Rae vallas Soodevahe külas ning mahutab kuni 123 välismaalast. Samas võib
väljasaadetava või rahvusvahelise kaitse taotleja paigutada politsei arestimajja, kui tema
kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul
põhjusel võimalik või see on oluliselt raskendatud2. Selline erandkorras arestimajas majutamine
võib olla näiteks vajalik olukorras, kus kinnipidamiskeskus on ajutiselt kasutuskõlbmatu
(veeavarii, tulekahju) või kinnipidamiskeskuses viibivaid isikuid tuleb kaitsta välismaalase
agressiivse käitumise eest. Erandi kasutamisel tuleb igati austada isiku põhiõigusi, vältida tema
korduvat üleviimist ja võimalikku kahjulikku mõju isiku heaolule, eriti tuleb seda arvestada
haavatavate isikute puhul.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 4 lõiget 2. Kehtiva määruse § 4 lõike 2 järgi lubati
määruse § 2 lõikes 1 nimetatud isik arestimajja dokumendi alusel, mis võimaldab tuvastada
tema isiku ja arestimaja külastamise õiguse. Muudatusega ei välistata seni kehtinud võimalust
tuvastada isikusamasus ka muul viisil kui isikut tõendava dokumendi3 alusel, vaid täpsustatakse
§ 4 lõike 2 esimest lauseosa nii, et arestimajja saab isiku lubada isikusamasuse tuvastamist
võimaldava dokumendi alusel üksnes siis, kui tal ei ole isikut tõendavat dokumenti. Kuid ka
edaspidi on vaja tuvastada arestimaja külastamise õigus seda võimaldava dokumendi alusel.
Eelnõu punktiga 3 asendatakse määruse § 4 lõikes 3 sõnad „haigus- või joobetunnustega“
sõnadega „haigus- või joobeseisundile viitavate tunnustega“. KorS-i §-s 36 on sätestatud termin
1
Siseministri 16. oktoobri 2004. aasta määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 1 järgi määratakse
kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskirjas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele
rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalase kinnipidamise
tingimused ja kord (1.11.2018).
2
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 23 lõige 4 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise
seaduse § 363 lõige 3.
3
isikut tõendavate dokumentide seadus, § 2.
3
„joobeseisund“ ning sotsiaalministri 26. juuni 2014. aasta määrusega nr 37 „Joobeseisundile
viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid“
on määratud joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja viisid, kuidas nende tunnuste
esinemist või mitteesinemist tuvastada. Muudatusega ühtlustatakse terminikasutus õigusaktides
ja võetakse kasutusele termin „joobeseisundile viitavad tunnused“ termini „joobetunnused“
asemel.
Eelnõu punktiga 4 asendatakse määruse § 5 lõikes 2 sõnad „riiklikusse kinnipeetavate,
karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse“ sõnaga „vangiregistrisse“.
Riigikogu võttis 18. veebruaril 2015. aastal vastu VangS-i ja kriminaalhooldusseaduse
muudatused4, millega ühendati kaks registrit: riiklik kinnipeetavate, karistusjärgselt
kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register5 ning kriminaalhooldusregister6, ja loodi
kinnipeetavate, arestialuste, vahistatute ja kriminaalhooldusaluste andmekogu, ametliku
nimetusega vangiregister7. Andmekogu lühinimetus on kasutusel VangS-i § 51 lõikes 3, milles
on esitatud andmekogu asutava määruse volitusnorm, ning andmekogu põhimääruse pealkirjas
ja määruses. Lähtudes eeltoodust on vajalik muuta arestimaja sisekorraeeskirjas andmekogu
nimetust ja määrata, et vastuvõetud kinnipeetu andmed kantakse vangiregistrisse.
Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 lõikega 21. Muudatusega täpsustatakse
regulatsiooni, mis puudutab arestimajja vastuvõetud väljasaadetava või rahvusvahelise kaitse
taotleja andmete kandmist andmekogusse. Kinnipidamiskeskusesse paigutatud välismaalane
tuleb registreerida. VSS-i § 3314 kohaselt töödeldakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja
viibinud välismaalaste Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kohustuse täitmisega seotud
menetluste käigus antud haldusaktide ja sooritatud toimingute andmeid Eestis seadusliku
aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogus. Samuti on VRKS-i § 77 alusel loodud
rahvusvahelise kaitse andmise register, kus töödeldakse rahvusvahelise kaitse menetluse või
ajutise kaitse menetlusega seotud andmeid. Eelnimetatu tõttu ei kohaldata määruse § 5 lõiget 2
välismaalase kohta, kes on arestimajja paigutatud VSS-i või VRKS-i alusel. Muudatuse järgi
kantakse arestimajja vastuvõetud väljasaadetava andmed Eestis seadusliku aluseta viibivate ja
viibinud välismaalaste andmekogusse ning rahvusvahelise kaitse taotleja andmed riiklikusse
rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.
Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõike 1 punktid 5 ja 9.
Riigis seadusliku aluseta viibiv välismaalane paigutatakse arestimajja kinnipidamise protokolli
või kohtulahendi alusel. Kuivõrd need dokumendid on juba määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja
4 ette nähtud, tuleb lõike 1 punkt 5 tunnistada kehtetuks.
Riigikogu võttis 11. oktoobril 2017. aastal vastu sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse8, millega kaotati alaealiste komisjonid
ning kujundati ümber õigus- ja lastekaitsesüsteemide reageerimise praktika õigusrikkumise
toime pannud lapse teole ja tema abivajadusele. Seadus jõustus 1. jaanuaril 2018 ja selle tõttu
tuleb määruse § 6 lõike 1 punkt 9 tunnistada kehtetuks. Arestimajja paigutamise aluseks olev
dokument ei saa enam olla alaealiste komisjoni otsus sundtoomise kohta.
4
vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadus (1.11.2018).
5
asutati VangS-i § 51 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega.
6
asutati kriminaalhooldusseaduse § 26 lõike 5 alusel justiitsministri määrusega.
7
Riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu asutati Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. aasta määrusega nr 19
„Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“ (1.11.2018).
8
sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (1.11.2018).
4
Eelnõu punktiga 7 jäetakse määruse § 6 lõikest 2 välja viide määruse § 6 lõike 1 punktile 9.
Kuna määruse § 6 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks, tuleb muuta ka sama paragrahvi
lõiget 2.
Eelnõu punktiga 8 asendatakse määruse § 8 lõikes 3 sõnad „arestimaja töö arvestuse
raamatusse“ sõnadega „isiku kinnipidamise protokolli“. Muudatuse kohaselt lisatakse juhtudel,
kui kinnipeetul ei ole isiklikku toimikut, andmed kinnipeetu lähedase teavitamise kohta
(lähedase nimi ja telefoninumber ning teatamise kellaaeg) arestimaja töö arvestuse raamatu
asemel isiku kinnipidamise protokolli. Arestimaja töö arvestuse raamatusse kantakse eeskätt
arestimaja töökorraldust puudutavad andmed, kuid selles raamatus oleva märkuste lahtri suurus
ei võimalda sinna kanda vajalikus mahus andmeid kinnipeetu kohta. Kui kinnipeetul on isiklik
toimik, lisatakse andmed lähedase teavitamise kohta toimikusse eraldi lehele. Kui kinnipeetul
isiklikku toimikut ei ole, on otstarbekas teha märge lähedase teavitamise kohta isiku
kinnipidamise protokolli9. Kinnipeetu andmete koondamine ühte dokumenti lihtsustab andmete
leidmist ja kontrollimist, sealhulgas andmeid kinnipidamisest teavitamise kohta. Samuti saab
kinnipeetu kinnitada allkirjaga, et ta on tutvunud protokolliga, sealhulgas, et ta on kursis, kas
tema lähedast on teavitatud või mitte. Lisaks, andmed lähedase teavitamise kohta kantakse ka
vangiregistrisse.
Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 13 lõiget 1 punktiga 9. VangS-i § 156 lõike 2 järgi
hoitakse vahistatuid ja arestialuseid arestimajas kogu ööpäeva lukustatud kambrites, kus on
võimalik nende pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Muudatuse kohaselt on vajaduse
korral kambri sisustuse osa ka jälgimiskaamera. Õiguskantsler on näiteks 2018. aasta
arestimajadesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes10 juhtinud tähelepanu sellele, et võimalik
on iga isikut arvestades kaaluda, kas ööpäevaringne videovalve arestimaja kambrites on
möödapääsmatult vajalik (näiteks arestialuse terviseseisundi tõttu), ning otsustada, kas ja kui
suures ulatuses seda igal konkreetsel juhul võiks rakendada. Juhul, kui arestimajas on võimalus
paigaldada jälgimiskaamera, tuleb hinnata elektroonilise jälgimise rakendamise vajalikkust.
Eelnõu punktiga 10 asendatakse määruse § 14 lõike 1 punktis 4, § 20 lõikes 3, § 31 lõikes 2
ja § 36 lõigetes 1–2 sõna „väljasaadetav“ sõnadega „väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse
taotleja“ vastavas käändes. Kuna määruse § 3 punkti 5 muudetakse, tuleb muuta ka
eelnimetatud sätteid.
Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 15 lõiget 2 punktiga 5. Muudatuse kohaselt
luuakse kinnipeetu ümberpaigutamiseks lisavõimalus. Praegu puudub sõnaselge õiguslik alus,
mille järgi kinnipeetu arestimaja ületäituvuse korral ümber paigutada. Näiteks, arvestades
kohtade arvu arestimajades ja nende täituvust, võib tekkida vajadus paigutada kinnipeetu
Tallinna arestimajast ümber Jõhvi arestimajja.
Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 15 lõikega 21. VSS-i või VRKS-i alusel
väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja tuleb üldreegli kohaselt majutada järelevalve
all kinnipidamiskeskuses. Kui seadusliku aluseta Eestis viibivat välismaalast on vaja VSS-i §
15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem
kui 48 tundi, peab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult taotlema loa
ta kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Olukorras, kus
9
Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2014. aasta määrus nr 85 „Isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord“
(1.11.2018).
10
Näiteks õiguskantsleri nõunike 7. augusti 2018. aasta etteteatamata kontrollkäik Politsei- ja Piirivalveameti
Kärdla politseijaoskonna arestimajja. Kontrollkäigu kokkuvõte Kärdla politseijaoskonna arestimajja (1.11.2018).
5
kinnipeetud välismaalane on ajutiselt VSS-i § 23 lõike 4 või VRKS-i § 363 lõike 3 alusel
paigutatud arestimajja, on välismaalase kinnipidamine teistsuguses kinnipidamise korras
õigustatud kuni oht või takistav asjaolu on möödas. Muudatuse kohaselt paigutatakse
väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja arestimajast ümber kinnipidamiskeskusesse,
kui halduskohus on selleks loa andnud või alus tema väljaspool kinnipidamiskeskust
majutamiseks on ära langenud.
Eelnõu punktiga 13 asendatakse määruse § 16 lõikes 2 sõna „prefekt“ sõnaga „arestimaja juht“
ja sõnad „tema määratud“ sõnadega „teda asendav“ ning § 16 lõikes 3 sõna „prefektid“
sõnadega „arestimaja juhid“ ja sõnad „nende määratud“ sõnadega „neid asendavad“.
Muudatuste järgi otsustab kinnipeetu ümberpaigutamise ühe prefektuuri tööpiirkonnas
arestimaja juht või teda asendav ametnik ning kinnipeetu ümberpaigutamise ühe prefektuuri
arestimajast teise prefektuuri arestimajja otsustavad vastastikusel kokkuleppel arestimaja juhid
või neid asendavad ametnikud. Prefektuuri arestimajasid koordineerib arestimaja juht ning
lähtudes tema pädevusest ja töökorraldusest, on otstarbekas otsustada arestimaja juhi tasandil
kinnipeetu ümberpaigutamine ühe prefektuuri tööpiirkonnas või prefektuuride arestimajade
vahel.
Eelnõu punktiga 14 tunnistatakse määruse § 16 lõige 5 kehtetuks. Kehtiva määruse § 16
lõike 5 järgi esitab arestimaja juht väljasaadetava arestimajast kinnipidamiskeskusesse
ümberpaigutamiseks määruse § 15 lõike 2 punkti 3 alusel taotluse Politsei- ja Piirivalveameti
kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale. Kõnesolevat sätet väljasaadetava arestimajast
kinnipidamiskeskusesse ümberpaigutamiseks praktikas aga ei rakendata, kuna VSS-i ja VRKS-
i alusel paigutatakse isik kinnipidamiskeskusesse halduskohtu otsuse alusel.
Eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse § 17 lõiget 1 seoses muudatusega määruse § 5
lõikes 2 ja § 5 lisatava lõikega 21. Kõnesolevas sättes on vajalik muuta andmekogu nimetust ja
määrata, et ümberpaigutatava kinnipeetu andmed kantakse vangiregistrisse. Muudatusega
jäetakse välja nõue vormistada kinnipeetu ümberpaigutamise otsus (välja arvatud
prefektuurisisesel ümberpaigutamisel) kirjalikult, sest ümberpaigutamise, sealhulgas vanglasse
ümberpaigutamise korral tehakse selle otsuse kanne vangiregistrisse. Kuna määruse § 5
täiendatakse lõikega 21, täpsustatakse ka määruse § 17 lõikes 1, et andmed arestimajja vastu
võetud väljasaadetava ümberpaigutamise otsuse kohta kantakse Eestis seadusliku aluseta
viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse, ning rahvusvahelise kaitse taotleja
ümberpaigutamise otsuse kohta riiklikusse rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.
Eelnõu punktiga 16 asendatakse määruse § 17 lõikes 2 sõnad „Otsuses esitatakse“ sõnadega
„Vangiregistrisse, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse
või riiklikusse rahvusvahelise kaitse andmise registrisse kantakse“. Muudatus on tingitud
määruse § 5 lõike 2 ja § 17 lõike 1 muudatustest. Kinnipeetu ümberpaigutamise otsus tehakse
vangiregistris ja selle tõttu on vaja määrata, et andmed ümberpaigutamise otsuse kohta kantakse
vangiregistrisse. Samuti on vaja sõnaselgelt määrata, et väljasaadetu või rahvusvahelise kaitse
taotleja ümberpaigutamise korral kantakse andmed ümberpaigutamise otsuse kohta vastavalt
Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse või riiklikusse
rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.
Eelnõu punktiga 17 asendatakse määruse § 20 lõike 6 punktis 2 sõna „akt“ sõnaga „protokoll“.
Muudatusega viiakse määruse § 20 lõige 3 vastavusse kehtiva õigusega. KorS-i § 46 lõike 6
alusel on isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. juuni
6
2014. aasta määrusega nr 85 „Isiku kinnipidamise dokumenteerimise kord“, mille § 1 lõike 1
kohaselt dokumenteeritakse isiku kinnipidamine isiku kinnipidamise protokollis.
Eelnõu punktiga 18 muudetakse määruse § 26 lõiget 2. Kinnipeetu hügieeni kohta
täpsustatakse, et vähemalt kord nädalas võimaldatakse kasutada dušši ja üldjuhul kahe nädala
tagant vahetatakse voodipesu. VangS-i § 50 lõike 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale
vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. VangS-i § 1
ja § 156 lõike 1 järgi kohaldatakse VangS-i aresti ja eelvangistuse täideviimise korraldusele
arestimajas. Arestimajas osutatav kinnipidamisteenus on võrreldes vanglas osutatavaga
enamasti lühiajalisem ja kui kõrvale jätta vahistatud isikud, osutatakse seda teenust eri alustel.
Arestimajal tuleb pakkuda kinnipeetule hügieeniteenuseid, et ta saaks hoolitseda oma isikliku
hügieeni eest. Muudatuse kohaselt ei võimaldata kinnipeetul kasutada sauna. Praegu ei ole
üheski arestimajas kinnipeetutel otstarbekuse kaalutlusel sauna kasutamise võimalust.
Kinnipeetule on võimaldatud ja võimaldatakse ka edaspidi määruse § 26 lõike 2 järgi kasutada
kord nädalas dušši. Muudatusega määratakse duši kasutamise sagedus ja võimaldatakse seda
teha vähemalt kord nädalas. Põhjendatud vajaduse korral võib kasutada duši all käia sagedamini
kui üks kord nädalas. Samuti täpsustatakse § 26 lõikes 2, et voodipesu vahetatakse üldjuhul
kahe nädala tagant. Kehtiva regulatsiooni järgi võimaldati voodipesu vahetada kord nädalas.
Praktikas on otstarbekas ette näha voodipesu vahetamine kahe nädala tagant. Samuti kindlustab
vangla11 voodipesu vahetamise üldjuhul 14 päeva järel. Muudatusega määratakse voodipesu
vahetamise sagedus ja selle kaudu võimaldatakse põhjendatud vajaduse korral vahetada
voodipesu sagedamini kui üldjuhul kahe nädala tagant.
Eelnõu punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks määruse § 28, mis puudutab suitsetamise
korraldust. Muudatusega keelatakse arestimajas tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete
tarbimine.
TubS-is eristatakse seoses tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote tarbimisega kohti, kus
suitsetamine on keelatud TubS-i § 29 järgi, ja kohti, kus suitsetamine on piiratud TubS-i § 30
järgi. Suitsetamiseks keelatud kohtade loetelus ei ole nimetatud ei vanglat ega arestimaja ega
nende maa-alasid. Lähtudes sellest ja TubS-i § 30 lõikest 1, saavad vangla ja arestimaja valdaja
enda äranägemisel otsustada, kas nad lubavad oma ruumides või piiratud maa-alal suitsetada,
kusjuures tuleb järgida TubS-i § 30 lõiget 3 (nõuded suitsetamisruumile) ja TubS-i § 31
(suitsetamine toitlustusettevõttes). Riigikogus 17. veebruaril 2017. aastal vastu võetud12 TubS-i
muudatustega kaotati võimalus suitsetada suitsetamisalal. Seega on vanglas ja arestimajas kui
riigiasutustes suitsetamine lubatud TubS-i § 30 lõike 2 punkt 1 kohaselt üksnes
suitsetamisruumis ja juhul, kui on täidetud TubS-i § 30 lõikes 3 nimetatud nõuded
suitsetamisruumile. Peale nende nõuete tuleb arvestada, et seadusandja ei ole valdajale ette
näinud kohustust suitsetamisruum eraldada13.
Vanglates on suitsetamine keelatud alates 1. oktoobrist 2017. Samuti on sellega seoses keelatud
tuua vangla territooriumile suitsetatavaid tubakatooteid ja esemeid, millest ja mille abil on
võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Asjakohased
justiitsministri 30. novembri 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (edaspidi
11
näiteks Tallinna vangla kodukord, p 11.2.2; Tallinna vangla avavangla kodukord, p 11.2.3 (16.01.2019).
12
tubakaseaduse muutmise seadus (16.01.2019).
13
seletuskiri tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 SE I juurde, lk 18 (1.11.2018).
7
vangla sisekorraeeskiri) §-de 82 ja 641 muudatused14 võttis Vabariigi Valitsus vastu 6. oktoobril
2016. aastal. Lisaks on eri vanglad oma kodukorras keelanud tarbida ka muid tubakatooteid ja
nendega seonduvaid tooteid VangS-i § 15 lg 4 alusel.
Muudatuste väljatöötamise raames tegi Justiitsministeerium põhiõiguste riive analüüsi, milles
hinnati seda, kas õigus vabale eneseteostusele tubakatoodete tarvitamise näol kaalub üle igaühe
õiguse tervise kaitsele. Analüüsis leiti, et suitsetamine kuulub põhiseaduse (edaspidi PS) § 19
sätestatud vabaduspõhiõiguse kaitsealasse. See on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus,
mida võib piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-ga otseselt keelatud15. Kokkuvõttes tõdeti
analüüsis, et kõnesolev meede on proportsionaalne selleks, et ennetada ja leevendada inimeste
tervise- ja haigestumisriskist lähtuvat kahju ning luua tervist toetav elu- ja töökeskkond, toetada
vabanemist sõltuvusest, säästa riigi raha, vähendades kulusid tervishoiuteenustele, samuti
vähendada tubakatoodete tarvitamisega kaasnevat julgeolekuohtu. Kohtupraktika järgi on õigus
suitsetada selline põhiõigus, mida on võimalik piirata, muu hulgas ka selleks, et tagada vangla
julgeolek, kaitsta suitsetajate endi, teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike tervist ning
otstarbekamalt kasutada maksumaksja raha, arvestades, et kinnipeetavate ravi rahastamise
riisikot kannab Eesti maksumaksja ning suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate
tervishoid16.
Kehtiva õiguse kohaselt on arestimajades suitsetamise aeg ja koht piiritletud. Arestimaja
sisekorraeeskirja § 28 lõike 1 kohaselt on kinnipeetul lubatud suitsetada üksnes selleks
ette nähtud ja vastavalt märgistatud kohtades, nende olemasolu korral, ja ajal, mil kinnipeetul
on õigus seal viibida. Suitsetamisruumi nõuetest (TubS-i § 30 lõige 3) üks olulisemaid käib
suitsetamisruumide ventilatsioonisüsteemide kohta. Need peavad olema iseseisvad ja pidevad
või ühendatud teiste pidevalt toimivate õhu väljatõmbesüsteemidega eraldi püstiku kaudu,
samuti peab suitsetamisruum olema alarõhuline ja õhu väljatõmme suitsetamisruumis olema
vähemalt 8,4 liitrit sekundis ruutmeetri kohta. Terviseameti hinnangul17 ei olnud näiteks Põhja
prefektuuri arestimajas, asukohaga Rahumäe tee 6/1, TubS-i nõuetele vastav suitsetamisruum,
samuti ei olnud eelkirjeldatud nõuded tagatud üheski kambris ning kuigi suitsetamine oli kõigis
kambrites keelatud, oli neis tunda suitsulõhna. Nõuetekohase ventilatsioonisüsteemita levib
suits suitsuruumist ka teistesse ruumidesse, sealhulgas arestimaja töötajate tööruumidesse, ning
see võib häirida mittesuitsetajad ja kahjustada nende tervist. Määruse § 31 lõike 2 järgi
võimaldatakse arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu soovil tal vähemalt üks tund päevas
viibida valve all värskes õhus. Kinnipeetule arestimaja päevakavas ette nähtud ajal
kasutamiseks mõeldud jalutusala jalutuskambrid on seintega piiratud. Jalutusalal ei ole
võimalik tagada tubakasuitsuvaba keskkonda töötajatele ja kinnipeetutele, kes soovivad viibida
värskes õhus, ehk tagada PS-i § 28 lõikes 1 sätestatud igaühe õigust tervise kaitsele.
Arestimajades ei ole eelkirjeldatu tõttu võimalik kinnipeetutel 2018. aasta 1. jaanuarist
suitsetada.
Eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumisel kaob muu hulgas erisus arestimajas ja vanglas
kinnipeetud isikutele kohaldatavate tingimuste vahel. Pärast vanglas suitsetamise keelamist on
praktikas esinenud näiteks juhtumeid, kus kinnipeetav on taotlenud enda tagasipaigutamist
arestimajja, kus tal oli võimaldatud suitsetada. Lisaks tuleb arvestada, et arestimajas peetakse
14
Analüüs on esitatud seletuskirja lisas 1. Kättesaadav veebis eelnõude infosüsteemis (toimik 16-0408 -
Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määruse eelnõu)
(1.11.2018).
15
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. jaanuari 2010. aasta otsus nr 3-2-1-152-09, p 11.
16
Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2017. aasta määrus haldusasjas nr 3-17-1449, p-d 21, 25, 28.
17
Terviseameti 30. jaanuari 2018. aasta kirjas nr 9.3-2/534 esitatud hinnang suitsetamisruumile.
8
isikuid kinni lühemat aega võrreldes vangistuse ajaga. Määruse § 3 punktides 1–10 loetletakse
isikud, keda peetakse arestimajas kinni. Kinnipidamise täpne kestus sõltub kinnipidamise
alustest, ulatudes kuni 30 päevani isikute puhul, kellele kohus on määranud väärteo eest aresti
karistusseadustiku § 48 alusel.
Eelkirjeldatud põhjendustel ei ole hinnanguliselt otstarbekas nõuetekohaseid suitsetamisruume
arestimajja ehitada.
Eelnõu punktiga 20 asendatakse määruse § 30 lõikes 6 sõnad „juhi määratud ametniku
valduses“ sõnadega „vastavas ruumis“. Pärast seda töökorralduslikku muudatust hoitakse
ravimit, mida kinnipeetule on vaja manustada regulaarselt, arestimaja asjakohases ruumis.
Eelnõu punktiga 21 asendatakse määruse § 30 lõike 7 punktis 3 ja lõikes 8 sõna
„juhtimiskeskust“ sõnaga „operatiivteabetalitust“, kuna muutunud on struktuuriüksuse
nimetus, mis suunab politseiressursse väljakutsetele ja ühtlasi võtab vastu infot kinnipeetu
raskest haigestumisest, raviasutusse toimetamisest või surmast või välisriigi kodanikust
kinnipeetu surmast. Muudatuse järgi peab arestimaja ametnik või arestimaja eelnimetatust
viivitamata informeerima prefektuuri operatiivteabetalitust.
Eelnõu punktiga 22 täiendatakse määruse § 31 lõike 1 punkti 4 pärast sõna „notariga“ ning
punkti 13 pärast sõna „isikuga“ tekstiosaga „arestimaja päevakavas ettenähtud ajavahemikel
ning arestimaja juhi loal muul ajal.“. Määruse § 27 kohaselt nähakse arestimaja päevakavas ette
kinnipeetu toitlustamise, öörahu jm ajad ja nende kestus, samuti ajavahemikud kinnipeetu
osalemiseks kohtuistungil, uurimistoimingul ja kokkusaamisel. Lähtudes eelkirjeldatust
täpsustatakse, et arestimaja turvalisuse ja sujuva töökorralduse tagamiseks on võimalik
kohtumisi kavandada arestimaja päevakava alusel. Seega on pärast muudatust kinnipeetul õigus
piiramatult kohtuda kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, oma riigi konsulaartöötaja,
tõestamistoimingu tegemiseks notariga ja Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema volitatud
isikuga, arvestades arestimaja päevakavas ettenähtud aegu. Lisaks lubatakse kinnipeetul
arestimaja juhi loal eespool nimetatud isikutega erandjuhul kohtuda ka muul ajal.
Eelnõu punktiga 23 muudetakse määruse § 31 lõiget 3 tingituna VangS-i § 311 uuest
sõnastusest. VangS-i oli vaja muuta lähtudes Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendist18, milles
tuvastati Eestil Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10
rikkumine. Eelkirjeldatu tõttu võimaldatakse vanglas kinnipeetavatele ligipääs peale ametlike
õigusaktide andmebaaside ja kohtulahendite registri alates 1. augustist 2019 ligi pääseda nii
Riigikogu kui ka õiguskantsleri veebilehele. Samamoodi määratakse arestimaja
sisekorraeeskirjas arestialusele ja vahialusele vastav võimalus. EL õigusest tulenevalt peavad
riigid tagama, et väljasaadetaval või rahvusvahelise kaitse taotlejal on teave olemasolevate
õiguskaitsevahendite kohta. Arvestades, et kinnipidamiskeskuses on välismaalastele
võimaldatud juurdepääs teatud internetilehekülgedele, tagatakse see õigus ka neile
väljasaadetavatele ning rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kes on ajutiselt paigutatud arestimajja
ja kus vastav tehniline võimekus on loodud. Määruses nähakse ette, et arestialune, vahialune,
väljasaadetav ja rahvusvahelise kaitse taotleja võivad järelevalve all kasutada selleks
kohandatud arvutites ametlikke õigusaktide andmebaase, kohtulahendite registrit, Riigikogu
veebilehte ja õiguskantsleri veebilehte, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused.
Täpsustatakse, et juurdepääs on keelatud veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist
suhtlemist.
18
19. jaanuari 2016. aasta otsus nr 17429/10 kohtuasjas Kalda vs. Estonia. Vangistusseaduse muutmise seadus
680 SE seletuskiri, lk 2 (17.05.2019).
9
Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 33 lõikega 3. Muudatuse kohaselt võimaldatakse
kinnipeetul anda isiklikke asju arestimajast kolmandatele isikutele. Selleks on vajalik
kinnipeetu taotlus ja uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametniku nõusolek.
Eelnõu punktiga 25 täiendatakse määruse § 36 lõiget 1 pärast sõna „saada“ sõnadega „üks
kord kalendrikuu jooksul“. Muudatusega täpsustatakse ajavahemikku, mille vältel on õigus
arestimajas saada käsi- või postipakki kogukaaluga kuni viis kilogrammi. Vangla
sisekorraeeskirja § 57 lõike 4 kohaselt võib vahistatu saada pakiga kahe kuu jooksul kuni
kümme kilogrammi asju. Määruses nähakse ette, et vahistatul ja väljasaadetaval on õigus saada
üks kord kalendrikuu jooksul käsi- või postipakk kogukaaluga kuni viis kilogrammi.
Eelnõu punktiga 26 muudetakse määruse § 36 lõike 2 punkti 2. Muudatuse kohaselt jäetakse
vahistatule ja väljasaadetavale pakiga saadetavate esmaste hügieenitarvete loetelust välja
preservatiivid ning ajakohastatakse vahistatule ja väljasaadetavale pakiga saadetavate
hügieenitarvete loetelu, tehes võimalikuks saata käsi- või postipakiga ka dušigeeli, hambapastat
ja hambaharja ning muid esmaseid hügieenitarbeid arestimaja ametniku loal. Ühtse praktika
kujundamise eesmärgil lepitakse arestimajade vahel kokku esmaste hügieenitarvete määratlus.
Eelnõu punktiga 27 tunnistatakse kehtetuks määruse § 36 lõike 2 punktid 7 ja 9. Muudatuse
kohaselt ei ole vahistatule ja väljasaadetavale lubatud pakiga saata tikke ja tubakatooteid ning
toiduaineid.
Punkti 7 kehtetuks tunnistamine on tingitud eelnõuga määruse § 28 kehtetuks tunnistamisest.
Arestimajas ega selle territooriumil ei ole võimalik tubakatooteid ega nendega seonduvaid
tooteid tarbida. Selle tõttu ei ole vaja vahistatule ja väljasaadetavale käsi- või postipakiga saata
tikke ja tubakatooteid.
Punkti 9 kehtetuks tunnistamise eesmärk on tagada arestimajas kinnipeetavate vahistatute ja
väljasaadetavate tervise kaitse ja arestimaja turvalisus ning edaspidi ei tohi ei vahistatutele ega
väljasaadetavatele saata käsi- või postipakiga toiduaineid. VangS-i § 41 lõike 1 alusel tuleb
kohelda arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust, ning kindlustab, et
karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis
paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Toitlustamise kohta on
VangS-i § 98 lõike 1 järgi vanglal ja arestimajal õigus oma sisekorraeeskirjades kindlaks
määrata lubatud esemete loetelu, mida vahistatule tohib pakiga saata. Vangla sisekorraeeskirja
§-s 741 esitatud loetelu järgi ei saa vahistatule vanglasse pakiga saata toiduaineid. Vanglas on
kinnipeetavatel küll võimalik sisekorraeeskirja §-s 74 määratud korras osta vähemalt üks kord
kuus toiduaineid. Arestimaja kehtiva sisekorraeeskirja § 36 lõike 2 punkti 8 järgi võib
vahistatule ja väljasaadetavale toidupakis saata juur- ja puuvilju, mahla, mahlajooke (mitte
klaas- ega metalltaaras), küpsiseid, kuivikuid, viilutatud saia ja leiba, soolakala, konserve (mitte
klaas- ega metalltaaras), täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud või soolaliha, kompvekke (välja
arvatud karamell).
Praegune säte määruse § 36 lõike 2 punktis 9 ei võimalda arestimajal tagada pakiga saadetud
toiduainete hügieeni, muu hulgas ei ole võimalik tagada pakiga saadetavate toiduainete
hügieeni pakkide läbiotsimisel ega nende säilitamisel. Kui hügieeninõudeid ei järgita, võivad
toiduained rikneda ning riknenud toit ohustab nii kinnipeetute kui ka arestimaja ametnike
tervist. Arestimajade praktikas on näiteks esinenud juhtumeid, kus kinnipeetu hoiab pakendatud
ja viilutatud suitsuvorsti pesukausis külmas vees. Samuti on arestimaja personal täheldanud, et
suvel postipakiga saadetud apelsinid on hallitanud juba 3–4 päeva pärast. Arestimajas napib
10
sobiva temperatuuriga külmkappe, kuid toiduainete hoidmise tingimusi ei ole otstarbekas ka
luua, arvestades, et arestimaja tagab kõigile kinnipeetutele toitlustamise.
Muudatus aitab kaasa arestimajas üleüldise turvalisuse tagamisele ning võimaldab lihtsamini
välistada keelatud esemete ja ainete arestimajja lubamise. Pakiga saadetavate toiduainete sisse
on võimalik peita erinevaid arestimaja sisekorraeeskirjas keelatud esemeid või aineid.
Arestimajade kõnesoleva probleemi näited on järgmised. Määruse § 39 lõike 1 punkti 4 ja 7
järgi on keelatud vastavalt narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva
toimega ained ning alkohol ja alkoholi sisaldavad ained. Keelatud ainet on süstitud
puuviljadesse või mahlapakkidesse või peidetud küüslauguküünte vahele. Määruse § 36 lõike 3
järgi ei tohi pakis olla ei kirja ega sedelit, kuid ühel juhul leiti 32 kirja suletud kommipakist,
milles olid lahtikeeratava kommipaberiga kommid. Lisaks esineb seoses toidupakkidega
juhtumeid, kus arestimajast vanglasse edasi liikuvale kinnipeetule järjepidevalt saadetakse
lubatud asjade varjus toiduaineid, mis arestimajades on keelatud (šokolaad, kohv, tee jne).
Pakist leitud keelatud toiduained pannakse arestimajas hoiule, aga vanglas saab kinnipeetu need
kätte – sellisel kujul on kinnipeetu saanud esemed kätte odavamalt kui vanglapoest ostetuna.
Samuti on olnud juhtum, kus kinnipeetule ei antud arestimajas pakki kätte, sest ta saadeti samal
päeval vanglasse. Kui postipakk talle vanglas kätte anti, tuli habemeajamistoote pakendist
muu hulgas välja ka mobiiltelefon.
Seeasemel, et keelata toiduainete pakiga saatmine, oleks võimalik piirata nende toiduainete
nimekirja, mida on vahistatutele ja väljasaadetavatele võimalik käsi- või postipakiga arestimajja
saata. Samas ei ole võimalik koostada ammendavat ja üheselt mõistetavat nimekirja. Sageli
esineb ka nimetuste tõlgendus- ja ka tõlkeprobleeme. Küsimused võivad tekkida sellest, kas
sõnaselgelt nimetamata toiduainet on lubatud arestimajja saata (näiteks, kas kreeker on küpsis
või kas poolsuitsuvorst on käsitatav nimekirjas loetletud suitsuvorstina jms). Eeldada saab, et
edaspidi väheneb saadetavate toidupakkide hulk ja selle tõttu ka kontrollitavate käsi- ja
postipakkide hulk (pärast eelnõuga määruse § 36 lõikes 1 tehtava muudatuse jõustumist on
võimalik saata käsi- või postipakke üks kord kalendrikuu jooksul kogukaaluga kuni viis
kilogrammi). Samas suureneb keelatud esemete ja ainete avastamise tõenäosus. Vaatamata
eelkirjeldatule ei ole võimalik nimekirja piiramisega saavutada, et arestimaja loob pakiga
saadetavate toiduainete säilitamise tingimused ja täielikult kontrollib nende pakkide sisu või
pakkides olevate toiduainete koostist.
Arestimaja saab tagada toiduohutuse ja tervise kaitse juhul, kui ta korraldab kinnipeetu
toitlustamise ise. Määruse § 26 lõike 5 järgi korraldatakse19 toitlustamine vastavuses elanike
üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet ning see peab
olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Termiliselt töödeldud ja muid pakendeid
on võimalik avada ja uuesti sulgeda kujul, mis ole kõrvaltvaatajale arusaadav.
Keeruline on kontrollida arestimajas keelatud eseme või aine puudumist toiduaines või -pakis
ja teha seda nii, et kahtlus on lõplikult kõrvaldatud. Kokkuvõtteks, arestimaja saab vähendada
toidupaki saatmisest tekkivaid tervise- ja turvalisusriske juhul, kui ta piirab pakiga saadetavate
esemete ja ainete nimekirja.
Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 39 lõike 1 punkti 1 pärast sõna „nöörid“ sõnaga
„paelad“. Edasi loetletakse määruse § 39 lõike 1 punktis 1 esemed, millega kinnipeetul on
võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, nõelad, vardad, nöörid,
paelad, niidid, võtmed, köied ja traadid. Loetelu täiendatakse, et üheselt määrata arestimajas
19
toidunormi määramisel on aluseks sotsiaalministri 31. detsembri 2002. aasta määrus nr 150 „Toidunormid
kinnipidamisasutustes“ (1.11.2018).
11
keelatud esemeks paelad. Üldkeeles on sõnad „nöör“ ja „pael“ samatähenduslikud. Kuid
oskussõnastikus20 on terminiga „nöörid“ esitatud seotud terminitena nii „köied“ (arestimaja
kehtiva sisekorraeeskirja järgi on köied keelatud esemete loetelus) kui ka „paelad“. Lähtudes
praktikast on vaja luua tähenduserisus ja õigusakti tasandil sõnaselgelt nimetada, et ka paelad
on arestimajas keelatud. Ametnik peab üheselt mõistetavalt aru saama, millised esemed on
kinnipeetule lubatud ja millised tuleb temalt ära võtta. Arestimajas on piiratud nii töötajate arv
kui ka nende aeg, et hinnata kinnipeetu iga üksiku eseme sobivust ja tema vaimset tervist.
Üldkeelest täpsem eristus on vajalik, et kaitsta kinnipeetu elu ja tervist ning vähendada
võimalust nende elu ja tervist ohtu seada.
Eelnõu punktiga 29 jäetakse määruse § 39 lõike 1 punktist 3 välja tekstiosa „, välja arvatud
tuletikud“. Muudatuse kohaselt on kinnipeetule arestimajas keelatud ese süütamisvahendid.
Muudatuse tingis eelnõuga määruse § 28 ja § 36 lõike 2 punkti 7 kehtetuks tunnistamine.
Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määruse § 39 lõiget 1 punktiga 31. Muudatuse kohaselt on
kinnipeetule arestimajas keelatud tubakatooted ja tubakatootega seonduvad tooted ning
esemed, millest ja mille abil on võimalik tubakatooteid või tubakatootega seonduvaid tooteid
kokku panna või neid tarbida. Muudatus on seotud määruse § 28 ja § 36 lõike 2 punkti 7
kehtetuks tunnistamisega.
Eelnõu punktiga 31 jäetakse määruse § 39 lõike 1 punktist 19 välja sõnad „käesoleva määruse
§ 36 lõike 2 punktis 9 nimetamata“. Muudatus on tingitud eelnõuga määruse § 36 lõike 2
punkti 9 kehtetuks tunnistamisest.
Eelnõu punktiga 32 asendatakse määruse § 39 lõikes 2 sõna „prefekt“ sõnadega „Politsei- ja
Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik“. Kinnipeetule esemete ja ainete
keelustamise üle otsustamise tasandi tõstmine peadirektorini võimaldab paremini ühtlustada
arestimajade praktikat ja välistada erinevate tingimuste loomist. Muudatuse järgi võib Politsei-
ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik käskkirjaga keelata kinnipeetule veel
mõnesid aineid ja esemeid, mis ei ole määruse § 39 keelatud asjade loetelus, kuid vastavad
VangS-i § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele.
Eelnõu punktiga 33 tunnistatakse määruse § 48 lõige 5 kehtetuks. Kehtiva määruse järgi
märgib arestimaja ametnik märgukirja, selgitustaotluse või vaide esitanud kinnipeetu ees- ja
perekonnanime ning kirja või vaide esitamise kuupäeva arestimaja töö arvestuse raamatusse.
Töökorralduslikult ei ole vajalik eelkirjeldatud andmeid töö arvestuse raamatusse kanda.
Eelnõu punktiga 34 jäetakse määruse § 54 lõikest 1 välja sõnad „ja väljasaadetaval“. Kehtiva
regulatsiooni järgi on väljasaadetaval samamoodi arestialusega õigus lühiajalisele
kokkusaamisele üks kord nädalas, kestusega kuni kaks tundi. Kuid VSS-i § 2610 lõike 4 kohaselt
peab välismaalase kokkusaamise lubatud kestus olema kuni kolm tundi. Muudatus on seotud
määruse § 54 täiendamisest lõikega 11.
Eelnõu punktiga 35 täiendatakse määruse § 54 lõikega 11. Muudatuse kohaselt on
väljasaadetaval või rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus lühiajalisele kokkusaamisele vähemalt
üks kord nädalas, kestusega kuni kolm tundi. VSS-i § 2610 reguleerib kinnipidamiskeskusesse
paigutatud välismaalase kokkusaamiste võimaldamist ja kestvust. Seda sätet tuleb kohaldada
ka juhul, kui välismaalane on paigutatud arestimajja ajutiselt.
20
Eesti märksõnastik (5.11.2018).
12
Eelnõu punktiga 36 muudetakse sisult määruse §-is 62 lõikeid 1–3 ja täiendatakse seda
lõigetega 4–5. Kuigi paragrahvi pealkirja ei muudeta, on muudatuste rohkuse tõttu otstarbekas
anda kogu paragrahv uues sõnastuses.
Lõike 1 esimest lauset täiendatakse tekstiosaga „arestimaja päevakavas ettenähtud
ajavahemikel ning arestimaja juhi loal muul ajal.“. Muudatus on tingitud määruse § 31 lõike 1
punktide 4 ja 13 täiendamisest. Lisaks võetakse lõikes 1 kasutusele termini „Kaitseväe
esindaja“ asemel termin „Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või tema volitatud isik“. Sellega
ühtlustatakse määruse § 4 lõike 1 punktis 141, § 31 lõike 1 punktis 13 ja §-s 62 kasutatavaid
termineid. Muudatuse järgi on kinnipeetul õigus piiramatult kohtuda kaitsja, advokaadist
esindaja, vaimuliku, oma riigi konsulaartöötaja, tõestamistoimingu tegemiseks notariga või
Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema volitatud isikuga arestimaja päevakavas ettenähtud
ajavahemikel ja arestimaja juhi loal muul ajal. Lõike 1 teine lause antakse sisult samas
sõnastuses, mis kehtiva määruse § 62 lõike 1 teine lause.
Lõikes 2 määratakse, et kinnipeetu ning kaitsja, advokaadist esindaja, vaimulik, oma riigi
konsulaartöötaja, tõestamistoimingu tegemiseks notar, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või
tema volitatud isik, eraldatakse kokkusaamisel. VangS-i § 26 lõike 1 järgi tuleb kinnipeetule21
võimaldada piiramatult ja segamatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, notari, oma
riigi konsulaartöötaja ja vaimulikuga. Kehtiva määruse § 55 lõike 2 järgi on võimaldatud
kinnipeetu ja temaga kokkusaamisele tulnud isik eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga,
kuid § 62 lõike 2 kohaselt peab kinnipeetu saama kaitsja, advokaadist esindaja, notari, oma riigi
konsulaartöötaja, vaimuliku või Kaitseväe esindajaga kokku saama vahetult, mitte klaasseina
tagant või sidevahendi kaudu. VangS-i § 26 lõike 2 järgi on keelatud sisuliselt läbi vaadata
kaitsja, advokaadist esindaja või konsulaartöötaja poolt kaasa toodud kirjalikke materjale ning
notari dokumente. Praktikas annab kokku saaja oma asjad kappi hoiule ja läbib skaneeringu.
Esinenud on juhtumeid, kus kinnipeetuga kohtumisel on eelnimetatud materjalide vahel üle
antud arestimajas keelatuid esemeid ja aineid, nagu sigaretid jms. Eraldamisega kohtumine
võimaldab ennetada eelkirjeldatud juhtumeid. Lisaks võib eraldamisega kohtumist olla vaja
kokkusaaja, näiteks kinnipeetule määratud kaitsja soovil, vältimaks, et kinnipeetu teda ohustab.
Muudatusega võimaldatakse kõnesolevad kokkusaamised korraldada näiteks klaasseina tagant.
Praktiline vajadus eraldamisega kokkusaamiseks on turvalisuse kaalutlustel näiteks juhul, kui
kokkusaamine 1) võib ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda; 2) võib ohustada
eelloetletud asjaomaste turvalisust ja tervist. Eraldamisega kokkusaamisel on samad
suhtlusvõimalused, mis eraldamiseta kokkusaamisel. Näiteks, kokku saanud isikute eraldamise
korral klaasseinaga on tagatud silmside, suuline vestlus spetsiaalse telefoni teel, mis on
otsesides ega kuulu teleoperaatori võrku, ja juhul, kui on vaja üle anda dokumente, nagu toimik
või taotlus, sealhulgas anda üle neid allkirjastamiseks, tehakse seda selleks otstarbeks sahtli
kaudu.
Lõikes 3 määratakse, et kaitsjal, advokaadist esindajal, vaimulikul, kinnipeetu oma riigi
konsulaartöötajal, tõestamistoimingu tegemiseks notaril või Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal
või tema volitatud isikul võib lubada eraldamiseta kokkusaamist, kui see on vajalik nende
tööülesannete täitmiseks.
21
VangS-i § 95 sätestab vahistatu kokkusaamiseks kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, tõestamistoimingu
tegemiseks notariga ja oma riigi konsulaartöötajaga ning nende kaasa toodud materjalide või dokumentide
läbivaatamise kohta samad alused ja tingimused, mis sisalduvad VangS §-ides 26–27 sätestatud üldkorras.
13
Lõikes 4 määratakse, et kinnipeetu kokkusaamist on lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
Norm antakse sisult samas sõnastuses, mis kehtiva määruse § 62 lõike 3 esimeses lauses.
Lõikes 5 määratakse, et kinnipeetu kokkusaamist kaitsjaga ei ole lubatud katkestada, välja
arvatud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 34 lõikes 2 sätestatud juhul. VangS-
is on reguleeritud kinnipeetud isikuga kokkusaamiste kontrollimine §-s 27, mille lõigete 3 ja 4
kohaselt on õigus lühiajaline kokkusaamine teatud tingimuste täitumisel kohe katkestada, kuid
lubatud ei ole katkestada kokkusaamist kaitsjaga. Kehtiva määruse § 62 lõike 3 teise lause järgi
ei ole kokkusaamist lubatud katkestada.
Muudatusega võimaldatakse katkestada kinnipeetu kokkusaamine advokaadist esindaja,
vaimuliku, oma riigi konsulaartöötaja, notari, Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema
volitatud isikuga. Kokkusaamine võib olla vaja katkestada näiteks juhul, kui see võib
1) ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda (kokkusaamine katkestatakse turvalisuse
kaalutlusel) või
2) kahjustada arestimajas kinnipidamise eesmärki või
3) soodustada uue õigusrikkumise toimepanemist.
Peale loetletud juhtude võib ühe tunni kestev kokkusaamine kaitsjaga KrMS-i § 34 lõikes 2
sätestatud juhul olla vaja katkestada menetlejal menetlustoiminguks. Sätte kohaselt on lubatud
kinnipeetu kokkusaamine katkestada, kuid ei ole lubatud katkestada tema kokkusaamist
kaitsjaga, välja arvatud kahtlustatava ja kaitsja kohtumine menetlustoiminguks, kui kinnipeetu
kohtumine kaitsjaga on kestnud ühe tunni.
Lõikes 6 määratakse, et vahistatu kokkusaamist ei ole lubatud katkestada. Vahistatu
kokkusaamise võib määruse § 61 lõike 2 kohaselt katkestada, kui kokkusaamine võib
kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist. Vahistatu kokkusaamisele kohalduva erikorra järgi
VangS-i §-is 95 ei ole võimalik katkestada vahistatu kokkusaamist oma kaitsja, advokaadist
esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga.
Arestimaja kohustus on tagada kõigi arestimajas viibijate turvalisus ja sisekorraeeskirja
järgimine. Nüüdisaegsed tehnoloogilised lahendused võimaldavad turvalisusnõuded tagada ka
nii, et kinnipeetu ja temaga kokkusaaja on kokkusaamisel eraldatud, samas kui kokkusaamise
eesmärk on täidetud. Turvalisuse ja korra tagamise viisi valikul lähtutakse muu hulgas kokku
saajate vajadustest ja kokkusaamise eesmärgist. Otstarbekas on anda võimalus valida
eraldamisega või eraldamiseta kokkusaamise vahel. Kohtumise turvalisus ja kord tagatakse
juhtumipõhiselt.
3. Eelnõu terminoloogia
Määruses ei kasutata uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
5. Määruse mõju
Määruse mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Muudatustega ei kaasne avalikule
sektorile erilisi muutusi tegevuses ja puudub otsene tarvidus muutustega kohanemisele
14
suunatud tegevuseks. Muudatused puudutavad eeskätt Politsei- ja Piirivalveametit, kes osutab
kinnipidamisteenust 14 arestimajas, ning vähesel määral muid kohtuväliseid menetlejaid või
uurimisasutusi, nagu Kaitsepolitseiametit ja Maksu- ja Tolliametit ning Kaitseväge.
Muudatuste tulemusena ajakohastatakse isikute kinnipidamise tingimusi ja korda ning
lahendatakse mitu praktikas ilmnenud probleemi.
Määruse rakendamine avaldab vähest mõju riigi julgeolekule. Kui lubada kinnipeetul vajaduse
korral kohtuda kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, oma riigi konsulaartöötaja,
tõestamistoimingu tegemiseks notari ja Kaitseväe esindajaga näiteks klaasseina tagant, ning
vajaduse korral võimaldada kohtumine katkestada, välja arvatud kohtumine kaitsjaga, kellega
on lubatud katkestada kohtumine üksnes menetlejal KrMS-is sätestatud juhul, ja vajaduse
korral paigaldada kambrisse jälgimiskaamera, on turvalisus arestimajas tagatud senisest
tõhusamini. Keelustades tarbida tubakatooteid ja nendega seonduvaid tooteid, aitab see
muu hulgas tagada arestimaja julgeoleku. Vahistatule ja väljasaadetavale käsi- või postipakiga
saadetavate esemete nimekirjast toidupakkide väljajätmine ennetab ja vähendab arestimajas
keelatud ainete ja esemete ringlusse sattumist.
Määrusel on väike sotsiaalne mõju, mis eelkõige puudutab 14 arestimajas kinnipeetud isikuid.
Praegu on kinnipeetutele arestimajades 639 kohta, millest 508 on kasutatavad arestikambrite ja
131 kainestuskambritena. Arestimajades viibis 2018. aastal 15 786 kinnipeetut. Kokku viibiti
arestimajades ligikaudu 70 115 inimpäeva, mis teeb keskmiseks arestimajas viibitud ajaks
5 päeva. Mitu muudatust, mis puudutavad käsi- ja postipakkidega saadetavate esemete ja ainete
nimekirja, ning nende saatmise ajavahemiku piiritlemist nii, nagu tehakse praegu ka vanglas,
käivad üksnes vahistatute ja väljasaadetavate või rahvusvahelise kaitse taotlejate kohta.
Siinkohal tuleb arvesse võtta seda, et vangla on kohandatud isikute pikaajaliseks
kinnipidamiseks, ja on mõistlik, et sel juhul saadetakse vahistatud 22 vanglasse. Näiteks, 2019.
aastal on arestimajades ühel ja samal ajal kinnipidamisel hinnanguliselt 130 kinnipeetut, keda
võib kinni pidada nii vanglas kui ka arestimajas. Samuti viibib väljasaadetu või rahvusvahelise
kaitse taotleja arestimajas lühikest aega, eeskätt menetlustoimingute tegemise ajaks ja esimesel
võimalusel toimetatakse ta kinnipidamiskeskusesse. Näiteks, 2017. aastal viibis arestimajas
kokku kaks VSS-i või VRKS-i alusel arestimajja paigutatud isikut ning 2018. aastal ega 2019.
aastal kuni käesoleva hetkeni ei ole arestimajas väljasaadetavaid või rahvusvahelise kaitse
taotlejaid viibinud. Kinnipeetud on näiteks suitsetamise keeluga kokku puutunud alates
2018. aasta algusest. Mõju avaldub ebaregulaarselt. Määruse mõju ulatus on väike, kuna
puudub vajadus tegevuse järele, millega aidata kohaneda kinnipidamisteenuse, sealhulgas
arestimaja töökorralduse kui terviku toimimises tehtud muudatuste tagajärgedega.
Arestimaja töö sujuvama toimimise eesmärgil määratakse sõnaselgelt, et kinnipeetu lähtub
kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, oma riigi konsulaartöötaja, tõestamistoimingu
tegemiseks notari ja Kaitseväe esindajaga kokkusaamiste määramisel arestimaja päevakavast.
Arestimaja turvalisuse tagamise eesmärgil nähakse ette võimalus eelnimetatud kokkusaamine
katkestada välja arvatud kokkusaamist kaitsjaga, mida on lubatud katkestada menetlejal KrMS-
is sätestatud juhul. Samuti võimaldatakse viia kokkusaamist läbi näiteks klaasseina tagant.
Muudatusega kokkusaamiste korralduses peavad arvestama ka eelnimetatud asjaomased, kes
kinnipeetuga kohtuvad. Eraldamisega kokkusaamise korral võimaldatakse sarnane suhtlus, kui
eraldamiseta kokkusaamise korralgi. Arestimajja lubatakse isikuid eeskätt isikut tõendava
dokumendi alusel. Üksnes selle puudumisel võib isiku arestimajja lubada isikusamasuse
tuvastamist võimaldava dokumendi alusel. Vigastuste ja õnnetuste ennetamise eesmärgil
22
Vangs-i § 4 järgi on vahistatu käesoleva seaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist
ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.
15
nimetatakse sõnaselgelt arestimajas keelatud esemeks paelad. Otstarbekuse kaalutlusel jäetakse
duši kasutamise alternatiivina ära sauna kasutamine. Selge sõnaga määratakse duši kasutamise
ja voodipesu vahetamise sagedus. Tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete tarbimise
keelustamine kaitseb nii neid tarbivate kui ka mittetarbivate kinnipeetute ja arestimaja ametnike
tervist. Täpsustatakse, et pakke on võimalik vahistatule või väljasaadetavale saata üks kord
kuus. Toiduhügieeni tagamiseks jäetakse vahistatule või väljasaadetavale pakiga saadetavate
esemete ja ainete nimekirjast välja toidupakid, arvestades, et arestimaja võimaldab kinnipeetule
toitlustuse. Kinnipeetule luuakse võimalus anda arestimajast isiklikke asju kolmandale isikule.
Esmaste hügieenitarvete loetelust jäetakse välja preservatiivid ja lisatakse dušigeel, hambapasta
ja hambahari ning arestimaja ametniku loal lubatakse kinnipeetule saata muid esmaseid
hügieenitarbeid. Arestialusele ja vahialusele võimaldatakse ligipääs peale ametlike õigusaktide
andmebaaside ja kohtulahendite registri ligi pääseda nii Riigikogu kui ka õiguskantsleri
veebilehele.
Et eristada VVS-i või VRKS-i alusel kinnipeetutele kohalduvad reeglid teistest reeglitest, mis
arestimajas kinnipeetutele samuti kohalduvad, määratakse sõnaselgelt erisused, mida tuleb
kohaldada väljasaadetava või rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamisele arestimajas.
Arestimajas VVS-i või VRKS-i alusel kinnipeetutele kinnipidamisteenuse osutamisel tuleb
üldjuhul lähtuda VSS-i või VRKS-i sätetest. Täpsustatakse, et arestimajas võib kinni pidada nii
väljasaadetavaid kui ka rahvusvahelise kaitse taotlejaid ning nende kinnipidamine tuleb
registreerida valdkondlikes andmekogudes. Lisaks ajakohastatakse sätteid, mis puudutavad
isiku arestimajja või arestimajast ümber kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseid, nagu
kinnipidamise protokoll või kohtuotsus. Samuti täpsustatakse, et väljasaadetava või
rahvusvahelise kaitse taotleja lühiajalise kokkusaamise kestus võib olla pikem, kuni kolm tundi.
Muudatuste mõju on ebaoluline. Mõju ulatus, mõju avaldamise sagedus ja mõjutatud sihtrühma
suurus on väike. Teatud juhtudel piirab mõju toime kinnipeetu võimalusi ja riivab tema
põhiõiguste ja -vabaduste teostamist. Samas on piirangud ette nähtud selleks, et tagada
kinnipeetute tervise kaitse ja turvalisus, samuti teiste arestimajas viibivate isikute kaitse ja
turvalisus ning osutada arestimajas isiku kinnipidamisteenust senisest tõhusamini.
Muudatustega kaasnev mõju on positiivne ka seetõttu, et määrusega viiakse arestimaja
sisekorraeeskiri vastavusse töökorralduslike vajadustega, nii VangS-i, TubS-i,
sotsiaalhoolekandeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse,
VSS-i, VRKS-i kui ka KorS-iga ning tagatakse õigusselgus arestimajas isiku kinnipidamise
korraldamisel. Sihtrühmadena mõistetavatele riigiasutustele ja kinnipeetutele ebasoovitava
mõju kaasnemise riski ei ole.
Määrusel ei ole mõju elu- ja looduskeskkonnale, majandusele, regionaalarengule ega riigi
välissuhetele.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seotud võimalikud kulud on planeeritud katta Politsei- ja
Piirivalveameti eelarvest. Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha eraldamist,
samuti ei ole ette näha riigieelarve tulude olulist suurenemist.
16
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 1 punkt 23. Kuna VangS-i § 311
muudatus on kavandatud jõustuma 1. augustil 2019. aastal, jõustub määruse § 1 punkt 23
viimasega samal ajal. Arestimaja sisekorraeeskirja muudatuste rakendamiseks on sellega ette
nähtud piisav aeg, sealhulgas on aega, et vajadust mööda teha enne muudatuste kehtima
hakkamist teavitustööd. Arestimajas kinnipidamise ajakohastatud tingimused ja kord
puudutavad eeskätt Politsei- ja Piirivalveameti töökorraldust.
8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile,
Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile,
Kaitsepolitseiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Kirikute
Nõukogule ja Notarite Kojale.
17
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/19-0608 - Siseministri 27. septembri 2011. aasta
määruse
nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium;
Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.07.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e3d101e-682d-45ba-9683-
d7b1122184fc
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7e3d101e-682d-45ba-9683-
d7b1122184fc?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main