Saatja: JANKELEVITSH Leon <
[email protected]>
Saadetud: 27.06.2019 16:48
Adressaat: info.sm <
[email protected]>
Koopia: Katri Eespere <
[email protected]>; Marika Priske
<
[email protected]>; BETLEM Lauri <
[email protected]>
Teema: RE: Pöördumine
Tere,
Tamro Eesti OÜ vastus on lisatud.
Parimate soovidega,
Leon Jankelevitsh
Tamro Baltics
Managing Director Baltics
Pärnu mnt 501
76401 Laagri, Estonia
Phone +372 6503 600
Mobile +372 56 220 133
From: JANKELEVITSH Leon Sent: Thursday, June 20, 2019 11:35 AMTo:
'
[email protected]' <
[email protected]>Cc: '
[email protected]'
<
[email protected]>; '
[email protected]' <
[email protected]>;
BETLEM Lauri <
[email protected]>Subject: RE: Pöördumine
Tere,
Tamro Eesti OÜ palub seoses alanud puhkuste hooajaga ajapikendust
vastamisel Teie pöördumisele ning edastab oma vastuse 27. juuniks 2019.a.
Lugupidamisega,
Leon Jankelevitsh
Leon Jankelevitsh
Tamro Baltics
Managing Director Baltics
Pärnu mnt 501
76401 Laagri, Estonia
Phone +372 6503 600
Mobile +372 56 220 133
From: [] Sent: Friday, June 14, 2019 8:22 AMTo: JANKELEVITSH Leon
<>Subject: Pöördumine
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument. Pealkiri: Pöördumine Registreerimise kuupäev:
13.06.2019 Registreerimise number: 5.2-7/1592-1 Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post:
Marika Priske
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
e-post:
[email protected]
[email protected] 27.06.2019
Tamro Eesti OÜ vastus pöördumisele 13.06.2019 nr 5.2-7/1592-1
Lugupeetud Marika Priske
Vastuseks Teie pöördumisele 13.06.2019 nr 5.2-7/1592-1 seoses 01.04.2020 jõustuvate
piirangutega üldapteegi tegevusloa omajatele, soovime esmalt veelkord juhtida Teie tähelepanu
probleemidele ja puudujääkidele omandireformi elluviimisel ning seotud seadusandluses.
Seejärel esitame vastused Teie pöördumises toodud küsimustele.
I Probleemid ning puudujäägid omandipiirangute elluviimisel ning seotud seadusandluses
1. Puudub selgelt defineeritud vajadus, miks on vaja tänast süsteemi muuta. Samuti puudub üheselt
mõistetav eesmäk, mida reformiga soovitakse saavutada.
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga“
peavad seadusemuudatuste vastuvõtmisele eelnema analüüsid, mille tulemusel tuvastatakse:
1) seadusemuudatuse vajalikkus,
2) seadusemuudatuse sisu ja rakendamiseks korralduslikud reeglid, sh millised olulised mõjud,
lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude
riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda ning,
3) kuidas kaasnevaid olulisi mõjusid analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei
analüüsita.
Täna kehtivat seadust vastu võttes jäid läbi viimata ning siiani ei ole tehtud analüüse selle kohta,
millist probleemi täpsemalt lahendada püütakse.
2.Puuduvad analüüsid omandipiirangute kehtestamise efektiivusest soovitud eesmärgi
saavutamiseks ning võimalikest kaasnevatest tagajärgedest
Omandipiirangute kehtestamisel on igasugused analüüsid seadusemuudatuste menetlemise käigus ja
ka hiljem tegemata (seda on Sotsiaalministeerium korduvalt tunnistanud). Analüüsimata on
küsimused, kas reform aitab kaasa:
1) maa-apteekide säilimisele, juurde loomisele või toob kaasa hoopis maa-apteekide sulgemise,
Tamro Baltics Tamro Eesti OÜ Tamro SIA UAB Tamro
Pärnu road 501, Noliktavu Street 5 9-ojo Forto g. Nr.70
Laagri, 76401 Harjumaa LV-2130 Dreilini LT-48179 Kaunas
Estonia Latvia Lithuania
Phone: +372 6503 600 Phone: +371 7 067 800 Phone: +370 37 401 099
A PHOENIX company
2
2) proviisori sõltumatuse suurendamisele või mitte, või on see juba tagatud seadusandja poolt
kehtestatud apteegiteenuse osutamise reeglite ning nõuetega,
3) kas reform aitab tõsta apteegiteenuse kvaliteeti ning kuidas, või toob hoopis kaasa
apteegiteenuse kvaliteedi langemise,
4) kas reform aitab kaasa apteegiteenuse arendamisele või pigem takistab seda,
5) millises ulatuses suureneb reformi tagajärjel surve ravimite hindade tõusuks ja seeläbi kaasneb
lisakoormus Haigekassale ning,
6) mis juhtub olukorras, kui tegutsevat apteeki ei õnnestu võõrandada õiglase hinna eest (õiglane
hind peab arvesse võtma muuhulgas apteeki tehtud investeeringuid ning apteegi kunagisel
omandamisel kantud investeeringut), jne.
Arvestades ravimiseaduse muudatuste diametraalsust ja sellega kaasnevate põhiõiguste olulist riivet
– apteegiteenuse osutamise senise regulatsiooni täielik reform – tulnuks mõjuanalüüs kõnealuste
piirangute osas koostada igal juhul.
3. Puuduvad omandireformi rakendusaktid ehk korralduslikud reeglid
Kvalifitseeritud omandipiirangut ja vertikaalse integratsiooni keeldu sisaldavad ravimiseaduse sätted
jõustusid vastavalt 20. märtsil 2015 ning 09. juunil 2014. Ometi ei ole tänaseni piirangute juurde
koostatud rakendusakte ning puudub ametlik informatsioon ka sellisest kavatsusest. Oleme
olukorras, kus seadusandja on küll kehtestanud materiaalõiguslikud piirangud, kuid on jätnud
kehtestamata neid samu piiranguid täiendavad korralduslikud reeglid.
Rakendusaktide puudumine rikub puudutatud isikute põhiseaduslikku õigust õigusselgusele ja
õiguskindlusele. Muuhulgas peaksid rakendusaktid lahendama küsimused riigipoolsest finantsabist
proviisoritele apteekide ostmisel, et tagada müüjatele õiglane hind ostu-müügitehingu sõlmimisel.
Rakendusakte on vaja täpsustamaks vertikaalse integratsiooni keelust ja omandipiirangust tulenevate
õiguste ja kohustuste realiseerimise korda ning tagamaks ravimiseaduses sätestatud piirangute
rakendamise võimalikkust. Kuna tegemist on sisuliselt sundvõõrandamisega, peab seadusandja
täpsustama, kuidas hakkab praktikas toimuma üldapteegi tegevuslubasid omavate juriidiliste isikute
osaluste müümine. Ette ei ole nähtud kohast süsteemi osaluste omandamiseks proviisorite poolt,
kuigi töö- ja terviseminister on seda juba 2017. aastal lubanud1. Tänaseni puuduvad mis tahes
meetmed proviisorite rahastamiseks või tegevuslubasid omavate ettevõtjate poolt tehtud
investeeringute õiglaseks hüvitamiseks muul viisil.
Oleme seisukohal, et juhul kui osalus tuleb proviisoritele võõrandada (või apteegid sulgeda) ning kui
ettevõtja investeeringuid kattev õiglane hüvitis ei ole tagatud (sh kui sundolukorras tuleb apteek
võõrandada õiglasest väärtusest madalama hinnaga või apteegid tuleb sulgeda ostjate puuduse tõttu),
on tegemist põhiseadusega vastuolus oleva regulatsiooniga. Peame oluliseks märkida, et siiani ei ole
läbi viidud analüüsi apteegireformi kui terviku põhiseadusele vastavuse kohta. Ka õiguskantsler ei
1
https://www.err.ee/616785/riik-voib-apteekide-voorandamiseks-eraldi-veebikeskkonna-luua
3
ole hinnanud apteegireformi kui terviku põhiseadusele vastavust ega reformi tunnustanud ja selle
põhiseaduspäraseks kuulutanud nagu vahel on püütud väita2.
Võib nõustuda sellega, et äriühingu osaluse omandamist/võõrandamist puudutavad üldised normid
on õiguskorras tõesti olemas. See ei tähenda aga, et apteegi osaluse võõrandamiseks ei ole vaja
rakendusakte, eriti sisuliselt sundvõõrandamise olukorras. Apteegireformi rakendamiseks tuleb
kahtlemata muuta kehtivat ravimiseadust (näiteks seoses apteegiteenuse osutamise kohustuse ning
apteekri lähtetoetusega), ilmselt ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (näiteks
apteegiteenuse tegevuslubade sujuv ja katkematu üleandmine ühelt omanikult teisele võib osutuda
problemaatiliseks vastuolude tõttu RavS ja MsÜS vahel).
Kuigi omandireformile on antud üleminekuaeg, ei ole see rakendunud ettenähtud viisil, kuna
reformist puudutatud isikutel (sh proviisorid, teised turuosalised, aga ka Ravimiamet,
Konkurentsiamet, riik) ei ole selgust paljude praktiliste küsimuste ega ka reformi lõplike tagajärgede
osas. Mõistlikuks üleminekuajaks saab lugeda perioodi, mil puudutatud isikutel on teada
seadusemuudatused ja nende rakendamise meetmed. Kuna rakendamise meetmed siiani puuduvad,
tuleb lähtuda, et üleminekuperiood, mis võimaldaks puudutatud isikutel mõistlikult kohaneda
seadusemuudatustega, ei olegi sisuliselt alanud. Üheks võimaluseks tekkinud olukorra
lahendamiseks võib olla näiteks üleminekuperioodi pikendamine, et välja töötada uus turu
vajadustele vastav regulatsioon.
4. Apteegiteenuse kättesaadavuse võimalik halvenemine, apteegiteenuse kvaliteet
4.1.Eksisteerib risk, et apteegivõrgu tihedus ja ravimite kättesaadavus võib halveneda, sh. suletakse
apteeke muuhulgas vähese nõudlusega maapiirkondades.
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi tellitud 2016.a. läbiviidud uuringule „Eesti elanike hinnangud
tervisele ja arstiabile“3 on 98% patsientidest rahul retseptiravimite kättesaadavusega apteekidest
ja 96% patsientidest peab apteegiteenust Eestis hästi kättesaadavaks.
Seega ei ole Eestis probleeme apteegiteenuse kättesaadavusega.
On üldteada, et maapiirkondades apteegi pidamine ei ole nii tulus kui linnas. Omandireformi
tulemusena killustub apteegivõrk väikesteks ettevõtlusüksusteks, millel ei ole finantssuutlikkust
tagada maapiirkondades apteegi tegevus ning sellised apteegid lähevad sulgemisele. Selle
tulemusel halveneb ravimite kättesaadavus maapiirkondades. Meie hinnangul võib see puudutada
kümneid tuhandeid maapiirkondade elanikke.
RavS-ses proviisoromaniku nõude kehtestamisega samaaegselt lisati RavS-sse § 31', mis
võimaldab Ravimiametil kohustada ettekirjutusega üldapteegi tegevusloa omajat osutama
2
https://epl.delfi.ee/eesti/oiguskantsler-otsis-voimalust-apteegireformi-riigikohtus-vaidlustada?id=81485119
3
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/arstiabi_uuringu_aruanne_2016_kantar_
emor.pdf
4
apteegiteenust struktuuriüksuse kaudu kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud ettepanekul ja
ulatuses. Ravimiamet peab võtma arvesse neid üldapteegiteenuse osutajaid, kellele on väljastatud
vähemalt kümme tegevusluba vastava teenuse osutamiseks Eesti suuremates linnades, ning lähtub
nende teenuseosutajate võrdlevast ravimite käibest, üldapteekide arvust ja juba asutatud
struktuuriüksuste arvust.
Omandipiirangute, eeskätt RavS § 41 lg-s 4 sätestatud nelja apteegi piirangu kehtestamise järgselt
puudub selgus, kuidas hakkab toimuma alates 1. aprillist 2020 Ravimiameti ettekirjutusega
üldapteegi tegevusloa omaja kohustamine apteegi teenuse osutamiseks, kuivõrd RavS § 31' lg-s 3
sätestatud valikukriteeriumite st. vähemalt kümne tegevusloa nõue ei saa enam täidetud olla
ühelgi apteegiteenuse osutajal (proviisoril võib olla maksimaalselt 4 apteeki ehk tegevusluba).
Kuna seadusandja oli RavS § 31' kehtestamisel lugenud kohustatud isikute ringi määratlemisel
optimaalseks 10 apteegi omamist, et nende arvelt oleks võimalik doteerida nn maa-apteeki, siis
on selge, et vaid maksimaalselt nelja üldapteeki opereerivad proviisorid ei ole võimelised
doteerima kohustuslikus korras maapiirkonnas käigus hoitavat apteeki.
Puudub analüüs ja seadusandja suunis, kuidas peaks hakkama toimuma Ravimiameti poolt
apteegiteenuse osutamiseks kohustamine peale omandipiirangute osas kehtestatud
üleminekuperioodi lõppu ning kuidas aitab omandireform tagada apteegiteenuse kättesaadavuse
maapiirkondades ega vähenda seda.
4.2.Apteegiteenuse kvaliteedis ei ole tuvastatud puudujääke ehk teenuse kvaliteet ei sõltu
omandivormist
Puuduvad tõendid, sh analüüsid või uuringud, et apteegiteenuse osutamises praeguste mitte-
proviisorist omanike poolt esineks puudujääke või patsientidele ei oleks tagatud kvaliteetne
nõustamine apteekides.
RavS ja sellega seotud määrustega on riik kehtestanud piisavad meetmed tagamaks kvaliteetne
nõustamine ning odavaima ravimi pakkumine apteegis.
Sotsiaalministri määrus “Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord
ning retsepti vorm” sätestab, et kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine
nimetust, peab apteek pakkuma patsiendile sobivate ravimite hulgast ravimpreparaati, mille puhul
on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel vähim. Kui välja on kirjutatud ravimpreparaat, mis
apteegis hetkel puudub, peab apteek ravimi hankima mõistliku aja jooksul arvates retsepti
esitamisest, v.a juhul, kui Ravimiamet kinnitab, et see ei ole Eestis saadaval.
Analoogsed nõuded kehtestati 10.03.2017 jõustunud muudatustega ka käsimüügiravimitele ehk
käsimüügiravimi väljastamisel tuleb patsienti teavitada samaväärsetest ravimitest ning pakkuda
temale sobivat soodsaimat ravimpreparaati.
5
Seega on seadusandja pärast omandireformi muudatuste kehtestamist vastu võtnud täiendavad
regulatsioonid ja välistanud mõningad kahtlused apteegiteenuse kvaliteedi ja proviisori
sõltumatuse osas, mille võimalikkusele omandireformiga seotud seaduste seletuskirjades viidati.
5.Võimalik surve riigieelarvele ja vastutuse küsimused
5.1.Surve riigieelarvele ja Haigekassa eelarvele tulenevalt ravimite hinnatõustust.
Omandireformi tulemusena killustub apteegivõrk väikesteks ettevõtlusüksusteks. Apteegi käive
koosneb ravimiameti andmetel 75% ravimite käibest ning soodusravimid moodustavad üle 90%
retseptiravimite käibest4. Seega sõltub apteegi sissetulek otseselt ja väga suures osas Haigekassalt
saadavatest soodusravimite müügiga seotud kompensatsioonidest ja riiklikult kehtestatud
juurdehindlustest.
Juurdehindlused ravimitele nii hulgi- kui jaemüügis on riiklikult reguleeritud, need ei ole vabalt
hulgimüüja või apteegi poolt määratavad On oluline märkida, et ravimite hinnatase
(retseptiravimid ja käsimüügiravimid) apteekides, olenemata omandivormist, on sama.
Et säilitada selliste väiksemate ettevõtlusüksuste toimetulekut ja seeläbi apteegiteenuse piisavat
kättesaadavust (vältida apteekide sulgemist vähese tulemuslikkuse tõttu, sh maapiirkondades), on
väga tõenäoline, et tekib surve ravimite riiklikult kehtestatud juurdehindlusmäärade tõstmiseks,
mis on muutmata märtsist 2005.
Ravimiseaduse § 15 lg 3 p-de 4 ja 5 järgi tuleb juurdehindluse piirmäärad kehtestada
arvestusega, et ravimite hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus jääks vahemikku 7-
10% ning jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus vahemikku 21-25%. Vastavalt detsembris
2018 koostatud Sotsiaalministeeriumi „Analüüsile kaalutud keskmiste juurdehindluste kohta
ravimite hulgi-ja jaemüügil“5 oli 2017.a. kaalutud keskmine juurdehindlus hulgimüügis 4,3% ja
jaemüügis 13,75%. Need näitajad ei vasta RavS § 15 lg 3 p-des 4 ja 5 sätestatud määradele ehk
riiklikult kehtestatud kaalutud keskmisest juurdehindlusest jääb hulgimüügis puudu 2,7% ja
jaemüügis 7,25%.
Vertikaalsele integratsioonile toetuva hulgi- ja jaemüügi mastaabiefekti kadumine tekitab surve
ravimite riiklikult kehtestatud juurdehindluste tõstmiseks – s.t. ravimite hindade kallinemiseks.
Tuleb arvestada, et näiteks 1% juurdehindluse piirmära suurenemist tähendab 5-6 mln eurot
suuremaid kulusid ravimitele aastas. Seadusega ettenähtud kaalutud keskmise juurdehindluse
algtaseme saavutamiseks tuleb tõsta juurdehindluste määrasid nii jae- kui hulgimüügis. See
tähendab 21 – 25 mln eurot suuremaid kulusid ravimitele aastas ja suuremat koormust
Haigekassale.
4
https://www.ravimiamet.ee/apteegistatistika (08.05.2017)
5
https://www.sm.ee/sites/default/files/ravimite_kkjh2017_12.2018.pdf
6
Praegu hästitoimiva integreeritud mudeliga jätkamine aitab hoida kulutused ravimitele
optimaalses tasakaalus.
Lisaks ei suuda killustunud apteegiturg ja väikesed hulgimüüjad esmatasandi tervishoidu
toetavatesse teenustesse investeerida ja neid arendada, mida suudavad apteegiketid (sh tuginedes
rahvusvahelistele kogemustele), mis aitaks oluliselt kaasa Haigekassa kulude kokkuhoiule.
Läbi täiendavate teenuste osutamise apteekides saab rääkida apteegiteenuse esmatasandi
tervishoidu integreeritusest. Sellise integreerituse vähenemine võib samuti hakata survestama
Haigekassa eelarvet. PWC uuring aastast 20126 leidis, et apteegisektori panus esmatasandi
tervishoidu oli 20 mln eurot aastas. Uuringu kohaselt tekib apteekri poolt teenustena tehtava töö
tulemusena Eestis hinnanguliselt 20 mln euro suurune kokkuhoid aastas ( tänaseks tõenäoliselt
juba 30+ mln eurot). See tähendab, et apteegiteenuste arendamisega on võimalik osutada olulist
tuge esmatasandi tervishoiuteenuste osas (sh perearstidele) ehk patsiendil on võimalik saada
teatud esmatasandi tervishoiuteenuseid ka apteegitasandil, näiteks erinevate tervisenäitajate
määramine (vererõhu mõõtmine, kolesterooli määramine, veresuhkru määramine,
vaktsineerimine), mis hoiab kokku Haigekassa vahendeid perearstitasandil. Selliste täiendavate
apteegiteenuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks ei pruugi olla piisavat suutlikkust
proviisorapteekidel, sest see on seotud oluliste investeeringutega.
5.2. Kahjunõuded Eesti Vabariigi vastu tulenevalt investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse
lepingutest erinevate välisriikidega.
Kuna apteegireformi näol on tegemist kaudse sundvõõrandamisega, siis kaasnevad sellega seotud
vaidlustega täiendavad kulud riigieelarvele kohtumenetlustes osalemise ning väljamõistetavate
kahjunõuete näol.
Tamro Eesti OÜ ja selle emaettevõtja rahvusvaheline PHOENIX-i kontsern on augustis 2017
saatnud kirja Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja Peaministrile (edastatud ka seotud
ministeeriumitele ja Sotsiaalkomisjonile) arvamusega, et tegemist võib olla Eesti Vabariigi ja
Saksamaa vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu rikkumisega, mis
annab õiguse esitada omandireformi käigus läbiviidava kaudse sundvõõrandamisega seoses Eesti
Vabariigi vastu kahjunõudeid. Vaatamata erinevatele väljendatud seisukohtadele nimetatud
lepingust johtuvate vaidluste lahendamise osas, on oluline toonitada, et Eesti Vabariigi ja
Saksamaa vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping endiselt kehtib ning
selle rikkumisel on investoritel õigus esitada kahjunõudeid Eesti Vabariigi vastu.
Eesti on läbi aegade olnud välisinvestorite jaoks huvitav ja potensiaaliga investeerimispaik.
Puudulike ja mittevajalike regulatsioonide jõustamine, millega sisuliselt sundvõõrandatakse
välisinvestorite vara, viib korvamatu mainekahjuni olemasolevate ja võimalike uute
välisinvestorite silmis.
6
http://www.mu.ee/uudised/2012/02/16/apteekri-too-hoiab-aastas-hinnanguliselt-kokku-20-mln-eurot
7
6. Apteekide võõrandamisega seotud probleemistik
6.1.Proviisoritel puudub selgus, kuidas ostu finantseerida
Omandireformi rakendusaktide puudumise tõttu puudub proviisoritel selgus, kuidas on võimalik
osalusi omandada ja finantseerida.
Proviisorid on asetatud olukorda, kus korraga tuleb osta vähemalt üle poole osalusest mõnes täna
tegevusluba omavas ettevõttes. Sisuliselt võib see tähendada ka kuni 100% ulatuses seniste
tegevusluba omavate ettevõtjate poolt tehtud investeeringute hüvitamist (eeldusel, et suurelt
hulgalt tänastest omanikest tuleb välja osta 100% osalus) ning olulise majandusliku vastutuse
võtmist apteegiteenuse edasisel osutamisel. Samas puudub igasugune selgus, kas riik hakkab
toetama proviisoreid selliste ühingute omandamisel omapoolse finantseerimisega ning millises
ulatuses. Ilmselt on selline selgusetus ka üheks põhjuseks, miks ei ole toimunud apteekide
omandamisi proviisorite ja vähemusinvestorite poolt tänaseks juba üle 4 aasta kestnud
üleminekuperioodil.
6.2. Puuduvad proviisorid, kes sooviksid apteekide osalusi omandada
Ostjate ring on piiratud. Eestis on 495 apteeki, millest Ravimiameti andmetel ei vasta
omandipiirangutele 337 apteeki. Neile kõigile on vaja leida ostja ning müüjatel on õigustatud
ootus saada oma investeeringute eest õiglast hüvitist. Kuna ostjate ring on piiratud, siis ei pruugi
kohalduda õiglase hinna kujunemist nõudluse-pakkumise põhjal. Tööjõuvajaduse seire- ja
prognoosisüsteem OSKA poolt 2017.a. avaldatud „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele:
tervishoid“ kohaselt on ligi 60% proviisoritest üle 50-aastased (TÜ analüüsi kohaselt on 40%
proviisoritest lausa vanusegrupis 55+) ning paljud neist ei pruugi vahetult pensionile siirdumise
eel ettevõtja rolli valida. Takistuseks on ka ebapiisav finantsiline võimekus apteekide osaluse
väljaostmisel. Uue õigusliku korra jõustumisel võivad probleemina esile kerkida puudulikud
juhtimisalased teadmised ja oskused. Kui muud tingimused jäävad samaks, võib uuenev õiguslik
keskkond oluliselt vähendada apteekide arvu, sh eeskätt maapiirkondades, kus asuvatele
vähemtasuvaid apteekidele ei pruugi jätkuda ostuhuvilisi ja need tuleb sulgeda.
6.3.Osaluse pärimine
RavS ning omandipiirangud kehtestanud eelnõud ei anna vastust, kuidas toimub üldapteegi
tegevusluba omava äriühingu osade suhtes pärimismenetlus arvestades seda, et omanikuks võib
olla vaid proviisor, kuid pärija ei pruugi seda olla.
Üldjoontes tähendab RavS tuletatav pärijale kohalduv sisuline sundvõõrandamise kohustus seda,
et pärija peab leidma kolme kuu jooksul proviisori, kes soovib ettevõtjana siseneda apteegiturule
ning omab finantsilisi võimalusi äriühingu omandamiseks või leidma proviisori, kellel ei ole veel
täis nelja apteegi piirang. Kui palju selliseid proviisoreid turul teoreetiliselt olla võiks, kas 3-
kuuline võõrandamisperiood on mõistlik ja teostatav ning kas apteekide järgi võiks tekkida
reaalne nõudlus, on analüüsimata.
8
II Vastused küsimustele
1. 17. mail 2019. aastal toimunud Eesti Proviisorite Koja infopäeval tõstatus teema, et proviisorid
on küll huvitatud apteekide soetamisest, kuid neil puudub teave, kust ja millal apteekide ostu-
müügi tehingute kohta infot võiks saada?
Oleme kohtunud Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa ning Eesti Apteekide
Liidu esimehe Ülle Rebasega (26.09.2017). Kohtumise käigus edastati info, et kuna 01.04.2020
peavad apteegid olema võõrandatud, siis on kõik BENU Eesti Apteek OÜ apteegid müügis.
Koja ja Liidu esindajad lubasid saata proviisorite nimekirja, kes on apteekide ostust huvitatud
ning kellega saaks alustada personaalseid läbirääkimisi. Senini ei ole lubatud nimekirja saadetud.
Kõigile turuosalistele on teada, et RavS omandipiirangutele mittevastavatele äriühingutele
kuuluvad apteegid tuleb võõrandada. Seega on igal ostuhuvilisel isikul olnud õigus ja võimalus
pöörduda BENU Apteek Eesti OÜ ja Tamro Eesti OÜ poole oma ostuhuvi väljendamiseks
avalikult kättesaadavatel kontaktnumbritel või –aadressidel.
2.Mitu apteeki tegutses teie äriühingu omandis ja turundusketis 2014. aastal märgitud seaduse
jõustumise ajal?
82
3.Mitu apteeki on vastavusse viidud RavS § 41 lg 2-6 ja § 41 lg 5 nõuetega tänaseks?
0
4.Milline on plaan ja ajakava ülejäänud apteekide vastavusse viimiseks seaduse nõuetega?
Oleme kogu üleminekuperioodi jooksul pööranud poliitikute ja ametnike tähelepanu asjaolule, et
seadusandja on teinud vea ning apteegireform on sellisel moel teostamatu. Loodetavasti jõutakse
enne 01.04.2020 mõistlike arutelude käigus vigade parandamiseni ja töötatakse välja uus
regulatsioon.
Ostu-müügiprotsessis ei saa olla ainult üks osapool ehk tänased apteekide suurettevõtted. Samal
määral peavad näitama initsiatiivi ja kandma vastutust protsessi toimimise eest ka seadusega
kohustatud uued ettevõtjad.
5.Juhul kui te ei ole apteekide omandisuhete ümberkujundamise protsessi veel alustanud, palume
Teilt teavet, mis on Teid takistanud?
Vastus sellel küsimusele on toodud käesoleva kirja esimeses osas ehk probleemide kirjelduses.
9
Sealhulgas on takistuseks:
a) proviisoritel ettevõtlusega alustamiseks ja tegutsevate apteekide omandamiseks vajalike
rahaliste vahendite ja huvi puudumine. Tänasel päeval näeme vastupidist tendentsi – mitmed
pikaaegsed proviisoritest apteegiomanikud otsivad võimalusi oma apteegid ära müüa (tehtud
on mitu konkreetset müügipakkumist). Kuna proviisoromanikest müüjatel ei ole õnnestunud
leida maksevõimelisi ostuhuvilisi kolleegide hulgast, pakutakse oma tegutsevaid apteeke
müüa ka nn mittevastavatele turuosalistele (ketiapteegid), kes omandipiirangutest tulenevalt
paraku ei saa neid müügipakkumisi vastu võtta.
b) piiratud ostjate ring, mis piirab õiglase hinna kujunemist, sh proviisorite vanuseline struktuur
(proviisorite kõrge keskmine vanus)
c) riiklike finantsgarantiide ja -toetuste puudumine
d) proviisorite soovimatus ja hirm ettevõtlusega tegelema hakkamiseks
e) tänastel proviisoritel puudub ärijuhtimise kogemus
Ehk peamiseks takistuseks, miks müügiprotsessiga ei ole veel alustatud, on asjaolu, et
proviisoritel puudub apteekide ostuks huvi ja finantsvõimekus.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Leon Jankelevitsh Lauri Betlem
Tamro Eesti OÜ juhatuse liige Tamro Eesti OÜ juhatuse liige