dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 28. juuni 2019
Viit
5.2-7/1592-2
Registreeritud
28. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tamro Baltics
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2019
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf77 KB
  • 📎Tamro Eesti OÜ vastus 27.06.2019.bdoc393 KB

Sisu (failidest)

Saatja: JANKELEVITSH Leon <[email protected]> Saadetud: 27.06.2019 16:48 Adressaat: info.sm <[email protected]> Koopia: Katri Eespere <[email protected]>; Marika Priske <[email protected]>; BETLEM Lauri <[email protected]> Teema: RE: Pöördumine Tere, Tamro Eesti OÜ vastus on lisatud. Parimate soovidega, Leon Jankelevitsh Tamro Baltics Managing Director Baltics Pärnu mnt 501 76401 Laagri, Estonia Phone +372 6503 600 Mobile +372 56 220 133 From: JANKELEVITSH Leon Sent: Thursday, June 20, 2019 11:35 AMTo: '[email protected]' <[email protected]>Cc: '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; BETLEM Lauri <[email protected]>Subject: RE: Pöördumine Tere, Tamro Eesti OÜ palub seoses alanud puhkuste hooajaga ajapikendust vastamisel Teie pöördumisele ning edastab oma vastuse 27. juuniks 2019.a. Lugupidamisega, Leon Jankelevitsh Leon Jankelevitsh Tamro Baltics Managing Director Baltics Pärnu mnt 501 76401 Laagri, Estonia Phone +372 6503 600 Mobile +372 56 220 133 From: [] Sent: Friday, June 14, 2019 8:22 AMTo: JANKELEVITSH Leon <>Subject: Pöördumine Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Pöördumine Registreerimise kuupäev: 13.06.2019 Registreerimise number: 5.2-7/1592-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: Marika Priske Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn e-post: [email protected] [email protected] 27.06.2019 Tamro Eesti OÜ vastus pöördumisele 13.06.2019 nr 5.2-7/1592-1 Lugupeetud Marika Priske Vastuseks Teie pöördumisele 13.06.2019 nr 5.2-7/1592-1 seoses 01.04.2020 jõustuvate piirangutega üldapteegi tegevusloa omajatele, soovime esmalt veelkord juhtida Teie tähelepanu probleemidele ja puudujääkidele omandireformi elluviimisel ning seotud seadusandluses. Seejärel esitame vastused Teie pöördumises toodud küsimustele. I Probleemid ning puudujäägid omandipiirangute elluviimisel ning seotud seadusandluses 1. Puudub selgelt defineeritud vajadus, miks on vaja tänast süsteemi muuta. Samuti puudub üheselt mõistetav eesmäk, mida reformiga soovitakse saavutada. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga“ peavad seadusemuudatuste vastuvõtmisele eelnema analüüsid, mille tulemusel tuvastatakse: 1) seadusemuudatuse vajalikkus, 2) seadusemuudatuse sisu ja rakendamiseks korralduslikud reeglid, sh millised olulised mõjud, lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, võivad seaduse rakendamisega kaasneda ning, 3) kuidas kaasnevaid olulisi mõjusid analüüsitakse ja põhjendus, milliseid kaasnevaid mõjusid ei analüüsita. Täna kehtivat seadust vastu võttes jäid läbi viimata ning siiani ei ole tehtud analüüse selle kohta, millist probleemi täpsemalt lahendada püütakse. 2.Puuduvad analüüsid omandipiirangute kehtestamise efektiivusest soovitud eesmärgi saavutamiseks ning võimalikest kaasnevatest tagajärgedest Omandipiirangute kehtestamisel on igasugused analüüsid seadusemuudatuste menetlemise käigus ja ka hiljem tegemata (seda on Sotsiaalministeerium korduvalt tunnistanud). Analüüsimata on küsimused, kas reform aitab kaasa: 1) maa-apteekide säilimisele, juurde loomisele või toob kaasa hoopis maa-apteekide sulgemise, Tamro Baltics Tamro Eesti OÜ Tamro SIA UAB Tamro Pärnu road 501, Noliktavu Street 5 9-ojo Forto g. Nr.70 Laagri, 76401 Harjumaa LV-2130 Dreilini LT-48179 Kaunas Estonia Latvia Lithuania Phone: +372 6503 600 Phone: +371 7 067 800 Phone: +370 37 401 099 A PHOENIX company 2 2) proviisori sõltumatuse suurendamisele või mitte, või on see juba tagatud seadusandja poolt kehtestatud apteegiteenuse osutamise reeglite ning nõuetega, 3) kas reform aitab tõsta apteegiteenuse kvaliteeti ning kuidas, või toob hoopis kaasa apteegiteenuse kvaliteedi langemise, 4) kas reform aitab kaasa apteegiteenuse arendamisele või pigem takistab seda, 5) millises ulatuses suureneb reformi tagajärjel surve ravimite hindade tõusuks ja seeläbi kaasneb lisakoormus Haigekassale ning, 6) mis juhtub olukorras, kui tegutsevat apteeki ei õnnestu võõrandada õiglase hinna eest (õiglane hind peab arvesse võtma muuhulgas apteeki tehtud investeeringuid ning apteegi kunagisel omandamisel kantud investeeringut), jne. Arvestades ravimiseaduse muudatuste diametraalsust ja sellega kaasnevate põhiõiguste olulist riivet – apteegiteenuse osutamise senise regulatsiooni täielik reform – tulnuks mõjuanalüüs kõnealuste piirangute osas koostada igal juhul. 3. Puuduvad omandireformi rakendusaktid ehk korralduslikud reeglid Kvalifitseeritud omandipiirangut ja vertikaalse integratsiooni keeldu sisaldavad ravimiseaduse sätted jõustusid vastavalt 20. märtsil 2015 ning 09. juunil 2014. Ometi ei ole tänaseni piirangute juurde koostatud rakendusakte ning puudub ametlik informatsioon ka sellisest kavatsusest. Oleme olukorras, kus seadusandja on küll kehtestanud materiaalõiguslikud piirangud, kuid on jätnud kehtestamata neid samu piiranguid täiendavad korralduslikud reeglid. Rakendusaktide puudumine rikub puudutatud isikute põhiseaduslikku õigust õigusselgusele ja õiguskindlusele. Muuhulgas peaksid rakendusaktid lahendama küsimused riigipoolsest finantsabist proviisoritele apteekide ostmisel, et tagada müüjatele õiglane hind ostu-müügitehingu sõlmimisel. Rakendusakte on vaja täpsustamaks vertikaalse integratsiooni keelust ja omandipiirangust tulenevate õiguste ja kohustuste realiseerimise korda ning tagamaks ravimiseaduses sätestatud piirangute rakendamise võimalikkust. Kuna tegemist on sisuliselt sundvõõrandamisega, peab seadusandja täpsustama, kuidas hakkab praktikas toimuma üldapteegi tegevuslubasid omavate juriidiliste isikute osaluste müümine. Ette ei ole nähtud kohast süsteemi osaluste omandamiseks proviisorite poolt, kuigi töö- ja terviseminister on seda juba 2017. aastal lubanud1. Tänaseni puuduvad mis tahes meetmed proviisorite rahastamiseks või tegevuslubasid omavate ettevõtjate poolt tehtud investeeringute õiglaseks hüvitamiseks muul viisil. Oleme seisukohal, et juhul kui osalus tuleb proviisoritele võõrandada (või apteegid sulgeda) ning kui ettevõtja investeeringuid kattev õiglane hüvitis ei ole tagatud (sh kui sundolukorras tuleb apteek võõrandada õiglasest väärtusest madalama hinnaga või apteegid tuleb sulgeda ostjate puuduse tõttu), on tegemist põhiseadusega vastuolus oleva regulatsiooniga. Peame oluliseks märkida, et siiani ei ole läbi viidud analüüsi apteegireformi kui terviku põhiseadusele vastavuse kohta. Ka õiguskantsler ei 1 https://www.err.ee/616785/riik-voib-apteekide-voorandamiseks-eraldi-veebikeskkonna-luua 3 ole hinnanud apteegireformi kui terviku põhiseadusele vastavust ega reformi tunnustanud ja selle põhiseaduspäraseks kuulutanud nagu vahel on püütud väita2. Võib nõustuda sellega, et äriühingu osaluse omandamist/võõrandamist puudutavad üldised normid on õiguskorras tõesti olemas. See ei tähenda aga, et apteegi osaluse võõrandamiseks ei ole vaja rakendusakte, eriti sisuliselt sundvõõrandamise olukorras. Apteegireformi rakendamiseks tuleb kahtlemata muuta kehtivat ravimiseadust (näiteks seoses apteegiteenuse osutamise kohustuse ning apteekri lähtetoetusega), ilmselt ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (näiteks apteegiteenuse tegevuslubade sujuv ja katkematu üleandmine ühelt omanikult teisele võib osutuda problemaatiliseks vastuolude tõttu RavS ja MsÜS vahel). Kuigi omandireformile on antud üleminekuaeg, ei ole see rakendunud ettenähtud viisil, kuna reformist puudutatud isikutel (sh proviisorid, teised turuosalised, aga ka Ravimiamet, Konkurentsiamet, riik) ei ole selgust paljude praktiliste küsimuste ega ka reformi lõplike tagajärgede osas. Mõistlikuks üleminekuajaks saab lugeda perioodi, mil puudutatud isikutel on teada seadusemuudatused ja nende rakendamise meetmed. Kuna rakendamise meetmed siiani puuduvad, tuleb lähtuda, et üleminekuperiood, mis võimaldaks puudutatud isikutel mõistlikult kohaneda seadusemuudatustega, ei olegi sisuliselt alanud. Üheks võimaluseks tekkinud olukorra lahendamiseks võib olla näiteks üleminekuperioodi pikendamine, et välja töötada uus turu vajadustele vastav regulatsioon. 4. Apteegiteenuse kättesaadavuse võimalik halvenemine, apteegiteenuse kvaliteet 4.1.Eksisteerib risk, et apteegivõrgu tihedus ja ravimite kättesaadavus võib halveneda, sh. suletakse apteeke muuhulgas vähese nõudlusega maapiirkondades. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi tellitud 2016.a. läbiviidud uuringule „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“3 on 98% patsientidest rahul retseptiravimite kättesaadavusega apteekidest ja 96% patsientidest peab apteegiteenust Eestis hästi kättesaadavaks. Seega ei ole Eestis probleeme apteegiteenuse kättesaadavusega. On üldteada, et maapiirkondades apteegi pidamine ei ole nii tulus kui linnas. Omandireformi tulemusena killustub apteegivõrk väikesteks ettevõtlusüksusteks, millel ei ole finantssuutlikkust tagada maapiirkondades apteegi tegevus ning sellised apteegid lähevad sulgemisele. Selle tulemusel halveneb ravimite kättesaadavus maapiirkondades. Meie hinnangul võib see puudutada kümneid tuhandeid maapiirkondade elanikke. RavS-ses proviisoromaniku nõude kehtestamisega samaaegselt lisati RavS-sse § 31', mis võimaldab Ravimiametil kohustada ettekirjutusega üldapteegi tegevusloa omajat osutama 2 https://epl.delfi.ee/eesti/oiguskantsler-otsis-voimalust-apteegireformi-riigikohtus-vaidlustada?id=81485119 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Tervisevaldkond/arstiabi_uuringu_aruanne_2016_kantar_ emor.pdf 4 apteegiteenust struktuuriüksuse kaudu kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud ettepanekul ja ulatuses. Ravimiamet peab võtma arvesse neid üldapteegiteenuse osutajaid, kellele on väljastatud vähemalt kümme tegevusluba vastava teenuse osutamiseks Eesti suuremates linnades, ning lähtub nende teenuseosutajate võrdlevast ravimite käibest, üldapteekide arvust ja juba asutatud struktuuriüksuste arvust. Omandipiirangute, eeskätt RavS § 41 lg-s 4 sätestatud nelja apteegi piirangu kehtestamise järgselt puudub selgus, kuidas hakkab toimuma alates 1. aprillist 2020 Ravimiameti ettekirjutusega üldapteegi tegevusloa omaja kohustamine apteegi teenuse osutamiseks, kuivõrd RavS § 31' lg-s 3 sätestatud valikukriteeriumite st. vähemalt kümne tegevusloa nõue ei saa enam täidetud olla ühelgi apteegiteenuse osutajal (proviisoril võib olla maksimaalselt 4 apteeki ehk tegevusluba). Kuna seadusandja oli RavS § 31' kehtestamisel lugenud kohustatud isikute ringi määratlemisel optimaalseks 10 apteegi omamist, et nende arvelt oleks võimalik doteerida nn maa-apteeki, siis on selge, et vaid maksimaalselt nelja üldapteeki opereerivad proviisorid ei ole võimelised doteerima kohustuslikus korras maapiirkonnas käigus hoitavat apteeki. Puudub analüüs ja seadusandja suunis, kuidas peaks hakkama toimuma Ravimiameti poolt apteegiteenuse osutamiseks kohustamine peale omandipiirangute osas kehtestatud üleminekuperioodi lõppu ning kuidas aitab omandireform tagada apteegiteenuse kättesaadavuse maapiirkondades ega vähenda seda. 4.2.Apteegiteenuse kvaliteedis ei ole tuvastatud puudujääke ehk teenuse kvaliteet ei sõltu omandivormist Puuduvad tõendid, sh analüüsid või uuringud, et apteegiteenuse osutamises praeguste mitte- proviisorist omanike poolt esineks puudujääke või patsientidele ei oleks tagatud kvaliteetne nõustamine apteekides. RavS ja sellega seotud määrustega on riik kehtestanud piisavad meetmed tagamaks kvaliteetne nõustamine ning odavaima ravimi pakkumine apteegis. Sotsiaalministri määrus “Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm” sätestab, et kui ravimi väljakirjutamisel on kasutatud ravimi toimeaine nimetust, peab apteek pakkuma patsiendile sobivate ravimite hulgast ravimpreparaati, mille puhul on patsiendi omaosalus ravimi eest tasumisel vähim. Kui välja on kirjutatud ravimpreparaat, mis apteegis hetkel puudub, peab apteek ravimi hankima mõistliku aja jooksul arvates retsepti esitamisest, v.a juhul, kui Ravimiamet kinnitab, et see ei ole Eestis saadaval. Analoogsed nõuded kehtestati 10.03.2017 jõustunud muudatustega ka käsimüügiravimitele ehk käsimüügiravimi väljastamisel tuleb patsienti teavitada samaväärsetest ravimitest ning pakkuda temale sobivat soodsaimat ravimpreparaati. 5 Seega on seadusandja pärast omandireformi muudatuste kehtestamist vastu võtnud täiendavad regulatsioonid ja välistanud mõningad kahtlused apteegiteenuse kvaliteedi ja proviisori sõltumatuse osas, mille võimalikkusele omandireformiga seotud seaduste seletuskirjades viidati. 5.Võimalik surve riigieelarvele ja vastutuse küsimused 5.1.Surve riigieelarvele ja Haigekassa eelarvele tulenevalt ravimite hinnatõustust. Omandireformi tulemusena killustub apteegivõrk väikesteks ettevõtlusüksusteks. Apteegi käive koosneb ravimiameti andmetel 75% ravimite käibest ning soodusravimid moodustavad üle 90% retseptiravimite käibest4. Seega sõltub apteegi sissetulek otseselt ja väga suures osas Haigekassalt saadavatest soodusravimite müügiga seotud kompensatsioonidest ja riiklikult kehtestatud juurdehindlustest. Juurdehindlused ravimitele nii hulgi- kui jaemüügis on riiklikult reguleeritud, need ei ole vabalt hulgimüüja või apteegi poolt määratavad On oluline märkida, et ravimite hinnatase (retseptiravimid ja käsimüügiravimid) apteekides, olenemata omandivormist, on sama. Et säilitada selliste väiksemate ettevõtlusüksuste toimetulekut ja seeläbi apteegiteenuse piisavat kättesaadavust (vältida apteekide sulgemist vähese tulemuslikkuse tõttu, sh maapiirkondades), on väga tõenäoline, et tekib surve ravimite riiklikult kehtestatud juurdehindlusmäärade tõstmiseks, mis on muutmata märtsist 2005. Ravimiseaduse § 15 lg 3 p-de 4 ja 5 järgi tuleb juurdehindluse piirmäärad kehtestada arvestusega, et ravimite hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus jääks vahemikku 7- 10% ning jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus vahemikku 21-25%. Vastavalt detsembris 2018 koostatud Sotsiaalministeeriumi „Analüüsile kaalutud keskmiste juurdehindluste kohta ravimite hulgi-ja jaemüügil“5 oli 2017.a. kaalutud keskmine juurdehindlus hulgimüügis 4,3% ja jaemüügis 13,75%. Need näitajad ei vasta RavS § 15 lg 3 p-des 4 ja 5 sätestatud määradele ehk riiklikult kehtestatud kaalutud keskmisest juurdehindlusest jääb hulgimüügis puudu 2,7% ja jaemüügis 7,25%. Vertikaalsele integratsioonile toetuva hulgi- ja jaemüügi mastaabiefekti kadumine tekitab surve ravimite riiklikult kehtestatud juurdehindluste tõstmiseks – s.t. ravimite hindade kallinemiseks. Tuleb arvestada, et näiteks 1% juurdehindluse piirmära suurenemist tähendab 5-6 mln eurot suuremaid kulusid ravimitele aastas. Seadusega ettenähtud kaalutud keskmise juurdehindluse algtaseme saavutamiseks tuleb tõsta juurdehindluste määrasid nii jae- kui hulgimüügis. See tähendab 21 – 25 mln eurot suuremaid kulusid ravimitele aastas ja suuremat koormust Haigekassale. 4 https://www.ravimiamet.ee/apteegistatistika (08.05.2017) 5 https://www.sm.ee/sites/default/files/ravimite_kkjh2017_12.2018.pdf 6 Praegu hästitoimiva integreeritud mudeliga jätkamine aitab hoida kulutused ravimitele optimaalses tasakaalus. Lisaks ei suuda killustunud apteegiturg ja väikesed hulgimüüjad esmatasandi tervishoidu toetavatesse teenustesse investeerida ja neid arendada, mida suudavad apteegiketid (sh tuginedes rahvusvahelistele kogemustele), mis aitaks oluliselt kaasa Haigekassa kulude kokkuhoiule. Läbi täiendavate teenuste osutamise apteekides saab rääkida apteegiteenuse esmatasandi tervishoidu integreeritusest. Sellise integreerituse vähenemine võib samuti hakata survestama Haigekassa eelarvet. PWC uuring aastast 20126 leidis, et apteegisektori panus esmatasandi tervishoidu oli 20 mln eurot aastas. Uuringu kohaselt tekib apteekri poolt teenustena tehtava töö tulemusena Eestis hinnanguliselt 20 mln euro suurune kokkuhoid aastas ( tänaseks tõenäoliselt juba 30+ mln eurot). See tähendab, et apteegiteenuste arendamisega on võimalik osutada olulist tuge esmatasandi tervishoiuteenuste osas (sh perearstidele) ehk patsiendil on võimalik saada teatud esmatasandi tervishoiuteenuseid ka apteegitasandil, näiteks erinevate tervisenäitajate määramine (vererõhu mõõtmine, kolesterooli määramine, veresuhkru määramine, vaktsineerimine), mis hoiab kokku Haigekassa vahendeid perearstitasandil. Selliste täiendavate apteegiteenuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks ei pruugi olla piisavat suutlikkust proviisorapteekidel, sest see on seotud oluliste investeeringutega. 5.2. Kahjunõuded Eesti Vabariigi vastu tulenevalt investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingutest erinevate välisriikidega. Kuna apteegireformi näol on tegemist kaudse sundvõõrandamisega, siis kaasnevad sellega seotud vaidlustega täiendavad kulud riigieelarvele kohtumenetlustes osalemise ning väljamõistetavate kahjunõuete näol. Tamro Eesti OÜ ja selle emaettevõtja rahvusvaheline PHOENIX-i kontsern on augustis 2017 saatnud kirja Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja Peaministrile (edastatud ka seotud ministeeriumitele ja Sotsiaalkomisjonile) arvamusega, et tegemist võib olla Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingu rikkumisega, mis annab õiguse esitada omandireformi käigus läbiviidava kaudse sundvõõrandamisega seoses Eesti Vabariigi vastu kahjunõudeid. Vaatamata erinevatele väljendatud seisukohtadele nimetatud lepingust johtuvate vaidluste lahendamise osas, on oluline toonitada, et Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelise investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse leping endiselt kehtib ning selle rikkumisel on investoritel õigus esitada kahjunõudeid Eesti Vabariigi vastu. Eesti on läbi aegade olnud välisinvestorite jaoks huvitav ja potensiaaliga investeerimispaik. Puudulike ja mittevajalike regulatsioonide jõustamine, millega sisuliselt sundvõõrandatakse välisinvestorite vara, viib korvamatu mainekahjuni olemasolevate ja võimalike uute välisinvestorite silmis. 6 http://www.mu.ee/uudised/2012/02/16/apteekri-too-hoiab-aastas-hinnanguliselt-kokku-20-mln-eurot 7 6. Apteekide võõrandamisega seotud probleemistik 6.1.Proviisoritel puudub selgus, kuidas ostu finantseerida Omandireformi rakendusaktide puudumise tõttu puudub proviisoritel selgus, kuidas on võimalik osalusi omandada ja finantseerida. Proviisorid on asetatud olukorda, kus korraga tuleb osta vähemalt üle poole osalusest mõnes täna tegevusluba omavas ettevõttes. Sisuliselt võib see tähendada ka kuni 100% ulatuses seniste tegevusluba omavate ettevõtjate poolt tehtud investeeringute hüvitamist (eeldusel, et suurelt hulgalt tänastest omanikest tuleb välja osta 100% osalus) ning olulise majandusliku vastutuse võtmist apteegiteenuse edasisel osutamisel. Samas puudub igasugune selgus, kas riik hakkab toetama proviisoreid selliste ühingute omandamisel omapoolse finantseerimisega ning millises ulatuses. Ilmselt on selline selgusetus ka üheks põhjuseks, miks ei ole toimunud apteekide omandamisi proviisorite ja vähemusinvestorite poolt tänaseks juba üle 4 aasta kestnud üleminekuperioodil. 6.2. Puuduvad proviisorid, kes sooviksid apteekide osalusi omandada Ostjate ring on piiratud. Eestis on 495 apteeki, millest Ravimiameti andmetel ei vasta omandipiirangutele 337 apteeki. Neile kõigile on vaja leida ostja ning müüjatel on õigustatud ootus saada oma investeeringute eest õiglast hüvitist. Kuna ostjate ring on piiratud, siis ei pruugi kohalduda õiglase hinna kujunemist nõudluse-pakkumise põhjal. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA poolt 2017.a. avaldatud „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: tervishoid“ kohaselt on ligi 60% proviisoritest üle 50-aastased (TÜ analüüsi kohaselt on 40% proviisoritest lausa vanusegrupis 55+) ning paljud neist ei pruugi vahetult pensionile siirdumise eel ettevõtja rolli valida. Takistuseks on ka ebapiisav finantsiline võimekus apteekide osaluse väljaostmisel. Uue õigusliku korra jõustumisel võivad probleemina esile kerkida puudulikud juhtimisalased teadmised ja oskused. Kui muud tingimused jäävad samaks, võib uuenev õiguslik keskkond oluliselt vähendada apteekide arvu, sh eeskätt maapiirkondades, kus asuvatele vähemtasuvaid apteekidele ei pruugi jätkuda ostuhuvilisi ja need tuleb sulgeda. 6.3.Osaluse pärimine RavS ning omandipiirangud kehtestanud eelnõud ei anna vastust, kuidas toimub üldapteegi tegevusluba omava äriühingu osade suhtes pärimismenetlus arvestades seda, et omanikuks võib olla vaid proviisor, kuid pärija ei pruugi seda olla. Üldjoontes tähendab RavS tuletatav pärijale kohalduv sisuline sundvõõrandamise kohustus seda, et pärija peab leidma kolme kuu jooksul proviisori, kes soovib ettevõtjana siseneda apteegiturule ning omab finantsilisi võimalusi äriühingu omandamiseks või leidma proviisori, kellel ei ole veel täis nelja apteegi piirang. Kui palju selliseid proviisoreid turul teoreetiliselt olla võiks, kas 3- kuuline võõrandamisperiood on mõistlik ja teostatav ning kas apteekide järgi võiks tekkida reaalne nõudlus, on analüüsimata. 8 II Vastused küsimustele 1. 17. mail 2019. aastal toimunud Eesti Proviisorite Koja infopäeval tõstatus teema, et proviisorid on küll huvitatud apteekide soetamisest, kuid neil puudub teave, kust ja millal apteekide ostu- müügi tehingute kohta infot võiks saada? Oleme kohtunud Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa ning Eesti Apteekide Liidu esimehe Ülle Rebasega (26.09.2017). Kohtumise käigus edastati info, et kuna 01.04.2020 peavad apteegid olema võõrandatud, siis on kõik BENU Eesti Apteek OÜ apteegid müügis. Koja ja Liidu esindajad lubasid saata proviisorite nimekirja, kes on apteekide ostust huvitatud ning kellega saaks alustada personaalseid läbirääkimisi. Senini ei ole lubatud nimekirja saadetud. Kõigile turuosalistele on teada, et RavS omandipiirangutele mittevastavatele äriühingutele kuuluvad apteegid tuleb võõrandada. Seega on igal ostuhuvilisel isikul olnud õigus ja võimalus pöörduda BENU Apteek Eesti OÜ ja Tamro Eesti OÜ poole oma ostuhuvi väljendamiseks avalikult kättesaadavatel kontaktnumbritel või –aadressidel. 2.Mitu apteeki tegutses teie äriühingu omandis ja turundusketis 2014. aastal märgitud seaduse jõustumise ajal? 82 3.Mitu apteeki on vastavusse viidud RavS § 41 lg 2-6 ja § 41 lg 5 nõuetega tänaseks? 0 4.Milline on plaan ja ajakava ülejäänud apteekide vastavusse viimiseks seaduse nõuetega? Oleme kogu üleminekuperioodi jooksul pööranud poliitikute ja ametnike tähelepanu asjaolule, et seadusandja on teinud vea ning apteegireform on sellisel moel teostamatu. Loodetavasti jõutakse enne 01.04.2020 mõistlike arutelude käigus vigade parandamiseni ja töötatakse välja uus regulatsioon. Ostu-müügiprotsessis ei saa olla ainult üks osapool ehk tänased apteekide suurettevõtted. Samal määral peavad näitama initsiatiivi ja kandma vastutust protsessi toimimise eest ka seadusega kohustatud uued ettevõtjad. 5.Juhul kui te ei ole apteekide omandisuhete ümberkujundamise protsessi veel alustanud, palume Teilt teavet, mis on Teid takistanud? Vastus sellel küsimusele on toodud käesoleva kirja esimeses osas ehk probleemide kirjelduses. 9 Sealhulgas on takistuseks: a) proviisoritel ettevõtlusega alustamiseks ja tegutsevate apteekide omandamiseks vajalike rahaliste vahendite ja huvi puudumine. Tänasel päeval näeme vastupidist tendentsi – mitmed pikaaegsed proviisoritest apteegiomanikud otsivad võimalusi oma apteegid ära müüa (tehtud on mitu konkreetset müügipakkumist). Kuna proviisoromanikest müüjatel ei ole õnnestunud leida maksevõimelisi ostuhuvilisi kolleegide hulgast, pakutakse oma tegutsevaid apteeke müüa ka nn mittevastavatele turuosalistele (ketiapteegid), kes omandipiirangutest tulenevalt paraku ei saa neid müügipakkumisi vastu võtta. b) piiratud ostjate ring, mis piirab õiglase hinna kujunemist, sh proviisorite vanuseline struktuur (proviisorite kõrge keskmine vanus) c) riiklike finantsgarantiide ja -toetuste puudumine d) proviisorite soovimatus ja hirm ettevõtlusega tegelema hakkamiseks e) tänastel proviisoritel puudub ärijuhtimise kogemus Ehk peamiseks takistuseks, miks müügiprotsessiga ei ole veel alustatud, on asjaolu, et proviisoritel puudub apteekide ostuks huvi ja finantsvõimekus. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Leon Jankelevitsh Lauri Betlem Tamro Eesti OÜ juhatuse liige Tamro Eesti OÜ juhatuse liige
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel