dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad 8. juuli 2019. a. tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungiks

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2019
Viit
1.4-1.1/1701-1
Registreeritud
27. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2019
Vastutaja
Triin Ott (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎8.07 MEMO_EPSCO (1).docx31 KB

Sisu (failidest)

Memo Kellele : EL koordinatsioonikogu, Riigikogu Esitaja : Sotsiaalministeerium Teema : Eesti seisukohad 8. juuli 2019. a. tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungiks Kuupäev : 3. juuli 2019 Sotsiaal- ja tööministrite kohtumise peamine eesmärk on 2019. aasta riigipõhis te soovitus t e vastuvõtmine. Lisaks on kava s poliitili s e d arutelu d heaolu majanduse st ning sotsiaal- ja tööpoliitikate rollist kliimaneutraalse majanduse poole pürgimisel . V astu võetakse ka n õukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta ning kiidetakse heaks Tööhõivekomitee ja Sotsiaalkaitsekomitee arv amused 2019. aasta riigipõhiste soovituste ja 2018. aasta soovituste elluviimise kohta. Kohtumise raames toimub ka lõuna Eurogrupi presidendiga, kus räägitakse Euroopa Semestri ja heaolumajanduse teemadel. Eestit esindab EL n õukogu kohtumisel sotsiaalminister Tanel Kiik. Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten-Andreas Ehrlich. Olulisemad teemad päevakorrapunktide kaupa Heaolumajandus Päevakorrapunkti k äsitlemise eesmärk : Poliitiline arutelu Heaolumajandus on Soome eesistumise sotsiaal- ja tervisevaldkonna läbivaks teemaks . S ama l teemal korraldatakse septembris kõrgetasemeline konverents , millele järgnevad oktoobris nõukogu järeldused. Eesistuja eesmärgiks on rõhutada sotsiaalpoliitikate panust majanduskasvu ning majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse tagamisse - h eaolupoliitikaid tuleks käsitelda kui ühiskondlikku investeeringut, mitte kui kuluallikat. Eesistuja aruteludokumendis rõhutatakse, et kiirete ühiskondlike ja majanduslike muutuste kontekstis on jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks vajalik Euroopa sotsiaalse mudeli edendamine. Soome soovib jätkata aastal 2017 heakskiidetud Euroopa sotsiaalõiguste samba arutelusid, käsitledes süvitsi heaolu ja jätkusuutliku majanduskasvu vastastikuseid seoseid. Heaolumajandust kirjeldatakse kui laia kontseptsiooni, mis hõlmab sotsiaalkaitse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, tervise ja hariduse valdkondi. Oluline on seejuures horisontaalne lähenemine heaolu aspektidele ja sektorite ülene koostöö. Heaolumajanduse peamine alustala on arusaam, et inimeste heaolu on väärtus iseenesest, kuid see on ka oluline majanduskapital. Samas on fiskaalpoliitikate kontekstis tihti keeruline investeeringuid heaolusse põhjendada, kuna paljud nendest meetmetest on pikaajalise mõjuga ja neid mõjusid on raske täpselt hinnata. Samuti ei kajasta majanduskasvu hindamiseks kasutatavad mõõdikud (nt SKP) heaolu aspekte. Tõenduspõhise poliitika kujundamine nõuab laiemat mõõdikute komplekti, kõikehõlmavat mõjuhindamist ja pikaajalist vaadet. Eesistuja leiab , et heaolumajandus ei eelda EL-s pädevuste jaotuse muutmist või uusi struktuure. EL-l on olemas pädevus näiteks töötervise ja –ohutuse ning soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, kuid heaolu mõjutavad ka mitmed teised EL poliitikad. Oluline on seejuures paremini mõista heaolu mõju produktiivsusele ja majanduskasvule ning hinnata seadusandlike ja poliitikameetmete mõju heaolule kõikehõlmava mõjuanalüüsi kaudu. Ministritelt oodatakse arvamusi selle kohta kuidas tugevdada heaolumajanduse printsiipe poliitikakujundamises, kuidas EL poliitikates ja otsustusprotsessides tugevdada majanduspoliitikate ja heaolupoliitikate vahelisi seoseid ning millised peaksid olema esimesed sammud heaolumajanduse printsiipide tugevdamisel kogu EL-s . OECD on ministrite arutelu toetamiseks koostanud taustadokumendi „Inimeste heaolu ja majanduskasvu võimaluste loomine“, milles kirjeldatakse heaolumajandust kui positiivset mõjuringi, milles mõlemad elemendid – jätkusuutlik majanduskasv ja heaolu – teevad koostööd inimeste ja ühiskonna hüvanguks. Pakkudes inimestele võimalusi suurema heaolu saavutamiseks ja aidates neil neid võimalusi realiseerida, ei edenda poliitikakujundajad heaolu mitte ainult kui olemuslikku hüve, vaid nad investeerivad ka inimeste potentsiaali, mis on pikaajalise majanduskasvu, ühiskonna vastupanuvõime ja stabiilsuse peamine liikumapanev jõud. Dokumendis analüüsitakse heaolu ja majanduskasvu seisukohast olulisi poliitikavaldkondi (haridus ja koolitus, tervishoid, sotsiaalkaitse ja tulude ümberjaotamine, sooline võrdõiguslikkus). Eesti seisukoha kujundamisel on lähtutud „H eaolu arengukavast 2016-2023“ , „Rahvastiku tervise arengukavast 2009-2020“ ja Vabariigi Valitsuse 1.12.2016 kinnitatud seisukohtadest komisjoni teatise kohta „Euroopa sotsiaalõiguste teemalise arutelu käivitamine“ . ELAK kinnitas seisukohad 16.12.2016 . Eesti seisukoht Eesti nõustub, et investeerimine inimeste heaolusse on tugevama ja jätkusuutlikuma pikaajalise majanduskasvu aluseks ning toetab eesistuja eesmärki tugevdada heaolupoliitikate ja majanduspoliitikate seoseid. Nõustume , et heaolumajanduse tugevdamiseks on oluline hinnata EL poliitikate mõju inimeste heaolule, sealhulgas , kuidas siseturu toimimine mõjutab rahvatervise - ja sotsiaalpoliitikaid. Toetame OECD ettepanekut tugevdada mõjuanalüüse, mille eesmärgiks on hinnata EL poliitikate mõju inimeste heaolule ning võtta neid tulemusi arvesse kõikides poliitikates. Heaolumajanduse edendamiseks on oluline paremini esile tuua hea hariduse kättesaadavust ja inimeste tervisekäitumist toetavate poliitikate, aktiivsete tööturumeetmetega seotud sotsiaalkaitsesüsteemide ja peresõbralikku elu- ja töökeskkonda loovate poliitikate mõju inimeste heaolule ja omakorda selle positiivsele mõjule majanduse arengule. OECD, WHO jt rahvusvaheliste organisatsioonide läbiviidud mõjuhinnangud on andnud olulise panuse tõenduspõhiste poliitikate kujundamisel ning selliste analüüside läbiviimist peaks toetama ka edaspidi. Soovime enam esile tuua ka heaolusektori innovatsioonipotentsiaali. Heaolu toetavad tooted ja teenused, sh digitaalsed tehnoloogiad ja tervisetehnoloogiad, on üks kiiremini kasvavaid globaalseid turgusid ning digitaalset innovatsiooni tuleks paremini ära kasutada inimeste heaolu suurendamiseks. Märgime seejuures, et t ervise- ja digitaalsete tehnoloogiate arengupotentsiaali ärakasutamine eeldab muuhulgas geenitehnoloogia arendamist ja geneetiliste andmete kasutamist koosmõjus muude terviseandmetega, milleks on vajalik parem juurdepääs tervise- ja sotsiaalkaitse andmetele. Euroopa Semester 2019. aasta riigipõhised soovitused Päevakorrapunkti k äsitlemise eesmärk: vastuvõtmine Riigipõhised soovitused avaldati 5. juunil. Eesti kohta märgib komisjon , et 2019-2020 tuleks tegeleda oskuste nappuse ja innovatsiooni edendamisega , parandades haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Samuti soovitatakse p arandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele. Lisaks s oovitatakse võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks, sealhulgas palkade läbipaistvuse suurendamise kaudu. O lukorra kirjelduses märgitakse, et o skuste nappus ja nende tööt uru vajadustele mittevastavus pärsivad nii tootlikkuse kasvu kui ka innovatsioonisuutlikkust . Olenemata paranemis e ilmingutest on vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus endiselt suured . 2017. aastal oli Eestis ligikaudu 42% 65aastastest ja vanematest inimestest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus, E L k eskmine on seejuures 15 %. Eesti avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele olid alla poole ELi keskmisest (0,6 % SKPst võrreldes 1,6 % ga SKPst 2016. aastal). Lisaks on r ahuldamata ravivajadusega inimeste osakaal endiselt üks ELi suur i maid (11,7 %), mis osutab tervishoiu kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi tulemuslikkusega seotud probleemidele. Samuti oli s ooline palgalõhe 2017. aastal endiselt ELis suur im (25,6 %). Riigipõhiste soovituste teemad on Eestile suures osas tuttavad. Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine ning tööturule ja sotsiaalk aitse süsteemile juurdepääsu tagamine peab ka pikas perspektiivis jääma sotsiaalpoliitika kujundamise põhisisuks. S eejuures peaks sotsiaalpoliitilisi eesmärke toetama ka i nnovatsiooni edendamine. Iseäranis oluliseks peame juurdepääsu parand amist integreeritud sotsiaal- ja terviseteenustele. Jätkuvalt kavandame tegevusi s oolise palgalõhe vähendamiseks. Eesti seisukohti arutab valitsus 4.07 ning ELAK 5.07 ECOFIN nõukogu seisukohtade raames . Eesti seisukoht Nõustume Eestile tehtud riigipõhiste soovitustega sotsiaal- ja töövaldkonnas. b) Tööhõivekomitee ja S otsiaalkaitsekomitee arvamused 2019. aasta riigipõhiste soovituste ja 2018. aasta soovituste elluviimise kohta. Päevakorrapunkti k äsitlemise eesmärk: heakskiitmine 2019. a r iigipõhis te soovitus te ja 2018. aasta riigipõhiste soovituste elluviimise kohta annavad arvamuse Tööhõivekomitee ja Sotsiaalkaitsekomitee. Komiteed toovad välja, et t ööhõive on jõudnud küll kriisijärgselt kõrge i male tasemele, ent riikide vahel on siiski märkimisväärsed erinevused. Pärast 8-aastast Euroopa poolaasta protsessi on reformide elluviimine liikmesriigiti endiselt ebaühtlane. Seejuures märgib komisjon , et rohkem kui 2/3 riigipõhistest soovitustest on elluviimise eest saanud hinnanguks "mõningane edu". 2019. aasta l esitatud soovituste puhul tuuakse kokkuvõtlikult välja, et need julgustavad liikmesriike suuren dama majanduskasvu potentsiaali, näevad ette sihipäraseid investeeringuid aktiivse tööturupoliitika tõhususe suurendamiseks ning rõhutavad soolise ebavõrdsuse ja taskukohas t e la p sehoiu ja pikaajalise hoolduse teenuste puudumise probleeme. 2018–2019. aasta m itmepoolse järelevalve tsükli t hinnates jõudsid komiteed järeldusele, et liikmesriigid küll jätkavad reformipüüdlusi, kuid 2018. aasta riigipõhiste soovituste elluviimisel tehtud edusammud on liikmesriigiti ebaühtlased . Mõlemad komiteed kutsuvad riike üles ära kasutama p raegus e majandus keskkonna võimalusi reformide elluviimiseks . Seejuures soovitatakse reformide kavandamisel ja elluviimisel kasutada Euroopa s otsiaalõiguste sammast suunava kompassina. Komiteed toovad välja, et Euroopa 2020 strateegia eesmärkide suunas on tehtud edusamme ning tööhõive määra 75% võib saavutada juhul , kui 2013. aasta teisest poolest alanud positiiv sed arengud tööturul jätku vad. Siiski möönavad komiteed, et väljakutse ks jääb aidata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust välja 20 miljonit inimest. Eesti seisukoht Toetame Tööhõivekomitee ja Sotsiaalkaitsekomitee hinnangut 2019. a r iigipõhiste soovituste ja 2018. aasta riigipõhiste soovituste rakendamise kohta . c) Nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta Päevakorrapunkti k äsitlemise eesmärk: vastuvõtmine Võetakse vastu tööhõivepoliitika suunised, milles esitatakse liikmesriikide tööhõivepoliitika ühised prioriteedid ja eesmärgid , mis on muuhulgas üheks aluseks riigipõhistele soovitustele. 2019. a tööhõivepoliitika suunised jäävad peamiselt samaks võrreldes 2018 .a. suunistega. S uuniste tekst on viidud kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega, et toetada hästi toimivaid ja õiglasi tööturge ja heaolu süsteeme ning soodustada sotsiaalset ühtekuuluvust. Eesti seisukoht Toetame tööhõive poliitika suuniste kooskõlla viimist Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega . „ Puhas planeet kõigi jaoks“ pikaajaline strateegiline visioon kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks – tööhõive teemad Päevakorrapunkti eesmärk: poliitiline arutelu Euroopa Komisjon avaldas 28. novembril 2018 pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“, mille eesmärk on jõuda 2050. aastaks jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. Strateegiline visioon põhineb alusanalüüsil , milles kirjeldatakse tulevikustsenaariumeid ja hinnatakse muutuste mõjusid Euroopale. Strateegia ei sea otseselt kohustusi , kuid näi tab , kuidas saab Euroopa olla kliimaneutraalsuse saavutamisel esirinnas, investeerides realistlikesse tehnoloogilistesse lahendustesse, suurendades kodanike mõju , kooskõlastades tegevus i olulistes valdkondades nagu tööstuspoliitika, rahastamine ja teadusuuringud ning tagades samas õiglaseks üleminekuks vajaliku sotsiaalse õigluse. Ü leeuroopaline arutelu peaks võimaldama ELil vastavalt Pariisi kokkuleppele 2020. aasta alguses esitada ÜRO kliimamu utuste raamkonventsiooni kohane ulatuslik strateegia. Eestile võib uu s pikaajali n e strateegia tähendada kliimapoliitika täiendamist vastavalt läbirääkimiste tulemusel valitavale suunale. Eesti kliimapoliitika raamdokumendiks on „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, mille s lepiti kokku valdkondlikes ja kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades . Eesti on analüüsimas võimalusi vähendada kasvuhoonegaaside heidet rohkem kui 80% ning uuring valmib augustis 2019. Uuringu tulemused on aluseks laiemale arutelule, kas, kui palju ning millistel eeldustel ja tingimustel võiks Eesti ambitsioonikama eesmärgi seadmist kaaluda. EPSCO arutelu keskendub tööhõiveteemadele. Vähese CO 2 – heitega majandusele üleminekul on oluline mõju tööhõivele. Üleminek annab hoogu uute sektorite arengule ning keskkonnahoidlike töökohtade loomisele. Samas tuleb arvestada, et üleminek vähese süsinikuga majandusele peab liikmesriikide eripärasid arvestama. Suur osa töökohti Eesti energeetikasektoris on seotud just fossiilsetest kütustest energia tootmisega, mistõttu tuleb üleminekul kliimaneutraalsele majandusele arvestada sotsiaalmajanduslike mõjudega, et säilitada nende piirkondade konkurentsivõime. Jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks ning kliimamuutuste, tehnoloogilise arengu ja demograafiliste muutuste tagajärjel tekkinud väljakutsete ja võimaluste lahendamiseks tuleks edendada heaolumajanduse perspektiivi. Antud perspektiiv põhineks printsiibil, et inimeste heaolul ning majanduskasvul on positiivne vastastikune mõju. Üheks võimaluseks, kuidas edendada sidusat poliitikat kliimaneutraalse majanduse toetamiseks ning aidata kindlaks teha investeerimisvajadusi, on majanduspoliitikate koordineerimine Euroopa poolaasta protsessi raames koos riiklike energia-ja kliimakavadega. Lisaks, r oheliste ja sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete toetamine soodustab jätkusuutlike toodete ja teenuste kasutuselevõttu . Õ igust juurdepääsule kvaliteetsete le olulistele teenustele katab ka Euroopa Sotsiaalõiguste sammas, hõlmates näiteks piisavat sotsiaalset kaitset, haridust, koolitust ja elukestvat õpet . Eesti seisukoha kujundamisel on lähtutud „H eaolu arengukavast 2016-2023“, „ Säästev Eesti 21 “ strateegiast ja E esti kliimapoliitika raamdokumendist „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ . Samuti on aluseks Eesti seisukohad ELi pikaajalise kliimastrateegia kohta Euroopa Liidu keskkonnanõukogu 5. märtsi 2019. a istungil (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2019. a istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisj oni 1. märtsi 2019. a istungil). Eesti seisukoht Eesti toetab vähese CO 2 - heitega majandusele üleminekut ja taastuvenergeetika edendamist. Nõustume, et kliimamuutustega toimetulekuks on vajalik pikaajaline strateegia, mis aitab planeerida tegevusi nii EL-is kui riigisiseselt. Vähese CO 2 - heitega majandusele ülemineku puhul on oluline võtta arvesse võimalikku mõju tööturule. Toetame keskkonnahoidlikke nö. “roheliste“ tööhõivevõimaluste loomist. Taoline üleminek vähendab töökohti teatud valdkondades, kuid samal ajal tekivad tööjõuvajadused uutes valdkondades, mis loob vajaduse tagada inimestele täiend- või ümberõppevõimalused. Eesti jaoks on oluline, et üleminek vähese süsinikuheitega majandusele toimuks sotsiaalset õiglust arvestades . Samuti peab üleminek arvestama liikmesriikide eripärasid. P eame seisma selle eest, et Eesti majandus jääks konkurentsivõimeliseks ning Eesti ettevõtted ja elanikud saaksid kliimaneutraalsuse poole liikumisest tulu. Koostaja: Triin Ott, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik, [email protected], 626 9243
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel