dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2019
Viit
4.3-1/1505-2
Registreeritud
27. juuni 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.3 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevuse kavandamine ja korraldamine
Sari
4.3-1 Võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse s.h soopõhise vägivalla vähendamise tegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.3-1/2019
Vastutaja
Airi Mitendorf (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎4.3-11505-2 27.06.2019 Väljaminev kiri.bdoc230 KB

Sisu (failidest)

Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Teie 04.06.2019 nr 2-3/108/ [email protected] Meie 27.06.2019 nr 4.3-1/1505-2 Vastused Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kommentaaridele lähisuhtevägivalla all kannatanu kaitse memorandumi teksti ja tegevuskava kohta Lugupeetud Einar Vallbaum ja Maido Nõlvak Täname teid, et olete läbi töötanud lähisuhtevägivalla (edaspidi LSV) ennetamise ja tõkestamise meetmed memorandumi tegevuskavas. Igasuguse vägivallaringi lõpetamine on võimalik vaid kõikide seotud asutuste koostöös. Järgnevalt vastame Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvatele ettepanekutele. Ettepanek nr 3: sünnitusjärgsed kodukülastused tervishoiutöötaja poolt. Taastada kohustus, et sünnitusmajast koju läinud imikut külastab tervishoiutöötaja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, alates imiku koju jõudmisest ja hiljem kolme kuu jooksul (st taastada vastsündinute puhul süsteemne patronaaž). Sellise nõude taastamine annab kindlustunde emale lapsega hakkama saamisel, aitab lahendada probleeme või vastata küsimustele, mis emal on sünnitusjärgselt tekkinud ning tagab imiku igakülgse turvalise keskkonna läbi ema nõustamise. Sageli lähevad sünnitajad koju mõne päeva jooksul pärast sünnitust. Sünnitus on erakordne sündmus ning värskelt emaks saanul ei pruugi olla meeles kõik soovitused või nõuanded, mis talle sünnitusmajast koju kaasa anti. Patronaaži teostav tervishoiutöötaja saab lisaks hinnata ka kodust sotsiaalselt olukorda ning hinnata võimalikke ohte lapse turvalisuse tagamisel. Vastus: Ravijuhendite nõukoda kiitis äsja heaks uuendatud laste tervise jälgimise juhendi. Uues juhendis pannakse senisest enam rõhku ennetusele, laste terviseprobleemide varajasele märkamisele ning ema ja vanemluse toetamisele. Vastsündinu ja tema pere tervist mõjutavaid riske hakatakse hindama juba raseduse ajal. Selleks võetakse 2020. aastal kasutusele uus hindamismeetod, mis aitab määrata sünnijärgse koduvisiidi vajaduse. Üheks juhendi soovituseks on teostada vastsündinu läbivaatus 5.-7. elupäeval ja 14 päeva vanuses perearstikeskuses või kodus vastavalt tervislikele ja sotsiaalsetele näidustusele, arvestades sünnitusabi teenust osutava meeskonna hinnangut. Arvestades kodukeskkonnast tulenevaid riskitegureid, sh ohtu lapsele ja nende mõjutamise võimalusi ning kaaludes perede külastamise kasu ja kahju ning kulu, tegi töörühm tugeva soovituse teha sünnitusosakonna meeskonna põhjendatud hinnangu korral perele koduvisiit. Lapse tervisekontroll alates esimesest elukuust võiks toimuda tervisekeskustes. Soovituse aluseks on mõõduka kvaliteediga tõendusmaterjal, mis toetab vajadust külastada vastsündinut ja tema peret koduses keskkonnas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Üheks koduse tervisevisiidi efektiivsust suurendavaks teguriks on sihtrühma määratlemine ühtsetel alustel. Hindamine annab kindluse, et sekkumine on vajalik ja välja valitakse vastsündinu terviseriskide ennetamisel koduvisiidist potentsiaalselt kasu saavad pered. Koduvisiidi vajadus selgub sünnitusabi osakonna meeskonna põhjendatud hinnangu alusel, mille kohta sünnitusosakond edastab info vastsündinu perearstile. Selline lähenemisviis ei sildista riskiperesid, vaid oluline info pere kohta liigub tervishoiutasandite vahel. Esmatasandil ei pruugi olla piisavalt ressurssi, et koguda uuesti pere andmeid muutunud olukorras või asuda tutvuma uue perega, kes on nimistusse lisatud, mistõttu olulise info saamine võib hilineda. Lapse tervise jälgimise juhend ravijuhendite veebis: https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-juhend Juhend rakendub järk-järgult kuni aastani 2021. Perearstide meeskondadele on plaanis koolitused. Ettepanek nr 4: kannatanult nõusoleku küsimine andmete edastamiseks Ohvriabile Oleme seisukohal, et Ohvriabiseaduse § 33 tuleb muuta nii, et kõrge ja keskmise riskiga isikutelt politsei ei pea küsima nõusolekut, vaid saadab info koheselt SKA ohvriabi töötajale. Madala riskiga juhtumite korral teavitatakse seaduse sisust ohvreid ja küsitakse nõusolekut edastada info SKA ohvriabitöötajale. Vastus: Oleme samuti seisukohal, et kõrge ja keskmise riskiga LSV olukordades ei tohi jääda kannatanu üksi ja tuleb läbi mõelda tema abistamise võimalused mitmekülgselt erinevate asutuste koostöös. LSV all kannatanud inimesed on võrreldes teiste vägivallaohvritega haavatavamas ja keerukamas olukorras mitmel tasandil: vägivallatsejaks on lähedases, sh intiimsuhtes olev inimene, kellega kokkupuuted jätkuvad sageli ka pärast vägivallajuhtumit (näiteks laste hooldusküsimused). LSV juhtumite analüüsid on toonud välja vägivalla all kannatajate (sagedamini naiste) peamise takistuse abisüsteemidesse pöördumisel – hirm selle ees, kas ja kuidas tagatakse kaitse temale ja lastele. Täna on tõepoolest nii, et ohvriabi töötaja saab võtta inimesega ühendust siis, kui inimene on andnud enda nõusoleku. Ka meie jaoks on see oluline küsimus ja üks teema, millega lähiajal edasi tegeleda. Samas lubab ja kohustab õigusruum juba täna korraldada kohene abi kannatanutele. Abi vajavast isikust teavitamise kohustus on kirjeldatud Sotsiaalhoolekande seaduses § 13 `Abivajadusest teatamise kohustus´. ShS järgi on abi vajava isiku perekonnaliikmete, kohtunike, politsei, prokuröri, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötajate ja teiste isikute kohtustus teatada sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast nende inimeste viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on selgitada välja nende inimeste abivajadus ja korraldada vastav abi. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja on oluline ressurss LSV-s kannatanute ja teise pereliikmete vajaduste välja selgitamisel. Sotsiaaltöötaja saab käivitada võrgustikutöö kannatanute abistamiseks. Ohvriabi töötaja on oluline partner ja saab liituda võrgustikku ka siis, kui kannatanu ei ole andnud luba andmete edastamiseks otse ohvriabi osakonda. LSV-s kannatanute parema kaitse eesmärgil on Sotsiaalministeerium teinud ettepaneku täiendada KrMS paragrahvi § 141’ lõiget 2. Hetkel kehtiva seaduse järgi saab ajutist lähenemiskeeldu kohaldada kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul. Tegime ettepaneku täiendada seadust nii, et ajutist lähenemiskeeldu saab kohaldada ka ilma kannatanu nõusolekuta: 1) kui on kahtlus, et kannatanu ei saa avaldada oma vaba tahet. 2) tema vaimne ja/või füüsiline seisund pärsib võimekust kaalutletult hinnata vägivalla jätkumise riske ja võtta vastu otsuseid enda elu ja tervise kaitseks. Ettepanekut tehes lähtume seisukohast, et perevägivalla all kannatanute huvid ja õigused peavad olema esikohal ja rõhutada tuleb vägivalda kasutanud inimeste vastutust olukorras. Ettepanek nr 5: tugiteenused kannatanule. Vägivallatsejatele suunatud rehabilitatsiooniprogrammis osalenud isikutest on kõik olnud varasemalt (lapsepõlves) ohvrid ning omandatud käitumismustrid on pärit päritolukodust, mistõttu ei ole põhjendatud 3 Ohvriabiseaduse § 6 - Psühholoogilise abi kulu hüvitise maksmise tingimused toodud kohustus, et vägivallatsev osapool peab olema sotsiaalhoolekande seaduse §131 lg 7 järgi pereliige. Põhjenduseks toome, et kui isik liigub edasi uude suhtesse ja jätkab vägivaldse käitumisega ja riik ei toeta tema vägivallatseja mustrist välja tulemist, ei saa me ka ennetada, et uues peresuhtes olles ta enam vägivaldselt ei käitu. Sellise seadusemuudatusega, saame vähendada lähisuhtevägivalla juhtumeid. Vastus: Täpsustame, et vägivallatsejate taust on erinev ja päris kindlalt väita, et kõik on olnud ise lapsepõlves vägivalla ohvrid, ei saa. Küll aga mõjutavad kodust ja ühiskonnast omandatud hoiakud käitumist paarisuhtes ja teiste pereliikmetega. Ohvriabi seaduse § 6 võimaldab psühholoogilise abi osutamist ka vägivallatsejale ning ohvriabitöötajad on vägivalla toimepanijaid ka nõustamisele suunanud. Uude suhtesse liikumine ei võta ära võimalust uuesti psühholoogilist abi saada – ka ohvriabi kannatanutest kliendid saavad alati võimaluse uuesti abi ja teenuseid saada, kui kogevad taas vägivalda. Lisaks saab vägivallatsejaid suunata sotsiaalprogrammidesse. Tallinnas rakendatakse toimepanijatele programmi „Löömata teekond“, laialdasema levikuga on „Sisemine kindlus,“ mida 2019. aastal pakutakse kuues linnas eestikeelsena ja kolmes venekeelsena. Lisaks on kokkulepe SA-ga Väärtustades Elu PREP-üksikisiku programmi „Minu suhe on minu kätes“ osas kõikides asukohtades, kus vastav grupp kokku saadakse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kanter osakonnajuhataja Lisa: Airi Mitendorf 6269 250 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel