Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Teie 04.06.2019 nr 2-3/108/
[email protected] Meie 27.06.2019 nr 4.3-1/1505-2
Vastused Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu
kommentaaridele lähisuhtevägivalla all
kannatanu kaitse memorandumi teksti ja
tegevuskava kohta
Lugupeetud Einar Vallbaum ja Maido Nõlvak
Täname teid, et olete läbi töötanud lähisuhtevägivalla (edaspidi LSV) ennetamise ja
tõkestamise meetmed memorandumi tegevuskavas. Igasuguse vägivallaringi lõpetamine on
võimalik vaid kõikide seotud asutuste koostöös. Järgnevalt vastame Sotsiaalministeeriumi
vastutusvaldkonda kuuluvatele ettepanekutele.
Ettepanek nr 3: sünnitusjärgsed kodukülastused tervishoiutöötaja poolt. Taastada kohustus,
et sünnitusmajast koju läinud imikut külastab tervishoiutöötaja hiljemalt 5 tööpäeva jooksul,
alates imiku koju jõudmisest ja hiljem kolme kuu jooksul (st taastada vastsündinute puhul
süsteemne patronaaž). Sellise nõude taastamine annab kindlustunde emale lapsega
hakkama saamisel, aitab lahendada probleeme või vastata küsimustele, mis emal on
sünnitusjärgselt tekkinud ning tagab imiku igakülgse turvalise keskkonna läbi ema
nõustamise. Sageli lähevad sünnitajad koju mõne päeva jooksul pärast sünnitust. Sünnitus
on erakordne sündmus ning värskelt emaks saanul ei pruugi olla meeles kõik soovitused või
nõuanded, mis talle sünnitusmajast koju kaasa anti. Patronaaži teostav tervishoiutöötaja
saab lisaks hinnata ka kodust sotsiaalselt olukorda ning hinnata võimalikke ohte lapse
turvalisuse tagamisel.
Vastus:
Ravijuhendite nõukoda kiitis äsja heaks uuendatud laste tervise jälgimise juhendi. Uues
juhendis pannakse senisest enam rõhku ennetusele, laste terviseprobleemide varajasele
märkamisele ning ema ja vanemluse toetamisele. Vastsündinu ja tema pere tervist
mõjutavaid riske hakatakse hindama juba raseduse ajal. Selleks võetakse 2020. aastal
kasutusele uus hindamismeetod, mis aitab määrata sünnijärgse koduvisiidi vajaduse. Üheks
juhendi soovituseks on teostada vastsündinu läbivaatus 5.-7. elupäeval ja 14 päeva vanuses
perearstikeskuses või kodus vastavalt tervislikele ja sotsiaalsetele näidustusele, arvestades
sünnitusabi teenust osutava meeskonna hinnangut. Arvestades kodukeskkonnast tulenevaid
riskitegureid, sh ohtu lapsele ja nende mõjutamise võimalusi ning kaaludes perede
külastamise kasu ja kahju ning kulu, tegi töörühm tugeva soovituse teha sünnitusosakonna
meeskonna põhjendatud hinnangu korral perele koduvisiit. Lapse tervisekontroll alates
esimesest elukuust võiks toimuda tervisekeskustes.
Soovituse aluseks on mõõduka kvaliteediga tõendusmaterjal, mis toetab vajadust külastada
vastsündinut ja tema peret koduses keskkonnas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Üheks koduse tervisevisiidi efektiivsust suurendavaks teguriks on sihtrühma määratlemine
ühtsetel alustel. Hindamine annab kindluse, et sekkumine on vajalik ja välja valitakse
vastsündinu terviseriskide ennetamisel koduvisiidist potentsiaalselt kasu saavad pered.
Koduvisiidi vajadus selgub sünnitusabi osakonna meeskonna põhjendatud hinnangu alusel,
mille kohta sünnitusosakond edastab info vastsündinu perearstile. Selline lähenemisviis ei
sildista riskiperesid, vaid oluline info pere kohta liigub tervishoiutasandite vahel.
Esmatasandil ei pruugi olla piisavalt ressurssi, et koguda uuesti pere andmeid muutunud
olukorras või asuda tutvuma uue perega, kes on nimistusse lisatud, mistõttu olulise info
saamine võib hilineda.
Lapse tervise jälgimise juhend ravijuhendite veebis:
https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/130/lapse-tervise-jalgimise-juhend
Juhend rakendub järk-järgult kuni aastani 2021. Perearstide meeskondadele on plaanis
koolitused.
Ettepanek nr 4: kannatanult nõusoleku küsimine andmete edastamiseks Ohvriabile
Oleme seisukohal, et Ohvriabiseaduse § 33 tuleb muuta nii, et kõrge ja keskmise riskiga
isikutelt politsei ei pea küsima nõusolekut, vaid saadab info koheselt SKA ohvriabi töötajale.
Madala riskiga juhtumite korral teavitatakse seaduse sisust ohvreid ja küsitakse nõusolekut
edastada info SKA ohvriabitöötajale.
Vastus:
Oleme samuti seisukohal, et kõrge ja keskmise riskiga LSV olukordades ei tohi jääda
kannatanu üksi ja tuleb läbi mõelda tema abistamise võimalused mitmekülgselt erinevate
asutuste koostöös. LSV all kannatanud inimesed on võrreldes teiste vägivallaohvritega
haavatavamas ja keerukamas olukorras mitmel tasandil: vägivallatsejaks on lähedases, sh
intiimsuhtes olev inimene, kellega kokkupuuted jätkuvad sageli ka pärast vägivallajuhtumit
(näiteks laste hooldusküsimused). LSV juhtumite analüüsid on toonud välja vägivalla all
kannatajate (sagedamini naiste) peamise takistuse abisüsteemidesse pöördumisel – hirm
selle ees, kas ja kuidas tagatakse kaitse temale ja lastele. Täna on tõepoolest nii, et ohvriabi
töötaja saab võtta inimesega ühendust siis, kui inimene on andnud enda nõusoleku. Ka meie
jaoks on see oluline küsimus ja üks teema, millega lähiajal edasi tegeleda. Samas lubab ja
kohustab õigusruum juba täna korraldada kohene abi kannatanutele.
Abi vajavast isikust teavitamise kohustus on kirjeldatud Sotsiaalhoolekande seaduses § 13
`Abivajadusest teatamise kohustus´. ShS järgi on abi vajava isiku perekonnaliikmete,
kohtunike, politsei, prokuröri, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötajate ja teiste
isikute kohtustus teatada sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast nende
inimeste viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohaliku omavalitsuse
ülesanne on selgitada välja nende inimeste abivajadus ja korraldada vastav abi. Kohaliku
omavalitsuse sotsiaaltöötaja on oluline ressurss LSV-s kannatanute ja teise pereliikmete
vajaduste välja selgitamisel. Sotsiaaltöötaja saab käivitada võrgustikutöö kannatanute
abistamiseks. Ohvriabi töötaja on oluline partner ja saab liituda võrgustikku ka siis, kui
kannatanu ei ole andnud luba andmete edastamiseks otse ohvriabi osakonda.
LSV-s kannatanute parema kaitse eesmärgil on Sotsiaalministeerium teinud ettepaneku
täiendada KrMS paragrahvi § 141’ lõiget 2. Hetkel kehtiva seaduse järgi saab ajutist
lähenemiskeeldu kohaldada kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul.
Tegime ettepaneku täiendada seadust nii, et ajutist lähenemiskeeldu saab kohaldada ka ilma
kannatanu nõusolekuta: 1) kui on kahtlus, et kannatanu ei saa avaldada oma vaba tahet. 2)
tema vaimne ja/või füüsiline seisund pärsib võimekust kaalutletult hinnata vägivalla jätkumise
riske ja võtta vastu otsuseid enda elu ja tervise kaitseks. Ettepanekut tehes lähtume
seisukohast, et perevägivalla all kannatanute huvid ja õigused peavad olema esikohal ja
rõhutada tuleb vägivalda kasutanud inimeste vastutust olukorras.
Ettepanek nr 5: tugiteenused kannatanule. Vägivallatsejatele suunatud
rehabilitatsiooniprogrammis osalenud isikutest on kõik olnud varasemalt (lapsepõlves) ohvrid
ning omandatud käitumismustrid on pärit päritolukodust, mistõttu ei ole põhjendatud
3
Ohvriabiseaduse § 6 - Psühholoogilise abi kulu hüvitise maksmise tingimused toodud
kohustus, et vägivallatsev osapool peab olema sotsiaalhoolekande seaduse §131 lg 7 järgi
pereliige. Põhjenduseks toome, et kui isik liigub edasi uude suhtesse ja jätkab vägivaldse
käitumisega ja riik ei toeta tema vägivallatseja mustrist välja tulemist, ei saa me ka ennetada,
et uues peresuhtes olles ta enam vägivaldselt ei käitu. Sellise seadusemuudatusega, saame
vähendada lähisuhtevägivalla juhtumeid.
Vastus:
Täpsustame, et vägivallatsejate taust on erinev ja päris kindlalt väita, et kõik on olnud ise
lapsepõlves vägivalla ohvrid, ei saa. Küll aga mõjutavad kodust ja ühiskonnast omandatud
hoiakud käitumist paarisuhtes ja teiste pereliikmetega.
Ohvriabi seaduse § 6 võimaldab psühholoogilise abi osutamist ka vägivallatsejale ning
ohvriabitöötajad on vägivalla toimepanijaid ka nõustamisele suunanud. Uude suhtesse
liikumine ei võta ära võimalust uuesti psühholoogilist abi saada – ka ohvriabi kannatanutest
kliendid saavad alati võimaluse uuesti abi ja teenuseid saada, kui kogevad taas vägivalda.
Lisaks saab vägivallatsejaid suunata sotsiaalprogrammidesse. Tallinnas rakendatakse
toimepanijatele programmi „Löömata teekond“, laialdasema levikuga on „Sisemine kindlus,“
mida 2019. aastal pakutakse kuues linnas eestikeelsena ja kolmes venekeelsena. Lisaks on
kokkulepe SA-ga Väärtustades Elu PREP-üksikisiku programmi „Minu suhe on minu kätes“
osas kõikides asukohtades, kus vastav grupp kokku saadakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kanter
osakonnajuhataja
Lisa:
Airi Mitendorf 6269 250
[email protected]