dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Sotsiaalministeerium · 27. juuni 2019
Viit
1.2-3/1455-2
Registreeritud
27. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Lily Mals (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎Ametliku koosk6lastuse m2rkused_03.06.docx124 KB
  • 📎Manus.eml572 KB
  • 📎TuOS_EN_03.06.docx48 KB
  • 📎TuOS SK_03.06.docx186 KB
  • 📎TuOS_SK_Lisa_rakendusaktide kavandid_03.06.docx44 KB

Sisu (failidest)

Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskir i Lisa 2 Märkustega arvestamise tabel Märkused eelnõule Märkusega arvestamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , 06.02 .2019 vastuskiri Kontaktisik: Merike Ring, 625 6472; [email protected] 1. Teeme ettepaneku eelnõu § 2 lõikest 4 jätta välja tuleohutusteenuse mõiste alt ehitise, ehitusprojekti ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine ning sätestada see iseseisvalt ja eraldi terminina. Jääb selgusetuks, mis eesmärgil on käesolevas eelnõus tuleohutusteenuse regulatsioon sellisel kujul soovitud kehtestada. Mööname, et selle algpõhjus võib olla tingitud soovist ühtlustada reeglid ehitusseadustikus sätestatuga. Samas ehitusseadustikus on ehitise auditi teenuse osutamine lahendatud läbi majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS). A rvestatud osaliselt . K ooskõlastamisel e saadetud eelnõu versioonist jäi välja viide majandustegevusele . Eelnõus on tehtud parandus ja selle kohaselt saab tuleohutusteenuseid osutada asjakohase kutsetunnistusega isik majandustegevuse raames (v.a erandid) . Peale selle on eelnõus muudetud tuleohutusteenuste nimekirja. Tuleohutusteenus te nimekirjas on muu hulgas ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi, ehitise tuleohutusauditi ja territoor iumi tuleohutusauditi tegemine; samuti ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine, kui ehitusprojektile on EhS i § 14 lõike 4 punk ti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt nõut ud ekspertiis. Kuigi ehitise tuleohutusauditit ja ehitusprojekti ekspertiisi tehakse EhS-i kohaselt ja selle tuleohutuse osa koostab isik, kellel on 6. taseme tuleohutuseksper di kutsetunnistus (kes on pädev isik EhS-i mõttes), pidasid eelnõu koostajad selguse huvides vajalikuks seegi tegevus lisada tuleohutusteenuste loetellu ja siduda see 6. taseme tuleohutuseksper di kutsega . Kuna põlevmaterjali ladustamise tõttu võib olla tähtis teha ka territooriumi tuleohutus audit, lisasid eelnõu koostajad tuleohutusteenuseks ka territooriumi tuleohutusauditi tegemise. 2. Teeme ettepaneku eelnõu § 2 lõikes 4 nimetatud teised tuleohutusteenused, v.a ehitise, ehitusprojekti ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine, reguleerida MSÜS § 14 kohase teatamiskohustusega. Ühtlasi palume seletuskirjas täpsemalt välja tuua teenuse reguleerimise eesmärk. Toetame, et tuleohutusteenuse osutajal on õigussuhe vastavat kutset omava isikuga või tuleohutusteenuse osutaja omab ise kutsetunnistust, kuid me ei pea mõistlikuks ettevõtlusvormile piirangu seadmist. Teenust peab saama osutada nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Tuleohutusteenus on tavapärane iseseisvalt ja tulu saamise eesmärgil teostatav majandustegevus ja selle teenuse osutamisele peavad kehtima MSÜS-i nõuded ehk teenuse osutamine peab olema reguleeritud teatamiskohustusega. Selgituseks: Mistahes põhiõigustele piirangu seadmisel tuleb hinnata meetme sobivust, edendamaks riigi poolt seatud eesmärgi saavutamist. Seletuskirjast ja VTK-st selgub, et tuleohutusteenuse reguleerimise eesmärk on tagada teenus ühetaolisemana ja eeldatavalt kõrgema kvaliteediga. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tunnistatakse õiguspäraste põhjendustena olulisi avaliku huvi põhjuseid, mis hõlmavad avalikku korda, rahvatervise, avalikku julgeoleku, keskkonnakaitse ja sotsiaalpoliitilisi eesmärke. Seletuskirjas ja VTK-s on välja toodud soov, kaasata tuleohutuse kontrolli erasektor, kuid hinnatud pole, mis kujul on kõige otstarbekam seda teha. Mida suurem on ettevõtlusvabaduse kitsendamise intensiivsus (kutse saamine piirab isikute elukutse- ja ettevõtlusvabadust), seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjendused. Õigus majandustegevust teostada ja töötada üksnes isikutel, kellel on kutsetunnistus, võib olla kulukas meede ühiskonna jaoks. Arvestatud osaliselt. Kooskõlastamisele saadetud eelnõu versioonist jäi välja viide majandustegevusele. Eelnõus on parandus tehtud ja selle kohaselt saab tuleohutusteenuseid osutada vastava kutsetunnistusega isik majandustegevuse raames (v.a erandid). Eelnõu koostajad ei ole kaalunud tuleohutusteenustele eraldi teatamiskohustuse sätestamist. Märgime, et ka korstnapühkijate ja pottseppade puhul (kes TuOS-s sätestatud teenuseid osutavad) pole teatamiskohustus TuOS i kohaselt nõutud. Kuivõrd nende puhul, nagu ka eelnõus esitatud tu leohutusteenuste puhul, on nõut ud asjakohane kutsetunnistus, saab vajaliku info turuosaliste kohta kutseregistrist. Praegu TuOS-s sätestatud teatamiskohustusega tegevustele ei ole nt kutsenõuet määratud (ATS i hooldus, tulekustuti hooldus ja kontroll). Seletuskirja on täiendatud teenuse reguleerimise eesmärgi ga . Tuleohutusteenuse reguleerimise eesmärk on ühtlustada tuleohutusteenuste taset, parandada teenuste kvaliteeti, saada adekvaatne ülevaade teenusepakkujatest ning lihtsustada kodanike jaoks ülevaadet tuleohutusteenustest. Kutsenõue on vajalik, kuna eelnõus toodud tuleohutusteenuse osutamine eeldab spetsiifilisi teadmisi nii tuleohutusest kui ka näiteks ehitusvaldkonnast. Näiteks peab tuleohutusülevaatust te ge v isik kontrollima ehitise vastavust erinevate le tuleohutusnõuete le . Samuti on oluline, et teenuse tellinud isik saaks kvaliteetset teenust, kuivõrd just kvaliteetse tuleohutusteenuse osutamine tagab vajaliku tuleohutuse. Kutsenõue tagab ki , et teenuse tellinud isik saab kvaliteetset teenust. Kutsetunnistus võimaldab kontrollida kutse väljastaja tegevust , samuti hallata asjatundjate hulka . Olles siiani jätnud pädevuse tõendamise vabaks, on meil nüüdseks olukord , kus meil ei ole teenuse kriteeriume ega ka kriteeriume teenuse pakkujale . See on praktikas loonud näilist turvalisust . Näiteks on olnud olukordi, isik on küll täitnud oma hoolsuskohustuse ja tellinud teenuse isikult, kes väidab ennast olevat pädev, kuid sisult on töö tehtud asjatundmatult , mille tagajärjel tuleb tellida kordustegevus. Seletuskirjas on selle meetme sobivust laiemalt analüüsitud. Ka näiteks korstnapühkijatel ja pottseppadel peab TuOS i kohaselt olema kutsetunnistus, sest kutsetunnistus tagab kvaliteetse korstnapühkimise, mis on nii küttesüsteemi toimimise kui ka ohutuse tagamise aluseks. 3 . Palume üle vaadata seletuskirjas esitatud tuleohutusteenuse kulude arvutuskäik. Tuleohutusülevaatuse kohustus kehtib ca 10 000 ehitisele ja Eestis tegutseb ca 80 tuleohutuse valdkonna kutsetunnistust omavat isikut. Seletuskirja alusel tuleb tuleohutusülevaatus teha kord kolme aasta jooksul (kehtiva õiguse kohaselt üks kord aastas). Praegu maksab ühe tuleohutuse enesekontrolli aruande koostamine keskmiselt 300 eurot ning selle eeltöö sarnaneb suuresti kavandatava tuleohutusülevaatuse sisuga. Arvestades eeltoodut, saab kolme aasta lõikes olema kokkuhoid 600 eurot. Meie hinnangul kulu ettevõtjale ning ühiskonnale siiski eelduslikult pigem kasvab seoses tuleohutusülevaatuse kohustuse seadmisega ehitise valdajatele, eelkõige alljärgnevatel põhjustel: adressaatide arv, kes peavad eelnõu jõustumisel tuleohutusülevaatuse teenust ostma, suureneb, sest adressaatide ringi kehtiva tuleohutuseseadusega võrreldes on oluliselt laiendatud; tuleohutusaruande võis isik koostada ise, kuid uue korra kohaselt on tal kohustus osta see üksnes vastavalt tuleohutusteenuse osutajalt; kehtiva korra kohaselt oli võimalik tuleohutusaruande täitmine sisseostetava teenusena esmakordsel aruande täitmisel ning järgnevatel kordadel sai kohustatud isik aruande ise koostada; tuleohutusteenuse pakkujate arv eeldatavalt väheneb, sest seda võivad osutada üksnes kutsega füüsilised isikud, keda on turul 80. Pakkujate vähesus ja seadusega loodud teenuse kunstlik nõudlus võivad vähendada teenuse kättesaadavust teenuse kasutajatele, mis omakorda toob kaasa teenuse hinnatõusu; teenuse kasutaja ja -osutaja õigused ja kohustused ei ole tasakaalus, vaid on ilmselgelt teenuse osutaja (kutsetunnistust omava isiku) suunas kaldu. Teenuse kasutaja vaatest paneb riik talle konkreetse rahalise kohustuse. A nname selgituse. Oleme nõus, et isikute arv, kes peavad tuleohutusülevaatuse teenust ostma, suureneb. Samas on ülevaatuse eesmärk ikkagi tagada vajalik tuleohutuse tase. Ülevaatusega soovitakse tulekahjude arvu nimetatud objektidel vähendada ja seeläbi vähendada ka suuri kahjusummasid. Selline muudatus tagab objekti valdajale tõhusama lahendus e objekti tuleohutuse tagamisel. Me ei nõustu väitega, et enesekontrolli aruande (s . o tuleohutusaruande) peab uue korra kohaselt ostma üksnes asjakohase tuleohutusteenuse osutajalt. Rõhutame, et ka edaspidi võib ehitise valdaja enesekontrolli aruande koostada ise (vt kehtiv a TuOS i § 4 lg 2). Eelnõusse on tehtud ka täpsustus, et k ui enesekontrolli aruande koostab tuleohutuse seaduse § 4 lõike 2 kohas elt ehitise valdaja, ei loeta § 2 lõike 1 1 punktis 3 nimetatud tegevust tuleohutusteenuseks (st tegemist pole tuleohutusteenusega, mida saab osutada vaid vastava kutsetunnistusega isik majandustegevuse raames) . Kui ehitise valdaja ostab selle aga tuleohutusteenusena sisse, siis sellisel juhul peab teenust osutama isik, kellel on tuleohutuse spetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutusek sperdi 6. taseme kutsetunnistus. Samuti ei saa me nõustuda väitega, et kehtiva korra kohaselt oli võimalik tuleohutusaruande täitmine sisseostetava teenusena esmakordsel aruande täitmisel ja järg mis tel kordadel sai kohustatud isik aruande ise koostada . Märgime veelkord, et ehitise valdaja sai ja saab ka edaspidi koostada enesekontrolli aruande ise , lähtudes TuOS i § 4 lõikes 2 sätestatu st . Kui ta aga soovib, võib ta selle ka teenusena sisse osta ehk sisuliselt vastava teenuse tellida . Tuleohutusteenuse pakkujate arvuga seoses märgime järgmist. Tuleohutusspetsialistide hulk kasvab aasta-aastalt ja et kutsetega inimesi on meil juba ka näiteks kindlustusseltsides, siis pigem näevad eelnõu koostajad eriteadmistega isikute ringi suurenemist Eestis. Nõudluse ja pakkumise vahekorra määrab turg: ideaalis tekivad objektidele n - ö enda tuleohutusspetsialistid (kas ettevõtte töötajad või lepingulised partnerid), kes pidevalt hoiavad silma peal ettevõtte tuleohutus e seisukorral. Kokkuvõttes märgime, et kuigi teenuse kasutajale pannakse eelnõuga konkreetne kohustus, s . o korraldada ehitises tuleohutusülevaatus, rõhuta me , et kohustuse täitmine on nõutav iga kolme aasta tagant ning kannab endas eesmärki saada infot objektide tuleohutusnõuete täitmisest läbi asjatundja silmade. Ehitise valdaja või omanik, kes peab korraldama tuleohutusülevaatuse tegemise, on seejuures vabastatud tuleohutusaruande koostamisest. Seega, kohustus küll seatakse, aga seda ohutuse tagamise eesmärgil ja intervalliga kolm aastat, et eeldatavaid kulusid selle korraldamiseks piisava ajavaruga planeerida. Lisaks on eelnõusse lisatud säte, et kui ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu ei ole tuleohutusülevaatuse tegemine n imetatud objektil otstarbekas, siis s ellisel juhul võib lo odavas rakendusaktis ette näha vastavad erisused (nt tuleohutusülevaatuse sagedus või ülevaatusakti korduv esitamine). 4. Palume eemaldada eelnõu paragrahvi 9 lõikest 4 sõnad „või muu kütteseadme“ ning sõnastada järgmiselt: „(4) Andmed ehitatud või paigaldatud ahju, kamina, pliidi ning korstna ja ühenduslõõri kohta esitab pottsepp päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest“. Kehtiv tuleohutuse seaduse § 9 käsitleb tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamist ja paigaldamist. Seega ei ole muud kütteseadmed selles loetelus asjakohased. Arvestatud. § 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Andmed ehitatud või paigaldatud ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri kohta esitab pottsepp päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest . “ Selguse mõttes märgime, et kuivõrd § 9 pealkirja kohaselt reguleerib see paragrahv vaid tahkekütusel töötava kütteseadme ehitamist ja paigaldamist, ei saagi antud paragrahv vedel- või gaasikütusel töötava kütteseadme ehitamist, paigaldamist reguleerida. 5 . Teeme ettepaneku eelnõu paragrahvi 11 lisada juurde lõige 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Gaasikütteseade ja gaasiveesoojendi korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama korstnapühkija kord kolme aasta jooksul. “ Sarnaselt tahkekütteseadmete korstnatele ja ühenduslõõridele tuleb puhastada ka gaasikütteseadmete ja gaasiveesoojendite korstnaid ja ühenduslõõre, kuna sinna võib sattuda võõrkehi. Ohutuse tagamiseks on vajalik nende korraline puhastamine kord kolme aasta jooksul. Ühtlasi toetab eeltoodut kehtiv 30.08.2010 siseministri määrus nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ § 1 lõige 1, mille kohaselt reguleeritakse nimetatud määrusega nõudeid tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri (edaspidi küttesüsteem) puhastamisele. Muu kütteseadmena käsitletakse muuhulgas ka gaasikütteseadet. Gaasikütteseadmete korstnaid ja ühenduslõõre võivad kontrollida korstnapühkijad tase 4 ja tase 5. Täna kannavad korstnapühkijad tahkekütteseadmete puhastamise kontrolli andmed päästeinfosüsteemi. Edaspidi oleks otstarbekas ka gaasikütteseadmete korstnate ja lõõride puhastamise kontrolli tulemused kanda päästeinfosüsteemi ning anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile vaataja õigused päästeinfosüsteemi gaasikütteseadmete korstnate ja ühenduslõõride puhastamise info vaatamiseks. Arvestatud . § 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Gaasikütteseadme ja gaasiveesoojendi korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord kolme aasta jooksul, kes teavitab valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.“ 6 . Täiendavalt teeme muudatusettepanekud kehtiva tuleohutuse seaduse osas: Palume välja jätta § 9 lõikest 1 lõik „muu kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit)“ ja sõnastada järgmiselt: „(1) Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus.“. Muudatuse korral tuleb sõnaselgelt välja, et käesolev paragrahv käsitleb üksnes tahkekütteseadmeid, kuna muu kütteseade võib olla ka gaasikütteseade (nt-ks gaasiveesoojendi), mille ehitamisel või paigaldamisel ei eeldata pottsepa pädevusega isiku tegevust. Kui täiendavalt soovitakse tahkekütteseadmete loetellu lisada juurde teisi tahkekütteseadmeid, siis tuleks seda nimekirja täiendada eelnõus või seletuskirjas. Anname selgituse . TuOS i § 9 pealkirja kohaselt saab see paragrahv reguleerida vaid tahkekütusel töötava kütteseadme ehitamist, paigaldamist. Kuivõrd paragrahvi enda sisu ei saa olla laiem kui paragrahvi pealkiri, ei ole muudatusettepanek vajalik. Selguse mõttes täiendame aga § 9 pealkirja pärast sõna „ning“ sõnaga „selle“. Nii on selge, et paragrahv reguleerib vaid tahkekütusel töötava kütteseadme ja selle korstna ja ühenduslõõri ehitamist ja paigaldamist. TuOS i käsiraamat selgitab, et a hju, pliidi ja kamina all on mõeldud kolme kõige põhilisemat kütteseadme liiki, kuid siia kuuluvad ka erinevad saunakerised, leivaahjud, õhkküttekaminad, soojamüüriga pliidid, pelletikaminad vms. Seega on oluline, et „muud kütteseadmed“ siia alles jääksid. Rõhutame, et m uudel kütustel (eelkõige vedel- või gaas i kütusel) töötavate kütteseadmete ehitamist ja paigaldamist antud paragrahv ei reguleeri. 7 . Teeme muudatusettepaneku § 11 lg 4 osas ja palume lisada sõna „nende“: „(4) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.“. Muudatusega tuleb selgesõnaliselt välja, et küttesüsteemi puhastamine kutsetunnistuseta isiku poolt enda tarbeks on lubatud üksnes tahkekütteseadmete korstnate ja ühenduslõõride puhul ja see ei kehti gaasikütteseadmetega ühendatud korstnate ja ühenduslõõride korral. Arvestatud . § 11 sõnastust muudeti terviklikult , et eristada selgelt tahkekütteseadmete korstnate ja ühenduslõõride puhastamine muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamisest. G aasiküttel kütteseadme puhastamise nõude kohta reguleerib TuOS vaid selle ühenduslõõri ja korstna puhastamisega seonduv at (seade ise jääb SeOSe reguleerimisalasse) . Paragrahvi muudatuste tulemusena on lõige 4 nüüd lõige 5. 8. Teeme ettepaneku tulenevalt § 11 lg-st 8, et korstnapühkijad fikseerivad gaasikütteseadmete korstnate ja ühenduslõõride puhastamisel sarnaselt suitsuandurile ka vingugaasianduri olemasolu ning selle puudumisel kajastavad seda informatsiooni päästeinfosüsteemis sarnaselt tahkeküttes eadmete kontrolli tulemustega. Eelpool nimetatud sätte kohaselt peab ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest ja tuleohust korstnapühkija kirjalikult teavitama valdajat ja Päästeametit kümne päeva jooksul alates puhastamise päevast. Seaduse tähenduses on tuleohutusnõude rikkumine ka suitsuanduri puudumine. Anname selgituse. Andurite olemasolu kontrollimine ei saa korstnapühkijate le olla kohustuslik, kuna õigus teha riikliku järelevalve t on vaid Päästeametil (korstnapühkijatel on õigus siseneda vaid nendesse ruumidesse, mis on vältimatult nende tegevusega seotud, st mööda eluruume nad andurite olemasolu kontrollida ei saa). Kui korstnapühkija oma tegevuse ajal saab nt veenduda vajaliku anduri olemasolus, siis saab ta sellekohase info märkusena registrisse sisestada, kui mitte, siis sellekohast infot ei edastata. Korstnapühkijatele on loodud võimalus lisada registrisse vabakäeline märkus (vastav lahter tehtud). 9. Muudatusettepanekud seadme ohutuse seaduse täiendamiseks: Täiendada paragrahvi 6 lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Elamus, kus paikneb gaasikütteseade või gaasiveesoojendi, peab vähemalt üks eluruum olema varustatud vingugaasianduriga.“. Arvestatud . 10. Lisada paragrahvi 19 lõige 5 järgmises sõnastuses: (5) „Käesoleva seaduse § 6 lõikes 21 sätestatud nõue tuleb täita esimesel võimalusel, kuid hiljem alt 2022 aasta 1. jaanuariks.“. Majandus ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 45 lõike 11 kohaselt peab eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, olema varustatud vingugaasianduriga. Vingugaasiandur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine. Kahjuks ei ole kehtivad nõuded taganud piisavat ohutust gaasikütteseadmete kasutamisel. Kui gaasikütteseade paikneb keldris ja vingugaasiandur on paigaldatud samuti keldrisse, ei jõua see signaal korterisse/hoonesse, kus on inimesed. Edaspidi, sõltumata gaasikütteseadme asukohast või põlemiskambri tehnilisest lahendusest, tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur ka eluruumi. Arvestatud . Keskkonnaministeerium , 23.01.2019 vastuskiri Kontaktisikud: Herdis Fridolin; 626 2879; [email protected] Kristina Parnaul-Ollik; 626 2870; [email protected] Raili Kärmas; 626 2858; [email protected] 1. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 19, millega muudetakse tuleohutuse seaduse § 24 lõiget 6, järgmiselt: „(6) Tuletõrje veevõtukoha projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, tähistamise ja kasutamise nõuded ning teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Teeme ettepaneku eemaldada sättest sõna „korrashoiu“, kuna korrahoid on üks osa hooldusnõuetest, mistõttu on see volitusnormis juba kajastatud. Lisasime sättesse sõna „kasutamise“, kuna peame oluliseks, et volitusnorm annaks pädevuse reguleerida ka vee-ettevõtja ja Päästeameti suhet tuletõrje veevõtukoha kasutamisel. Nimetatud täiendus on vajalik, et tagada kooskõla menetluses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõuga, kus on viidatud, et ühisveevärgil asuvatest tuletõrje veevõtukohtadest vee kasutamine toimub tuleohutuse seaduses sätestatu alusel. Arvestatud . Volitusnor mi lisati sõna „kasutamise“. Veevõtukoha „hooldus“ jääb eelnõu kohaselt „korrashoiu“ osaks. Oluline on tagada veevõtukoha korrashoid ja selleks tuleb seda ka korrapäraselt hooldada, kontrollida. Eeltoodus t lähtudes sõnastati § 24 lõikes 6 toodud volitusnorm järgmiselt: „(6) Tuletõrje veevõtukoha ehitamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“. 2. Juhime tähelepanu, et kehtiva tuleohutuse seaduse § 16 lõike 4 esimese lause esimeses pooles sisaldub absoluutne kulupõletamise keeld ning lause teine pool sätestab absoluutsest keelust erandi. Eelnõukohases tekstis sarnane absoluutne keeld puudub ja kui eelnõukohast § 16 lugeda, siis saab seda tõlgendada, et kulu- ja roostiku põletamise keeld kehtib ajal, mil Päästeamet on välja kuulutanud tuleohtliku aja. Muul ajal oleks nagu kulupõletamine lubatud. Et sellist tõlgendamise võimalust vältida, tuleks lõiget 5 täiendada sissejuhatava lausega: „Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine keelatud.“ ning lõike 1 punkti 2 võib kehtetuks tunnistada, kuivõrd absoluutne keeld sisaldub juba lõikes 5 ja lõikesse 1 jääksid vaid täiendavad piirangud, mida tuleb tuleohtlikul ajal järgida. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada tuleohutuse seaduse eelnõukohane § 16 järgmiselt: „(1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud: 1) küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) kehtetu; 3) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. (2) Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine. (3) Tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval. (4) Kehtetu. (5) Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine keelatud. Maastikku võib kontrollitult aasta ringi põletada: 1) kaitstaval loodusobjektil ala valitseja nõusolekul kaitse-eesmärgi saavutamiseks; 2) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastiku tingimused. (6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega maastiku kontrollitud põletamise korra.“ Lisaks tuleb eelnõu seletuskirjas täpsustada, et loodusobjekti valitseja võib peale Keskkonnaameti olla ka looduskaitseseaduse § 21 lõikest 2 tulenevalt kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus. Arvestatud sisuliselt . Lähtudes nii Keskkonnaministeeriumi kui ka Päästeameti märkustest (vt allpool) on eelnõu s TuOS i § 16 muudetud, mh on arvestatud ka ettepanekuga, mis puudutab kuluheina ja roostiku põletamise keeldu. § 16 muudeti ja sõnastati järgmiselt: „ (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus Päästeamet võib metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelata: 1) küttekoldevälise tule tegemise, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) grillseadme kasutamise; 3) suitsetamise; 4) võõras metsas viibimise; 5) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju. (2) Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval. (3) Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud. (4) Maastikku võib kontrollitult aasta ringi põletada: 1) kaitstaval loodusobjektil kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, et saavutada kaitse-eesmärk; 2) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused. (5) Kui Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja alal, kus soovitakse maastikku kontrollitult põletada või mida on vaja kasutada põletamise läbiviimiseks, on kaitstav loodusobjekt, peab maastiku kontrollitud põletamiseks olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja ei anna tegevusele nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, välja arvatud juhul kui põletamata jätmine ohustab otseselt inimese elu, tervist või on vajalik olulise vara kahjustamise ärahoidmiseks, mida ei ole võimalik teisiti vältida. (6 ) Maastiku kontrollitud põletamisel tuleb tagada pidev järelevalve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala. (7 ) Maastiku kontrollitud põletamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Seletuskirjas on täpsustatud, et loodusobjekti valitseja võib peale Keskkonnaameti olla ka looduskaitseseaduse § 21 lõikest 2 lähtudes kohalik omavalitsus või tema poolt valitsema volitatud valla- või linnaasutus. 3. Palume sõnastada eelnõu seletuskirja lisaks olevas rakendusaktikavandis nr 2 „Maastiku kontrollitud põletamise kord“ § 2 järgmiselt: „(1) Kaitstaval loodusobjektil viib riigimaal maastiku kontrollitud põletamist läbi Riigimetsa Majandamise Keskus kaitstava loodusobjekti valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja ulatuses. (2) Maastiku kontrollitud põletamine toimub vastavalt kaitsekorralduskavas sätestatud põhimõtetele. (3) Igakordse maastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse objekti ohutusplaan, mis peab saama kaitstava loodusobjekti valitseja nõusoleku.“ . Arvestatud . 4. Sama rakendusaktikavandi § 3 lõikes 3 palume asendada sõna „Keskkonnaametiga“ sõnadega „kaitstava loodusobjekti valitsejaga“ . Arvestatud . Kaitseministeerium Kontaktisik: Ergo Pärn; 717 0113; [email protected] 1. Eelnõu lisas 1 esitatud rakendusakti kavandi nr 2 § 3 lg 1 kohaselt põletatakse maastikku kontrollitult Kaitseväe koostatud juhendi kohaselt. Teeme ettepaneku sõnastada see „Kaitseväe harjutusväljade kontrollitud põletamise juhendiks“. Arvestatud . Juhime lisaks tähelepanu, et Kaitseliit peaks põletama sama juhendi alusel. 2. Eelnõu lisas 1 esitatud rakendusakti kavandi nr 2 § 3 lg 3 kohaselt: „Kui Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal on kaitstav loodusobjekt, siis kooskõl astatakse maastiku kontrollitud põletamine Keskkonnaametiga, kellele esitatakse ka maastiku kon trollitud põletamise objekti ohutusplaan.“. Sellises sõnastuses tuleb Keskkonnaameti ga koos kõlastada harjutusväljal läbiviidav kontrollitud põletamine ka siis, kui kaitstav l oodusobjekt ei jää kontrollitud põletamise alale, vaid on sellest kilomeetreid eemal. Samuti ei ole loodus kaitseseaduse §-s 14 loetletud sellist tegevust. Teeme Siseministeeriumile e ttepaneku arutada küsimust veel Keskkonnaametiga. Arvestatud . Eelnõu sõnastust ja vastava rakendusakti kavandit täpsustati. 3. Eelnõu lisas 1 esitatud rakendusakti kavandi nr 2, siseministri määruse „ Maastiku kontrollitud põletamise kord “ § 2 lõikes 3 on viidatud Keskkonnaameti nõusolekule, seega on § 3 lõikes 3 samuti asjakohasem viidata Keskkonna ameti nõusolekule. Arvestatud. Keskkonnaministeeriumi ettepaneku alusel on „Keskkonnaamet“ asendatud „kaitstava loodusobjekti valitsejaga“ . 4. Seletuskirja lk 11 ja eelnõu lisas 1 esitatud rakendusakti kava ndis nr 2, siseministri määruse „ Maastiku kontrollitud põletamise kord “ , on viidatud objekti ohutusplaanile. Palum e selgitada, mida ohutusplaan sisaldab. Arvestatud . Seletuskirja on täiendatud. Ohutus plaan peaks oma olemuselt olema tabel, mis sisaldab k õige olulisemat infot kavandatud põletamise kohta , samuti peaks see sisaldama kaarti, kuhu on märgitud ligipääs, veevõtukohad ja muu oluline informatsioon. Kaardil peab seejuures olema kõige ajakohasem informatsioon. Plaan tuleb teha iga kord eraldi, lähtudes konkreetsest objektist. 5. Seletuskirjas on öeldud: „Loodava korra kohaselt peab kontrollitud põletamiseks olema Keskkonnaameti nõusolek.“ Juhime tähelepanu, et eelnõu lisas 1 esitatud rakendusakti kavandi nr 2, siseministri määruse „ Maastiku kontrollitud põletamise kord “ , § 3 lõikes 3 ei ole see nõutud kõikidel juhtudel. Vt lisaks märkus nr 2. Anname selgituse. Vt vastust märkus t ele nr 2 ja 3. Rakendusakti kavandit ja seletuskirja on sellest tulenevalt muudetud. 6. Seletuskirja lk 12 on öeldud: „ Harjutusväljade kontrollitu d põletamisel on võetud eeskuju lätlastelt, kes edukalt on seda kasutanud Aidaži harjutusvälja ohutustamisel“. Õige on Adaži harjutusväli. Arvestatud . 7. Seletuskirja lk 27 on kirjeldatud seaduseelnõu VI mu udatuse mõju looduskeskkonnale. Lõigus on öeldud: „ Mõju avaldumise sagedus on samuti väike – eeldatavalt üks kord kaheksa aasta jooksul“. See hinnang ei ole kooskõlas seletuskirja lk 12 märgitud sagedusega. Arvestatud . Seletuskirja on loodusobjektide ja harjutusväljade mõju avaldumise sageduse osas täpsustatud. Justiitsministeerium , 08.05.2019 vastuskiri Kontaktisik: Helen Uustalu; [email protected] 1. Eelnõu § 1 p 7 – kordame väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK ) rõhutatut, et Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole uue andmekogu (küttesüsteemide register) loomine põhjendatud ning lisatavad andmed tuleks kanda olemasolevasse ehitisregistrisse, sest küttesüsteem on ehituse osa. Ehitisregistri eesmärk on ehitusseadustiku § 58 lg 1 kohaselt hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Lisaks sellele ei nähtu ei eelnõust ega seletuskirjast millise seaduse või volitusnormi alusel andmekogu asutatakse. Avaliku teabe seaduse § 433 lg 2 kohaselt on keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid, seega soovitame tungivalt kanda andmed ehitisregistri selleks ette nähtud ossa ja jätta uus andmekogu asutamata. Eraldi registri loomine killustab vajaliku info kättesaadavust ning dubleerib riigi funktsioone registri pidamisel. Samuti lisab see kohustatud isikutele halduskoormust andmete esitamisel ja õigsuse kontrollimisel. Palume registri loomist puudutavad sätted eelnõust välja võtta. Anname selgituse. Märgime, et küttesüsteemide regist e r ei ole uu s andmekogu, vaid see on päästeinfosüsteemi (PÄIS) osa. P äästeinfosüsteemi arendab Päästeamet , selle küljes on nt operatiivinfo, järelevalve jne. PÄIS i osaks olev OIS (ohutuse infosüsteem) suhtleb juba praegu EHR-ga. Uus liidestus hakkab olema praeguse OIS i küljes ning sisult lisatakse olemasolevatele hoonetele praegu seal oleva küttesüsteemi liigile ka andmed selle korrashoiu kohta. 2. Eelnõu § 1 p 8 – nagu VTK puhul sai kavandatava TuOS § 11 lõike 5 muudatuste puhul mainitud, kehtivad samad märkused ka eelnõuga kavandatava § 11 lõike 1 muudatuste kohta. Seletuskirjas märgitakse, et praktikas on kehtiv sõnastus „üks kord aastas“ tekitanud olukorra, kus kahe puhastamise vahele on jäänud pea poolteist aastat (ühe aasta kevadel ja järgmise aasta sügisel). Nõustume, et selline tõlgendus on igati vastuolus seaduse eesmärgi ja mõttega. TuOS § 11 lõike 1 kehtestamisel oli seletuskirjas märgitud, et kui dokumentatsioon ei näe puhastamise sagedust ette, siis peab aastaringselt kasutatavat küttesüsteemi puhastada vähemalt ühe korra aastas enne kütmishooaja algust. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. Kütmishooaja alguseks loetakse sügist, üldjuhul alustatakse kütmisega septembris, seega on üldjuhul vajalik küttesüsteemid puhastada enne septembrit. Justiitsministeerium ei toeta antud juhul seaduse sõnastuse muutmist, sest seadusi tuleks muuta nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Justiitsministeerium on seisukohal, et sõnastuse muutmine ei too automaatselt kaasa isikute käitumist soovitud viisil, kuna sätte mõte ei muutu. Antud muudatuse asemel oleks parem avalikkust järjepidevalt informeerida. Arvestatud . Nõustume avalikkuse järjepideva informeerimisega. 3. Eelnõu § 1 punkt 5 – säte näeb ette, et kui tuleohutusnõuded on täidetud, võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale või aiamajale Päästeameti kooskõlastuseta. Tuleohutusnõuete täitmise üle on järelevalvepädevus TuOS § 38 kohaselt antud Päästeametile, ning teistele korrakaitseorganitele konkreetsetes selgelt määratletud küsimustes. Eelnõu sõnastusest tulenevalt peab olema tekkinud veendumus, et tuleohutusnõuded on täidetud. Kui nende nõuete täitmise üle kontrolli teostamise pädevus on antud Päästeametile, siis ilma Päästeameti kooskõlastuseta ei saa ka tekkida veendumust, et neid nõudeid on täidetud. Seletuskirjas on märgitud, et lihtsamate ehitiste puhul võib kohalik omavalitsusüksus ise hinnata, kas tuleohutusnõudeid on täidetud. Sellise lähenemisega ei saa nõustuda. Lahenduseks on kaks võimalust. Esiteks jätta Päästeameti kooskõlastuse nõue üksikelamu, suvila või aiamaja puhul eelnõust välja: „Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale või aiamajale Päästeameti kooskõlastuseta.“ Teiseks anda kohalikule omavalitsusüksusele eraldi järelevalvepädevus tuleohutusnõuete hindamiseks üksikelamu, suvila või aiamaja puhul. Selleks tuleks täiendada TuOS § 38 lõiget 1. Arvestatud . Eelnõusse on lisatud kohalikule omavalitsusüksusele eraldi järelevalvepädevus tuleohutusnõuete hindamiseks ehitus- ja kasutusloa menetluses üksikelamu, suvila , aiamaja ja elamu teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõuete puhul. Sättesse lisati ka elamu teenindamiseks vajalikud abihooned, kuivõrd Eesti Linnade ja Valdale Liit pidas vajalikuks ka need eraldi välja tuua. 4. Eelnõu § 1 p 13 – eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks TuOS § 12 lg 1 punkt 3, mille kohaselt on tuletöö ka põlevvedelikuga metalli lõikamine. Seletuskirja kohaselt ei ole vajadust metalli lõikamist põlevvedelikuga nimekirjas hoida, kuna seda ei ole Eestis kunagi tehtud ja eeldatavasti ei hakata ka tegema. Seletuskirja põhjal jääb selgusetuks, mille põhjal seda väidetakse. Kas eelnõu koostajad on kindlal veendumusel, et kasvõi olukorras, kus töid tuleb Eestisse teostama mõni välismaine ettevõtja, ei kasutata ka siis osutatud metalli lõikamise viisi? Anname selgituse. Põlevvedelikuga ei lõigata metalli enam kusagil . Põhjus seisneb selles, et põlevvedelikuga lõikamise eesmärk oli saada nn puhas lõikepind, kuid tänapäeval on selle eesmärgi saavutamiseks kasutusel teine tehnoloogia – laseriga lõikamine. Seda kasutatakse nii Eestis kui ka mujal maailmas. Metalli lõikamist p õlevvedelikuga enam ei kasutata ega hakata kasutama ka tulevikus , kuna laseriga lõikamine on täpsem, kiirem ja kvaliteetsem. 5. Eelnõu § 1 punkt 19 – kavandatav TuOS § 24 lõikes 2 seab veevõtukohast kättesaadava vajaliku veekoguse või vooluhulga piisavuse sõltuvusse asjakohasest standardist. Samas ei täpsusta eelnõu, millisest standardist jutt käib (see on nähtav seletuskirjast, ent see ei ole piisav). Ka ei ole lõpuni selge, kas tegemist on kohustusliku või soovitusliku viitega. Palume selles osas eelnõu ja/või seletuskirja muuta oluliselt selgemaks, et see vastaks standarditele viitamise osas valitsevatele põhimõtetele (vt toote nõuetele vastavuse seaduse asjakohast regulatsiooni). Anname selgituse . Antud juhul on standardi järgimine „soovitusliku iseloomuga“, s.t selle järgimine ei ole kohustuslik. Seetõttu ei saa standardile eelnõus kohustuslikuna viidata. Õigusaktis peab standardile viitamine vastama TNVS i sätetele (§ 42). Standardile võib viidata otse või üldiselt. Eelnõus on viidet standardile täpsustatud. Eelnõu kohaselt eeldatakse, et veevõtukoht vastab nõuetele, kui see on rajatud standardiseeria EVS 812 asjakohase standardi kohaselt. Kuivõrd standardiseerias on vähemalt kaks asjakohast standardit, mis käsitlevad erinevatele ehitistele veevõtukohtade rajamist, on mõistlik viidata asjakohasele standardile asjakohase standardiseeria kaudu. Leiame, et dateeritult ei ole mõistlik standardile viidata, kuivõrd standard e id muu detakse pidevalt ja s iis tuleks ka õigusakti muuta, mis omakorda on üsna aeganõudev. Standardi uu e versiooni ilmumisel tekiks seega segadus. Dateerimata kujul kehtib põhimõte, et tuleb järgida standardi viimast kehtivat versiooni koos kõigi sellesse tehtud muudatustega – nii välditakse ebaselgeid olukordi ja alati on ajakohane viide. 6. Eelnõu § 1 p 19 – kavandatava TuOS § 24 lõike 3 kohaselt võib tuletõrje veevõtukohast vett võtta valdaja loata pääste- ja demineerimistöö tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks. Avaliku korra tagamine on lubamatult lai määratlus. Õigusselguse põhimõtet silmas pidades tuleks kehtestada selge ja ammendav loetelu juhtudest, mil vett valdaja loata võib võtta. See on eriti oluline, pidades silmas, et teatud juhtudel võib tegemist olla eraomandi puutumatuse õiguse riivega. Isikul peab olema võimallik ette näha, mis juhtudel tema õigusi piiratakse. Anname selgituse. SiM on teinud sama sisu ga ettepaneku ka ÜVVKS-i eelnõusse, mis aga pole veel valitsusse jõudnud. Põhimõtteliselt on siinkohal mõeldud vee võtmist nii PPA veekahuri tarbeks kui ka vee võtmist muudeks ülesanneteks, mis päästele antakse , nt politsei poolt avaliku korra tagamiseks. Seetõttu pidasid eelnõu koostajad vajalikuks just nii laia sõnastust. 7. Vastavalt HÕNTE § 42 lg 2 tuleb olukorras, kus eelnõu erineb väljatöötamiskavatsusest, märkida ära mille poolest ja põhjendada erinevust. Soovitame seletuskirja vastavat osa täiendada, et ka seletuskirja lugedes oleks aru saada, millised on erinevused ja nende põhjused. Arvestatud . Seletuskirja on täiendatud. 8. Seletuskirja osas „IV kavandatav muudatus“ on mainitud, et muudatuse mõju võib pidada oluliseks, kuna Päästeametilt kohalikule omavalitsusüksusele lisandub märkimisväärne ajakulu seoses I kasutusviisiga hoonete ehitus- või kasutusloa menetlemisega. Hinnanguliselt on teada ajakulu, ning seega on võimalik Rahandusministeeriumi avalikustatud palgaandmeid kasutades prognoosida ka kohaliku omavalitsusüksuse täiendav tööjõukulu. Anname selgituse . Tööjõu lisa kulu on keeruline prognoosida, sest pole teada, kui paljud KOV-d hakkavad eelnõus toodud võimalust kasutama. KOV-d saavad võtta aluseks arvutuse, mis on tehtud PÄA baasil. Hinnanguliselt läheb Päästeametil ühe ehitusvaldkonnaga seotud menetluse tööjõukuludeks praegu lig ikaudu 40 eurot . I kasutusviisi hoone (eluhoone) ehitusloa menetlemiseks kulub aega keskmiselt 1 tund ja kasutusloa menetlemiseks keskmiselt 2 tundi. Seega kulub ühe eluhoone ehitus- ja kasutusloa menetlemiseks Päästeametil ligikaudu 3 tundi. Märgime, et üle Eesti kulub Päästeameti inspektoritel 40% tööajast I kasutusviisiga hoonete ehitus- või kasutusloa menetlemiseks ja Põhja-Eestis on selliste lubade menetlemise osatähtsus koguni 50%. Hinnanguliselt võib seega öelda, et ajakulu, mis lisandub KOV-dele, võiks jääda samasse suurusjärku, tööjõukulu ei oska eelnõu koostajad ennustada. KOV-des töötab praegu rohkem ehitusspetsialiste kui Päästeametis ehituskontrolliga tegelevaid ametnikke: Päästeametis 25 inimest, kuid KOV - des vähemalt 79 (kui eeldada, et igas KOV s on vähemalt üks ehitusvaldkonna spetsialist) ning KOV-de territooriumid on ka väiksemad, sest Päästeameti ühe inspektori tegevus hõlmab mitme KOV-i piire. 9. Seletuskirja osas „IV kavandatav muudatus“ on mainitud, et lihtsamate objektide ehitus- ja kasutuslubade menetlustähtaeg lüheneb, kui palju kiiremini saavad load menetletud? Anname selgituse. Eelduslikult lühenevad tähtajad EhS-s sätestatud tähtaegadele ehk muudatuse tulemusena on võimalik loodetavasti nende objektide puhul kinni pidada EhS-s toodud tähtaegadest. Sageli võtab Päästeametil kooskõlastamine eri hoonete tuleohutusnõuete vastavuse kontrollimisel kauem aega kui EhS-s ette nähtud 10 tööpäeva. Tihti pikendatakse tähtaega 27 tööpäevani, sest aeg ja tööjõu hulk ei võimalda Päästeametil seda kooskõlastust 10 päevaga anda. Kuna üksikelamute, suvilate ja aiamajade tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine ei ole keeruline, ei ole Päästeameti eraldi kooskõlastus vajalik ega mõttekas olukorras, kus kõik tuleohutusnõuded on täidetud. 10. Seletuskirja osas „VII kavandatav muudatus – küttesüsteemide seisukorrast ülevaate saamine“, on mainitud, et on ette näha pottseppade ja korstnapühkijate majandustegevuse elavnemist ja tulude suurenemist, kas see on seotud eelnõus kavandatuga või millest see tuleneb? Anname selgituse. Leiame, et see on seotud eelnõus kavandatuga, kuivõrd küttesüsteemide register võimaldab saada vajalikku infot (kontaktid jms) teenuse osutamiseks ja see omakorda elavdab ka majandustegevust. 11. Seletuskirja osas „6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud“ on selgitatud, et kui koolitusi korraldab Päästeamet, siis kaasneb vaid täiendav ajakulu. Juhime tähelepanu, et ajakulu võrdub sisuliselt eelarvelise kuluga. Kui koolituseks täiendavaid vahendeid ette ei nähta, siis tõstab see Päästeameti töökoormust ehk survet olemasolevale inimressursile. Anname selgituse. Päästeamet on oma eelarves näinud ette erinevate koolituste tege mise ja suhtluse partneritega ning lisaks arendatakse erinevaid e teenuseid, mis on suunatud isikutele , et abista d a neid nende nõuete täitmisel. Seega on üks Päästeameti põhiülesandeid juba praegu kodanike koolitamine ning selle k s ei ole ette näha lisa ressurs se . Koolitusteks kuluvat aega saab korraldada sisemise töökorralduse ümberjagamisega. 12. Tulenevalt vajadusest jälgida väljatöötatavate õigusaktide üldist mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, siis palume kokkuvõtlikult välja tuua: kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb samaks; kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks; kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb samaks. Arvestatud. Eelnõu koostajate hinnangul jääb ettevõtete halduskoormus suuresti samaks, välja arvatud ne il ettevõtete l , kes peavad uue kohustusena hakkama tegema tuleohutusülevaatust. Kuivõrd tuleohutusülevaatust tuleb eelnõu kohaselt hakata tegema üldjuhul (lubatud ka teatud erandid) iga kolme aasta tagant, ei ole ettevõtete halduskoormuse kasv niivõrd oluline, et see e eldaks suuri kohanemisraskusi. Tuleohutusettevõtete l muutub koormus nii palju, kui palju nad ise suudavad ennast reklaamida, sest praegu pakuvad nad sisult samu teenuseid, mis eelnõu ette näeb. Peale selle tuleb arvestada, et pädevaid isikuid selles val d k onnas lisandub pidevalt. ATeS -i enam eelnõu kohaselt alati ja igal juhul kohustuslikus korras ei nõuta , mis tähendab, et o lemasolevate objektide omanikud võivad tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamise ga jätkata , kuid neil on ka võimalus süsteem lahti ühendada (peavad kooskõlastama Päästeametiga). Kui ATeS-st lahti ühendatakse , väheneb selle arvelt ka näiteks ATeS ga seonduv halduskoormus (hooldus jms). Kodanike, kelle elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem ja kellel vingugaasiandurit pole, halduskoormus suureneb, kuivõrd vingugaasiandur muutub tahkekütusel küttesüsteemi olemasolul kohustuslikuks. Samas antakse selle kohustuse täitmiseks piisav aeg, et nii finantsiliselt kui ka ajaliselt jõuaksid kodanikud anduri endale soetada. Üleminekuaeg on oluline, et kodanikud jõuaksid uue kohustusega kohaneda. Avaliku sektori halduskoormus jääb kokkuvõttes suuresti samaks. Kui Päästeamet hakkab KOV-dele tegema asjakohaseid koolitusi tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks, suureneb selle arvelt mingil määral halduskoormus, kuid seda pigem ajutiselt. Samas, kui KOV-id hakkavad väljastama ehitus- ja kasutuslube üksikelamutele, suvilatele ja aiamajadele ilma Päästeameti kooskõlastuseta, siis ameti halduskoormus väheneb. 13. Normitehnilised ja keelelised märkused Eelnõu § 1 p 2 – kuna lõige 1 on tuleohutusnõue , siis süsteemne paigutus lõigete 4 ja 5 asemel on täiendamine lõigetega 1 1 ja 1 2 . Eelnevast tulenevalt tuleb muuta ka viited § 1 punktis 4. Eelnõu§ 1 p 2 – seletuskirjast ei selgu, mis kaalutlustel on loetelu esitatud nimelt selles järjekorras. Kui selleks sisulisi põhjendusi ei ole, siis tuleb see esitada tähestikulises järjekorras (Normitehnika käsiraamatus § 25 komm 4). Eelnõu § 1 p 3 – jao pealkiri kordab § 4 1 pealkirja ja selliselt ei ole hõlmatud § 4 2 osa regulatsiooni. Seega peab pealkiri olema üldisem, nt ja tuleohutusteenus. Eelnõu § 1 p 4 – kutseseaduse kohaselt jaguneb k valifikatsiooniraamistik kaheksaks tasemeks, kusjuures 1. tase on madalaim ja 8. tase kõrgeim (vt § 4 lg 4). Seega peab olema … tuleohutuse spetsialisti 5. taseme kutsetunnistus…. ning … tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus . Sama märkus kehtib eelnõu § 1 p 7 (lg 5) kohta. Eelnõu § 1 p 4 – § 4 2 lg 1 punkt 2 lõpetada semikooloniga, mitte sõnaga ning . Lõike 4 punktis 2 ja asendada semikooloniga, sest siduva ja kasutamiseks selle sissejuhatava lause korral puudub sisuline vajadus. Eelnõu § 1 p 4 (TuOS § 4 2 lg 5) – läbiviija asemel peab olem tegija , nagu on lauses eespool: Ehitise valdaja või omanik peab tuleohutusülevaatuse tegijal võimaldama siseneda tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse ning esitama tuleohutusülevaatuse tegijale kõik asjakohased andmed ja dokumendid . Eelnõu § 1 p 5 – Kui tuleohutusnõuded on täidetud ... Palume seletuskirja täiendada selles osas, kus on ette nähtud säte selle kohta, et nõuete täitmist kontrollib kohalik omavalitsus (EhS). Eelnõu § 1 p 6 – peab olema evakuatsioo ni , muidu ei ühildu sõnaga õppus . Eelnõu § 1 p 7 (TuOS § 9 lg 5 teine lause) – parem sõnastada ümber : Eksperdihinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister või 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister , kes esitab eksperdihinnangu ja selle aluseks olnud küttesüsteemi andme d p äästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperdihinnangu valmimisest . Eelnõu § 1 p 16 – kuna lõikel 5 on puutumus nii Keskkonnaministeeriumi kui Kaitseministeeriumi vastutusalaga, siis palume seletuskirjas täpsustada, kes on valdkonna eest vastutav minister. Eelnõu § 1 p 16 – volitusnormi sõnastus tuleb ühtlustada muudetava seaduse ja eelnõu teiste volitusnormide esitusega ehk esikohal peab olema teema, nt vrdl § 1 p 4 (lg 6). Eelnõu § 1 p 17 – peab olema alalütlev: ….laoplatsi plaani l …. Eelnõu § 1 p 18 – lõpetada semikooloniga. Eelnõu § 1 p 19 (TuOS § 24 lg 1) – ühildumise huvides ( juurdepääs millele , aga mille kasutamine ) parem muuta sõnajärge ja lisada sõna selle : Tagatud peavad olema aastaringne juurdepääs t uletõrje veevõtukohale ja selle kasutamise valmidus . Eelnõu § 1 p 19 (TuOS § 24 lg 2) – esimene lause näib sisutühi. Parem kokkuvõtlikult: Tuletõrje veevõtukohast peab olema hoone, rajatise või ladustamisplatsi kaitsmiseks vajalik piisav veekogus või veehulk, mis vastab asjakohases standardis esitatud nõuetele. Eelnõu § 1 p 24 (TuOS § 32 lg 3 1 ) – parem sõnastada kui -lausega; tahkeküttel asemel peab olema tahkekütusel töötav , sest nii on kehtivas TuOS-s ja on terminoloogiliselt täpne (tahke on just kütus, mitte küte): Kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik elamu või korteri varustama .. Eelnõu § 1 p 27 – esimene lause näib sisutühi. Parem kokkuvõtlikult: Vastutaval spetsialistil peab olema suitsueemalduse projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks vajalik erialane ettevalmistus, mis vastab asjakohases standardis nimetatule. Eelnõu § 1 p 31 (TuOS § 36 lg 2) – kus liigne: .. ehitiselt, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi võ i v õib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab .. Eelnõu § 3 p 2 – parem: paragrahvi 67 lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu „põletamise teel“ sõnadega „, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral“ . Seletuskirja p 1.3 – TuOS 01.01.2019 jõustuva redaktsiooni avaldamismärge on RTI, 12.12.2018, 71, looduskaitseseaduse 01.01.2020 jõus oleva redaktsiooni avaldamismärge on RTI, 14.11.2018, 8. Arvestatud . Arvestatud . Arvestatud . Arvestatud . Arvestatud . Arvestatud . Arvestatud Arvestatud Arvestatud Arvestatud Arvestatud Arvestatud Arvestatud Arvestatud Anname selgituse. Standardile ei saa kohustuslikuna viidata. Vaata vastust märkusele nr 5. Standardile viitamine on muudetud täpsemaks , tuues välja asjakohase standardiseeria. Arvestatud Anname selgituse. Standardi järgimine ei ole kohustuslik, seetõttu ei saa eelnõus standardi järgimist kohustuslikuks teha. Eelnõu sõnastus peab viitama standardi soovituslikule iseloomule. Arvestatud Arvestatud Arvestatud. Rahandusministeerium, 18.01.2019 vastuskiri Kontaktisik: Martin Kulp ; 611 3097 ; [email protected] 1. Veevõtukohtade rajamise ja hooldamise kohustus on riikliku ülesande seadmine kohaliku omavalitsuse üksusele ilma ülesande täitmiseks vahendite ettenägemiseta. 1.1. Eelnõu seletuskirja ptk 5, V muudatus – seletuskirja sõnastus on ebamäärane ning tõlgendatav viisil, et kohalike omavalitsuste üksustel (edaspidi KOV) on edaspidi kohustuseks nii veevõtukohtade rajamine kui ka hooldamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt ei ole KOVi ülesandeks pääste korraldamine. Veevõtukohad on eelkõige vajalikud isikute vara kaitse eesmärgil, mille tagamine on riigielu küsimus. Olenemata seletuskirjas toodud võimalusest teha koostööd Päästeametiga ning kõrvale kalduda tuletõrje veevarustuse standardi nõuetest, on veevõtukohtade rajamine ja hooldamine reguleeritud viisil, millega KOVil puuduks otsustuspädevus ja kaalutlusruum, kuidas ülesannet täita. Seega oleks KOVidele seadusega veevõtukohtade rajamise ja hooldamise panemine Põhiseaduse § 154 lõik 2 tähenduses riiklik ülesanne, mille kõik kulud peab riik KOVidele hüvitama riigieelarvest. Riikliku ülesande korral ei kehti seletuskirja argument, et ülesande koormust (võimalikku negatiivset mõju) ei saa „pidada olulisemaks ja kaalukamaks kavandatava muudatuse üldisest mõjust inimeste elu ja vara kaitsmiseks“. 1.2. Eelnõu ja seletuskirjaga ei ole antud ammendavaid lahendusi veevõtukohtadega seonduvatele probleemidele. Kuna tegu on kompleksse teemaga, oleks vaja lihtsalt ja arusaadavalt kirjeldada, millised on veevõtukohtade hooldamise ja rajamisega seotud probleemid ning tooma välja eelnõu koostajate nägemused lahendustest. Seletuskiri peaks vastuse andma järgmistele küsimustele: kes on veevõtukoha valdaja, kas ja kuidas lahendatakse olukorrad, kus veevõtukoha rajamine on väga koormav ühele isikule ning kuidas peaks veevõtukoha hooldamiseks isik abi saama olukorras, kus hooldamine võib olla raskendatud või iseseisvalt võimatu. 1.3. Seletuskirjas ei ole analüüsitud, kui palju veevõtukohti üleriigiliselt ei vasta nõuetele ning kui palju võiks maksma minna nende nõuetele vastavaks viimine. Samuti peaks välja tooma, mis on nõuetekohase hooldamise orienteeruv aastane kulu ning puuduolevate veevõtukohtade rajamise orienteeruv kulu. 1.4. Nõustume, et KOVid võiksid kavandada veevõtukohtade rajamist detail- kui ka üldplaneeringutes. Samas juhime tähelepanu, et tänane õiguslik regulatsioon ei näe ette KOV kohustust üldplaneeringuid ellu viia, samuti ei ole nähtud ette järelevalvet üldplaneeringute elluviimise üle. Üldplaneering on dokument, millega KOV suunab enda valla või linna ruumilist arengut. Lisaks on see aluseks detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmisel juhtudel, kui nende andmine seadusest tulenevalt nõutav on. Seega ei taga tuletõrje veevõtukohtade määratlemine üldplaneeringus nende reaalset väljaehitamist. Detailplaneeringud tuleb vastavalt planeerimisseaduse § 125 koostada linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus hoone püstitamiseks, teatud tingimustel olemasoleva hoone laiendamiseks, olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks (näiteks staadion, golfiväljak jms) või olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks. Seega pole KOVil universaalset kohustust koostada ka detailplaneeringut hajaasustusega piirkondades. Puuduolevate veevõtukohtade rajamine ja olemasolevate veevõtukohtade rekonstrueerimine võiks jääda KOV vabatahtlikuks ülesandeks. Saavutamaks olukorda, kus KOVid proaktiivselt veevõtukohtadega tegelevad, oleks vajalik riigipoolne (Päästeamet) kaardistus, mis hõlmab nii olemasolevad veevõtukohad kui ka ettepanekud nende perspektiivseks paiknemiseks. See loob aluse nõustamiseks ja veevõtukohtade vajaduse selgitamiseks. Vajaduse korral võiks Päästeamet või Siseministeerium rahaliste vahenditega abistada. Kuna peame aga tõenäoliseks, et põhjaliku veenmistöö tulemusel on KOVid nõus ka omaltpoolt panustama veevõtukohtade rajamisse ja rekonstrueerimisse, ei pruugi olla vajalik suuremas mahus lisavahendite leidmine riigieelarvest. Kindlasti on KOVi roll inimeste informeerimine veevõtukohtadest, nende veenmine ning vajadusel kohapealsete kokkulepete tegemine. KOVi roll oleks tagada, et veevõtukohad on hooldatud ning kokku leppida maaomanikega hooldamise põhimõtted. Juhul kui eraisiku jaoks on hooldamine (juurdepääsu ja kasutamise valmiduse tagamine) raskendatud, saab KOV kas ise ülesannet täita, kaasata vabatahtlikud või kompenseerida maaomanikule vajadusel korrashoiu kulud. Vabatahtlike abi saaks kasutada ka veevõtukohtade täitmisel pärast tulekahju kustutamist. Vajadusel koordineeriks KOV ka muid kohapealseid küsimusi, näiteks üritaks saada kokkuleppele maaomanikega, kes hooldamise eest vastutab. Anname selgituse. Märgime, et tegemist ei ole riikliku ülesande seadmisega kohaliku omavalitsuse üksusele. Täienda si me ja täpsusta si me selles osas seletuskirja ning rõhutame, et tegemist on kohaliku omavalituse üksuse vabatahtliku ülesandega. Eelnõu kohaselt peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoha korrashoiu tagama veevõtukoha valdaja. Rõhutame, et ka k ehtiva tuleohutuse seaduse ( § 25 lg 2 ) kohaselt peab veevarustuse tehnilise korrashoiu tagama valdaja. Tuleohutuse seaduse käsiraamatus on välja toodud, et seaduse kohaselt on vastutus tehnilise korrashoiu tagamisel pandud tuletõrje veevarustuse valdajale, kuna tema teostab asja üle tegelikku võimu. Seejuures on käesolevas paragrahvis mõeldud tuletõrje veevarustuse tehnilise korrashoiu terviklikku tagamist. Tuletõrje veevarustuse üle tegelikku võimu omava isiku vastutus korrashoiu puhul on seaduses otstarbekas ja asjakohane, kuna tegelik võim annab isikule sarnaselt omanikuga võimaluse hoida veevarustuse korras või kõrvaldada puudus muudest isikutest lihtsamini (nt tuletõrjeveemahuti või muude tehniliste vahendite ja rajatiste seisukorra hindamine, loodusliku veekogu kasutamisvõimaluste hindamine, torustiku külmumise vältimine, veevõtukoha tähistuste olemasolu tagamine, tuletõrje veevõtukohtadele juurdepääsuteede aastaringselt lahtihoidmine vms). Kui tuletõrje veevarustus on tuletõrjehüdrantidega ühisveevärk, on selle tehnilise korrashoiu tagamine peamiselt veetorustiku valdaja ülesanne. Näiteks kui ühisveevärk on kohaliku omavalitsuse omandis, kuid see on õigusega antud mõne vee-ettevõtja vallata, peab selle tehnilise korrashoiu tagama eelkõige seda valdav vee-ettevõtja. Sa muti võib ühisveevärgi valdaja olla selle omanik (nt ühisveevärk kuulub vee-ettevõtja või mõne muu eraõigusliku juriidilise isiku omandisse ja valdusesse). Kehtivas seaduses tuuakse esile tuletõrje veevarustus , s.o tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis võimaldab tulekahju puhkemisel saada kustutusvett. Tuletõrje veevarustuse all käsitatakse nt ühisveevärki koos tuletõrjehüdrantidega, tehisveekogusid ja tuletõrjeveereservuaare ning looduslikke veekogusid. Eelnõuga reguleeritakse nõudeid tuletõrje veevõtukohale . See tähendab, et senise termini „veevarustus“ asemel reguleerib eelnõu edaspidi vaid „tuletõrje veevõtukohta“. Tuletõrje veevõtukoht on aga osa tuletõrje veevarustusest kehtiva sõnastuse mõistes. Eelnõuga ei looda seega valdaja le uut kohustust veevõtukoha korrashoiu tagamiseks, kuivõrd ka kehtiva seaduse kohaselt peab valdaja tagama veevarustuse, mis hõlmab ka veevõtukohta, tehnilise korrashoiu. Eeltoodust lähtudes oleme seisukohal, et eelnõus täpsustatud valdaja kohustus veevõtukoht korras hoi da ja seda hoolda da , ei ole uu s ülesan n e. Eelnõuga vaid kitsendatakse terminit „tuletõrje veevarustus“. Kui kehtiva seaduse kohaselt peab valdaja tagama veevarustuse tehnilise korrashoiu , siis eelnõuga veevõtukoha korrashoiu . Samas on eelnõuga loodud korrashoiu tagamise l ka teatud paindlikkus. Kuigi üldjuhul peab veevõtukoha korrashoiu tagama veevõtukoha valdaja, lubab eelnõu korrashoiu täitmise kohustuses ka teisiti kokku leppida. Näiteks , kui veevõtukohta on võimalik kasutada mitme ehitise kaitseks, on kokkuleppe teel võimalik korrashoiu kohustus omavahel ka ära jagada. See tähendab, et alati ja igal juhul ei pea korrashoiu eest enam vastutama valdaja, vaid olenevalt olukorrast võib see olla ka keegi teine, kelle huvides on veevõtukoha kasutamine. Kõige kulukam on valmis ehitada veevõtukoht hajaasustusega kohas, kus puudub looduslik veekogu – sellisel juhul võib selle hinnaks kujuneda u 25 000 eurot (summa on eelnõu koostajatele praegu teadaolevalt suurim , mis võib ühe veevõtukoha v almis ehitamiseks kuluda). Kõige soodsam on rajada veevõtukoht looduslikule veekogule ja hinnatasemelt keskmiseks kujuneb seega tuletõrjehüdrandi (vm muu veevõtukoha) rajamine veetrassile. Veevõtukoha hoold amine sõltub suuresti tegevustest, mis selle kasutamise võimaldamiseks tehakse: need võivad olla pelgalt ümbruse puhastamise või märgistuse korrastamisega seotud ega maksa kuigivõrd palju . A ga iga kolme aasta tagant tehtav survekontroll võib nõuda näiteks kohalike vabatahtlike päästjate kaasamist . Survekontrolli hind võib seega kujuneda kütuse hinna järgi (kohalesõit ja survetest). Meie soov on, et KOV, kui ruumilise planeerimise eest vastutaja PlanS i järgi, mõtleks juba võimalikult varases staadiumis läbi vajalike veevõtukohtade olemasolu ja tehnilised lahendused. Seda saab KOV teha koostöös PÄA-ga. Oleme teadlikud, et praegune õiguslik regulatsioon ei näe ette KOV i kohustust üldplaneeringut ellu viia, kuid märgime, et kui üldplaneeringut ellu ei viida, ei ole ka tuletõrje veevõtukohad vajalikud. Tuletõrje veevõtukohtade eesmärk on ennekõike vältida tule levikut naaberehitistele, mis tähendab, et selle eesmärk on eelkõige kaitsta inimeste kodu ja vara. 2. Lisaks märgime, et Päästeameti kooskõlastuse nõudest loobumine üksikelamute ja aiamajade ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel on positiivse mõjuga halduskoormuse vähendamisel. Samas tuleks siin kindlasti koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga tähelepanu pöörata sellele, et KOVid sellise võimaluse olemasolust teavitatud saaks, pakutavatel koolitustel osaleksid ja oma pädevust tuleohutuse hindamisel tõstaksid. Siis saab eeldatav positiivne mõju ka avalduda. Arvestatud. Sotsiaalministeerium , 30.01.2019 vastuskiri Kontaktisik: Lily Mals; 6269 333; [email protected] 1. Eelnõu § 1 p-dega 30–32 muudetakse tuleohutuse seaduse § 36 lõikeid 2 ja 6 ja tunnistatakse § 36 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. Muudatus on seotud automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) tulnud tulekahjuteate edastamisega (edaspidi ATeS). Eelnõuga muutub ATeS objekti omanikele vabatahtlikuks ehk uute (ehitatavale) hoonete osas seda enam ei nõuta ja objekti omanikud võivad otsustada, kas jätkavad tulekahjuteate edastamisega või ühendavad süsteemist lahti. ATS-i eesmärk on olnud tagada turvalisus hoonetes, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes. Praeguse muudatusega liigutakse sellest eemale põhjendustel, et väga palju on valehäireid ja Päästeametil on sellest tulenevalt suur väljasõitude koormus. Valehäirete rohkuse osas on selgitatud põhjusena, et ATeS-i omanikud ei panusta küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega. Probleem on arusaadav, samas on hooldekodudes ja haiglates ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteate korral olnud 9 reaalset tulekahju. Seega on potentsiaalne võimalus, et tänu sellele süsteemile hoiti ära negatiivsete tagajärgedega sündmused. Probleemi lahenduseks ei tohiks olla lihtsalt alternatiivsete asendusmeetmete läbimõtlemiseta kehtivast süsteemist loobumine. Seega on meie hinnangul eelnõus lahendamata järgmised küsimused: 1. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas ja milliseid alternatiivseid meetmeid on analüüsitud kirjeldatud probleemi lahendamiseks või miks otsustati eelnõus esitatud lahenduse kasuks. 2. Hinnatud ei ole seda, millega tagatakse muudatuse järgselt turvalisus hoonetes, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi jne, nt ravi- ja hooldusasutustes. Vastava muudatuse mõju on analüüsitud üksnes neljale sihtrühmale – Päästeamet, Häirekeskus, turvafirmad ja sideettevõtted ning ATeS-i omanikud – end analüüsimata on mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama objekte1, kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju, või elavad selliste objektide vahetusläheduses. Oleme seisukohal, et ainuüksi mõjuanalüüsis toodu, et kehtima jäävad kõik „ ehituslikud ja korralduslikud tuleohutusnõuded“ ning tagatud on „ Häirekeskuse teavitamine /…/ telefoni teel “, ei taga sellistel objektide turvalisust, kuivõrd ATeS tagab töötajatest või teenusel olevatest inimestest sõltumata tulekahju teate edastamise. Selgitame, et nt hoolekandeasutuses võib tekkida tulekahju korral olukord, kus töötajate tähelepanu koondub ainuüksi teenusel olevate inimeste rahustamisele, juhendamisele, abistamisele jne ja seetõttu võib olla eraldi tulekahju teate edastamine lisapinge tekitajaks ning koormuseks töötajale või jääda teade üldse edastamata. Töötajate seisukohalt võib olla keerulises olukorras rahustavaks ja turvalisuse tagajaks teadmine, et tulekahjuteade edastatakse automaatselt ja töötajad saavad keskenduda teenusel olevatele inimestele. Lisaks võib nt öistel aegadel olla tööl suhteliselt vähe töötajaid, mis riski suurendab. Hoolekande asutustes on tihti teenusel inimesi, kes ei ole ise võimelised ohukorral adekvaatselt reageerima. 3. Eelnõust ei selgu, kas ja kuidas tegeletakse õigusliku regulatsiooni muutmisega paralleelselt valehäirete algpõhjustega ehk et ATeS-i omanikud panustaks küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega. Kuigi eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kui soovitakse automaatset teateedastust, peab süsteem vastama TuOS-i ja selle rakendusaktis loetletud nõuetele, jääb arusaamatuks, miks vastavate nõuete täitmine ja täitmise kontrollimine ei tagaks valehäirete vähendamist kehtiva regulatsiooni raames. Arvestatud, muudetud on eelnõu sõnastust ja täiendatud seletuskirja. ATeSiga liitumisel ja mitte-liitumisel, samuti sellest loobumisel on vajalik Päästeameti kooskõlastus. 1. Ühe alternatiivina oli kaalumisel ATeS süste emist loobumine (nimetatud VTK-s ). See tähendanuks, et määratud kriteeriumidele vastavatel uutel objektidel ei pea enam olema ATeSi ja olemasolevate objektide kohta sätestatakse üleminekuaeg, millest alates Häirekeskus ATeS i kutseid enam ei teeninda (st neid vastu ei võta ja päästemeeskonda välja ei saada). Selliselt oleks meile jäänud vaid ATS i objektid: häire korral veendub objekti omanik (või tema volitatud isik), kas häire põhjustas tegelik tulekahju, ja saadud info järgi kas vaigistab häire või teavitab Häirekeskust. Teine alternatiiv oli jätta kohustus teatud kasutusviisiga hoonetele – see ei leidnud toetust põhjusel, kuna riigil on keeruline välja tuua, millistele parameetritele selline hoone (kus ATeS peaks olema) peaks vastama. Nii näiteks on ATeS ka mõnel sellisel objektil, kus seda alates 2012. aastast enam tegelikult olema ei pea, kuid objekti omanikud on leidnud selle siiski olulise olevat. Samas on jällegi mõned ATeS i kohustusliku objekti omanikud väitnud, et see süsteem ei ole nende objektil oluline. Tuleohutuse seisukohast on põhiline parameeter hoone suurus ja seal toimuv tegevus, aga ka kasutajate arv või hoones üheaegselt viibivate inimeste arv. Seaduse tasandil ei ole otstarbekas ega vajalik tekitada keerulist ja sihtrühmale segast loendit nendest ehitistest, kus ATeS peab olema. Kolmas alternatiiv oli nõuda või lubada ATS i teate edastamist turvaettevõtte juhtimiskeskusesse. Sellest võimalusest loobuti põhjusel, et lisalüli tekitamine teate-edastusahelasse ei oleks meid eesmärgini aidanud. Neljandaks kaaluti ka VTK-s toodud lahendust kehtestada regulatsioon ATS i ja ATeS i süsteemide omanike vastutusele võtmiseks, kui nende tegevus või tegevusetus on põhjustanud valehäire. Sellise lahendusega ei olnud aga nõus JuM, sest üldine suund on ü lekriminaliseeritust vähendada. Valehäirete vältimiseks on oluline teha ka edaspidi teavitustööd ja vajaduse korra l kohaldada riiklikku järelevalvet, sunniraha. See tähendabki, et valehäire algpõhjustega tegeletakse jätkuvalt edasi. Nii näiteks teavitatakse süsteemide omanikke, et hooldus tuleb tellida pädevatelt hooldajatelt ning samuti on kavas tõsta süsteemide hooldajate pädevusnõudeid. Lisaks saadab päästeinfosüsteem objektide omanikele automaatseid teavitusi ATS i probleemi kohta, kui H äirekeskusesse on edastatud kolm valehäiret kuus. Samas on aga esmalt oluline jõuda selgusele, kas see süsteem ikka on vältimatult vajalik vastaval objektil. Need, kes otsustavad siiski ATeS i kasuks, peavad tagama süsteemi hoolduse pädevate isikute kaudu, seega peavad panustama süsteemi korrashoidu vajaliku hoolega. See, et eelnõu kohaselt on võimalik ATeS-st loobuda või sellega mitte liituda Päästeameti kooskõlastusel, on arutelude ja läbirääkimiste tulemusena välja pakutud lahendus, mis võimaldab objekti omanikul hinnata, kas tal on tingimata seda süsteemi vaja ning Päästeametil hinnata objekti ohutust tervikuna. ATS i kohustust objektide lõikes ei muudeta. Kuigi õigusliku regulatsiooni muudatusega ei lahendata lõplikult valehäirete probleemi, võimaldab eelnõuga loodav paindlikkus teateedastussüsteemi vajalikkust igal juhul eraldi kaaluda. Kui süsteemis ei nähta kasutegurit, vaid pigem probleeme (nt valehäired), on eelnõu kohaselt võimalik see Päästeameti kooskõlastusel lõpetada. Juba selle arvelt väheneks ka valehäirete arv. Loomulikult tuleb aga ka edaspidi valehäirete probleemiga edasi tegeleda (vt täps emalt vastust küsimusele nr 3). Rõhutame veelkord, et eelnõuga ei loobuta ATeS i süsteemist, vaid ehitise omanikul e antakse võimalus hinnata , kas see süsteem on ehitises vajalik või mitte. Kui süsteemi peetakse vajalikuks, tuleb ka panustada selle korrashoidu ehk seda korrapäraselt hooldada , kasutades selleks vaid pädevaid isikud. Statistika näitab, et 2017. aastal oli 4123 ja 2018. aastal 4760 ATeS i väljakutset, nendest III kasutusviisiga hoonetes (siseministri määruse nr 17 järgi üldiselt hoolekande ja ravihooned) vastavalt siis 2017. aastal 399 ja 2018. aastal 475 v äljakutset. Tegelikke tulekahjusid oli 2017. aastal 28 ja 2018. aastal 39, neist III kasutusviis iga hoonetes mõlemal aastal 9. Lisaks on 2017. aastal 18 korral ja 2018. aastal 22 korral kohale jõudnud päästja d tuvasta n ud tulekahju tekke oh u , mille üldjuhul oli tekitanud toidu kõrbemine. 2. Täiendasime mõjude analüüsi ja tõime seletuskirjas välja sihtrühmana ka objekti kasutajad (sh kasutajad, kes kasutajad ei pruugi iseseisvalt evakueerumisega hakkama saada ) . J uhi me seejuures tähelepanu asjaolule, et kui ATeS i süsteemist soovitakse loobu da , ei saa see olema „lihtsalt juhtme läbilõikamine“, vajalik on Päästeameti poolne kooskõlastus. Tuleohutus tagatakse hoones tervikuna ja see koosneb erinevatest komponentidest ning ei saa välistada, et hoones olevad tuleohutuslahendused on sellised just ATeS i olemasolu arvestades. Eriti just korralduslikud lahendused. Nii näiteks võib praegu juhul , kui on tagatud ATS i keskseadme juures pidev valve, selle seadistada niisuguse viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjuhäirest teada valvepersonal – kogu hoones ei ole häire kuuldav – ja ATeS sel ajal ei käivitu. Personali põhiülesan n e on sel juhul veenduda , kas päriselt on puhkenud tulekahju . Kui ei ole, saab ATS i vaigistada (ATeS i teadet siis ei edastagi). Kui ATS i ei vaigistata (kas siis tegeliku tulekahju korral või mõnel muul põhjusel), saadab ATeS Häirekeskusele 3 minutit pärast ATS i tööle rakendumist tulekahjuteate. Ja omakorda saab ka selle teate tühistada, kui tulekahju siiski ei olnud. See näide on vaid üks nüanss, mis tegelikult on igal objektil erinev, aga nagu sellestki näha, tuleb personali tegutsemine igal juhul kindlasti läbi mõelda. Ei ole välistatud ka võimalus, et osa juhtudel võib ATeS ist loobumine olla ehitusteatise menetlus, mille käigus nii ehk naa vaatab Päästeamet kooskõlastava haldusorganina üle objekti kui terviku tuleohutuslahendused ja nende vastavuse sel ajal kehtivatele nõuetele. Lisaks tuleb ATeSi omanikul vajaduse korra l arvesse võtta ka side-ettevõtjaga sõlmitud lepinguid, kus võivad olla teatud tingimused lepingust loobumiseks. Eeldatavasti saab ATeS-st loobumine olema siiski kiire toiming , kus Päästeamet annab oma kooskõlastuses ka vajadusel suunised ning mis piirdub ATeS ist loobujale vaid korralduslike muudatustega . Kindlasti koostab Päästeamet kogu kirjeldatud protseduuri jaoks ka juhendmaterjali, mis annab ATeSist loobuda soovijatele vajaliku info ja suunised, mille peale mõelda ja millega arvestada. Enne 2013. aastat kehtinud määruse kohaselt oli ATeSi kohus tus lasi rohkem kui praegu ( https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/1104/13355169.pdf# ), kuid samas on mit u objekti hoolimata neile kehtivast leevendusest jäänud süsteemiga siiski ühendatuks, sest objekti omanikud on pidanud seda endale vajalikuks. Muudatusega kehtestati büroohoonetele senise 4 korruse nõude asemel nõue alates 8 korrusest, kogunemishoonete kasutajate arv läks rohkem kui 300 lt 500 le ja tööstus- ja laohoonete pindala suurenes 1500 m 2 - l t 4000le m 2 -ni . 3. ATS on tehniline süsteem, mille kasutamine võib paratamatult kaasa tuua valehäire esinemise, näiteks süsteemi rikked või liiga tundlike seadmete rakendumise. Kuna see on tundlik süsteem, võib see reageerida ka väiksemate keskkonnamuutuste peale , näiteks tolmused keskkon nad, temperatuuri kõikumi n e, putukate sattumine anduritesse, niiskuse või mustuse esinemine vms. Selliseid füüsilise keskkonnaga seotud juhte on raske lõplikult välistada. Siinjuures tuleb arvestada, et teatud keskkonnatingimustel peabki ATS tööle rakenduma, kuna on tekkinud süsteemi tavapärast tööd segavad faktorid (nt suitsetamisest, söögitegemisest või tuletööde tegemisest tekkiv suits või aur, vinguanduri reageerimine vingugaasile või muudele osakestele vms). Päästeamet tegeleb pidevalt objektidega, kust saabub valehäireid. Valehäiret võivadki põhjustada nii süsteemi hooldusvead (süsteemi hooldamisest Häirekeskust enne ei teavitata), inimlikud eksimused (näiteks tolmurikka töö tegemine või vales kohas suitsetamine) kui ka tahtlik tegevus (ATS-i teadlik rakendamine). See aga tähendab, et tegelikult tuleb iga objekti puhul analüüsida valehäire põhjus eid , enne kui tegutsema asutakse. Päästeamet saadab objektidele, kust kuu aja jooksul on tulnud vähemalt kolm valehäiret, automaatse teate, kus palutakse objekti omanikul oma ATS üle vaadata. Aga et ATeS i objekte on pea 1400 ja valehäireid pea 5000, ei saa siin rääkida vahetust ja isiklikust suhtlusest. Ehkki objektide tuleohutust kontrollides veendutakse alati ka ATS i hoolduste tege mises ja suheldakse objekti omanikuga, jõutakse siiski lii g a vähestel juhtudel juurpõhjusteni. Üheks komistuskiviks saab pidada ka asjaolu, et ATS i hooldust ja paigaldust pakkuvaid isikuid on Kutsekoja andmete põhjal pea 700 (545 turvasüsteemide tehnikut ja 144 turvasüsteemide projekteerijat) . Kuna neil pole ühtset katusorganisatsiooni, on selle valdkonna areng olnud aegla n e. Koostöö Kutsekojaga jätkub, kuid praeguse eelnõu raames ei avata seda teemat muudatusteks. Päästeamet Kontaktisik: Margit-Marit Raudsepp; ( 372 ) 4447832; margit.raudsepp@res cue.ee 1. Muudatus nr 2 ja sellega seotud muudatus nr 4. Muudatusega soovitakse § 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Tuleohutusteenus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) tuleohutuskonsultatsioon; 2) tuleohutusülevaatus; 3) tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine; 4) tuleohutuskoolituse, sealhulgas tuletöö tegemise koolituse korraldamine; 5) evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamine ja hindamine; 6) ehitise, ehitusprojekti ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine. (5) Tuleohutusülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine.“ Seonduv on muudatus § 4¹, milles sätestatakse, kes eelnimetatud teenuseid osutada võivad. Päästeamet nõustub, et on äärmiselt oluline seadusesse uue termini „ tuleohutusteenus“ kasutusele võtmine j a selle sisustamine, tegevuste loetelu ning pädevate isikute ja neile esitatavate nõuete sätestamine, nimetatu peaks tagama teenuste senisest kõrgema kvaliteedi. Seaduse seletuskirjas on muu hulgas nimetatud teenusena ka enesekontrolli tuleohutusaruande koostamist, kuid teenuste loetelus seda pole. Ilmselt lähtuti asjaolust, et paljud enesekontrollikohuslased koostavad ja esitavad tuleohutusaruande ise, mitte vastavat teenust spetsialistilt tellides. Paljudes ettevõtetes ja asutustest on haldus- või majandusjuhind, kes on omandanud tuleohutuse spetsialist tase 5 kutse või omavad ilma selle kutseta teadmisi tuleohutuse alal. Päästeameti hinnangul peaks mõnede teenuste puhul säilima võimalus seda ise enda tarbeks teha ja sellisteks teenusteks on just eelnimetatud enesekontrolli tuleohutusaruande koostamine ja esitamine ning samuti eelnõus teenuste loetelus sisalduvad tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamine ja hindamine. Eelnimetatud mõtet toetab osaliselt ka eelnõu seletuskiri, mille kohaselt ei pea asjatundjat alati palkama. See tähendab, et kui tuleohutusülevaatuse kohustusega asutuses töötab isik, kellel on tuleohutuse spetsialist, tase 5 või tuleohutusekspert, tase 6 kutse, saab objekti tuleohutusülevaatust teha ka tema. Et eelnimetatud töösuhtes oleva isiku tegevust ei loeta eelnõu kohaselt majandustegevuseks, ei kohaldu sellele ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. Oluline ongi, et tuleohutusteenus, mille hulka loetakse ka tuleohutusülevaatus (kas majandustegevusena või mitte) oleks läbi viidud asjatundlikult ja vajaliku põhjalikkusega. Eelnõus on § 4¹ lg 1 sõnastus „…kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 või tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistus“. Kuna tase 5 ja tase 6 kutse d ei kanna sama nimetust, siis on Päästeameti hinnangul sõna „vähemalt“ eksitav, tuleks nimetada mõlemad eraldi. Samuti peaks seaduses jääma teenuste loetelu avatuks, sest olemas võib olla või tekkida tuleohutusalaseid teenuseid, mida hetkel ei oska või pole võimalik täpselt sõnastada ja ette näha. Eelnõuga muudetava § 2 lg 4 punkti 6 sõnastus „ehitise, ehitusprojekti ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine“ ei ole kooskõlas EhS alusel antud Mtm määruste nr 62 ja 116 sõnastustega. Mtm määruse nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord" kohaselt tehakse audit ainult ehitisele, mitte ehitusprojektile. Mtm määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ kohaselt nähakse ehitusprojektile ette teatud juhtudel ekspertiis. Mtm määrus nr 62 sätestab nõudeid, millistel juhtudel tuleb ehitusprojektile ekspertiis teha ning on äärmiselt oluline, et selle teostaks tuleohutusekspert tase 6. EhS ja ülalviidatud määrustele vastav sõnastus oleks „ehitusprojekti ekspertiisi, ehitise tuleohutusauditi ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine“. Päästeameti ehituslubade kooskõlastamise statistika (esimesel korral ei kooskõlastata iga neljanda ehitusprojekti tuleohutusosa) kinnitab asjaolu, et projektide tuleohutusosa koostavatel isikutel puuduvad vajalikud teadmised tuleohutuse valdkonnas. Muu hulgas ei sätestata kutsenõuded seda, et ehitusvaldkonna kutsetunnistust omaval isikul peaks olema tuleohutusalane pädevus. Lähtuvalt eeltoodust võiks ehitiste ehitusprojektide tuleohutusosa koostada vastava pädevusega isikud, kes praeguse kutsesüsteemi kohaselt võiks olla tuleohutusekspert, tase 6. Nimetatud nõude esitamine oleks aga ebareaalne ja tooks kaasa ehitiste omanike ehitusprojekti tellimisel kulutuste tõusu, seega oleks mõistlik nõude esitamisel piirduda nende ehitusprojektidega, millele tuleb Mtm määruse nr 62 kohaselt teha ekspertiis. Päästeameti praktika kinnitab, et juba praegu koostavad tuleohutuseksperdid ehit usprojektide tuleohutusosasid. Päästeameti hinnangul võiks § 2 lg 4 teenuste hulgas olla „e hitusprojekti tuleohutusosa koostamine, kui ehitusprojektile on ehitusseadustiku rakendusakti kohaselt nõutav ekspertiis“. Tuleohutusülevaatuse mõiste avamisel kasutatakse järgmist sõnastust „tegevuse tuleohutus-nõuetele vastavuse hindamine“. Nimetatud sõnastuse kasutamine on Päästeameti hinnangul pisut eksitav. Nimelt hinnatakse tuleohutusülevaatusel ka tuleohutuspaigaldisi, samas siseministri määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ § 24 lg 1 sätestab, et automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldanud isiku poolt koostatud deklaratsioon on dokument, mis kinnitab paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni-süsteemi vastavust projektile, tootjapoolsetele või muudele asjakohastele juhistele ning käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Seega on samuti tegemist vastavuse hindamisega. Tuleohutusülevaatuse käigus vaadatakse tuleohutuspaigaldiste olemasolu, kui need on konkreetses ehitises nõutavad ning paigaldiste dokumentatsiooni olemasolu (hoolduste teostamist kinnitavaid akte, päeviku täitmist jmt), mitte ei hinnata nende vastavust määruse nr 1 mõttes. Päästeameti hinnangul ja vältimaks vale tõlgendamist, et tuleohutusülevaatusel hinnatakse tuleohutuspaigaldiste vastavust määruse nr 1 mõttes, on mõistlik kasutada tuleohutusülevaatuse mõiste sisustamisel sõna „kontroll“. Konkreetne ettepanek ülaltoodust tulenevalt TuOS eelnõu § 2 ja sellega seonduvalt § 4¹ osas on järgmine: 1) lisada § 2 lg 4 sätestatud teenuste loetellu „enesekontrolliaruande koostamine“, „e hitusprojekti tuleohutusosa koostamine, kui ehitusprojektile on ehitusseadustiku rakendusakti kohaselt nõutav ekspertiis“ ja „muu teenus, mille sisuks on tuleohutusalane tegevus“; 2) sõnastada § 2 lg 4 p 6 järgmiselt „ehitusprojekti ekspertiisi, ehitise tuleohutusauditi ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine; 3) sõnastada § 2 lg 5 järgmiselt: „Tuleohutusülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine“; 4) muuta § 4¹ lg 1 ja 2 arvestades punktis 1 toodud teenuste loetellu lisamist, enesekontrolliaruande puhul nõutav tuleohutuse spetsialist, tase 5 kutsetunnistus ja e hitusprojekti tuleohutusosa koostamisel tuleohutusekspert, tase 6; 5) muuta § 4¹ lg 1 ja sõnastada see järgmiselt „Käesoleva seaduse § 2 lõike 4 punktides 1–5 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutuse spetsialist tase 5 või tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistus“; 6) § 4¹ lisada lg 3 järgmises sõnastuses: “Käesoleva seaduse § 2 lõike 4 punktides 3, 5 ja X (lisanduva enesekontrolli punkt, mis võiks olla 6) nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka vastavat pädevust omamata, kui seda tehakse juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes“ või alternatiivsena sõnastuses “Käesoleva seaduse § 2 lõike 4 punktides 3, 5 ja X (lisanduva enesekontrolli punkt, mis võiks olla 6) nimetatud tegevust ei käsitleta tuleohutusteenusena, kui seda teeb juriidilise isiku jaoks temaga töösuhtes olev isik“. Arvestatud osaliselt. Nõustume, et mõnede teenuste puhul peaks säilima võimalus seda ise enda tarbeks teha ( enesekontrol li tuleohutusaruande koostamine, tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamine ) . Samuti võtame arvesse § 4 1 lg 1 kohta tehtud muudatusettepanekut. Samas ei nõustu me teenuste loetelu avatuks jätmisega. Leiame, et tuleohutusteenused, millele kehtivad konkreetsed pädevusnõuded, peavad olema seaduses konkreetselt esile toodud. Avatud loetelu tekitaks segadust ja küsimusi, et mis teenused siia alla võiksid veel kuuluda ja kas/millised pädevusnõuded nende puhul kehtiksid. Nõustume, et tuleohutusülevaatuse mõiste sisustamisel kasutada sõna „kontroll“. Eelnõu § 1 punktis 2 toodud sõnastust muudeti järgmiselt: „(1 1 ) Tuleohutusteenus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi, ehitise tuleohutusauditi ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine; 2) ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine, kui ehitusprojektile on ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt nõutav ekspertiis; 3) enesekontrolli tuleohutusaruande koostamine; 4) evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamine; 5) tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine; 6) tuleohutuse koolituse, sealhulgas tuletöö tegemise koolituse korraldamine; 7) tuleohutusülevaatus. (1 2 ) Tuleohutusülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine. Eelnõu § 1 punktis 4 toodud sõnastust muudeti järgmiselt: § 4 1 . Tuleohutusteenuse osutamine (1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punktides 1–2 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punktides 3–7 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punktides 4–5 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka vastavat kutsetunnistust omamata ja seda ei loeta majandustegevuseks, kui seda tehakse juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes. (4) Kui enesekontrolli tuleohutusaruande koostab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 kohaselt ehitise valdaja, ei loeta § 2 lõike 1 1 punktis 3 nimetatud tegevust tuleohutusteenuseks. (5) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punktis 7 nimetatud tuleohutusteenust võib vastava kutsetunnistusega isik osutada ka juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet. 2. Muudatus nr 4 , millega lisatakse TuOS § 4², kus sätestatakse millistes hoonetes tuleb tuleohutusülevaatus teha. Eelnõu § 4² lg 1 punktis 1 sätestatakse, et tuleohutusülevaatus tuleb iga kolme aasta tagant teha büroohoones, mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest. Päästeametile teadaolevalt on Eestis palju büroohooneid, mille ehitusprojekti kohaselt on nende kasutajate arv 150 ja enam, samas on tegelik kasutajate arv oluliselt väiksem. Vältimaks selleteemalisi vaidlusi ja arvestades siseministri määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi Määrus nr 17) kehtestatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni nõude ruutmeetrilist piirmäära (alates 750), teeb Päästeamet ettepaneku sõnastada § 4² lg 1 punkt 1 järgmiselt : büroohoones, mille pindala on 750-ruutmeetrit ja rohkem. Alternatiivsena palub Päästeamet kaaluda üldse tuleohutusülevaatuse kohustuse konkreetsed kriteeriumid sätestada määruses, nii nagu see on hetkel sätestatud ka enesekontrolli tuleohutusaruande osas TuOS § 4 lg 2, mis on sõnastatud järgmiselt: Ehitise valdaja koostab tuleohutusaruande ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju. Tuleohutusaruanne koostatakse ehitise kohta, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud kriteeriumitele. Seadus ise täiendavaid nõuded ei sätesta. Sarnane regulatsioon võiks olla ka tuleohutusülevaatuse osas. Nimetatu lisaväärtuseks oleks praktikast tuleneva alusel paindlikum võimalus juba kehtestatud kriteeriumite muutmiseks, sest muutma peaks siseministri määrust, mitte seadust. Arvestatud . Eelnõu sõnastust muudeti järgmiselt: „§ 4 2 . Tuleohutusülevaatuse tegemine (1) Tuleohutusülevaatus tuleb iga kolme aasta tagant teha: 1) büroohoones pindalaga enam kui 750 m 2 ; 2) tööstus- ja tootmishoones pindalaga enam kui 1000 m 2 ; 3) garaažis pindalaga enam kui 1000 m 2 .“ 3. Muudatus nr 5, millega täiendatakse TuOS § 5 lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: (1¹) Kui tuleohutusnõuded on täidetud, võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale või aiamajale Päästeameti kooskõlastuseta. Päästeamet nõustub, et kohalikule omavalitsusele tuleb anda võimalus lube ise väljastada, seda eriti nende ehitiste osas kus tuleohutusnõuded piiruvad näiteks ainult kuja nõudega. Nimetatud võimalusega seonduvalt on seletuskirjas Päästeameti hinnangul väga hästi selgitatud, et silmas tuleb aga pidada, et kui selgete asjaolude korral otsustatakse Päästeametilt kooskõlastus võtmata jätta, siis eelistatult tuleks seda järgida ühe hoone korral nii ehitusloa kui ka kasutusloa puhul. Kui Päästeametilt aga soovitakse kooskõlastust kas ühes või teises menetluses, tuleks eelistada kooskõlastust ehitusloa menetluses. Päästeamet soovib, et nimetaud seletuskirja mõte oleks seaduse tasandil ja teeb ettepaneku täiendada § 5 lõiget 1¹ teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui ehitusluba on väljastatud Päästeameti kooskõlastuseta, siis kasutusluba Päästeametiga ei kooskõlastata.“ Arvestatud . 4. Muudatus nr 7 , millega täiendatakse TuOS § 9 lg 5 järgmises sõnastuses: (5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperdihinnangu koostamist. Eksperdihinnangu koostab pottseppmeister tase 5 või korstnapühkija-meister tase 5 kutsetunnistusega isik, kes esitab eksperdihinnangu andmise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperdihinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperdihinnangu valmimisest.“; Päästeameti hinnangul on nimetaud loetelust ekslikult välja jäänud tuleohutusekspert, tase 6. Kutsestandardis toodud tuleohutuseksperdi töö kirjelduse kohaselt on tema töö sisu tuleohutusekspertiiside tegemine ja eksperdiarvamuse andmine ehitiste, seadmete ja tegevuste tuleohutuse kohta. Seega on tegemist vastavat pädevust omava isikuga. Päästeamet teeb ettepaneku lisada TuOS § 9 lg 5 teise lausesse sõnad „tuleohutusekspert, tase 6.“ Veel juhime tähelepanu, et kehtivates kutsestandardites kirjutatakse kutsete nimetused komaga ehk siis kujul näiteks pottseppmeister, tase 5 või korstnapühkija-meister, tase 5. Mõistlik oleks kasutada kõikidest aktides sama kirjakuju. Arvestatud . 5. Muudatus nr 15, mis on seotud § 16 muutmisega. Päästeametil on pidavaks probleemiks erinevuste selgitamine, mis on seotud mõistetega „tuleohtli k aeg“ ja „suure tuleohuga aeg“. TuOS § 16 lõikes 1 on sätestatud Päästeameti võimalused tuleohuga ajal, tegemist on nn avatud loeteluga ehk Päästeamet võib keelata ka muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju, näiteks võib sinna alla võib paigutada ilutulestiku laskmine, suitsetamine, raietööd jne. Samas TuOS § 16 lg 2, mis annab Päästeametile võimalused tegutsemiseks suure tuleohuga ajal, mis oma olemuselt on ohtlikum aeg eelmisest, sellist avatud loetelu ei sisalda. Sel ajal on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine. Seega on tegelikult võimalike keeldude loetelu tuleohtliku aja puhul hoopis laiem, kui suure tuleohuga aja puhul. Samuti võiks tegelikult Päästeametil olla valik, milliseid tegevusi just konkreetsel juhul tulenevalt vajadusest keelata. Keelatud tegevuste loetelu võib jääda samaks. Päästeamet teeb ettepaneku kasutada seaduses vaid üht mõistet „tuleohtlik aeg“ ning sõnastada TuOS § 16 järgmiselt: (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna. (2) Päästeamet võib tuleohtlikul ajal keelata metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal: 1) küttekoldevälise tule tegemise, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) kuluheina ja roostiku põletamise; 3) grillseadme kasutamise; 4) suitsetamise; 5) võõras metsas viibimise; 3) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju. (3) Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval. Muudatuse kohaselt muutub kehtetuks § 16 lg 4. Päästeametil on oluline, et lõike esimene lause siiski seaduses säiliks ja kuluheina põletamine oleks jätkuvalt keelatud. Arvestatud sisuliselt. TuOS § 16 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus Päästeamet võib metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelata: 1) küttekoldevälise tule tegemise, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) grillseadme kasutamise; 3) suitsetamise; 4) võõras metsas viibimise; 5) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju. (2) Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval. (3) Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud. (4) Maastikku võib kontrollitult aasta ringi põletada: 1) kaitstaval loodusobjektil kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, et saavutada kaitse-eesmärk; 2) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused. (5 ) Kui Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja alal, kus soovitakse maastikku kontrollitult põletada või mida on vaja kasutada põletamise läbiviimiseks, on kaitstav loodusobjekt, peab maastiku kontrollitud põletamiseks olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja ei anna tegevusele nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, välja arvatud juhul kui põletamata jätmine ohustab otseselt inimese elu, tervist või on vajalik olulise vara kahjustamise ärahoidmiseks, mida ei ole võimalik teisiti vältida. (6) Maastiku kontrollitud põletamisel tuleb tagada pidev järelevalve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala. (7 ) Maastiku kontrollitud põletamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. 6. Muudatus nr 24, mille kohaselt § 32 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3 ¹ ) Tahkeküttel küttesüsteemi olemasolul peab elamu või korteri omanik selle elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga.“ Päästeamet teeb ettepaneku sõnastada nimetatud säte selgemalt ja lihtsamalt järgmiselt: „(3 ¹ ) Tahkeküttel küttesüsteemi olemasolul peab elamu või korteri omanik elamu või korteri varustama autonoomse vingugaasianduriga.“ Anname selgituse. Tulenevalt Justiitsministeeriumi märkusest nr 28 otsustasid eelnõu koostajad eelnõu § 1 punkti 24 (TuOS § 32 lg 3 1 ) sõnastada järgmiselt: „(3 1 ) Kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga.“ 7. Muudatuse nr 30 kohaselt tunnistatakse kehtetuks § 36 lõiked 1 ja 3. Ilmselt on tegemist näpuveaga, sest TuOS § 36 lg 3 peaks kindlasti jääma kehtima ning neile, kellel on automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab alles jääma ka võimalus automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi viivitusega seadistamiseks. Mittearvestatud . Kuivõrd TuOS i § 36 lg-s 3 toodud sõnastus on ka siseministri määruses nr 1 „ Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse “ (vt § 17 lg 2), ei ole seaduse tasandil see lõige vajalik. 8. TuOS puudub vastutussäte, mille järgi saaks väärteomenetluslikule vastutusele võtta tuleohutusülevaatuse teostaja. Päästeamet soovib, et vastav kvalifikatsioon TuOS oleks, sest meie hinnangul ei ole see kaetud TuOS § 44 sätestatud kvalifikatsiooniga, mille järgi saab vastutusele võtta ehitise, küttesüsteemi, tuletöö või seadme tuleohutusnõuete, samuti koldevälise tule või grillimise tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes tulekahju või tulekahju tekkimise oht või takistati ohutut evakuatsiooni. tuleohutusnõuete rikkumise eest. Samuti ei ole see kaetud KarS § 280 üldise kvalifikatsiooniga, mille kohaselt on karistatav haldusorganile teadvalt valeandmete esitamine. Päästeameti hinnangul on oluline, et ekspert või spetsialist kannaks vastustust juhul, kui ta annab tuleohutusnõuete osas tegelikkusele mittevastava hinnangu. Päästeamet teeb ettepaneku täiendada TuOS § 44¹ järgmises sõnastuses: § 44¹. Tuleohutusteenuste osutamise nõuete rikkumine (1) Tuleohutusülevaatuse, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitise tuleohutusauditi või territooriumi tuleohutusauditi tegemisele esitatavate nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes oht isiku elule, tervisele või varale – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Mittearvestatud . Märgime, et kui tuleohutusülevaatuse te gi ja esitab ülevaatuse tul emusena Päästeametile valeandmed objekti tuleohutusnõuetele vastavuse kohta , on isik võimalik valeandmete esitamise eest vastutusele võtta. Selgusetuks jääb, miks ei ole Päästeameti hinnangul sellisel juhul valeandmete esitamine kaetud KarS i § 280 üldise kvalifikatsiooniga. KarS i § 280 lõike 1 kohaselt karistatakse haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kui teo on pannud toime juriidiline isik, on rahatrahv kuni 2000 eurot (§ 280 lg 2). Kui Päästeametile kui haldusorganile esitatakse valeandmed, on objektiivne koosseis täidetud. Subjektiivses koosseisus eeldatakse otsest tahtlust, kuna tegemist on teadvalt valeandmete esitamisega. Seejuures on KarS i § 280 mõeldud asendama just lugematuid väärteokoosseise haruseadustes, mis kõik rääkisid andmete esitamata jätmisest või valeandmete esitamisest (nt oli ka TuOS-s kunagi väärteokoosseis e nesekontrolli tuleohutusaruande s valeandmete esitamise eest, mis karistusõiguse revisjoni käigus aga kehtetuks tunnistati). Eeltoodust lähtudes ei pea me põhjendatuks luua TuOS-i uu s väärteokoosseis. 9. Sõna „eeldatakse“ kasutamine eelnõus. Eelnõus kasutatakse korduvalt sõna eeldatakse (§ 24 lg 2 ja lg 4, § 34 lg 3¹). Päästeameti hinnangul oleks regulatsioonid selgemad ilma nimetatud sõnata. Näiteks „Eeldatakse, et tuletõrje veevõtukohast kättesaadav vajalik veekogus või vooluhulk on piisav, kui see vastab asjakohases standardis esitatud nõuetele“ asemel „Tuletõrje veevõtukohast kättesaadav vajalik veekogus või vooluhulk on piisav, kui see vastab asjakohases standardis esitatud nõuetele“. Mittearvestatud . Kuivõrd standardile viitamine saab olla üldjuhul vaid soovituslik (standardid on oma olemuselt vabatahtlikud dokumendid ja nende järgimine ei ole kohustuslik, v.a juhul, kui viite kohustuslikkus tuleneb Euroopa või rahvusvahelisest õigusest), ei saa eelnõus standardi järgimist kohustuslikuks teha. 10. Väljaspool esitatud eelnõu on Päästeametil ettepanek täpsustada TuOS § 5 lg 4 ning § 30 ja 33. TuOS § 5 lg 4 sätestab, et ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel tuleb vältida tulekahju tekitamist. Praktikas on kerkinud olukord, kus ehitise tulekahju põhjustamine väljast poolt hoonet ei ole reguleeritud selliselt, et oleks võimalik tulekahju tekitajaid ka vastutusele võtta. Näiteks ei saa isikut TuOS alusel vastutusele võtta kui väljaspool ehitist suitsetamisega, ilutulestiku raketi, hiina laterna, küünla või muul moel lahtise leegi kasutamisega põhjustatakse ehitise süttimine. Vastutusele saab võtta väljaspool hoonet toime pandud ja ehitise süttimisega lõppenud tegude eest vaid juhul kui tehti tuletöid või küttekoldevälist tuld ehk lõket. Seetõttu koheldakse hetkel ehitises tulekahju põhjustajaid ebavõrdselt võrreldes väljaspool ehitist ehitise süttimise põhjustajatega. Väljaspool ehitist ehitise tulekahju põhjustamine on sama raskete tagajärgedega ja ei ole seetõttu lubatavam kui ehitise s sees tulekahju põhjustamine. Päästeamet teeb ettepaneku sõnastada § 5 lg 4 järgmiselt: Ehitises ja ehitisele ohtlikult lähedal suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel tuleb vältida ehitise tulekahju tekitamist. TuOS § 30 sätestab tuleohutuspaigaldiste loetelu. Tegemist on nn lahtise loeteluga, sest selle viimane punkt sätestab, et tuleohutuspaigaldis on ka muu seade ja tehnosüsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks. Nimetatud punkti alla lähevad hetkel tulekustutussüsteemidest näiteks osad vahtkustutussüsteemid, mis ei ole automaatsed. Päästeametile teadaolevalt on Eesti kasutusel päris palju erinevaid tulekustutussüsteeme, mis ei pruugi rakenduda automaatselt, samas on neile kehtestatud standardites väga konkreetsed nõuded, milliste järgimiseks on kindlasti vaja vastavaid erialaseid teadmisi. Seetõttu on Päästeameti hinnangul vaja täiendada TuOS-i § 30 ja lisada autonoomne tulekustutussüsteem ning sellega seonduvalt muuta ka § 33 ja 34. Viimaste puhul on võimalik ka lihtsalt jätta hetkel kehtivast tekstist sõna „tulekustutussüsteem“ eest ära täpsustus „automaatne“, mis tagab sätete laienemise kõikidele tulekustutussüsteemidele. Nimetatud muudatusega seonduvalt ja arvestades asjaolu, et just autonoomseid tulekustutussüsteeme kasutatakse tanklates ja erinevates mahutites, mis ei ole hooned vaid rajatised, peaks täpsustama ka määrust nr 17. Konkreetselt tuleks määruse nr 17 § 2 lõikes 25 asendades sõna „hoone“ sõnaga „ehitis“, et nõuded laieneksid ka rajatisele ning § 28 asendada sõna „hoonesse“ sõnaga „ehitisele“. Arvestatud sisuliselt . TuOS i § 5 lõige 4 sätestati eelnõus järg mise lt: „(4) Suitsetamine, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamine ning muu tuleohtliku tegevuse tegemine peab välistama tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise.“ Selliselt on avatud sätte mõ te – kaitsta ehitist tulekahju ja tuleohu eest – , määramata aga kindlaks, kus eeldatav tuleoht geograafiliselt asuma peaks. Idee on ju selles, et ehitis e tulekahju võib alguse saada hooletust tegevusest nii ehitise sees kui sellest väljas pool ja meie kõigi kohus on tulekahju tekkimist vältida korralduslike ja ehituslike nõuete täitmisega . Arvestatud . 11. Eelnõu § 1 punkti 4 seletuskirjas on, et tuleohutusteenust saab eelnõu kohaselt majandustegevusena osutada vaid füüsiline isik, kellel on tuleohutuse spetsialist tase 5 või tuleohutusekspert tase 6 kutse. Sel moel on tagatud, et tuleohutusteenust osutab pädev isik, kelle kutsepädevuse on tõendanud Sisekaitseakadeemia (praegune kutse väljastaja). Päästeameti hinnangul peaks rõhutama, et eelistatud on just isik, kelle kutseeksamiga tõendatud ka konkreetsed vastavad kompetentsid, kuna tuleohutuse spetsialist, tase 5 omandamisel saab valida erinevaid kompetentse ja need kajastuvad ka kutseregistris. Sama punkti seletuskirjas on ka lause: Tuleohutusülevaatuse tegemist ei nõuta ehitistes, mis on kõrghooned (hooned kõrgusega enam kui 8 korrust või hoone, mille kõrgus on maapinnast üle 26 meetri). Ilmselt on tegemist näpuveaga ja mõeldakse tegelikult 28 meetrit. Seletuskirjas on kõrghoonete kohta ka lause: „Selliseid ehitisi loetakse suurema tuleohuga objektideks, kus Päästeamet teeb igal aastal riiklikku tuleohutusjärelevalvet.“ Tegelikult Päästeameti poolt kinnitatud ohuprognoosi kohaselt kõrghoonetes igal aastal järelevalvet ei teostata. Ettepanek jätta lause teine pool seletuskirjast välja. Arvestatud . Arvestatud . 12. Eelnõu § 1 punkti 7 seletuskirja võiks lisada, et ohutuse tagamiseks on soovituslik ka juhul, kui ü he korteriga elamus, kus hoone omanikul on õigus ehitada ise oma tarbeks küttesüsteem, võtta sellele siiski eksperthinnang. Arvestatud . 13. Eelnõu § 1 punkti 19 seletuskirjas on: „Samas, see et koostööpõhimõte pole õigusaktis esile toodud, ei vä lista sellise koostöö tegemist. Seega loodavad eelnõu koostajad, et KOV-id on siiski vajaduse korral nõus koostööd tegema, et tuletõrje veevõtukohtade juurdepääsud ja kasutatavus oleksid tagatud“. Päästeameti hinnangul jätab eelnimetatu KOV-ide rolli koostöös liiga lahtiseks. KOVid peavad hoolima oma elanike turvalisusest ning sellest tulenevalt ka looma eeldused, et nende territooriumil oleks turvaline elada. Päästeamet teeb ettepaneku sõnastada ülaltoodud lõik järgmiselt: „Samas, see et koostööpõhimõte pole õigusaktis esile toodud, ei tähenda, et KOV sellist koostööd tegema ei peaks. Ühiseks eesmärgiks peaks olema, et tuletõrje veevõtukohtade juurdepääsud ja kasutatavus oleksid tagatud“. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit , 21.01.2019 vastuskiri Kontaktisik: Jan Trei, [email protected] 1. Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses ( VTK ) toodi välja probleemid seoses ehitisevälise tuletõrje veevõtukohaga ja vastavalt seati eesmärgiks õiguslikult reguleerida ehitisevälise tuletõrje veevõtukoha rajamise kohustust. Nii nagu juba VTK-s jäid ebamääraseks ja vastuoluliseks regulatiivsete võimaluste kirjeldus ja mõjude hinnang, jäävad ka eelnõu (§ 1 p 19) puhul ebaselgeks regulatsioonide tegelik sisu ja toimimine ning tähendus kohalikele omavalitsustele. Ehkki otsesõnu eelnõu regulatsioonist ei ilmne kohalike omavalitsuste ülesanded ja kohustused veevõtukohtade rajamisel, võib seletuskirja selgitustest aru saada, et tuletõrje veevarustuse tagamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, märkides mh, et muudatuste kohaselt hakkaks KOV tagama veevõtukohtade olemasolu läbi planeerimismenetluse. Nõustuda ei saa taolise lähenemisega. Esmalt märgime, et planeerimismenetlus iseenesest ei taga veevõtukohtade väljaehitamise. Eelnevast ei selgu, missuguseid tegevusi ja ressursse eeldatakse veevõtukohtade olemasolu tagamiseks ja kelle poolt. Juhime tähelepanu, et kohalikule omavalitsusele kohustuse panemisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid, mis on välja toodud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“ (VV määrus 22.12.2011 nr 180) järgmiselt: - kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse kavandamisel tuleb eelnõus nimetada, kas kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest (§ 6 lg 2); - s eaduseelnõusse kavandatavad normid peavad võimaldama taotletava eesmärgi saavutamist ja eelnõu seadusena rakendamist optimaalsete kulutustega ning kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel tuleb eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad (§ 7). Lisaks märgime, et eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, keda peetakse „veevõtukoha valdajaks“, ehkki sellele isikule on pandud olulised üle sanded veevõtukoha hooldamisel. A nname selgituse . Nõustume, et seletuskirja lugedes võis jääda KOV-de roll veevõtukohtade rajamise ja korrashoiu kohta ebamääraseks. Oleme seletuskirja täiendanud ja parandanud, sa muti muutnud eelnõu sõnastust. Rõhutame, et eelnõuga ei panda KOV i üksusele riiklik ku ülesannet, vaid veevõtukohtade rajamine, vajaduse korra l korrashoiu tagamine oleks KOV i vabatahtlik ülesanne. KOV-le ei tule uut ülesannet planeerimismenetluse vahendusel . Juba praegu peavad nad tuleohutusnõuete täitmise ks tegema Päästeametiga koostööd . E elnõu kohaselt peab tuletõrje veevõtukoha korrashoiu tagama üldjuhul veevõtukoha valdaja. Rõhutame, et ka kehtiva TuOS i (§ 25 lg 2) kohaselt peab veevarustuse tehnilise korrashoiu tagama valdaja. Tu OS i käsiraamatus on välja toodud, et seaduse kohaselt on vastutus tehnilise korrashoiu tagamisel pandud tuletõrje veevarustuse valdajale, kuna tema teostab asja üle tegelikku võimu. Seejuures on käesolevas paragrahvis mõeldud tuletõrje veevarustuse tehnilise korrashoiu terviklikku tagamist. Tuletõrje veevarustuse üle tegelikku võimu omava isiku vastutus korrashoiu puhul on seaduses otstarbekas ja asjakohane, kuna tegelik võim annab isikule sa mamoodi omanikuga võimaluse hoida veevarustuse korras või kõrvaldada puudus muudest isikutest lihtsamini (nt tuletõrjeveemahuti või muude tehniliste vahendite ja rajatiste seisukorra hindamine, loodusliku veekogu kasutamisvõimaluste hindamine, torustiku külmumise vältimine, veevõtukoha tähistuste olemasolu tagamine, tuletõrje veevõtukohtadele juurdepääsuteede aastaringselt lahtihoidmine vms). Kui tuletõrje veevarustus on tuletõrjehüdrantidega ühisveevärk, on selle tehnilise korrashoiu tagamine peamiselt veetorustiku valdaja ülesanne. Näiteks , kui ühisveevärk on KOV i omandis, kuid see on õigusega antud mõne vee-ettevõtja vallata, peab selle tehnilise korrashoiu tagama eelkõige seda valdav vee-ettevõtja. Samuti võib ühisveevärgi valdaja olla selle omanik (nt ühisveevärk kuulub vee-ettevõtja või mõne muu eraõigusliku juriidilise isiku omandisse ja valdusesse). Kehtivas seaduses tuuakse välja tuletõrje veevarustus , s.o tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis võimaldab tulekahju puhkemisel saada kustutusvett. Tuletõrje veevarustuse all käsitatakse nt ühisveevärki koos tuletõrjehüdrantidega, tehisveekogusid ja tuletõrjeveereservuaare ning looduslikke veekogusid. Eelnõuga reguleeritakse nõudeid tuletõrje veevõtukohale. See tähendab, et senise termini „veevarustus“ asemel reguleerib eelnõu edaspidi vaid „tuletõrje veevõtukohta“. Tuletõrje veevõtukoht on aga osa tuletõrje veevarustusest kehtiva sõnastuse mõistes. Eelnõuga ei looda seega valdaja le uut kohustust veevõtukoha korrashoiu tagamiseks, kuivõrd ka kehtiva seaduse kohaselt peab valdaja tagama veevarustuse, mis hõlmab ka veevõtukohta, tehnilise korrashoiu . Eeltoodust lähtudes oleme seisukohal, et eelnõu s täpsustatud valdaja kohustust hoida veevõtukoht korras ja seda hoolda da ei ole uu s ülesan n e. Eelnõuga vaid kitsendatakse terminit „tuletõrje veevarustus“. Kui kehtiva seaduse kohaselt peab valdaja tagama veevarustuse tehnilise korrashoiu , siis eelnõuga veevõtukoha korrashoiu . Samas on eelnõuga loodud korrashoiu tagamise l ka teatud paindlikkus. Kuigi üldjuhul tagab veevõtukoha korrashoiu veevõtukoha valdaja, lubab eelnõu korrashoiu täitmise kohustuses ka teisiti kokku leppida. Näiteks , kui veevõtukohta on võimalik kasutada mitme ehitise kaitseks, on kokkuleppe teel võimalik korrashoiu kohustus omavahel ka ära jagada. See tähendab, et alati ja igal juhul ei pea korrashoiu eest enam vastutama valdaja, vaid olenevalt olukorrast võib see olla ka keegi teine, kelle huvides on veevõtukoha kasutamine. 2. Eelnõu § 1 p 4 reguleerib tuleohutusülevaatu se korraldamist, mille kohaselt tuleohutusülevaatuse tegemist ei nõuta ehitistes, mis on kõrghooned. Selle punkti osas palume täpsustada mõistet “kõrghoone“. Seletuskirja kohaselt on kõrghooneteks hooned kõrgusega enam kui 8 korrust või hooned, mille kõrgus on maapinnast üle 26 meetri, kuid ei selgu mille alusel seletuskirjas on viidatud just nendele normidele. Kuna kõrghoone mõistet ehitusseadustik ei reguleeri siis sellest tulenevalt käsitletakse kõrghoone mõistet erinevalt. Tuleohutuse seisukohalt peetakse kõrghooneks ehitist, mis välistab inimeste päästmise ülemistelt korrustelt, samas Eesti projekteerimisnormides (EPN 10.10) ehitise tuleohutuse seisukohalt loetakse kõrghooneks, kui hoone üldine kõrgus on üle 28 meetri. Seadusest peavad ühemõtteliselt selguma ühtsed nõuded, kuna nendega kaasnevad kohustused. Seega palume täpsustada seaduse eelnõu § 4² lg 4 p 1 sõnastust. Arvestatud . 3. Eelnõu § 1 p-ga 5 kavandatakse täiendada seaduste § 5 lõikega 1 1 , mille kohaselt kui tuleohutusnõuded on täidetud, võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale või aiamajale Päästeameti kooskõlastuseta. Arvestades, et muudatustega soovitakse luua võimalus, mitte ei panda kohustust, võiks ühelt poolt hinnata seda kui võimalust menetlust lihtsustada ja halduskoormust vähendada. Samas märgime, et tegemist on vastutusrikka valdkonnaga, mis eeldab eripädevust ja kvalifikatsiooni, ning seega leiame, et prognoositav on, et ka edaspidi ehitise, sh üksikelamu, tuleohutust hindavad suures osas Päästeameti spetsialistid, kes sellega igapäevaselt tegelevad ja omavad vastavat kvalifikatsiooni. Juhime tähelepanu, et ka vabatahtlikult võetava ülesande nõuetekohasel ja piisaval tasemel täitmine eeldab kohalikult omavalitsuselt täiendavat ressurssi. Lisaks on eelnõu §5 lõikega 1 1 sõnastuse osas ettepanek, mille otstarvet palume kaaluda: (1 1 ) "Kui tuleohutusnõuded on täidetud, võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutus loa anda üksikelamule , suvilale või aiamajale ning elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta.“ Arvestatud. Lisame loetellu ka elamu teenindamiseks vajalikud abihooned. 4. Eelnõu § 1 punktidega 8–10 ja 12 soovitakse muuta § 11 lõikeid 1, 5, 7 ja 8, mis puudutavad ahju, kamina, pliidi, korstna ja ühenduslõõri puhastamist. Nõue seaduse § 11(1) teises lauses soovitakse muuta sõnastust päevade täpsusega. „ kahe sellise puhastamise vahele ei tohi jääda rohkem kui 365 päeva “. Jääb arusaamatuks päevade täpsustamise vajadus, kuna see ei muuda seaduse sisu. Käesoleva seaduse muutmise põhieesmärk on vähendada tulesurmade hulka, kiirendada menetluste kulgu ja suurendada tuleohutute objektide arvu. Tuleohutus tagatakse eelkõige regulaarse ahju, kamina, pliidi, korstna või ühenduslõõri puhastamisega, sõltumata konkreetsest päevade arvust kahe puhastuse vahel. Kahtleme, kas väljapakutud lahendus lahendab probleemi. Arvestatud . Seaduse sõnastust ei muudeta. Haridus- ja Teadusministeerium (mitteametlikud märkused) Kontaktisik: Kadi Mölder, tel 735 0234; [email protected] 1. Soovime juhtida tähelepanu, et rakendusakti kavandis nr 4 tuleks tuletööde tegemise koolituse nõuded viia vastavusse täienduskoolituse standardiga. Täienduskoolituse standardi § 2 sätestab: § 2. Täienduskoolituse õppekava nõuded (1) Täienduskoolituse õppekavas sätestatakse vähemalt järgmised andmed: 1) õppekava nimetus; 2) õppekavarühm; 3) õpiväljundid ; 4) õpingute alustamise tingimused, juhul kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel; 5) õppe kogumaht, sealhulgas auditoorse, praktilise ja iseseisva töö osakaal; 6) õppe sisu; 7) õppekeskkonna kirjeldus; 8) õppematerjalide loend, juhul kui õppekava läbimiseks on ette nähtud õppematerjalid; 9) lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid; 10) koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldus koolitajal. (2) Õppekava koostatakse õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid on kirjeldatud õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täienduskoolituse õpiväljundid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu teadmisi ja oskusi. (3) Õppekava nimetus peab võimalikult täpselt väljendama täienduskoolituse sisu ja ei tohi olla eksitav. Õppekava nimetuseks ei piisa üksnes ametinimetusest. Õppekava nimetuses ja õpiväljundites kirjeldatut peab olema võimalik etteantud õppeajaga saavutada. (4) Kui täienduskoolituse eesmärk on kutsestandardis või tasemeõppe õppekavas sisalduvate kutse-, ameti- või erialase kompetentside omandamine, viidatakse õppekava eesmärgis asjaomasele kutsestandardile ja selle kutsetasemele või õppekavale ja loetletakse asjaomased kompetentsid. (5) Kui täienduskoolituse eesmärk on anda täienduskoolitusel osalejale õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või vastava õiguse taotlemiseks, märgitakse see õppekavas eesmärgina ning õppekava koostamisel arvestatakse õigusaktides sellele koolitusele sätestatud nõuetega. Ehk tuginedes eeltoodule tuleks eelnõus märkida, et koolituse nõuded reguleeritakse vastavalt täienduskoolituse standardinõuetele. Arvestatud . Rakendusakti muutmisel võtame HTM iga uuesti ühendust, et kooskõlastada nendega ettepanek kajastada rakendusaktis õpiväljundid ja õppemahud akadeemilistes tundides ning esitada ka õppe lõpetamise tingimused . 2. Palume, et tä iendaksite eelnõus § 41 lõikega 3 järgmises sõnatuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.“. Kuna tegemist on uue reguleerimisega, siis peab jääma sisse viide ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele. Nii nagu on kehtiva seaduse § 14 lõikes 3 ja § 34 lõikes 4. Arvestatud . Eesti Vee-ettevõtete Liit, 17.01.2019 vastuskiri Kontaktisik: Pille Aarma; 55 4 6671; [email protected] 1. Paragrahvi § 23 muutmisega muudetakse §-i pealkiri ja defineeritakse mõiste tuletõrje veevõtukoht, mis eelnõu kohaselt on aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu saab võtta vett pääste- ja demineerimistöödeks . Seletuskirja kohaselt tähendab see torustikku veetrassil, -mahutis või looduslikus veekogus, mille külge saab ühendada päästetehnika, et sealt vett saada. Kehtivas seaduses on veevarustuse all käsitletavad rajatised/vahendid eraldi välja toodud ( tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise j a andmise tulekahju puhkemisel; ühisvee värk koos tuletõrjehüdrantidega). Meie hinnangul laiendatakse eelnõus toodud muudatusega oluliselt veevõtukohana käsitletavate kohtade (vahendite) ringi . S õna „ rajatis “ on pigem ebamäärane ja mitmeti tõlgendatav . Ee lnõu teksti järgi võib veevõtukoht olla ka näiteks kogu asula ühisveevärk . Seetõttu leiame, et § -i 23 muudatusest tulenev tuletõrje veevõtukoha defini tsioon ei ole hästi õnnestunud ja võimaldab antud normi tõlgendada palju laiemalt, kui kehtivas seaduses. S eletuskirjas olev selgitus ei tohiks olla normi sisu loov. Anname selgituse. Eelnõu sõnastust on muudetud täpsemaks. Eelnõu kohaselt on t uletõrje veevõtukoht aasta ring i kasutatav tehnorajatis, mille kaudu saab võtta vett pääste- ja demineerimistöödeks. See tähendab veetrassil, -mahutis või looduslikus veekogus asuvat torustikku , mille külge saab ühendada päästetehnika, et sealt vett saada. Riigikohus on tehnorajatiste kohta märkinud, et tehnorajatise all tuleb üldmõistena silmas pidada eelkõige elektri- ja sideliine, gaasi-, soojus ja veetrasse jms, samuti nende teenindamiseks vajalikke abirajatis i nagu alajaamad, mahutid jms. Asjaõigusseaduse § s 158 on tehnovõrkude ja – rajatiste na esitatud järgmised näited: kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised. On selge, et kui tuletõrje veevarustus on tagatud ühisveevärgi osana, saab tuletõrje veevõtukohta käsitada tehnorajatisena. Tehnorajatised on näiteks tuletõrjehüdrandid. Tehnorajatisega on tegemist aga ka juhul, kui tuletõrje veevõtukoht tähendab torustikku mingil muul eraldiseiseval veekogul või mahutis. Kuivõrd sel juhul on vee võtmiseks ja kasutamiseks samuti vajalik veevarustustorustik, on ka selline veevõtukoht tehnorajatis. Selleks, et tagada veevõtukohadest selgem käsitlus, sh ehitusregistris asjakohaste andmete korrastamine (veevõtukohad kantakse registrisse sarnase klassifikaatori alusel), sätestataksegi eelnõu kohaselt veevõtukohad tehnorajatistena. 2. Paragrahv i 24 lõike 2 tekst: „Tuletõrje veevõtukohast peab olema kättesaadav vajalik veekogus või vooluhulk selle hoone, rajatise või ladustamisplatsi kaitsmiseks. Eeldatakse, et tuletõrje veevõtukohast kättesaadav vajalik veekogus või vooluhulk on piisav, kui see vastab asjakohases standardis esitatud nõuetele.“ Lisaks on sama paragrahvi lõikes 4 toodud üldine viide standardile. Oleme arvamusel, et selline muudatus ei ole vormitehniliselt õiguspärane, sest tegemist on tehniliste normidega. Toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 42 lõike 6 kohaselt ei ole tehnilises normis lubatud sätestada kohustuslikku viidet standardile. Erandina on kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid. Õigusselguse huvides tuleks tehnilised nõuded sätestada vastavates rakendusaktides . Juhime tähelepanu, et eelnõu rakendusakti kavandis nr 3 , „Tuletõrje veevõtukoha projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse kord“ , on samuti tegemist tehnili s e norm iga . Näiteks § 4 l õike 1 sõnastusest väljendub selgelt , et sättes on kohustuslik viide standardile TNVS § 42 l õike 5 tähenduses, kuid ka see aga ei ole meie hinnangul vastavuses TNVS § 42 l õikega 6. Anname selgituse. Nõustume, et kohustuslikku viidet standardile teha ei saa. Seetõttu ei olegi eelnõu sõnastuse kohaselt standardi järgimine kohustuslik, vaid soovituslik. Eelnõus kasutatakse standardile viitamisel sõnu eeldatakse ja on soovitatav , see tagab standardi järgimise soovitusliku iseloomuga. Rakendusakti kavandit on samuti täpsustatud, kohustuslikud viited standardile on asendatud soovituslike viidetega. 3. Rakendusaktid ei kuulu seadusega koos vastuvõtmisele, kuid esitame siiski ka arvamuse rakendusakti kavandile nr 3 - „Tuletõrje veevõtukoha projekteerimise, ehitamise, katsetamise, hooldamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse kord“. 1) Oleme arvamusel, et kavandi § 9 täitmine tekitaks praktikas palju probleeme. Nimelt peaks lõike 2 kohaselt veetorustiku valdaja teavitama tuletõrjehüdrandi remonditöödest päästeametit vähemalt 10 päeva enne tööde algust. Küsimus on, kas päästeamet seda infot ka tegelikult 10 päeva ette vajab? Plaanilised sulgemised vormistatakse 9 päeva ette ja info avalikustatakse. Juhime tähelepanu, et info plaanilistest sulgemistest on näiteks Tallinnas avalikult olemas operatiivinfo baasis, kuhu Päästeamet il on ligipääs igal ajahetkel. Vee-ettevõtte poolt täiendava info edastamine Päästeametile tekitaks täiendavat ressursikulu mõlemale osapoolele. Päästeametil on olemas info hüdrantide asukohtade kohta ja avaliku info põhjal tänavate sulgemiste kohta oleks infotehnoloogiliste vahendite arenduste abil võimalik operatiiv seks infovooks muuta . Teadaolevalt kehtib ametiasutustele põhimõte, et kui info on kättesaadav avalikest kanalistest, siis seda ettevõtjatelt ja teistelt isikutelt enam täiendavalt ei küsita. 2) Sama paragrahvi l õike 5 kohaselt kannab kohalik omavalitsus info veevõtukohtade asukoha ja vooluhulkade kohta Maa-ameti kaardirakendusse. Eelnõu kavandil seletuskirja ei ole, mistõttu j ääb arusaamatuks, miks peaks vooluhulgad olema avalikus kaardirakenduses kättesaadav ad? Arvestatud . 1) Rakendusaktis sätestatakse teavitusele 9 päeva nõue. 2) See on oluline info planeerimismenetluses. Rakendusakti koostamise käigus hinnatakse ka muid võimalusi . Eesti Kindlustusseltside Liit, 17.01.2019 vastuskiri Kontaktisik: Ülli Reimets; 502 7693; [email protected] 1. Seoses TuOS seaduses plaanitavate muudatustega palume täiendada päästeinfosüsteemi asutamise ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärust § 10 lg 7 uue punktiga. Ettepanek uue punkti sõnastamiseks: „Tulekindlustusega tegeleval kindlustusandjal järelevalve- ja ennetustöö andmestikust kindlustusriski hindamiseks, kindlustuslepingu sõlmimiseks ning kindlustuslepingu täitmise kohustuse olemasolu ja ulatuse väljaselgitamiseks.“ TuOS muutmise seaduse eelnõu kohaselt kaasatakse tuleohutusteenuste läbiviimisele rohkem erasektorit. Tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsega isikutel on eelnõu kohaselt õigus pakkuda seaduse §2 lg 4 punktides 1-5 loetletud tuleohutusteenuseid, sh tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide tuleohutusülevaatuse läbiviimne ja ülevaatuse tulemuste päästeinfosüsteemi sisestamine. Ühe võimaliku teenusepakkujana näevad eelnõu koostajad kindlustusteenuse pakkujaid. Kindlustusteenuse pakkujad on motiveeritud selle lisakohustuse võtma, kui see tagab ligipääsu kõigile tööstus- ja laohoonetes, büroohoonetes ja garaažides teostatud tuleohutusülevaatuste aktidele. Teave tuleohutusülevaatuste tulemustest ja korstnapühkija hinnangust küttekollete korrashoiu kohta aitab kindlustusteenuse pakkujal õiglasemalt riske hinnata. Kui kindlustusandjal on teavet objekti tuleohutusliku olukorra kohta, on kindlustusandjal rohkem võimalusi mõjutada objekti omanikke tuleohu tusnõuete hoolsamale täimisele. Tuleohutuse parandamine on kindlustussektori jaoks oluline. 26. veebruaril 2018 allkirjastasid Päästeameti ja Eesti Kindlustusseltside Liidu koostöömemorandumi, millega deklareeriti oma huvi ja valmisolekut teha vastastikku kasulikku koostööd, ennetada ja vähendada tuleõnnetusi sh varakahjusid ja toetada üksteise tegevust loetletud valdkondades. Siseministeeriumi poolt koostatud siseturvalisuse arengukava 2015-2020 (STAK) poliitikainstrument 5 all on kirjas: „Päästeamet arendab koostööd kindlustusettevõtetega eesmärgiga maandada tuleohutusriske läbi kindlustusettevõtjate tegevuse.“ (lk 61 punkt 8). Juhime tähelepanu, et isikuandmeid puudutavas osas võimaldab juba kehtiv õigus neid andmeid kindlustusandjal töödelda ilma andmesubjekti nõusolekuta (KindlTS § 218) ja nõuda andmetele juurdepääsu või andmate väljastamist (KindlTS § 219). Olgu öeldud, et selline regulatsioon säilib ka GDPR siseriiklikuks rakendamiseks kehtestatavate IKS ja IKSRS kohaselt. Nimelt näeb ka IKSRS-ga muudetav KindlTS § 219 lg 1 ette, et: ”(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui: 1) isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks; 2) punktis 1 nimetamata eriliiki isikuandmete, sideandmete ning maksu- ja pangasaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist.“ Seega on sedastatud paragrahvi alusel juba täna kindlustusandjatel õigus saada riigiasutustelt ja muudelt isikutelt oluliselt suurema kaitstuse astmega isikuandmeid ja erikiiki andmeid, sh GDPR art 9 sätestatud eriliigilistest andmetest terviseandmeid ja eriliiki andmetest süüteo toimepanemist või selle ohvriks langemist puudutavaid andmeid enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse tegemist.1 Õigus saada andmeid päästeinfosüsteemist ja Päästeametilt kindlustusjuhtumite lahendamiseks on tagatud eelkõige eraisikuid ja nende isikuandmeid puudutavas osas. Lisaks eeltoodule oleks kindlustusandjatel vajalik töödelda ka juriidiliste isikutega seotud andmeid ning lisaks täitmise kohustuse väljaselgitamisele oleks vaja andmeid töödelda ka kindlustuslepingu sõlmimiseks ja kindlustusriski hindamiseks. Meie arvates oleks mõistlik lisaks tänasele õigusele võimaldada päästeinfosüsteemi andmeid ülaltoodud ulatuses töödelda ka kindlustusriski hindamiseks. Just kindlustusriski hindamise ja lepingu sõlmimisega seoses hakkaksid kindlustusandjate töötajad osutama tõenäoliselt tuleohutusteenuseid. Oleks ülimalt loogiline, et ka kindlustusandjatel oleks õigus neid andmeid riski hindamiseks töödelda. On selge, et ilma selle õiguseta tekiks õiguslik vaakum ja planeeritud süsteem ei hakkaks tööle. Näiteks küttesüsteemi seisukorra ja tuleohutusülevaatuste andmed on olulised kindlustusriski hindamisel. Kui nimetatud andmed oleksid kindlustusandjatele kättesaadavad, saaksid nad lepingu sõlmimisel juhtida tähelepanu TuO S § 11 kohuste mittetäitmisele ja õiguslikele tagajärgedele kindlustusjuhtumi korral, kui juhtumi põhjustas TuO § 11-s sätestatud tuleohutusnõude rikkumine. Sellel oleks kahtlemata oluline preventiivne mõju tuluohutusalases kahjuennetuses. Kindlustusandjate ja Päästeameti halduskoormuse vähendamiseks oleks mõistlik tagada kindlustusandjatele juurdepääs päästeinfosüsteemile juurdepääsuõiguse andmisega. Täpsem andmete kooseis tuleks määratleda lähtuvalt andmetöötluseesmärgist (kindlustusriski hindamine, kindlustusjuhtumite lahendamine) ja minimaalsuse põhimõttest. Anname selgituse. Päästeamet ei ole nõus kindlustus ettevõtetele tegema juurdepääsu PÄIS i eelkõige sealolevate andmete konfidentsiaalsuse pärast (aadresside järgi on võimalik tuvastada ettevõtte , firma või kodu omanik) . Praegu vaatlevad andmeid PÄIS i s § 10 järgi üksnes riigiasutused. Neile lisanduvad pädevad isikud, kelle juurdepääs on otseses seoses nende kutsetunnistusega (kui kutsetunnistus kaotab kehtivuse, ei saa nad enam infosüsteemis päringuid teha). Seega, kui kindlustussettevõtjal on soov vaadelda andmeid (ja ka esitada neid), tuleb ettevõttel teha kas päring Päästeametisse või sõlmida töösuhe tuleohutuse alal pädeva isikuga (tuleoh utusspetsialist või ekspert). Samuti on seltsidel praegu õigus teha PÄA le päringuid objektide kohta, mille vastu on kindlustushuvi. Samas on IT-lahenduste arendamisel võimalik x-tee kaudu tekitada elektrooniliste päringute võimalus nende andmeväljade osas, mis määratakse päästeinfosüsteemi põhimääruse muudatusega avalikuks. See tähendab süsteemide omavahelist automaatset suhtlemist nagu praegu on näiteks ehiti sregis tri ja päästeinfosüsteemi vahel . 2. Teeme ettepaneku lisada TuOS § 31 kohustuste loetelu ette viide standarditele "vastavalt asjakohasele standardile". Ettepanek viite sõnastamiseks: „§ 31. Tuleohutuspaigaldise omaniku kohustused Tuleohutuspaigaldise omanik peab vastavalt asjakohasele standardile: 1) tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja katkematu toimepidevuse; 2) korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise vaatlust, kontrolli ja hooldust; 3) omama dokumentatsiooni tuleohutuspaigaldise ja selle kontrolli ning hoolduse kohta.“ Tuleohutuspaigaldiste korrashoidu ja hooldusesse suhtutakse objekti omanike ja valdajate poolt praegu hooletult, mis seab ohtu objektil viibijate elu ning võib põhjustada suuri kahjusid. Seadus nõuab küll paigaldiste hooldust, kui ei anna konkreetseid nõudeid, millele paigaldis või hoolduse läbiviija peab vastama või kui sageli hooldust tuleb läbi viia. Nii tuleohutuspaigaldiste hoolduse pakkujad kui kindlustusandjad on sattunud mitmetele objektidele, kus tuleohutuspaigaldised on küll olemas, kuid pole töökorras. Näiteks automaatsel tulekustutussüsteemil on veevoolu- ja rõhu katsetamise sõlmed välja ehitamata või valesti paigaldatud ning tuleohutuspaigaldise töötamist pole üldse võimalik testida. Mittearvestatud . Tuleohutuspaigaldiste omanikud ei ole kohustatud soetama omale standardeid, et nendes olevaga ennast kurssi viia. Seda enam, et selliste paigaldiste (nt andurid või piksekaitsesüsteemid) omanikud on eraisikud. Standard on pädeva isiku töövahend ja paigaldise omanikule piisab, kui hooldust tei nud isik nimetab oma tegevuse aluseks asjakohast standardi. Omaniku hoolsuskohustus peab eelkõige seisnema selles, et ta korraldab hoolduse pädevate isikute vahendusel ja nõuab tegevuste kohta ülevaadet (mis tehti, mis rikked tuvastati, kuidas kõrvaldati). Nõustume, et teatud objektidel oleks asjakohane objekti omanikul samuti teada standardi nõu deid ja osata hooldajatelt teenust vastu võttes selle sisu kontrollida, kuid teie ettepaneku alla lähevad sel juhul ka tavakodanikud ja seda me ei saa sätestada. Pigem näeme siin avalikkuse teadlikkuse kasvatamis t , kus oluliste objektide omanikele tuleb selgitada standardite olulisust ja nende kasutatavust hooldusnõuete täitmisel. 3. Teeme ettepaneku lisada määruse „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 3 lõige 4. Ettepanek uue punkti sõnastamiseks: „(4) Põlevmaterjali ladustamisel tööstus- ja laohoonete välisseina läheduses peab vastama asjakohasele standardile.“ Tööstus- ja laohoonete läheduses ladustamist ei reguleeri seni ükski õigusakt ja hoone valdajad peavad standardit vaid soovituslikuks. Kohapealsete kontrollide käigus on selgunud, et sageli lähtutakse ka tööstus- ja laohoonete puhul antud määruse § 3 lõige 2 toodud 4 m nõudest, mis käsitleb hooneid, milles viibivad püsivalt inimesed. Tööstus- ja laohoonete puhul ei ole 4 meetrit piisav, ohutu ladustamise kaugus sõltub laoplatsi mahtudest ulatudes 10–36 meetrini, detailsemalt on see kirjas standardis EVS 812 4:2018. Arvestatud. Rakendusakti muutmisel lisatakse sättesse soovituslik viide asjakohasele standardile, kuid praegu tuleks lähtuda antud määruse § 3 lõikest 1, mis a nnab selge suunise, et ladustamine peab toimuma tuleohututult. 3. Eelnõu kohaselt ei pea kohalik omavalitsus (KOV) üksikelamute, suvilate ja aiamajade ehitus- ja kasutuslubade menetluses võtma enam kooskõlastusi Päästeametilt, kui KOV on võimeline tuleohutusnõudeid iseseisvalt kontrollima. Seletuskirja kohaselt koostab Päästeamet tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks vastava juhendi ja teeb asjakohased koolitused. Teeme ettepaneku vastava koolituse läbimise kohustuslikkus lubasid väljastava KOV ametnikule selgemalt sõnastada. Ilma koolitust läbimata ei tohiks olla õigust lubasid väljastada. Mittearvestatud . Koolitus ei tähenda seda, et KOV i ametnik saaks kvalifikatsiooni, vaid et tal tekiks teadmine kontrollitavate nõuete sisust ning õigusaktidest ja tehnilistest normidest, mis teda tema tegevuses aitaksid. Kvalifikatsioon ehk vastav pädevus saavutatakse, kui on olemas asjakohane haridus (omandat ud kutsekvalifikatsioon ) . Eelnõu koostajad on seisukohal, et KOV id, kes soovivad seda võimalust kasutada, teevad ise kõik selleks, et nende vastavad ametnikud saaksid vajalikud koolitused ja teadmised. Seega , me ei poolda , et seaduses sõnastataks koolituse kohustuslikus korras läbimise nõue. Keskkonnaamet , 17.01.2019 vastuskiri Kontaktisikud: Taavi Tattar ; 5330 6820 ; [email protected] Maiu Paloots ; 5349 4399 ; [email protected] 1. Esmalt märgib Keskkonnaamet, et tuleb lugeda positiivseks, et soovitakse luua võimalus kontrollitud maastiku põletamiseks. Samas on esitatud eelnõu ja korra eelnõus hetkel palju küsitavusi, mis tuleb enne eelnõu ja korra eelnõu lõplikku sõnastamist läbi mõelda, läbi rääkida puudutatud haldusorganite ja RMK-ga, seejärel üheselt formuleerida ning selgitada ka eelnõu seletuskirjas. Eelnõu kohaselt võib kaitstaval loodusobjektil maastikku kontrollitult põletada kaitseala valitseja nõusolekul kaitse-eesmärgi saavutamiseks. Eelnõus ja korra eelnõus kasutatakse mõistet kaitstav loodusobjekt. Keskkonnaameti hinnangul on vajalik eelnõu seletuskirjas täpsemalt välja tuua, mida antud seaduse eelnõus käsitletakse kaitstava loodusobjektina, kas kõiki looduskaitseseaduse §-s 4 esitatud kaitstavaid loodusobjekte? Looduskaitseseadus § 21 annab mõiste kaitstava loodusobjekti valitseja, mistõttu teeb Keskkonnaamet ettepaneku eelnõus ja korra eelnõus läbivalt kasutada mõistet kaitstava loodusobjekti valitseja. Konkreetse kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgid tulenevad kaitse-eeskirjast ja kaitse korraldamine toimub kaitsekorralduskava alusel. Kaitsekorralduskava koostamisel hinnatakse ja kaitsekorralduskavas esitatakse konkreetse ala põhiselt kaitse korraldamise põhimõtted ja selle saavutamise tegevusplaanid sh tulenevalt kaitse-eesmärkidest maastiku põletamise vajadus. Eeltoodust tulenevalt on Keskkonnaameti hinnangul konkreetset kaitstavat loodusobjekti puudutav kaitsekorralduskava dokumendiks, mis peaks olema aluseks kontrollitud põletamise kavandamisel ja läbiviimisel kaitstavatel loodusobjektidel. Maastiku kontrollitud põletamise nö tehnilise läbiviimise aluseks võib olla koostatud ka RMK juhend (Keskkonnaamet mõistab korra eelnõus nimetatud juhendit hetkel dokumendina, mis annab üldised suunised põletamise läbiviimise nö tehnilisekorralduse osas), kuid samas võib olla konkreetseks objektipõhiseks tegevuseks piisav ka koostöös Päästeametiga koostatav juhtumipõhine konkreetsel alal kontrollitud põletamist puudutav objekti ohutusplaan . Kaitsekorralduskavas esitatule tuginedes (ja RMK juhendi nö tehnilistel suunistel) saab RMK koostöös Päästeametiga koostada konkreetsel alal kontrollitud põletamist puudutava objekti ohutusplaani. Arvestatud . Seletuskirjas on täpsem ini esile toodud, mida eelnõus käsit a takse kaitstava loodusobjektina. Eelnõu mõistes käsit a takse kaitstava loodusobjektina l ooduskaitseliselt olulist elupaika, mille olemasolu ja püsimine on seotud maastikupõlengute toimumisega. Sellised elupaigad on eelkõige nõmmed ja põlendikud kuivades ja parasniisketes männimetsades. Nende elupaikade olemasolu ja seisund sõltub otseselt maastikupõlengute esinemisest. 2. Korra eelnõu § 2 lg 3 kohaselt p eab objekti ohutusplaanil olema Keskkonnaameti nõusolek. Keskkonnaameti hinnangul peaks sä te olema täpsem, et seda saaks mõista nii, et objekti ohutusplaani kinnitamiseks (ja selle alusel kontrollitud põletamise juhtumipõhiseks läbiviimiseks) on RMK-l vajalik saada kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Arvestades, et loodus on pidevas muutumises ja kaitsekorralduskava kinnitamisest kuni ohutusplaani valmimiseni ja tegevuse elluviimiseni võib olla möödunud pikem ajavahemik, on põhjendatud, et kaitstava loodusobjekti valitseja kontrollib üle konkreetse ala looduskaitselised aspektid ja annab tegevuse läbiviimiseks konkreetsel objektil vastavalt objekti ohutusplaanile nõusoleku, mis võib sisaldada ka täiendavaid tingimusi tööde läbiviimise aja, nõusoleku kehtivuse aja piiritlemise osas vms. Keskkonnaameti hinnangul tuleks nõusolekut käsitleda siduvana, ehk kui kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut ei anna, siis tegevust läbi viia ei saa. Arvestatud. Korra eelnõus on vastav lõige sõnastatud järgmiselt: „ (3) Maastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse iga kord objekti ohutusplaan, millel peab olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. “ Nõustume, et nõusolek peab olema siduv. 3. Keskkonnaameti hinnangul on korra eelnõus põhjendatud välja tuua, et RKM korraldab kontrollitult maastiku põletamist vaid riigimaal ning ainult neis kohtades ja ulatuses, mis on eelnevalt kaitstava loodusobjekti valitsejaga kooskõlastatud. Arvestatud . 4. Eelnõu kohaselt võib maastikku kontrollitult põletada Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused. Korra eelnõu § 3 kohaselt Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal põletatakse maastikku kontrollitult Kaitseväe koostatud juhendi kohaselt; maastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse iga kord objekti ohutusplaan. Korraeelnõu § 3 lg 3 kohaselt, kui Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal on kaitstav loodusobjekt, siis kooskõlastatakse maastiku kontrollitud põletamine Keskkonnaametiga, kellele esitatakse ka maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaan. Nagu nähtub korra eelnõu § 3 lg-st 3, on arvestatud, et harjutusväljal võib kavandatav põletamine puudutada ka kaitstavaid loodusobjekte. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu aga, mis saab juhul, kui Kaitseväe soov korraldada põletamist kaitstaval loodusobjektil ei ole vajalik konkreetse kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärkide saavutamiseks. Kuna tuleohutuse seaduse eelnõu sõnastus lubab kontrollitud põletamist kaitstaval loodusobjektil läbi viia vaid siis, kui see on vajalik kaitse-eesmärgi saavutamiseks (selline sõnastus välistab eesmärgi suhtes neutraalsed põletamised), siis kaitstavatel loodusobjektidel ei saa kaitseala valitseja lubada põletamist olukordades, mis on neutraalsed kaitse-eesmärgi suhtes ja ammugi sellega vastuolus olevaid tegevusi. Eeltoodut selgitava näitena esitab Keskkonnaamet nö kaitseala kokkupuute Kaitseväe harjutusväljakuga Jussi nõmme osas, mis jääb Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealale. Nõmmede tegevuskava eelnõus on esitatud: „Nõmmede majandamine tundub liivikute majandamisest hinnanguliselt komplitseeritum, sest see eeldab suhteliselt täpsemalt doseeritud häiringuid, mis hoiaksid ala avatuna aga maapinna kanarbikuse ja kamardununa. /…/ Kui Eestis peaks ülekasvanud kanarbiku kontrollitud põletamine nõmmekoosluste mosaiiksuse ja mitmekesisusesuurendamise eesmärgil kunagi tõsiselt päevakorrale tõusma, tuleks põletamise kõikmõeldavaid mõjusid ja detaile enne selle laiemat rakendamist põhjalikult uurida.Korraga põletatavad alad peaksid olema üsna väikesed ja piirduma 0.2–0.5 ha. /…/ Ühe konkreetse koha põletamise intervall peaks olema suhteliselt pikk, ulatudes 10-20 aastani.“ Kaitseväe soov ja vajadus kontrollitud põletamise läbiviimiseks võib olla aga oluliselt suurem (suuremal pinnal ja sagedasem, näiteks ca iga kolme kuni viie aasta tagant). Et tagada eelnõu ühtne tõlgendamine ja vältida vaidlusi erinevate haldusorganite vahel seoses erinevate avalike huvidega (looduskaitselised ja riigikaitse huvid) samale alale, peaks eelnõu seletuskirjast selguma seadusandja selge nägemus, kuidas sellised olukorrad lahendatakse. Seega on vajalik veelkord läbi mõelda ja vaidluste ärahoidmiseks ka täpsemalt eelnõus või korra eelnõus reguleerida, kuidas lahendatakse võimalikud vastuolud looduskaitseliste ja kaitseväe huvidega seoses. Eelnõu § 16 lg 5 p 1 sõnastus lubab kontrollitud põletamist hetkel üksnes kaitse-eesmärgi saavutamise eesmärgil ja seega peaks ka korrast selgelt nähtuma, et kontrollitud põletamist Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal saab kavandada üksnes siis, kui see on kooskõlas ka kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamise nõudega. Keskkonnaameti hinnangul võib kaaluda eelnõu § 16 lg 5 p 1 kavandatava sõnastuse muutmist ja seaduse tasemel põhjendatud juhtudel riigikaitse kaalutlustel võimaluse andmist kaitstaval loodusobjektil kontrollitud põletamise võimaldamiseks juhtudel, kui põletamine ei ohusta kaitse-eesmärki ja on vajalik näiteks muude kahjude ärahoidmiseks. Eelnõu esitatud sõnastus lubab kaitsealal põletamist üksnes kaitse-eesmärgi saavutamiseks ja ei anna kaitstava loodusobjekti valitsejale nõusoleku andmisel kaalutlusruumi. Korra eelnõu § 3 lg 3 sõnastuse kohaselt, kui Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal on kaitstav loodusobjekt, kooskõlastatakse maastiku kontrollitud põletamine Keskkonnaametiga, kellele esitatakse ka maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaan. Sellest sõnastusest võib aru saada, maastiku põletamise kavatsus kooskõlastatakse kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Kui kaitstava loodusobjekti valitseja kooskõlastus antakse, siis koostatakse objekti ohutusplaan ja esitatakse see kaitstava loodusobjekti valitsejale. Kas objekti ohutusplaan esitatakse Keskkonnaametile lihtsalt teadmiseks või nõusoleku saamiseks, korra eelnõu kavandist ei selgu. Keskkonnaameti hinnangul peaks siin olema regulatsioon sarnane eelmises paragrahvis sätestatud kaitstavat loodusobjekti puudutava kontrollitud põletamise regulatsiooniga ja tuleb anda ka seadusandja seisukoht, kas kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut tuleb käsitleda siduvana. Arvestatud. Täien dasime rakendusakti kavandit. Lisame, et need asjaolud on plaanis osa lis ega ka määruse eelnõu koostamisel läbi arutada. 5. Keskkonnaameti hinnangul ei ole jätkuvalt selgelt reguleeritud kontrollitud põletamisele seatavad tuleohutusnõuded. Keskkonnaameti hinnangul tuleb sarnaselt näiteks tuleohutuse seaduse §-des 13−14 sätestatud tuletöö tuleohutusnõuetega seaduse tasandil kehtestada nõuded, mida tuleb järgida ka kontrollitud põletamisel. Arvestada tuleb, et metsa-ja muu taimestikuga kaetud ala põletamine kujutab endast suurt ohtu inimeste elule ja tervisele, varale, aga ka looduskeskkonnale. Põletamise „kontrollituse” sisu ei saa jääda ainult kirjelduseks juhendis, vaid põhinõuded peaksid olema sätestatud ka tuleohutuse seaduses. Sarnaselt tuleohutuse seaduse §-des 13−14 sätestatud tuletöö tegemisele esitatavatele nõuetele tuleb eelkõige lahendada järelevalve tagamise ja kontrollitud põletamiste tegemiseks pädevate isikute küsimus. Lisaks kahjulike tagajärgede ennetamisele lihtsustab taoliste küsimuste eelnõu raames läbi mõtlemine ja seaduses reguleerimine võimalikke tulevikus tekkivate vastutuse küsimuste lahendamist. Anname selgituse. Lisasime eelnõusse, et maastiku kontrollitud põletamisel tuleb tagada pidev järelevalve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala. Täpsem maastiku kontrollitud põletamise kord nähakse ette valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Meie hinnangul on selliselt kontrollitud põletamine reguleeritud piisavalt. Kontrollitud põletamise teemal on toimunud arutelud nii KeM-ga kui ka RMK-ga, regulatsioon on nendega läbi räägitud ja ka nende hinnangul piisav. Eelnõu kohaselt on maastiku ko ntrollitud põletamine lubatud vaid kaitstaval loodusobjektil kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul (saavutamaks kaitse-eesmärk) ja Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused. Kontrollitud põletamist tuleb teha vastava juhendi kohaselt, vastutus selle läbiviimise eest lasub kontrollitud põletajal. Maastiku kontrollitud põletamise korral kaitstaval loodusobjektil tuleb lähtuda kaitsekorralduskavas määratud põhimõtetest. Kaitsekorralduskava koostamisel hinnatakse ja kaitsekorralduskavas esitatakse konkreetse ala kaitse korraldamise põhimõtted ja selle saavutamise tegevusplaanid , sh maastiku põletamise vajadus lähtudes kaitse-eesmärkidest . Seega on konkreetset kaitstavat loodusobjekti puudutav kaitsekorralduskava üks oluli n e dokumen t , mis peaks olema aluseks kontrollitud põletamise kavandamisel ja tege misel. Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal tuleb kontrollitud põletamist teha Kaitseväe harjutusväljade kontrollitud põletamise juhendi kohaselt. Samuti peab maastiku kontrollitud põletamise kohta iga kord koostama objekti ohutusplaani. Üldjoontes peaks plaan koosnema tabel ist , mi lles on kõige olulisem info kavandatud põletamise kohta , ja kaar dist , kuhu on märgitud ligipääs, veevõtukohad ja muu oluline info. Kaardil peab olema kõige ajakohasem informatsioon. Eelnõuga ei muudeta riikliku järelevalve tegijate volitusi: endiselt jääb Kaitseministeerium tegema järelevalvet Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade ning Keskkonnainspektsioon metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete alal. Kaubandus- ja Tööstuskoda, 18.01.2019 vastuskiri Kontaktisik: Merike Koppel ; 604 0072 ; [email protected] 1. Kaubanduskoda pooldab ATeS-i muutmist vabatahtlikuks. Ettevõtetele võiks jääda võimalus kasutada ATeS-st, kui objektil ei viibi kedagi. Esmajärjekorras võiks teade tulla objekti valdajale nagu on praegu kehtiva TuOS § 36 lg 3 kohaselt, et ehitistel, kus on tagatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, võib seadistada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või kesta kauem kui kolm minutit, ei ole häiret tühistanud, edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse. Võib kaaluda ka pikemat viivitust, näiteks 5 minutit. Anname selgituse. Oleme nõus, et ATeS i korral võiks esmajärjekorras teade tulla jätkuvalt objekti valdajale nagu on ka kehtivas TuOS i § 36 lg-s 3 sätestatud. Eelnõuga tunnistatakse lõige 3 küll kehtetuks, kuid sisult jääb see regulatsioon alles. Nimelt on TuOS i § 36 lg 3 sõnastus esitatud ka praegu kehtivas siseministri määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ (vt § 17 lg 2). Viidatud määruse aluseks olevat volitusnormi muudetakse ja selle kohaselt reguleerib antud määrus edaspidi selgelt ka automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edast amise ja sellest loobumise korda (vt eelnõu punkti 36 ). Määrusesse jääb alles võimalus seadista da automaat n e tulekahjusignalisatsioonisüsteemi viivitusega . Seega saab iga objekti omanik ka edaspidi ise otsustada oma objekti tuleohutuse režiimi üle. Viiteaega pik endada pole asjakohane, sest pikema aja jooksul saab inimene juba ise teha hädaabikõne ja seega kaotaks ATeS oma mõtte. 2. Eelnõuga kavandatava muudatusega vabastatakse tööstus- ja laohoonete (pindalaga enam kui 1000 m2) ning büroohoonete (tavapärane kasutajate arv on suurem kui 150 inimest) ja garaažide (pindalaga enam kui 1000 m2) omanikud iga-aastasest enesekontrolli tuleohutuse aruande esitamisest ja see asendatakse tuleohutusülevaatuse kohustusega. Tuleohutusülevaatus tehakse üks kord kolme aasta jooksul ja seda saab teha vaid isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist 5 kutse. Kõik andmed tuleohutusülevaatuse ja seal tuvastatu kohta esitatakse Päästeametile. Tuleohutusülevaatuse kohustusega asutustes (ettevõtetes) tuleb iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsioon ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Tuginedes meie liikmete arvamusele, ei poolda Kaubanduskoda tuleohutusülevaatuse kehtestamist. Koja hinnangul on tuleohutuse enesekontrolli süsteem ja aruanne jõudnud juurduda, vastutustundlikes ettevõtetes see toimib ning on osa tuleohutustegevusest. Uus olukord toob ettevõtetele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik täna ette hinnata. Endiselt jääb kehtima iga-aastane tuleohutusalane enesekontroll, mis tähendab tulekahju korral tegutsemise plaani (tegevuskava ja skeemid) koostamist ja iga-aastast tulekahju õppuse läbiviimist (teoreetiline ja praktiline osa kõikidele töötajatele). On vaja koostada juhised, skeemid, aruanded, kokkuvõtted jm. See tähendab ettevõtjatele iga-aastast halduskoormust, kulutatud tööaega ja sellega kaasnevaid kulusid. Seega iga-aastase tuleohutuse aruande esitamisest vabastamisega ettevõtted midagi oluliselt ei võida. Muudatus mõjutab kõige rohkem tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikke, kes hetkel ei koosta tuleohutuse enesekontrolli aruannet, kuid muudatuse järgselt peavad hakkama korraldama tuleohutusülevaatust (ja iga aastast tuleohutuse enesekont rolli). Kui toimuks iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatus, võib see viia selleni, et ettevõtted on motiveeritud tuleohutusega tegelema alles paar kuud enne tuleohutusülevaatuse toimumist. Eelnõuga kehtestatav kohustus toob ettevõtetele täiendavaid kulutusi - seda nii juhul kui on vaja sõlmida vajalike kutsetega isikutega töövõtulepingud või koolitada selleks oma ettevõtte töötajaid. Samuti võivad seadusemuudatuse tõttu kasvada tuleohutusspetsialistide teenuste hinnad, sest tekib suurem nõudlus. Samasugune olukord tekkis kohustusliku pakendiauditi korral. Pakendiauditi hinnad on lühikese ajaga arvestatavalt kasvanud. Kaubanduskoda on teinud eelnõu koostajatele ettepaneku jätta tuleohutusülevaatuse tegemine ettevõtjatele vabatahtlikuks – kas koostada igal aastal enesekontrolli tuleohutusaruanne või kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatuse aruanne. Eelnõu koostajad tuleohutusülevaatuse vabatahtlikuks muutmist ei pooldanud, tuues välja, et tuleohutusülevaatust peaks tegema vaid pädev isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutse. See muudaks tunduvalt sisukamaks nii Päästeametile esitatava info kui ka objektil tehtava ülevaatuse kvaliteedi. Koja hinnangul on olulisem, et igas ettevõttes on isik, kes enesekontrolli aruandele isiklikult alla kirjutab, olenemata sellest, kas ta on selle tellinud mõnest tuleohutusteenust pakkuvast ettevõttest või on koostanud ettevõtja töötaja. Tuleohutusaruande koostamine ja selle eest isiklikult vastutamine tekitab suuremat vastutuskohustust, et igapäevaselt jälgida ettevõttes toimuvat ja hoida ära tulekahju tekkimise võimalust. Iga-aastast tuleohutusalast enesekontrolli tuleb kohustatud objektidel jätkuvalt teha ja aruande esitamise kohustusest vabastamisega oluliselt midagi ei võideta. Samuti kontrollivad kindlustusettevõtete spetsialistid hooneid üle, kui tehakse uus kindlustusleping. Kui omanik ei hooli sellest, kuidas tema vara on hoitud ja kas on kindlustatud, siis ei aita tulekahju vastu oluliselt ka ükski aruanne ega ülevaade. Arvestades eeltoodut ning tuginedes ettevõtjate arvamusele võiks: i) ettevõtetel olla võimalus valida, kas koostada iga-aastane tuleohutusaruanne või iga kolme aasta tagant toimuv tuleohutusülevaatus. ii) ettevõtjad jätkata praeguse olukorraga ni ng ettevõtetes, kus Päästeameti inspektor on avastanud olulisi rikkumisi, on tal õigus teha ettekirjutis ja kehtestada konkreetses ettevõttes kohustuslik tuleohutusülevaatus tuleohutusspetsialisti poolt teatud perioodiks. iii) Oluline oleks üle vaadata siiski mõlemal juhul aruande või ül evaatuse sagedus ning see, kas alati on ot starbekas nõuda selle esitamist Päästeametile või piisaks vaid koostamisest ja dokumenteerimisest. Mõlemal juhul on esitatud ka arvamusi, et kahe tuleohutusülevaatuse/aruande koostamise vahe on liialt lühikene. iv) Täiendavalt tuleks meie hinnangul analüüsida ja paindlikumaks muuta ka kohustuste aluseks olevad kriteeriumid ja nende rakendamine, et oleks enam võimalik objektidele läheneda ka tulenevalt nende tegelikust kasutusotstarbest ja mitte üksnes fikseeritud pindala kriteeriumist (on oluline vahe, kas 1000 m2 laos ladustatakse üksnes metallist torusid või kuivatatud puitu või kas ja kui palju ning kuidas tegelikult hoones põlevaineid hoitakse). Eeltoodust tulenevalt ei poolda Kaubanduskoda tuleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamist. Meie hinnangul on tuleohutuse enesekontrolli süsteem ja aruanne jõudnud juurduda, vastutustundlikes ettevõtetes see toimib ning on osa tuleohutustegevusest. Uus olukord toob ettevõtetele täiendavaid kulusid ja selle tegelikku tõhusust ei ole võimalik täna ette hinnata. Anname selgituse. Muudatusega soovitakse tuleohutusülevaatuse kohustusega objekti omanikud vabastada iga-aastasest tuleohutuse enesekontrolli aruande esitamisest. Ka edaspidi tuleb tõesti kõigil objektidel teha enesekontrolli, mis on aga väga vajalik iga objekti tuleohutuse tagamiseks. Tuleohutusülevaatusega antakse iga kolme aasta tagant riigile märku, et objekt on tuleohutu. Kui praegu koostab ja esitab tuleohutuse aruandeid Päästeametile ehitise valdaja, siis sisult töötab Päästeamet kõik need ca 4000 aruannet käsitsi läbi ja tuvastab võimalikud puudused. Ehitise valdaja ei peagi olema tuleohutuse spetsialist ja keegi temalt seda ei oota. Samas, kui objekti vaatab üle asjatundja, kes oskab hinnata erinevate tuleohutusega seotud aspektide koosmõju, annab selline muudatus objekti valdajale tõhusama lahenduse objekti tuleohutuse tagamiseks. Sel moel muutub objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks. Ettevõtte jaoks , kes siiani pidi igal aastal esitama enesekontrolli tuleohutuse aruande, läheb suhtlus Päästeametiga harvemaks. Ettevõte, kellel siiani polnud mingit kohustust ise enda objekti tuleohutust tõendada, peab seda hakkama tegema iga kolme aasta tagant – pole seega väga sage suhtlus riigiga, seda enam, et kasu tuleohutusnõuete täitmisest saavad otse nii objekti töötaja d kui ka selle külastaja d . Selline tegevus tõstab märkimisväärselt ettevõtte tuleohutuse taset – ülevaatuse teeb asjakohase pädevusega isik, kes on võimeline tuvastama puudusi ja pakkuma võimalusi nende kõrvaldamiseks , ning suurendab ob jekti omaniku vastutust. Tuleohutusülevaatuse tegemise eesmärk on tagada vajalik tuleohutuse tase. S elle vahendusel soovitakse tulekahjude arvu nimetatud objektidel vähendada ja seeläbi vähendada ka suuri kahjusummasid. Samas on eelnõu koostajad võtnud siiski arvesse KTK ettepan e kuid ning lisanud eelnõusse põhimõtte, et kui ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu ei ole tuleohutusülevaatuse tegemine nimetatud objektidel otstarbekas, võib sellisel juhul loodavas rakendusaktis teabevahetuse korras ette näha asjakohased erisused (nt tuleohutusülevaatuse sagedus või ülevaatusakti korduv esitamine). Saatja: "Mari Tikan" <[email protected]> Saaja: "Lily Mals" <[email protected]>, "Kadi Parmas" <[email protected]> Teema: RE: vastusest ATeSi teemal Kuupäev: 2019-06-25 10:10 Hei Lily Saadan need versioonid, mis tänase lõuna seisuga on ministri allkirja ootel (kõik teised on majas oma kooskõlastuse andnud). Kui miskit veel, anna teada :) Parimat Mari -----Original Message----- From: Lily Mals <[email protected]> Sent: Tuesday, June 25, 2019 9:55 AM To: Mari Tikan <[email protected]>; Kadi Parmas <[email protected]> Cc: Raimo Saadi <[email protected]> Subject: RE: vastusest ATeSi teemal Tere Mari Reedesel kiirel päeval unustasin küsida, et kas te eelnõu meile ka veel saadate? Ma mõtlen, et kui te sel nädalal ta juba VVSe saadate, siis kas oleks mõistlikum, et me kantslerites lihtsalt anname info, et oleme eelnõus sellisel kujul nagu esitate? Või on ilmtingimata vaja eelnevat kirjaliku vastust? Lily -----Original Message----- From: Lily Mals Sent: Friday, June 21, 2019 10:40 AM To: 'Mari Tikan' <[email protected]>; Kadi Parmas <[email protected]> Subject: RE: vastusest ATeSi teemal Väga hea meel kuulda. See peaks meile sobima :) -----Original Message----- From: Mari Tikan <[email protected]> Sent: Friday, June 21, 2019 9:40 AM To: Lily Mals <[email protected]>; Kadi Parmas <[email protected]> Subject: RE: vastusest ATeSi teemal Hei Lily Kadi kirjutas EN praegu siis ümber selliselt, et ATeS peab olema nendel objektidel, mis on loetletud määruse lisas. Kõigil neil objektidel on aga võimalus esitada loobumise taotlus PÄAle, kes hindab a) kiire evakuatsiooni algust ja b) häirekeskuse teavitust ning kui need aspektid ei taga PÄA hinnangul hoone kasutajate ohutust, siis objekt ATeSist loobuda ei saa. Protseduur kehtib nii uute kui olemasolevate puhul. Kas see võiks tunduda SoMile sobiv? Parimatega Mari -----Original Message----- From: Lily Mals <[email protected]> Sent: Tuesday, June 18, 2019 1:38 PM To: Kadi Parmas <[email protected]>; Mari Tikan <[email protected]> Subject: RE: vastusest ATeSi teemal Ma olen Kadiga nõus. Hetke muudetakse § 36 lg 6 selliseks: „(6) Ehitised, kust võib automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate edastada Häirekeskusesse, ning automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Sõna "võib" nagu Mari ka ise kirjutab tähendab, et liitumine on valikuline, kui ei liitu, siis ei pea midagi ka kooskõlastama. Kohustust pole. Seega ei pea mitteliitumist ka kellegagi kooskõlastama. Muudatuse loogika on siiski selline, et liitumine muudetakse seadusega vabatahtlikuks. Üksnes liitumisel kohaldub ministri määrusega kehtestatud kord, sh Päästeametiga kooskõlastamine. Loobumist reguleerib kord vaid nende osas, kelle enne muudatust juba on liitumine ja nad sellest edaspidi soovivad loobuda. Samuti ei tulene koone kasutusele võtmisel kuskilt kohustust, et ATeS peab olema, seega päris uute hoonete puhul ka kasutusloa väljastamisel seda Päästeamet nõuda ei saa. Veelvähem, kui juba kasutusloaga hoone ümber kohandatakse. Mõte kehtestada see tegevusloa kontrollesemeks oli ka kohtumisel teemaks, seal ka selgitati et üldhoolekande asutustel täna veel tegevusloa nõuet pole. Seega jääks sisse ajaline nõtk, kus ATeSi ei nõua miski. Samas erihoolekande puhul nõuaks see kohe täna teise seaduse muutmist, mida ma ajaliselt võimalikuks ei pea. Ma pakuks välja, et sarnaselt tänasega oleks siiski määruses toodud ära need hooned (ravi ja hoolekandhoones >50), mille puhul liitumine on kohustuslik. Muutmis vajaks § 36 lg 6 sõnastust mis tooks ära, et kohustus liituda on määruses toodud hoonetel vms. Märkusena tuletan meelde, et vajalik oleks täiendad seletuskirja mõjuanalüüsi osa. Tervitustega! Lily -----Original Message----- From: Kadi Parmas <[email protected]> Sent: Tuesday, June 18, 2019 11:54 AM To: Mari Tikan <[email protected]>; Lily Mals <[email protected]> Subject: RE: vastusest ATeSi teemal Hei! Nõus, et rakendusaktist jätta see rakendussäte kuupäevalise viitega välja. Siis jääb kehtima ikkagi see loogika, et kui soovid loobuda, siis tuleb saada igal juhul PÄA kooskõlastus. Mis puudutab nüüd uusi ehitisi, siis nende puhul ma arvan, et ei piisa siiski vaid rakendusakti muutmisest ja tuleb ka seaduse sõnastust muuta. Tervitades Kadi -----Original Message----- From: Mari Tikan <[email protected]> Sent: Tuesday, June 18, 2019 11:39 AM To: Lily Mals <[email protected]> Cc: Kadi Parmas <[email protected]> Subject: Re: vastusest ATeSi teemal Hei Lily! Tõsi ta on, et hetkel meil kavas reguleerida olemasolevate lahtiühendamine ja selle protseduuriga on SoM nõus. Teine punkt: teavitamine, kui soovid jätkata. Selle osas olen nõus tegema muudatuse ja selle punkti välja jätma ja jääb siis nii, et ainult avaldusega PÄAle saab algatada võimaliku lahtiühendamise. Kolmas punkt: uued hooned. Nõus, et seda me praegu kirjeldanud pole. Kui seadus annab võimaluse ATeSiga liituda, siis rakendusakt annabki suuna, kuidas ja mis tingimustel liituda ja loobuda. Uute puhul peab projekt saama PÄA kooskõlastuse ja kui hoone omanik ei suuda veenvalt kirjeldada ohutu ja kiire evakuatsiooni alguse ning HÄKi teavituse võimaliku tulekahju korral, siis saab PÄA nõuda ATeSi, kui abivahendit selle tagamiseks. Täpselt nii nõuab PÄA praegu nt tuletõkkesektsiooni suurendamise soovi korral lisa sprinklereid või lühemaid evakuatsiooniteid (tuleohutusnõuete määruse kohaselt neid nt esialgu olema ei pea). Kas me räägime aastas 10st juurdetulevast üldhooldekodust või 1st? Lisaks saame ju hooldekodu tegevusloaesemeks panna kiire HÄKi teavituse ja evakuatsiooni alustamise, mis peab olema tagatud. Kadi, kas saame selle teise muudatuse (kuupäevalise teavituse) eelnõust välja võtta? Parimatega Mari Tikan > On 18 Jun 2019, at 08:35, Lily Mals <[email protected]> wrote: > > Hey > Ma sain valdkonnast vastuse, et tõsi ta on, et erihoolekandes me püüame > pigem väiksemaid asutusi luua, kuid üldhoolekandes jällegi erasektor loob > suuri aktiivselt juurde ning kuna üldhooldus ei ole nii reguleeritud ega > keskselt ka riigi poolt sedavõrd juhitud (KOV vastutus eelkõige), siis > näeme selles vaates riski. > Mulle tundub, et kompromiss kohtumisel küll saavutati - saab loobuda nõude > täitmisest ainult Päästeameti kooskõlastusel kui on hinnatud samaväärsed > maandamismeetmed. Kuid eelnõus on see saanud kirja nii, et vastav > kooskõlastus on vajalik vaid uutele liituda soovijatele ning juba tänaseks > liitunututel loobumiseks (ja seda ka vaid teatud tähtajani, peale mida > enam liitumise jätkamisest teavitamata jätmisel automaatteateid ei > edastata). Seda ei saa minu meelest muuta ka vaid rakendusaktiga, sest > viimane sätestab vaid loobumise korda. Eelnõus endast ei tulene kuidagi, > et vähemalt meile muret pakkuvatel ravi- ja hooldusasutused peavad > liituma, v.a kui Päästeamet pole mitteliitumist kooskõlastanud. Aga seda > kohustust ei saa rakendusaktiga panna kui seadusest see ei tulene. > > Terv > Lily > > -----Original Message----- > From: Mari Tikan <[email protected]> > Sent: Monday, June 17, 2019 4:10 PM > To: Lily Mals <[email protected]> > Cc: Kadi Parmas <[email protected]> > Subject: Re: vastusest ATeSi teemal > > Küsi jah järgi, sest äkitselt selliseid suuri hooldekodusid enam ei tulegi > ... > > Parimatega > Mari Tikan > >> On 17 Jun 2019, at 14:40, Lily Mals <[email protected]> wrote: >> >> Aga see arusaam on ikkagi edaspidi mingit kontrolli ei jää, st >> kooskõlastamine toimub nii nagu ma kirjutasin ka - üksnes kuni muudatuse >> jõustumiseni litte liitumiseks ning juba liitunutele enne 1. juuliks 2020 >> loobumiseks? >> Küsin valdkonnast seda suuruse teemat veel üle.... >> >> -----Original Message----- >> From: Mari Tikan <[email protected]> >> Sent: Monday, June 17, 2019 2:01 PM >> To: Lily Mals <[email protected]> >> Cc: Kadi Parmas <[email protected]> >> Subject: Re: vastusest ATeSi teemal >> >> JuMilt esimese ringi kooskõlastus on olemas jah. Ja eks me kohendasimegi >> ju praegust varianti teiega kooskõlas. Me ise ei näe selles muudatuses >> küll suurt riski, hoolekandeasutused muutuvad üha väiksemateks ja seega >> neile ATeSi kohustust üldse ei laiene, sest ATeS peab praegu olema siis, >> kui on rohkem kui 50 kohta. Seda kinnitas ka Hoolekandeasutused AS, ja >> Tootsi hooldekodu esindaja kinnitas samuti, et nemad jätkavad. Ja suurte >> haiglate puhul on ka selge, et nad pigem jätkvad ATeSiga. >> Ma pole väga nõus teise mittekooskõlastusega, sest oleme eelnõud muutnud >> teiega kooskõlastatult ja kogu protseduur saab kirja rakendusakti, mille >> töörühma ootame kindlasti ka teid. >> >> Parimatega >> Mari Tikan >> >>> On 17 Jun 2019, at 13:45, Lily Mals <[email protected]> wrote: >>> >>> Kas teil on JUMi kooskõlastus olemas? >>> Iseenesest ega midagi teha pole. Meil on iseenesest vastamist tähtaeg >>> alles 29.06. >>> Kuid eks ma valmistan enda majas ette mittekooskõlastuse... lihtsalt >>> teie seisukohast lähtuvalt saame seda siis kas muuta või välja saata >>> selliselt nagu ta on. >>> >>> Terv. >>> Lily >>> >>> -----Original Message----- >>> From: Mari Tikan <[email protected]> >>> Sent: Monday, June 17, 2019 1:41 PM >>> To: Lily Mals <[email protected]> >>> Cc: Kadi Parmas <[email protected]> >>> Subject: Re: vastusest ATeSi teemal >>> >>> Hei Lily! >>> >>> Olen sel nädalal lähetuses ja saaksin meie juristiga teemat vaadata >>> alles reedel. Kas sobib, kui siis seda teeme. Iseenesest on eelnõu uuel >>> nädalal juba ka meie juhtkonnas, aga tahaks teiega ikka enne asja korda >>> saada. >>> >>> Parimatega >>> Mari Tikan >>> >>> On 17 Jun 2019, at 13:00, Lily Mals >>> <[email protected]<mailto:[email protected]>> wrote: >>> >>> Tere Mari >>> Saatsite meile selgitused tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste >>> muutmise seaduse eelnõule ning tegite ettepaneku anda nende (muudatuste) >>> pinnalt eelnõule kooskõlastus. Kahjuks on meil siiski sellega mured, >>> mistõttu ma kirjutan sulle praegu e-kirjaga, et ehk saame need veel enne >>> järgmise nädala lõppu maha, mil peaksime saatma ametliku vastuse >>> ministri allkirjaga. >>> Murekohti on tegelikult ikka päris mitu, mistõttu kardan, et kohtumistel >>> on kas üksteisest mööda räägitud või pole lihtsalt üksmeelele jõutud: >>> >>> 1. Esmalt toongi välja üldisemalt kogu probleemi aluse – SoMi soov >>> on, et haiglatel ja hoolekandeasutustel, kellel seni oli kohustus >>> süsteemi omada, oleks see kohustus ka edaspidi, v.a kui tõesti >>> Päästeamet pole on eraldi hinnang, et konkreetne hoone liituma ei pea. >>> Praegu, kui lugeda lisaks eelnõule ka rakendusakti, siis on olukord >>> vastupidine – selleks, et edaspidi süsteemiga liituda peab taotlema ja >>> esitama liitumislepingu, enne muudatust olemasolevast liitumisest >>> loobumiseks pead esitama taotluse, KUID kui asutus liitmisega jätkamise >>> soovist hiljemalt 1. juuliks 2020 ei teavita, siis tema teateid >>> ignoreeritakse (ehk et sisuliselt ei pea isegi loobuma ja kontrolli >>> läbima, kui asutus on kannatlik): >>> >>> >>> >>> 1.1. Selgituskiri toob välja: „Peale arutelu ja selgitusi jõuti >>> kokkuleppele, et nimetatud muudatusega minnakse edasi kujul, kus >>> süsteemist loobumine peab saama Päästeameti kooskõlastuse. Sellest >>> tulenevalt täiendatakse ka eelnõu seletuskirja ning kirjeldatakse >>> süsteemist loobumise protsess täpsemalt lahti muudetavas rakendusaktis. >>> Kavandatu kohaselt saab Päästeamet õiguse igakordselt hinnata süsteemist >>> loobuda soovivate objektide ohutust ning vajadusel keelduda >>> kooskõlastusest.“ Meil kerkis, küsimus, et kas see loobumine tähendab >>> kooskõlastust Päästeametilt nii nendel juhtudel, kus olemasolev asutus >>> tahab ATeS automaatteavitusest loobuda kui ka uute rajatavate asutuste >>> puhul, kes ei soovi ATeS automaatteavitust võtta kasutusele? Saame aru, >>> et see on siiski üksnes nende osas, kellel muudatuse jõustumiseni on >>> kohustus liituda ning kes siis tahavad loobuda. Sest edaspidist >>> liitumist ei teha ka muudetud versiooni osas mitte kellelegi >>> kohustuslikuks. SoMi jaoks on aga mõlemal juhul loobumise hindamine >>> oluline – nii senistes kohustuslikes hoonetes ATeS automaatteavitustest >>> loobumisel kui ka juhul, kui muudatuse järel, ei soovi haiglad ja >>> hoolekandeasutused süsteemiga liituda. Kohtumistel räägiti üldises >>> võtmes, et hoolekandeasutused saavad loobuda ainult siis kui Päästeamet >>> annab kooskõlastuse ning SoM esindaja ei osanud selle pinnalt >>> täpsustadagi, et meie peame seda silmas nii olemasolevate kui ka uute >>> kontekstis ega ei osanud kohapeal üle täpsustada. Praegusel kujul ka >>> muudetud versiooniga ei saaks me nõustuda. >>> >>> >>> >>> 1.2. Eelnõu p 36) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse >>> järgmiselt: „(6) Ehitised, kust võib automaatse >>> tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate edastada >>> Häirekeskusesse, ning automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi >>> tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise korra kehtestab >>> valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Saame aru, et siin on >>> tegemist volitusnormiga, mis viitab selle, et süsteemist loobumine peab >>> saama Päästeameti kooskõlastuse. Samas see reguleerib üksnes >>> olemasolevast loobumist. Sarnasel punktis 1 tooduga on mure selles, et >>> kui tegemist on alles peale muudatust tegemist hoolekandeasutusega, siis >>> mitteliitumise ei kooskõlastatagi? Veelgi enam, seletuskirja väljavõttes >>> on „teise alternatiivina“, mida kaaluti, toodud ära ka SoMi ettepanek >>> sellest, et teatud asutused peaksid olema kohustatud süsteemi omama (ja >>> võiksid mitte omada vaid kooskõlastuse korral), ning seda alternatiivi >>> ei peetud võimalikuks. Põhjendust sellel on: „Kuigi iga kasutusviisi alt >>> oleks võimalik leida mõningaid hooneid, mille kohta võiks nimetatud nõue >>> olla asjakohane (kas suuruse, kasutajate arvu või kasutamise otstarbe >>> järgi), ei ole seaduse tasandil otstarbekas tekitada keeruliselt >>> loetavat ja sihtrühmale segast loendit ehitistest, kus ATeS peab olema. >>> Nagu eespool märgitud, siis ATeS-i vajadust oskab ja teab kõige paremini >>> hinnata ja analüüsida ehitise omanik ning seda just ehitise omaduste, >>> parameetrite, tegevuse jms järgi“. Samas valdkonnapõhine kasutus ei ole >>> hinnangut saanud (avalikud hooled, spetsiifilisemalt haiglad ja >>> hoolekandeasutused). Viimaste puhul on ka väär öelda, et nende osas on >>> vajaduse hindamiseks kõige pädevam omanik – toote ise seletuskirjas >>> välja, et „valdavalt soovitakse selle süsteemi olemasolu vara kaitseks“. >>> Haiglate ja hoolekandeasutuste puhul on vara kaitse eesmärk >>> teisejärguline ja võib jääda hoone omaniku jaoks sellises vaatevinklis >>> tähelepanuta. >>> >>> >>> 2. Teise aspektine märgime, et SoMi esmases mittekooskõlastuses >>> sai toodud välja, et muudatuse mõjud hoolekandeasutustele ja klientidele >>> on eelnõu seletuskirjas välja toomata. SiM vastas oma esmases >>> mittekooskõlastuse vastuses: „Nõustume, et SoMi toodud sihtrühm on >>> jäänud kooskõlastusele saadetud seletuskirja mõjude hinnangust välja. >>> Lisame selle kindlasti seletuskirja.“ SoMile esitatud selgituste lisaks >>> olnud seletuskirja väljavõttes antud teemat siiski käsitletud ei olnud. >>> Oleme jätkuvalt seisukohal, et sellise kõrgendatud riskiga sihtrühma >>> puhul on oluline muudatuse mõju välja tuua. Senine ja meie arusaamist >>> järgi muutmata mõju analüüs on suunatud asutustele, samas kui isikud >>> kelle (turvalisuse)huvides see teatud austustel kohustuseks oli, on >>> täiesti tähelepanuta jäänud. >>> >>> Eelviidatud probleemkohtade tõttu ei saaks me täna teie selgituste >>> pinnalt kooskõlastust eelnõule anda. Ma ei tea, kas e-kiri annab >>> võimaluse mingeid samme astuda? Kui ei, siis tuleks seda võtta kui >>> eelteavet meie ametliku vastuse sisu osas. >>> >>> Tervitustega! >>> [0_sotsmin_3lovi_est] >>> Lily Mals >>> Õigusnõunik >>> Õigusosakond >>> Sotsiaalministeerium >>> >>> 6269 333 / skype: lily mals >>> Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, Eesti >>> www.sotsiaalministeerium.ee<http://www.sotsiaalministeerium.ee/> >>> EELNÕU 03.06 .201 9 Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Tuleohutuse seaduse muutmine Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „aine, vedelik või valmistis“ sõnadega „materjal või aine“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „( 1 1 ) Tuleohutusteenus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi, ehitise tuleohutusauditi ja territooriumi tuleohutusauditi tegemine; 2) ehitusprojekti tuleohutus e osa koostamine, kui ehitusprojektile tuleb ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teha ekspertiis; 3) enesekontrolli tuleohutus aruande koostamine; 4) evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korralda mine ; 5) tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine; 6 ) tuleohutus e koolituse, sealhulgas tuletöö tegemise koolituse korraldamine; 7 ) tuleohutusülevaatus . ( 1 2 ) Tuleohutusülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on territooriumi , ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine .“ ; 3 ) seaduse 2. peatüki 1. jao pealkirja täiendatakse sõnadega „ja tuleohutusteenus“; 4) paragrahvi 4 lõi k e 2 esime st lauset täiendatakse pärast sõna „koostab“ sõnadega „või tellib“; 5 ) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses : „ § 4 1 . T uleohutusteenuse osutami ne (1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punktides 1 – 2 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on t uleohutuseksperdi 6 . taseme kutsetunnistus. (2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punkti de s 3 – 7 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutusspetsialist i 5 . taseme kuts etunnistus või tuleohutuseksperdi 6 . taseme kutsetunnistus . (3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punktides 4 – 5 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka asjakohase kutsetunnistus eta füüsiline isik ja seda ei loeta majandustegevuseks , kui seda tehakse juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes. (4) Kui enesekontrolli tuleohutus aruande koostab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 kohaselt ehitise valdaja, ei loeta § 2 lõike 1 1 punktis 3 nimetatud tegevust tuleohutusteenuseks. (5) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 1 punktis 7 nimetatud tuleohutusteenust võib asjakohase kutsetunnistusega füüsiline isik osutada ka juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks. (6 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestat ud pädev asutus on Päästeamet. § 4 2 . Tuleohutusülevaatuse tegemine (1) Tuleohutusülevaatus tuleb iga kolme aasta tagant teha: 1) büroohoones pindalaga enam kui 750 m 2 ; 2) tööstus- ja tootmishoones pindalaga enam kui 1000 m 2 ; 3) garaažis pindalaga enam kui 1000 m 2 . (2) Tuleohutusülevaatuse tegemise korraldab ehitise valdaja. Kui ehitis t kasutab mitu valdajat, korraldab tuleohutusülevaatuse tegemise ehitise omanik. (3) Ehitise valdaja või omanik, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt peab korraldama tuleohutusülevaatuse tegemise, on vabastatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tuleohutusaruande koostamisest või tellimisest . (4) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik: 1) kõrghoones – hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit ; 2) ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses ; 3) suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses. (5) Ehitise valdaja või omanik peab tuleohutusülevaatuse tegijal võimaldama siseneda tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse ning esitama tuleohutusülevaatuse tegijale kõik asjakohased andmed ja dokumendid. (6) Tuleohutusüle vaatuse toimingud , tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7 ) Kui ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu ei ole tuleohutusülevaatuse tegemine käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitat ud sagedust või kriteeriume arvestades otstarbekas, on käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud teabevahetuse korras õigus ette näha asjakohased erisused. “; 6 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Kui tuleohutusnõuded on täidetud, võib k ohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamu le , suvila le või aiamaja le ning elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta . Kui ehitusluba on väljastatud Päästeameti kooskõlastuseta, siis kasutusluba Päästeametiga ei kooskõlastata. “; 7) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Suitsetamine, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamine ning muu tuleohtliku tegevuse tegemine peab välistama tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise.“ 8 ) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega ja tuleohutusülevaatuse kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsioon i ja tulekahju korral tegutsemise õppus.“ ; 9) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Küttesüsteemi projekteerimisel ja paigaldamisel ning selle kontrollimisel ja hooldamisel on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS 812:3 või muust samaväärsest dokumendis t ning ohutusnõuetes ettenähtu st nii , et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse juht umine. “; 10 ) paragrahvi 9 pealkirja täiendatakse pärast sõna „ ning “ sõna ga „ selle “; 11 ) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „( 4 ) Andmed ehitatu d või paigaldatud ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri kohta esitab pottsepp päästeinfosüsteemi küm ne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest. ( 5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet , võib Pääs t eamet või kohaliku omavalitsuse üksus ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksper di hinnang u koostamist . Eksper di hinnangu koosta b 5 . taseme kutsetunnistusega pottseppmeister, 5 . taseme kutse tunnistus ega korstnapühkija-meister või 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert , kes esitab eksper di hinnangu andmise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksper di hinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksper di hinnangu valmimisest .“; 12 ) paragrahvi 10 pealkirjas asendatakse sõna „ ja “ sõnaga „ või “; 1 3 ) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 11. Ahju, kamina või pliidi ning selle ja muul kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamine (1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. (2 ) Gaasiküttesead m e ja gaasiveesoojendi korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord kolme aasta jooksul ning teavita ma valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast . (3 ) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ning selle ja muul kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid. (4 ) Ahju, kamina või pliidi ning selle ja muul kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus. (5) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid. (6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüs teemi tehnilisest seisukorrast. (7) Korstnapühkija esitab ahju, kamina või pliidi ning selle ja muul kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast. (8 ) Korstnapühkija teavitab valdajat a hju, kamina või pliidi ning selle ja muu kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul al ates puuduse avastamise päevast . (9) Ahju, kamina või pliidi ning selle ja muu kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 14 ) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 15 ) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kellel on kutsetunnistus või“; 16 ) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus Päästeamet võib metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelata: 1) küttekoldevälise tule tegemise, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) grillseadme kasutamise; 3) suitsetamise; 4) võõras metsas viibimise; 5) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju. (2 ) Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval. (3 ) Metsa- ja muu taime s t ikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud . (4 ) Maastikku võib kontrollitult aasta ring i põletada: 1) kaitstaval loodusobjektil kaits tava loodusobjekti valitseja nõusolekul , et saavutada kaitse-eesmär k ; 2) Kaitseväe või K aitseliidu harjutusväljal , et tagada väljaõppeks sobilik ud maastikutingimuse d . (5) Kui Kaitsevä e või Kaitseliidu harjutusvälja alal , kus soovitakse maastikku kontrollitult põletada või mida on vaja kasutada põletamise läbiviimiseks , on kaitstav loodusobjekt, peab maastiku kontrollitud põletamiseks olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja ei anna tegevusele nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, välja arvatud juhul kui põletamata jätmine ohustab otseselt inimese elu, tervist või on vajalik olulise vara kahjustamise ärahoidmiseks, mida ei ole võimalik teisiti vältida. (6 ) Maastiku kontrollitud põletamisel tuleb tagada pidev järele valve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala. (7 ) M aastiku kontrollitud põletamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“; 17 ) paragrahvi 19 lõike 6 esime ne ja tei ne lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „Laoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laoplatsi plaani l määratud. Plaan peab asu ma laoplatsi sissekäigu juure s nähtaval kohal.“; 18 ) seaduse 2. peatüki 2. jao 8. jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 8. jaotis N õuded t uletõrje veevõtukoha le § 23. Tuletõrje veevõtukoht (1) Tuletõrje veevõtukoht (edaspidi veevõtukoht ) on aasta ring i kasutatav tehno rajatis , mille kaudu võetakse vett pääste- ja demineerimistöödeks. (2) Hoonel, rajatisel ja ladustamisplatsil peab olema nõuetele vastav veevõtukoht. V eevõtukoha vajadus määratakse kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi, sõltuvalt materjali ladustamise või hoonestuse iseloomust. (3) Veevõtukohast võib vett valdaja loata võtta pääste- ja demineerimistöö tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks. § 24. V eevõtukohale esitatavad nõuded (1) Tagatud pea b olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus se da kasuta da . (2) V eevõtukohas peab hoone, rajatise või ladustamisplatsi kaitsmiseks olema piisav veekogus või v oolu hulk . (3) Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul kui veevõtukoha korrashoiu tagamise s on kokku lepitud teisiti. ( 4 ) V eevõtukoha nõuete täitmisel on soovitatav arvestada standardiseeria EVS 812 asjakohase standardiga. ( 5 ) V eevõtukoha ehitamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 19 ) paragrahv id 25 ja 26 tunnistatakse kehtetuks; 2 0 ) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) autonoomne vingugaasiandur;“; 2 1 ) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 2 ) paragrahvi 30 lõike 1 punkt ist 4 jäetakse välja sõna „automaatne“; 2 3 ) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) evakuatsioonivalgustus;“; 2 4 ) paragrahvi 32 lõig e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tuleohutuspaigaldise projekteerimisel ja paigaldamisel ning selle kontrollimisel ja hooldamisel on soovitatav lähtuda asjakohasest standardist või muust samaväärsest dokumendis t ning ohutusnõuetes ettenähtu st , tagades et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet. “; 2 5 ) paragrahvi 32 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 6 ) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri ka vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga. “; 2 7 ) paragrahvi 33 lõike 1 p unkt ist 4 jäetakse välja sõna „automaatse“; 2 8 ) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) suitsueemalduse projekteerimine, ehitamine ja hooldamine.“ ; 29 ) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.“; 3 0 ) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) on pädev juhtima ja kontrollima tulekustutussüsteemi , autom aatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemalduse projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist; “; 3 1 ) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Vastutaval spetsialistil peab olema tulekustutussüsteemi, automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi ja suitsueemalduse projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutse kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. “; 3 2 ) seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise pea l kiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2. jaotis Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine “; 3 3 ) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 36. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamine “; 3 4 ) paragrahvi 36 lõi k e d 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3 5 ) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse lõike 2 kohaselt ei ole kohustuslik, kui ehitises on tulekahju korral tagatud H äirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus ning Päästeamet on andud kooskõlastuse tulekahjuteate mitte automaatseks edastamiseks Häirekeskusesse. “, 36 ) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 6) Nõuded ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “ ; 3 7 ) paragrahvi 38 lõige t 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „ 8) k ohaliku omavalitsuse üksus – ehitus- ja kasutusloa menetluses üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõuete alal .“ . § 2 . Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Kui ehitise kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitises oleva paigaldise suhtes kehtib auditi või kontrolli tegemise kohustus, tuleb koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.“ ; 2) ehitusseadustiku lisa 1 m uud vee-ehitised alajaotust täiendatakse tuletõrje veevõtukoha osaga järgmises sõnastuses : Tuletõrje veevõtukoht Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Puudub Ehitusteatis 3 ) ehitusseadustiku l isa 2 muud vee-ehitised alajaotust täiendatakse tuletõrje veevõtukoha osaga järgmises sõnastuses: Tuletõrje veevõtukoht Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub § 3. Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduse § 77 lõik e 3 punkt i 3 täiendatakse pärast sõna „põlemist“ sõnadega „, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral“ . § 4 . Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse §- s 67 tehakse järgmised muudatused: 1) lõike 2 punkti 5 täiendatakse pär ast sõna „põlemist“ sõnadega „, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral“; 2 ) lõike 5 sissejuhatav at lause osa täiendatakse pärast sõnu „põ hjus tamise teel“ sõnadega „, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral“. § 5. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduse §-s 9 tehakse järgmised muudatused: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Päästeinfosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse: 1) päästesündmuse lahendamisega seotud toimingute ja menetluste andmeid, et Päästeameti ülesa ndeid tõhusalt ja kiirelt täita; 2) päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmeid, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud ennetustöö ja järelevalve planeerimiseks; 3) järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste andmeid ohutusnõuete täitmise kontrollimiseks ja järelevalve korraldamiseks ; 4) ennetustöö, koolitamise ja teavitamise käigus kogutud andmeid ning eluaseme valdaja ohutusalasel tuleohutusnõustamisel isiku nõusolekul kontrollitud objekti ja objekti valdaja kohta kogutud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida Päästeameti tegevust; 5) tuleohutuse seaduse § 2 lõike 1 1 punktides 3 ja 7 sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmeid ja tehnosüsteemide andmeid, et tagada tuleohutusnõuete täitmine . “; 2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 – 10 järgmises sõnastuses: „8) tehno süsteemi andmed; 9) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmed; 10) andmeandja andmed.“ . § 6 . Seadme ohutuse seaduse muutmine Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Elamus, kus paikneb gaasikütteseade või gaasiveesoojendi, peab vähemalt üks eluruum olema varustatud vingugaasianduriga.“; 2 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõi k e ga 5 järgmises sõnastuses: „ (5) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 1 sätestatud nõue tuleb täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022 . aasta 1. jaanuariks.“. § 7 . Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1– 2 5 ja 2 7 – 3 7 ning § -d 2 – 6 jõustuvad 2020 . aast a 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 6 jõustub 202 2 . aasta 1. jaanuaril. …. Riigikogu esimees Tallinn, ................................... 201 9 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ................................... 201 9 03.06 .2018 Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koostamise tingis peamiselt asjaolu, et tuleohutuse valdkonnas on vaja teha muudatusi, mis aita ksid vähendada tulesurmade hulka , kiire ndada menetluste kulgu ja suure ndada tuleohutute objektide arvu Eestis. Eelnõu koostamisele eelnes suhtlus nii Päästeameti ohutusjärelevalve kui ka ennetustöö osakonna ekspertidega, samuti päästetöö ja are n dusosakonna esindajatega. Arutelude raames kogutud tähelepanekud ja praktikas esile kerkinud probleemid said ka suuresti käesoleva eelnõu koostamise aluseks. O lulise muudatusena võib esile tuua kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV ) suurema otsustusõiguse loomist seoses ehitus- ja kasutuslubade menetlusega. Eelnõu kohaselt ei pea KOV üksikelamute, suvilate või aiamaja de ning elamu teenindamiseks vajalike abihoonete ehitus- ja kasutuslubade menetluses võtma enam kooskõlastusi Päästeametilt, kui KOV on võimeline tuleohutusnõu deid ise kontrollima . Muudatuse eesmärk on kiirendada eh itus- ja kasutuslubade menetl emi st ja lihtsustada taotleja le nende saamist . Samuti ärgitab eelnõu KOV e juba üldplaneeringute koostamisel läbi mõtlema tuletõrje veevõtukohtadega seonduva ning selleks Päästeametiga tihedamat koostööd tegema. Ühtegi uut nõuet sellega seo ses ei kehtestata, küll aga saab selgemaks veevõtukohtadega seonduva olulisus. Ü ks oluline muudatus on seotud ka eesmärgiga vähendada vingumürgituse tõttu hukkunute arvu . Ehkki tulesurmade arv Eestis on viimastel aastatel üldjoontes langustrendis, on peami n e surmapõhjus endistviisi vingumürgitus. Pea kümme aastat kehtinud kohustus paigaldada eluruumidesse suitsuandur on vähendanud küll tules hukkunute arvu , kuid vingumürgitus e tõttu hukkunu id on endiselt palju . S uitsuandur annab teada muutunud tem peratuurist või õhu tihedusest, aga mitte muutusest õhu koostises. Seega , vingumürgitust suitsuandur tuvastada ei võimalda. V ingumürgituse ja selle st põhjustatud surmade vähendamiseks muutub eelnõu kohaselt tahkeküttel küttesüsteemide olemasolul vingu gaasi andur kohustuslikuks. T eatud kriteeriumitele vastavate t ööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikel tuleb enesekontrolli tuleohutus aruande asemel korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus , mi da saab läbi viia vähema lt tuleohutuse spetsialist tase 5 kutsega isik. Sel moel muutub objektidel tehta va ülevaatuse kvaliteet senisest pare maks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalik u maks. Pealegi muudet akse eelnõuga Päästeametiga suhtlemise intervall pikemaks – senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus loetle tud objektidel teha kord kolme aasta jooksul. 2018 . aasta kuiv suvi tõstis taas päevakorda maastiku- ja metsatulekahjude ennetamise. L ooduskaitseliste eesmärkide tõhustamiseks ja tuleohu vähendamiseks lubatakse eelnõu kohaselt edaspidi teha maastikukaitsealadel ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel kontrollitud põletamis t . K ontrollitud põletami ne vähendab kontrollimatut ja raskesti likvideeritavat maastikupõlengut. Tegemist ei ole kulupõletamise taasseadustamis ega , vaid kontrollitud põletamise õiguse saavad endale vaid kaitstavate loodusobjektide ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade omanikud kindlaks määratud kohtades . Selle muudatuse tõttu muudetakse eelnõuga ka metsaseadust ja looduskaitseseadust. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated tuleb kehtiva seaduse kohaselt mõnel juhul edastada otse Häirekeskusele . Selline teateedastuskord on Päästeametile põhjustanud aastas kokku pea 100 ööpäeva valeväljakutse id . V aleväljakutse tegemis e põhjused on erinevad, kuid peamine neist on seotud süsteemide hooldamisega , mida tehakse sageli ebapiisavalt või ebapädevalt . E elnõu kohaselt võib teateedastus es t Häirekeskusesse loobuda , kui ehitise omanik ei pea seda vajalikuks ja Päästeamet on andnud asjakohase kooskõlastuse. Ee l nõu koostamise tingis ka s iseturvalisuse arengukava s ette nähtud tõhusam erasektori roll tuleohutus e taseme tõstmiseks. Nimelt näeb „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 “ ette erasektori senisest suuremat kaasamist ja rakendamist ohutus valdkonda puudutavates tegevustes: see on üks võimalus, kus õigusruumi muutmisega luuakse raamistik eri osaliste tegevusele tuleohutuse suurendamisel. Riik ei pea sekkuma omaniku tegevusse, kohaliku elu küsimustesse ega turureguleerimisse. Riik peab suunama oma tegevuse suurema ohuga objektidele ja usaldama enam oma partnereid, kellele tuleb anda senisest selgemad suunised ja tegutsemisraamid. P aljud e elnõuga kavandatud tuleohutuse seaduse (edaspidi TuOS ) muudatused on ka õiguskorda korrastavat ja ajakohastavat laadi , mis tagavad parema õigusselguse. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ( [email protected] , tel 612 5142). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas (kadi. parmas @siseministeerium.ee, tel 612 5214) ja õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ( [email protected] , tel 612 5230) . Eelnõu ja seletuskirja § 2 punkti 1 on koostanud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Merike Ring ( [email protected] , tel 625 6472). E elnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241 ) . Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu kohaselt muudetakse : 1) TuOS-i redaktsiooni s RT I, 12.12.2018, 71 ; 2) ehitusseadustikku redaktsioonis RT I, 19.03.2019, 98 ; 3 ) looduskaitseseadust redaktsioonis RT I, 14.11.2018, 8 ; 4 ) metsaseadust redaktsiooni s RT I, 13.03.2019, 61 ; 5) päästeseadust redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 123 ; 6 ) seadme ohutuse seadust redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 153 . Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on suurendada Eestis tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust tuleohutusnõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute arvu ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostöö ks . Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamise kavatsus , mis saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile 1. detsembril 2017. aastal. Väljatöötamiskavatsuse tagasiside ja arutelude tulemusena on osa muudatustest loobutud või neid ettepanekute järgi korrigeeritud. Samas on väljatöötamiskavatsuses esitat ud põhilistele probleemkohtadele eelnõus lahendused leitud, seejuures on eelnõu koostamisel arvesse võetud nii Siseministeeriumi valitsemisala arengukava s 201 6 –20 20 esitat ud eesmärke kui ka rahvusvahelist praktikat. Põhjus, mi k s eelnõu mõneti väljatöötamiskavatsuses toodud lahendustest erineb, on seotud ajamõõtmega – kahe dokumendi vahele jäi pea kaks aastat, mille käigus kogutud ja analüüsitud info põhjal tehti eelnõus muudatusi. Nii näiteks loobuti esialgsest kavast tunnistada kehtetuks automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS ) automaatne tulekahjuteate edastus (edaspidi ATeS ) Häirekeskusesse ja asendati see võimalusega antud süsteemi st loobuda, kui on olemas Päästeameti kooskõlastus . Samuti loobuti eelnõus ATS-i ja ATeS-i süsteemi omanike vastutusele võtmisest, kui nende tegevus või tegevusetus on põhjustanud valehäir e, kuivõrd taolise väärteokoosseisu loomist VTK tagasisides ei pooldatud . Kokkuvõttes leiti, et probleemi lahendamiseks tuleb ka edaspidi rakendada riikliku järelevalve käigus ettekirjutust, vajaduse korra l sunniraha. Peale selle võib valehäirete arvu vähendada ATeS i süsteemi vabatahtlikuk s muutmine. Samuti muudeti KOV - ide jaoks ehitus ja kasutuslubade väljastamine üksikelamutele, aiamajad e le või suvilatele ning elamu teenindamiseks vajalike le abihoonete le Päästeameti kooskõlastuseta vabatahtlikuks – muudatus, mis esialgu oli kavandatud kohustuslikuna. Kuivõrd KOV-de võ im alused ja suutlikkus on erinev , leiti, et otstarbekas on anda KOV-dele võimalus ja õigus, mitte kohustus, väljastada nii ehitus- kui ka kasutuslube Päästeameti kooskõlastuseta. Mis puutub VTK s esitatud ideesse lubada KOV idel ilma Päästeameti kooskõlastuseta süüdata avalikel üritustel lõkkeid, siis hinnates veelkord sellekohast töömahtu Päästeametis , leidsid eelnõu koostajad , et hüve, mis sellega kaasneb avalikkusele (tuleohutu lõke) on kordades suurem kui töömaht Päästeametile (100 – 300 kooskõlastust aastas). Seega otsustati selles os as jätkata kehtiva praktikaga ja õigust mitte muuta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TuOS-i . Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 2 lõike 3 sõnastust. Eelnõu sõnastuse kohaselt on põlevmaterjal süttiv materjal või aine , mis sädemete ja lahtise leegiga kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku . Kehtiv a sõnastus e kohaselt on põlevmaterjal süttiv aine, vedelik või valmistis . Sellise sõnastuse järgi on põlevmaterjal ainult aine , kuivõrd ka vedelik ja valmistis viitavad ainele . Eesti Keele Instituut annab näiteks sõna valmistis tähenduseks ʻ vähemalt kahe aine segu ’ . Kuivõrd põlevmaterjal ei ole tuleohutuse valdkonda silmas pidades üksnes aine, on kehtiv sõnastus eksitav ja seda on vaja muut a . Põlevmaterjaliks saab TuOS -i kohaselt pidada näiteks puitu, värvi, plasti, kütust (sh küttegaasi) ja muid materjale või aineid, mida kasutatakse ehitises muu hulgas kas ehitus- ja/või viimistlusmaterjalina või mida saab ladustada või hoiustada kas laoplatsil või ehitises. Seega saab põlevmaterjal olla ka ehitusmaterjal või viimistlusmaterjal. N ii on n äiteks määruses nr 17 tuletundlikkuse ja püsivuse nõuded kehtestatud just ehitusmaterjali kohta . Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 2 lõigetega 1 1 ja 1 2 , mis avavad tuleohutusteenuse ja tuleohutusülevaatuse mõisted. Eestis tegutseb 2019 . aasta veebruari seisuga 20 tuleohutuseksperdi 6. taseme kutse tunnistuse ga ja 60 tuleohutusspetsialist i 5 . taseme kutse tunnistusega isikut . K õik nad pakuvad mitmesuguseid tuleohutus ega seotud teenuseid. Samas ei ole sellist terminit nagu t uleohutusteenus õigusakti de s nimetatud. Asjatundjad paku vad teenuste na e elkõige nõustamis t, samuti abistavad nad eneseko ntrolli tege mise l (sh ka enesekontroll i tuleohutusaruande koostamisega ). Peale selle on tuleohutusettevõtted abistanud oma kliente tuleohutusõppuste ja koolituste ellu viimisel ja tulekahju korral tegutsemise plaani koostamisel. Ühegi eelnimetatud tegevuse ellu viimiseks ei ole praegu kutse aga nõut ud , mis tähendab, et eri ta u s taga isikud pakuvad erineva kvaliteediga teenust ning võib juhtuda, et luuakse näilist tuleohutust. Ehkki nimetatud tegevusi saabki kehtiva TuOS -i kohaselt ellu viia ka objekti omanik ise, siis ostes teenus e turult, peaksid sellel olema siiski tasemenõuded. Kuigi isikud, kellel on t uleohutuse ksp erdi 6 . taseme kutse tunnistus , on ehitusseadustiku (edaspidi EhS ) kohaselt volitatud te ge ma ehitise tuleohutusnõuete auditeid või ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiise , ei saa nii sama selgetel alustel pakkuda oma teenuseid isikud, kellel on tuleohutusspetsialist i 5 . taseme kutsetunnistus . Samuti pole üheselt arusaadav, millises valdkonnas need asjatundjad tegelevad , kuivõrd ka EhS annab üldise suunise, et ekspertiis i ja audit i peab te gema pädev isik. Samas pole selge, kes on pädev isik tuleohu tuse valdkonnas. Termini t uleohutusteenus sisustamine, tegevuste loetelu ning pädevate isikute ja ne ile esitatavate nõuete nimetamine tagab teenuste ühetaolisema ja kõrgema kvaliteedi. Kutseandja vastutab iga kutse andmi sel selle isiku pädevuse eest . Eelnõus tuuakse välja seitse tuleohutusteenust. T eenuste sisu on esitatud eri õigusaktides. Pärast m uudatus t saab teenuse tarbijale selgemaks, millise pädevusega isik millist teenust osutab . Samuti saab kutsetega isikute suhtes rakendada sanktsioone, kui teenus t ei osutata nõuetekohaselt (nt esitatakse valeandmeid). Kuigi ehitise ( tuleohutus ) auditit ja ehitusprojekti ekspertiis i te h akse EhS- i kohaselt ja selle tuleohutuse osa ga peab olema seotud pädev isik, ei sätestata EhS -s, kuidas seda pädevust tõendada. Seetõttu soovitakse e elnõuga isiku pädevusnõuet täpsustada . N ii pidasid eelnõu koostajad vajalikuks need tegevus ed lisada tuleohutusteenuste loetellu ja siduda tuleohutus eksperdi 6. taseme kutse tunnistust omavate isikute ga ( vaata selle kohta eelnõu § 1 punkti 5 ). Kuna põlevmaterjali ladustamise tõttu võib olla tähtis teha ka territooriumi audit, lisasid eelnõu koostajad tuleohutusteenuse na ka territooriumi tuleohutusauditi tege mise . Auditeerimisega seotud sätete sõnastamisel tehti koostööd MTÜ - ga Eesti Tuleohutusekspertide Liit. Auditite tege misel juhindutakse peale EhS - i üldiste juhiste ka Päästeameti koostatud ja heaks kiidetud materjalidest. E hitusprojekti tuleohutuse osa koostamine, kui ehitusprojektile on ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt nõutav ekspertiis , on samuti tegevus, kus on vajalik tuleohutusala ne ettevalmistus ja eriteadmised tuleohutusest. Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015. a määruse nr 97 „ Nõuded ehitusprojektile 1 “ kohaselt tuleb ehitusprojektides kajastada ka tuleohutuse osa. Olulisemate ehitiste loetelu on esitatud majandus- ja taristuministri 8. juuni 2015. a määruses nr 62 „ Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile “. Selleks, et olulisemate ehitiste kohta oleks tuleohutuse osa koostatud asjatundlikult, ongi eelnõu koostajad seadnud nõude , et sellistes projektides peab tuleohutuse osa koosta m a tuleohutus eksperdi 6 . taseme kutsetunnistus ega isik. Päästeameti praktikale tuginedes on just see osa nimetatud hoo nete projektides olnud sageli ebapiisav või suisa asja tundmatult koostatud. See omakorda on pärast ekspertiisi tinginud projektide ümbertegemise . Muudatusega soovitakse sellist olukorda parandada . Samas võib muude ehitiste puhul ka edaspidi rakendada kehtivat õigust, kus ehitusprojekt i , sh ka selle tuleohutuse osa , peab koosta m a pädev isik. Ehitusprojekti tuleohutuse osa käsitlemiseks on P äästeamet koostanud avalikult kättesaadava juhend i . Enesekontrolli tuleohutus aruande koostamine on kehtiva TuOS i § 4 lõi k e 2 kohaselt ehitise valdaja kohustus (ehitise valdaja koostab tuleohutusaruande ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja v õib tekkida suur varaline kahju). TuOS i § 6 lõike 3 kohaselt tuleb tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes korraldada ka evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus ja koostada tulekahju korral tegutsemise plaan . Siseministri 1. septembri 2010. aasta määruse nr 43 „ Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded “ kohaselt peab plaani koostamise tagama ehitise valdaja, tulekahjuõppus e korraldamine on aga ettevõtte või asutuse juhi või tema määratud isiku kohustus. Kuivõrd kõigi eelnimetatud tegevuste ellu v iimisel on juba aastaid kasutatud eriteadmistega isikud ( põhiliselt tuleohutusspetsialiste), on teenusepakkujate ühtlase taseme tagamiseks otstarbekas need ki teenused nimetada tuleohutusteenusteks. Seejuures võib ka edaspidi nimetatud nõudeid täita ehitise valdaja või ettevõtte juht ise. Kui ta aga soovib selle tuleohutusteenusena sisse osta, on tagatud teenuse kõrge kvaliteet. Tuleohutuskoolituse, sealhulgas tuletöö tegemise koolituse korraldamine on nimetatud tuleohutusteenuseks põhjusel, et tuleohutus e koolitus on oma olemuselt spetsiifiline ja seega nõuab koolitajalt valdkonna tundmist. Nagu e elnõu koostajatele on teada , kasutatakse juba praegu (ja ka varem) tuleohutuskoolituste tegi jatena tuleohutusspetsialiste või eksperte. Eelnõus tuuakse need tuleohutusteenustena eraldi välja ja seotakse konkreetsete pädevusnõuetega, et tagada koolituste ühtlane ja kõrge kvaliteet. Eraldi on teenusena välja toodud ka tuletöö tegemiseks vajaliku koolituse läbivii mi ne , sest nii tuleohtlikus val d k onnas nagu seda on tuletöö, pole koolituse tegi jale pädevuse nõudeid praegu seatud . Seoses tuletöö tegemise koolituse korraldamisega täpsustatakse ka siseministri määrust nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“. Terminit t uleohutusülevaatus pole õigusaktides varem kasutatud . See on uu s termin , mis tähendab territooriumi , ehitise, selles asuva tuleohutuspaigaldise ja ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimist . S isult sarnaneb tuleohutusülevaatus objekti kontrolli mise ga, mis eelneb näiteks enesekontrolli tuleohutusaruande koostamise le , kui aruande koostamine ostetakse teenusena tuleohutusspetsialistilt. Tuleohutusülevaatuse tegemise kohustus hakka b eelnõu kohaselt kehtima t eatud tingimustele vastavatel objektidel ja seda teeb isik, kellel on tuleohutusspetsialist i 5 . taseme kutse tunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus . Kuivõrd tuleohutusülevaatus on uus termin, avatakse selle sisu eraldi lõikes. T äpsemalt on tuleohutusülevaatusest kirjutatud eelnõu § 1 punktis 5 . Eelnõu § 1 punkti 3 järgi täiendatakse seaduse 2. peatüki 1. jao pealkirja ja lisatakse sinna jaos kajastatav tuleohutusteenus. Nii on jao pealkiri vastavuses jao sisuga. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse § 4 lõike 2 esimest lauset pärast sõna „koostab“ s õnadega „või tellib“. Kehtiva § 4 lõike 2 kohaselt koostab enesekontrolli tuleohutusaruande ehitise kohta ehitise valdaja. Kuna e elnõu § 1 punkti 2 kohaselt loetakse üheks tuleohutusteenuseks edaspidi ka enesekontrolli tuleohutusaruande ko ostamine ( mida saab majandustegevusena osutada vastavat kutsetunnistust omav isik ), luuakse käesolevas punktis toodud muudatusega võimalus enesekontrolli tuleohutusaruanne ka pädevalt isikult tellida. Seejuures jääb ehitise valdajale alles võimalus aruanne ka ise koostada. Sellisel juhul ei ole aruande koostamine tuleohutusteenus (vt eelnõu punkt 5). Praktika on näidanud, et juba praegu aruande koostamine tellitakse , s.t aruannet ei koosta ehitise valdaja ise, vaid tuleohutuse valdkonnas tegutsev spetsialist. Iseenesest ei ole vajalik, et aruande peab koostama valdaja ise. K ui objekti vaatab üle asjatundja, oskab ta hinnata tuleohut usega seotud erinevate aspektide koosmõju ja kokkuvõttes peaks selline muudatus objekti valdajale andma tõhusama lahenduse objekti tuleohutuse tagamiseks. Oluline on siinkohal see, et kui tuleohutusaruande koostab keegi isik väljapoolt objekti ehk osutab asjakohast tuleohutusteenust oma majandustegevuse raames , siis see spetsialist või ekspert vastutab aruande õigsuse eest. Loomulikult ei vastuta sellisel juhul aruande koostaja objekti tuleohutuse eest, selle eest jääb vastutama objekti valdaja . K üll aga on tuleohutus teenuse osutaja kohustatud edastama Päästeametile objekti kohta õige info . Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seaduse 2. peatük i 1. ja gu kahe uue paragrahviga . P aragrahvis 4 1 sätestatakse nõuded tuleohutusteenuse osutamisele . Tuleohutusteenust saab eelnõu kohaselt üldjuhul majandustegevusena osutada üksnes füüsiline isik, kellel on tuleohutusspetsialist i 5. taseme või tuleohutuseksper di 6. taseme kutsetunnistus. Sel moel on tagatud, et tuleohutusteenust osutab pädev isik, kelle kutsepädevuse on tõendanud Sisekaitseakadeemia (praegune kutse väljastaja). Eelnõu kohaselt on õigus tuleohutuse valdkonnas majandustegevust teostada üksnes isikutel, kellel on kutsetunnistus. Kuigi kutse saamine seab majandustegevuse teostamiseks piirangud, on kutsetunnistuse olemasolu eelnõu koostajate hinnangul siiski äärmiselt vajalik. Igasugused õiguste ja vabaduste piirangud peavad demokraatlikus ühiskonnas olema vajalikud, st olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Eelnõus toodud piirangu eesmärk on saavutada olukord, kus teenuse kvaliteet tagab ka reaalselt vajaliku ohutuse . Praegune olukord, kus pädevuse nõuded pole reguleeritud ja igaüks võib oma pädevust tõendada tehtud töödega , loob näilist turvalisust ja järelevalveasutustel on sellises olukorras keeruline oma nõuet kellelegi esitada . S ee võib näiteks tähendada olukorda, kus objekti omanik on täitnud küll oma hoolsuskohustuse ja tellinud tuleohutusteenuse isikult, kes väidab en d olevat pädev, kuid tegeliku lt peab ta tellima teenuse uuesti , kuivõrd töö on tehtud asjatundmatult. Samal eesmärgil nõutakse praegu kutsetunnistust ka korstnapühkijatel t ja pottseppadel t . Ja ehkki inimestel lubatakse oma tarbeks ehitada ahjusid ja puhastada korstnaid, kehtib siiski nõue, et kord viie aasta jooksul peab korstna üle vaatama korstnapühkija ja ise ehitatud ahju peab nõuetele vastavaks tunnistama pottsepp. Sel moel suudetakse tagada tuleohutud hooned ja kütteseadmed. Kutsetunnistuse nõue soodustab kõige paremini piirangu eesmärgi saavutamist. Kutsetunnistus on lihtsaim meede hallata asjatundjate hulka ja kontrollida kutse väljastaja tegevust. Öeldes, et töid peab te ge ma asjatundja, kuid jättes pädevuse tõendamise vabaks, võib tekkida ja on tekkinud olukor d , ku s teenuse osutajad ei ole tegelikult asjakohase pädevusega ega paku teenust vajaliku kvaliteediga . Eelnõu koostamise ajal analüüsiti ja arutati ka teisi võimalikke variante. Seejuures analüüsiti , kas eesmärgi saavutamiseks tuleks kõne alla mõni teine vähem koormav abinõu ja kas see oleks sama efektiivne. L eiti, et peale hariduse ja töökogemuse on vajalik siiski ka sisuline lähenemine. Pelgalt haridus ja töökogemus ei taga teenuse kõrget kvaliteeti, sest kutsetunnistuse saamiseks peab inimene vastama ka muudele nõuetele, kui üksnes teenuse tehniliseks teostamiseks on vaja (näiteks peab kutsega isik oskama töid kavandada , suhelda, tundma vajalikke tehnilisi nüansse , oskama näha tervikpilti jms). Kokkuvõttes leiti, et k utsetunnistus e nõue on lihtsaim moodus tagada isiku tehnilised ja muud oskused teenuse pakkumiseks. Tuleohutusteenuse üks eesmärke on tagada tuleohutus ja turvalisus. Leiame, et kutsetunnistuse nõue on proportsionaalne vahend selle eesmärgi saavutamiseks, sest vaid kvaliteetne teenus suudab tagada vajaliku ohutuse. Kuna tuleohutusteenuseks loetakse eelnõu kohaselt mitmesuguseid tegevusi, on erinevad tuleohutusteenused jagatud eelnimetatud kutsetunnistusega isikute vahel. Lõi ke 1 kohaselt saab e hitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi, ehitise tuleohutusauditi, territooriumi tuleohutusauditi ja ehitusprojekti tuleohutuse osa teha ja koostada isik, kellel on tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus . Praegu on ehitis e auditeerimiseks ja ehitusprojekti ekspertiisiks vajalikud rakendusaktid kehtestatud EhS-i alusel . Samas on tuleohutuse osa seal kajastatud üsna üldiselt ( näiteks ei ole selles kajast atud territooriumi tuleohutus audit ) . T egevuse täpsemaks aluseks saab võtta Päästeameti koostatud juhend i . Tuleohutusaudit tehakse ehitise tuleohutusnõuete vastavuse kontrollimiseks ja see on eelkõige vajalik näiteks siis, kui ehitis ei vasta projektile; s amuti siis, kui ehitisele soovitakse taotleda kasutusluba , kuid tuleohutust tõendav dokumentatsioon on puudulik. Peaasjalikult tehakse t uleohutus audit eramajade puhul, kus kõige suurema tõenäosusega võib olla puudusi ehitise dokumentatsioonis. S ee menetlus on ehitisregistripõhine ja et register ei võimalda teha päringuid tuleohutusauditite eri stamiseks kõigist menetlustest, ei saa eraldi välja tuua , mitu tuleohutusauditit tehakse ühel aasta l . Ehitise aud iteerimine toimub EhS i alusel ning sellekohased sätted on kehtinud juba alates 2015. aastast , kuid nagu öeldud, on EhS is nimeta tud, et audit i peab tegem a pädev isik . Sama kehtib EhS is ka ekspertiisi kohta. Seega täpsustatakse eelnõu sätte ga EhSi -s esitatud tuleohutuse valdkonna nõuet – tuleohutusnõuete hindamise puhul saab isik oma pädevust tõendada üksnes asjakohase kutsetunnistusega . Lõike 2 kohaselt saab e nesekontrolli tuleohutusaruannet, tulekahju korral tegutsemise plaani, tuleohutuskoolitust , evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppust ning tuleohutusülevaatust k oostada või läbi viia majandustegevusena isik, kellel on tuleohutusspetsi alisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnis tus. Siin on teenuse pakkujate ringi laiendatud tuleohutusspetsialistidega. Seda eelkõige põhjusel, et siin loetelus on tegemist ka korralduslike nõuete kontrollimisega, mis on kaja statud tuleohutuspetsialisti 5. taseme kutsestandardis. Nagu varem öeldud, siis juba praegu tegutse b Eesti turul küllaldaselt tuleohutusspetsial iste , kelle l on küll kutsetunnistus , kuid mille olemasolu nendelt teenuse osutamiseks praegu ei nõuta . Muudatusega soovitakse anda kodanikele kindlus, et kui tellitakse tuleohutusteenus , osutab seda asjatundja, kelle pädevus on tõendatud ja kelle teenuse pakkumisele on olemas viited kutsestandardites. Sel moel suurendatakse tuleohutuste objektide hulka ja an takse selgem vii d e vajadusele kasutada asjatundja id . Samas lubab eelnõu teatud juhtudel tuleohutus teenust pakkuda ka ilma asjakohase kutsetunnistuseta. Lõike 3 kohaselt võib evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus t korralda da ning objekti tulekahju korral tegutsemise plaani koosta da ka i sik, kellel on töösuhe juriidilise isikuga, ke s on kohustatud nimetatud tegevusi tegema . Sama ideed kannab ka lõikes 4 esitatud erisus, mille kohaselt ei loeta tuleohutuse enesekontrolli aruan de koostamist tuleohutusteenuseks, kui selle koostab ehitise valdaja. N eed kaks säte t on eelnõusse toodud põhjusel, et ei soovita muuta olemasolevat olukorda, mille kohaselt võivad objekti valdaja d ka ise oma töötajaid koolitada , koostada tulekahju korral tegutsemise plaane ja esitada enesekontrolli aruandeid . Seega, ehkki eelnõus nimetatakse need tegevused tuleohutusteenus teks , siis sisult muutuvad need teenusteks eelnõu mõistes alles juhul, kui need ost ab objekti valdaja või ettevõtte või asutuse juh t . Lõi k e s 5 on kirjelda tud olukord, kus tuleohutusspetsialist või ekspert töötab objektil, mille kohta on kohustuslik teha tuleohutusülevaatus. Kuigi lõike 2 kohaselt saab t uleohutusülevaatust majandustegevusena osutada pädev isik, kell el on tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kuts etunnistus , ei pea sellise asjatundja teenust alati sisse ostma . See tähendab, et kui tuleohutusülevaatuse kohustusega asutuses töötab isik, kellel on tuleohutusspetsialist i või tuleohutuseksperdi pädevus, s aab objekti tuleohutusülevaatust teha ka tema. Et eelnimetatud , töösuhtes oleva isiku tegevust ei loeta eelnõu kohaselt majandustegevuseks, ei kohaldu sellele ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. Põhjus peitub asjaolus, et juba praegu on paljudel objektidel ohutuse eest vastutavad isikud, kellel on ka vastav kutsepädevus . Sellises olukorras ei ole mõistlik kohaldada tuleohutusülevaatuse te ge miseks majandustegevuse seadustiku üldosa nõudeid. Eesmärk on , et ülevaatuse teeks pädev isik. Samas, kui tuleohutusülevaatus soovitakse teha näiteks selleks, et kindlustusettevõtja sõlmiks kindlustuslepingu, kehtib sellisele tegevusele nii isiku pädevuse nõue kui ka kohaldub ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadus. Lõige 6 näeb ette olukor r a, kus Eestis soovib tegutseda mõnes välisriigi s vastava kutse kvalifikatsiooni omandanud isik. Sellisel juhul tuleb tema pädevust tunnustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt ning teeb seda Päästeamet. Teise muudatusena lisatakse 2. peatüki 1. jakku § 4 2 , mis reguleerib tuleohutusülevaatusega seonduvat. Eelnõu kohaselt peavad tuleohutusülevaatuse korraldama teatud pindalale vastavad tööstus- ja tootmis hoonete, garaažide ning büroohoonete valdajad . Tööstus- ja laohoonete ning garaažide puhul on kriteeriumiks 1000 m 2 , büroohoonete puhul 750 m 2 . Kriteeriumide määramisel sai muuhulgas otsustavaks ka siseministri määruse s nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17 ) kehtestatud automaatse tulekahjusignalisatsiooni (edaspidi ATS ) nõude ruutmeetrili ne piirmäär , milleks on „ alates 750 m 2 “ . Määruse nr 17 nõuete kohaselt tuleb objektidel, kus on ATS , juhendada töötajaid ja tagada tuleohutuspaigaldiste nõuetekohane hooldus. Seega, valitud kriteeriumidele vastavates hoonetes viibivad inimesed tunnevad üldjuhul neid objekte ja on võimelised ohu korral ise evakueeruma , samuti tehakse nendes hoonetes regulaarselt evakuatsiooniõppusi ja hooldatakse tuleohutuspaigaldisi . Ehkki tulekahjude trend sellistel objektidel on püsinud viimas tel aasta tel keskmiselt 200 tulekahju juures aastas (2016 . a – 243 tulekahju, 2017 . a – 191 tulekahju ja 2018 . a 217 tulekahju) , on kahjusummad, mis selliste tulekahjudega kaasnevad , suured (keskmiselt on kõigi hoonetulekahjude varakahjud aastas ca 15 miljonit eurot) . Tuleohutusülevaatuse tegemise eesmärk on tagada vajalik tuleohutus e tase . Selle vahendusel soovitakse tulekahjude arvu nimetatud objektidel vähendada ja seeläbi vähendada ka suuri kahjusummasid. Selline muudatus tagab objekti valdajale tõhusama kaitse objekti tuleohutuse tagamise ks . Alati on nutikam ennetada kui reageerida. O bjekte , mis eespool nimetatud kriteeriumidele vastavad, on Eestis u mbes 10 000. Eelnõu koostajad võtsi d arvesse ehitisregistri andmed , lähtudes h oone kasutusviisist. Kokkuvõtte s on kriteeriumidele vastavaid tööstus- ja tootmis hooneid ning garaaže Eestis u mbes 8000 ja büroohooneid u mbes 2000. Kõigi nende 10 000 hoone kontrollimine on jagatud kolmele aastale, mis tähendab, et tuleohutusülevaatus on ühel aastal vaja teha u mbes 3300 hoones. Sisekaitseakadeemia on välja töötanud Päästeametile järelevalvemudeli, mille kohaselt peab Päästeamet ini jõudma igal aastal info pea 10 000 objekti tuleohutuse seisundist , tegelikult aga jõuab info 5000 – 6000 objekti kohta . Kavandatav muudatus peaks objektide hulka, kust saadakse tuleohutuse seisukorra kohta infot, kasvatama 10 000 ni aastas. K olmeaastane intervall on valitud põhimõttel, et nimetatud objektide hulk jagatuna kolmele aastale peaks koos Päästeameti tegevusega tagama metoodikas nimetatud objektide hulga kohta vajaliku info . Lõike 2 kohaselt korraldab t uleohutusülevaatuse teg emise ehitise valdaja . K ui ehitises on mitu valdajat, korraldab tuleohutusülevaatuse tegemise ehitise omanik. See tähendab, et üldjuhul on tuleohutusülevaatuse tegemise kohustus isikul, kelle valduses on kriteeriumidele vastav ehitis või selle osa . Kuna ehitises võib olla ka mitu valdajat (nt büroohoone) , on eelnõus võimalike probleemide ja segaduse vältimiseks esile toodud, et sel juhul lasub vastutus tuleohutusülevaatuse korraldamise eest ehitise omanikul. Lõikes 3 on toodud topeltaruan nete ja lisatöö vältimiseks leevendus , et ehitise valdajad ja omanikud, kes peavad korraldama tuleohutusülevaatuse tegemise, on vabastatud enesekontrolli tuleohutus aruande tellimisest või koostamisest. See tähendab, et kuigi tuleohutusalast enesekontrolli tuleb nimetatud objektidel ka edaspidi teha ( see on igapäevaelu loomulik osa ), siis iga-aastase aruandluse asemel peavad nimetatud objektide valdajad edaspidi kord kolme aasta jooksul korraldama , et pädev isik teeks tuleohutusülevaatu se . Sageli ostavad ettevõtjad juba praegu tuleohutuse enesekontrolli aruande koostamise igal aastal sisse, seega ei lisandu muudatusega ka olulisi rahalisi kulutusi. Pigem tekib kokkuhoid, kuivõrd muudatuse kohaselt tuleb ülevaatus teha kord kolme aasta jooksul. Arvestuslikult võib hinnata, et kui praegu maksab ühe tuleohutuse enesekontrolli ar uande koostamine keskmiselt 300 eurot ning selle eeltöö sarnaneb suuresti kavandatava tuleohutusülevaatuse sisuga, on kokkuhoid kolme aasta peale 600 eurot (iga - aastase 300 euro väljamineku asemel 300 eurot igal kolmandal aastal). Kindlasti saab rääkida kokkuhoiust ka olukorras, kus tuleohutusülevaatuse teeb objektil töötav isik, kellel on vajalik pädevus. Samuti võib arvata, et kui teenust pakub kindlustusettevõte, saab tuleohutusülevaatuse lisada pakutavate teenuste portfelli ja selle maksumuse hajutada osamaksetesse. Selguse huvides mär gime , et eelnõu muudatus mõjuta b ka nende tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide valdajaid või omanikke , kes praegu ei koosta tuleohutuse enesekontrolli aruannet, kuid pärast muudatus t peavad hakkama korraldama tuleohutusülevaatust. Selliste ettevõtete kohta puudub Päästeametil praegu põhjalik teadmine tuleohutusnõuete täitmisest, sest olemasoleva personaliga ei suudeta kõigi tööstus- ja tootmishoonete, garaažide ning büroohoonete tuleohutusnõuete täitmist kontrollida. Pärast m uudatus t hakka ks ka sellistelt objektidelt laekuma info tuleohutuse seisukorrast . Kuna tuleohutusülevaatuse intervalliks on valitud kolm aastat, saab ka eeldatavaid kulusid selle korraldamiseks plaanida piisava ajavaruga. Päästeametis tegeleb praegu tuleohutuskontrolliga umbes 50 ametnikku üle Eesti, tuleohutus spetsialiste ja eksperte on 2019 . aasta veebruari seisuga Eestis 8 0 . Lihtne arvutus näitab, et selline asjatundjate hulk on objektide nõuetele vastavus e kontrollimiseks piisav . M är g i me , et iga aastaga tuleb tuleohutusspetsia liste ja eksperte turule juurde , nii et turul ei tohiks tekkida olukorda, kus teenus poleks kättesaadav . Lõike 4 kohaselt ei nõuta t uleohutusülevaatuse tegemi st kõrghoone s ehk hoone s , mille kõrgus on üle 28 meetri . Samuti ei tehta tuleohutusülevaatust kemikaaliseaduse tähenduses kas ohtliku s või suurõnnetuse ohuga ettevõttes . Selliseid objekte loetakse kõrgema tuleohuga objektideks ja nende üle teeb igal aastal riiklikku tuleohutusjärelevalvet Päästeamet . Peale selle koostatakse n ende objektid e kohta mitmesuguseid ülevaateid, mis kõik annavad vajalikku teavet . M är g i me , et ehkki tuleohutusülevaatuse kohustusega ehitistes ei nähta ette teha regulaarset riiklikku tuleohutusjärelevalvet, ei tähenda see, et neis ehitistes seda ei tehta – j ärelevalve tegemise intervallid võivad lihtsalt pikeneda, kui tuleohutusülevaatuse käigus pole olulisi rikkumisi tuvastatud või need on kiiresti ja asjatundlikult kõrvaldatud. Lõi kes 5 on sätesta tud, et e hitise valdaja või omanik peab võimaldama tuleohutusülevaatuse te gi ja le sisene da tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse. See tähendab seda, et ehitise valdaja või omanik peab tuleohutusülevaatuse tegijaga tegema igakülgset koostööd. Samuti on oluline, et objekti valdaja või omanik tagaks juurdepääsu ka vajalikule dokumentatsioonile (tuleohutuspaigaldiste hoolduspäevikud jms). Silmas tuleb pidada, et ehkki tuleohutusülevaatuse te gi ja vastutab andmete õigsuse eest, mis edastatakse Päästeametile, vastutab objekti tuleohutuse eest objekti omanik või val daja. See tähendab, et ülevaatus tuleb teha võimalikult avatult, mis tagab tegelikust olukorrast ülevaate. Lõige 6 sisaldab volitusnormi valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada tuleohutusülevaatuse toimingute , tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse korra kohta vastavasisuline määrus. Lõi k e 7 kohaselt nähakse tuleohutusülevaatuse tegemise kohta ette ka erisusi. Nimelt, k ui ehitise kasutusotstarbe (mittepõleva materjali ladustamine) või muu eripära tõttu (näiteks hoone ehitusmaterjal või elektri puudumine hoones ) ei ole tuleohutusülevaatuse tegemine lõikes 1 toodud sagedust või kriteeriume arvestades otstarbekas , on teabevahetuse korras õigus ette näha vastavad erisused. Erisuste lubamine võimaldab näiteks objektidele läheneda tulenevalt nende tegelikust kasutusotstarbest ja mitte üksnes fikseeritud pindala kriteeriumist . Sellist lähenemist pooldas oma ametlikus arvamuses antud eelnõule ka Eesti Kaubandus- Tööstuskoda. Kui objektil ei esine näiteks ehitis e eripära või seal toimuvate protsesside tõttu tuleohtu ning eelmisest tuleohutusülevaatuse toimumisest pole objektil ka midagi muutunud, ei ole tuleohutusülevaatuse korraldamine ka seaduses toodud sagedust arvestades sisult vajalik. Eelkõige peetakse siinkohal silmas nt laohooneid, mis on mittepõlevast materjalist ja kus ladustatakse mittepõlevat kaupa (kivi vms) ning kus puudub elekter ja /või küttesüsteem . Selle erandiga soovitakse tagada paindlikkus olukordades, kus Päästeameti hinnangul ei ole iga kolme aasta tagant ülevaatuse akti esitamine tingimata vajalik. Erandid on võimalik kehtestada teabevahetuse korras ja iga võimaliku objekti kohta eraldi . Samas tuleb silmas pidada , et vajaliku alginfo saamiseks on nimetatud objektidel vaja siiski korraldada vähemalt üks tuleohutusülevaatus. Praegu on kavas võimalikud erisused avalikustada Päästeameti koduleheküljel igal aastal hiljemalt 1. märtsiks. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas ka ettepaneku jätta tuleohutusülevaatuse tegemine ettevõtjatele vabatahtlikuks – kas esitada igal aastal enesekontrolli tuleohutusaruanne või kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatuse aruanne. Eelnõu koostajad tuleohutusülevaatuse vabatahtlikuks muutmist ei pooldanud. Kui enesekontrolli tuleohutusaruannet saab koostada igaüks (keskkonnas tuleohutusaruanne.ee tuleb täita väljad ja lõpuks aruanne kinnitada), siis tuleohutusülevaatust saab teha vaid pädev isik, kellel on vähemalt tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus. Seega muutuks tunduvalt sisukamaks nii Päästeametile esitatava info kui ka objektil tehtava ülevaatuse kvaliteet. Kui praegu koostab ja esitab tuleohutuse aruandeid Päästeametile ehitise valdaja, siis sisuliselt töötab Päästeamet kõik need umbes 4000 aruannet käsitsi läbi ja tuvastab võimalikud puudused. Ja seda tehakse igal aastal. Ehitise valdaja ei peagi olema tuleohutuse spetsialist ja keegi temalt seda ei oota. Samas, ku i objekti vaatab üle asjatundja , kes oskab hinnata erinevate tuleohutusega seotud aspektide koosmõju, annab selline muudatus objekti valdajale tõhusama lahenduse objekti tuleohutuse tagamiseks. Sel moel muutub objektidel tehtava ülevaatuse kvaliteet senisest paremaks ja andmed, mis Päästeametisse jõuavad, põhjalikumaks. Objekti valdaja (või omanik) saab omakorda vajaliku info objekti tuleohutusnõuetele vastavuse kohta. Ohutusjärelevalve valdk onnas töötas Päästeametis 2018. aastal 103 inimest (koos osakonna ja büroode juhatajatega), kes lisaks riskihindamise metoodika alusel valitud ehitistele kontrollivad ehitisi ka muudel alustel, näiteks kodanike avalduste või teiste ametkondade taotluste alusel. Seega, et hoida vajalikus mahus kontrollobjekte ohutust tagaval tasemel, tuleb toetuda erasektoris tegutsevate tuleohutuse spetsialistide tegevusele. Seejuures tuleb rõhutada, et erasektor ei tee riiklikku järelevalvet, vaid o sutab objekti omanikule teenust ja tuge tuleohutusnõude täitmiseks. Riiklikku järelevalvet jääb endiselt tegema Päästeamet kui riigiasutus. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 5 lõikega 1 1 , mis võimaldab KOV l ehitus- ja kasutuslube väljastada Päästeameti kooskõlastuseta. See võimalus käi b vaid nende üksikelamu te , suvila te , aiamaj ade ja elamu teenindamiseks vajalike abihoonete suhtes , mille puhul on KOV hinnanud, et tuleohutusnõuded on täidetud ja probleeme pole . Tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks koostab Päästeamet vastava juhendi ja teeb asjakohased koolitused. Oluline on, et kõnealune säte annab KOV le võimaluse lub e ise väljastada. Tegemist pole seega uue ülesande või kohustusega. Kui KOV soovib siiski ehitus või kasutusloa taotluse Päästeamet ile kooskõlastamiseks esitada, teeb Päästeamet seda ka edaspidi . Silmas tuleb aga pidada, et kui selgete asjaolude korral jäetakse Päästeametilt ehitusloa menetluses kooskõlastus võt mata , siis ei saa kooskõlastust võtta ka kasutusloa puhul. Kui Päästeamet kaasatakse alles kasutusloa menetluses, siis ei ole sätte eesmärk sisuliselt täidetud – Päästeamet peab sellisel juhul läbi töötama kõik varasemad dokumendid ja tuvastama ehitusloa aluseks olevad asjaolud ning sisulist ajavõitu menetlusprotsessis ei tule. Seega, kui nimetatud menetlustes siiski soovitakse Päästeameti kooskõlastust, tule ks see küsida juba ehitusloa menetluse ajal . Üksikelamu te , suvila te , aiamaja de ja abihoonete puhul on tegemist lihtsamate ehitistega, mille vastavust tuleohutusnõuetele ei ole keeruline hin n a ta . Ehitusloa menetluses hõlmaks kontroll eelkõige seda, kas hoonele määratud tuleohuklassi ja hoonetevahelise kuja kohaselt on valitud õiged materjalid ; kuivõrd on projektis kajastatud kohti, mille kaudu saavad päästemeeskon nad hoonele ligi ja sellesse siseneda ; tuletõrjevee olemasolu ja selle kaugust ehitisest . Kasutusloa menetlus peaks keskenduma eelkõige küttesüsteemi nõuetele vastav use kontrollile . Küttesüsteemi ohutuses saab KOV veenduda PÄIS -i s oleva küttesüsteemi puudutava info põhjal (vt vastavat muudatust) . Ehkki tegelikult jääb KOV i üksusele alati ka võimalus esitada tuleohutusnõuete täitmise tõendamiseks ehitus loa taotlejale projekti ekspertiisi tegemise nõue või kasutusl o a taotlejale hoone tuleohutusauditi tegemise nõue ( EhS § 14 ja § 18) , siis seda loevad eelnõu koostajad siiski viimaseks abinõuks . Eelnõuga luuakse piisavad võimalused veendu maks hoone tuleohutuses nii projekti kui valminud ehitise puhul. Enne päästeseaduse (edaspidi PäästeS ) esimese redaktsiooni kehtima hakkamist hindasid KOV d ehitiste ohutust samuti ise ja olukordades, kus neil ei olnud piisavalt andmeid, kaasati eripädevusega isikud. Samuti te e vad KOV-d EhS -i § 130 lõike 2 kohaselt ka riiklikku järelevalvet EhS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides määr atud nõuete järgimise üle , muu hulgas täidetakse näiteks järgmisi ülesandeid: ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; ehitise kasut us otstarbest lähtudes selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine . KOV-i kohustus kontrollida tuleohutusnõuete täitmist tuleb seega EhS-st. EhS i § 39 l õike 1 kohaselt annab ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KOV le esitatakse seega ehitusloa taotlus ja EhS i § 41 kohaselt kontrollib KOV kui pädev asutus ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele (EhS § 42 l õige 1). Muu hulgas on EhS i § 38 l õi k e s 3 öeldud , et ehitusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele, mis omakorda tähendab KOVile ehitise ohutuses veendumist. Ehitisele esitatavad nõuded on toodud välja EhS i § 11 l õikes 2. EhS i § 11 l õike 2 p unkti 2 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded ka tuleohutust . EhS i § 12 l õike 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitusprojektile esitatavad nõuded on toodud välja EhS i §-s 13. EhS i § 51 l õike 1 järgi annab ka kasutusloa KOV i üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. EhS i § 54 l õike 1 järgi antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. EhS i § 53 kohaselt kontrollib pädev asutus ehk KOV kasutusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust . Kasutusloa andmisest keeldumise alused on toodud § s 55 (nt p unkt 1 – ehitis ei vasta nõuetele). Muudatuse põhieesmärk on lühendada aega, mis kulub ehitus- ja kasutuslubade menetlemise le. Kui hoonete elektrisüsteemide vastavust nõuetele kinnitab KOV- le juba praegu eraettevõtja (väljastades elektripaigaldise nõuetelevastavuse tunnistuse), siis tuleohutuse kohta peab ehitusprojektile ja valminud hoonele praegu heakskiidu andma Päästeamet . Sageli võtab Päästeametil kooskõlastamine eri hoonete tuleohutusnõuete vastavuse kontrollimisel kauem aega kui EhS-s ette nähtud 10 tööpäeva. Tiht i pikendatakse tähtaega kuni 27 tööpäevani, sest aeg ja tööjõu hulk ei võimalda Päästeametil seda kooskõlastust 10 päevaga anda . K ooskõlastus aja sisse peab jääma ka objekti külast amine , mis venitabki kooskõlastusaja nii pikaks – päästeinspektorite vastutusvaldkond on sageli 6 – 7 KOV i, mis omakorda tähendab, et sõit objektile ja tagasi võib aega võtta kuni kuus tundi (saarte l isegi kauem). Seepärast venib ka suuremahuliste ja keerukate objektide menetlus, kuigi tähtajad, millest nende objektide korral tuleb kinni pidada , on seotud arendajate investeeringutega. Kuna üksikelamute, suvilate, a iamajade ja abihoonete tuleohutusnõuetele vastavuse hindamine ei ole keeruline, ei ole Päästeameti eraldi kooskõlastus vajalik ega mõttekas olukorras, kus kõik tuleohutusnõuded on täidetud . Praktikas see vaid pikendab menetluste aega ja toob probleeme nii loa taotlejale, arendajatele kui ka KOV dele ja Päästeametile , kes ei suuda seaduses sätestatud tähtajast kinni pidada. Siseministeerium saatis KOV dele (79) selle muudatus ettepaneku arvamuse avaldamiseks. Kuigi laekunud vastuseid oli vähe (16), oli d pooled KOV d sellise võimalusega nõus. Samas oli ka neid, kes said aru, et selle s sätte s oli ette nähtud kohustus ja märkisid, et neil ei ole asjakohaseid teadmi si ja raha sellis t tegevus t teha . Selguse mõttes rõhutame veelkord , et Päästeamet on valmis ka edaspidi kooskõlastama ehitus- ja kasutulubade taotlusi, mis neile saadetakse. Eelnõuga antakse KOV-dele võimalus seda üksikelamute, suvilate, a i amajade ja elamute teenindamiseks vajalike abihoonete puhul mitte teha. Eelnõu § 1 p unktiga 7 muudetakse § 5 lõi ke 4 sõnastust . Muu datusettepaneku tegi Päästeamet ja selle kohaselt peab suitsetamine, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamine ning muu tuleohtliku tegevuse tegemine välistama ehitises tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise. Kehtiva TuOS i § 5 lõike 4 kohaselt tuleb ehitises suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muude tuleohtlike tegevuste tegemisel vältida tulekahju tekitamist. Seega tuleb kehtiva seaduse kohaselt tulekahju tekkimine välistada vaid ehitise sees vastavate tegevuste tegemisel. Samas on oluline vältida ehitise tulekahju tekkimist ka ehitisest väljapool . S ageli saab ehitise tulekahju alguse just hooletust tegevusest ehitisest väljaspool, näiteks ehitise lähedal suitsetamisega, hiina laterna, küünla või muul moel lahtise leegi kasutamisega . Lisaks on eelnõusse toodud nõue, et tegevus peab välistama ka tulekahju ohu. See tähendab, et vältida tuleb ka väikeseid põlenguid (nt prügikasti tulekahju maja välisseina ääres), sest need võivad kiiresti areneda hoone tulekahjuks. Sätte eesmärk on , et suitsetami se, lahtise leegi ja seadmete, paigaldiste kasutamisel oleks inimene hoolas ja välistaks oma tegevusega ehitise tulekahju sõltumata enda asukohast ehitise suhtes . Silmas tuleb pidada, et selle nõude rikkumi s e korral on võimalik isik väärteo korras ka vastutusele võtta. TuOS i § 56 1 kohaselt menetletakse antud väärtegu lühimenetluses . Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 6 lõige t 3 . Muudatuse kohaselt tuleb enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuse s või ettevõttes j a tuleohutusülevaatuse kohustusega asutustes või ettevõtetes iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsioon ja tulekahju korral tegutsemise õppus. K una tuleohutusülevaatuse kohustusega asutused vabastatakse kohustusest koostada igal aastal enesekontrolli tuleohutusaruan n e , siis kehtiva sõnastuse kohaselt ei peaks nad ka tulekahju korral tegutsemise plaane koostama ja evakuatsiooniõppusi ellu viima. Kuivõrd viimased on objekti tuleohutuse seisukohast väga vajalikud, jääb ka edaspidi nende tegemine kohustuseks tööstus- ja laohoonete, garaažide ja büroohoonete omanikele , kes peavad korraldama tuleohutusülevaatust . Seetõttu ongi eelnõus vajalik nimetada, et enesekontroll nendel objektidel jääb kehtima ja see tähendab muuhulgas , et tuleohutusülevaatuse kohustusega asutused peavad jätkuvalt koostama tulekahju korral tegutsemise plaan i ja viima läbi evakuatsiooniõppus e id. Eelnõu § 1 punkti ga 9 täpsustatakse § 8 lõike 1 sõnastust seoses standardile viitamisega. Sättes asendatakse kohustuslik viide standardile soovitusliku viitega ja tuuakse selguse mõttes välja, millisest Eesti standardist on soovituslik küttesüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel ja kontrollimisel, hooldamisel lähtuda . Muudatus on vajalik, kuivõrd standardid on oma olemuselt vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik. Standardeid ei avaldata sa mamoodi õigusaktide ga ja seetõttu ei saa ka üldjuhul nende järgimine olla kohustuslik. Eelnõu § 1 puntiga 10 täiendatakse § 9 pealkirja nii , et oleks selgemalt aru saada selle sätte reguleerimise sisu – paragrahvi s esitatakse nõuded vaid tahkekütusel töötava kütteseadme ning selle (ehk tahkekütusel töötava kütteseadme) korstna ja ühenduslõõri ehitamisele ja paigaldamisele. Kuivõrd praktikas on selle sätte sõnastus tekitanud küsimusi ja probleeme, tagatakse muud atusega vajalik õigusselgus – muudel kütustel töötava te küttes eadmete ning korstnate ja ühenduslõõride ehitamist ja paigaldamist siinses paragrahv is ei reguleeri ta . Eelnõu § punktiga 11 täiendatakse § 9 lõigetega 4 ja 5 . Uute lõigetega sisustatakse Päästeamet i loodud elektroonilise keskkonna ga seonduv. Päästeinfosüsteemi (edaspidi PÄIS ) osana loodud moodulisse saavad korstnapühkijad ja pottsepad edaspidi sisestada nii küttesüsteemi puhastamise kui ka selle ehitamise ja eksperdihinnanguga seonduvat infot. Lõike 4 kohaselt peab pottsepp kandma ehitatud või paigaldatud ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning selle korstna ja ühenduslõõri andmed PÄIS-i kümne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest . Sama tähtaeg kehtib korstnapühkijale k asutusel oleva ahju, kamina või plii d i ning nende korstna ja ühenduslõõri puhasta misel (vt lähemalt selgitust eelnõu § 1 punkt i 13 kohta ) . Küttesüsteemide info ei moodusta eraldi andmekogu, vaid see on PÄIS-i osa. Infosüsteemis oleva t teavet hakkavad küttesüsteemide nõuetele vastavuse kontrollimise k s k asutama eelkõige Päästeameti ennetuse ja ohutusjärelevalve ametnikud. Samas saavad PÄIS i sellesse ossa teha päringuid ka KOV d , kui nad soovivad näiteks üksikelamu kasutusloa menetluses veenduda küttesüsteemi korrasolekus , ja kodanikud, kes soovivad infot oma küttesüsteemi puhastamise kohta . Lõi kes 5 käsitletakse küttesüsteemide kohta antavaid eksper di hinnanguid . Sageli tuvastavad korstna pühkijad, pottsepad või Päästeameti inspektorid , et küttesüsteem i on ehitanud, paigaldanud või hooldanud isik, kellel ei ole asjakohast kutsetunnistust. Sellised probleemid ilmnev ad näiteks siis , kui vaadatakse läbi korstnapühkijate ettepanekuid , tehakse kodanike avalduste alusel kontrolle ja vahel ka seoses hoonetulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisega . Peamiselt avastatakse se dalaadi probleemid aga kasutuslubade kooskõlastamise käigus. Kui Päästeametil ei ole võimalik veenduda küttesüsteemi ohutuses, ei saa amet asjakohast luba kooskõlastada. Sel juhul ei saa väljastada ka kasutusluba. Päästeamet on sellisteks juhtudeks koostöös spetsialistidega (pottsepad, korstnapühkijad, tuleohutuseksperdid) töötanud välja eksper di hinnangu koostami s e juhendi . Kuigi P äästeamet on sellise probleemi lahendamiseks ebaseaduslike küttesüsteemide puhul küsinud eksper di hinnangu koostamist juba mitu aastat , ei ole taolisel nõudel olnud õiguslikku alust. Eelnõu kohaselt tuleb ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta koostada eksper di hinnang, k ui ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri on ehitanud või paigaldanud pädevust mitteomav isik või küttesüsteemi ohutuse hindamiseks puudub vajalik informatsioon . Eksper di hinnangu saab eelnõu kohaselt koostada kas pottseppmeistri 5 . taseme kutse tunnistusega (Eestis praegu 28 isikut) , korstnapühkija-meistri 5 . taseme kutse tunnistusega (Eestis praegu 14 isikut) või tuleohutuseksperdi 6 . taseme kutse tunnistusega isik (Eestis praegu 21 isikut) , k es kümne tööpäeva jooksul alates eksper di hinnangu valmimisest kannab eksper di hinnangu aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksper di hinnangu PÄIS-i . Küttesüsteemi andmete ja eksper di hinnangu kandmine PÄIS -i on vajalik selleks , et nii Päästeametil kui ka KOV-l tekiks ülevaade olemasoleva te st küttesüsteemi de st ja ne n de seisukorrast. Päästeametile on need andmed vajalik ud järelevalve- ja ennetustegevuse kavanda misel, KOV-le ehitus- ja kasutusloa menetl emisel ( info küttesüsteemi vastavusest tuleohutusnõuetele ) . Kui PÄIS -is küttesüsteemi kohta andmeid veel ei ole , kannab need sinna eksper di hinnangu koostaja. O hutuse tagamiseks on soovituslik ka ühe korteriga elamus, kus hoone omanikul on õigus ehitada ise oma tarbeks küttesüsteem, võtta sellele kohe pärast ehitamist eksper di hinnang. Kohustus eksperdihinnang võtta on õigupoolest alles siis , kui omanikul tuleb sellise küttesüsteemi ohutust tõendada, kuid eluruumi kasutajate jaoks on kindlam, kui asjatundja on küttesüsteemi pärast ehitamist ja enne selle kasutamist siiski üle vaadanud . Samuti jõuab info küttesüsteemi kohta sel juhul kiiremini ka PÄIS -i . Eelnõu § 1 punkti ga 1 2 asendatakse § 10 pealkirjas sõna „ja“ sõnaga „või“. Selliselt on pea l kiri kooskõlas § 9 l õikes 1 toodud lühendiga – t ahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme kohta kasutatakse § 9 lõike 1 kohaselt seaduses edaspidi lühendi t ahi, kamin või pliit . Eelnõu § 1 punktiga 1 3 muudetakse § 11 sõnastust. Esimene muudatus tehakse sätte pealkirjas. Eelnõu kohaselt reguleerib antud paragrahv ahju, kamina või pliidi ning selle ja mu ul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamist. S isult reguleerib paragrahv edaspidi seega peale ta hkekütusel töötava kütteseadme ja selle korstna ning ühenduslõõri puhastamise ka muul kütusel töötava küttes eadme kors tna ja ühenduslõõri puhastamist . See vormilt keerukas muudatus siinses paragrahvis peab tagama, et korstnapühkijad puhastaksid kõiki korstnaid ja ühenduslõõre (olenemata s ellest, mis kütusel kütteseade töötab) ning ainult tahekütusel töötavaid küttesüsteeme (ahjud, kaminad, pliidid ning nende korstnad ja ühenduslõõrid) tervikuna. Tahkekütuseks loetakse eelnõu kohaselt puitu või pelleteid ning küttes eadmeks lisaks ahju le , kamina le või pliidi le ka e rineva i d saunakerise i d, leivaahjusid , õhkküttekaminad, soojamüüriga pliite , pelletikaminad vms. Muudel kütustel (eelkõige vedel või gaaskütusel) töötavate kütteseadmete puhastamist siinse paragrahv iga ei reguleeri ta , küll aga reguleeri takse selliste kütteseadmete korstnate ja ühenduslõõride puhastamist. K üttegaasipaigaldise või surveseadme (nt vedelkütusel töötava katla) puhastamist , aga ka paigaldamist ja hooldamist , reguleerib seadme ohutuse seadus. Lõi k e 1 kohaselt jääb kehtima nõue, et k asutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vähemalt üks kord aastas , kui nende dokumentatsioon ei näe ette teisiti. Kuigi praktikas võiks küttesüsteeme puhastada kaks korda aastas – nii enne kütteperioodi algust kui ka pärast kütteperioodi lõppu –, on eelnõu sse jäetud siiski miinimumnõue . Silmas tuleb pidada, et sätte s esitatud nõue on suunatud vaid tahkekütusel töötava kütteseadme ning selle korstna ja ühenduslõõri kohta . Lõige 2 sätestab nõuded g aasiküttesead m e ja gaasiveesoojendi korstna ja ühenduslõõri puhastamisele. Sätte kohaselt peab korstnapühkija puhastama kord kolme aasta jooksul gaasiküttesead me ja gaasiveesoojendi korstnat ja ühenduslõõri ning teavita m a valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast. Viimane tähendab muu hulgas seda , et viis, kuidas korstnapühkija seda teavitust teeb, on jäetud vabaks. S isul isel t piisab eda spidi ka suulisest teavitusest, kuna eelnõu kohaselt kannavad kor stnapühkijad kõik oma tööd PÄIS i ja pidev ülevaade korstnate ja ühenduslõõride tehnilisest seisukorrast on infosüsteemist nähtav ka puhastamise tellinud isikule. Kui isik siiski sellist akti (või muud dokumenti) soovib, võib korstnapühkija talle selle väljastada. Lõike 3 kohaselt peab e hitise valdaja võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ning selle ja muul kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid. See tähendab, et korstnapühkija tööd ei või takistada ning talle tuleb juurdepääs tagada mis tahes küttesüsteemi osale. See nõue kehtib igasuguse l kütusel töötava küttes eadme ja selle osa või nende mõlema kohta. Lõi k e s 4 on sätesta tud korstnapühkimiseks vajaliku pädevusnõude. Keh t iva sõnastusega võrreldes lisati nõue, et ka muul kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks on vajalik korstnapühkija kutsetunnistus . S isult kirjeldab lõikes esitat ud nõue juba praegu kehtivat olukorda, kus kors t napühkijad puhastavadki ka gaasikatelde ühenduslõõre ja korstnaid. See säte kehtib tahkekütusel töötava kütteseadme ja igasugusel kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri kohta. Lõi k e s 5 sätestatakse kehtiva § 11 l õike 4 sõnastus, mida ei ole muudetud. Selle järgi võib ü he korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus ahju, kaminat või pliiti ning selle (ehk tahkekütusel töötava kütteseadme) korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid. Lõi k e s 6 sätestatakse kehtiva § 11 lõike 5 sõnastus , kuid täpsustusega. Nõue, et üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik , jääb kehtima . M uudatus seisneb aga selles, et korstnapühkijal ei ole enam kohustust väljastada küttesüsteemi nõuetele vastavuse akti . Selle asemel peab ta küttesüsteemi valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast teavitama . Viis, kuidas seda teha , on vaba. See tähendab, et sisul isel t piisab edaspidi ka suulisest teavitusest. Muudatus on ajendatud sellest, et kuna eelnõu kohaselt kannavad korstnapühkijad kõik oma tööd PÄIS i ja pidev ülevaade küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast on infosüsteemist nähtav ka küttesüsteemi puhastamise tellinud isikule, ei ole eraldi akti enam vaja väljasta da . Kui isik siiski sellist akti (või muud dokumenti) soovib, võib korstnapühkija talle selle väljastada. Lõiked 5 ja 6 kehtivad vaid tahkekütusel töötava küttes eadme ja selle korstna ning ühenduslõõri kohta. Lõi k e 7 kohaselt peab korstnapühkija kandma PÄIS i kõik tehtud tööd kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast. Sel moel kujuneb Päästeametil küttesüsteemide seisukorra st ajakohane andmebaas, mida muu hulgas on võimalik kasutada ka ennetustöös. Säte kehtib ahju, kamina või pliidi (ehk tahkekütusel töötava kütteseadme) ning igasuguse kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta. Lõike 8 kohaselt peab k orstnapühkija teavitama ahju, kamina või pliidi ning selle ja mu ul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust valdajat ning kandma andmed avastatud puuduse kohta PÄIS i kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast . Lihtsad rikkumised on kindlasti võimalik kõrvaldada kümne päeva jooksul. Kui puudus töö käigus kõrvaldatakse ja olukord vastab nõuetele, ei ole märget puuduse või rikkumise kohta PÄIS i vaja kanda. Kui aga märge on tehtud ja puudus kõrvaldatakse kümne päeva jooksul , kustutab vastava märke registrist korstnapühkija . Kui puudus jääb kõrvaldamata ja/ või nõuab suuremahulist tööd, saab Päästeamet selle kohta info PÄIS i st . S a masugu ne kord kehtib ka praegu : kui korstnapühkija tuvastab tuleohutusnõuete rikkumise, teeb ta Päästeametile paber i l kirjaliku ettepaneku, mille alusel otsustab Päästeamet edasise menetluse käigu . Eelnõu kohaselt saab Päästeamet küttesüsteemide korrashoiust teada digi registri kaudu . Kuivõrd antud muudatusest tulenevalt tuleb muuta ka siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 38 „ Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus “, on rakendusakti muutmisega paralleelselt kavas koostada ka juhend vastava info vahetamise ja sisestamise kohta. Päringute tegemisel tuleb ennast kogu info nägemiseks infosüsteemis identifitseerida ID kaardiga, mille alusel selekteeritakse kuvatav info. Kaalumisel on infosüsteemi võimekuse arendus, mis näitaks ära küttesüsteemi puuduse tüübi ( kui see on tuvastatud ) ka autoriseerimata päringu korral. Ehk iga päringu tegija saaks veenduda, kas tema valitud aadressil on küttesüsteemil esinenud puudusi, mis tüüpi need on olnud ja millal need on kõrvaldatud. Selliselt saaks näiteks kinnisvara tehingute eel veenduda valitud objekti ohutuses. Sarnane võimalus uurida ehitiste dokumentatsiooni kohta on praegu EHR-is – kas valitud hoonel on korrektsed ehitus- ja kasutusload ning kas registrisse kantud andmed vastavad tegelikkusele. Samuti on võimalus Maanteeametis enne auto ostmist kontrollida sõiduki tehnilise seisundi ajalugu. Lõige 9 sisaldab volitusnormi a hju, kamina või pliidi ning selle ja muu kütusel töötava küttes eadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuete kehtestamiseks . Eelnõus tuuakse õigusselguse mõttes välja, et nõuded kehtestatakse ka mu ul kütusel töötava kütteseadme (nt gaasikütteseadme ja gaasiveesoojendi) korstna ja ühenduslõõri puhastamisele. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 tunnistatakse kehtetuks § 12 lõike 1 punkt 3 . Põlevvedelikuga metalli lõikamist ei tehta enam kusagil maailmas . Põhjus seisneb selles, et põlevvedelikuga lõikamise eesmärk oli saada nn puhas lõikepind, kuid tänapäeval on selle eesmärgi saavutamiseks kasutusel teine tehnoloogia – laseriga lõikamine. Seda kasutatakse nii Eestis kui ka mujal. Et p õlevvedelikuga metalli lõikamist ei tehta enam kusagil ega ka hakata tegema, kuna laseriga lõikamine on täpsem, kiirem ja kvaliteetsem, pole ka vajadust seda tegevust tuletööde nimekirjas hoida. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse § 14 lõi k e 1 sõnastust . Muudatuse kohaselt võib tuletööd majandustegevusena osutada isik, kes on läbinud tuletöö tegemise koolituse ja kellel on tuletöö tunnistus. Kuigi kehtiv sõnastus lubab tuletööd majandustegevusena osutada ka isikul, kellel on kutsetunnistus, siis praktikas ei taga see nõue teadmisi tuleohutus e kohta . Kuna tuletöö d (gaaskeevitustööst kuni gaasileegi kasutamiseni) ja kutsestandardid on erinevad, on tekkinud olukord i , kus isikul o n küll kutsetunnistus, kuid et kutsestandard ei ole ette näinud vajalikus mahus teadmisi tuletöö tuleohutusnõuetest, on tuletöö te gi ja tegevus olnud tuleohtlik . Seega on tuleohutuse tagamisel kutsest olulisem tuleohutuse koolitus. Pealegi ei ole mõne tuletöö te ge miseks kutsetunnistust ka olemas. Tuletööde tuleohutuskoolitusega seonduv näh akse ette siseministri 30. august i 2010. a määruse nr 38 „ Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele “ muudatustena. Selle kohaselt väljastatakse koolituse läbinutele tuletöötunnistus, mis kehtib kolm aastat . Pärast tunnistuse kehtivus aja lõp p u, tuleb läbida korduskoolitus , mille lõpus sooritatakse eksam , ja alles seejärel pikeneb tunnistuse kehtivus. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 muudetakse § 16 sõnastust. Kehtiva s TuOS i § 16 lõikes 1 on sätestatud tegevused, mis on tuleohtlikul ajal keelatud. T egemist on nn avatud loeteluga ehk Päästeamet võib keelata ka muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju ( näiteks võib sinna alla paigutada ilutulestiku laskmi s e, suitsetami s e, raietööd jne ) . K ehtiv a TuOS i § 16 l õi g e 2 annab Päästeametile aga võimalused tegutsemiseks suure tuleohuga ajal . Kuigi suure tuleohuga aeg on oma olemuselt ohtlikum , on keelatud tegevused seaduses konkreetselt välja toodud, st avatud loetelu (sa mamoodi lõikes 1 sätestatu ga ) lõige 2 ei sisalda. Sel ajal on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine. Seega on tuleohtliku aja korral võimalike keeldude loetelu hoopis laiem, kui suure tuleohuga aja l . Selleks, et Päästeametil oleks paindlik kus otsustada , millised tegevus ed lähtuvalt olukorrast on ohtlikud ja tuleb keelata , on eelnõusse toodud vaid üks termin – „tuleohtlik aeg“ . Tuleohtliku aja väljakuulutamisel saab Päästeamet määrata tuleohtliku aja ja piirkonna, kus ta võib metsa ja muu taimestikuga n ing turbapinnasega alal keelata küttekoldevälise tule tegemise, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; grillseadme kasutamise; suitsetamise; võõras metsas viibimise või muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju. Keelatud tegevuste loetelu on jäetud samaks , kuid need on ühendatud ühte sättesse lähtudes tuleohtliku aja ja piirkonna määramisest. Sel moel antakse Päästeametile lähtuvalt olukorrast suurem paindlikkus vajalike keeldude seadmiseks. Ühtegi uut keeldu eelnõuga ei sätestata, samuti ei tunnistata ühtegi kehtivas seaduses toodud keeldu kehtetuks . Lõike 2 kohaselt määrab Päästeamet t uleohtliku aja alguse ja lõpu ning teeb korralduse avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval . Lõikes 3 sätestatakse m etsa- ja muu taime st ikuga kaetud alal kuluheina ja roostiku aastaringne põletami se keeld, mis kehtivas sõnastuses pole nii selgelt välja toodud, kuid on äärmiselt oluline looduse kaitseks. Ehkki järgmistes lõigetes räägitakse maastiku kontrollitud põletamisest, ei ole see moel ega viisil seotud kulu põletamisega. Kulu põletamine on kahju loodusele, mille käigus hävitatakse nii taimestikku kui loomastikku ning pole harvad ka juhused, kus kulupõletamisest on süttinud hooned . K ahjuks on ka mõned inimesed oma elu kaotanud kulutulest põhjustatud tulekahjudes. Lõige 4 reguleerib maastiku kontrollitud põletamist. E elnõu kohaselt võib m aastikku kontro llitult aasta ring i põletada kaits tava loodusobjekti valitseja nõusolekul kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks ning Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljal , et taga da väljaõppeks sobilik ud maastikutingimuse d . Siinkohal tasub silmas pidada, et kaitstava l oodusobjekti valitseja võib lisaks Keskkonnaameti le olla ka l ooduskaitseseaduse § 21 lõikest 2 lähtudes KOV või tema poolt valitsema volitatud valla või linnaasutus. Muudatuse tingis vajadus sätestada teatud juhtudel maastiku kontrollitud põletamise võimalus. Eestis on mitu looduskaitseliselt olulist elupaika, mille olemasolu ja püsimine on seotud maastikupõlengute toimumisega. Sellised elupaigad on eelkõige nõmmed ja põlendikud kuivades ja parasniisketes männimetsades. Nende elupaikade olemasolu ja seisund sõltub otseselt maastikupõlengute esinemisest. Kuna need alad on ajalooliselt olnud polügoonid, millel aeg ajalt aset leidnud põlemise tõttu kasvab eriline taimekooslus, on vaja neid alasid mingi aja tagant uuesti põletada, et hoida ära taimekoosluse häving. Sellised elupaigad on Eestis ohustatud ja kadumas, kuna metsatulekahjude ennetamine ja kustutamine on olnud aastaid väga tulemuslik ning vähesed põlengualad väljaspool kaitsealasid on kiiresti metsastatud või sanitaarraietega korrastatud. Ainsad suured nõmmed on Eestis säilinud Põhja-Kõrvemaal ja Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal. Esimene neist on säilinud, kuna ala kasutati nõukogude ajal sõjaväepolügoonina ja seal esines õppuste tõttu pidevalt maastikupõlenguid. Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal suurenes nõmmekooslus koo s metsapõlendikuga pärast 2008. aastal juhtunud maastikupõlengut. Seega on ainus võimalus taolisi elupaiku ja nendega seotud elustikku säilitada maastiku kontrollitud põletamisega. Kontrollitud põletamine vähendab neil aladel ka maastikupõlengu ohtu, sest üldjuhul on samad alad ka kõige tuleohtlikumad. Teisalt on kehtiv kulupõletamise keeld suurendanud tuleohtu ka Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel, sest maapinda kattev kuiv taimestik võib kergesti süttida. Näiteks süttis 2014. aasta maikuus Kaitseväe õppuste käigus maastikul asunud vana laudakompleks Valgamaal Helmes ja vana küün Võrumaal U rvaste vallas. Samuti sai 2009. aasta suurim metsatulekahju Harjumaal Kuusalu vallas alguse just Kaitseväe õppusest. Seega on tekkinud vajadus teha kontrollitud maastikupõletamist ka Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel, millele on viidatud ka Kaitseministeeriumi tellimusel koostatud analüüsis ja juhendis . Maastiku kontrollitud põletamist kasutatakse kaitsealade üldtunnustatud majandamisvõttena ka Rootsis, Soomes ja Norras. Eriti laialdaselt on see kasutusel Soomes, kus igal aastal korraldatakse maastiku kontrollituid põlenguid sadadel hektaritel ja sõltuvalt maastiku iseloomust võib üksikute tööalade pindala ulatuda mõnest hektarist kümnete hektariteni. Soomlased alustasid kontrollitud põletamisega looduskaitselistel eesmärkidel juba 1989. aastal ja p raeguseks on Soomes määratud 52 kaitseala, kus süsteemselt kasutatakse kontrollitud põletamist looduskaitselistel eesmärkidel. Põhjanaabrite pikk kogemus võimaldab meil soomlaste meetodi turvaliselt üle kanda Eesti oludele. Soomlased on avaldanud mitu metoodilist kirjutist kontrollitud põletamiste korraldamisest nii soome kui ka inglise keeles . Harjutusväljade kontrollitud põletamisel on võetud eeskuju lätlastelt, kes edukalt on seda kasutanud Adaži harjutusvälja ohutustamisel. Lõike 5 kohaselt peab maastiku kontrollitud põletamiseks olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek , k ui Kaitsevä e või Kaitseliidu harjutusvälja alal , kus soovitakse maastikku kontrollitult põletada või mida on vaja kasutada põletamise läbiviimiseks , on kaitstav loodusobjekt . Kaitseala valitseja ei anna tegevusele nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, välja arvatud juhul kui põletamata jätmine ohustab otseselt inimese elu, tervist või on vajalik olulise vara kahjustamise ärahoidmiseks, mida ei ole võimalik teisiti vältida. Eelnõus sätestatakse olukord, kus kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek tuleb saada vaid juhul, kui soovitud kontrollitud maastiku põletamine hõlmab võimalikku kaitstavat loodusobjekti. H arjutusväljad on tuhandeid hektareid suured ja igal neist on mõni loodusobjekt. Vastava täpsustuseta tähenda ks see seda, et sõltumata põletatava ala asukohast, tuleks tegevus alati kooskõlastad a kaitstava loodusobjekti valitsejaga . Lõike 6 kohaselt tuleb m aastiku kontrollitud põletamisel tagada pidev järelevalve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala . Tegemist on küll üldist laadi tuleohutusnõudega, kuid see on siiski äärmiselt oluline kontrollitud põletamise eesmärgi saavutamiseks ja vajaliku ohutuse tagamiseks . Lõi kes 7 on antud valdkonna eest vastutavale ministr ile volitusn orm maastiku kontrollitud põletamise korra kehtestamiseks. Selle korraga nähakse muu hulgas ette kontrollitud põletamise te gi jale kohustus koostada juhend, mille järgi kontrollitud põletami ne peab toimuma. Juhend peab tagama tuleohutusnõuete tagamise. Maastiku kontrollitud põletamis e te gi jad peavad iga kord koostöö s Päästeametiga koostama ka objekti ohutusplaani , mille sisu on määratud kontrollitud põletamise tegija koostatud juhend is . Üldjoontes peaks plaan olema tabel , mis sisaldab kõige olulisemat infot kavandatud põletamise kohta ja kaar ti , kuhu on märgitud ligipääs, veevõtukohad ja muu oluline informatsioon. Kaardil peab olema kõige ajakohasem informatsioon. P laan tehakse iga kord eraldi, lähtudes konkreetsest objektist . M aastiku kontrollitud põletamisest tuleb Päästeametit vähemalt viis tööpäeva ette teavitada . Eelnõuga ei muudeta riikliku järelevalve te gi jate volitusi: endiselt jääb Kaitseministeerium te ge ma järelevalvet K aitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade ning K eskkonnainspektsioon metsa- ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete alal. Samuti tasub tähele panna, et kontrollitud põletamist ei hakata te ge ma igal aastal, vaid ilmselt kord kümne aasta jooksul metsa- ja muu taimestikuga kaetud aladel ja kord kolme kuni viie aasta jooksul harjutusväljadel . Eelnõu § 1 punktiga 1 7 muudetakse § 19 lõi k e 6 esimese ja teise lause sõnastus t nii , et jäetakse välja kohustus koostada põlevmaterjali paigutamiseks plaan laohoones. Kohustus jääb hõlmama vaid laoplatsi. Muudatus ega kaotatakse topelt dokumentide koostamis e kohustus , sest laohoonele koostatakse materjalide ladustamise kava juba hoone tu leohutusalase dokumentatsiooniga ning põlevmaterjali paigutamise plaan on selle kava osa . Eelnõu § 1 punktiga 1 8 muudetakse seaduse 2. peatüki 2. jao 8. jaotise pealkiri ning kehtestatakse §-d 23 ja 24 uues sõnastuses . Kui kehtiva seaduse kohaselt reguleerib 8. jaotis tuletõrje veevarustuse nõudeid, siis eelnõu kohaselt reguleerib 8. jaotis edaspidi tuletõrje veevõtukoha nõudeid. Tuletõrje veevarustus on üldmõiste, mis on kasutusel eriala standardites ja kätk eb endas nii ehitisesisest kui välist veevarustust. Ehitisesisese veevarustuse nõuded on kehtestatud määruses nr 17 (volitusnormiga E h S is ja hetkel TuOS is ) , sest see loetakse tuleohutuspaigaldiseks. S eega on asjakohane sätestada tuletõrje veevõtukoha, kui osa ehitiseväli sest veevarustus est, nõuded TuOS is. Paragrahvi 23 pealkirjaks saab „Tuletõrje veevõtukoht“ . Lõikes 1 sätestatakse tuletõrje veevõtukoha mõiste . Tuletõrje veevõtukoht on aasta ring i kasutatav t ehno rajatis , mille kaudu saab võtta vett pääste- ja demineerimistöödeks. See tähendab sisuliselt torustik ku veetrassil, mahutis või looduslikus veekogus , mille külge saab ühendada päästetehnika , et sealt vett saada . Riigikohus on tehnorajatiste osas märkinud, et tehnorajatise all tuleb üldmõistena silmas pidada eelkõige elektri- ja sideliine, gaasi-, soojus - ja veetrasse jms , samuti nende teenindamiseks vajalikke abirajatisi nagu alajaamad, mahutid jms . Asjaõigusseaduse § s 158 on tehnovõrkude ja -rajatiste näol välja toodud järgmised näited: kütte , veevarustus või kanalisatsioonitorustik, elektroonilise side või elektrivõrk, nõrkvoolu, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised. On selge, et k ui tuletõrje veevarustus on tagatud ühisveevärgi osana, saab tuletõrje veevõtukohta käsitada tehnorajatisena. T ehnorajatised on n äiteks t uletõrjehüdrandid. Tehnorajatisega on tegemist aga ka juhul, kui tuletõrje veevõtukoh t tähendab torustikku mingi l muu l eraldiseisev al veekogu l või mahuti s. Kuivõrd sel juhul on vee võtmiseks ja kasutamiseks samuti vajalik veevarustustorustik, on ka selline veevõtukoht tehnorajatis. E t tagada veevõtukohadest selgem käsitlus, s eal h ulgas asjakohaste andmete korrastamine ehitusregistris (veevõtukohad kantakse registrisse sarnase klassifikaatori alusel) , sätestataksegi veevõtukohad eelnõu kohaselt tehnorajatistena. Kuna d emineerimistöödeks võib samuti olla vaja vett, on asjakohane välja tuua ka see võimekus. Samas olemuslikult veevõtmise tehnika demineerimistöödeks ja päästetöödeks ei erine , st igasugusest nõuetele vastavast tuletõrje veevõtukohast saab vett võtta nii pääste- kui demineerimistööks. K ehtivas sõnastuses on teadlikult loobutud loetletud veeallikatest, sest kirjelduses nimetatud „vee võtmine“ tähendabki, et torustik peab olema ühendatud mõne veeallikaga. Kas selleks on ühisveevärgi torustik, tehislik veereservuaar või mõni looduslik veekogu, see ei oma tegelikult suurt tähtsust. Oluline on , et veeallikast oleks võimalik vajalikus hulgas vett kätte saada. Lõike 2 kohaselt peab igal h oonel, rajatisel ja ladustamisplatsil olema nõuetele vastav veev õtukoht . Sisult ei ole see uus nõue. Ka k ehtiva sõnastuse kohaselt peab igal e hitisel olema tulekahju ku stutamiseks vajalik veevarustus. Eh S-i kohaselt on ehitis nii hoone kui rajatis . Seejuures võib tavainimesel olla raske mõista, et tegelikult on ka kütusemahuti (terminal) Eh S i kohaselt „ ehitis “ , sest tavakeeles kasutatakse sellises olukorras pigem sõna „rajatis“. E ttepanek „ hoone “ ja „ rajatis “ eraldi nimetada, tuli valdkonna spetsialistidelt ja peaks muutma sättes esitatud nõude sihtrühmale selgemaks. Samal eesmärgil on eraldi esile toodud ka termin „ ladustamisplats“, mis iseenesest võib olla ka rajatis, kuid alati ei pruugi . Lõike tei ses lause s on täpsustatud , et v eevõtukoha vajadus määratakse kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi, sõltuvalt hoonestuse või m aterjali ladustamise iseloomust . See tähendab, et konkreetse veevõtukoha rajamine tuleb igal juhul läbi mõelda. Oluline on seejuures kaaluda, kas uue veevõtukoha rajamine ehitise kaitseks on vastavas olukorras ikka vajalik. Kõik võimalikud erisused veevõtukohtade rajamisega seoses on välja toodud standardis EVS 812 6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ (edaspidi veevõtukoha standard ) . Eelnõus ei sätestata, kelle kohustus on veevõtukoht rajada. Ka kehtivas seaduses pole rajaja kohustust eraldi välja toodud. Samas on eelnõus välja toodud üldine veevõtukoha olemasolu nõue ning asjaolu, et veevõtukoha vajadus tuleb igal konkreetsel juhul kindlaks määrata. Loogiline on, et veevõtukohast huvitatud isik selle rajab. A rvestades veevõtukoha eesmärki – sealt saadava t vett kasutatakse põleva ehitise kustutamiseks ja seega tule leviku piiramiseks naaberehitistele – ei saagi üheselt määrata, kes peab veevõtukoha rajama. Veevõtukohast võetava veega kaitstakse seega inimeste kodu ja vara. Arutades osa lis tega veevõtukoha rajamise probleemi, sai selgeks, et veevõtukohtade rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine saab olla KOV i vabatahtlik ülesanne oma elanike turvalisuse tagamisel . See tähendab, et tegemist pole KOV i kohustusliku ülesandega, selle täitmine ei ole seadusega ette kirjutatud ja selle täitmist ei saa riik KOV-lt nõuda . Ehkki eelnõuga ei panda kellelegi kohustust veevõtukoha rajamiseks ja see jäetakse sisuliselt KOVi otsustada, siis selguse mõttes muudetakse antud teemaga seondu valt ka Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti s 10 (esitatud rakendusakti kavandis). KOV, kui ruumilise planeerimise eest vastutaja PlanSi järgi, peaks juba võimalikult varases staadiumis läbi mõtlema vajalike veevõtukohtade olemasolu ja tehnilised lahendused. Seda saab KOV teha koostöös Päästeametiga. Kuigi praegune õiguslik regulatsioon ei näe ette KOV i kohustust üldplaneeringut ellu viia, märgime, et kui üldplaneeringut ellu ei viida, ei ole ka tuletõrje veevõtukohad vajalikud. Üksikult seisvana ei ole otstarbekas veevõtukohti rajada. Samuti ei soovi eelnõu koostajad, et kodanikele pandaks liialt koormavaid kohustusi veevõtukohtade rajamiseks. S ellega seotult muudetakse 2019. aastal ka veevõtukoha standardit, et erinevad veevõtukoha rajamise võimalused oleksid läbi kaalutud ja kokkuvõttes eraisikule vähem kulukad. Lõike 3 kohaselt võib v eevõtukohast vett võtta valdaja loata pääste- ja demineerimistöö tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks. Sarnane regulatsioon on veeseaduse § 19 l õike s 2. V eeseaduse kohaselt ei tohi v eekogu omanik keelata vee võtmist tule tõrjumiseks . K ui võr d tegelikult võib osutuda vajalikuks kasutada vett ka muul otstarbel (näiteks kõrvalasuvate objektide jahutamiseks või veekahuri laadimiseks) , on eelnõus sätestatud nõue, et tuletõrje veevõtukohast võib vett võtta valdaja loata ka demineerimistööde tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks. Samuti vajab märkimist, et v eeseaduse reguleerimisalas on ainult looduslikud veekogud. Eelnõuga loodav TuOS i regulatsioon tähendab aga seda, et sõltumata sellest, kes on tuletõrje veevõtukoha omanik või valdaja või millise objekti kaitseks see veevõtukoht esmajärjekorras on rajatud, on lubatud sealt vett ilma loata pääste- ja demineerimistöö tegemiseks ning avaliku korra tagamiseks võtta. Sisuliselt tähendab see seda, et tuletõrje veevõtukohast võib valdaja loata vett võtta mitte ainult tule tõrjumiseks, vaid näiteks ka politseilt saadud ülesannete täitmiseks või demineerimistöödeks. Paragrahvis 24 sätestatakse nõuded veevõtukohale . Lõike 1 kohaselt peavad tagatud olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja selle kasutamise valmidus . See tähendab, et veevõtukoht peab olema ligipääsetav päästetehnikaga, tee sinna peab kulgema takistusteta ning tagatud peab olema kindel ja piisava suurusega plats, kus päästeauto saaks vee võtmise ajal olla . Tiheasustusega alal peab tuletõrje veevõtukohtade juures olema takistatud muude autode parkimine, et see omakorda ei seaks lisatakistusi päästetehnikale. Muu hulgas peab see nõue olema täidetud ka talvel või porisel ajal. Kasutamise valmidus tähendab seda, et vee võtmiseks vajalik torustik peab olema ummistusteta ja mehaaniliste vigastusteta , sest v astasel juhul ei pruugi päästeauto veevõtukohast vett kätte saada. See pole uus nõue, kuivõrd ka kehtiv seadus näeb ette, et tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja kasutamise valmidus. M uu hulgas tähendab see seda , et ka talvisel ajal peab olema võimalik veeallikas t vett saada . Seda on võimalik tagada torustiku paigaldamise nõuded järgides. Lõike 2 kohaselt peab v eevõtukohas olema hoone, rajatise või ladustamisplatsi kaitsmiseks vajalik piisav veekogus või vooluhulk. Igasugused parameetrid ja tehnilised lahendused on loetletud veevõtukoha standardis. Seegi nõue pole sisult uus, kuivõrd ka kehtiva seaduse kohaselt peab tuletõrje veevõtukohale olema tagatud tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk. Lõike 3 kohaselt tagab veevõtukoha korrashoiu veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul , kui veevõtukoha korrashoiu tagamise s on kokku lepitud teisiti. K ui kehtiva seaduse kohaselt peab veevarustuse tehnilise korrashoiu tagama valdaja, siis eelnõu kohaselt võib korrashoiu tagamise kohustuse kokkuleppe teel anda ka muule isikule. Kehtivas seaduses kasutatakse terminit tuletõrje veevarustus , s.o tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis võimaldab tulekahju puhkemisel saada kustutusvett. Tuletõrje veevarustuse all käsitatakse n äiteks ühisveevärki koos tuletõrjehüdrantidega, tehisveekogusid ja tuletõrjeveereservuaare ning looduslikke veekogusid. Eelnõuga reguleeritakse nõudeid tuletõrje veevõtukohale . Kuivõrd t uletõrje veevõtukoht on osa tuletõrje veevarustusest , ei looda eelnõuga uut kohustust . Veevõtukoha k orrashoiu nõuded avatakse täpsemalt rakendusaktis. Üldjuhul lasub veevõtukoha korrashoiu kohustus veevõtukoha valdajal. Ka k ehtiva tuleohutuse seaduse käsiraamatus on välja toodud, et vastutus tehnilise korrashoiu tagamisel on pandud tuletõrje veevarustuse valdajale, kuna tema teostab asja üle tegelikku võimu. Tuletõrje veevarustuse üle tegelikku võimu omava isiku vastutus korrashoiu puhul on seaduses otstarbekas ja asjakohane, kuna tegelik võim annab isikule sarnaselt omanikuga võimaluse hoida veevarustuse korras või kõrvaldada puudus muudest isikutest lihtsamini (nt tuletõrjeveemahuti või muude tehniliste vahendite ja rajatiste seisukorra hindamine, loodusliku veekogu kasutamisvõimaluste hindamine, torustiku külmumise vältimine, veevõtukoha tähistuste olemasolu tagamine, tuletõrje veevõtukohtadele juurdepääsuteede aastaringselt lahtihoidmine vms). Kui tuletõrje veevarustus on tuletõrjehüdrantidega ühisveevärk, on selle tehnilise korrashoiu tagamine peamiselt veetorustiku valdaja ülesanne. Näiteks , kui ühisveevärk on kohaliku omavalitsuse omandis, kuid see on õigusega antud mõne vee-ettevõtja vallata, peab selle tehnilise korrashoiu tagama eelkõige seda valdav vee-ettevõtja. Samuti võib ühisveevärgi valdaja olla selle omanik (nt ühisveevärk kuulub vee-ettevõtja või mõne muu eraõigusliku juriidilise isiku omandisse ja valdusesse) . Samas võib osa juhtudel olla mõistlik anda veevõtukoha korrashoiu kohustus üle muule isikule. Näiteks võib v eevõtukoh a valdaja olla isik , kes ise sellest veevõtukohast ei ole huvitatud ( seda veevõtukohta ei kasutata näiteks tema hoone kaitsmiseks ) , kuid veevõtukoha ümbruses on majapidamis e d , mille kaitseks saaks se lle veevõtukoha vett kasutada. S el juhul tuleks omavahel kokku leppida , kuida s tagada veevõtukoha korrashoid ( kuivõrd selleks peavad veevõtukoha toimimisest huvitatud isikud viibima teise isiku kinnistul ) . Samamoodi saavad isiku d kokku leppida veevõtukoha korrashoiu kohustuse tagamise olukorras, kus veevõtukoht asub küll ühe isiku valduses , näiteks tema kinnistul , ja tema hoone kaits mis eks, kuid ümberringi asu b ka mu i d hoone i d, mida saaks selle veevõtukoha veega kaitsta . K aalumisel oli ka sõnastus, kus hooldusnõuete täitmiseks oleks tuletõrje veevõtukoha vald aja pidanud tegema koostööd KOV iga. Sisult tähendanu ks see , et olukorras, kus veevõtukoha valdajal pole ise võimalik hooldusnõudeid täita, teeb seda tema eest KOV või vähemalt leiab võimaluse veevõtukoha valdajat aidata . Arutades seda ideed eri nevate huvi rühmadega , leiti , et sellise põhimõtte sätestamine seaduses tooks kaasa liiga palju rakenduslikke küsimusi. Samas, see et koostööpõhimõte pole õigusaktis esile toodud, ei välista sellise koostöö tegemist. KOV id peaksid suhtu ma tuletõrje veevõtukohtade korrashoidu aga ka nende rajamisse kui vabatahtlikku ülesandesse, mille täitmisega tagatakse enda elanike turvalisus ning luuakse eeldused nende vara kaitsmiseks. Kogukonna ühiseks eesmärgiks peaks olema, et tuletõrje veevõtukohtade juurdepääsud ja kasutatavus oleksid tagatud. Lõige 4 nimetab veevõtukoha nõuete täitmiseks soovitusliku standardi seeria . Kasutatud on viidet standardiseeriale, kuna asjakohane võib olla nii veevõtukoha standard kui ka näiteks standard EVS 812 4:2018 „ Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus “ või EVS 812 5:2014 „ Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus “ , olenevalt sellest, millise hoone või rajatise v õi ladustamisplatsi veevõtukohaga meil tegemist on. Lõige 5 annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada v eevõtukoha ehitamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse korra . Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule. Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse § d 25 ja 26 kehtetuks, sest sealsed nõuded tõstetakse eelnõu punkti 1 8 kohaselt üle teise paragrahvi. Eelnõu § 1 punktiga 2 0 täiendatakse § 30 lõiget 1 punktiga 1 1 . Muudatuse kohaselt lisandub tuleohutuspaigaldiste loetellu autonoomne vin gugaasi andur. Tuleohutuspaigaldiseks nimetatakse seadet ja tehnosüsteemi, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks . Kuna eelnõu punkti 2 6 kohaselt peab elamu või korteri valdaja tahkeküttel küttesüsteemi olemasolul elamu või korteri varustama lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile ka autonoomse vingu gaasi anduriga, siis lisades autonoomse vingu gaasi andur i tuleohutuspaigaldiste loetellu , hakkavad selle paigaldamisele ja hooldamisele kehtima kõik tuleohutuspaigaldise kohta käivad nõuded, mis aitavad kaasa vingugaasianduri tööle. Eelnõu § 1 punktiga 2 1 tunnistatakse kehtetuks § 30 lõike 1 punkt is 2 nimetatud autonoomse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi mõiste , kuna sellist süsteemi enam pole . Määruse nr 17 kohaselt tuleb ehitised varustada kas autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga või automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. Selline muudatus aga ei tähenda, et selliseid süsteeme, kus autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ühendatakse süsteemiks, ei saa enam kasutada. Saab ikka, aga sel juhul peab olema täidetud anduri üks töötingimus: helisignaal või muu märguanne peab olema kuuldav või muul moel tajutav anduri tööle hakkamise kohas. Eelnõu § 1 punkti de ga 2 2 ja 2 3 muudetakse § 30 lõike 1 punkt i de s 4 ja 5 olev aid mõisteid. Kehtiv TuOS nimetab tuleohutuspaigaldisena m uu h ulgas ka automaats e tulekustutussüsteem i . Kuna on ka tulekustutussüsteem e, mis ei ole automaatsed ( näite ks osad vahtkustutussüsteemid ) , vaja b kehtiv sõnastus muutmist. Päästeametile teadaolevalt on Eesti s kasutusel päris palju erinevaid tulekustutussüsteeme, mis ei rakendu automaatselt . S amas on neile standardites kehtestatud väga konkreetsed nõuded, mille järgimiseks on vaja vastavaid erialaseid teadmisi. Seega jääb eelnõu kohaselt tuleohutuspaigaldisena § 30 lõike 1 punkti 4 „ tulekustutussüsteem “ . Samuti asendatakse mõi ste „turvavalgustus“ terminiga „ evakuatsioonivalgustus“ . Muudatus on selguse mõttes vajalik, kuna tuleohutus e valdkonna õigus es ei kasutata enam terminit „turvavalgustus“. Nii määruse s nr 17 kui ka asjakohastes standardites kasutatakse terminit „evakuatsioonivalgustus“. Samas tasub silmas pidada, et praegu kasutatakse valdkonna k utsestandardites terminit „ hädavalgustus “ , mis olemuselt on evakuatsioonivalgustus , ning peab saama muudetud, kui muudetakse kutsestandarde id . Eelnõu § 1 punktiga 2 4 muudetakse § 32 lõike 1 sõnastust. Tuleohutuspaigaldise projekteerimise, paigaldamise, kontrollimise ja hooldamise nõuded võivad tuleneda mitmetest allikatest. Näiteks tehnilistest spetsifikatsioonidest , asjakohastest standarditest , aga ka tootja juhistest või õigusaktis sätestatud ohutusnõuetest. Arvestada tuleb, et tuleohutuspaigaldised ning nõuded nende projekteerimiseks, paigaldamiseks, kontrollimiseks või hooldamiseks on väga erinevad ja pidevalt muutuvad ( näiteks , tulenevalt seadmete ja süsteemide tehnilisest arengust ). Seetõttu on raske ette näha detailseid, spetsiifilisi ja universaalseid nõudeid üksnes õigu saktide tasandil. K uivõrd standardid on dokumendid, mille järgimine ei ole kohustuslik , ei saa üldjuhul neile ka kohustuslikuna õigusaktis viidata. Lähtudes e eltoodust muudetakse kehtiv sõnastus täpsemaks ja viiakse kooskõlla standarditele viitamise korraga. Eelnõu kohaselt on t uleohutuspaigaldise projekteerimisel ja paigaldamisel ning selle kontrollimisel ja hooldamisel soovitatav lähtuda asjakohasest standardist või muust samaväärsest dokumendist ning ohutusnõuetes ettenähtust nii , et tuleohutuspa igaldis täidaks oma otstarvet. Eelnõu § 1 punktiga 25 tunnistatakse § 32 lõige 2 kehtetuks. Kehtiva § 32 lõike 2 kohaselt võib t uleohutuspaigaldise turule lasta või kasutusele võtta, kui see vastab tehnilises normis sätestatud tingimustele. Kuivõrd antud jaotis es on reguleeri tud t uleohutuspaigaldise paigaldamisele ja korrashoiule esitatava i d nõude i d ning § 32 reguleerib omakorda t uleohutuspaigaldise projekteerimisele, paigaldamisele, kontrollimisele ja hooldamisele esitatava i d nõude i d , ei ole tuleohutuspaigaldise turule laskmine ja kasutusele võtmine antud jaotise ja paragrahvi reguleerimisalas. Samuti, kuna nõuded toote turulelaskmiseks ja kasutusele võtmiseks on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduses , ei ole TuOS s vajalik ega põhjendatu d seda eraldi reguleerida. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse § 32 lõikega 3 1 , mille kohaselt peab t ahkeküt usel töötava küttesüsteemi olemasolul varusta m a elamu või korteri omanik elamu või korteri peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri veel vähemalt ühe autonoomse vingu gaasi anduriga . Kohustus, et see andur ka pidevalt töötaks, tuleb TuOS i § 3 1 punkti st 1 . Eestis võib Päästeameti hinnangul olla u 200 000 tahkeküt usel töötavat küttesüsteemiga hoonet (viimase rahvaloenduse andmed) . 201 7 . a a stal hukkus Eestis 3 7 tulekahjus 3 8 inimest ja juhtus 92 hoonetulekahju, mis said alguse veast küttesüsteemis (pliidist, kaminast või ahjust, kus põlemisel eraldub ka vingugaas) , 2018. aastal hukkus tulekahjudes 50 inimest ja 93 hoonetulekahju sai alguse veast küttesüsteemis . Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI ) statistika põhjal on pea 95% juhul põhjustanud tulekahjus hukkunute surma vingumürgitus. Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, mis levib nii, et inimene seda ei taju . Vingumürgistuse esimese d tunnuse d on peavalu, peapööritus, väsimus või iiveldus . Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ega une pealt üldse mitte tajuda. Kuna inimene ei ole võimeline vingugaasi tajuma, on ohutuse tagamiseks ja elude päästmiseks vaja andurit, mis vingugaasi olemasolust märku annaks. Vingu gaasi andur mõõdab nimelt vingugaasi taset õhus ja annab aegsasti märku, st edastab häiresignaali, kui vingugaasi tase õhus hakkab muutuma ohtlikuks. Kohustuslik s uitsuandur annab märku põlengust, st andur reageerib põlemise alguses tekkivale suitsule. Suitsuandurist ei ole vingugaasi tuvastamisel mingit abi. Suitsuandur võib seega olla elupäästja, kui inimene suudab reageerida nii, et jõuab põlevast ruumist lahkuda enne, kui põlemisel hakkab tekkima vingugaas. Ent pea pooltel juhtudel on hukkunuga lõppenud tulekahjud aset leidnud öösel, mil inimesed magavad. Ebaõigel kütmisel tekkinud vingugaasile reageerib üksnes vingu gaasi andur. Probleemi tõsidusest on näiteid ka mujalt maailmast. Mõne aasta taguse info kohaselt on Belgias u mbes 1 00 vingugaasisurma aastas (2000 haiglaravi vajan ud mürgistusjuhtumit), Prantsusmaal 7, Saksamaal 5, Ühend kuningriigis 42 (lisaks u 300 õnnetusjuhtumit), USA s 500 (kusjuures vingumürgitustega seotud juhtum eid on aastas 50 000 , haiglasse toimetatakse u 15 000 inimest). Sellest johtuvalt on näiteks Suurbritannias, Kanadas või paljudes USA osariikides vingu gaasi anduri kasutamine hiljuti tehtud kohustuslikuks. M ajandus- ja kommunikatsiooni m inistri 3. juuli 2015. a a sta määrus e nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded “ § 45 l õike 11 kohaselt tuleb eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, varustada vingugaasianduriga . K ui tehniliste ja ehituslike abinõudega on vingugaasi teke ja ruumi sat tumine välistatud, ei ole vingu gaasi anduri kasutamine kohustuslik. Seega on nõue eluruumi varustamiseks vingu gaasi anduri ga Eestis osalt juba kehtestatud . K una nõue hõlmab aga üksnes neid eluruume, kuhu on paigaldatud gaasiseade, ei taga praegu kehtiv lahendus ohutust elamutes ja korterites, kus kasutatakse tahkeküttel olevaid kütteseadmeid. Samas on väga oluline, et ka sellistes elamutes ja korterites oleks vingu gaasi andur, sest vingugaas tekib ühtviisi nii tahkekütte põlemisel kui ka gaasi põlemisel. Muude küttesüsteemide (maaküte, elektriküte vm) puhul jää b endiselt kohustus omada vaid suitsuandurit. Arvestades õnnetuste (tulekahjude) suurt arvu ja seda, et vingugaas on inimeste le üli ohtlik, on vingumürgi s tus t e vältimiseks vajalik ja sobiv abinõu vingu gaasi anduri kohustuslikkus. Selleks, et vingu gaasi andur oma eesmärki täidaks, peab elamu või korteri omanik tagama vingu gaasi anduri k orrashoiu ja katkematu töö . Vingu gaasi a ndur peab olema töökorras ja selle toimimist ei tohi takistada. Vingugaasianduri hind jääb vahemikku 20-60 eurot, see sõltub anduri komponentide tööeast ja lisafunktsioonidest (LED-ekraan, ühilduvus nutitelefoniga jms). Seega saab inimene valida, kas teeb korraga suurema väljamineku ja soetab endale nt kümneaastase tööeaga anduri või kulutab korraga vähem, aga vahetab anduri välja iga viie aasta tagant. Kuna s ee muudatus puudutab suurt osa Eesti elanik k e ja see on seotud rahalise kohustusega , nähakse eelnõuga ette kaheaastane ülemineku aeg , mille lõppemisel hakkab kehtima kohustus omada vingu gaasi andurit . Viimase rahvaloenduse andmete kohaselt on Eestis ca 200 000 kodu, kuhu tuleks vingugaasiandur paigaldada. Jõustumisnormi kavandamisel võeti arvesse aeg, mis on vajalik uue rahalise kohustuse täitmiseks, samuti vajalikuks korralduslikuks eeltööks (teavituskampaaniad jms). Lisaks aitab üleminekuaeg ka näiteks KOV-del planeerida vingugaasiandurite soetamist, kui ta soovib oma elanike kodusid vingugaasianduritega varustada. Eelnõu § 1 punktiga 2 7 muudetakse siiani kitsalt automaatse tulekustutussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hooldamis e ga seotud nõue laiemalt igasuguse tulekustutussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja hooldamisega seonduvaks. Kuivõrd näiteks kütusetanklates on manuaalselt käivitatavad tulekustutussüsteemid, on oluline, et ka selliste tulekustutussüsteemide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise kohta oleks esitatud majandustegevusteade. Muudatusega kehtestatakse kohustus igasuguste tulekustutussüsteemide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise puhul teade esitada. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse § 33 lõiget 1 punktiga 5 , mille kohaselt on ka suitsueemal duse projekteerimi n e, ehitami n e ja hooldami n e tegevus ala , mille kohta tuleb esitada majandustegevustea d e. Suitsu eemald ami s e seadmestik on tähtis tuleohutuspaigaldis, mis võimaldab puhkenud tulekahju korral suitsu hoonest välja juhtida . S ee paigaldis ai tab suurel määral kaasa ohutul e evakuatsioonile ja päästetööde paremale tege misele . Ilma selle süsteemi õige toimimiseta on evakuatsioon hoones võimatu. Kuna suitsueemal duse projekteerimine, ehitamine ja hooldamin e on sedavõrd oluli n e tegevusala, peab sellel tegevusalal tegutsema pädev isik. Seetõttu peab s uitsueemaldussüsteemidega tegelevatel ettevõtetel olema vastutav spetsialist, kelle pädevusnõuded on määratud asjakohases standardis . Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse § 33 lõikega 3 , mis sisult tähendab seda, et ilma vastutava spetsialisti kinnituseta ei näita majandustegevuse register , et se e isik on ettevõttega seotu d . Praktikas on ilmnenud olukordi, kus ettevõtted näitavad nendega seotuks isikuid, kes sellest ise midagi ei tea. Kui paigaldisi ei hooldata või tehakse seda ebapädevalt, võib see ohustada hoonetes tuleohutuse taset . Sagedasti ilmnevad sellised olukorrad riigihangete menetluses, vahel ka siis, kui Päästeamet teeb pistelist kontrolli või neile laekunud kaebuste kaudu . Muudatus ega välditakse edaspidi olukorda, kus isik on ilma tema teadmata seotud mõne ettevõttega. Tegemist on tehniliselt hõlpsasti lahendatava probleemiga, mille suhtes on majandustegevuse registri pidaja ehk Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldanud valmisoleku t muudatus kiiresti ellu viia. Eelnõu § 1 punktiga 3 0 muudetakse vastutava spetsialisti nõudeid selliselt, et need oleks id kooskõlas muude kavandatavate muudatustega. Eelnõu kohaselt on vastutav spetsialist pädev juhtima ja kontrollima tulekustutussüsteemi, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemalduse projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist . Sõnastusse on lisatud suitsueemaldusega seotud tegevused ja laiendatud on kustutussüsteemidega seonduvat (viimase osas vt punkti 27 selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse § 34 lõige t 2 selliselt, et lisatakse vastutava spetsialisti pädevusnõuded kõigil aladel, mis on § 34 lõikes 1 nimetatud. Muudatuse kohaselt peab v astutaval spetsialistil olema tulekustutussüsteemi, automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemalduse projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks omistatud kutse kutseseaduse tähenduses . See omakorda annab kindluse, et isik on tegelikult ka suuteline korralda ma ressursside jagamist ja teiste tööd ning et ta vastutab selle töö eest . Uuena on loetellu lisandunud suitsueemalduse projekteerimise, ehitamise ja hooldamise ga tegeleva vastutava spetsialisti nõuded. Eelnõu kohaselt peab tal olema asjakohane erialane ettevalmistus kutsestandardis nimetatud pädevuste ulatuses , et tagada suitsueemaldus süsteemi õige ja kvaliteetne käitlemine . Asjatundmatu tegutsemine niivõrd olulise süsteemi juures võib kaasa tuua olukorra, kus tulekahju puhkedes süsteem ei käivitu ja seetõttu osutub evakuatsioon võimatuks. Samas võivad need pädevused olla nimetatud erinevates kutsestandardites. Kutsestandarditesse on pädevused toodud a sjakohas e st valdkonda reguleerivast standardi st, milleks saab pidada standardit EVS 919:2013/A1:2014 „ Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid “, kus on sõnastatud järgmised asjakohased pädevused , millest vajaduse korra l lähtuda : „ Suitsueemaldusprojekti koostamine eeldab vastavat projekteerimisoskust. Suitsutõrjesüsteemi projekti koostamisel on oluline roll arhitektil ning suitsutõrjesüsteemide projekteerijal (turvatehnik VI). Projektis osalevad eri osade projekteerijad: — ventilatsioonisüsteemide projekteerija (ventilatsiooniinsener VII); — ATS - i projekteerija (turvatehnik VI); — tuleohutussüsteemide automaatika osa projekteerija (turvatehnik VI); — kustutussüsteemide projekteerija (turvatehnik VI); — elektrisüsteemide projekteerija (B pädevus). Suitsueemaldussüsteemi ehitajate pädevuseks on: — suitsutõrjesüsteemide paigaldaja (turvatehnik V). Ehitajad, kes suitsueemalduse süsteemi ehitamisel osalevad, kuid kellel puudub õigus süsteemi vastavusdeklaratsiooni allkirjastamiseks: — süsteemi mehaanilise osa ehitaja (ventilatsiooniinsener VI); — automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi paigaldaja (turvatehnik V); — süsteemi automaatika osa paigaldaja (turvatehnik V); — elektrisüsteemide ehitaja (B pädevus).“ Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise peakir ja. Kuivõrd antud jaotises reguleeritakse nii tulekahjuteate edastamise kui ka automaatse tulekahjusignalisatsiooniga seonduvat, tagab pealkirja muudatus vajaliku õigusselguse. Jaotise pealkiri peab olema kooskõlas selle jaotise all olevate paragrahvide sisuga. Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse § 36 pealkirja , kuivõrd pealkiri peab olema kooskõlas paragrahvi sisuga. Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse § 36 lõiked 1 ja 3 kehtetuks. Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd kohustus edastada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade Häirekeskusesse on sätestatud § 36 lõikes 2. Lõige 1 ei ole seega vajalik ja tekitab ebaselgust, kuivõrd selle kohaselt peaksid justkui kõik automaatse tulekahjusignalisatsiooni ( ATS ) omanikud edastama tulekahjuteate automaatselt Häirekeskusesse. Tegelikult on kohustus vaid § 36 lõikes 2 sätestatud juhul . Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, k uivõrd toodud sõnastus on ka kehtivas siseministri määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekesk usesse“ (vt § 17 lg 2). Seega ei ole seadu ses see lõige vajalik. Eelnõu § 1 punktidega 35 ja 36 täiendatakse § -i 36 lõikega 2 1 ja muudetakse lõiget 6 . Kõige suurem muudatus on seotud ATS tulekahjuteate automaatse edastamisega Häirekeskusesse. Kehtiva TuOS i § 36 lõike 2 kohaselt peab ATS i tuleva tulekahjuteate automaatselt edastama Häirekeskusse ehitiselt, mis vastab § 36 lõike 6 alusel kehtestatud määruses toodud kriteeriumitele. Tegemist on s iseministri 7. jaanuari 2013. a asta määruse ga nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ , mille kohaselt tuleb teatud parameetritele vastavatest majutushoonetest, ravi- ja hoolekandeasutustest, kogunemishoonetest, büroohoonetest ning tööstus- ja la ohoonetest saabunud ATS- i teade edastada automaatselt (ATeS) Häirekeskusesse. Päästeameti andmetel oli Eestis 2018. aasta augustikuu seisuga ATeS-iga ühendatud 1257 ehitist. Siseministri 13. juuni 2017. a määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ kohaselt on Päästeametil kohustus reageerida igale väljakutsele, sh ka ATeS-i kaudu tulnud väljakutsele . Igale edastatud teatele reageerib päästemeeskond, kes sõidab sündmuskohale ja asub tegema pä ästetöid või teeb kindlaks vale väljakutse. 2018. aastal oli ATeS-i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4760, millest tegelikke tulekahjusid oli 39. 2017. aastal oli ATeS i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4126, neist 28 olid tegeliku tulekahju kohta ning 2016. aastal oli ATeS - i kaudu vahendatud tulekahjuteateid 4295, neist 46 tegeliku tulekahju kohta. See teeb valehäirete osatähtsuseks aastate kohta keskmiselt ligikaudu 93%. Valehäire t võivad põhjustada järgmised asjaolud: süsteemi hooldusvead (süsteemi hooldamisest Häirekeskust enne ei teavitata), inimlikud eksimused (näiteks tolmu rikka töö tegemine või val es kohas suitsetamine ), tahtlik tegevus (ATS- i teadlik rakendamine valehäire korral). Kõik ATeS i kaudu saabunud valed tulekahjuteated põhjustavad Päästeametile väljasõitude koormuse, mis igal aastal hoiab päästemeeskondi valeväljakuts etel kinni 2419 tundi ehk 100 ööpäeva. Valehäirete arvust nähtub, et ATeS ei toimi praktikas eesmärgipäraselt. ATeS i omanikud ei näe antud süsteemi olemasolus, sh selle toimimises olulist kasutegurit ega panusta küllaldaselt süsteemi hooldamisse või koostöösse Päästeameti ja Häirekeskusega. Eelnõu kohaselt ei ole ATeS kohustuslik, kui Päästeamet annab ATeS-ga mitte liitumiseks või sellest loobumiseks vastava kooskõlastuse. See erisus laieneb seega nii uutele (ehitatavale) kui ka olemasolevatele hoonetele. Ehitise omanik, kes soovib ATeS-ist loobuda või sellega mitte liituda , peab esitama vastavasisulise taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui ameti hinnangul on tagatud tulekahju korral H äirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsioon . Ehitise omanikud, kes on süsteemist ja selle toimimisest huvitatud, saavad aga selle ga jätkata. A utomaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise täpsem kord nähakse ette asjakohases rakendusaktis (rakendusakti kavand nr 6). Kui ATeS i aga soovitakse , peab süsteem vastama TuOS i ja selle rakendusaktis loetletud nõuetele. ATS kohustust objektide lõikes ei muudeta. ATS kohustus jääb alles nii nagu määruses nr 17 on ette nähtud ehk tulekahju korral rakenduvad hoones häirekellad, mis annavad hoone kasutajatel e märku, et alustada tuleb evakuatsiooniga . Eelnõu koostajad küsisid arvamust ka objekti omanikelt, kellele praegu selline kohustus kehtib ning tunnetuslikult võib öelda, et ligikaudu kolmandik neist on valmis ATeS-iga jätkama, sest nad loevad seda oluliseks hüveks, millesse nad on nõus ka panustama. Ülejäänud pigem tahaksid ATeS ist loobuda. Valdavalt soovitakse selle süsteemi olemasolu vara kaitseks. Kuigi õigusliku regulatsiooni muudatusega ei lahendata lõplikult valehäirete probleemi, võimaldab eelnõuga loodav paindlikkus teateedastussüsteemi vajalikkust igal juhul eraldi kaaluda. Oluline on hinnata, kas antud süsteem ikka on objektil vältimatult vajalik. Kui ATeS peab kehtiva õiguse kohaselt konkreetsel objektil olema, aga praktikas see oma eesmärki ei täida (nt põhjustab päästele valehäireid ja pole lähtudes objekti omadustest õigupoolest vajalik), pole põhjendatud seda nõud a ka kohustuslikus korras. Need, kes otsustavad siiski ATeS i kasuks, peavad tagama süsteemi hoolduse pädevate isikute kaudu ja seega panustama süsteemi korrashoidu vajaliku hoolega. Ühe alternatiivina oli kaalumisel ka ATeS i süsteemist loobumine (nimetatud ka VTK-s). See tähendanuks seda , et määratud kriteeriumidele vastavatel uutel objektidel ei pea enam ATeS i olema ja olemasolevate objektide kohta sätestatakse üleminekuaeg, millest alates Häirekeskus ATeS i kutseid enam ei teeninda (st neid vastu ei võta ja päästemeeskonda välja ei saada). Selliselt oleks vastavatele objektidele jäänud vaid ATS: häire korral veendub objekti omanik (või tema volitatud isik), kas häire põhjustas tegelik tulekahju, ja saadud info järgi kas vaigistab hä ire või teavitab Häirekeskust. Teine alternatiiv oli jätta ATeS i kohustus teatud kasutusviisiga hoonetele – see ei leidnud toetust põhjusel, kuna raske on välja tuua , millistele parameetritele hoone vastama peaks. Tuleohutuse seisukohast on põhiline parameeter hoone suurus ja seal toimuv tegevus, mõnes osas on lisatud ka kasutajate arv või hoones üheaegselt viibivate inimeste arv. Kuigi i ga kasutusviisi alt oleks võimalik leida mõninga i d hoone i d, mille kohta võiks nimetatud nõue olla asjakohane (kas suuruse, kasutajate arvu või kasutamise otstarbe järgi ), ei ole seaduse tasandil otstarbekas tekitada keeruliselt loetav at ja sihtrühmale segas t loendi t ehitistest, kus ATeS peab olema. Kolmas alternatiiv oli nõuda/lubada ATS teate edastamist turvaettevõtte juhtimiskeskusesse. Sellest alternatiivist loobuti põhjusel, et lisalüli tekitamine teate-edastusahelasse ei oleks meid eesmärgini aidanud. Neljandaks kaaluti valehäirete vähendamiseks ka VTK-s toodud lahendust kehtestada regulatsioon ATS i ja ATeS - i süsteemide omanike vastutusele võtmiseks, kui nende tegevus või tegevusetus on põhjustanud valehäire. Kuivõrd üldine suund riigis on ülekriminaliseeritust vähendada, ei leidnud ka see alternatiiv poolehoidu. Valehäirete vähendamiseks on oluline teha ka edaspidi teavitustööd ja kui vaja, kohaldada riiklikku järelevalvet, sunniraha. V alehäire algpõhjustega tegeletakse seega edasi ka tulevikus . Nii näiteks teavitatakse süsteemide omanikke, et tuleb tellida hooldus pädevatelt hooldajatelt ning samuti on kavas suurendada süsteemide hooldajate pädevusnõudeid. Lisaks saadab PÄIS objektide omanikele automaatseid teavitusi ATS i probleemi kohta, kui H äirekeskusesse on edastatud kolm valehäiret kuus. See, et eelnõu kohaselt on võimalik ATeS -st Päästeameti kooskõlastusel loobuda , on arutelude ja läbirääkimiste tulemusena välja pakutud lahendus, mis võimaldab hinnata , kas objektil on tingimata seda süsteemi vaja või on tulekahju korral Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsioon muude meetmetega tagatud . Seega annab Päästeamet ATeS-st loobumiseks või sellega mitte liitumiseks kooskõlastuse , kui tagatud on kaks olulist tingimust: tulekahju korral peab H äirekeskuse viivitamatu teavitamine n ing kiire evakuatsiooni algus olema tagatud ka ATeS olemasoluta . Samas tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et t uleohutus tagatakse kogu hoones ja see koosneb erinevatest komponentidest . E i saa välistada, et hoones olevad tuleohutuslahendused on sellised just ATeS olemasolu arvestades , e riti just korralduslikud lahendused. Nii näiteks võib praegu juhul , kui ATS i keskseadme juures on tagatud pidev valve, selle seadistada niisuguse viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjuhäirest teada valvepersonal – häire kogu hoones ei ole kuuldav ja ATeS sel ajal ei käivitu. Personalil on sell ise l juhul põhiliseks ülesandeks veenduda tulekahju tegelikkuses, mille tulemusel saab ATS i vaigistada (ATeS i teadet siis ei edastagi). Kui ATS i ei vaigistata (kas siis tegeliku tulekahju korral või mõnel muul põhjusel), saadab ATeS Häirekeskusele 3 minutit pärast ATS i tööle rakendumist tul ekahjuteate. Kui muudatuse tulemusena otsustatakse ATeS st loobuda, tuleks toodud näite valguses üle vaadata ka ATS seadistus, samuti läbi mõelda personali tegutsemine. Lisaks tuleb ATeS i omanikul ATeS st loobumise korral vajadusel üle vaadata ka side-ettevõtjaga sõlmitud lepingud . Eeldatavasti saab ATeS-st loobumine olema siiski kiire toiming , mis piirdub ATeS ist loobujale vaid korralduslike muudatustega. Päästeamet koostab ka kogu kirjeldatud protseduuri jaoks juhendmaterjali, mis annab ATeS ist loobuda soovijatele vajaliku info ja suunised, mille peale mõelda ja millega arvestada. Samuti märgime, et Päästeamet tegeleb k a edaspidi valehäirete probleemiga edasi . Päästeamet saadab juba praegu neile objektidele, millelt kuu aja jooksul on tulnud vähemalt kolm valehäiret, automaatselt genereeritud teate, kus palutakse objekti omani kul oma ATS üle vaadata. Ehkki objektide tuleohutust kontrollides veendutakse alati ka ATS vajalike hoolduste tege mises ja suheldakse objekti omanikuga, ei ole see valehäirete arvu kokkuvõttes vähendanud. Üheks komistuskiviks saab pidada ka asjaolu, et ATS i hooldust ja paigaldust pakkuvaid isikuid on Kutseko jast otsitud andmete põhjal pea 700 (545 turvasüsteemide tehnikut ja 144 turvasüsteemide projekteerijat) ning et neil pole ühtset katusorganisatsiooni, siis ongi valdkonna arengud olnud aeglased. Selles osas kavatsetakse k oostöö d Kutsekojaga jätkata. Eelnõu § 1 punktiga 37 antakse riikliku järelevalve te ge mise õigus ehitus- ja kasutusloamenetluses ka KOV i üksusele üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõuete täitmise osas . Kehtiv as EhS is on öeldud , et KOV võib ehitusloa anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda seadustiku lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega ; kasutusloa võib anda, kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda seadustiku lisas 2 sisalduvate sarnaste näitajatega. Seega on juba praegu KOV - il õigus ja kohustus hinnata ehitusloa ja kasutusloa menetluses ehitise ohtlikkust. See säte on otse seotud KOV i õiguseg a väljastada üksikelamu, suvila, aiamaja ja elamu teenindamiseks vajaliku abihoone ehitus - ja kasutuslube ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Veelkord rõhuta me , et see saab olema KOV i vabatahtlik otsus, mitte kohustus. Kehtiva TuOS i § 38 kohaselt on tuleohutusnõuete täitmise üle järelevalvepädevus Päästeametil ja teistel k orrakaitseorganitel selgelt kindlaks määratud küsimustes . Kuivõrd eelnõuga antakse KOV - ile õigus väljastada nii ehitus- kui ka kasutuslube üksikelamu, aiamaja, suvila ja elamu teenindamiseks vajaliku abihoone kohta Päästeameti kooskõlastuseta, peab KOV -i üksusel olema tuleohutusnõuete hindamiseks asjakohane järelevalvepädevus . Vastasel juhul, kui nende nõuete täitmise üle kontrolli te ge mise pädevus oleks vaid Päästeametil, ei saaks ilma Päästeameti kooskõlastuseta veenduda , et nõuded on täidetud. Eelnõu §-ga 2 muudetakse EhS-i . Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse EhS-i § 85 lõiget 1. Eelnõu kohaselt tuleb koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus ( millest nähtub vastavus nõuetele ) , kui ehitise kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitises oleva paigaldise suhtes kehtib auditi või kontrolli tegemise kohustus. Seega täiendatakse EhS § 85 lõike 1 sõnastust kontrolli tegemise kohustuse ja kontrolli järeldusotsusega. Täiendus on vajalik, kuna elamutes (ühe, kahe või mitme korteriga elamud) paiknevate gaasipaigaldiste kasutuseelne auditikohustus asendatakse kontrollikohustusega. Selline asendamine muudab sihtgrupi jaoks gaasipaigaldiste korrashoiuga seotud nõuete järgimise hõlpsamalt teostatavaks ja võimaldab selgesõnaliselt sätestada elamutes paiknevatele gaasipaigaldistele korralise kontrollikohustuse. Seega on gaasipaigaldi se omaniku jaoks regulatsiooni muutmise tulemusena üheselt selge, et nii gaasipaigaldise esmakordsel kasut amisel kui ka kasutamise ajal tuleb gaasipaigaldist lasta pädeval spetsialistil kontrollida, mitte eraldi auditeerida. Elamute all mõistetakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas toodud koodide alla kuuluvaid 11100, 11200 ja 11220 elamuid, mille puhul ühe, kahe või mitme korteriga elamu alla kuuluvad hooned nagu üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu, suvila, aiamaja, kahe korteriga elamu ning mitme korteriga elamu. Kontrolli kohustus ei laiene 11103 koodiga (suvilad ja aiamajad) hõlmatud ehitistele, kui neid kasutatakse alla 4 kuu aastas. Eeltoodut toe tab ka käesoleva eelnõu punktis 6 tehtav muudatus: k ui tuleohutusnõuded on täidetud, võib KOV EhS-s sätestatud ehitus- või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale või aiamajale ning elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta. Sellega antakse KOV-le suuremad õigused ehitus- ja kasutusloa men etlusega üksikelamute, suvilate, aiamajade ja abihoonete osas, mille käigus peab KOV gaasipaigaldise olemasolu korral ka kontrollima, et gaaspaigaldis on nõuetekohaselt kasutusele võetud, sh kontrollitud. Eelnõu § 2 punktis 2 toodud muudatus on seotud tuletõrje ve evõtukoha ga . Muudatuse järgselt tuleb tuletõrje veevõtukoha rajamisel, selle ümberehitamisel või lammutamisel esitada KOVile vastavalt ehitusteatis või kasutusteatis (kasutusteatist ei ole vaja esitada pärast lammutamiseks esitatud ehitusteatist). Praegu käsitatakse tuletõrje veevõtukohti EhSi mõistes erinevalt, mis teeb andmete halduse keeruliseks ja tegelikult ei taga nõuetele vastavate veevõtukohtade olemasolu. EHR - s t leiab veevõtukohti, mis on nimetatud kui veehoidlad, hüdrandid või basseinid ja nende puhul on samuti praegu teatud juhtudel ehitusteatis e või – loa menetluse kohustus . Eelnõu kohaselt täpsustatakse nõudeid veevõtukohtadele ja määratakse teabevahetuse kord vastavasisulises rakendusaktis (rakendusakti kavand nr 3) . Teabevahetus tähendab erinevate asutuste ja andmebaaside vahelist suhtlust, kus kriitilise tähtsusega on just algandmed. Seega on oluline, et veevõtukohti käsitletaks ühtemoodi nii tuleohutuse kui ka ehituse valdkonnas . Lisaks annab kõnealune muudatus selgema suunise ka KOVile, kes kannab ehitus - ja kasutus teatised EHRi . Eelnõu § - dega 3 ja 4 muudetakse looduskaitseseadust ja metsaseadust. L ooduskaitseseaduses j a metsaseaduses on muudatuste eesmärk välistada kahju tekkimine ja hüvita da see juhul, kui toimub maastiku kontrollitud põletamine. Looduskaitseseaduses tehakse muudatus seoses loodusobjektile kahju sissenõudmisega (§ 77 lõike 3 punkti 3 muudatus) ning metsaseaduses muudetakse k eskkonnale te kitatud kahju ja selle hüvitamisega seotud sätteid (§ 67 lõike 2 punkti 5 ja § 67 lõike 5 muudatused) . Eelnõu §-ga 5 muudetakse PäästeS-i. Muudatused puudutavad PäästeS § -i 9, mis reguleerib päästeinfosüsteemiga seonduvat. Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse § 9 lõiget 1 ja punktiga 2 § 9 lõiget 2. Muudatus ed on vajalik ud eelkõige seetõttu, et päästeinfosüsteemi hakkavad andmeid sisestama ka tuleohutuse spetsialistid ja –eksperdid ning korstnapühkijad ja pottsepad . Tuleohutuse spetsialistid ja – eksperdid hakkavad sisestama andmeid seoses tuleohutusülevaatuse tegemisega ja enesekontrolli tuleohutusaruande koostamisega (kui se e ostetakse tuleohutusteenusena sisse) ning korstnapühkijad ja pottsepad hakkavad sisestama andmeid seoses küttesüsteemide korrashoiuga . Muudatused on seotud eelnõu § 1 punktides 5 , 11 ja 13 toodud muudatusega. Eelnõu § 1 punkt 5 reguleerib tuleohutusülevaatuse tegemist ja enesekontrolli tuleohutusaruande koostamist (kui see ostetakse tuleohutusteenusena sisse) . Punktis 5 nähakse ette muu hulgas volitusnorm ka tuleohutusülevaatusega seonduva teabevahetuse korra kehtestamiseks. Teabevahetuse korras (rakendusakti kavand nr 1) tuuakse välja, et tuleohutusülevaatuse akt tuleb esitada ehitise valdajale või omanikule ja Päästeametile päästeinfosüsteemi kaudu. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt peab pottsepp esitama päästeinfosüsteemi a ndmed ehitatud või paigaldatud ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri kohta . Kui on vajalik eksperthinnang, siis selle saab koostada 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert, kes peab samuti eksperdihinnangu andmise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperdihinnangu esitama päästeinfosüsteemi . § 1 punkti 13 kohaselt peab k orstnapühkija esitama ahju, kamina või pliidi ning selle ja muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi . Andmete sisestamine päästeinfosüsteemi on oluline, e t planeerida Päästeameti järelevalve ja ennetustöö tegevusi, kujundada turvaline elukeskkond ja tagada kodanikule lihtsam suhtlus riigiga . Päästeinfosüsteem on loogiline koht antud andmete sisestamiseks ka seetõttu, et päästeinfosüsteem sisaldab juba praegu sisult sarnaseid andmed . Samuti, tegemist on andmekoguga, mille andmeid juba praegu kasutavad koostööpartne rid kemikaaliohutuse ja seadme ohutuse valdkonnas, ehitusvaldkonnas ning kindlustusvaldkonnas . Sisuliselt andmete koosseis päästeinfosüsteemis muudatuste tulemusena oluliselt ei muutu , sest tuleohutusülevaatusel kogutavad andmed on sisult sarnased andmetele , mida praegu kogutakse riikliku järelevalve käigus ning mis sisestatakse päästeinfosüsteemi tuleohutusinspektori poolt. Ka tehnosüsteemide, sh küttesüsteemide, infot sisestatakse juba praegu – andmed on arvatud järelevalvemenetluste andmete hulka, sest küttesüsteemide andmed kantakse päästeinfosüsteemi tuleohutusinspektori poolt pärast seda, kui korstnapühkijad on vajalikud andmed inspektorile esitanud. Sarnaselt kantakse päästeinfosüsteemi juba praegu enesekontrolli aruanded. Selguse mõttes korrastatakse k avandatava muudatuse raames siiski kogu PäästeS § 9 lõikes 1 sätestatud loetelu, kuivõrd oluline on, et töödeldavad andmed koos põhjendusega oleksid selgelt välja toodud. A ndmete loetelu korrigeeritakse selliselt, et oleks selgesti tuvasta ta vad päästesündmuse lahendamisega seotud toimingu te ja menetlus te andmed , päästesündmuse kä igus hukkunu ja vigastatu andme d, järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste andmed, ennetustöö ning kodunõustamise andmed , tehnosüsteemide andmed ning teatud tuleohutuste enuste osutamisega seotud andmed. Kehtiva PäästeS § 9 lõikes 2 tuuakse loeteluna päästeinfosüsteemi kantavad andmed konkreetsemalt välja. Eelnõuga antud loetelu täiendatakse, kuivõrd muudatuste tulemusena kantakse päästeinfosüsteemi ka küttesüsteemi andmed ja teatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmed. Eraldi tuuakse väl ja ka andmeandja andmed, sest oluline on informatsioon ka andmete esitajate kohta . Sisulisemad muudatused tehakse siseministri 21.12.2016 määruse nr 38 „ Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus “ muutmisega ( vt rakendusakti kavand nr 9 ) . Eelnõu §- ga 6 sätestatakse seadme ohutuse seadus es nõue varustada elamu, kus paikneb gaasikütteseade või gaasiveesoojendi, vähemalt üks eluruum vingugaasianduriga. Majandus ja taristuministri 3. juuli 2015 . a määrus e nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 45 lõike 11 kohaselt peab eluruum, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade, olema varustatud vingugaasianduriga. Vingugaasiandur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine. Kahjuks ei ole kehtivad nõuded taganud piisavat ohutust gaasikütteseadmete kasutamisel. Kui gaasikütteseade paikneb keldris ja vingugaasiandur on paigaldatud samuti keldrisse, ei jõua see signaal eluruumi , kus on inimesed. Edaspidi, sõltumata gaasikütteseadme asukohast või põlemiskambri tehnilisest lahendusest, tuleb ohutuse tagamiseks paigaldada vingugaasiandur ka eluruumi. Sellele nõudele sätestatakse ülemineku aeg 1. jaanuarini 2022 . aastal , et anda inimestele mõistlik aeg soetada ja paigaldada vingugaasiandurid. Eelnõu §-6 sätestatakse seaduse jõustumissätted. Kohustus paigaldada v ingu gaasi andur hakka b eelnõu kohaselt kehtima aastal 2022 , seega on ülemineku aega kaks aastat. K õik ülejäänud eelnõus esitatu d muudatused hakkavad kehtima 1. juulil 2020. aastal. Kuivõrd sihtrühmad , keda kavandatavad muudatused puudutavad, on TuOS-i muudatustest teadlikud ja olid eelnõu koostamiss e kaasatud , on pärast 2019. aastal tehtavat aktiivset teavitusperioodi muudatuste ke htima hakkamiseks sobiv aeg 2020 . aasta keskel . Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele varem Eesti õiguses nimetamata terminid , nagu tuleohutusteenus , tuleohutusülevaatus , tuleohutusaudit , kontrollitud põletamine , eksper di hinnang . Kuigi õigusaktides pole n eid termin eid varem kasutatud, ei ole nende sisu asjatundjate le uus, kuna osa neist on erialakeeles juba kasut usel . Termini te kasutuselevõtmine on läbi räägitud päästevaldkonna spetsialistide ja ekspertidega . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud I kavandatav muudatus – automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulnud tulekahjuteate automaatne edastamine (ATeS) Häirekeskusesse muutub paindlikumaks Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm I Päästeamet. Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutuste arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui väheneb ATeS-iga seotud objektide hulk, on ka valeväljakutseid vähem. Seega on päästemeeskondadel vähem väljasõite, mida tehakse valeväljakutsete peale, ja päästemeeskonnad saavad oma tegevust senisest enam suunata ennetustööle. Muudatusega kaasneb Päästeametile teatav töökoormus, kuivõrd ATeS-i olemasolu ei ole enam Päästeameti kooskõlastusel vajalik. See tähendab, et kui ehitise omanik ei soovi ATeS-iga liituda või soovib sellest loobuda, tuleb vastavasisuline taotlus esitada Päästeametile, kes peab andma selleks kooskõlastuse. Kooskõlastamise käigus võib olla vajalik vaadata ehitusprojekti või teha paikvaatlus, kuivõrd kooskõlastuse andmiseks peab Päästeamet o lema veendunud, et ehitises on tulekahju korral H äirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsioon tagatud ka ATeS-i olemasoluta. Kooskõlastamise kohta koostab Päästeamet töökorraldusliku juhendmaterjali. Lisaks eeltoodule koostab Päästeamet juhendi ka ATeS-st loobumise kohta. Juhendi koostamine on oluline, et objektide omanikud saaksid vajaliku info, millega ATeS-st loobumise korral arvestada. Mõju ulatus ja sagedus olenevad sellest, mil määral väheneb Päästeametile esitatud valeväljakutsete arv ja kui palju taotlusi peab Päästeamet läbi vaatama. Eelduslikult on aga nii mõju ulatus kui ka sagedus väike kuni keskmine. Kuivõrd juhendi koostamine on pigem ühekordne, ei kaasne ka sellega olulisi muudatusi sihtrühma käitumises. N egatiivse iseloomuga mõju ei ole . Kui muudatus vähendab valeväljakutsete arvu, on muudatusega kaasnev mõju Päästeametile positiivne. Kokkuvõttes on m uudatuse mõju Päästeametile positiivne ja väheoluline. Mõju sihtrühm II Häirekeskus. Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutuste arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt ei ole enam automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tu lnud tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse kohustuslik, kui Päästeamet on selleks kooskõlastuse andnud. Kui ATeS i süsteemiga seotud objektide hulk väheneb, väheneb selle võrra ka Häirekeskuse töökoormus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd see muudatus ei too kaasa erilisi muutusi Häirekeskuse töös. Kuigi on keeruline ennustada, kui palju ATeS ist loobutakse, saab muudatuse mõju Häirekeskusele olla vaid positiivne. Kokkuvõttes on muudatuse mõju Häirekeskusele väheoluline. Mõju majandusele Mõju sihtrühm I Turvafirmad ja sideettevõtjad. Sihtrühma suurus on väike , kuivõrd turvafirmasid, keda see muudatus puudutab, on kolm, ja sideettevõtjad samuti kaks-kolm. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eestis on eelnõu koostamise ajal 1235 ATeS i omanikku, kes maksavad selle süsteemi hooldamise ja paigaldamise eest aastas u mbes 474 000 eurot. Süsteeme hooldab Eestis kolm ettevõtet, kes pakuvad peale ATeS i hoolduse teenuse ka muid tuleohutus teenuseid. Kuivõrd võib eeldada, et enamik objekte jääb ATeS-ga ka edaspidi seotuks, jääb vaj a dus osutada hooldusteenus t alles . Kui ATeS-ga seotud objektide arv aga väheneb, võib t eenuse osutamise maht seda teenust osutavatel ettevõtetel selle võrra väheneda. Kuna praegu on keeruline ennustada, kui paljud ehitise omanikud otsustavad ATeS ist loobuda, on raske öelda, millises ulatuses kavandatav muudatus ettevõtteid (sh sideettevõtteid) majanduslikult mõjutab. Eelduslikult on mõju ulatus väike kuni keskmine. Samuti märgime, et kuigi edaspidi võidakse hooldusteenust osutada väiksemas mahus, tegelevad samad ettevõtted ATS i projekteerimise, paigaldamise ja hoold amisega edasi . Seega, k ui ka ATeS i hooldamine teenusena väheneb , jääb samadel objektidel kehtima ATS i hooldamise kohustus ja seda teenust osutavad ettevõtted edasi . Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühmale väheoluline . S ihtrühm on väike ja ka edaspidi pakuvad sellesse kuuluvad ettevõtjad tuleohutuse valdkonnas mitut olulist ja vajalikku teenust. Mõju sihtrühm II Ehitise omanikud, kes ei soovi ATeS-ga liituda või soovivad ATeS-st loobuda. Muudatus puudutab neid omanikke, kelle objektidel esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja v õib tekkida suur varaline kahju, s.o enam kui 100 kasutajaga majutusettevõtted, enam kui 50 kasutajaga ravi- ja hooldusasutused, enam kui 500 kasutajaga kogunemishooned, enam kui 8-korruselised büroohooned ja enam kui 4000 m 2 pindalaga tööstus- ja laohooned (sh suurõnnetuse ohuga ettevõtted). Hetkel on seaduse järgi umbes 15 000 objektil (kuid see arv võib ka suurem olla) Eestis kohustuslik omada automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS), millest ligikaudu 1200 peavad selle tulekahjuteate edastama automaatselt Häirekeskusesse (ATeS). Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui objektil on ATeS, ei pea pärast kavandatavat muudatust enam ATS i häire korral teadet Häirekeskusesse edastama, kui Päästeametile on esitatud vastavasisuline taotlus ja Päästeamet on andnud ATeS-st loobumiseks kooskõlastuse. Samas, kui omanikud soovivad, võivad nad jääda ka edaspidi selle süsteemiga seotuks. Muudatuse kohaselt ei pea ka uutel ehitistel (kellel muidu lasub kohustus ATeS-ga liituda) ATeS-i olema, kui nad esitavad Päästeametile vastavasisulise taotluse ja Päästeamet annab selleks kooskõlastuse. ATS i kohustus jääb igal juhul alles, samuti selle kohustus seda süsteemi hooldada. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine. Kuigi ATeS ist lahti ühendamine on ühekordne, võivad sellega kaasneda omaniku jaoks ehitises eelkõige korralduslikku laadi muudatused. Näiteks tuleb koolitada ja asjakohased juhised anda personalile, vaadata vajaduse korral üle ATS i seadistus (kui see on seadistatud viivitusega), võimalikud lepingud side-ettevõtjatega jne. Kuigi ATeS-ist loobumise korral ei ole ette näha olulisi ja ulatuslikke muudatusi, teeb Päästeamet ATeS st loobumise kohta juhendi, kus tuuakse välja oluline info, millega objektide omanikud peavad ATeS-i olemasoluta arvestama. Majanduslikus plaanis ei anna ATeS-st loobumine ilmselt väga suurt rahalist võitu, kuid teisalt tuleb kaaluda võimalikke ümberkorraldusi objektil, mis võivad olla kulukamad, kuid ATeS-i ülalpidamine. Siinkohal peab ATeS i omanik kaaluma lisaks oma personali töökorraldusele ka võimalikku mõju tema omanduses oleva objekti kasutajatele – milline on nende käitumismudel ATeS i olemasolul ja milliseks see kujuneb, kui sellest loobuda. Ebasoovitava mõju risk on väike. ATeS-st loobumine saab toimuda vaid siis, kui selleks on Päästeameti kooskõlastus. See tähendab, et obj ekti kasutajate turvalisus, st H äirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus tulekahju korral peavad olema tagatud. Endiselt jäävad kehtima ka kõik ehituslikud ja korralduslikud tuleohutusnõuded, mis hoiavad objektid iga päev tuleohututena. Kui ATeS-i ehitises pole, tuleb tulekahju või selle ohu korral (ehk kui süsteem on andnud tulekahjuteate ja see osutub kontrollimisel tõeks) teavitada Häirekeskust telefoni teel. Nagu eespool ka mainitud, koostab Päästeamet ATeS st loobumise juhise, kus on info võimalike tegevuste kohta, millega tuleks ATeS st loobumise korral arvestada. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline, sest sihtrühm on väike ja eelduslikult ei muutu paljude ATeS-i omanike senises tegevuses midagi. Mõju sihtrühm III Mõju inimestele, kes kasutavad või peavad kasutama objekte, mis on toodud mõju sihtrühmas II ( kus esineb suurem tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju ) . Avalduv mõju ja mõju olulisus Selle sihtrühma puhul on oluline välja tuua nii need kasutajad, kes käivad vastaval objektil tööl kui ka need, kes vastavat objekti külastavad või seal viibivad. E elkõige on oluline välja tuua ravi- ja hooldekodudes viibivad inimesed, kes ei pruugi olla võimelised ise ohu olukorras adekvaatselt käituma. Sellisel juhul on äärmiselt oluline, et personal oskaks ja teaks, kuidas käituda ja juhendada. Et hoonetes jääb kehtima ATSi nõue ehk tulekahju korral rakendub kas heliline või muu teavitussüsteem, mis peab olema kuuldav kogu hoones, siis on tulekahjust teada saamine igal juhul tagatud ka ATeS-i olemasoluta. Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus või vad ATeS- st loobumise puhul nõuda aga objekti omanike lt töökorralduslikke muudatusi, sest arvestada tuleb ka inimestega, kes ei ole võimel ised ise liikuma. Seega on ATeS- st loobumise puhul äärmiselt oluline, et objektil oleks tööl piisaval hulgal inimesi , personal oleks vastavalt koolitatud ja saanud asjakohase väljaõppe ning teadmised. Objektil tööl käivate inimeste jaoks võivad kaasneda seega vastavad koolitused ja väljaõpped, kuid mõju avaldamise sagedust arvestades on muudatuste tagajärgedega kokkupuude siiski harv. Samuti ei eelda muudatus olulisi kohanemisraskusi. Objekti külastajate ja seal viibivate inimeste jaoks on oluline järgida vastavaid juhiseid – nende jaoks ei toimu objekti kui terviku käitumises erilisi muutusi. Tulekahju avastamisel on Häirekeskuse teavitamine isiku jaoks kohustusena kirjas juba kehtivas TuOS-s (§ 3 lõike 1 punkt 10). Muudatuse mõju ulatus j a sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine , kuivõrd ATeSist loobuda soovijate arvu on hetkel k eeruline välja tuua . E elduslikult aga näiteks ravi- ja hoolekand e asutused siiski tagasiside alusel pigem jätkavad ATeS -ga. Ebasoovitavate mõjude risk objekti kasutajate jaoks on väike. ATeS-st loobumine või sellega mitte liitumine saab toimuda vaid Päästeameti kooskõlastusel, mis tähendab, et amet peab olema hinnanud süsteemi vaja likkust konkreetsel objektil ja võimalikke riske . Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline. II . kavandatav muudatus – t uleohutusülevaatuse kohustuse kehtestamine Kavandatava muudatusega vabastatakse teatud kriteeriumidele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroohoonete ja garaažide omanikud iga-aastase st enesekontrolli tuleohutuse aruande esitamisest ja see asendatakse kohustusega teha tuleohutusülevaatus. Tuleohutusülevaatus teh akse üks kord kolme aasta jooksul ja seda saab teha üksnes isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist i 5 . taseme kutse. Kõik andmed tuleohutusülevaatuse ja seal tuvastatu kohta esitatakse Päästeametile. M õju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet . Sihtrühma suurus on väike, arvestades kõigi riigiasutus t e arvu. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kuivõrd muudatuse tulemusena hakkavad tuleohutusettevõtted teatud hoonete s te ge ma tuleohutusülevaatusi ja nende kohta infot edastama Päästeametile, muutub ka Päästeameti töökorraldus seoses tööstusettevõtete, büroohoonete ja gara ažide tuleohutuse kontrollimisega. Edaspidi saab Päästeamet tuleohutus e kohta info t tuleohutuse spetsialistidelt ja saab selle põhjal kavandada järelevalvetegevus t . Objektidel tehtud tuleohutusülevaatuste info töötlemise maht ei muutu märkimisväär selt , sest ka praegu töödeldakse nende objektide enesekontrolliaruannete infot . Kuna muudatuse tõttu on Päästeametile laekuva info kvaliteet tulevikus senisest parem , võib see tähendada koormuse vähenemist selles osas, mis puudutab tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide tuleohutuse kontrollimist . Kuna andmeid edastatakse enamasti digitaalse lt , ei saa andmete töötlemine olla väga ajamahukas , kuid ilmselt võib vähemalt alguses eeldada Päästeameti töökoormus e mõningast muutust (nt infopäringud või koolitus vms) . Oluline on, et seoses kavandatava muudatusega tuleb Päästeametil luua ka kvaliteedikontrolli süsteem, millega tagatakse kontroll nende isikute tegevuse üle, kellel on tuleohutusspetsialist i 5 . taseme kutse . Erasektoris teenuse pakkujatest on Päästeametil hea ülevaade juba praegu ja nendega on ka hea kontakt . U ue asjana tuleks luua ülevaade tuleohutusspetsialistidest, kes töötavad iga päev objektidel, millel nad ka tuleohutusülevaatust te e vad. Selliseid kontakte on vaja eelkõige info vahetamiseks ja vajaduse korra l lisa koolituste info saatmiseks. Eeltoodu tõttu võib m õju avaldumise ulatust ja sagedus t pidada keskmiseks . Muudatuse tulemusena kaasnevad päästeameti töökorralduses küll muudatused, kuid nendega ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on pigem regulaarne. Ebasoovitava mõju risk on väike . Kokkuvõttes on m uudatuse mõju ameti le pigem väheoluline ja positiivne, kuivõrd muudatuse tulemusena on Päästeametil olemas spetsialisti de koostatud ülevaated hoonete tuleohutusest . See suurendab omakorda tuleohutute objektide arvu Eesti . Majanduslik mõju Mõju sihtrühm I T uleohutusettevõtted. S ihtrühma suurus on keskmine , ligikaudu 120 aktiivselt tegutseva t ettevõt et . E hkki majandustegevuse registris on tuleohutusega seotud ettevõtteid rohkem, on Päästeameti hinnangul tuleohutusteenuseid potentsiaalselt pakkuvaid ettevõtteid ligikaudu 120 . Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusega täpsustub tuleohutusettevõtete s pakutavate teenuste loetelu . Teiste teenuse seas hakatakse pakkuma ka tuleohutusülevaatust. Kuivõrd Eestis teg utsevates tuleohutusettevõtetes töötavad juba asjakohaste kutsetunnistustega pädevad isikud, ei tohiks tuleohutusülevaatuse kui teenuse osutamine laias plaanis ettevõtete le probleeme kaasa tuua . Ettevõtjad, kellel ei ole vajalike kutsetega isikuid, saavad sõlmida nendega töövõtulepingud või koolitada selleks oma ettevõtte töötajaid. Seega elavdab see mu udatus laiemalt ka ettevõtlust. Mõju ulatus on väike , kuivõrd ettevõtjad teevad juba praegu näiteks enesekontrolli aruande koostamise käigus objekti ülevaatust . Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Objektidele määratud tuleohutusülevaatuse tegemise intervall ( üldjuhul kord kolme aasta jooksul) tagab ettevõtjatele töö kor raldamiseks piisava paindlikkuse. Ebasoovitava mõju risk on väike – k uigi suureneb info maht, mida tuleb edastada Päästeametile , tehakse seda pigem elektroonselt ja etteantud vormil, mistõttu ei saa see kaasa tuua kuigi suurt ajakulu . Kokkuvõttes on muudatuse mõju sihtrühma le küll oluline, aga positiivne. M u udatus elavdab majandustegevust , samuti suureneb tuleohutusega tegelevate isikute hulk ja selle ga paraneb tuleohutusnõuete täitmise kvaliteet. Kui praegu saab enesekontrolli tuleohutuse aruannet koostada kes tahes, siis muudatuse kohaselt saa b tuleohutusülevaatust te h a vaid selleks vajali ku pädevus ega isik – see aga omakorda tähendab, et tuleohutusülevaatused muutuvad sisukamateks ja tuleohutuse olukord objektidel paraneb. Samuti on positiiv n e see, et tuleohutuse valdkonnas suu reneb asjakohase ettevalmis tusega isikute arv. Mõju siht rühm II T ööstusettevõtete, bür oohoonete ja garaažide omanikud. Sihtrühma suurus on keskmine , u 10 000 objekti . Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatusega kaotatakse tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanike kohustus edastada igal aastal tuleohutuse enesekontrolli aruanne . S elle asemel tuleb neil üks kord kolme aasta tagant korraldada oma objektil tuleohutusülevaatus. Tuleohutusülevaatuse kui teenuse hinda on keeruline praegu öeld a . A rvestades aga seda, et juba praegu ostavad paljud ettevõtjad tuleohutuse enesekontrolli aruande koostamise igal aastal teenusena sisse ja see maksab keskmiselt u 300 eurot (sõltub suuresti objekti keerukusest), siis pigem ei lisandu muudatusega olulisi rahalisi kulutusi , vaid see 300 eurot tuleb tasuda mitte igal aastal, vaid kord kolme aasta jooksul . Pigem tekib muudatuse tulemusena sel juhul kokkuhoid . Tuleohutuse enesekontrolli tuleb siiski edaspidi gi teha, kuid see on kõigi asutuste igapäevane ja tavapärane tegevus ka praegu. Pealegi nähakse ette võimalus , et tuleohutusülevaatus e võib te h a ka ettevõte ise – selleks peab aga ettevõttes töötama isik, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialist i 5 . taseme kutse. S enise iga-aastase tuleohutusaruande asemel tuleb tagada iga kolme aasta tagant oma objekti tuleohutusülevaatus. Tuleohutusülevaatuse kohustus kehtestatakse ka objektide omanikele, kellel praegu pole kohustust koostada enesekontrolli tuleohutusaruannet, seega selliste objektide tuleohutusest puudub Päästeametil ülevaade. Kuivõrd muudatus puudutab ka objekte, mille omanikel ei ole kohustus t objekti tuleohutus e olukorrast Päästeameti t tea vita da, o n selliste objektide omanikega valmis suhtlema nii Päästeameti kui ka erasektori asjatundja d , et selgitada neile uut korraldust ja olla abiks selle nõude täitmise l . Eelduslikult on mõju ulatus tööstusettevõtete, büroohoonete ja garaažide omanikele väike kuni keskmine olenevalt sellest, kas objekti omanik pidi varasemalt esitama tuleohutusaruande või mitte. Mõju avaldumise sagedus on keskmine , kuivõrd m ääratud tegevuse intervalliks on kavandat ud üks kord kolme aasta jo oksul. Erandjuhul võib tuleohutusülevaatuse sagedust muuta ka harvemaks, näiteks kui ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu ei ole tuleohutusülevaatuse tegemine iga kolme aasta tagant otstarbekas. Sellised erandjuhud kehtestatakse teabevahetuse korras ja need otsustatakse igal võimalikul juhul eraldi. N egatiivse iseloomuga mõju ks võib pidada , et harju m u spärase enesekontrolli tuleohutusaruande koostamise ase mel tuleb teha tuleohutusülevaatus. Samas tõstab selline tegevus märkimisväär selt ettevõtte tuleohutuse taset – ülevaatus e teeb asjakohase pädevus ega isik , kes on võimeline tuvastama puudusi ja pakkuma võimalusi nende kõrvaldamiseks . Kokkuvõttes võib m uudatuse mõju sihtrühma le pidada oluliseks, kuna asjassepuutuvate omanike suhtes tehakse tuleohutust silmas pidades oluline muudatus . Kuna muudatuse tulemusena on rii gis suurem hulk avalikuks kasutami seks mõ eldud tuleohutuid hooneid, on m uudatusel positiivne mõju nii E esti elanikele kui ka sihtrühmale . III kavandatav muudatus – k ehtestatakse kohustus paigaldada vingu gaasi andur Muudatuse kohaselt peab ta hkeküttel küttesüsteemi omanik oma elukoha varustama vähemalt ühe vingu gaasi anduriga. Samas jääb kehtima kohustus omada autonoomselt tulekahjusignalisatsiooniandurit (suitsuandurit), sest nende kahe anduri tööpõhimõte on erinev . I nimese elu ja tervise kaitseks on tähtsad mõlemad . Sotsiaalne mõju (mõju tervisele) Mõju sihtrühm K odanikud . Sihtrühma saab pidada suureks, kuivõrd tahkeküttel kü ttesüsteemi omanikke on Eestis u 200 000. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatus mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist, tagades võimaluse tuvastada tulekahju ka sellises järgus, kus eraldub vaid vingugaas. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuli 2015. a määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ (kus teatud tingimustel on juba sätestatud kohustus kasutada vingu gaasi andurit) seletuskirjas tuuakse vingu gaasi anduri kasutamiskohustuse kehtestamisel võrdlus autonoomse suitsuanduri paigaldamise nõude sätestamisega: „enne nimetatud nõude kehtestamist (suitsuanduri kohustuslikkus) oli tulekahjude korral surmajuhtumeid u 200 inimest aastas ning pärast nimetatud nõude kehtestamist (10 aasta jooksul) on hukkunute arv vähenenud u 50 ni “ . See võrdlus sobib näitlikustama ka kavandatava muudatuse võimalikku positiivset mõju . Ehkki gaasiseadmete olemasolu korra l on vingu gaasi andur osa tingimustel juba kohustuslik , on gaasiseadmed vaid üks vingugaasi võimalikke allikaid, kuivõrd v ingugaas eraldub ka tahkekütte kasutamisel. Eestis on gaasipõletusseadme , rikkis küttekolde või hooletu kütmise tõttu põhjustatud vingumürgistuse pärast viimase 10 aasta jooksul hukkunud ligikaudu 20 – 30 inimest (neist neli hukkunut 2016. aastal , viis 2017 . aastal ja kolm oktoobrikuu seisuga aastal 2018 ). Nimetatud juhtudel ei ole põhjustanud tulekahju r ikkis küttekolle , vaid tegu on olnud kinnise põlemisega , sama terminit kasutatakse ka hooletu kütmise korral (nt siiber suletakse liiga vara). Tules on aga viimase l seitsme l aasta l hukkunud 386 inimest, kelle kohta on EKEI pea kõigi l kordadel tuvastanud surma põhjusena vingumürgituse. Kavandatava muudatuse m õju ulatus on suur. Paigaldatud vingu gaasi andur suurendab märkimisväärselt võimalust pääseda vingumürgitusest, mille võib põhjustada tulekahju algul tekkiv vingugaas . Samas peab silmas pidama, et vingugaas võib eralduda katkisest küttesüsteemist ka tulekahjuta, st kui ahi on katki, võib põlemis el eralduda vingugaasi sellises kontsentratsioonis, mis on inimese tervisele ohtlik . Muudatus ei mõjuta kodanike tavapärast käitumist, küll aga kaasneb vingu gaasi anduri kasutuselevõtuga suurem ohutus, mis oma korda viib tervema ühiskonnani . Sõltuvalt andurisse paigaldatud toiteallika tööajast, saab anduri tööshoidmiseks seda vahetada isegi üks kord kümne aasta jooksul. Negatiivse iseloomuga mõju ei ole . Suureneb tuleohutuse tase ja kodanike ohutus. Muudatuse mõju on positiivne ja oluline, sest sihtrühma hulgas väheneb risk surra vingu mürgitusse ja Eesti elanike kodude tuleohutu s suureneb . M ajanduslik mõju (mõju leibkonnale) Sihtrühm Kodanikud . Sihtrühma saab pidada suureks, kuivõrd tahkeküttel küttesüsteemi omanikke on Eestis u 200 000. Avalduv mõju ja mõju olulisus Vinguandurite hinn ad jäävad vahemikku 2 0– 6 0 eurot. Hind sõltub otseselt seadme komponentide tööpõhimõttest . Kuna vingugaasiandur peab mõõtma gaasi, mis ei ole visuaalselt õhust eristatav, kasutatakse selle töös enamasti erinevaid keemilisi või füüsikalisi reaktsioone. Kõik elektrokeemilised sensorid töötavad samal põhimõttel, kuid erinevate materjalidega. Näiteks on odavamates seadmetes kemikaalidega kaetud padjakesed, mis vingugaasiga kokku puutudes värvi muudavad. Andur registreerib värvi muutuse ja alarm hakkab tööle. Paljud poes müüdavatest seadmetest kasutavad aga täpsemaid tehnoloogiaid ja näitavad väikeselt LCD ekraanilt ka õhus olevat vingugaasi kontsentratsiooni. Seega saab igaüks otsustada, kas soetab odavama või kallima anduri. Vingugaasianduri hinda võib mõjutada ka selles kasutatavate komponentide tööaeg. Seega tasub peale vingugaasianduri tööpõhimõtte alati uurida ka sensorite tööaega. Odavamate vingugaasiandurite tööaeg võib jääda kolme kuni viie aasta piiresse, kallimad seevastu toimivad sama kaua kui akud (üldjuhul 10 aastat). V õimalik on soetada ka kaks ühes toode, mi lles on vingu gaasi - kui ka suitsuandu r . Sellise toote paigaldamisega on täidetud nii suitsuanduri kui ka vingu gaasi andur i paigaldamise kohustus . Leibkonnale kavandatakse kohustus e täitmine ülemi neku ajaga kaks aastat . See annab inimestele piisava aja, et soetada e lupaika kohane andur. Mõju ulatus on pigem väike , kuivõrd muudatus ei ole selline , mi llega kodanike l oleks raske kohane da . Vingu gaasi anduri peavad soetama inimesed, kes kasutavad tahkeküttel küttesüsteemi. Kuna vingu gaasi anduri paigaldamise vajalikkust on ka varem ametlikult soovitatud , või b eeld ada, et paljud inimesed on sellise anduri juba soetanud. Rõhutame , et juba praegu kehtib kohustus paigaldada nii suitsu kui ka vingu gaasi andur elupai ka , kus kasutatakse gaasi kütteseadet . Mõju avaldumise sagedus on samuti väike. Anduri toiteallika tööiga võib olla kuni kümme aastat, mis teeb anduri hooldamise in tervalli piisavalt paindlikuks. Anduri ostmisega kaasneb küll väljaminek, kuid arvestades üleminekuaega ja anduri olulisust inimese elule ja tervisele, on negatiivse iseloomuga mõju vähene või pole seda üldse . Kokkuvõttes on m uudatuse majanduslik mõju sihtrühma le ebaoluline, sest sihtrühma kulutused on hajutatud mitmele aastale. O hutuse senisest suurem al tase mel on inimeste elule ja tervisele aga positiiv n e mõju . Majanduslik mõju (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Sihtrühm Ettevõtted, kes müüvad vingu gaasi andureid . Avalduv mõju ja mõju olulisus Kuivõrd vingu gaasi andur muudetakse tahkeküttel küttesüsteemi olemasolu korra l kohustuslikuks, suureneb selle tõttu ilmselt ka vingu gaasi andurite läbimüük ja seeläbi edendatakse majandus t . Samas ei saa sellel muudatusel märkimisväärset mõju majandusele siiski olla, arvestades, et vingu gaasi andur i soeta miseks antakse aega kaks aastat . Eeltoodu tõttu on majanduslik mõju ebaoluline, aga ettevõtete le positiivne. IV . kavandatav muudatus – KOV-d võivad väljastada ehitus- ja kasutuslube neile üksikelamutele , suvilatele , aiamajadele ja abihoonetele, mille tuleohutusnõuded on täidetud , Päästeameti kooskõlastuseta Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm K ohalikud omavalitsused, sihtrühma suurus on keskmine. Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse kohaselt võib KOV - i üksus ehitus- ja kasutuslube väljastada Päästeameti kooskõlastuseta, kui tegemist on üksikelamu, suvila , aiamaja või elamu teenindamiseks mõeldud abihoonega , mille suhtes on tuleohutusnõuded täidetud. Seega saavad KOV - i üksuste ehitusspetsialistid hakata neile esitatud info põhjal hindama ühe korteriga elamute ehitus projektide tuleohutuse osa. Üksikelamu d , suvila d , aiamajad ja abihooned on lihtsama d ehitis ed , mille vastavust tuleohutusnõuetele ei ole keeruline hinnata . Sisu mõistes kontrollitakse seda , kas hoonele määratud tuleohuklassi ja hoonetevahelise kuja kohaselt on valitud õiged materjalid ja kuidas on lahendatud hoone küttesüsteem. Samuti tuleb hinnata tuletõrjevee kättesaadavust ja päästetehnika juurde pääsu hoonele. Kasutusloamenetluses saab KOV küttesüsteemi ohutuses veenduda, kui kontrollib küttesüsteemide registri s sissekannet . Et kontrolli da t uleohutusnõuete täitmis t , koostab Päästeamet selle kohta juhendi ja teeb asjakohased koolitused. Päästeamet on seega oma teadmiste ja juhistega abiks ning pakub vajaduse korra l nõu. Samuti jääb KOV i üksusele alati võimalus esitada selleks, et tõendada tuleohutusnõuete täitmis t, ehitus- või kasutuslao taotlejale nõue teha ka tuleohutusaudit . Hoone kasutusloa väljastamise menetluse käigus saab KOV nõuda , et koostataks kütte süsteemi eksper di hinnang (seos kavandatava muudatusega, mis puudutab küttesüsteemi eksper di hinnangu koostamise võimaldamist) või tehtaks kogu hoone tuleohutus e audit. Muudatusettepaneku tegijad näevad pigem ette, et kogu hoone tuleohutuse audit tehakse ikkagi vaid äärmise vajaduse korral. Eeltoodu kohaselt võib mõju ulatus t pidada keskmiseks. Kuivõrd juba praegu on KOV des ehitusspetsialistid, kes on asjatundlikud hindama hoonete ehitusprojekte ja nende järgi valminud hoonete ohutust, sh projektide ja hoonete eriosasid, ei tohiks KOV-i üksusel olla Päästeameti koostatavate juhendite toel olla ohutuse hindamine keeruline ja tuua kaasa kohanemisraskusi. Samas tuleb meeles pidada, et kõnealune säte annab KOV i üksusele võimaluse iseseisvalt luba väljastada. Kui KOV i üksus siiski soovib esitada ehitus või kasutuslo a kooskõlastamiseks Päästeametile, teeb Päästeamet seda ka edaspidi . Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult keskmine ja oleneb sellest, kui palju soovitakse hooneid ehitada ja kui palju kooskõlastamismenetlusi otsustavad KOV-d tulevikus teha . Rõhutame, et kuna muudatuse rakendamine on võimalus, mitte kohustus , ei saa muudatuse mõju hinnata ülemäära suureks . K ui palju KOV e seda võimalust kasutama hakkab, on praegu keeruline ennusta da (vaata ka eelnõu § 1 punkti 5 selgitust eespool). Hinnanguliselt läheb Päästeametil ühe ehitusvaldkonnaga seotud menetluse tööjõu kuludeks praegu ligikaudu 40 eurot . I kasutusviisi hoone (eluhoone) ehitusloa menetl emiseks kulub aega keskmiselt 1 tund ja kasutusloa menetl emiseks keskmiselt 2 tundi. Seega kulub ühe eluhoone ehitus loa ja kasutusloa menetl emi seks Päästeametil ligikaudu 3 tundi. Märgime , et üle Eesti kulub Päästeame ti inspektoritel 40% tööajast I kasutusviisiga hoonete ehitus- või kasutusloa menetl emi seks ja Põhj a-Eestis on selliste lubade menetlemise osatähtsus koguni 50 % . Hinnanguliselt võib s eega öelda, et ajakulu, mis lisandub KOV dele, või ks jääda samasse suurusjärku , tööjõukulu ei oska eelnõu koostajad ennustada . KOV des töötab praegu rohkem ehitusspetsialiste kui Päästeametis ehituskontrolliga tegelevaid ametnikke: Päästeametis 25 inimest, kuid KOV des vähemalt 79 (kui eeldada, et igas KOV s on vähemalt üks ehitusvaldkonna spetsialist) ning KOV-de territooriumid on ka väiksemad, sest Päästeameti ühe inspektori tegevus hõlmab mitme KOV i piire. Ebaso ovitava mõju risk on väike. KOV id saavad vajaliku abi ja juhised Päästeametilt. Pealegi jääb neile võimalus (keerukamad juhtumid vms) kaasata Päästeameti või erasektori spetsialistid. Kui KOV otsustab eelnõuga antud võimalust kasutada, võib muudatuse mõju pidada oluliseks, sest ilmselt muutub sel juhul mingil määral töökorraldus ja suureneb ka KOV i otsustusõigus kohaliku elu plaanimisel . Majanduslik mõju (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) Mõju sihtrühm I T uleohutusettevõtjad , pottsepad ja korstnapühkijad . Avalduv mõju ja mõju olulisus A sjakohaste kutsetega tuleohutusspetsialistid ja -eksperdid ning muud asjatundjad hakkavad oma teadmistega eelduslikult senisest enam olema partnerid KOV-dele , projekteerijatele, ehitajatele ja kodanikele. Näiteks võib ehitusloa menetluse käigus osutuda vajaliku k s teha ehitusprojekti tuleohutuse osa audit või kasutusloa menetluse käigus kontrollida küttesüsteemi vastavust nõuetele ( päästeinfosüsteemist või eksper di hinnangu). Kuivõrd juba praegu o n olemas piisav hulk tuleohutusettevõtjaid, kes on võimelised pakkuma tuleohutuskoolitusi ja ülevaatusi ning koostama küttesüsteemide kohta eksper di hinnanguid , siis ilmselt ei too kavandatav muudatus sihtrühma le kaasa olulist mõju . Mõju avaldumise sagedus sõltub sellest, kui palju soovitakse hooneid ehitada ja kui palju ettevõtete abi soovitakse . Ebasoovita va mõju risk on väike. Muudatuse mõju on väheoluline, sest sihtrühm on väike ja muudatus pigem elavdab majandustegevust , kui projekteerimisel või ehitamisel tekib vajadus pöörduda asjatundjate poole . Kuivõrd ohutute küttesüsteemide ning asjatundlikult koostatud ehitusprojektide ja ehitatud hoonete hulk suureneb , on sellel omakorda positiivne mõju Eesti elanikele. Sotsiaalne mõju ja mõju leibkondade toimetulekule Mõju sihtrühm Kodanikud. Avalduv mõju ja mõju olulisus Kui Päästeametiga ehitus- või kasutusluba ei kooskõlastata, lüheneb kodaniku jaoks menetluse aeg ehk suhtlus Päästeametiga jääb ära. K ui KOV peab vajalikuks, et projektile tehtaks tuleohutuse audit või küttesüsteemi kohta antaks eksperdihinnang , võivad e luaseme ehituskulud suureneda. S ee nõue kehtib aga juba ka praegu – Päästeamet küsib eksper di hinnangu t , kui on põhjendatud kahtlus, et küttesüsteem ei vasta nõuetele. Seega ei muutu kodaniku tegevus nii, et sellega kaasneks märkimisväärne rahakulu. Ehitusprojekti peavad juba praegu koostama asjatundjad . M uudatus ei too kaasa projekti hinnatõusu , kuna ehitusprojekti ei pea kooskõlastama Päästeametiga. Kasutusloa taotlemisel tuleb tõendada, et paigaldatud küttesüsteem on ohutu . S elles saab KOV veenduda, kui kontrollib sissekannet PÄIS s või palub koostada eksper di hinnangu . Kavandatav muudatus pigem soodustab kodaniku suhtlemist vaid ühe asutusega ( KOV ), mis omakorda on positiivne kog u menetluse käigule ja muudab nii e hit us- kui ka kasutuslubade väljastamis e kodanik u le kiiremaks ja selgemaks. Muidugi jääb võimalus, et eelnõus esitatud objektide nii ehitus kui ka kasutusluba tuleb kooskõlastada siiski Päästeamet iga – see sõltub KOV i otsustest, objekti keerukusest, kavandatavatest muudatustest jms . Lähtudes e eltoodust on mõju ulatus kodaniku le väike kuni keskmine . M uudatused võivad küll mõjutada sihtrühma käitumis t , kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi . Ebasoovitava mõju risk on väike. Piisavate juhendite alusel töötades saavad KOV id kiiresti ja tulemusliku lt menetleda kodanike taotlusi. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline, sest sihtrühm piir neb ehitus- ja kasutusloa taotlejatega. Lihtsamate objektide (aiamajad, suvilad jm) e hitus ja kasutuslubade menetl emis a eg Päästeameti kooskõlastuseta lühene b , mis omakorda võimaldab kiiremat menetluskulgu ka kodanikele. Eelduslikult lühenevad menetlusajad EhS is sätestatud aegadele ehk kuni 30 päevale. Praegu ei suudeta praktikas kuni kuuajalisest tähtajast kinni pidada, sest Päästeamet menetleb peaaegu kõiki lube üle määratud tähtaja. Mõju ulatus leibkonna toimetulekule on samuti pigem väike . V aid juhul, kui KOV peab vajalikuks projekti tuleohutuse auditi või küttesüsteemi eksper di hinnangu koostamist , tuleb kodanikul teha väljaminek (asjaolu, millega kodanik juba praegu peab arvesta m a , sest nüüdki nõutakse küttesüsteemile teatud juhtudel eksperdihinnangu koostamis t ) . Kuivõrd KOV le jääb võimalus olemasoleva olukorraga ka jätkata , see tähendab Päästeameti kooskõlastus e taotlemist nii ehitus- kui ka kasutuslubade väljastamisel, ei pruugi kodaniku jaoks midagi muutuda. V kavandatav muudatus – nõuded t uletõrje veevõtukoha le Mõju majandusele (leibkondade sissetulek ja majanduslikud otsused) Mõju sihtrühm Isikud , kelle valduses on veevõtukoht või kelle ehitise kaitseks on veevõtukoht võimalik kasutada ; eeldatavalt veevõtukoha rajajad. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõu kohaselt peab veevõtukoha korrashoiu tagama üldjuhul selle valdaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha korrashoiu täitmise kohustuses on kokku lepitud teisiti (näiteks on korrashoiu tagamise kohustus kokkuleppega pandud teisele isikule). Kui korrashoiu eest jääb vastutama veevõtukoha valdaja (veevõtukoht asub kodaniku valduses ja on mõeldud selle kodaniku ehitise kaitseks), siis sisulisi muudatusi isiku le ei kaasne – ka kehtiva seaduse kohaselt lasub korrashoiu kohustus valdajal. Kui aga olenevalt olukorrast on mõistlikum ja eesmärgipärasem anda veevõtukoha korrashoiu tagamise kohustus isikule või isikutele , kelle valduses veevõtukoht pole, aga kelle ehitise kaitseks on veevõtukohta võimalik kasutada, tuleb sõlmida vastav kokkulepe ja leppida seal kokku korrashoiu tagamises. Seega võivad muudatuse tulemusena kaasneda kodanikule, kelle huvides on veevõtukohta enda ehitise kaitseks kasutada, kulutused seoses veevõtukoha korrashoiu tagamisega ( võivad olla rahalised, kuid ei pruugi ) . Arvestada tuleb igatahes sellega, et veevõtukohale peab olema tagatud aastaringne juurdepääs ja kasutamise valmidus, seal peab olema piisav veekogus või vooluhulk jms. Samuti tuleb veevõtukohas korraldada korrashoiu kontroll. Veevõtukoha korrashoid on eelkõige seotud seega järgmiste tegevustega: ümbruse puhastamine, märgistuse korrastamine (rahalist kulu ei kaasne), iga kolme aasta tagant tehtav survekontroll (võib olla vajalik näiteks kohalike vabatahtlike päästjate kaasamine). T äpsemad nõuded esitatakse rakendusaktis. Kehtivas seaduses pole esile toodud, kelle kohustus on veevõtukoht rajada. Ka eelnõus ei sätestata seda konkreetselt. Samas on selge, et hoonel, rajatisel ja ladustamisplatsil peab nõuetele vastav veevõtukoht olema. Eelnõus täpsustatakse, et veevõtukoha vajadus tuleb määrata kindlaks igal konkreetsel juhul eraldi ning see sõltub hoonestuse või materjali ladustamise iseloomust. Ehkki KOV hakkab planeeringumenetlus t es veevõtukoh ti ette nägema ja võib juhtuda, et veevõtukoha rajamise kohustus langeb eraisikule, ei poolda eelnõu koostajad olukorda , kus veevõtukoha rajamise kohustused pannakse alati üksikisikule. Sellise olukorra vältimiseks ongi ette nähtud tihedam ko ostöö KOV i ja Päästeameti vahel. Koostöö tulemusena tuleks leida optimaalse d lahendused ja läbi mõelda , kas ja kuhu on veevõtukoh t vaja raja da . Kuigi olukorda, kus veevõtukoha rajamise kohustus langebki üksikisikule, ei saa välistada, peab see olema põhjendatud ja vajalik . K indlasti ei saa välistada ka olukordi, kus KOV rajab vabatahtlikult mitme isiku huvides veevõtukoha ise . Kõige kulukam on v almis ehitada veevõtukoht hajaasustusega kohas, kus ei ole looduslik ku veekogu – sel juhul võib veevõtukoha hinnaks kujuneda u mbes 25 000 eurot (summa on eelnõu koostajatele praegu teadaolevalt maksimaalne, mis võib ühe veevõtukoha v almis ehitamiseks kuluda). Kõige soodsam on rajada veevõtukoht looduslikule veekogule ja hinnatasemelt keskmi n e on raja da veetrassile tuletõrjehüdran t v õi muu veevõtukoh t . Mõju ulatus on eeltoodust lähtudes kokkuvõttes keskmine ja see oleneb konkreetsest olukorrast. Eelnõu muudatused võivad mõjutada s ihtrühma käitumis t , kui d eeldatavasti ei kaasne nendega suuri kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on samuti keskmine – korrashoiu kohustus on regulaarne , samas rajamine on ühekordne . Kui korrashoiu eest vastutab jätkuvalt valdaja, siis muudatusi ei kaasne; kui kokkuleppega hakkab korrashoiu eest vastutama keegi teine, siis lasub isikul ka regulaarne veevõtukoha korrashoiu tagamise kohustus. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes siiski väike. Kuigi muudatusega või b olenevalt olukorrast isikule uue kohustus ena kaasneda veevõtukoha korrashoiu tagami n e , tuleb meeles pidada, et selle kohustuse eesmärk on ikkagi võimald ada tulekahju korral võimalikult kiire ja eesmärgipärane tegutsemine. Veevõtukohad rajatakse ehitiste kaitseks ja neist on kasu üksnes siis, kui neid on korrapäraselt hooldatud. J uhul kui eraisiku l on veevõtukoh t a tõepoolest raske ja keeruline korras hoid a ning kokkuleppega pole võimalik saavutada korrashoiu tagamise k s ka paremat olukorda , võiks tulla kõne alla kaasata vabatahtlik ud päästjad või KOV, et veevõtukoht a saaks nõuete kohaselt kasuta d a. Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm KOV-d, sihtrühma suurus on keskmine. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõuga e i panda KOV dele ülesandeid seoses veevõtukohtade rajamise ja korrashoiuga. Küll aga sai eelnõu koostamisel selgeks, et veevõtukohtade rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine võiks olla KOV i vabatahtlik ülesanne. Selleks koostab Päästeamet kaardistuse, mis hõlmab nii olemasolevaid veevõtukohti kui ka ettepanekuid nende võimalikuks paiknemiseks. See kaardistus loob vajaliku aluse kodanike nõustamiseks ja veevõtukohtade vajaduse selgitamiseks. Samuti annab see võimaluse kalduda kõrvale tuletõrje veevarustuse standardi nõuetest (näiteks piirkonnas on võimalik vähendada veevõtukohtade arvu) – tegevus, mis omakorda vähendab veevõtukoha rajamiseks tehtavaid kulutusi. Veevõtukohtade rajamist on mõistlik kavandada detail planeeringutes ja üldplaneeringutes. Üldplaneering on dokument, millega KOV saab suunata enda valla või linna ruumilist arengut. Lisaks on see aluseks detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmisel juhtudel, kui nende tingimuste andmine on nõut ud seaduse ga . Mit u KOV- i on veevõtukohtade rajamise küsimuse lahendanud juba üldplan eeringu koostamisel. Seal on loetlet ud olema solevad veevõtukohad ja märgitud , kas nad on töökorras või tuleb neid rekonstrueerida või uued rajada. Põhiraskus veevõtukohtade rajamisel langeb ilmselt KOV-de lepingupartneritele (planeeringutest huvitatud isikutele), kes hakkavad tuletõrje veevarustus t parendam a . Mõju ulatus on eelduslikult seega väike või keskmine ning oleneb sellest, mis moel veevarustus tagatakse . KOV i roll seisneks eelkõige inimeste informeerimises ja vajaduse korra l a bistamises. Mõju avaldumise sagedus on samuti väike k uni keskmine, kuna see sõ ltub arendustest ja ehitustest. Samas on veevõtukohtade rajamine väga oluline , et oleks võimalik teha kustutustö i d (inimelude ja vara kaitsmiseks, päästmiseks). Seega on vaja luua selgus juba planeeringute heakskiitmise aja l ja otsustada, kes peab tuletõrje vee võtukohad rajama . Arvestades eeltoodu t ei saa võimalikk u negatiivse t mõju pidada olulisemaks ja kaalukamaks kavandatava muudatuse üldisest mõjust inimeste elu ja vara kaits mis e l . Mõju olulisust on kokkuvõttes keeruline hinnata, kuivõrd muudatus ei tohiks KOV de le olla midagi täiesti uut , st suuri muudatusi töökorralduses ei tohiks esineda. Mõju riigiasutuste töökorraldusele ( IT arendustele ) Mõju sihtrühm PÄA, KeM, MKM, sihtrühma suurus on väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõu kohaselt luuakse rakendusakt veevõtukohtadele nõuete kehtestamiseks ja teabevahetuse korra loomiseks erinevate osapoolte vahel . Kui teabevahetust soovitakse tõhustada ja luua innovaatilisi lahendusi nt kiireks andmevahetuseks veevõtukohtade kasutatavuse kohta, siis on ilmselt vajalik teatud investeering selle arenduseks. Arendajateks saavad olla riigiasutused, kuid kasusaajateks on kindlasti KOVid, veevõtukohtade omanikud/valdajad ning vee-ettevõtjad. Hinnanguliselt võib nelja aasta perspektiivis vajalik investeeringumaht olla kuni üks miljon eurot , millega luuakse kaasaegsed ja vajadustele vastavad IT-lahendused . Samas pole välistatud, et ka teised osapooled osalevad arendustegevuses. Nimetatud mõju avaldub vaid juhul, kui soovitakse luua IT lahendusi teabevahetuseks, seega mõju sagedus saab olla pigem väike (IT lahendusi ei looda sagedasti) ja ulatus samuti väike (ehkki kasutajaid saab olema suurem ring, osaleb arendustegevuses vähem osapooli). VI kavandatav muudatus – k ontrollitud põletamine Mõju looduskeskkonnale Avalduv mõju ja mõju olulisus Kavandatav muudatus vähendab kontrollimatuid maastikutulekahjusid, mille tulemusena paraneb looduskeskkond. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus looduskeskkonna vaatest on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuivõrd kontrollitud põletamine peab olema planeeritud ja see saab toimuda vaid vastavate juhendite kohaselt. Põletamisel tuleb tagada pidev järelevalve ja tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala peab olema välistatud. Kontrollitud põletamise kohta kehtestatakse ka eraldi kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Selle kohaselt peab näiteks kontrollitud põletamise kohta iga kord koostama ka eraldi ohutusplaani, kuhu tuleb kaasata Päästeamet. Seega on võimalike riskide ärahoidmiseks tegevused ja meetmed läbi mõeldud. Kokkuvõttes on mõju looduskeskkonnale positiivne, kuivõrd kontrollitud põletamine vähendab kontrollimatut ja raskesti likvideeritavat maastikupõlengut. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Kaitsevägi, Kaitseliit, RMK , Päästeamet. Arvestades kõigi riigiasutuse arvu kokku , on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Mõju avaldub Kaitseväele ja Kaitseliidule ning RMK - le, kuivõrd need asutused hakkavad kontrollitud põletamisi tegema . Kontrollitud põletamisse kaasatakse ka päästemeeskon nad , eeldatavasti vabatahtlik ud päästeselts id , kuid nende töökoormust mõjutab see tegevus vähe , sest v ajadus kontrollitud põletamise jär ele oleks ilmselt kahes-kolmas kohas. Mõju avaldumise sagedus o n väike – RMK hinnangul võib kontrollitud põletamis e vajadus olla üks kord kümne aasta jooksul , Kaitseväe ja Kaitseliidu objektidel kord kolme kuni viie aasta jooksul . Mõju ulatus on kokkuvõttes pigem keskmine. Harjutusväljasid hooldatakse juba praegu, kuid kontrollitud põletami ne eeldab rohkem planeerimist ja läbimõtlemist. Oluline on, et oleks koostatud ohutusplaan ( tabel, mi lles on esitatud kõige olulisem info kavandatud põletamise kohta , ja kaarti, kuhu on märgitud ligipääs, veevõtukohad ja muu oluline info ) , kaasatud ja teavitatud Päästeamet ja tagatud kõik ohutusnõuded. See tähendab, et asutused peavad põletamisel tagama pideva järelevalve ja takistama tule leviku väljapoole kontrollitud põletamise ala. Kontrollitud põletami st tuleb teha asjakohase juhendi järgi . Kuigi töökorralduslikult kaasnevad sihtrühma käitumises teatud muudatused (tuleb koostada juhendid, ohutusplaan jne), on kokkupuude kontrollitud põletamise kui tegevusega harv ja sihtrühma senine toimimine märkimisväärselt ei muutu. Kulud katab asutus, kes kontrollitud põletamist teeb . Ebasoovitatava mõju risk on väike, kuivõrd koostatud juhendid ja kinnitatud tegevuskava tagavad ohutu ja kontrollitud põletamise. Kokkuvõttes on m uudatuse mõju asutuse le pigem ebaoluline . Muudatus on positiivne, kuivõrd väheneb kontrollimatute tulekahjud e arv ja Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel soosib see senisest veel ohutumaid õppusi. VII kavandatav muudatus – küttesüsteemide seisukorrast ülevaate saamine Mõju riigiasutuse töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet. Arvestades kõigi riigiasutuse arvu kokku , on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Päästeametile hakkab PÄIS-i kaudu laekuma olulist infot nii pottseppadelt kui ka korstnapühkijatelt. Muudatuse tulemusena hakkab Päästeamet päästeinfosüsteemis olevat infot analüüsima eelkõige ennetustegevuse kavand amiseks. S uureneb info korras küttesüsteemidega kodudest, kuhu Päästeamet ei pea enam nõustamisi plaanima . Nii saab Päästeamet vabaneva tööjõu suunata probleemsete juhtumite lahendamisse. S amas võib päästeinfosüsteemi teave olla oluline ka järelevalve menetluste algatamiseks . Mõju ulatus on kokkuvõttes väike. Kuigi muudatusega kaasneb märkimisväärne infohulk, mida amet peab hakkama analüüsima, aitab see info kokkuvõttes par e ndada ameti ennetustöö kvaliteeti ning kavandada paremini oma ennetustegevusi ja järelevalvetoiminguid. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Andme id töödeldakse ette nähtud töökorra järgi ja sa mamoodi juba praegu tehtava andmetöötluse ga . Ebasoovita va mõju risk on väike , sest muudatus el o n ameti töökorraldust silmas pidades kokkuvõttes pigem positiiv n e mõju. Muudatuse mõju on ameti le väheoluline. Majanduslik ja töökorralduslik mõju Mõju sihtrühm Korstnapühkijad ja pottsepad. Sihtrühma suurus on keskmine (korstnapühkijaid on 344 ja pottseppi 434 ) . Avalduv mõju ja mõju olulisus Muudatuse tulemusena hakkavad pottsepad ja korstnapühkijad oma tehtud töödest, sh korras küttesüsteemidest, esitama Päästeametile infot selleks loodud pääste infosüsteemi IT-tehniliste võimaluste kaudu. Selline infovahetus tagab pottseppadele ja korstnapühki jatele ülevaate tehtud töödest ja tegemata tööde intervallidest . Samas on veel arutamisel võimalused, kuidas infosüsteemis olevat infot kuvatakse seal lihtpäringut tegevale isikule, kes pole objektiga otseselt seotud (kindlustusettevõtted, teised korstnapühkijad jm). Mõju ulatus on kokkuvõttes aga väike. Juba praegu esitavad korstnapühkijad Päästeametile infot ohtlike küttesüsteemide kohta ja pottsepad väljastavad küttesüsteemi passe. Pärast muudatust sisestatakse see teave pääste infosüsteemi. Mõju avaldumise sagedus on pigem keskm ine, kuivõrd oleneb tehtavate tööde hulgast. Ebasoovitava mõju risk on väike. Peetud arutelude käigus on nii pottsepad kui ka korstnapühkijad selle muudatusega nõus olnud ja probleeme pole täheldanud. Muudatuse mõju on kokkuvõttes väheoluline. A ndmete edastamise maht ei muutu sel määral, et see oleks pottseppadele ja korstnapühkijatele koormav, samuti näeme ette nende majandustegevuse elavnemist ja tulude suurenemist. Viimane on selgitatav loodava andmestiku funktsionaalsusega, kus hakatakse klientidele kuvama tema piirkonna pädevaid isikuid . Peale selle on arutamisel võimalus, et korstnapühkijad näeksid, millistel objektidel on nõue täitmata – see omakorda võimaldab asjatundjatel suunata reklaam i just kindlatesse piirkondadesse. Seaduse ra kendamisega seotud riigi ja KOV- i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamis e ga ei kaasne riigile olulisi lisategevusi ega kulusid. Päästeameti sisemi n e töökorraldu s võib muutuda , kuivõrd osade tuleohutuse enesekontrolli aruannete asemel hakatakse tegelema tuleohutusülevaatuste aruannetega (menetluslikult küll ainult nendega, kus puudused on jäetud tähtajaks kõrvaldamata). Samuti, k ui väheneb ATeS i valeväljakutsete arv, siis eelduslikult väheneb ka Päästeameti kulu väljakutsetele reageerimisel. Kokkuvõttes ei kaasne Päästeametile seaduse rakendamisega olulisi uusi tegevusi, mis nõuaksid lisa kulu. Tegevused, mis eelnõuga kaasnevad, pigem lihtsustavad asutuse tööd ja on eelnõusse lisatud just Päästeameti enda ettepanekul. Kontrollitud põletamise ellu viimisega seotud riigiasutused saavad tegevusega seotud kulud planeerida oma eelarves. A rvestades, et tegevuse sooritamise intervall on pigem harv, võib se llega kaas neda vaid ühekordse i d väljamineku i d . A sutuste iga aastast eelarvet see seega ei mõjuta . KOV - de ehitusspetsialistidel, kes soovivad hakata iseseisvalt üksikelamute, suvilate ja aiamajade tuleohutust hindama ja kellel ei ole selleks teadmis i , tuleb ilmselt kavanda da asjakohastel koolitustel osalemine. Samas, kui neid koolitusi korraldab Päästeamet, tuleb kõne alla vaid ajakulu, kui aga tellitakse sama sisu ga koolitus tuleohutusettevõtjalt, tuleb arvestada ka koolituskuludega. Päästeamet on oma eelarves näinud ette mitmesuguste koolituste tege mis e ja suhtlus e partneritega ning lisaks arendatakse erinevaid e-teenuseid, mis on mõeldud isikutele , et abista da neid nende nõuete täitmisel. Kuivõrd igale ametnikule on iseenda koolitamiseks ette nähtud kindel summa , tuleb eelarvet selle järgi ka pla a n ida. Ent nagu ee spool rõhutatud, ei kaasne seaduse muutmisega KOV-dele kohustus, vaid võimalus väljastada nii ehitus- kui ka kasutuslube Päästeameti kooskõlastuseta . Teine KOV - e puudutav asjaolu on seotud tuletõrje veevõtukohtade rajamisega . Kuigi eelnõuga ei panda KOV-dele uusi ülesandeid, tuuakse seletuskirjas esile , et veevõtu kohtade rajamine võiks olla KOV i vabatahtlik ülesanne. Kui KOV - d ka edaspidi osalevad aktiivses planeerimis e s, ei kaasne neile mingit kulu. Kui aga KOV asub alles nüüd veevõtukohtade rajamise teemaga tegelema, võib töökoormus, võib võimalik kulu selles osas suureneda (koostöö eri osa lis tega, planeeringute küsimus jne) . See, kuidas tagatakse tuletõrje veevarustus, tuleks lahendada maa-ala planeerimisega. Veevarustuse tagamise ks võib sellin e partner olla näiteks arendaja , samas on ühisveevärgi puhul võimalik sõlmida lepingud ka vee-ettevõtjaga. Kuivõrd veevõtukohtade rajamine saab olla KOV-i vabatahtlik ülesanne, peab KOV ise hindama, milline on tema suutlikkus veevõtukohtade rajamise l ja hooldamise l oma piirkonna elanikke abistada. Rakendusaktid TuOS i täiendatakse järgmiste uu te volitusnormidega: valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega t uleohutusülevaatuse toimingud , tuleohutusülevaatuse akti sisu ning teabevahetuse korra (eel nõu § 1 punkt 5 ); valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega maastiku kontroll itud põletamise korra (eelnõu § 1 punkt 1 6 ) ; valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega veevõtukoha ehitamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu ja tähistamis e nõuded ning teabevahetuse korra (eelnõu § 1 punkt 18 ) . Muudetavad rakendusaktid s i seministri 30. augusti 2010. a asta määrus nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“; s iseministri 7. jaanuari 2013. a asta määrus nr 1 „Nõuded tulekahju signalisatsiooni süsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ (muudetakse ka vastavat volitusnormi); siseministri 30. märtsi 2017. a asta määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ; s iseministri 30. augusti 2010. aasta määrus nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ muutmine ; s iseministri 10. veebruari 2011. aasta määrus nr 1 „ Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“; s iseministri 1. jaanuari 2017 . aasta määrus nr 38 „ Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus “; Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja plane eringute kooskõlastamise alused “ ; majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ . Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid s iseministri 18. augusti 2010. a määrus nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ . Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. Seaduse jõustumine TuO S i § 1 punktid 1– 2 5 ja 2 7 – 3 7 ning § d 2 – 6 j õustuvad 2020. aasta 1. juulil ning § 1 punkt 2 6 jõustub 202 2 . aasta 1. jaanuaril . V inguanduri paigaldamise kohustus hakkab eelnõu kohaselt kehtima aastal 202 2 , mis annab ülemineku aja ks kaks aastat. Muudatuste jõustumi n e lüka takse edasi, andmaks piisav ülemineku a eg , et sihtrühm saaks ja jõuaks muudatusega kohaneda (sa mamoodi suitsua nduri kohustuslikuks muutmisega) . Kõik ülejäänud eelnõus esita tud muudatused hakkavad kehtima 1. juulil 20 20. aastal. Kuivõrd sihtrühmad, keda kavandatavad muudatused puudutavad, on TuOS i võimal ikest muudatustest teadlikud ja olid kaasatud eelnõu koostamiss e , on pärast 2019. aastal tehtavat a ktiivset teavitus tööd 2020. aasta II pool kõigi muudatuste kehtima hakkamiseks sobiv aeg. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esita ti arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Häirekeskusele , Keskkonnaametile , Riigimetsa Majandamise Keskusele , Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, MTÜ le Eesti Pottsepad, MTÜ le Eesti Korstnapühkijate Koda , Eesti Tuleohutuspaigaldiste H ooldajate Kesklii dule , MTÜ le Eesti Tuleohutusekspertide Liit , MTÜ le Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liidule ning Eesti Kindlustusseltside Liidule . Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 2. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile . Algatab Vab ariigi Valitsus ”…” ……………...201 9 Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskir i Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 Siseministri määrus Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse akti sisu ning teabevahetuse kord Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 4 2 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus kehtestab tuleohutusülevaatuse toimingud , nõuded tuleohutusülevaatuse akti (edaspidi akt ) sisule ja teabevahetuse korra. § 2 . Tuleohutusülevaatuse toimingud Tuleohutusülevaatuse käigus: 1) veendutakse visuaalselt territooriumi, ehitise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuses; 2) kontrollitakse, kas kõik nõutavad tuleohutuspaigaldised on ehitises olemas, töökorras ja hooldatud; 3) kontrollitakse tuleohutusalast dokumentatsiooni mahus, mis on oluline tuleohutusnõuete täitmiseks; 4) hinnatakse ehitises toimuva tegevuse vastavust ehitise peamisele kasutusviisile; 5) hinnatakse, kas ehitises töötavatel isikutel on piisavad teadmised ja oskused tulekahju korral tegutsemiseks . (2) Tuleohutusülevaatuse kohta koosta b tuleohutusülevaatuse tegija akt i . § 3. A kti sisu A kt peab sisaldama: 1) tuleohutusülevaatuse tegija andme i d; 2) andme i d ehitise ja territooriumi kohta; 3) andme i d ehitises ja territooriumil toimuva tegevuse kohta; 4) andme i d päästevahendite, tuleohutuspaigaldiste, küttesüsteemide ja muude seadmete ja paigaldiste korrashoiu kohta; 5) andme i d ehituslike ja korralduslike tuleohutusnõuete täitmise kohta; 6) andme i d põlevmaterjali ladustamise kohta; 7) kirjeldus t valmisoleku kohta tegutsemiseks tulekahju korral; 8) tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puuduste kirjeldus t ja nende likvideerimise tähta egu . (2) A kt koostatakse päästeinfosüsteemi s , kus a kti koostaja kinnitab esitatud andmete õigsust oma allkirjaga. § 4. Teabevahetuse kord (1) P ärast tuleohutusülevaatuse tegemist teavitab tuleohutusülevaatuse tegija t uleohutusülevaatuse tulemustest ehitise valdajat või omanikku . Puuduste korral lepitakse kokku nende kõrvaldamise tähtaegades , mis märgitakse akti . (2) Koostatud a kt edastatakse ehitise valdajale või omanikule ning Päästeametile päästeinfosüsteemi kaudu kümne tööpäeva jooksul . ( 3 ) Ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse või nõude ehitise kasutamine, tegevus või seadme töö peatada, teavitab tuleohutusülevaatuse tegija ehitise valdajat või omanikku ja Päästeametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul ohu tuvastamisest arvates. (4) Päästeamet võib tuleohutusülevaatuse akti esitamise kohta teha erandeid, kui Päästeameti hinnangul ei ole ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu tuleohutusülevaatuse tegemine ja akti esitamine tuleohutuse seaduse § 4 2 lõikes 1 sätestatud kriteeriume arvestades otstarbekas. Päästeamet avalikustab võimalikud erisused oma koduleheküljel igal aastal hiljemalt 1. märtsiks. § 5. Rakendussät t e d (1) Tuleohutuse seaduse § 4 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud objektid e kohta esita takse tuleohutusülevaatuse akt Päästeametile hiljemalt 1. juuli l 2021. (2) Tuleohutuse seaduse § 4 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud objektid e kohta esita takse tuleohutusülevaatuse akt Päästeametile hiljemalt 1. juuli l 2022. (3) Tuleohutuse seaduse § 4 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud objektid e kohta esita takse tuleohutusülevaatuse akt Päästeametile hiljemalt 1. juuli l 2023. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub XX kuupäeval. RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 Siseministri määrus Maastiku kontrollitud põletamise kord Määrus keh testatakse tuleohutuse seaduse § 16 lõike 7 alusel. § 1. Reguleerimisala M äärusega kehtestatakse kaitstaval loodusobjektil ja K aitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal maastiku kontrollitud põletamise kord . § 2. Maastiku k ontrollitud põletamine kaitstaval loodusobjektil (1) Kaitstaval loodusobjektil teeb maasti k u kontrollitu d põletamist riigimaal Riigimetsa Majandamise Keskus kaitsekorralduskava alusel kaitstava loodusobjekti valitsejaga kooskõlastatud kohtades ja ulatuses . (2) Maastiku kontrollitud põletamist tehakse Riigimetsa Majandamise Keskuse koostatud kontrollitud põletamise juhendi kohaselt, mis peab tagama tuleohutusnõuete täitmise. (3 ) M aastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse i ga kord objekti ohutusplaan, mi llel peab olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. § 3. Maastiku k ontrollitud põletamine K aitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal (1) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal teeb m aastiku kontrollitud põletamist Kaitsevägi või Kaitseliit Kaitseväe harjutusväljade kontrollitud põletamise juhendi kohaselt, mis peab tagama tuleohutusnõuete täitmise. (2) M aastiku kontrollitud põletamise kohta koostatakse i ga kord objekti ohutusplaan. (3) Kui K aitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja alal , kus soovitakse maastikku kontrollitult põletada või mida on vaja kasutada põletamise läbiviimiseks , asub kaitstav loodusobjekt, peab maastiku kontrollitud põletamis e ks olema kai tstava loodusobjekti valitseja nõusolek , kellele esitatakse ka maastiku kontrollitud põletamise objekti ohutusplaan. § 4. Päästeameti kaasamine ja teavitamine (1) Maastiku k ontrollitud põletamise objekti ohutusplaani koostamisse kaas a takse Päästeamet. (2) Maastiku k ontrollitud põletamise kavandatavast kuupäevast teavitatakse Päästeametit kirjalikult vähemalt viis tööpäeva ette. RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 Siseministri määrus V eevõtukoha ehitamise, katsetamise, kasutamise , korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse kord Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 2 4 lõike 6 alusel . § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse veevõtukoha ehitamise, katsetamise, kasutamise , korrashoiu ja tähistamise nõuded ning teabevahetuse kord . § 2 . V eevõtukoha ehitamine ( 1 ) V eevõtukoha valikul ja ehitamisel on soovituslik lähtuda asjakohase standardi nõuetest. (2 ) V eevõtukoha ehitamisel pea b arvestama järgmisega : 1) vajalik vooluhulk väliskustutuseks (l iitrit /s ekundis ); 2) tulekahju arvestuslik kestus tundides ; 3) tuletõrje veevõtukoha kustutusvee a llikas ; 4) tuletõrje veevõtukoha liik ; 5) tulet õrje veevõtukoha kaugus hoonest ; 6) juurdepääs veevõtukohale. ( 3 ) V eevõtukoha ehitamine tuleb kooskõlastada Päästeametiga . (4 ) V eevõtukoha ümberehitamisel tuleb lähtuda olemasolevast hoonestusest. § 3 . V eevõtukoha katsetamine V eevõtukoha vastavust nõuetele tuleb katsetada enne veevõtukoha kasutusel evõtmist mahus, mis võimaldab P äästeametil veenduda veevõtukoha sobivuses. § 4 . V eevõtukoha tähistamine V eevõtukoht tähistatakse viidaga, mis vastab käesoleva määruse lisas 1 esitat ule. § 5 . V eevõtukoha korrashoid (1) Veevõtukoha valdaja peab tagama: 1) veevõtukoha aastaringse kasutamise ; 2) veevõtukoha tähistuse pideva korrashoiu; 3) vaba juurdepääsu veevõtukohale . (3) Veevõtukoha valdaja peab veevõtukoha s avastatud puuduse kõrvaldama hiljemalt ühe kuu jooksul puuduse avastamisest arvates. (4) Tuletõrjehüdrandi kasutamine päästetöödega mitteseotud eesmärgil on lubatud ainult veetorustiku valdaja loal. § 6 . Veevõtukoha k orrashoiu kontroll imine (1) Veevõtukoha valdaja peab vähemalt üks kord kolme aasta jooksul korraldama veevõtukoha korrashoiu kontrolli mise . (2) Veevõtukoha korrashoiu kontrolli mise käigus kontrollitakse veevõtukoha korrashoidu , vooluhulga piisavust ja torustiku läbilaskevõimet. (3) Korrashoiu kontrolli mise kohta koostatakse akt , lähtudes käesoleva määruse lisa st 2. (4) Veevõtukoha valdaja säilitab akti kuni järgmise kontrolli mise ni . § 7 . Teabevahetuse kord ( 1 ) Veetorustiku valdaja edastab vähemalt üks kord kuus Päästeametile teavet tuletõrjehüdrantide tehnilise seisukorra kontrollimise tulemuste kohta. (2) Veetorustiku valdaja teavitab tuletõrjehüdrandi remonditöödest Päästeametit üheksa päeva enne tööde algust. Muudest muudatustest tuletõrjeveevarustuse süsteemis , nagu oluline veesurve langus või muu avariiline olukord, teavitab veetorustiku valdaja Päästeametit 24 tunni jooksul pärast nende toimumist. ( 3 ) Päästeamet teatab iga kuu 15. kuupäevaks veetorustiku valdaja t veevõtukohtade kasutamisest eelmisel kuul ja päästemeeskonna avastatud riketest. Veevõtukoha kasutamise akti vorm on esitat ud käesoleva määruse lisas 3. (4) Kui veevõtukoha kasutamise tingimused on muutunud, teavitab veevõtukoha valdaja sellest Päästeametit. (5) Info veevõtukohtade asukoha ja vooluhulkade kohta kannab kohalik omavalitsus Maa-ameti kaardirakendusse. RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 Siseministri määrus Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 14 lõike 4 alusel. Sisemi nistri 30. augusti 2010. aasta määruses nr 38 „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnaga „füüsiline“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) vähemalt tuleohutuse 5. taseme spetsialist i kutsekvalifikatsioon.“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Korduskoolitusel läbitakse õppekava teoreetiline osa vähemalt pooles mahus, tehakse läbi praktiline osa ja kontrollitakse teadmis i .“; 4) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse number „70“ numbriga „80“; 5) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kolm“; 6) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kordusena“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui korduskoolitus läbitakse tuletöötunnistuse kehtivuse ajal, tehakse seda käesoleva määruse § 5 lõike 4 kohaselt.“; 8) paragrahvi 9 punktis 6 asendatakse sõnad „või pitsatijäljendit“ sõnadega „ja tema kutsetunnistuse numbrit.“; 9) määruse lisas „Tuletöö tegemise koolituse õppekava minimaalne maht ja teemad“ esitatud tabeli rea nimetusega „1. TULETÖÖ JA SELLE OHTLIKKUS“ veergu nimetusega „KOOLITUSE SISU“ täiendatakse sõnadega „Kohustused tuleohutuse tagamisel (isiku kohustused tuleohutuse seaduse § 3 järgi).“ ; 10) määruse lisas „Tuletöö tegemise koolituse õppekava minimaalne maht ja teemad“ rea l „3. TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMINE“ veerus „KOOLITUSE SISU“ asendatakse sõnad „Tulekustutusvahendite kasutamine“ sõnadega „Tulekahju avastamine, inimeste teavitamine tulekahjust. Tulekahju teate edastamine Häirekeskusesse. Esmaste tulekustutusvahendite kasutamise põhimõtted“ . RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5 Siseministri määrus Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 11 lõike 9 alusel. Siseministri 30. augusti 2010. aasta määruses nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) p aragrahv i 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Te h tud tööde ja küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta esitab korstnapühkija teabe päästeinfosüsteemi . “; 2 ) paragrahv i 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6 Siseministri määrus Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel. Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord “; 2) paragrahv i 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „ Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemi projekteerimisele, paigaldamisele, käitlusele ja hooldusele ning ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, samuti automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edast amise ja sellest loobumise kord .“; 3) paragrahv i 2 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahv i 5 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „või autonoomne“; 5) määruse 3. peatüki pealkir i sõnastatakse järgmiselt: „ 3. peatükk Automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse ja sellest loobumine “ 6) paragrahv i 16 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ ( 2 1 ) Ehitise omanik ei pea lõike 2 kohaselt automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulevaid tulekahjuteateid Häirekeskusesse juhtima, kui ta esitab Päästeametile vastavasisulise taotluse ja Päästeamet kooskõlastab selle. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui Päästeameti hinnangul on ehitises automaatse teateedastussüsteemita tagatud H äirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsioon . “; 7 ) paragrahv i 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „tuleb edastada“ sõnaga „edastatakse“; 8) määruse 3. peatükki täiendatakse §-ga 19 1 järgmises sõnastuses: „§ 19 1 . Loobumine automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamisest Häirekesku se sse Ehitise omanik, kes soovib loobuda automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamisest Häirekeskusesse, peab esitama vastavasisulise taotluse Päästeametile kooskõlastamiseks. Päästeamet kooskõlastab taotluse, kui pärast loobumist on tagatud H äirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni .“. RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7 Siseministri määrus Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele “ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3 alusel. Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; 2 ) määruse preambulist jäetakse välja teks tiosa „ja tuleohutuse seaduse § 23 lõike 3“ ; 3) paragrahvi 2 lõikes 25 asendatakse sõna „hoone“ sõnaga „ehitis“ ; 4) paragrahvis 28 asendatakse sõna „hoonesse“ sõnaga „ehitisele“; 5) paragrahvi 29 pealkirja täiendatakse pärast sõna „tulekahjusignalisatsiooniandur“ sõnadega „ja vingugaasiandur“; 6 ) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Autonoomne vingugaasiandur peab olema tahkeküttel küttesüsteemiga elamu või korteri vähemalt ühes eluruumis.“ ; 7 ) määruse 8. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 8) määruse lisa 2 täiendatakse märkusega järgmises sõnastuses: „Märkus: II kasutusviisiga kahekorruselise hoone puhul peetakse inimeste üle arvestust mõlemat korrust arvesse võttes ja vastavalt neid paigutades.“. RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8 Siseministri määrus Siseministri 10. veebruari 2011. aasta määrus e n r 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel. Siseministri 10. veebruari 2011. aasta määrus e nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ l isa 2 punktid 1.2, 6.3 ja 7.1 tunnistatakse kehtetuks . RAKENDUSAKTI KAVAND nr 9 Siseministri määrus Siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määrus e nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 9 lõike 3 alusel. Siseministri 1. jaanuari 2017. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) t uleohutus ülevaatuse tegemise ja enesekontrolli tuleohutusaruande koostamise ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed ;“; 2) paragrahvi 6 lõike 6 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „ (6) T uleohutusülevaatuse tegemise ja enesekontrolli tuleohutusaruande koostamise ning j ärelevalve- ja kooskõlastamismenetluse andmed on: “; 3 ) paragrahv i 6 lõi ke 6 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt : „15) ohutust kirjeldavad andmed;“; 4) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse punkt iga 15 1 järgmises sõnastuses: „15 1 ) küttesüsteemi seisukorda kirjeldavad andmed;“; 5) paragrahvi 6 lõiget 10 täiendatakse punktiga 13 1 järgmises sõnastuses: „13 1 ) eluhoone ühises kasutuses olevate pindade ja territooriumi ohutust iseloomustavad andmed, sh evakuatsiooni, tehnosüsteemide , p õlevmaterjali ladustamise ja p äästemeeskonna juurdepääsu andmed ;“; 6) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeandjale esitavad Päästeametile pandud ülesannete täitmiseks infosüsteemi andmeid Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, tsiviilõigusliku lepingu alusel päästetööl ja ennetustööl osalev isik, ehitise valdaja, kellel on kohustus esitada enesekontrolli tuleohutusaruanne, asjakohase kutsepädevusega isik , kes esitab infosüsteemi küttesüsteemi või ehitise tuleohutust kirjeldavad andmed ja muu isik. “; 7) paragrahvi 10 lisatakse erisus määratud andmete avalikustamise kohta – vrdl „Politsei andmekogu põh imääruse“ § 13 lg 2 sõnastusega; 8) paragrahvi 10 lõike 7 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil – seadme, elektri või gaasist põhjustatud õnnetusjuhtumi tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja menetlemiseks ning ennetustegevuseks;“; 9) paragrahvi 10 lõiget 7 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) Maksu- ja Tolliametil – maksuseaduste ja maksukorralduse seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks ning tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute tuvastamiseks.“. RAKENDUSAKTI KAVAND nr 10 Siseministri määrus Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a asta määrus e n r 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused “ muutmine Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. a asta määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 10 täiendatakse peale sõna „tuleohutusnõudeid“ sõnad ega „, mis muu hulgas hõlmab tuletõrje veevõtukohtade asukohti ja tehnilisi lahendusi ; “ . RAKENDUSAKTI KAVAND nr 11 Majandus- ja taristuministri määrus Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 . aasta määruse nr 51 „ Ehitise kasutamise otstarvete loetelu “ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 50 lõike 7 punkti 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas asendatakse koodi 2227 nimetuses sõna „hüdrant“ sõnaga „tuletõrje veevõtukoht“.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel