MINISTRI MÄÄRUS
26.06.2019 nr 46
Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse
nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise
põhimäärus“ ja sotsiaalkaitseministri 5. märtsi
2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse
infosüsteemi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Eesti Haigekassa seaduse § 465 lõike 1 ja sotsiaalseadustiku üldosa
seaduse § 38 lõike 2 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu
pidamise põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruses nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja
(1) Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa).
(2) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kes täidab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks
loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid.“;
2) paragrahvi 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruses nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest tulenevate ülesannete
täitmine.“;
2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Infosüsteemi volitatud töötlejad on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ning
Maksu- ja Tolliamet.“;
3) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana:
1) teeb või hangib kooskõlastatult vastutava töötlejaga infosüsteemi pidamiseks vajalikud
projekteerimis- ja arendustööd;
2) osaleb arendustööde lähteülesannete koostamisel ning korraldab ja teeb infosüsteemi
muudatuste testimist;
3) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele
infosüsteemi turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised
turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt;
4) teavitab vastutavat töötlejat teenuste intsidentidest;
5) tagab infosüsteemi hooldamise ja majutamise;
6) vastutab teenuse intsidentide käsitlemise ja lahendamise eest ning tagab koostöös
vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise;
7) korraldab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning
varukoopiate tegemise;
8) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 72–116) ja
selle rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009 (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42) nimetatud Eesti
juurdepääsupunkti ülesandeid.
(2) Maksu- ja Tolliamet volitatud töötlejana täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009 sätestatud talle antud
ülesandeid.“;
4) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Paragrahvides 8–151 nimetatud andmekoosseisud ja §-s 17 nimetatud kohustuslike
andmeandjate andmekoosseisud esitatakse andmenimetuse täpsusega riigi infosüsteemi
haldussüsteemis.“;
5) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lõikes 1 sätestatud isiku üldandmeid kasutatakse § 1 lõikes 2 loetletud ülesannete
täitmiseks.“;
6) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Infosüsteemi kantakse lisaks lõike 1 punktides 1–3 nimetatud andmetele Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruse (EÜ) nr
987/2009 alusel välja antud tõendi A1 andmed:
1) töösuhte perioodi andmed, sotsiaalkindlustusmaksete ja palga maksja ettevõtte kinnituse
andmed;
2) välisriigi tööandaja andmed – tööandja nimi, tegevuskoha aadress, tegevusala, töötamise
liik, välisriigis aset leidvat tegevust ja selle asukohta iseloomustavad andmed.“;
7) määruse 4. peatükki täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:
„§ 151. Andmed teatamistaotluse ja sissenõudmistaotluse kohta
(1) Teatamistaotluse ja sissenõudmistaotluse andmetena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklites 77 ja 78 nimetatud teatamistaotluse ja
sissenõudmistaotluse menetlemiseks vaja minevaid andmeid.
(2) Teatamistaotluse andmed:
1) teatavaks tehtava juriidilise dokumendi või otsuse laad ja sisu;
2) võlgniku identifitseerimiseks vajalik teave;
3) nõue, mida asjakohane juriidiline dokument või otsus puudutab;
4) muu vajalik teave.
(3) Sissenõudmistaotluse andmed:
1) füüsilise või juriidilise isiku varasid valdava kolmanda isiku identifitseerimiseks vajalik
teave;
2) taotluse esitava asutuse identifitseerimiseks vajalik teave;
3) viide juriidilisele dokumendile, mis lubab nõude täitmisele pööramist ja mis on välja antud
taotluse esitava asutuse liikmesriigis;
4) nõude laad ja suurus, sealhulgas põhinõue, viivis, rahatrahvid, haldustrahvid ja kõik muud
tasumisele kuuluvad tasud ja kulud, mis on esitatud nii taotluse esitava asutuse kui ka
taotluse saanud asutuse liikmesriigi vääringus;
5) kuupäev, millal taotluse esitav asutus või taotluse saanud asutus juriidilise dokumendi
adressaadile teatavaks tegi;
6) kuupäev, millest alates, ja ajavahemik, mille jooksul on täitmisele pööramine taotluse
esitava asutuse liikmesriigis kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik;
7) andmed nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta;
8) andmed nõude tagasivõtmise kohta;
9) muu asjakohane teave.“;
8) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Maksu- ja Tolliamet on andmeandja käesoleva määruse §-s 151 nimetatud andmete
kohta.“;
9) paragrahvi 19 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 alusel
toimuva piiriülese andmevahetuse andmeid säilitatakse 75 aastat pärast piiriülese menetluse
lõpetamist.“;
11) paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest
vastutavale töötlejale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele selleks otstarbeks
eraldatud vahenditest.
(2) Infosüsteemi pidamist ning hooldus- ja arendustöid, mis on seotud käesoleva määruse
§-s 151 nimetatud andmete töötlemisega, rahastatakse riigieelarvest Maksu- ja Tolliametile
selleks otstarbeks eraldatud vahenditest.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise põhimäärus“
ja sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“
seletuskirja juurde
Lisa
Kooskõlastustabel
Rahandusministeerium Ravikindlustuse Teadmiseks võetud.
andmekogu puhul kaaluda,
kas lahti kirjutada
vastutava ja volitatud
töötleja ülesanded.
Seletuskirja lisada, et kõik Arvestatud. Täiendatud
kulud kaetakse RES 2020- seletuskirja punkti 5.
2023 olemasolevas
raamistikus, s.t RES 2020-
2023 rahastamiskava ja
RE 2020 raames.
Maksu- ja Tolliamet Sotsiaalkaitseministri 5. Arvestatud.
märtsi 2019. a määruse nr Sotsiaalkaitseministri 5.
12 „Sotsiaalkaitse märtsi 2019. a määruse nr
infosüsteemi põhimäärus“ 12 „Sotsiaalkaitse
paragrahvi 22 lõige 2 infosüsteemi põhimäärus“
sõnastada järgmiselt: „(2) §-i 22 lõige 2 ümber
Infosüsteemi pidamist ning sõnastatud.
hooldus- ja arendustöid,
mis on seotud käesoleva
määruse §-s 151 nimetatud
andmete töötlemisega
rahastatakse riigieelarvest
Maksu- ja Tolliametile
selleks otstarbeks
eraldatud vahenditest.“
TEHIK ning MTA vahel Teadmiseks võetud. RaM
sõlmitud Euroopa Liidu selgituste kohaselt
sotsiaalkindlustusteabe kaetakse kõik kulud RES
elektroonilise vahetamise 2020-2023 olemasolevas
süsteemi raamistikus, s.t RES 2020-
andmevahetusteenuse 2023 rahastamiskava ja
teenuslepingu lisast 3 RE 2020 raames.
tulenevalt on
Sotsiaalkaitseministri
5. märtsi 2019. a määruse
nr 12 „Sotsiaalkaitse
infosüsteemi põhimäärus“
§-s 151 nimetatud andmete
töötlemisega seotud kulude
suuruseks 24 813,20 eurot.
MTA jätab eelnõu punkti 11
osas kooskõlastamata,
kuna MTA-le ei ole
jooksvaks aastaks
riigieelarvest selleks
täiendavaid
eelarvevahendeid
eraldatud ning MTA
eelarves selle kohustuse
võtmiseks ja täitmiseks
hetkel vahendid puuduvad.
Kui MTA-le eraldatakse
vajalik rahastus
riigieelarvest teenuslepingu
täitmiseks, ei näe MTA
takistusi eelnõu
kooskõlastamiseks.
Seletuskirja punktis 5 on Arvestatud. Sõnastus
välja toodud määruse parandatud: 24 813,20
rakendamisega seotud eurot MTA RINA puhul ja
tegevused ja määruse 34 413,20 eurot EHK RINA
rakendamise eeldatavad puhul.
tulud. Eelnimetatud punkti
tekstis on kirjaviga:
määrusega seotud MTA
kulud on märgitud kaks
korda (24 813,20 eurot
MTA RINA puhul ja 34
413,20 eurot MTA RINA
puhul).
Tervise ja Heaolu MTA on TEHIK-ule Teadmiseks võetud. Kuna
Infosüsteemide Keskus edastanud teabe, et RaM selgituste kohaselt
puuduvad vahendid MTA tuleb MTA-l katta kulud
RINA-ga kaasnevate RES 2020-2023
TEHIK-u kulude katmiseks olemasolevas raamistikus,
ning ei ole võimalik s.t RES 2020-2023
teenuslepingut sellistel rahastamiskava ja RE
tingimustel sõlmida. 2020 raames, siis on
teenusleping kokkulepitud
tingimustel sõlmitav.
Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise
põhimäärus“ ja sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse
infosüsteemi põhimäärus“ muutmise seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Seoses Euroopa Liidu liikmesriikide võetud kohustusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 987/2009 artikkel 95) vahetada alates 2019. a juulist andmeid Euroopa Liidu sees
digitaalselt sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (edaspidi EESSI) kaudu,
on vajalik täpsustada sotsiaalkindlustuse andmete vahetamise ja haldamisega seotud õigusi.
Määrusega antakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi TEHIK) täiendavad
õigused Eesti Haigekassa (edaspidi EHK), Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) ning
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) poolt Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi
sotsiaalkindlustusasutustega sotsiaalkindlustust puudutavate andmete vahetamise
võimaldamiseks.
1.2. Määruste ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö
osakonna peaspetsialist Knut Tamm (
[email protected], 626 9237). Määruse on õiguslikult üle
vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Virge Kuningas-Turu
(
[email protected], 626 9165) ja Ethel Bubõr (626 9738;
[email protected]).
Määruse väljatöötamisel konsulteeriti SKA õiguse talituse juhataja Leila Siirojaga
(
[email protected]), EHK juriidilise osakonna vanemjuristi Kadri Kurvitsaga
(
[email protected]), MTA infoturbejuhi Tõnis Kuusega (
[email protected]) ja
TEHIK-u e-teenuste juhtimise osakonna teenusehalduri Nele Palustega (
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 6269 320).
1.3. Märkused
Käesolev määrus on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklist 78
ning rakendusmääruse (EÜ) nr 987/2009 artiklitest 4 ja 95 tulenevate kohustuste täitmisega.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning
selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja neljandas punktis.
2. Sisu ja võrdlev analüüs
Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise
põhimäärus“ muutmine
Põhimääruse § 2 muudatusega antakse TEHIK-ule andmekogu volitatud töötleja õigused. Sellest
tulenevalt on TEHIK-ul õigus töödelda sotsiaalkindlustusandmeid ulatuses, millega täidetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja selle rakendusmääruses (EÜ)
nr 987/2009 sätestatud ülesandeid. Muudatus võimaldab TEHIK-ul volitatud töötlejana hallata ja
majutada EESSI juhtumite haldamise moodulit ehk RINA-t (Reference Implementation for National
Applications). RINA on Euroopa Komisjoni poolt tarnitud tarkvara, mis võimaldab Euroopa
majanduspiirkonna liikmesriikide ja Šveitsi sotsiaalkindlustusasutustel EESSI süsteemis suhelda
ja juhtumeid hallata. Selle rolli täitmine EHK poolt nõuab täiendavaid arendustöid. Optimaalne
lahendus RINA haldamiseks on rolli volitamine TEHIK-ule, kes osutab Sotsiaalministeeriumi
2
haldusala asutustele infosüsteemide haldamiste teenust ja kellel on selleks vajalik kompetents juba
olemas.
Põhimääruse § 11 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks. See säte andis seni TEHIK-ule juurdepääsu
sotsiaalkindlustusandmetele, kuid pole pärast määruse § 2 täiendamist enam vajalik.
Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi
põhimäärus“ muutmine
Põhimääruse § 1 lõike 2 muutmisega täiendatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS)
ülesannete loetelu Euroopa Liidus sotsiaalkindlustust koordineerivate õigusaktide rakendamise
ülesandega. Muudatusega täpsustatakse, et andmekogus olevaid andmeid kasutatakse ka
Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. SKA täidab neid ülesandeid ka
praegu, kuid selguse huvides on otstarbekas ülesannete loetelu selle täpsustusega täiendada.
Põhimääruse § 2 lõike 2 muudatusega antakse andmekogu volitatud töötleja õigused lisaks
TEHIK-ule ka MTA-le. Muudatuse tulemusena on nimetatud asutustel õigus töödelda andmekogu
andmeid määruses sätestatud ulatuses ja eesmärkidel.
Põhimääruse § 6 muudatustega diferentseeritakse ja piiritletakse nii TEHIK-u kui MTA ülesannete
ja volituste ulatus SKAIS-i volitatud töötlejana. Muudatuse tulemusena on MTA-l võimalik SKAIS-i
kaudu vahetada andmeid Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest
tulenevas ulatuses ning TEHIK-ul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009
artiklis 4 nimetatud EESSI juhtumite haldamise mooduli RINA haldaja õigused. Selliselt on
sotsiaalkindlustuse andmete töötlemine koondatud ühte punkti, võimaldades MTA-l efektiivselt
olemasolevaid võimalusi ära kasutada. Tegemist on MTA ülesandega, mille täitmine on SKAIS-i
kaudu lihtsam. Eelduslikult valmivad tulevikus MTA enda arendused ning MTA jätkab ülesande
täitmist sobivate arenduste ja andmekogude kaudu.
Põhimääruse § 7 lõike 2 muudatus on tehniline – muudatuse tulemusena lisatakse riigi
infosüsteemide haldussüsteemi ka määrusega lisanduvad andmed.
Põhimääruse § 8 lõike 2 muudatusega esitatakse seni kehtinud loetelu asemel viide andmekogu
eesmärkidele. Selliselt muutub sõnastus varasemaga võrreldes täpsemaks ning katab ka Euroopa
Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivatest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmise. Vastav
ülesanne oli asutustel ka varem, kuid see ei olnud sõnaselgelt eesmärgina välja toodud. Sisuliselt
sätet ei muudeta, endiselt säilib õigus kasutada isiku üldandmeid põhimääruse §-des 9 ja 10
nimetatud ülesannete täitmiseks.
Põhimääruse § 14 lõike 2 muudatus on tehniline – muudatuse tulemusena lühenevad viited
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele, sest täisviited on tekstis juba varem esitatud.
Põhimäärust täiendatakse §-ga 151. Muudatusega täiendatakse SKAIS-i kaudu vahetatavate
andmete loetelu andmetega teatamistaotluse ja sissenõudmistaotluse kohta. Andmekoosseisu on
vaja täiendada, sest juba praegu toimub nende andmete vahetamine paberil, kuid EESSI süsteemi
kasutades on vajalik edastada need elektroonselt. Andmeloetelu tuleneb Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendusmäärusest (EÜ) nr 987/2009 ning vastab selles
esitatud andmekoosseisule. See tähendab, et SKAIS-i kaudu hakatakse vahetama teatamis- ja
sissenõudmistaotlusega seotud isikute identifitseerimiseks vajalikku teavet, nõuete suurust ja
laadi, samuti viiteid nõuete aluseks olevatele juriidilistele dokumentidele. Nimetatud andmeid on
vaja, et taotlust menetleval asutusel oleks otsuste tegemiseks kõik andmed koondatud ühte kohta
ning seeläbi saaks menetluste aega vähendada. Paragrahvist on välja jäetud üksnes need
andmed, mille töötlemine on SKAIS-i põhimääruse muudes paragrahvides juba sätestatud.
Põhimääruse §-s 17 täiendatakse andmeandjate nimekirja MTA-ga, kes edastab andmeid, mis
on vajalikud §-s 151 sätestatud teatamis- ja sissenõudmistaotluse andmete edastamiseks.
Muudatus on vajalik, et MTA edastatud andmeid oleks võimalik SKAIS-i kaudu vahetada. Seni on
MTA vahetanud andmeid paberil.
3
Põhimääruse § 19 muudatus on tehniline. Lõikes 5 nimetatud TEHIK-u ülesanded tunnistatakse
kehtetuks, sest TEHIK-u ülesandeid kirjeldatakse sama põhimääruse § 6 lõikes 2.
Põhimääruse § 20 täiendatakse lõikega 61. Muudatusega sätestatakse piiriülese
andmevahetusega vahetatavate andmete säilitamistähtajad. Piiriülese andmevahetuse andmete
säilitamise tähtaja seadmisel on lähtutud riigisiseste andmekogude vajadusest. Tähtaeg 75 aastat
peale menetluse lõpetamist on piisav, et katta sotsiaalkaitse infosüsteemi ja haigekassa
andmekogu andevahetuse andmete säilitamine inimesele hüvitiste ülepiirilise määramise
arvestamiseks, sh näiteks pensionite või muude pikaajaliste hüvitiste ja pikaajalist mõju omavate
andmete puhul.
Põhimääruse §-ga 22 täpsustatakse andmekogu pidamise ning hooldus- ja arendustöödeks
tehtavate kulutuste rahastamise korda. Muudatuse eesmärk on sätestada § 151 kohaste andmete
töötlemisega seotud infosüsteemi pidamise, hooldus- ja arendustööde rahastamise põhimõte.
3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele
Tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 4 lõike 2 punktist b on Euroopa Liidul
liikmesriikidega jagatud pädevus sotsiaalpoliitika valdkonnas ning tulenevalt ELTL-i artiklist 48 on
Euroopa Liidul õigus reguleerida liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist liidu
territooriumil. Sellele tuginedes on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud Euroopa Liidu
koordinatsioonimääruse ja selle rakendusmääruse. Määrus on vastavuses Euroopa Liidu
õigusega. Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide ja neis lubatud
eranditega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004
sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004); 2) Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004
rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009).
4. Määruse mõjud
Määruse mõjul kiirenevad Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis töötavate isikute
sotsiaalkindlustushüvitiste koordineerimisega seotud menetluste ajad, sest andmeid on edaspidi
võimalik vahetada elektroonselt. Menetlusaegade lühenemisega on võimalik hüvitised kiiremini
välja maksta ning võimalikud tagasimaksete vajadused kiiremini tuvastada. Eelnõul puudub mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale või regionaalarengule.
Määruse mõjuna võib lisaks välja tuua mõju riigiasutuste töökorraldusele. TEHIK-ul tekib õigus
hallata EESSI juhtumite haldamise moodulit RINA, mis võimaldab SKAIS-il ja EHK andmekogul
EESSI süsteemis elektroonselt teiste süsteemiga liitunud riikidega andmeid vahetada. Sellega
vähendatakse eespool nimetatud asutuste halduskoormust ning võimaldatakse neid ülesandeid
täita ühel asutusel, kellel on vastav kompetents juba varem olemas. Kaudsema mõjuna muutub
andmevahetus liikmesriikide vahel kiiremaks ja korrektsemaks, mis aitab ennetada pettuste ja
kuritarvituste ohtu.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et juba praegu töödeldakse määruses
toodud andmekogudes isikuandmeid. Seetõttu rakendavad SKA, EHK ja TEHIK juba praegu kõiki
kehtivaid isikuandmetega seotud nõudeid. Samas täiendatakse SKAIS-i andmemudelit uute
unikaalsete andmetega, mida on kirjeldatud eelpool § 2 punktis 7 ja millest saavad SKAIS-i
andmekogu uued andmed. Andmeid töödeldakse selliste ülesannete täitmiseks, mis tulenevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EÜ) nr 987/2009. Andmete töötlejateks on SKA, MTA ja TEHIK. Seega muutub olemasolev
andmekoosseis ning lisandub MTA uue volitatud töötlejana. MTA saab SKAIS-i andmekogu
volitatud töötlejaks, sest nimetatud andmekogusse lisandub teatud määral andmeid, mida
4
kasutavad oma töös paralleelset nii SKA kui MTA. MTA saab juurdepääsu isikuandmetele üksnes
oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses. Kõik nimetatud asutused töötlevad ka praegu
kehtiva õiguse alusel isikuandmeid erinevate andmekogude kaudu. Infoturbe rakendamiseks on
kasutusel infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem ISKE.
Käesoleva määrusega muudetakse juba kasutusel olevate andmekogude regulatsiooni. Seega
jäävad kehtima samad turvameetmed ja ohuhinnangud, mis eelnevalt nende andmekogude
andmete haldamiseks on kehtestatud. Andmete loetelu täieneb sotsiaaltoetuste tagasi- ja
sissenõudmise andmetega ning neid andmeid töödeldakse samadel alustel nagu kõiki muid
nimetatud andmekogude kaudu vahetatavaid isikuandmeid.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasnevad kulud EHK-le ja MTA-le, kellele TEHIK osutab EESSI
juhtumite haldamise mooduli RINA haldamise teenust. TEHIK-u aastane kulu MTA ja EHK RINA
haldamisel on TEHIK-u hinnangul 2019. aastal 59 226,4 eurot (24 813,2 eurot MTA RINA puhul ja
34 413,2 eurot EHK RINA puhul). Alates 2020. aastast on hinnanguline kulu TEHIK-ule 52 826,4
eurot aastas (21 613,2 eurot MTA RINA puhul ja 31 213,2 eurot EHK RINA puhul). MTA RINA
haldamine on antud TEHIK-ule eeldusega, et see on tähtajaline. Tekkivates kuludes ja nende
kandmises lepitakse kokku asutuste ja TEHIK-u vahel sõlmitavates teenuselepingutes. Kõik kulud
kaetakse riigi eelarvestrateegia 2020–2023 olemasolevas raamistikus, st riigi eelarvestrateegia
2020–2023 rahastamiskava ja riigieelarve 2020 raames. Asutustele ei teki kulusid, mis kaasneksid
RINA haldamisega asutuse enda poolt, sest see eeldaks eelarvelisi vahendeid, vastava
IT-pädevusega personali olemasolu ning tark- ja riistvaralisi lahendusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks TEHIK-ule, MTA-le, SKA-le ja EHK-le. Esitatud ettepanekud ja märkused
on lisatud määruse seletuskirja lisasse.