KÄSKKIRI
25.06.2019.a nr 69
„Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku
kontrollikava 2018-2021“ 2018. aasta aruande
ning aruande lühikokkuvõtte kinnitamine
Maaeluministri 16. augusti 2018 a määruse nr 48 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus“ § 8
lõike 2 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44
täitmiseks kinnitan:
1. „Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2018-2021“ 2018. aasta
aruanne (Lisa 1);
2. „Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2018-2021“ 2018. aasta
aruande lühikokkuvõte (Lisa 2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Halliste
Peadirektor
Koopia: Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Terviseamet, Põllumajandus-
amet, Ravimiamet, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet,
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajanduse Registrite
ja Informatsiooni Amet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon.
Teadmiseks: VTA osakonnad
Lisa 1
KINNITATUD
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori
25.06.2019 käskkirjaga nr 69
Eesti integreeritud mitmeaastase
riikliku kontrollikava 2018-2021
2018. a aruanne
Eesti integreeritud mitmeaastase kontrollikava (2018-2021) 2018. aasta aruanne on koostatud
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 882/2004 artikli 44 nõuetega ja arvesse võttes
artikli 43 alusel Euroopa Komisjoni poolt koostatud juhendmaterjale. Aastaaruande koostamisel on
arvestatud 24. juuli 2008. a Komisjoni otsuses nr 2008/654/EÜ toodud suuniseid.
Kontaktasutus:
Veterinaar- ja Toiduamet
aadress Väike-Paala 3, 11415 Tallinn
e-mail
[email protected]
telefon + 372 605 1710
fax +372 621 1441
SISUKORD
1.IMKK MUUDATUSED, IMKK 2019-2022............................................... 6
2.KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA................................... 7
3.AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED .............................................. 9
3.1. Toidu kontrollisüsteem .............................................................................. 9
3.1.1. Toidu märgistamine ............................................................................. 17
3.1.2. Toitumis- ja tervisealased väited .......................................................... 21
3.1.3. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi .................................................... 21
3.1.4. Toidulisandid ....................................................................................... 23
3.1.5. Eritoidud .............................................................................................. 27
3.1.6. Uuendtoit ............................................................................................. 30
3.1.7. Toiduhügieen ....................................................................................... 31
3.1.7.1. Esmatootmise järelevalve sh taimekaitsevahendite jäägid .................... 31
3.1.7.2. Mitteloomset toitu ja/ või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve ...... 35
3.1.7.3. Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve .......................... 38
3.1.7.4. Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve ....................................... 44
3.1.7.5. Lihakäitlemisettevõtete järelevalve ....................................................... 46
3.1.7.6. Piimakäitlemisettevõtete järelevalve ..................................................... 52
3.1.7.7. Kalakäitlemisettevõtete järelevalve ....................................................... 61
3.1.7.8. Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete
järelevalve ........................................................................................................... 68
3.1.7.9. Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve............................... 72
3.1.7.10. Jaekaubandusettevõtete järelevalve ..................................................... 78
3.1.7.11. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete järelevalve .............................. 87
3.1.7.12. Eraelamus toidu käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve.......... 89
3.1.7.12. Enesekontrolliproove analüüsivate laboratooriumite järelevalve........ 99
3.1.8 Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine ........................ 101
3.1.9 Riiklikud seired ja järelevalve ............................................................. 102
3.1.9.1. Zoonooside seire .................................................................................. 102
3.1.9.2. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire ..................................... 106
3.1.9.3. Geneetiliselt muundatud (GM) toidu seire .......................................... 120
3.1.9.4. Toidu lisaained ..................................................................................... 121
3.1.9.5. Saasteainete seire loomses toidus ........................................................ 123
3.1.9.6. Saasteainete kontrollprogramm ja järelevalve mitteloomses- ja loomses
toidus ................................................................................................................. 129
3.1.10 Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogramm .............................. 131
3.1.11 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed................................... 138
3.1.12. Laboratooriumide volitamine ........................................................... 143
3.2. Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem .................... 144
3.3. Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem ............ 156
2
3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste
tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse. ............................ 156
3.4. Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem (v.a
Taimetervis) ...................................................................................................... 163
3.4.1. Kauplemine ........................................................................................ 163
3.4.1.1. Loomne toit .......................................................................................... 163
3.4.1.2. Elusloomad .......................................................................................... 163
3.4.2. Import ................................................................................................ 164
3.4.2.1. Loomne toit ja elusloomad .................................................................. 164
3.4.2.2. Mitteloomne toit .................................................................................. 169
3.4.2.3. Toiduga kokkupuutuvad esemed ......................................................... 173
3.4.2.4. Mahepõllumajanduslikud tooted ......................................................... 173
3.4.2.5. Mitteloomne sööt ................................................................................. 175
3.4.3. Eksport ............................................................................................... 175
3.4.4. Koolitused.......................................................................................... 175
3.5 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem) ....................... 176
3.6 Söötade kontrollisüsteem ...................................................................... 181
3.6.1 Söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate registris .......................... 181
3.6.2 Ametlikud kontrollid ........................................................................... 181
2. Proovid .................................................................................................... 182
3. Ettekirjutused ........................................................................................... 184
3.7. Loomatervise kontrollisüsteem ......................................................... 185
3.7.1. Riiklik Loomatauditõrje Programm .................................................... 185
3.7.2. Marutaud ............................................................................................ 187
3.7.3. Loomapidamisettevõtete loomatervishoiualane järelevalve ................ 188
3.7.4 Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted .................................. 189
3.8. Loomade heaolu kontrollisüsteem .................................................... 192
3.9. Taimetervise kontrollisüsteem .......................................................... 193
3.10. Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus ......... 208
3.10.1. Põllumajandusuuringute Keskus ...................................................... 208
3.10.1.1. Teostatud analüüside mahud.............................................................. 208
3.10.1.2. Analüüsimeetodite arendus ja akrediteering...................................... 209
3.10.1.3. Tegevused referentlaboratooriumina ................................................. 209
3.10.1.4. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes ..................................... 211
3.10.1.5. Teadus- ja arendustegevus ................................................................. 212
3.10.1.6. Kokkuvõte 2018. a tööst .................................................................... 212
3.10.1.7. Planeeritavad tegevused edaspidiseks ............................................... 213
3.10.2. Terviseamet...................................................................................... 214
3.10.3. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium .................................................... 220
3.10.3.1 Ametliku kontrolli analüüsid tulenevalt VTA tellimusest .................. 220
3.10.3.2 Metoodiline töö ja akrediteerimisulatuse laiendus ............................. 224
3.10.3.3 VTL-i tegevus riikliku referentlaboratooriumina ............................... 226
3.10.3.4 Personali koolitus................................................................................ 227
3.10.3.5 Osalemine pädevuskatsetes ................................................................ 228
3
3.10.3.6 Teadus- ja arendustegevus .................................................................. 228
4. AUDITITE TULEMUSED ........................................................................ 229
4.1 Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem .............................. 230
4.2 Loomatervise kontrollisüsteem .......................................................... 231
4.3 Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus ........ 232
5. NÕUETELE MITTEVASTAVUSED JA TEGEVUSED NENDE PUHUL234
5.1. Veterinaar- ja Toiduamet...................................................................... 234
5.2. Tarbijakaitseamet ................................................................................... 235
5.3. Terviseamet ............................................................................................... 236
5.4. Põllumajandusamet ................................................................................ 236
5.5. Maksu- ja Tolliamet................................................................................. 237
5.6. Ravimiamet ................................................................................................ 237
LISAD ..............................................................................................................241
LISA 1. Lühendite/akronüümide tabel ......................................................... 241
LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne
.................................................................................................................... 242
4
Sissejuhatus
Integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava aastaaruande (edaspidi IMKK aruanne) eesmärgiks
on täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 sätestatud
juriidilisi aruandluskohustusi ja esitada ülevaade riiklike kontrollkavade rakendamise edenemise
kohta ning hinnata liikmesriigi ametlike kontrollide tulemuste põhjal kontrollikorra ja
kontrollsüsteemide tõhusust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 882/2004 Artikkel 44
Aastaaruanded:
1. Üks aasta pärast mitmeaastaste riiklike kontrollikavade rakendamise algust ja seejärel igal aastal
esitavad liikmesriigid komisjonile aruande, milles on ära näidatud:
a) artikli 42 lõikes 3 nimetatud tegurite arvessevõtmiseks mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades
tehtavad mis tahes muudatused;
b) eelnenud aastal mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel tehtud kontrollide ja auditite tulemused;
c) avastatud nõuete rikkumiste liik ja juhtumite arv;
d) meetmed mitmeaastaste riiklike kontrollikavade tõhusa toimimise tagamiseks, sealhulgas
jõustamistegevus ja selle tulemused.
2. Käesoleva aruande ja eelkõige ametlike kontrollide tulemuste ühtse esitamise edendamiseks võtab
lõikes 1 nimetatud teave arvesse suuniseid, mis komisjon koostab artikli 62 lõikes 2 nimetatud korras.
3. Liikmesriigid vormistavad oma aruanded ja edastavad need komisjonile kuue kuu jooksul pärast
aruandes käsitletava aasta lõppu.
Antud IMKK aruandes esitatakse andmed 2018. a ametlike kontrollide läbiviimise kohta.
Aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni 2019. a.
IMKK aruanne on valminud Veterinaar- ja Toiduameti koordineerimisel ning pädevate asutuste
koostööna.
5
1. IMKK MUUDATUSED, IMKK 2019-2022
1.1. Muudatused Eesti integreeritud mitmeaastasesse kontrollikavasse
IMKK 2018-2021 on leitav VTA kodulehelt:
https://vet.agri.ee/static/files/2130.Eesti%20Integreeritud%20mitmeaastane%20riiklik%20kontrolli
kava%202018-2021.pdf.
Uuendatud IMKK 2019-2022 on ajakohastatud Veterinaar- ja Toiduameti ning
Maaeluministeeeirumi siseauditi osakonna poolt ning kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti 31.
mai 2019.a käskkirjaga nr 62. Uuendatud IMKK perioodiks 2019-2022 on leitav VTA
kodulehelt: https://vet.agri.ee/static/files/2227.EIMKK%202019-2022_kodulehele.pdf.
Ajakohastatud toiduohutuse, taime- ja loomatervise ning loomade heaolu arenguvisioon ja
strateegilised eesmärgid Eesti Vabariigis on sõnastatud Maaeluministeeriumi valitsemisala
arengukavas aastateks 2019-2022, mis on kinnitatud Maaeluministri 12.12.2018 käskkirjaga nr 172
Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019-2022 on avaldatud veebilehel:
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-
2019-2022.pdf.
6
2. KINNITUS ÜLDISE TULEMUSLIKKUSE KOHTA
Hinnata üldiselt
a) edusamme riiklikus kontrollikavas kirjeldatud strateegiliste eesmärkide saavutamisel;
b) riikliku kontrollikava alusel tehtud ametlike kontrollide tõhusust ja nende sobivust
toidu- ja söödaalaste, loomatervise, loomade heaolu ja vajaduse korral taimetervise
eeskirjade eesmärkide täitmiseks.
Sellise enesehindamise raames tuleks käsitleda ka selliseid teemasid nagu üldine tõhusus,
kooskõlastamine pädevate asutuste vahel ja nende sees, lähenemisviisi „talust toidulauale“
kasutuselevõtt ning ametlike kontrollide riskipõhine käsitlemine. Üldise tõhususe kinnituses
tuleks arvesse võtta eelmiste punktide analüüsi ja sünteesi ning esitada järgmine kirjeldav
teave:
a) nende eesmärkide suhtes vajaduse korral kohaldatud tulemuslikkuse näitajad;
b) vajaduse korral iga eesmärgi tulemused.
Tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud rakendusmeetmed
on esitatud Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas.
Strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid 2018. aastal olid järgmised:
Eesmärk 1: Eestis toodetav ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija on informeeritud
Indikaatorid, mille sihttasemed täideti:
Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest laboratoorselt
uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud proovide arvust vähemalt 96%
laboratoorselt uuritud proovidest on nõuetele vastavad – 2018.a 94%
Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku kohta
on 189,9. Eesmärk on, et nimetatud haigusjuhte on alla 200 aastas.
Koolitused toidukäitlejatele teadlikkuse tõstmiseks. 2018.a toimus 64 koolitus- ja
teavitustegevust ning osalejaid oli 1290.
Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata või täideti osaliselt:
Tervena (piiranguteta) elatud eluiga aastates (meestel, naistel) 2018. aasta andmed avaldab
Statistikaamet suvel 2019. Kavandatud sihttasemeks oli meestel 58,1 ja naistel 63,1. 2017.a
tegelik oli Statistikaameti andmetel meestel 54,5 ja naistel 59 aastat. Arvestades eelnevate
aastate tegelikke sihttasemeid, jääb prognoositavalt sihttase saavutamata.
Tarbijate osakaal, kes esmakordsel ostmisel vaatavad toidu märgistus oli 73 %. Eesmärgiks
oli 2018.a tarbijate osakaal, kes loevad alati või sageli toidu märgistust on vähemalt 80%.
Eesmärk 2: Loomade heaolu on kõrge, loomadel on hea tervislik seisund ja taimetervis on hea
Indikaatorid, mille sihttasemed täideti:
Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv. Eesmärk on
jätkuvalt loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangutest vaba staatus
(VTA 1; PMA 0). Eestile taimede ja taimsete saaduste kauplemise piiranguid ei kehtestatud.
7
Loomade ja loomsete saaduste osas on meil alates 2015. aastast kehtivad piirangud sigade ja
sealihast toodete osas ning piirangud kehtisid ka 2018. aastal.
Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest – 2018.a 2% (3,2%)
Leitud haigustekitajate osakaal teostatud uuringute arvust – 2018. a 0,7% (0,8%).
Teatatud ja registreeritud loomataudijuhtude arv – 2018. a 799 (800).
Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja muudest materjalidest
laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal oleks 96% uuritud proovide arvust
– 2018. a 98%
Kohaldatud tõrjemeetmete arv. Eesmärk on, et tõrjemeetmete arv oleks väiksem kui 30 –
2018.a 15
Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud loomade arvust – 2018. a
80 %
Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata:
Laekunud notifikatsioonide arv. Eesmärk on, et rahvusvaheliste notifikatsioonide arv oleks
väiksem kui 2 – 2018. a 9.
Tulemuste analüüs
Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti elanike keskmine oodatav eluiga madalam
ning suremuse ja haigestumuse näitajad kõrgemad. Kõnealuste näitajate halvenemisel võib ohtu
sattuda Eesti riigi kestlikkus. Inimese hea tervisliku seisundi tagamiseks on ühtviisi tähtis nii ohutu
ja kvaliteetse toidu kättesaadavus kui ka võimalus teha teadlikke toitumisvalikuid. Samuti on oluline
tegur ohutu ja kvaliteetse sööda olemasolu loomade hea tervisliku seisundi ning inimesele ohutu
loomse toidu tagamisel. Maaeluminister kinnitas mikroobide antibiootikumiresistentsuse
vähendamise tegevuskava aastateks 2019–2023 veterinaarmeditsiini valdkonnas ning on alustatud
selle rakendamist.
Loomatervise olukord Eestis 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga oluliselt ei muutunud, SAK
puhanguid kodusigadel 2018. aastal ei olnud. Metsseajuhtumid vähenesid ja pigem oli tegu
antikehapositiivsete leidudega, viiruse ringlus vähenes.Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa,
mis jääb I tsooni ehk nn puhveralasse. Jätkusid tegevused loomapidajate ja jahimeeste teadlikkuse
tõstmiseks SAK-ga seonduvatest bioohutusnõuetest ja erinevad seired haigustekitajate olukorra
monitoorimiseks.
Epideemiate ja loomataudide ohuks valmisoleku suurendamiseks on välja töötatud
tauditõrjeprogrammid ja valmisolekukavad, mille alusel on viidud läbi õppusi, et tagada nii
riigisüsteemide kui ka põllumajandussektori valmisolek häda- ja eriolukordadeks.
Peamised kitsaskohad, mis takistasid tulemuste saavutamist
Mesindussektori jätkusuutlikkuse seisukohalt olulise Ameerika haudmemädaniku tõrjeprogrammi
koostöös sektoriga siiski välja ei töötatud, kuna sektoril puudub üksmeel vabatahtliku programmi
väljatöötamise vajalikkuse osas. Küll teostati 2018. aastal VTA poolt Ameerika haudmemädaniku
(AHM) seiret 227-s mesilas.
Taimekaitse valdkonnas on Eesti kohustuste täitmist EL koostöös ja taimekaitsevahendite säästva
kasutamise tegevuskavas loetletud tegevuste ellu viimist osaliselt takistanud ebapiisav tööjõud,
mistõttu ei ole taimekaitsevahendite ja toimeainete hindamisel suudetud tähtaegadest kinni pidada.
Maaeluministeeriumi tegevuskava 2018. a täitmise aruanne on avaldatud Maaeluministeeriumi
kodulehel: http://www.agri.ee/et/ministeerium-kontakt/arengukava.
8
3. AMETLIKE KONTROLLIDE TULEMUSED
3.1. Toidu kontrollisüsteem
2018. a kontrollitulemuste kokkuvõte
Järelevalveametnikud
Toidukontrolliga otseselt hõivatud järelevalveametnikke VTA maakondlikes veterinaarkeskustes on
160, kellest 52 on lihatööstustes töötavad paiksed järelevalveametnikud (sh 40 järelevalveametnikku
ja 12 järelevalveametniku abilist). Piiripunktides on 19 järelevalveametnikku. VTA keskasutuses on
toidukontrolliga tegelevaid ametnikke 13.
Ettevõtted
Seisuga 01.01.2019 oli VTA järelevalve all 15 665 toidu sh TKM, mahepõllumajandusliku toidu
käitlemisega tegelevat ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga on ettevõtete arv suurenenud 3%. Enim
kasvab mee ja mesindussaaduste käitlemise, kala ja kalatoodete käitlemise, TKM käitlevate, toiduveo
ja taimsete esmatoodetega tegelevate ettevõtete arv. Ülevaade ettevõtete arvudest liikide kaupa
aastatel 2014-2018 on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Ettevõtete arv aastatel 2014-2018
Ettevõtte liik 2014 2015 2016 2017 2018
Eraelamus toidu käitlemisega tegelevad ettevõtted 856 965 1168 1313 1228
Hulgimüügiettevõtted 787 985 1227 1270 1214
Jaemüügiettevõtted 4787 4943 4692 4851 4929
Kala ja kalatoodete käitlemisettevõtted 152 157 157 153 232
Kütitud ulukite esmakäitlemine 0 0 0 0 149
Liha ja lihatoodete käitlemisettevõtted 108 116 108 112 110
Mee ja mesindussaaduste käitlemisettevõtted 166 171 191 219 280
Mitteloomset ja/või liittoitu töötlevad ettevõtted 389 408 434 465 500
Munatoodete käitlemisettevõtted 15 13 17 22 26
Piima ja piimapõhiste toodete käitlemisettevõtted 39 38 41 46 46
Taimsete esmatoodete tootmiseettevõtted 147 202 335 383 425
Toidu külmutamisettevõtted 0 0 4 5 5
Toidu pakendamisettevõtted 0 0 21 29 30
Toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid käitlevad ettevõtted 109 120 62 150 179
Toiduveoettevõtted 407 407 460 516 546
Toitlustusettevõtted 5340 5261 5477 5641 5766
Ettevõtete arv kokku 13302 13786 14394 15175 15665
9
Joonis 1. VTA järelevalve all olevate ettevõtete arv aastatel 2014-2018 (seisuga iga aasta 01.01.2019). Allikas:
VTA
Ametlikud kontrollid
2018. aastaks oli planeeritud 11 493 kontrolli, reaalselt viidi läbi aga 12 118 kontrolli. 2018. a teostati
9868 plaanilist ja 2250 plaanivälist kontrolli. Plaaniväliste kontrollide läbiviimise peamisteks
põhjusteks olid uute ettevõtete tegevusloa lahendamine, uute teavitatud ettevõtete kontrollimine,
plaanilisel kontrollimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, kaebuste menetlemine.
Keskmine kontrolli sagedus ettevõtte kohta aastas oli 0.8 korda (2017. aastal keskmiselt 0.8 korda).
Nõuete rikkumise korral rakendatud meetmed
Ettekirjutused
Käitlejatele tehti 2018. aastal kokku 11 083 ettekirjutust. Keskmine ettekirjutuste arv aastas ettevõtte
kohta oli 0,7 ning kontrolli kohta 0,9. Ettekirjutuste arv võrreldes 2017. aastaga on vähenenud
märkimisväärselt - ca 33%. Käitlejatele tehtud ettekirjutused olid peamiselt seotud toidu
märgistusega, toidu jälgitavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel ning puudustega
toiduohutuse eeltingimusprogrammide rakendamise ning HACCP süsteemi toimimisega.
10
20000 Muud ettekirjutuste liigid
Toit - mittenõuetekohane toit
Toit - puhastamine ja desinfitseerimine
Toit - eeltingimusprogrammi/KP seire
15000
Toit - üldnõuded toidukäitlemisettevõttele
Toit - personali tervisekontroll
Toit - toiduohutuse eeltingimusprogrammid
10000 enesekontrolliplaanis
Toit - proovide võtmine ja analüüsimine
Toit - sisseseade, seadmed
Toit - toidukäitlemise ruumid
5000 Toit - toidu käitlemine
Toit - HACCP enesekontrolliplaanis
Toit - toidu jälgitavus sh saatelehed
Toit - toidu toidualane teave
0
2015 2016 2017 2018
Joonis 2. Ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 2015-2018. Allikas:VTA
Menetletud väärteod
Aastal 2018 jõuti otsuseni kaheksas menetluses. Määrusega lõpetatud (otstarbekuse kaalutlusel)
menetlused puuduvad.
1) Kvalifikatsioon: ToiduS § 531 lg 1; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise
alustamisel; trahv 500 €.
2) Kvalifikatsioon: ToiduS § 536 lg 1; toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või
mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-,
müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest; trahv 250 €.
3) Kvalifikatsioon: ToiduS §531 lg 2; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise
alustamisel; trahv 400 €
4) (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 532 Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest;
trahv 1900 €
5) (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS §532 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise
eest 1700 €
6) (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 532 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise
eest 1900 €
7) (võltsimine) Kvalifikatsioon: ToiduS § 532 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise
eest 800 €
8) Kvalifikatsioon: MPõS § 20 lg 2; sellise toote mahepõllumajandusele viitava märgistusega
teadva turustamise eest, mis ei ole toodetud või ette valmistatud mahepõllumajanduse
nõuete kohaselt; trahv 500 €
11
Menetletud vaided
2018. aastal esitati ametile toidu järelevalvega seoses 5 vaiet, millest rahuldati 2 vaiet ja 3 jäeti
rahuldamata.
Ametliku kontrolli korras võetud proovid
Ametliku kontrolli korras sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest
4415 proovi, millest nõuetele vastavaks osutus 96 %. Nõuetele mittevastavate proovide osakaal
võrreldes varasemate aastatega ei ole suuresti muutunud. Ametliku kontrolli käigus võeti proovid
toidu sh sellega kokkupuutuvate pindade mikrobioloogilisteks ja keemilisteks uuringuteks. 2018.
aastal peamisteks uuringuteks olid mikrobioloogia, saasteained (nt PAH, TKVJ, raskemetallid),
lisaained (nt säilitusained ja antioksüdandid), GMO, koostis-/kvaliteet, parasiidid.
Kaebused
2018. aastal laekus VTA-le 841 kaebust, mille hulk on võrreldes 2017. aastaga suurenenud 8%.
Suurem osa 2018. aasta kaebustest (417 kaebust ehk 51%) puudutas toitu, 35 % (286 kaebust)
loomakaitse ja 13 % (105 kaebust) loomatervise valdkonda.
VTAle esitatud vihjete osakaal valdkonniti 2018
Alkoholi käitlemine
1%
Loomakaitse
35%
Toidu käitlemine
51%
Loomatervise
13%
Sööt
0%
Joonis 3. 2018.a VTAle esitatud vihjete osakaal valdkonniti. Allikas:VTA
12
Vihjed saab toidu valdkonnas liigitada alljärgnevalt:
Vihjete osakaal liigiti toidu käitlemine 2018
Tunnustamata/teavi Kahjurid ettevõttes
tamata tegevus 0% Muu
8% 1%
Märgistus/tarbija
eksitamine
16% Nõuetele
mittevastav toit
40%
Toidust tingitud
haigestumine või
terviseprobleemid
10%
Toiduga
kokkupuutuvad Hügieeninõuete
materjalid/esemed rikkumine
0% 25%
Joonis 4. Vihjete osakaal liigiti toidu valkonnas. Allikas:VTA
Vihje menetluse käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud vihjed ei osutu põhjendatuks.
Põjendatud sh osaliselt põhjendatud vihjeid on ca 48%.
Vihjete põhjendatus toidu täitlemine 2018
31% 28%
Põhjendatud
Osaliselt põhjendatud
Pole kontrollitav
Mittepõhjendatud
20%
22%
Joonis 5. Vihjete põhjendatus toidu valdkonnas. Allikas:VTA
13
Vihjete arv toidu valdkonnas võrreldes 2017. aastaga on jäänud suuresti samaks.
Koolitused
Järelevalvepõhimõtete ühtlustamise ning personali pädevuse tagamise eesmärgil korraldatakse
vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud koolitusplaanile teemakohaseid koolitusi,
nõupidamisi, ühiskontrolle nii VTA keskasutuse kui ka maakonna veterinaarkeskuste (MVK)
töötajatele. 2018. aastal korraldati toidukontrolli valdkonnas MVK järelevalveametnikele 12
teemapõhist/erialast (sh välislektori kaasamisega) koolitust/nõupidamist. Käsitletavad teemad olid nt
RASFF ja AAC, toiduohutuse juhtimissüsteemi auditeerimine, NutriData toitumise infosüsteem,
hügieenipaketi rakendamise paindlikkus, toidu jälgitavus, toidualase teabe esitamine, toitumis-ja
tervisealased väited, teatud toiudugruppide valmistamise tehnoloogiad ja seadmed, toidu
valmistamiseks kasutatavate koostisosade koguseline kontroll, lisaainete kasutamine,
mahetoitlustamine, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumine/kõrvaldamine, kestvuskatsete
tegemine, AMR ja seire tulemused.
Nii VTA toiduosakonna (TO) kui MVK töötajad osalesid Euroopa Komisjoni poolt korraldatud
HACCP auditeerimise põhimõtete, saasteainete, E-kaubanduse, toidualase teabetoidutekkeliste
nakkushaiguspuhangute menetlemise, AMR teemalistel koolitustel; EL eriteemalistel
seminaridel/konverentsidel.
Kolmanda osapoole teabepäevad/seminarid
2018. aastal osalesid VTA keskasutuse ametnikud lektorina erialaliitude ja muude organisatsioonide
poolt korraldatud seminaridel/teabepäevadel (kokku 9 erinevat üritust). Käsitletavateks teemadeks
olid nt toidukäitlemisettevõtte tegevusloa lahendamine ja ettevõttest teavitamine, ettevõtetele
esitatavad nõuded, E-kaubandus, enesekontrolliplaani koostamine, toitumis- ja tervisealaste väidete
esitamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta esitatavas teabes, toidualase teabe esitamise nõuded,
toidu jälgitavus, toidu valmistamise nõuded eraelamus, nõuded ühepäevakohvikutele ja laatadel
kauplemisele, taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi tulemused, toidulisandite ohutus ja
nõuetekohasus, mahetoidu valmistamise ja märgistamise nõuded, mahetoitlustamine, toiduga
kokkupuutuva plasti nõuded. Sihtgrupiks olid nt teised asutused, erialaliitude liikmed,
kodanikeühendused, väikeettevõtjad, alustavad ettevõtjad, toitlustajad, jaemüüjad.
Muu teabe jagamine
Pidevalt uuendatakse VTA koduleheküljel toidukontrolli sh TKM ja mahepõllumajanduse rubriiki,
aitamaks avalikku teenust tarbivatel klientidel sh tavatarbijatel kiiremini jõuda huvipakkuva
asjakohase teabeni. Teemavaldkonnad sisaldavad lisaks õigusaktide viidetele ka VTA poolt
koostatud selgitava iseloomuga juhiseid ning näidisdokumendivorme (sh vene-ja inglisekeelseid).
Ülevaade muudest olulisematest tegevustest
Teostatud olulised järelevalvet parandavad/toetavad tegevused:
Valdkondliku valgusfoori (nõuetele mittevastavuste menetlemine) juhendi põhimõtte välja
töötamine lähtuvalt ühtse järelevalve ja kontrollakti koostamise juhendist. Juhendi eesmärgiks
on anda lihtsustatud ülevaade ametliku kontrolli käigus tuvastatud toidualaste õigusnormide
mittevastavuse (NMV) menetlemise võimalikest tegevustest ja nende valikukriteeriumidest.
Viidi läbi toidulisandite kommunikatsioon ja suunatud kontroll. Suunatud kontrolli
eesmärgiks oli C- ja D- vitamiini ning monakoliin K-d sisaldavate toodete kontroll
(analüüsimine ja märgistuse kontroll). Kommunikatsiooni käigus juhiti tarbijate tähelepanu
nn imetoodetele – kuidas neid ära tunda ning koostati nimekiri keelatud toodetest.
14
Teostati turgude ja laatade suunatud kontroll, mille eesmärk oli kontrollida värske puu-ja
köögivilja ning loomse toidu jälgitavust ja teabe esitamist müügikohas.
Juhendi „Toiduohutus annetamisel“ väljatöötamine – suunatud heategevusasutustele ja -
organisatsioonidele, et tagada toiduohutus annetamisel. Annetamine on üks viis vähendada
toidu raiskamist, samas tuleb selle käigus tagada toiduohutus.
Zoonooside (salmonelloos) mitmeaastase kontrollprogrammi eelnõu välja töötamine.
Programmi eesmärgiks on tagada nõuetekohaste ja tõhusate meetmete rakendamine
Salmonella ja teiste zoonoossete haigusetekitajate ennetamiseks, avastamiseks, seireks ja
tõrjeks kõikidel asjakohastel tootmis-, töötlemis- ja jaotusetappidel, eriti esmatootmise
tasandil (sealhulgas söödas), selleks et vähendada nende võimalikku esinemist ja ohtu rahva
tervisele.
Jaekaubandusettevõtetele infomaterjali koostamine teemal: mida silmas pidada gluteenivaba
toidu käitlemisel.
Enesekontrolliproove teostatavate kolmandate osapoolte laborite kaardistamine eesmärgiga
selgitada välja, milliseid analüüse pakutakse ja milline on nende kvaliteet (vastavus
õigusaktidega, akrediteeritus). Vaadati üle ametlike laboratooriumite volitamise otsused ja
ajakohastati neid vastavalt toimunud muutustele. Hinnati Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK)
poolt väljastatud akrediteerimisulatusi käitlejate katseprotokollidega ja volitatud
laboratooriumite analüüsimetoodikate andmetega.
Ühisinspekteerimised (näiteks kala, munapakendus, piim), selleks et tagada ühetaolisem
järelevalve.
Toimus sisekontroll piima ja liha valdkonnas.
Osaleti toiduohutuse valdkonna teadmussiirde pikaajalise (PIP) programmi raames koolituste
läbiviimisel, info-ja teabematerjalide ning käsiraamatute koostamisel. Täpsem info
https://toiduteave.ee/.
Toidupettuste (food fraud) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL tasandil
üheks prioriteetseks teemaks. „Food fraud“ juhtumiteks loetakse üldjuhul majanduslikult
motiveeritud piiriüleseid tahtlikke vastuolusid EL määrusega 882/04 reguleeritud
valdkondades. Teadlik ja kohati ka kuritegelik organiseeritud tegevus kasu saamise eesmärgil
(„finantsmäng“).
KOM on „food fraud“ teemadega tegelemiseks (sh juhtumite menetlemiseks) moodustanud
liikmesriikidevahelise „food fraud“-võrgustiku ja nimetatud on „food fraud“-kontaktisikud.
Eestis on kontaktasutuseks Veterinaar-ja Toiduamet, kontaktisikuks TO osakonna juhataja ja
KIEO peaspetsialist (haldusabi ja koostöö süsteemi- AAC System- kontakt). KOM peab
oluliseks tõsta teadmisi ja oskusi tuvastamaks olukordi, millest on oluline teisi liikmesriike
teavitada, millist haldusabi küsida/osutada, jne. KOM on välja töötanud tegevuskava ja
meetmed „food fraud“ teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks.
Kokkuvõte, järeldused:
Väljatöötatud protseduurid ettevõtete riskipõhiseks ametlikuks kontrolliks on üldjuhul
sobilikud ja kontrollitud ettevõtetes peetakse riskipõhisest kontrollsagedusest kinni. Proovide
võtmine on ametliku kontrolli üks osa ja analüüse teostatakse üldjuhul planeeritud mahus.
Sõltumata ametliku kontrolli plaanipärasest riskipõhisest läbiviimisest ei ole ametliku
kontrolli tulemus alati olnud tõhus (nt puuduste dokumenteerimine ja likvideerimine,
sanktsioonide rakendamine ei ole olnud alati piisav; kontrollile kulunud aja jooksul ei ole
hinnanguliselt võimalik ootuspärases ulatuses ja mahus kontrolli ettevõttes läbi viia).
Tuginedes 2018. a järelevalvetulemuste analüüsile ja siseauditite tähelepanekutele, tuleb
efektiivse ja toimiva kontrollsüsteemi tagamiseks tõhustada ametnike poolt läbiviidavaid
kontrolle. Kontrollide käigus tuleb ÜKAs fikseerida selgelt ja üheselt arusaadavalt nõuetele
mittevastavused ja määrata tähtajad puuduste likvideerimiseks ning teostada järjepidevalt
15
kontrolli ettekirjutuste täitmise üle. Ettekirjutuste täitmata jätmisel tuleb rakendada vastavalt
vajadusele sanktsioone. Efektiivse ja tõhusa kontrollsüsteemi tagamise toetamiseks on
otstarbekas läbi viia suunatud kontrolle.
Ettevõtetes tuleb tõhusamalt kontrollida HACCP põhimõtetel kehtestatud enesekontrolli
süsteemi haldamist ja rakendamist, toidu jälgitavust, nõuetele mittevastava toidu turult
tagasikutsumist/kõrvaldamist, toidualase teabe esitamist, konkreetse toidu valmistamiseks
kasutatud koostisosi ja nende koguseid. Ametlikke kontrolle tegevad töötajad peavad saama
pädevusvaldkonnas jätkuvalt asjakohast väljaõpet, mis võimaldab tööülesandeid pädevalt
täita ja teha ametlikke kontrolle järjepideval viisil. Eelkõige on vajadus väljaõppe raames läbi
viia ühisinspekteerimisi erinevates toidukäitlemisettevõtetes ja/või töötubasid. Selle
tulemusena on võimalik ühtlustada järelevalveametnike teadmisi nõuete kohaldumisel ja
nende järgimise kontrollil.
Kaebuste arv toidu valdkonnas jäi võrreldes 2017. aastaga samale tasemele.
Kaebustemenetlemise käigus ilmneb, et sugugi mitte kõik esitatud kaebused ei osutu
põhjendatuks. Põjendatud sh osaliselt põhjendatud kaebusi on ca 48%. Kõige rohkem esines
kaebusi seoses ootustele mitevastava toiduga (40% kaebustest olid vastavasisulised), hügieeni
ja/või käitlemisnõuete rikkumisega (25% kaebustest olid vastavasisulised) ning 10%
kaebustest olid esitatud seoses mõne toidu tarbimise tagajärjel tekkinud väidetava
terviseprobleemi /haigestumisega. Üldjuhul terviseprobleemi tekkimise/haigestumisega
seotud vihjed ei osutu põhjendatuks. Siinkohal on seonduvaks probleemiks ka tarbijate
mittepöördumine arsti poole.
Koostöös TAga menetleti 5 juhtumit, kus tuli välja selgitada inimeste haigestumise oletatav
seos tarbitud toiduga. Nendest kolmel juhul oli TA poolt leitud tõenäoline seos toiduga.
Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal
kampülobakterenteriit, millele järgneb salmonelloos. Arvestades ülaltooduga on asjakohane
koguda andmeid Campylobacter spp. ja Salmonella spp. ning Yersinia enterocolitica
esinemise kohta loomse päritoluga toidus ning teha nakkusallikas selgeks.
Salmonella seire loomses toidus näitab, et Eestis on sealiha kõige rohkem Salmonella-ga
saastunud. Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella-ga saastunud
loomaliik. 2018. aastal registreeriti Eestis inimestel 323 salmonelloosi haigusjuhtu, nendest
kolmel juhul haigustekitjaja oli S. Derby. Võrreldes 2017. aastaga suurenes inimeste
haigestumine salmonelloosi 15,8% võrra.
Campylobacter-i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter-i levimus Eesti
broilerilihas on väga madal. Vaatama sellele, tuleks tapamajades pöörata tähelepanu
sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumist soolesisaldisega.
Campylobacter-positiivsetest karjadest pärit linde tuleb tappa teistest karjadest eraldi või
tööpäeva lõpus viimasena. Vajalik on farmi põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine ning
sanitaarse keskkonna säilitamine.
2018. aastal registreeriti inimestel 411 kampülobakterenteriidi haigusjuhtu. Võrreldes 2017.
aastaga suurenes haigestumine 18,4% võrra. Zoonoossetest haigusetekitajatest põhjustatud
haigustest Eestis on olnud aastate jooksul esikohal salmonelloos, millele järgnes
kampülobakterenteriit. Olukord muutus aastal 2013, kui kampülobakterenteriit tuli esikohale.
Jätkub trend, kus toit sh TKM tehakse üha laialdasemalt kättesaadavd e-kaubanduse
vahendusel. Valdkonna kiire areng toob kaasa seniste järelevalvepõhimõtete muutmise
vajaduse.
Mahepõllumajanduse valdkonna näol on tegemist kasvava ja areneva valdkonnaga, milles
tegutsevate ettevõtete arv näitab kasvutrendi. Toodangu mahud, mida maheettevõtetes
valmistatakse suurenevad aasta aastalt. Mahetoidu valmistamisega on hakanud tegelema
lisaks väikekäitlejatele ka suuremad ettevõtted. Keerukamaks on muutunud kasutatavad
16
tehnoloogiad ja mahetoidu valmistamiste ja liikumiste protsessid ning seeläbi on ajamahukam
ka järelevalve teostamine.
Avastatud hakkliha võltsimine. Hakkliha võltsimise tuvastamiseks korraldati seire (koos
juhendiga).
Toidupettuste/võltsimise (food fraud) teemal räägitakse üha segadamini ja on nimetatud EL
tasandil üheks prioriteetseks teemaks. KOM on välja töötanud tegevuskava ja meetmed food
fraud teemadega aktiivsemaks ja eesmärgipärasemaks tegelemiseks.
Alljärgnevalt on esitatud IMKKs 2018-2021 seatud toidukontrolli valdkonnas järelevalve
tõhustamiseks järgmiste lühiajaliste eesmärkide saavutamise tulemused:
1. eesmärk: 882/2004 art 13 ja 42 kohase kriisiolukorra situatsioonplaani koostamine.
Tulemus: jätkus toidu situatsioonplaani koostamine. Situatsioonplaani valmimise tähtaeg on 2019a.
2. eesmärk: riski hindamine ja sellel põhineva ametlike kontrollide läbiviimise korraldamine toitu
käitlevates ettevõtetes- olemasoleva käsitluse täiustamine.
Tulemus: 2018. aastal alustati riskihindamise mudeli välja töötamist. Jätkub aastal 2019.
3. eesmärk: riski hindamisel põhinev proovivõtustrateegia- olemasoleva käsitluse täiustamine.
Tulemus: 2018. aastal alustati riskihindamise mudeli välja töötamist. Jätkub aastal 2019.
4. eesmärk: järelevalvesuutlikkuse parendamine tegevusvaldkondades nagu ametlike kontrollide
läbiviimine toidulisandite käitlemise ja turule viimisest teavitamise, e-kaubanduse, toidualase teabe
esitamise, toidu jälgitavuse üle.
Tulemus: välja on töötatud ja juurutatud vastavad ametliku kontrolli protseduurid, tagatud on piisava
väljaõppega inimressurss ning koostatud rida juhendmaterjale abistamaks nii järelevalveametnikke
kui ka toidu käitlejaid, kolmandat sektorit. Juhendmaterjalid ja dokumendid on tehtud kättesaadavaks
ka asutuse koduleheküljel toidu rubriigis. Nimetatud valdkondade detailsem ülevaade on esitatud
IMKK 2018-2021 2018. a aruandes.
5. eesmärk: järelevalve infosüsteemi (JVIS) funktsionaalsuse täiustamine ja kasutusulatuse
laiendamine (edasiarendamine).
Tulemus: 2018. aastal valmis ja võeti kasutusel mahevaldkonna moodul, mis võimaldab mahe
tõendava dokumendi taotlemist, otsuste väljastamist ja järelevalveprotseduuride tegemist. Samuti
täiendati jooksvalt SAP Business Objects’i kasutusvõimalusi. 2018. aastal alustati suuremahulisi
täiendusarendusi JVISi järelevalvemoodulites järelevalve kvaliteedi ja aruandluse parandamise
eesmärgil. 2018. aastal alustatud arendustööd jätkuvad terve 2019.aasta vältel.
3.1.1. Toidu märgistamine
VTA
2018. a alguse seisuga oli Eestis 15 175 toidukäitlemisettevõtet (põhikäitlemisvaldkonna põhjal),
millest 14 270 ettevõttes (jättes välja toidu veo, loomse toidu vastuvõtu EL-välistest riikidest ja EL
liikmesriikidest ning TKM ettevõtted) oli teoreetiliselt asjakohane kontrollida toidu märgistamist.
Ettevõtete riskitaset arvestades tuli 9151 ettevõttes läbi viia vähemalt üks toiduhügieeni valdkonna
kontroll. Vähemalt üks kord aastas tuleb ettevõttes, v.a ettevõttes, mille kontrollisagedus on väiksem
17
kui kord aastas, kontrollida toidu märgistamist/toidualast teavet. Seega tuli 2018. a kontrollida
märgistamist vähemalt 9151 ettevõtte kontrollimisel. Märgistamise kontrollide arv võrreldes
kontrollitavate ettevõtete arvuga on esitatud joonisel 6.
MÄRGISTAMISE KONTROLLIDE ARV ÜKA PÕHJAL 4509
ETTEVÕTETE ARV, KUS TEHTUD VÄHEMALT 1
9147
PLAANILINE KONTROLL
ETTEVÕTETE ARV, KUS PLANEERITUD VÄHEMALT
9151
1 PLAANILINE KONTROLL
ETTEVÕTETE ARV MÄRGISTAMISE KONTROLLIKS
(V.A TOIDU VEDU, LOOMSE TOIDU VASTUVÕTT 14270
EL-VÄLISTEST RIIKIDEST JA EL LIIKMESRIIKIDEST…
ETTEVÕTETE ARV 01.01.2018. A 15175
0 4000 8000 12000 16000
Joonis 6. Märgistamise kontrollide arv võrreldes kontrollitavate ettevõtete arvuga 2018. a
Märgistamise kontrollide arv 2018. a oli mõnevõrra suurem võrreldes 2017. aastaga: 2018. a tehti 4509
kontrolli, mis on 927 kontrolli rohkem võrreldes 2017. aastaga ja moodustas 49 % ette nähtud
märgistamise kontrollidest (2017. a vastavalt 46 %). Märgistamise kontrollide arv toiduhügieeni
valdkonnas põhikäitlemisvaldkondade kaupa 2018. aastal on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Märgistamise kontrollide arv toiduhügieeni valdkonnas põhikäitlemisvaldkonna kohta 2018.
a
ÜKAde arv,
Ettevõtete
Ettevõtet mille
arv 2018, kus
Ettevõtet e arv, kus kontrollitav
teostati
e arv planeeriti valdkond on Märgistamis
vähemalt 1
Põhikäitlemisvaldkond 2018.a 2018.a toiduhügieen e kontrollide
plaaniline
alguse teostada ning eesmärk % plaanist
toiduhügieen
seisuga vähemalt on
i valdkonna
1 kontroll märgistamin
kontroll
e
Ajutine jaemüük 1 48 25 52
Ajutine toitlustamine 6 40 10 25
Eraelamus toidu
295
valmistamine 1133 282 111 39
Eraelamus toitlustamine 180 24 26 2 8
Hulgimüük 1031 246 259 158 61
Jaemüük 4225 2392 2357 1542 65
Kala käitlemine 153 118 190 114 60
Liha käitlemine 112 114 111 116 105
18
Mee käitlemine 219 119 107 79 74
Mitteloomse toidu ja
liittoidu käitlemine 465 460 485 476 98
Munade käitlemine 22 23 24 27 113
Piima käitlemine 46 45 48 70 146
Taimsete esmatoodete
63
tootmine 383 55 5 9
Teisaldatav jaemüük 626 161 150 93 62
Teisaldatav toitlustamine 378 105 77 15 19
Toidu külmutamine 5 6 5 4 80
Toidu pakendamine 29 24 22 20 91
Toitlustamine 5263 4949 4861 1642 34
KOKKU / (viimases veerus
KESKMINE) 14270 9151 9147 4509 49
Sarnaselt eelnevate aastatega on märgistamist rohkem kontrollitud tööstusettevõtetes, keskmiselt 99 %
plaanilisest (2017. a 118 %) (kohustus ehk plaan on vähemalt 1 kontroll aastas). Jätkuvalt on
märgistamist kontrollitud rohkem kui üks kord aastas piima, muna ja liha käitlemisel (ehk vastavalt 146
%, 113 % ja 105 % plaanist).
Tagasihoidlikum on märgistamise/ kontrollide arv jätkuvalt toitlustamise valdkondades: eraelamus
toitlustamine 8 %, teisaldatav toitlustamine 19 %, toitlustamine 34 % plaanist.
Märgistamise kontrollide arv on kasvanud jaemüügi valdkonnas (2018. a 65 %, 2017. a 54 % plaanist).
Sagedasem märgistamise kontroll (rohkem kui kord aastas) võib olla seotud kaebuste vms
menetlemisega ja ei ole põhjendatud juhul, kui kontrolli käigus puudusi ei tuvastata, kuid sellele
vaatamata kontrollitakse korduvalt. Viimasele asjaolule juhiti täiendavalt ametnike tähelepanu 2018. a
piima ja liha valdkonna järelevalveametnike nõupidamistel.
Kui märgistamise kontrollide arv 2018. a on kahe eelmise aastaga võrreldes suurenenud siis
ettekirjutuste arv on vähenenud: 2017. a võrreldes ligi 2 korda ja 2016. a võrreldes 2,4 korda (vt joonis
7).
4509
3464 3582
2454
2009
1037
2016 2017 2018
Märgistamise kontrollide arv Ettekirjutuste arv
Joonis 7. Ettekirjutuste arv võrreldes märgistamise kontrollide arvuga 2016-2018. a.
19
Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust moodustab 2018. a 23 %, 2017. a 56 % ja 2016.
a 71 % (vt tabel 3). Ettekirjutuste arvu vähenemine 2018. a on seotud varem rakendatud reageeriva
järelevalve järk-järgulise üleminekuga rohkem selgitavale ja suunavale järelevalvele.
Tabel 3. Ettekirjutuste osakaal märgistamise kontrollide arvust 2016.a kuni 2018. a
2016 2017 2018
Ettekirjutuste osakaal märgistamise
kontrollide arvust, % 71 56 23
Sarnaselt eelnevate aastatega on valdav osa ettekirjutustest (98 %) tehtud üldise märgistamise kohta.
Ettekirjutused toitumis- ja tervisealaste väidete kohta moodustavad 2 %, millest ligi 1/3 oli seotud
piimatoodetel esitatud väidetega. Ettekirjutuste arv põhikäitlemisvaldkondade lõikes on esitatud tabelis
4.
Tabel 4. Ettekirjutuste arv toidualase teabe kohta kokku valdkondade lõikes 2018. a ja 2017.a
2018 2017
Toidualane Toidualane
Käitlemisvaldkond teave Väited Kokku teave Väited Kokku
Ajutine jaemüük 5 5 4 4
Ajutine toitlustamine 2 2 1 1
Eraelamus toidu valmistamine 34 2 36 29 29
Eraelamus toitlustamine 3 3
Hulgimüük 24 24 73 6 79
Jaemüük 484 3 487 880 4 884
Kala käitlemine 20 1 21 26 1 27
Liha käitlemine 63 1 64 90 90
Mee käitlemine 4 1 5 7 7
Mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemine 97 4 101 202 16 218
Munade käitlemine 9 1 10 5 2 7
Piima käitlemine 19 6 25 30 3 33
Taimsete esmatoodete tootmine 3 1 4
Teisaldatav jaemüük 51 51 65 1 66
Teisaldatav toitlustamine 2 2 5 5
Toidu külmutamine 2 2
Toidu pakendamine 1 1 2 3 1 4
Toitlustamine 198 198 548 2 550
Kokku 1016 21 1037 1973 36 2009
Märgistamise kontrolli proovivõtt ja tulemused on esitatud tabelis 5:
Tabel 5. Märgistamise kontrolli proovivõtt ja tulemused
Kontrolli ulatus Proovide Nõuetele Märkused (mittevastavused)
arv vastavate
proovide
arv
20
Hakkliha nimetuse ning
nimetusega seotud rasvasisalduse
ja kollageeni/lihavalgu suhtarvu
vastavus nõudele (1169/2011 art
17 lg5 ja VI lisa B osa p1 ja p2) 6 6
Hakkliha toitainete sisalduse
vastavus toitumisalasele küllastunud rasvhappeid vähem
märgistusele 5 4 kui märgistusel: 1 proov
rasvu rohkem kui märgistusel: 2
Lihatoote (viinerid) toitainete proovi; küllastunud rasvhappeid
sisalduse vastavus toitumisalasele rohkem: 1 proov; süsivesikuid
märgistusele 8 5 rohkem: 1 proov
3.1.2. Toitumis- ja tervisealased väited
TKA
Toitumis- ja tervisealaseid väiteid hinnatakse ja jälgitakse kõikide tootegruppide juures, mida siis kas
vastavalt tööplaanile või tarbijate pöördumistest, signaalidest tulenevalt kontrollitakse.
VTA
Toitumis- ja/või tervisealaste väidete esitamise nõuetekohasuse hindamist müügipakendil ning
vajadusel ka mujal toidu kohta edastatavas teabes (toote/tootja kodulehel, reklaamis) viiakse läbi
märgistamise/toidualase teabe kontrolli raames (kui asjakohane).
Nõuetega vastuolus olevate väidete osas tehti 21 ettekirjutust (2017. aastal 36 ja 2016. aastal 32).
Ettekirjutustest ligi 1/3 oli seotud piimatoodetel esitatud väidetega.
Ettekirjutuste arv erinevate käitlemisvaldkondade lõikes on esitatud punktis 3.1.1 tabelis 4.
3.1.3. Looduslik mineraalvesi ja allikavesi
Terviseamet (TA)
Terviseamet (TA) on korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 kohane riikliku järelevalve ülesannet täitma
volitatud asutus ehk korrakaitseorgan. Korrakaitsealase tegevusega tegeleb TA järelevalveosakond
viies erinevas tegevusvaldkonnas: tervishoid, keskkonnatervis, meditsiiniseadmed, kemikaaliohutus
ning nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje.
Keskkonnatervise valdkonnas võib TA erinevates seadustes sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Riiklik järelevalve on KorS
§ 2 lg 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda
või kõrvaldada korrarikkumine.
TA teostab järelevalvet rahvatervise seaduse alusel loodusliku mineraalvee ja allikavee üle ning
veeseaduse alusel joogivee üle.
21
Terviseameti järelevalve alla kuuluvate ettevõtete järelevalve on riskipõhine ning toimub
risikianalüüsi alusel.
Tabel 6. Terviseametil on 4 piirkondliku regionaalosakonda. Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne
regionaalosakond. Lisaks linnadele on Terviseamet esindatud ka maakondades esinduste näol, kokku
12 esindust.
Joogi-, mineraal-, suplus- ja basseinivee terviseohutusega tegelevad:
Ametinimetus Töötajate
arv
KESKKONNATERVISE OSAKOND 3
PÕHJA REGIONAALOSAKOND 5
LÕUNA REGIONAALOSAKOND 5
LÄÄNE REGIONAALOSAKOND 2
IDA REGIONAALOSAKOND 3,5
TA poolt tunnustatud looduslike mineraalvete loetelu avaldatakse TA kodulehel:
https://www.terviseamet.ee/et/valkonnad/keskkonnatervis/vesi/pakendatud-vesi .
Seisuga 31.12.2018 oli Eestis seitse tunnustatud looduslikku mineraalvett: müüginimetustega
„Värska originaal“, „Värska“, „Häädemeeste Goodmens“, „Haage“, „Värska Natural“ ,“Vichy“ ning
"Värska looduslik mineraalvesi nr. 9".
2018. aastal tunnustati kaks uut vett loodusliku mineraalveena.
Seisuga 31.12.2018. a on läbi vaadatud:
3 taotlust loodusliku mineraalvee tunnustamiseks – kaks tunnustatud, ühe puhul menetlus jätkub.
Terviseameti peadirektori 26.01.2018 käskkirja nr 1.1-1/7 „Terviseameti 2018. aasta tööplaani
kinnitamine“ alusel kinnitatud üleriigilise tööplaani alusel viidi läbi 2018. a järgmised tegevused:
I Loodusliku mineraalvee ja allikavee tootjate kontroll
2018. aastal oli Eestis seitse tunnustatud looduslikku mineraalvett: müüginimetustega „Värska
Originaal“ ja „Värska“, „Häädemeeste Goodmens“, „Haage“, „Värska Natural“ ,“Vichy“ ja "Värska
looduslik mineraalvesi nr. 9" ning üks allikavee tootmisettevõte. Terviseamet teostas 2018. aastal
kõigi nende veetootjate üle järelevalvet ning 2018. aasta lõpu seisuga vastasid kõik tunnustatud
mineraalvee tootjat nõuetele. 2018. II poolaastal kontrolliti 5 Eestis müüdava loodusliku mineraalvee
nõuetele vastavust, mittevastavusi ei tuvastatud.
II Järelevalve teostamine Eestis villitava pakendatud joogivee tootjate üle -veeallikate kontroll
(sh radionukliidide sisalduse suhtes).
2018. aastal vastasid kõikide Eesti pakendatud joogivee tootjate tootmisliini analüüsid
mikrobioloogilistele ja keemilistele nõuetele. Pakendatud joogivee tootmiseks kasutatavate
22
puurkaevude vee radioloogiliste omaduste uuringute tulemused on avalikustatud Terviseameti
koduleheküljel https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/joogivee-ohutus/joogivee-
kvaliteedi-ulevaated.
VTA
2018. aastal kontrolliti joogivee villijaid 1-2 korda aastas. Järelevalve käigus võeti 8 mikrobioloogia
analüüsi proovi pudeliveest. Nendest 3 mikrobioloogiliste näitajate proov võeti mineraalveest ja 2
allikaveest. Proovid osutusid nõuetekohaseks.
3.1.4. Toidulisandid
VTA
Alates 01.05.2004. a tuleb turuleviijal hiljemalt turuleviimise päeval toidulisandi esmakordsest
turuleviimisest teavitada. Teavitamiseks peab toidulisandi esmakordne turuleviija edastama teatise
koos toidulisandi pakendi märgistusega (eestikeelne märgistus ja originaalkeeles märgistus).
Teavitamise eesmärgiks on järelevalveasutuse informeerimine turule viidavast tootest, kuid mitte
toote heakskiitmine.
Turuleviija poolt edastatud teatiste põhjal tehakse toidulisandite andmebaasi sissekanne. Alates 2014.
aasta sügisest kantakse toidulisandite teatised andmebaasi Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve
Infosüsteemi (JVIS) kaudu.
Kliendiportaali avaliku päringu kaudu on ligipääs kõigile teavitatud toidulisanditele. Andmebaasist
on olemas järgmine info toidulisandite kohta: toote nimetus, brändi nimetus, turuleviimise kuupäev,
tootja/turustaja nimi, päritolumaa ning turuleviija ettevõtte nimi ja registrikood.
Järelevalveinfosüsteemi andmetel toodi 2018. aastal turule 806 uut toidulisandit (joonis 8), mida on
vähem kui eelneval aastal.
Turuleviidud toidulisandid
1200
1000
800
600
400
200
0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 406 485 771 277 402 375 538 423 764 968 789 601 1080 939 806
Joonis 8. Turuleviidud toidulisandite arv (Allikas: JVIS)
23
Jätkuvalt esitatakse enamus teatiseid (91%) e-posti ja Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu
(joonis 9). Posti teel saadetakse 9% teatistest. Aina rohkem suureneb kliendiportaali kaudu edastavate
teatiste osakaal.
Teatise edastamise viisid (%)
60
50
40
30
20
10
0
E-post Ametpost Kliendiportaal
2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 9. Toidulisandite teatiste edastamisviisid
Suurem osa turule viidavatest toidulisanditest on pärit Euroopa Liidust (joonis 10). Kui varem
kolmandatest riikidest pärit toodete osakaal järjest vähenes, siis 2018. aastal nende osakaal hoopis
suurenes. 67% kolmandate riikide toodetest pärineb USA-st ja Venemaalt.
Toidulisandite päritolumaad (%)
120
100
18 17 14
80 34 34
60
40 82 83 86
66 66
20
0
2014 2015 2016 2017 2018
EL (sh Norra, Šveits, Island) Kolmandad riigid
Joonis 10. Aastatel 2014-2018 turuleviidud toidulisandite päritolumaad (Allikas: JVIS)
24
2018. aastal langes Eestis toodetud toidulisandite kogus, mis eelnevatel aastatel pidevalt tõusnud oli
(joonis 11).
Eestis toodetud toidulisandid
70
60
50
Toidulisandite arv
40
30
20
10
0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 11. Eesti päritolu toidulisandite arv
Toidulisandeid toodab Eestis 19 ettevõtet, neist 4 on eraelamus toidu valmistajad.
Toidulisandite hulgimüügiga tegeleb 211 ettevõtet.
Toidulisanditega tegelevate ettevõtete arv on viimastel aastatel suurenenud, mis võib olla tingitud nii
ettevõtete arvu suurenemisest kui ka käitlejate teadlikkuse tõusust (suureneb teadmine, et tegevusest
on vaja teavitada).
Ülevaate toidulisanditega tegelevatest ettevõtetest annab joonis 12).
Toidulisandite tootmine ja hulgimüük Eestis
250
200
150
Arv
100
50
0
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Hulgimüük 32 54 51 118 157 200 211
Eraelamu 1 2 3 5 5 4 4
Tööstus 6 7 7 6 9 11 16
Joonis 12. Toidulisandite tootjate ja hulgimüüjate arv aastatel 2012-2018
25
Märgistus
Toidulisandite märgistuse kontrolli teostavad maakondlike veterinaarkeskuste järelevalveametnikud
ning see toimub peamiselt suunatud ja üldise märgistuse kontrolli käigus jae- ja hulgikaubanduses
ning tootmisega tegelevates ettevõtetes.
Ettekirjutuste arv 2018. aastal langes oluliselt (joonis 13). Tõenäoliselt oli 2017. aastal ettekirjutuste
arv suurem, kuna sel aastal toimus lisaks Euroopa Komisjoni poolt suunatud e-kaubanduse kontroll,
mis keskendus toidulisanditele. Lisaks võis ettekirjutuste arvu vähendada selgitava ja suunava
järelevalve rakendamine.
Toidulisandite märgistuste ettekirjutuste arv
100
89
90
80
66
70
60
60
50
41 39
38
40
30
20 14
10
0
2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 13. Toidulisandite märgistuse ettekirjutused aastatel 2012-2018
Koolitused
2018. aastal räägiti toidulisanditest Eesti Tarbijakaitse Liidu seminaril „Toidu ohutus on tarbija
õigus“ .
Keskuste järelevalveametnikke koolitati suunatud kontrolli ja toidulisandite märgistuse osas.
Järelevalveanalüüsid
Toidulisandite järelevalveproovide maht tõuseb iga aastaga (joonis 14).
2018. aastal analüüsiti 45 toidulisandi proovi:
- 30 C-vitamiini koguse määramiseks;
- 10 D-vitamiini koguse määramiseks;
- 5 mükotoskiin tsitriniini määramiseks.
C- ja D-vitamiini proovide analüüsimisega kontrolliti, kas nende kogus vastab märgistusel välja
toodud kogustele.
40st tootest 3 ei vastanud nõuetele: 2 D-vitamiini toodet ja üks C-vitamiini toode:
1. Higher Nature True Food Vitamiin C: märgistusel 250 mg, analüüsi tulemus 164,7 mg;
2. Rõõm vitamiin D tilgad: märgistusel 25 µg, analüüsi tulemus 2,0 µg;
26
3. Vitamiin D päikesetilgad: märgistusel 100 µg, analüüsi tulemus 6,8 µg.
Mükotoskiin tsitriniini analüüsiti toodetest, mis sisaldasid punasest fermenteeritud riisist saadud
monakoliin K-d. Analüüsidega kontrolliti, et tsitriniini kogus vastaks kehtestatud piirnormile (2000
µg/kg). Kõik 5 toodet vastasid nõuetele.
Toidulisandite proovide arv
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 6 0 5 2 0 15 1 10 20 32 45
Joonis 14. Toidulisandite proovide arv aastatel 2008-2018
Vihjed, vaided, RASFF teated
2018. aastal esitati VTA-le 9 kaebust, mis olid seotud toidulisanditega. Kaebustega juhiti peamiselt
meie tähelepanu keelatud/kahtlaste toodete müügile ning ühel juhul ka võltsitud tootele.
VTA-s menetleti 13 RASFF teadet, millest enamus oli seotud keelatud uuendtoitude (Cistanche
deserticola, Rauwolfia vomitoria, Coriolus versicolor) kasutamisega. Lisaks teavitati märgistamata
allergeenidest, liiga suurest kofeiini ja tsingi sisaldusest ja keelatud lisaaine kasutamisest.
3.1.5. Eritoidud
VTA
Alates 01.05.2004. a tuleb hiljemalt turuleviimise päeval eritoidu esmakordsest turuleviimisest Eestis
järelevalveasutust teavitada.
Turuleviija poolt edastatud teatiste põhjal tehakse eritoitude andmebaasi sissekanne. Alates 2014.
aasta sügisest kantakse eritoitude teatised andmebaasi Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve
Infosüsteemi (JVIS) kaudu.
2018. aastal toodi Eesti turule 19 uut eritoitu - enamus neist olid meditsiinilisel näidustusel
kasutamiseks ettenähtud toidud (16 toodet) ja 3 imiku piimasegu (joonis 15).
27
Turuleviidud eritoitude arv
500
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Arv 49 154 236 116 128 94 459 113 295 273 87 127 72 2 19
Joonis 15. Turuleviidud eritoitude arv 2004-2018
Suurem osa teatiseid esitati e-posti teel (84%) ja 16% edastati Maaeluministeeriumi kliendiportaali
kaudu (joonis 16). Kliendiportaali osakaal oli 2018. aastal väiksem, kuna paljud tooted teavitati
välisriikide ettevõtete poolt, kellel ei olnud võimalik kliendiportaali kasutada.
Eritoidu teatiste edastamise viisid (%)
120
100
80 2014
2015
60
2016
2017
40
2018
20
0
E-post Ametpost Kliendiportaal
Joonis 16. Eritoidu teatiste edastamise viisid 2014-2018
Praktiliselt kõik viimastel aastatel turule viidud eritoidud on pärit Euroopa Liidust. Levinumad
päritolumaad on Saksamaa ja Holland.
28
2018. aastal lisandus üks uus tootja - Saaregurmee OÜ, ning nüüd on Eestis kokku 4 eritoidu tootjat:
1. AS Salvest (imiku- ja väikelaste toidud)
2. AS Solbritt (imiku- ja väikelaste toidud)
3. European Foods OÜ (kehakaalu alandamiseks ette nähtud toidukorra asendajad)
4. Saaregurmee OÜ (imiku- ja väikelaste toidud)
Märgistus
Eritoidu osas on võimalik välja tuua ettekirjutusi toidualase teabe osas (peamiselt märgistuse
kontroll).
Analoogselt eelnevale aastale, 2018. aastal ettekirjutusi ei tehtud, kuid tuvastatud asjaolusid oli 3
(joonis 17).
Eritoitude tuvastatud asjaolud ja ettekirjutused (toidualane
teave)
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0
2015 2016 2017 2018
Tuvastatud asjaolud 8 6 4 3
Ettekirjutused 3 3 0 0
Joonis 17. Tuvastatud asjaolud ja ettekirjutused eritoitude märgistuse osas aastatel 2015-2018
Koolitused
Koolitusi 2018. aastal ei toimunud.
Järelevalveanalüüsid
2018. analüüsiti 15 eritoitu (imiku- ja väikelaste toidud):
- 5 mikrobioloogia proovi;
- 10 taimekaitsevahendijääkide proovi
Üks proov osutus mittenõuetekohaseks, kuna bakterite üldarv tootes (veiselihapüree kuubikud) oli
91 000 cfu/g, mis ületas "Toidu säilimisaja määramise juhendis" toodud imikutoidu kriitilise
väärtuse (5000 cfu/g) 18-kordselt.
Ülevaate imiku- ja väikelaste toitude proovide arvust ja mittenõuetekohastest proovidest annab joonis
18.
29
Joonis 18. Imiku- ja väikelaste toitude proovid 2008-2018
3.1.6. Uuendtoit
Järelevalve
Eraldi järelevalveprotseduure ja aruandluse vorme uuendtoidu kohta ei ole ette nähtud.
Järelevalvet teostatakse nii üldise järelevalve käigus kui ka toidulisandite teavitamisel (pisteliselt).
2018. aastal tehti 2 ettekirjutust uuendtoidu kohta (joonis 19), mis on vähem kui 2017. aastal kui
toimus Euroopa Komisjoni poolt koordineeritud e-kaubanduse kontroll, mis keskendus ka teatud
keelatud uuendtoitudele.
Ettekirjutused olid seotud keelatud uuendtoitude CBD õli ja Coriolus versicolor turustamisega e-
poodides.
Uuendtoidu ettekirjutused
8
7
6
5
4
3
2
1
0
2015 2016 2017 2018
Arv 0 3 7 2
Joonis 19. Uuendtoiduga seotud ettekirjutuste arv
30
Vihjed, RASFFid, meedia
VTA menetles 2018. aastal 3 RASFF teadet, mis olid seotud järgmiste keelatud uuendtoitudega
toidulisandites: saksauuli-kõrbesoomukas (Cistanche deserticola), Rauwolfia vomitoria ja Coriolus
versicolor.
Ülevaate viimase kuue aasta RASFFidest Eestis ja Euroopa Liidus annab joonis 20.
Uuendtoidu RASFFid
200
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
2013 2014 2015 2016 2017 2018
Eestis 1 4 2 7 9 3
EL-s 19 42 36 78 178 52
Joonis 20. Eestis menetletud uuendtoitude RASFFid
3.1.7. Toiduhügieen
3.1.7.1. Esmatootmise järelevalve sh taimekaitsevahendite jäägid
VTA
Mitteloomsete esmatoodete tootmine
Esmatootmise ettevõtted on teatamiskohustuslikud, va väikeses koguses esmatootjad. Alates 2015.
aastast kontrollitakse teatamiskohustuslikke mitteloomseid esmatootjaid riskipõhise plaanilise
järelevalve käigus.
2018 aastal teostati 81 esmatootmisettevõttes korraline inspekteerimine, tehti üheksa ettekirjutust.
Mitteloomsete esmatootmise ettevõtete üle teostavad järelevalvet maakonna veterinaarkeskustes
töötavad ametnikud. 2018. aastal teostas järelevalvet kokku 15 järelevalveametnikku.
2018. aasta detsembrikuu seisuga oli VTA järelvalve all 424 teavitatud esmatootmise valdkonna
ettevõtet. Ettevõtete arv on tõusnud aastate jooksul, põhjuseks on suurem selgitustöö. Sarnaselt on
tõusnud ka inspekteerimiste arv.
31
Tabel 7. Ettevõtete arv 2015-2018. Allikas: VTA
2015 2016 2017 2018
Teavitatud ettevõtted 202 334 382 424
Ülevaate ettevõtetest maakondade lõikes annab joonis 21.
Võrumaa 50
Viljandimaa 41
Valgamaa 14
Tartumaa 62
Saaremaa 88
Raplamaa 13
Pärnumaa 24
Põlvamaa 20
Lääne-Virumaa 34
Läänemaa 12
Järvamaa 12
Jõgevamaa 26
Ida-Virumaa 11
Hiiumaa 6
Harjumaa 11
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Joonis 21. Ettevõtted maakondade lõikes.
Esmatootmise valdkonnas jäid kontrollid teostamata Harjumaal ja Viljandimaal. Harjumaal planeeriti
5 kontrolli, teostati 3 ja tegemata jäi 3 kontrolli. Viljandimaal planeeriti 14 kontrolli, teostati 11,
tegemata jäi 5 kontrolli. Viljandimaal oli põhjuseks asjaolu, et vili koristati lühikese aja jooksul ära
ja ettevõtetes peaaegu ei hoiustata vilja.
Loomsete esmatoodete tootmine
Loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade valdkonnas teostavad esmatootmise järelevalvet
farmitasandil maakondade järelevalveametnikud. Kõiki loomakasvatusettevõtteid üks kord kolme
aasta jooksul (v.a piimafarmid, mida inspekteeritakse üks kord aastas). Kontrolle teostatakse
loomatervise kontrollide raames, mille ülevaade on esitatud aruande punktis 3.7.
PMA
Järelevalve taimekaitsevahendite kasutamise ja nende jääkide üle esmatootmise tasandil
Seaduses määratud ülesannete täitmist, sh järelevalvet taimekaitsevahendite kasutamise, sh nende
jääkide üle taimedes ja taimsetes saadustes tootmise tasandil, korraldab Põllumajandusameti (PMA)
taimekaitse ja väetiste osakond, kelle ülesandeks on eelkõige tagada taimekaitsevahendite turule
lubamise nõuete täitmine ja väetiste registreerimine ning kontroll nende turustamise, samuti
32
taimekaitsevahendite nii põllumajanduslikel kui mittepõllumajanduslikel eesmärkidel (maantee ja
raudtee ümbrus, pargid, haljasald jm) kasutamise üle.
Oma ülesannete täitmisel teeb osakond koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute
Keskuse jääkide ja saateainete laboratooriumi, Keskkonnaameti, Maksu- ja Tolliameti ning
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga. Vastavalt VTA-ga sõlmitud koostöölepingule
teavitavad pooled teineteist viivitamatult rikkumise tuvastamisest või sellekohasest kahtlusest, sh
taimekaitsevahendi jääkide kehtestatud piirnormist suurema sisalduse tuvastamisest, ning
taimekaitsevahendi tuvastamisest, millele Ühenduses ei ole kehtestatud piirnormi.
PMA 208. aasta tegevuskava aruande kohaselt võib taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise
kontrollisüsteemi pidada toimivaks. Tegutseti kooskõlas strateegilise eesmärgiga,
taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamise kontrollidel tuvastatud nõuetekohasuse osakaal
läbiviidud kontrollide arvust oli 2018. aasta lõpuks 97%, mis ületab eesmärgiks seatud sihttaseme
95%. Järelevalve käigus võeti 107 proovi põllul kasvavatest taimedest ja taimsest toodangust, sh
kõige enam õitsvast rapsist, kartulist, maasikast ja kurgist.
Ülevaate läbiviidud toimingutest kolmel viimasel aastal annab tabel nr 8.
Tabel nr 8 Taimekaitse valdkonna menetlus- ja järelevalvetoimingud 2016.-2018. a. Allikas: PMA
Toiming/aasta 2016 2017 2018
Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetlus 47 25 33
Sealhulgas identsed taimekaitsevahendid 18 8 25
Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetlus vastastikuse 21 9 12
tunnustamise alusel
Taimekaitsevahendi turule laskmise loa menetluse lõpetamise otsused 0 3 0
Paralleelse kaubanduse loa menetlus 3 0 14
Paralleelse kaubanduse loa kehtetuks tunnistamine 0 0 0
Taimekaitsevahendi turule laskmise loa pikendamise menetlus (re- 32 13 8
registreerimine)
Taimekaitsevahendi turule laskmise loa muutmise menetlus 156 135 142
Taimekaitsevahendi kasutusala laiendamine vähelevinud kultuuridele 4 4 5
Taimekaitsevahendi registrikande muudatused (loa muutmiseta) 84 189 148
Katsetetegevuse ja erakorraliste lubade menetlused 11 4 6
Taimekaitsevahendite turustajate registrisse kandmine 43 14 12
Turustajate registrist kustutamine 19 17 6
Turustajate registrikannete muutmine 7 26 4
Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrisse kandmine 0 0 0
Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja registrist kustutamine 0 1 0
Taimekaitsevahendite ajapikenduse otsused (taotluseväline) 29 21 13
33
Taimekaitsevahendile antud lubade või sellest keeldumise otsuste 298 214 236
(menetletud taotluste) arv KOKKU
Taimekaitsevahendite kasutamise kontroll 344 316 462
Sealhulgas taimekaitsevahendite kasutamise kontroll 12 26 32
mittepõllumajanduslikul maal
Seired (ette teatamata seirevaatlused) 71 63 59
Taimekaitsevahendite turustamise kontroll 141 142 144
Taimekaitseseadmete kontroll 154 152 193
Väga mürgiste taimekaitsevahendite kasutamise kontroll 15 9 13
Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse kontroll taimses toodangus 99 105 107
Taimekaitsevahendi kvaliteedi kontroll 2 2 3
PRIA nõuetele vastavuskontroll 150 156 153
Läbiviidud kontrolle KOKKU 875 838 1024
PRIA nõuetele vastuse kontrollil tuvastatud rikkumised 3 12 19
Ettekirjutused 26 21 13
Rikkumisi KOKKU 29 33 32
Taimekaitsekoolitused 49 56 55
Väljastatud taimekaitsetunnistused 1112 1058 845
Tehnilise kontrolli läbinud taimekaitseseadmeid 234 257 266
Taimekaitsevahendite kasutamise nõuete eiramisel võivad põllumajandussaadustesse jääda lubatust
suuremad või kasutamiseks mittelubatud taimekaitsevahendite jäägid, samuti võib sellega kaasneda
oht mesilastele ja teistele kasulikele putukatele ning keskkonnale. Kuuest PMAle seoses mesilaste
hukkumisega esitatud kaebusest oli kolmel juhul tegemist taimekaitsevahendi kasutamise nõuete
rikkumisega. Toiduohutust mõjutavaid rikkumisi 2018. a ei tuvastatud.
Tõhustamaks kontrolli taimse toodangu kvaliteedi üle plaanitakse 2019. aastal kahekordistada
proovide arvu.
Ettekirjutused ja väärteod
Võrreldes 2017. a on rikkumiste arv vähenenud. 2018. aastal koostati kokku 13 ettekirjutust
taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõuete rikkumiste kohta. Peamised puudused
taimekaitsevahendite turustamisel olid seotud toote märgistusega, mis ei vastanud nõuetele. Näiteks
oli toote nimi ebakorrektne, puudusid kehtivad piktogrammid, ohu- ja hoiatuslaused või oli avaldatud
kulunorm vale. Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid pritsimine
veekaitsevööndis, õitsvate taimede ja lubatust suurema tuulega pritsimine, taimekaitsevahendi
kasutamine kultuuridel, millel seda kasutada ei tohi, ja taimekaitsetunnistuse puudumine.
34
Lisaks tehti 77 kirjalikku tähelepanujuhtimist vähemoluliste puuduste kohta.
PRIA nõuetele vastavuse kontrollidel tuvastati rikkumisi 19 juhul, mis viisid toetuse vähendamise
ettepanekuteni. Väärteomenetlusi õiguslike aluste jätkuva puudumise tõttu 2018. aastal taimekaitse
valdkonnas läbi ei viidud.
Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks
Aktiivse teavitustöö tulemusena võib täheldada põllumajandustootjate teadlikkuse jätkuvat tõusu,
mida tõestab ka taimse toodangu vastavus nõuetele .
Taimekaitse valdkonna uue infosüsteemi PMAIS arendus valmis 2018. aasta lõpus.
Lisaarendustöödega süsteemi täiendamiseks alustatakse 2019. aastal. Plaanis on välja töötada
automaatne teavitussüsteem taimekaitsetunnistuse ja taimekaitseseadme ülevaatuse kehtivuse
lõppemisel, mis võimaldab klientidel enne tunnistuse aegumist planeerida õigeaegselt koolitusel
osalemist ja tellida taimekaitseseadme tehniline kontroll.
Mesilaste hukkumisega seotud kaebuste efektiivsemaks käsitlemiseks täiendati 2018. aastal koostöös
VTA ja mesindusorganisatsioonidega juhist, mis määratleb ära nii ametnike kui mesinike tegevused
asjaolude väljaselgitamiseks ja olukorra tuvastamiseks.
Kokkuvõte ja järeldused:
Taimekaitsevahenditega seotud kontrollisüsteemi võib lugeda toimivaks. Turustamise ja kasutamise
kontrolle on sõltuvalt ressursist tehtud aastate lõikes ligikaudu sarnases mahus, valides
kontrolliobjekte siiski sõltuvalt ettevõtete tootmistegevusest ja kontrolliprioriteetidest, muutustest
sektoris, eelmise perioodi tulemuste analüüsist ja muudatustest nõuetes. Järelevalve tulemused
kinnitavad taimse toodangu kvaliteedi vastavust nõuetele, toiduohutust mõjutavat
taimekaitsevahendite jääkide piirmäärade ületamist ei tuvastatud.
Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud kontrollitoimingud,
riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks, kindlustatus tööjõuga ja
koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele ja efektiivsusele,
ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, koostöö teiste
ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil
http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973
3.1.7.2. Mitteloomset toitu ja/ või liittoitu käitlevate ettevõtete järelevalve
VTA
Mitteloomset toitu ja/või liittoitu (sh pakendajad ja külmutajad) käitlevate ettevõtete üle teostavad
järelevalvet maakonna veterinaarkeskustes töötavad ametnikud. 2018. aastal teostas järelevalvet
kokku 21 järelevalveametnikku.
2018. aasta detsembrikuu seisuga oli VTA järelvalve all 537 mitteloomset toitu ja/või liittoitu
käitlevat tegevusloaga ettevõtet.
35
Tabel 9. Ettevõtete arv 2018. Allikas: VTA
2015 2016 2017 2018
Tegevusloaga ettevõtted 408 453 497 537
Tegevusloaga ettevõtete arv on viimaste aastate jooksul oluliselt tõusnud.
Ülevaate tegevusloaga ettevõtetest maakondade lõikes annab joonis 22.
Võrumaa 50
Viljandimaa 41
Valgamaa 14
Tartumaa 62
Saaremaa 88
Raplamaa 13
Pärnumaa 24
Põlvamaa 20
Lääne-Virumaa 34
Läänemaa 12
Järvamaa 12
Jõgevamaa 26
Ida-Virumaa 11
Hiiumaa 6
Harjumaa 11
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Joonis 22. Ülevaade mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest maakondade lõikes 2018. aastal.
Allikas: VTA
2018. aastaks planeeriti 759 kontrolli, kuid reaalselt viidi läbi mitteloomset toitu ja/või liittoitu
käitlevates ettevõtetes 1115 kontrolli. Kõike plaanilisi kontrolle ei teostatud, mõnel juhul käitlemine
oli lõpetatud ja peatatud. Plaaniväliste kontrollide peamised põhjused olid tegevusloa lahendamise
eelsed kontrollid ja järelkontrollid.
Ettevõtete kontrolle planeeritakse mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevate ettevõtete
riskihindamise juhendi põhjal, mis on kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga.
Riskihindamisel lähtutakse ettevõttes käideldavast tootegrupist, ettevõtte tootmismahust,
hügieenireeglite täitmisest, enesekontrolliplaani toimivusest ning ettevõtte alustamisest eelmisel
kalendriaastal.
Riskiskoori summast sõltuvalt saab ettevõtte riskitase olla kõrge (minimaalselt 3 kontrolli aastas),
keskmine (minimaalselt 2 kontrolli aastas) või madal (minimaalselt 1 kontroll aastas).
2018. aastal tehti mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevates ettevõtetes järelevalve käigus kokku
506 ettekirjutust seoses nõuetele mittevastavustega.
2018. aastal on ettekirjutuste arv tööstusettevõtete kohta kaks korda väiksem võrreldes eelmiste
aastatega. Osaliselt on üle mindud selgitavale järelevalvele. Enamus ettekirjutusi tehti toidualase
teabe, jälgitavuse, ruumi nõuete ning proovide võtmise ja analüüsimise kohta.
Ettekirjutuste peamised põhjused on koondatud tabelisse 10.
36
Tabel 10. Ettekirjutused 2018 aastal. Allikas: VTA
Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv liigiti
Toit - dokumentatsioon 6
Toit - eeltingimusprogrammi/KP seire 6
Toit - HACCP enesekontrolliplaanis 25
Toit - järelkontroll 27
Toit - jäätmekäitlus 3
Toit - kahjuritõrje 9
Toit - kasutatav vesi sh. toidujää 3
Toit - KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 2
Toit - mittenõuetekohane toit 5
Toit - personali koolitus 12
Toit - personali tervisekontroll 13
Toit - proovide võtmine ja analüüsimine 37
Toit - puhastamine ja desinfitseerimine 16
Toit - sisseseade, seadmed 21
Toit - temperatuurinõuded 6
Toit - toidu toitumis- ja tervisealane väide 6
Toit - toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 26
Toit - toidu jälgitavus sh saatelehed 44
Toit - toidu käitlemine 5
Toit - toidu toidualane teave 99
Toit - toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 19
Toit - toidukäitlemise ruumid 34
Toit - toidulisandi toidualane teave 7
Toit - toiduohutuse eeltingimusprogrammid
enesekontrolliplaanis 9
Toit - vihje/kaebus 8
Toit - üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 9
2018. aastal võeti mitteloomset toitu ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest kokku 243 toiduproovi,
nendest:
145 proovis uuriti mikrobioloogilisi näitajaid,
10 proovis uuriti lisaaineid.
Võetud proovidest oli nõuetele mittevastavaid proove 4 (s.o 3%). Mittenõuetekohased proovid on
koondatud alljärgnevasse tabelisse nr 11.
Tabel 11. Mittenõuetekohaste proovide arv ja liik mitteloomset ja/või liittoitu käitlevatest ettevõtetest Allikas:
VTA
Toidugrupp Proovide arv Analüüsi liik
Salat 1 aeroobsed mikroorganismid
Eritoit 1 aeroobsed mikroorganismid
Joogivesi kraanist 1 coli-laadsed bakterid
Kanepiseemned 1 hallitusseened
Kokku 4
37
15-16. mail 2018. aastal viidi VTA keskasutuses läbi mitteloomse toiduhügieeni järelevalvega
tegelevate ametnike nõupidamine ja koolitus, kus käsitleti järgmiseid teemasid:
Selgitav järelevalve, akrüülamiid, paindlikkuse nõuded ruumidele, lihavalmististe
proovivõtusagedus, muutunud nõuded pudeliveele, puu- ja köögivilja partii esitamine, toidu
säilimisaja määramise juhend.
Taimede kogumise, kuivatamise ja säilitamise põhimõtted, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool.
21-22. novembril 2018 aastal viidi läbi mitteloomse toiduhügieeni järelevalvega tegelevate
ametnikele nõupidamine ja koolitus:
Üldnõuded väidetele, toitumisalased väited, tervisealased väited.
Toiduainetes kasutatavad mikroorganismid ja probiootikumid, Tallinna Tehnikaülikool.
Kokkuvõte, järeldused:
2018. aastal viisid mitteloomse sh kombineeritud toidu ettevõtete kontrolle läbi 21
järelevalveametnikku.
2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis 537 mitteloomse sh liittoitu käitlevat ettevõtet. Ettevõtete arv on
mõnevõrra tõusnud aastate jooksul. Mitteloomse sh kombineeritud tegevusega toidu käitlemisega
tegelevates ettevõtetes viidi läbi 1115 kontrolli. Tööstusettevõtete kontrollide arv on suurenenud
võrreldes eelmise aastaga.
2018. aastal on ettekirjutuste arv väiksem võrreldes eelmiste aastatega, kuna paralleelselt rakendati
selgitavat järelevalvet. Enamus ettekirjutusi tehti toidualase teabe, jälgitavuse, ruumi nõuete ning
proovide võtmise ning analüüsimise kohta. Ka aastal 2016 ja 2017 oli palju ettekirjutusi toidualase
teabe ja ruumi nõuete kohta.
Võrreldes 2011 aastaga on ettekirjutuste arv kontrolli kohta vähenenud viis korda. Ettevõtete arv
antud valdkonnas on suurenenud ligi 50 protsenti.
Mitteloomses valdkonnas on peale Harjumaa kõik plaanilised kontrollid teostatud aastal 2018.
Harjumaal oli planeeritud 208 kontrolli, teostati 234 kontrolli ja kontrollimata jäi 36 ettevõtet.
Põhjuseks on suur ettevõtete arv, lisandunud uued ettevõtted ning ka ametniku vahetus.
2018. aastal tehti 155 proovist 739 mikrobioloogiliste näitajate analüüsi. 4 proovi olid
mittenõuetekohased, see on sarnane eelnevate aastatega. Analüüside arv ettevõtete kohta on
vähenenud võrreldes eelmiste aastatega.
3.1.7.3. Toidu hulgimüügiga tegelevate ettevõtete järelevalve
Hulgimüügiga tegelevad ettevõtted on toidukäitlejad, kelle põhikäitlemisvaldkond on toidu
ladustamine või üksnes turuleviimine. Üksnes turuleviijad on ettevõtted, kes vahendavad toitu,
ladustades oma kaupa mõne teise toidu ladustamisega tegeleva hulgimüügiettevõtte laos.
Seisuga 1. jaanuar 2019. aasta oli toidu hulgimüügiettevõtete Eestis kokku 1157.
Hulgimüügiettevõtted võivad ladustada ja üksnes turule viia nii eritemperatuuri vajavat kui ka
eritemperatuuri mittevajavat toitu. Toidu üksnes turuleviimisel ei erine ettevõtte tegevusele
kehtestatud nõuetes erinevusi vastavalt käideldavast toidust (eritemperatuuri vajav või mittevajav
toit). Toidu ladustamisel on aga oluline vahe, kas ettevõte tegeleb eritemperatuuri vajava või
mittevajava toidu ladustamisega. Eritemperatuuri vajava toidu ladustamise korral on ettevõte
tegevusloakohuslane. 1157-st toidu hulgimüügiga tegelevast ettevõtetest 971 ehk 84% on teavitatud
ettevõtted ning 186 ettevõtet ehk 16% on tegevusloaga ettevõtted (tabel 12). Tegevusluba omavad
need hulgimüügiettevõtted, kes ladustavad eritemperatuuri vajavat toitu või tegelevad mõne
tegevusluba vajava kõrvalvaldkonnaga, näiteks pakendamisega.
38
Tabel 12. Teavitanud ja tegevusloaga hulgimüügiettevõtete hulk 2008 – 2018. aastani.
Hulgimüügi- Tegevusloaga Tegevusloaga Teavitanud Teavitanud
Aasta
ettevõtete hulk ettevõtete hulk ettevõtete % ettevõtete hulk ettevõtete %
2008 304 141 46 % 163 54 %
2009 306 146 48 % 158 52 %
2010 321 144 45 % 177 55 %
2011 352 142 40 % 210 60 %
2012 376 142 38 % 234 62 %
2013 681 167 25 % 514 75 %
2014 576 114 20 % 462 80 %
2015 774 152 20 % 622 80 %
2016 925 161 17 % 764 83 %
2017 1038 170 16 % 868 84 %
2018 1157 186 16% 971 84%
Enne 2013 aastat koondati andmeid vaid toidu ladustamisega tegelevate hulgimüügiettevõtete osas,
alates 2013 aastast hakati loetelu pidama ka üksnes turuleviimisega tegelevate hulgimüügiettevõtete
üle. Põhivaldkonnana ladustamisega ja üksnes turuleviimisega tegelevate toidukäitlemisettevõtete
ühiseks toidukäitlemisvaldkonnaks sai hulgimüük. Sellest tulenevalt on alates 2013. aastast
hulgimüügiettevõtete arv oluliselt suurem kui varasematel aastatel ladustamisettevõtete arv (joonis
23). Samas on tegevusloaga ettevõtete arv olnud aastate lõikes küllaltki ühtlane, sest tegevusluba ei
pea omama 2013. aastast oma tegevusest teavitama hakanud üksnes turuleviijad, nemad on teavitanud
ettevõtted. 2014. aasta kokkuvõttes hulgimüügiettevõtete vähenemine võib olla tingitud
andmesüsteemide uuendamisest 2014. aasta jooksul, millest tulenevalt võis tol aastal aruandlusest
välja jääda teatav hulk ettevõtete andmeid.
Joonis 23. Hulgimüügiga tegelevate ettevõtete arv suurenes 2013. aastal olulisel määral, kuna 2013. aastast
alates loetakse hulgimüügiettevõtete hulka ka üksnes turuleviijaid, varem olid nimekirjas vaid
ladustamisettevõtted.
1157-st toidu hulgimüügiettevõttest 186-l on tegevusluba, nendest 56% (105 ettevõtet) asuvad
Harjumaal ning kõikidest toidu hulgimüügiettevõtetest 832 ehk 72% on registreeritud Harjumaal.
39
Tabel 13. Ettevõtete koguarv ning tegevusloaga (varem tunnustatud) ja teavitatud hulgimüügiettevõtete arv maakonniti aastatel 2010. – 2018.
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Maakond
EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT EV TL MTT
Harjumaa 204 81 123 224 78 146 245 78 167 521 90 431 418 58 360 568 85 483 686 97 589 762 102 660 832 105 727
Hiiumaa 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 1
Ida-Virumaa 19 10 9 20 9 11 18 8 10 20 13 7 19 6 13 24 7 17 28 8 20 29 8 21 40 12 28
Jõgevamaa 1 1 0 1 1 0 1 1 0 2 1 1 0 0 0 2 0 2 3 0 3 6 0 6 8 0 8
Järvamaa 3 2 1 4 2 2 3 1 2 4 2 2 2 1 1 5 2 3 5 2 3 7 2 5 9 1 8
Läänemaa 0 0 0 1 0 1 1 0 1 1 0 1 3 2 1 3 1 2 7 2 5 10 2 8 11 2 9
Lääne-Virumaa 9 7 2 13 7 6 13 7 6 19 7 12 25 7 18 30 7 23 32 7 25 35 7 28 34 7 27
Põlvamaa 4 3 1 8 6 2 7 5 2 9 5 4 10 3 7 10 6 4 27 14 13 16 3 13 18 3 15
Pärnumaa 17 12 5 17 12 5 17 12 5 16 15 1 16 9 7 25 12 13 11 3 8 30 13 17 43 21 22
Raplamaa 4 0 4 4 0 4 5 0 5 5 1 4 4 0 4 5 0 5 5 1 4 5 1 4 6 1 5
Saaremaa 9 6 3 9 6 3 12 9 3 11 7 4 14 7 7 15 7 8 13 6 7 15 6 9 15 6 9
Tartumaa 32 14 18 31 13 18 32 13 19 50 18 32 43 10 33 60 16 44 78 12 66 88 17 71 98 17 81
Valgamaa 7 1 6 7 1 6 7 1 6 8 1 7 6 1 5 8 1 7 10 1 9 10 1 9 13 2 11
Viljandimaa 7 5 2 8 5 3 10 5 5 10 5 5 11 6 5 11 6 5 11 4 7 16 3 13 17 4 13
Võrumaa 5 2 3 5 2 3 5 2 3 5 2 3 5 2 3 8 2 6 9 4 5 9 5 4 12 5 7
Kokku 321 144 177 352 142 210 376 142 234 681 167 514 576 112 464 774 152 622 925 161 764 1038 170 868 1157 186 971
EV- ettevõtteid
TL- tegevusluba
MTT- majandustegevusteade
Toidu hulgimüügiettevõtete arv 1. jaanuari 2019. aasta seisuga on 1157. Nende ettevõtetega,
mille põhikäitlemisvaldkond on hulgimüük, on seotud kokku 46 järelevalveametnikku.
Järelevalveobjektide arv ametniku kohta maakonniti on väga erinev. Samuti on järelevalve
objektide jaotus ametnike vahel maakonniti küllaltki erinev. Hulgimüügiettevõtete üle teostavad
järelevalveametnikud kontrolli lisaks muudele vastavate ametnike jaoks peamistele
toidukäitlemisvaldkondadega tegelevatele ettevõtetele.
Järelevalvet toidu hulgimüügiettevõtete üle viiakse läbi regulaarselt, vastavalt
järelevalveametnike koostatud plaanidele ja lisaks muudel juhtudel, kui on põhjust eeldada, et
tegemist võib olla õigusrikkumisega (nt vihjed, kaebused, ettevõtte poolt käideldava toiduga
seotud RASFF teated jm).
Kontrollimise sagedus tuleneb ettevõtte riskitasemest ja selle määramine toimub peadirektori
käskkirjaga kehtestatud protseduuri kohaselt. 2018. aastal oli ettevõtte riskitaset mõjutavateks
teguriteks käideldava toidu tüüp (eritemperatuuri vajav toit/eritemperatuuri mittevajav toit),
ettevõtte enesekontrollisüsteemi ja jälgitavuse toimimine, enesekontrolli proovide
analüüsitulemused ning lisategevusvaldkonna olemasolu (nt toidu pakendamine, külmutamine
jne). Lisaks teostatakse ettevõtetes kontrollimisi muudel põhjustel. Minimaalne planeeritud
kontrollide arv tuleneb ettevõtte riskitasemest, kuid kui ettevõte tegeleb mitme
toidukäitlemisvaldkonnaga, siis saab planeerida kontrolle valdkonniti eraldi, millest tulenevalt
on maksimaalne planeeritud kontrollide arv aastaplaani kirjete arv. Reaalne teostatav plaaniliste
kontrollide arv jääb enamikel juhtudel minimaalse ja maksimaalse planeeritud kontrollide arvu
vahele, sest enamikel juhtudel kontrollitakse korraga ettevõtte mitut erinevat
käitlemisvaldkonda ühe kontrolli raames, kuid vahel viiakse ühes ettevõttes läbi mitu plaanilist
kontrolli erinevate käitlemisvaldkondade kontrollimiseks. Lisaks plaanilistele toiduhügieeni
valdkonna kontrollidele teostatakse ka teistel põhjustel (näiteks järelkontroll) kontrolle, seega
reaalne teostatud kontrollide arv hulgimüügiettevõtetes on suurem kui planeeritud kontrollide
arv. Lisaks toiduhügieeni kontrollidele viiakse hulgimüügiettevõtetes läbi ka turukorralduse,
alkoholi, mahevaldkonna kontrolle, mistõttu on lõplik aasta jooksul hulgimüügiettevõtetes läbi
viidud kontrolltoimingute arv veel suurem (tabel 14).
Tabel 14. Toidu hulgimüügiettevõtete planeeritud ning teostatud kontrollide arv 2018. aastal.
PLANEERITUD
KONTROLLIDE Teostatud plaaniliste
STRUKTUURIÜKSUS ARV kontrollide arv kokku
Jõgevamaa - Tartumaa Keskus 19 18
Hiiumaa - Saaremaa Keskus 5 5
Läänemaa - Raplamaa Keskus 3 3
Pärnumaa Keskus 17 13
Virumaa Keskus 39 24
Harjumaa Keskus 168 120
Järvamaa Keskus 2 2
Põlvamaa Keskus 4 3
Valgamaa Keskus 3 3
Viljandimaa Keskus 5 5
Võrumaa Keskus 9 7
KOKKU 274 203
Järelevalveametnikud planeerisid 2018. aastal teostada hulgimüügiettevõtetes vähemalt 274
plaanilist toiduhügieeni valdkonna kontrolli. Plaanilisi kontrolle teostati kokku 203.
Toidu hulgimüügiettevõtete riskitaseme määramisel on võimalik, et ettevõttel puudub
kontrollimise sagedus ehk ettevõtet kontrollitakse vaid kaebuse tõttu või mõnel muul põhjusel,
samuti võib kontrollimise sageduseks kujuneda 1 kord 2 aasta jooksul. Sellest tulenevalt ei
kontrollita kõiki ettevõtteid igal aastal. Kõige rohkem on toidu hulgimüügiga tegelevate
hulgimüügiettevõtete seas ettevõtteid, kelle riskitase on väga madal. Väga madala riskitasemega
toidu hulgimüügiettevõtted on toidu üksnes turuleviijad, kes ei oma füüsilist toidu käitlemise
tegevuskohta, vaid nad tegelevad vaid toidu turustamisega, samuti osad toidu
ladustamisettevõtted. Toidu ladustamisega tegelevatest ettevõtetest kõige suurem hulk
ettevõtteid on madala riskitasemega ettevõtted, kelle plaanilise kontrollimise minimaalne
sagedus on üks kord kolme aasta jooksul (tabel 15). Viimati muudeti hulgimüügiettevõtete
riskihindamise käskkirja 2016. aasta novembrikuus, mistõttu muutusid paljude ettevõtete
riskitasemed vastavalt käskkirja sisule.
Tabel 15. Toidu hulgimüügiettevõtete hulk vastavalt ettevõtte riskitasemele ja riskitasemest tulenevale
kontrollimise sagedusele.
Järelevalve-
Ettevõtete Ettevõtete Ettevõtete Ettevõtete
Hulgimüügiette- Järelevalve- sagedus
arv arv arv arv
võtete sagedus alates
(oktoober (jaanuar (jaanuar (jaanuar
riskitasemed aastani 2016 aastast
2016) 2017) 2018) 2019)
2017
Kõrge 24 2 80 1 68 55
Keskmine 137 1 96 0,5 97 121
Madal 226 0,5 220 0,33 241 249
Väga madal 519 0 512 0,05 582 706
2018. aastal tehti kokku 213 ettekirjutust, millest kõige sagedasemad ettekirjutuste liigid olid
mittenõuetekohane toit (26 ettekirjutust), toidu toidualane teave (24 ettekirjutust) ja toidu
jälgitavus (20 ettekirjutust).
Tabel 16. 2018. aastal hulgimüügiettevõtete kontrollimisel tehtud ettekirjutuste arv liigiti.
Ettekirjutuste
arv liigiti
Mahetoit 19
arvestuse pidamine 2
enesekontrollisüsteem 3
Eristatavuse tagamine 1
hankimine ja/või vastuvõtmine 4
importimine 1
jälgitavus 4
järelkontroll 1
ladustamine 2
42
Ettekirjutuste
arv liigiti
märgistamine 1
TK alkohol 2
registrikanne/ vein 1
saatedokument 1
Toit 191
dokumentatsioon 6
eeltingimusprogrammi/KP seire 2
HACCP enesekontrolliplaanis 5
järelkontroll 14
jäätmekäitlus 1
kahjuritõrje 2
kasutatav vesi sh. toidujää 1
loomsed kõrvalsaadused 1
mittenõuetekohane toit 26
muu 1
mõõtevahendid, kontrollseadmed 1
personali koolitus 10
personali tervisekontroll 5
proovide võtmine ja analüüsimine 2
puhastamine ja desinfitseerimine 4
teavitamata tegevus 1
tegevusloata tegevus 1
temperatuurinõuded 4
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 4
toidu jälgitavus sh saatelehed 20
toidu käitlemine 2
toidu pakendamine 1
toidu toidualane teave 24
toidukäitlemise ruumid 8
toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 1
toidulisandi toidualane teave 16
toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 18
transport sh veovahendid 2
uuendtoit 1
vihje/kaebus 4
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 3
Turukorraldus 1
reserveeritud nimetused muu 1
KOKKU: 213
2018. aastal kulus ühe hulgimüügiettevõtte kontrollimiseks keskmiselt 2,1 tundi (2017 aastal
2,2 tundi), sealhulgas viidi läbi kontrollobjekti hindamine, dokumentide läbivaatamine ning
ÜKA koostamine. Keskmine kontrollobjekti hindamise, dokumentide läbivaatamise ja ÜKA
koostamise kestvus on leitud nende kontrollide põhjal, millel on märgitud vastavateks
tegevusteks kulunud ajad. Juhul, kui vastavaks tegevuseks kontrollimisel aega ei kulutatud, siis
neid kontrolle keskmise leidmises ei kasutata.
43
3.1.7.4. Toidu veoga tegelevate ettevõtete järelevalve
Toiduveoettevõtete üle teostatakse järelevalvet VTA kohalike asutuste järelevalveametnike
poolt nt. veoettevõtte majandustegevusteate menetluse käigus, planeeritud või erakorralise
kontrolli käigus ning vihje/kaebuse korral. Samuti teostatakse veovahendite kontrolli
tegevusluba omava/teatamiskohustusega ettevõtte ametliku kontrolli käigus st veovahendite
kontroll on ettevõtte kontrolli üks osa, mida kontrolltoimingu käigus hinnatakse.
Toiduveoettevõtte ja veovahendi nõuetele vastavuse hindamist teostatakse veendumaks, et
käitleja tegevus on vastavuses toiduvedu puudutavate toiduhügieenialaste nõuetega.
Teavitatud toidu veoga tegelevate ettevõtete arv maakondade lõikes on toodud tabelis 17.
Tabel 17. Toidu veoga tegelevate teavitatud ettevõtete arv maakondade lõikes seisuga
31.12.2018 Allikas: VTA
Seisuga 31.12.2018
Maakond
1. Harjumaa 206
2. Hiiumaa 14
3. Ida-Virumaa 37
4. Jõgevamaa 24
5. Järvamaa 5
6. Läänemaa 8
7. Lääne-Virumaa 19
8. Põlvamaa 15
9. Pärnumaa 55
10. Raplamaa 10
11. Saaremaa 27
12. Tartumaa 79
13. Valgamaa 8
14. Viljandimaa 11
15. Võrumaa 16
KOKKU: 534
Toidu veoga tegelevate ettevõtete arv Eestis suurenes 2018. aastal võrreldes eelnenud aastaga
6,4%. Teavitatud toidu veoga tegelevate ettevõtete jaotus maakondade lõikes on toodud joonisel
24.
44
Teavitatud toiduveoettevõtted
Viljandimaa; 11
Võrumaa; 16
Valgamaa; 8
Tartumaa; 79
Harjumaa; 206
Saaremaa; 27
Raplamaa; 10
Pärnumaa; 55
Ida-
Virumaa;
37
Põlvamaa; 15 Hiiumaa; 14
Lääne-Virumaa; 19
Jõgevamaa; 24
Läänemaa; 8 Järvamaa; 5
Joonis 24. Teavitatud toiduveoettevõtted maakondade kaupa. Allikas: VTA
JVIS-is kontrollaktide otsingu 01.01.2018 – 31.12.2018 alusel on toidu valdkonnaga seoses
kontrollitud vedamise tegevusena/eesmärgina kokku 86 käitlejat. Kõikides toidu
käitlemisvaldkondades kokku on 153 kontrollakti peal tuvastatud asjaolu, milli liigiks on valitud
„transport sh. veovahendid“.
Vedamise tegevusena/eesmärgina on kontrolltoimingute arvud toodud maakondade kaupa
tabelis 18.
Tabel 18. Vedamise tegevusena/eesmärgina on kontrollitud maakondade lõikes 2018. aastal.
Maakond Kontrolltoimingute
arv
Harjumaa 11
Hiiumaa 13
Ida-Virumaa 5
Jõgevamaa 10
Läänemaa 8
Lääne-Virumaa 4
Põlvamaa 4
Pärnumaa 5
45
Raplamaa 2
Saaremaa 15
Tartumaa 6
Valgamaa 0
Viljandimaa 0
Võrumaa 3
KOKKU: 86
JVIS BO-st saadud andmete põhjal tehti 2018 aastal toidu vedamise valdkonnas toiduhügieeniga
seonduvalt (tegevuskoha põhikäitlemisvaldkond toidu vedamine st. toiduveoettevõtted) kokku
12 ettekirjutust (2017 – 26 ettekirjutust). Tehtud ettekirjutused olid seotud veonõuete eiramise,
temperatuurinõuete eiramise, toidu jälgitavuse sh. saatelehtede mittenõuetekohasusega. Kolmel
korral oli tegemist teavitamata tegevusega.
3.1.7.5. Lihakäitlemisettevõtete järelevalve
Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtted
2018. a alguses oli liha valdkonnas tegevusloaga ettevõtteid 98, aasta lõpus oli liha valdkonnas
tegevusloaga ettevõtteid 98.
Tabel 19. Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtete arv maakonniti
Maakond Lihakäitlemisettevõtete arv Lihakäitlemisettevõtete arv
seisuga 01.01.2018 seisuga 31.12.2018
Harjumaa 12 11
Hiiumaa 3 3
Ida-Virumaa 8 11
Jõgevamaa 9 6
Järvamaa 2 3
Läänemaa 4 4
Lääne-Virumaa 17 18
Pärnumaa 5 2
Põlvamaa 4 5
Raplamaa 4 4
Saaremaa 5 5
Tartumaa 11 9
Valgamaa 6 5
Viljandimaa 7 8
Võrumaa 4 4
Kokku 98 98
46
20
18
16
14
12
10
8
6
4
2
0
01.01. 2018 31.12. 2018
Joonis 25. Lihakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 01.01.2018 ja 31.12.2018
Teatamiskohustusega ettevõtted
Kütitud suurulukite kogumiskeskused
2018. a alguses oli teavitatuks loetud kütitud suurulukite kogumiskeskuseid 4. Aasta jooksul
muudatusi ei toimunud.
Tabel 20. Teavitatuks loetud kütitud suurulukite kogumiskeskused maakonniti
Maakond Kogumiskeskuste arv seisuga Kogumiskeskuste arv seisuga
01.01.2018 01.01.2019
Lääne-Virumaa 2 2
Harjumaa 1 1
Hiiumaa 1 1
Kokku 4 4
Teavitatuks loetud jahimehed, kes turustavad väikeses koguses ulukiliha
2018. a alguses oli teavitatuks loetud jahimehi, kes turustavad väikeses koguses ulukiliha, kokku
1. Aasta jooksul muudatusi ei toimunud.
Tabel 21. Teavitatuks loetud jahimehed, kes turustavad väikeses koguses ulukiliha maakonniti
Maakond Jahimeeste arv seisuga Jahimeeste arv seisuga
01.01.2018 01.01.2019
Võrumaa 1 1
Kokku 1 1
Tootjad, kes turustavad väikeses koguses farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha
47
2018. a alguses oli 8 käitlejat, kes turustas väikeses koguses farmis tapetud kodulindude ja
jäneseliste liha, aasta jooksul alustas tööd 1 uus käitleja ning aasta lõpus tegutses nimetatud
valdkonnas 9 käitlejat.
Tabel 22. Teavitatuks loetud tootjad, kes turustavad väikeses koguses farmis tapetud kodulindude ja
jäneseliste liha maakonniti
Maakond Tootjate arv seisuga Tootjate arv seisuga
01.01.2018 31.12.2019
Tartumaa 1 1
Võrumaa 1 1
Valgamaa 1 1
Hiiumaa 1 1
Läänemaa 1 1
Pärnumaa 2 2
Ida-Virumaa 1 1
Põlva 0 1
Kokku 8 9
Ettevõtete järelevalve
Igas VTA keskuses teostavad lihakäitlemisettevõtetes kontrolle järelevalveametnikud.
Veterinaarkeskustes töötas 2018. a alguse seisuga kokku 18 lihahügieeni järelevalveametnikku.
Lihahügieeni valdkonnas viiakse ametlikke kontrolle läbi riskipõhiselt. Ametlike kontrollide
läbiviimise korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud juhend.
Ametlike kontrollide läbiviimise sageduse määramisel lähtutakse ettevõtte struktuurist,
käitlemisvaldkondadest, käideldavatest loomaliikidest ja tootmisvõimsusest ning eelmisel aastal
läbiviidud ametlike kontrollide tulemustest.
2018. aasta jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud lihakäitlemisettevõtetes
toiduhügieeni alaseid kontrolle 286-l korral. 2018. aastal võeti ametlike kontrollide käigus
lihakäitlemisettevõtetest 246 järelevalveproovi. Proove võeti hakklihast, lihavalmististest,
lihatoodetest sh lihakonservidest ja joogiveest.
Tabel 23. Lihakäitlemisettevõtetest 2018 võetud proovide arv toidugrupiti
Jrk nr Toidugrupi nimetus Võetud proovide arv
1 Hakkliha 33
2 Lihavalmistis 48
3 Lihatoode 73
4 Joogivesi 92
Kokku 246
48
Tabel 24. Lihakäitlemisettevõtetest võetud proovidest teostatud analüüsid ja nende arv 2018.a
Uuritav näitaja Analüüside arv
Salmonella spp 513
E.coli 497
L.monocytogenes 353
Aeroobsed mikroorganismid 145
Tööstuslik steriilsus 6
Tabel 25. Toiduohutuskriteeriumidele mittevastavate proovide arv 2018. aastal
Jrk Proovi nimetus Võetud Analüüsinäitaja Positiivsete Positiivsete
nr proovide arv proovide arv proovide %
1 Lihavalmistised 48 Salmonella spp 1 2,0
1 Hakkliha 33 Salmonella spp 1 3,0
2018. a teostati veiseliha sisaldava hakkliha laiapõhjaline uuring. Uuriti 20 hakkliha proovi
ning uuringu eesmärk oli määrata veiseliha sisaldavast hakklihast, mis märgistuse kohaselt
linnuliha ei sisalda, linnuliha sisaldust. Uuring näitas, et 20-st hakkliha proovist tuvastati 5s
proovis linnuliha sisaldus.
49
Ettekirjutused
Tabel 26. Lihakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 2018. aastal
Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv
Allergeenide ohje 3
dokumentatsioon 4
eeltingimusprogrammi/KP seire 16
HACCP enesekontrolliplaanis 13
Hakkliha tooraine ja tootmine (853/2004) 6
identifitseerimismärgi kasutamine 10
kahjuritõrje 11
kasutatav vesi sh. toidujää 5
KKP-de seire, korrigeerivad tegevused 5
Lihalõikuse hügieen (853/2004) 3
Lihavalmistise tooraine ja tootmine (853/2004) 1
loomsed kõrvalsaadused 23
mittenõuetekohane toit 11
muu 7
mõõtevahendid, kontrollseadmed 4
Määratletud riskiteguriga materjal (999/2001) 3
personali hügieen sh kaitseriietus 4
personali koolitus 4
personali tervisekontroll 9
proovide võtmine ja analüüsimine 36
puhastamine ja desinfitseerimine 40
Rasvade sulatamine (853/2004) 1
sisseseade, seadmed 41
Tapahügieen 17
teavitamata tegevus 2
tegevusloata tegevus 1
temperatuurinõuded 15
toidu toitumis- ja tervisealane väide 1
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 35
toidu jälgitavus sh saatelehed 10
toidu käitlemine 5
toidu toidualane teave 63
toiduahela informatsioon (853/2004) 1
toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 9
toidukäitlemise ruumid 63
toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 21
Ulukite käitlemine (853/2004) 3
veiseliha jälgitavus/ kohustuslik märgistus 4
vihje/kaebus 6
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 24
Kokku 540
50
Ettekirjutuste arv
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 24
vihje/kaebus 6
veiseliha jälgitavus/ kohustuslik märgistus 4
Ulukite käitlemine (853/2004) 3
toiduohutuse eeltingimusprogrammid… 21
toidukäitlemise ruumid 63
toiduga kokkupuutuvad materjalid ja… 9
toiduahela informatsioon (853/2004) 1
toidu toidualane teave 63
toidu käitlemine 5
toidu jälgitavus sh saatelehed 10
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 35
toidu toitumis- ja tervisealane väide 1
temperatuurinõuded 15
tegevusloata tegevus 1
teavitamata tegevus 2
Tapahügieen 17
sisseseade, seadmed 41
Rasvade sulatamine (853/2004) 1
puhastamine ja desinfitseerimine 40
proovide võtmine ja analüüsimine 36
personali tervisekontroll 9
personali koolitus 4
personali hügieen sh kaitseriietus 4
Määratletud riskiteguriga materjal… 3
mõõtevahendid, kontrollseadmed 4
muu 7
mittenõuetekohane toit 11
loomsed kõrvalsaadused 23
Lihavalmistise tooraine ja tootmine… 1
Lihalõikuse hügieen (853/2004) 3
KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 5
kasutatav vesi sh. toidujää 5
kahjuritõrje 11
identifitseerimismärgi kasutamine 10
Hakkliha tooraine ja tootmine (853/2004) 6
HACCP enesekontrolliplaanis 13
eeltingimusprogrammi/KP seire 16
dokumentatsioon 4
Allegreenide ohje 3
0 10 20 30 40 50 60 70
Joonis 26. Lihakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 2018. aastal
51
Kõige enam tehti 2018. aastal lihakäitlemisettevõtete kontrollide käigus ettekirjutusi seoses
toidu toidualase teabega (12%) ja toiduvalmistamise ruumide nõuetele mittevastavustega (12%)
ning seose sisseseade ja seadmetega (8%).
2017. aastal tehti kõige enam ettekirjutusi seoses toidu toidualase teabega (15%), seejärel
toiduvalmistamise ruumide nõuetele mittevastavustega (14%) ja seose toidu käitlemisega (8%).
Koolitused
2018. a toimus lihahügieeni järelevalveametnikele 3 koolitust, sh 1 ühiskontroll ettevõttes.
Koolitused olid korraldatud VTA ja Sisekaitseakadeemia poolt. Koolitustel käsitleti
alljärgnevaid teemasid:
RASFF ja AAC
TKM järelevalve lihakäitlemisettevõttes
Kaitstud geograafilise tähise nimetusega toidu kasutamise tingimused toidu
valmistamisel ja selle märgistamise nõuded
EMÜ juhend „Valmistoitude kestvuskatsed L.monocytogenesé suhtes“
SRM
Päritolu esitamine sea-, kitse-, lamba- ja linnulihal
Lihamass, „baadermeat“, hakkliha ja liha
Traditsioonilised lihavalmistised ja NaNO2
Lihatoodete karamelliseerimine ja märgistus
„Parim enne“ ja „kõlblik kuni“ esitamine toidul
Riikliku järelevalve taktika (Sisekaitseakadeemia koolitus).
Ühiskontrolli teema oli kütitud ulukite tapajärgne kontroll.
Kokkuvõte
2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis 98 tegevusloaga lihakäitlemise ettevõtet ja 14 teavitatud
lihakäitlemisettevõtet. Ettevõtetes viidi läbi 286 toiduhügieenialast ametlikku kontrolli, mis on
10-e võrra rohkem kui 2017. a. Ettevõtetele tehti liha valdkonnas 540 ettekirjutust, mis on 48
võrra vähem kui 2017. a. Kõige rohkem tehti ettekirjutusi toidu märgistamisega seoses ja
toiduvalmistamise ruumide nõuetele mittevastavustega seonduvalt. 2018. aastal võeti ametlike
kontrollide käigus lihakäitlemisettevõtetest 246 järelevalveproovi mikrobioloogilisteks
uuringuteks. Ametlikke kontrolle teotas 2018. a lihahügieeni valdkonnas 18
järelevalveametnikku ja koolitusi toimus 4. korral.
3.1.7.6. Piimakäitlemisettevõtete järelevalve
Igas Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikus keskuses on määratud juhataja poolt
järelevalveametnik, kes vastutas piimahügieeni valdkonna järelevalve korralduse eest oma
maakonnas. Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikes keskustes töötas 2018. aastal 14
piimahügieeni valdkonnaga tegelevat teenistujat. Raplamaal ja Läänemaal teostas
piimahügieeni valdkonna toiduohutusalast järelevalvet üks ja sama ametnik. Üldjuhul tegelevad
piimahügieeni valdkonna järelevalveametnikud piirkondlikes keskustes täiendavalt riikliku
järelevalvekohustuse täitmisega ka mõnes teises käitlemisvaldkonnas.
52
Piimakäitlemisettevõtetes ja piimatootmisettevõtetes ametlike kontrollimiste läbiviimise
sagedust reguleerivad Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjad.
Piimakäitlemisettevõtted
2018. a alguses oli piima valdkonnas kehtiva tegevusloaga 45 piimakäitlemisettevõtet. 2018. a
jooksul tunnustati tegutsema kolm uut piimakäitlemisettevõtet ja tegevuse lõpetas üks ja
tegevuse peatas kolm piimakäitlemisettevõtet. 2018. aasta lõpuks oli piimakäitlemisettevõtete
arv kokku 44 (tabel 27).
Tegevusloaga piimakäitlemisettevõtteid suuruse järgi ei eristata. Piimakäitlemisettevõtete
tegevust eristavad erinevad käideldavad toidugrupid ja muud tegevused teistes
käitlemisvaldkondades nt ladustusteenuse pakkumine teistele käitlejatele. Enamus tegevusloaga
piimatööstuseid tegeleb kuumtöödeldud piimast piimatoodete valmistamisega või piimapõhiste
toodete käitlemisega. Eestis on üks eraldiseisev juustu pakkekeskus, kaks jäätisevabrikut, neli
kitsepiima töötlevat piimakäitlemisettevõtet ja 2 lambapiima töötlevat piimakäitlemisettevõtet.
Tabel 27. Ülevaade piimakäitlemisettevõtetest arvust aastatel 2015-2018. Allikas: VTA
Käitlemisvaldkonna koondandmed 01.01.2015 01.01.2016 01.01.2017 01.01.2018 01.01.2019
Tegevusloaga piimatööstuste arv 39 38 42 45 44
Täpsem ajas täiendatav info tegevusloaga piimatootmisettevõtete kohta on leitav Veterinaar- ja
Toiduameti kodulehelt aadressil: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html
Piimakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 01.01.2019. a on toodud joonisel 27.
Joonis 27. Tegevusloaga piimatööstuste arv maakondade lõikes seisuga 01.01.2019. a. Allikas: VTA
53
Järelevalve korraldamisel 2018 aastal kehtis VTA peadirektori 23.12.2008. a käskkiri nr 206
„Piimakäitlemisettevõtetes ja piimatootmisettevõtetes ametlike kontrollimiste läbiviimise
juhend“ mida on muudetud VTA peadirektori 13.01.2012. a käskkirjaga nr 7.
Riskianalüüsi põhiselt omistati igale piimakäitlemisettevõttele riskitase, mis määras ettevõttes
läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul.
Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 2018 aastal:
kõrge riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt neli korda aastas;
keskmine riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt kaks korda aastas;
madal riskitase – ettevõtet kontrolliti vähemalt üks kord aastas.
Lisaks ülalmainitud plaanilistele kontrolltoimingutele teostati piimakäitlemisettevõtetes ka
täiendavaid kontrolle, näiteks tarbijalt tulnud vihje kontrollimiseks või muudel põhjustel.
Plaaniväliste kontrollimiste läbiviimise põhjusteks olid ka korralisel inspekteerimisel tehtud
ettekirjutuste täitmise järelkontrollid või uute lisandunud piimakäitlemisettevõtetega seotud
inspekteerimised.
Ülevaade inspekteerimise sagedustest on esitatud tabelis 28. Alates 2018 kajastavad tabelis
toodud andmed üksnes planeeritud ja selle planeeringu alusel teostatud järelevalvetoiminguid
st. välja on jäänud plaanivälised kontrolltoimingud.
Tabel 28. Ülevaade järelevalvetoimingute sagedustest aastatel 2014-2018. Allikas: VTA
Piimatööstuste inspekteerimine 2014 2015 2016 2017 2018
Piimatööstuste arv 39 38 42 45 44
Inspekteerimisi piimatööstustes kokku 162 130 129 139 91
(piimahügieen)
2018. a teostati planeeringu alusel ametlikke kontrolle piimakäitlemisettevõtetesse 91.
Piimatööstustele tehti ametliku kontrolli käigus kokku 168 ettekirjutust.
Piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutused on üldisemalt seotud toidukäitlemise ruumide,
toidualase teabe, proovide võtmise ja analüüsimisega ja puhastamise- ning desinfitseerimise
korraldusega.
Ülevaade piimakäitlemisettevõtetes 2018 aasta jooksul tehtud ettekirjutuste arvule liikide kaupa
on esitatud tabelis 29.
Tabel 29. Piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 2018. aastal. Allikas: VTA
Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste arv
Dokumentatsioon 6
HACCP enesekontrolliplaanis 2
Personali koolitus 5
Personali tervisekontroll 2
Temperatuurinõuded 2
Toidu jälgitavus sh. saatelehed 7
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 10
54
Toiduohutuse eeltingimusprogrammi/KP seire 2
Toidu toidualane teave 19
Kahjuritõrje 2
KKP-de seire, korrigeerivad tegevused 5
Mõõtevahendid, kontrollseadmed 1
Puhastamine ja desinfitseerimine 11
Sisseseade, seadmed 8
Toidukäitlemise ruumid 33
Üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 8
Järelkontroll 10
Mittenõuetekohane toit 3
Muu 1
Proovide võtmine ja analüüsimine 13
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 5
Jäätmekäitlus 1
Personali hügieen sh. kaitseriietus 2
Toidu toitumis- ja tervisealane väide 6
Toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 2
Toidu pakendamine 2
KOKKU: 168
VTA keskasutuse järelevalveametniku poolt hinnati 2018. a piima valdkonna toimivust
toiduosakonna tööplaani alusel. Toiduosakonna tööplaani täitmiseks piimahügieeni valdkonnas
viidi sisekontroll läbi Lääne-Virumaal, Saaremaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Hinnang anti
piimahügieeni valdkonnas proovivõtuga seotud menetluste läbiviimisele keskuste poolt ja
kontrollitud ettevõtete (neli piimatööstust) enesekontrolliplaanis proovivõtukavaga seotud
tegevustele ja nendest tegevustest kinnipidamisele. Samuti anti hinnang järelevalvetoimingute
tõhususele ettevõtte poolt kehtestatud proovivõtukavas toodu ja proovivõtukavas planeeritust
kinnipidamise osas.
Piimatootmisettevõtted
Piimafarmide kontrolli teostamine korraldati 2018 aastal Veterinaar- ja Toiduametis ümber.
Alates 1. jaanuarist 2018 anti kõik volitatud veterinaararstide poolt teostatud kontrolltoimingud
(sh. karjade kontrollid ning tõendite väljastamine) täies mahus üle Veterinaar- ja Toiduameti
järelevalveametnikele ja loomapidajad hakkasid saama sellest kuupäevast alates kirjeldatud
toimingutele vastavat teenust oma maakonna VTA keskusest. Volitatud veterinaararstidelt tellib
Veterinaar- ja Toiduamet edaspidi töödena ainult riiklike loomatauditõrje programmide
põhiseid karjade monitooringuid ja diagnostilised uuringud.
Veterinaar- ja Toiduamet otsustas, et alates 01.01.2018 enam toorpiima veterinaartõendit 8P
loomapidajale piimatööstusele esitamiseks ei väljastata. See seisukoht kujunes seetõttu, et
toorpiima veterinaartõendi olemasolu ei tõenda turustatava toorpiima nõuetekohasust müügi
hetkel, kuna hinnang antakse eelnevalt võetud piimaproovide tulemuste alusel. Piimatööstus
saab varutud toorpiima nõuetekohasusest teada Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli
(EPJ) piimalaborisse saadetud piimaproovide tulemustest. Dokumentideks on EPJ piimalabori
55
poolt väljastatud tõendusdokumendid. Mittenõuetekohase toorpiima varumisest on käitlejal
endal kohustus Veterinaar- ja Toiduametit teavitada. Veterinaarkeskuste
veterinaarjärelevalveametnikel on võimalus andmekogusid kasutades veenduda piimakarjadele
teostatud RLTTP rakenduskava alusel teostatud profülaktiliste menetluste ja diagnostiliste
uuringute nõuetekohasuses. Kitsendused karjadele edastatakse loomapidajale
veterinaarjärelevalveametnike poolt ning sellest informeeritakse kõiki asjassepuutuvaid (sh
piimatööstuseid). Toorpiima turustamisel loomapidaja poolt otse tarbijale või
jaekaubandusettevõtjale, jäid kehtima senised nõuded ja veterinaartõendi 8P väljastab
otseturustuse korral vastava maakonna veterinaarjärelevalveametnik.
Juhul kui piimafarm turustab toorpiima toiduna oli 2018 aastal piimafarmide kontrolli
sageduseks üks kord aastas. Piimafarmi kontrolli käigus täideti kontrollakt koos kontrollakti
juurde kuuluvate töölehtedega.
Piimafarmide kontrolltoimingute läbiviimise planeerimise ja nõuetekohase teostamise eest
vastutab Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakond. Toiduosakond vastutab
toorpiima nõuetekohasusega seotud tegevuste eest.
VTA piimahügieeni järelevalveametnik saab piimatööstuste poolt varutud ja Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) piimalaborisse saadetud piimaproovide
mittenõuetekohastest tulemustest teada EPJ piimalaborist e-kirja teel laekuvate teatiste kaudu.
EPJ teatised koondatakse, tulemusi analüüsitakse ja vajadusel sekkutakse. Sekkumise kohustus
tekib kui toidukäitleja ei ole parandanud olukorda kolme kuu jooksul alates pädeva asutuse
esimesest teavitamisest kriteeriumidele mittevastavuse kohta mikroorganismide üldarvu ja
somaatiliste rakkude arvu osas, peatatakse tootmisettevõttest toorpiima tarnimine või
kohaldatakse selle suhtes toorpiima töötlemist ja kasutamist käsitlevaid nõudeid rahvatervise
kaitsmiseks.
Piimalehmade jaotus maakondade lõikes on toodud joonisel 28.
Joonis 28. Piimalehmade arv maakondade lõikes. Allikas: PRIA
56
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) kodulehel toodud andmetel on
piimalehmade arv 17.01.2019 seisuga 85098. Piimalehmade jaotus maakondade viisi on toodud
tabelis 30.
Tabel 30. Piimalehmade arv seisuga 17.01.2019 PRIA andmetel.
Maakond Piimalehmade arv
Harjumaa 4167
Hiiumaa 624
Ida-Virumaa 1304
Järvamaa 13143
Jõgevamaa 7701
Läänemaa 1140
Lääne-Virumaa 10043
Pärnumaa 10587
Põlvamaa 6032
Raplamaa 6327
Saaremaa 5180
Tartumaa 5264
Valgamaa 3538
Viljandimaa 7393
Võrumaa 2655
KOKKU 85098
Piimalehmade arv ja piimatoodang lehma kohta Eesti Statistikaameti (ESA) andmetel on toodud
joonisel 29.
Joonis 29. Piimalehmade arv ja piimatoodang lehma kohta, 1994-2018. Allikas: ESA
57
2018. a võeti piimakäitlemisettevõtetest, piimatootmisettevõtetest ja toorpiima müügikohtadest
kokku 179 proovi, millest nõuetele mittevastavaid oli 11 (6,2 % võetud proovidest).
2018. aastal piimakäitlemisettevõtetest, piimatootmisettevõtetest võetud proovidest teostati
1460 analüüsi, millest nõuetele mittevastavaid oli 51 (3,5% teostatud analüüsidest).
Piimahügieeni valdkonnas 2018. a ametliku kontrolli käigus teostatud laboratoorsetest
uuringutest on esitatud ülevaade tabelis 31.
Tabel 31. Ametliku kontrolli käigus 2018. a piimakäitlemisettevõtetest ja piimatootmisettevõtetest
võetud proovidest uuritud analüüside arv ja määruse 2073/2005 või 853/2004 (toorpiim)/siseriiklik
määrus 71 nõuetele mittevastavate analüüside arv. Allikas: VTA
Analüüsi nimetus Nõuetele mittevastavate analüüside arv
Bakterite üldarv piimatööstuses 1 Piim (joogipiim)-Rasvatu piim
enne termilist töötlust 1 Piim (joogipiim)- Toorpiim-Lehma toorpiim
Listeria monocytogenes 1 Piimatooted-Valminud poolpehmed juustud-
pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud
Enterobacteriaceae 5 Piimatooted-Jäätised-Koorejäätis lehmapiimast
E. coli 15 Piimatooted-Valmimata juustud lehmapiimast-
toorjuustu tooted
5 Piimatooted-Valminud pehmed juustud-pastöriseeritud
lehmapiimast valmistatud
5 Piimatooted-Valminud poolkõvad juustud-toorpiimast
või termiseeritud lehmapiimast valmistatud
5 Piimatooted-Valminud poolkõvad juustud-
pastöriseeritud lehmapiimast valmistatud
Koagulaaspositiivsed stafülokokid 5 Piimatooted-Valminud pehmed juustud-pastöriseeritud
lehmapiimast valmistatud
5 Piimatooted-Valminud poolkõvad juustud – toorpiimast
või termiseeritud lehmapiimast valmistatud
Bakterite üldarv piimafarmis 2 Piim(joogipiim)-Toorpiim-Lehmapiim
Staphylococcus aureus 1 Piim(joogipiim)-Toorpiim-Lehmapiim
Kokku 51
2018 aastal piimatööstustest ametliku järelevalve käigus võetud proovidest ei vastanud ühe
piimatööstuse juustuproov määruses 2073/2005 toodud toiduohutuskriteeriumidele (juustu
partii viiest osaproovist 1 osaproov Listeria monocytogenes leiuga). Antud partii
päritoluettevõttest tarbijateni ei jõudnud ja antud partii kõrvaldati piimatööstuse poolt
toiduahelast. Antud partii utiliseeriti.
2018 aastal piimatööstustest ja piimafarmidest ametliku järelevalve käigus võetud
tooteproovide või toorpiima/pastöriseeritud piima proovitulemuste alusel osutusid määruses
2073/2005 toodud protsessi hügieenikriteeriumidele või 853/2004 (toorpiim)/siseriiklik määrus
nr 71 nõuetele mittevastavaks järgmised analüüsinäitajad:
58
E.coli - juustud lehmapiimast (30); Enterobacteriaceae jäätises (5); Koagulaaspositiivsed
stafülokokid – juustud lehmapiimast; joogipiima bakterite üldarv piimatööstuses enne termilist
töötlemist (2); toorpiima bakterite üldarv piimafarmis (2); otseturustatava toorpiima
Staphylococcus aureus’e piirväärtuse ületamine (1).
Kokku oli JVIS-i alusel mittenõuetekohaseks loetud analüüsitulemusi 51 analüüsi11-st tootest.
2018. aastal korraldati maakonna järelevalveametnikele üks piimahügieeni valdkonda puudutav
kahepäevane koolitus. Antud koolituse läbiviijaks oli VTA toiduosakonna piimahügieeni
peaspetsialist. Teoreetiline koolitus toimus Tartus Jõgevamaa ja Tartumaa keskuses ja praktiline
koolitus toimus E-Piim Põltsamaa Meiereis.
Koolitusest võttis osa 14 ametnikku 15-st maakonnast.
Koolitustel keskenduti varutud toorpiima nõuetekohasuse kontrollile piimafarmist
piimatööstuseni, ülevaade anti märgistamise kontrollist 2016 ja 2017, JVIS-i täitmisel tehtud
vead, tuvastatud asjaolude fikseerimine, piimahügieeni tegevusvaldkonna hindamise tulemused
ja edasised tegevused, küsimuste arutelu. Tootespetsiifiliselt arutati praktikas esinenud juhust,
kus mannapuding oli saastunud Bacillus spp-ga ja tutvustati eksperthinnangut, mis oli tehtud
Merike Henno, dr(pm) Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi
piimakvaliteedi uurimise laboratooriumi juhataja, vanemteadur Eesti Maaülikooli poolt.
2018. aastal võttis VTA piimahügieeni peaspetsialist osa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
piimatoodete ekspertide tööst.
2018. aastal osales VTA piimahügieeni peaspetsialist järgmistel koolitustel:
Mikroorganismide kasutamine toiduainete tootmisel. Toiduainetes kasutatavad
mikroorganismid. Probiootikumid. Juuretised. Tallinna Tehnikaülikool 22.11.2018
Iskuandmete kaitse määruse sissejuhatav koolitus. MeM-i andmekaitse nõuniku
sisekoolitus 20.11.2018
Piimahügieeni valdkonna 2018. a kokkuvõte ja järeldused:
Tegevusloaga piimakäitlemisettevõtete (piimatööstuste) arv on olnud aasta-aastalt üsna
stabiilne, kuid 2018 aastal vähenes tervikuna ühe piimatööstuse võrra. Viimastel aastatel
lisandunud uued piimatööstused ja tegevuse lõpetanud või peatanud piimatööstused on olnud
pigem väikekäitlejad, kes töötlevad piima väiksemas mahus. Lisandunud on uued väikesed
piimatööstused, kus piimatoodete valmistamine toimus eelnevalt eraelamu köögis teavitatud
tegevusena ja turustusvõimaluste selgudes ning piimatoodete valmistamise oskuste arendamise
järgselt on otsustatud piimatoodete valmistamiseks rajada eraldiseisvad tootmisruumid ja
alustada oma tegevust tegevusloaga piimatööstusena. Ühel juhul on tegemist päris uue
piimatööstusega, kus Eestis alustati esmakordselt lambapiima töötlemist tegevusloaga
piimatööstuses. Üks piimaühistu teeb ettevalmistusi päris uue piimatööstuse rajamiseks. 2018
aastal piimakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste arv on võrreldes eelnenud aastaga
vähenenud 34,6% (2018. a tehti 89 ettekirjutust vähem).
59
Piimatootmisettevõtete ehk piimafarmide arv on aasta aastalt vähenenud. Piimalehmade arv on
viimase kahekümne aasta jooksul olnud langustrendis, vahepealsete väikeste tõusudega aga
2018 aastal piimalehmade arv tervikuna võrreldes varasema aastaga vähenes 1,4%-i. Keskmine
piimatoodang lehma kohta on aasta aastalt suurenenud ja suurenemine oli ka 2018 aastal (kasv
2%).
Piimafarmide kontrolli koordineerib VTA loomatervise ja -heaolu osakond. Piimahügieeni
peaspetsialistil maakonnas on süstemaatiline ja ajakohane ülevaade toorpiima otseturustajatest.
2018 aastal võeti piimahügieeni valdkonnas piimakäitlemisettevõtetest ja
piimatootmisettevõtetest kokku 179 proovi (2017 võeti 215 proovi), millest nõuetele
mittevastavaid oli 11 proovi (6,2 % võetud proovidest).
2018 aastal võetud proovide arv kokku on võrreldes 2017 aastaga vähenenud 16,7% (215-lt 179-
le) ja nõuetele mittevastavate proovide arv on suurenenud 8-lt 11-le.
2018 aastal piimakäitlemisettevõtetest ja piimatootmisettevõtetest võetud 179-st proovidest
teostati 1460 analüüsi, millest nõuetele mittevastavaid oli 51 (3,5 % teostatud analüüsidest).
2018 aasta võetud proovidest teostatud analüüside arv on võrreldes 2017 aastaga 47 analüüsi
võrra vähenenud (1507-lt 1460-le) ja nõuetele mittevastavate analüüside arv on suurenenud 17-
lt 51-le.
2018 aastaks piimahügieeni valdkonnas riikliku järelevalve raames planeeritud proovidest
tehtavate analüüside arv moodustas tegelikult võetud analüüside mahust 96,9% (2017 – 92,9%).
Tegelikult võetud proovidest analüüsitavate analüüside maht erines planeeritust 3,1%.
Analüüside planeeringust peeti kinni ja planeeritud analüüside kogumahu ei ületatud.
2018. aastal Eesti piimatööstustes tehtud ehitustööd olid seotud olemasolevate tootmisruumide
rekonstrueerimise ja uuendamisega aga üks piimatööstus ehitas päris uue piimatööstuse ja kolis
tootmise uutesse ruumidesse. Enamik piimatööstuseid olid ehitustööde tegemisel ja uute
seadmete soetamisel pigem tagasihoidlikud. Alates 2014 augustist kehtestatud Venemaa
impordikeelu osas kõigile Euroopa Liidu liikmesriikides toodetud piimatoodetele ei ole tänaseks
turuolukord muutunud. Hiina turule minekuks on saanud loa viis Eesti piimatööstust.
Piimatööstuste list, kes tohivad oma toodangut Hiinas turustada on avalikult leitav:
http://www.cnca.cn/ywzl/gjgnhz/jkzl/
2018. aastal avati uus turg piimatoodetele Mehhikosse, piimakäitlemisettevõtetele Tšiili ja
imikupiima asendajale Hiina Rahvavabariiki.
Riiklik järelevalve jätkab piimahügieeni valdkonnas seadusandlusest tulenevaid
kontrolltoiminguid ametlike kontrollide läbiviimisel piimakäitlemisettevõtetes, piimafarmides
ja toorpiima müügikohtades.
60
3.1.7.7. Kalakäitlemisettevõtete järelevalve
Igas kohalikus veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt
järelevalveametnik, kes vastutab kala valdkonna järelevalve eest. Kalahügieeni
järelevalveametnike töökoormus sõltub kalakäitlemisettevõtete arvust maakonnas. Üldjuhul
tegelevad kalahügieeni peaspetsialistid veterinaarkeskustes täiendavalt riikliku
järelevalvekohustuse täitmisega ka mõnes teises valdkonnas.
Kalakäitlemisettevõtted
Tegevusloaga kalakäitlemisettevõtete arv maakondades on esitatud tabelis 32.
Tabel 32. Kalakäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 2014-2018.a.
Ettevõtete arv Ettevõtete arv Ettevõtete arv Ettevõtete arv Ettevõtete arv
Maakond 2016 2017 2018
2014 2015
Harjumaa 22 20 20 24 20
Hiiumaa 1 1 2 6 4
Ida-Virumaa 10 10 8 10 6
Jõgevamaa 7 8 8 8 8
Järvamaa 1 1 1 1 1
Läänemaa 7 10 8 8 4
Lääne-Virumaa 2 2 2 2 1
Põlvamaa 1 1 1 2 3
Pärnumaa 18 18 17 16 19
Raplamaa 0 1 1 1 0
Saaremaa 10 12 9 9 10
Tartumaa 15 14 15 15 15
Viljandimaa 1 1 1 0 0
Valgamaa 0 0 1 0 0
Võrumaa 0 0 0 0 1
KOKKU 95 97 94 102 92
61
Võrumaa; 1
Tartumaa; 15
Harjumaa; 20
Saaremaa; 10
Hiiumaa; 4
Ida-Virumaa; 6
Jõgevamaa; 8
Pärnumaa; 19
Läänemaa; 4
Järvamaa; 1
Põlvamaa; 3 Lääne-Virumaa; 1
Joonis 30. Kalakäitlemisettevõtete jaotus maakondade lõikes aastal 2018
Enamus tegevusloaga kalatööstusi tegeleb kohaliku kala külmutamise ning fileerimisega,
suitsutamisega ning preservide tootmisega.
Täpsem informatsioon tegevusloaga kalakäitlemisettevõtete kohta on leitav Veterinaar- ja
toiduameti kodulehelt aadressil: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=777.
Tegevusloaga kalatöötlemislaevad
Tehaslaevade põhiliseks tegevuseks on krevettide ja süvaliikide püük ning püütud toodangu
töötlemine laeval.
Seisuga 31.12.18 on tegevusloaga kalatöötlemislaevu 5. Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti
peadirektori 30.12.2016 käskkirjale nr 162 (Kalakäitlemisettevõtetes ametlike kontrollide ja
planeerimise juhend), nähakse tehaslaevade kontrolli ette üks kord kolme aasta jooksul. Aastal
2018 teostati kontrolli kolmele kalatöötlemislaevale.
Kalalaevad
Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA) ja Keskkonnainspektsiooni (edaspidi KKI) vahelisest
koostööleppest (2.11.2016) tulenevalt teostab alates 1. jaanuarist 2017 KKI VTA pädevusalas
olevat järelevalvet järgmises ulatuses:
1) Kala ja selle käitlemise nõuetele vastavuse hindamist kalalaev ning kala lossimisel
2) Kala transpordivahendi nõuetele vastavase hindamist
3) Järelevalve käigus kontrollitakse:
4) Läänemerel traalpüügiga tegelevaid kalalaevu sh lossimist (pikkus on 12 m ja üle selle,
segment 4S1) - vähemalt ühel korral kalendriaasta jooksul.
5) Läänemere rannakalanduses ja sisevete kutselisel kalapüügil kasutatavaid ujuvaluseid
sh lossimist – juhusliku valimi abil.
62
6) Transpordivahendi nõuetele vastavust hinnatakse vastavalt võimalustele, siis kui
kalalaeva kontrolli ajal toimub ka kala lossimine transpordivahendile.
Kalalaevaregistris on registreeritud 26 traallaeva.
2018. a jooksul kontrollisid Läänemerega piirnevate maakondade Keskkonnainspektsiooni
inspektorid kokku 63 kalapüügilaeva, nendest 22 olid traallaevad ja 41 rannapüügiga tegelevad
kalalaevad.
Sisevetel planeeris KKI läbi viia kalapüügiga tegelevate ujuvaluste kontrollimisi järgmises
mahus: Peipsi järv 30, Lämmijärv 5, Võrtsjärv 5 ja Emajõgi 5.
Lisaks kalapüügiga tegelevatele ujuvalustele kontrolliti enamasti ka lossimiskoha nõuetele
vastavust ning võimalusel ka kala vedavaid transpordivahendeid.
Ettevõtete järelevalve 2018 aastal
Järelevalve korraldamisel 2018. aastal kehtis VTA peadirektori 30.12.2016. a käskkiri nr 162
(„Kalakäitlemisettevõtetes ametlike kontrollide planeerimise juhend“).
Riskianalüüsi põhiselt omistati igale kalakäitlemisettevõttele riskitase, mis määras ettevõttes
läbiviidavate ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid
riskitasemeid sai olla kolm: kõrge, keskmine, madal. Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt
ettevõtte riskitasemele oli 2018. aastal:
Kõrge riskitase - ettevõtet kontrollitakse vähemalt kolm korda aastas.
Keskmine riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas.
Madal riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks aastas.
Lisaks ülalmainitud plaanilistele inspekteerimistele võib ettevõtetes teostada ka täiendavaid
ametlikke kontrolle, näiteks tarbijatelt tulnud kaebuste kontrollimiseks või muudel põhjustel,
mil kahtlustatakse toidualaste nõuete rikkumist. Inspekteerimine viiakse üldjuhul läbi käitlejat
ette teatamata.
2018a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud kalakäitlemisettevõtetes (sh
tehaslaevadel, traallaevadel) kontrollkäike toiduhügieeni valdkonnas kokku 187 korral, mis
sisaldab ka plaaniväliseid kontrolle, mida aasta alguses plaanis ei olnud.
Plaaniväliste kontrollide läbiviimise põhjusteks olid peamiselt korralisel inspekteerimisel tehtud
ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, uute lisandunud kalakäitlemisettevõtetega seotud
inspekteerimised, plaanivälised inspekteerimised proovide võtmisel, Vene Föderatsiooni ja
Tolliliidu nõuete hindamised, Hiina lõheliste auditieelne hindamine.
Kontrollkäikude arvud maakonniti on toodud tabelis 33.
63
Tabel 33. Planeeritud ja tegelike inspekteerimiste arv kalakäitlemisettevõtetes (töötlemisettevõtted,
tehaslaevad, traallaevad) 2018. a
2018
Maakond 2017
Teostatud Koostatud
Planeeritud Tegelike Planeeritud
plaaniliste ÜKAde arv
inspekteerimiste inspekteerimiste inspekteerimi
inspekteerimi
arv arv ste arv
ste arv
Harjumaa 42 40 106 43 63
Hiiumaa 3 4 11 8 24
Ida-Virumaa 11 11 9 9 26
Jõgevamaa 13 13 14 14 32
Järvamaa 1 1 1 1 2
Läänemaa 15 14 28 18 26
Lääne-Virumaa 4 4 2 2 2
Põlvamaa 1 1 5 5 12
Pärnumaa 37 34 75 39 46
Raplamaa 1 1 0 0 0
Saaremaa 21 21 57 28 54
Tartumaa 21 20 23 20 36
Viljandimaa 1 0 0 0 0
Veterinaar- ja 0 0 11
Toiduamet peamaja
KOKKU 171 164 331 187 334
2018. aastal tehti kalakäitlemisettevõtetele kokku 314 ettekirjutust.
Põhilised ettekirjutused, mis 2018. aastal kalakäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud toidu
käitlemise ruumide kohta tuvastatud puudustega, toidu jälgitavuse ning HACCP süsteemiga
enesekontrolliplaanis. Võrreldes 2017. aastal tehtud ettekirjutustega, ei ole enim tuvastatud
puuduste laad oluliselt muutunud. Mõnevõrra rohkem on ettekirjutusi tehtud seoses toidu
jälgitavuse ning toidu toidualase teabega.
Tabel 34. Kalakäitlemisettevõtetele (sh tehaslaevad, kalalaevad) tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa
2018. aastal
Ettekirjutuse liik Ettekirjutuste arv
liigiti
toidukäitlemise ruumid 44
toidu jälgitavus sh saatelehed 34
HACCP enesekontrolliplaanis 25
toidu toidualane teave 20
puhastamine ja desinfitseerimine 19
toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis 17
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 15
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 14
järelkontroll 13
loomsed kõrvalsaadused 13
proovide võtmine ja analüüsimine 12
sisseseade, seadmed 11
64
KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 10
mõõtevahendid, kontrollseadmed 7
personali koolitus 7
dokumentatsioon 6
kahjuritõrje 6
temperatuurinõuded 6
mittenõuetekohane toit 5
jäätmekäitlus 3
muu 3
personali hügieen sh kaitseriietus 3
toidu pakendamine 3
üldnõuded kalalaevale 3
eeltingimusprogrammi/KP seire 2
toidu käitlemine 2
toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 2
transport sh veovahendid 2
identifitseerimismärgi kasutamine 1
kala lossimine 1
personali tervisekontroll 1
teavitamata tegevus 1
tegevusloata tegevus 1
toidu toitumis- ja tervisealane väide 1
tolliliidu nõuetele vastavus 1
Kokku 314
toidukäitlemise ruumid
toidu jälgitavus sh saatelehed
HACCP enesekontrolliplaanis
toidu toidualane teave
puhastamine ja desinfitseerimine
toiduohutuse eeltingimusprogrammid enesekontrolliplaanis
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus
järelkontroll
loomsed kõrvalsaadused
proovide võtmine ja analüüsimine
sisseseade, seadmed
KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd
Joonis 31. Kalakäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 2018. aastal.
65
Kalakäitlemisettevõtetest 2018. aastal võetud proovide tulemused
Kalakäitlemisettevõtetest võetava toidugrupi valiku tegi maakonna kalahügieeni peaspetsialist
koostöös Veterinaar- ja Toiduameti kalavaldkonna spetsialistiga. Valik, millistest toodetest ning
milliseid näitajaid uurida, põhines mikrobioloogia määruse 2073/2005, saasteainete määruse
1881/2006, määruse 853/2004 ja 854/2004 ning eelmise aasta proovi tulemustel. Saasteainete
kohta võetud proovid ja analüüside tulemused on kajastatud ka saasteainete kontrollprogrammi
aruandes.
2018. aastal võeti kalakäitlemisettevõtetest plaanilise järelevalve käigus mikrobioloogilisi ja
saasteaineproove, millest teostati 751 analüüsi.
Mittenõuetekohaseid proove oli 50 ehk ca 6,6%. Nõuetele mittevastavused olid seotud Listeria
monocytogenes, E.coli, kalaparasiitide leidumisega ning bensoehappe ja kala oraganolepitiliste
nõuetele mitte vastavusega. Listeria monocytogenes tuvastati kuumsuitsutatud, külmsuitsutatud
ja soolatud kalast. E.coli külmsuitsutatud kalast ning kalaparasiite leiti kalade soolevalendikust.
Ülevaade 2018. a järelevalve käigus võetud proovidest ja teostatud analüüsidest on toodud
tabelis nr 35.
Tabel 35. Ülevaade 2018. a järelevalve käigus teostatud analüüsidest.
Uuritavad näitajad Ei vasta Vastab Analüüse kokku
Lisaained 1 27 28
Bensoehape ja bensoaadid 1 14 15
Nitrit 1 1
Sorbiinhape ja sorbaadid 11 11
Sulfitid 1 1
Mikrobioloogia 34 380 414
Bakterite üldarv 18 18
E.coli 10 46 56
Enterobacteriaceae 5 5
Koagulaaspositiivsed stafülokokid 10 10
Listeria monocytogenes 24 232 256
Listeria monocytogenes (arvuline määramine) 40 40
Salmonella spp. 25g 20 20
Staphylococcus aureus 4 4
Sulfitit redutseerivad klostriidid 3 3
Vibrio parahemolyticus 2 2
Muud analüüsid 162 162
Histamiin 145 145
Lenduv aluseline lämmastik (TVB-N) 17 17
Organoleptika 11 43 54
Parasitoloogiline uuring 3 13 16
Saasteained 1 76 77
Arseen (As) 19 19
Elavhõbe (Hg) 19 19
66
Kaadmium (Cd) 1 18 19
PAH 1 1
Plii (Pb) 19 19
Kokku 50 701 751
Koolitused, nõupidamised
2018ndal aastal toimusid kalajärelevalve ametnikele järgmised koolitused:
Toiduohutus ja tootmishügieen kala ja kalatoodete tootmisel (Eesti Maaülikool)
Enesekontrollisüsteemi loomine ja auditeerimine kalakäitlejatele (Eesti Maaülikool)
Märgistusalane koolitus (VTA)
Kala järelevalveametnike nõupidamine. Käsitletavad teemad olid:
HACCP enesekontrolliplaanis
Kala päritolu tõendavad dokumendid
Ühisinspekteerimisi viidi aastal 2018 läbi 3 korral (Tartumaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal).
Ühisinspekteerimisel olid käsitletavateks teemadeks kestvuskatsete teostamine, toote märgistus
ning selgitava-reageeriva järelevalve juhendi rakendamine.
2018. aastal toimus KKI ja VTA ühine koolitus, kus käsitleti KKI poolt läbi viidud kontrollimisi,
mis puudutasid esmatootmisnõuetele vastavuse kontrollimist kalalaevadel.
Muud järelevalvega seotud tegevused
05.09 -11.09.18 toimus Hiina lõheliste audit.
02.11.18 toimus Läänemaal Rannakalurite infopäev, kus teemadeks olid: esmatootmise mõiste,
kala päritolu tõendavad dokumendid, eraelamus toidu (kalandustoodete) valmistamine.
Kokkuvõte
2018ndal aastal viisid kalakäitlemisettevõtete kontrolle läbi 13 järelevalveametnikku.
2018 aasta lõpu seisuga oli Eestis 92 tegevusloaga kalakäitlemisettevõtet, 5 tegevusloaga
kalatöötlemislaeva, 26 traallaeva. Kalaettevõtete arv on võrreldes aastaga 2017 langenud 7,7%
võrra, kuid aastate 2016-2018 lõikes jäänud suhteliselt stabiilseks.
2018. aastal teostasid kalahügieeni järelevalveametnikud kalakäitlemisettevõtetes kokku 187
kontrolli. Põhilised ettekirjutused, mille kohta 2018. aastal kalakäitlemisettevõtetele tehti, olid
seotud puudustega toidu käitlemise ruumide kohta, toidu jälgitavuse ning HACCP süsteemiga
enesekontrolliplaanis. Võrreldes aastaga 2017 on ettekirjutuste arv vähenenud 32,6%.
Ettekirjutuste arv oli 2018ndal aastal võrreldes aastaga 2017 väiksem tõenäoliselt seetõttu, et
rakendati selgitavat järelevalvet.
2017. aastal teostati kalakäitlemisettevõtetest võetud järelevalveproovidest 751 analüüsi.
Mittenõuetekohaseid proove oli 50 ehk ca 6,6%. Nõuetele mittevastavused olid seotud Listeria
67
monocytogenes, E.coli, kalaparasiitide leidumisega ning bensoehappe ja kala oraganolepitiliste
nõuetele mitte vastavusega. Listeria monocytogenes tuvastati kuumsuitsutatud, külmsuitsutatud
ja soolatud kalast. E.coli külmsuitsutatud kalast ning kalaparasiite leiti kalade soolevalendikust.
3.1.7.8. Munapakenduskeskuste ja munatoodete käitlemisega tegelevate
ettevõtete järelevalve
Igas maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt
järelevalveametnik, kes vastutab muna valdkonna järelevalve eest. 2018. aasta lõpus omas
tegevusluba 25 munapakenduskeskust ja 1 munatooteid käitlev ettevõte. Kahekümneühes
munapakenduskeskuses toimub kanamunade pakendamine, kolmes vutimunade ja ühes
ettevõttes toimub nii pardimunade kui kanamunade pakendamine.
Tegevusloaga munapakenduskeskuste ja munatooteid käitlevate ettevõtte arv on toodud tabelis
36 ja joonisel 32.
Tabel 36. Munapakenduskeskuste ja munatooteid tootvate ettevõtete arv Allikas: VTA
Ettevõtete arv Ettevõtete arv Ettevõtete arv Ettevõtete arv
Maakond 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018
1 2 3 3
1 1 1 1
Harjumaa
munatoodete tootja munatoodete munatoodete munatoodete
tootja tootja tootja
Jõgevamaa 0 0 0 0
Järvamaa 0 0 2 2
Lääne- Virumaa 1 2 3 3
Põlvamaa 1 1 1 2
Pärnumaa 2 4 5 5
Raplamaa 2 2 2 2
Tartumaa 2 2 4 3
Valgamaa 2 2 2 2
Viljandimaa 1 1 1 1
Võrumaa 0 0 0 2
KOKKU 13 17 24 26
68
5
4
3
31.12.2017
2
31.12.2018
1
0
Joonis 32. Munapakenduskeskuste arv maakondade lõikes Allikas: VTA
Tegevusloaga munapakenduskeskuste ja munatooteid tootvate ettevõtete nimekiri on leitav
Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=770.
Järelevalve korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori 21.12.2016.a. käskkiri nr 159
„Munapakenduskeskuse, munatooteid tootva ettevõtte ja meekäitlemisettevõtte ametlike
kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine “.
Riskianalüüsi põhiselt on ettevõttele omistatud riskitase, mis määrab ettevõttes läbiviidavate
ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul. Määratavaid riskitasemeid
saab olla kolm: kõrge, keskmine, madal.
Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 2018. aastal:
1) kõrge riskitase - munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas,
munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kolm korda aastas;
2) keskmine riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks kord aastas,
munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt kaks korda aastas;
3) madal riskitase – munapakenduskeskust kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta
jooksul; munatooteid tootvat ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord aastas.
Lisaks ülalmainitud plaanilistele kontrollidele võib ettevõtetes teostada ka täiendavaid
ametlikke kontrolle, näiteks tarbijatelt tulnud kaebuste kontrollimiseks või muudel põhjustel,
mil kahtlustatakse toiduohutuse nõuete rikkumist. Ametlikke kontrolle viiakse üldjuhul läbi
käitlejat ette teatamata.
69
2018. a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud munapakenduskeskustes ja
munatooteid käitlevas ettevõttes ametlikke kontrolle läbi kokku 42. korral. Detailsem info
ametlike kontrollide kohta on toodud alltoodud tabelis.
Tabel 37. Planeeritud ja tegelike kontrollide arv munapakenduskeskustes ja munatooteid tootvas
ettevõttes 2018. a. Allikas: VTA
Tegelik kontrollide arv
Maakond
2018.a.
Harjumaa 8
Järvamaa 1
Lääne- Virumaa 5
Põlvamaa 5
Raplamaa 4
Pärnumaa 5
Tartumaa 4
Valgamaa 6
Viljandimaa 1
Võrumaa 3
KOKKU 42
2018. aastal tehti munakäitlemisettevõtetele kokku 25 ettekirjutust. Peamised ettekirjutused, mis
kontrollide käigus tehti, olid seotud toidualase teabega, toidukäitlemise ruumidega ning
toidukäitlemisettevõtte üldnõuetega.Täpsemad andmed ettekirjutuste kohta on toodud tabelis 38
ja joonisel 33.
Tabel 38. Munapakenduskeskustele tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa 2018. aastal. Allikas: VTA
Ettekirjutuste liigid Ettekirjutuste
arv 2018. a
HACCP enesekontrolliplaanis 1
muu 1
mõõtevahendid, kontrollseadmed 1
sisseseade, seadmed 2
toidu toitumis- ja tervisealane väide 1
toidu ja selle käitlemise nõuetele
vastavus 1
toidu toidualane teave 9
toidukäitlemise ruumid 4
toiduohutuse eeltingimusprogrammid
enesekontrolliplaanis 1
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 4
KOKKU 25
70
ETTEKIRJUTUSTE ARV
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele
toiduohutuse eeltingimusprogrammid
enesekontrolliplaanis
toidukäitlemise ruumid
toidu toidualane teave
toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus
toidu toitumis- ja tervisealane väide
sisseseade, seadmed
mõõtevahendid, kontrollseadmed
muu
HACCP enesekontrolliplaanis
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Joonis 33. Ettekirjutuste jaotus 2018. a. Allikas VTA
Võrreldes viimaseid aastaid on tehtud ettekirjutuste arv langenud. 2015. a oli 13 ettevõtet ja tehti
24 ettekirjutust, 2016. a oli 17 ettevõtet ja tehti 27 ettekirjutust, ning 2017. a oli 24 ettevõtet ja
tehti 22 ettekirjutust ning 2018. a oli 26 ettevõtet ja tehti 25 ettekirjutust.
Võrreldes 2017. a. on ettekirjutuste arv suurenenud toidualase teabe (2017. a 5 ettekirjutust,
2018. a 9 ettekirjutust), toidukäitlemise ruumide (2017. a 1 ettekirjutust, 2018. a 4 ettekirjutust)
ja üldnõuded toidukäitlemisettevõttele (2017. a 1 ettekirjutust, 2018. a 4 ettekirjutust) osas.
Ettekirjutuste arv on vähenenud toidu jälgitavuse sh saatelehed (2017. a 3 ettekirjutust, 2018.
a 0 ettekirjutust), toidu käitlemise (2017. a 4 ettekirjutust, 2018. a 0 ettekirjutust) osas.
71
2018. aastal toimus munahügieeni järelevalveametnike nõupidamine. Esimesel päeval toimus
ühisinspekteerimine ettevõttes ja teisel päeval toimus arutelu ettevõttes nähtu üle.
Ühisinspekteerimise eesmärgiks oli ühtlustada munahügieeni järelevalveametnike
inspekteerimise taset ehk siis teoreetiliste ja praktiliste oskuste täiendamine ning ettevõttes
läbiviidavate kontrollide ühtlustamine.
Kokkuvõte ja järeldused
2018. a lõpus oli Eestis 25 tegevusloaga munapakenduskeskust ja 1 tegevusloaga munatooteid
tootev ettevõte. Kahekümneühes munapakenduskeskuses toimub kanamunade pakendamine,
kolmes vutimunade ja ühes ettevõttes toimub nii pardimunade kui kanamunade pakendamine.
Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt
järelevalveametnik, kes vastutab muna valdkonna järelevalve eest, st kokku on 14
järelevalveametnikku. Läbi aastate tegeleb valdkonnaga üldjuhul stabiilselt üks ja sama
ametnik.
Ettevõtetes viidi läbi kokku 42 inspekteerimist. Kokku tehti 25 ettekirjutust. Võrreldes
viimaseid aastaid on tehtud ettekirjutuste arv langenud. 2015. a oli 13 ettevõtet ja tehti 24
ettekirjutust, 2016. a oli 17 ettevõtet ja tehti 27 ettekirjutust ning 2017. a oli 24 ettevõtet ja tehti
22 ettekirjutust ning 2018. a oli 26 ettevõtet ja tehti 25 ettekirjutust.
Peamised ettekirjutused, mis kontrollide käigus tehti, olid seotud toidualase teabega,
toidukäitlemise ruumidega ning toidukäitlemisettevõtte üldnõuetega.
3.1.7.9. Mee käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve
Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse juhataja poolt
järelevalveametnik, kes vastutab mee valdkonna järelevalve eest. 2018. aasta alguses omas
tegevusluba 31 meekäitlemisettevõtet. 2018. aasta lõpus oli tegevusloaga
meekäitlemisettevõtteid kokku 33.
Tabel 39. Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 31.12.2017 ja
31.12.2018 Allikas: VTA
Ettevõtted seisuga
Maakond Ettevõtted seisuga 31.12.2018
31.12.2017
Harjumaa 4 5
Hiiumaa 0 0
Ida-Virumaa 1 1
Jõgevamaa 2 2
Järvamaa 2 2
Läänemaa 1 2
Lääne-Virumaa 6 7
Põlvamaa 1 1
72
Pärnumaa 3 3
Raplamaa 2 2
Saaremaa 2 2
Tartumaa 3 2
Valgamaa 1 1
Viljandimaa 3 3
Võrumaa 0 0
KOKKU 31 33
7
6
5
4
3 31.12.2017
31.12.2018
2
1
0
Joonis 34. Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete arv maakondade lõikes seisuga 31.12.2017 ja
31.12.2018
Tegevusloaga meekäitlemisettevõtete nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel :
http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=761
2018. aasta alguses oli 205 teatamiskohustusega meekäitlejat, aasta lõpuks oli 243, st 38 käitlejat
rohkem.
Teatamiskohustusega meekäitlejate arvud seisuga 31.12.2017 ja 31.12.2018. a ning nende
näitajate muutused maakondade lõikes on esitatud tabelis 40 ja joonisel 35.
73
Tabel 40. Teatamiskohustusega meekäitlejate arv maakondade lõikes seisuga 31.12.2017 ja
31.12.2018
Esmatootjad Mee esmatootjate arvu
Esmatootjad
Maakond seisuga 31.12.2017 erinevused 31.12.2017. a ja
seisuga 31.12.2018
31.12.2018. a vahel
Harjumaa 16 22 +6
Hiiumaa 4 4 0
Ida-Virumaa 5 5 0
Jõgevamaa 18 20 +2
Järvamaa 15 15 0
Läänemaa 8 10 +2
Lääne-Virumaa 40 38 -2
Põlvamaa 7 9 +2
Pärnumaa 18 20 +2
Raplamaa 11 13 +2
Saaremaa 23 21 -2
Tartumaa 10 24 +14
Valgamaa 10 13 +3
Viljandimaa 11 15 +4
Võrumaa 9 14 +5
KOKKU 205 243 +38
40
35
30
25
20
31.12.2017
15 31.12.2018
10
5
0
Joonis 35. Teatamiskohustusega meekäitlejate arv maakondade lõikes seisuga 31.12.2017 ja 31.12.2018
74
Teatamiskohustusega meekäitlejate nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti
kodulehel:http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=761
Järelevalve korraldamiseks on koostatud VTA peadirektori 21.12.2016.a. käskkiri nr 159
„Munapakenduskeskuse, munatooteid tootva ettevõtte ja meekäitlemisettevõtte ametlike
kontrollide planeerimise juhendite kinnitamine“.
Riskianalüüsi põhiselt on ettevõttele omistatud riskitase, mis määrab ettevõttes läbiviidavate
ametlike kontrollide minimaalse sageduse kalendriaasta jooksul.
Määratavaid riskitasemeid saab olla kolm: kõrge, keskmine, madal.
Minimaalne kontrolli sagedus vastavalt ettevõtte riskitasemele oli 2018. aastal:
kõrge riskitase - ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord aastas;
keskmine riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;
madal riskitase – ettevõtet kontrollitakse vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
Ettevõtete riskitase on võrreldes eelmise aastaga jäänud üldjuhul samaks.
Lisaks ülalmainitud plaanilistele kontrollidele võib ettevõtetes teostada ka täiendavaid
ametlikke kontrolle, näiteks korralisel inspekteerimisel tehtud ettekirjutuste täitmise
järelkontrolle, uute meepakenduskeskuste tegevuslubade saamisega seotud kontrolle jne.
Ametlikke kontrolle viiakse üldjuhul läbi käitlejat ette teatamata.
2018. aasta jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud meekäitlemisettevõtetes
inspekteerimisi kokku 121 korral.
Meekäitlemisettevõtetele tehti 2018. a. kokku 17 ettekirjutust. Põhilised ettekirjutused, mis
2018. aastal meekäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud toidu jälgitavusega sh saatelehtedega
ning toidu toidualase teabega. Samasugune olukord oli ka eelmisel aastal.
Täpsemad andmed on toodud tabelis 41 ja joonisel 36.
Tabel 41. Meekäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste ja sanktsioonide arv liikide kaupa 2018. aastal
Ettekirjutuste
Ettekirjutuste liigid arv
personali tervisekontroll 3
toidu jälgitavus sh saatelehed 4
toidu toidualane teave 4
toidu toitumis- ja tervisealane väide 1
toidu ja selle käitlemise nõuetele
vastavus 3
toiduga kokkupuutuvad materjalid ja
esemed 1
toidukäitlemise ruumid 1
KOKKU 17
75
Võrreldes eelmiste aastatega on ettekirjutuste arv oluliselt vähenenud! 2017. a tehti 45
ettekirjutust ja 2018. a tehti ainult 17 ettekirjutust, st 28 ettekirjutust vähem. Kusjuures
ettevõtete inspekteerimiste arv oli suurem kui aasta varem (2017. a 99 ja 2018. a 121
inspekteerimist, st 22 kontrolli rohkem).
Ettekirjutuste arv on suurenenud toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavuse osas (2017. a 0
ettekirjutust, 2018. a 3 ettekirjutust).
Ettekirjutuste arv on vähenenud proovide võtmine ja analüüsimine (2017. a 6 ettekirjutust,
2018. a 0 ettekirjutust), toidu jälgitavuse sh saatelehed (2017. a 10 ettekirjutust, 2018. a 4
ettekirjutust), toidukäitlemise ruumide (2017. a 5 ettekirjutust, 2018. a 1 ettekirjutust) ja toidu
toidualase teabe (2017. a 7 ettekirjutust, 2018. a 4 ettekirjutust) osas.
Ettekirjutuste arv
toidukäitlemise ruumid
toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed
toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus
toidu toitumis- ja tervisealane väide
toidu toidualane teave
toidu jälgitavus sh saatelehed
personali tervisekontroll
0 1 2 3 4 5
Joonis 36. Meekäitlemisettevõtetele tehtud ettekirjutuste osakaal liikide kaupa 2018. aastal
2018. aastal võeti järelevalve käigus JVIS-i andmetel kokku 40 meeproovi. 30 meeproovist
uuriti HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Uuriti 16 Eesti meeproovi ja 14
väljastpoolt Eestit pärit mett. Meeproove võeti nii meekäitlemisettevõtetest kui ka
jaekaubandusettevõtetest. Kvaliteedinõuetele ei vastanud üks Ukraina, üks Leedu ja üks Hiina
mesi. VTA tegi ettekirjutused nimetatud toodete müük peatada ning jaemüüki saadetud kogused
kutsuti kauplustest tagasi. Kõikide Eesti meede tulemused olid nõuetele vastavad.
Lisaks võeti 4 Eesti meeproovi, millele lasti teha õietolmuanalüüs mee botaanilise ja
geograafilise päritolu kindlaks tegemiseks. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad.
Samuti uuriti 2018. a neljast meest lisatud suhkrute sisaldust. Tulemused olid nõuetele
vastavad, st võõrsuhkruid ei tuvastatud.
76
Lisaks uuriti vihje põhjal kahte Eesti mett organoleptiliste näitajate osas. Tulemused olid
korras.
Kokkuvõte ja järeldused
2018. a lõpus oli Eestis 33 tegevusloaga meepakenduskeskust, st 2 tegevusloaga ettevõtet
rohkem kui 2017. aastal (2015. a 29). Teatamiskohustusega mee esmatootjaid oli 2018. a lõpu
seisuga 243, so 38 käitlejat rohkem kui eelmisel aastal (2017. a 205). Seega kokku oli 276
meekäitlejat. Igas kohalikus maakonna veterinaarkeskuses on määratud veterinaarkeskuse
juhataja poolt järelevalveametnik, kes vastutab mee valdkonna järelevalve eest, st kokku on 15
järelevalveametnikku. Läbi aastate tegeleb valdkonnaga üldjuhul stabiilselt üks ja sama
ametnik.
2018. a jooksul teostasid maakonna järelevalveametnikud meekäitlemisettevõtetes kokku 121
ametlikku kontrolli.
Võrreldes eelmiste aastatega on ettekirjutuste arv oluliselt vähenenud! 2017. a tehti 45
ettekirjutust ja 2018. a tehti ainult 17 ettekirjutust, st 28 ettekirjutust vähem. Kusjuures
ettevõtete inspekteerimiste arv oli suurem kui aasta varem (2017. a 99 ja 2018. a 121
inspekteerimist, st 22 kontrolli rohkem). Põhilised ettekirjutused, mis 2018. aastal
meekäitlemisettevõtetele tehti, olid seotud toidu jälgitavusega sh saatelehtedega ning toidu
toidualase teabega. Samasugune olukord oli ka eelmisel aastal.
2018. aastal võeti järelevalve käigus JVIS-i andmetel kokku 40 meeproovi. 30 meeproovist
uuriti HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Uuriti 16 Eesti meeproovi ja 14
väljastpoolt Eestit pärit mett. Meeproove võeti nii meekäitlemisettevõtetest kui ka
jaekaubandusettevõtetest. Kvaliteedinõuetele ei vastanud üks Ukraina, üks Leedu ja üks Hiina
mesi. VTA tegi ettekirjutused nimetatud toodete müük peatada ning jaemüüki saadetud kogused
kutsuti kauplustest tagasi. Kõikide Eesti meede tulemused olid nõuetele vastavad.
Lisaks võeti 4 Eesti meeproovi, millele lasti teha õietolmuanalüüs mee botaanilise ja
geograafilise päritolu kindlaks tegemiseks. Kõik tulemused olid nõuetele vastavad.
Samuti uuriti 2018. a neljast meest lisatud suhkrute sisaldust. Tulemused olid nõuetele
vastavad, st võõrsuhkruid ei tuvastatud.
Lisaks uuriti vihje põhjal kahte Eesti mett organoleptiliste näitajate osas. Tulemused olid
korras.
Oluline on jätkata meeproovide võtmist ja erilist tähelepanu tuleb pöörata mitte-Eesti päritolu
meele.
77
3.1.7.10. Jaekaubandusettevõtete järelevalve
Jaekaubandusega tegelevad ettevõtted
Jaekaubandusega tegelevad ettevõtted on toidukäitlejad, kelle põhikäitlemisvaldkond on toidu
jaemüük või toitlustamine (sh teisaldatav üksus). 23.01.2019 seisuga oli toidu jaekaubandusega
tegelevate ettevõtete arv 9498, millest jaemüügiga tegeles 4167 ja toitlustamisega 5331. Eelneva
aastaga võrreldes on jaekaubandusettevõtete arv üle Eestis vähenenud 9.29% võrra (vt tabel 42).
Kõige enam on jaekaubandusettevõtete arv langenud Põlvamaal (28.92%) ja Läänemaal
(25.79%).
Tabel 42. Järelevalve all olevad ettevõtted
Seisuga 1. jaanuar 2018 Seisuga 23.01.2019
Maakond Muutus (%)
Jaemüük Toitlustus Kokku Jaemüük Toitlustus Kokku
Harjumaa 1749 2389 4138 1698 2369 4067 -1,75
Hiiumaa 38 85 123 32 81 113 -8,85
Ida-Virumaa 600 437 1037 451 391 842 -23,16
Jõgevamaa 154 133 287 108 111 219 -31,05
Järvamaa 93 114 207 87 108 195 -6,15
Läänemaa 113 165 278 89 132 221 -25,79
Lääne-Virumaa 263 243 506 223 227 450 -12,44
Põlvamaa 103 111 214 80 86 166 -28,92
Pärnumaa 331 462 793 296 433 729 -8,78
Raplamaa 119 138 257 108 129 237 -8,44
Saaremaa 149 186 335 120 169 289 -15,92
Tartumaa 615 636 1251 488 606 1094 -14,35
Valgamaa 126 159 285 111 145 256 -11,33
Viljandimaa 201 223 424 168 203 371 -14,29
Võrumaa 115 130 245 108 141 249 1,61
KOKKU 4769 5611 10380 4167 5331 9498 -9,29
Võrreldes eelneva aastaga on 2018 aastal üle Eesti märkimisväärselt (12.5%) kasvanud
teisaldatavate jaemüügi- ja toitlustusettevõtete arv (vt tabel 43.
Tabel 43. Teavitanud ja tegevusloaga jaekaubandusettevõtete arv
Tegevusloaga Tegevusloaga Teavitatud Teavitatud
ettevõtete arv ettevõtete arv ettevõtete arv ettevõtete arv
Põhikäitlemisvaldkond
01.01.2018 23.01.2019 01. 01.2018 23. 01.2019
seisuga seisuga seisuga seisuga
Jaemüük 2175 2142 2008 2026
Toitlustamine 4931 5012 335 319
Teisaldatav jaemüük 1 (Põlvamaal) 622 708
Teisaldatav toitlustamine 369 424
78
Tegevusloaga jaemüügiettevõtete arv 2018 aastal oli 2142. Võrreldes eelneva aastaga on see
pisut väiksem, kuid mitte märkimisväärselt. Tegevusloaga ettevõtete arv on üle Eesti olnud
kahe aasta jooksul küllaltki stabiilne. Märksa ebastabiilsem on olnud teavitatud
jaemüügiettevõtete arv. Kõigis maakondades on teavitatud jaemüügiettevõtete arv 2018 aastal
vähenenud (vt joonis 37).
Jaemüügiga tegelevate ettevõtete arv
Teavitatud ettevõtete arv 01.01.2018 Teavitatud ettevõtete arv 23.01.2019
Tegevusloaga ettevõtete arv 01.01.2018 Tegevusloaga ettevõtete arv 23.01.2019
1100
1000
900
800
700
600
500
400
300
200
100
0
Joonis 37. Teavitanud ja tegevusloaga jaemüügiettevõtete arv maakonniti
Tegevusloaga toitlustajate arv 2018 aastal oli 5012. Tegevusloaga toitlustajate arv kahel
viimasel aastal on küllalti samas suurusjärgus. Eelneva aastaga võrreldes on pisut rohkem
kasuvanud Harjumaal tegevusloaga toidukäitlejate arv (vt joonis 38). Üle Eesti on vähenenud
teavitatud toitlustajate arv.
79
Toitlustamisega tegelevate ettevõtete arv
Teavitatud toitlustusega tegelevad ettevõtted 01.01.2018
Teavitatud toitlustamisega tegelevad ettevõtted 23.01.2019
Tegevusloaga toitlustamisega tegelevad ettevõtted 01.01.2018
Tegevusloaga toitlustamisega tegelevad ettevõtted 23.01.2019
2200
2000
1800
1600
1400
1200
1000
800
600
400
200
0
Joonis 38. Teavitanud ja tegevusloaga toitlustusettevõtete arv maakonniti (seisuga 1.jaanuar 2018)
Teisaldavate jaekaubandusettevõtete arv 2018 aastal oli kokku 1132 (708 jaemüügi valdkonnas
ja 424 toitlustamise valdkonnas). Nagu eelnevalt sai mainitud, siis teisaldatavate jaemüügi ja
toitlustusettevõtete arv võrreldes eelneva aastaga Eestis kasvas. Täpsema ülevaate saamiseks
vaata joonis nr 39. Eranditeks on Ida-Virumaa, kus nii teisaldatava jaemüügi kui ka toitlustamise
ettevõtete arv vähenes ning Põlvamaa, kus teisaldatavate toitlustusettevõtete arv langes.
80
Teisaldatavate ettevõtete arv
Teisaldatavate jaemüügiettevõtete arv 01.01.2018 Teisaldatavate jaemüügiettevõtete arv 23.01.2019
Teisaldatavate toitlustamisettevõtete arv 01.01.2018 Teisaldatavate toitlustamisettevõtete arv 23.01.2019
160
140
120
100
80
60
40
20
0
Joonis 39. Teisaldatavate jae- ja toitlustusettevõtete arv maakonniti
Jaekaubanduse valdkonnas järelevalvet teostanud ametnikud 2018 aastal
Üle Eesti järelevalveametnike arv on muutunud. SAP BO andmetel oli 2017 aastal
järelevalveametnike arv 69. 2018 on selleks arvuks 55. Kõige enam oli 2018 aastal ettevõtteid
ühe ametniku kohta Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal (vt tabel 44).
Tabel 44. Ettevõtete arv ametnike kohta maakonnas
Ettevõtteid
Ettevõtteid
Ettevõtete Ettevõtete arv Ametnike Ametnike ühe
Maakond ühe ametniku
arv 2017 2018 arv 2017 arv 2018 ametniku
kohta 2017
kohta 2018
Harjumaa 4334 4316 21 18 206 240
Hiiumaa 129 121 1 1 129 121
Ida-Virumaa 1166 964 7 4 167 241
Jõgevamaa 357 292 2 1 179 292
Järvamaa 227 219 5 1 45 219
Läänemaa 308 257 2 2 154 129
Lääne-
563 512 3 3 188 171
Virumaa
Põlvamaa 214 244 2 2 107 122
Pärnumaa 875 820 5 4 175 205
Raplamaa 275 258 2 2 138 129
Saaremaa 367 323 3 2 122 162
81
Tartumaa 1410 1303 9 8 157 163
Valgamaa 315 286 2 2 158 143
Viljandimaa 488 451 3 3 163 150
Võrumaa 255 265 2 2 128 133
KOKKU 11283 10631 69 55
Vihjed/kaebused
2018 aasta jooksul laekus Veterinaar- ja Toiduametile toidukäitlemise valdkonnas 415
vihjet/kaebust (vt tabel 45). Võrreldes eelneva aastaga on see arv 15 võrra suurem. Kõige
rohkem esines vihjeid/kaebusi seoses mittenõuetekohase toiduga ning hügieeninõuete
rikkumisega.
2018 aastal Veterinaar- ja Toiduametile laekunud 415 kaebusest on järelevalveametnike
hinnangul 128 kaebust olnud mittepõhjendatud ning 115 kaebust olnud põhjendatud (vt tabel
45). Seega on põhjendatud ja mittepõhjendatud kaebuse arvu suurusjärk üsna sarnane.
Tabel 45. Vihjete koond 2018.a
Osaliselt Mitte- Pole Põhjendat
Kaebuste Põhjenda
Valdkond Alamvaldkond põhjenda põhjenda kontrollit ust ei ole
arv tud
tud tud av lisatud
Toidu Nõuetele
käitemine mittevastav 166 37 28 53 34 14
toit
Hügeeninõuete
86 24 16 35 8 3
rikkumised
Toidust tingitud
haigestumine/ 41 4 6 17 12 2
terviseprobleem
Toidu märgistamine
68 31 15 13 3 6
/tarbija eksitamine
Tegevusloata/
teavitamata toidu 32 9 8 10 3 2
käitlemine
Kahjurid
18 8 8 2
ettevõttes
Toiduga
kokkupuutuvad 1 1
materjalid ja esemed
Muu põhjus 3 1 1 1
KOKKU 415 115 82 128 62 28
Märkus: andmed võetud Webdesktopist
Ettevõtete kontrollid ja järelevalveplaanide täitmine
Jaekaubandusettevõtetes 2018 planeeritud kontrollide arv kokku oli 8771 ja teostatud
järelevalvetoimingute arv kokku oli 7725.
82
Järelevalvetoimingute arv on suurenenud võrreldes eelmise aastaga. 2018ndal aastal teostati
jaekaubandusettevõtetes kokku 7725 järelevalvetoimingut, 2017.aastal 7558
järelevalvetoimingut.
Järelevalvetoimingute arv hõlmab lisaks plaanilistele kontrolltoimingutele eraldiseisvalt
teostatud järelevalvetoiminguid nt. järelkontrolle, erakorralisi kontrolltoiminguid nt.
kaebused/vihjed. Kontrolle viidi üldjuhul läbi käitlejat eelnevalt teavitamata või teatati käitlejale
ette vahetult enne kontrolltoimingut.
2018 aastal teostas Põlvamaa täies mahus planeeritud kontrollid (vt tabel 46). Ülejäänud
maakondades jäid planeeritud kontrollide kogumaht täitmata. Kõige vähem jäi plaani täitmisest
puudu Valgamaal ja Järvamaal. Kõige enam jäi 2018 plaan täitmata Harjumaal ja Jõgeva-
Tartumaal.
Peamised põhjused, miks ei olnud võimalik järelevalveplaani täies mahus täita olid muutused
personalis, ei jõutud teha, planeerimatus, ei saadud käitlejaga kontakti, kontrollimise hetkel
teisaldatav müügikoht ei tegutsenud (hooaeg oli möödas), teisaldatav jaemüüja/ toitlustaja ei
asunud maakonnas.
Tabel 46. 2018.aastal jaekaubandusettevõtetes planeeritud ja teostatud kontrollide arv
Planeeritud kontrollide arv Teostatud kontrollide arv
Struktuuriüksus
(minimaalne) 2018 2018
Harjumaa Keskus 3288 2751
Hiiumaa - Saaremaa Keskus 395 349
Virumaa Keskus 1184 1120
Jõgevamaa - Tartumaa Keskus 1297 1083
Järvamaa Keskus 162 156
Läänemaa - Raplamaa Keskus 674 611
Põlvamaa 207 207
Pärnumaa 709 685
Valgamaa 208 204
Viljandimaa 372 327
Võrumaa 275 232
KOKKU 8771 7725
Järelevalve toiming kestis aastal 2018 jaemüügiettevõttes keskmiselt 2,1 tundi ja
toitlustusettevõttes keskmiselt 1.9 tundi. Eelneval aastal olid need arvult vastavalt 2,0 tundi ja
toitlustusettevõttes keskmiselt 1,8 tundi. Järelevalve toimingu kestvus aastal 2018 suurenes
võrreldes eelmise aastaga, kuid mitte oluliselt.
83
Ettekirjutused
2018 aastal tehti kokku 8884 ettekirjutust. See arv on võrreldes 2017 aastaga 4700 ettekirjutuse
võrra väiksem. Selline muutus on tingitud Veterinaar- ja Toiduameti nn selgitavale järelevalvele
ülemineku tõttu 2018 aastal, mil järelevalveametnikele anti võimalus puuduse tuvastamisel
vastavalt rikidele märkuseid esitada.
2018 aasttal jaekaubanduse valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli toidu jälgitavus
sh saatelehed, mille kohta tehti kokku 734 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu toidualane teave
(682 ettekirjutust) ning HACCP enesekontrolliplaanis (618 ettekirjutust).
Jaemüügi valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on toidu toidualane teave, mille kohta
on tehtud 484 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust)
ja toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus (208 ettekirjutust).
Toitlustamise valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on HACCP enesekontrolliplaanis,
mille kohta on tehtud 415 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu ja selle käitlemise nõuetele
vastavus ( 375 ettekirjutust) ja toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust).
Tabel 47. 2018.aastal jaekaubandusettevõtetes tehtud ettekirjutuste arvud
JAEMÜÜK 2018 TOITLUSTAMINE 2018
Mahetoit 11 1
hankimine ja/või vastuvõtmine 2
jälgitavus 3
järelkontroll 3 1
märgistamine 3
TK alkohol 36 10
MTR registreering 1 1
muu 3
märgistus/ piiritus ja -joogid 1
registrikanne/ piiritus ja -joogid 1
registrikanne/ vein 2
registrikanne/ puuvilja- ja marjavein 1
registrikanne/ õlu 2 1
saatedokument 26 7
TKM 5
teavitamata tegevus 1
toote kontrollimine 4
Toit 3583 5139
Allegreenide ohje 1 4
dokumentatsioon 131 180
eeltingimusprogrammi/KP seire 130 225
eritoidu toidualane teave 1
haiguspuhang 1
HACCP enesekontrolliplaanis 203 415
järelkontroll 61 102
jäätmekäitlus 24 40
kahjuritõrje 55 83
84
Kala päritolu tõendavad dokumendid (KKI) 5
kasutatav vesi sh. toidujää 12 19
KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 74 182
loomsed kõrvalsaadused 27
mitte Eesti päritolu loomse toidu käitlemine 6 1
mittenõuetekohane toit 191 207
muu 7 2
mõõtevahendid, kontrollseadmed 92 196
personali hügieen sh kaitseriietus 10 34
personali koolitus 185 311
personali tervisekontroll 125 306
proovide võtmine ja analüüsimine 130 346
puhastamine ja desinfitseerimine 140 186
sihtkohavastuvõtja kohustused 1
sisseseade, seadmed 145 260
teavitamata tegevus 6 2
tegevusloa andmisele eelnev hindamine 1 1
tegevusloa taotlemisel valitsenud tingimusi 2 11
muutvatest ümberkorraldustest teavitamata jätmine
tegevusloata tegevus 9 5
temperatuurinõuded 131 101
toidu toitumis- ja tervisealane väide 3
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 208 375
toidu jälgitavus sh saatelehed 367 367
toidu käitlemine 40 79
toidu pakendamine 3 1
toidu toidualane teave 484 198
toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 29 53
toidukäitlemise ruumid 123 278
toidulisandi toitumis- ja tervisealane väide 1 2
toidulisandi toidualane teave 12
toiduohutuse eeltingimusprogrammid 244 320
enesekontrolliplaanis
transport sh veovahendid 1 1
uuendtoit 1
veiseliha jälgitavus/ kohustuslik märgistus 5 1
vihje/kaebus 12 9
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 145 235
Turukorraldus 93 6
geograafilise tähisega põllumajandustooted 1 2
geograafilise tähisega veinitooted/esitlemine 48 1
geograafilise tähisega veinitooted/saatedokumendid 5
kalapüügi- ja vesiviljelustooted tarbija teavitamine 18
oliiviõli märgistus 18 3
reserveeritud nimetusega piimatoodete märgistus 3
KOKKU 3728 5156
85
2018 aasta suvel esines toitlustamise valdkonnas üks haiguspuhang (puhangu esinemise koht:
OKO RESTORANID OÜ, Noa restoran, Ranna tee 3, Tallinn, Harjumaa). Haigestus üle 30
kodaniku. Veterinaar- ja Toiduamet võttis antud ettevõttes nii uhtmeproove kui ka toiduproove.
Restoranis Noa kohapeal valmistatud vesisehakklihast leiti Salmonella spp.
Järelevalve käigus võetud proovid
Kokku võeti aastal 2018 jaekaubandusettevõtetest 443 proovi (2017 aastal oli see arv
jaekaubandusettevõtetest 438 proovi). Mittenõuetekohaseid proove oli 9 (vt tabel 48).
Tabel 48. 2018 aastal võetud mittenõuetekohased proovid toidugrupiti (mikrobioloogilised)
Mittenõuetekohaste
Toidugrupp Ülenormatiivsed näitajad
proovide arv
Seahakkliha 2 E. coli, Salmonella spp
Broiler/Kana 1 E.coli
Broiler/ kana maitsestatud 1 Salmonella spp
Veisehakkliha 1 Salmonella spp
Seahakkliha 2 E.coli, Salmonella spp
Toorpiim 1 Bakterite üldarv
Lihapall (sealiha, paneeritud) 1 Salmonella spp
KOKKU 9
Koolitused ja nõupidamised
18.-19.01.2018 aastal toimus jaekaubanduse valdkonna nõupidamine järelevalveametnikele.
2019. aasta jaeametnike koolitamine/ nõupidamine on planeeritud 3. kvartalisse.
Kokkuvõte ja järeldused
Võrreldes eelneva aastaga on jaekaubandusettevõtete arv üle Eesti on vähenenud 9,2%. Kõige
enam on jaekaubandusettevõtete arv langenud Põlvamaal (28.92%) ja Läänemaal (25.79%).
Tõusnud on aga üle Eesti teisaldatavate jaemüüjate ja toitlustajate arv.
Tegevusloaga jaemüügiettevõtete ja toitlustajate arv on üle Eesti olnud kahe aasta jooksul
küllaltki samas suurusjärgus. Ebastabiilsem on olnud teavitatud jaemüügiettevõtete arv. 2018
aastal on üle Eesti teavitatud jaemüügiettevõtete ja toitlustajate arv 2018 aastal vähenenud.
Veterinaar- ja Toiduameti järelevalvet teostavate ametnike arv on langenud. Kui 2017 aasta oli
järelevalveametnike arvuks 69, siis SAP BO andmetel on 2018 selleks arvuks 55. Kõige enam
oli 2018 aastal ettevõtteid ühe ametniku kohta Jõgevamaal, Ida-Virumaal ja Harjumaal.
2018 aastal oli jaekaubandusettevõtetes planeeritud kontrollide arv kokku 8771. Aasta lõpus oli
teostatud järelevalvetoiminguid kokku 7725. Järelevalvetoimingute arv on suurenenud
võrreldes eelmise aastaga.
86
Täies mahus tööplaani teostas 2018 aastas vaid Põlvamaa. Ülejäänud maakondades jäid
planeeritud kontrollide kogumaht täitmata. Kõige vähem jäi plaani täitmisest puudu Valgamaal
ja Järvamaal. Kõige enam jäi 2018 plaan täitmata Harjumaal ja Jõgeva-Tartumaal.Peamised
põhjused, miks ei olnud võimalik järelevalveplaani täies mahus täita olid muutused personalis,
ei jõutud teha, planeerimatus, ei saadud käitlejaga kontakti, kontrollimise hetkel teisaldatav
müügikoht ei tegutsenud (hooaeg oli möödas), teisaldatav jaemüüja/ toitlustaja ei asunud
maakonnas.
2018 aastal tegid järelevalveametnikud võrreldes 2017 aastaga käitlejatele 4700 ettekirjutust
võrra vähe. Selline trastiline muutus on tingitud Veterinaar- ja Toiduameti nn selgitavale
järelevalvele ülemineku tõttu 2018 aastal, mil järelevalveametnikele anti võimalus puuduse
tuvastamisel vastavalt riskidele nn märkuseid teha.
2018 aasttal jaekaubanduse valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik oli toidu jälgitavus
sh saatelehed, mille kohta tehti kokku 734 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu toidualane teave
(682 ettekirjutust) ning HACCP enesekontrolliplaanis (618 ettekirjutust).
Jaemüügi valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on toidu toidualane teave, mille kohta
on tehtud 484 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust)
ja toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus (208 ettekirjutust).
Toitlustamise valdkonnas kõige sagedasem ettekirjutuse liik on HACCP enesekontrolliplaanis,
mille kohta on tehtud 415 ettekirjutust. Sellele järgnevad toidu ja selle käitlemise nõuetele
vastavus ( 375 ettekirjutust) ja toidu jälgitavus sh saatelehed (367 ettekirjutust).
2018 esitati Veterinaar- ja Toiduametile 415 kaebust. Järelevalveametnike hinnangul neist 128
olnud mittepõhjendatud ning 115 olnud põhjendatud. Seega on põhjendatud ja mittepõhjendatud
kaebuse arvu suurusjärk üsna sarnane.
2018 aastal võeti jaekaubandusettevõtetes rohkem proove, kui eelneval aastal. Kokku võeti
aastal 2018 jaekaubandusettevõtetest 443 proovi. 2017 aastal oli see arv
jaekaubandusettevõtetest 438 proovi. Mittenõuetekohaseid proove oli 9. Eelneval aastal oli
mittenõuetekohaseid proove 15.
3.1.7.11. E-kaubandusega tegelevate ettevõtete järelevalve
Toidu kaugmüük (sh e-kaubandus) tähendab, et ostu-müügitehingu teostamise ajal ei asu klient
ja müüja ühes ja samas kohas.
Toidu kaugmüügiks võib kasutada järgmiseid sidevahendeid:
veebipoed
sotsiaalmeedia (nt Facebook)
ostu-müügi portaalid
kauba tellimine e-kirja teel
telefonid
87
tekstsõnumid
kataloogid
ajalehed, ajakirjad
reklaamlehed jm.
E-kaubandusega tegelevad teavitatud ettevõtted Eestis
2017. aasta mai alguseks oli JVIS andmetel Veterinaar-ja Toiduametit teavitanud e-kaubanduse
(nii põhi- kui lisakäitlemisvaldkond) valdkonnast 269 toidukäitlejat. 2018. aasta lõpuks on
teavitatud ettevõtete arv ~80% võrra tõusnud. Teavitanud ettevõtteid on kokku 1343.
Ettevõtete arv
1600
1400
1200 1343
1000
800
600
400
200 269
0
2017 2018
Joonis 40. E-kaubandusega tegelevad teavitatud ettevõtted 2017. ja 2018 aasta võrdlus
E-kaubanduse järelevalve toimingud aastal 2018
Aastal 2018 sooritas Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna e-kaubanduse peaspetsialist 32
kontrolli, milles saadeti 18. e-kaubandusega tegelevale ettevõttele märgukiri, kuna tuvastati
ettevõtte teavitamata tegevus e-kaubanduse valdkonnas. Koostati läbi JVIS keskkonna 23
kontrollakti milles kokku tehti 14 ettekirjutust. Peamised ettekirjutused olid seoses
mittenõuetekohase tervise- ja toidualase teabe esitamisega. Tabelis nr 49 on ülevaade üle Eesti
teostatud kontrollidest e-poodides, mis tehti 2018. aastal. Kokku kontrolliti 24 ettevõtte e-poode
ja milles kokku tehti 35 ettekirjutust.
Tabel nr 49 Tehtud ettekirjutuste ja ettevõtete arv
Keskus Ettekirjutuste arv Ettevõtete arv
Veterinaar- ja Toiduameti
14 8
peamaja
88
Harjumaa keskus 6 5
Hiiumaa- ja Saaremaa
5 4
keskus
Jõgevamaa keskus 3 2
Pärnumaa keskus 2 2
Valgamaa keskus 2 1
Virumaa keskus 2 1
Viljandimaa keskus 1 1
Lääne-Raplamaa keskus 0 0
Võrumaa keskus 0 0
Järvamaa keskus 0 0
Kokku 35 24
E-kaubanduse valdkonda puudutavad juhendid
Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel on eraldi peatükk e-kaubandusest, mis on abiks
ettevõtetele, kes soovivad alustada või juba tegelevad toidu kaugmüügiga.
Aasta lõpus valmis juhend „Toidu müük ja reklaam e-kaubanduses“. Antud juhendi koostamisel
on aluseks võetud Iirimaa e-kaubanduse juhend. E-Kaubanduse Liidu poolt on koosatud
juhendile positiivne tagasiside ning see on samuti liidu lehelt leitav.
Lisaks on juhis enesekontrollisüsteemi koostamiseks üksnes kaugmüügiga tegelevale
ettevõttele. Kaugmüügi teel tuleb luua süsteem, millega on tagatud peamised toiduohutuse
nõuded. Tagatud peab olema nõuetekohane toidukäitlemine, igas etapis, tagatud peab olema
nõuetekohane toidu temperatuur, jälgitavus ning toidualase teabe esitamine.
3.1.7.12. Eraelamus toidu käitlemisega tegelevate ettevõtete järelevalve
2018. aastal teostas eraelamus toidu käitlemise üle järelevalvet kokku 67 järelevalveametnikku.
2017ndal aastal oli järelevalveametnikke 76. Järelevalveobjektide jaotamine ametnike vahel
toimub kohalikus keskuses.
89
Ametnike arv
Võrumaa Keskus 2
Virumaa Keskus 10
Viljandimaa Keskus 4
Valgamaa Keskus 3
Pärnumaa Keskus 6
Põlvamaa Keskus 4
Läänemaa-Raplamaa Keskus 9
Järvamaa Keskus 4
Jõgevamaa-Tartu Keskus 15
Hiiumaa-Saaremaa Keskus 5
Harjumaa Keskus 5
Joonis 41. Eraelamus toidu käitlejate üle teostavate ametnike arv aastal 2018
Ettevõtete arv
2018.a. jaanuari alguses oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 1215 (2018a – 1326tk)
eraelamus toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest 1049 tegelevad toidu valmistamisega
(86,3% eraelamus toidu käitlejatest) ja 166 ca 13,6% eraelamus toidu käitlejatest)
toitlustamisega.
Aastal 2018 olid eraelamus toidu käitlejate arvud vastavalt 1140 (85,6%) ja 186 (14%).
Eraelamust toidukäitlejate arv vähenes aastal 2018 seoses valdkonna ettevõtete nimekirja
korrigeerimisega – mitteaktiivsed käitlejad eemaldati nimekirjast.
Käitlejate huvi eraelamus toidu valmistamise vastu on jätkuvalt suur, mida kinnitab nii aasta
jooksul lisandunud käitlejate hulk kui ka käitlejate poolt sage info küsimine nii telefoni kui ka
kirja teel. Kuna eraelamus toidukäitlejaid jätkuvalt lisandus, siis mitteaktiivsete käitlejate
eemaldamisel nimekirjast oli käitlejate koguarv võrreldes 2018 aastaga vähenenud kõigest 111
käitleja võrra.
Aruande koostamise hetkel oli eraelamus tegevusloaga toidu käitlejaid kokku 8.
Eraelamus toidu käitlejate reaalajas kehtiv nimekiri on leitav Veterinaar- ja Toiduameti
Järelevalve infosüsteemi (edaspidi JVIS) avalikust päringust: https://jvis.agri.ee/jvis/login.html
Eraelamus toidu käitlejate arvu, käitlejate arvu muutust, eraelamus käideldavadi toidugruppe ja
arvulist jaotust maakonnas iseloomustavad alljärgneva joonised ja tabelid.
90
Eraelamus toidukäitlejate arv
1400 1326
1215
1168
1200
1016
1000
856
767
800
600
400
200
0
2013 2014 2015 2016 2017 2018
Joonis 42. Eraelamus toidu käitlejate arv viimase 6 aasta jooksul
Tabel nr 50. Tegevuskohtades käideldavad toidugrupid
Käideldav toidugrupp Tegevuskohtade arv % tegevuskohtadest
puu-, köögivilja ja marjatooted 390 13,6%
valikpagaritooted 375 13,1%
lihtpagaritooted 288 10,1%
kondiitritooted 258 9,0%
võileivad ja võileivatordid 164 5,7%
kalatooted 137 4,8%
suupisted 121 4,2%
salatid 117 4,1%
desserdid ja magustoidud 116 4,1%
lihatooted 95 3,3%
liittoidud 70 2,4%
taigen 64 2,2%
seenetooted 56 2,0%
kastmed 55 1,9%
tee 55 1,9%
konserveeritud tooted 50 1,7%
lihavalmistised 49 1,7%
siirupid 48 1,7%
piimatooted 46 1,6%
pasta- ja teraviljatooted 41 1,4%
valmistoidud 34 1,2%
munatooted 25 0,9%
sushi 25 0,9%
katted ja täidised 24 0,8%
hakklihast lihavalmistised 23 0,8%
maitseained, ürdid 21 0,7%
mittealkohoolsed joogid 20 0,7%
muu(täpsustage valikut lisainfo lahtris) 18 0,6%
91
puljong 14 0,5%
alkohol 12 0,4%
kuivtoidud 10 0,3%
meepõhised tooted 10 0,3%
hakkliha 8 0,3%
eritoit 6 0,2%
toidulisandid 4 0,1%
idandid 3 0,1%
toiduõlid 3 0,1%
mesi 2 0,1%
toiduäädikas 2 0,1%
maltoosa 1 0,0%
Kõige enam on eraelamus toidukäitlejaid Harjumaal (27% kõikidest käitlejatest), järgneb Tartumaa
(15%), Pärnumaa (9%), Lääne-Virumaa (8%).
Tabel nr 51. Eraelamus toidu käitlejate arv maakonniti viimase 6 aasta jooksul.
2013 2014 2015 2016 2017 2018
Maakond
Harjumaa 227 268 296 378 405 323
Hiiumaa 24 23 28 29 33 38
Ida- 52 64 72 81 81
Virumaa 62
Jõgevamaa 26 27 40 49 53 63
Järvamaa 7 12 15 16 20 15
Läänemaa 30 33 35 40 40 40
Lääne- 71 66 80 91 101
Virumaa 93
Põlvamaa 34 34 45 51 56 47
Pärnumaa 60 64 78 92 116 115
Raplamaa 27 22 29 42 45 41
Saaremaa 62 61 78 73 84 68
Tartumaa 74 91 114 131 152 180
Valgamaa 15 19 24 27 37 32
Viljandimaa 17 20 28 35 41 36
Võrumaa 41 49 54 59 62 62
Kokku 767 856 1016 1194 1326 1215
92
Võrumaa; 62; 5%
Viljandimaa; 36; 3%
Valgamaa; 32; 3%
Harjumaa; 323; 27%
Tartumaa; 180; 15%
Saaremaa; 68; 6% Hiiumaa; 38; 3%
Raplamaa; 41; 3% Ida-Virumaa; 62; 5%
Jõgevamaa; 63; 5%
Pärnumaa; 115; 9%
Järvamaa; 15; 1%
Põlvamaa; 47; 4% Lääne-Virumaa; 93;
Läänemaa; 40; 3%
8%
Joonis 43. Ettevõtete arvuline ja protsentuaalne jaotus maakonniti 2018
Järelevalve planeerimine ja teostamine, aruandlus ja proovivõtmine
Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve alla kuuluvate ettevõtete plaanilisi kontrolle teostatakse
eraelamus vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori 28.06.2017a käskkirjale nr 102.
Ettevõtete ametlike kontrollide läbiviimine jaguneb kaheks:
1) Teavitusjärgne kontroll – rakendatakse igat tüüpi ettevõtete puhul
2) Plaaniline kontroll – rakendatakse madala riskiga ettevõtet puhul
Vastavalt 28.06.17a käskkirjale nr 102, on madala riskiga järgmised ettevõtted, kus:
1) tegeletakse loomset päritolu toidu valmistamisega
2) pakutakse/valmistatakse toitu tundlikule tarbijale (nt lastehoiuteenuse pakkujad)
3) tegeletakse toidulisandi valmistamisega
4) tegeletakse sushi valmistamisega
Vastavalt 28.06.17a käskkirjale nr 102, on väga madala riskiga ettevõtted, kus tegeletakse
mitteloomse ja kombineeritud toidu valmistamisega sh toitlustamisega tavatarbijale.
Teavitusjärgset kontrolli teostatakse:
madala riskiga ettevõtetes mitte hiljem kui 2 kuu jooksul peale teatise saamist;
väga madala riskiga ettevõtetes mitte hiljem kui 6 kuu jooksul peale teatise saamist.
Plaanilist kontrolli teostatakse teavitatud/tegevusloaga madala riskiga ettevõtetes sagedusega 1
kord aastas.
93
Plaanivälist kontrolli teostatakse kõiki tüüpi ettevõtetes vastaval tekkinud
vajadusele/olukorrale.
2018. aastaks planeeritud ja tegelik kontrollide arv
2018.aastaks oli maakondades planeeritud kokku 316 ametlikku kontrolli, tegelikult teostati 268
kontrolli. Kõiki plaanilisi kontrolle ei teostatud, kuna mõnel juhul oli käitlemine lõpetatud,
polnud võimalik ettevõttega ühendust saada (saadetud teatis, kuid ettevõtte ei vastanud) või
ettevõtteid lisandus maakonda palju.
Tabel 52 Planeeritud ja teostatud kontrollide arv aastal 2018 keskuste lõikes:
Struktuuriüksus Planeeritud kontrollide Teostatud plaaniliste Plaani
arv kontrollide arv kokku täitmise %
Jõgevamaa - Tartumaa Keskus 61 49 80
Hiiumaa - Saaremaa Keskus 27 24 89
Läänemaa - Raplamaa Keskus 34 31 91
Pärnumaa Keskus 34 28 82
Virumaa Keskus 36 28 78
Harjumaa Keskus 54 47 87
Järvamaa Keskus 3 1 33
Põlvamaa Keskus 26 25 96
Valgamaa Keskus 5 5 100
Viljandimaa Keskus 24 18 75
Võrumaa Keskus 12 12 100
Kokku 316 268 85
Võrumaa Keskus
Viljandimaa Keskus
Valgamaa Keskus
Põlvamaa Keskus
Järvamaa Keskus
Harjumaa Keskus
Virumaa Keskus
Pärnumaa Keskus
Läänemaa - Raplamaa Keskus
Hiiumaa - Saaremaa Keskus
Jõgevamaa - Tartumaa Keskus
0 10 20 30 40 50 60 70
Teostatud plaaniliste kontrollide arv kokku Planeeritud kontrollide arv
Joonis 44. Planeeritud ja teostatud kontrollide arv aastal 2018 keskuste lõikes graafiliselt.
94
Eraelamus toitlustamisega tegelevaid ettevõtteid kontrolliti 26 korral, eraelamus toidu
valmistamisega tegelevaid ettevõtteid kokku 307 korral. Peamiseks kontrollipõhjuseks oli
plaaniline kontroll, kuid kontrolli põhjuseks oli ka teavitusjärgne, kaebuse või proovivõtupõhine
kontroll.
Järelevalveproovid
2018a võeti järelevalve käigus eraelamus toidukäitlemise kohtadest 83 proovi, millest teostati
315 analüüsi.
Mikrobioloogiliste analüüsitavateks näitajateks olid: Listeria monocytogenes (esinemine ja
arvuline), Salmonella spp., E. coli, koagulaaspositiivsed stafülokokid, Enterobacteriaceae jm.
Nõuetele mittevastavaks osutus 3 joogivee analüüsi (Coli-laadsed bakterid).
Eraelamus valmistatud toodetest võeti 2018 aastal 29 PAH analüüsi. Nõuetele mittevastavaks
osutusid 8 PAH analüüsi – 1 tradisioonilisel meetodil suitsutatud kalandustoode ja 7
traditsioonilisel meetodil suitsutatud lihatoodet. Mittenõuetekohaseks osutusid 2 kaadiumi (Cd)
analüüsi - uuritavaks toigugrupiks olid metsasseened.
Aastatel 2017 ja 2018 eraelamus valmistatud toodetest võetud proovide ja analüüside arvu
maakondade lõikes iseloomustab allolev tabel.
Tabel 53 Aastal 2017-2018 eraelamus valmistatud toodetest võetud proovide ja analüüside arv
maakondade lõikes:
2017 2018
Proovide arv Analüüside arv Proovide arv (sh Analüüside arv
(saasteaineid ei (saasteaineid ei saasteained) (sh saasteained)
Maakond ole arvestatud) ole arvestatud)
Harjumaa 9 49 12 24
Hiiumaa 4 30 5 31
Ida-Virumaa 2 14 4 7
Jõgevamaa 6 35 10 55
Järvamaa 2 18 1 15
Läänemaa 2 10 3 13
Lääne-Virumaa 1 10 3 15
Põlvamaa 6 30 1 20
Pärnumaa 10 43 15 23
Raplamaa 4 16 5 17
Saaremaa 1 1 2 15
Tartumaa 9 40 10 32
Valgamaa 4 18 5 21
Viljandimaa 1 5 2 6
Võrumaa 1 5 5 21
KOKKU 62 324 83 315
95
Nõuetele mittevastavused
2018a. tehti 268 järelevalvetoimingu kohta (vt p 4.1) 234 ettekirjutust. Kui 2017. aastal tehti
kõige rohkem ettekirjutusi toidualase teabe, HACCP süsteemi, toidu jälgitavuse, proovide
võtmise, enesekontrolliplaani eeltingimusprogrammide kohta, siis 2018ndal aastal on nimetatud
ettekirjutuste liigid põhimõtteliselt samaks jäänud – esikohal oli ettekirjutused proovide võtmise
osas.
2018. a tehtud ettekirjutuste arv liikide kaupa on toodud järgneval joonisel.
Ettekirjutuste arv liigiti
proovide võtmine ja analüüsimine 39
toidu toidualane teave 34
HACCP enesekontrolliplaanis 21
toidu jälgitavus sh saatelehed 19
toiduohutuse eeltingimusprogrammid… 15
Toidu ja selle käitlemise nõuetele vastavus 15
kasutatav vesi sh. toidujää 15
personali koolitus 13
järelkontroll 10
eeltingimusprogrammi/KP seire 8
dokumentatsioon 8
toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed 7
personali tervisekontroll 7
temperatuurinõuded 3
toidukäitlemise ruumid 2
toidu toitumis- ja tervisealane väide 2
sisseseade, seadmed 2
puhastamine ja desinfitseerimine 2
üldnõuded toidukäitlemisettevõttele 1
transport sh veovahendid 1
toidulisandi toidualane teave 1
toidu pakendamine 1
teavitamata tegevus 1
mõõtevahendid, kontrollseadmed 1
muu 1
mittenõuetekohane toit 1
loomsed kõrvalsaadused 1
KKP-de seire, korrigeerivad tegevusd 1
kahjuritõrje 1
jäätmekäitlus 1
Joonis 45. Ettekirjutuste arv liikide kaupa 2018.a
96
Muud järelevalvega seotud tegevused
2018ndal aastal alustati eraelamus toidukäitlejate analüüsi, eesmärgiga korrastada eraelamus
toidukäitlejate nimekirja. Selleks paluti eraelamus toidukäitlejatel anda tagasiside eraelamus
tegutsemise ning käideldavate valdkondade/toidugruppide, toodangu koguste kohta.
Täidetud küsimustiku põhjal saadi teada, milline on ettevõtte tegutsemisaktiivsus (kas tootmine
toimub aastaringselt, hooajaliselt või on tegevuse lõpetatud jms), mida ja kui palju toodetakse.
Saadud info põhjal on võimalik eraelamus toidukäitlejad paigutada põhivaldkondade alla (piim,
liha, kala, mitteloomne, toitlustamine).
Eraelamus toidukäitlejate analüüs näitas, et suurem osa toidukäitlejatest tegutseb aastaringselt
(630tk, ca 46%), hooajalisi käitlejaid on poole vähem (323tk, ca 23%). Ettevõtteid, kelle tegevus
oli peatatud, oli 133tk ca 9,6%. Ettevõtteid, kelle tegevus ei olnud peatatud, kuid kes enam ei
plaaninud ka käidelda, oli 115tk ehk 8,3% kõikidest eraelamus toidukäitlejatest. Kokku
mitteaktiivseid käitlejaid seega 248tk.
Eraelamus toidukäitlejate analüüs näitas, et peamiselt tegeletakse eraelamu ruumides
mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemisega (valikpagaritooted, lihtpagaritooted, kondiitritooted
jne). Teisel kohal on toitlustamine, seejärel kala, liha ja piimatoodete käitlemine.
Järgnevalt on toodud analüüsi tulemusena saadud ettevõtete arv põhivaldkonniti ja
põhivaldkondade jagunemine maakondade lõikes:
Ettevõtete arv
Toitlustamine 145
Taimsete esmatoodete käitlemine 19
Piima käitlemine 26
Mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemine 582
Mee käitlemine 5
Liha käitlemine 45
Kala käitlemine 83
0 200 400 600
Joonis 46. Ettevõtete arv põhivaldkonniti
97
Võrumaa
Kala käitlemine
Viljandimaa
Valgamaa
Tartumaa
Saaremaa Liha käitlemine
Raplamaa
Pärnumaa
Põlvamaa
Lääne-Virumaa Mee
Läänemaa käitlemine
Järvamaa
Jõgevamaa
Ida-Virumaa Mitteloomse
toidu ja
Hiiumaa
liittoidu
Harjumaa
käitlemine
0 50 100 150 200
Joonis 47. Põhivaldkondade jagunemine maakondade lõikes
Kokkuvõte
Võrreldes aastaga 2017 näitab aasta 2018 eraelamust toidukäitlejate arv langust, mis on tingitud
seoses valdkonna ettevõtete nimekirja korrigeerimisega – mitteaktiivsed toidukäitlejad
eemaldati nimekirjast. Samas on käitlejate huvi eraelamus toidu valmistamise vastu jätkuvalt
suur, mida kinnitab käitlejate poolt sage info küsimine nii telefoni kui ka kirja teel.
Kõige enam on eraelamus toidukäitlejaid Harjumaal (27% kõikidest eraelamus
toidukäitlejatest), järgneb Tartumaa (15%), Pärnumaa (9%), Lääne-Virumaa (8%). Aruande
koostamise hetkel oli infosüsteemi andmetel eraelamus toidukäitlejaid, kes turustavad loomset
toitu teisele käitlejale, kokku 8.
2018.a. viidi eraelamutes läbi 268 kontrolli ning kontrollide käigus tehti 234 ettekirjutust. Kui
2017. aastal tehti kõige rohkem ettekirjutusi toidualase teabe, HACCP süsteemi, toidu
jälgitavuse, proovide võtmise, enesekontrolliplaani eeltingimusprogrammide kohta, siis
2018ndal aastal on nimetatud ettekirjutuste liigid põhimõtteliselt samaks jäänud – esikohal oli
ettekirjutused proovide võtmise osas.
2018a võeti järelevalve käigus eraelamus toidukäitlemise kohtadest 83 proovi.
Mikrobioloogiliste analüüside näitajateks olid: Listeria monocytogenes (esinemine ja arvuline),
Salmonella spp., E. coli, koagulaaspositiivsed stafülokokid, Enterobacteriaceae jm.
Mittenõuetekohaseks osutusid 3 joogivee analüüsi (Coli-laadsed), 2 kaadiumi (Cd) analüüsi -
uuritavaks toigugrupiks olid metsasseened ja 8 PAH analüüsi (1 kala, 8 liha).
2018ndal aastal alustati eraelamus toidukäitlejate analüüsimist, eesmärgiga korrastada
eraelamus toidukäitlejate nimekirja ning hinnata, kuidas toimub toidukäitlemise jagunemine nn
põhivaldkonniti (mitteloomse- ja liittoidu, piima, liha, kala jt käitlemine). Eraelamus
toidukäitlejate analüüs näitas, et suurem osa toidukäitlejatest tegutseb aastaringselt (46%
kõikidest eraelamus toidukäitlejatest), hooajalisi käitlejaid on poole vähem (23%).
98
Peamiselt tegeletakse eraelamu ruumides mitteloomse toidu ja liittoidu käitlemisega
(valikpagaritooted, lihtpagaritooted, kondiitritooted jne). Teisel kohal on toitlustamine, seejärel
kala, liha ja piimatoodete käitlemine.
3.1.7.12. Enesekontrolliproove analüüsivate laboratooriumite järelevalve
Käitlejate enesekontrolli raames võetavate proovide (edaspidi enesekontrolliproov)
analüüsimiseks tuleb rakendada vastavalt toiduseadusele asjakohast kvaliteedisüsteemi.
Enesekontrolliproove analüüsivad käitlejatele kuuluvaid laboratooriume oli 2018. aastal
arvuliselt 67 ja nende poolt tehtavad analüüsid puudutavad piima, liha, kala, mitteloomse toidu
(sh kombineeritud toidu ja alkoholi) käitlemisega seotud enesekontrolliproovide keemilisi ja
mikrobioloogilisi analüüse.
2018.aastal oli enim EK-laboratooriumite tegevusega hõlmatud ametnikke Harjumaal - kokku
5 inimest. Tartumaal ja Lääne-Virumaal oli aasta jooksul sellega seotud 3 ametnikku, teistes
maakondades oli valdkonnaga seotud ametnikke vähem. Hiiumaal ja Läänemaal käitlejatele
kuuluvaid EK-laboratooriume ei olnud. Aasta jooksul 2 ametnikku lahkus valdkonnast
erinevatel põhjustel (ametnik lahkus töölt või siirdus pikemale puhkusele).
Joonis 48. Järelevalveametnike arv maakondades 2018. a.
Enesekontrolliproovide analüüsimiseks peavad käitlejad rakendama asjakohast
kvaliteedisüsteemi (edaspidi: laboratooriumi) ja selle hindamist teostavad üldjuhul maakonna
järelevalveametnikud. Järelevalve korraldamise aluseks 2018. aastal oli VTA peadirektori
03.02.2015.a. käskkiri nr 31 Käitleja enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks
rakendatava kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavuse hindamiseks läbiviidavate ametlike
kontrollide korraldamise korra ning dokumendivormide kinnitamine.
Enesekontrolliproovide analüüsimiseks rakendatava kvaliteedisüsteemi hindamise
planeerimine ja aruandlus toimub vastavalt käskkirjale Toidu ning toiduga kokkupuutumiseks
99
ettenähtud materjalide ja esemete käitlemisega tegelevate ettevõtete ametlike kontrollide
planeerimine ja kontrollitulemuste sisestamine Järelevalve infosüsteemi ning ametlike
kontrollide kohta aruandluse koostamine. Enesekontrollilaboratooriumite kontrollimise
valdkonnas on kontrollide planeerimine seotud põhivaldkonna kontrollimisega ja seda teevad
üldjuhul ka samad järelevalveametnikud. Erandiks on mõned maakonnad, kus käitleja
enesekontrolli laboratooriume hindavad teist valdkonda kureerivad järelevalveametnikud.
Hindamiste planeerimiseks koostati JVIS-is maakonna ametnike poolt 2017. aasta plaanid, mille
käigus planeeriti teha 40 laboratooriumi kontrollimist ja teostati 38. Hindamise
mitteläbiviimised, olid tingitud kas käitleja tegevuse lõpetamisest või tema tegevuse seisakust.
Ühel juhul kontroll küll tehti, kuid akti vormistuse kuupäev langes järgmise aasta algusesse,
mistõttu 2017. aasta andmete väljavõtetes läbiviidud kontroll ei kajastunud. Aastaaruande
päringuid JVIS-ist tehakse alates 2015. aastast süsteemi Business Objects (edaspidi BO) kaudu.
Käitlejate enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimiseks rakendatava
kvaliteedisüsteemi hindamisel kasutati järelevalveametnike poolt nõuetele vastavuse hindamise
töölehti ja leitud mittevastavused esitati kontrollaktis.2018.aasta tehtud ettekirjutuste arv sõltus
laboratooriumi tegevusalast, selle suurusest, tehtavatest analüüsidest, jms. Enim ettekirjutusi
tehti Saare ja Ida-Viru maakondades.
Joonis 49. Ettekirjutiste arv liigiti 2018. aastal.
100
Diagrammilt nähtub, et 2018.a. tehti enim ettekirjutusi laboratooriumite poolt
enesekontrolliproovide analüüsimiseks dokumenteeritud kvaliteedisüsteemi kohta. Ettekirjutusi
ei tehtud seadmete-mõõtevahendite ja nendega seotud väga laialdast temaatikat (nt
seadmete/mõõtevahendite kontroll, kalibreerimised, juhendid nende teostamiseks,
mõõtevahendite täpsus, jne) puudutavate teemade osas. Ettekirjutusi ei tehtud ka
analüüsitulemuste dokumenteerimise kohta. Üksikud ettekirjutused tehti analüüsitulemuste
kvaliteedi tagamise, kasutatavate analüüsimeetodite, dekontamineerimise/desinfitseerimise,
dokumentatsiooni, etalonide ja etalonainete, reaktiivide ja toitekeskkondade kohta. Rohkem
puudusi toodi välja analüüsimise, analüüsimiseks kasutatava vee ja ruumide
/keskkonnatingimuste kohta.
2018.aastal toimus EK-laboratooriumite hindamisega seotud ametnikele koolitusi ei tehtud. See
oli tingitud peamiselt selle valdkonna järelevalve ümberkorraldamisest.
3.1.8 Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemine
Toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute või nende kahtluse uurimise eesmärgiks on toidu
kaudu levivate tervistkahjustavate ja eluohtlike haigusetekitajate leviku tõkestamine ning
inimeste tervise kaitsmine.
Toidutekkelisi nakkushaiguspuhanguid uurivad oma pädevuse piires Terviseameti ning
Veterinaar- ja Toiduametijärelevalveametnikud. Vajadusel kaasatakse teiste valdkondade
spetsialiste.
Puhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja toidutekkelise haiguspuhangu
epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud
põhjused. VTA kohaliku asutuse spetsialistid viivad läbi toidukäitlemisettevõtte (vajadusel ka
tootmisettevõtte, ladustamisettevõtte, söödakäitlemisettevõtte, loomapidamisettevõtte)
erakorralise kontrolli. Kontrolli käigus hinnatakse toidukäitlemise hügieeni,
enesekontrollisüsteemi toimimist, toidu jälgitavust, toidu säilitamist, vajadusel võetakse
laboriuuringuteks proove jne.
2018. aastal menetleti Veterinaar- ja Toiduameti poolt 5 juhtumit, kus menetluse käigus tuli
välja selgitada haigestumise seos tarbitud toiduga. Nendest kolmel juhul oli Terviseameti poolt
leitud tõenäoline seos toiduga.
Terviseameti andmetel registreeriti 2018. aastal 15 toidutekkelise päritoluga haigestumis kahe
ja enama haigusjuhuga, neist kõik salmonelloosid. Kokku haigestus 146 inimest,
hospitaliseerimist vajas 55 (37,6%), surmaga lõppenud juhud puudusid.
101
3.1.9 Riiklikud seired ja järelevalve
3.1.9.1. Zoonooside seire
Zoonooside seiret korraldab VTA. Seire läbiviimisel tehakse koostööd Terviseametiga inimestel
levivate zoonooside epidemioloogia osas.
Zoonooside seire loomadel ja toidus hõlmab järgmisi zoonoose ja zoonoosseid
haigusetekitajaid:
Brutselloos ja selle tekitajad
Kampülobakterioos ja selle tekitajad
Ehhinokokoos ja selle tekitajad
Listerioos ja selle tekitajad
Salmonelloos ja selle tekitajad
Trihhinelloos ja selle tekitajad
Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis
Verotoksiline Escherichia coli
Gripiviirus (lindude gripp)
Marutaud
Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis
on teatud zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela
etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamiseni
lõpptarbijale.
Informatsioon iga-aastaste zoonooside aruannete kohta on leitav aadressil:
eesti keeles http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=820, inglise keeles Euroopa
Toiduohutusameti (EFSA) koduleheküljel:
http://www.efsa.europa.eu/en/zoonosesscdocs/zoonosescomsumrep.htm .
Salmonella seire loomse päritoluga toidus 2002-2018
Kooskõlas põllumajandusministri 27. mai 2013. a määruse nr 39 “Salmonellooside tõrje eeskiri”
§ 3 koostab Veterinaar-ja Toiduamet Salmonella kontrollprogrammi, rakendab ja kontrollib
selle täitmist.
Salmonella seireplaan loomse päritoluga toidus hõlmas 2018 aastal:
1) värske liha (siga, veis) seiret tapamajas;
2) värske liha seiret linnutapamajas;
3) värske liha (siga, veis) seiret lihalõikusettevõttes;
4) värske liha seiret linnuliha lihalõikusettevõttes.
Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes tuleb välja selgitada
ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ja need põhjaliku puhastamise ja
desinfektsiooniga kõrvaldada.
Veterinaar- ja Toiduamet teostab Salmonella seiret alates 2002. aastast.
102
Tabel 54. Salmonella seire aastatel 2002-2018. Allikas: VTA
Positiivsete proovide
Aasta Uuritud proovide arv %
arv
2002 1404 5 0,36
2003 1649 14 0,85
2004 1718 5 0,29
2005 1893 28 1,48
2006 1846 7 0,38
2007 1703 8 0,47
2008 1473 15 1,02
2009 1634 23 1,41
2010 1542 36 2,33
2011 1494 19 1,27
2012 1435 30 2,1
2013 1149 27 2,35
2014 1227 30 2,44
2015 1045 18 1,72
2016 930 16 1,72
2017 994 9 0,91
2018 1033 20 1,94
2018. a Salmonella positiivseteks proovideks osutusid 3,5% searümba pinnaproovi (2017 –
1,74%, 2016 – 3,6%, 2015 – 3,8%, 2014 – 3,12%), 1,1% sealiha proovi (2017 – 0,4%, 2016 –
1,6%, 2015 – 1,1%, 2014 – 0,7%) ning 0,9% veiseliha proovi (2017-2016 – 0, 2015 – 1%).
103
Joonis 50. Salmonella- positiivsete proovide arv aastatel 2002-2018. Allikas: VTA
Joonis 51. 2018. aastal isoleeritud Salmonella serotüüpide jaotus. Allikas: VTA
Aastate jooksul Salmonella Derby oli leitud Salmonella serotüüpidest esikohal. Aastal aga 2017
oli antud serotüüp ainuke, mida leiti sigadelt võetud proovidest. Leitud oli ka üks S. Dublin
veiselihas.
Aastal 2016 oli leitud serotüüpidest esikohal S. Derby (60%), millele järgnes S. Typimurium
(19%), S. Infantis (19%) ja S. Mbandaka (6%).
Aastal 2015 serotüüpide jaotus oli järgmine: S. Derby 38,9%, S. Infantis 38,9%, S. enterica
subsp. salamae 16,7% ja S. Typhimurium 5,6%.
Informatsioon Salmonella seire kohta 2002-2018 asub VTA kodulehel aadressil:
https://vet.agri.ee/static/body/files/1958.Salmonella%20seire%202002-2018.pdf.
104
Kampülobakteri seire linnutapamajas 2018
Kampülobakteri seireprogrammi läbiviimise eesmärgiks on koguda teavet termotolerantse
Campylobacter spp. leviku kohta broilerite tapapartiide seas linnutapamajades.
2018. aastal uuriti 12 broileri rümbaproovi. Esimest korda lisaks Campylobacteri tuvastamisele
teostati ka Campylobacter spp. arvulist määramist. Uuritud proovides Campylobacter spp. ei
leidnud.
2017. aastal uuriti 12 broileri rümbaproovi. Kaelanaha proovidest 8,3% osutusid Campylobacter
spp. positiivseteks. Ühes proovis tuvastati Campylobacter jejuni.
2018. aastal 85 broilerite umbsoolte proovi uuriti mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire
raames. 4 proovi osutusid Campylobacter spp. positiivseks.
Informatsiooni kampülobakteri seire kohta 2005-2018 on leitav aadressil:
https://vet.agri.ee/static/body/files/2077.Kamp%FClobakteri%20%20seire%202005-2018.pdf
Salmonella spp. ja Campylobacter spp. uuringuid teostati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.
Aruandlus Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele
Aruanded Euroopa Toiduohutusametile:
- Zoonooside aruanne 2017.a.
Kokkuvõte, järeldused
Proovide võtmine seire raames toimus plaani järgi.
Zoonoossest haigusetekitajatest põhjustatud haigustest inimestel Eestis on esikohal
kampülobakterenteriit, millele järgneb salmonelloos. Arvestades ülaltooduga on asjakohane
koguda andmeid Campylobacter spp. ja Salmonella spp. esinemise kohta loomse päritoluga
toidus ning teha nakkusallikas selgeks.
Salmonella seire loomses toidus näitab, et Eestis on sealiha kõige rohkem Salmonella-ga
saastunud. Seega võib järeldada, et sead on Eestis kõige olulisem Salmonella-ga saastunud
loomaliik. 2018. aastal registreeriti Eestis inimestel 323 salmonelloosi haigusjuhtu, nendest
kolmel juhul haigustekitjaja oli S. Derby. Võrreldes 2017. aastaga suurenes inimeste
haigestumine salmonelloosi 15,8% võrra.
Campylobacter-i seire tulemuste põhjal võib järeldada, et Campylobacter-i levimus Eesti
broilerilihas on väga madal. Vaatama sellele, tuleks tapamajades pöörata tähelepanu
sisikondade eemaldamise tehnoloogiale, et välistada rümpade saastumist soolesisaldisega.
Campylobacter-positiivsetest karjadest pärit linde tuleb tappa teistest karjadest eraldi või
tööpäeva lõpus viimasena. Vajalik on farmi põhjalik puhastamine ja desinfitseerimine ning
sanitaarse keskkonna säilitamine.
2018. aastal registreeriti inimestel 411 kampülobakterenteriidi haigusjuhtu. Võrreldes 2017.
aastaga suurenes haigestumine 18,4% võrra. Zoonoossetest haigusetekitajatest põhjustatud
haigustest Eestis on olnud aastate jooksul esikohal salmonelloos, millele järgnes
kampülobakterenteriit. Olukord muutus aastal 2013, kui kampülobakterenteriit tuli esikohale.
105
3.1.9.2. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire
Mikroobide antibiootikumiresistentsuse all mõeldakse mikroorganismide võimet jääda ellu või
isegi paljuneda antimikroobse aine teatud kontsentratsioonil, mis on tavaliselt piisav sama liiki
mikroorganismide kasvu pidurdamiseks või nende hävitamiseks.
Mikroobide antibiootikumiresistentsuse seire korraldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni
rakendusotsusele 12. november 2013, zoonootiliste ja kommensaalsete bakterite antimikroobse
resistentsuse seire ja aruandluse kohta (2013/652/EL).
Seire raames võeti broilerite umbsoolte proovid tapamajast ning broileriliha proovid
jaekaubandusest.
Umbsoolte proovides isoleeriti ja identifitseeriti:
Escherichia coli (indikaatorbakterid, edaspidi E.coli)
Campylobacter spp.
Enterococcus faecalis
Enterococcus faecium
oletuslikult laiendatud spektriga β-laktamaasi või AmpC-tüüpi β-laktamaasi (edaspidi
ESBL või AmpC) tootev E.coli
* Laia spektriga β-laktamaasi tootev E.coli (ESBL E. coli) on resistentne penitsilliinide, 1.,3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinide ja monolaktaamide suhtes
* AmpC-tüüpi β-laktamaasid tekitavad resistentsuse penitsilliinidele, 1. ja 3. põlvkonna tsefalosporiinidele ja
tsefamütsiinidele ning on stabiilsed klavulaanhappe suhtes
* ESBL/AmpC tootva E.coli isoleerimiseks kasutati selektiiv agarit (McConkey agar, mis sisaldab 3nda põlvkonna
tsefalosporiini selektiivses kontsentratsioonis).
oletuslikult karbapenemaasi tootev E.coli
* Karbapenemaasi tootev E.coli – bakter on äärmiselt resistentne paljude antibiootikumide, sh viimase valiku
antibiootikumide – karbapeneemide – suhtes.
* karbapenemaasi tootva E.coli isoleerimiseks kasutati selektiivset eelrikastamist ja sellele järgnevalt kasvatamist
karbapeneemi sisaldaval selektiivsöötmel (chromID CARBA SMART agar).
Värske liha proovides isoleeriti ja identifitseeriti:
oletuslikult ESBL või AmpC tootev E.coli
oletuslikult karbapenemaasi tootev E.coli.
Lisaks määrati 2018 aastal järelevalve ja seirete raames veistelt, sigadelt, lammastelt ja
kodulindudelt ning nendelt pärinevatelt loomsetelt saadustelt isoleeritud Salmonella spp. tüvede
antibiootikumiresistentsus.
Antibiootikumitundlikkus määrati mikrodilutsiooni meetodil ning uuringud viidi läbi
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis.
Seire alla kuuluvad mikroobivastased ained, resistentsuse künnisväärtused EUCASTi alusel ja
uuritavad kontsentratsioonivahemikud on toodud Euroopa Komisjoni rakendusotsuses
2013/652/EL.
106
E.coli ja Salmonella spp. antibiootikumitundlikkuse hindamine
2018. aastal hinnati E.coli, Salmonella spp. ja oletuslikult ESBL või AmpC ja karbapenemaasi
tootva E.coli isolaatide tundlikkust 14 antibiootikumi suhtes:
ampitsilliin kolistiin
gentamütsiin trimetopriim
tetratsükliin sulfametoksazool
tsiprofloksatsiin klooramfenikool
nalidiksiinhape meropeneem
tsefotaksiim asitromütsiin
tseftasidiim tigetsükliin.
Kõiki oletuslikult ESBL-i või AmpC-d või karbapenemaasi tootvaid E.coli isolaate, Salmonella
spp. ja E.coli, mis osutusid resistentseteks tsefotaksiimi, tseftasidiimi ja meropeneemi suhtes,
lisaks testimisele ülalpool toodud antibiootikumite suhtes testiti ka järgmiste antibiootikumite
suhtes:
tsefoksitiin temotsilliin
tsefepiim imipeneem
tsefotaksiim+klavulaanhape ertapeneem
tseftasidiim+klavulaanhape tsefotaksiim
meropeneem tseftasidiim.
E.coli ja Salmonella spp. isolaatide testimiseks kasutati TREK EUVSEC mikroplaate ja siis
tsefotaksiimi või tseftasidiimi või meropeneemi resistentsete tüvede testimiseks kasutati TREK
EUVSEC2 mikroplaate.
Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium antibiootikumitundlikkuse hindamine
Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium isolaatide tundlikkust hinnati kokku 12
antibiootikumi suhtes:
ampitsilliin erütromütsiin
gentamütsiin vankomütsiin
tetratsükliin teikoplaniin,
tsiprofloksatsiin kinupristiin/dalfopristiin
klooramfenikool linesoliid
tigetsükliin daptomütsiin
Testimiseks kasutati TREK EUVENC mikroplaate.
Campylobacter spp. antibiootikumitundlikkuse hindamine
Campylobacter spp. isolaatide tundlikkust hinnatakse kokku 6 antibiootikumi suhtes:
gentamütsiin nalidiksiinhape
tetratsükliin streptomütsiin
tsiprofloksatsiin erütromütsiin.
Testimiseks kasutati TREK EUCAMP2 mikroplaate.
107
Seire tulemused
2018. aastal seire raames uuriti broilerite tapamajast võetud 85 broilerite umbsoole proovi (1
proov karja kohta aastas) ning jaekaubandusest võetud 75 broileriliha proovi.
Tabel 55. Nimetatud proovidest isoleeriti:
Proovi nimetus Bakter Isolaatide arv
Broilerite umbsool E.coli 85
Broilerite umbsool Enterococcus faecalis 34
Broilerite umbsool Enterococcus faecium 83
Broilerite umbsool ESBL/AmpC E. coli 69
Broilerite umbsool Campylobacter jejuni 3
Campylobacter coli 1
Broileriliha ESBL/AmpC E. coli 38
Antud tüved olid uuritud antibiootikumiresistentsuse suhtes.
Tabel 56. Lisaks määrati seire, järelevalve ja kontrollprogrammide kägus võetud proovidest isoleeritud
Salmonella spp. tüvede antibiootikumiresistentsus:
Proovi nimetus Bakter Isolaatide arv
Toidust võetud proovid Salmonella spp. 25
Loomadelt võetud proovid Salmonella spp. 70
Kokku 2018. aastal uuriti 408 isolaatide antibiootikumiresistentsust.
I BROILERITE UMBSOOLED
Broilerite umbsooltest isoleeritud E.coli antibiootikumiresistentsus 2018. aastal
Broilerite umbsooltest isoleeritud 85st E.coli isolaadist 9,4% (n=8) olid tundlikud kõigi testitud
antibiootikumide suhtes ning 90,6% (n=77) osutusid resistentseks vähemalt ühe antibiootikumi
suhtes.
Multiresistentsete (üheaegne resistentsus kolme ja enama antibiootikumi suhtes) isolaatide
osakaal oli 61,2% (n = 52).
E.coli antibiootikumiresistentsus
108
Joonis 52.
Väga kõrge resistentsuse tase oli arenenud ampitsilliini, tsiprofloksatsiini ning nalidksiinhappe
suhtes. Tsefalosporiinide suhtes resistentsust ei tuvastatud.
Broilerite umbsooltest isoleeritud E.coli antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016. a ja
2018. aastal
Joonis 53.
* testitud isolaatide arv: 2014 – 71, 2016 – 73, 2018 – 85.
Tüvede osakaal, mis olid resistentsed ampitsilliinile vähenes 16,9% võrreldes aastaga 2014,
kuid resistentsuse tase on jäänud ikkagi väga kõrgeks (70% 2018 aastal). Kõige suuremaks
probleemiks võib pidada ülikõrget resistentsuse osakaalu (ligikaudu 90% uuritud tüvedest)
fluorokinoloonide suhtes.
Isoleeritud tüved omasid ka kõrget resistentsuse taset (30-45%) sulfametaksosooli ja
trimetopriimi suhtes.
E.coli isolaatide resistentsust 3nda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes ei tuvastatud 2016 ja
2018 aastal.
109
E.coli antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016. a ja 2018. aastal
Joonis 54.
* multiresistentsete tüvede osakaal on arvutatud võttes aluseks tüvede arvu, mis olid resistentsed vähemalt ühe
antibiootikumi suhtes.
Võrreldes 2014 aastaga ei ole resistentsete isolaatide osakaal oluliselt muutunud.
Multiresistentsete isolaatide osakaal on natukene vähenenud, kuid see ei ole statistiliselt oluline
muutus.
Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecalis resistentsus 2018. aastal
34st uuritud Enterococcus faecalis isolaatidest 23% (n = 8) olid tundlikud kõigi testitud
antibiootikumide suhtes ning 76,4% (n = 26) olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi
suhtes.
Joonis 55.
Resistentsuse tase tetratsükliini ja erütromütsiini suhtes on jäänud väga kõrgeks.
110
Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecalis antibiootikumiresistentsus suhtes
2014. a, 2016. a, 2018. aastal
Joonis 56.
* testitud isolaatide arv: 2014 – 53, 2016 – 37, 2018 – 34.
Kõrgeks jääb resistentsuse tase tetratsükliinile ja erütromütsiinile.
Enterococcus faecalis antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016. a ja 2018. aastal
Joonis 57.
* multiresistentsete tüvede osakaal on arvutatud võttes aluseks tüvede arvu, mis olid resistentsed vähemalt ühe
antibiootikumi suhtes.
Kolme aasta võrdluses on resistensete isolaatide osakaal jäänud väga kõrgeks. Resistentsete
isolaatide osakaal vähenes 2016 aastal võrreldes aastaga 2014, aga 2016 aastal võrreldes astaga
2018 on jäänud peaaegu samaks.
Multiresistensete tüvede osakaal vähenes.
111
Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecium antibiootikumiresistentsus 2018.
aastal
83st uuritud isolaatidest 19,3% (n = 16) olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes
ning 80,7% (n = 67) olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Multiresistentsete
isolaatide osakaal kõikidest resistentsetest isolaatidest oli 16,4% (n=11).
Joonis 58.
Resistentsuse tase tsiprofloksatsiinile on suurenenud 11% võrreldes aastaga 2016.
Enterococcus faecium resistentsus ravimite suhtes 2014. a, 2016. a ja 2018 aastal
Joonis 59.
* testitud isolaatide arv: 2014 – 17, 2016 – 64, 2018 –83.
Oluliselt on tõusnud enterokokkide resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes.
Enterococcus faecium antibiootikumiresistentsus 2014. a, 2016. a ja 2018 aastal
112
Joonis 60.
* multiresistentsete tüvede osakaal on arvutatud võttes aluseks tüvede arvu, mis olid resistentsed vähemalt ühe
antibiootikumi suhtes.
Resistentsete isolaatide osakaal suureneb aastate jooksul, kuid multiresistentsete isolaatide arv
vähenes võrreldes aastaga 2016.
Broilerite umbsooltest isoleeritud Campylobacter coli ja Campylobacter jejuni
antibiootikumiresistentsus 2018. aastal
Uuriti 3 Campylobacter jejuni ja üks Campylobacter coli.
Kõik Campylobacter jejuni isolaadid olid resistentsed fluorokinoloonidele ning üks lisaks ka
tetratsükliinile.
Campylobacter coli isolaat tundlik kõikide testitud antibiootikumite suhtes.
Broilerite umbsooltest isoleeritud oletuslikult ESBL/AmpC tootva E.coli
antibiootikumiresistentsus 2018. aastal
Kokku tuvastati 85st umbsoolte proovist 69 (81,2%) E.coli isolaati, mis olid resistentsed
kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes (st isoleeriti ESBL/AmpC tootvat E.coli). Nendest
isolaatidest 50,7% (n=35) osutusid multiresistentseteks.
113
Joonis 61.
Kokku omas 76,8% (n=53) E.coli isolaatidest ESBL fenotüüpi, 21,7% (n=15) AmpC fenotüüpi
ning ühel isolaadil tuvastati nii ESBL kui AmpC fenotüüp.
31,9% uuritud isolaatidest osutusid resistentseteks fluorokinoloonidele.
Võrreldes aastaga 2016 tunduvalt suurenes broilerite umbsooltes isoleeritud ESBL/AmpC
tootva E.coli isolaatide arv (resistentsed kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes):
38,4%→81,2%. On vähenenud multiresistentsete isolaatide arv, kuid nende osakaal jääb ikka
kõrgeks.
ESBL/AmpC tootva E.coli resistentsus ravimite suhtes 2016 ja 2018 aastatel
Joonis 62.
Võrreldes 2016 aastaga, vähenes 2018. aastal fluorokinoloonide, sulfametoksasooli,
tetratsükliini ja trimetopriimi suhtes resistentsete tüvede osakaal.
114
II BROILERILIHA
Seire raames võeti 75 broileriliha proovi jaekabandusest.
Broileriliha päritolu ja proovide arvud päritolu lõikes:
Joonis 63.
Jaekaubandusest võetud broileriliha proovidest isoleeritud ESBL/AmpC E.coli
resistentsus 2018. aastal
Kokku tuvastati 75st broileriliha proovist 38 (50,7%) E.coli isolaati, mis osutusid
resistentseteks kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide suhtes (st isoleeriti ESBL/AmpC tootvat
E.coli): 12 Eesti, 15 Leedu ja 11 Läti päritolu broilerilihast isoleeritud.
Nendest isolaatidest 89,5% (n=34) olid multiresistentsed ning 73,6% uuritud isolaatidest
osutusid resistentseteks fluorokinoloonidele.
Joonis 64.
Tuvastati, et 55,3% (n = 21) tüvedest omab ESBL ning 44,7% (n = 17) AmpC fenotüüpi.
115
Broileriliha proovidest isoleeritud ESBL/AmpC E coli resistentsus broleriliha päritolu järgi
2018. aastal
Joonis 65.
III SALMONELLA
Toidust võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. Antibiootikumiresistentsus
Tabel 57.
Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid
Pinnaproov 10 S.Derby
searümbalt
2 S.Agona
2 monofaasiline S.Typhimuruim
1 S.Typhimuruim
1 S.Enteritidis
1 S.Worthington
Sealiha 2 S.Derby
36,8% (n=7) uuritud Salmonella spp. isolaatidest osutusid resistentseks vähemalt ühe
antibiootikumi suhtes. Nendest isolaatidest kaks (S.Typhimuruim ja monofaasiline
S.Typhimuruim) olid multiresistentsed.
31,6% (n=6) tüvedest osutusid resistentseteks ampitsilliinile, 5,3% (n=1) fluorokinoloonidele,
10,5% (n=2) kloraamfenikoolile, 21% (n=4) sulfametoksasoolile, 10,5% (n=2) tetratsükliinile
ja 5,3% (n=1) trimetopriimile.
116
Tabel 58.
Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid
Pinnaproov veiserümbalt 1 S.Mbandaka
1 S.Typhimuruim
Veiseliha 1 S.Mbandaka
Tabel 59:
S.Typhimuruim isolaat osutus resistentseks sulfametoksasoolile ja tetratsükliinile.
Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid
Pinnaproov lambarümbalt 1 S.Derby
Tabel 60:
Uuritud isolaat oli tundlik kõigi testitud antibiootikumide suhtes.
Proovi nimetus Salmonella spp. isolaatide arv Salmonella serotüübid
Vutiliha 1 monofaasiline S.Typhimuruim
1 S.Typhimuruim
Kõik uuritud Salmonella spp. isolaadid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumide suhtes.
Loomadelt võetud proovidest isoleeritud Salmonella spp. antibiootikumiresistentsus
Veised – 13 Salmonella spp. :
7 S.Dublin,
4 S.Typhimurium
2 monofaasilist S.Typhimuruim.
38,5% (n=5) isolaatidest osutusid resistentseteks vähemalt ühe antibiootikumi suhtes. Nendest
üks monofaasiline S.Typhimuruim osutus multiresistentseteks.
33,3% (n=4) uuritud isolaatidest olid resistentsed sulfometoksasoolile ja 41,7% (n=5)
tetratsükliinile. Üks isolaat oli resistentne ampitsilliinile.
Sead – 9 Salmonella spp.:
5 S.Derby
2 S.Agona
2 monofaasilist S.Typhimuruim.
Kaks monofaasilist S.Typhimurium isolaadi osutusid multiresistentseteks: olid resistentsed
ampitsilliinile, sulfometoksasoolile ja tetratsükliinile ning üks isolaat oli lisaks ka resistentne
kloraamfenikoolile.
Lambad - 33 Salmonella enterica subsp. Diarizonae
Kõik isolaatid olid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumite suhtes.
117
Kanad – 7 Salmonella spp.:
5 S.Enteritidis
1 S.Seftenberg
1 S.Typhimurium.
Üks Salmonella Enteritidis osutus resistentseks fluorokinoloonidele ja kolistiinile.
Pardid – 2 Salmonella Enteritidis.
Kõik isolaatid olid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumite suhtes.
Põldvutid – 6 Salmonella spp. :
2 S.Infantis
4 monofaasilist S.Typhimuruim.
Kõik isolaatid olid olid tundlikud kõigi testitud antibiootikumite suhtes.
Aruandlus Euroopa Komisjonile ja rahvusvahelistele organisatsioonidele
Aruanded Euroopa Toiduohutusametile:
- Zoonooside aruanne 2017. a.
Kokkuvõte, järeldused
Proovide võtmine seire raames toimus plaani järgi.
Antimikroobsed ained, nagu antibiootikumid, on nende kasutuselevõtust järsult vähendanud
nakkushaigustest tingitud surmajuhtude arvu. Nimetatud ainete liig- ja väärkasutuse tõttu on aga
paljud mikroorganismid muutunud nende suhtes resistentseks.
Ravimresistentsuse seire on koordineeritud ning kaasfinantseeritav Euroopa Komisjoni poolt.
Ühtlustatud (koordineeritud) seire on vajalik, et saada võrreldavad ravimresistentsuse andmed
nii liikmesriikide tasandil, kui ka liikmesriikide vahel.
Iga aasta esitatakse ravimresistentsuse seire tulemusi Euroopa Toiduohutusametile (EFSA).
EFSA analüüsib tulemusi ning väljastab raporti.
Seire tulemused näitavad, et Eestis on üle 90% broilerite umbsooltest isoleeritud E. coli
tüvedest resistentsed ning olukord ei ole muutunud võrreldes aastatega 2014 ja 2016.
Üle 80% E. coli tüvedest on resistentsed fluorokinoloonidele. Multiresistentsete tüvede
osakaal on väga kõrge (üle 60%).Võrreldes aastatega 2014 ja 2016 olukord ei ole oluliselt
muutunud.
Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecalis resistentsete tüvede osakaal on üle
70%. Multiresistentsete tüvede osakaal jäi samale tasemele nagu oli aastal 2016.
Broilerite umbsooltest isoleeritud Enterococcus faecium resistentsete tüvede osakaal on üle
70% ja olukord ei ole muutunud võrreldes aastatega 2014 ja 2016. Multiresistentsete tüvede
osakaal on vähenenud 14% võrra. On suurenenud Enterococcus faecium tüvede resistentsus
tsiprofloksatsiinile (0% → 20,3% → 31,3%). Fluorokinoloonid (tsiprofloksatsiin,
nalidiksiinhape) on sünteetilised laiatoimelised antibiootikumid. Antud antibiootikumid on väga
118
olulised humaanmeditsiinis, sest võivad teatud bakteriaalsete infektsioonide ravis olla üheks
vähestest efektiivsetest antibiootikumidest.
Võrreldes aastaga 2016 on väga suurenenud broilerite umbsooltest isoleeritud ESBL/AmpC
tootvaid E. coli tüvede osakaal (38,4% → 81,2%). Multiresistentsete tüvede osakaal on aga
natukene vähenenud (96,4% → 50,7%).
Karbapenemaasi tootva E. coli broilerite umbsoolte proovidest kui ka broileriliha proovidest ei
isoleerunud.
50,7% jaemüügist võetud broileriliha proovidest isoleeriti ESBL/AmpC tootvaid E. coli tüved
(2016 – 30,7%). Multiresistentsete tüvede osakaal ei ole muutunud võrreldes aastaga 2016
(2018 - 89,5%, 2016 – 90,4%).
2014 ja 2016 seire tulemused broilerite umbsoolest isoleeritud E. coli resistentsuse kohta
näitavad jätkuvat kõrget resistentsuse ja multiresistentsuse taset. Resistentsuse tase ampitsillini
ja fluorokinoloonide suhtes on jäänud endiselt kõrgeks. Samuti pole eriti muutunud
Enterococcus spp. kõrge resistentsuse tase. Jaemüügist võetud broileriliha proovidest
isoleeritud E. coli osutus resistentseks 3. põlvkonna tsefalosporiinide suhtes.
On väga vaja tugevdada antibiootikumite kasutamise järelevalvet broilerikasvatuses.
Seire tulemused näitasid, et Salmonella spp. resistentsete tüvede osakaal suurenes võrreldes
aastaga 2016 (8% → 25,3%). 2016. aastal ei tuvastatud ühtegi multiresistentset Salmonella spp.
isolaati, kuid aastal 2018 tuvastati 5 multiresistentset Salmonella spp.
Antimikroobsete ainete liig- ja väärkasutuse tõttu on kahjuks paljud mikroorganismid muutunud
nende suhtes resistentseks. VTA teadvustab antud probleemi ning 2019 aastal on mikroobide
antibiootikumiresistentsuse küsimus üks VTA järelevalve prioriteetidest. Prioriteedi
määramisel arvestati ka riikliku mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise
tegevuskavaga.
2019. aastaks koostati riskipõhine kontrollivalim kutsetegevuse loaga veterinaararstidest, kelle
tegevuse hindamiseks teostatakse kalendriaasta jooksul ametlik kontroll. Üheks peamiseks
riskikriteeriumiks on kriitiliste antibiootikumide kasutamine (müügiandmed on saadud ravimite
hulgimüüjatelt) veterinaararstide poolt.
Kriitilisteks antibiootikumideks loeme kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiine,
fluorokinoloone ja teised kinoloone ning polümüksiine. Lisaks kontrollime järelevalve käigus
suunatult ka pleuromutilliinide kasutamist seakasvatussektoris.
Ametlikul kontrollil kontrollitakse kutsetegevuse loaga veterinaararsti ravimiarvestust,
dokumentide säilitamist, antibiootikumide kasutamise põhjendatust (diagnoosimine,
antibiogramm, haiguslood, laboriuuringud jm.), ravimite väljastamist loomapidajatele, kaskaadi
kasutamist, ravijuhendite tundmist, aegunud ja kõlbmatute antibiootikumide käitlemist,
ravimsööda retseptide väljastamist ja kasutamist.
Ametlike kontrollide tulemusel saame hinnata, kas veterinaararstid jälgivad oma tegevustes
antibiootikumide vastutustundliku kasutamise põhimõtteid.
119
Lisaks on VTA 2019 tegevustes prioriteediks määratlenud ka bioohutustaseme tõstmise
loomakasvatuses. Oleme selle küsimuse sidunud otseselt mikroobide
antibiootikumiresistentsuse teemaga. Selleks, et jõuda antibiootikumide tarvitamise
vähendamiseni loomakasvatussektoris on väga oluline bioohutuse taseme üldine parendamine.
Teadlikkuse suurendamine on siin oluline märksõna.
Muu
2018. aasta jooksul täiendati VTA kodulehel avaldatavat informatsiooni, mis puudutab
zoonoose (eestikeelne zoonooside aruanne 2017).
3.1.9.3. Geneetiliselt muundatud (GM) toidu seire
Vastavalt Euroopa Parlameni ja nõukogu määrustele (EÜ) 1829/2003 ja (EÜ) 1830/2003 ei pea
olema teavet geneetilise muundamise kohta toodete puhul, mis sisaldavad GMOdest koosnevat,
neid sisaldavat või neist toodetud materjali alla 0,9% toidu üksikutes koostisosades või ühest
komponendist koosnevas toidus.
Proovid võeti toodetest, mis ei olnud märgistatud, kui GMOsid sisaldav, nendest koosnev või
nendest toodetud toode, kontrollimaks toodete märgistuse õigsust.
Kokku analüüsiti 2018. aastal 11 tooteproovi (tabel 61).
Proovid sojast ja maisist võeti toodetest, mis ei olnud märgistatud, kui GMOsid sisaldav nendest
koosnev või nendest toodetud toode, kontrollimaks toodete märgistuse õigsust.
Tooted peavad olema vastavalt märgistatud, kui need sisaldavad GMOdest koosnevat, neid
sisaldavat või neist toodetud materjali 0,9% või rohkem (alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus nr 1829/2003 ja nr 1830/2003).
Analüüsid teostati Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi kaudu allhankena Eurofins GeneScan
GmbH laboris Saksamaal. Kõik 2018. aastal võetud GMO toidu proovid olid nõuetekohased.
Tabel 61. 2018. aastal võetud GMO proovid. Allikas: JVIS
Toode Tulemus
1 Konserveeritud mais ei tuvastatud GMOd
2 Maisitang ei tuvastatud GMOd
3 Maisitang ei tuvastatud GMOd
4 Maisiterad (popkorniks) ei tuvastatud GMOd
5 Sojagraanul GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%)
6 Sojaisolaat GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%)
7 Sojajahu GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%)
8 Sojajahu ei tuvastatud GMOd
9 Sojajahu GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%)
10 Sojakaste ei tuvastatud GMOd
11 Sojaproteiin GMOsid alla kvantifitseerimispiiri (0,1%)
120
3.1.9.4. Toidu lisaained
VTA
Toidu lisaainete seire kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. detsember 2008
määruse nr 1333/2008 artiklist 27 toidu lisaaine tarbimise järelevalve kohta, mis kohustab
liikmesriike looma riskipõhist süsteemi toidu lisaainete tarbimise ja kasutamise kontrollimiseks.
Proove võtavad VTA piirkondlike keskuste järelevalveametnikud, kellel on proovide võtmiseks
pädevus ja spetsiaalne ettevalmistus.
Toidu lisaained on ained, mida olenemata selle toiteväärtusest ei kasutata tavaliselt iseseisva
toiduna või toidule iseloomuliku koostisainena ja mille tahtlik tehnoloogilisel eesmärgil
lisamine toidule selle tootmisel, töötlemisel, valmistamisel, käitlemisel, pakendamisel,
transpordil või ladustamisel viib või võib põhjendatud oletusel viia selleni, et lisaaine ise või
tema kõrvalsaadused muutuvad otseselt või kaudselt selliste toitude koostisosaks.
Säilitusained ehk konservandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda
mikroorganismide põhjustatud riknemise eest ja/või mis kaitsevad patogeensete
mikroorganismide kasvu eest. Bensoehappel ja tema sooladel bensoaatidel on nii mikroobe
hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. Sorbiinhapet ja sorbaate lisatakse toidule
peamiselt seetõttu, et nad hävitavad pärm- ja hallitusseeni või pidurdavad oluliselt hallitusseente
arengut. Oma heade antiseptiliste omaduste tõttu on üsna levinud säilitusained ka sulfitid, mida
kasutakse laialdaselt näiteks kuivatatud puuviljade ja veinide säilitamiseks. Sulfiteid võib
tekkida ka käärimisprotsessis kõrvalproduktina.
Toiduvärvid on aineid, mis annavad toidule värvuse või taastavad selle; need võivad olla toidu
loomulikud komponendid või looduslikud allikad, mida tavapäraselt toiduna ega toidule omaste
koostisainetena ei kasutata.
2018. aastal Veterinaar- ja Toiduameti poolt läbi viidud toidus sisalduvate lisaainete koguste
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1333/2008 nõuetele vastavuse kontrollimisel
analüüsiti 48 toidu proovi. Uuriti sulfitite, sorbiinhappe ja sorbaatide, bensoehappe ja
bensoaatide, askorbiinhappe ja askorbaatide ning nitritite sisaldust toidus ja kolmes
plaanivälises proovis keelatud värvainete koguseid (tabel 62). VTA kasutab proovide
analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 2018. aastal tehti koostööd Veterinaar- ja
Toidulaboratooriumi laboriga.
Tabel 62. 2018. aastal analüüsitud vastavatesse lisaainete gruppidesse kuuluvad lisaained.
Säilitusained
Askorbiinhape Nitritid
Sorbiinhape Bensoehape ja
Sulfitid ja
ja sorbaadid bensoaadid
askorbaadid
E220 E200 E210 E300 E249
E201 E202 E211 E301 E250
121
Säilitusained
Askorbiinhape Nitritid
Sorbiinhape Bensoehape ja
Sulfitid ja
ja sorbaadid bensoaadid
askorbaadid
E202 E203 E212 E302
E203 E213 E304
E204
E206
E207
E208
2018. aastal võetud 32-st lisaainete määramiseks võetud järelevalveproovist 46 proovi vastas
nõuetele ja 2 proovi olid nõuetele mittevastavad (tabel 63). Ühes Eesti päritolu kalandustoote
proovis tuvastati, et toote valmistamisel on kasutatud liiga palju bensoaate. Määruse 1333/2008
alusel on töödeldud kala ja kalatoodete puhul puhul lubatud bensoehapet ja bensoaate kasutada
maksimaalselt 2000 mg/kg, kuid analüüsitulemus ületas antud kasutamise koguse piirväärtust.
Teine mittenõuetekohane proov võeti plaaniväliselt järelevalvemenetluse käigus ja India
päritolu tšillipipras tuvastati keelatud värvaine Sudan I kasutamine.
Tabel 63. 2018.aastal lisaainete uurimiseks võetud proovide arv vastavalt toidugrupile ja nõuetele
vastavusele.
Toidugrupp Ei vasta Vastab KOKKU
Kalandustooted ja mereannid 1 20 21
Köögivili ja köögiviljatooted 9 9
Kali 5 5
Nisujahu 10 10
Maitseained ja vürtsid 1 2 3
KOKKU 2 46 48
Uuritud 48-st proovist teostati kokku 62 analüüsi. Analüüsitud toidud kuulusid erinevatesse
toidugruppidesse, millest erinevate lisaainete sisalduse koguseid kontrolliti (tabel 64).
Bensoehapet ja bensoaate ning sorbiinhapet ja sorbate analüüsiti kalandustoodetest ja
mereandidest ning kaljast. Sulfiteid uuriti nii kooritud kartulitest kui kuumtöötluse läbinud
sulfiteeritud kartulitest, et hinnata valmistoidu sulfitite sisaldust ning ühel juhul uuriti sulfiteid
ka mereandidest. Nitriteid uuriti kalandustoodetes. Askorbiinhapet ja askorbaate uuriti
nisujahus, kus märgistusel neid välja polnud toodud, et uurida, kas ja millises koguses need
tooted sisaldavad askorbiinhapet või askorbaate.
122
Tabel 64. 2018. aastal analüüsitud toidugrupid ja analüüsitulemuste vastavus.
TOIDUGRUPP / ANALÜÜSITAV LISAAINE Ei vasta Vastab KOKKU
Kalandustooted ja mereannid
Bensoehape ja bensoaadid 1 14 15
Sorbiinhape ja sorbaadid 11 11
Sulfitid 1 1
Nitritid 4 4
Köögivili ja köögiviljatooted
Sulfitid 9 9
Kali
Bensoehape ja bensoaadid 4 4
Sorbiinhape ja sorbaadid 5 5
Nisujahu
Askorbiinhape ja askorbaadid 10 10
Maitseained ja vürtsid
1 2 3
Sünteetilised toiduvärvid
KOKKU 2 60 62
3.1.9.5. Saasteainete seire loomses toidus
Riiklik saasteainete seireprogramm viiakse läbi iga-aastaselt. Seire aluseks on
põllumajandusministri 6. jaanuari 2003. a määrus nr 1 „Loomses toidus saasteainete riikliku
järelevalve reguleerimise kord ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimise meetodid“
(arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi 96/23/EÜ ja Euroopa Ühenduse Komisjoni
otsuseid 97/747/EÜ ning 98/179/EÜ).
Põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 on antud uuritavate proovide/prooviliikide
miinimumarvud. Peamiselt sõltub proovide arv seireplaani koostamise aastale eelnenud aastal
tapetud põllumajandusloomade arvust, toodetud loomset päritolu saaduste kogusest ning
möödunud perioodil avastatud nõuetele mittevastavuse juhtudest. Mõningatel juhtudel on
proovide arv suurem, kui miinimumnõuded ette näevad.
Saasteained, mille suhtes seireprogrammi raames võetavaid proove analüüsitakse, jagatakse A-
ja B-gruppi. A-gruppi kuuluvad anaboolse toimega ja keelatud ained. A-grupi ainete hulka
kuuluvad stilbeenid, stilbeeni derivaadid ning nende soolad ja estrid; türeostaatikumid;
steroidid; resortsüülhappe laktoonid nende hulgas zeranool; β-agonistid;
põllumajandusloomade suhtes kasutamiseks keelatud ained nagu klooramfenikool,
nitrofuraanid, nitroimidasoolid, dapsoon. B-gruppi kuuluvad veterinaarravimid ja saasteained.
B-grupi ained jagatakse omakorda kolmeks alagrupiks: B1 - antibakteriaalsed ained sh
sulfoonamiidid, kinoloonid jne, B2- muud veterinaarravimid (nt anthelmintikumid,
123
koktsidiostaatikumid, sedatiivid, mittesteroidsed põletikuvastased ained jne) ja B3 – mujal
nimetamata saasteained ja keskkonna saasteained (nt kloororgaanilised ühendid,
fosfororgaanilised ühendid, keemilised elemendid, mükotoksiinid, värvained jne).
Järgnevas tabelis on toodud laboratooriumid, kus analüüsitakse saasteainete seire käigus
võetavaid proove.
Tabel 65. Saasteainete seire proove analüüsivad laboratooriumid. Allikas: VTA
Veterinaar- ja toidulaboratoorium
Tartu osakond Kesklaboratoorium
Aadress Kreutzwaldi 30 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel
Tartu 51006 raskemetallide määramise valdkonnas
histamiin
B3c
B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP)
Tallinna osakond
Aadress Väike-Paala 3 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel
Tallinn 11415 ravimijääkide määramise valdkonnas
A1, A2, A3, A4, A5, A6, B1, B2a, B2b, B2d, B2e, B2f, B3e, B1
(Bacillus subtilis, NAT skriining; Delvo-SP)
Saaremaa osakond
Aadress Tallinna mnt. 81 B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP)
Kuressaare 93818
Rakvere osakond
Aadress Neffi 2, Piira Rakvere B1 (Bacillus subtilis, Delvo-SP)
44305
Terviseameti kesklabor
Aadress Paldiski mnt 81 Tallinn B2c, B3a, B3b
10617
Terviseameti Tartu labor
Aadress Põllu 1a Tartu 50303 Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel loomset
päritolu toidus esinevate taimekaitsevahendite jääkide ja
kloororgaaniliste keskkonna saasteainete määramise valdkonnas
B2c, B3a, B3b
Keskkonnaameti Kiirgusosakond
Aadress Tallinn Kopli 76 B3f (tseesium-137)
Põllumajandusuuringute Keskus
Aadress Teaduse 6, Saku Referentlaboratoorium kontrollproovide analüüsimisel
mükotoksiinide määramise valdkonnas
B3d
2018. aastal oli saasteainete seire raames plaanis uurida kokku 1736 proovi Eestis
kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Proovide kogused arvutati
2016. a vastavate tootmismahtude põhjal, kasutades põllumajandusministri 2003. a määruses nr
1 toodud juhtnööre.
124
Tabel 66. 2016. aastal tapetud loomade arvud ja toodetud loomsete saaduste kogused ning 2018. aastal
planeeritud proovide arvud. Allikas: VTA
Antibakteriaalsete ainete
Tapaloomade Proovide arv
Loomaliik Toodang, t suhtes analüüsitavate
arv, tk 2018. a
proovide arv 2018. a**
Veised 37701 - 151 38
Sead 524227 - 263 275
Lambad 6774 - 20 -
Ulukid 11317 - 100* -
Küülikud - - 0 -
Kodulinnud - 18810 200* -
Kalad - 867,7 18 -
Piim - 783155 309* 125
Mesi - 1097,1 37 -
Munad - 12538 200* -
Farmiulukid 14 - 0 -
* Põllumajandusministri 2003. a määruses nr 1 on ette antud ulukite, kodulindude, piima- ja munaproovide
minimaalne arv
** Antud proovid hõlmavad neeru- ja piimaproove, mis võetakse lisaks põllumajandusministri 2003. a määruses
nr 1 kehtestatud proovidele ja mida analüüsitakse mikrobioloogilise sõelmeetodiga (NAT- skriining; Delvo-SP)
Võrreldes 2017. aastaga vähenesid veistelt (-19 proovi), sigadelt (-126 proovi) kui ka piimast (-
125 proovi) võetavate proovide arvud ning vähenes ka meest (-1 proovi) võetavate proovide arv
– vt tabel nr 67. Nimetatud asjaolu oli tingitud nii tootmismahtude muutustest kui ka sellest, et
hakkasime vähem proove võtma mikrobioloogilise sõelmeetodiga proovide uurimiseks.
Tabel 67. 2015-2018. a. planeeritud seireproovide arvud. Allikas: VTA
Loomaliik Proovide arv Proovide arv Proovide arv Proovide arv
2015 2016 2017 2018
Veis 171 186 208 189
Siga 665 652 664 538
Lammas 20 20 20 20
Broiler 200 200 200 200
Kalad 17 17 18 18
Piim 659 559 559 434
Munad 200 200 200 200
Ulukid 100 100 100 100
Mesi 34 39 38 37
2018. aastal uuriti saasteainete seire raames kokku 1714 proovi , st 22 proovi vähem kui algselt
planeeritud. Vahe tulenes peamiselt vähem võetud ulukite proovide arvelt. Proovide arv liigiti
on toodud järgnevas tabelis.
125
Tabel 68. 2018. a planeeritud ja tegelikult uuritud proovide arv liigiti. Allikas: VTA
Planeeritud Tegelik Nõuetele
proovide proovide mittevastavad
Loomaliik
arv arv tulemused
Veised 189 190 -
Sead 538 537 1
Lambad 20 20 -
Ulukid 100 76 -
Kodulinnud 200 200 -
Kalad 18 18 -
Piim 434 437 1
Mesi 37 37 -
Munad 200 199 -
Seire käigus võeti proove elusloomadelt ja söödast farmis ning tapetud loomadelt tapamajas.
Proovivõtumaatriksiks olid lihas, neer, maks, kilpnääre, rasv ja neerurasv, plasma, seerum, uriin,
karvad ja sööt. Samuti võeti proove nii piimafarmide kui piimakäitlemisettevõtetesse saabunud
toorpiimast, kanamuna- ja vutimunaproovid võeti nii pakenduskeskustest kui farmidest ning
meeproovid võeti tegevusloaga/teatamiskohustusega meekäitlejalt. Ulukite proovid võeti
põtradelt, metskitsedelt, metssigadelt ja hirvedelt. Farmikaladest uuriti vikerforelli, karpkala,
angerjat.
Tabel 69. 2018. a nõuetele mittevastavad tulemused. Allikas VTA
A grupi ühendid
Nõuetele mittevastav tulemus Edasine tegevus
Tiouratsiil – 5,61 μg/kg – uriin - siga Peale nõuetele mittevastava tulemuse teadasaamist
teostati päritolufarmi kontroll. Ühtegi tõendit selle
kohta, et selles farmis oleks tiouratsiili kasutatud ei
leitud.
Saastumise põhjus: Tiouratsiili leidumist sellises
väikeses koguses võib seostada sellega, et loomadele
antud sööt sisaldas ristõielisi taimi, st tegu
on loodusliku saastumisega.
B grupi ühendid
Nõuetele mittevastav tulemus Edasine tegevus
Veised
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
126
Sead
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
Kodulinnud
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
Lambad ja kitsed
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
Piim
Diklofenak- 1,12 µg/kg- piim Proov võeti piimatööstusest ning sisaldas 12. farmist
MRL 0,1 µg/kg piim veised pärit piima. Järelevalveametnikud viisid farmides
läbi inspekteerimise, leidmaks nõuetele mittevastava
tulemuse andnud proovi põhjust. Farmides
kontrolliti: viimasel kolmel kuul esinenud haigusi;
ravimite, ravimsöötade kasutamist ja nende
kasutamise registreerimist; keeluaegadest kinni
pidamist; nende loomade märgistust, kellele on
kehtestatud keeluaeg; söötade kvaliteeti,
söödalisandite kasutamist viimase kuue kuu jooksul.
Farmide kontrollil ei leitud ühtegi tõendit selle kohta,
et farmides oleks diklofenakki sisaldavaid ravimeid
kasutatud.
Kõikidest farmidest võeti kordusproovideks
piimaproovid. Kahest väiksest farmist (ühes farmis
oli 8 lüpsilehma ja teises 7 lüpsilehma) võetud
piimaproovidest leiti diklofenakki koguses 0,41
µg/kg ja 0,19 µg/kg. Peale laborivastuseid võeti
mõlemast farmist käitleja kulul uued proovid, mis
esimese farmi puhul andis korras tulemuse, kuid teise
farmi puhul leiti järjekordselt diklofenakki 0,40
µg/kg! Võeti veel üks piimaproov käitleja kulul, mis
andis korras tulemuse.
NB! Kuna diklofenakki sisaldavaid ravimeid
kasutatakse laialdaselt ka humaanmeditsiinis (geelid,
nahaspreid, salvid jne), siis on võimalik, et
diklofenaki jäägid sattusid piima ristsaastumise
kaudu inimese kätelt.
Munad
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
Kalad
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
Ulukid
127
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
Mesi
2018. aastal nõuetele mittevastavaid
proove ei esinenud
Informatsioon iga-aastaste seireplaanide ja nõuetele mittevastavate proovide kohta on leitav
aadressil: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=823. Lisaks on võimalik tutvuda Euroopa Liidu
liikmesriikides läbiviidud loomse toidu ja elusloomade saasteainete seire tulemuste
kokkuvõtetega, mida avaldab Euroopa Komisjon oma kodulehel.Eelpool nimetatud andmed on
leitavad aadressil: http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/residues/control_en.htm.
Aruandlus
Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivi 96/23 artiklitele 5 ja 8 esitavad liikmesriigid iga aasta 31.
märtsiks Euroopa Komisjonile käesoleva aasta seireplaani kava ja eelmise aasta seiretulemused.
Seda tehakse Euroopa Komisjoni poolt hallatava andmebaasi RESIDUES Application kaudu.
Lisaks tuleb esitada koos seirekavaga dokument: „General information on the national residue
plan of ESTONIA for the products of animal origin for the year of 2018”.
Peale seireplaanide esitamist hindab Komisjon, kas need vastavad antud direktiivi nõuetele ja
positiivse hinnangu korral kiidetakse plaanid heaks.
Alates 2018. a tuli raporteerida 2017. a seire raames võetud proovide andmed EFSA-le. Tegu
on proovipõhise andmete edastusega. Antud andmete raporteerimise tähtaeg oli 31. juuni.
Nende andmete põhjal genereerus kokku National Report: Veterinary Medicinal Product
Residues, mida tuli tekstiosadega igal liikmesriigil endal täiendada. National Repordi esitamise
tähtaeg oli 31. august.
2018. a esitati Eesti saasteainete seire 2017. a tulemused ja 2018. a seireplaan õigeaegselt.
Seirekava kiideti Komisjoni poolt heaks.
2017. aastal oli saasteainete seire raames plaanis uurida kokku 2007 proovi Eestis
kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Tegelikult uuriti kokku
saasteainete seire raames 1992 proovi, so 14 proovi vähem.
Kokkuvõte
2018. aastal oli loomsest toidust ja põllumajandusloomadelt uuritavate saasteainete seire raames
plaanis uurida kokku 1736 proovi Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud
loomsest toidust. Tegelikult uuriti kokku saasteainete seire raames 1714 proovi, so 22 proovi
vähem kui algselt planeeritud. Vahe tulenes peamiselt vähem võetud ulukite proovide arvelt.
2018. aastal oli kokku kaks nõuetele mittevastavat tulemust. Ühest seauriinist leiti tiouratsiili.
Tiouratsiili leidumist sellises väikeses koguses võib seostada sellega, et loomadele antud sööt
sisaldas ristõielisi taimi, st tegu oli loodusliku saastumisega.
128
Eelmisel aastal leiti ka ühest piimaproovist diklofenakki. Farmide kontrollil selgus, et
diklofenakki sisaldavaid ravimeid ei kasutatud. Kuna diklofenakki sisaldavaid ravimeid
kasutatakse laialdaselt ka humaanmeditsiinis (geelid, nahaspreid, salvid jne), siis on võimalik,
et diklofenaki jäägid sattusid piima ristsaastumise kaudu inimeste kätelt.
3.1.9.6. Saasteainete kontrollprogramm ja järelevalve mitteloomses- ja
loomses toidus
Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) põhimäärusest tuleneb kohustus korraldada ja teostada
järelevalvet toidu ja toitu käitlevate ettevõtete üle, et hinnata toidu nõuetele vastavust ja ohutust.
Selleks kavandab VTA igal aastal erinevaid proovivõtte, et saada infot kohaliku toidutootja
tegevuse nõuetekohasuse kohta ning samuti turuloleva kaubeldava ja imporditud toidu
nõuetekohasuse kohta.
Proovid on võetud erinevatest käitlemisetappidest, hõlmates esmatootmise, mitteloomse ja
loomse toidu käitlemise, toidu hulgimüügi ja jaekaubanduse tasandit. Toidus sisalduvate
saasteainete kontrollimise kohustus tuleneb ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr
1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toidus. Proove võtavad
proovivõtuplaanides ja –juhendites kirjeldatud ning õigusaktides kehtestatud korra kohaselt
VTA piirkondlike keskuste järelevalveametnikud. Samuti võetakse teatud saasteainete sisalduse
kontrollimiseks proove importi reguleerivate õigusaktide alusel mitmetes Eesti piiripunktides
pisteliste kontrollide käigus.
Veterinaar- ja Toiduamet kasutab proovide analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid.
2018. aastal tehti koostööd Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori,
Terviseameti Tartu labori ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumiga.
2018. aastal võeti loomsest, mitteloomsest ja liittoidust saasteainete uurimiseks 110. Analüüsiti
raskmetalle (arseeni, elavhõbedat, kaadmiumi ja pliid), ja polütsüklilisi aromaatseid
süsivesinikke (PAH).
2018. aastal võeti 110 toiduproovi erinevate saasteainete sisalduse uurimiseks. Teatud
proovidest teostati mitme erineva saasteaine analüüsimist. Kokku teostati 110-st proovist 186
analüüsi. 110-st proovist 15 proovi ei vastanud uuritava saasteaine osas nõuetele - 11 suitsutatud
lihatoote proovi ning üks suitsutatud kalatoote proov ei vastanud Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrusega nr 1881/2006 kehtestatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH-
id) piirnormidele, kahes metsaseente proovis ning ühes koorikloomade proovis tuvastati
kaadmiumi ülenormatiivsed tulemused.
Saasteainete uurimiseks võeti proove nii Eesti päritolu toidust, teistest Euroopa Liidu
liikmesriikidest ja Euroopa majandustsooni riikidest pärit toodetest, kui ka imporditud toodetest.
Kõige enam analüüsiti Eestist pärit toitu (tabel 70).
129
Tabel 70. 2017.aastal analüüsitud toiduproovide hulk vastavalt toidu päritoluriigile.
Belgia 3
Eesti 84
Euroopa Liit 1
Holland 1
Itaalia 5
Kambodža 1
Kreeka 1
Leedu 1
Läti 1
Poola 2
Venemaa 1
Vietnam 3
Pakistan 1
Gröönimaa 1
Myanmar (Birma) 4
KOKKU 110
Uurimiseks võeti proove üheteistkümnesse erinevasse toidugruppi kuuluvatest toitudest (tabel
71). Kõige enam analüüsiti kalandustooteid ning köögivilja ja nendest valmistatud tooteid.
Tabel 71. 2018. aastal võetud saasteainete kontrollprogrammi proovide arv vastavalt toidugrupile.
Toidugrupp Ei vasta Vastab KOKKU
Kalandustooted ja mereannid 1 32 33
Köögivili ja köögiviljatooted 10 10
Lihatooted 11 22 33
Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja valikpagaritooted 26 26
Seened 3 5 8
KOKKU 15 95 110
Tabel 72. 2018.aastal teostatud erinevate saasteainete analüüside arv vastavalt toidugrupile.
TOIDUGRUPP / UURITAV NÄITAJA /
ANALÜÜSIDE ARV Ei vasta Vastab KOKKU
Kalandustooted ja mereannid 2 90 92
Arseen (As) 20 20
Elavhõbe (Hg) 20 20
Kaadmium (Cd) 1 19 20
PAH 1 11 12
Plii (Pb) 20 20
Köögivili ja köögiviljatooted 19 19
Kaadmium (Cd) 10 13
Plii (Pb) 9 13
Lihatooted 11 22 33
PAH 11 22 33
Teravili ja teraviljatooted, sh pagari- ja
valikpagaritooted 26 26
130
Arseen (As) 26 26
Seened 2 14 16
Kaadmium (Cd) 2 6 8
Plii (Pb) 8 8
KOKKU 15 171 186
3.1.10 Taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogramm
Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) ja Põllumajandusamet (edaspidi PMA) teostavad iga-
aastaselt kontrollprogramme taimekaitsevahendite jääkide (edaspidi TVKJ) uurimiseks toidus.
Põllumajandusamet võtab proove Eesti esmatootjate toodangust, Veterinaar- ja Toiduamet
võtab proove TKVJ uurimiseks Eestis müüdavast toidust, st nii Eesti päritolu kui mitte-Eesti
päritolu toidust.
2018. aastal võeti analüüsideks kokku 314 proovi, millest 187 proovi võttis Veterinaar- ja
Toiduamet ning 127 proovi võttis Põllumajandusamet (joonis 66).
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA) kasutavad proovide
analüüsimiseks akrediteeritud laborite teenuseid. 2018. aastal tehti koostööd
Põllumajandusuuringute Keskuse jääkide ja saasteainete labori ja Terviseameti Tartu laboriga.
PMA;
127;
40%
VTA;
187;
60%
VTA PMA
Joonis 66. Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusameti poolt 2018.aastal võetud
taimekaitsevahendite jääkide proovide hulk ja osakaalud
131
Proove võeti nii tavatoidust kui ka mahetoidust. VTA võttis 166 proovi tavatoidust ja PMA 61
proovi tavatoidust (joonis 67). Tavatoidu proovides uuritakse taimekaitsevahendite jääke
eesmärgiga kontrollida, et toidus sisalduda võivate TKVJ sisaldused jääksid alla neile jääkidele
kehtestatud piirnorme (MRL- maximum residue level). MRL-id on õigusaktidega määratud
piirnormid taimekaitsevahendite jääkide sisaldusele toidus. MRL on kõrgeim seadusega lubatud
taimekaitsevahendi jäägi sisaldus toidus, kui taimekaitsevahendit on kasutatud korrektselt ja
vastavalt heale taimekaitsetavale (GAP- Good Agricultural Practice). Taimekaitsevahendite
kasutamise reeglite mõistes tähendab hea taimekaitsetava kõikide taimekaitsevahendi
kasutamist käsitlevate nõuete järgimist ning võimalusel asjakohaste suuniste järgimist.
PMA; 61;
27%
VTA; 166;
73%
VTA PMA
Joonis 67. VTA ja PMA poolt 2018.aastal tavatoidust võetud TKVJ proovide hulk ja osakaalud.
Mahetoidust võetakse proove TKVJ uurimiseks eesmärgiga kontrollida, et mahetoidus ei
esineks taimekaitsevahendite jääke. Mahetoit ei tohi sisaldada taimekaitsevahendite jääke, kuna
vastasel juhul ei ole tegemist mahetoiduga. Juhul, kui ilmneb, et mahetoit sisaldab mõnda
taimekaitsevahendi jääki, siis sellisel juhul ei ole tegemist mahetoiduga ja seda ei tohi
mahetoidu nime all müüa.
2018.aastal võeti taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks kokku 87 proovi mahetoidust. VTA
võttis 21 proovi mahetoidust ja Põllumajandusamet võttis 66 proovi mahetoodete
kontrollimiseks.
Veterinaar- ja Toiduameti poolt võetud proovidest olid 89% tavatoidu proovid ja 11%
mahetoidu proovid. Põllumajandusameti poolt võetud proovidest olid 48% tavatoodete proovid
ja 52% mahetoodete proovid.
Põllumajandusamet võtab proove vaid Eesti esmatootjate toodangust, aga Veterinaar- ja
Toiduamet võtab proove erinevatel toidukäitlemise etappidel Eestis müüdavast toidust, seega
nii Eesti päritolu kui mitte-Eesti päritolu toidust (joonis 68).
132
EL-välised riigid
18%
EL ja EEA
23%
Eesti
59%
Eesti EL ja EEA EL-välised riigid
Joonis 68. VTA ja PMA poolt võetud proovide hulk ja osakaalud vastavalt analüüsitud toidu
päritolule.
2018. aastal analüüsiti mitteloomset, sh imikutoitu, ja loomset toitu, mis kuulusid erinevatesse
toidugruppidesse.
VTA poolt võetud proovidest moodustasid suurema osa proovid, mis võeti vastavalt Komisjoni
rakendusmäärusele (EL) 2017/660, ELi kooskõlastatud mitmeaastase kontrollprogrammi kohta
aastateks 2018-2020, et tagada vastavus pestitsiidijääkide piirnormidele ja hinnata tarbijate
kokkupuudet taimses ja loomses toidus või selle pinnal esinevate pestitsiidijääkidega.
Rakendusmäärusega kehtestatakse liikmesriikidele igaks aastaks nimekiri toidugruppidest ning
taimekaitsevahendite toimeainetest, mida nendes toidugruppides peab uurima. 2018.aastal olid
kohustuslikud uuritavad toidugrupid: lauaviinamarjad, banaanid, greibid, baklažaanid,
spargelkapsas, melonid, kultuurseened, paprika, nisuterad, neitsioliivõli, veiserasv, kanamunad
ja teraviljapõhised töödeldud imikutoidud. Igas rakendusmäärusega määratud toidugrupis tuli
võtta vähemalt 12 proovi, v.a. teraviljapõhised töödeldud imikutoidud, millest tuli võtta 10
proovi. Euroopa Liidu välistest riikidest imporditud toidugrupid, millest 2018. aastal TKVJ
analüüse tehti olid: banaanid, paprika, granaatõunad, viinamarjad, greibid, melonid,
spargelkapsad, murelid.
2018.aastal võetud 227-st tavatoidu proovist ei leitud ühtegi TKV jääki 101-st proovist (45%),
vähemalt ühte TKV jääki leiti 114-st proovist (50%). 6-s proovi (2,5%) puhul hinnati tulemus
<MRL, kui võeti arvesse mõõtemääramatust, 5-e proovi (2,5%) puhul tuvastati MRLide
ületused (tabel 73).
MRLi ületused tuvastati järgmistes proovides:
Eesti päritolu kurk
Türgi päritolu granaatõun
Türgi päritolu 2 greipide proovi
Leedu päritolu šampinionid
133
Tabel 73. 2018.aastal VTA ja PMA poolt võetud TKVJ proovid tavatoodetest. Analüüsitud proovide
arvud vastavalt tulemustele.
Toidugrupp Proovitulemuse hinnang Kokku Märkused
TKV-sid ei TKV TKV TKV
tuvastatud jäägi/jääkide jäägi/jääkide jäägi/jääkid
sisaldus sisaldus e sisaldus
<MRL <MRL, >MRL
arvestades
mõõtemäära
matust (+/-
50%)
KÖÖGIVILJAD
Baklažaan 2 9 11
Hernes 2 2
Kaalikas 2 2
Paprika 1 8 1 10
Spargel 11 1 12
Kartul 5 4 9
Omethoate>
MRL ja
Dimethoate>
Kurk 6 4 1 11 MRL
Küüslauk 1 1 2
Porgand 5 5
Kapsas 3 3
Porrulauk 2 2
Tomat 3 3
SEENED
Kultuurseened Hexaflumuron>
(šampinionid) 3 6 1 10 MRL
TERAVILI
Kaer (tera) 1 1
Nisu (tera) 9 1 10
PUUVILJAD JA
MARJAD
Banaan 12 12
Acetamiprid>
MRL ja
Granaatõun 1 1 1 1 4 Dodine>MRL
Mõlemas proovis
Greip 1 8 2 2 13 Fenthion>MRL
Hurmaa 2 2 4
Kirss 1 2 3
Melon 3 7 10
Murel 4 1 5
Viinamari 12 12
Maasikas 2 15 17
Õun 6 6
Vaarikas 1 1
134
ERITOIT
Imiku-ja väikelaste
toidud 9 9
ÕLID,
ÕLISEEMNED
Oliivõli 9 3 12
Rapsiseemned 2 2
LOOMNE TOIT
Kanamunad 11 11
Veis(rasv) 12 12
MUU
Vein 1 1
KOKKU 101 114 6 5 227
6; 3% 5; 2%
101; 45%
114; 50%
TKV-sid ei tuvastatud
TKV jäägi/jääkide sisaldus <MRL
TKV jäägi/jääkide sisaldus <MRL, arvestades mõõtemääramatust (+/- 50%
TKV jäägi/jääkide sisaldus >MRL
Joonis 69. 2018. aastal taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võetud tavatoidu proovide
jaotus vastavalt toidus sisaldunud jääkide kogustele.
2018.aastal võetud 87-st mahetoodete proovist ühes Eesti päritolu nisu proovis leiti TKV
jääki. Tuvastatud jäägi sisaldus ei olnud üle MRL-i, aga kuna mahetootes ei tohi sisalduda
TKV jääke, siis algatati tootja suhtes kontrollmenetlusn (tabel 74).
Tabel 74. 2018.aastal VTA ja PMA poolt võetud TKVJ proovid mahetoodetest. Proovide jaotus
toidugruppide kaupa:
Toidugrupp Võetud
proovide TKV jääke ei TKV jääke
arv leitud leiti
Köögiviljad
Kartul 8 8
Juurseller 1 1
Kõrvits 1 1
Porgand 1 1
Mugulsibul 2 2
135
Punapeet 2 2
Hernes 3 3
Uba 1 1
Kapsas 2 2
Tomat 1 1
Puuviljad ja marjad
Õun 2 2
Maasikas 4 4
Must sõstar 5 5
Astelpaju 1 1
Pirn 1 1
Pohl 1 1
Teraviljad
Kaer (tera) 17 17
Rukis (tera) 4 4
Nisu (tera) 12 11 1
Oder (tera) 2 2
Tatar 1 1
Mais 1 1
Õliseemned
Rapsiseeme 10 10
MUU
Vein 1 1
Kanamunad 1 1
Imiku-ja väikelaste
toit 1 1
Kuivatatud marjade
segu 1 1
KOKKU 87 86 1
136
Vaarikas
Kaer (tera)
Porrulauk
Rapsiseemned
Küüslauk
Kaalikas
Hernes
Tomat
Kapsas
Kirss
Hurmaa
Granaatõun
Porgand
Murel
Õun
Imiku-ja väikelaste toidud
Kartul
Paprika
Nisu (tera)
Melon
Kultuurseened
Kanamunad
Kurk
Baklažaan
Veis(rasv)
Oliivõli
Viinamari
Spargel
Banaan
Greip
Maasikas
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
TKV-sid ei tuvastatud
TKV jäägi/jääkide sisaldus <MRL
TKV jäägi/jääkide sisaldus <MRL, arvestades mõõtemääramatust (+/- 50%)
TKV jäägi/jääkide sisaldus >MRL
Joonis 70. 2018. aastal analüüsitud tavatoidu proovide arv vastavalt toidugrupile ning toidus sisaldunud
taimekaitsevahendite jääkide kogusele. (Joonisel: MRL (Maximum Residue Level) ehk maksimaalne
lubatud jäägi kogus toidus, TKV ehk taimekaitsevahendi jääk. TKV < MRL ehk jääk on üle
määramispiiri ehk numbriliselt määratav, kuid jääb alla maksimaalse lubatud piirnormi; TKVJ > MRL
ehk jäägi kogus on suurem kui maksimaalne lubatud kogus (ehk toit ei vasta nõuetele)).
137
Kõige enam, 281 proovi, võeti PMA ja VTA poolt 2018.aastal TKVJ sisalduse määramiseks
taimset päritolu toidust. 24 proovi võeti aga loomset päritolu toidust, 9 proovi võeti imiku- ja
väikelapse toitudest. Loomset päritolu toidu puhul analüüsiti kanamunasid ja veise rasva. Kõik
imiku- ja väikelaste toidud ning uuritud loomse toidu proovid vastasid kehtestatud
taimekaitsevahendite jääkide piirnormidele. Kõige enam võeti 2018. aastal taimekasevahendite
jääkide uurimiseks proove maasikatest, greipidest ja teraviljadest.
3.1.11 Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed
Riiklikku järelevalvet korraldab ja koordineerib keskasutuse tasandil toiduosakond. Kohalikes
asutustes on määratud toiduga kokkupuutumiseks ette nähtud materjalide ja esemete (edaspidi
lühendiga: TKM) valdkonna üle järelevalvet tegevad järelevalveametnikud. Järelevalve
koordineerimisel ja teostamisel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest,
toiduosakonna põhimäärusest, järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest
kehtestatud nõuetest.
Järelevalve korraldus
Vastavalt Komisjoni määrusele (EÜ) 2023/2006 artikkel 2, kuuluvad TKM valdkonna alla kõik
materjalide ja esemetega seotud sektorid ning materjalide ja esemete kõik valmistamis-,
töötlemis- ja turustamisetapid kuni lähteainete tootmiseni, mis on välja arvatud.
Valdkonna järelevalve paremaks korraldamiseks ja koordineerimiseks eristab VTA kahte
suuremat valdkonna osa:
1) Ettevõtted, kes käitlevad toitu ja toidukäitlemise osana käitlevad ka TKM-e
2) Ettevõtted, kes käitlevad TKM-e toitu käitlemata
Käesolevas aruandes kajastatud TKM valdkonna järelevalve alla arvestatakse ettevõtted, kes
käitlevad TKM-e toitu käitlemata. Ettevõtetes, kus käideldakse toitu ja osana sellest ka TKM-e
teostatud kontrollide tulemused TKM osas kajastuvad toidukäitlemisettevõtete vastavate
valdkondade aruannetes.
Tootmisettevõtete puhul on tegemist alajaotusega valmistatava toote materjalirühma järgi.
Eestis on esindatud:
plastist toodete tootjad;
keraamikast toodete tootjad;
klaasist toodete tootjad;
metallist toodete tootjad;
puidust toodete tootjad;
paberist/papist toodete tootjad;
trükitööstus.
TKM valdkonna järelevalve maakondades toimub piirkondliku jaotuse alusel. Piirkondlikes
keskustes kokku töötab kuus (seisuga 01.01.2019) TKM valdkonna piirkondlikku
138
järelevalveametnikku, kelle tööülesannete hulka kuulub ka toidukäitlemisettevõtete järelevalve
asukoha-maakonnas.
Järelevalve korraldamisel 2018. aastal kehtis 22.11.2016 käskkiri nr 142 riskihindamise kohta
ning 18.12.2014 käskkiri nr 205 järelevalveplaani ja aruande koostamise kohta. Riskianalüüsi
põhiselt omistati TKM-tootmise (sh töötlemise) ja TKM-ladustamisega tegelevatele ettevõtetele
riskitase, mis määras ettevõttes läbiviidavate kontrollide minimaalse sageduse aasta jooksul.
Vastavalt kehtestatud korrale ei teostata plaanilisi kontrolle TKM-jaemüügi ja -üksnes
turuleviimise, väikeses mahus käsitööna toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud keraamilisi ja
puidust esemeid valmistavate ettevõtete ja mesilasvahast kärjepõhjade valmistajate üle. Nende
ettevõtete kontrolle teostatakse plaaniväliselt lähtudes laekunud vihjetest ja RASFF teadetest.
TKM-jaemüügist teostasid ametnikud osaliselt ka TKM proovivõttu.
Järelevalve tulemused
Järgnevas tabelis on esitatud TKM valdkonnas plaanitud ja teostatud kontrollide arv 2018.
aastal. Valdkonnas kokku on plaanitud kontrollidest teostatud 87% (2015.a 69%, 2016.a 74%,
2017.a 75%). Plaanilistele kontrollidele lisandusid proovivõtuga seotud kontrollid (peamiselt
TKM-jaemüük).
Joonis 71. Kontrollide arvuline jaotus 2018. a. Allikas: VTA
Keskmine järelevalvetoimingu kestvus oli 2,5 tundi.
139
2018. aastal tehti TKM-käitlemisettevõtetele kokku 89 (2015.a 110, 2016.a 144, 2017.a 79)
ettekirjutust, millest tootmisettevõtetele 40 (2015.a 41, 2016.a 66, 2017.a 36) ja TK
hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele 49.
TKM valmistajate (sh töötlejate) järelevalve
TKM-valmistajate (sh töötlejate) puhul tehti enim ettekirjutusi nõuetekohasuse esitamise osas,
kokku 35% (2015.a 39%, 2016.a 38%, 2017.a 20%). Järgnesid ettekirjutused seoses
lähtematerjalide, pooltoodete ja toodete osas, kokku 25% (2015.a 10%, 2016.a 9%, 2017.a 9%).
15% ettekirjutustest tehti hea tootmistava mittenõuetekohasuse osas (2015.a 22%, 2016.a 29%,
2017.a 41%). Ettekirjutuste jaotus on esitatud järgneval joonisel.
Joonis 72. TKM valmistajatele (sh töötlejatele) tehtud ettekirjutuste protsendiline jaotus 2018.aastal.
Allikas:VTA
TKM hulgimüügi järelevalve
TKM hulgimüüjatele tehtud ettekirjutused lähtuvalt ettekirjutuse liigist on esitatud alltoodud
joonisel. TKM hulgimüüjate puhul tehti enim ettekirjutusi nõuetekohasuse esitamise osas,
kokku 51% (2015.a 58%, 2016.a 54%, 2017.a 40%) ettekirjutuste koguarvust. Jälgitavusega
seoses tehti 16% ettekirjutusi (2015.a 3%, 2016.a 11%, 2017.a 5%). 10% ettekirjutustest tehti
nii hea tootmistava kui järelkontrolli osas.
140
Joonis 73. TKM hulgimüügiga tegelevate ettevõtete ettekirjutuste protsendiline jaotus 2018. aastal.
Allikas:VTA
Järelevalveproovid
Järelevalveproovid võeti järelevalveametnike poolt vastavalt proovivõtuplaanile. Proovide
jaotus ja proove võtnud keskuste jaotus on esitatud järgnevates tabelites.
Tabel 75. Järelevalveproovide arvuline jaotus materjalirühmade ja analüüside järgi. Allikas: VTA
Proovi liik Materjalirühm Materjali liik Analüüsitav näitaja Proovide arv
Järelevalve Plast MF Formaldehüüd 4
Järelevalve Keraamika Keraamika Pb, Cd, Al, As, Co, Cr 35
KOKKU: 39
Tabel 76. Järelevalveproovide arvuline jaotus VK-s. Allikas: VTA
Järelevalveproovid
Keskus MF Keraamika KOKKU
Harjumaa 1 7 8
141
Hiiumaa-Saaremaa 7 7
Virumaa 1 7 8
Pärnumaa 1 7 8
Jõgevamaa-Tartumaa 1 7 8
KOKKU: 4 35 39
Aastal 2018 analüüsitavatest näitajatest on piirnormid kehtestatud formaldehüüdile plastis (15
mg/kg) ning kaadmiumile (0,07 või 0,3 mg/dm2 olenevalt esemest) ja pliile (0,8 või 4,0 mg/dm2
olenevalt esemest) keraamikas.
Kõik analüüsitud plastesemed vastasid nõuetele (formaldehüüdi migratsioon jäi alla kehtestatud
piirnormi). Keraamiliste esemete puhul tuvastati 4 mittevastavat eset (so 10% kõigist
proovidest):
1) suur taldrik, Pb üle normi;
2) kruus, Cd üle normi;
3) müslikauss, Cd üle normi;
4) kauss, Cd ja Pb üle normi.
Võrdlusena aastal 2017 vastasid kõik prooviks võetud esemed nõuetele. 2016. aastal tuvastati
üks mittenõuetekohane ese 30-st prooviks võetud esemest (so 3,3%). 2015. aastal tuvastati kaks
mittenõuetekohast eset 31-st prooviks võetud esemest.
Kokkuvõte
Käesoleva aruande põhjal tulemusi koondades võib teha järgmised kokkuvõtted:
Järelevalveametnike töö
Plaanitud kontrollidest teostati 87%, mis tähendab, et võrreldes eelmiste aastatega (2017 75%,
2016 74%, 2015 69%) on plaani täitmise ulatus paranenud. Keskmine järelevalvetoimingu
kestvus oli 2,5 h.
Järelevalve tulemused
2018 aastal tehti TKM ettevõtetele kokku 89 ettekirjutust, neist 40 TKM valmistajatele (sh
töötlejatele) ja 49 hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele. Enim ettekirjutusi tehti
nõuetekohasuse esitamise kohta (35% ettekirjutustest TKM valmistajatele, 51% ettekirjutustest
TKM hulgimüügiga tegelevatele ettevõtetele). Nõuetekohasuse esitamise osas suur
ettekirjutuste arv viitab vajadusele efektiivsemalt kehtivate nõuete selgitamist ja vajadusel
juhendmaterjalide koostamist (nt vastavusdeklaratsiooni koostamise osas).
Aastal 2018 võeti kokku 39 järelevalve proovi (neist 4 plast, 35 keraamika). Analüüsitavate
näitajatena vaadeldi formaldehüüdi plastis ja raskemetalle (Pb, Cd, Al, As, Co, Cr) keraamikas.
Piirnormid nimetatud näitajatest on kehtestatud vaid formaldehüüdile plastis ning pliile ja
kaadmiumile keraamikas.
Formaldehüüdi migratsioon jäi alla kehtestatud piirnormi kõigis analüüsitud plastesemetes.
Keraamiliste esemete puhul tuvastati 4 mittevastavat eset.
142
3.1.12. Laboratooriumide volitamine
VTA
Laboratooriumide volitamine Veterinaar- ja Toiduameti poolt toimub Toiduseaduse §52 lõike 4
alusel ja veterinaarkorralduse seaduse §34¹ lõike 4 alusel ja vastab määruse (EÜ) nr 882/2004
artiklis 12 sätestatud nõuetele.
Erandina võib pädev asutus määrata vastavalt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2016/1843
artiklile 2 järelevalve analüüside tegemiseks ka tapamajade või ulukiliha töötlemisettevõtte
juures asuva laboratooriumi kuni määruse artiklis 1 nimetatud üleminekuaja lõpuni (kuni
31.detsembrini 2020). Seda erisust kasutavad akrediteerimata laboratooriumid peavad esitama
pädevale asutusele rahuldavad tagatised selle kohta, et ametlike kontrollide jaoks tehtavate
analüüside kvaliteedikontrolli kavad on olemas.
Andmed Toiduseaduse ja Veterinaarkorralduse seaduse alusel järelevalve proovide analüüsivate
volitatud laboratooriumite kohta on toodud tabelis 77.
Tabel 77. Ülevaade VTA poolt kuni 31.12.2018. a volitatud laboratooriumidest. Allikas: VTA
Laboratooriumide Märkused laboratooriumi
Nr Uuringu liik
arv akrediteerituse kohta
Akrediteerimata;
Trichinella uuring (EL) 2015/1375
1. 2 kasutab erisust määruse
Lisa 1, I ptk
(EL) 2016/1843 lg 1 alusel
Järelevalve proovide analüüsid Akrediteeritud
2. toiduseaduse alusel (sh teostab 9 25
laborit Trichinella uuringuid)
3. Järelevalve proovide analüüsid 3 Akrediteeritud
veterinaarkorralduse seaduse
alusel
143
3.2. Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem
PMA
Seaduses määratud ülesannete täitmist, sh ettevõtete tunnustamist ja järelevalvet taime- ja
loomakasvatuse, sh vesiviljeldus ja mesindus, üle korraldab Põllumajandusameti (PMA)
mahepõllumajanduse ja seemne osakond, kes vastutab ühtlasi ka mahepõllumajanduse
riikliku registri haldamise eest. Järelevalvel lähtutakse valdkonda reguleerivatest õigusaktidest,
osakonna põhimäärusest, ameti järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest
kehtestatud nõuetest.
Oma ülesannete täitmisel tehakse koostööd Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusuuringute
Keskuse jääkide ja saasteainete laboratooriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ameti ning Statistikaametiga.
Mahepõllumajanduse registrisse on seisuga 31.12.2018 kantud 1949 ettevõtet. Võrreldes
eelmise aastaga tõusis mahepõllumajandustootjate arv 4%.
2500
1949
2000 1888
1753
1629
15531542
1500 14311478
1356
12451278
11731211
1013
1000
764 810
583
500 369
230
89
0
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
Joonis 74. Mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete arv 1999-2018
2018. aastal suurenes mahepõllumajandusliku maa pind võrreldes 2017. aastaga 5%, ning
moodustab üle 210 000 hektari (Joonis 6). Viimase 5 aastaga on mahepõllumajanduslik maa
suurenenud 25%.
144
250000
210033
199947
184754
170797
200000
158071
153426
144149
134057
121815
150000
102767
87347
81528
73770
100000
59742
46016
42573
30623
50000
20141
9875
4000
0
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
Joonis 75. Mahepõllumajanduslik maa pindala (ha) 1999-2018
Üleminekuaja läbinud ehk mahe-maad oli 174 321 hektarit, mis moodustab 83% kontrollitavast
pinnast. Saaduste korjamisega tegeles 35 ettevõtet ning korjet korraldati 174 034 hektaril.
Kokkuvõttes on põllukultuuride arvestuses teravilja kasvupind püsirohumaade järgi teisel kohal,
kolmandaks jäävad lühiajalised rohumaad. Viljapuuaedades, mida oli 548 hektarit, kasvatati
valdavalt õunapuid, vähem ploome, kirsse ja pirne. Marjakultuuridest oli suurima kasvupinnaga
astelpaju, mis moodustas 76% marjaaedade pinnast, mida oli kokku 1 902 hektarit. Kasvatati
veel mustsõstart (203 ha), mustikat (107 ha), arooniat (45 ha) ja vaarikat (29 ha). Maasika
kasvatus suurenes 18%, kasvupind kokku oli 49 hektarit.
Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb kokku 1246 ettevõtet. Lihaveisekasvatus on
järjepidevalt kasvanud. Vastupidine trend on piimalehmakasvatuse puhul, mis jätkuvalt
väheneb. Võrreldes 2017. aastaga vähenes ka lamba- ja kitsekasvatus 6%.
Ülevaade viimasel kolmel aastal läbiviidud kontrolltoimingute kohta on toodud tabelis nr 78.
Tabel nr 78. Läbiviidud kontrolltoimingud ja tehtud ettekirjutused ning menetletud väärteod 2016-2018.
Allikas: PMA
Toiming/aasta 2016 2017 2018
Maheettevõtte tunnustamine 220 232 142
Mahetootmisega jätkaja taotluse menetlemine 1550 1656 1807
Taimekasvatuse kontroll 2181 2483 2622
Maheseemne ja paljundusmaterjali kontroll 24 28 36
Loomakasvatuse kontroll 1244 1294 1342
Mahetootmise erisuse nõusoleku andmine 399 435 603
PRIA-le maheloomade keskmine 112 106 124
Ettekirjutused 12 6 7
Proovide võtmine 81 88 98
145
Mahetoodangu arvestuse pidamine 1417 1585 1686
Mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmise kontrollimiseks võeti 2018. aastal 98 proovi,
mis on kooskõlas seaduses määratud kohustusega (5%). Võetud proovidest 4 osutusid
positiivseks, millest 3 võeti suvinisu ja 1 talirüpsi kasvavatest taimedest. Kõigis proovides
tuvastati fungitsiidi Folicur toimaine Tebukonasooli jääk, mida kasutatakse lehti ja viljapäid
kahjustavate haiguste tõrjeks suvinisul ning seenhaiguste tõrjeks ja kasvu reguleerimiseks
talirüpsil. Ettevõtte talirüpsi põld tunnistati tavapõlluks ja sealt 2019. aastal saadav toodang on
tunnistatud mittemahepõllumajanduslikuks. 1 kaera põllul tuvastati glüfosaadi jääk. Tegemist
oli kõrvaloleva tava-põllu pritsimisega, mille käigus toimus tuuletriiv, saastunud osa põllust
viidi esimese aasta üleminekusse ja sealt saadav toodang tunnistati
mittemahepõllumajanduslikuks. Kahe ettevõtte suvinisu toodangust leitud taimekaitsevahendi
jäägi puhul tunnistati põllud mittemahepõllumajanduslikeks ja ettevõtete kogu toodang
tunnistati tavatoodanguks. Viimastest ühe ettevõtte puhul leitud jääk oli nii suur, et sellest võis
järeldada, et tegemist oli tahtliku taimekaitsevahendi kasutamisega ning selle ettevõtte
mahepõllumajanduslik tunnustatus tunnistati kehtetuks.
Ettekirjutused ja väärteod
Vormistati 7 ettekirjutust (2017. aastal – 6). Põhilised rikkumised olid: lõaspidamine – 3 juhul,
puudulikult täidetud raamatupidamisdokumendid – 1 juhul ja loomade märgistamine – 3 juhul
Loomakasvatuses oli üheks riskipõhise inspekteerimise aluseks ettevõtted, kus peeti loomi lõas.
Talveperioodil ja varakevadel teostatud etteteatamata kontrolli tulemustena avastati 3 nõuete
rikkumist, kus ettevõttes peeti lõas rohkem kui 20 loomühikule vastaval hulgal loomi.
Rikkumiste arv peaks edaspidi vähenema, sest alates 2019. aastast võib ettevõttes lõas pidada
kuni 50 veist, v.a. noorloomad. Väärtegusid ei menetletud
Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks ning koolitused ja lähetused
2018. aastal jätkusid IT arendused ja valmis sai aastalõpu seisuga mahetoodangu ning
maheloomade arvu kohta andmete esitamise teenus. Tootjad said lisaks taotlustele
(mahetootmisega alustamiseks ja jätkamiseks teabe esitamine, muudatustest teavitamine,
erisuste nõusolekute taotlemine) esitada ka muud nõutud andmed läbi MeM-i kliendiportaali.
Jätkuvalt esitasid taotlused Põllumajandusametile PRIA-st toetusi mittetaotlevad tootjad.
Võrreldes eelmise aastaga vähenes maakonna spetsialistide töökoormus peamiselt
toodanguandmete PMAISi automaatse ülekandmise arvelt.
Kontrollisüsteemi tõhustamiseks viidi läbi riskipõhised lisakontrollid 10% ulatuses tootjate
arvust. Kontrollivalimi aluseks võeti riskikriteeriumid: maheettevõtted, kellel on mahe
tootmisettevõtte kõrval ka tava-tootmise ettevõtted; maheettevõtted, kes majandavad ühiselt
(kuivatid, sorteerid, laod); lõaspidamine; varasemad rikkumised.
146
Auditid ja hindamised
Auditeid mahepõllumajanduse valdkonnas läbi ei viidud. Maakonna peaspetsialistide töö
tulemuslikkuse hindamisi tehti 10. Kõik hindamised toimusid koos peaspetsialistiga ettevõttes,
hinnates tööd kontrollisituatsioonis. Sisulisi puudusi töös ei tuvastatud. 4 juhul anti
peaspetsialisti töö hinnanguks „hea“ ja 6 juhul „väga hea“.
Koostöö teiste riigiasutustega ja avalikkuse teavitamine.
MEM, VTA ja PMA mahepõllumajanduse valdkonna ametnike vahel kolm kvartaalset
kohtumist, kus arutati järelevalvetoimingute tõhustamise ja ühtlustamise ning
infovahetuseparendamise teemadel.
Mahepõllumajanduse registri volitatud töötlejana koondati ja avalikustati lisaks PMA
andmetele VTA käitlejate registri andmed. PRIA-le edastati kõik andmed läbi x-tee liidese.
Statistikaametile esitati jaanuaris aruanded taime- ja loomakasvatuse kohta ning juulis toodangu
andmete kohta. Samad andmed esitati ka PMK-le seirete läbiviimiseks.
Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud
kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks,
kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele
ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele,
koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil
http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973
VTA
Mahetoidu järelevalve
Riiklikku järelevalvet korraldas ja koordineeris 2018a lõpuni keskasutuse tasandil
toiduosakond, alates 2019 a 1. jaanuarist kalapüügi ja turukorralduse osakond. Piirkondlikes
keskustes on määratud mahepõllumajanduse valdkonna üle järelevalvet tegevad
järelevalveametnikud, keda 2018. aastal oli kokku 31. Järelevalve koordineerimisel ja
teostamisel lähtuti valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, Toiduosakonna põhimäärusest,
järelevalve planeerimise ja aruandluse korrast ning muudest kehtestatud nõuetest.
Ülevaade
9. aprilli 2019 seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 388 tunnustatud ettevõtet,
nendest 2 ettevõtet tegelesid ainult valdkonnas mahesööda tootmine turule viimiseks. Kuna
2018 aasta märtsi kuust hakati mahevaldkonna andmeid JVISi sisse kandma ja tegevuskohtade
ning käitlemisvaldkondade andmete sisestamise osas lähenemine muutus ning andmete
väljavõtte võimalused on erinevad, siis ei ole andmed enam varasemate aastatega võrreldavad.
2018. aastal väljastati esmane tõendav dokument 74 ettevõttele, tegevuse lõpetas 35
mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevat ettevõtet, neist 23 ettevõtet esitasid tegevuse
lõpetamise taotluse ja 12 ettevõtet lõpetasid tegevuse VTA poolse algatusega.
147
Tabel 79.
VTA poolt mahe tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamine
Seadusandlik
alus Selgitus Ettevõtete arv
Ettevõte ei suuda täita mahepõllumajanduse nõudeid
MPS §9 lg 1, p2 ettevõttes valitsevate püsiolude tõttu 4
Ettevõte ei esita nõutud andmeid või takistab muul viisil
MPS §9 lg 1, p3 järelevalve teostamist 6
MPS §9 lg 1, p5 Korduv mahepõllumajanduse seaduse nõuete rikkumine 2
KOKKU 12
Ettevõtete jaotus maakondade lõikes on ebaühtlane. Suurem osa ettevõtetest asuvad Harjumaal
(191), järgnevad Tartumaa (47) ja Pärnumaa (22).
Ettevõtete jaotus maakondade lõikes 2018
250
200 191
150
100
47
50
17 22 16 19
11 6 11 12 6 11 11 7 1
0
Joonis 76. Ettevõtete jaotus maakondade lõikes
Maheettevõtete jaotumine tegevusvaldkondade alusel
Maheettevõtete tegevusvaldkondade jaotus aastal 2018 on toodud järgneval skeemil. Üks
ettevõte võib tegutseda mitmes valdkonnas. Kõige enam ettevõtteid so 235 ettevõtet, tegutses
2018 aastal mahetoidu ettevalmistamise valdkonnas, neist 51 üksnes pakendasid toitu, 172
tegelesid toidu valmistamise valdkonnaga ja 12 ettevõtet tegelesid üksnes
mahepõllumajandusele viitava märgistuse lisamisega, märgistuse muutmisega). Mahetoote (nii
148
toit kui sööt) turuleviimise (ladustamise ja üksnes turustamise) valdkonnas tegutses kokku 2137
ettevõtet. Pakendamata toote jaemüügi valdkonnas tegutses 29 ettevõtet. 8 ettevõtet tegutsesid
valdkonnas - mahepõllumajanduslike koostisosade kasutamine tavatoodete valmistamisel.
Mahetoote interneti- ja/või postimüügi valdkond oli tunnustatud 6 ettevõttel ning maheloomade
kogumiskeskusi oli 2. 2018 aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu impordiga 33 ettevõtet
ja ekspordiga 16 ettevõtet. Mahesööda tootmise valdkond oli tunnustatud 6 ettevõttel. Nedest 6
söödatootmise ettevõttest, 2 olid sellised ettevõtted, kes tegelesid üksnes sööda tootmisega,
ülejäänud 4 töötlesid ka toitu.
Turuleviijad (ladustajad ja üksnes
Ettevõtete jaotus tegevusvaldkondade turustajad) - 213
Ettevalmistamine (toidu
lõikes 2018 valmistajad) -172
Ettevalmistamine (pakendajad) - 51
Importijaid - 33
Pakendamata toote turustajad
29 16 12 87 62 lõpptarbijale- 29
33 Eksportijaid -16
51 213
Ettevalmistamine (märgistajad) -12
172 Mahe koostisosade kasutamine
tavatoodete valmistamisel - 8
Mahetoidu ja/või mahesööda
interneti- ja/või postimüük -7
Mahepõllumajandusliku sööda
tootmine turuleviimiseks -6
Maheloomade kogumine ja
turuleviimine -2
Joonis 77. Ettevõtete jaotus tegevusvaldkondade lõikes.
Maheettevõtete toodangumahud
Alljärgnevas tabelis on toodud 2018 aastal valmistatud mahetoodete mahud tootegruppide
kaupa.
149
Tabel 80. 2018 aastal valmistatud mahetoodete mahud tootegruppide kaupa.
Tootegrupid Kogus Ühik
Liha ja lihatooted 1481979 kg
Kala- ja kalandustooted 0 kg
Piim ja piimatooted 1388677,76 kg
Mesi, mesindussaadused ja meepõhised tooted 3600 kg
Mittelooomne ja liittoit: kg
Joogid (alkohol, mahlatooted, nektarid, mittalkohoolsed
joogid jms) 2769386,25 l
Tooted puu- ja köögiviljadest (sh kartul), marjadest ( sh
602257,1
metsamarjad), seentest va mahlatooted kg
Idandatud semned, idud 39500 kg
Õlid ja rasvad 110912 kg
Kuivatatud puuviljad, pähklid, seemned 4766 kg
Tera- ja kaunviljatooted 1252759 kg
Pagari- pasta- ja kondiitritooted 51247 kg
Imiku- ja väikelastetoidud 705572 kg
muu 228532,01 kg
Sööt 589098 kg
Alljärgnevas tabelis on toodud töötlemismahtude võrdlus 2017-2018 aastal.
Tabel 81. Mahetoodete töötlemismahtude võrdlus 2017–2018, tonnides
Toidugrupp 2017 2018 muutus %des
Tera- ja kaunviljatooted 633 1252 ↑49%
Piim ja piimatooted 639 1389 ↑54%
Pagari-, kondiitri- ja makaronitooted 49 51 ↑4%
Liha ja lihatooted 636 1482 ↑57 %
Tooted puu- ja köögiviljadest,
kartulist, marjadest, sh 1253 602
metsamarjadest, seentest
Õlid 548 111 ↓80%
Kalatooted 0 0
Joogid (tuh. liitrit) 736 2769**
Muud tooted (imiku- ja
väikelastetoidud, kohv, tee,
maitsetaimed, pärm, valmistoidud, 121 982 ↑88%
mesi lisandiga, kuivatatud puuviljad,
pähklid, seemned jm)
**Erinevalt eelmisest aastast on siin puu- ja köögivilja ning marjajoogid kajastatud jookide all.
150
Järelevalvetoimingud ettevõtetes
Ettevõtete kontrollimine
2018. aastal teostati mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevates ettevõtetes 384 kontrolli.
Planeeritud kontrollimisi oli 251, tunnustamisele eelnevaid kontrollimisi oli 107. Lisakontrolle
teostati 57 korral.
Kontrollide arv on näha tabelis 82, milles Ida-Virumaa andmed ja Lääne-Virumaa andmed on
liidetud ühe Virumaa keskuse alla.
Tabel 82. mahekontrollide arv ja ettevõtete arv
Maakond Ettevõtete arv 2018 Kontrollide arv 2018
Harjumaa 191 153
Tartumaa 47 63
Virumaa keskus 18 20
Pärnumaa 22 26
Viljandimaa 16 21
Valgamaa 11 11
Läänemaa-Raplamaa 17 18
Põlvamaa 11 12
Saaremaa 12 12
Hiiumaa 6 7
Võrumaa 19 20
Järvamaa 11 13
Jõgevamaa 7 8
Kokku 388 384
Ettevõtete ning kontrollide arv piirkonniti on esitatud järgneval graafikul
Ettevõtete ja kontrollide arv
100
10
1
Ettevõtete arv 2018 Kontrollide arv 2018
Joonis 78. Ettevõtete ja kontrollide arv piirkonniti 2018 aastal
151
Mahealaste õigusaktide alusel tehtud ettekirjutused ettevõtetes
Kokku tehti 2018 aastal ettevõtetele 54 ettekirjutust.
Tabel 83. Ettekirjutused 2018 aastal
Ettekirjutuste
Ettekirjutuse liik arv liigiti
Mahesööt - jälgitavus 1
Mahetoit - arvestuse pidamine 6
Mahetoit - enesekontrollisüsteem 4
Mahetoit - Eristatavuse tagamine 1
Mahetoit - ettevalmistamine 2
Mahetoit - hankimine ja/või vastuvõtmine 10
Mahetoit - importimine 1
Mahetoit - jälgitavus 15
Mahetoit - ladustamine 2
Mahetoit - märgistamine 12
KOKKU: 54
Koolitus
2018 aastal algas mahevaldkonna töö ümberkorraldamine, seoses sellega 2018 aastal
ühiskontrolle läbi ei viidud, kuna ei olnud selge, millised ametnikud mahekontrollide
teostamisega jätkavad. Kogu info muudatuste kohta, meeldetuletused, ühtsema järelevalve
tagamiseks mõeldud info jms asjakohane info edastati e-posti teel kõigile maheametnikele
jooksvalt
[email protected] kaudu, ka arutelud ametnikega toimusid kõik mahelisti kaudu.
Käsitletavad teemad 2018a olid järgmised:
Saatedokumentides on tarnija või müüja üle järelevalvet teostava kontrollasutuse nimi
ja/või tunnuskood ?
834/2007 artikkel 30, selgitused
paakumisvastase ainega soola kasutamine
mahekäitlejate "must nimekiri"
koostisosade loetelu mahe alkohoolsel joogil ei nõuta
mahedana märgistatud maitsestatud vesi
mahe e-poodide tunnustamisest
mahetoote märgistusel kasutatav mahelogo ja päritolu märkimine 2 keeles
Mahedale viitamine brändinimes
2018 aasta jooksul osalesid järgmised ametnikud erinevatel mahevaldkonna BTSF
koolitustel:
152
Tabel 84. Mahevaldkonna BTSF koolitustel osalejad
Perekonna Koolitaj Koolituse Koolituse
Eesnimi Koolituse teema
- nimi a algus lõpp
Kairi Sisask mahepõllumajanduse BTSF koolitus BTSF 24.04.2018 27.04.2018
BTSF - Session 12, Training on Organic
Kristi Kallip Farming Scheme BTSF 13.03.2018 16.03.2018
TRACES use at import of organic
Kristi Kallip products BTSF 13.11.2018 16.11.2018
Training Course on “Organic Farming
Tiia Tõnts Scheme“ BTSF 4.12.2018 7.12.2018
BTSF workshop on “The Organic Farming
Kristi Gruft Scheme“ BTSF 15.05.2018 18.05.2018
BTSF TRACES use at import of organic
Inna Tali products BTSF 29.05.2018 1.06.2018
Proovivõtt
Mahetoidust võeti 2018 aastal 21 proovi, millest analüüsiti taimekaitsevahendite jääke. Ühes
proovis (nisuterad) leiti antrakinooni, tulemus oli 0,017mg/kg kohta. Kui arvestada
laiendmääramatust (15,9%, k=2), siis teeb see tulemuseks 0,0085 mg/kg kohta. Tegemist
ettevõtte enda poolt kasvatatud mahenisuga. Eelnevatel aastatel on sellest ettevõttest võetud
proovid kõik nõuetele vastanud ja jääke ei ole leitud. Tegemist oli juhusliku saastumisega.
Uurimisel selgus, et Eesti registreeritud TKV registris seda toimeainet pole.
Võimalikud saastumise kohad:
1. Antakinoon on erimärgistatud diislikütuse värvaine koostises. Käitleja on teinud oma
teraviljakombainile korrosioonitõrjet: käigukastiõli vedeldab selle erimärgistatud
diisliga ja pihustab kompressori abil pindadele, kuhu see jääb tilkadena katma.
Tõenäoline variant.
2. Kasutab ise kätekreemi nahalõhede vastu, sest jahu kuivatab käenahka. Antrakinoon on
Aloe vera kreemi koostises.
3. See nisu on uutes Hiina päritolu PP big bag kottides (Pakendikeskusest ostetud). Ehk
saastumine pakkematerjalist.
Nisuterad kaotasid mahestaatuse ja turustati tavanisuna.
Võetud proovide arv on toodud alljärgnevas tabelis 85.
Tabel 85. Mahetoidu proovid
Toote Proovi
Toote nimetus vastavalt märgistusele päritoluriik hinnang
Organic corn Eesti Vastab
Purustatud kuivatatud õunad Eesti Vastab
külmutatud mahe mustsõstar Eesti Vastab
Kaeraterad Eesti Vastab
Mahe pirn William`s Argentina Vastab
Kanamuna Eesti Vastab
Tomat Hispaania Vastab
Organic Rapeseed Ukraina Vastab
153
ConO Sur Organico Cabernet Sauvignon
Carmenere Tšiili Vastab
Mustsõstar RUBEN Eesti Vastab
PÕNN: Neljaviljapuder banaani ja
mustikaga Eesti Vastab
Mahe pohl Eesti Vastab
Külmutatud mahe maasikas Poola Vastab
Kartul 2018 saak Eesti Vastab
Mahe õlikanepiseeme Eesti Vastab
Kartul Eesti Vastab
Mahe toidunisu Eesti Vastab
Öko lillkapsas Eesti Vastab
Külmutatud maheastelpajumarjad Eesti Vastab
NISUTERA Eesti Anthraquinone
Mahe kartul Eesti Vastab
Mahesööda järelevalve
Riiklikku järelevalvet mahesööda tootmise ja turuleviimise üle korraldas ja koordineeris
keskasutuse tasandil loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna söötade büroo.
Kohalikes asutustes on määratud sööda mahepõllumajanduse valdkonna üle järelevalvet tegema
järelevalveametnikud, keda 2018. aastal oli kokku 4.
Ülevaade
Aprill 2019 seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all 23 tunnustatud sööda tootmise
ja turuleviimisega tegelevat ettevõtet, neist 6 tegelevad tootmise ja turuleviimisega ja 20 ainult
turuleviimisega. 6 tootjast 4 tegelevad ka mahetoiduga, 2 tootjat tegelevad ainult sööda
tootmisega turule viimise eesmärgil.
2018 aastal teostati 33 kontrolli, millest 25 olid plaanilised kontrollid, 5 olid seotud
tunnustamise eelse kontrolliga ja 3 juhul oli tegemist plaanivälise kontrolliga. Kontrollproove
võeti 11, millest analüüsiti taimekaitsevahendite jääkide olemasolu. Kõik proovid olid nõuetele
vastavad.
Tabel 86. Mahesööda proovid
Toote nimetus Toote päritoluriik Proovi hinnang
Rukis Eesti Vastab
Nisu Eesti Vastab
Kaer Eesti Vastab
154
Kanep Eesti Vastab
Põlduba Eesti Vastab
Kaer Eesti Vastab
Suhkruroog Eesti Vastab
Kaer Eesti Vastab
Oder Eesti Vastab
Raps Eesti Vastab
Kanep Eesti Vastab
155
3.3. Turukorraldusmeetmete järelevalve
kontrollisüsteem
3.3.1. Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete
geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse.
Hinnang hetkeolukorrale
Eesti Riigikogu poolt väljaantud Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika Rakendamise
Seaduse § 105 lõigete 11,15,16 alusel teostab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) riiklikku
järelevalvet Euroopa Liidu põllumajandustoodete ja toidu, piiritusjookide, veinitoodete
geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete (edaspidi geograafiliste
tähiste) spetsifikatsioonile vastavuse ja registreeritud nimetuste nõuetekohase kasutamise üle.
Järelevalve tegevust koordineerib ning koordineerib VTA kalapüügi ja turukorralduse osakond.
Järelevalvet teostasid piirkondlike keskuste (edaspidi Keskuste) järelevalveametnikud.
Ametlikke kontrolle teostatati jaekaubanduses asukohajärgsete jaekaubandusettevõtete
riskipõhise hindamise tulemusel koostatud järelevalveplaani alusel. Riskipõhine hindamine
toimus iga järelevalveaasta alguses ja seda teostasid keskuste järelevalveametnikud.
Plaaniväliseid kontrolle teostatati vihje alusel. Ametlike kontrollide läbiviimise lihtsustamiseks
on osakonna poolt välja töötatud järelevalve protseduur. Protseduuri on viimati muudetud ja
ajakohastatud detsembrikuul 2018. Lisaks protseduurile on välja töötatud kontrolli läbiviimise
küsimustik ja kokkuvõtlikud juhendmaterjalid, mis lihtsustavad ametniku tööd ja samas
tõustavad kontrolli tulemusi.
Ülevaade järelevalvetulemustest
Tulenevalt erisusest, et DOOR, E-Bacchus ja E-Spirit-Drinks registrites ei ole registreeritud
ühtegi eesti päritolu toodet on kogu järelevalve suunatud teiste EL liikmesriikide ning
lepingupõhiste kolmandate riikide registreeritud geograafiliste tähiste kaitse tagamisele.
Tulenevalt olukorrast, et Eesti päritolu tooteid ei ole seni registreeritud on kogu järelevalve
suunatud EL teiste liikmesriikide päritolu registreeritud kaitstud päritolunimetusega, kaitstud
geograafilise tähisega ja garanteeritud traditsioonilise eritunnusega toodete nimetuste kaitsele.
Järelevalve käigus kontrollitakse tootegruppide järgi :
Eesti käitlejate poolt toodetud põllumajandustoodete ja toidu märgistust;
EL päritolu põllumajandustoodete ja toidu märgistust;
kolmandate riikide päritolu põllumajandustoodete ja toidu märgistust;
Kontrolli käigus on tähelepanu suunatud järgmistele aspektidele.
kaitstud nimetuste väärkasutamisele ja jäljendamisele;
kaitstud nimetuse maine kaubanduslikul eesmärgil ärakasutamisele;
kaitstud nimetuse tõlkimisele;
eksitavatele märgetele toote pakendil, reklaammaterjalides ja dokumentides,
156
Tabel 87. Geograafiline tähis- järelevalve plaani täitmine
(keskuste vaade 2018 .a.) Allikas: VTA
2018 a plaan I-IV kv arv I-IV kv %
Harjumaa 30 30 100
Hiiumaa 2 2 100
Ida-Virumaa 7 14 200
Jõgevamaa 4 4 100
Järvamaa 5 6 120
Läänemaa 5 9 180
Lääne- Virumaa 6 8 133
Põlvamaa 6 5 83
Pärnumaa 7 7 100
Raplamaa 6 9 150
Saaremaa 6 5 83
Tartumaa 10 18 180
Valgamaa 7 7 100
Viljandimaa 6 5 83
Võrumaa 6 6 100
Kokku 113 135 119
Joonis 79. Geograafilise tähise järelevalveplaani täitmine 2018.a.
157
Põllumajandustoodete ja toidu kaitstud geograafiliste tähiste, kaitstud garanteeritud
eritunnuse ning kaitstud traditsioonilise toodete (edaspidi geograafilise tähisega
põllumajandustooted) kontrolle viidi läbi 2018 aastal geograafiliste tähistega
põllumajandustoodete osas 11 maakondlikus keskuses 30 korral. Rikkumisi avastati kontrollide
teostamise käigus 16.
Kõigil 16 korral oli rikkumise põhjuseks erinevate kaitstud nimetuse väärkasutamisega.
Olulisemateks kaitstud nimetusteks oli - „ Feta“ , „Parmigiano Reggiano“ , „ Münchener Bier
“, „Ciauscolo“ ning „Kölsh“ otsene väärkasutamine müüginimetuses. Lisaks puudused
saatelehtedel , hinnasiltidel ning reklaamimaterjalidel.
Veterinaar – ja Toiduametile laekus (17.04.2018) Itaalia järelevalveasutuselt märgukiri seoses
eestis toodetava lihatoote “Parmesani snack“ kohta.
Kirja sisuks on kaitstud päritolunimetusega toote „Parmigano Reggiano” maine kui
intellektuaalse omandi ärakasutamine ja seoste tekitamine ning Itaalia lipu kasutamine toote
märgistusel. Kiri on täiendavalt esitatud ka Euroopa Komisjonile ning „Parmigano Reggiano”
konsortsiumile.
Veterinaar- ja Toiduametile laekus Itaalia järelevalveasutuselt (15.06.2018). kiri nimetuse
„CIAUSCOLO“ õigusvastase kasutamisega (tootmise ja müügiga s.h. e- müügikeskkonnas)
Eesti päritolu salaami tootel. Itaalia järelevalveasutuse pöördumine adresseeriti täiendavalt ka
Euroopa Komisjonile. Kõnealuse toote müüginimetuseks on „My Vegan Italian HOME MADE
VEGAN SALAMI CIAUSCOLO“.
Kõigile asjaomastele ettevõtetele esitati meilitsi märgukirjad, milles juhiti tähelepanu kaitstud
nimetuse õigusvastasele kasutamisele. Ettevõtted tegid sellest omad järeldused ning
korrektuurid - lõpetasid nõuetele mittevastavate toodete tootmise ja jaemüügis turustamise
Leidude arv suurenes tänu järelevalveametnike kompetentsusele ning koostööle teiste riikide
järelevalveasutustega. Igal aastal korraldatakse maakondades vastavaid koolitus-
ühisinspekteerimisi. Koolitamine koos ühisinspekteerimistega on andnud positiivseid tulemusi.
Kaitstud nimetuse „Kölch“ osas loobuti nimetuse registreerimisest Riiklikus Alkoholiregistris.
Tabel 88. Ülevaade põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitse kontrollide arvu
ja kontrollitulemuste kohta 2015 - 2018. aastal. Allikas: VTA
Ettekirjutused/tähelepanu
Aasta Plaan Täitmine juhtimised
2015 20 21 12
2016 21 21 7
2017 21 21 6
2018 20 30 16
158
Joonis 80. Geograafilise tähisega põllumajandustoodete ja toidu järelevalve ülevaade vahemikus 2015
- 2018
Geograafilise tähisega piiritusjookide plaaniline kontrollide arv oli 18
Ettekirjutusi vormistati 2 korral, kokku 2 toote kohta. Ettekirjutuste põhjusteks olid seoste
tekitamine ja õigusvastane kaitstud nimetuse kasutamine ,tooteliikide vead saatedokumendil ja
toote esitlemisel hinnasildil.
Tabel 89. Ettekirjutuste arv aastatel 2015 – 2018
Aasta Plaan Täitmine Ettekirjutused/tähelepanu
juhtimised
2015 12 13 6
2016 14 13 5
2017 14 14 4
2018 16 18 2
159
Joonis 81. Geograafilise tähisega piiritusjookide järelevalve ülevaade vahemikus 2015- 2018
Geograafilise tähisega veinitoodete plaaniline kontrollide arv oli 87, Ettekirjutusi
vormistati 63 toote kohta.
Ettekirjutused
Tabel 90. Ettekirjutuste arv aastatel 2014 – 2018
Ettekirjutused/tähelepanu
Aasta Plaan Täitmine juhtimised
2014 72 76 182
2015 72 88 168
2016 77 80 113
2017 77 80 94
2018 77 87 63
Joonis 82. Geograafilise tähisega veinitoodete järelevalve ülevaade vahemikus 2015- 2018
160
Ettekirjutuste põhjusteks olid tooteliikide vead saatedokumendil ja toote esitlemisel hinnasildil
ja reklaammaterjalides.
Tootespetsifikatsioonivastavuse kontrolle teostati ühel korral seoses garanteeritud
traditsioonilise toote ja selle nimetuse „Karjalanpiirakka„ vastavuse kontrolliga. Toode ei
vastanud sätestatud koostis-kvaliteedinõuetele ja toidu käitlejale tehti ettekirjutus. Toode
nimetati ümber riisipirukaks.
Igal aastal on turukorralduse büroo maakondades vastavatele järelevalveametnikele korraldanud
koolitus- ühisinspekteerimisi, millega seonduvalt on tõusnud ametniku kompetentsuse tase.
Kompetentsuse taseme tõus peegeldub järelevalve tulemustes.
Geograafiliste tähiste osas teostati kokku 81 ettekirjutust või tähelepanujuhtimist
(põllumajandussaadused 16, piiritusjoogid 2 ja veinitooted 63). Peamised puudused olid
kaitstud nimetuste õigusvastane kasutamine ja seoste tekitamine toote välisvormistusel
(märgistusel, reklaamimisel, hinnasildil ja tootega seotud dokumentidel)
E- kauplemine
Kõikide plaaniliste kontrollide raames kontrolliti ka vastava ettevõtte kodulehel oleva
informatsiooni vastavust. Kuuel korral tuvastai kaitstud nimetuse väärkasutamisi ettevõtete
kodulehtedel, mille osas tehti ettekirjutus või tähelepanujuhtimine.
Koolitused
2018. aastal koolitati maakondade järelevalveametnikke geograafilise tähise kaitse valdkonnas
4 korral. Koolitused korraldati erinevates maakondades, milles osalesid ümberkaudsete
maakondade järelevalveametnikud. Väiksema osavõtjate arvu korral on võimalik paremini välja
selgitada järelevalveametnike teadmiste taset ja vastavalt vajadustele tegeleda iga
järelevalveametnikuga individuaalselt.
Koolitusprogramm koosnes teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline koolituse osa lõppes
koolitusel räägitu kontrolliga, selgitamaks järelevalveametniku kompetentsust antud teema
valdkonnas. Praktilise õppuse käigus teostati näitlikke ühisinspekteerimisi.
Eraldi koolitus toimus maakondade lihaametnikele seoses geograafilise tähise kasutamisega
liittoodetes, kus osalesid kõik asjaomased järelevalveametnikud.
Lisaks koolitustele toimus ka tootjate ja maaletoojate nõustamine. Tootjad on pöördunud VTA
poole enne toote turuleviimist toote nimetuse õiguspärase kasutamise kahtluse korral. Nõu on
küsinud ka maaletoojad sisseostetava toote nimetuse ja tootjamaa vastuolu kahtluse korral
geograafilise tähise kaitse seadusega.
Tabel 91. VTA järelevalveametnikele korraldatud koolitused 2018. aastal. Allikas: VTA
Esindajad Kestus
Toimumise koht
maakondadest (päeva)
161
Koolituse teema:
Geograafiliste tähiste kaitse
järelevalvealane koolitus ja
ühisinspekteerimine
Pärnu (27.02) Hiiumaa 1
Saaremaa
Pärnumaa
Raplamaa
Läänemaa
Paide(26.04) Viljandimaa 1
Järvamaa
Valgamaa
Põlvamaa
Võrumaa
Jõgeva(27.04) Tartumaa 1
Jõgevamaa
Ida- Virumaa
Lääne-Virumaa
Tallinn (30.10) Harjumaa 0
(koolitus jäi ära
seoses
struktuurse
muudatusega,
mille järgi
2019.a. hakkavad
kontrolle
jaemüügietapis
läbi viima kaks
ametnikk kogu
Eesti Vabariigis.
Tulevikustrateegia ja –eesmärgid
Järelevalve eesmärk on välistada mitteõiguspärase geograafilise tähisega Eesti päritolu toodete
sattumine Eesti või teiste liikmesriikide turule ning vältida teistest liikmesriikidest või
kolmandatest riikidest pärit mitteõiguspärase geograafilise tähisega toodete müük Eesti turul.
Oleme seadnud ka eesmärgiks vältida kaitstud geograafiliste tähistega seotud vale või eksitava
teabe esitamist tarbijale hinnasiltidel ja reklaammaterjalides. Eesmärgi saavutamise nimel
koolitatakse järelevalveametnikke ka edaspidi regulaarselt. Ühisinspekteerimised lisavad
praktilisi teadmisi ja oskusi kontrolli tõhusaks läbiviimiseks. Nimetuste paljususe tõttu on
järelevalve tõhusus samaaegselt kõiki-tooteliike kontrollides komplitseeritud, mistõttu oleme
kontrollitavad tooteliigid jaganud gruppidesse. Kõik kohalikud asutused ei kontrolli
järelevalveaasta jooksul samasid tootegruppe, vaid need vahetuvad aastate lõikes.
162
3.4. Kauplemise ning impordi ja ekspordi
kontrollisüsteem (v.a Taimetervis)
3.4.1. Kauplemine
3.4.1.1. Loomne toit
Järelevalve korraldamisel kehtib VTA peadirektori 13.02.2017 käskkiri nr 38 „Järelevalve
teostamise korra sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle ning loomse toidu
nõuetekohasuse veterinaarkontrolli tegemise korra sihtkohas kinnitamine“
Täpsustatud tingimused sihtkoha vastuvõtjana (isik, kes sertifikaadil või muul saatedokumendil
on näidatud kaubasaadetise saajana sihtkohas) tegutsemisel on kehtestatud VTA peadirektori
06.02.2017 käskkirjaga nr 34 „Sihtkoha vastuvõtjana tegutsemise ja kaubasaadetiste saamisest
teavitamise täpsustatud tingimuste ning kaubasaadetiste saamisest teavitamise dokumentide
vormide kinnitamine“.
Kauplemisel, kui loomne toit tuuakse teisest liikmesriigist Eestisse, peab sihtkoha vastuvõtja
(isik, kes sertifikaadil või muul saatedokumendil on näidatud kaubasaadetise saajana sihtkohas)
esitama asukohajärgsele veterinaarkeskusele majandustegevusteate.
Järelevalvet sihtkoha vastuvõtja ja tema kohustuste täitmise üle teostatakse reeglina siseriiklike
nõuete kontrollimise käigus ja sama sagedusega või vastavalt vajadusele sihtkohas (näiteks:
hulgilaos või muud liiki ettevõttes pisteliselt mittediskrimineerival viisil).
2018. aastal kontrolliti 96 korral käitlemisettevõtteid, mille üheks tegevusvaldkonnaks on
loomse toidu vastuvõtmine teistest Euroopa liidu liikmesriikidest. Sihtkoha vastuvõtja
kohustuste nõuete mittetäitmise kohta koostati ettekirjutusi 1 korral (ei ole teavitanud sihtkoha
vastuvõtjana tegutsemisest), mitte- Eesti päritolu loomse toidu käitlemist kontrolliti 47 korral
ning kontrollimisel koostati 7 ettekirjutust (jälgitavuse nõuete mittetagamine, nõuetele
mittevastav / puudulik märgistus).
VTA keskasutuse peaspetsialisti poolt hinnati 2018. a järelevalve korraldust sihtkoha vastuvõtja
ja tema kohustuste täitmise üle ning loomsete saaduste veterinaarkontrolli teostamist sihtkohas
üheksas maakonna keskuses - Pärnumaa- , Hiiumaa-, Saaremaa-, Harjumaa- , Läänemaa- ,
Jõgevamaa-, Lääne- Virumaa- , Võrumaa-, Tartumaa keskus). 2018. aastal korraldatud
teabepäev maakonna keskuste järelevalveametnikele.
3.4.1.2. Elusloomad
Elusloomade veterinaarkontrolle sihtkohas teostati osakonna koordineerimisel kokku 630
korral. Peamised puudused loomade sihtkoha kontrollil olid sihtkoha vastuvõtjate poolt
teavitamata jätmine või hiline teavitamine loomade sihtkohta saabumisest. Suurema osa teistest
liikmesriikidest Eestisse toodud loomadest moodustasid veiseid (397), sead (17620) , lambad
163
(121), kitsed (15), kanad (noorkanad, tibud) – 4788325, ning eksootilisematest loomadest
naaritsad (100) ja alpakad (4).
Põhilised lähte-liikmesriigid, kust loomi Eestisse tuuakse, on Taani, Soome, Rootsi,
Saksamaa,Austria, Tsehhi, Prantsusmaa, Holland, Läti, Leedu ja Belgia, Norra.
Teistesse liikmesriikidesse Eestist saadeti 2018. aastal 54578 veist (tapaloomad ja
nuumloomad), 12230 lammast (tapaloomad ja nuumloomad), 3 sigu (aretuseks), kanu (183913).
Piiripunktide veterinaar- ja toidukontrolli büroode töökorraldus on osakonna keskasutuse
töötajate poolt aasta jooksul kontrollitud vähemalt korra, maakondade veterinaarkeskustes, seda
just liikmesriikide vahelise kaubavahetuse ja ekspordi aspektist. 2018. a. teostati sisekontrolli
järgmistes VTA keskustes: Hiiumaa, Saaremaa, VTA Läänemaa ja Raplamaa keskus asukohaga
Läänemaal, Jõgeva- ja Tartumaa keskustes;VTA Virumaa keskus asukohaga Lääne-Virumaal,
Võrumaal, Pärnumaal, Harjumaal.
2018.a. viidi läbi ka teabepäev maakondade loomatervise spetsialistidele
3.4.2. Import
3.4.2.1. Loomne toit ja elusloomad
Eesti Vabariigi välispiiril on 5 nõuetekohaseks tunnistatud veterinaar- ja toidukontrolli
piiripunkti: Narva ja Luhamaa piiripunktid Eestit Venemaaga ühendaval maanteel, Koidula
raudtee piiripunkt ning Muuga ja Paldiski sadamates asuvad piiripunktid.
Joonis 83 Eesti ja EL välispiiril asuvad nõuetekohaseks tunnistatud piiripunktid
164
Tabel 92. Tootekategooriad, mille kontrollimiseks on piiripunktid nõuetekohaseks tunnistatud
Kaubaliik Muuga Narva Luhamaa Koidula
HC FR, CH, NT FR, CH, NT FR, CH, NT FR, CH, NT
NHC FR, NT NT FR, CH, NT FR, NT
A - - EQ, O -
HC – inimtoit; NHC- mitte- inimtoit; A- elusloomad; FR – külmutatud; CH – jahutatud; NT- tavatemperatuur; EQ-
hobuslased; O - muud loomad
Kõik piiripunktides töötavad ja kontrolle läbi viivad ametnikud on veterinaararsti haridusega.
Kokku kontrolliti Eesti piiripunktides sisseveol Euroopa Liidu välistest riikidest 2018. aastal
1679 loomset päritolu saadetist. Sellest 794 saadetist tunnistati sobivaks vaba ringluse
eesmärgil, 129 saadetist transiidi eesmärgil. Erinevatel põhjustel peeti piiril kinni ning tehti
ettekirjutus 31-le saadetisele, kinnipidamise peamiseteks põhjusteks olid puudused kauba
saatedokumentides. Kinnipeetud saadetistest saadeti tagasi lähteriiki 3 partiid, 6 nõuetele
mittevastavat saadetist saadeti hävitamisele. Elusloomade sisseveol 3-ndatest riikidest teostati
kontrolle 182-le, väljaveol 241-le elusloomapartiile. Seoses nakkushaiguste puhangutega
(Sigade aafrika katk) Venemaal; Valgevenes ja Ukrainas teostati Venemaalt sisenevate tühjade
loomaveokite puhastuse- ja desinfitseerimise kontrollimist. Niisuguseid kontrolle teostati
piiripunktides 20-l korral. Eksporditavatele loomsetele saadustele teostati piiripunktides 193
kontrolli. Kokku teostati piiripunktide veterinaarjärelevalveametnike poolt 2060 erinevat
kontrolli. Lisaks sellele kontrolliti ristkontrolli käigus Eesti sadamatesse saabuvate laevade
lastimanifeste ning manifestidel teostati 65910 saadetise või konteineri kontrolli, tuvastamaks
saadetise tollistaatust ning saadetise sisu.
Tabel 93. 2018 aastal Eesti piiripunktides kontrollitud loomsed saadetised.
Import 794
Transiit sisse 64
Transiit välja 65
Võetud proove 82
Re-import 10
Elusloomad väljavedu 241
Elusloomad sissevedu 182
Tühjade loomaveokite kontroll
sisenemisel 20
art. 12 ladude kontroll 4
kauplemine 217
1679
165
art. 12 ladude CHART TITLE
kontroll kauplemine
Tühjade
loomaveokite
kontroll
sisenemisel
Elusloomad
sissevedu Import
Elusloomad
väljavedu
Re-import
Võetud proove
Transiit välja Transiit sisse
Joonis 84. 2018 aastal Eesti piiripunktides kontrollitud loomsed saadetised
Tabel 94. Kontrollid piiripunktide kaupa
2018 Luhamaa Koidula Narva Muuga Kokku
Import 245 268 281 794
Transiit sisse 3 61 64
Transiit välja 52 9 4 65
Kauba kontroll art. 12
5 5
laos
Võetud proove 4 10 68 82
Re-import 4 1 5 10
Elusloomad väljavedu 211 30 241
Elusloomad sissevedu 182 182
Tühjade loomaveokite
20 20
kontroll sisenemisel
art. 12 ladude kontroll 4 4
kauplemine 217 217
Eksport 1 192 193
KOKKU 763 9 525 763 2060
Manifestide
ristkontroll/kontrollitud 65910 65910
konteinerite arv
166
2018. aastal loomsete toodete importimisel võetud proovid
Aasta jooksul võeti piiril loomsest toidust ja söödast 82 proovi. Võetud proovidest avastati
nõuetele mittevastavusi 4 korral.
Tabel 95. Piiripunktides 2018.a laboranalüüsides tuvastatud nõuetele mittevastavused
PÄRITOLUMAA KAUBA UURITUD NÕUETELE
NIMETUS NÄITAJA MITTEVASTAVATE
PROOVIDE ARV
Venemaa Kala jahutatud kalaparasiidid 2 (1 koha, 1 ahven)
Hiina Kuivatatud Listeria 2 proovi 5-st
kalmaari ribad monocytogenes
Tabel 96. 2018. aastal imporditud loomset päritolu saadused päritoluriikide kaupa
PÄRITOLUMAA TOOTENIMETUS ASJASSEPUUTUV TEAVE
Albaania konservid vähkidest Süvameregarneelid
(ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de)
Ameerika Külmutatud kala, Lõhelised (metsikult püütud), mintai,
Ühendriigid kalafileekalatooted, kalaõli, siig,
Toidulisandid Kalaõli inimtoiduks
jäätis Kalaõli- ja piima sisaldavad
toidulisandid,
jäätis
Ecuador kalakonservid vööttuun
Hiina Külmutatud kala ja Vaikse ookeani tursk, kalmaarid,
molluskid, tooted kalast ja garneelid, humboldti suurkalmaar,
molluskitest meriahven, merluusid, ebakalmaarid,
linnusuled, mintai , skumbria, vene tuur,
mesi, kaheksajalad, harilik lintsaba, angerjad,
linnulihatooted,
lemmikloomatoit
India Külmutatud kala vannamei viburhännik (kasvandusest)
lemmikloomatoit lemmikloomatoit(ei ole imporditud läbi
Eesti Bip-de)
167
Indoneesia kalakonservid Vööttuun, kulduim tuun
Kanada Külmutatud kala, kalafilee, Krevetid , siiad, merluusid, garneelid,
krevetid, lõhelised
Lemmikloomatoit
Kõrgõzstan jahitrofeed Bovidae (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-
de)
Lõuna- Aafrika jahitrofeed Bovidae (ei ole imporditud läbi Eesti Bip-
Vabariik de)
Maroko kalakonservid Euroopa anšoovis
Moldova kalakonservid tuur
Namiibia jahitrofeed Bovidae, Suidae, Equidae
(ei ole imporditud läbi Eesti Bip-de)
Peruu Külmutatud kalafilee, Merluusid, kalmaarid,
külmutatud kalmaarid,
tooted kalmaaridest,
Tai Kala ja kalatooted, Vööttuun, makrell e. skumbria,
kalakonservid, kalakastmed makrellild, india anšoovis, stolefoorlased,
kuldvööt-selaroid
Tšiili Molluskid, lõhe rannakarbid,
lõhe kasvandusest
Türgi vikerforell kasvandusest
Ukraina Külmutatud kanaliha, kanalihatükid , kuivatatud ja suitsutatud
linnulihakonservid, kala, kala, kaaviariasendaja, koha, gorbuuša
kaaviarikonservid, mari, ahven, latikas, särg, tursk
lemmikloomatoit, jäätis
Mesi
kondenspiim (ei ole imporditud Eesti BIp-ide kaudu)
Uus- Meremaa Külmutatud kala, kalafilee Piitsmerluus, siniuim- merekukeke,
ja karbid; lambaliha, ahven, tursk, karbid, luts, karekala,
lambalihatooted teleskoop- süvakardinal, merijänes,
sriolell, püstsuu, suursilm- liftahven
lambaliha
Valgevene kondenspiim Ei ole imporditud Eesti BIP-ide kaudu
kalajahu
Venemaa Jahutatud ja külmutatud koha, ahven, rääbis, mintai, ,siig tursk
kala ja kalafilee, kondenspiim
kondenspiim, lastetoit
(liittoit)
168
Vietnam Külmutatud kalafilee, niituimed, vaikse ookeani krevett
kuivatatud kala, molluskid kulduim-tuunad, niiluse tilaapia
Peamised imporditud kaubagrupid ja kaupade päritolumaad 2018 a.
Kala- ja tooted: RU, AR, CA, CL, MR, PE, US, CN, NZ, VN, TH
Liha- ja tooted: NZ(lambaliha); UA (kanaliha);
Piimatooted: RU; BY
Mesi- ja mesindussaadused : UA, CN
Lemmikloomatoit: CA, CN
Suled: CN
Transiiti teostati peamiselt kalatoodetele.
Elusloomadest veeti sisse peamiselt ratsahobuseid. Lisaks mõned tsirkuseloomad
(koerad, kassid) ja loomaaialoomad
3.4.2.2. Mitteloomne toit
Kõrgendatud riskitasemega mitteloomse toidu ja sööda impordikontrolli, kui seda näeb ette EL
õigusakt, teostatakse enne vaba ringluse vormistamist.
2018. a. teostati kontrolle kokku 111 saadetisele, sealhulgas identsuskontrolle viidi läbi 31
saadetise puhul ning füüsiline kontroll (sh laboratoorsed analüüsid) teostati 28 saadetisele. Kõik
28 saadetist, millest võeti proovid vastasid nõuetele.
Tabel 97. Impordikontrolli läbinud mitteloomse toidu saadetiste arv aastatel 2014 -2018. Allikas: VTA
2014 2015 2016 2017 2018
Kontrollitud 183 87 89 94 111
saadetiste arv
169
Joonis 85. Impordikontrolli läbinud mitteloomse toidu saadetiste arv aastatel 2014 -2018. Allikas: VTA
Tulenevalt komisjoni määrusest 669/2009 teostati kõrgendatud riskitasemega mitteloomse toidu
impordikontrolli kokku 11 saadetisele. Kontrollitud saadetised jagunesid vastavalt: 8 Türgi
päritolu rosina saadetist, 2 Türgi päritolu aprikoosi saadetist ning 1 Hiina päritolu tee saadetis.
Joonis 86. Vastavalt määrusele 669/2009 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll
kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas: VTA
Sealhulgas identsus- ja füüsiline kontroll (sh laboratoorsed analüüsid) viidi läbi 2 saadetise
puhul. Nendest 1 proov võeti ohratoksiin A analüüsimiseks, 1 proov sulfitite sisalduse
määramiseks. Kõik teostatud analüüsid vastasid nõuetele.
170
Vastavalt komisjoni määrusele 884/2014 viidi impordieelne kontroll läbi 64 saadetise puhul. 24
saadetist olid Türgi päritolu sarapuupähklid, 19 saadetist sisaldas India päritolu tšillipipraid, 9
saadetises olid Argentiinast pärit maapähklid, 4 saadetist sisaldas Indoneesiast pärit
muskaatpähklid, 4 saadetist sisaldas Türgi päritolu maapähkleid, 3 saadetist sisaldas
Aserbaijaani maapähkleid ning 1 saadetis Brasiilia päritolu maapähkleid . 9 saadetise puhul
teostati ka identsuskontroll ning 7 saadetise puhul füüsiline kontroll (laboratoorsed analüüsid),
mis kõik vastasid nõuetele.
Joonis 87. Vastavalt määrusele 884/2014 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll
kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas: VTA
Komisjoni rakendusotsusele 2011/884 kohalduvaid tooteid ei vormistatud 2018 aastal Eestis
vabasse ringlusesse.
Tulenevalt Nõukogu määrusele 733/2008 kontrolliti kokku 21 saadetist määrusega kehtestatud
kolmandate riikide põllumajandustooteid. Suurema osa moodustasid Venemaalt pärit
kukeseened (16 saadetist). Lisaks imporditi Venemaalt veel 3 saadetist jõhvikaid ning 2
saadetist mustikaid.
171
Joonis 88. Vastavalt määrusele 733/2008 läbiviidud kõrgendatud rangusastmega ametlik kontroll
kaubagruppide ning päritoluriikide kaupa. Allikas: VTA
Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 2016/6, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist
pärit või sealt lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes, teostati 3 saadetise dokumentide kontroll,
mis osutusid nõuetele vastavaks.
Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 2015/949, millega tunnustatakse teatavates
kolmandates riikides tehtud teatavate toiduainete ekspordieelset kontrolli teatavate
mükotoksiinide sisalduse suhtes, teostati 10 USA päritolu mandli saadetisele dokumentide
kontroll. Kontrollide tulemused osutusid nõuetele vastavaks. 1 saadetisele teostati ka
identususe- ja füüsiline kontroll. Analüüsitulemused vastasid nõuetele.
Komisjoni rakendusmäärusele 885/2014 kohalduvaid tooteid (eritingimused, mida
kohaldatakse Indiast pärit söödava muskushibiski ja karrilehtede impordi suhtes) 2018 aastal
Eestis vabasse ringlusesse ei vormistatud.
Tulenevalt Komisjoni rakendusmäärusest 2017/186, millega sätestatakse eritingimused mida
mikrobioloogilise saastumise tõttu kohaldatakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu
toodavatele saadetiste suhtes kontrolliti 3 saadetist. 1 saadetise puhul teostati ka identsus- ja
füüsiline kontroll (sh laboratoorsed analüüsid), mis vastas nõuetele.
Mitteloomse toidu impordikontrolliks on kontrollivatele ametnikele KIEO poolt koostatud
juhendavad materjalid, mis tagavad tõhusa kontrolli ning vajalike meetmete rakendamise.
Juhendmaterjalid on kooskõlastatud ka MTA-ga, mis omakorda tagab, et kontrollialused kaubad
läbivad enne tollivormistuse lõpetamist kindlasti ka vajalikud ametlikud kontrollid. 2018. aastal
ajakohastati juhendmaterjali mitmel korral.
172
3.4.2.3. Toiduga kokkupuutuvad esemed
Vastavalt Komisjoni määrusele 284/2011, millega kehtestatakse impordi eritingimused Hiina
Rahvavabariigist ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast pärit või sealt
lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvikutele teostati 9-le saadetisele määrusest
tulenev kontroll. Identsuse- ja füüsiline kontroll teostati 1 saadetisele mille tulemused vastasid
nõuetele. 3 saadetisel ei vastanud dokumentide kontroll nõuetele ning 2 juhul saadeti kaup
hävitamisele ja 1 juhul lähetajariiki tagasi.
3.4.2.4. Mahepõllumajanduslikud tooted
Vastavalt Komisjoni määrusele 1235/2008 kontrolliti 2018. a kokku 57 mahepõllumajandusliku
toote saadetist. 100%-liselt teostati dokumentide kontroll ning pistelistelt identuskontroll.
Koguseliselt kõige rohkem imporditi mahepõllumajanduslikku banaanipüreed Ecuadorist.
Mahepõllumajanduslikest toodetest imporditi 2018. aastal veel rapsiseemet,maisi ja toiduõli
Ukrainast, mahlakontsentraate Venemaalt, veine Tšiilist ja Argentiinast, erinevaid kakao tooteid
Peruust, kookosõli ja kookospiima Sri Lankalt, teed Jaapanist, Indiast ja Sri Lankalt, , ning chia
seemneid Mehhikost.
Mahepõllumajanduslike toodete import 2016, 2017
ja 2018 aastal.
14 12
12 10
SAADETISTE ARV
10 888
8 7 7 7
6 6 6
6 55 5
4 4
4 33 3
2 22 2 2
2 1 1 1 1 11 1 1 1 1 1 1
0
2016 2017 2018
Joonis 89. Mahepõllumajanduslike toodete import 2016, 2017 ja 2018 aastal.
173
saadetiste arv aastate lõikes
60 57
50 48
40
34
30
20
10
0
2016 2017 2018
Joonis 90. Mahepõllumajanduslike toodete impordi saadetiste arv 2016, 2017 ja 2018 aastal
174
3.4.2.5. Mitteloomne sööt
Alates 01.04.2008 tegeleb mitteloomsete söötade impordiga kauplemise ning impordi ja
ekspordi osakond.
Vabasse ringlusse vormistati 2018 aastal 488 partiid. Päritoluriikideks Ukraina, Venemaa,
Valgevene,, Malaisia, Indoneesia ning Hiina. Imporditud söödast on möödunud aastal võetud
12 proovi, millest mittenõuetekohaseks ei tunnistatud mitte ühtegi saadetist.. Saadetisi uuriti:
taimekaitsevahendite jääkide, aflatoksiinide, raskemetallide (As, Hg, Cd, Pb), lenduva sinepiõli
ja Salmonella spp suhtes. Peadirektori 03.11.2017 käskkirja nr 150 „Täiendavate
loomatauditõrje abinõude kehtestamine seoses sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku
diagnoosimisega naaberriikides“ põhjal on keelatud importida kuumtöötlemata sööta Venemaa,
Ukraina, Valgevene ja Moldova riikide piirkondadest, kus on viimase 3- aasta jooksul esinenud
sigade Aafrika katku ja sigade klassikalist katku.
3.4.3. Eksport
Järelevalve loomade ja loomsete saaduste väljaveol Eestist seisnes valdavalt
veterinaarsertifikaatide väljastamise õiguspärasuse kontrollimises ja koordineerimises.
Ekspordieelset kontrolli teostavad VTA kohalikud asutused, reeglina enne laadimist lähtekohas.
Nii on veterinaarsertifikaatide väljastamine ühtselt korraldatud ning selle tulemusena on 2018.
aastal väljastatud loomadele ja loomsetele saadustele kokku 3827 eksportsertifikaati.
Eksporditavatest kaubaartiklitest on esikohal kala ja kalatooted.
Endiselt moodustavad valdava osa eksportsertifikaatidest Ukrainasse eksporditavale kalale
väljastatud sertifikaadid - 2076 tk. Vene Föderatsiooni eksporditavatele toodetele väljastatud
sertifikaati arv on mõnevõrra tõusnud seoses impordipiirangute eemaldamisega ühelt Eesti
kalakäitlemisettevõttelt ent püsib seoses piirangst tingituna endiselt madalal ( väljastatud on 267
sertifikaati- elusveised, pizzad ja imikupiimaasendajad ja kalatooted). Elusloomadele
väljastatud ekspordisertifikaatidest moodustas valdava osa Türgi Vabariiki eksporditavatele
elusveistele väljastatud sertifikaadid (46 tk).
VTA keskasutuse järelevalveametniku poolt hinnati 2018. a järelevalve korraldust loomade ja
loomsete saaduste väljaveol kümnes piirkondlikus keskuses: Harjumaa, Hiiumaa, Saaremaa,
Jõgevamaa, Tartumaa, Ida- ja Lääne Virumaa, Võrumaa, Läänemaa ja Raplamaa keskus
asukohaga Läänemaal, Pärnumaa.
2018.a. viidi läbi ka teabepäev loomadele ja loomsete saaduste väljaveole eelneva
veterinaarkontrolli ning eksportsertifikaatide väljastamisega tegelevatele maakondade
järelevalveametnikele
3.4.4. Koolitused
Kauplemise ning impordi ja ekspordi osakonna spetsialistid on 2018. aastal osalenud ning läbi
viinud mitmeid koolitusi.
3.5 RASFF (Toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem)
RASFF (toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem)- kiirhoiatussüsteemi tegevust korraldab ja
koordineerib, ning on kontaktisikuks, VTA kauplemise ning impordi ja ekspordi osakond. 2018.
aastal edastati kiirhoiatussüsteemi kaudu Eestist Euroopa Komisjonile 14 RASFF teadet, mis
koostati eesmärgiga teavitada teisi süsteemi liikmeid inimeste tervisele toidust, söödast või
TKM-st tulenevatest riskidest.
2015 - 2018 Eestis koostatud RASFF teated
30
25
20
15
10
5
0
2015 2016 2017 2018
Teateid koostatud ohuteated infoteated piiritagastusteated
Joonis 91. 2015 – 2018 Eestis koostatud RASFF teadete arv
2018. aastal Eestis koostatud teated liigitati järgnevalt: 5ohu-, 8 info- ja 1 piiritagastusteade.
Teadetes nimetatud toodete päritolumaa oli 8 korrale EL riik ning 6 korral kolmas riik.
2018 Eestis koostatud RASFF teated tooteliigi järgi
4
Peajalgsed
3
Maiustused
3 Korikloomad ja tooted
Toidulisandid
2
Muna- ja munatooted
TKM
2
Puu- ja köögiviljad
1 Mesi
Liha- ja lihtooted (v.a. linnuliha)
1
Linnuliha ja - tooted
0
Joonis 92.2018. a Eestis koostatud RASFF teated tooteliikide järgi
2018 Eestis koostatud RASFF teated ohuliigi järgi
Salmonella
1 Taimekaitsevahendi jääk
1
4 Võõrkeha
1
Listeria Monocytogenes
Kadmium
1
Sertifikaadi puudused
1
Plii migratsioon
1 3
Organoleptilised muutused
1
M. lubatud
uuendtoidukoostisosa
Joonis 93. 2018. a Eestis koostatud RASFF teated ohuliigi järgi
177
2018 aastal menetleti Eestis 68 Euroopa Komisjoni poolt edastatud RASFF teadet (43 ohu- , 9
infoteadet tähelepanuks ja 16 infoteadet järelteateks), kus ühe toote sihtriigina oli märgitud
Eesti. Teadetes nimetatud toodete päritoluriikide järgi jagunesid teated järgnevalt: EL päritolu
46 korral ( näit. Poola 12, Saksamaa 5, –Belgia 4, Holland 4, Leedu 4, Prantsusmaa 4) ning
kolmandate riikide päritolu 22 korral (näit. Hiina- 8, Türgi 4).
2018 Eestis menetletud RASFF teated tooteliigi järgi
12
10
8
6
4
2
0
1
Alkohoolsed joogi Molluskid Peajalgsed
Teravilja- ja pagaritooted Kohv Söödad
Maiustused Koorikloomad Toidulisandid, uuendtoidud
Muna- ja munatooted Söödalisandid Söödamaterjalid
Kala- ja kalatoooted TKM Puu- ja köögiviljad
Ürdid ja maitsetaimed Magustoidud Liha- ja lihatooted (v.a linnuliha)
Piimatooted Pähklid ja seemned Muu
Linnuliha ja -tooted Valmistoidud Supid, kastmed
Joonis 94. 2018. a Eestis menetletud RASFF teated tooteliikide järgi
178
2018. aastal Eestis menetletud RASFF teated
levinumad ohuliigid
9
Listeria monocytogenes
8
7 Salmonella
6
5 Märgistus
4
3 Lubatud piirnorm kõrgem
sisaldus
2
Aflatoksiinid
1
0
Metallitükid
1 2
Joonis 95. 2018. aastal Eestis menetletud RASFF teated ohuliigi järgi
Eesti päritolu toodete kohta koostati ja edastati RASFF süsteemis 2018. aastal 12 RASFF
teadet: kala- ja kalatooted (Listeria monocytogenes; elavhõbeda piirnormist kõrgem sisaldus);
vegantoode sisaldab kaseiini, munajääke; sealiha ( Salmonella spp.).
2018 RASFF teated päritolumaa Eesti
Valmistoidud
Liha- ja lihatooted (v.a linnuliha)
TKM
Kala- ja kalatooted
Toidulisand
Maiustused
Total
0 2 4 6 8 10 12 14
Infoteade järelteateks Infoteade tähelepanuks Ohuteade Kokku
Joonis 96. 2018. aastal päritolumaa Eesti
179
Eesti päritolu tooted ohujärgi
Migratsioon
Mittelubatud uuendtoit
Piimajäägid
Elavhõbe
Munajäägid
Salmonella
Listeria monocyt.
0 1 2 3 4 5 6 7
Kala- ja kalatooted Liha- ja lihatooted Valmistoit
TKM Maiustused Toidulisandid
Joonis 97.2018. Eesti päritolu tooted ohu järgi
180
3.6 Söötade kontrollisüsteem
Söötade ametlikke kontrolle teostatakse söödaseaduse ja selle rakendusaktide ning ühenduse
otsekohalduvate õigusaktide alusel.
3.6.1 Söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate registris
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse
söödahügieeni nõuded, alusel registreeritakse söödakäitlejad riigi toidu ja sööda käitlejate
registrisse (edaspidi register). Registris töödeldakse andmeid toidu ja sööda käitlejate ja nende
tegevuste kohta, kellel on tegevusluba või kes on esitanud majandustegevuseteate toidu või
sööda käitlemiseks, eesmärgiga pidada nende üle arvestust ning teostada ametliku kontrolli.
2018. aasta lõpuks oli registrisse kantud 3385 söödakäitlejat, nendest 23 omavad ka tegevusluba.
Söödakäitleja taotluse alusel on tegevust alustanud 198, tegevuse lõpetanud 59, tegevuse
peatanud 3 ning tegevust muutnud 69 söödakäitlejat.
2018. aasta lõpuks oli menetletud ja väljastatud 8 lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda
tootmise ja/või söötmise luba.
Registri andmed on avalikustatud VTA veebilehel koos üksikasjadega iga ettevõtte erinevate
tegevuskohtade ja tegevusalade kohta.
3.6.2 Ametlikud kontrollid
Kokku teostati nelja järelevalve ametniku ja peamaja ametniku poolt siseriikliku järelevalve
raames 2018. aastal 423 kontrollimist (tabel 98), millest 33 kontrolli tehti mahe valdkonna
nõuete kontrollimiseks. Tavasööda kontrollidest 368 olid plaanilised, 13 plaanivälised ja 9
järelkontrollid.
Tabel 98. 2018. a söötade valdkonna järelevalveametnike poolt teostatud kontrollimised. Allikas: VTA
Pärnu Tartu Järva Harju VTA
Kokku Kokku
keskus keskus keskus keskus peamaja
Teostatud
Kokku
Kokku
Kokku
Kokku
Kokku
kontrolle
Mahe
Mahe
Mahe
Mahe
Mahe
Mahe
Tava
Tava
Tava
Tava
Tava
Tava
kokku Sööt
101 2 103 85 18 103 111 7 118 92 6 98 1 0 1 390 33 423
Plaaniline
99 2 101 81 13 94 104 6 110 84 4 88 0 0 0 368 25 393
kontroll
181
Paaniväline
0 0 0 4 2 6 2 0 2 6 1 7 1 0 1 13 3 16
kontroll
Järelkontroll 2 0 2 0 0 0 5 0 5 2 2 0 0 0 9 0 9
Tunnustuse
0 0 0 0 3 3 0 1 1 0 1 1 0 0 0 0 5 5
taotlemine
Tegevusloaga ettevõtetes viidi läbi 2018. aastal 13 kontrollimist ja 19 auditeerimist. Tegevusloaga tootja
auditeerimisel osales ka peamaja ametnik.
2. Proovid
2018. aastal võeti siseriikliku ametliku kontrolli käigus kokku 207 söödaproovi. Söötade
valdkonna ametnike poolt kontrolliti 163 Eestis toodetud, 13 Euroopa Liidus toodetud ja 23
kolmandatest riikidest pärit sööta. Võeti 8 keskkonnaproovi, et kontrollida Salmonella spp
esinemist sööda käsitlemise ruumides. Järgnevas tabelis on välja toodud söötade
järelevalveametnike poolt võetud söödaproovid. Antud tabel ei sisalda andmeid sööda impordil
võetud proovide kohta.
Tabel 99. 2018. aastal söötade valdkonna ametnike poolt võetud söödaproovid. Allikas: VTA
Võetud söödaproove va import ja Kokku
saasteainete seire 207
Eestis toodetud söötadest 163
Sealhulgas sigade söötadest 29
Mäletsejaliste söötadest 25
Lindude söötadest 12
Muudest söötadest 2
Söödamaterjalidest 95
EUs toodetud söötadest 13
Sealhulgas sigade söötadest 0
Mäletsejaliste söötadest 2
Lindude söötadest 1
Muudest söötadest 3
Söödamaterjalidest 7
Kolmandates riikides toodetud
söötadest 23
Segasöödast 1
Söödamaterjalidest 22
Keskkonna proov 8
182
Riikliku loomatauditõrje programmi raames võeti 116 proovi, neist 49 kontrollimaks loomset
proteiini ja 67 kontrollimaks Salmonella spp. esinemist söödas.
Sööda ametnike poolt võetud proovidest (207) oli nõuetele mittevastavaid 7 (3,5%).
Mittevastavatest proovidest 4 olid Eestis toodetud ja 3 kolmandatest riikidest pärit söödad.
Laboratoorseid uuringuid söötade ohutuse ja nõuetekohasuse hindamiseks tellitakse Veterinaar-
ja Toidulaboratooriumist ja Põllumajandusuuringute Keskusest. Siseriikliku järelevalve käigus
võetud sööda proovidest analüüsiti: jälgelemente, soovimatuid aineid, raskmetalle,
taimekaitsevahendite jääke, mükotoksiine, keelatud antibiootikume, koktsidiostaatikume,
geneetiliselt muundatud organisme ja dioksiine (joonis 98).
Niiskus
Toorkiud
Toorrasv
Toorproteiin
Toortuhk
Raud
Nitrit
Koobalt
Koksid
GMO mittetunn
Lenduv sinepiõli
Kaadmium
Elavhõbe
Plii
Arseen
GMO tunnustat
Aflatoksiin B1
Dioksiinid ja PCBd
Botaaniline puhtus
Seleen
Vask
Tsink
Antibakteriaalsed ained
T2 ja HT2
Fumonisiin
Zearalenoon
Vomitoksiin
Ohratoksiin
Teraviljast mepiquat/…
Teraviljast glüfosaat
Taimekaitsevahendite jäägid
Loomne proteiin
Salmonella ssp
0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 65 70
Joonis 98. Analüüside jaotus ja arv 2018. aastal.
Veterinaar- ja Toiduameti poolt siseriikliku järelevalve raames tellitud analüüsidest ei vastanud
nõuetele raua, tsingi, vase ja seleeni sisaldused (Eesti päritolu söödad) ning GMO ja Salmonella
ssp (kolmandatest riikidest pärit söödad).
183
Mittevastavad analüüsid
4
3
2
1
0
Tsink Vask GMO Salmonella Derby Seleen
Joonis 99. Analüüside jaotus ja arv 2018. aastal.
3. Ettekirjutused
2018. aastal koostati 21-le söödakäitlejale söötade valdkonna ametnike poolt kokku 28
ettekirjutust. Kõige rohkem koostati ettekirjutusi HACCP põhimõtetel koostatud
enesekontrolliplaanide (32%) ja märgistamise nõuete ning kasutatavate väidete kohta (29%).
Järgnesid ettekirjutused üldise söödaohutuse (11%), mahesööda märgistamise ja jälgitavuse
(11%), mittevastavate analüüsitulemuste (7%), kvaliteedikontrolli (4%), sööda hankimise ja
kasutamse (4%) ja GM sööda käitlemise (2%) kohta (joonis 100).
ETTEKIRJUTUSED (%) 2018 AASTAL
GM sööda
Ohuanalüüsi ja käitlemine (4%) Hankimine ja
kriitiliste kasutamine (4%) Kvaliteedikontroll/
Lisa II nõuded (4%)
kontrollpunktide
(HACCP) süsteem
Mittevastavad
(32%)
analüüsitulemused
(7%)
Mahesööda
märgistamine ja
jälgitavus (11%)
Söödaohutus (11%)
Märgistamine/
väited (29%)
Joonis 100. 2018. aastal koostatud ettekirjutused.
184
3.7. Loomatervise kontrollisüsteem
3.7.1. Riiklik Loomatauditõrje Programm
Riiklike loomatauditõrje programmide (RLTP) rakendusmeetmete raames uuriti 2018. aastal
Eesti loomakarju 32 haiguse suhtes. Kokku teostati 106 105 diagnostilist uuringut.
Loomakasvatusettevõtteid kontrolliti 4248 korral. Kokku tuvastati veterinaarnõuete rikkumisi
282 karjas.
2018. aastaks kavandatud riiklike loomatauditõrje programmide rakendusmeetmetes
planeeritud järelevalve toimingud ning diagnostilised uuringud loomataudide avastamiseks ning
nende leviku tõkestamiseks viidi läbi tähtaegselt ning tulemuslikult.
Alates 1994. aastast, kui diagnoositi üks sigade klassikalise katku juhtum, kuni 2007. aastani ei
olnud Eestis ühtegi eriti ohtlikku loomataudi puhangut. 2007. aastal oli Eestis kaks Newcastle
haiguse puhangut. Alates 2014 tegeldakse intensiivselt sigade Aafrika katku tõrjemeetmetega.
2018. a ei diagnoositud ühtegi sigade Aafrika katku juhtumit kodusigadel ning võrreldes
2017nda aastaga, on sigade Aafrika katki positiivsete juhtumite arv metssigadel oluliselt
vähenenud.
2018. a säilitas Eesti ametlikult brutselloosivaba (B. Melitensis) ning ametlikult veiste
tuberkuloosi ja veiste brutselloosivaba liikmesriigi staatuse. Alates 2014. aasta juulist on
Veterinaar- ja Toiduamet saanud veiste ensootilise leukoosi (VEL) vaba maa staatuse Euroopa
Komisjonilt. Vaba staatus võimaldab edaspidi vähendada rutiinseid seiremahte, lihtsustab
ühendusesisest veistega kauplemist ning ära jäävad täiendavad diagnostilised uuringud enne
kaubeldavate loomapartiide moodustamist.
Sarnaselt eelnenud aastatele rakendati ka 2018. aastal Eestis veiste, lammaste ja kitsede
populatsioonide uurimist TSE (transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate) suhtes. Eestis
pole ühtegi BSE juhtumit diagnoositud. Lähtudes EFSA teaduslikust arvamusest, võttis vastu
Euroopa Komisjon rakendusotsuse nr 2013/76/EL, millega muudetakse otsust nr 2009/719/EÜ,
millega lubatakse teatavatel liikmesriikidel läbi vaadata iga-aastased BSE seireprogrammid.
Tulenevalt antud EK rakendusotsusest, VTA peadirektori 22.02.2013.a käskkirjaga nr 50 alates
1.märtsist 2013 peatati Eestis tervena tapetud veiste kontrollimine BSE suhtes. BSE seire käigus
kontrollitakse kolme ohustatud alampopulatsiooni kuuluvaid loomi. Need on: hukkunud
loomad, hädatapmise korras tapetud loomad ja tapaeelsel kontrollil tuvastatud erinevate
haiguste kliiniliste tunnustega loomad. Olenemata looma vanusest on näidustatud võtta proove
BSE/TSE kliinilise kahtlusega loomadelt. 2018. aastal uuriti BSE-le kokku 3604 veise piklikaju
proovi ning kõik uuringute tulemused olid negatiivsed. Alates 2014. aasta maikuust on OIE
määranud Eestile väheolulise BSE-riskiga riigi kategooria staatuse. Skreipile uuriti 2018. aastal
kokku 264 lamba ja kitse piklikaju proovi. Kõikide proovide uuringute tulemused olid
negatiivsed.
Alltoodud ülevaates on esitatud BSE ja skreipi uuringud 2018. aastal loomaliigi ja riskigrupi
järgi:
185
Tabel 100. BSE ja skreipi uuringud ajavahemikul 01.01.-31.12.2018.a. Allikas: VTA
Haigena Surnud
Hädatapetud
Liik tapetud loomad Terved loomad KOKKU
loomad
loomad
Veis 55 159 3390 0 3604
Kits 0 0 11 0 11
Lammas 0 5 248 0 253
Aretusühingute koostatud ja VTA poolt heakskiidetud aretusprogrammidega liitunud
loomapidajatel on võimalus täiendavalt liituda aretusprogrammi suunaga, mille eesmärk on
lammaste TSE resistentsuse saavutamine (TSE programm). TSE programmi eesmärgiks on
suurendada ARR-alleeli esinemissagedust lambakarjades, vähendades vastuvõtlikkust skreipile.
Aretusprogrammi edu mõõdetakse ARR/ARR genotüübiga (s.o 1. riskigruppi kuuluvate)
lammaste sageduse tõusuga. TSE programmiga liitunud karjades määratakse paarituses
kasutatavate jäärade PrP genotüüp enne nende kasutamist aretuseks. Uttede uuringuvajadus
hinnatakse vastavalt sellele, millist TSE resistentsuse taset soovitakse saavutada. 2018 aastal on
aretusprogrammide raames uuritud 122 looma (17 jäära ja 105 utte). ARR/ARR genotüüp
määrati 73% ja ARR/ARQ genotüüp 25% uuritud loomadest (R1 ja R2 riskigrupid).
Lähtudes 2016. aastal ja hiljem Norras avastatud hirvlaste kroonilise kurtumushaiguse (CWD)
juhtumitest ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) soovitusel on Euroopa Komisjon määranud
Põhja- ja Baltimaadele läbi viia uue kohustusliku CWD seire. Seire kestab kolm aastat, aastatel
2018-2020. Seiret alustati mitmes Euroopa Liidu Liikmesriigis (osalevad: Eesti, Läti, Leedu,
Norra, Rootsi, Poola ja Soome). Eestis on 2018. aasta jooksul uuritud 128 metskitse, 84 põdra
ja 5 punahirve ajuproovi, kokku 217 proovi. Proovide võtmisel eelistatakse hirvlaste riskiloomi:
surnud, hädatapetud ja auto alla jäänud loomi. Lisaks on proove võetud ka jahimeeste poolt
tervelt kütitud loomadelt. Kõikide proovide uuringutulemused olid negatiivsed.
Veeloomataudidest uuriti 2018. aastal riikliku loomatauditõrje programmi raames 139
vikerforellidelt võetud koondproovi viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale (VHS) ja
nakkuslikule vereloomenekroosile (IHN). Igas koondproovis on kuni 10 kala kokku. VHS/IHN
veeloomataudide seire käigus diagnoositi kahes kalakasvatuses IHN veeloomataud (kokku oli 7
positiivset koondproovi). Lisaks maismaa kalakasvanduste uuringutele, teostati 2018.a
Läänemere kalade (räim, kilu) uuringuid viiruslikule hemorraagilisele septitseemiale. Kokku 30
koondproovi mis võeti kahes sadamas. Kõik uurimistulemused olid negatiivsed.
2013. aastal Venemaal ja Valgevenes ning 2014. aastal ka Lätis, Leedus, Poolas ja Eestis
diagnoositud sigade Aafrika katku puhangutega seoses taotles Eesti ka 2018. aastal Euroopa
Liidust kaasfinantseerimist täiendavate erakorraliste meetmete programmi jaoks.
Tabel 101. Sigade Aafrika katku uuringud 01.01.2018-31.12.2018. Allikas: VTA
Loomaliik Uuritud loomade arv Positiivsete loomade arv
Kodusiga 6989 0
Metssiga 4961 284
186
Võrreldes 2017. aastaga on sigade Aafrika katkule positiivsete metssigade osakaal langenud
9.1%-lt 5.7%-le.
2018. a ei diagnoositud sigade Aafrika katku kodusigadel.
Jahimeestega sõlmiti koostööleping surnuna leitud metssigade ja sigade Aafrika katku suhtes
positiivseks osutnud kütitud metssigade kõrvaldamiseks ning emiste küttimiseks, kokku
kõrvaldasid jahimehed 302 metssiga ning küttisid 1549 emist.
2018. aasta jooksul uusi taudistunud alasid ei lisandunud, kokku oli 2018. a lõpuks 36
taudistunud ala ehk kogu Eesti mandriala ja Saaremaa on taudistunud aladega kaetud. 2018.
aasta lõpuks ei olnud SAK diagnoositud ainult veel Hiiumaal.
2018.aasta jooksul diagnoositi SAKi metssigadel peamiselt Põhja-Eestis ning Saaremaal. Leitud
on nii SAK antikeha kui ka viirus positiivseid loomi, ligi 90% SAK positiivsetest loomadest
olid antikeha-positiivsed.
Linnugripile uuriti 2018. aastal 236 proovi kodulindudelt ja 230 metslindu. Kõik
uurimistulemused olid negatiivsed.
3.7.2. Marutaud
Eestis läbi viidav riiklik marutauditõrje programm lähtub loomatauditõrje seadusest ja
marutaudi tõrje eeskirjast ning selle koostamisel on võetud arvesse rahvusvaheliste
erialaorganisatsioonide ning teadusasutuste (WHO, OIE, EFSA, Euroopa Komisjon) soovitusi.
Kuni 2004. aastani rakendunud riiklik marutaudi tõrje programm oli suunatud koerte ja kasside,
ohu korral ka põllumajandusloomade, regulaarsele ennetavale vaktsineerimisele marutaudi
vastu ning kõikide marutaudikahtlaste loomade uurimisele marutaudi suhtes. Senini toimuva
lemmikloomade süstemaatilise vaktsineerimise tulemusel vähendatakse oluliselt riski, et
marutaudi võiks nakatuda inimene.
Kuna Eestis esinev marutaud oli looduskoldeline, hõlmati selleks, et haigust riigist välja tõrjuda,
alates 2005 a. sügisest vaktsineerimisprogrammiga ka metsloomad, s.o. marutaudi looduslikud
kandjad punarebased ja kährikkoerad. Aastatel 2006-2010 külvati Euroopa Liidu
kaasrahastamisel kogu riigi territooriumile kaks korda aastas (kevadel ja sügisel) lennukitelt
spetsiaalseid tahkeid pruunikaid marutaudivastaseid vaktsiinsöötasid. Vähendamaks
koduloomade ja inimese kontakti võimalust vaktsiinsöötadega viidi vaktsineerimiskampaaniate
ajal läbi infokampaania elanikkonna teavitamiseks.
Teostatud üleriigilise metsloomade vaktsineerimise tulemusel toimus kiire positiivne murrang
Eesti marutaudialases olukorras. Kui viimase ligi poole sajandi jooksul esines metsamarutaudi
rohkearvuliselt kõikides riigi piirkondades, siis alates 2008 aasta kevadest on haigust
diagnoositud vaid neljal isendil- kolmel rebasel 2009. aasta suvekuudel ning ühel kährikul 2011.
aasta jaanuaris. Kõik eelpoolmainitud nakatunud metsloomad leiti vähem, kui viie kilomeetri
kaugusel Eesti-Venemaa riigipiirist. Veterinaar-ja Toiduamet esitas 2013 aasta aprilli alguses
Maailma Loomatervishoiu Organisatsioonile (OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas riigi
ametlikult marutaudist vabaks. OIE rahuldas vastava taotluse ning avaldas asjakohase
informatsiooni oma kodulehel (http://www.oie.int/en/publications-and-
documentation/bulletins-online / (ametlikud teadaanded nr 3, 2013, lk 58-61)).
187
Hoolimata püstitatud eesmärgi saavutamisest jätkub metsloomade vaktsineerimise programm,
kuna marutaudioht riigi idapiiril on püsivalt suur. Kaitsmaks riiki taasnakatumise eest külvati
aastatel 2011-2014 metsloomadele mõeldud peibutussöötasid 9 325 km2 suuruses
puhvertsoonis 20-50 km ulatuses riigi lõuna- ja idapiirist. Seoses sellega, et Läti Vabariik on
marutaudi Eestiga piirnevatel aladel likvideerinud, on alates aastast 2015
vaktsineerimisprogramm suunatud vaid 6 100 km2 alale riigi kirde- ning kagupiiril, kust ohustab
nakkuse riiki taasleviku risk Venemaalt pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel. Pidev
marutaudialase olukorra seire on jätkunud kogu riigis. Alates 2015 aasta kevadest on marutaudi
uurimisgrupist täielikult välja jäetud terved rebased ja kährikud, kuna antud isendite hulgas on
nakatunud looma leidmine äärmiselt ebatõenäoline. Haigusalased uuringud viiakse läbi
nakkuskahtlaste kodu-ja metsloomade ning marutaudi riskiloomade (hukkunud, haigete,
käitumishälvetega ning inim- või loomapelguse kaotanud rebaste-kährikute) hulgas. 2018 aastal
teostati 10814 marutaudi uuringut (neist 979 riskiloomal ning 102 marutaudikahtlasel loomal)
ning ühelgi isendil marutaudi ei leitud.
Lisaks marutaudialase olukorra hindamisele kogu riigis kaasneb vaktsineerimisprogrammiga
iga-aastane vaktsineerimise efektiivsuse hindamine vaktsineeritaval alal. Selleks uuritakse
vaktsiinis sisalduva markeraine esinemist rebaste ja kährikute hammastes ning
marutaudivastaste antikehade tiitri taset vereseerumis.
Puhvertsooni aladelt kogutud sihtgrupi loomade proovidest teostatud vaktsiini söömuse
uuringute tulemused 2017 aastal kinnitasid, et keskmiselt on vaktsineerimise järgselt vaktsiini
tarbinud 81% ning täieliku kaitse haiguse vastu omandanud 67% uuritud rebastest-kährikutest.
2018 a proovide uurimine ei ole veel lõppenud. Olemasolevad, (½ uurimisvalimi loomadest
hõlmavad) andmed näitavad, et vakstiini söömus on 68% juures, täieliku immuunkaitse on
saavutanud 42% uuritud loomadest.
Piirialade vaktsineerimisega jätkatakse, kuni marutaudi taasnakatumise oht püsib. Võimalusel
laiendatakse Euroopa Komisjoni rahalisel toel metsloomade vaktsineerimise tsooni riigipiirist
edasi Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Eestiga piirnevatele aladele.
Eelpoolloetletud meetmete tulemusel on Eesti suutnud ametlikult marutaudivaba maa staatuse
säilitada.
3.7.3. Loomapidamisettevõtete loomatervishoiualane järelevalve
Seoses sigade Aafrika katkuga pöörati 2018ndal aastal varasemast veelgi suuremat rõhku
loomapidamisettevõtete registreerimise nõuetekohasuse järelevalvele.ning bioohutusele sigade
pidamisel.
2018.a aasta jooksul kontrolliti 3924 ehitist ning teostati neis kokku 4248 kontrolli. Kontrollitud
loomade koguarv oli 1200618.
Kontrollimiste käigus avastati rikkumisi kokku 282 karjas: identifitseerimise ja
registreerimisega seotud rikkumisi tuvastati 227, muid loomatervishoiualaseid rikkumisi 109
ning muid kõrvalekaldeid nõuetest tuvastati 70 korral.
PRIA väljastab VTA-le regulaarseid identifitseerimise ja registreerimisealaseid aruandeid ja
teeb vajadusel VTA-le ühekordseid päringuid registriandmetest. Aruanded sisaldavad muu
188
hulgas loomade identifitseerimise ja registreerimise nõudeid rikkunud loomapidajate andmeid
kontrollide teostamiseks ning vajadusel sanktsioonide rakendamiseks. VTA-l on võimalus teha
päringuid PRIA andmekogudest ning VTA töötajatel ja volitatud veterinaararstidel on
juurdepääs loomade registri andmetele. Põllumajandusloomade statistilised registreerimise
andmed on esitatud tabelis 102.
Tabel 102. Põllumajandusloomade statistilised registreerimise andmed seisuga 31.12.2018. Allikas:
PRIA
Elusloomad Karjad Loomapidamiskohad
Veised 251809 3001
Lambad 71614 1779
Kitsed 5085 554
Lammaste/kitsede segakarjad 206
Sead 302240 125
Kana kohtade arv 163 961161
Veiste arv viimastel aastatel ei ole oluliselt muutnud, kuid vähenenud on mõnevõrra karjade arv
– kui aastal 2018.a oli kokku 3001 karjas, siis 2017.a kokku 3261 karja; 2016.a kokku 3484
karja. Seega on keskmiselt karjas olevate loomade arv suurenud.
Kui aastal 2016.a oli seapidamise kohtade arv 216, siis 2018.a seisuga on see arv vähenenud
peaagu poole võrra. Tegevuse on lõpetanud peamiselt sellised väiksed seapidamiskohad. Sigade
üldarv ei ole oluliselt muutunud.
Tulenevalt EL õigusnormidest ja eesti seadusandlusest, jätkati ka 2018. aastal Eestis
vesiviljelusega tegelevate ettevõtete registreerimist PRIAs ja tegevuslubade andmist
Veterinaar- ja Toiduameti poolt. Seisuga detsember 2018 oli vesiviljeluse valdkonnas 33
tegevusloaga kalakasvandust ja 25 tegevusloaga vähikasvandust. Tegevusloa andmine toimub
ehitise põhiselt.
3.7.4 Loomsed kõrvalsaadused ja neist saadud tooted
Tapamajades ja toidukäitlemisettevõtetes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste kogumise,
identifitseerimise ja kõrvaldamise üle teostavad järelevalvet piirkondliku keskuse toiduhügieeni
järelevalveametnikud. Kontrolle teostatakse toiduhügieeni kontrollide raames ning vastavalt
ettevõtte tegevusele määratud minimaalse järelevalvesagedusega. Tapamajades ja
toidukäitlemisettevõtetes 2018ndal aastal läbiviidud kontrollide käigus tuvastati kokku 65
loomsete kõrvalsaaduste käitlemise nõuete rikkumist sh 27 jaemüügisektoris, 13
kalakäitlemisettevõtetes, 23 lihakäitlemisettevõtetes (sh tapamajad), 1 toidu
hulgimüügiettevõttes ja 1 eraelamus paiknevas toidukäitlemisettevõttes.
Loomapidamisettevõtetes tekkivate loomsete kõrvalsaaduste (eelkõige surnud ja tapetud
loomade korjuste) kogumise, identifitseerimise ja kõrvaldamise üle teostavad järelevalvet
piirkondliku keskuse loomatervishoiu valdkonna järelevalveametnikud. Kontrolle teostatakse
karjade kontrollide raames vastavalt ettenähtud sagedusele. Loomapidamisettevõtetes 2018ndal
189
aastal viidi läbi 4248 kontrolli (kontrolliti kokku 3928 karja). Loomsete kõrvalsaaduste
käitlemise nõuete rikkumisi tuvastati kokku 7 korral sh 4 rikkumist veisefarmis, 1 rikkumine
lambafarmis, 1 rikkumine segaframis ja 1 rikkumine muus farmis
Loomsete kõrvalsaaduste edasise käitlemisega (kogumise, kasutamise, hävitamise jm) ja
selle tulemusena saadud toodete käitlemisega tegelevate ettevõtete üle teostavad järelevalvet
piirkondliku keskuste loomatervishoiu valdkonna järelevalveametnikud (üldjuhul igas
maakonnas üks järelevalveametnik).
Loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemisettevõtete (sh kasutajate) arv seisuga
1. jaanuar 2019. a oli kokku 245. Neist 54 tunnustatud (tegevusloa alusel tegutsevat) ettevõtet
ja 191 registreerimise eesmärgil teavitatud ettevõtet/kasutajat.
Tabel 103. loomsete kõrvalsaaduste valdkonna ettevõtted/kasutajad tegevusala järgi
Tegevusala 2017 2018 Muutus
Töötlemisettevõte 5 5 0
Biogaasijaam 5 5 0
Komposteerimisettevõte 7 6 -1
Lemmikloomatoidu tootmisettevõte 10 13 3
Põletamisettevõte sh rasva soojuskatlas põletamine 11 9 -2
Ladustamis- või peale kogumist käitlemisettevõte 9 10 1
Toodete ladustamisettevõte 5 4 -1
Väetiste tootmisettevõte 5 4 -1
Transpordiettevõte 71 88 17
Vahendusettevõte 12 18 6
Tehniline ettevõte 10 12 2
Lõpp-kasutajad (maapinnale, väetiste kasutamine) 38 42 4
Kunstitegevuse kasutamine 1 1 0
Teaduses ja hariduses kasutamine 1 1 0
Kogumiskeskus 2 2 0
Karusloomadele söötmine 2 3 1
Loomaaialoomade söötmine 2 3 1
Röövlindude söötmine 3 2 -1
Varjupaiga kasside ja koerte söötmine 1 1 0
Muu tegevus (sh väetiste jaemüük) 45 45 0
KOKKU 245 274 29
2018nda aasta lõpuks oli Eestis tunnistatud kaks piirkonda kõrvaliseks piirkonnaks loomsete
kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamiseks – Hiiu maakond ja Kihnu saar.
Loomseid kõrvalsaadusi ja neist saadud tooteid käitlevate (sh kasutavate, töötlevate, hävitavate)
ettevõtete uuendatud loetelu on kättesaadav veterinaar- ja toiduameti kodulehelt.
190
2018. a teostati loomsete kõrvalsaaduste ettevõtetes kokku 98 kontrolli.
Ettekirjutusi koostati kokku 18. Peamised rikkumised olid seotud enesekontrollisüsteemiga
(5), jälgitavusega (2) ja hügieenitingimustega (2), ristsaastumisohuga seoses tehti 1 ettekirjutus,
muul põhjusel kokku 8 ettekirjutust.
Sunniraha hoiatusi 2018ndal aastal ei tehtud, väärtegusid samuti ei algatatud.
Järelevalveproove võeti loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemisettevõtetest
riikliku loomatauditõrje programmi rakendamise raames. Proovid võeti kompostist, biogaasi
käärimisjääkidest, töödeldud sõnnikust, lemmikloomatoidust ning orgaanilistest väetistest ja
mullaparandusainetest (Salmonella spp) . Lisaks võeti proovid I ja II kategooria lihakondijahust
püsimärgistusaine sisalduse uurimiseks. Mittevastavusi tuvastati 3 korral (Salmonella spp
leidumine).
Koolitamine
27.-28. november 2018 toimus loomatervishoiu ja loomakaitse valdkonna järelevalveametnike
nõupidamine-koolitus, mille üks koolituse teemasid oli „Loomsed kõrvalsaadused farmides“.
Koolitus toimus rühmatöö, ettekande ja arutelu vormis.
191
3.8. Loomade heaolu kontrollisüsteem
Loomakaitsealasel järelevalve teostamisel juhindutakse loomakaitseseadusest, selle
rakendusaktidest ning Euroopa otsekohalduvatest määrustest, mille eesmärk on loomade
kaitsmine inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab loomade heaolu ning võib
põhjustada neile välditavaid vaimseid või füüsilisi kannatusi.
VTA kontrollib loomade heaolu käsitlevate nõuete täitmist plaaniliste kontrollide raames
põllumajandusloomadega tegelevates ettevõtetes, tapamajades, elusloomade veol,
katseloomadega tegelevates ettevõtetes, loomaaedades ja varjupaikades. Plaanilisi kontrolle
teostavad reeglina maakondade veterinaarjärelevalveametnikud.
Lisaks plaanilistele kontrollidele teostatakse kontrollkäike VTA vihjetelefonile saabunud
informatsiooni kontrollimiseks. 2018 a registreeriti VTA-s 273 loomaheaolu käsitlevat kaebust,
millest 177 olid seotud lemmikloomade pidamisega. Erinevaid kõrvalekaldumisi õigusaktidega
sätestatud loomade heaolu käsitlevatest miinimumnõuetest tuvastati, kaebuste põhjal teostatud
kontrollidel, kokku 86 korral.
Plaanilise järelevalve teostamise käigus kontrolliti 2018. aastal 4629 loomakasvatusettevõtet,
mille käigus avastati 147-s ettevõttes puudusi. Enim puudusi esines veiste pidamise juures.
Suuremateks probleemideks olid ehitiste ja ruumide nõuetele mittevastavus, söödale ja
joogiveele ligipääsu puudumine ning loomade ülevaatus.
Elusloomade veol kehtivate minimaalsete heaolunõuete täitmist hinnati erinevate kontrollide
käigus 8321 korral ning lähtekohas teostatavate kontrollide käigus tuvastati 45 korral
mittevastavused. Suurimaks probleemiks loomade mittesobivus veoks.
192
3.9. Taimetervise kontrollisüsteem
PMA
Seaduses määratud ülesannete täitmist, sh seirete läbiviimist, taimede ja taimsete saaduste
sisse- ja väljaveo kontrolli ja järelevalve teostamist taimetervise ja taimse
paljundusmaterjali valdkonnas ning seemnekartuli sertifitseerimist korraldab
Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakond. Osakond täidab Rahvusvahelisest
Taimekaitse Konventsioonist (IPPC) tulenevaid riigi taimekaitseteenistuse ja EL
seadusandluses sätestatud pädeva asutuse ülesandeid ohtlike kahjustajate esinemise ja leviku
tuvastamisel ning tõrjemeetmete kohaldamisel, samuti taimede ja taimsete saaduste ning muude
kontrolliobjektide sisse- ja väljaveo, tootmise ja turustamise järelevalve korraldamisel. Osakond
haldab taimetervise riiklikku registrit.
Oma ülesannete täitmisel tehakse koostööd Maksu- ja Tolliameti, Keskkonnaameti,
Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni, Riigi Metsamajandamise Keskuse, Veterinaar-
ja Toiduameti ning Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise- ja mikrobioloogia
laboratooriumiga.
Ülevaade viimase 3 aasta jooksul läbi viidud toimingute kohta on toodud tabelis nr 104.
Tabel 104. Läbiviidud toimingud 2016-2018
Toiming/aasta 2016 2017 2018
Taimetervise registri taotlused 230 340 367
Puiduettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamise 23 27 26
taotlused
Puiduettevõtete nõuetele vastavaks tunnistamise 1 1 2
kehtetuks tunnistamise taotlused
Ohtliku materjali erilubade taotlused 3 4 6
Taimepassi väljastamise õiguse taotlused 1 2 3
Menetletud taotlusi KOKKU 186 373 404
Tootmise kontroll 323 236 232
Seired 1462 1433 1440
Turustamise kontroll 355 203 227
Seadusest tulenevate kohustuste kontroll 356 288 302
Sisseveo kontroll (sh puidust pakkematerjali 18192 17680 19616
kontroll)
Väljaveo kontroll 683 911 676
Puidutöötlemisettevõtete kontroll 118 162 158
Seemnekartuli põldtunnustamine 152 167 162
Seemnekartuli kvaliteedikontroll 168 200 212
Läbiviidud kontrolle KOKKU 21809 21163 23025
Väljastatud taimepasse seemnekartulile 54482 60681 76888
Väljastatud taimepasse taimedele 5936 3127 6496
Väljastatud taimepasse KOKKU 60418 63808 83384
Väljastatud fütosanitaarsertifikaate 7864 9261 10272
Laborianalüüside arv 3985 3771 4368
Ettekirjutused 109 60 69
Väärtegude menetlemine KOKKU 0 0 0
Taimetervise register
Paljundusmaterjali ja tarbekartuli tootmisega tegelevad isikud peavad olema kantud riiklikku
taimetervise registrisse (TTR). 31.12.2018.a seisuga on TTR-i kantud kokku 1752 ettevõtjat,
kellest enamuse (83%) moodustavad tarbekartuli tootmise ja turustamise või impordi ja
ekspordiga tegelevad ettevõtted (joonis 101).
Loodud võimalus esitada taotlusi registrisse kandmiseks läbi MeMi hallatava kliendiportaali on
teinud suhtluse ametiasutusega oluliselt lihtsamaks. Kliendiportaali mugavad
kasutusvõimalused on tõstnud klientide üldist rahulolu teenuse kvaliteediga, kuna andmeid ja
dokumente ei pea enam edastama paberkandjal või e-postiga. 2018. aastal esitati valdav enamus
taotlusi ja andmeid kliendiportaali kaudu, ainult 5 teadet laekusid paberkandjal.
sertifitseeritud seemne pakendamine 180
vastavusmärgi HT kasutamise õigus 120
seemnekartul 42
paljundusmaterjal 161
tarbekartul 516
eksport 413
import 525
0 100 200 300 400 500 600
Joonis 101.Taimetervise registrisse kantud ettevõtjad 31.12.2018 seisuga
Täpsemad andmed taimetervise registrisse kantud isikute kohta on avalikustatud aadressil:
https://portaal.agri.ee/avalik/#/taimetervis
Taimekahjustajate riski haldamine
Kõrge aasia siku sissetoomise ohu tõttu Hiinast, mis seostub eelkõige imporditud kaupade
transportimiseks kasutatava puidust pakkematerjaliga, suurendas PMA 2018. aastal
valmisolekut tegutsemiseks olukorras, kus selle ohtliku taimekahjustaja leid tuvastatakse
looduses. Koostati vastav kriisiplaan ning koostöös Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuriga
toimus ka asjakohane staabiõppus.
194
Aasia siku staabiõppuse eesmärk oli eelkõige harjutada valmisolekut kriisiolukorra
lahendamiseks, koostööd asutuste vahel ja meeskonnatööd ühtse juhtimise all, ressursi ja
töökeskkondade kasutamist ja avalikkuse operatiivset teavitamist.
Sissevedu
Ohtlike taimekahjustajate sisseveo ja leviku vältimiseks kontrolliti 2018. aastal Ühenduse
välispiiril sisseveetavate taimede, taimse saaduste ja muu taimse materjali taimetervise nõuetele
vastavust, sh puidust pakkematerjal, kontrolliti 19 616 (2017. aastal - 17680) korral ehk 10,5%
rohkem võrreldes eelmise aastaga.. Taimetervise kontrollile kuuluvaid kolmandatest riikidest
sisseveetavaid taimi ja taimseid saadusi kontrollitakse 100%. Joonis nr 102 annab ülevaate
kontrollitud partiide arvust aastate lõikes.
25000
19616
20000
18192 17745
15008
15000
10000
5000
0
2015.a. 2016.a. 2017.a. 2018.a.
Joonis 102. Kontrollitud partiide arv aastate lõikes
Sarnaselt 2017. aastale moodustab suurema osa piiril kontrollitavast kaubast erinevatest
riikidest pärinev puit (saematerjal ja puidust tooted – 95,4%). Venemaalt pärit puit toimetatakse
Eestisse Narva piiripunkti kaudu (11860 partiid), millele järgnevad Luhamaa (6668 partiid) ja
Paldiski (14 partiid). Sisseveokontrolli käigus peeti kaubasaadetised nõuetele mittevastavuste
tõttu kinni kokku 108 korral (Narvas – 22, Luhamaal – 32, Muugal – 22).
Meritsi Eestisse toimetatud USA-st, Kanadast ja Uus- Meremaalt pärit puidu, Hiinast pärit
kivide ja metalltoodete pakkematerjali ning puu- ja köögivilja sisseveo kontrolle piiril
teostatakse Muuga piiripunktis, kus 2018. aastal kontrolliti 491 kaubasaadetist , millest 319 oli
saematerjal, 15 puu- ja köögiviljad (sh 3 partiid Lõuna-Aafrika Vabariigist KOM
rakendusotsuse 2016/715/EL alusel) ja 157 puidust pakkematerjal (sh 153 partiid Hiinast pärit
kivimitega toimetatud puidust pakkematerjali).
195
Suurenenud on kauba Eestisse toimetamine lennutranspordi ja postisaadetistega. Lennujaama
kaudu toimetati kolmandatest riikidest Eestisse 48 kaubasaadetist (2017. aastal – 8),
Postisaadetistega Eestisse toimetatud taimset materjali kontrolliti 17 korral (2017. aastal - 4
korral).
Ugandast Eestisse toimetatud mangode viljalihast tuvastati elusad Sternochetus mangiferae
kahjustajad ja Ceratitis (Ceratalaspis) cosyra (Walker) eluvõimelised vaglad, saastunud
mangod hävitati Maksu- ja Tolliameti järelevalve all. Aserbaidžaanist sissetoodud vürtsbasiiliku
taimedel tuvastati lehtedelt kaevandikärbse Liriomyza trifolii eluvõimelised vastsed, saastunud
taimed hävitati Maksu- ja Tolliameti järelevalve all. Nigeeriast eraisikule saabunud
postisaadetises tuvastati kaunviljade kahjurid Callosobruchus sp.
Ametliku kontrolli korras, sh sisseveo kontrolli raames, võeti puidust 93 proovi männi-laguussi
(Bursaphelenchus xylophilus)tuvastamiseks. Teostatud analüüsid kinnitasid ohtlike
taimekahjustajate puudumist.
Ohtlike taimekahjustajatega saastunud puidust pakkematerjal on juba põhjustanud mitmete
puidukahjurite levikut Euroopa Liidu liikmesriikides ja suurt majanduslikku kahju. Eestis
teostatakse jätkuvalt sissetoodud puidust pakkematerjali kontrolli koostöös Maksu- ja
Tolliametiga. Euroopa Liidu liikmesriikidesse toimetatud puidust pakkematerjal peab vastama
Rahvusvahelisele Fütosanitaarmeetmete Standardi (ISPM-15) nõuetele. Kolmandatest riikidest
pärineva puidust pakkematerjali nõuetele vastavust kontrolliti kokku 206 korral, standardi
nõuetele mittevastavat puidust pakkematerjali tuvastati 25 korral (2017. aastal – 12 korral). 87
Hiina kivimite partiid suunati puidust pakkematerjalile piiratud ligipääsu tõttu kohustuslikule
lisakontrollile kauba mahalaadimiskohas. ISPM 15 standardi kohase märgistusega puidust
pakkematerjalist tuvastati 4 korral elusad puidukahjustajad (siklaste vastsed sh Anoplophora
glabripennis vastsed ja mardikas põderpõrniklaste Lucanidae sugukonnast), mis kinnitab, et
kohustuslik töötlus ei olnud läbi viidud nõuetekohaselt. Puidust pakkematerjal oli markeeritud
standardi vastavusmärgistusega CN-37049 HT; CN-37145 HT; CN-42017 HT. Kogu ISPM 15
nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal hävitati põletamise teel PMA järelevalve all.
Eestis on kasutusele võetud Euroopa Liidu elektrooniline sertifitseerimise infosüsteem
TRACES-NT (Trade Control and Expert System). Kõikidele kaubasaadetistele, mille
sihtkohaks oli Euroopa Liidu liikmesriik, vormistati antud süsteemis ühtne sisenemisdokument
(CHEDPP), mis tõendab, et kontrollitava kauba suhtes on EL sisenemise piiripunktis teostatud
ettenähtud taimetervise kontrolltoimingud. Süsteemis on loodud ka link tuvastatud nõuete
eiramistest teabe edastamiseks Europhyt andmebaasi.
Väljavedu
2018. aastal sertifitseeris Eesti erinevaid taimseid saadusi 82 sihtriiki. Väljastatud 10 272
fütosanitaarsertifikaadist 3 108 olid adresseeritud Euraasia Majandusühenduse riikidele (Vene
Föderatsioon, Valgevene, Kasahstan, Armeenia, Kõrgõstan), 1273 Hiinale, 1053 Austraaliale,
534 Ukrainale ja 277 Indiale.
Nelja viimase aasta jooksul on väljastatud fütosanitaarsertifikaatide arv kasvanud (Joonis 103).
196
12000
10272
10000 9261
7864
8000
6607
6000
4000
2000
0
2015.a. 2016.a. 2017.a. 2018.a.
Joonis 103. Väljastatud fütosanitaarsertifikaatide arv 2015-2018
Võrreldes 2017. aastaga oli suurenemine 10,9% võrra, mis on eelkõige tingitud järjest
suurenenud saematerjali (20%), turba (3,4%) ja kakaoubade (2,4%) ekspordist.
Põhilisteks ekspordiartikliteks olid puit (saematerjal, ümarpalk, puittooted), turvas, kakao- ja
kohvioad, vähesel määral ka teravili (Joonis 104).
Valjaveo artiklid 2018 aastal
Eluspuud ja muud taimed Puu- ja köögivili
Kohvioad ja vürtsid Teravili ja linnased
Õliseemned ja õliviljad, seemned Kakaooad
Turvas Ümarpuit
Saematerjal Puittooted
Joonis 104. Enim eksporditavad kaubaartiklid
197
Olulisemad muutused toimusid ekspordil Euraasia Majandusühenduse liikmesriikidesse
(ЕAЭС) seoses sealsete seaduse muudatustega. Kasutusele võeti ЕAЭС (Venemaa, Valgevene,
Kasahstan, Kõrgõstan, Armeenia) ühtne ohtlike taimekahjustajate nimekiri. Nõuete
muutumisega tekkis mitmetel ettevõtjatel probleeme kaubasaadetiste toimetamisel nimetatud
riikidesse, kuna kehtestatud nõuded on olulises osas vastuolus rahvusvaheliste (IPPC)
reeglitega, sh esitavad erinevad riigid imporditavale kaubale erinevaid nõudeid. Tulenevalt
PMA poolt osutatud abisti eri riikide tegelike nõuete väljaselgitamisel kokkuvõttes kaubavood
Eestist Euraasia Majandusühenduse riikidesse siiski ei vähenenud.
Paljundusmaterjali tootmine ja turustamine ja taimepasside väljastamine
Taimetervise ja aianduse osakonna poolt väljastati taimedele 6496 taimepassi, mis võrreldes
eelmise aastaga oli oluliselt rohkem (2017. aastal – 3127 taimepassi) ja viitab tootmismahtude
kasvule.
Taimepassi väljastamise õiguse taotlusi laekus 2018. aastal 3, mis ka rahuldati.
Euroopa Liidu liikmesriikidest sisse toodud ohtlike kahjustajate peremeestaimi, kui kõrge
riskiga kaubagruppi, kontrolliti kokku 18 turustuskohas. Kokku viidi läbi 38 kontrolli, mille
käigus võeti 24 proovi laboratoorseks analüüsiks peamiselt rododendroni istikutelt. 2018. aastal
avastati Phytophthora ramorum Harju maakonnas ühest ning Tartu maakonnas kahest EL
liikmesriikidest Eestisse saabunud rododendroni partiidest. Saastunuks tunnistatud taimed
hävitati purustamise ja põletamise teel. Xylella fastidiosa esinemist kontrolliti kahjustaja
peremeestaimede turustamiskohtades. Erilist tähelepanu pöörati Itaaliast, Hispaaniast ning
Prantsusmaalt toodud peremeestaimedele, kuna nimetatud liikmesriikides esineb mitmeid
Xylella fastidiosa koldeid. Kahjustajat ei tuvastatud.
Sertifitseeritud seemnekartuli kogused on viimase 3 aasta jooksul jäänud 2000 - 2500 tonni
piiresse. 2017. aasta saagist sertifitseeriti 212 seemnekartuli partiid, kokku 2554 tonni ning
väljastati 76888 etiketti/taimepassi.
Endiselt on oluline tihe koostöö tootjate ja turustajatega, et tõsta nende teadlikkust ohtlike
taimekahjustajate Eestisse sissetoomise ja levikuga seotud riskidest. Eelkõige on nende
tegutsemine eelduseks ohtlike taimekahjustajate kiireks tuvastamiseks ning varajaseks
tõrjemeetmete rakendamiseks.
Puidutöötlemisettevõtete kontroll
01.01.2019 seisuga on Eestis kokku 128 nõuetele vastavaks tunnistatud ettevõtet, kes tegelevad
puidu kuivatamise/kuumtöötlemise, kuumtöödeldud puidust toodete valmistamise ning
parandamisega. 2018. aastal võeti vastu 26 taotlust ja väljastati 23 nõuetele vastavaks
tunnistamise otsust. Esmakordseid taotlejaid oli kokku 12, neist 5 ettevõttes tunnustati kambrid,
kus on võimalik nii saematerjali kui ka pakendeid kuumtöödelda ja 7 ettevõttes tegeletakse
kuumtöödeldud puidust pakkematerjali valmistamisega.
198
Seemnekartuli sertifitseerimine ning seemne- ja tarbekartuli tootmise ja turustamise
kontroll
Seemnekartuli tootmiseks kasutatav põld peab olema vaba kartuli-kiduussist. 2018. aastal võeti
seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud 56 põllult kokku 1416 mullaproovi, esmakordselt
avastati kahvatu kartuli-kiduussi (Globodera pallida) üks elujõuline tsüst ühel seemnekartuli
kasvatamiseks kavandatud põllul (17,8 ha) Harjumaal. Saastunud põllul keelati seemnekartuli
tootmine ning tootmisüksuses rakendati kartuli-kiduussi tõrjeabinõud.
Seemnekartulist kartuli-ringmädaniku ja –pruunbaktermädaniku esinemise kontrolliks võetud
mugulaproovides avastati Viljandi maakonnas ühes mugulaproovis kartuli-ringmädanikku
tekitavaid baktereid. Ettekirjutusega kehtestati piirangud saastunud ja saastumiskahtlase kartuli
käitlemisel ning keelati ettevõttes seemnekartuli tootmine.
Tarbekartuli bakterhaiguste monitooringu käigus võetud mugulaproovides avastati 2 partiis
kartuliingerjas. Saastunud kartulipartiid hävitati ning tootmisüksustes rakendati tõrjeabinõud.
Siiski on kartuliingerjaga saastunud partiide arv viimasel aastal vähenenud. Väga oluline selle
ohtliku kahjustaja tõrjel on sertifitseeritud seemnekartuli kasutamine ja viljavaheldus.
Teistest liikmesriikidest toodi seemnekartulit Saksamaalt, Hollandist, Lätist ja Soomest.
Kontrolliti kõiki partiisid ning kartuli ringmädaniku ja pruunbaktermädaniku kontrolliks võeti
5 mugulaproovi. Ohtlikke taimekahjustajaid ei tuvastatud.
Tarbekartulit toodi Eestisse 10 riigist: Lätist, Rootsist, Soomest, Saksamaalt, Egiptusest,
Itaaliast, Hispaaniast, Marokost, Kreekast ja Poolast. Kokku võeti sissetoodud tarbekartulist 16
mugulaproovi kartuli ringmädaniku ja pruunbaktermädaniku kontrolliks. Egiptuse päritolu
kartuli partiis võetud mugulaproovis avastati kartuli-pruunbaktermädanikku tekitavaid
baktereid. Analüüsi tulemuste saabumise ajaks oli kartul hulgilaost ja kauplustest müüdud, mis
kinnitab veel kord, et sellise kartuli mahapanek kujutab endast olulist riski, sh koduaedades.
Vastavalt EL erinõuetele seoses kartuli bakterhaiguste levikuga riigis, peab Poolast saabunud
partiidega olema alati kaasas CMS sertifikaadi originaal. Poolast pärit tarbekartulist võetakse
alati mugulaproovid, nelja partii kohta oli PMK laborist saabunud eelinfo, et nendes esineb
ohtlikke taimekahjustajaid, siiski kinnitasid lõplikud analüüsitulemused ohtlike
taimekahjustajate puudumist.
Seired
Seired ja monitooringud
Euroopa Nõukogu ja Komisjoni määruste ja otsuste ning taimekaitseseaduse täitmiseks viiakse
läbi seireid ohtlike taimekahjustajate tuvastamiseks ning teostatakse järelevalvet nende leviku
üle. 2018. aastal viidi läbi 19 Euroopa Komisjoni kaasrahastatud kohutuslikku ja 2 riiklikku
seiret (tabel 105).
199
Tabel 105. 2018. aastal läbiviidud ohtlike taimekahjustajate seired
KARTULIKAHJUSTAJAD
Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus
Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus Kartuli ringmädanik
Ralstonia solanacearum Kartuli pruunbaktermädanik
Globodera pallida ja Globodera rostochiensis Kartuli-kiduuss
Epitrix spp.
Synchytrium endobioticum Kartulivähk
Candidatus liberibacter solanacearum
METSATAIMEDE KAHJUSTAJAD
Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus
Agrilus anxius
Agrilus planipennis Saare-salehundlane
Dendrolimus sibiricus Siberi kedrik
Anoplophora chinensis Hiina sikk
Anoplophora glabripennis Aasia sikk
Monochamus spp. Puidusikud
Bursaphelenchus xylophilus Männi-laguuss
Gibberella circinata
Polygraphus proximus Niineürask
MUUD TAIMEKAHJUSTAJAD
Ladinakeelne nimetus Eestikeelne nimetus
Diaporthe vaccinii
Erwinia amylovora* Viljapuu-bakterpõletik
Phytophthora ramorum* Tamme-äkksurm
Pseudomonas syringae pv. actinidiae
Tomato leaf curl New Delhi virus (ToLCNDV)
Xylella fastidiosa
* - ei ole Euroopa Komisjoni kaasrahastatud
Ohtlike kahjustajate seirete käigus tuvastati 1 kartuli-kiduussi ja 2 kartuli-ringmädaniku kollet.
Täpsem ülevaade seiretest ja monitooringutest ning nende tulemustest on esitatud PMA 2017. a
tegevuskava täitmise aruandes: http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973
Tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks ja koolitused
Valmis avalik päring taimetervise registrist, mis võimaldab kõigil saada infot taimetervise
registrisse kantud ettevõtete kohta.
Järelevalvetoimingute sujuvaks korraldamiseks ja kaubasaadetise piiril kinnipidamise aja
vähendamiseks teavitati importijaid õigusakti muudatustest enne uue Komisjoni rakendusotsuse
2018/1137/EL jõustumist.
200
Viidi läbi teabepäev teemal „Puidust pakkematerjali kontrolli teostamine Komisjoni
rakendusotsuse 2018/1137/EL alusel“ ettevõtjatele, kes toovad sisse kaupa Valgevenest ja
Hiinast, kus jagati informatsiooni muutunud nõuete ja kontrolli teostamise kohta.
Rahvusvahelises koostöös ettenähtud ülesannete täitmiseks ja oma kvalifikatsiooni hoidmiseks
osalesid osakonna ametnikud ja valdkonna peaspetsialistid järgmistel töökohtumistel:
Balti-Põhjamaade Taimekaitseteenistuste töökohtumine
EPPO nõukogu aastakoosolek
EPPO seminar kahjustajate riskianalüüsi läbiviimisest
EPPO seminar kriisiplaanide ja simulatsiooniharjutuste läbiviimisest
Ohtlike taimekahjustajate Agrilus anxius ja A. planipennis konverents
BTSF programmi raames taimetervisealased koolitused
Europhyt-Outbreaks ja arendamise töögrupi kohtumine
Europhyt-Surveys arendamise töögrupi kohtumine
Europhyt töögrupi kohtumine
TRACES töögrupi kohtumine
IMSOC töögrupi kohtumine
10 DG SANTE Taimetervise Alalise Komitee kohtumist
2 EN taimetervise vastutavate ametnike (COPHS) kohtumist
5 taimetervise seadusandluse alamaktide väljatöötamise töörühmade kohtumist
EFSA ekspertide võrgustiku kohtumine riskihindamise teemal
Rahvusvaheline koostöö toimus ka BTSF koolituste osas: Tallinnas toimunud puidust
pakkematerjali teemalisel koolitusel oli PMA üks läbiviijatest.
Ülevaade valdkonna ametnike koolitustest on toodud Tabelis nr 106.
Tabel 106. 2018. aastal toimunud taimetervise valdkonna koolitused
Toimumise Teema
aeg Läbiviimise
Sihtgrupp Osalejate arv
koht
piiri
09.01. TRACES koolitus Tartu 7
peaspetsialistid
piiri
11.01. TRACES koolitus Tartu 7
peaspetsialistid
piiri
01.02. TRACES koolitus Muuga 7
peaspetsialistid
201
piiri ja maakonna
27.02-01.03. BTSF Imports London 2
peaspetsialistid
Taimetervise valdkonna maakonna
14-15.03. Tartu 25
õppepäevad peaspetsialistid
Järelevalvetoimingud piiri
10.-11.04. Värska 11
sisseveol peaspetsialistid
Järelevalvetoimingud piiri
17.-18.04. Värska 11
sisseveol peaspetsialistid
BTSF Wood Packaging
7.05-10.05. Kadri Alev osaleb Tallinn 1
Material
BTSF course 11:
Taimetervise kontrollid ja piiri
28.05-01.06. Itaalia 2
haiguspuhangute peaspetsialistid
haldamine
Õppepäev Muuga piiri
16.05. Saku 5
piiripunkti inspektoritele peaspetsialistid
Taimetervise
õppepäevad. maakonna
30.-31.05. Värska 4
Puiduettevõtete peaspetsialistid
järelevalve
BTSF Course 12
Surveillance & Outbreak
maakonna
11.-15.06. Management Viin 1
peaspetsialistid
(Forestry and
Environment)
Seemnekartuli maakonna
04.-05.07. Põlva 4
põldtunnustamine peaspetsialistid
202
piiri
03.-06.09. BTSF course 13: WPM Tallinn 2
peaspetsialistid
BTSF Course 14.
Taimetervise kontrollid ja maakonna
24-28.09. Itaalia 2
haiguspuhangute peaspetsialistid
haldamine
Taimetervise valdkonna maakonna
06.-07-11. Saku 25
õppepäevad peaspetsialistid
Seoses Euroopa Komisjoni poolt rahastatavate seirete aruandlusega on nõutud kõikide seirete
asukohakaartide koostamine. Selleks koguti 2018. aastal kõikides seirekohtades asukoha
koordinaadid ning koostati iga ohtliku kahjustaja seire kohta kaart, kasutades MapInfo tarkvara.
Lisaks juba varem kasutusel olevatele Europhyt Interceptions ja Europhyt Surveys portaalidele
on EL liikmesriikidel kohustus teavitada Komisjoni kõikidest ohtlike taimekahjustajate
leidudest oma territooriumil teavituskeskkonna Europhyt Outbreaks kaudu. Euroopa
Komisjonile ja teistele liikmesriikidele edastati kokku 81 notifikatsiooni, millest 50 juhul olid
põhjuseks puudused ja vead fütosanitaarsertifikaatide vormistamisel või nõuetekohaste
dokumentide puudumine, 6 korral elusate taimekahjustajate tuvastamine ja 27 juhul puidust
pakkematerjali nõuetele mittevastavused.
Ajakohastati 14 monitooringu läbiviimise juhendit, 3 korral versioneeriti taimetervise
käsiraamatu üldosa.
Ettekirjutused ja väärteod
Taimetervise valdkonnas koostati 2018. aastal kokku 69 ettekirjutust ( 2017. aastal 60).
Ühendusevälisest riikidest Eestisse toimetatud mittenõuetekohase puidust pakkematerjali
hävitamise kohta koostati 25 ettekirjutust, millega koos esitati ühel juhul sunniraha nõue
ettevõtjale, kes korduvalt eiras ISPM 15 standardi nõudeid kaupade eksportimisel Ukrainasse,
tuues sellega kaasa ametlikud notifikatsioonid Eestile.
Nõuetele vastavaks tunnistatud puiduettevõtetele koostati 3 ettekirjutust, kus rikuti
vastavusmärgi HT kasutamise nõuet ning ei teavitatud uute kuivatite ja tootmishoonete
kasutusele võtmisest.
Taimekaitseseaduses isikule pandud 20% kartuli istutusmaterjali uuenduse kohustuse täitmata
jätmise tõttu tehti 13 ettekirjutust. Tarbekartuli tootmise kontrolli käigus vormistati 3
ettekirjutust, neist 1 kartuli kiduussi avastamise kohta ning 2 isikutele, kelle tootmises avastati
kartuliingerjas. Seemnekartuli kontrolli käigus vormistati 4 ettekirjutust, neist 1 tõrjemeetmete
203
kohaldamiseks seoses kartuli-kiduussi ja 3 seoses kartuli-ringmädaniku avastamisega. Kartuli
ringmädaniku avastamisel vormistati ettekirjutused kahele isikule, kuna hoidlas, kus hoiustati
seemnekartuli tootja kartuli-ringmädanikuga saastunud kartulit, hoiustati ka teise tootja
tarbekartulit. Kuna seemnekartuli tootja ei täitnud esmase ettekirjutusega määratud kohustust
peatada saastumiskahtlaseks tunnistatud kartuli turustamine, rakendati tema suhtes
sunnivahendina sunniraha 5000 eurot. Toodetud seemnekartul kuulub kas hävitamisele või
kasutamiseks toiduks. Samuti keelati isikul seemnekartuli tootmine. Tarbekartuli tootja
kohustati realiseerima hoiustatud kartul söödaks või toiduks.
15. jaanuariks taimetervise registri pidajale andmete (tootmises kasutatavate pindalade suurus,
tootmiskohad, kasvatatavad kultuurid) esitamise kohustuse täitmata jätmise kohta koostati 2
ettekirjutust ja üks sunniraha hoiatus.
Paljundusmaterjali turustamise järelevalve käigus koostati 14 ettekirjutust. Võrreldes eelmise
aastaga oli tuvastatud rikkumiste arv oluliselt suurem (2017. aastal 3 ettekirjutust). 3 korral
koostati ettekirjutused seoses ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma (P. ramorum)
tuvastamisega teistest EL riikidest pärinevatel rododendroni taimedel. Ettevõtted kohustati
saastunud taimed hävitatama. Rododendronite hävitamiseks kasutati 2 korral jäätmekäitleja
teenust ning 1 korral hävitas ettevõtja taimed ise. 1 juhul koostati ettekirjutus seoses
mittenõuetekohase tootekirjeldusega taimede turustamisel. Ettevõte jättis talle määratud
kohustused täitmata ja vaidlustas ettekirjutuse Tallinna Halduskohtus. 9 ettekirjutust koostati
seoses teistest EL liikmesriikidest saabunud taimedel nõuetekohaste taimepasside või viljapuu
bakterpõletiku peremeestaimede kaitstava piirkonna nõuetele vastavate taimepasside
puudumise tõttu. Saastumiskahtlased taimed hävitati (4 juhtumit) või saadeti tagasi tarnijale (5
juhtumit). Üks ettekirjutus koostati turustamiskohas, kus Eesti päritolu taimedel puudusid
taimepassid. Taimede müüja kohustati hankima nõuetekohased taimepassid taimede tootjalt,
kohustus täideti tähtaegselt.
Väärtegusid seoses seaduses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 2018. aastal ei
menetletud.
Kinnitatud situatsiooniplaanid ja eriolukorra tegevuskavad
Taimetervise valdkonnas on kinnitatud:
Ohtlike taimekahjustajate tõrjeabinõude rakendamise situatsiooniplaan (kinnitatud
16.09.2010)
Männi-laguussi tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 17.09.2010)
Viljapuu-bakterpõletiku tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 07.09.2016)
Xylella fastidiosa tõrjemeetmete tegevuskava (kinnitatud 06.07.2017)
Aasia siku tõrjemeetmete tegevuskava (eelnõu).
204
Auditid ja hindamised
Jaanuaris toimus Euroopa Komisjoni audit, mille eesmärgiks oli kontrollida impordi kontrolli
protseduuride, sh puidust pakkematerjali kontrolli läbiviimise, nõuetele vastavust. Auditi
lõppraportis antud hinnang taimetervise impordikontrollile oli positiivne. Arvestatud oli ka
PMA poolt esitatud selgitusi Hiinast sissetoodavate kaupade puidust pakkematerjali kontrolli
kohta, mille audit hindas piisavaks. Soovitusi PMAle ei tehtud.
Osakonna ametnike poolt viidi läbi 7 maakonna- ja 11 piiri-peaspetsialisti töö tulemuslikkuse
hindamist. 9 juhul hinnati tulemus ’väga heaks’, 8 juhul ’heaks’ ja 1 juhul ’rahuldavaks’.
Koostöö teiste riigiasutustega ja avalikkuse teavitamine
2018 – 2020. aastal osaleb PMA partnerina Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) programmis
saare salehundlase (Agrilus planipennis) liikmesriikidele ühtse seirejuhendi väljatöötamiseks.
EFSA-PMA koostööleping allkirjastati 2018. aasta septembris ning sama aasta viimases
kvartalis alustati ettevalmistusi 2019. aasta algul toimuvaks rahvusvaheliseks töötoaks, mille
korraldamise eest vastutab PMA taimetervise ja aianduse osakond.
Osaleti Keskkonnaameti metsakaitse õppepäeval, kus anti ülevaade aktuaalsemast ohtlike
metsakahjustajate valdkonnas ning viidi läbi praktiline ohtlike metsakahjustajate männi-
laguussi proovide võtmise ja aasia siku püüniste paigaldamise koolitus metsanduse valdkonna
kolleegidele.
Seoses muudatustega puidust pakkematerjali impordi kontrollil alates 1. oktoobrist 2018 ning
uue EL taimeterviserežiimi rakendamiseks valmistumisega toimus rida töökohtumisi Maksu-ja
Tolliametiga (EMTA) eesmärgiga leppida kokku erinevad tegevused ja infomaterjalide
ettevalmistamine seoses uue Komisjoni rakendusotsuse 2018/1137/EL jõustumisega.
Lisaks koostati taimede ja taimsete saaduste sissevedu puudutav infomaterjal (e-kaubandus),
mis edastati ka EMTA-le avaldamiseks kodulehel. Plaanis on teavitamiskampaania koostöös
EMTA esindajatega turismimessil „Tourest 2019“ seoses kõigi taimede ja taimsete saaduste EL
sisseveokeelu (k.a reisija pagasis) jõustumisega 14. detsembrist 2019
Internetikaubanduse vahendusel liigub Eestisse igal aastal istutamiseks mõeldud taimi ja muud
taimset materjali, mis võivad kanda ohtlikke kahjustajaid. Inimeste ning kaupade vabama
liikumisega seotud ohtusid on väga keeruline prognoosida, nagu ka kontrollida.
Inimeste teadlikkuse tõstmiseks on info taimse materjali sisseveotingimustest avaldatud ka
Välisministeeriumi Reisi Targalt veebilehel.
Ohtlikest taimekahjustajatest teadlikkuse tõstmiseks ja vältimaks nende sissetoomist
postisaadetisega avaldati info (e-kaubandus) taimetervise kontrollile kuuluva saadetise tellimise
kohta Omniva kodulehel.
205
Narva maantee ja Luhamaa piiripunkti reisija terminalides on PMA teavitusplakat „Ära riski“
leitav elektroonilisel teavitusekraanil.
Avalikkuse teadlikkuse tõstmine ohtlikest taimekahjustajatest ja nendega kaasnevatest riskidest
on teema, millele on vaja järjest enam tähelepanu pöörata. Jätkati koostööd Turismifirmade
Liiduga ning arutati edasisi koostööplaane reisijate teavitamisel turismimessil, kus ka
taimekahjustajate teemasid avalikkusele laiemalt tutvustatakse.
Taimsete saaduste eksportijate teadlikkuse tõstmiseks ja kaubavahetuse lihtsustamiseks on
Euraasia Majandusühenduse Komisjoni otsused avaldatud PMA kodulehel. Info uute nõuete
kohta edastati ettevõtjatele, kellele selgitati ka mitmeid küsimusi seoses kaupade ekspordiga
Euraasia Majandusühenduse liikmesriikidesse.
Alates 14.12.2019 muutub Euroopa Liidus tervikuna TRACES NT süsteemi kasutamine nii
järelevalveasutustele kui ettevõtetele kohustuslikuks. Juba praegu on kõikidel importijatel/
kaubasaadetise eest vastutavatel isikutel võimalik teavitada partii saabumisest TRACES NT
kaudu, mida kõik aga ei kasuta. Seetõttu jätkatakse ettevõtjate teavitamisega veelgi
intensiivsemalt 2019. aastal, et tagada valmisoleks uute EL taimetervise- ja kontrollimääruse
jõustumiseks. Info TRACES NT kohta avalikustati ka PMA kodulehel.
Toimus teabepäev teemal „Puidust pakkematerjali kontrolli teostamine Komisjoni
rakendusotsuse 2018/1137/EL alusel“. Samuti teavitati ettevõtjaid enne Komisjoni
rakendusotsuse 2018/1959/EL jõustumist muudatustest Kanadast ja USA-st saare saematerjali
impordi nõuetes.
Ettevõtete ja avalikkuse teavitamiseks avaldati järgmised pressiteated:
Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus Hiinast ja Valgevenest pärit
puidust pakkematerjali
Põllumajandusamet kontrollib senisest suuremas mahus Hiinast ja Valgevenest pärit
puidust pakkematerjali. Täiendatud!
Varajases Egiptuse kartulis avastati ohtlik taimekahjustaja
Põllumajandusamet tuvastas Eesti tarbekartuli põldudel kaks uut kartuli ringmädaniku
haiguskollet
Põllumajandusamet testib valmisolekut ohtliku taimekahjustaja leiu korral Eesti
loodusest
Põllumajandusamet tuvastas Eestis uue ohtliku kartulikahjustaja
Osaleti Maaeluministeeriumi poolt paljundusmaterjali tootjatele ja turustajatele korraldatud
teabepäevadel aprillis ja novembris, kus tutvustati taimede paljundamise ja sordikaitseseaduse
muutmise ning uue Euroopa Parlamendi ja Nõukogu taimetervise (2016/2031/EL) määruse ja
selle rakendusaktide jõustumisega kaasnevaid muudatusi.
Jooksvalt ajakohastati muud asjakohast teavet PMA kodulehel: https://www.pma.agri.ee
206
Kokkuvõte ja järeldused
Eesti fütosanitaarset seisundit saab jätkuvalt lugeda heaks ja kontrollisüsteemi toimivaks.
2018. aastal tuvastati 3 ohtiku kahjustaja kartuli ringmädaniku kollet, 1 kartuli-kiduussi ja 1
kartuli-ingerja kolle. Ettevõtjad kohustati kohaldama tõrjemeetmed ja järgima kehtestatud
piiranguid.
Jätkusid probleemid teistest liikmesriikidest toodavate taimedega kaasasolevate taimepassidega,
samuti on endiselt probleemiks teistest liikmesriikidest pärit ohtlikust kahjustajast tamme-
äkksurmast (Phytophtora ramorum) saastunud taimede toimetamine Eestisse.
Efektiivse järelevalve tagamiseks ja võimalike taimetervisega kaasnevate riskide ennetamiseks
on jätkuvalt vajalik tihe koostöö klientidega, et tagada nii nende suurem teadlikkus kui ka
optimaalne ressursikasutus järelevalve teostamisel. Oluline on tõhustada veelgi tööd avalikkuse
teavitamisel ohtlikest kahjustajatest ning nende sissetoomise ja levikuga kaasnevatest
tagajärgedest.
Sisseveol on jätkuvalt põhiliselt probleemiks Venemaalt saabuv nõuetele mittevastav puidust
pakkematerjal. 6 korral tuvastati puidust pakkematerjalis elusad taimekahjustajad, mis kinnitab,
et selle töötlus eksportivas riigis ei ole vastavuses ISPM-15 nõuetega ja tegemist on nõuete
eiramisega.
Väljavedu mõjutas kõige enam uute nõuete kehtestamine Euraasia Majandusühenduses, mis tõi
kaasa tõrkeid kaubavahetuses ja tingis jätkuva ettevõtjate täiendava nõustamise vajaduse.
Uus infosüsteem (PMAIS) koos kliendiportaaliga hõlbustas oluliselt ettevõtjate suhtlust PMAga
erinevate teenuste saamiseks. Samuti võimaldab süsteem lihtsamat andmetöötlust ja tõhusamat
kontrollide suunamist.
Rohkem infot, sh ülevaade valdkonnast, muudatused seadusandluses, läbiviidud
kontrollitoimingud, riskid ja kontrolliprioriteetid, tegevused kontrollisüsteemi tõhustamiseks,
kindlustatus tööjõuga ja koolitused, audid ja hindamised, hinnang kontrollisüsteemi toimivusele
ja efektiivsusele, ettekirjutused ja väärteod, aruanded Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele,
koostöö teiste ametiasutustega ja avalikkuse teavitamine, aadressil
http://www.pma.agri.ee/index.php?id=102&sub=973
207
3.10. Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide
tegevus
3.10.1. Põllumajandusuuringute Keskus
3.10.1.1. Teostatud analüüside mahud
Ametliku kontrolliga on seotud kõik PMK laborid. Analüüside tellijateks on VTA ja PMA:
VTA-le teostatakse nii sööda kui ka toidu valdkonna analüüse järgmiselt:
Söötade kvaliteedi kontroll – jääkide ja saasteainete labor ning söötade ja teravilja labor
Taimekaitsevahendite jääkide ja mükotoksiinide sisalduse määramine loomasöötades –
jääkide ja saasteainete labor
Makro- ja mikroelementide ning raskemetallide sisalduse määramine loomasöötades –
agrokeemia labor
Taimekaitsevahendite jääkide määramine puu- ja köögiviljades, teraviljades (seires) –
jääkide ja saasteainete labor
Saasteainete, sh mükotoksiinide, nitraatide ja raskemetallide sisalduse määramine
taimset ja loomset päritolu toidus ja toidutoormes – jääkide ja saasteainete labor ning
agrokeemia labor.
PMA-le teostatakse järgmiste valdkondade analüüse:
Väetiste kvaliteedi kontroll – agrokeemia labor
Mikroelementide ja raskmetallide sisalduse määramine väetistes – agrokeemia labor
Taimse materjali kontroll taimehaigustele ja kahjuritele – taimetervise ja mikrobioloogia
labor
Seemnete kvaliteedi kontroll – seemnekontrolli labor
Taimekaitsevahendite jääkide määramine puu- ja köögiviljades, teraviljades, taimses
materjalis, sh mahetoodangus – jääkide ja saasteainete labor.
2018. a teostati PMK laborites riikliku järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüse
alljärgnevalt:
VTA tellimusel:
Laborianalüüside üleandmise-vastuvõtmise akt 23. jaanuar 2019 nr 7-10.1/2:
1) Toidu järelevalve laboratoorsed analüüsid: (i) taimekaitsevahendite jäägid (163 proovi,
531 analüüsi); (ii)); (iii) mükotoksiinid (9 proovi, 16 analüüsi), Se 1 proov; Cs134,137 1
proov
2) Söötade järelevalve laboratoorsed analüüsid – 302 analüüsi
3) Riikliku saasteainete seireplaanis ettenähtud laboratoorsed uurimised – 18 proovi
mükotoksiinidele, Sn (3 proovi)
4) Toidu impordi kontrolli raames: mükotoksiinid (9 proovi, 9 analüüsi), Cs134,137 17 proovi.
PMA tellimusel:
Analüüse kokku teostatud 5 valdkonnas: (i) seemned 2950 analüüsi; (ii) taimetervis 4368
analüüsi; (iii) väetised 414 analüüsi; (iv) taimekaitse ja mahe 364 analüüsi.
Analüüside arvus viimastel aastatel märkimisväärseid muutusi ei ole, kuna rahalised vahendid
riikliku järelevalve kontrollproovide analüüsideks tagatakse asutusele eraldatud riigieelarvega.
VTA proovide analüüside struktuuris vähenes söötade järelevalve analüüside arv. PMA proovide
analüüside struktuuris suurenes 2017. aastaga võrreldes märgatavalt taimetervise kiduussi ja
Plum Pox Viiruse analüüside arv ja taimekaitsevahendite jääkide määramine mahedalt
kasvatatud kultuurides.
3.10.1.2. Analüüsimeetodite arendus ja akrediteering
Akrediteerimisulatuse laiendamiseks ja uute analüüsimeetodite kasutusele võtuks tehakse PMK
laborites ulatuslikku metoodilist arendustööd.
24.-25. aprillil 2018 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit, mis tunnistati edukaks.
Akrediteeriti 2 uut analüüsimeetodit, laiendati juba akrediteeritud meetodite määramisulatusi ja
maatrikseid.
Uued analüüsimeetodid:
* taimekaitsevahendi toimeaine tsüromasiini (cyromazine) jäägi määramine;
* mükotoksiinide DON, ZON, T2 ja HT2 ühine määramine.
4.oktoobril 2018 toimus seemnekontolli laboris Rahvusvahelise Seemnekontrolli
Assotsiatsiooni (ISTA) audit, mis oli edukas. Seemnekontrolli labor on jätkuvalt akrediteeritud
ISTA poolt.
2018. a jätkus analüüsimeetodite juurutamine ja in-house valideerimine:
PMK laborite ühtne kvaliteedisüsteem on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK)
poolt 10. mail 2006. a vastavalt standardile EVS EN ISO 17025.
PMK laborite akrediteeritud meetodite nimekirja leiab EAK koduleheküljelt http://www.eak.ee
Lisaks EAK akrediteeringule omab seemnekontrolli laboratoorium ISTA (Internationl Seed
Testing Association) akrediteeringut alates 2000. aastast.
3.10.1.3. Tegevused referentlaboratooriumina
PMK on volitatud riiklik referentlaboratoorium järgmistes valdkondades:
1) Toidu valdkonnas:
loomset päritolu toidus esinevate mükotoksiinide jaoks;
teraviljas ja teraviljatoodetes esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks;
209
puu- ja köögiviljades esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks;
mükotoksiinide jaoks.
2) Loomasööda valdkonnas:
söödas esinevate taimekaitsevahendite jääkide jaoks;
söödas sisalduvate raskmetallide jaoks;
mükotoksiinide jaoks;
loomasöödas kasutatavate söödalisandite jaoks (amiinihapped ja jälgelemendid).
2018. a osaleti järgmistel rahvusvahelistel ja Euroopa Liidu referentlaborite (EURL)
töökoosolekutel/seminaridel:
mükotoksiinide EURLi seminar, Wageningen, Holland;
mükotoksiinide analüüs LC-MS/MS-ga 1 nädalane praktiline koolitus, Wageningen,
Holland;
Euroopa Taimetervise Referentlaborite konsortsiumi viroloogia ja bakterioloogia
valdkondade töökohtumine Prantsusmaal Pariisis;
taimekaitsevahendite jääkide EURLide 2 seminari – Almeria, Hispaania ja
Kopenhaagen, Taani;
söötadealane EURL-FA seminar.
Teised koolitused:
12. Euroopa pestitsiidijääkide seminar, EPRW 2018 – München, Saksamaa;
Mass-spektromeetria konverents – Varssav, Poola;
GC-MS/MS praktiline koolitus – Resana, Itaalia;
Söötade kvaliteedialane seminar Nordic-Baltic Feed Control Meeting 2018
Norras;
[COST] Action FA1407 Technical workshop on Plant virus diagnostic
application of RNA high throughput sequencing Itaalia, Locorotondo;
Power of Viruses: a mixed program combining COST specific workshops and the
scientific meeting Horvaatia, Porec;
COST Action 1407 Final meeting Belgia, Liege;
Põhja-Baltimaade Taimetervise laborite võrgustiku töökohtumine Läti, Riia;
PMA taimetervise monitooringutega seotud koolitus „Identification of plant-
parasitic nematodes” Holland, Wageningen;
PMA taimetervise monitooringuga seotud praktiline laborikoolitus „Xylella
fastidiosa diagnostic training workshop“, ANSES Prantsusmaa;
Taimetervise bakterioloogia valdkonna Dickeya ja Pectobacterium koolitus
Soomes, Helsingis;
Labori juhtide mitmeosaline ja põhjalik juhtimiskoolitus, Invicta;
PMK sisekoolitajate mitmeosaline koolitus, MeM haldusala koolitus.
Lisaks väliskoolitustele osalesid PMK laborite töötajad rohkem kui 20 erineval siseriiklikul
koolitusel ja PMK sisekoolitustel.
Osalemine nendel koolitustel on igati kasulik, kuna saadakse uut infot analüüsimeetodite kohta
ja kogemusi vahetada teiste laboritega.
210
PMK labori töötajad tegid ettekanded:
ettekande taimekaitsevahendite jääkidest Eesti toidus, Kuusiku põllupäev;
Webinar „Mida me sööme – Hallituse ilu ja valu“;
Webinar "Eestis levivad kartuliviirused, nende olemus ja ohtlikkus";
"Kvaliteetne silo ja selle tootmine" - PMK ja ETKI poolt korraldatud infopäev;
„Silo kui loomakasvatuse põhisööt ning selle kvaliteet viimastel aastatel“ -
EPKK infopäev;
Aiakahjurite-alased ettekanded hobiaednikele;
Põhja- ja Baltimaade laborite ja inspektorite töökohtumistel ettekanded;
Taimetervise labori peaspetsialistid koolitasid PMA taimetervise inspektoreid
ohtlike taimekahjustajate tuvastamise alal.
3.10.1.4. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes
2018. a osaleti järgmistes võrdluskatsetes (proficiency tests) ja analüüsimeetodite valideerimistes
(validation of a method):
AKL – EURL, UKZUZ ja BAM võrdluskatsed, kokku 11 proovi elementide määramiseks.
JSL –
EURL-ide võrdluskatsete proove oli kokku 12, mis jagunesid:
taimekaitsevahendite jääkide analüüs – 8 proovi, maksimaalselt 228 analüüti proovis;
mükotoksiinide sisalduse määramine – 4 proovi.
FAPAS-e (Inglismaa) võrdluskatsete proove oli kokku 8, mis jagunesid:
mükotoksiinide sisalduse määramine – 3 proovi, maksimaalselt 6 erinevat mükotoksiini
proovis;
taimekaitsevahendite jääkide analüüs – 4 proovi;
nitraatiooni määramine – 1 proov.
SKL – osaleti 4 ISTAja 1 DLF-i poolt korraldatud võrdluskatses.
STL –osaleti 4 rahvusvahelises võrdluskatses.
Tšehhi Põllumajanduskeemia Instituut (UKZUZ) – söötade võrdluskatse - 3
söödaproovi, 29 näitajat.
Tšehhi Põllumajanduskeemia Instituut (UKZUZ) – õlikultuuride seemnete võrdluskatse
- 3 õlikultuuri seemnete proovi, 8 näitajat;
Gafta – 2 söödaproovi, 10 näitajat ja 2 teravilja, 4 näitajat.
TTML – kokku osaleti 12 võrdluskatses, 4 nendest organiseeris TTML ise, kuna ei olnud
võimalik leida muud organiseerijat:
Viroloogias 5 võrdluskatset;
Nematoloogias 2 võrdluskatset;
Mükoloogias 2 võrdluskatset;
Bakterioloogias 2 võrdluskatset;
Entomoloogias 1 võrdluskatse.
Tulemused on olnud valdavalt head ja väga head.
211
3.10.1.5. Teadus- ja arendustegevus
TTML peaspetsialist-viroloogi Piret van Der Sman doktoriõpe, (juhendajad Maria Cecilia
Sarmiento Guerin ja Lilian Järvekülg), teema: „Eestis enamlevinud kartuliviiruste ja nende
erinevate tüvede esinemine, määramine ja iseloomustamine“, Tallinna Tehnikaülikool,
Loodusteaduskond, Keemia ja biotehnoloogia instituut.
TTML osales kahes Euphresco projektis – Kartuli haigusetekitaja Candidatus Liberibacter
solanacearum bioloogia ja epidemioloogia (3-aastane projekt koostöös Eesti Maaülikooliga);
2015-B-148 – Ringtest kartuli viirus Y tüvede avastamiseks ja määramiseks täiustatud
meetoditega (2-aastane projekt koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga). Viirusprojekt lõppes
aastal 2018 ja Candidatuse projekt lõpeb 2019 aastal; ning ühes COST-projektis – „Järgmise
põlvkonna sekveneerimise kasutamine taimsete viirushaiguste uurimiseks ning määramiseks
põllumajanduses“, mis lõpeb 2019 aastal.
2018. aastal viidi PMAIS-i üle ka taimekaitsevahendite jääkide alane info, st.proovide
kaaskirjad ja analüüside teostamise katseprotokollid.
Lisaks toimus aasta jooksul laborites uute metoodikate juurutamine/valideerimine ja vanade
metoodikate täiendamine/parendamine.
Ilmunud teadusartiklid:
Malle Järvan, Lea Lukme, Ilme Tupits, Ann Akk „The productivity, quality and bread-making
properties of organically and conventionally grown winter rye“, Zemdirbyste-Agriculture
(Leedu), Vol.105, No.4, 2018;
Malle Järvan, Lea Lukme, Ando Adamson &Ann Akk „Responses of wheat yield, quality and
breadmaking properties on the sulphur fertilization“, Acta Agriculturae Scandinavica, Section
B – Soil&Plant Science, 2017.
3.10.1.6. Kokkuvõte 2018. a tööst
24.-25. aprillil 2018 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit, mis tunnistati
edukaks. Akrediteeriti 2 uut analüüsimeetodit ja laiendati juba akrediteeritud meetodite
määramisulatusi.
5. oktoobril toimus seemnekontrolli laboris ISTA audit, mis tunnistati samuti edukaks.
Osalemine EURL-ite poolt organiseeritud võrdluskatsetes on olnud edukas kõikides
analüüsivaldkondades. Taimekaitsevahendite jääkide määramiste osas toimub EURL-ide
poolt laborite kvalifitseerimine vastavalt osalemise edukusele. 2018.a anti PMK jääkide
ja saasteainete labori osalemistele järgmised hinnangud:
Taimekaitsevahendite EURL-ide poolt korraldatud kõikides võrdluskatsetes hinnati JSL-is
saadud tulemused kõrgema kategooria A väärilisteks märkega „Good“.
Ka kõikide teiste valdkondade võrdluskatsetes osalemine on olnud edukas. Tulemused on olnud
valdavalt head ja väga head.
212
3.10.1.7. Planeeritavad tegevused edaspidiseks
Jätkata analüüsimetoodikate arendustegevust järgmistes valdkondades:
AKL – taotleda rahvusliku reflabori staatust muldade analüüsi alal;
JSL – uuele kromatograafile LC-MS/MSile meetodite loomine ning töösse juurutamine
rutiinanalüüside teostamiseks taimekaitsevahendite jääkide määramiseks
üksikmeetoditega ja multimeetodiga
JSL – juurutada multimeetodisse 15 uue toimeaine jäägi määramine;
JSL – juurutada glüfosaadi ja etefooni jäägi määramiseks uus analüüsimeetod,
valideerida, taotleda akrediteeringut;
JSL – juurutada tsüromasiini ja kvaatide määramiseks ühine analüüsimeetod,
valideerida, akrediteerida;
JSL – tsitriniini määramise meetodi juurutamine;
JSL – tagada teostatavate analüüside kvaliteet seoses märgatava proovide mahtude
kasvuga
TTML – EAK järelevalvevisiidi käigus akrediteerida Erwinia amylovora määramise
analüüsimeetod;;
TTML – selleks, et järgida uue Kontrollimääruse nõudeid aastaks 2022, koostada
taimetervise metoodikate akrediteerimise plaan; osaleda võimalikult paljudes
ringtestides ning ise neid korraldada; teha tihedat koostööd eelkõige Põhja- ja
Baltimaade koostöövõrgustiku liikmetega;
TTML – erinevate kahjustajate määramiseks uute metoodikate
juurutamine/valideerimine, uuteks monitooringuteks valmistumine (Thekopsora
minima, Agrilus planipennis, Spodoptera frugiperdae, Melodogyne spp, Dickeya,
Pectobacterium jne), vanade metoodikate täiendamine/parendamine (sh kartuli
bakterhaiguste esmaseks määramismeetodiks PCR).
TTML – 2019-2020 mikrobioloogia kollektsiooni arendustööd;
TTML - Eesti rahvusliku taimetervise referentlabori staatuse taotlemine; Euroopa
Liidu taimetervise referentlaborite võrgustikuga seotud töökohtumistel, koolitustel
ning vastavate alusdokumentide väljatöötamisel osalemine;
TTML – 2019. aastal algavas 4-aastases EUPHRESCO koostööprojektis “Development
of molecular test for simultaneous detection of potato viruses Y, M, L, S, X, A and potato
tuber spindle viroid (PSTVd) in potato seed tubers” osalemine (partnerid ETKI, EMÜ,
PMK, Poola, Eesti, Leedu, Norra, Venemaa ja Prantsusmaa);
AKL – akrediteerida Corg määramine mullas;
AKL – akrediteerida raskemetallide määramine mullas ja tuhas ICP-MS–ga;
STL – lämmastiku/toorproteiini Kjeltec 8400 destillaatori ja põletusploki kasutuselevõtt;
Jätkata reflabori tegevust nii praegustes valdkondades kui ka taimetervise valdkonnas.
PMK kui NRL esindajatel on kohustuslik osaleda EU-RL-ide poolt korraldatud
töökoosolekutel, koolitustel, osaleda nende poolt organiseeritud võrdluskatsetes
PMK tihedam koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega - EPPO, EFSA, FAO,
ISTA jt. Osalemine nende korraldatud töögruppides ja projektides;.
213
Tagada riiklike ülesannete täitmine kõrgel tasemel, st vajalik on riikliku tellimuse
stabiilsus ja PMK piisav rahastamine riigieelarvest nende tellimuste täitmises.
3.10.2. Terviseamet
Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti vahel sõlmiti 2018. a kaks töövõtulepingut (nr 55
ja nr 56), mis puudutavad laboratoorsete uuringute teostamist TA volitatud laborites.
Töövõtulepinguga määrati kindlaks uuritavate proovide ja neist tehtavate analüüside mahud,
kasutatavad analüüsimeetodid, katseprotokollidel esitatavad andmed, aruandluse ning
analüüside eest tasumise kord.
Tabel 107. TA laboritele antud volitused toiduproovide analüüsimiseks, riiklike referentlaborite
funktsioonid Allikas: TA
Terviseameti Tartu labor Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide
Põllu 1a analüüsimiseks.
50303 TARTU Labor on samuti:
1) referentlaboratoorium loomset päritolu toidus ja suure
rasvasisaldusega tooraines esinevate taimekaitsevahendite jääkide
jaoks;
2) referentlaboratoorium taimekaitsevahendite jääkide üksiku jäägi
meetodite jaoks;
3) referentlaboratoorium polükloreeritud bifenüülide jaoks;
4) referentlaboratoorium polütsükliliste aromaatsete süsivesinike
jaoks.
Terviseameti Kesklabori Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide
Keemialabor analüüsimiseks.
Paldiski mnt 81 Labor on samuti referentlaboratoorium toiduga kokkupuutumiseks
10617 TALLINN ettenähtud materjalide ja esemete osas.
Terviseameti Kesklabori Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide
Nakkushaiguste labor analüüsimiseks.
Paldiski mnt 81
10617 TALLINN
Terviseameti Volitatud labor järelevalve käigus võetud toiduproovide
Kohtla-Järve labor analüüsimiseks.
Kalevi 10
30322 KOHTLA-JÄRVE
TA Tartu labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 2018. a.
Tabel 108. TA Tartu labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 2018. a. Allikas: TA
Analüüsi liik VTA tellimus,
proovide arv
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, s.h. benso(a)püreen) 43 (neist 19 puhul
esitati käitlejatele
arved)
Kloororgaanilised pestitsiidid, polükloreeritud bifenüülid loomses 36
toidus
214
Püretroidid, karbamaadid loomses toidus 5
Taimekaitsevahendite jäägid imiku- ja väikelastetoidu proovides 10
(GC/MS multimeetod, LC/MS/MS multimeetod, GC/MS
ditiokarbamaadid)
Taimekaitsevahendite jäägid loomsetes proovides 24
Glüfosaadi analüüs mees (analüüsid telliti allhankena Eurofins Dr. 6
Speht Laboratorien laborist Saksamaal)
Referentlabori funktsioonide täitmine 2018. a:
labori analüütilise suutlikkuse tõstmine, s.h. referentsmaterjalide ostmine,
kromatograafide tarvikute ja varuosade hankimine ning hooldus;
mittedioksiinilaadsete PCB-de analüüs – GC/MS määramismetoodika valideerimine,
meetodi üleviimine uuele seadmele;
polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) analüüs - GC/MS analüüsimetoodika
täiendav valideerimine;
taimekaitsevahendite jääkide GC/MS ja LC/MS/MS analüüs taimses materjalis ja
imikutoidus - multimeetodite arendamine vastavalt Komisjoni rakendusmääruse
2017/660 nõuetele, uute ühendite lisamine, GC/MS meetodi üleviimine uuele seadmele;
taimekaitsevahendite üksikjääkide LC/MS/MS määramismeetodid - metoodikate
arendus vastavalt Komisjoni rakendusmääruse 2017/660 nõuetele, metoodikate täiendav
valideerimine, uute ühendite lisamine;
taimekaitsevahendite jääkide analüüs loomses toidus - GC/MS ja LC/MS/MS
multimeetodi arendus vastavalt Komisjoni rakendusmääruse 2017/660 nõuetele, uute
ühendite lisamine, GC/MS meetodi üleviimine uuele seadmele;
osalemine EU-RL-de korraldatud töökoosolekutel ja teaduskonverentsidel; aruannete ja
kokkuvõtete koostamine;
võrdluskatsetes osalemine ja tulemuste analüüs;
CCMAS töökoosolekutel osalemine.
2018. a meetodiarendus toiduanalüüsi valdkonnas:
Taimekaitsevahendite jäägid
- GC/MS multimeetodi üleviimine uuele seadmele;
- LC/MS/MS ja GC/MS meetodite täiendamine taimsete maatriksite analüüsiks;
- LC/MS/MS ja GC/MS meetodi täiendamine loomsete maatriksite analüüsiks;
- LC/MS/MS üksikjäägimeetodite arendus, s.h. flonikamiidi metaboliidi TFNG analüüs
ning glüfosaadi määramise lisamine akrediteerimisulatusse.
2018. a akrediteerimiskeskuse visiit:
EAK akrediteerimisvisiiti Tartu laboris ei toimunud seoses TA laborite ühtse juhtimissüsteemi
väljatöötamise ja rakendamisega. TA laborite ühine visiit toimus 2019.a. veebruaris.
Kokku on laboril akrediteeritud 88 meetodit, nende hulgas 29 toidu keemilise analüüsi, 13 toidu
mikrobioloogilise analüüsi ning 28 veeanalüüsi meetodit.
Akrediteerimisulatus: http://eak.ee/index.php?pageCus=akr&id=22
Osavõtt võrdluskatsetest
Toidu analüüside osas on osaletud 13-s võrduskatses:
1) EU PT SRM 13, üksikjäägimeetoditel määratavad taimekaitsevahendid sojaubades
215
2) EU PT AO 13, taimekaitsevahendite jäägid piimapulbris
3) EU PT FV 20, taimekaitsevahendite jäägid rohelistes ubades
4) EURL for dioxins and PCBs in Feed and Food, PCB sojajahus
5) EURL for dioxins and PCBs in Feed and Food, PCB veiselihas
6) EU-RL PC Akrüülamiid leivas
7) Muva kepten - Niiskus, valk, rasv keeduvorstis
8) Keedusool, tiitritav happesus kurgikonservis
9) DRRR RVEP 1805601, 180562 - Niiskus, valk, rasv, vitamiinid B1, B2, B6, foolhape, A,
C, E imikupudrupulbris
10) DRRR RVEP 180011 - Vitamiin D imikupudrupulbris
11) FAPAS PT 1668 - Patuliin õunamahlas
12) Gabinete De servicios GSCNI/2018 M1 - Nitraat lehtpeedipürees
13) VTL - Toidu uuringud (Salmonella)
Vee analüüside osas on osaletud võrdluskatsetes:
1) EKUK, põhjavee keemilised näitajad
2) Mangaan põhjavees
3) FAPAS DWC036/ DWC1011 - Pestitsiidid joogivees
4) FAPAS DWM027 - Mikrobioloogilised näitajad joogivees
5) LGC QWAS WT 263 - Mikrobioloogilised näitajad mineraalvees
Personali koolitus
Kokku osaleti 26-l koolitusüritusel.
Osaletud on viiel EU-RL töökoosolekul, ühel rahvusvahelisel konverentsil ning kahel EU-RL
poolt korraldatud koolitusel:
1. EURL Workshop for NRLs for dioxins and PCBs in feed and food 2018-01, 08.-
09.05.2018, Dublin, Iirimaa
2. 12th European Pesticide Residue Workshop, 22.-25.05.2018, München, Saksamaa (2
osalejat)
3. Joint EURL/NRLs (FV-SRM) Pesticide Residues Workshop 2018, 27.-28.09.2018,
Almeria, Hispaania
4. EURL/NRL-AO-Workshop and a Training Course, 09.10.-11.10.2018, Freiburg,
Saksamaa
5. EURL SRM-Training on SRM Methods, 15.-17.10.2018, Fellbach, Saksamaa
6. Second workshop of EURL/NRL-network for halogenated POPs, 30.-31.10.2018,
Freiburg, Saksamaa
7. EURL/NRL Workshop – Processing Contaminants in Food, 14.-15.11.2018,
Kopenhaagen, Taani
8. Training course on determination of BFRs (PBDEs and HBCDDs), 27.11.2018,
Freiburg, Saksamaa
Lisaks võeti osa Codex Alimentarius CCMAS töörühma koosolekutest:
1. Codex Alimentarius’e analüüsimeetodite komitee EL ettevalmistav kohtumine
23.04.2018, Brüssel, Belgia
2. Codex Alimentarius’e analüüsimeetodite komitee 39. kohtumine 7.-9.05.2018
Budapestis, Ungaris
216
Seoses uute seadmete (HPLC ja GC/MS) soetamisega viidi läbi seadme kasutajakoolitused
tarnijafirmade poolt kummagi seadme jaoks kolmele töötajale.
Auditid
Terviseameti laborid
TA Tartu laboris on 2018. aasta jooksul vastavalt auditiplaanile läbi viidud 7 siseauditit
vastavalt ISO EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Auditite kohta on koostatud protokollid, leitud
mittevastavused ja rakendatud parandusmeetmed on dokumenteeritud. Auditite käigus leitud
puudused ei avaldanud mõju katsetulemustele.
TA kesklabori keemialabori tegevus toidukontrolli valdkonnas 2018. a.
Laboratoorium on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt alates 19.02.2001
(akrediteerimistunnistuse nr L042): http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/L042.pdf
Tabel 109. TA kesklabori keemialabori tegevus toidukontrolli valdkonnas 2018. a. Allikas: TA
Analüüsi liik VTA tellimus, Maaelu
proovide arv ministeeriumi
seire tellimus,
proovide arv
Fosfororgaanilised pestitsiidid loomsetes proovides 17
(GC/MS multimeetod)
Kloororgaanilised pestitsiidid loomsetes proovides (GC/MS 17
multimeetod)
Püretroidid ja karbamaaadid loomsetes proovides (HPLC 8
meetod)
TKM – Formaldehüüd melamiinist 4 proovi
TKM – sensoorne analüüs 1 proov
TKM - erimigratsioon raskemetallid keraamikast Keraamikas – 34
proovi, igast
proovist 6
elementi
Märkus: TKM – toiduga kokkupuutuvad materjalid
Tabel 110. Osalemine rahvusvahelistes võrdluskatsetes 2018. a.
Nr. Näitaja Maatriks Võrdluskatse
korraldaja
1. Cl- ja P-orgaanilised pestitsiidijäägid ning Piimapulber EUPT A0-13
püretroidid
2. Oligomeeride massifraktsiooni määramine Toidusimulant D1 EURL FCM
3. Al, Ni, Sb, Zn massifraktsiooni määramine Toidusimulant B EURL FCM
4. Sünteetilised toiduvärvid Karastusjook FAPAS 03146
5. Primaarsed aromaatsed amiinid 3% äädikhape FAPAS 1289
217
Osalemine Euroopa Liidu referentlaborite töökoosolekutel:
Osavõtt CRL-NRL FCM (toiduga kokkupuutuvate materjalide referentlaborid) plenaaristungist
Belgias 15 - 17.10.2018. a.
2018. a akrediteerimiskeskuse visiit:
10.05.2018. a. toimus EAK uushindamise visiit, mille tulemusena selgus, et labor vastab peale
tuvastatud mittevastavuste kõrvaldamist jätkuvalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõuetele.
19.02.2016 väljastati keemialaborile akrediteerimistunnistus L042, mis kehtib kuni
18.02.2021.a. Hetkel on laboris akrediteeritud (79+4) metoodikat., nende hulgas 21 toidu
keemilise analüüsi, 8 toiduga kokkupuutuvate materjalide analüüsi ning 34 ja Hiiumaal 4
veeanalüüsi meetodit.
Akrediteeritud metoodikad on kirjas Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt välja antud tunnistuse
L042 lisas.
Personali koolitus:
Kokku osalesid labori töötajad 12 seminaril/koolitusel. Koolitusürituste kestus oli kokku 65
päeva, neist 51 päeva saadi koolitust Eestis ja 14 päeva välismaal.
Terviseameti laborid
TA Tartu laboris on 2018. aasta jooksul vastavalt auditiplaanile läbi viidud 8
siseauditit vastavalt ISO EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Auditite kohta on koostatud
protokollid, leitud mittevastavused ja rakendatud parandusmeetmed on
dokumenteeritud. Auditite käigus leitud puudused ei avaldanud mõju katsetulemustele.
Keemialabori EAK visiit 2018 toimus 10.05.2018.
TA kesklabori keemia laboris on 2018. aasta jooksul läbi viidud 177 siseauditit vastavalt
ISO /IEC 17025 nõuetele, 4 katsemetoodikate vertikaalauditit toimus Hiiumaal. Auditite
kohta on koostatud aruanded, auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud,
mittevastavused ei mõjutanud uuringute kvaliteeti.
TA Nakkushaiguste laboris viidi 2018. a läbi 14 siseauditit. Neist 1 toimus Hiiumaa
laboris. Auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud. Mittevastavused ei mõjutanud
uuringute kvaliteeti.
TA Nakkushaiguste labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 2018. a.
Nakkushaiguste labor teostab mikrobioloogilisi ja viroloogilisi uuringuid haigustekitajate ning
nende omaduste kindlaksmääramiseks, toodete ja keskkonna terviseohutuse hindamiseks,
Tabel 111. TA kesklabori nakkushaiguste labori tegevus toidukontrolli valdkonnas 2018. a. Allikas: TA
VTA tellimus
Hiiumaa laboris,
Analüüsitav näitaja analüüside arv
Analüüsid liha käitlemisega tegelevates ettevõtetest:
Salmonella spp. 20
E.coli 20
Listeria monocytogenes 5
Aeroobsed mikroorganismid 10
E. coli joogivees 3
218
Kokku 58
Analüüsid mitteloomse ja kombineeritud toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetest
E.coli 11
Salmonella spp. 10
Aeroobsed mikroorganismid 1
Enterobacteriaceae 1
Bacillus cereus 1
Listeria monocytogenes 15
Kokku 39
Analüüsid jaekaubandusega sh toitlustamisega tegelevates ettevõtetes
E.coli 6
Salmonella spp. 11
Listeria monocytogenes 7
Aeroobsed mikroorganismid 5
Kokku 24
Analüüsid eraelamus toidu käitlemisega tegelevates ettevõtetes
E.coli 5
Bacillus cereus 1
Koagulaaspositiivsed stafülokokid 5
Listeria monocytogenes 20
Kokku 31
Analüüsid kala käitlemisega tegelevates ettevõtetes
Listeria monocytogenes 14
E.coli 2
Bakterite üldarv 2
Kokku 18
Analüüsid - zoonooside seire
Salmonella spp. 4
Salmonella spp.(rümba pind, käsn) 4
Kokku 8
Analüüside arv kokku 178
TA Nakkushaiguste Tallinna laboril on akrediteeritud 20 toidu ja vee mikrobioloogilise analüüsi
meetodit ja Hiiumaa laboril – 12 toidu ja vee mikrobioloogilise analüüsi meetodit.
Labori akrediteering EN ISO/IEC 17025 järgi kehtib kuni 29.06.2019.
Osavõtt võrdluskatsetest 2018. a.
TA nakkushaiguste labori kvaliteedipoliitika kohaselt toimub metoodikate kaupa osalemine
laboritevahelistes võrdluskatses 1 kord 5 aasta jooksul.
Aastal 2018 võttis Terviseameti Nakkushaiguste labor osa LGC poolt pakutavast pinnavee
võrdluskatsest (1 proov) coli-laadsete bakterite, E.coli, enterokokkide ja legionella näitajatele,
toidust L. monocytogenes’e arvukuse määramisele. Eelnevale lisaks osales labor VTL
(Veterinaar- ja Toidulaboratoorium) poolt korraldatud Salmonella spp. võrdluskatses.
Võrduskatsete tulemused olid kokkulangevad.
219
Personali koolitus 2018. a.
Laborisiseselt osales laboripersonal bioohutuse ja desinfitseerimisvahendite koolitusel.
Väljaspool laborit toimusid järgnevad personali täienduskoolitused:
Veterinaar- ja Toiduameti teabeüritused. ELMÜ töökoosolekud ja Tallinna Perearstide Seltsi
kevadkonverents koostöös Eesti Infektsioonihaiguste Seltsiga, WHO poolt korraldatud Biorisk
Management programmi koolitus
Muud tööalased koolitused/seminarid/koosolekud
3.10.3. Veterinaar-ja Toidulaboratoorium
3.10.3.1 Ametliku kontrolli analüüsid tulenevalt VTA tellimusest
Ametliku kontrolli uuringute tegemiseks on VTA ja VTL vahel sõlmitud koostööleping nr 3-
17/03-2017. 2018. aasta novembris muudeti nimetatud lepingut kuna 01.09.2018 jõustus VTA uus
põhimäärus, millega seoses muutusid VTA osakondade nimetused ja 25.05.2018 jõustus Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel, mistõttu täiendati lepingut vastavate punktidega. Vastavalt koostöölepingu iga-
aastastele kokkulepetele teostas VTL 2018. aastal riikliku tellimusega seotud uuringuid ja
analüüse loomade haiguste diagnoosi määramiseks ning toidu, alkoholi ja sööda ohutuse ja
kvaliteedi kontrollimiseks järgmistes valdkondades:
1) toidu järelevalve;
2) turukorralduse järelevalve (turukorraldustoetuste, alkoholi, linnuliha turustusnormide
ning piimatoodete koostise- kvaliteedi alane järelevalve);
3) saasteainete seire elusloomades ja loomses toidus;
4) zoonoossete haigustekitajate uuringud (sh. ravimresistentsus);
5) söötade järelevalve;
6) loomatervishoiu järelevalve, sh riiklike loomatauditõrje programmide
rakendusmeetmed;
7) metsloomade suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise programmi järelkontrolli
uuringud;
8) valmisolek eriti ohtlike loomataudide diagnoosimiseks ning põllumajandusloomade
diagnostiliste uuringute läbiviimine.
Riikliku tellimuse täitmiseks ette nähtud rahalised vahendid laekusid VTL-le peamiselt
riigieelarvest, millele teatavate loomahaiguste diagnostiliste uuringute ning zoonoossete
haigustekitajate uuringute osas lisandus EK toetus.
Toidu- ja söödavaldkond
Ametliku kontrolli käigus võetud toidu-, sööda-, alkoholi-, vee- ja hügieeniproovidest (kokku
7687 proovi) teostati kokku 11981 keemilist ja mikrobioloogilist analüüsi. 2018. aastal langesid
ametliku kontrolli analüüsimahud võrreldes eelmise aastaga kokku ligikaudu 3% (joonis 103).
Langus puudutas mikrobioloogilisi analüüse, mida tehti ligikaudu 5 % vähem kui eelmisel
220
aastal. Riiklikke analüüse keemilistele näitajatele oli 100 võrra rohkem kui 2017 aastal (joonis
105).
Joonis 105. Ametliku kontrolli analüüsid 2013-2018. Allikas: VTL
Ülevaade ametliku kontrolli analüüside jaotusest (% analüüside koguarvust) valdkondade
kaupa on esitatud joonisel 106.
Joonis 106. Ametliku kontrolli analüüside osakaalud valdkonniti 2018. Allikas: VTL.
221
Võrreldes eelmise aastaga vähenesid enim toidukäitlemise järelevalve raames teostatud uuringute
mahud puudutades kõiki suuremaid toidugruppe, v.a kalatooted (tabel 114). Alkoholi riikliku
järelevalve raames teostatud analüüside maht on viimase 5 aastaga võrrelduna langenud üle kolme
korra.
Ametliku kontrolli analüüsid teostatakse VTL laborites akrediteeritud metoodikatega.
Analüüsid, mille tegemiseks VTL laborites puudub vastav kompetents s.t. vastavaid
metoodikaid ei ole juurutatud, tellitakse vastavalt allhanke korrale teistest nõuetele vastavatest
EL liikmesriikide laboratooriumitest.
2018. aastal kasutati püsiva allhankena järgmiste laborite teenust:
Eurofins WEJ Contaminants GmBh kanaliha sisalduse ja sudaanvärvide
määramiseks;makroliidid, aminoglükosiidid söödast
Eurofins Gene Scan GmbH (Freiberg) GMO sõelanalüüs ja kvantifitseerimine
„BIOR“ dioksiinide ja PCB-de määramiseks, steroidide (rühm A3) gruppi kuuluvate
ühendite 17α-Methyltestosteron, 17β-Testosteron, β-Trenbolon, α-Trenbolon
määramiseks lihasest/vikerforell ja toidulisanditest tsitriniini määramiseks
GALAB labor 17β-estradioli määramiseks lihasest/vikerforell
Saksamaa Qualiti Services International GmBH QSI Lab mee autentsuse määramiseks
Tartu Ülikool, geenivaramu, Genoomika Instituut - toidupatogeenide sekveneerimine
(Salmonella Derby, Salmonella Enteritis ja E.coli)
Tabel 112 Toidu riikliku järelevalve ja seirete analüüside arv 2013-2018. Allikas: VTL
2013-2018 analüüsid
Lisaks riiklikule tööle uuriti 2018. aastal 43 629 proovi, millest tehti 99 743 keemilist,
mikrobioloogilist ja parasitoloogilist (trihhinella) analüüsi toidu- ja veekäitlemisettevõtetele
ning eraisikutele. Käitlejate enesekontrolli raames tellitud analüüside mahud tõusid võrreldes
eelmise aastaga ligikaudu 2 %
Loomahaiguste valdkond
Loomahaiguste riikliku järelevalve eesmärgil teostati 2018.a 65 812 uuringut (Joonis 107).
Kõige enam mõjutasid 2018.a valdkonna töö mahtu jätkuvalt sigade Aafrika katku (SAK)
uuringud. SAK diagnoositi Eestis esmakordselt 2014.a septembris ning aastatel 2015-2017
jätkus haiguse laialdane levik metssigade populatsioonis. 2017.a lõpu seisuga oli vaid üks
maakond (Hiiumaa) haigusest puutumata. Siiski tõi 2018.a esimesed märgid epideemia
vaibumisest metssigade populatsioonis, vähenesid nii uuringute kui ka positiivsete leidude
arvud. Lisaks metssigadele diagnoositi ajavahemikul 2015-2017 haigus 27 kodusigade farmis,
2018.a SAK kodusigade farmides ei leitud. SAK uuringuarvude vähenemine mõjutab otseselt
ka sigade klassikalise katku (SKK) seiret, sest kõik SAK-le uuritavad kütitud metssead uuritakse
ka SKK-le.
222
Ainuke uus seireprogramm 2018.a oli kroonilise kurtumustõve (CWD) mitmeaastane programm
hirvlastel. Tegemist on veiste BSE ning lammaste ja kitsede skreipi kõrval kolmanda TSE-de
gruppi kuuluva haigusega.
90 000
80 000
70 000
60 000
Uuringute arv
50 000
40 000
30 000
20 000
10 000
0
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Marutaud 7 491 4 127 3 229 3 159 2 753 2 281 1 783 1 732 1 598
TSE 29 653 18 941 11 653 4 984 4 420 3 878 3 896 3 822 3 868
SAK 0 0 796 5 176 4 153 23 656 35 715 24 409 14 493
Muu RLTP 37 826 29 994 29 147 31 763 18 239 23 624 35 996 46 918 45 853
Joonis 107. Riiklike järelevalveuuringute mahud 2010. - 2018. aastal. Allikas: VTL
Käesoleval ajal võib loomahaiguste riikliku järelevalve uuringud jagada tinglikult nelja
suuremasse gruppi, EK poolt kaasrahastatavad SAK, TSE-de (BSE, skreipi ja CWD) ning
marutaudi uuringud ning kõik ülejäänud uuringud.
Loomahaiguste järelevalveuuringute mahud ning nende jaotus gruppide lõikes on esitatud
joonistel 107 ja 108.
Riiklike uuringute jaotus 2018.a
2%
6%
TSE
22% Marutaud
SAK
70% Muu RLTP
Joonis 108. Loomahaiguste järelevalveuuringute jaotus 2018. Allikas: VTL
223
Kõigist 2018. aastal VTL-s teostatud loomahaiguste alastest uuringutest annab detailse ülevaate
tabel 113 kus on esitatud järelevalveuuringute mahud loomaliikide ning uuritavate haiguste
lõikes. Lisaks on tabelis võrdlevalt kajastatud 2015.-2017.aasta uuringuid.
Tabel 113. Riikliku loomatauditõrje programmi raames 2015.-2018.a teostatud uuringute mahud
loomaliikide ja haiguste lõikes. Allikas: VTL
RLTP uuringud
2015-2018
Riiklikele järelevalveuuringute kõrval viidi VTL loomahaiguste diagnostika valdkonnas 2018.
aastal läbi 28 124 uuringut loomadega kauplemise, karjatervise uurimise, vaktsineerimise
tõhususe kontrolli ja muudel eesmärkidel.
3.10.3.2 Metoodiline töö ja akrediteerimisulatuse laiendus
Akrediteerimisulatuse laienduseks esitati 4 loomahaiguste diagnostilist uurimismetoodikat:
1) Veiste enzootilise leukoosi viiruse (BLV) antikehade määramine (individuaal- või kuni 10
looma koondproovis) ELISA meetodil (5DS-TJ-49);
2) Veiste enzootilise leukoosi viiruse (BLV) antikehade määramine (individuaal- või
tankipiima proovis) ELISA meetodil (5DS-TJ-50);
3) Paratuberkuloosi tekitaja Mycobacterium avium subsp. paratuberculosis antikehade
määramine veiste, kitsede, lammaste ja pühvlite vereseerumis või plasmas ELISA
meetodil (5DS-TJ-48);
4) Ajakohastatud / uusvalideeritud Linnugripi viiruse M, H5, H7 ja N1 geenide määramise
reaalaja PCR meetod (5MA-TJ-63);
Toiduohutuse valdkonnas laiendati akrediteerimisulatust kokku 25 metoodikatega, mida
kasutatakse ametliku kontrolli proovide analüüsimiseks. Neist 16 olid mikrrobioloogilised
analüüsimetoodikad, mida uuendati seoses standardite uusversioonide jõustumisega 2017
aastal.
VTL Tartu
Elementide sisalduse määramine ICP-MS meetodil ( 5KI-TJ-201, paindlik ulatus)
Tetratsükliinide määramine LC-MS/MS meetodil loomses toidus (5KI-TJ-202, paindlik
ulatus);
A-rühma kuuluvad ühendid – stilbeenide määramine LC-MS/MS meetodil loomses
materjalis (5KI-TJ-203, paindlik ulatus);
Rühm A3 - Steroidid määramine LC-MS/MS meetodil uriinis ja seerumis (5KI-TJ-204
LC-MS/MS).
Kolistiini määramine lihaskoes LC-MS/MS meetodil (5KI-TJ-205 LC-MS/MS).
224
Reaalaja PCR meetod S.Typhimuriumi, monofaasilise S.Typhimuriumi ja S.enteritidise
määramiseks ( 5MA-TJ-70);
Reaalaja PCR meetod Ruminantse proteiini määramiseks loomasöödas (5MA-TJ-31);
Reaalaja PCR meetod Yersinia Enterocolitica patogeensusmarkeri määramiseks sealihas
(5MA-TJ-72);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp.
tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod ( EVS-EN ISO 11290-1:2017);
Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp.
tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod. (EVS EN ISO 11290-2:2017)
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Salmonella tuvastamiseks, loendamiseks
ja serotüpiseerimiseks. Osa 1: Horisontaalmeetod Salmonella spp. Tuvastamiseks (EVS-
EN ISO 6579-1:2017)
Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Cronobacter spp. Tuvastamiseks (EVS
EN ISO 22964:2017);
Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod patogeense Yersinia enterocolitica
tuvastamiseks (EVS-EN ISO 10273:2017);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Enterobacteriaceae tuvastamiseks ja
loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS EN ISO 21528-2:2017);
Toiduahela mikrobioloogia. Horistontaalmeetod Campylobacter spp. tuvastamiseks ja
loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod (EVS-EN ISO 10272-1:2017);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Campylobacter spp. tuvastamiseks ja
loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS-EN ISO 10272-2:2017);
Tallinna VTL
Escherichia coli ja kolibakterite loendamine MPN meetodil joogivees /olmevees; (EVS-
EN ISO 9308-2);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp.
tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod ( EVS-EN ISO 11290-1:2017);
Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp.
tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod. (EVS EN ISO 11290-2:2017);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Salmonella tuvastamiseks, loendamiseks
ja serotüpiseerimiseks. Osa 1: Horisontaalmeetod Salmonella spp. Tuvastamiseks (EVS-
EN ISO 6579-1:2017);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Enterobacteriaceae tuvastamiseks ja
loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS EN ISO 21528-2:2017);
Saaremaa VTL
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp.
tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 1: Tuvastamismeetod ( EVS-EN ISO 11290-1:2017);
Toiduahela mikrobioloogia - Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes'e ja Listeria spp.
tuvastamiseks ja loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod. (EVS EN ISO 11290-2:2017);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Salmonella tuvastamiseks, loendamiseks
ja serotüpiseerimiseks. Osa 1: Horisontaalmeetod Salmonella spp. Tuvastamiseks (EVS-
EN ISO 6579-1:2017);
Toiduahela mikrobioloogia. Horisontaalmeetod Enterobacteriaceae tuvastamiseks ja
loendamiseks. Osa 2: Loendamismeetod (EVS EN ISO 21528-2:2017);
225
Akrediteerimisulatusest võeti maha kokku 12 metoodikat (Tartu 9, Tallinn 8 (vet.ravimijäägid),
Saaremaa 1).
04.01.2019 seisuga oli VTL akrediteerimisulatuses kokku 367 metoodikat, neist 275 VTL Tartu
laboris, millest 54 instrumeentaalanalüüsi osakonnas Tallinnas (veterinaarravimiijägid) ja 11
toidumikrrobioloogia osakonnas asukohaaga Rakveres, 53Tallinna VTL-s ja 39 Saaremaa VTL-
s.
VTL vastab standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor loomahaiguste
diagnostiliste uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi mikrobioloogiliste ja keemiliste
analüüside valdkonnas. EAK on väljastanud 25.06.2018 akrediteerimistunnistuse L005, mille
kohaselt kehtib VTL akrediteeritus kuni 04.07.2020.
Laborite akrediteerimistunnistus nr L005 ja LISAD (lisa 1 VTL Tartu, lisa 2 Tallinna VTL, lisa
3 Saaremaa VTL) on kättesaadavad
http://www.vetlab.ee/?a=page&page=tutvustus&subpage=4c440946c0fd965082b40.
3.10.3.3 VTL-i tegevus riikliku referentlaboratooriumina
2018. a jätkas VTL referentvolituste täitmist loomatervishoiu- ja elusloomade alal senises
volituste ulatuses. Aasta vältel pälvis enim tähelepanu ja tegevusi jätkuvalt sigade Aafrika katku
(SAK) valdkond, kuna 2014. aasta septembris diagnoositi Eestis esmakordselt SAK ning nii
aastatel 2015-2018 epideemia jätkus. VTLi ning Euroopa Liidu referentlaboratooriumi (EURL)
CISA-INIA vahel toimus aasta vältel tihe sisuline koostöö. Siseriiklikult toimus SAK teemal
tihe koostöö kolleegidega VTAst, EMÜ ekspertidega, suhtlus loomaarstide ja
jahindusorganisatsioonidega, ettekanded jm. Jätkus koostöö Saksamaal asuva FLIga.
2018.a diagnoositi kahes Eesti kalakasvanduses kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos
(IHN), mis on kaladel esinev ohtlik loomataud. Haiguse esimese kolde diagnoos kinnitati Euroopa
Liidu referentlaboratooriumis kalade haiguste alal asukohaga Taani Tehnikaülikoolis (DTU). Teise
kalakasvanduse diagnoos koos puhangu tekitajate molekulaarse võrdlusega teostati VTLs.
Meetodi juurutamise ning referentvõimekuse arendamise eesmärgil viidi 2018.a molekulaaranalüüsi
osakonna poolt esmakordselt läbi Salmonella spp bakterite täisgenoomne sekveneerimine (NGS).
Meetod võimaldab senisest oluliselt paremini hinnata haigustekitajate levikut loomapopulatsioonis
ning liikumist toidutootmise ahelas, lisaks on võimalik saada ülevaade tüvede resistentsuse kohta.
Toiduvaldkonna referenttegevuses toimusid muudatused seoses uute ELRL-de nimetamisega ja ühe
ELRL-i tegevuse lõpetamisega. Alates jaanuarist 2018 ei ole ühenduse tasemel enam tegutsevat
referentlaboratooriumi piima- ja piimatoodete jaoks. Osad liikmesriigid on algatanud valdkonna
riiklike laborite koostöö jätkumise, kuid see on iga liikmesriigi otsustada, kas edasisi tegevusi taolise
mitteametliku koostöö raames rahastada. Kuna tegemist ei olnud analüütilises mõttes keerulise
valdkonnaga, siis pigem ei mõjuta võrgustiku tegevuse lõppemine riiklike volitatud laborite
suutlikkust.
Muudatus toimus ka keemiliste elementide määramise valdkonna ühenduse referentlaborite
volitustes. Endise Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) asemel nimetati Taani Tehnikaülikool
226
(DTU) referentlaboratooriumiks metallide ja lämmastikuühendite jaoks. Viimase osas ei ole VTL
veel volitust taotlenud, kuid plaanib seda teha 2019. aastal.
2018. a veebruaris organiseeris VTL toiduvaldkonna referenttegevuse raames volitatud laboritele,
ettevõtte enesekontrolli laboritele ja kolmanda osapoole laboritele laboritevahelise võrdleva katse
Salmonella spp. tuvastamiseks broileriliha proovidest. Osavõtjaid oli 14-st laborist, kokku on selles
valdkonnas tegutsevaid laboreid 17.
Teistes valdkondades võrdluskatseid ei korraldatud, samuti ei toimunud ühtegi kokkusaamist
(ümarlauda).
Jätkus koostöö ELRL-dega kõikides valdkondades, osaleti nende poolt korraldatud koolitustel ja
töökoosolekutel (koolituse alapeatükis täpsem ülevaade).
3.10.3.4 Personali koolitus
2018. aastal osalesid VTL loomahaiguste diagnostika valdkonna töötajad mitmel erineval
üritustel, mis olid suunatud sigade Aafrika katkuga seonduvatele teemadele:
SAK viiruse molekulaarse tupeerimis alased koolitused: WG1, WG2 ja WG4
kokkusaamised Tallinnas;
SVEPM Conference & Annual General Meeting of the Society Tallinnas;
4th Annual GARA (Global ASF Reseach Alliance) Scientific Workshop Sardiiniaas;
Lätis „BIOR“-s Balti riikide vet.instituutide /laborite ja Saksamaa Friedrich-Loeffler–
Institut esindajate vaheline kokkusaamine, kus käsitleti SAK uuringuid hõlmava koostöö
võimalusi.
Osaleti Portugalis toimunud IAEA korraldatud üritusel „ Regional workshop on Detection and
Differentiation of Priority Vector Borne Disease (VBD) pathogens in Animal and Animal Vectors“;
ning EURO-FBP COST Action FA1408 Training School rahastusega Riias toimunud üritusel
„Molecular Methods used for Foodborne Parasite Diagnostics in Diffefent matrices“.
Võeti osa Rumeenias toimunud Euroopa veterinaarpatoloogide konverentsist; osaleti ISHAM
korraldatud veterinaarmükoloogia alasel töökoosolekul ja konverentsil Hollandis.
Osaleti ka Riias „BIOR“ laboris väljaõppel „ Training of sedimentation and counting technique
(SCT) for Escinococcus spp. detection in wildlife definitive hosts“.
Toiduohutuse valdkonnas uuema mikrobioloogia alase info saamise eesmärgil osaleti Itaalias
toimunud “ 10th International Symposium on VTEC“. Keemiliste analüüside valdkonnas osaleti
väliskoolitustel Hispaanias ja Poolas, mis olid seotud LC-MS/MS alase väljaõppega.
Osaleti CLIMVIB korraldatud laboratooriumi bioohutuse ja bioriskide alasel treeningkursusel
Milaanos, mille järgselt on toimunud sisekoolitused VTL töötajatele tutvustamaks uuenenud
bioturvalisuse nõudeid laboris.
Lisaks väliskoolitustele osalesid VTL töötajad rohkem kui 20 erineval siseriiklikul koolitusel ja
VTL sisekoolitustel.
227
3.10.3.5 Osalemine pädevuskatsetes
Osalemisel pädevuskatsetes on lähtutud akrediteeritud metoodikatele esitatud nõuetest, mille
kohaselt tuleb iga akrediteerimisulatuses oleva metoodikaga osaleda võrdluskatses vähemalt 1
x 5 aasta jooksul (rahuldavate tulemuste saamisel). Lisaks sellele osaleb VTL kui riiklik
referentlaboratoorium Euroopa Liidu vastavate referentlaborite pädevuskatsete programmides.
VTL Tartu labor osales 2018. aastal 168 võrdluskatses (pädevuskatses) / võrdlevas katses,
neist 140 olid rahvusvahelised, millest 73 olid vastavate ELRL korraldatud. Pädevuskatsete
raames tehti kokku rohkem kui 1000 analüüsi/uuringut konkreetsete analüütide / näitajate
/haigustekitajate määramiseks.
Tallinna VTL osales kokku 20 võrdluskatses, neist 17 olid rahvusvahelised, millest 4 olid
vastavate ELRL (veterinaarravimijäägid) korraldatud.
Saaremaa VTL osales 14 võrdluskatses, neist 8 olid rahvusvahelised.
Saadud tulemused kinnitavad jätkuvalt labori võimekust sooritada uuringuid kvaliteetselt ja
tagavad igapäevaselt tehtavate analüüside/uuringute tulemuste usaldusväärsuse.
3.10.3.6 Teadus- ja arendustegevus
2018. aastal osales VTL kahes teadusprojektis:
Eesti Maaülikool - Sigade Aafrika katku uuringud (projekti kestvus 20168-2019);
Projekti raames teostati VTLs 415 laboranalüüsi.
Eesti Maaülikool - Teatud baktertüvede isoleerimine, samastamine ja ravimresistentsuse
määramine (projekti kestvus 2017-2018). Projekti raames teostati VTLs 106
laboranalüüsi.
2018 aasta I poolaastaga lõppes INNUENDO projekt
2018. aastal on VTLi spetsialistid on olnud autoriks või kaasautoriks järgmiste artiklite puhul:
2018 teadusartiklid
VTLi spetsialistid pidasid ettekandeid erinevatel erialakonverentsidel, koolitustel ja
teabepäevadel, olulisemad ja suurema kaaluga ettekanded on loetletud allpool. Veel esinesid
VTL spetsialistid Eestisisestel seminaridel ja kohtumistel ning viisid läbi loenguid ja seminare
Eesti Maaülikooli üliõpilastele erinevatel loomade haiguste ning toiduohutuse teemadel.
Rahvusvahelised
ettekanded
228
4. AUDITITE TULEMUSED
Anda ametliku kontrolliga seotud pädevate asutuste:
ülevaade auditi plaanist
ülevaade auditi plaani täitmisest ehk läbiviidud auditid (sh plaanivälised auditid)
ülevaade auditite tulemustes
kokkuvõte, esitada järeldused ja suundumused edaspidiseks
2018. aastal oli planeeritud pädevates asutustes läbi viia 3 auditit ja järeltoimingud varasema
perioodi siseauditi ja FVO ettepanekute rakendamise kohta. 2018. aastal on läbi viidud 2
planeeritud auditit, üks 2018. aasta tööplaani audit kandus edasi 2019. aasta tööplaani. Auditite
korraldust kontrollisüsteemide lõikes oleme kirjeldanud alljärgnevas tabelis nr 114:
Tabel 114. Auditite korraldus kontrollisüsteemide lõikes 2018. aastal.
VTA TKA MTA PMA PMK TA VTL
Toidu kontrollisüsteem
3JT
Mahepõllumajanduse
valdkonna kontrollisüsteem 3JT
Turukorraldusmeetmete
järelevalve kontrollisüsteem
Kauplemine, import ja
eksport 2JT
Söötade kontrollisüsteem
1JT
Loomatervise 1A
kontrollisüsteem 3JT
Loomade heaolu
kontrollisüsteem 1JT
Taimetervise ja taimekaitse 1A
kontrollisüsteem 2JT
Tugifunktsioonid
Ametlike kontrollidega 28A** 39A 32A***
seotud laboratooriumide
tegevus
A – audit
JT – järeltoiming
** S.h 25 PMK auditit, 2 akrediteerimisaudit, 1 sertifitseerimisaudit,
*** S.h 31 VTL auditit, 1 akrediteerimisaudit
Toidu, mahepõllumajanduse, turukorraldusmeetmete järelevalve, kauplemise, impordi ja ekspordi, söötade,
loomade heaolu ning tugifunktsioonide valdkonnas 2018. a auditeid läbi ei viidud.
Loomade he
aolu, loomade tervishoiu, sööda, turukorralduse ja taimekaitse valdkonnas 2015.auditeid läbi
ei viidud.
229
4.1 Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem
Taimetervise kontrollisüsteemi valdkonnas ei ole 2018. aastal auditeid läbi viidud.
Taimekaitse valdkonnas viidi 2018. aastal läbi 1 audit PMA-s.
PMA
Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused
Auditi objekt: Taimekaitsevahendite Auditi töörühm jõudis toimingute läbiviimise tulemusena
kasutamise järelevalve. järeldusele, et
- PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve
Auditi eesmärk: Anda hinnang PMA korraldus on parandamist vajav;
taimekaitsevahendite valdkonna - 2016. a taimekaitsevahendite valdkonna auditi
järelevalve korraldusele. soovitused on olulises osas rakendatud.
Olulised tähelepanekud:
Auditi raames hinnati ka 2016. a
- osade nõuete kontrollid ei ole alati asjakohased, mille
taimekaitsevahendite valdkonna
tulemusena ei pruugi olla tagatud kontrollide tõhusus;
auditi soovituste rakendamist.
- tuvastatud asjaolude kirjeldamisel kontrolliprotokollis ei
ole järgitud kõiki nõudeid, mistõttu ei pruugi olla tagatud
võimalus tuvastada tagasiulatuvalt või kolmanda isiku
poolt, milline oli ettevõttes tegelikult valitsev olukord
kontrolli hetkel;
- PMA taimekaitsevahendite kasutamise kontrollide
planeerimisel ei ole tagatud tõhus kontrollisüsteemi
toimivuse hindamine protsessi omaniku poolt
tuvastamaks, kas kavandatud meetmed ja tulem on
piisavalt tõhusad ja tulemuslikud ning kooskõlas
planeeritud eesmärkidega (tähelepaneku raames anti
kaks soovitust, millest üks on rakendatud ja teine
rakendamisel);
Olulised tähelepanekud, millega seonduvad soovitused on
rakendatud (seisuga aprill 2019):
- taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve
planeerimise tegelik tööjaotus ei ole täielikult kooskõlas
PMA sisemistes kordades sätestatud põhimõtetega;
- PMA maakondlikes keskustes ei ole alati olemas
asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud vahendid ja
seadmed kontrollide läbiviimiseks;
- kontrollide käigus ei kontrollita alati kõiki alamnõudeid,
mida on võimalik lähtuvalt olukorrast ettevõttes
kontrollida;
- maakondlike peaspetsialistide lähenemine/arusaam
mõnede nõuete vastavuse hindamisel on erinev.
Kokkuvõte (järeldused ja Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja
suundumused edaspidiseks) rakendatakse.
230
4.2 Loomatervise kontrollisüsteem
Loomatervise kontrollisüsteemi valdkonnas viidi 2018. aastal läbi audit VTA-s.
VTA
Auditi objekt ja eesmärk Auditi tulemused
Auditi objekt: VTA valmisolek Auditi töörühm jõudis toimingute läbiviimise tulemusena
taudipuhanguteks. järeldusele, et
- VTA valmisolek taudipuhanguteks on parandamist vajav;
Auditi eesmärk: Anda hinnang VTA - Maaeluministeeriumi 2016. aastal läbiviidud auditi
valmisolekuks taudipuhanguteks. aruandes „VTA valmisolek sigade Aafrika katku tõrjeks“
esitatud soovitused on olulises osas rakendatud.
Auditi raames hinnati ka 2016. a
auditi „VTA valmisolek sigade Olulised tähelepanekud:
Aafrika katku tõrjeks“ soovituste - puudub asutusesisene kokkulepe suu- ja sõrataudi korral
rakendamist. praktiliselt rakendatava ühtse hukkamismeetodi
kasutamiseks;
- puuduvad alternatiivsed lahendused loomade
hukkamiseks loomataudi ulatusliku leviku korral;
- puuduvad alternatiivsed lahendused loomade äraveoks,
hävitamiseks ning matmiseks ulatusliku loomataudi
leviku korral;
- puudub täpne määratlus eriolukordadeks, millal
mitteveretu hukkamine on lubatud, millest tulenevalt ei
ole võimalik hinnata ka vastavate olukordade esinemise
tõenäosust ja teostada vajaliku ressursi (inimesed,
vahendid) planeerimist.
Kokkuvõte (järeldused ja Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja
suundumused edaspidiseks) rakendatakse.
231
4.3 Ametlike kontrollidega seotud laboratooriumide tegevus
Põllumajandusuuringute Keskus
Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise kinnitamiseks ja EVS-EN ISO /IEC 17025:2006 nõuetele
vastavuse kontrolliks viidi vastavalt PMK laborite siseauditite plaanile laborites läbi 25 auditit.
2018. toimus EAK akrediteerimise järelevalvevisiit ning seemnekontrolli laboris ISTA
akrediteerimisvisiit. Laborid võtsid arvesse EAK ja ISTA poolt tehtud märkused ning täiendasid
oma protseduure ja tööjuhendeid. Kõik mittevastavused kõrvaldati tähtaegselt. Auditite
tulemusena leiti, et laborites on toimiv ja arenev juhtimissüsteem. Analüüside teostamine toimib
vastavuses standarditele, juhenditele ja teistele normdokumentidele.
Leitud mittevastavused ei ole mõjutanud laborite analüüsi tulemusi.
PMK katsekeskustes toimus AS Metroserdi poolt läbiviidav sertifitseerimisaudit, kinnitamaks
katsekeskuste juhtimissüsteemi vastavust standardile ISO 9001:2015.
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
Kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise kontrollimiseks ja EVS-EN ISO /IEC 17025:2006
nõuetele vastavuse kontrolliks viidi VTL Tartu laboris siseauditid läbi vastavalt VTL siseauditi
maatriksplaanile (mitmeaastane), piirkondlikes laborites vastavalt iga-aastasele plaanile.
Siseauditeid viidi läbi nii VTL Tartus (kokku auditeeriti 17 valdkonda) kui ka piirkondlikus
laboratooriumis Tallinnas (8 valdkonda).
Valdkonnad (kokku 6), mille kohta ei vormistatud eraldi protokolle, kajastuvad VTL juhtkonna
ülevaatus 2018 protokollis. Auditeeritud valdkondadest mittevastavusi ei leitud, kuid fikseeriti
mitmed tähelepanekud, mis vajasid parandusmeetmete rakendamist.
VTL-s läbiviidud siseauditite tulemusena saab kinnitada, et katsetegevus VTL-s on kontrollitud
ja vastab nõuetele. Keskkonnatingimused on nõutava sagedusega seiratud. Sisemise kvaliteedi
kontrolli protseduurid on kehtestatud ja neid järgitakse; väline kontroll on nõutava sagedusega
teostatud. Aparatuur on kontrollitud ja hooldatud, mõõteseadmed kalibreeritud. Auditite käigus
leitud tähelepanekud (dokumentide ajakohastamine) ei ole otseselt mõjutanud katsetegevust ega
selle kvaliteeti.
VTL sh piirkondlikes laboratooriumites läbiviidud auditite tulemusena võib kinnitada, et VTL
katsetegevus vastab jätkuvalt standardi EVS-EN ISO/IEC 17025 Katse- ja kalibreerimislaborite
üldnõuded ja VTL kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele.
Terviseameti laborid
TA Tartu laboris on 2018. aasta jooksul vastavalt auditiplaanile läbi viidud 8 siseauditit
vastavalt ISO EN ISO/IEC 17025 nõuetele. Auditite kohta on koostatud protokollid, leitud
mittevastavused ja rakendatud parandusmeetmed on dokumenteeritud. Auditite käigus leitud
puudused ei avaldanud mõju katsetulemustele.
Keemialabori EAK visiit 2018 toimus 10.05.2018.
TA kesklabori keemia laboris on 2018. aasta jooksul läbi viidud 17 siseauditit vastavalt ISO
/IEC 17025 nõuetele, 4 katsemetoodikate vertikaalauditit toimus Hiiumaal. Auditite kohta on
koostatud aruanded, auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud, mittevastavused ei
mõjutanud uuringute kvaliteeti.
TA Nakkushaiguste laboris viidi 2018. a läbi 14 siseauditit. Neist 1 toimus Hiiumaa laboris.
Auditite käigus leitud puudused on kõrvaldatud. Mittevastavused ei mõjutanud uuringute
kvaliteeti.
233
5. NÕUETELE MITTEVASTAVUSED JA TEGEVUSED
NENDE PUHUL
Anda valdkonnapõhiselt ülevaade nõuetele mittevastavuste:
esinemise sagedusest
liigist (ka klassifikatsioon, laad)
esinemise kohast (st millises toiduahela etapis, ka ettevõtte liik);
peamistest järeltegevustest nt piirangud/keelud turuleviimisel, impordil, ekspordil,
kauplemisel; tagasikutsumine; tunnustamise/teavitamise peatamine; trahvid
kokkuvõte, esitada järeldused ja suundumused edaspidiseks
Nõuetele mittevastavuste peatükis võib käsitleda vihjet, kaebust, sunniraha, hoiatuse, trahvi
rakendamist.
5.1. Veterinaar- ja Toiduamet
Aastal 2018 alustati 19 väärteomenetlust. Otsuseni jõuti 10 menetluses.
Määrusega lõpetatud (otstarbekuse kaalutlusel) menetlused puuduvad.
1) Kvalifikatsioon: LTTS § 585 lg 1 loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni või loomade
kokku toomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise,
sealhulgas loomadega kauplemise veterinaarnõuete rikkumise eest; trahv 300 €
2) Kvalifikatsioon: ToiduS § 531 lg 1; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise
alustamisel; trahv 500 €
3) Kvalifikatsioon: ToiduS § 53-6 lg 1; toidu koostise, omaduste, lisa- või saasteainete või
mikroorganismide sisalduse või muude nõuete kohta valeandmete esitamise või saate-,
müügi- või muudes tõendusdokumentides valeandmete esitamise eest; trahv 250
4) Kvalifikatsioon: MPõS § 20 lg 2; sellise toote mahepõllumajandusele viitava märgistusega
teadva turustamise eest, mis ei ole toodetud või ette valmistatud mahepõllumajanduse
nõuete kohaselt; trahv 500 €
5) Kvalifikatsioon: ToiduS §531 lg 2; teatamis- ja loakohustuse rikkumine toidu käitlemise
alustamisel; trahv 400 €
6) Kvalifikatsioon: ToiduS § 532 Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest; trahv 1900 €
7) Kvalifikatsioon: LKVetJS § 60 lg 2; Veterinaarnõuete rikkumise eest; trahv 800 €
8) Kvalifikatsioon: ToiduS §532 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1700 €
9) Kvalifikatsioon: ToiduS § 532 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 1900 €
10) Kvalifikatsioon: ToiduS § 532 lg 3; Toidu suhtes esitatud nõuete rikkumise eest 800 €
Vaidemenetlus VTA-s:
2018. aastal esitati VTA-le 15 vaiet. 3 vaiet rahuldati ja 6 jäeti rahuldamata, 6 vaiet tagastati.
234
Kaebuste menetlemine VTAs
Kaebuste esitamiseks Veterinaar- ja Toiduametile on mitmeid võimalusi. Enim kasutatakse
selleks telefoni, sh vihjetelefoni (automaatvastajat), ning e-posti. Lisaks on võimalik täita
kodulehel olevat kaebuste esitamise vormi. Vihjet saavad jätta inimesed, kellel on pretensioone
loomatervishoiu, loomakaitse või toidu ja selle kvaliteedi suhtes, või mõne muu valdkonna
tegevuse suhtes, kus VTA järelevalvetoiminguid teostab.
Kõik Veterinaar- ja Toiduametile laekunud kaebused salvestatakse ning registreeritakse.
Kaebused, mille lahendamine jääb ameti pädevusest välja, edastatakse vastavalt kuuluvusele
vajalikule asutusele. Haldusbüroo vanemspetsialist selekteerib informatiivsed ning
menetluskõlbulikud kaebused. Informatiivseteks kaebusteks peetakse vihjeid, mille sisust ei
selgu kaebusaluse objekti täpsed andmed (nt toote täpne nimetus või loomapidaja asukoht) ning
kontrolli teostamine ei ole seetõttu võimalik. Menetluskõlbulikud kaebused suunab kaebuse
registreerija resolutsiooni andjale, kelleks on vastava ala osakonna juhataja, kes omakorda
määrab kaebuse menetlemise eest vastutavad ametnikud. Kaebuste menetlemist VTA-s
reguleerib peadirektori käskkirjaga kinnitatud kaebuste menetlemise kord.
2018. aastal laekus VTA-le 841 kaebust, mille hulk on võrreldes 2017. aastaga suurenenud 8%.
Suurem osa 2018. aasta kaebustest (417 kaebust ehk 51%) puudutas toitu, 35 % (286 kaebust)
loomakaitse ja 13 % (105 kaebust) loomatervise valdkonda.
5.2. Tarbijakaitseamet
Ülevaade 2018.a. toiduseaduse alusel teostatud järelevalvest ja pöördumistest.
Tarbijakaitseamet teostas riiklikku järelevalvet kauplejate tegevuse üle töökorraldusliku
tegevuskava alusel lähtudes 2018 aasta osas kinnitatud ohuprognoosist ja tööplaanist.
Järelevalve toimingute läbiviimisel on aluseks kehtiv seadusandlus ja õigusaktid, mis sätestavad
nõuded konkreetsele kaubagrupile ja millega peab kauba pakkuja ja müüja arvestama ja mida
peab järgima ning mis on kauplejale täitmiseks kohustuslikud.
Tarbijakaitseameti poolt seoses struktuurimuudatusega on toiduseaduse alusel konkreetsele
valdkonnale suunatud plaanilise järelevalve teostamine vähenenud. Peamiselt on
järelevalvetoimingud läbi viidud tarbijatelt laekunud selgitustaotlustes oleva informatsiooni
alusel või edastatud edasiseks menetlemiseks toidu käitlemist ja kvaliteeti puudutavates
küsimustes Veterinaar- ja Toiduametile. Väärteomenetlusi toiduseaduse alusel 2018.a. läbi ei
viidud.
Toidukaupadega seotud kirjalikke pöördumisi ja selgitustaotlusi on Tarbijakaitseameti
andmebaasis 2018.a. registreeritud 195, millest 21 juhul on tegemist toidu märgistusega seotud
küsimustega ja 28 juhul on tegemist toidu kvaliteediga seotud küsimustega.
235
Tarbijakaitseameti nõustamistelefonile ja vastuvõttudesse pöörduti 2018.aastal 299 korral
seoses toidu osas ilmnenud probleemidega. Nõustamised jagunevad järgmiselt: 170 pöördumist
üldistes küsimustes toidu osas; 34 pöördumist lihatoodetega seotud küsimustes; 34 pöördumist
puu- ja köögiviljadega seotud küsimustes ja 19 pöördumist leiva- ja saiatoodetega seotud
küsimustes; tervisetoidu ja toitaineliste lisanditega seotud küsimustes 26 korral ja
mittealkohoolsete jookide osas 16 korral.
Aruande perioodi jooksul Tarbijakaitseameti poolt toitlustusettevõtetes järelevalvetoiminguid
ei teostatud.
5.3. Terviseamet
2018. a kontrolliti 6 loodusliku mineraalvee ettevõtet ja ühte allikavee ettevõtet (sealhulgas
laboratoorselt). Ettekirjutusi ei olnud.
2018. aastal turul kontrollitud looduslikud mineraalveed vastasid Sotsiaalministri 22. juuni
2004. määruse nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ kehtestatud nõuetele.
5.4. Põllumajandusamet
Taimekaitse valdkonnas laekus 6 vihjet seoses taimekaitsevahendite väärkasutamise tagajärjel
mesilaste hukkumise kahtlusega, millest 3 osutusid põhjendatuks, kuna tegemist oli
taimekaitsevahendi kasutamise nõuete eiramisega.
Kuna õiguslikud alused rikkumiste menetlemiseks PMA-l puuduvad, anti materjalid tuvastatud
rikkumiste kohta üle makseagentuurile (PRIA), kes toetuste vähendamist vastavalt PMA
hinnangutele siiski ei kohaldanud. Antud soovituste kohaselt edastati 1 rikkumine
menetlemiseks Keskkonnainspektsioonile, kes teavitas aga, et ka nendel vastvaid õiguslikke
aluseid ei ole.
Mahepõllumajanduse valdkonnas laekus 1 teavitus seoses Eestist pärit mahetoodangus
taimekaitsevahendite jääkide tuvastamisega. Asjaolude tuvastamisek viidi läbi täiendavad
kontrollid, mille käigus võrreldi vahendaja poolt ostetud koguseid maheettevõtetes tootmise
arvestuse pidamisega. Allikat ei tuvastatud. Seoses õiguslike aluste puudumisega väärtegusid ei
menetletud.
Taimetervise valdkonnas kaebusi ei laekunud. Seoses väärteomenetluse koosseisude
puudumisega väärtegusid ei menetletud.
236
5.5. Maksu- ja Tolliamet
Maksu- ja Tolliameti ülesanded, mis on seotud mitmeaastase riikliku kontrollikava
valdkondadega ei ole muutunud. Maksu- ja Tolliamet ei rakendanud aruandval aastal olulisi
muudatusi töömetoodikas.
Aruandval aastal MTA teostas 55 194 erinevat liiki kontrolli, mille käigus tuvastati 14 175 erivat
liiki rikkumisi.
Sertifitseeritavate seemnete kontrolliga alustati 2015. aastal, esimene kontrollide täisaasta oli
2016. aasta.Kui 2015. aastal rikkumisi tuvastati kolmel korral ja peeti kinni 4,7 kg seemenid,
siis ja esimesel täisaastal kogus hüppeliselt kasvas, siis järgnevatel aastatel rikkumiste kogus
vähenes ja rikkumiste foon on olnud stabiilne. Seemnete rikkumiste kogused on vähenenud ja
olnud stabiilne eelkõige tänu läbiviidud ennetustööle ning PMA poolt valmistatud ning
kõikidesse piiripunktidesse paigaldatud plakatitele.
Tabel 115. Sertifitseeritavate seemnete rikkumised
Aasta Rikkumiste arv Rikkumise kogus
2015 3 4,7 kg
2016 32 2072 kg
2017 38 35,4 kg ja 980 jmp
2018 37 133,17 kg ja 77 jmp
Taimekaitsevahendeid peeti kokki 10 korral kogumahus 49 jäemuugipakendit ja 4,76 kg.
Ebaseaduslikke vätisi tuvastati 8 korral kogu mahus 15 liitrit ja 21,5 kg.
Taimetervise rikkumisi avastati 4 korral rikkumise objektideks oli kartul (2 kg) ja saematerjal
(25 tk).
2018. aastal viidi reisijate hulgas läbi 45 855 kontrolli, mille käigus konfiskeeriti muu hulgas
540 korral lihatooteid 1 340 kg, piimatooteid 500 kg, 0,5 kg musta kalamarja ja 6,6 kg mett.
5.6. Ravimiamet
Ravimiamet kontrollib ravimite toimivust, kvaliteeti ja ohutust ning annab ravimitele
müügilubasid; kontrollib ravimite kliiniliste uuringute lubatavust ja valvab uuringus osalejate
ohutuse järele; annab ravimite käitlemise ja vahendamise tegevuslubasid, valvab ravimite
käitlemise nõuetekohasuse üle apteekides, ravimite hulgimüügi-, vahendamise- ja
tootmisettevõtetes, samuti narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise üle; viib läbi
ravimite kvaliteedi laboratoorset kontrolli; jälgib ravimite ning narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ja nende lähteainete liikumist üle Eesti piiri; ütleb, kas toode kuulub ravimite hulka või
mitte; ütleb, kas ravim kuulub narkootiliste või psühhotroopsete ravimite, käsimüügi või
retseptiravimite hulka; kogub ja analüüsib andmeid ravimitarbimise suundumuste kohta Eestis;
kogub ja hindab teavet ravimite kõrvaltoimete kohta, korraldab sellealase teabe edastamist
rahvusvahelistele organisatsioonidele; valvab rakkude, kudede ja elundite hankimise ja
237
käitlemise üle; valvab ravimite reklaami nõuetest kinnipidamise üle; valvab müügiloa hoidjate
ravimiohutuse järelevalvesüsteemide toimivuse üle; annab hinnanguid apteekidest
soodustingimustel väljastatavate ravimite loeteludesse kandmise taotlustele; korraldab Eesti
esindajate osavõttu Euroopa Ravimiameti ja Euroopa Farmakopöa komisjonides ja teistes
kogudes; aitab kodanikel selgust saada kõikides ravimeid puudutavates küsimustes.
Kinnitus üldise tulemuslikkuse kohta
Loomatervise valdkonnaga seotud Ravimiameti strateegiline eesmärk on tagada, et Eestis
loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult
efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud.
Müügiloa väljastamise eelse kontrolli läbivad eranditult kõik ravimid. Müügiloa väljastamise
järgne kontroll põhineb riskipõhisel ravimite kvaliteedi kontrollil, ravimite ohutuse alasel seirel
ning ravimite käitlemistegevusluba omavate ettevõtete järelevalvel.
Ametlike kontrollide alane informatsioon ja arengusuunad
Ravimi müügiluba
Enne müügiloa väljastamist viiakse läbi ravimite toimivuse, kvaliteedi ja ohutuse hindamine.
Hinnatakse kõiki müügiluba taotlevaid ravimeid. Müügiloa taotlemiseks on erinevad
protseduurid: riiklik-, vastastikuse tunnustamise– ja detsentraalne protseduur, lisaks tsentraalne
protseduur, mille puhul müügiloa dokumentatsiooni hindamist korraldab Euroopa Ravimiamet
ja müügiloa väljastab Euroopa Komisjon.
2018. aastal väljastas Ravimiamet esmase müügiloa 73 veterinaarravimile, uuendas 33
veterinaarravimi müügiloa ja menetles 824 veterinaarravimite müügiloa muutuse taotlust.
Veterinaarravimite registris on 2019. aasta 24. aprilli seisuga 1184 veterinaarravimit.
Ravimite käitlemine
Ravimite käitlemise järelevalve korraldatakse riskipõhiselt. Järelevalve põhimõtted on kirjas
asutusesiseses tööjuhendis. Välja on toodud sisendid riskide hindamiseks ja järelevalve
planeerimiseks. Koostatakse inspektsioonide aastaplaan. Inspektsioonid on enamasti ette
teatamata. Inspektsioonide käigus kontrollitakse peamiselt ravimite käitlemise toimingute (nt
hankimine, säilitamine, väljastamine, arvestus) vastavust kehtestatud nõuetele, lisaks
teostatakse järelkontrolle ettekirjutuste täitmise üle.
2018. aastal väljastas Ravimiamet 20 esmakordset ravimite käitlemise tegevusluba, tegevusloa
muutusi oli 126 tegevusloal. Kokku menetleti 146 erinevat tegevusloa taotlust.
Tabel 116. Eestis ravimite käitlemise tegevusluba omava ettevõtte 01.01.2019 seisuga:
Tegevusloa liik Tegevusloaga ettevõtteid
Ravimite hulgimüügi tegevusluba 56
Humaanravimid 31
Humaan- ja veterinaarravimid 23
Veterinaarravimid 2
Apteegi tegevusluba 494
238
humaan- ja veterinaarravimite müük
Põhiapteeke 350
Haruapteeke 144
Veterinaarapteegi tegevusluba 4
Ravimite tootmise tegevusluba 35
Veterinaarravimite tootmine 1
Ravimite tootmise tegevusluba ravimite 9
pakendi märgistuse muutmiseks ja
ümberpakendamiseks
Veterinaarravimite kvaliteedi kontroll
Ravimite kvaliteedi kontrolli viib läbi Ravimiameti labor. Laboratoorne kontroll näitab, kas
Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad müügiloaga kehtestatud
kvaliteedinõuetele. Ravimite kvaliteedikontroll Ravimiameti laboris toimub vastavalt
aastaplaanile. Lisaks humaanravimite pistelisele kontrollile kontrollitakse pisteliselt ka
veterinaarravimeid. 2018. aastal analüüsis Ravimiameti labor 14 müügiloaga veterinaarravimit,
ühte veterinaarravimite tootmiseks kasutatavat toimeainet ja ühte ühekordse sisseveoloa alusel
maale toodud ravimit. Kvaliteedinõuetele ei vastanud 2 tsentraalse müügiloaga ravimit
(tegemist ei ole Eesti turult analüüsiks võetud ravimite partiidega), üks toimeaine ja 1 ühekordse
sisseveoloaga ravim. Ravimiametil on ligipääs andmebaasile, milles kajastuvad kõikide
liikmesriikide ravimikontrolli laborites läbiviidud analüüsid tsentraalse-, detsentraalse- ja
vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimite kohta.
Detsentraalse- ja vastastikuse tunnustamise protseduuri kaudu müügiloa saanud ravimitest
analüüsiti ravimite kvaliteedikontrollilaborite koostöövõrgustikus 2018. aasta jooksul 78
veterinaarravimit, millel on ka Eestis müügiluba, kvaliteedinõuetele ei vastanud 4 ravimit.
Nõuete rikkumise analüüs
Veterinaarravimite käitlemine
Õigusaktide nõuete järgimise üldine tase on hea. Enamasti esines mittevastavusi ravimite
käitlemisnõuete järgimise osas, mis suures osas võib olla tingitud nii omas ettevõttes kehtestatud
juhiste, kui ka üldiste õigusaktide mittetundmisest ja mittejärgimisest.
Nõuete rikkumise korral rakendatavad meetmed
Ravimite käitlemine
Inspekteeriti ühte veterinaarravimeid käitlevat hulgimüügiettevõtet ja ühte nii veterinaar- kui
humaanravimeid käitlevat hulgimüügiettevõtet. Ettekirjutusi ei tehtud.
Veterinaarapteekide inspektsioone ei olnud.
Veterinaarravimite tootjate inspektsioone ei olnud; tootmise ja tootmise tegevusloa omaja
pakendi märgistuse muutmiseks oli inspektsioone 3 ettevõttes, neist 2 veterinaarravimite vallas.
Veterinaarteenuse osutaja juurde tehti 4 inspektsiooni. Ettekirjutus (sisaldab ühte või mitut
kohustust) tehti 2 ettevõttele.
239
Ressursid
Rahastamine
Ravimiametit rahastatakse ligi 80% ulatuses järelevalvatavatelt (peamiselt müügiloahoidjatelt)
võetavatest tasudest, riiklik rahastamine moodustab ca 20% Ravimiameti eelarvest.
Inimressursid
Olulisi muutusi eelmise perioodiga võrreldes ei ole toimunud. Müügilubade osakonnas töötab
32 ametnikku ja 10 töötajat. Ravimohutuse osakonnas töötab 10 ametnikku.
Inspektsiooniosakonnas on 12 inspektorit. Laboris töötab 8 ametnikku.
Meetmed ametlike kontrolliasutuste töö tõhustamikseks
Ravimiamet koostab ja teeb ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile seadusandluse muutmiseks;
koostab ja saadab ringkirju ravimite käitlejatele, korraldab/osaleb erialaorganisatsioonide poolt
korraldatavatel koolitustel.
Meetmed mida võetakse sööda- ja toidukäitlejate töö tõhustamiseks
Ei ole asjakohane
240
LISAD
LISA 1. Lühendite/akronüümide tabel
Lühend/akronüüm Selgitus
AK Ametlikud kontrollid
EAK Eesti Akrediteerimiskeskus
EMÜ Eesti Maaülikool
JAR Järelevalveanalüüside register
JVIS Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve
Infosüsteem
KKI Keskkonnainspektsioon
KeA Keskkonnaamet
KAUR Keskkonnaagentuur
KKI MO Keskkonnainspektsiooni maakondlikud
osakonnad
KKM Keskkonnaministeerium
MEM Maaeluminiseerium
MTA Maksu- ja Tolliamet
MVK Maakonna Veterinaarkeskus
PM Põllumajandusministeerium
PMA Põllumajandusamet
PMK Põllumajandusuuringute Keskus
PRIA Põllumajandusregistrite ja Informatsiooni amet
RASFF Toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem/ Rapid Alert
System for Food and Feed
RLTP Riiklik Loomatauditõrjeprogramm
RM Rahandusministeerium
SoM Sotsiaalministeerium
TA Terviseamet
TAI Tervisearengu Instituut
TAT Terviseameti talitused
TKA Tarbijakaitseamet
TKIS Toidukontrolli infosüsteem
TTIS Taimetervise infosüsteem
TTK Tallinna Tehnikakõrgkool
VTA Veterinaar- ja Toiduamet
VTL Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
241
LISA 2. Mahepõllumajandussektoris toimunud ametlike kontrollimiste aruanne
XIIIc LISA Artiklis 92f osutatud mahepõllumajandusandmete esitamise vormid
Mahepõllum
ajandussekto Riik: Eesti
ris toimunud
ametlike
kontrollimist
e aruanne Aasta: 2018
1) Teave ettevõtjate kontrollimise kohta
Kontrolliasut
Kontrollorga use või Registreeritud ettevõtjate arv Aastane kontrollimiste arv Täiendavate riskipõhiste kontrollkäikude arv Kontrollimiste/kontrollkäikude koguarv
ni või kontrollorgan
kontrolliasut i kohta Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud
use registreeritud slikud Töötlejad slikud Töötlejad slikud Töötlejad slikud Töötlejad
andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja
koodnumber ettevõtjate (2) (2) (2) (2)
arv tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3)
EE-ÖKO-01 1948 1948 1154 2146 1180 198 58 2344 1238
EE-ÖKO-02 388 174 33 16 214 178 155 28 24 206 57 29 179
Kokku 2336 1948 1154 174 33 16 214 2146 1180 178 0 0 155 198 58 28 0 0 24 2344 1238 206 57 29 179
(1) Põllumajandustootjate hulka kuuluvad järgmised: üksnes põllumajandustootjad; tootjad, kes on ka töötlejad; tootjad, kes on ka importijad; muud mujal liigitamata segatootjad.
(2) Töötlejate hulka kuuluvad järgmised: üksnes töötlejad; töötlejad, kes on ka importijad; muud mujal liigitamata segatootjad.
(3) Muude ettevõtjate hulka kuuluvad edasimüüjad (hulgimüüjad, jaemüüjad) ja muud mujal liigitamata ettevõtjad.
Kontrollorga
Selliste proovide arv, mis osutavad määruste (EÜ) nr 834/2007 ja (EÜ) nr 1235/2008
ni või Registreeritud ettevõtjate arv Analüüsitud proovide arv
rikkumisele
kontrolliasut
use
koodnumber Põllumaj Muud Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud
Põllumajandu
slikud Töötlejad slikud Töötlejad slikud Töötlejad
või pädeva andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja
asutuse nimi (2) (2) (2)
tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3)
EE-ÖKO-01 1948 1154 98 0 4 0
EE-ÖKO-02 171 33 16 217 17 4 15 1 0 0 0
Kokku 1948 1154 171 33 16 217 98 0 17 4 0 15 4 0 1 0 0 0
(1) Põllumajandustootjate hulka kuuluvad järgmised: üksnes põllumajandustootjad; tootjad, kes on ka töötlejad; tootjad, kes on ka importijad; muud mujal liigitamata segatootjad.
(2) Muude ettevõtjate hulka kuuluvad edasimüüjad (hulgimüüjad, jaemüüjad) ja muud mujal liigitamata ettevõtjad.
(3) Muude ettevõtjate hulka kuuluvad edasimüüjad (hulgimüüjad, jaemüüjad) ja muud mujal liigitamata ettevõtjad.
Kontrollorga Registreeritud ettevõtjate arv Tuvastatud eiramisjuhtude või rikkumiste arv (4) Kohaldatud meetmete arv partii või tootmistsükli kohta (5) Kohaldatud meetmete arv ettevõtja kohta (6)
ni või
Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud
kontrolliasut slikud Töötlejad slikud Töötlejad slikud Töötlejad slikud Töötlejad
use andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja
koodnumber tjad (1)
(2) (2) (2) (2)
usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3)
EE-ÖKO-01 1948 1154 105 20 7 0 0
EE-ÖKO-02 171 33 16 217 5 8 1 4 8
Kokku 1948 1154 171 33 16 217 105 20 5 0 0 8 7 0 1 0 0 0 0 0 4 0 0 8
(1) Põllumajandustootjate hulka kuuluvad järgmised: üksnes põllumajandustootjad; tootjad, kes on ka töötlejad; tootjad, kes on ka importijad; muud mujal liigitamata segatootjad.
(2) Töötlejate hulka kuuluvad järgmised: üksnes töötlejad; töötlejad, kes on ka importijad; muud mujal liigitamata segatootjad.
(3) Muude ettevõtjate hulka kuuluvad edasimüüjad (hulgimüüjad, jaemüüjad) ja muud mujal liigitamata ettevõtjad.
(4) Üksnes sellised eeskirjade eiramised ja rikkumised, mis mõjutavad toodete mahepõllumajanduslikku seisundit ja/või mille suhtes on juba mingit meedet kohaldatud.
(5) Kui tuvastatud rikkumine seisneb käesolevas määruses sätestatud nõuetele mittevastavuses, tagab kontrolliasutus või kontrollorgan, et sellise toote märgistusel ja reklaamil, mille kogu partiid või tootmistsüklit rikkumine hõlmab, ei ole viidet mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile, tingimusel et meede on vastavuses rikutud nõude olulisusega ning rikkumise iseloomu ja sellega seotud
konkreetsetele asjaoludega (vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 30 lõike 1 esimesele lõigule).
(6) Kui on tuvastatud tõsine või pikaajalise mõjuga rikkumine, keelavad kontrolliasutus või kontrollorgan asjaomasel ettevõtjal selliste toodete, mille märgistusel ja reklaamil on viide mahepõllumajanduslikule tootmismeetodile, turustamise liikmesriigi pädeva asutusega kokku lepitavaks ajavahemikuks (vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 30 lõike 1 teisele lõigule).
2) Teave järelevalve ja auditite kohta
Kontrolliasut Dokumentide läbivaatamine ja kontori auditeerimine (4)
Kontrollorga use või Registreeritud ettevõtjate arv Auditite arv (5) Vaatlusauditite arv (6)
ni või kontrollorgan (Kontrollitud ettevõtja toimikute arv)
kontrolliasut i kohta Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud Põllumaj Põllumajandu Muud
use registreeritud slikud Töötlejad slikud Töötlejad slikud Töötlejad slikud Töötlejad
andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja andustoo loomakasvat Importijad Eksportijad ettevõtja
koodnumber ettevõtjate (2) (2) (2) (2)
arv tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3) tjad (1) usüksused d (3)
EE-ÖKO-01 1948 1948 1154 0 0 0 0 0 0
EE-ÖKO-02 171 33 16 217
Kokku 1948 1948 1154 171 33 16 217 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
(1) Põllumajandustootjate hulka kuuluvad järgmised: üksnes põllumajandustootjad; tootjad, kes on ka töötlejad; tootjad, kes on ka importijad; muud mujal liigitamata segatootjad.
(2) Töötlejate hulka kuuluvad järgmised: üksnes töötlejad; töötlejad, kes on ka importijad; muud mujal liigitamata segatootjad.
(3) Muude ettevõtjate hulka kuuluvad edasimüüjad (hulgimüüjad, jaemüüjad) ja muud mujal liigitamata ettevõtjad.
(4) Kontrollorgani struktuuri, toimimist ja kvaliteedijuhtimist kirjeldavate asjaomaste dokumentide läbivaatamine. Kontrollorgani kontori auditeerimine, sealhulgas ettevõtja toimikute kontrollimine ning mittevastavuste ja kaebustega tegelemise kontrollimine, mis hõlmab vähimat kontrollisagedust, riskipõhise lähenemisviisi kasutamist, etteteatamata ja järelkülastusi, proovide võtmise korda ja teabevahetust teiste
kontrollorganite ja kontrolliasutustega.
(5) Audit: pädeva asutuse kontrollkäik ettevõttesse, et kontrollida kontrollorgani tegevuskorra nõuetelevastavust ja tema tegevuse tõhusust.
(6) Vaatlusaudit: pädeva asutuse kontrollorgani inspektori kontrollkäigul tehtud vaatlus.
3) Järeldused mahepõllumajandusliku tootmise kontrollsüsteemi kohta
Lisa 2
KINNITATUD
Veterinaar- ja Toiduameti Peadirektori
25.06.2019 käskkirjaga nr 69
Eesti integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava 2018-2021
2018. a aruande lühikokkuvõte
Käesolev dokument on EIMKK 2018-2021 2018. a aruande lühikokkuvõte.
IMKK aruandes esitatakse andmed 2018. a ametlike kontrollide läbiviimise kohta.
2018. a aruanne on valminud VTA koordineerimisel ning pädevate asutuste koostööna.
1. Kinnitus üldise tulemuslikkuse kohta
1.1. Mitmeaastases riiklikus kontrollikavas kirjeldatud strateegiliste eesmärkide
saavutamine 2018. a.
Tegevusvaldkonna strateegilised eesmärgid on esitatud Maaeluministeeriumi valitsemisala
arengukavas aastateks 2018-2021.
Strateegilised eesmärgid ja nende saavutamise indikaatorid 2018. a olid järgmised:
1) Eestis toodetav ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija on informeeritud
Ametliku kontrolli korras toidust ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest laboratoorselt
uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal uuritud proovide arvust vähemalt 96%
laboratoorselt uuritud proovidest on nõuetele vastavad – 2018.a 94%.
Elanikkonna toidutekkelistesse nakkushaigustesse haigestumuse arv 100 000 elaniku kohta
on 189,9. Eesmärk on, et nimetatud haigusjuhte on alla 200 aastas.
Koolitused toidukäitlejatele teadlikkuse tõstmiseks. 2018.a toimus 64 koolitus- ja
teavitustegevust ning osalejaid oli 1290.
2) Loomade heaolu on kõrge, loomadel on hea tervislik seisund ning taimetervis on hea
Loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangute arv. Eesmärk on
jätkuvalt loomahaigustest ja taimekahjustajatest tingitud kauplemispiirangutest vaba staatus
(VTA 1; PMA 0).
Eestile taimede ja taimsete saaduste kauplemise piiranguid ei kehtestatud.
Loomade ja loomsete saaduste osas on meil alates 2015. aastast kehtivad piirangud sigade ja
sealihast toodete osas ning piirangud kehtisid ka 2018. aastal.
Tuvastatud loomaheaolu rikkumiste osakaal läbiviidud kontrollidest – 2018.a 2% (3,2%)
Ametliku kontrolltoimingute korras taimedest, taimsetest saadustest ja muudest materjalidest
laboratoorselt uuritud nõuetele vastavate proovide osakaal oleks 96% uuritud proovide arvust
– 2018. a 98%.
Kohaldatud tõrjemeetmete arv. Eesmärk on, et tõrjemeetmete arv oleks väiksem kui 30 –
2018.a 15
Leitud haigustekitajate osakaal teostatud uuringute arvust – 2018 a. 0,7% (0,8%)
Teatatud ja registreeritud loomataudijuhtude arv – 2018.a 799 (800)
Jõudluskontrollis osalevate loomade osakaal tõuraamatusse kantud loomade arvust – 2018. a
80 %
2. Kontrolltoimingute alane informatsioon
Toidu kontrollisüsteem
Seisuga 01.01.2019 oli VTA järelevalve all 15 665 toidu sh toiduga kokkupuutuvate materjalide
(TKM) ja mahepõllumajandusliku toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet. Võrreldes eelmise aastaga
on ettevõtete arv suurenenud 3%. Enim kasvab mee ja mesindussaaduste käitlemise, kala ja
kalatoodete käitlemise, TKM käitlevate, toiduveo ja taimsete esmatoodetega tegelevate ettevõtete
arv. Informeerituse tõusule on suuresti kaasa aidanud järelevalveametnike tõhus töö ja teabe
jagamine.
2018. aastaks oli planeeritud 11493 kontrolli, reaalselt viidi läbi aga 12 118 kontrolli. 2018. a teostati
9868 plaanilist ja 2250 plaanivälist kontrolli. Plaaniväliste kontrollide läbiviimise peamisteks
põhjusteks olid uute ettevõtete tegevusloa lahendamine, uute teavitatud ettevõtete kontrollimine,
plaanilisel kontrollimisel tehtud ettekirjutuste täitmise järelkontrollid, kaebuste menetlemine.
Keskmine kontrolli sagedus ettevõtte kohta aastas oli 0.8 korda (2017. aastal keskmiselt 0.8 korda).
Ametliku kontrolli korras sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest
4415 proovi, millest nõuetele vastavaks osutus 96%. Nõuetele mittevastavate proovide osakaal
võrreldes varasemate aastatega ei ole suuresti muutunud. 2018.aastal peamisteks uuringuteks olid
mikrobioloogia, saasteained (nt PAH, TKVJ, raskemetallid), lisaained (nt säilitusained ja
antioksüdandid), GMO, koostis-/kvaliteet, parasiidid. 2018.aastal taimekaitsevahendite jääkide
(TKVJ) kontrollimiseks võetud 227-st tavatoidu proovist ei leitud ühtegi TKV jääki 101-st proovist
(45%), vähemalt ühte TKV jääki leiti 114-st proovist (50%). 6-s proovi (2,5%) puhul hinnati tulemus
<MRL, kui võeti arvesse mõõtemääramatust, 5-e proovi (2,5%) puhul tuvastati MRLide ületused.
TA poolt kontrolliti 2018. a 6 loodusliku mineraalvee ettevõtet ja ühte allikavee ettevõtet (sealhulgas
laboratoorselt). Ettekirjutusi ei olnud. 2018. aastal vastasid kõikide Eesti pakendatud joogivee
tootjate vee mikrobioloogilised ja keemilised näitajad nõuetele.
Tarbijakaitseameti poolt järelevalvetoimingud on läbi viidud tarbijatelt laekunud selgitustaotlustes
oleva informatsiooni alusel või edastatud edasiseks menetlemiseks toidu käitlemist ja kvaliteeti
puudutavates küsimustes Veterinaar- ja Toiduametile. Toidukaupadega seotud kirjalikke pöördumisi
ja selgitustaotlusi registreeriti Tarbijakaitseameti andmebaasis 2018.a. 195, millest 21 juhul on
tegemist toidu märgistusega seotud küsimustega ja 28 juhul on tegemist toidu kvaliteediga seotud
küsimustega. Tarbijakaitseameti nõustamistelefonile ja vastuvõttudesse pöörduti 2018.aastal 299
korral seoses toidu osas ilmnenud probleemidega. Aruande perioodi jooksul Tarbijakaitseameti
poolt toitlustusettevõtetes järelevalvetoiminguid ei teostatud.
Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem
Mahepõllumajanduse registrisse on seisuga 31.12.2018 kantud 1949 ettevõtet. Võrreldes eelmise
aastaga tõusis mahepõllumajandustootjate arv 4 %. Mahepõllumajandusliku maa pind suurenes
võrreldes 2017. aastaga 5% (2017. aastal 8%), ning moodustab üle 210 000 hektari.
Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega tegeleb kokku 1246 ettevõtet. Lihaveisekasvatus on
järjepidevalt kasvanud. Vastupidine trend on piimalehmakasvatuse puhul, mis jätkuvalt väheneb.
Võrreldes 2017. aastaga vähenes ka lamba- ja kitsekasvatus 6%.
Mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmise kontrollimiseks võeti 2018. aastal 98 proovi, mis
on kooskõlas seaduses määratud kohustusega (5%). Võetud proovidest 4 osutusid positiivseks,
millest 3 võeti suvinisu ja 1 talirüpsi kasvavatest taimedest. Kõigis proovides tuvastati fungitsiidi
Folicur toimaine Tebukonasooli jääk, mida kasutatakse lehti ja viljapäid kahjustavate haiguste
tõrjeks suvinisul ning seenhaiguste tõrjeks ja kasvu reguleerimiseks talirüpsil. Ettevõtte talirüpsi põld
2
tunnistati tavapõlluks ja sealt 2019. aastal saadav toodang on tunnistatud
mittemahepõllumajanduslikuks. 1 kaera põllul tuvastati glüfosaadi jääk. Tegemist oli kõrvaloleva
tava-põllu pritsimisega, mille käigus toimus tuuletriiv, saastunud osa põllust viidi esimese aasta
üleminekusse ja sealt saadav toodang tunnistati mittemahepõllumajanduslikuks. Kahe ettevõtte
suvinisu toodangust leitud taimekaitsevahendi jäägi puhul tunnistati põllud
mittemahepõllumajanduslikeks ja ettevõtete kogu toodang tunnistati tavatoodanguks. Viimastest ühe
ettevõtte puhul leitud jääk oli nii suur, et sellest võis järeldada, et tegemist oli tahtliku
taimekaitsevahendi kasutamisega ning selle ettevõtte mahepõllumajanduslik tunnustatus tunnistati
kehtetuks.
Mahepõllumajandusliku ettevalmistamise, sööda tootmisega, turustamise või ladustamise valdkonnas
tegutsevate ettevõtete arv (edaspidi ettevõtted) valdkonnas kasvab stabiilselt. Kui aastal 2009 oli
VTA järelevalve all 53 ettevõtet, siis aastal 2010 oli ettevõtteid 95, 2011 aastal 128, 2012 aastal 161,
2013 aastal 186, 2014 aastal 211, 2015 aastal 260, 2016 aastal 314, 2017 aastal 366 ettevõtet ning
2018 aastal 388 ettevõtet. 2018 aastal väljastati esmane tõendav dokument 74 uuele ettevõttele,
tegevuse lõpetas 35 mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevat ettevõtet. 2018 aastal teostati
mahepõllumajandusliku käitlemisega tegelevates ettevõtetes 384 kontrolli. Planeeritud kontrollimisi
oli 251, tunnustamisele eelnevaid kontrollimisi oli 107. Lisakontrolle teostati 57 korral
Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem (Põllumajandustoodete, toidu,
piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete
kaitse).
Kokku teostati Põllumajandustoodete, toidu, piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning
garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse raames 135 kontrollkäiku. (millest
Põllumajandussaadusi kontrolliti 31, Piiritusjooke 18 ja veinitooteid 87) . Võrreldes planeeritud
planeerituga (113) suurenes kontrollkäikude arv seoses liikmesriikide järelevalveasutuste
pöördumisega ning tähelepanu juhtimisega nimetuse õigusvastase kasutamise osas.
Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem
Kokku kontrolliti piiripunktides 2018 a 2060 loomse saadetise partiid (sarnaselt 2017. a moodustasid
suurema osa kala- ja kalatooted), millest 794saadetist tunnistati sobivaks vaba ringluse ja 129
transiidi eesmärgil ning 111 mitteloomse saadetise partiid ja 9 TKM partii. Elusloomade
importimisel teostati kontrolle 182-le elusloomapartiile ning väljaveol kontrolliti piiril 241
elusloomade partiid. Seoses nakkushaiguste puhangutega (Sigade aafrika katk) Venemaal teostati
Venemaalt sisenevate tühjade loomaveokite puhastuse- ja desinfitseerimise kontrollimist 20 korral.
Vabasse ringlusse vormistati 325(mitteloomse sööda partiid. 2018. a väljastati elusloomade ja
loomsete toodete eksportimiseks mitte- EL riikidesse kokku 3601 eksportsertifikaati.
2018. aastal kontrolliti 96 korral käitlemisettevõtteid, mille üheks tegevusvaldkonnaks on loomse
toidu vastuvõtmine teistest Euroopa liidu liikmesriikidest. Sihtkoha vastuvõtja kohustuste nõuete
mittetäitmise kohta koostati ettekirjutusi 1 korral (ei ole teavitanud sihtkoha vastuvõtjana
tegutsemisest; arvestuskohustus täitmata), mitte- Eesti päritolu loomse toidu käitlemise käitlemist
kontrolliti 47 korral ning kontrollimisel koostati 7 ettekirjutust (jälgitavuse nõuete mittetagamine;
nõuete rikkumine, nõuetele mittevastav / puudulik märgistus).
Elusloomade veterinaarkontrolle sihtkohas teostati kokku 430 korral.
RASFF
2018. a edastati kiirhoiatussüsteemi RASFF kaudu Euroopa Komisjonile 14 teadet. Teated jagunesid:
5 ohu- ja 8 info- ja 1 piiritagastus teadet. 2018. a menetleti Eestis 68 Euroopa Komisjoni poolt
edastatud RASFF teadet, milles nimetatud toodete ühe sihtkoha riigina oli märgitud Eesti.
3
Söötade kontrollisüsteem
2018. a teostati 368 inspekteerimist ja võeti siseriikliku järelevalve käigus 207 söödaproovi.
Võrreldes 2017 aastaga teostati 2018. a ~ 7 % rohkem kontrollitoiminguid. Tegevusloaga ettevõtetes
viidi läbi 2018. a 13 kontrollimist ja 19 auditeerimist. Söödahügieeni lisa II alusel registreeritud
söödakäitlejaid kontrolliti 8,5 % käitlejate koguarvust, omatarbeks tootjaid ja söötjaid 4,7 % ning
esmatootjaid kontrolliti 1,4 % käitlejate koguarvust. 2018. a seisuga on menetletud ja väljastatud 9
lubatud loomseid proteiine sisaldava sööda tootmise ja/või söötmise luba ning 26 tegevusluba.
Loomatervise kontrollisüsteem
Loomakasvatusettevõtete kontrolle tehti 2018. a kokku 4248, kokku kontrolliti 3924
loomapidamiskohta. 2018. a uuriti RLTP raames Eesti loomakarju enam kui 32 haiguse suhtes.
Uurimistulemuste alusel võib kinnitada, et veise-, lamba-, kitse- ja põllumajanduslindude karjade
epidemioloogiline olukord Eestis on tervikuna endiselt hea. 2018. a säilitas Eesti ametlikult
brutselloosivaba (B. Melitensis) ning ametlikult veiste tuberkuloosi ja veiste brutselloosivaba ning
veiste ensootilise leukoosivaba liikmesriigi staatuse. Alates 2014. a on Eesti väheolulise BSE-riskiga
riik.
2018. a ei diagnoositud ühtegi sigade Aafrika katku juhtumit kodusigadel ning võrreldes 2017nda
aastaga on sigade Aafrika katki positiivsete juhtumite arv metssigadel oluliselt vähenenud. 2018.a on
Eesti kogu mandriala ja Saaremaa jätkuvalt kaetud taudistunud aladega. 2018.aasta lõpuks ei olnud
SAK diagnoositud ainult veel Hiiumaal. 2018.aasta jooksul diagnoositi SAKi metssigadel peamisel
Põhja-Eestis ning Saaremaal. Võrreldes 2017. aastaga on sigade Aafrika katkule positiivsete
metssigade osakaal langenud 9.1%-lt 5.7%-le. Leitud on nii SAK antikeha kui ka viirus positiivseid
loomi, ligi 90% SAK positiivsetest loomadest olid antikeha-positiivsed.
Viimane marutaudijuhtum Eestis diagnoositi 2011 a. jaanuarikuus. Alates 2013. a on Eesti
ametlikult marutaudi vaba riik. Vaktsineerimisega nakatanud naaberriigiga piirnevatel aladel 30-50
km raadiuses riigi maismaapiirist jätkatakse seni, kuni marutaudi taasnakatumise oht püsib. Eesti on
tänu puhvertsoonis rakendatavale metsloomade vaktsineerimisele ning teistele taudi levikut
tõkestavatele meetmetele suutnud marutaudivabaduse säilitada.
2018. aastal väljastas Ravimiamet esmase müügiloa 73 veterinaarravimile, uuendas 33
veterinaarravimi müügiloa ja menetles 824 erinevat veterinaarravimite müügiloa muutuse taotlust.
Veterinaarravimite registris on 2019. aasta 24. aprilli seisuga 1184 veterinaarravimit. 2018. aastal
väljastati 20 esmakordset ravimite käitlemise tegevusluba, tegevusloa muutusi oli 126 tegevusloal.
Kokku menetleti 146 erinevat tegevusloa taotlust. Kokku oli ravimite käitlemise tegevusluba
omavaid ettevõtteid 01.01.2019 seisuga: ravimite hulgimüügiettevõtteid 56, neist 31 omasid
humanitaarravimite ja 23 nii humaan-kui veterinaarravimite käitlemise tegevusluba ja 2 ainult
veterinaarravimite käitlemise tegevusluba. Üldapteeke, kellel on õigus käidelda nii humaan- kui
veterinaarravimeid oli 494, neist põhiapteeke 350 ja haruapteeke 144. Veterinaarapteeke, kellel on
õigus käidelda ainult veterinaarravimeid oli 4. Ravimite tootmise tegevusluba omavaid ettevõtteid,
kes toodavad veterinaarravimeid, oli kokku 1; ravimite hulgimüügiettevõtteid, kellel on ravimite
tootmise tegevusluba ravimite pakendi märgistuse muutmiseks ja ümberpakendamiseks, oli 9.
Loomade heaolu kontrollisüsteem
Teostatud kontrollide arv põllumajandusloomade pidamisnõuete täitmise osas on 2018. a võrreldes
2017. a jäänud üldjoontes samale tasemele (2017. a 4658 ja 2018. a 4629). Lemmikloomapidajaid
kontrolliti 2018. a kaebuste põhjal 177 korral.
Taimetervise valdkonna kontrollisüsteem
Olulisi ohtlike taimekahjustajate puhanguid ei esinenud. 2018. aastal viidi läbi kokku 21 ohtliku
taimekahjustaja seiret, neist 19 olid kaasrahastatud Euroopa Komisjoni poolt. Kolmandatest riikidest
4
(Uganda, Nigeeria, Aserbaidžaan) Eestisse toimetatud taimedest ja taimsetest saadustest tuvastati
elusad Sternochetus mangiferae, Ceratitis (Ceratalaspis) cosyra (Walker) ja kaevandikärbse
Liriomyza trifolii eluvõimelised vastsed ja kaunviljade kahjurid Callosobruchus sp.
Jätkuvalt on probleemiks sissetoodud nõuetele mittevastav puidust pakkematerjal, samuti teistest
liikmesriikidest pärit nõuetele mittevastavate taimepassidega ja ohtlikust kahjustajast saastunud
taimed.
Kõigis seire kohtades koguti asukoha koordinaadid ning iga ohtliku kahjustaja seire kohta koostati
Euroopa Komisjoni poolt kaasrahastamiseks nõutud (MapInfo) kaart. Seirete käigus tuvastati 1
kartuli-kiduussi ja 2 kartuli-ringmädaniku kollet.
Eestis on kasutusele võetud Euroopa Liidu elektrooniline sertifitseerimise infosüsteem TRACES-NT
(Trade Control and Expert System). Kõikidele kaubasaadetistele, mille sihtkohaks oli Euroopa Liidu
liikmesriik, vormistati antud süsteemis ühtne sisenemisdokument (CHEDPP), mis tõendab, et
kontrollitava kauba suhtes on EL sisenemise piiripunktis teostatud ettenähtud taimetervise
kontrolltoimingud. Süsteemis on loodud ka link tuvastatud nõuete eiramistest teabe edastamiseks
Europhyt andmebaasi.
Kasutusele võeti ЕAЭС (Venemaa, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõstan, Armeenia) ühtne ohtlike
taimekahjustajate nimekiri. Nõuete muutumisega tekkis mitmetel ettevõtjatel probleeme
kaubasaadetiste toimetamisel nimetatud riikidesse, kuna kehtestatud nõuded on olulises osas
vastuolus rahvusvaheliste (IPPC) reeglitega, sh esitavad erinevad riigid imporditavale kaubale
erinevaid nõudeid. Tulenevalt PMA poolt osutatud abisti eri riikide tegelike nõuete väljaselgitamisel
kokkuvõttes kaubavood Eestist Euraasia Majandusühenduse riikidesse siiski ei vähenenud.
Taimekaitse valdkonna kontrollisüsteem
2018. a teostati kokku 1024 kontrolli (2017. aastal 945). Järelevalve käigus võeti 107 proovi
kasvavatest taimedest (rapsist) ja taimsest toodangust (kartulist, maasikast ja kurgist). Mesinike
kaebusi seoses taimekaitsevahendite kasutusnõuete rikkumisega laekus 6, millest 3 juhul tuvastati, et
mesilaste hukkumine oli põhjustatud taimekaitsevahendi väärkasutamisest. Mesilaste hukkumisega
seotud kaebuste efektiivsemaks käsitlemiseks Koostöös VTA ja mesindusorganisatsioonidega
ajakohastati juhist koostööks, sh proovide võtmiseks hukkunud mesilastest.
Ametliku kontrolliga seotud laboratooriumide tegevus
Põllumajandusuuringute Keskus (PMK)
2018. a teostati PMK laborites riikliku järelevalve käigus võetud kontrollproovide analüüse VTA
tellimusel järgnevalt: toidu järelevalve laboratoorsed analüüsid: (i) taimekaitsevahendite jäägid –
163- proovi/-531 analüüsi; (ii); (iii) mükotoksiinid - 9 proovi/-16 analüüsi; söötade järelevalve
laboratoorsed analüüsid - 302 analüüsi. Riikliku saasteainete seireplaanis ettenähtud laboratoorsed
uurimised – 18 proovi mükotoksiinidele ja tina-Sn 3 proovi. Impordi kontrolli raames teostati
järgmised analüüsid: mükotoksiinid 9 proovi/-9 analüüsi ja radionukliidid Cs134,137 17 proovi/17
analüüsi, taimekaitsevahendite jäägid 1 proov/ analüüs.
PMA tellimusel järgnevalt: (i) seemned 2950 analüüsi proovi; (ii) taimetervis 4368 analüüsi; (iii)
väetised 414 analüüsi; (iv) taimekaitse ja mahe 364 - analüüsi. VTA proovides on analüüside
struktuuris vähenemine söötade järelevalve osas, kuid samas on suurenenud taimekaitsevahendite
jääkide analüüside maht puu- ja köögiviljades ning teraviljas. PMA proovide analüüside struktuuris
suurenes 2017. aastaga võrreldes märgatavalt taimetervise kiduussi ja Plum Pox Viiruse analüüside
arv ja on tunduvalt tõusnud mahedalt kasvatatud kultuurides taimekaitsevahendite jääkide analüüside
maht.
5
Akrediteerimisulatuse laiendamiseks ja uute analüüsimeetodite kasutusele võtuks tehakse PMK
laborites ulatuslikku metoodilist arendustööd.
24.-25. aprillil 2018 toimus EAK poolt akrediteerimise järelevalvevisiit, mis tunnistati edukaks.
Akrediteeriti 2 uut analüüsimeetodit ja laiendati juba akrediteeritud meetodite määramisulatusi ja
maatrikseid.
Akrediteeriti uued analüüsimeetodid:
* taimekaitsevahendi toimeaine tsüromasiini (cyromazine) jäägi määramine;
* mükotoksiinide DON, ZON, T2 ja HT2 ühine määramine.
Seemnekontrolli laboris toimus ISTA akrediteerimise audit ning kateskeskustes juhtimissüsteemi
sertifitseerimisaudit, mis olid samuti edukad.
Planeeritavad tegevused edaspidiseks:
jätkata analüüsimetoodikate arendustegevust järgmistes valdkondades;
taimekaitsevahendite jääkide sisalduse määramine puu-, köögi- ja teraviljades - juurutada uusi
üksikanalüüsimeetodeid uutele toimeaine nimetustele, mis on esitatud EL 2017-2019 aasta
kontrollprogrammis (Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/662).;
jätkata tööd ja viia akrediteerimiseni aminohapete määramismeetod söötades;
jätkata tööd multimeetodi kasutusele võtuks mükotoksiinide analüüside teostamiseks
LC/MS/MS-ga;
jätkata erinevate elementide analüüside erinevates maatriksites (loomasööt, muld jt)
üleviimist ICP-MS-i meetodile;
jätkata reflabori tegevust juba laiemas ulatuses – alates 12.04.2019 on PMK ka reflabor
taimetervise valdkonnas, st PMK kui NRL esindajatel on kohustuslik osaleda EU-RL-ide
poolt korraldatud töökoosolekutel, osaleda nende poolt organiseeritud võrdluskatsetes ning
analüüsimeetodite arendustes.
jätkata arendustöid erinevate taimekahjustajate määramismeetodite juurutamisel eelkõige
bakterioloogia, mükoloogia, entomoloogia, nematoloogia ning viroloogia valdkondades;
jätkuvad tööd, et 2019.aasta jooksul akrediteerida viljapuu bakterpõletiku Erwinia amylovora
määramine;
tagada riiklike ülesannete täitmine kõrgel tasemel, st vajalik on riikliku tellimuse stabiilsus ja
PMK piisav rahastamine riigieelarvest nende tellimuste täitmises.
PMK vastab standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor mulla, kasvusubstraatide,
väetiste, jääkide ja saasteainete, sööda, seemnete, teravilja ja teraviljatoodete, õlikultuuride ning
taimetervise analüüside valdkonnas. EAK on väljastanud PMK-le akrediteerimistunnistuse L003, mis
kehtib kuni 09.05.2021.
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium
Riiklik tellimus tulenevalt VTA ja VTL vahel sõlmitud koostöölepingust täideti 100 %-liselt.
2018. aastal jäid ametliku kontrolli analüüsimahud eelmise aasta tasemele. Mikrobioloogilisi
näitajaid toidu nõuetele vastavuse kontrollimiseks telliti ligikaudu 3 % väiksemas mahus võrreldes
eelmise aastaga, keemiliste näitajate osas oli väike tõus.
Loomahaiguste diagnostika valdkonnas vähenes riiklike uuringute maht võrreldes 2017.aastaga 14%.
Vähenemine oli seotud sigade Aafrika katku (SAK) analüüside vähenemisega metssigadelt
kogutavatest proovidest. Muude riiklike programmide osas olulisi muudatusi 2018.a ei toimunud.
Ainukese uue programmina käivitus 2018.a kroonilise kurtumustõve (CWD) mitmeaastane
seireprogramm hirvlastel.
Metoodilise töö vallas jätkus analüüsimeetodite juurutamine, valideerimine ja akrediteerimine.
Akrediteerimisulatuse laiendamiseks esitati 4 loomahaiguste diagnostilist uurimismetoodikat,
muuhulgas Linnugripi viiruse M, H5, H7 ja N1 geenide määramise reaalaja PCR meetodil.
6
Toiduohutuse valdkonnas laiendati akrediteerimisulatust 8 metoodikaga, millest 4 olid ravimijääkide
määramiseks.
31.12.2018 seisuga oli VTL akrediteerimisulatuses kokku 367 metoodikat.
VTL vastab standardi EN ISO/IEC 17025:2005 nõuetele kui katselabor loomahaiguste diagnostiliste
uuringute ja toidu, sööda, vee, alkoholi mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside valdkonnas. EAK
on väljastanud 25.06.2018 akrediteerimistunnistuse L005, mille kohaselt kehtib VTL akrediteeritus
kuni 04.07.2020.
2018. a jätkas VTL referentvolituste täitmist loomatervishoiu- ja elusloomade alal senises volituste
ulatuses. Aasta vältel pälvis enim tähelepanu ja tegevusi jätkuvalt sigade Aafrika katku (SAK)
valdkond.
Toiduvaldkonna referenttegevuses toimusid muudatused seoses uute ELRL-de nimetamisega ja ühe
ELRL-i tegevuse lõpetamisega. Alates jaanuarist 2018 ei ole ühenduse tasemel enam tegutsevat
referentlaboratooriumi piima- ja piimatoodete jaoks. Muudatus toimus ka keemiliste elementide
määramise valdkonna ühenduse referentlaborite volitustes. Endise Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC)
asemel nimetati Taani Tehnikaülikool (DTU) referentlaboratooriumiks metallide ja lämmastikuühendite
jaoks. 2018.a veebruaris organiseeris VTL toiduvaldkonna referenttegevuse raames volitatud laboritele,
ettevõtte enesekontrolli laboritele ja kolmanda osapoole laboritele laboritevahelise võrdleva katse
Salmonella spp. tuvastamiseks broileriliha proovidest.
Jätkus koostöö ELRL-dega kõikides valdkondades, osaleti nende poolt korraldatud koolitustel ja
töökoosolekutel ning pädevuskatsetes.
Toiduohutuse valdkonnas uuema mikrobioloogia alase info saamise eesmärgil osaleti Itaalias
toimunud “ 10th International Symposium on VTEC“. Keemiliste analüüside valdkonnas osaleti
väliskoolitustel Hispaanias ja Poolas, mis olid seotud LC-MS/MS alase väljaõppega.
2018. aastal osalesid VTL loomahaiguste diagnostika valdkonna töötajad mitmel erineval üritustel,
mis olid suunatud sigade Aafrika katkuga seonduvatele teemadele. Lisaks osaleti vektorhaiguste,
parasitaarhaiguste molekulaarse diagnostika ning veterinaarmükoloogia alastel töökoosolekutel ja
konverentsidel.
2018. aastal osales VTL kahes Eesti Maaülikooliga seotud teadusprojektis, mille raames teostati
Sigade Aafrika katku ja ravimresistentsuse uuringuid.
3. Nõuete rikkumise analüüs
Toidu kontrollisüsteem
Ettevõtetele tehti 2018. aastal kokku 11 083 ettekirjutust (keskmine ettekirjutuste arv aastas ettevõtte
kohta oli 0,7 ning kontrolli kohta 0,9). Ettekirjutuste arv võrreldes 2017. aastaga on vähenenud
märkimisväärselt ca 33%. Käitlejatele tehtud ettekirjutused olid peamiselt seotud toidu märgistusega,
toidu jälgitavusega ja üldiste hügieeninõuete eiramisega käitlemisel sh puudustega toiduohutuse
eeltingimusprogrammide rakendamise ning HACCP süsteemi toimimisega. Võrreldes kolme eelneva
aastaga on ettekirjutuste osakaal üldjoontes liigiti sarnane. Tegevusloa kohustusega
toidukäitlemisettevõtete tegevuslao kehtetuks tunnistamise aluseks oli käitleja vastavasisuline
taotlus.
TA poolt vastasid kõik 2018. a kontrollitud Eestis toodetavad looduslikud mineraalveed
Sotsiaalministri 22. juuni 2004. määruse nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ nõuetele.
Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem
PMA poolt vormistati 7 ettekirjutust (2017. aastal – 6). Põhilised rikkumised olid: lõaspidamine – 3
juhul, puudulikult täidetud raamatupidamisdokumendid – 1 juhul ja loomade märgistamine – 3 juhul.
VTA poolt võeti mahe tõendav dokument 2018 aastal ära 12 ettevõttel. Neist 4 ettevõtte puhul ei
suutnud ettevõte täita mahepõllumajanduse nõudeid ettevõttes valitsevate püsiolude tõttu, 6 korral ei
7
esitanud ettevõtted nõutud andmeid või takistasid muul viisil järelevalve teostamist ning 2 ettevõtte
puhul oli põhjuseks korduv mahepõllumajanduse seaduse nõuete rikkumine.
Kokku tehti 201 aastal VTA poolt ettevõtetele 54 ettekirjutust. Kõige enam tehti 2018 aastal
ettekirjutusi mahetoote jälgitavusega esinevate puuduste osas.
Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem (Põllumajandustoodete, toidu,
piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete
kaitse).
Geograafiliste tähiste osas teostati kokku 81 ettekirjutust või tähelepanujuhtimist
(põllumajandussaadused 16, piiritusjoogid 2 ja veinitooted 63). Peamised puudused olid kaitstud
nimetuste õigusvastane kasutamine ja seoste tekitamine toote välisvormistusel (märgistusel,
reklaamimisel, hinnasildil ja tootega seotud dokumentidel)
Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem
Loomsete toodete ja elusloomade importimisel tehti 2018 aastal 31 ettekirjutust. Peamised puudused
olid sarnaselt eelmiste aastatega seotud puuduvate või puudulike dokumentidega. Kinnipeetud
saadetistest saadeti tagasi lähteriiki 4 partiid, 2018. aastal loomseid päritolu nõuetele mittevastavaid
saadetisi hävitamisele ei saadetud. Rahul võib olla eelteavitamise nõude täitmise üle. Kõik
meretransporti kasutavad saadetise eest vastutajad esitavad eelteatise elektrooniliselt ning seda teeb
ka suurem enamus läbi maanteepiiripunktide sisseveetavate saadetiste eest vastutajatest Võib
märkida, et elektrooniliselt on esitatud 98% eelteadetest. Elektroonse eelteate esitamisel kasutatakse
digiallkirja ning seetõttu ei ole eelteate esitamine paberil enam nõutav.
Sihtkoha vastuvõtja kohustuste nõuete mittetäitmise kohta koostati ettekirjutusi 1 korral (ei ole
teavitanud sihtkoha vastuvõtjana tegutsemisest; arvestuskohustus täitmata), mitte- Eesti päritolu
loomse toidu käitlemise käitlemist kontrolliti 47 korral ning kontrollimisel koostati 7 ettekirjutust
(jälgitavuse nõuete mittetagamine; nõuete rikkumine, nõuetele mittevastav / puudulik märgistus).
Teatava mitteloomse toidu impordil ei tuvastatud mitte ühtegi nõuetele mittevastavat saadetist. TKM
impordil tuvastati 3 saadetist mis ei vastanud nõuetele.
Söötade kontrollisüsteem
Söödakäitlejatele tehti 28 ettekirjutust. Kõige rohkem koostati ettekirjutusi HACCP põhimõttel
koostatud enesekontrolliplaani (32%) ja söötade märgistamise ja väidete kohta (29%). Järgnesid
ettekirjutused sööda ohutuse (11%), mittevastavate analüüsitulemuste (7%), kvaliteedikontrolli (4%),
sööda hankimise ja kasutamise (4%) ja geneetiliselt muundatud sööda käitlemise (2%) kohta.
Loomatervise kontrollisüsteem
2018 a kontrolliti 3924 loomakasvatusettevõtet 4248 korral. Kokku tuvastati rikkumisi 282 karjas,
neist 227s karjas tuvastati rikkumised identifitseerimise ja registreerimise osas.
Loomade heaolu kontrollisüsteem
Loomakasvatusettevõtete kontrollimisel avastati 2018. aastal 147 puudust. Enim puudusi avastati
sigade ja veiste pidamise juures. Suuremateks probleemideks olid ligipääsu puudumine söödale ja
joogiveele, vead dokumenteerimisel, ehitiste ja ruumide mittevastavus nõuetele, ning loomade
ülevaatus. Kaebuste korral (mida lahendati 273) tuvastati rikkumisi kokku 86.
Taimetervise kontrollisüsteem
Ettekirjutuste arv oli sarnane 2017. aastale. Peamisteks rikkumisteks olid teistest liikmesriikidest
ohtlikust kahjustajast saastunud taimede sissetoomine, taimepasside puudumine või nende nõuetele
mittevastavus, kartuli-ringmädaniku tõrjemeetmete eiramine, nõuetele mittevastav puidust
pakkematerjal. Väärteomenetlusi õiguslike aluste puudumise tõttu läbi ei viidud, ehkki mitmete
8
rikkumiste puhul (ISPM-15 märgistuste võltsimine, saastunud materjalile kehtestatud piirangute
eiramine jne) õigusliku olukorra saavutamine muude meetmetega võimalik ei ole.
Taimekaitsevahendite kasutamise kontrollisüsteem
Peamised puudused taimekaitsevahendite turustamisel olid seotud nõuetele mittevastava toote
märgistusega. Näiteks oli toote nimi ebakorrektne, puudusid kehtivad piktogrammid, ohu- ja
hoiatuslaused või oli avaldatud kulunorm vale.
Olulisemad rikkumised taimekaitsevahendi kasutamisel olid pritsimine veekaitsevööndis, õitsvate
taimede ja lubatust suurema tuulega pritsimine, taimekaitsevahendi kasutamine kultuuridel, millel
seda kasutada ei tohi, ja taimekaitsetunnistuse puudumine. Toiduohutust mõjutavaid rikkumisi ei
tuvastatud.
4. Nõuete rikkumise korral rakendatavad meetmed
Toidu kontrollisüsteem
Tegevusloa kohustusega toidukäitlemisettevõtete tegevuslao kehtetuks tunnistamise aluseks oli
käitleja vastavasisuline taotlus. Järelevalveasutuse algatusel ei lõpetatud ühegi ettevõtte tegevust.
2018. aastal menetleti Toiduseaduse alusel kaheksa väärtegu ja määrati kokku trahvi summas 7950€.
TA poolt vastasid kõik 2018. a kontrollitud Eestis toodetavad looduslikud mineraalveed
Sotsiaalministri 22. juuni 2004. määruse nr 83 “Tervisekaitsenõuded mineraalveele“ nõuetele.
Mahepõllumajanduse valdkonna kontrollisüsteem
PMA poolt tehtud ettekirjutused täideti, väärtegusid ei menetletud.
VTA poolt võeti mahe tõendav dokument 2018 aastal ära 12 ettevõttel.
Turukorraldusmeetmete järelevalve kontrollisüsteem (Põllumajandustoodete, toidu,
piiritusjookide, veinitoodete geograafiliste tähiste ning garanteeritud traditsiooniliste toodete
kaitse)
Aruande aastal tehtud ettekirjutuste sisu oli nõuetele mittevastavate toodete turult kõrvaldamine.
Hinnasiltide, reklaamimaterjalide , dokumentide korral tehti ettekirjutus nõuetele mittevastavuse
lõpetamiseks. Sunniraha ning väärtegu ei kohaldatud.
Kauplemise ning impordi ja ekspordi kontrollisüsteem
Loomsete toodete ja elusloomade importimisel tehti 2018 aastal 31 ettekirjutust. Peamised puudused
olid sarnaselt. 2018 a seotud puuduvate või puudulike dokumentidega. Kinnipeetud saadetistest
saadeti tagasi lähteriiki 4 partiid. Teatava mitteloomse toidu impordil teostati piiripunktides identsus-
ja füüsilist kontrolli 28 saadetisele, kõik teostatud kontrollid vastasid nõuetele. TKM 3 saadetise
(Hiina kööginõud) saatedokumendid ei vastanud nõuetele ning 2 saadetist saadeti hävitamisele ning
üks saadetis saadeti tagasi lähteriiki.
2018. aastal viidi reisijate hulgas läbi 45 855 kontrolli, mille käigus konfiskeeriti muu hulgas 540
korral lihatooteid 1 340 kg, piimatooteid 500 kg, 0,5 kg musta kalamarja ja 6,6 kg mett.
Söötade kontrollisüsteem
2018. a vormistati söödakäitlejatele söötade valdkonna järelevalveametnike poolt 28 ettekirjutust.
2018. a söötade valdkonnas algatati 1 väärtegu.
Loomatervise kontrollisüsteem
9
Ettekirjutusi tehti kokku 431, millest 227 identifitseerimise ja registreerimise osas, 109 erinevate
loomatervishoiualaste nõuete rikkumise osas, 70 oli seotud muude rikkumistega. Võrreldes 2017 a
oli ettekirjutuste arv mõnevõrra suurenenud (peamiselt muude rikkumiste arvult).
Karjadele kehtestatud kitsendustest suurem osa olid kitsendused sigade liikumisele seoses sigade
Aafrika katkuga Eestis (välja arvatud Hiiumaal).
Loomade heaolu kontrollisüsteem
2018. a tehti loomapidamisettevõtetes kokku 99 ettekirjutust. Ettekirjutuste arv on viimase aasta
jooksul vähenenud (2017. a 147 ning 2016. a 161 ettekirjutust).
Taimetervise kontrollisüsteem
Ettekirjutustega pandud kohustused täideti. Ohtlikust kahjustajast (Phytophtora ramorum) saastunud
taimed ja mittenõuetekohaste taimepassidega taimed, samuti ISPM 15 nõuetele mittevastav puidust
pakkematerjal hävitati PMA järelevalve all. Kartuli-kiduussi ja kartuli- ringmädanikukolletes
kohaldati tõrjeabinõud. Seoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 2018.a väärtegusid ei
menetletud.
Taimekaitsevahendite kasutamise kontrollisüsteem
Seoses väärteomenetluse koosseisude puudumisega 2018.a väärtegusid ei menetletud, ehkki mitmete
rikkumiste puhul (taimekaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumine, mis toonud kaasa mesilaste
hukkumise, mittelubatud taimekaitsevahendi kasutamine jne) ei ole tehtud kahjude heastamine ega
õiguspärase olukorra saavutamine muude meetmetega võimalik.
5. Riiklikud auditisüsteemid
5.1. Läbiviidud auditid 2018. aastal
Auditite korraldust kontrollisüsteemide lõikes oleme kirjeldanud alljärgnevas tabelis:
VTA TKA MTA PMA PMK TA VTL
Toidu kontrollisüsteem
3JT
Mahepõllumajanduse valdkonna
kontrollisüsteem 3JT
Turukorraldusmeetmete
järelevalve kontrollisüsteem
Kauplemine, import ja eksport 2JT
Söötade kontrollisüsteem 1JT
Loomatervise kontrollisüsteem 1A
3JT
Loomade heaolu 1JT
kontrollisüsteem
Taimetervise ja taimekaitse 1A
kontrollisüsteem 2JT
Tugifunktsioonid
Ametlike kontrollidega seotud 28A** 39A 32A***
laboratooriumide tegevus
A – audit
JT – järeltoiming
** S.h 25 PMK auditit, 2 akrediteerimisaudit, 1 sertifitseerimisaudit,
*** S.h 31 VTL auditit, 1 akrediteerimisaudit
Toidu, mahepõllumajanduse, turukorraldusmeetmete järelevalve, kauplemise, impordi ja ekspordi, söötade, loomade
heaolu ning tugifunktsioonide valdkonnas 2018. a auditeid läbi ei viidud.
10
5.2. Lühikokkuvõte auditite tulemustest
Taimetervise ja taimekaitse kontrollisüsteem
Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et PMA taimekaitsevahendite kasutamise järelevalve korraldus
on parandamist vajav ning, et 2016. aasta taimekaitsevahendite valdkonna auditi soovitused on
olulises osas rakendatud. Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja rakendatakse.
Loomatervise kontrollisüsteem
Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et VTA valmisolek taudipuhanguteks on parandamist vajav.
2016. aastal läbiviidud auditi aruandes „VTA valmisolek sigade Aafrika katku tõrjeks“ esitatud
soovitused on olulises osas rakendatud. Audiitori soovitustega ollakse nõus, neid arvestatakse ja
rakendatakse.
6. Ressursid
Toidu-, mahepõllumajanduse-, sööda-, loomatervise-, loomakaitse-, taimetervise valdkonnas
ametlike kontrollidega seotud järelevalveametnike koondarvus 2018. a märkimisväärseid muudatusi
ei olnud. Alates 2018ndast aastast ei teosta karjade kontrolle enam volitatud veterinaararstid. Sellega
seoses võeti tapamajadesse tööle 18 uut järelevalveametnikku ning osaliselt võeti volitatud
veterinaararstide funktsioonid üle olemasolevate loomatervishoiu valdkonna järelevalveametnike
poolt.
7. Meetmed ametlike kontrolliasutuste töö tõhustamiseks
7.1. Muudatused mitmeaastasesse riiklikusse kontrollikavasse (EIMKK perioodiks 2019 -2022)
Uuendatud IMKK 2019-2022 on ajakohastatud Veterinaar- ja Toiduameti ning Maaeluministeeriumi
siseauditi osakonna poolt ning kinnitatud Veterinaar- ja Toiduameti 31. mai 2019.a käskkirjaga nr
62. Uuendatud IMKK perioodiks 2019-2022 on leitav VTA kodulehelt:
https://vet.agri.ee/static/files/2227.EIMKK%202019-2022_kodulehele.pdf.
Ajakohastatud toiduohutuse, taime- ja loomatervise ning loomade heaolu arenguvisioon ja
strateegilised eesmärgid Eesti Vabariigis on sõnastatud Maaeluministeeriumi valitsemisala
arengukavas aastateks 2019-2022, mis on avaldatud veebilehel:
https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-
2019-2022.pdf.
7.2. Olulisemad muudatused seadusandluses/ uued protseduurid, juhendid, infosüsteemid/ osalemine
koolitustel, seminaridel, teabepäevadel
2018. a. kaasajastati PMK laborites kasutatavaid analüüsimeetodeid, osaleti rahvusvahelistes
võrdluskatsetes. Akrediteeriti 2 uut analüüsimeetodit. Peale valideerimist viidi allapoole
mõnede analüüside määramispiire ning valideeriti uued taimekaitsevahendite toimeained
multimeetodi nimekirjas. Osaleti erinevatel täiendkoolitustel, väljaõpetel ning
rahvusvahelistel seminaridel (EU-RL-ide koolitused, Põhja-ja Baltimaade konverentsid,
toimusid erinevad õppepäevad ja meetodite arutelud jne).
PMA jätkas kliendiportaalis kättesaadavate e-teenuste arendamist.
Osaleti taimetervise ja taimekaitse valdkonna EK alaliste komiteede ja töögruppide töös.
Sõlmiti koostööleping ja alustati koostööd EFSA-ga liikmesriikidele ühtsete seirejuhiste
väljatöötamiseks.
PMA on võtnud täies mahus kasutusele teavituskeskkonnad Europhyt Interceptions, Europhyt
Surveys ja Europhyt Outbreaks, mille kaudu toimub Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide
11
teavitamine tuvastatud rikkumistest ja ohtlikest kahjustajatest, edastati kokku 81
notifikatsiooni.
Alates 01.01.2012 hakkas tööle Vee terviseohutuse infosüsteem, kuhu koondatakse andmed
joogivee, suplusvee , basseinivee , allikavee ja loodusliku mineraalvee kvaliteedi kohta.
Andmed on tehtud kättesaadavaks nii Terviseameti ametnikele, kui ka teistele
ametkondadele. Samuti on andmed avalikustatud Terviseameti kodulehel http://vtiav.sm.ee
elanikkonna teavitamiseks.
Tarbijakaitseameti turujärelevalve eesmärk on hästi toimiv tarbijaturg, kus müüakse tarbijale
ohutuid kaupu ja teenuseid nende sihipäraseks kasutamiseks, turul toimib terve konkurents
ning ettevõtjad arvestavad oma tegevuses tarbijate seaduslike majanduslike huvidega.
Tarbijakaitseameti missioon on panna õigus ja teadlikkus tarbimiskeskkonna tasakaalu nimel
tööle. Regulaarse turujärelevalve teostamise aluseks on igaks aastaks koostatav tööplaan.
Alates 01.01.2019.a. töötab Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ühendametina ja
kannab nime Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
2018. aastal valmis ja võeti kasutusel mahevaldkonna moodul, mis võimaldab mahe tõendava
dokumendi taotlemist, otsuste väljastamist ja järelevalveprotseduuride tegemist. Samuti
täiendati jooksvalt SAP Business Objects’i kasutusvõimalusi. 2018. aastal alustati
suuremahulisi täiendusarendusi JVISi järelevalvemoodulites järelevalve kvaliteedi ja
aruandluse parandamise eesmärgil. 2018. aastal alustatud arendustööd jätkuvad terve
2019.aasta vältel.
Alates 19. oktoobrist 2017 rakendus määruses 2016/1842 toodud muudatused, mis on seotud
mahepõllumajanduslike toodete elektroonilisele kontrollsertifikaadile üleminekuga, mis
tähendab, et alates 19. oktoobrist 2017 on kohustuslik, et kõik mahetoodete impordi
kontrollsertifikaadid oleksid koostatud ning kinnitatud läbi TRACES NT süsteemi.
Järelevalvepõhimõtete ühtlustamise ning personali pädevuse tagamise eesmärgil
korraldatakse vastavalt VTA peadirektori käskkirjaga kinnitatud koolitusplaanile
teemakohaseid koolitusi, nõupidamisi, ühiskontrolle nii VTA keskasutuse kui ka piirkondliku
keskuse töötajatele. 2018. aastal korraldati toidukontrolli valdkonnas piirkondlike keskuste
järelevalveametnikele 12 teemapõhist/erialast (sh välislektori kaasamisega)
koolitust/nõupidamist. Käsitletavad teemad olid nt RASFF ja AAC, toiduohutuse
juhtimissüsteemi auditeerimine, NutriData toitumise infosüsteem, hügieenipaketi
rakendamise paindlikkus, toidu jälgitavus, toidualase teabe esitamine, toitumis-ja
tervisealased väited, teatud toiudugruppide valmistamise tehnoloogiad ja seadmed, toidu
valmistamiseks kasutatavate koostisosade koguseline kontroll, lisaainete kasutamine,
mahetoitlustamine, nõuetele mittevastava toidu turult tagasikutsumine/kõrvaldamine,
kestvuskatsete tegemine, AMR ja seire tulemused.
Nii VTA toiduosakonna kui MVK töötajad osalesid Euroopa Komisjoni poolt korraldatud
HACCP auditeerimise põhimõtete, saasteainete, E-kaubanduse, toidualase teabe,
toidutekkeliste nakkushaiguspuhangute menetlemise, AMR teemalistel koolitustel; EL
eriteemalistel seminaridel/konverentsidel.
Kokku osales 2018. a BTSF koolitustel toidukontrolli, loomatervise, loomakaitse, söötade,
kauplemise ning impordi ja ekspordi, kvaliteediskeemide raames 62 töötajat, sh VTA
keskasutusest 29, VTA kohalikest asutustest 26, Maaeluministeeriumist 4 töötajat,
Terviseametist 1 töötaja, Sotsiaalministeeriumist 1 töötaja, Eesti Maaülikoolist 1 töötaja.
BTSF koolitustel osales 10 PMA taimetervise, 3 taimekaitse ja 1 mahepõllumajanduse
valdkonna ametnik.
12
8. Meetmed sööda- ja toidukäitlejate töö tõhustamiseks
PMA töövaldkondades ajakohastati järjepidevalt teavet PMA kodulehel, osaleti
Maamessil, kus jagati infovoldikuid, mis andsid teavet olulistest tähtaegadest ja juhised
järelevalve paremaks sujumiseks ettevõttes. Koostöö korras vahetati teavet ja koguti
tagasisidet tootjaorganisatsioonidelt (Mesinike Liit, Põllumajandustootjate Keskliit jt).
Viidi läbi tagasisideküsitlus ettevõtjatele, mille käigus anti valdavalt positiivne hinnang
ameti tegevusele.
Pidevalt uuendatakse VTA kodulehekülge, aitamaks avalikku teenust tarbivatel klientidel
sh tavatarbijatel kiiremini jõuda huvipakkuva asjakohase teabeni. Eraldi rubriik on loodud
E-kaubandusega tegelevatele ettevõtjatele. Teemavaldkonnad sisaldavad lisaks
õigusaktide viidetele ka VTA poolt koostatud selgitava iseloomuga juhiseid ning
näidisdokumendivorme (sh inglise-ja venekeelseid).
2018. aastal osalesid VTA keskasutuse ametnikud lektorina erialaliitude ja muude
organisatsioonide poolt korraldatud seminaridel/teabepäevadel (kokku 9 erinevat üritust).
Käsitletavateks teemadeks olid nt toidukäitlemisettevõtte tegevusloa lahendamine ja
ettevõttest teavitamine, ettevõtetele esitatavad nõuded, E-kaubandus, enesekontrolliplaani
koostamine, toitumis- ja tervisealaste väidete esitamine toidu märgistusel ja muus toidu
kohta esitatavas teabes, toidualase teabe esitamise nõuded, toidu jälgitavus, toidu
valmistamise nõuded eraelamus, nõuded ühepäevakohvikutele ja laatadel kauplemisele,
taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi tulemused, toidulisandite ohutus ja
nõuetekohasus, mahetoidu valmistamise ja märgistamise nõuded, mahetoitlustamine,
toiduga kokkupuutuva plasti nõuded. Sihtgrupiks olid nt teised asutused, erialaliitude
liikmed, kodanikeühendused, väikeettevõtjad, alustavad ettevõtjad, toitlustajad,
jaemüüjad.
VTA osales toiduohutuse valdkonna teadmussiirde pikaajalise (PIP) programmi raames
koolituste läbiviimisel, info-ja teabematerjalide ning käsiraamatute koostamisel. Täpsem
info https://toiduteave.ee/.
Kasutatud lühendid: BBR- veiste brutselloos; BTSF – Better Training for Safer Food; EFSA - Euroopa Toiduohutusameti; EIMKK-
Eesti integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava; EK – Euroopa Komisjon; EMÜ – Eesti Maaülikool; JVIS - Veterinaar- ja
Toiduameti Järelevalve Infosüsteem; KKI – Keskkonnainspektsioon; MEM – Maaeluministeerium; MTA- Maksu- ja Tolliamet; MVK
– Veterinaar- ja Toiduameti maakonna vetrinaarkeskus; OBR- lammaste brutselloos; PMA- Põllumajandusamet; PMK-
Põllumajandusuuringute Keskus; PRIA- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; RA- Ravimiamet; RASFF- Toidu- ja
söödaalane kiirhoiatussüsteem; SAK – sigade Aafrika katk; SKK – sigade klassikaline katk; RLTP- Riiklik Loomatauditõrje
Programm; TA- Terviseamet; TBC- veiste tuberkuloos; TKA- Tarbijakaitseamet; TKM- toiduga kokkupuutuvad materjalid; TKVJ –
taimekaitse vahendite jäägid; TO – Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakond; TSE- transmissiivne spongiformne entsefalopaatia); TÜ –
Tallinna Ülikool; VEL- veiste enzootiline leukoos; VTL- Veterinaar- ja Toidulaboratoorium; VTA- Veterinaar- ja Toiduamet; PMAIS
– PMA järelevalve infosüsteem; EAK - Eesti Akrediteerimiskeskus; TAI – Tervisearengu Instituut; JVA – järelevalveametnik
13