dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 25. juuni 2019
Viit
1.2-2/63-10
Registreeritud
25. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎Sotsiaalministeerium. Patsiendikindlustus..asice56 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Sotsiaalministeerium [email protected] Teie: 07.06.2019 nr 1.2-2/63-1 Meie: 25 .06.2019 nr 1.2-1/19/3365-2 Eelnõu koos kõlas tamine ja arvamuse avaldamine Terviseamet edastab järgnevad ettepanekud ja kommentaarid seoses patsiendikindlustuse seaduse eelnõu ga. 1. Eelnõu § 4 lg 3 ja lg 5 . Eelnõus: Patsiendikindlustuse lepingust tulenev kindlustuskaitse peab hõlmama kõiki tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks on tervishoiuteenuse osutajale antud tegevusluba tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Ettepanek: Patsiendikindlustuse lepingust tulenev kindlustuskaitse peab hõlmama kõiki tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks on tervishoiuteenuse osutajal kehtiv tegevusluba. Põhjendus: Tervishoiuteenuse osutajale võib olla kunagi antud tegevusluba väga paljude erinevate teenuste o sutamiseks, kuid patsiendikindlustuse seisukohalt omavad tähendust siiski üksnes need teenused, mida tervishoiuteenuse osutajal on õigus osutada käesoleval ajal. Segaduse vältimiseks võiks „on antud“ asemel kasutada „on kehtiv“. Sellisel juhul ei ole lg-s 5 vaja täiendavalt täpsustada, et kindlustuskohustust ei ole selliste tervishoiuteenuste osa s, mille osutamiseks antud tegevusluba on kehtetuks tunnistatud. 2. Eelnõu § 4 lg 8. Terviseameti kohustus on sõnastatud ebaselgelt. Tuleks täpsustada, mida peetakse silmas süsteemse kontrolli all. Seletuskirja põhjal luuakse kontrolli läbiviimiseks tehniline lahendus, mis võrdleb kindlustuskohustust ja väljastatud tegevuslube automaatselt. Patsiendikindlustusfond edastab Terviseametile kindlustuskohustuse kohta teavet reaalajas, mis võimaldab kiiresti reageerida, kui mõni teenuseosutaja on jätnud kindlustuse tegemata. Sellisel juhul on Terviseamet kohustatud algatama riikliku järelevalve menetluse, et tuvastada kindlustuse puudumise põhjus. Riikliku järelevalve eesmärgiks ei peaks olema kindlustuse puudumise põhjuse tuvastamine, vaid kindlustuse olemasolu tagamine. Patsiendi seisukohalt ei ole oluline, mis põhjusel tervishoiuteenuse osutaja on kindlustuskohustuse täitmata jätnud. 3. Eelnõu § 7. Kindlustusjuhtum on § 7 lg 1 p 3 kohaselt piiratud ning kahju hüvitatakse üksnes siis, kui see on toimunud § 7 lõikes 2 sätestatud sündmuse või asjaolu tagajärjel. Kinnise nimekirja kehtestamine sündmustest ja asjaoludest ei ole kindlasti patsiendi huvides. Ilmselt ei ole ka võimalik ette näha kõiki sündmusi ja asjaolusid, mille tagajärjel võib patsiendile potentsiaalselt kahju tekkida. P aljudel juhtudel võib üks ja sama sündmus mahtuda erinevate punktide alla. Näiteks on patsiendile vale ravimi manustamise näol tegemist olukorraga, mis võiks mahtuda nii punkti 1 kui 5 alla. Samas jääb punkti 5 põhjal ebaselgeks, kas kahju kuulub hüvitamisele ka juhul, kui arst määrab patsiendile vale ravimi, aga patsient manustab seda iseseisvalt. Punkti 4 alusel loetakse üheks võimalikuks sündmuseks või asjaoluks diagnoosimise, ravi või muu samalaadse toimingu käigus kasutatud seadme rike. Seletuskirja põhjal puudutab see eelkõige selliseid seadmeid nagu näiteks hingamisaparaadid, kirurgiainstrumendid, patsiendi seisundi jälgimise seadmed, haiglavoodid ja uuringulauad. Samas on eelnõu § 19 lg 6 kohaselt välistatud kahju hüvitamine, mille eest vastutab tootja võlaõigusseaduse § 1061 alusel. Seletuskirja põhjal võib tootjaks käesolevas kontekstis olla haiglaapteek või verekeskus. Haiglaapteek ei ole kirurgiainstrumentide, hingamisaparaatide vms tootja. Seega jääb ebaselgeks, missugust kahju antud punkti alla silmas peetakse ja missuguse kahju hüvitamine on välistatud. 4. Eelnõu § 8. Kindlustussummad 100 000 eurot õigustatud isiku kohta ja 300 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta ei ole kindlasti piisavad olukordades, kus patsiendile tuleb ravikulusid ja töövõimetushüvitist maksta pikema perioodi jooksul või kus patsiendi ülalpeetavatele tuleb maksta ülalpidamis hüvitist mitmete aastate vältel. 5. Eelnõu § 38 punktid 8 ja 9. Kui kõigil tervishoiuteenuseid osutavatel füüsilisest isikust ettevõtjatel ja juriidilistel isikutel on kohustus sõlmida patsiendikindlustuse leping tervishoiuteenuse osutamise käigus patsiendile kahju tekkimisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks, siis ei saa kohustus omada patsiendikindlustust olla tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimuseks . MsÜS - i seletuskirja põhjal eristatakse teineteisest tegevusloa regulatsiooniesemes sisalduvat põhiregulatsiooni ja kõrvaltingimusi . Esimene peab tulenema seadusest endast (haldusorgani otsustamisruum puudub) ning teise näeb ette tegevusloa andja seaduses sätestatud juhul ja ulatuses (otsustamisruum olemas). Seega – kui kohustus sõlmida patsiendikindlustuse leping on seaduse tasandil ette nähtud kõigile teenuseosutajatele , siis ei saa see olla tegevusloa kõrvaltingimus . Terviseametil ei saa olla otsustusruumi, kas konkreetse tegevusloa puhul kindlustuskohustus on või ei ole. Tegevusloa kui hald usakti kõrvaltingimuste t äitmise kohustus tuleneb haldusaktist, mitte vahet ult õigustloovast aktist. 6. Eelnõu § 39 p 10. Jääb ebaselgeks, miks on Terviseametile jäetud kaalumisruum tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole täitnud patsiendikindlustuse seaduses nõutud kindlustuskohustust. Kui tervishoiuteenuse osuta jal on kohustus sõlmida patsiendi kindlustuse leping, siis peab olema tagatud ka riigipoolne kontroll kindlustuskohustuse täitmise üle ning selge regulatsioon, mida toob endaga kaasa kindlustuskohustuse täitmata jätmine. Kui Terviseamet peab igal konkreetsel juhul hakkama kaaluma ja põhjendama, kas kindlustuskohustuse rikkumine on piisavalt oluline rikkumine, et tegevusluba kehtetuks tunnistada või peatada , võib see tuua kaasa olukorra, kus tervishoiuteenuse osutajad kindlustuskohustust ei täida ning Terviseametil puuduvad tõhusad vahendid kindlustuskohustuse täitmise tagamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agne Ojassaar õigusnõunik tervishoiuteenuste osakond
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel