Hr Tanel Kiik,
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium
21.06.2019
Eesti Arstide Liidu arvamus patsiendikindlustuse seaduse (PKS) eelnõu kohta.
Kooskõlastame patsiendikindlustuse seaduse eelnõu, tuues eriti esile väga vajalikud muudatused
võlaõigusseaduses, kriminaalmenetluse seadustikus ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, millega
reguleeritakse tervishoiutöötajate isiklikku vastutust. Need muudatused annavad võimaluse käsitleda
patsiendiohutusjuhtumeid avatult ja parandada arstiabi kvaliteeti.
Esitame ka oma märkused ja ettepanekud, kuna seaduse sätetele konkreetsema sisu andvad rakendusaktid
on veel puudulikud.
1. PKS eelnõu § 18 sätestab mittevaralise kahju hüvitamise tervisekahjustuse ja kehavigastuse liigi ja raskuse
alusel. Eelnõus ja seletuskirjas on kirjeldatud peamiselt vigastusi, muid tervisekahjustusi on käsitletud väga
põgusalt.
Teeme ettepaneku tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete täpsema liigituse ja iseloomulikud
tunnused kehtestavas ministri määruses käsitleda põhjalikult nii vigastusi kui tervisekahjustusi. Seaduses ja
määruses toodud loetelu peaks olema avatud ja patsiendikindlustuse fondile ja erialaekspertidele on
otstarbekas jätta kaalutlusõigus tervisekahjustuse ja vigastuse hindamisel.
2. PKS eelnõu paragrahvis 38 tehakse muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seaduses. Sätestatakse
TTO kohustus pidada andmekogu patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimiseks, analüüsida neid asutuses
ja töötada välja meetmed juhtumite ennetamiseks. Kõige raskemad juhtumid registreeritakse tsentraalses
andmekogus, mida peab Terviseamet.
Seletuskirja järgi on patsiendiohutusjuhtumite registreerimise ja analüüsimise eesmärk ohutum ja
kvaliteetsem ravi, mida on võimalik saavutada juhul, kui analüüsi tulemusena edaspidi juhtumite kordumist
ennetatakse.
Teeme ettepaneku leida võimalused TTO-de andmekogude loomiseks ühtsete IT-lahendustega, et
raviasutused saaksid analüüsida ja ennetada mitte ainult iseenda ohutusjuhtumeid, vaid kasutada ka teiste
andmeid ja nendest õppida.
Leiame, et ühtsete IT-lahenduste kasutamine nende süsteemide loomisel annab TTO-dele ka rahalise
kokkuhoiu.
3. Seletuskirja järgi rahastatakse TTO-de kohustuslikku makset vastutuskindlustuse süsteemi ravikindlustuse
eelarvest. Oleme seisukohal, et lisakulu haigekassa eelarvele ei tohi mõjutada tervishoiuteenuste eelarvet ja
arstiabi kättesaadavust.
Teeme ettepaneku sätestada patsiendikindlustuse seaduse täitmiseks vajaliku sihtotstarbelise eraldise
tegemine riigieelarvest õigusaktides, tehes vajalikud muudatused tervishoiuteenuste korraldamise seaduses
ja haigekassa seaduses.
Eesti Arstide Liidu eestseisuse nimel
lugupidamisega
digiallkiri
Katrin Rehemaa
EAL peasekretär
Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit
<
[email protected]>
Saadetud: 21.06.2019 17:15
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: EAL kooskõlastus PKS eelnõule