Hr Tanel Kiik Teie 07.06.2019 nr 1.2-2/63-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 20.06.2019 nr 1.5-1/19722-1
Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu
kohta arvamuse avaldamine
Eesti Haigekassa esitab patsiendikindlustuse seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta järgmised
märkused:
1) § 22 lg 3 p 1: eelnõu kohaselt on fondil tagasinõudeõigus tervishoiuteenuse osutaja (TTO)
vastu, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud sellise teenuse osutamise käigus, milleks TTO-l ei
olnud tegevusluba. Eelnõu §-s 21 on reguleeritud olukord, kus TTO ei ole täitunud eelnõu §-s
4 sätestatud patsiendikindlustuse kohustust – sellisel juhul menetletakse kindlustusjuhtumit
ikkagi eelnõu kohaselt ja fond hüvitab isikule kahju. Fondil tekib omakorda tagasinõudeõigus
eelnõu § 22 lg 3 punkti 2 kohaselt TTO vastu, kes lepingu sõlmimise kohustust ei täitnud.
Palume selgitada, kas eelnõus ei peaks sarnaselt §-s 21 toodule sätestama ka põhimõtte, et fond
hüvitab kahju ka sellisel juhul, kui TTO-l ei olnud teenuse osutamiseks tegevusluba. Selline
olukord ei käi eelnõu § 4 alla, sest seal on sätestatud, et TTO-l peab olema kindlustuskaitse
teenuste osas, millele osutamiseks on talle antud tegevusluba. Seega ei ole nimetatud olukord
(ilma tegevusloata teenuse osutamine) hõlmatud eelnõu §-s 21. Märgime, et seletuskirjas on lk
6–7 kirjas, et eelnõu ei kohaldu seadus nendele TTO-dele, kellele ei ole väljastatud
tegevusluba, samas on eelnõu § 22 lg 3 p-s 1 kirjas, et sellisel juhul on fondil kahju hüvitamise
korral TTO vastu tagasinõudeõigus. Ehk kokkuvõtvalt: eelnõu § 22 lg 3 p-s 1 on küll sätestatud
fondi tagasinõudeõigus TTO vastu, kui TTO on põhjustanud kahju teenuse osutamise käigus,
milleks tal ei olnud tegevusluba, kuid seda põhimõtet, et selline olukord käib
patsiendikindlustuse süsteemi alla, ei ole eelnõus sätestatud. Palume eelnõu vajadusel
täiendada;
2) eelnõu seletuskirja lk-l 74, kus on analüüsitud majanduslikku mõju TTO-dele on kirjas
järgmine lause: „Muudatusega tagatakse senisega võrreldes kindel rahastus tervishoiuteenuste
hinna kaudu Eesti Haigekassaga lepingut omavatele TTO-dele kindlustuse ostmiseks /…/.“ ja
lk-l 78, kus on analüüsitud mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja
tuludele ja mõju riigieelarvele on kirjas järgmine lause: „Kavandatav muudatus mõjutab
ravikindlustuse eelarvet, mis on riigieelarve osa, kuna tervishoiuteenuste piirhindades
kajastub ühe hinnakomponendina TTO-de kohustuslik makse vastutuskindlustuse süsteemi.“.
Märgime, et kui haigekassa tervishoiuteenuste piirhindadesse arvutatakse juurde
patsiendikindlustuse komponent, siis ei saa see tagada, et TTO-de kulud kindlustusele on
täielikult kaetud. See sõltub iga TTO kindlustuslepingust, mis ulatuses saavad tema kulud
kindlustusele katud läbi haigekassa tervishoiuteenuste piirhindade. Samuti sõltub see vahendite
suurusest, mis haigekassal on võimalik tulenevalt oma eelarvest vastutuskindlustuse
komponendina tervishoiuteenuste piirhindadesse arvestada. Teeme ettepanku eelnõu
seletuskirjas selgemalt välja tuua, et sõltuvalt TTO erinevatest kindlustustingimustest
(riskitase, omaosaluse suurus jms) võib TTO kindlustusmakse katmise osakaal läbi
tervishoiuteenuste piirhindade olla erinev. Esimesel aastal on seletuskirja kohaselt hinnatud
haigekassa lepingupartnerite kindlustusmaksete suuruseks 4 miljonit eurot ehk ca 0,3%
haigekassa eelarvest, mille osas Sotsiaalministeerium teeb taotluse riigieelarve eraldiseks.
Palume selgemalt kirjutada seletuskirjas, kas riigieelarve eraldised on kavas ka edaspidiseks ja
kuidas nende suurus arvutatakse;
3) eelnõu seletuskirja lk-l 78 seisab: „Kavandatav muudatus mõjutab ravikindlustuse eelarvet,
mis on riigieelarve osa, kuna tervishoiuteenuste piirhindades kajastub ühe
hinnakomponendina TTO-de kohustuslik makse vastutuskindlustuse süsteemi. Seega tekib
ravikindlustusele mõningane lisakulu. Lisakulu mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele on
võimalik kontrollida, kui rakendada selle tasakaalustamiseks sihtotstarbelist eraldist
riigieelarvest ravikindlustusse. Seda meedet tuleb sihtrühmade hinnangul kindlasti rakendada,
et hoida ära tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine ravikindlustusele uue lisakulu
tekkimisel. Vastav lisataotlus on esitatud 2020–2023 riigieelarve strateegia koostamise raames
ja esitatakse uuesti 2021-2024 protsessi raames.“ Eelviidatuga seoses teeme ettepaneku
sätestada vastav põhimõte, et TTO-de patsiendikindlustusse tehtav makse rahastatakse
riigieelarvest nagu on kehtivas tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatud
näiteks TTO-de ehitiste kulumi rahastamine (TTKS § 52 lg 1 p 10 ja lg 4). Vastavate sätete
TTKS-i lisamine ja ka nende rakendamine tagaks selle, et loodava patsiendikindlustuse
süsteemi tõttu ei väheneks tervishoiuteenuste kättesaadavus. Samuti tagaks selline regulatsioon
haigekassale selguse, mis on see summa, mida peaksime summaarselt tervishoiuteenuste
piirhindadesse patsiendikindlustuse kulude katteks arvestama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
Juhatuse esimees
Reet Kodu 6033 611
[email protected]