dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Sotsiaalministeerium · 25. juuni 2019
Viit
1.2-2/63-6
Registreeritud
25. juuni 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎Patsendikindlustuse_eelnou_kooskolastuskiri_20_06_19.asice218 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Teie 07.06.2019 nr 1.2-2/63-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 20.06.2019 nr 1.5-1/19722-1 Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu kohta arvamuse avaldamine Eesti Haigekassa esitab patsiendikindlustuse seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta järgmised märkused: 1) § 22 lg 3 p 1: eelnõu kohaselt on fondil tagasinõudeõigus tervishoiuteenuse osutaja (TTO) vastu, kui kindlustusjuhtum on põhjustatud sellise teenuse osutamise käigus, milleks TTO-l ei olnud tegevusluba. Eelnõu §-s 21 on reguleeritud olukord, kus TTO ei ole täitunud eelnõu §-s 4 sätestatud patsiendikindlustuse kohustust – sellisel juhul menetletakse kindlustusjuhtumit ikkagi eelnõu kohaselt ja fond hüvitab isikule kahju. Fondil tekib omakorda tagasinõudeõigus eelnõu § 22 lg 3 punkti 2 kohaselt TTO vastu, kes lepingu sõlmimise kohustust ei täitnud. Palume selgitada, kas eelnõus ei peaks sarnaselt §-s 21 toodule sätestama ka põhimõtte, et fond hüvitab kahju ka sellisel juhul, kui TTO-l ei olnud teenuse osutamiseks tegevusluba. Selline olukord ei käi eelnõu § 4 alla, sest seal on sätestatud, et TTO-l peab olema kindlustuskaitse teenuste osas, millele osutamiseks on talle antud tegevusluba. Seega ei ole nimetatud olukord (ilma tegevusloata teenuse osutamine) hõlmatud eelnõu §-s 21. Märgime, et seletuskirjas on lk 6–7 kirjas, et eelnõu ei kohaldu seadus nendele TTO-dele, kellele ei ole väljastatud tegevusluba, samas on eelnõu § 22 lg 3 p-s 1 kirjas, et sellisel juhul on fondil kahju hüvitamise korral TTO vastu tagasinõudeõigus. Ehk kokkuvõtvalt: eelnõu § 22 lg 3 p-s 1 on küll sätestatud fondi tagasinõudeõigus TTO vastu, kui TTO on põhjustanud kahju teenuse osutamise käigus, milleks tal ei olnud tegevusluba, kuid seda põhimõtet, et selline olukord käib patsiendikindlustuse süsteemi alla, ei ole eelnõus sätestatud. Palume eelnõu vajadusel täiendada; 2) eelnõu seletuskirja lk-l 74, kus on analüüsitud majanduslikku mõju TTO-dele on kirjas järgmine lause: „Muudatusega tagatakse senisega võrreldes kindel rahastus tervishoiuteenuste hinna kaudu Eesti Haigekassaga lepingut omavatele TTO-dele kindlustuse ostmiseks /…/.“ ja lk-l 78, kus on analüüsitud mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele ja mõju riigieelarvele on kirjas järgmine lause: „Kavandatav muudatus mõjutab ravikindlustuse eelarvet, mis on riigieelarve osa, kuna tervishoiuteenuste piirhindades kajastub ühe hinnakomponendina TTO-de kohustuslik makse vastutuskindlustuse süsteemi.“. Märgime, et kui haigekassa tervishoiuteenuste piirhindadesse arvutatakse juurde patsiendikindlustuse komponent, siis ei saa see tagada, et TTO-de kulud kindlustusele on täielikult kaetud. See sõltub iga TTO kindlustuslepingust, mis ulatuses saavad tema kulud kindlustusele katud läbi haigekassa tervishoiuteenuste piirhindade. Samuti sõltub see vahendite suurusest, mis haigekassal on võimalik tulenevalt oma eelarvest vastutuskindlustuse komponendina tervishoiuteenuste piirhindadesse arvestada. Teeme ettepanku eelnõu seletuskirjas selgemalt välja tuua, et sõltuvalt TTO erinevatest kindlustustingimustest (riskitase, omaosaluse suurus jms) võib TTO kindlustusmakse katmise osakaal läbi tervishoiuteenuste piirhindade olla erinev. Esimesel aastal on seletuskirja kohaselt hinnatud haigekassa lepingupartnerite kindlustusmaksete suuruseks 4 miljonit eurot ehk ca 0,3% haigekassa eelarvest, mille osas Sotsiaalministeerium teeb taotluse riigieelarve eraldiseks. Palume selgemalt kirjutada seletuskirjas, kas riigieelarve eraldised on kavas ka edaspidiseks ja kuidas nende suurus arvutatakse; 3) eelnõu seletuskirja lk-l 78 seisab: „Kavandatav muudatus mõjutab ravikindlustuse eelarvet, mis on riigieelarve osa, kuna tervishoiuteenuste piirhindades kajastub ühe hinnakomponendina TTO-de kohustuslik makse vastutuskindlustuse süsteemi. Seega tekib ravikindlustusele mõningane lisakulu. Lisakulu mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele on võimalik kontrollida, kui rakendada selle tasakaalustamiseks sihtotstarbelist eraldist riigieelarvest ravikindlustusse. Seda meedet tuleb sihtrühmade hinnangul kindlasti rakendada, et hoida ära tervishoiuteenuste kättesaadavuse vähenemine ravikindlustusele uue lisakulu tekkimisel. Vastav lisataotlus on esitatud 2020–2023 riigieelarve strateegia koostamise raames ja esitatakse uuesti 2021-2024 protsessi raames.“ Eelviidatuga seoses teeme ettepaneku sätestada vastav põhimõte, et TTO-de patsiendikindlustusse tehtav makse rahastatakse riigieelarvest nagu on kehtivas tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) sätestatud näiteks TTO-de ehitiste kulumi rahastamine (TTKS § 52 lg 1 p 10 ja lg 4). Vastavate sätete TTKS-i lisamine ja ka nende rakendamine tagaks selle, et loodava patsiendikindlustuse süsteemi tõttu ei väheneks tervishoiuteenuste kättesaadavus. Samuti tagaks selline regulatsioon haigekassale selguse, mis on see summa, mida peaksime summaarselt tervishoiuteenuste piirhindadesse patsiendikindlustuse kulude katteks arvestama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane Juhatuse esimees Reet Kodu 6033 611 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →