Mittetulundusühing AVINURME
SOTSIAAL- JA TURVAKESKUS
[email protected]
Võidu tn 28, Avinurme alevik, Mustvee vald,
42101, Jõgeva maakond
28.06.2024 nr 5.1-3/17293-3
JÄRELEVALVE AKT
I. ÜLDSÄTTED
1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1.
1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus)
osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded
väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele
ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse
(MSÜS) § 30 lõikest 2.
1.3. Järelevalve teostamise koht: Võidu tn 28, Avinurme alevik, Mustvee vald, 42101, Jõgeva
maakond.
1.4. Paikvaatluse aeg: 06.06.2024.
1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna
järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato, Tõnis Palgi ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna
juht).
1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs,
vestlused, e-kirjavahetus.
1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid hooldekodu juhataja Anne Paas ja meditsiiniõde Viivika
Madisson.
II. JÄRELEVALVE TULEMUSED
Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Mittetulundusühing AVINURME SOTSIAAL - JA
TURVAKESKUS (Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid:
2.1. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle
keha pesemisel ning teostada üle keha pesu mitte harvem kui üks kord nädalas.
Paikvaatlusel kogutud dokumentidest nähtub, et üle keha pesemist teostatakse harvemini kui üks
kord nädalas. Üle keha pesemist teostatakse Hooldekodus 10 ja rohkema päeva möödumisel (vt
punkti 3.2.2.).
2.2. SHS § 21 lõiked 4 ja 5. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki,
eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenusosutaja hinnangut tegevuste elluviimise
kohta. Teenuseosutajal tuleb hooldusplaanid üle vaadata vähemalt üks kord poolaastas ning
vajadusel korrigeerida hooldusplaani. Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määrus nr 36 "Nõuded
väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" konkretiseerib nõuded
üldhooldusteenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse
eesmärgi saavutamiseks.
Kontrollitud hooldusplaanidest nähtub, et hooldusplaanides puudusid eesmärgi saavutamiseks
vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta
(vt punkti 3.2.3). Kehtivad hooldusplaanid pole täidetud sellise põhjalikkusega, et
hooldusplaanidesse kantud tegevuste ja toimingute põhjal saab kindlaks määrata personali
koormuse (SHS § 22 lõike 1 nõue). Hooldusplaan peab olema personalile nende igapäevatöös
abiks ning sellele saab tugineda ka siis, kui asutus peab tõendama oma kohustuste täitmist (nt
järelevalveasutustele selgituste andmine, eestkostja soovib tutvuda eestkostetavale osutatud
teenusega jms).
2.3. SHS § 22 lg 5 kohaselt ei tohi ÜHteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult
toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada ÜHeenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.
Hooldekodu on jätnud päringud karistusregistrisse MTRi kantud töötajate kohta tegemata.
Juhataja sooritas karistusregistri päringud järelevalve menetluse ajal ja saatis vastava e-kirja
personali töötamist takistavate piirangute puudumise kohta.
Hooldekodu on järelevalve menetluse ajal (17.06.2024) rikkumise kõrvaldanud.
2.4. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse ja
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodul olid teenuskoha maksumus ja hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike
kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta avalikustamata. Hooldekodu avalikustas teenuskoha
maksumuse Mustvee Vallavalitsuse kodulehel.
Hooldekodu on järelevalve menetluse ajal (11.06.2024) rikkumise kõrvaldanud.
Võttes arvesse, et Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama
ja on koostöövalmis, teostab SKA järelkontrolli rikkumiste täitmise üle peale 30.09.2024.
III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE
3.1. Üldandmed
SKA algatas järelevalvemenetluse Mittetulundusühing AVINURME SOTSIAAL - JA
TURVAKESKUSes (registrikood 80121918) 03.06.2024 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi
06.06.2024. Hooldekodule on 18.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000103)
tegevuskohas Võidu tn 28, Avinurme alevik, Mustvee vald, Jõgeva maakond, 42101. ÜHteenuse
osutamine on lubatud maksimaalselt 49 inimesele.
Majandustegevuse registrisse (MTR) oli 03.06.2024 seisuga kantud 17 vahetult teenust osutavat
isikut, kuus neist on abihooldustöötajad, 11 hooldustöötajat (üks neist töötab asutuses
meditsiiniõena). Kõik töötajad olid kantud töötamise registrisse (TÖR).
Koduleht Hooldekodul puudub. ÜHteenuse osutamist puudutav teave: hooldekodu
kontaktandmed, asukoht ja kohamaksumuse info (1350 eurot kuus, sellest hoolduskulud 600
eurot) lisati Mustvee Vallavalitsuse kodulehele järelevalve menetluse ajal 11.06.2024.
2
Hooldekodu tegutseb kahekorruselises hooldekoduks kohandatud sopilises hoones, teenuskohti
on esimesel korrusel on 16, teisel korrusel 33, paikvaatluse päeval olid kõik teenuskohad täidetud.
H-veebi andmetel osutas Hooldekodu 31.12.2023 seisuga ÜHteenust 49le teenusesaajale, neist
25 olid dementsuse diagnoosiga.
3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine.
3.2.1. SHS § 20 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt on ÜHteenuse eesmärk turvalise keskkonna ja
toimetuleku tagamine täisealistele isikutele, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või
elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt
iseseisvalt toime tulla. Teenuse osutaja peab tagama ÜHteenuse saajale majutamise ja
toitlustamise, hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja
teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad
isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning hooldustoimingute
tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse
arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine.
Õhkkond paikvaatluse päeval oli töine, personal oli abivalmis ja orienteeritud koostööle.
Teenusesaajad on majutatud hoone kahele korrusele, tubades on üks kuni neli inimest. Majas
toimuvad renoveerimistööd, ruumid on erinevas sanitaarses seisus, õhutatud ja soojad. Majas on
käsipuud, lift ja väljumiseks kaldteed, maja teisel korrusel on avatud terrass. Pesuraamiga
juurdepääs pesemisruumile on kitsa koridori tõttu takistatud, abivahendina kasutatakse ratastega
pesutooli. Olemas on hügieeniruumid ja tualetid, mis on kohandatud liikumisraskustega isikutele
kasutamiseks.
Teenusele saabudes võetakse kaasa endale olulisi fotosid ja pisiasju, hügieenitarbed, riided,
isiklikke mööbliesemeid ruumikitsikuse tõttu kaasa võtta ei saa. Teenusele saabudes
paigutatakse inimene vabale kohale, teda jälgitakse, kui tekib ümberpaigutamise vajadus,
püütakse arvestada teenusesaaja eripärade ja soovidega. Hooldekodus puudub tõhus abi
kutsumise süsteem, esimesel korrusel on kahele teenusesaajale antud abi kutsumiseks
kellanupud, eeldatakse, et vajadusel kutsutakse abi ka toanaabritele. Teise teenusesaaja
abikutsungile lootes on oht, et mõni abivajaja võib jääda abita või märgatakse tema abivajadust
liiga hilja. Et 49st teenusesaajast osutatakse teisel korrusel teenust 33le, on seal ka rohkem
personali ja suuline abi kutsumine paremini kuulda. Abi kutsumine hõikudes võib teenusesaajale
olla kurnav ja rikkuda teiste rahu.
Hooldustöötajate sõnul on hooldustöö planeeritud, teada on, kes on vahetuse vanem ja kes
millise töölõigu eest vastutab, milliseid toiminguid tehakse kahekesi ja kes suurema
hooldusvajadusega teenusesaajaid jälgib.
Töötajatega (juhataja ja hooldustöötajad) vestlustest selgus, et teenusesaajatele selgitatakse
enne toimingu tegemist mida ja kuidas tehakse. Hooldustöötajad arvestavad teenusesaaja
tahtega ning vajadusel motiveerivad teenusesaajaid hooldustoimingutes osalema. Enamasti
jagatakse lähedastele teavet teenusesaaja seisundi muutumisest, kas samal või järgmisel päeval.
Ka teenusesaajate lähedased kinnitavad, et hooldekodu juhataja annab teavet, kui teenusesaaja
seisundis on olulised muutused.
Paikvaatlusel tuvastati, et hooldustoimingute tegemisel kasutatakse praktikat, kus liikuvad
teenusesaajad lahkuvad hooldustoimingute ajaks toast, osades tubades on kasutusel lakke
kinnitatud kardinad, alati kasutatakse sirmi, kui teenusesaaja seda soovib. Osa
hügieeniprotseduuridest viiakse läbi pesuruumides, mis samuti on abiks privaatsuse tagamisel.
Ruumikitsikuse tõttu protseduuride tegemisel kõikides tubades sirme ei kasutata. Privaatsuse
tagamine isikuhooldustoimingutel on oluline ka siis, kui inimene ise sirmi ei küsi või kui tema
ümbritsevast arusaamise võime on vähenenud.
Lähedased saavad kohtuda teenusesaajaga toas, söögitoas, teise korruse terrassil või koridoris,
õues olevas varjualuses. Vestlustes selgitasid lähedased, et saavad hooldustöötajatelt vajalikku
infot, teenusega oldi valdavalt rahul, töötajad on sõbralikud, abivalmid ja asjatundlikud, märgiti, et
3
dementsusega inimeste õue suunamine võiks olla konkreetsem ja järjekindlam, et tagada
sagedasem värskes õhus viibimine, puudust tunti maja juurde kuuluvast laiemast õuealast.
KOVide senine tagasiside ÜHteenuse osutamise kohta Hooldekodus on olnud positiivne. Eraldi
rahulolu uuringut Hooldekodu teinud ei ole.
Hooldekodu teisel korrusel on stend, kuhu on koondatud vajaminev info teenusesaajale ja
külastajale: päevakava, evakuatsiooniplaan, postkast ettepanekute ja kaebuste kogumiseks,
asutuse juhataja, SKA ja Õiguskantsleri kontaktid.
3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud
Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes
teenusesaaja abivajadusest.
Hooldustöötajad dokumenteerivad üle keha pesemist vastavasse vihikusse, jälgivad
teenusesaajate seedetööd ja raskemate teenusesaajate asendi muutmist (asendi vahetust jälgiti
kolmel teenusesaajal) kaheksal teenusesaajal on kasutusel lamatiste vastane madrats. Sisse on
seatud ka logiraamat, kuhu märgitakse üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul toimunust.
Erilist tähelepanu pööratakse lamatiste ennetamisele ja hooldusele. Lamatisi osatakse ära tunda,
neist teavitatakse meditsiiniõde. Lamatiste korral teevad hooldajad logiraamatusse märke tehtud
hooldustoimingute ja olukorra kohta. Meditsiiniõde on sisse seadnud kaustiku „Õe käsiraamat“,
kuhu märgib vajalikud hooldamisega seotud juhised hooldustöötajatele.
Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Paikvaatluse ajal
oli teenusesaajate joogitopsides vesi olemas. Suure hooldusvajadusega teenusesaajatest vajas
toitmist kümme, toitmisega seotud toimingutel on abiks ka meditsiiniõde. Hooldekodus
valmistatakse toit kohapeal, päevas on kolm toidukorda, lisaks õhtul tee ja võileib või muu
suupiste. Lähtudes teenusesaaja terviseseisundist ja vajadusest võimaldatakse peenestatud ja
püreestatud toitu.
Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid
(käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm). Kasutusel on hooldustööd hõlbustavad abivahendid,
kõigil teenuskohtadel on täisfunktsionaalsed voodid, kasutusel on libilinad, tõstuki ja pesuraami
kasutamiseks on Hooldekodu ruumid liiga kitsad. Lähtudes teenusesaaja abivajadusest on toas
olemas potitool või kardinaga eraldatud WC pott.
Mähkmete vahetamine toimub hooldustöötajate sõnul umbes kolm korda ööpäevas, vajadusel
sagedamini, kasutatud mähkmete arvu ei dokumenteerita. Hooldekodus on teenusesaajatel
võimalik kanda isiklikke riideid (varustatud nimedega) ja jalanõusid, hooldekodul on olemas ka
oma riiete varu. Riiete ja voodipesu pesemine toimub Hooldekodus kohapeal. Teenusesaajad
kandsid paikvaatluse ajal riideid, mis olid puhtad, samuti oli puhas teenusesaajate voodipesu.
Voodipesu vahetus toimub ülekeha pesemisega samal päeval, määrdumise korral sagedamini.
Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel. Päevas planeeritakse pesta
viit inimest, abivahendina kasutatakse ratastega pesutooli, raskes seisus teenusesaajate
pesemine toimub vajadusel voodikeskselt kasutades vastavaid vahendeid (pesuvahud, lapid jne),
kanne pesu toimumise kohta märgitakse teenusesaajate ülekeha pesemise vihikusse.
Pesemine käesoleva aasta mais on toimunud:
1) A.K. 01.05, 12.05, 25.05;
2) K.P. 02.05, 15.05, 26.06;
3) L.R: 03.05, 16.05, 27.05;.
4) V.O. 04.05, 16.05, 29.05;
5) S.K. 07.05, 20.05, 30.05;
6) H.A. 08.05, 21.05, 31.05.
Pesemine on toimunud harvem kui üks kord nädalas (vt punkti 2.1.). Üldpesu järgselt teostavad
hooldustöötajad teenusesaajatele küünte, juuste ja meestel habeme hooldust.
Suuhügieenitoimingute teostamisel hooldustöötajad juhendavad ja abistavad teenusesaajaid.
4
Kui teenusesaaja vajab transporti sotsiaal-, tervishoiu- ja avalikele teenustele juurdepääsuks,
tuleb see korraldada lähedastel või tellitakse Hooldekodu poolt KOVi kaudu eraldi tasu eest
sotsiaaltransport.
Kord kuus külastab Hooldekodu diakooniatöötaja, oma koguduse liikmeid külastab Torma
kirikuõpetaja, liikuvatel teenusesaajatel on võimalik külastada Avinurme kirikut, mis asub
paarisaja meetri kaugusel, kus toimub igal pühapäeval jumalateenistus.
Elulõpu toetust pakuvad meditsiiniõde ja hooldustöötajad, kes hoolitsevad surija vajaduste eest,
õde nõustab ka lähedasi, millised on järgmised vajalikud sammud matuste korraldamisel või tellib
matuseauto.
3.2.3. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja
koostatavad hooldusplaanid. Need tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise
alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos
hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga
tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk,
eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang
eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel
korrigeerima vähemalt kord poolaastas.
Juhataja sõnul vastutab meditsiiniõde hooldusplaanide koostamise eest. Paikvaatluse käigus
tuvastati, et kontrollitud (E.P., L.P., L.L., M.L., S.K., E.K., A.K., H.J.) hooldusplaanid on koostatud
seaduses sätestatud aja jooksul. Koostatud hooldusplaanid sisaldavad tervishoiutöötaja
hinnangut kliendi tervishoiuteenuse vajadusele (SHS § 21 lg 3).
SHS § 21 lõige 4 kohaselt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki,
eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise
kohta. Ametijuhendist lähtuvalt on hooldustöötaja ülesandeks teenusesaajate hooldusplaanide
täitmine, korrigeerimine ja üle vaatamine. Paikvaatlusel läbi viidud vestlustest selgus, et
hooldustöötajad küll annavad oma märkamistest meditsiiniõele teada, kuid hooldusplaanide
koostamise, täitmise ja hindamisega seotud vastutus on meditsiiniõe õlul. Seadusandja ootuse
kohaselt toimub hooldusplaani koostamine ja muutnud olukorra hindamine meeskonna
ühisaruteluna. Lisaks personalile võib kaasata isiku ja/või tema pereliikme, eestkostja, teenuse
rahastaja. Hindamise käigus selgub, kas hooldusplaanis kirjeldatud tegevused on viinud soovitud
tulemuseni. Kui selgub, et isiku seisund või olukord on muutunud, algselt kogutud info oli puudulik
ja seetõttu valitud meetmed ei vastanud isiku vajadustele, tuleb plaani korrigeerida. Samuti tuleb
teenuseosutajal hooldusplaan üle vaadata, kui isik satub haiglaravile ja naaseb teenusele.
Kontrollitud hooldusplaanidel (L.L., M.L., S.K.) puudusid hinnangud hoolduse eesmärgi
saavutamise, tegevuste sobivuse ja sageduste kohta.
SHS § 21 lõige 5 kohustab teenuseosutajat hooldusplaani üle vaatama vähemalt üks kord
poolaastas. Kontrollitud hooldusplaanides (M.L., S.K.) oli hindamine toimunud kord aastas,
ülejäänud plaanide hindamise on läbi viinud valdavalt üks inimene kord poolaastas.
SHS seletuskirjas täpsustatakse, et teenuseosutajal tuleb iga kuue kuu järel hooldusplaani
võrrelda inimesele tegelikult osutatud tegevustega ning vajaduse korral teha muudatused
hooldusplaanis. Lisaks muudatustele fikseerib teenuseosutaja hooldusplaanis, kui suures mahus
on inimesele teenust osutatud (vajalik eriti toetavate teenuste puhul, mida ei osutata igapäevaselt
või iganädalaselt).
3.2.6.SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt
personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil,
mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis.
Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab
hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus
tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja
vara. Juhataja sõnul on ta töötajaid usaldanud, ega ole teinud päringuid karistusregistrisse.
Juhataja tegi vastavad päringud ja esitas need järelevalve menetluse ajal (17.06.2024) ja
kõrvaldas rikkumise.
ÜHteenuse osutajad peavad planeerima hooldusteenuse osutamist ja tagama nõuetele vastavate
hooldustöötajate piisavuse, kes teostavad hooldustoiminguid. Hooldustöötajate hulk ja
5
kvalifikatsioon peavad vastama teenuse sisule ja keerukusele ning asutuse suurusele ja
hooldusel olevate isikute vajadustele. Hooldekodus töötab kokku 24 inimest, neist vahetu teenuse
osutajana MTRi on kantud 17 hooldustöötajat, neist kuus on abihooldustöötajad. Üks
hooldustöötajana MTRi kantud isik töötab asutuses meditsiiniõena. Järelevalve algatamise
teatega paluti esitada hooldus- ja abihooldustöötajate 2024. aasta märtsi, aprilli ja mai
tööajagraafikud. Abihooldustöötajad töötasid viisil, et nende juhendamine oli tagatud
hooldustöötaja poolt. Vestlusest juhatajaga selgus, et ka õde osaleb ka hooldustoimingute
tegemisel. Esitatud tööaja arvestuse tabelites õe töötamine hooldustöötajana ei kajastu.
Juhataja sõnul arvestatakse töögraafikute koostamisel töötajate soovidega. Töö planeeritakse nii,
et päevasel ajal oleks tööl neli ja öösel kaks hooldustöötajat. 24 tunniseid vahetusi teevad
töötajad, kes selleks on soovi avaldanud, tavaliselt on vahetuse pikkus vastavalt graafikule
kaheksa kuni 11 tundi. Enne hooldustöötajate tööpäeva algust toimub alati vahetuse üleandmine.
3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse
hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse,
isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud),
maksumuse ühe teenusesaaja kohta.
Hooldekodul oli teenuskoha maksumus avalikustamata, kuna Hooldekodul puudub koduleht.
Hooldekodu avalikustas teenuskoha maksumuse Mustvee Vallavalitsuse kodulehel.
Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel
(2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu 03.06.2024 MTR andmetel olema ühe
teenusesaaja kohta kuus 695 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena
arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. Alates
01.04.2024 aastast on Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus 1350 eurot, millest hoolduskulu
on arvestatud 600 eurot.
3.2.8. Majandustegevusnõuete täitmine
MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat
(SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude
muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul.
Hooldekodu on täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustuse ning on teavitanud
SKAd tegevusloa kontrollieseme ja kõrvaltingimuste muutmisest tähtaegselt (hooldustöötaja töölt
lahkumisest või tööle vormistamisest). Hooldekodus töötavad 11 hooldustöötajat ja kuus
abihooldustöötajat, kes vastavad nõuetele ja on kantud MTRi tegevusloale.
IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED
4.1. Lähtuda ÜHteenuse osutamisel väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse
kvaliteedijuhisest.
4.2. Kaaluda Hooldekodu poolse info paremaks edastamiseks veebilehe loomist.
4.3. Kaaluda teenusesaajate turvalisuse huvides kutsungisüsteemi rajamist.
4.4. Kasutada alati hooldustoimingute tegemisel sirmi.
4.5. Analüüsida hooldustöötaja ametijuhendi ja tervishoiuteenust osutava meditsiinitöötaja
töökohustuste sisu ja ulatust eesmärgiga, et MTRi hooldajana kantud meditsiinitõde saaks tagada
Hooldekodule kvaliteetse tervishoiuteenuse (tervishoiuteenuse 1,0 koormuse annab teenuse
osutamine 40le inimesele, Hooldekodus on hoolduskohti 49).
(allkirjastatud digitaalselt)
Inna Tamm
järelevalve peaspetsialist
6