Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele
PAKKUMUS
Pakkuja:
Balti Uuringute Instituut (IBS)
Aadress: Lai 30, 51005 Tartu
Registrikood: 80046950
Kontaktisik: Maarja Käger
E-post:
[email protected]
Telefon: (+372) 5622 6938
Vahemikus 26.6.-7.7.24 kontaktisik Kats Kivistik,
[email protected], (+372) 516 9628
Tellija: Sotsiaalkindlustusamet
SISUKORD
1. Pakkuja kogemus ......................................................................................................... 3
2. Lühipakkumus.............................................................................................................. 4
3. Uuringu eelarve ............................................................................................................ 5
2
1. PAKKUJA KOGEMUS
MTÜ Balti Uuringute Instituut (IBS, www.ibs.ee) on 1996. aastal asutatud sõltumatu mittetulunduslik
uurimis- ja arenduskeskus, mis soovib edendada Läänemere regiooni avalikku poliitikakujundamist,
pakkudes kõrgekvaliteedilist sotsiaalmajanduslikku analüüsi. IBSil on pikaajaline kogemus
rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja hindamiste läbiviimisel. Suur osa IBSi uuringuprojektidest on
puudutanud noorte, hariduse, võrdse kohtlemise, sotsiaalse õigluse ja ühtekuuluvuse teemasid. IBS on
ellu viinud rohkelt fookusrühma- ja personaalintervjuusid ja analüüse ning aidanud välja töötada
soovitusi valdkonna arendamiseks. Pakkumuses osalevatel ekspertidel on tugev kvalitatiivsete ja
kvantitatiivsete hindamismeetodite kasutamise kogemus muuhulgas järgmistest projektidest:
• Noorsootöö ja koolituste pädevuse ning võimekuse arendamine läbi Euroopa
noorteprogrammide (2024)
• Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste
hindamisuuring (2023-2024)
• Kodanikuhariduse kaardistamine Eestis (2023)
• Noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused (2022-2023)
• Võrdlusuuring projekti “Kinniste lasteasutuste ja vangla personali teadmiste ja oskuste
parandamine töös lastega” raames (2021)
• Avatud noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimalused noorte, eelkõige tõrjutusriskis
noorte, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vajadused nende võimaluste
arendamiseks (2023-2021)
• Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise mõju ja tulemuslikkuse analüüs (2020)
Rohkem infot teostatud projektide kohta on meie kodulehel https://www.ibs.ee/projektid/.
Peamiste töö teostajate varasema kogemuse ülevaade on esitatud siin:
• Maarja Käger (projekti juht, peamine töö teostaja) https://www.ibs.ee/inimesed/maarja/,
https://www.etis.ee/CV/Maarja_K%C3%A4ger
• Kristiina Toomik (nooremanalüütik, töö teostaja) https://www.ibs.ee/meeskond/kristiina-toomik/
• Kats Kivistik (toetab või asendab vajadusel meeskonnaliikmeid)
https://www.ibs.ee/inimesed/kats/, https://www.etis.ee/CV/Kats_Kivistik/est/
3
2. LÜHIPAKKUMUS
Käesolevaga esitame hinnapakkumuse Sotsiaalkindlustusametile hooldusperede vajaduste
kirjeldamiseks ja analüüsimiseks lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse saamise osas.
Täpsemalt soovitakse saada ülevaadet hooldusperede vajadustest ja ootustest lapse eest hoolitsemise
kohustustest puhkuse saamise osas. See eeldab hoolduperedelt, nende nõustajatelt (peretoetajad) ja
lapse eestkostjatelt (KOV, eelkõige lastekaitsetöötajad või lapse heaolu spetsialistid) sisendi kogumist
ja selle analüüsimist.
Lähtuvalt hankekutsest pakume eelnimetatud sihtrühmadelt sisendi kogumist järgmiste meetoditega:
1. Avakohtumine tellijaga – uuringu ootuste, hooldusperede süsteemi ja valimite moodustamise
täpsustamine – toetab fookuse hoidmist.
2. Väiksemahuline dokumendianalüüs – olulisemad hiljutised uuringud konteksti loomiseks ja
tulemuste tõlgendamise toetamiseks.
3. Vajadusel sissejuhatav (rühma)intervjuu valdkonna spetsialistiga – HD-s toodud
uurimisteemadel, eesmärk toetada sihtrühmade intervjuudes fookust.
4. Fookusgrupi intervjuu hooldusperedega – üks intervjuu 5-10 hoolduspere esindajaga (sõltuvalt
osalejate tegelikust arvust ja eelküsitluse võimaluseest võib vaja olla väiksemates ehk kahes
grupis vestlemine), grupi komplekteerib ja lepib kokku Sotsiaalkindlustusamet. Arvestades
intervjuu teemasid paluksime intervjueeritavatel võimalusel vastata enne intervjuud lühikesele
küsimustikule, mis aitaks kaasa sellele, et intervjuu läheks võimalikult loomulikult ja kõik
osalised pidevalt kaasa mõelda saaksid. See toetaks ka küsimusi esitades ja analüüsil
osalejate taustaga arvestamist.
5. Fookusgrupi intervjuu hooldusperedele tuge pakkuvate organisatsioonide peretoetajatega –
üks intervjuu HD-s toodud teemadel.
6. Fookusgrupiintervjuu kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate/ lapse heaolu spetsialistidega
– üks intervjuu HD-s toodud teemadel.
7. Andmete analüüs, aruandena tellijale esitamine.
8. Tulemuste tellijale tutvustamine, aruande tagasisidestamine.
Avakohtumise (ja sissejuhatava intervjuu) järgselt kohendatakse vajadusel intervjuude teemaplokke ja
koostatakse intervjuude küsimustikud ning kooskõlastatakse need tellijaga. Kooskõlastatud
küsimustikke kohendatakse vastavalt vajadusele ka uuringu käigus, lähtuvalt uuringu käigus saadavast
sisendist.
Arvestades intervjueeritavate valimeid ning vajadust katta erinevate piirkondade inimeste arvamusi-
kogemusi, viiakse intervjuud läbi digitaalselt. Intervjueeritavatel palutakse intervjuu ajal kaamerad sees
hoida ning pakutakse võimalust enne intervjuud tehnika toimivust kontrollida.
Intervjuude kestvus on lähtuvalt teemadest, sihtrühmadest ja üldistest soovitustest 1-1,5 tundi.
Intervjuud salvestatakse osalejate nõusolekul ja analüüsi kvaliteedi tagamiseks koostatakse sõltuvalt
olukorrast kiirmärkmed või kokkuvõte.
Tööd teostatakse 3 kuu jooksul lepingu kahepoolsest allkirjastamisest. Puhkuseid arvestades toimub
lepingu allkirjastamine ja avakohtumine eelduslikult juuli lõpus või augusti alguses. Täpsem esialgne
ajakava on kajastatud tabelis 1 ja kajastab ajalist puhvrit intervjuude kokku leppimisel (puhkuste aeg,
perede kiire kooliaasta algus, ühise sobiva aja leidmine, jne). Juhul, kui intervjuud õnnestub kokku
leppida kiiremini ja lähemasse tulevikku, on vajadusel võimalik aruanne esitada varem kui ajakavas
näidatud.
4
September
September
September 16 47
September 23 48
September 30 49
Oktoober
Oktoober
Oktoober
Oktoober
August
August
August
August
Juuli
Kuupäev/nädal
29 40
12 42
19 43
26 44
14 51
21 52
28 53
5
2
9
7
Projekti nädal
41
45
46
50
Avakohtumine tellijaga
Dokumendianalüüs
Sissejuhatav (rühma)intervjuu, sh kokku leppimine,
küsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine
Fookusgrupiintervjuu hooldusperedele tuge pakkuvate
organisatsioonide peretoetajatega, sh kokku leppimine,
küsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine
Fookusgrupiintervjuu KOV spetsialistidega, sh kokku
leppimine, küsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine
Fookusgrupiintervjuu hooldusperedega, sh kokku leppimine,
eelküsimustiku koostamine ja vastuste analüüs,
intervjuuküsimustiku koostamine, kokkuvõtte koostamine
Andmete analüüs, aruande koostamine
Tulemuste tutvustamine tellijale, aruande kohendamine
3. UURINGU EELARVE
Kirjeldatud uuringu maksumus on 6039 eurot koos käibemaksuga (tabel 2).
Tabel 2. Uuringu eelarve eurodes
Käibemaksuta Käibemaks Kokku
4950 1089 6039
5
Käsundusleping uuringu läbiviimiseks nr 2-10/19623-1
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida
esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
Balti Uuringute Instituut, registrikood 80046950 (edaspidi nimetatud käsundisaaja), mida
põhikirja alusel esindab juhatuse liige Kats Kivistik,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud
leping) alljärgnevas:
1. Käsund ja selle täitmise tähtajad
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele“ tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
1.3.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus.
1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima uuringu selgitamaks välja puhkuse andmise süsteemi
vajaduse lapse eest hoolitsemise kohustustest perepõhist asendushooldust pakkuvatele
hooldusperedele, selle kirjelduse ja analüüsi (edaspidi nimetatud käsund). Nimetatud
tegevuste läbiviimise periood on kolm (3) kuud alates lepingu kahepoolsest
allkirjastamisest. Käsundi tegevused toimuvad Euroopa Sotsiaalfondi 2021-2027 vahendite
programmi meetme „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad
perede vajadustele“ raames elluviidava TAT „Laste ja perede toetamine“ tegevuse
"Perepõhise hoolduse arendustegevused" raames.
2. Käsundisaaja õigused ja kohustused
2.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu.
2.2. Käsundisaaja on kohustatud:
2.2.1. osutama teenust vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja
juhistele;
2.2.2. teavitama käsundiandjat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada
käsundi täitmist käsundisaaja poolt;
2.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks
saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;
2.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
3. Käsundiandja õigused ja kohustused
3.1. Käsundiandjal on õigus:
3.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni;
3.1.2. leping igal ajal üles öelda;
3.1.3. vähendada käsundisaajale makstavat tasu juhul, kui käsund ei vasta kokkulepitud
nõuetele. Juhul, kui käsund on käsundisaaja poolt teostatud mittenõuetekohaselt,
esitab käsundiandja oma vastavad vastuväited kirjalikult koos punktis 4 nimetatud
dokumentidega.
3.2. Käsundiandja on kohustatud:
3.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi
osutamist käsundisaaja poolt;
3.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;
3.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu
ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.
4. Käsundi vastuvõtmine
4.1. Käsundi vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Käsundiandja poolt
allkirjastatud käsundi täitmise üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks tasu maksmisel.
5. Tasu maksmine
5.1. Käsundiandja tasub käsundisaaja poolt läbi e-arvete operaatori esitatud e-arve alusel
käsundi nõuetekohase täitmise eest käsundisaaja pangakontole tasu summas 4950 eurot,
millele lisandub käibemaks. Nimetatud tasu arvelt loetakse kaetuks ka käsundisaajale
käsundist tulenevate ülesannete täitmisega tekkivad täiendavad kulud.
6. Kontaktisikud
6.1. Käsundiandja kontaktisikuks käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, käsundi
täitmise kvaliteedi kontrollimisel ja lepingu punktis 4 nimetatud dokumentide
kooskõlastamisel on Agnes Kulmar, telefon 588 68116, e-post
[email protected].
6.2. Käsundisaaja kontaktisikuks käsundiandjale vajaliku informatsiooni andmisel ja lepingu
punktis 4 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on Maarja Käger, telefon 5622 6938, e-
post
[email protected].
7. Vastutus ja vääramatu jõud
7.1. Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti teenuste osutamise
puudustest tuleneva käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses.
7.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole
lepingut täitnud, käsund ei ole tähtaegselt täidetud või ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
7.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda
leppetrahvi 5% lepingu maksumusest iga rikkumise eest, kui käsund töö ei vasta
lepingutingimustele.
7.4. Käsundi teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise
tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi
0,5% käsundi maksumusest iga viivitatud päeva eest.
7.5. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist
loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 631 kirjeldatud asjaoludel.
7.6. Lepingu punktis 8 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus
nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 2000 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt
üles öelda.
7.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud
ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud, VÕS § 103).
7.8. Punktis 7.7 nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud
ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva
kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav
üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt
õigustatud huvi.
8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid
käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte
audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja
ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või
teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool
on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
8.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise
eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
9. Lõppsätted
9.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste
kohustuste täitmisel või muul alusel.
9.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende
allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud
juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele.
9.4. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
9.5. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
Käsundiandja Käsundisaaja
Sotsiaalkindlustusamet Nimi: Balti Uuringute Instituut
Registrikood: 70001975 Registrikood: 80046950
Pank: Swedbank Asukoht: Lai 30, 51005 Tartu
IBAN: EE742200001120057958 E-post:
[email protected]
Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon: 699 9480
E-post:
[email protected]
Telefon: 612 1360
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Kats Kivistik
peadirektor
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Puhkuse andmise süsteem hooldusperedele
Miniostu taust
Kõigi last mõjutavate otsuste tegemisel tuleb alati esikohale seada lapse huvid. Lapse loomulik
kasvu- ja arengukeskkond on tema perekond. Selleks, et laps saaks kasvada oma
perekonnas, on riigi kohustus toetada vanemaid laste kasvatamisel. Olukorras, kus vanemad
ei suuda ka osutatud toe korral kindlustada lapsele turvalist keskkonda ning vanemlikku hoolt,
on riigi ülesandeks tagada lapsele sobiv asendushooldus väljaspool tema enda perekonda.
Hoolduspere kasvatab oma kodus teistest vanematest sündinud last. Ta hoolitseb lapse eest
kas pikaajaliselt, lapse täiskasvanuks saamiseni, või ajutiselt, kuni lapse sünnipere suudab
taas lapse eest hoolt kanda.
Erihoolduspere on hoolduspere spetsiifilise ja suurema hooldusvajadusega lastele, tagades
lapse lühi- või pikaajalise hoolduse või kasvatamise peres. Erihoolduspere teenus on mõeldud
lastele, kes vajavad individuaalset pühendumist ja pidevat teadlikku tuge.
Antud töö fookuses on hooldusperede vajaduste kirjeldamine ja analüüsimine lapse
eest hoolitsemise kohustustest puhkuse saamise osas. Kas ja millise meetme või
teenuse järele hooldusperedel on vajadust, et puhkust saada?
Perepõhist asendushooldust vajavale lapsele sobiva hoolduspere leidmine ja lapse
hooldusperre paigutamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Lapse paigutamine on alates
2018.a võimalik vaid Sotsiaalkindlustusameti poolt hinnatud ja ettevalmistatud hooldusperre.
Iga pere, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last, võib elu erinevatel etappidel vajada
tuge või vastuseid erinevatele küsimustele, mis kaasnevad vanemaks saamise ja
kooskasvamisega ning lapse individuaalsete vajadustega. Olukorrad ja perede vajadused
võivad olla väga erinevad, sest iga laps tuleb uude perre oma isikliku, mõnikord keerulise loo
ja kogemustega. Sageli on need kogemused seotud kaotuse, hooletusse jäämise või isegi
vägivallaga, vanemate toimetulematuse, nende terviseprobleemide või sõltuvustega.
Hoolduspereks saamiseks valmistumisel ja ka pärast lapse perre saabumist on perel võimalik
kasutada erinevaid tugiteenuseid, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Teenused on
suunatud nii hooldus-, lapsendaja- kui ka eestkosteperedele. Peredele pakutakse peretoe
teenust, psühholoogilist nõustamist või individuaalset supervisiooni, tugigruppe ja mentorlust
ehk kogemusnõustamist. Toetavad teenused on peredele tasuta ja vabatahtlikud.
Erinevad perepõhist asendushooldust pakkuvate perede toe vajadusi käsitlevad uuringud (sh
Praxis https://www.praxis.ee/tood/lapsendamise-ja-hooldusperre-paigutamise-jargne-
seiresusteem/; Velvet „Hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede tugisüsteemi disain“) on välja
toonud kitsaskohad perede toetamisel ja teinud ettepanekud hooldus- jt kasuperede tõhusama
vajaduste kaardistamise ja toetamise osas. Eelnimetatud tugiteenuseid on osaliselt arendatud
uuringutes tuvastatu ja tehtud soovitustest lähtuvalt.
Lisaks tugiteenustele on uuringud välja toonud ka perede vajadust saada puhkust lapse eest
hoolitsemise kohustustest. Perede hoolduskoormus on erinev ja sõltub paljudest asjaoludest
sh peres kasvavate laste arv, nende vanus ja (eri)vajadused, pere struktuur (üksikvanem või
kahe vanemaga pere), töö- jm kohustused, tugivõrgustik. Sellest tulenevalt varieerub ka
perede võimalus lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkust saada. Kui hooldusperel on
vajadust, kuid puudub võimalus puhkuse saamiseks, võib see negatiivselt mõjutada
hoolduspere vanema heaolu jm aspekte, mis omakorda mõjutavad lapsele pakutavat
hoolitsust. Millised on perede konkreetsed vajadused puhkuse saamisel ja kuidas võiks
puhkuse andmise süsteem lahendatud olla?
Miniostu eesmärk ja teostus
Miniostu eesmärgiks on välja selgitada puhkuse andmise süsteemi vajadus lapse eest
hoolitsemise kohustustest perepõhist asendushooldust pakkuvatele hooldusperedele, selle
kirjeldus ja analüüs.
Selleks, et saada ülevaade sellest, millised on tegelikult hooldusperede vajadused ja ootused
lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse saamise osas, on vajalik hooldusperedelt
sisendi saamine. Kuna hoolduspered saavad nõustamist ja tuge peretoetajalt, on oluline ka
nende sisend perede vajaduste osas puhkust saada. Kohalik omavalitsus lapse eestkostjana
on oluline hooldusperede koostööpartner ja seetõttu on lastekaitsetöötaja/lapse heaolu
spetsialisti hoiakute kohta sisendi saamine hooldusperede puhkuse saamise osas vajalik.
Kõige selle juures on oluline, et hooldusperede puhkuse andmise süsteemi sisendi
analüüsimisel on kesksel kohal lapse huvid ja kuidas võimalikud lahendused last mõjutavad.
Seega on miniostu eesmärgi saavutamiseks vajalik saada sisend hooldusperedelt,
peretoetajatelt ja lastekaitsetöötajatelt /lapse heaolu spetsialistidelt hooldusperedele puhkuse
andmise süsteemi vajaduse osas ja saadud sisendi põhjal koostada analüüs.
Töövõtja ülesandeks on välja selgitada hooldusperede puhkuse andmise süsteemi vajaduse
kirjeldus ja koostada analüüs, protsessi juhtimine ja läbiviimine vastavalt miniostu tingimustele
ja lepingule, sh:
1. Fookusgrupi intervjuu kaudu (grupiintervjuu vastavalt eelnevale kokkuleppele
intervjueeritavatega) hooldusperedelt sisendi saamine.
Sisendi saamiseks tuleb grupiintervjuus küsitleda vähemalt 5 ja maksimaalselt 10
hooldusperet. Küsitletavad hoolduspered on Eesti erinevatest piirkondadest ja
erinevate näitajatega – linnas ja maal elavad, erineva rahvuse ja keele taustaga, peres
kasvavate laste arv varieerub jpm.
Sisendi andmiseks valmisolevate hooldusperede grupi komplekteerib
Sotsiaalkindlustusamet ning koostöös töövõtja ja hooldusperedega lepib kokku
grupiintervjuu läbiviimise aja ja koha. Töövõtjale hooldusperede andmeid ei edastata.
Fookusgrupi grupiintervjuu läbiviimise tulemusena on vajalik saadud sisendi analüüs
järgnevate teemade kohta:
1) hooldusperes elava lapse/laste hooldamise kogemus ja hoolduskoormus (kui kaua
laps/ed peres elanud, mitu last on peres, laste (eri) vajadused ja sellest tulenev
hoolduskoormus);
2) pere struktuur (mitme vanemaga pere, kas peres elab teisi lapsi- bioloogilisi,
eestkostel, lapsendatud);
3) pere töö- jm kohustused ja tugivõrgustik (töö ja nt haigete/eakate vanemate eest
hoolitsemise kohustus, kas perel on praktilist abi osutavat tugivõrgustikku, milles tugi
seisneb);
4) lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkuse võtmise kogemus (kas on võtnud
puhkust, millal võttis, periood, kuidas oli lapse/laste hooldus sel ajal lahendatud);
5) pere vajadused lapse eest hoolitsemise kohustustest puhkust võtta (milline on
vajadus, millal, periood, kuidas võiks lapse eest hoolitsemine olla korraldatud –
soovitused ja ettepanekud, võimalikud mõjud perele ja lapsele);
6) lapse vajadused pere puhkuse võtmise osas (milliseid lahendusi vajab peres kasvav
laps).
2. Fookusgrupi grupiintervjuu kaudu (grupiintervjuu vastavalt eelnevale kokkuleppele
intervjueeritavatega) valdkonnas tegutsevatelt hooldusperesid jt kasuperesid toetavate
organisatsioonide peretoetajatelt sisendi saamine.
Sisendi saamiseks tuleb grupiintervjuus intervjueerida 5-6 hooldusperedele tuge
pakkuvate organisatsioonide peretoetajat (sh erihooldusperede peretoetaja). Sisendi
andmiseks valmisolevate valdkonnas tegutsevate organisatsioonide peretoetajate
kontaktid (nelja erineva organisatsiooni peretoetajad) edastab nende nõusolekul
töövõtjale lepingu sõlmimise järgselt Sotsiaalkindlustusamet. Töövõtja lepib
fookusgrupiga kokku intervjuu läbiviimise aja, koha jm.
Fookusgrupi intervjuu läbiviimise tulemusena on vajalik saadud sisendi analüüs
järgnevate teemade kohta:
1) millised on hooldusperedega lapse eest hoolitsemise kohustusest puhkuse osas
kokkupuuted ja kogemused;
2) millised pered /millises olukorras pered on väljendanud vajadust puhkuse järele;
3) peretoetajate nägemus hooldusperede puhkuse vajaduse osas;
4) millised on olnud võimalikud lahendused hooldusperedel lapse eest hoolitsemise
kohustusest puhkust saada;
5) peretoetajate soovitused ja ettepanekud hooldusperede puhkuse saamise osas;
6) küsimused ja probleemid hooldusperede puhkuse saamise võimaluse osas.
3. Fookusgrupi grupiintervjuu kaudu (grupiintervjuu vastavalt eelnevale kokkuleppele
intervjueeritavatega) kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatelt/lapse heaolu
spetsialistidelt sisendi saamine, millised on lastekaitsetöötajate/lapse heaolu
spetsialistide hoiakud, nägemus ja arvamused hooldusperedele puhkuse andmise
süsteemi võimaliku loomise osas. Sisendi saamiseks tuleb grupiintervjuus
intervjueerida 5-6 lastekaitsetöötajat või lapse heaolu spetsialisti Eesti erinevatest
piirkondadest, kellel on töökogemust hooldusperedega. Sisendi andmiseks võimalike
uuritavate kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate/lapse heaolu spetsialistide
kontaktid (vähemalt 5) edastab nende nõusolekul töövõtjale lepingu sõlmimise järgselt
Sotsiaalkindlustusamet. Töövõtja lepib fookusgrupiga kokku intervjuu läbiviimise aja,
koha jm.
Fookusgrupi grupiintervjuu läbiviimise tulemusena on vajalik saadud sisendi analüüs
järgnevate teemade kohta:
1) hooldusperedega kokkupuuted ja kogemused lapse eest hoolitsemise kohustusest
puhkuse saamise osas;
2) lastekaitsetöötaja /lapse heaolu spetsialisti arvamus ja hoiakud hooldusperedele
võimaliku puhkuse andmise süsteemi kohta;
3) lastekaitsetöötaja /lapse heaolu spetsialisti ettepanekud, nägemus ja soovitused
hooldusperedele puhkuse andmise võimalike lahenduste osas;
4) lastekaitsetöötaja/lapse heaolu spetsialisti probleemid ja mured seoses
hooldusperedele puhkuse andmise süsteemiga.
Töövõtjalt on oodatud ettepanekud fookusgruppide grupiintervjuude teemablokkide
täiendamise/kohandamise osas. Töövõtja koostab teemablokkidest lähtuvalt küsimustiku ja
teeb ettepaneku meetodi osas.
Töö läbiviimise meetodid ja küsimustikud tuleb töö ettevalmistamise etapis kooskõlastada
Sotsiaalkindlustusametiga.
Töövõtjal peab olema valmisolek läbi viia kõiki fookusgrupi grupiintervjuusid veebipõhiselt.
Tööde teostuse aeg on 3 kuud alates lepingu kahepoolsest allkirjastamisest.
Pakkumuse esitamine
Hinnapakkumus esitada vabas vormis koos käibemaksuga. Pakkumuste esitamise tähtaeg
on 19.06.2024 kell 17.00. Hilisemalt esitatud pakkumust arvesse ei võeta. Pakkumus tuleb
esitada e-posti aadressil
[email protected]
Valituks osutub pakkumuskutse tingimustele vastav odavaim pakkumus.
Tellijal on õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse üle.
Küsimuste korral pöörduda aadressil
[email protected]