dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Rahandusministeerium · 29. juuni 2022
Viit
14-1/5457-1
Registreeritud
29. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2022
Vastutaja
Martin Kulp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎20-14635 29.06.2022 Väljaminev kiri.bdoc347 KB

Sisu (failidest)

Kuusalu Vallavolikogu Meie 29.06.2022 nr 20-1/4635 [email protected] Mõisa tee 17 Kiiu alevik, 74604, Harju maakond Tähelepanu juhtimine Austatud Kuusalu Vallavolikogu Justiitsministeeriumile esitati 21.06.2022 taotlus selgituste saamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 kohta, sh taotluse punkt 1.5 seisukoha saamiseks Kuusalu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) 25.05.2022 otsuse nr 17 „Kuusalu Vallavolikogu 15.12.2022 otsuse nr 55 „Kuusalu Vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine“ muutmine“ õiguspärasuse kohta. Justiitsministeerium edastas selgitustaotluse (v.a. selle punkti 1.5) vastavalt kuuluvusele vastamiseks Rahandusministeeriumile. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. VVS §-s 753 sätestatud protestiga seonduvat reguleerib halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 25. peatükk. HKMS § 6 lõike 1 kohaselt loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Järelevalve eesmärgiks on tuvastada, kas haldusakt on õiguspärane ega riku avalikku huvi. Avalik huvi on ülekaalukas huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest tervikuna, hõlmates laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi. Avalikuks huviks on ka kogukonna ootus kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate ülesannete õiguspärasele täitmisele, sh volikogu töö õiguspärasele korraldamisele. Olles tutvunud kõnealuse otsusega nr 17 ja volikogu istungite videosalvestistega, peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu järgnevale. 1. Kuusalu Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosseis ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikes 13 sätestatud poliitilise tasakaalustatuse ja valijate esindatuse põhimõttega. Otsusega nr 17 otsustas volikogu moodustada sotsiaalkomisjon 17-liikmelisena, kinnitas 12 komisjoni liiget ning määras, et „Valimisliidul 1 Kuusalu vald ja Eesti Reformierakonnal esitada sotsiaalkomisjoni liikmete kandidaadid vastavalt 4 ja 1 kohale volikogu esimehele 10. juuniks 2022 a.“. Kokkuvõtlikult ei kinnitanud volikogu komisjoni liikmeteks volikogus opositsiooni kuuluvate poliitiliste jõudude esindajaid, kuid pakkus neile võimaluse volikogu liikmete kandidaate esitada. Seejuures nähtub volikogu 25.05.2022 istungi videosalvestisest ja protokollist, et komisjoni esimees tsiteeritud otsusepunktis nimetatud kandidaate enne volikogu istungit esitada ei palunud ning ei võtnud arvesse seda, et varem olid sotsiaalkomisjoni liikmete kandidaadid esitatud ning kinnitatud volikogu 15.12.2021 otsusega nr 55 „Kuusalu Vallavolikogu alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine“. Komisjoni koosseisus muudatuste tegemine ei eelda tingimata kõigi varem komisjoni liikmeks kinnitatud isikute uuesti kandidaadiks esitamist. Samas ei esitanud Valimisliit 1 Kuusalu vald ja Eesti Reformierakond sotsiaalkomisjoni liikmete kandidaate otsuses nr 17 sõnaselgelt märgitud 10. juuniks ega volikogu 25.05.2022 istungil ka sotsiaalkomisjoni esimehe kandidaati (kes oleks olnud komisjoni aseesimeheks valimise korral komisjoni liikmeks komisjoni esimehe seisukohast sõltumata). Eelneva tulemusel ei ole volikogu sotsiaalkomisjoni koosseis kooskõlas KOKS § 47 lõikes 13 sätestatud põhimõttega, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Nimetatud vastuolu ei saa täies ulatuses ette heita volikogus koalitsiooni moodustanud poliitilistele jõududele, kuna see on osaliselt tingitud ka volikogu opositsiooni tegevuse(tuse)st. Sellegipoolest on volikogul kohustus sotsiaalkomisjoni koosseisu kinnitamisel KOKS § 47 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 lõikes 13 sätestatud põhimõttega arvestada, mistõttu peame vajalikuks selgitada seadusandja tahet nimetatud sätte kehtestamisel. KOKS § 47 üheks oluliseks eesmärgiks on tagada komisjonides poliitiline tasakaal ja kõigi valijate esindatus selliselt, et ka volikogu opositsiooni esindajatel oleks võimalik komisjonide töös osaleda. KOKS § 47 lõige 13 sätestab, et volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Viimati nimetatud säte lisati seadusesse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega 602 SE. Algselt eelnõus olnud lõikele 13 vastava sätte sõnastus oli isegi rangem, sätestades, et volikogu valimistel valituks osutunud erakonna ja valimisliidu nimekirjade esindatus volikogu poolt moodustatavais komisjonides peab olema proportsionaalne nende esindatusega volikogus. Menetluse käigus muutis Riigikogu sätte sõnastust, põhjendades seda järgnevalt: „Volikogus esindatud erakondade ja valimisliitude täpselt proportsionaalse esindatuse tagamine volikogu komisjonides võib olla aga raskendatud, kui komisoni liikmete arv ei vasta täpselt volikogu liikmete arvule. Seetõttu sätestatakse ettepanekuga KOKS § 47 lõikes 13 üldisem nõue, mille kohaselt arvestatakse volikogu komisjonide koosseisude kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaaluga volikogus. KOV üksused saavad vajadusel nõude järgimisega seonduvaid küsimusi reguleerida täpsemalt linna või valla põhimääruses.“. Eelnevast nähtub, et seadusandja tahe on olnud suunatud sellele, et komisjonide koosseisu kujundamisel arvestataks võimalikult täpselt erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Eelnõu seletuskirjast nähtuvalt võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda eelkõige siis, kui volikogu ja komisjoni liikmete arvu suhtest tulenevalt ei ole täpse matemaatilise proportsionaalsuse saavutamine võimalik. Ka Rahandusministeerium on selgitanud, et KOKS § 47 lõigete 11 ja 13 mõte on selgelt olnud volikogu komisjonide moodustamisel rõhutada nii koalitsiooni kui opositsiooni kaasamist võimalikult võrdsetel alustel. Poliitiline tasakaal ei tähenda, et kõikides komisjonides peab volikogu liikmete erakondlik või valimisliidu esindatuse proportsioon olema täpselt sama kui volikogus, vaid esindajate osakaalu tuleb võtta komisjonide moodustamisel arvesse selliselt, et volikogu komisjonide töös oleks tagatud poliitiline tasakaal, sh opositsiooni ülekaal revisjonikomisjonis ning koalitsiooni ülekaal teistes alalistes komisjonides. Komisjonide moodustamisel peab volikogu järgima demokraatliku esindatuse printsiipi ning tagama ka volikogu opositsioonile proportsionaalse esindatuse komisjonide koosseisus. Rahandusministeerium on KOKS § 47 lõiget 13 tõlgendanud nii, et lõikes nimetatud nõuet tuleks järgida ka iga komisjoni puhul eraldi. See tähendab, et seaduses sätestatuga ei ole kooskõlas olukord, kus volikogu komisjonide peale kokku on valimisliidul küll proportsionaalne komisjoni kohtade arv, kuid enamus neist kohtadest on ühes komisjonis. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et volikogu sotsiaalkomisjoni koosseis ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikega 13. Seejuures on vastuolu tingitud eelkõige sellest, et volikogus opositsioonis olevatelt poliitilistelt jõududelt ettepanekuid sotsiaalkomisjoni kandidaatide kohta ei küsitud ning samaaegselt jäeti arvestamata nende poolt varem esitatud (ja volikogu poolt kinnitatud) kandidaadid. Kuigi osaliselt ei saa vastuolu volikogule ette heita, sest volikogus opositsioonis olevate poliitiliste jõudude esindajad jätsid kasutamata võimaluse esitada kandidaate sotsiaalkomisjoni esimehe valimiseks, mis samuti volikogu 25.05.2022 istungi päevakorras oli, tuleb volikogul siiski leida kohane viis, kuidas saavutada sotsiaalkomisjoni koosseisu vastavus KOKS § 47 sätestatud reeglitele. Täiendavalt märgime, et komisjonide liikmete kinnitamisel võib potentsiaalselt segadust tekitada ka Kuusalu Vallavolikogu 29.09.2005 määruse nr 23 „Kuusalu valla põhimääruse kehtestamine“ (põhimääruse) § 19 lõike 3 sõnastus, mille kohaselt määrab komisjoni liikmete arvu volikogu komisjoni esimees. KOKS § 22 lõike 1 punkti 20 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse mh volikogu komisjonide moodustamine. Komisjoni moodustamine hõlmab ka selle liikmete arvu määramist. Kuigi otsuses nr 17 on volikogu siiski selgelt lähtunud seaduses sätestatust, tasuks volikogul hinnata põhimääruse § 19 lõike 3 sõnastuse korrigeerimise vajadust. 2. KOKS § 47 kohaselt peab volikogu komisjonil olema nii esimees kui ka aseesimees. KOKS § 47 lõike 1 teise lause kohaselt tuleb komisjonide esimehed ja aseesimehed valida volikogu liikmete hulgast. Sama paragrahvi lõike 11 esimese lause kohaselt valitakse komisjoni esimees ja aseesimees või aseesimehed üheaegselt salajasel hääletusel. Samuti sätestab põhimääruse § 19 lõige 2, et volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Seega on kohustuslik, et volikogu komisjonil on nii esimees kui aseesimees. Esimehe ja teda asendava aseesimeheta komisjoni töö korraldamine on ka praktikas isegi parimal juhul äärmiselt keeruline. Volikogu sotsiaalkomisjonil ei ole aseesimeest alates 11.05.2022 ning esimeest alates 14.06.2022. Volikogu 17.06.2022 istungi päevakorras oli seetõttu sotsiaalkomisjoni esimehe ja aseesimehe valimine, kuid volikogu lõpetas istungi enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Põhimääruse § 30 lõige 2 sätestab, et kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. Kuigi seadus ei täpsusta, millal komisjoni esimehe valimised uuesti korraldada tuleb, tuleb seda teha mõistliku aja jooksul. Olukord, kus komisjonil ei ole esimeest ega aseesimeest, on vastuolus KOKS §-s 47 ja põhimääruse § 19 lõikes 2 sätestatuga. Eelnevat ei mõjuta ka asjaolu, et Rahandusministeerium kavandab KOKS-i muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga lihtsustada reegleid volikogu sisemise töökorralduse asjus. Isegi kui seaduses viidatud muudatused tehakse, jõustuvad need kõige varem alles 2023. aastal. Volikogu töö peab olema korraldatud õiguspäraselt vastavalt kehtivale seadusele. Kuigi volikogu sotsiaalkomisjonil puuduvad esimees ja aseesimees ning Justiitsministeerium on seisukohal, et volikogu sotsiaalkomisjoni koosseis ei ole kooskõlas KOKS § 47 lõikes 13 sätestatud poliitilise tasakaalustatuse ja valijate esindatuse põhimõttega, piirdub Justiitsministeerium käesoleval juhul VVS § 753 lõikes 4 nimetatud ettepaneku tegemise asemel õigusvastasusele tähelepanu juhtimisega, lähtudes kaalutlustes esiteks sellest, et volikogu esimees kinnitas Justiitsministeeriumi esindajale telefoni teel kavatsust komisjonide esimeeste valimised volikogu järgmisel (17.08.2022) istungil uuesti korraldada, misjärel saaks komisjoni uus esimees esitada volikogule komisjoni liikmete kinnitamiseks uue esildise esitada, ning teiseks Kuusalu valla põhimääruse § 22 lõike 1 punkti 1 kohasest iga volikogu liikme õigusest ka ise algatada vastav eelnõu näiteks isikuvalimiste korraldamiseks, komisjonide liikmete arvu muutmiseks või komisjonide kooseisude kinnitamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. On mõistlik, et volikogu korraldab oma tegevuse õiguspärasuse põhiseaduse §-st 154 tuleneva enesekorraldusõiguse alusel. Kokkuvõttes avaldame lootust, et volikogu korraldab esimesel võimalusel sotsiaalkomisjoni esimeeste valimised ning leiab kohase viisi ka sotsiaalkomisjoni koosseisu kooskõlla viimiseks KOKS § 47 eesmärgiga tagada komisjonides poliitiline tasakaal ja kõigi valijate esindatus. KOKS-is sätestatu rakendamisega seonduvate küsimuste korral palume nõu saamiseks pöörduda Rahandusministeeriumi poole. Lõpetuseks märgime, et kui volikogu liige ei nõustu volikogus poolthäälte enamusega vastu võetud otsustustega, tuleb oma poliitilise tahte realiseerimiseks lähtuda eeskätt KOKS-is sätestatud võimalustest, sh võimalusest esitada eelnõusid ja pöördumisi ning äärmuslikul juhul ka võimalusest algatada KOKS §- s 46 sätestatud umbusaldusmenetlus. Omavalitsuse sisesuhete pinnalt tekkivate vaidluste lahendamine valdkonna eriseaduses ettenähtud võimaluste kaudu aitab kaasa volikogu liikmete vastutuse tunnetamisele ning oma rolli teadvustamisele kohaliku omavalitsuse kui terviku toimimises. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Glen Roosaar Nõunik Lisaadressaadid: Kuusalu Vallavolikogu liige Kristo Palu Rahandusministeerium Glen Roosaar 620 8258 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel