Rahandusministeerium · 29. juuni 2022
Sisu (failidest)
OTSUS
28.06.2022 nr 1.3-1/7
Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid põhikirja
kinnitamine uues redaktsioonis
Vastavalt sihtasutuste seaduse § 41 lõikele 3 ning Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid põhikirja
punktile 9.1.1 otsustan:
1. Kinnitada Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid põhikiri käesolevale otsusele lisatud
redaktsioonis;
2. Tunnistada kehtetuks 28. augustil 2017. a vastu võetud asutamisotsusega
(notariaalregistri nr 1554) kinnitatud Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid põhikiri.
Saata: Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid, Rahandusministeerium, Riigikontroll
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Kinnitatud asutajaõiguste teostaja
28.06.2022. a otsusega nr 1.3-1/7
SIHTASUTUSE EESTI MAAELUMUUSEUMID
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid (edaspidi sihtasutus).
1.2. Sihtasutuse asukoht on Ülenurme alevik, Kambja vald, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi
Maaeluministeerium. Sihtasutus on asutatud tähtajatult.
1.4. Sihtasutus on muuseum muuseumiseaduse mõttes.
1.5. Sihtasutusel on pitsat ja logo, mille kujundus ja kasutamise kord kinnitatakse sihtasutuse
nõukogu poolt.
1.6. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste
vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või
finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
1.7. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul
viisil võib korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
2. EEESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMINE
2.1. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on Eesti põllumajanduse ajalooga seotud materjali
kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel
eesmärkidel ning eesti põllumajanduse ja kultuuripärandi seisukohast märgilise
tähtsusega Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tori
Hobusekasvanduse säilitamine.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks sihtasutus:
2.2.1. majandab ja arendab sihipäraselt ning jätkusuutlikult sihtasutuse vara ja hallatavaid
objekte (Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Tori
Hobusekasvandus), töötab välja ja pakub sihtasutuse eesmärgile vastavaid teenuseid;
2.2.2. hoiab ja täiendab eesmärgipäraselt sihtasutusele kasutada antud muuseumikogusid,
tagab kogude läbitöötamise, sihipärase kasutamise ning vajadusel konserveerimise ja
restaureerimise;
2.2.3. teenindab asutusi, organisatsioone ja uurijaid vastavalt muuseumikogu korralduse
põhimõtetele ja teenuste hinnakirjale;
2.2.4. esitab ja vahendab kultuuripärandit avalikkusele näituste, haridusprogrammide, trükiste,
meedia, digiteenuste ning avalike ürituste kaudu;
2.2.5. teeb teadusliku uurimustööd, korraldab konverentse ja seminare, kirjastab ja avaldab
artikleid, toimetisi, katalooge ning muid väljaandeid;
2.2.6. viib läbi koolitusi, annab konsultatsioone ja teostab ekspertiise;
2.2.7. osaleb vastavalt võimalustele Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu koostamises ja
kultuuripärandi inventeerimisel ning teeb Muinsuskaitseametile ettepanekuid
kultuuriväärtusega asjade mälestiseteks tunnistamiseks;
2.2.8. koostab uuringute, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavasid,
konserveerimise ja restaureerimise projekte, teeb uuringuid ja ekspertiise, konserveerib
ja restaureerib;
2.2.9. nõustab muuseumeid põllumajandusega seotud kogude hoidmise ja säilitamisega seotud
küsimustes ning on vajadusel eriala praktikabaasiks;
2.2.10. teeb koostööd teiste muuseumide ning muude institutsioonidega Eestis ja välismaal;
2.2.11. tegeleb sihtasutuse turundamisega, kirjastab ja avaldab reklaamtrükiseid;
2.2.12. kasvatab ja tutvustab eesti ohustatuid tõugusid, eelkõige ohustatud tõugu tori hobuseid,
eesti hobuseid ja eesti raskeveohobuseid;
2.2.13. loob tingimused sihtasutuse personali arenguks;
2.3. Sihtasutus arvestab oma eesmärkide saavutamisel muu hulgas laste ja puuetega inimeste
vajadusi
3. SIHTASUTUSE ÕIGUSED
3.1. Sihtasutusel on õigus:
3.1.1. omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks
kohtus;
3.1.2. asuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ning välisriikide juriidiliste ja füüsiliste
isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsioonide kaudu, arenda nendega
koostöösidemeid, olla välis- ja rahvusvaheliste organisatsioonide liige;
3.1.3. omandada, rentida ja võõranda nõukogu otsusel põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku
kinnis- ja vallasvara;
3.1.4. korraldada täiendõppe-, vabaharidus-, heategevus-, kultuuri-, vabaaja-, spordi- ja
kooliüritusi;
3.1.5. korraldada oksjoneid, näitusemüüke ja tuluüritusi ning rahakogumise algatusi;
3.1.6. pakkuda majutus-, toitlustus-, kaubandus-, parkimise-, transpordi-, maatulundusmaa-,
ruumide ja inventari rendi- ning turismiteenuseid;
3.1.7. pakkuda kultuurimälestiste projekteerimis-, ehitus-, restaureerimis- ja
konserveerimisteenust;
3.1.8. anda välja stipendiume sihtasutuse eesmärkide täitmiseks;
3.1.9. osaleda teise sihtasutuse või mittetulundusühingu asutamises üksnes asutajaõiguste
teostaja otsusel Vabariigi Valituse volituse alusel vastavalt riigivaraseadusele;
3.1.10. teha muid õigusaktidega kooskõlas olevaid sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks
vajalikke toiminguid.
3.2. Sihtasutus ei või asutada äriühingut ega omandada selles osalust.
4. JUHTIMINE
4.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus;
4.2. Sihtasutus juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
4.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.2.3. kellel on ärikeeld;
4.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
4.3. Põhikirja alapunktides 4.2.1-4.2.2 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist ning põhikirja alapunktides 4.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle
karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate
hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani
liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise
või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse
otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.
5. NÕUKOGU
5.1. Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab juhtimist ja teostab järelevalvet
sihtasutuse tegevuse üle.
5.2. Nõukogul on kolm kuni viis liiget, kellest vähemalt ühe valib asutajaõiguste teostaja
rahandusministri ja teise kultuuriministri ettepanekul. Nõukogu liikmete arvu määramisel
lähtub asutaja sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning
vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse
kavandamisel, korraldamise ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.
5.3. Asutajaõiguste teostaja määrab nõukogu liikmed 4 aastaks.
5.4. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise
otsustab asutajaõiguste teostaja oma otsusega.
5.5. Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme tagasi kutsuda igal ajal olenemata põhjusest.
5.6. Nõukogu pädevus on:
5.6.1. juhatuse poolt esitatud sihtasutuse arengukava kinnitamine;
5.6.2. sihtasutuse aasta tegevusplaani, tegevuseesmärkide ning eelarve kinnitamine hiljemalt
majandusaasta alguseks ning nende edaspidine muutmine;
5.6.3. sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamine;
5.6.4. sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine;
5.6.5. sihtasutuse struktuuri kinnitamine; nõuandvate kogude loomine;
5.6.6. nõukogu töökorra kehtestamine,
5.6.7. asutajale ettepaneku tegemine kutsuda tagasi asutaja määratud nõukogu liige, kes
puudub regulaarselt nõukogu koosolekult, on kahjustanud sihtasutuse eesmärkide
elluviimist või head nime, on jätnud oma kohustused korduvalt täitmata või on võimetu
osalema nõukogu töös, samuti muudel seaduses ettenähtud juhtudel.
5.6.8. juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
5.6.9. vajadusel juhatuse liikme esindusõiguse piiramine või tagasi kutsumine juhul, kui juhatuse
liige rikub põhikirja või temaga sõlmituid lepingu nõudeid;
5.6.10. juhatuse liikmele makstava tasu suuruse määramine;
5.6.11. juhatuse liikme tulemustasu ja selle suuruse määramine;
5.6.12. sihtasutuse esindamine vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
5.6.13. juhatusele nõusoleku andmine igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate
tehingute tegemiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
5.6.13.1. kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandmaine või asjaõigusega
koormamine ning seda üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel;
5.6.13.2. laenu võtmine ja kapitalirendilepingute sõlmimine ning seda üksnes kõigi nõukogu
liikmete ühehäälse otsuse aluse.
5.7. Nõuded nõukogu liikmele:
5.7.1. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille
allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
5.7.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama
majandustegevusega sihtasutuses;
5.7.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;
5.7.1.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorani liige, välja arvatud, kui
tegu on riigi osalusega äriühingu või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva
äriühinguga;
5.7.1.5. omab sihtaustusega seotud olulisi ärihuve, mis väljendavad muu hulgas olulise osaluse
omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellisesse juriidilisse isiku
juhtorganisse, kes on selle riigi asutatud sihtaustuse oluline kaupade müüja või ostja,
teenuste osutaja või tellija.
5.8. Nõukogu liikme tasustamine
5.8.1. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja.
5.8.2. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu
esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav
tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuses seaduses nimetatud auditi komitee või
muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema
osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
5.8.3. Nõukogu liikmel on õigus põhjendatud kulude hüvitamisele, kui see on teiste nõukogu
liikmetega eelnevalt kirjalikult taasesitatavas vormis kooskõlastatud ning eelarve
vahendite olemasolul.
5.8.4. Nõukogu liikme töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks on
vajalik eelnevalt kõigi nõukogu liikmete kirjalik taasesitatavas vormis antud nõusolekut.
5.8.5. Juhul, kui nõukogu esimees ei täida käesoleva põhikirja punkte 5.9.8. tulenevaid
kohustusi, võib asutajaõiguste teostaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu
esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud
kohustust ei täidetud. Tasu maksmise peatamise aluseks on tasu määranud isiku kirjalik
teade sihtasutuse juhatusele, milles näidatakse ära periood, mille eest nõukogu
esimehele tasu ei maksta. Ettepaneku nõukogu esimehele tasu maksmise peatamiseks
või tasu vähendamiseks võib asutajaõiguste teostajale teha ka valdkonna eest vastutav
minister.
5.8.6. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.
5.9. Nõukogu töökorraldus
5.9.1. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes esindab nõukogu, korraldab selle
tegevust ja juhatab nõukogu koosolekuid. Nõukogu esimehe asendamise kord märatakse
nõukogu esimehe otsusega.
5.9.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees teatades
digitaalallkirjastatud kutses koosoleku toimuimise aja, koha ja päevakorra.
5.9.3. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku audiitori, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul
nõudel. Kutse erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse lihtkirjana või elektroonselt
igale nõukogu liikmele tema poolt näidatud aadressile vähemalt 7 päeva enne koosoleku
toimumise aega. Kutses peab olema märgitud koosoleku toimumise aeg, koht ja
koosoleku päevakord.
5.9.4. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest.
5.9.5. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad
kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalikud
arvamused lisatakse protokollile.
5.9.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on
otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või
erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või seaduses sätestatud juhud, mil nõukogu
liige ei võta osa hääletamisest.
5.9.7. Iga nõukogu koosolek protokollitakse ning protokolli koostamisel arvestatakse
riigivaraseadusess sätestatud nõudeid, kui need on kehtestatud. Protokoll peab
sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile
nõukogu liimetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud
nõukogu liikmed.
5.9.8. Nõukogu esimees peab asutajaõiguste teostajale ja rahandusministeeriumile esitama:
5.9.8.1. Nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja
protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu
koosoleku toimumist;
5.9.8.2. Nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse
eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmete ja hääletusprotokolli või
hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist.
5.9.9. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega
ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti sihtasutuse tegevuse
vastavust seadusele, põhikirjale ja nõukogu otsusele.
6. JUHATUS
6.1. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust.
6.2. Juhatuse liikme nimetab ja kutsub tagasi nõukogu.
6.3. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest.
6.4. Juhatuse liikme volituste tähtaeg on viis aastat.
6.5. Juhatuse liikmega sõlmib nõukogu tähtajalise lepingu, milles fikseerib juhatuse liikme
õigused ja kohustused ning tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest.
6.6. Juhatuse pädevus on:
6.6.1. sihtasutuse esindamine ja selle majandustegevuse tagamine;
6.6.2. vähemalt neli korda aastas ülevaate esitamine sihtasutuse tegevustest,
majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti koheselt sihtasutuse
majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse
majandustegevusega seotud olulistest ajaoludest teatamine;
6.6.3. sihtasutuse töötajatega töölepingu sõlmimine, muutmine ja lõpetamine;
6.6.4. sihtasutuse vahendite kasutamise üle otsustamine sh sihtasutusele vara ostmine või muul
viisil hankimine, sihtaustuse nimel laenude võtmine või laenude andmise piirides ja korras,
mis on nõukogu poolt kehtestatud;
6.6.5. sihtasutuse poolt osutavate teenuste hindade kinnitamine;
6.6.6. sihtasutuse nimel kõikide dokumentidele alla kirjutamine, seaduses näidatud juhtudel ja
tähtaegadel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrite informeerimine;
6.6.7. läbirääkimiste pidamine, lepingute sõlmimine ja sõlmitud lepingute täitmise tagamine.
6.7. Juhatus järgib sihtasutuse juhtimisel nõukogu seaduslikke korraldusi, kusjuures tehinguid,
mis väljuvad sihtasutuse juhtimisel igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult
nõukogu nõusolekul. Nõukogu eelnev nõusolek on vajalik eelkõige tehingute tegemiseks,
mis on nimetaud põhikirja punktis 5.6.13.
6.8. Juhatuse liikmel on õigus esindada sihtasutuse õigustoimingutes vastavalt nõukogu poolt
kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu
otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on
õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja
lausel. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see
kooskõlastatakse eelevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
6.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu
alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid
sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,
kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.10. Juhatusel liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele
seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus
kokku ei või ületada juhatusel liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset
keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud
käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
6.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse
liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu ulatuses.
6.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste
perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,
kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud
kuutasust.
7. STRUKTUUR
7.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab nõukogu juhatuse ettepanekul.
8. ARENGUKAVA
8.1. Sihtasutusel on arengukava, mis koostatakse vähemalt neljaks aastaks.
8.2. Arengukavas nähakse ette sihtasutuse missioon, visioon ja eesmärgid ning nende
täitmiseks kavandatavad tegevused ja vahendid.
8.3. Arengukava koostamist ja muutmist korraldab juhatus. Arengukava või selle muudatused
kinnitab nõukogu ja see saadetakse teadmiseks asutajaõiguste teostajale.
9. EELARVE
9.1. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab
vastama sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni
reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglitele ning § 11 alusel kehtestatud
piirangutele.
9.2. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele
vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve
koostamisel.
10. VARA JA SELLE MAJANDAMINE
10.1. Sihtasutuse vara moodustab:
10.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantavad rahalised vahendid ja muu vara;
10.1.2. riigieelarvest vastavalt iga-aastasele riigieelarve seadusele eraldatav toetus;
10.1.3. varalised kingitused, annetused ja pärandused;
10.1.4. tulud põhitegevusest ja muudest majandustegevustest;
10.1.5. toetused fondidest, abiprogrammidest jms;
10.1.6. tehingud vallas- ja kinnisvaraga;
10.1.7. oma sümboolikaga toodete müük;
10.1.8. muudest seadusega lubatud toimingutest laekuvad vahendid.
10.2. Sihtasutusele üleantava mitterahalise vara väärtus hinnatakse ekspertiisi- või hindamisakti
või -aruandega. Mitterahalise vara väärtuse hindamise õigsuse kontrollimiseks võib
vajadusel küsida audiitori arvamust. Vara antakse sihtasutusele üle akti alusel, millele
kirjutavad alla vara üle andev isik või tema poolt volitatud isik ja sihtasutuse juhatuse liige.
10.3. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse
riigivaraseaduse §-s 33 sätestatust.
10.4. Oma eesmärkide saavutamiseks tegeleb sihtasutus majandustegevusega Eesti Vabariigi
seadustega lubatud piirides.
10.5. Sihtasutus kasutab oma tulusid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning ei anna laenu
ega taga laene asutajale, juhatuse ega nõukogu liikmetele, samuti nendega võrdselt
majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.6. Sihtasutus ei või anda ega tagada laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida
krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.
11. ARUANDLUS JA KONTROLL
11.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab juhatus lähtudes õigusaktidest.
11.2. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
11.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaarunde,
tegevusaruande ja esitab heaks kiidetud majandusaasta aruande audiitori otsusega
nõukogule kinnitamiseks ning hiljemalt kolme kuu jooksul registrile.
11.4. Sihtasutus kohustub esitama kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates
Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning asutajaõiguste teostajale auditeeritud ja
kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle
kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja
järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmetele majandusaasta
jooksul makstud tasude summa.
11.5. Sihtasutus avalikustab oma veebilehel:
11.5.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude
aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;
11.5.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande
võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali
majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist.
11.6. Audiitor
11.6.1. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kuni kolmeks aastaks. Audiitori tasustamise korra
ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.
11.6.2. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda
poolt juhitava asutuse struktuurüksust.
11.7. Siseaudiitor
11.7.1. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama
siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingust, kui aruande aasta
bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või
aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib
nõukogu esimees.
11.7.2. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuste
ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult
otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõiguste
teostajaga.
12. PÕHIKIRJA MUUTMINE
12.1. Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud
asjaolude arvesse võtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.
13. ÜHINEMINE, JAGUMEMINE JA LÕPETAMINE
13.1. Ühinemine ja jagunemine
13.1.1. Sihtasutus ühendatakse teise sihtasutusega asutaja otsuse alusel seaduses sätestatud
korras.
13.1.2. Sihtasutus võib jaguneda sihtasutuseks üksnes asutaja otsuse alusel seaduses
sätestatud korras.
13.2. Lõpetamine
13.2.1. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.
13.2.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja otsusel järgmistel põhjustel:
13.2.2.1. sihtasutus ei järgi seaduse ja põhikirjaga kehtestatud nõudeid ning vaatamata
nõukogule saadetud kirjalike hoiatustele selline rikkumine on olnud kalendriaasta
jooksul korduv;
13.2.2.2. sihtasutus on kaotanud oma vara ja piisava vara omandamine lähitulevikus ei ole
reaalne;
13.2.2.3. Muudel seaduses sätestatud juhtudel.
13.2.3. Sihtasutuse lõpetamise, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha
deponeerimist, antakse allesjäänud vara üle asutajale.