Rahandusministeerium · 29. juuni 2022
Sisu (failidest)
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
28.06.2022 nr 1.3-1/5
AS Vireen põhikirja kinnitamine uues
redaktsioonis
Vastavalt äriseadustiku § 298 lõike 1 punktile 1, § 305 lõikele 1 otsustan:
1. Kinnitada AS Vireen põhikiri käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis;
2. Tunnistada kehtetuks maaeluministri 03.06.2021 otsusega nr 1.3-1/5 jõustunud põhikiri.
Saata: AS Vireen, Rahandusministeerium, Riigikontroll
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
AS Vireen põhikiri 28.06.2022 ainuaktsionäri otsusega
nr 1.3-1/5 muudetud redaktsioonis
AS-i VIREEN PÕHIKIRI
1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT, TEGEVUSVALDKOND JA
EESMÄRK
1.1. Aktsiaseltsi ärinimi on: AS VIREEN.
1.2. Aktsiaseltsi asukoht on: Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Ebavere küla.
1.3. Aktsiaseltsi tegevusvaldkonnaks on loomsete-, samuti teiste põllumajanduses ja
toidukäitluses tekkivate kõrvalsaaduste kogumine ja kahjutustamine ning
biomassist kütuse ja energia tootmine.
1.4. Aktsiaseltsi eesmärgiks on pakkuda põllumajandustootjatele ja teistele
toidukäitlejatele erahaldustegevuse vormis teenuseid eelkõige loomsetest
kõrvalsaadustest vabanemisel, toidu- ja söödaahela ohutuse kaitseks ning inimeste
ja loomade terviseriskide vältimiseks, samuti saavutada säästva arengu ja
keskkonnakaitse kõrge taseme juures biomassi ärakasutamine võimalikult suurel
määral.
1.5. Aktsiaseltsi juhtimisel rakendatakse hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja
vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldatakse selle järgimist
majandusaasta aruandes.
2. AKTSIASELTSI AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD
2.1. Aktsiaseltsi miinimumkapitali suurus on 2 100 000 (kaks miljonit ükssada tuhat)
eurot ning maksimumkapitali suurus on 8 400 000 (kaheksa miljonit nelisada tuhat)
eurot.
2.2. Aktsiaseltsil on ühte liiki aktsiad. Kõik aktsiaseltsi aktsiad on nimelised ja vabalt
võõrandatavad ning panditavad.
2.3. Aktsiaseltsi iga aktsia nimiväärtus on 100 (ükssada) eurot.
2.4. Aktsiate kohta peab aktsiaraamatut Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja.
2.5. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega.
Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi pangaarvele. Mitterahalisi
sissemakseid hindab aktsiaseltsi nõukogu või nõukogu poolt valitud ekspert
lähtudes seejuures mitterahalise sissemakse aluseks oleva asja või varalise õiguse
harilikust väärtusest ning vormistab asjakohase hindamisakti.
3. AKTSIASELTSI ÜLDKOOSOLEK
3.1. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek.
3.2. Üldkoosolek viiakse läbi aktsiaseltsi asukohas. Kuni aktsiaseltsil on üks aktsionär,
võib ta otsuseid vastu võtta temale sobivas kohas Eestis.
3.3. Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab nõukogu
üldkoosoleku päevakorra ja esitab oma ettepaneku iga päevakorrapunkti kohta
juhatuse poolt koostatud otsuse eelnõu osas.
3.4. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku hiljemalt kuue kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses
sätestatud tingimustel.
3.5. Üldkoosoleku toimumise teate saadab juhatus kõigile aktsionäridele, kellel on
nimelised aktsiad, kirjalik teade saadetakse aktsiaraamatusse kantud aadressil.
1
3.6. Korralise koosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt kolm nädalat.
Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt üks nädal.
Nendest tähtaegadest kinnipidamine ei ole kohustuslik, kuni aktsiaseltsil on vaid
üks aktsionär, siiski peab juhatuse või nõukogu poolt üldkoosoleku
kokkukutsumisel, teate saatmise ja plaanitava otsuste vastuvõtmise päeva
(üheisikuaktsiaseltsi üldkoosoleku) vahel olema otsuste keerukust arvestades aega
teabega tutvumiseks ja seisukoha kujundamiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise
teates peab näitama seaduses sätestatud andmed.
3.7. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esitatud üle poole
aktsiatega esindatud häältest. Kui aktsionäride üldkoosolek ei ole
otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala, kuid mitte varem kui 7 päeva
pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu
võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest.
3.8. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole koosolekul
esindatud häältest, välja arvatud põhikirja muutmine, nõukogu liikme enne
volituste tähtaja lõppu tagasikutsumine, aktsiakapitali vähendamine ja
suurendamine, aktsiaseltsi lõpetamise ja lõpetatud aktsiaseltsi tegevuse jätkamise
otsused, mis on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 koosolekul
esindatud häältest.
3.9. Kuni aktsiaseltsi aktsiad kuuluvad riigile ja on Maaeluministeeriumi valitsemisel,
on maaeluministri õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks
Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna teenistujaid.
3.10. Lisaks äriseadustikus sätestatud pädevusele on üldkoosoleku pädevuses
tulenevalt riigivaraseadusest:
3.10.1. teises äriühingus olulise osa omandamine ja võõrandamine, emaettevõtjana
tegutseva aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus on vajalik ka tema tütarettevõtja poolt
teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks;
3.10.2. punktis 3.10.1 nimetatud juhul tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse
põhimõtete kehtestamine;
3.10.3. aktsiaseltsi tütarettevõtjale nõusoleku andmine või nõusoleku andmise
delegeerimine nõukogule mõnede otsuste tegemiseks tütarettevõtja poolt,
milleks emaettevõtjana tegutseva aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse alusel on
tütarettevõtjale vajalik emaettevõtjana tegutseva aktsiaseltsi üldkoosoleku või
nõukogu nõusolek;
3.10.4. nõukogu töökorra kehtestamine;
3.10.5. nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra
kehtestamine;
3.10.6. aktsiaseltsile omaniku ootuste, sealhulgas strateegiliste ja finantseesmärkide
kehtestamine. Seatud eesmärke uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;
3.10.7. nõukogu liikmete tasustamine.
4. AKTSIASELTSI JUHTORGANITE LIIKMED
4.1. Aktsiaseltsi juhtorgani (nõukogu või juhatuse) liikmeks ei või olla isik:
4.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
4.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud
tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
4.1.3. kellel on ärikeeld;
4.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
4.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud, keeld
ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
2
4.1.6. kellel on aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas
olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9
tähenduses (edaspidi oluline osalus) või kuulumises sellise äriühingu
juhtorganisse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste
osutaja või tellija.
4.2. Punktides 4.1.1–4.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti
väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju
hüvitamist.
4.3. Punkti 4.1 alapunktides nimetatud piirangud, samuti punkti 5.3 alapunktides
nimetatud piirangud, kehtivad lisaks äriseadustikust tulenevatele piirangutele ja
neid käsitletakse riigivaraseaduse mõttes.
4.4. Kui punktides 4.1.1-4.1.6 nimetatud asjaolud tekivad pärast isiku saamist
aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikmeks, siis tuleb isikul nende esinemisest
teavitada, juhatuse liikmel nõukogu ja nõukogu liikmel üldkoosolekut. Nende
asjaolude ilmnemine või tekkimine pärast isiku saamist aktsiaseltsi juhatuse või
nõukogu liikmeks on aluseks ja mõjuvaks põhjuseks tema tagasikutsumisel.
5. AKTSIASELTSI NÕUKOGU
5.1. Aktsiaseltsil on nõukogu, sellel on kolm (3) kuni seitse (7) liiget, kes valitakse
kolmeks aastaks. Nõukogu pädevus tuleneb äriseadustikust, ega ole piiratud
põhikirjaga.
5.2. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja
majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne
täitmine.
5.3. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla:
5.3.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole
aktsiaseltsi aktsionär või osanik;
5.3.2. aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu
täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi osanik või aktsionär;
5.3.3. isik, kellele kuuluva osaga või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või
aktsiakapitalist äriühingus, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ning
see äriühing ei ole aktsiaseltsi osanik või aktsionär;
5.3.4. aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja
arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse
kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, kes on aktsiaseltsi osanik või
aktsionär.
5.4. Aktsiaseltsi, kui riigi äriühingu, nõukogu järgib äriseadustiku ja riigivaraseaduse
ning selle alusel rahandusministri poolt kehtestatud nõudeid andmeesituse kohta.
5.5. Üldkoosolek valib nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
5.6. Nõukogu ja nõukogu esimeest teenindab asjaajamisküsimustes, sealhulgas punktis
5.4 nimetatud küsimustes, juhatus aktsiaseltsi arvel.
5.7. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve,
lähtudes üldkoosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest.
5.8. Nõukogu liikmel on õigus saada võrdselt määratud tasu, kui seadusest ei tulene
teisiti. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega
auditi komitee või nõukogu organi tegevuses. Nõukogu esimehele võidakse
määrata suurem tasu.
5.9. Tasu väljamaksmisel arvestatakse nõukogu liikme osalemist nõukogu koosolekutel
ja nõukogu organi tegevuses.
5.10. Nõukogu liikme tagasikutsumise korral ei maksta temale hüvitust.
3
6. AKTSIASELTSI JUHATUS
6.1. Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi
ja igapäevast tegevust ettevõttes. Juhatuse liikmete arv on kuni kolm (3) liiget, kes
valitakse nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks.
6.2. Nõukogu nimetab kolmeliikmelise (3) juhatuse liikmete hulgast ühe liikme
juhatuse esimeheks. Iga juhatuse liige võib aktsiaseltsi esindada kõigis
õigustoimingutes.
6.3. Juhatuse liikmele võib tasu ja punktis 6.4 nimetatud täiendavat tasu ning
lahkumishüvitust maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.
Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid
aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta
üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
6.4. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.
Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestatakse
aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja
turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei
või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset
keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal
makstud käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud täiendavat tasu.
6.5. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu
algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta
juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
6.6. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme
volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12
kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste
lõppemise ajal kehtinud kuutasust.
6.7. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ja üldkoosoleku ees.
6.8. Juhatus on kohustatud kehtestama sisekontrollisüsteemi ja tagama selle toimimise.
6.9. Kui kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva
seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit
eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75, siis on juhatus
kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust
audiitorühingult.
6.10. Juhatus võib punktis 6.9 nimetatud juhul loobuda siseaudiitori ametikoha
loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib
nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane
otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada üldkoosolekuga.
7. TOETUSTE JA ANNETUSTE KORD
7.1. Majandusaasta jooksul võib aktsiaselts, koos konsolideerimisgruppi kuuluvate
tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses
kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist, kui
aktsiaseltsi majanduslik seis seda võimaldab. Majandusaastas toetusteks ja
annetusteks mõeldud piirsumma määratakse nõukogu poolt aastaeelarves.
7.2. Aktsiaselts võib juhatuse otsusel nõukogu poolt aastaeelarvega ettenähtud summa
piires toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil
oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
4
7.3. Vajadusel sõlmib juhatus toetuse saajaga lepingu toetuse või annetuse sihipäraseks
kasutamiseks ja samuti kontrollib toetuse või annetuse sihipärast kasutamist.
7.4. Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta avaldatakse aktsiaseltsi
veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates ja see on
veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse
tegemisest arvates. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse
summa ja toetamise põhjendus, kuidas see aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
8. ARUANDLUS, RESERVKAPITAL, KASUMI JAOTAMINE JA EELARVE
8.1. Aktsiaseltsi majandusaastaks on kalendriaasta ehk periood 1. jaanuarist kuni 31.
detsembrini. Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande nelja kuu
jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos majandusaasta aruandega
esitatakse:
8.1.1. ülevaade jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta
ning hinnangu oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja
keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad
mõjutada asjaomaseid huvirühmasid;
8.1.2. ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil
planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse
igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude
summa, kus eristatakse juhatuse liikmele töö tulemuslikkuse eest makstud
täiendav tasu.
8.2. Aktsiaseltsi kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks mõeldud
reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi või muudest eraldistest.
Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali
kantava summa otsustab üldkoosolek kooskõlas seaduse ja käesoleva põhikirjaga.
8.3. Aktsiaseltsi juhatusel on õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta
möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid
eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel
jaotada.
8.4. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis
peab vastama aktsiaseltsi finantsplaanile ning riigieelarve seaduses esitatud
eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile ning kehtestatud
piirangutele. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses
sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve
koostamisel.
9. LÕETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE
Aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub
seaduses sätestatud korras.
5