Keskkonnaamet Teie 10.05.2022 nr 6-3/22/8817-2
[email protected] Meie 28.06.2022 nr 15-4/4071-2
Arvamuse andmine
keskkonnamõju hindamise
programmi kohta
Esitasite keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹
lõigete 1 ja 4 alusel arvamuse andmiseks Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa
keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu. Käesolevaga esitame Rahandusministeeriumi
seisukohad keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõule ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvatest regionaalarengu, riigi- ning regionaalhalduse ja ruumilise
planeerimise valdkondadest lähtuvalt.
Tutvunud esitatud KMH programmi eelnõuga märgime esimese põhimõttelise
tähelepanekuna, et KMH programmist tervikuna on järeldatav, et KMH on protsess, mille
raames ajakohastatakse Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105) menetluse raames läbi viidud
keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Märgime, et KSH saab anda vaid raamistiku
edasiste hindamiste jaoks. See tähendab, et KMH protsessis ei ole võimalik KSH-d
ajakohastada. KMH-l ja KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid - kui KMH puhul on
üldjuhul keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha, siis KSH
eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases
staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada
strateegilisi valikuid (vt täpsemalt Riigikohtu lahend 3-16-1472, p 24). Seega ei ole ka
võimalik KMH programmi koostamisel sellest eeldusest lähtuda, et toimub KSH
ajakohastamine, vaid kogu KMH protsess tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele läbi viia.
Teise põhimõttelise tähelepanekuna märgime, et KMH programmist jääb arusaamatuks, kas
keskkonnamõju hinnatakse põlevkivist põlevkiviõli tootmise tehasele või Eesti Energia AS
strateegia kohasele keemiatööstusele, mille puhul toodetakse tänastest jäätmetest ja heidetest
kemikaale. Eriti arvestades, et strateegias näidatud ajakava kohaselt tuleks tõenäoliselt
tulevase keemiatööstuse tehnoloogilisi vajadusi juba tänases ehitusprotsessis arvestada. See
tähendab, et see on oluline ka hetkel menetluses oleva keskkonnakompleksloa raames
läbiviidava KMH aruande koostamisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Täpsemalt soovime KMH programmi kohta märkida järgnevat.
1. KMH programmi eelnõu punktis 2 (lk 7) on välja toodud, et: „Keevkihtkatlast väljuv
jääktuhk jahutatakse temperatuurini 80–150°C ning eralduv soojus kasutatakse ära katla
toitevee eelsoojendamiseks. Tuha ülejääk eraldatakse ning segatakse veega ja juhitakse
pulbipumpla kaudu koos Eesti elektrijaama tuhaga tuhaväljale.“ Arvestades rohepöörde
vajadust, keskkonnanõudeid, parimat võimalikku tehnikat ja Eesti Energia AS strateegiat,
teeme ettepaneku lisada KMH programmi nimetatud viisi lubatavuse ja alternatiivide
hindamise nõuded, leidmaks ringmajandust soodustavaid lahendusi. Põlevkivituha
ladestamise asemel tuleb võimalusel soosida lahendusi, mis toetavad sekundaasete
toorainete kasutuselevõttu ja laialdast väärindamist, selle asemel et hõivata maad ja
kasutada keskkonda jäätmete ladestamiseks.
2. KMH programmi eelnõu punktis 2 (lk 8) on välja toodud erinevate alternatiivide loend.
Alternatiivi 2 toodud kirjeldusest võib järeldada, et selle mõjude hindamine toimub vaid
juhul kui alternatiivi 1 mõjude hindamisel ilmnevad olulised negatiivsed mõjud, mida
saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada. Juhime tähelepanu, et juhul kui
arendaja poolt soovitavale leiduvad realistlikud alternatiivid, tuleb nende hindamine viia
läbi samaaegselt, mitte vaid juhul kui alternatiiv 1 hinnang oodatud tulemust ei too. Vaid
kõigi realistlike alternatiivide hindamise tulemusel on võimalik parim lahendus nende
põhjustatud keskkonnamõjude alusel leida (vt täpsemalt ka Keskkonnamõju hindamise
käsiraamatu ptk 1.3.1, lk 17). Ühtlasi on see nõutav õiguspärase kaalutlusotsuse
tegemiseks (vt haldusmenetluse seadus § 4 lõige 2). Vähemoluline ei ole siinkohal ka
asjaolu, et läbi viiakse Natura hindamine – ka selle raames on oluline kõigi realistlike
alternatiivide mõjud hinnata, veendumaks, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt
Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärke. Viimaseks juhime
tähelepanu, et lehekülje esimeses lauses allmärkusena nr 2 viidatud Keskkonnamõju
hindamise käsiraamatu link ei tööta.
3. KMH programmi punkti 3.2. alapeatükis Põhjavesi on käsitlemata jäänud Vasavere
põhjaveekogum. Palume see käsitlus KMH programmi lisada.
4. KMH programmi punktis 3.2. (lk 11) on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini
puudutavas lõigus märgitud, et: „Veekihi režiim on rikutud suuremal osal territooriumist
ning nõrga reostuskaitstuse tõttu ei ole veekompleksi ühisveevarustusega kasutatud.“
Ebaselgeks jääb, millistel põhjustel veekihi režiim rikutud on. Palume seda osa selguse
mõttes täpsustada.
5. KMH programmi eelnõu punktis 4 „Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega“ on toodud eraldi peatükkidena riigi tasandi ja kohaliku
omavalitsuse tasandi dokumendid. Juhime tähelepanu, et:
- alapeatükis 4.1. (lk 14) toodud „ Üleriigiline planeering 2030+“ puhul on jäänud
tähelepanuta, et nihe põlevkivi väärindamise suunas peab toimuma loodusressursse
säästval viisil. Palume ka sellest lähtuvalt KMH programm üle vaadata ja veenduda
koostatud eelnõu vastavuses ka sellele põhimõttelisele suunisele;
- alapeatükis 4.1. (lk 15) toodud strateegia „Eesti 2035“ puudub hinnang kavandatava
tegevuse ja strateegia kooskõla osas;
- kuna strateegia „Eesti 2035“ on alapeatükis 4.1. nimetatuist kõige hilisem kehtestatud
strateegiline dokument, mis seab mh Eestis eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne
riik aastaks 2050, on vajalik kõigi teiste alapeatükis 4.1. toodud dokumentide sisu asja-
ja ajakohasuse hindamine kõnealuse KMH programmi ja sellele järgneva mõjude
hindamise protsessis. Ühtlasi on oluline ka märkida, et Vabariigi Valitsus kiitis
11.03.2021 heaks ettepaneku koostada keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ning
18.11.2021 heaks ettepaneku koostada energiamajanduse arengukava aastani 2035.
2
Nimetatud dokumendid kinnitavad, et punktis 4.1. toodud dokumentide sisu asja- ja
ajakohasust tuleb kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ seatud eesmärkidega hinnata;
- alapeatükis 4.1. pole käsitletud Õiglase ülemineku territoriaalset kava, mille Vabariigi
Valitsus 09.06.2022 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
ja partnerlusleppe raames kinnitas;
- alapeatükis 4.2. (lk 15) „Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid“ loetelus toodud
Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ on riigi tasandi dokument ning peaks asuma
peatükis 4.1 toodud riigi tasandi dokumentide loetelus.
6. KMH programmi peatükis 5 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline
keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad
keskkonnaelemendid“ on vastavalt eelhinnangule antud hinnang mõjuvaldkondade
hindamise piisavusele. Lisaks käesoleva arvamuse lk 1 toodud esimesele põhimõttelisele
tähelepanekule märgime, et:
- alapeatükis „Mõju maakasutusele“ (lk 17) toodud järeldus, et detailplaneeringu KSH
aruande ptk-s 7.3. toodud hinnangut võib pidada jätkuvalt asjakohaseks ja piisavaks,
ei ole piisavalt põhjendatud. Selgusetuks jääb, miks sellisele järeldusele on jõutud;
- alapeatükis „Müra, valgustatuse, soojuse, kiirguse ja vibratsiooni mõju“ (lk 17) toodud
järeldus, et KSH aruandes kajastatud hinnangud on piisavad ja asjakohased, ei ole
kooskõlas avalikus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nähtuva vajadusega
koostada täiendavad mürahinnangud. Seetõttu seame kahtluse alla selles alapeatükis
esitatud väite, et KSH aruanne on jätkuvalt piisav ja asjakohane;
- alapeatükis „Mõju loodusressurssidele“ (lk 17) toodud järelduse osas, et Enefit280-2
käitamisega ei kaasne põlevkivi jahutusvee, tarbevee ja olmevee koguste suurenemist
võrreldes seni väljastatud Auvere energiakompleksi keskkonnalubadega ja ka reaalse
kasutusega viimastel aastatel, puuduvad asjakohased faktilised tõendid, mis väite
paikapidavust kontrollida võimaldavad. Palume vastav selgitus lisada;
- alapeatükis „Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele,
heaolule ja varale“ (lk 18) on toodud, et eraldi käsitlemist vajab uttegaaside käitlemise
alternatiivsetest lahendustest lähtuv heide. Juhime tähelepanu, et KMH programm ei
käsitle adekvaatselt seda, millised on uttegaaside käitlemise alternatiivsed lahendused,
sest programmist ei ole uttegaaside käitlemise alternatiivsed lahendused leitavad. Nt
Eesti Energia AS avalikult leitav strateegia näeb ette põlevkivigaasist kemikaalide
tootmise.
7. KMH programmi punkti 6 „Hindamismetoodika kirjeldus“ tabelis 6.1. on toodud mõju
hindamismetoodikad erinevates valdkondades. Palume selgitada, mida tähendab tabelis
„Mõju kliimamuudatustele“ ja „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“ juures toodud
põhimõtteline lähenemine, et KMH programmis kaasajastatakse detailplaneeringu KSH
raames läbiviidud hindamist. Juhime veelkord tähelepanu, et KSH hindamine ja KMH
hindamine ei ole samaväärsed mõju hindamise instrumendid (vt ka käesoleva arvamuse
lk 1 esimest põhimõttelist tähelepanekut). Tegemist on metodoloogiliselt olulise
eksimusega, mis ei saa olla õiguspärase mõju hindamise aluseks. Ühtlasi jääb
arusaamatuks, kuidas on võimalik Natura eelhinnangut kaasajastada täiemahuliseks
Natura hindamiseks.
8. KMH programmist ei nähtu, et mõjude hindamisel oleks plaanis hinnata töötajate taristut
puudutavaid mõjusid keskkonnale. Kuna pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu
500 otsest ja kaudset töökohta, on tegemist märkimisväärse töötajaskonna mahuga, mille
teenindamiseks on ilmselgelt ette nähtud ka teatud kohapealne taristu, ehitised jm, mille
mõjud keskkonnale vajavad samuti KMH läbiviimisel tähelepanu. Palume sellest
lähtuvalt KMH programmi täiendada.
3
9. KMH programmist ei nähtu, et mõju hindamisel oleks tervikuna arvestatud riigi kui
omaniku valdkonnapõhise ootusega, et majandustegevuse teostamisel minimeeritakse
keskkonnamõju ning suurendatakse jäätmete taaskasutust. Ka Eesti Energia AS
strateegiast nähtub vastavalt omaniku ootustele kavatsus vähendada põlevkivitööstuse
keskkonnamõju ja suurendada jäätmete taaskasutust. Seepärast palume selgitada, miks
pole KMH programmi koostamisel lähtutud Eesti Energia AS enda koostatud strateegiast,
mida Enefit Power AS (Eesti Energia AS kontserni kuuluvana) täitma peaks, nt:
- põlevkivi asemel õli tootmiseks plastide ja vanarehvide kasutamine;
- põlevkivigaasidest kemikaalide tootmine;
- CO2 kinnipüüdmise tehnoloogia kasutamine ja kinnipüütud CO2 kemikaalide
tootmine;
- vedelkütuste tootmise lõpetamine aastaks 2040, sh järkjärgult juba varasemalt tehaste
keemiatööstuseks ümberkujundamise alustamine.
Lähtudes asjaolust, et keskkonnakompleksloa puhul on tegemist tähtajatu tegevusloaga
ning võttes arvesse Eesti Energia AS ambitsioonikaid plaane põlevkiviõlitööstuse
ümberkujundamiseks (sh on kõnealust Enefit280-2 tehast juba avalikkusele presenteeritud
kui esimest sammu sellel teekonnal), leiame, et ka käesolev KMH programm peab neist
eesmärkidest lähtuvalt mõjude hindamise raamistiku ka looma. Palume KMH programmi
sellest lähtuvalt täiendada.
10. KMH ekspertrühma koosseisu piisavuse osas märgime, et kuigi kaasatud on
veekeskkonna mõjude hindamise ekspert, peab põhjaveeallikatele otsese mõju avaldamise
tõttu olema kindlasti kaasatud ka hüdrogeoloog, kes on võimeline avalduvaid mõjusid
asjakohaselt hindama.
11. Lähtudes suurest puutumusest regionaalvaldkonnaga, palume KMH programmi peatükis
8.2. toodud tabelisse 8.1. lisada asjaomaste asutuste hulka Rahandusministeerium.
12. Juhime Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et kuna KMH esemeks oleva Enefit 280-2
tehase ehitamist (ehitusloa alusel, mille osas tehtud ringkonnakohtu otsuse peale on veel
võimalik esitada kassatsioonkaebus Riigikohtusse) on juba alustatud, sh on paika pandud
mitmed veel KMH hindamise protsessis tähelepanu vajavad olulised tehase rajamiseks
aspektid, palume veenduda, et käesolev KMH hindamine ei toimuks vaid näiliselt ning
võimaldaks reaalselt parimaid lahendusi rajatava tehase käitamiseks leida.
13. Lähtuvalt suurest avalikust huvist kõnealuse Enefit 280-2 tehase rajamise vastu, teeme
ettepaneku kaaluda täiendava asjakohaste mõjude hinnangu koostamist, mis võimaldab
aja- ja asjakohase teabe pinnalt sotsiaal-majanduslikke mõjusid adekvaatselt hinnata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
4