dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse andmine keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Rahandusministeerium · 28. juuni 2022
Viit
15-4/4071-2
Registreeritud
28. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎15-44071-2 28.06.2022 Väljaminev kiri.asice436 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaamet Teie 10.05.2022 nr 6-3/22/8817-2 [email protected] Meie 28.06.2022 nr 15-4/4071-2 Arvamuse andmine keskkonnamõju hindamise programmi kohta Esitasite keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ lõigete 1 ja 4 alusel arvamuse andmiseks Enefit 280-2 keskkonnakompleksloa keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu. Käesolevaga esitame Rahandusministeeriumi seisukohad keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõule ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatest regionaalarengu, riigi- ning regionaalhalduse ja ruumilise planeerimise valdkondadest lähtuvalt. Tutvunud esitatud KMH programmi eelnõuga märgime esimese põhimõttelise tähelepanekuna, et KMH programmist tervikuna on järeldatav, et KMH on protsess, mille raames ajakohastatakse Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu (kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105) menetluse raames läbi viidud keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Märgime, et KSH saab anda vaid raamistiku edasiste hindamiste jaoks. See tähendab, et KMH protsessis ei ole võimalik KSH-d ajakohastada. KMH-l ja KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid - kui KMH puhul on üldjuhul keskseks küsimuseks, kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha, siis KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida erinevaid alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid (vt täpsemalt Riigikohtu lahend 3-16-1472, p 24). Seega ei ole ka võimalik KMH programmi koostamisel sellest eeldusest lähtuda, et toimub KSH ajakohastamine, vaid kogu KMH protsess tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele läbi viia. Teise põhimõttelise tähelepanekuna märgime, et KMH programmist jääb arusaamatuks, kas keskkonnamõju hinnatakse põlevkivist põlevkiviõli tootmise tehasele või Eesti Energia AS strateegia kohasele keemiatööstusele, mille puhul toodetakse tänastest jäätmetest ja heidetest kemikaale. Eriti arvestades, et strateegias näidatud ajakava kohaselt tuleks tõenäoliselt tulevase keemiatööstuse tehnoloogilisi vajadusi juba tänases ehitusprotsessis arvestada. See tähendab, et see on oluline ka hetkel menetluses oleva keskkonnakompleksloa raames läbiviidava KMH aruande koostamisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Täpsemalt soovime KMH programmi kohta märkida järgnevat. 1. KMH programmi eelnõu punktis 2 (lk 7) on välja toodud, et: „Keevkihtkatlast väljuv jääktuhk jahutatakse temperatuurini 80–150°C ning eralduv soojus kasutatakse ära katla toitevee eelsoojendamiseks. Tuha ülejääk eraldatakse ning segatakse veega ja juhitakse pulbipumpla kaudu koos Eesti elektrijaama tuhaga tuhaväljale.“ Arvestades rohepöörde vajadust, keskkonnanõudeid, parimat võimalikku tehnikat ja Eesti Energia AS strateegiat, teeme ettepaneku lisada KMH programmi nimetatud viisi lubatavuse ja alternatiivide hindamise nõuded, leidmaks ringmajandust soodustavaid lahendusi. Põlevkivituha ladestamise asemel tuleb võimalusel soosida lahendusi, mis toetavad sekundaasete toorainete kasutuselevõttu ja laialdast väärindamist, selle asemel et hõivata maad ja kasutada keskkonda jäätmete ladestamiseks. 2. KMH programmi eelnõu punktis 2 (lk 8) on välja toodud erinevate alternatiivide loend. Alternatiivi 2 toodud kirjeldusest võib järeldada, et selle mõjude hindamine toimub vaid juhul kui alternatiivi 1 mõjude hindamisel ilmnevad olulised negatiivsed mõjud, mida saaks võimsuse või mahu vähendamisega leevendada. Juhime tähelepanu, et juhul kui arendaja poolt soovitavale leiduvad realistlikud alternatiivid, tuleb nende hindamine viia läbi samaaegselt, mitte vaid juhul kui alternatiiv 1 hinnang oodatud tulemust ei too. Vaid kõigi realistlike alternatiivide hindamise tulemusel on võimalik parim lahendus nende põhjustatud keskkonnamõjude alusel leida (vt täpsemalt ka Keskkonnamõju hindamise käsiraamatu ptk 1.3.1, lk 17). Ühtlasi on see nõutav õiguspärase kaalutlusotsuse tegemiseks (vt haldusmenetluse seadus § 4 lõige 2). Vähemoluline ei ole siinkohal ka asjaolu, et läbi viiakse Natura hindamine – ka selle raames on oluline kõigi realistlike alternatiivide mõjud hinnata, veendumaks, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärke. Viimaseks juhime tähelepanu, et lehekülje esimeses lauses allmärkusena nr 2 viidatud Keskkonnamõju hindamise käsiraamatu link ei tööta. 3. KMH programmi punkti 3.2. alapeatükis Põhjavesi on käsitlemata jäänud Vasavere põhjaveekogum. Palume see käsitlus KMH programmi lisada. 4. KMH programmi punktis 3.2. (lk 11) on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini puudutavas lõigus märgitud, et: „Veekihi režiim on rikutud suuremal osal territooriumist ning nõrga reostuskaitstuse tõttu ei ole veekompleksi ühisveevarustusega kasutatud.“ Ebaselgeks jääb, millistel põhjustel veekihi režiim rikutud on. Palume seda osa selguse mõttes täpsustada. 5. KMH programmi eelnõu punktis 4 „Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega“ on toodud eraldi peatükkidena riigi tasandi ja kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid. Juhime tähelepanu, et: - alapeatükis 4.1. (lk 14) toodud „ Üleriigiline planeering 2030+“ puhul on jäänud tähelepanuta, et nihe põlevkivi väärindamise suunas peab toimuma loodusressursse säästval viisil. Palume ka sellest lähtuvalt KMH programm üle vaadata ja veenduda koostatud eelnõu vastavuses ka sellele põhimõttelisele suunisele; - alapeatükis 4.1. (lk 15) toodud strateegia „Eesti 2035“ puudub hinnang kavandatava tegevuse ja strateegia kooskõla osas; - kuna strateegia „Eesti 2035“ on alapeatükis 4.1. nimetatuist kõige hilisem kehtestatud strateegiline dokument, mis seab mh Eestis eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne riik aastaks 2050, on vajalik kõigi teiste alapeatükis 4.1. toodud dokumentide sisu asja- ja ajakohasuse hindamine kõnealuse KMH programmi ja sellele järgneva mõjude hindamise protsessis. Ühtlasi on oluline ka märkida, et Vabariigi Valitsus kiitis 11.03.2021 heaks ettepaneku koostada keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ning 18.11.2021 heaks ettepaneku koostada energiamajanduse arengukava aastani 2035. 2 Nimetatud dokumendid kinnitavad, et punktis 4.1. toodud dokumentide sisu asja- ja ajakohasust tuleb kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ seatud eesmärkidega hinnata; - alapeatükis 4.1. pole käsitletud Õiglase ülemineku territoriaalset kava, mille Vabariigi Valitsus 09.06.2022 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe raames kinnitas; - alapeatükis 4.2. (lk 15) „Kohaliku omavalitsuse tasandi dokumendid“ loetelus toodud Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+ on riigi tasandi dokument ning peaks asuma peatükis 4.1 toodud riigi tasandi dokumentide loetelus. 6. KMH programmi peatükis 5 „Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnaelemendid“ on vastavalt eelhinnangule antud hinnang mõjuvaldkondade hindamise piisavusele. Lisaks käesoleva arvamuse lk 1 toodud esimesele põhimõttelisele tähelepanekule märgime, et: - alapeatükis „Mõju maakasutusele“ (lk 17) toodud järeldus, et detailplaneeringu KSH aruande ptk-s 7.3. toodud hinnangut võib pidada jätkuvalt asjakohaseks ja piisavaks, ei ole piisavalt põhjendatud. Selgusetuks jääb, miks sellisele järeldusele on jõutud; - alapeatükis „Müra, valgustatuse, soojuse, kiirguse ja vibratsiooni mõju“ (lk 17) toodud järeldus, et KSH aruandes kajastatud hinnangud on piisavad ja asjakohased, ei ole kooskõlas avalikus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS nähtuva vajadusega koostada täiendavad mürahinnangud. Seetõttu seame kahtluse alla selles alapeatükis esitatud väite, et KSH aruanne on jätkuvalt piisav ja asjakohane; - alapeatükis „Mõju loodusressurssidele“ (lk 17) toodud järelduse osas, et Enefit280-2 käitamisega ei kaasne põlevkivi jahutusvee, tarbevee ja olmevee koguste suurenemist võrreldes seni väljastatud Auvere energiakompleksi keskkonnalubadega ja ka reaalse kasutusega viimastel aastatel, puuduvad asjakohased faktilised tõendid, mis väite paikapidavust kontrollida võimaldavad. Palume vastav selgitus lisada; - alapeatükis „Mõju välisõhu seisundile ning selle võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale“ (lk 18) on toodud, et eraldi käsitlemist vajab uttegaaside käitlemise alternatiivsetest lahendustest lähtuv heide. Juhime tähelepanu, et KMH programm ei käsitle adekvaatselt seda, millised on uttegaaside käitlemise alternatiivsed lahendused, sest programmist ei ole uttegaaside käitlemise alternatiivsed lahendused leitavad. Nt Eesti Energia AS avalikult leitav strateegia näeb ette põlevkivigaasist kemikaalide tootmise. 7. KMH programmi punkti 6 „Hindamismetoodika kirjeldus“ tabelis 6.1. on toodud mõju hindamismetoodikad erinevates valdkondades. Palume selgitada, mida tähendab tabelis „Mõju kliimamuudatustele“ ja „Mõju Natura 2000 võrgustiku alale“ juures toodud põhimõtteline lähenemine, et KMH programmis kaasajastatakse detailplaneeringu KSH raames läbiviidud hindamist. Juhime veelkord tähelepanu, et KSH hindamine ja KMH hindamine ei ole samaväärsed mõju hindamise instrumendid (vt ka käesoleva arvamuse lk 1 esimest põhimõttelist tähelepanekut). Tegemist on metodoloogiliselt olulise eksimusega, mis ei saa olla õiguspärase mõju hindamise aluseks. Ühtlasi jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik Natura eelhinnangut kaasajastada täiemahuliseks Natura hindamiseks. 8. KMH programmist ei nähtu, et mõjude hindamisel oleks plaanis hinnata töötajate taristut puudutavaid mõjusid keskkonnale. Kuna pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta, on tegemist märkimisväärse töötajaskonna mahuga, mille teenindamiseks on ilmselgelt ette nähtud ka teatud kohapealne taristu, ehitised jm, mille mõjud keskkonnale vajavad samuti KMH läbiviimisel tähelepanu. Palume sellest lähtuvalt KMH programmi täiendada. 3 9. KMH programmist ei nähtu, et mõju hindamisel oleks tervikuna arvestatud riigi kui omaniku valdkonnapõhise ootusega, et majandustegevuse teostamisel minimeeritakse keskkonnamõju ning suurendatakse jäätmete taaskasutust. Ka Eesti Energia AS strateegiast nähtub vastavalt omaniku ootustele kavatsus vähendada põlevkivitööstuse keskkonnamõju ja suurendada jäätmete taaskasutust. Seepärast palume selgitada, miks pole KMH programmi koostamisel lähtutud Eesti Energia AS enda koostatud strateegiast, mida Enefit Power AS (Eesti Energia AS kontserni kuuluvana) täitma peaks, nt: - põlevkivi asemel õli tootmiseks plastide ja vanarehvide kasutamine; - põlevkivigaasidest kemikaalide tootmine; - CO2 kinnipüüdmise tehnoloogia kasutamine ja kinnipüütud CO2 kemikaalide tootmine; - vedelkütuste tootmise lõpetamine aastaks 2040, sh järkjärgult juba varasemalt tehaste keemiatööstuseks ümberkujundamise alustamine. Lähtudes asjaolust, et keskkonnakompleksloa puhul on tegemist tähtajatu tegevusloaga ning võttes arvesse Eesti Energia AS ambitsioonikaid plaane põlevkiviõlitööstuse ümberkujundamiseks (sh on kõnealust Enefit280-2 tehast juba avalikkusele presenteeritud kui esimest sammu sellel teekonnal), leiame, et ka käesolev KMH programm peab neist eesmärkidest lähtuvalt mõjude hindamise raamistiku ka looma. Palume KMH programmi sellest lähtuvalt täiendada. 10. KMH ekspertrühma koosseisu piisavuse osas märgime, et kuigi kaasatud on veekeskkonna mõjude hindamise ekspert, peab põhjaveeallikatele otsese mõju avaldamise tõttu olema kindlasti kaasatud ka hüdrogeoloog, kes on võimeline avalduvaid mõjusid asjakohaselt hindama. 11. Lähtudes suurest puutumusest regionaalvaldkonnaga, palume KMH programmi peatükis 8.2. toodud tabelisse 8.1. lisada asjaomaste asutuste hulka Rahandusministeerium. 12. Juhime Keskkonnaameti tähelepanu sellele, et kuna KMH esemeks oleva Enefit 280-2 tehase ehitamist (ehitusloa alusel, mille osas tehtud ringkonnakohtu otsuse peale on veel võimalik esitada kassatsioonkaebus Riigikohtusse) on juba alustatud, sh on paika pandud mitmed veel KMH hindamise protsessis tähelepanu vajavad olulised tehase rajamiseks aspektid, palume veenduda, et käesolev KMH hindamine ei toimuks vaid näiliselt ning võimaldaks reaalselt parimaid lahendusi rajatava tehase käitamiseks leida. 13. Lähtuvalt suurest avalikust huvist kõnealuse Enefit 280-2 tehase rajamise vastu, teeme ettepaneku kaaluda täiendava asjakohaste mõjude hinnangu koostamist, mis võimaldab aja- ja asjakohase teabe pinnalt sotsiaal-majanduslikke mõjusid adekvaatselt hinnata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Tiit Toos 715 5813 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel