Teie 02.06.2022 nr 16-7/22-05284-005
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Meie 28.06.2022 nr 14-13/4840-2
[email protected]
Seisukoht Sunly Wind OÜ
hoonestusloa taotlusele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) edastas Rahandusministeeriumile Sunly
Wind OÜ hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks, et otsustada hoonestusloa menetluse
algatamine või algatamata jätmine. Samuti paluti põhjendatud seisukohta, kas kavandatav
tegevus vajab riigi eriplaneeringut ja selle algatamist, kuna Riigikohus on tühistanud oma
08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 Hiiu maakonnaga piirneval merealal
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika tootmise alade osas.
Sunly Wind OÜ (registrikood 14937897) esitas 18.04.2022 TTJA-le hoonestusloa taotluse
avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Taotluste alusel kavandatakse Hiiumaa
merealale tuuleparki, mis koosneb 33 elektrituulikust koguvõimsusega kuni 396 MW.
Tuulepargiga koormatava ala suurus on 82,3 km2 ehk 82 300 000 m2, millele lisandub
tuuleparki maismaaga ühendatavate kaablite poolt koormatav ala.
Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine,
olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. EhS § 44 p 1
kohaselt pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta
detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-
õiguslikele kitsendustele. EhS § 44 p 1 tuleb vaadata koosmõjus PlanS § 27 lg-ga 4 ja § 14
lg 2 p-ga 12. PlanS § 27 lg 4 kohaselt on riigi eriplaneeringu koostamine merealal PlanS § 27
lg-tes 2 ja 3 nimetatud ehitisele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud
ehitise asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle
koostamisele ei ole asutud. Kuigi praegusel juhul on kavandatava tuulepargi koguvõimsus
4 MW võrra väiksem kui PlanS § 27 lg-s 2 kehtestatud tuulepargi nimivõimsus (396 MW,
mitte 400 MW), siis sellest hoolimata on 33 elektrituulikust koosneval ja 82 km2 suurusel alal
laiuval tuulepargil PlanS § 6 p 13 kohaselt oluline ruumiline mõju ning selle asukoha valiku
ja toimimise vastu on eelduslikult suur riiklik huvi.
Eelnevast tuleneb, et merealale kavandatava tuulepargi püstitamise eelduseks on kehtiva
planeeringu olemasolu, mis praegusel juhul asjakohasena puudub. PlanS järgi on merealal
tuulepargi koostamiseks sobilikud planeerimisinstrumendid üleriigilise planeeringu
teemaplaneering või riigi eriplaneering. Hiiu merealal sobiliku planeerimisinstrumendi ja
planeeringuala asukoha välja selgitamiseks on Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga hankelepingu alusel tellinud ruumianalüüsi koostamise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
„Ruumiline eelanalüüs Hiiu merealal tuuleenergeetika alade planeerimise võimaluste välja
selgitamiseks Rahandusministeeriumile“. Töö teostamise tähtaeg on 2022. aasta detsembri
lõpp. Teostatava analüüsi tellimine toimub samuti riigi huvi ühe väljendusena. Analüüsi
eesmärgi ja sisu kohta info on kättesaadav Riigihangete Registrist, hanke viitenumber 249150.
Koostatava analüüsi protsessis on ettenähtud ka huvitatud isikute teavitamine
vahetulemustest, st alale hoonestusloa taotlusi esitanud ettevõtted saavad vastavat
informatsiooni.
Vähem oluline ei ole seegi, et planeeringu koostamisega (asukoha valimisega) kaasneb
kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis on praegusel juhul
vajalikus mahus tegemata. Planeeringu ja planeeringu koostamisega paralleelselt toimuva
KSH vajadusele juhib Riigikohtu halduskolleegium tähelepanu ka oma 08.08.2018 otsusega
kohtuasjas nr 3-16-1472. Otsuse p-de 22–24 järgi on KSH eesmärk selgitada ja arvestada
keskkonnamõju otsustusprotsessi varajases staadiumis (planeerimise etapis), kui kavandatava
tegevusega seotud põhimõttelised alternatiivid on veel otsustamiseks avatud, mitte
loamenetluse etapis, kui hinnatakse keskkonnamõju (KMH). KSH direktiivi põhjendusest 9,
art 4 lg-st 3 ja art 5 lg-st 2 tuleneb nn reastamise põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal
tasandil tehtav hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma
tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata
otsustusprotsessi madalamal tasandil. Nn reastamise põhimõte ei tähenda, et KMH saaks
asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on
just KSH ülesanne. KMH-l ja KSH-l on erinevad meetodid ja eesmärgid.
Antud juhul on Riigikohus 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 Sunly Wind OÜ
hoonestusloa taotluse alal tühistanud Hiiu maakonnaga piirneval merealal
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika tootmise alade osas ja vastav osa on planeeringust
kohtuotsuse täitmise eesmärgil eemaldatud nii joonistel kui seletuskirjas. Samuti pole alal
koostama asutud ega kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneeringut. Seega pole
kavandatav tegevus kooskõlas ehitise asukohaga seonduva planeeringuga, kuna sellise sisuga
planeering puudub. Ilma planeeringuta pole võimalik tuuleparki kavandada. Seega tuleb
TTJA-l taotluse läbivaatamisel muuhulgas hinnata, kas vajalikud eeldused on täidetud ja
hoonestusloa taotlusega soovitud eesmärgi saavutamine on üldse võimalik. Haldusmenetlus
peab olema eesmärgipärane ja efektiivne. Põhjendamatu on läbida ajamahukas ja kulukas
haldusmenetlus, kui juba ette on teada, et selle tulemuseks oleks hoonestusluba, mida pole
võimalik realiseerida.
Riigi eriplaneeringu puhul on tegemist riigi planeerimisinstrumendiga, mille eesmärk on
tagada riigi huvides kavandatavate ehitiste efektiivne ja ressursse säästev planeerimine.
Olukorras, kus riigi ja eraarendaja huvid kattuvad, on võimalik kavandada ehitis, mille
asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi, riigi
eriplaneeringuga ka siis, kui ehitis pole nimetatud PlanS § 27 lõikes 2 (PlanS § 27 lg 3). Hetkel
pole Rahandusministeeriumile esitatud taotlust riigi eriplaneeringu algatamiseks ja seega pole
tõsikindlalt välja selgitatud, kas kavandatava ehitise asukoha valiku või toimimise vastu on
suur riiklik või rahvusvaheline huvi ning eksisteerib vajadus koostada riigi eriplaneering
kavandatava tegevuse elluviimiseks. Riigi poolt on eelpool viidatud analüüsi tellimisega
väljendatud huvi kaaluda antud merealale tulevikus asja- ja ajakohase planeeringu algatamist
ning ühtlasi on selle raames peetud vajalikuks eelnevalt välja selgitada olulised asjaolud, mis
mõjutavad planeeringu ala, liiki jmt. Riigi eriplaneering on ainult üks võimalustest merealale
tuulepargi planeerimiseks.
2
Rahandusministeerium on seisukohal, et merealale tuulepargi kavandamiseks ja selle rajamise
aluseks tuleb koostada planeering ning viia läbi KSH.
Arvestades eelnevat ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul hoonestusloa menetluse
algatamine võimalik, sest:
1. Hoonestusloa alal puudub tuulepargi püstitamiseks vajalik planeering ja läbi ei ole
viidud KSH-d, mistõttu on ennatlik asuda loamenetluse ja KMH etappi;
2. Tuulepargi püstitamiseks ei ole tulevikus võimalik väljastada ehitusluba, sest puudub
planeeringuline alus ehitusloa väljastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lembe Reiman 611 3615
[email protected]
3