OTSUS
Meriküla 16. juuni 2022 nr 61
Rannamõisa külas Harku tee 52
maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Harku Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 60 algatati Rannamõisa külas Harku tee 52
maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja
võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa
sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile
soovitakse detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata
ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee
äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt
võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa
juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve
ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala
kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja
ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi
detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.
Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.
Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.
Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,
mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe
režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o
põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid
niidetakse.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise
tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.
Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga loodulikel haljasmaadel
tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada tingimustega, mis on määratud
hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale.
Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule
haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel
hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi
detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,
suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning
elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases
hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see
võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa
kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri
oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud
asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse
poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava
üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa,
taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või
haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate
hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ on määratud, et
leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena ette näha kuni 25 % ulatuses
maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2
hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest tulenevalt võiks leebe režiimiga
loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u 5000 m² suurusel alal, mis on 25%
ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest maaüksusest.
Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse korral
saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis volikogu
hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega
krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul
haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurusest
väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu ja
teemaplaneeringu muutmiseks.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide
1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,
krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning
§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud
nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise
juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale
otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei
sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb
keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus
ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis
oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole
vajalik läbi viia Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule
keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on
võimalik planeerimismenetluse käigus.
KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel
enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda
strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju
tõenäoliselt puudutab. Keskkonnaamet asus oma 01.02.2021 kirjaga nt 6-3/21/151-2 seisukohale,
et t arvestades kavandatava tegevuse asukohta ning teadaolevat informatsiooni, ei ole eeldada, et
ühe büroohoone ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning parkimisala kavandamisega ei kaasne
eeldatavalt oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik.
Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkt 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35 lõikest
5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest
2, Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille
1) nimetus on “Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneering”;
2) eesmärk on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50%
ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega
krundiks ning 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse
määramiseks büroohoone püstitamiseks;
3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901
Tabasalu, Harjumaa);
4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa);
5) koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (äriregistrikood 10222546, aadress Sõbra tn 24b,
10920, Tallinn, Harjumaa)
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi
negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.
3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada
keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline
keskkonnamõju.
4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku
Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa.
5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning
edastada Keskkonnaametile.
6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kotkas
vallavolikogu esimees
Lisa 1
Harku Vallavolikogu 16. juuni 2022
otsuse nr 61 “ Rannamõisa külas Harku
tee 52 maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata
jätmine” juurde
Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Planeeritav ala, suurusega u 0,40 ha, paikneb Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa tee, Vilipi
tee ja Uuesepa tee vahelisel alal, Tabasalu aleviku edelapiiril, piirnedes põhjast 11191 Harku-
Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga, idast ja lõunast Harku tee
54 (katastritunnus 19801:002:1838) maatulundusmaaga ning läänest Harku tee 46
(katastritunnus 19801:002:1481) maatulundusmaaga.
Harku tee 52 maaüksus, suurusega 4010 m², on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ja
hoonestamata. Juurdepääs planeeritavale alale on Harku-Rannamõisa teelt.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52
katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks
ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse
detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata
ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa
tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt
võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega
nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51
kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke
määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav
ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve
ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-
ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja
ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi
detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.
Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.
Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.
Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,
mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on
leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,
s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid
niitusid niidetakse.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu
koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul
haljasmaal. Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga
loodulikel haljasmaadel tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada
tingimustega, mis on määratud hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale.
Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule
haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel
hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi
detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk
leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,
suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning
elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases
hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see
võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa
kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei
häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele
antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka
kõrguse poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid
teenindava üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik
tootmismaa, taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik
väiketootmine) ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri-
ja üldkasutatavate hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade
kruntimisele“ on määratud, et leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena
ette näha kuni 25 % ulatuses maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti
3.3 kohaselt peab leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu
suurus olema vähemalt 2 hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest
tulenevalt võiks leebe režiimiga loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u
5000 m² suurusel alal, mis on 25% ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest
maaüksusest.
Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse
korral saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis
volikogu hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa
sihtotstarbega krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse
miinimumsuurusest väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek
üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muutmiseks.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike
punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse
kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu
kohustuslike alade ja juhtude muutmine.
2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Maakasutuselt ja visioonilt vastab
detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule.
2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega.
2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud
strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni
kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi
selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates.
Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Maakasutus Planeeritavast alast on 3006 m² metsamaad ja 1004 m² muud maad. Ala
on kaetud segametsaga ja maantee äärne ala on lage rohumaa.
3.2. Vee kasutus Ala veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooniga.
3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – büroohoone ja parkla
ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid
mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.
3.4. Looduskeskkonna kirjeldus
3.4.1. Pinnas Planeeritaval alal on õhuke pinnakate ja aluspõhjaks on Väo kihistu.
3.4.2. Veestik Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal.
3.4.3. Taimkate ja loomastik Alal kasvab kase-kuuse segamets.
3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Planeeringualast u 0,5 km kaugusel asub kavandatav
Sõrve looduskaitseala ja u 1 km kaugusel asub Rannamõisa maastikukaitseala.
3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Planeeringualast u 1 km kaugusel asub Rannamõisa
loodusala.
3.5. Heited
3.5.1. Müra ja vibratsioon Hoone kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on üsna vähene.
Ala asub Harku-Rannamõisa maantee kõrval, kust jõuab kinnistule liiklusest tulenev müra ja
vibratsioon.
3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoone soojavarustus ja liiklus.
Keskkonnaregistri andmetel on planeeringualast teisel pool maanteed A&R Carton AS
tööstusettevõte, u 500 m kaugusel OÜ Strantum katlamaja ja u 400 m kaugusel Alexela tankla.
3.5.3. Tahked jäätmed Hoone ehitamise käigus tekivad ehitusjäätmed, mida kogutakse
liigiti. Hoone kasutamise käigus tekivad olmejäätmed, mida kogutakse liigiti. Eeldusel, et
jäätmete käitlemisel tuleb lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas
sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki.
3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad
Planeeringualast 1 km raadiuses ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastike
ega kohti ei leidu.
4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Kavandatava tegevuse ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamisega ei kaasne eeldatavalt
keskkonnaprobleeme. Hoonete ja rajatiste ehitamisega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja
õhusaaste. Planeeringuala hilisemal kasutamisel tekib müra, vibratsioon ja õhusaaste hoone
küttest ja kasutatavast tehnikast. Kasutatav tehnika ja kütus ei ole teada.
Hoonete ehitamiseks kasutatav materjal ja kogus ei ole teada, seega ei ole võimalik hinnata,
millised ja kui palju ehitusjäätmeid võib ehitamise käigus tekkida. Ehitusjäätmed tuleb koguda
tekkekohal liigiti. Planeeritav tegevus toob kaasa nii ehituse kui ehitiste kasutamise ajal ka
olmejäätmete tekke. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei tekitata olulist negatiivset mõju
keskkonnale
4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus
kavandatava tegevuse ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamisega ei kaasne ohtu inimese
tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Kaitsmata põhjaveega
aladel tuleb ehitustegevuse ajal rakendada tõhusaid reostuse ennetamise meetmeid, et vältida
reostusohtu. Hoonete projekteerimisel anda detailsed lahendused radoonitaseme
vähendamiseks.
4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond Kavandatav tegevus ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamine avaldab
mõju ala vahetule ümbrusele. Kavandatava tegevuse realiseerumisel läheb suurem osa kinnistul
asuvast metsamaast raadamisele. Arvestades ala paiknemist maantee ääres on mõju on
eeldatavalt väike.
4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatava tegevusega kaasneb metsa
raadamine ja maakasutuse muutus, kus loodusliku ala asemel rajatakse büroohoone ja parkla.
4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Detailplaneeringuga kavandav tegevus ei
ulatu kaitsealuste liikide leiukohtadele, mistõttu ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt mõju
kaitstavatele loodusobjektidele. Planeeringu elluviimiseks vajalik puude langetamine ja võsa
raie tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi.
4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda
eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kuna tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000
võrgustiku alale.
4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju
Büroohoone kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud.
Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsis
Harku Vallavalitsus 05.01.2021 kirjaga nr 11-1/67 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta
Keskkonnaametilt.
Keskkonnaamet asus oma 01.02.2021 kirjaga nt 6-3/21/151-2 seisukohale, et t arvestades
kavandatava tegevuse asukohta ning teadaolevat informatsiooni, ei ole eeldada, et ühe
büroohoone ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning parkimisala kavandamisega ei kaasne
eeldatavalt oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt
vajalik.
6. Kokkuvõte
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit
ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine.
Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik
ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju
puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia
Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju
strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimismenetluse käigus.
Koostas: Lembe Reiman
Keskkonnaspetsialist
Saatja: Kaisa Pagil <
[email protected]>
Saadetud: 27.06.2022 17:36
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine
Tere!
Edastan Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu algatamise otsuse nr 60 ja KSH algatamata jätmise
otsuse nr 61, lisatud manusesse.
Lugupidamisega
Kaisa Pagilassistent ________________________________
Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606
3839Mob: 5553 9321
OTSUS
Meriküla 16. juuni 2022 nr 60
Rannamõisa külas Harku tee 52
maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringu algatamine
Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas
Harku tee 52 (katastritunnus 19801:002:1837) maaüksusel.
Planeeritav ala, suurusega u 0,40 ha, paikneb Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa tee, Vilipi tee
ja Uuesepa tee vahelisel alal, Tabasalu aleviku edelapiiril, piirnedes põhjast 11191 Harku-
Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga, idast ja lõunast Harku tee 54
(katastritunnus 19801:002:1838) maatulundusmaaga ning läänest Harku tee 46 (katastritunnus
19801:002:1481) maatulundusmaaga.
Harku tee 52 maaüksus, suurusega 4010 m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ja
hoonestamata. Juurdepääs planeeritavale alale on Harku-Rannamõisa teelt.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ning avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52
katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks
ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse detailplaneeringu
algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata ehitusõigus büroohoone
püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee äärde perspektiivse
kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule
omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning
tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga
rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub
detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseadustiku § 26 lõige 2 sätestab, et pädev asutus
annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks või
laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust.
Planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades,
alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks
üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise huviga rajatise püstitamiseks ja olulise ruumilise
mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud
üldplaneeringuga.
1
jõustunud 1. juulil 2015.
PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.18.4 kohaselt on tiheasustusaladel kõikide
arendustegevuste puhul kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Samuti tuleneb
detailplaneeringu koostamise kohustus üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.18.3, mille kohaselt
äri- ja tootmismaa väljaarendamisel on suure liikluskoormusega maanteede vahetus läheduses
vajalik kavandatava tegevuse avalik planeerimine koos vajadusel mõjude hindamise
läbiviimisega, kuna tegemist on nn aktiivtsoonidega liiklusarterite lähedal, kus omavad huvisid
erinevad ühiskonna grupid.
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku
Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa
juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve
ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala
kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja
ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi
detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste.
Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris.
Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi.
Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,
mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe
režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o
põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid
niidetakse.
Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis
asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise
tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.
Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga loodulikel haljasmaadel
tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada tingimustega, mis on määratud
hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale.
Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule
haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel
hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi
detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute,
suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning
elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases
hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see
võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa
kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri
oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud
asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse
poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava
üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa,
taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või
haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate
hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ on määratud, et
leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena ette näha kuni 25 % ulatuses
maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2
hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest tulenevalt võiks leebe režiimiga
loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u 5000 m² suurusel alal, mis on 25%
ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest maaüksusest.
Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse korral
saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis volikogu
hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega
krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul
haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurusest
väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu ja
teemaplaneeringu muutmiseks.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide
1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga
määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse kõrguspiirangu ületamine,
krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine.
Algatatava planeeringuga tehakse ettepanek olemasoleva 4010 m2 suurusega maatulundusmaa
sihtotstarbega Harku tee 52 maaüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa
krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega
krundile soovitakse määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga
moodustatakse ka Harku tee 52 maaüksusest u 595 m2 suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt
perspektiivse kergliiklustee tarvis Harku-Rannamõisa tee äärde. Planeeringuga moodustatav
transpordimaa sihtotstarbega krunt võõrandatakse tasuta vallale.
Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist
tulenevalt põhjendatud. Harku tee 52 maaüksus paikneb kehtestatud üldplaneeringu kohaselt
osaliselt riigimaantee kaitsevööndis ja kogu ulatuses tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis.
Maantee sanitaarkaitsevöönd tähistas kuni 15.08.2014 kehtinud maanteede projekteerimise
normides olemasolevate maanteede kõrval arvestatavat ala, kus õhusaaste ületab perioodiliselt
lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada
lubatud piirkontsentratsiooni. Maastik on tunduvalt muutunud ning inimese elamine ja puhkamine
on tervisele ohtlik. 2014. a, pärast Harku valla üldplaneeringu kehtestamist, muudeti
projekteerimise norme, ning normides ei kajastatud maantee sanitaarkaitsevööndi terminit.
Õigusaktist tuleneva kaitsevööndi määramisel tuleb kehtiva õiguse alusel lähtuda ehitusseadustiku
§ 71 lõikes 2 sätestatud avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimustest. Samas eeltoodud fakt
ei muuda asjaolu, et Harku Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringus maantee
sanitaarkaitsevöönditesse üldjuhul täiendavaid elamumaid ei kavandatud ehk maanteede äärde ei
kavandatud täiendavat elamute ehitamise õigust. Seega arvestades maaüksuse paiknemist Harku-
Rannamõisa tee ääres, kus vahetult teisel pool teed asub olemasolev toomis- ja äripiirkond, on
volikogu hinnangul põhjendatud olemasolevast 4010 m² suurusest maatulundusmaa maaüksusest
50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundi kavandamine ja ärihoone püstitamine,
kuna maaüksuse suurusest ja asukohast tulenevad asjaolud ei võimalda maaüksuse
maatulunduslikku kasutamist ning alale ei ole kehtiva üldplaneeringu kohaselt võimalik
kavandada elamu või puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamist.
Harku Vallavolikogu hinnangul on kavandatav tegevus piirkonda sobiv ning planeeringu
realiseerimisega ei kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust,
olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Planeeringualast üle Harku-Rannamõisa tee
paiknevad olemasolevad tootmishooned ning planeeringuala piirneb Harku Vallavolikogu
26.11.2020 otsusega nr 96 vastu võetud Harku tee 54 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alaga,
kus detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku tee 54 katastriüksuse sihtotstarbe
muutmine ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks.
Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas
Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist
KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid
mõjusid.
Vallavalitsus on sõlminud lepingu nr 5-9/207/22 detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise
rahastamiseks ning detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja
väljaehitamise rahastamiseks 12.05.2022. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.
Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel Arhitektuuribüroo Nafta OÜ
(äriregistrikood 10222546). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu
koostamisega seotud kulud hüvitavad planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi ka Harku tee 52
maaüksuse omanik.
Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe muutmise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksusel.
Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,
planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142
lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2
punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5
lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Harku tee 52 (katastritunnus
19801:002:1837) maaüksusel ning lähialal.
2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52
katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks
ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse
detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata
ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-
Rannamõisa tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav
transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on
detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
3. Planeeritava ala suurus on u 0,40 ha.
4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil
http://www.harku.ee/documents/2846103/14283771/Juhend+detailplaneeringu+koostamiseks
.pdf.
5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade
ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates
ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.
6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud
detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul
planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel
detailplaneeringu algatamisest arvates.
7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:
1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks
halduslepingu sõlmimisest;
2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning
digitaalselt ühel laserkettal.
9. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu algatamisel ei ole
teiste uuringute vajadust ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu
menetluse käigus.
10. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,
Päästeamet, Maanteeamet, kõikide planeeringuala ja kontaktala olemasolevate ja
kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi
võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud.
11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
12. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kotkas
vallavolikogu esimees
Planeeritava ala piir
Kontaktvööndi piir
TELLIJA PROJEKT
Katrin Mändma
TELLIJA AADRESS
Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering
TELLIJA ESINDAJA UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE
Katrin Mändma JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE
KINNISTU OMANIK AADRESS
Katrin Mändma
OMANIKU AADRESS
Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju
Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM
OMANIKU ESINDAJA
Katrin Mändma KM0120 E
PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR.
Madis Karu
PROJEKTI AUTOR
12.09.2021 A3 1:8000 01
Madis Karu JOONIS
Situatsiooniskeem
ARHITEKT
Veiko Koppe
JOONESTAJA
Madis Karu
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee,
[email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001
Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!
28
.4
5
Juurdepääsutee vastavalt
29.55 Tp
Harku tee 46 kehtestatud DP-le
29.62
28
. 30 X=6583750
29
29.51 29 . 56
. 55
Y=540650
29.39
29
. 58
28.23 2
29 9. 53
. 44 Ha
rk
u-
29
.5
Ra
29 9 nn
28.34 29 . 63 am
29
.6
1 19 õi
29 . 54 8
28 0 sa
.4 .4 1 ke
7 2 :0
1: rglii
28.28 0
28 29 31 k
14 lust
.2 . 64
4 29
.
A 29. 66
ee
28.26 28.32 64 L3
28.41 2
29 9. 58
4
.5
28.86 3
29 28
.7 .6
29 4 8
11191 Harku-Rannamõisa
29 . 72
tee
28.41 19801:002:0299
2
.6
9
29 9. 62 29
28.27 .5
6 . 08 Harku tee 47a
28.42 28
.3
4 29 Tp
28 19801:001:3004
28.25 .7 .7
9 Tp 1
29
.7
28.27 2 5
28.54 29 9. 70
29 . 66
.5
28.40 9
28.12 29
.8
28.32 29 2
28.38 .7 28
29 6 . 82
2 .7
28.57 29 9. 6 1 29
.6 6 .6
2
2
97
1
48
28.06 29
Harku tee 46
A
28.44 28.29 28.07 29 . 81
28.75 .7
19801:002:1481 28.11 28.12 29 5
paekivi 2 .6
28.38 29 9. 6 9
28.07 28.12 .
29 62 6
28.41 .6
0
28.09
28.19
Harku tee 52 28.68
19801:002:1837
28.35
28.19
28.45 28.33
28.45 28.68
28.84
28.59
28.29
28.31
00
M 100%
- 0
–/–
–/– 0
4010 m 2 Harku tee 54
19801:002:1838
TINGMÄRGID:
PLANEERITAVA ALA PIIR
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
MAATULUNDUSMAA
10 kV KESKPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖND
MAANTEEKAITSEVÖÖND 30 m
NAABERKINNISTU PLAN. SISSEPÄÄSUTEE
Märkused:
Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan
tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20,
mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid
joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid 100, 150.
OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju
maakond, 10142,
[email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel
Kogermann.
Pos TELLIJA
Katrin Mändma
PROJEKT
TELLIJA AADRESS
Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering
Hoone 0 TELLIJA ESINDAJA
Katrin Mändma
UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE
JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE
sihtotstarve KINNISTU OMANIK
Katrin Mändma
AADRESS
OMANIKU AADRESS
Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju
hoone H MP pind hooneid Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM
Korruseid
m.p. / m.a. MA pind
abihooneid OMANIKU ESINDAJA
Katrin Mändma KM0120 E
PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR.
Kinnistu pind Madis Karu
PROJEKTI AUTOR
12.09.2021 A3 1:500 02
Madis Karu JOONIS
Tugiplaan
ARHITEKT
Veiko Koppe
PKinn. PHoon. JOONESTAJA
Madis Karu
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee,
[email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001
Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!
TINGMÄRGID:
PLANEERITAVA ALA PIIR
KONTAKTVÖÖNDI PIIR
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
Soo tn 3 Soo tn 77 Soo tn 44
19801:002:0046 19801:002:4450 19801:001:3059
Vahtra tn 10 Soo tn 5 Soo tn 75 Soo tn 42
19801:002:0093 19801:002:0071 19801:002:4980 19801:001:2781
Soo tn 7 Soo tn 73 Soo tn 40
19801:002:0047 19801:002:4990 19801:001:2861
Soo tn 9 Soo tn 71 Soo tn 38
19801:002:7170 19801:002:4460 19801:001:2795
Soo tn 11 Soo tn 69 Soo tn 36
19801:002:0072 19801:002:7250 19801:001:2695
MAATULUNDUSMAA
Kuusiku tn 6 Soo tn 13 Soo tn 67 Soo tn 34
19801:002:4130 19801:002:0066 19801:002:4600 19801:001:3052
Soo tn 15 Soo tn 65 Soo tn 32
19801:002:7180 19801:002:4610 19801:001:3107
Soo tn 17 Soo tn 63
19801:002:7190 19801:002:4620
Soo tn 19 Soo tn 61
19801:002:7200 19801:002:5000
Soo tn 21 Soo tn 59 Soo tn 26
ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA
19801:002:0065 19801:002:4630 19801:002:0614
Soo tn 23 Soo tn 57 Soo tn 24
19801:002:0048 19801:002:4640 19801:002:0615
Kuusiku tn 4
19801:002:5500 Soo tn 25 Soo tn 55
19801:002:7210 19801:002:4470
Soo tn 27 Soo tn 53 Soo tn 20
19801:002:7220 19801:002:4650 19801:001:2863
Vahtra tn 12
19801:002:0094 Soo tn 29 Soo tn 51
19801:002:7230 19801:002:4480
TOOTMISMAA
Soo tn 31 Soo tn 49
19801:002:7240 19801:002:4660 Kooli tn 5
Soo tn 33 Soo II-17 19801:002:1989
19801:002:0111 19801:002:4490
Soo tn 35 Soo tn 45
Kuusiku tn 1 19801:002:5830 19801:002:4670
19801:002:2470 Soo tn 37 Soo tn 43 Soo tn 10
19801:002:0060 19801:002:4680 19801:001:3061
TRANSPORDIMAA
Kooli tn 7
19801:001:3205
Soo tn 39 Soo tn 41
19801:002:0073 19801:002:4500
Nooruse tn 3 // 5
19801:002:1689
Kuusiku tn 2
19801:002:0394
Vahtra tn 14
19801:002:0095
Nooruse tn 6
19801:001:3203 TOOTMISMAA 85%, ÄRIMAA 15%
ELAMUMAA
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28
19801:001:3260
Vahtra tn 7
19801:002:0524
Nooruse tn 8
19801:001:3204 ÜLDKASUTATAV MAA
Kuusiku tn 2b
19801:002:3630
Vahtra tänav L2
19801:002:0832
Vahtra tn 16
19801:002:0096
Nooruse tänav L2
19801:001:3202
Kuusiku tn 2a
19801:001:3149
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L29
19801:001:3150
Vahtra põik 1
19801:001:3121
Nooruse tn 10
19801:001:3201
Vahtra tn 18
19801:001:3124
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L30
19801:001:3119
Vahtra tänav L3
19801:002:1006
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L31
19801:001:3125
Nooruse tn 9a
19801:002:0132
Nooruse tn 9
19801:002:3850
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L2
19801:001:2612
Nooruse tänav L1
19801:001:2773
Harku tee 47
19801:001:3113
Harku tee 49
19801:001:3307
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L34
19801:001:3114
Harku tee 47a
19801:001:3004 Nooruse tn 20
19801:001:2774
Harku tee 53a
19801:002:0059
Harku tee 51
19801:001:3303
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L35
19801:001:3308
Harku tee 52 Harku tee 53
19801:002:1837 19801:002:1233
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L36
19801:001:3304
Harku tee 55
19801:001:2766
19801:002:0224
Nooruse tänav
19801:002:0989
Harku tee 46
19801:002:1481
Harku tee 57
19801:001:2767
Harku tee 59
19801:001:2768
Nooruse tn 22
19801:001:2769
Harku tee 54
19801:002:1838
Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1
19801:001:2772
Nooruse tn 24
19801:001:2771
11191 Harku-Rannamõisa tee
19801:002:0299
Harku tee 58
19801:002:1235
TELLIJA PROJEKT
Katrin Mändma
TELLIJA AADRESS
Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering
TELLIJA ESINDAJA UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE
Uuesepa tee 2
19801:002:1839
Katrin Mändma JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE
KINNISTU OMANIK AADRESS
Katrin Mändma
OMANIKU AADRESS
Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju
Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM
OMANIKU ESINDAJA
Katrin Mändma KM0120 E
PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR.
Madis Karu
PROJEKTI AUTOR
12.09.2021 A2 1:2000 03
Madis Karu JOONIS
Kontaktvöönd
ARHITEKT
Veiko Koppe
JOONESTAJA
Madis Karu
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee,
[email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001
Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!
28
.4
5
Juurdepääsutee vastavalt
29.55 Tp
Harku tee 46 kehtestatud DP-le
29.62
28
. 30 X=6583750
29.51
29
29 . 56
. 55
LP V,
Y=540650
29.39
28.23 2
29
. 58 LP K
29 9. 53
. 44 Ha
rk
u-
29
.5
Ra
29 9 nn
28.34 29 . 63 am
29
.6
1 19 õi
29 . 54 8
28 0 sa
.4 .4 1 ke
.0
7 2 :0
1: rglii
28.28 0
10
28 29 31 k
14 lust
.2 . 64
4 29
.
A 29. 66
ee
28.26 28.32 64 L3
28.41 2
29 9. 58
4
.5
28.86 3
29 28
.5
.7 .6
16
29 4 8
11191 Harku-Rannamõisa
29 . 72
tee
28.41 19801:002:0299
2
.6
9
29 9. 62 29
28.27 .5
6 . 08 Harku tee 47a
28.42 28
.3
4 29 Tp
28 19801:001:3004
28.25 .7 .7
9 Tp 1
29
24. 8
.7
.3
28.27 2 5
29 9. 70
37
28.54
29 . 66
.5
28.40 9
28.12 29
.8
28.32 29 2
28.38 .7 28
29 6 . 82
2 .7
28.57 29 9. 6 1 29
.6 6 .6
2
2
.2
97
1
48
18
28.06 29
Harku tee 46
A
28.44 28.29 28.07 29 . 81
28.75 .7
19801:002:1481 28.11 28.12 29 5
28.38 28.07
02
paekivi
28.12
2 .6
29 9. 6 9
.
29 62 6
28.41 .6
0
28.09
22. 8
28.19
Harku teem
1719.3 522 28.68
.0
19801:002:1837
10
.4
37
28.35
28.19
4. 0 40
.4
28.45 28.33
28.45 28.68
.0
28.84
20
28.59 4.
0
02
28.29
33
01 .0
43. 3
.6
21
28.31
0.000 = 30.000 ABS L 100%
Ä 50%, M 50% - 0
–/–
10.0 500 –/– 0
1/3
2 / -1 500 4. 595 m 2
0
3415 m 2
P30 P0 Harku tee 54
19801:002:1838
.0
35
Märkused: Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju
maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis,
TINGMÄRGID: kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid
100, 150. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142,
[email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann.
Planeeitava ala piir
Olemasoleva kinnistu piir
KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED
max max
krundi Hoonete Maa sihtotstarve min. parkimiskohti,
10 kV keskpinge õhuliini kaitsevöönd pos krundi hoonete Hooneid maapealne
plan. max korrus; ja osakaalu %: tule- normatiivne / kitsendused
nr aadress alune krundil suletud
pind m2 max kõrgus DP liikide kaupa püsivus kavandatud
Maanteekaitsevöönd 30 m pind m2 brutopind
teekaitsevöönd (KV) 30 m, KP
Harku
Planeeritud asfaltkattega tee 01
tee 52
3415 500 2/-1; 10 m 1+5 Ä50%, M50% 1200 TP3 30 / 30 õhuliini KV 10+10 m,
Võimalik hoone asukoht Harku
tee KV 30 m, KP õhuliini KV
01 595 - - - L100% - - - 10+10 m,
tee L52
Servituudi vajadusega ala
Hoonete ehitamisel võib välisviimistlusmaterjalidest kasutada betooni, puitu, kivi, krohvi ja klaasi. Fassaad peab olema liigendatud
arhitektuuri-
jm. nõuded
Naabrkinnistu plan. sissepääsutee nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid
materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada heledaid värvitoone. Katusekatte toon valida tume (must,
tumehall, tumepruun) või metalne. Katusekalde vahemik 0-3°. Hoone ±0.000 täpsustada ehitusprojektis. Hoone sokli kõrgus ja hoone
Nähtavuskolmnurk, 70 km/h, "Rahuldav" esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga. Hoonestusala läheduses võib krundi osasid piirata
piirdeaiaga (võrkpiire), kõrgusega kuni 1.5 m. Abihoonete max kõrgus 5.0 m.
Piirdeaia võimalik asukoht
TELLIJA PROJEKT
Katrin Mändma
Uus kinnistu piir TELLIJA AADRESS Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering
Pos Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2
TELLIJA ESINDAJA
Katrin Mändma
UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE
Ärimaa JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE
KINNISTU OMANIK AADRESS
Hoone 0 Katrin Mändma
Maatulundusmaa OMANIKU AADRESS
Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju
sihtotstarve Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM
OMANIKU ESINDAJA
Katrin Mändma KM0120 E
Hoonestusala hoone H MP pind hooneid PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR.
Korruseid abihooneid Madis Karu
m.p. / m.a. MA pind PROJEKTI AUTOR
23.01.2022 A3 1:500 04
Madis Karu JOONIS
Kinnistu pind
Põhijoonis
ARHITEKT
Veiko Koppe
JOONESTAJA
Madis Karu
PKinn. PHoon.
Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee,
[email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001
Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata!
RANNAMÕISA KÜLA HARKU TEE 52 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Tellija:
Katrin Mändma Töö nr.
Aadress: KM0120
Staadium
HARJU maakond, Tallinn,
DP
Kristiine linnaosa, Räägu tn 24-2
23.01.2022
Planeerija: Vastutav spetsialist:
Madis Karu Madis Karu
Projektijuht: Huvitatud isik:
Madis Karu Katrin Mändma
Arhitektuuribüroo NAFTA OÜ
Tallinn, Nõmme, Sõbra tn 24B, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001
2 23.01.2022
Sisukord
1. Seletuskiri
1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 3
2. Teostatud uuringud. 3
3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 3
4. Praegune olukord. 4
4.1. Piirangud 4
5. Kontaktvöönd. 4
6. Planeering ja ehitusõigus. 5
6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine. 5
6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud. 5
6.2. Planeerimispõhimõtted. 5
6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad. 6
6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele. 6
6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid. 7
6.3. Ehitusõigus. 7
6.3.1. Raietööd 8
7. Liiklus ja parkimine. 8
8. Heakorrastus. 8
9. Vertikaalplaneerimine. 9
10. Planeeritava ala bilanss. 9
11. Keskkonnakaitse nõuded. 9
11.1. Mürakaitsemeetmed 10
11.2. Keskkonnamõju hindamisest. 10
12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks. 12
13. Tuleohutusnõuded. 12
14. Elektrivarustus. 12
15. Sidevarustus. 12
16. Veevarustus ja kanalisatsioon. 12
17. Soojusvarustus. 13
18. Planeeringu elluviimine. 13
2. Joonised
1. Situatsiooniskeem 01 M 1:8000
2. Tugiplaan 02 M 1:500
3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:2000
4. Põhijoonis 04 M 1:500
3. Lisad ja tehnilised tingimused
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
3 23.01.2022
1. SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid.
Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on:
1) Katrin Mändmaga sõlmitud töövõtuleping nr. KM_0120_DP;
2) Rannamõisa külas Harku tee 52 kinnistul ja lähialal detailplaneeringu koostamise
algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine, Harku Vallavalitsuse XX.XX.2020
korraldus nr YYY;
3) Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla
üldplaneering;
4) Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid
täpsustav teemaplaneering.
Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja
maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest. Arvestatud on Harku valla kehtiva ja
koostatava üldplaneeringuga ja ehitusmäärusega.
2. Teostatud uuringud.
Planeeritava ala topo-geodeetilise alusplaani on mõõdistanud OÜ Amaate AKM: "Maa-ala plaan
tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Sõrve tee 1a", töö nr T-001-20,
mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis,
krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a.
OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn,
Tallinn, Harju maakond, 10142,
[email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas,
joonestas Mihkel Kogermann.
Geoloogilised uuringud teha vajadusel vastavalt planeeritud hoonete valitud asukohale.
Vastavalt Eesti radooniriski kaardile paikneb planeeritav ala kõrge radooniriskiga alal. Teha
radooniriski uuringud ning arvestada radooniohu vähendamisega uute hoonete projekteerimisel
ja ehitamisel.
3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku tee 52 kinnistule hoonestusõiguse määramine
ärihoone ning neid teenindavate abihoonete ja rajatiste ehitamiseks, kinnistu tehnovõrkudega
varustamise lahendamiseks, Harku-Rannamõisa tee äärde kergliiklustee kinnistu loomiseks.
Ärihoone kasutamise otstarbeks on kavandatud esimesele ja teisele korrusele büroopinnad.
Ehitusõigus planeeritakse Harku tee 52 kinnistule ühe ärihoone ja kuni viie abihoone rajamiseks,
abihooneid on lubatud ehitada kokku põhihoonega. Kinnistu sihtotstarbeks saab ärimaa 100%.
Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks on omaniku soov arendada kinnistul
äritegevust ja võtta praegune hoonestamata ja võsastuv kinnistu kasutusele. Kuna kinnistu on
põllumajandusliku kõlvikuna väike ja võsastuv, paikneb pigem tiheda liiklusega maantee ääres,
kus teisel pool maanteed on välja arendatud tööstusala, siis maatulundusmaana kinnistu
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
4 23.01.2022
sihtotstarbeline kasutus muutub aastatega üha keerukamaks nii lähiala tehiskeskkonna
saastesurve kui ka põllumajanduslike tegevuste efektiivsemaks muutumise tõttu, mis ei soosi antud
kinnistu edasist arendamist maatulundusmaa sihtotstarbe pakutavaid võimalusi kasutades.
Koostatav detailplaneering annab planeeritava kinnistu parema kasutamise, kasutuseta olevate
maade kasutuselevõtu.
4. Praegune olukord.
Planeeritav ala asub Rannamõisa külas, Harku tee 52 kinnistul, Harku-Rannamõisa maanteest (riigi
kõrvalmaantee nr 11191) edelas, Harku-Rannamõisa tee ja Ranna tee ristmikust ~400 m loodes.
Planeeritav ala on ~0.5 ha suur, alal hooned puuduvad. Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele
on Harku teelt, tavalise autotranspordiga kinnistule hetkel ei pääse.
Kinnistul paiknevad madalpinge maakaabel ja liitumiskilp, keskpinge õhuliin, paekivist plats
pinnaga ~34 m2. Reljeefilt on maa-ala tasane. Kinnistu edelaosa on metsane.
4.1. Piirangud
Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke
maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb
planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa
juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu
harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse.
Vastavalt Harku valla üldplaneeringu p. 2.1.2 tuleb detailplaneeringu koostamisel
tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel arvestada tingimustega, mis
on määratud ÜP-s hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale. Harku valla
ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning
tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe
režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2
hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Planeeritava Harku tee 52 maaüksuse suurus on 4010 m2,
planeeritav maa-ala on väiksem kui üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal
paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurus. Lähim elamu paikneb
Harku tee 52 kinnistust 193 m kaugusel loodes.
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee kaitsevöönd 30 m ulatub ~23-25 m laiuselt kinnistule. Kinnistu
kirdeosa läbib keskpinge õhuliin, kaitsevööndiga 10+10 m.
5. Kontaktvöönd.
Kontaktvööndi ulatus on ala, mis jääb planeeritava kinnistu suhtes vähem kui ~200 m kaugusele,
täpsem paiknemine situatsiooniskeemil. Kontaktvööndi alal on Harku-Rannamõisa teest edelas
hetkel maatulundusmaa kinnistud, maanteest kirdes on valik rikkalikum - põhja pool on
elamumaad, planeeritavast kinnistust põhjakirdes on ühiskondlike ehitiste maa, Harku tee 47 kuni
Harku tee 57 on tootmismaa kinnistud, neist Harku tee 55 ja 57 on 15% ulatuses ärimaa
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
5 23.01.2022
sihtotstarbega. Elamumaad on valdavalt hoonestatud, tootmismaad samuti. Harku tee 55 ja 57
on hetkel hoonestamata, muud kinnistud on samuti hoonestamata. Suurim korruselisus hoonetel
vaadeldaval alal on 2.
Kontaktvööndi alast ~150 kaugusel edelas on kavandatud Laagri - Harku - Rannamõisa tee uus
trass, mis muudab olemasoleva Harku tee asulasiseseks teeks, mida transiitliiklus ei läbi.
Kontaktvööndi kaguserva on kehtestatud Harku tee 54 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
järgi kavandatud kaks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut, jätkuna Harku tee Paldiski mnt
poolses osas olevatele äri- ja tootmismaa kinnistutele.
Käesolevas planeeringus kavandatav ärimaa kinnistu oleks Harku tee 45 kinnistu suhtes justkui
teine väravapost Rannamõisa tee poolt tulijaile, kus Harku tee äärsete eramute järel on
maatulundusmaa ühel pool (Harku tee 46) ja ühiskondlike ehitiste maa teisel pool (Harku tee 45)
ning algab äri- ja tootmismaade ala.
Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav detailplaneering võimaldab luua korrastatud lokaalse
alguse (või lõpu) äri- ja tootmisfunktsioonidele Tabasalu aleviku ja Rannamõisa küla piiril.
6. Planeering ja ehitusõigus.
6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine.
Uue hoonestuse planeerimisel on arvestatud olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga ning
naaberkinnistutel kehtivate detailplaneeringutega.
Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida silmatorkava välimuse ja vormikeelega, mis tagab, et
lähialadelt vaadelduna on ärihoone märgatav ka maanteekiirustel liikujaile.
Hoone projekteerimisel on nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna miljööga
sobivusega arvestamist.
Planeeritav hoonestus võib erineda lähiala hoonestustavast. Hoonestustingimuste väljatöötamisel
on arvestatud lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga.
6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud.
Olmereoveed juhitakse asula reoveekanalisatsioonisüsteemi ja olmevesi tuleb planeeritavatesse
hoonesse asula ühisveevärgist, nii veetorustik kui ka kanalisatsioonitorustik rajatakse kuni
liitumispunktideni. Olmeprügi kogutakse kinnistule planeeritud sorteeritud jäätmete kogumisplatsil
(betoonalus erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega). Olmeprügi käitlemine ja äravedu
lahendatakse vastavalt Harku valla jäätmekäitluseeskirjadele.
6.2. Planeerimispõhimõtted.
Planeeritav ala lahendatakse vastavalt joonisel 04 “Põhijoonis” toodule. Kinnistu kirdeservast
eraldatakse 10.0 m laiune riba transpordimaa sihtotstarbega kinnistuks (pindala 595 m2), millele on
võimalik näha ette kergliiklustee rajamine.
Hoonestusala (põhijoonisel punase viirutusega) on ette nähtud kinnistul alale, mis paikneb kinnistul
olevatest piirangutest vabal alal. Kuna kinnistu lõunapoolne osa on metsane, siis hoonestusala
jääb kinnistu edelapiirist ~31 - 39 m kaugusele, et maksimaalselt säilitada kõrghaljastust ja
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
6 23.01.2022
kasutada kõrghaljastust uue neljarealise tee suhtes müratõkkena. Hoonestusala pind on ~25%
kogu kinnistu pindalast.
6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad.
Hoonestusala paigutamisel on arvestatud tellija soovide, olemasoleva olukorraga, kavandatud
hoonestusala arvestab alal kehtivate piirangutega.
Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatuste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”.
6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele.
Alal varasemad detailplaneeringud puuduvad. Detailplaneering ei sisalda kontaktvööndi alal
koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritava ala ulatuses muuta Harku valla
üldplaneeringut ja teemaplaneeringut „Nõuded elamute, suvilate, aiamajade ja nende
abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa
jagamiseks hajaasustusalal“, seletuskirja p. 4.1 kirjeldatud kõrgemate planeeringute piirangutele
mittevastavuse tõttu.
Detailplaneeringu lahendus vastab Harju maakonnaplaneering 2030+ suunistele:
1. DP loob olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva
elu- ja majanduskeskkonna – lähiala elukeskkonnale lisaks luuakse võimalus kodulähedaste
ettevõtete toimimiskohana;
2. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine
toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu kasutades kestlikke
transpordiliike – planeeringus nähakse ette kergliiklustee kinnistu eraldamine,
naaberkinnistute kehtestatud detailplaneeringutes on kergliiklusteede kinnistute eraldamine
ette nähtud, koostatava DP elluviimisel on võimalik kergliiklustee rajada loogilise pikkusega
lõiguna;
3. Linnalise asustusega ala - kompaktse asustuse arenguks sobiv ala, mida iseloomustavad
maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamumaad, tootmismaad, äripiirkonnad, tihedale
asustusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja
töökohtade olemasolu kohapeal – kontaktvööndi alal on esindatud mitmed funktsioonid,
ala on tehnovõrkude härsti varustatud, töökohti tekib juurde;
4. Piirkondlik keskus - (koondunud suurem hulk kvaliteetteenuseid, samuti töökohad; kolmanda
tasandi keskus) – Tabasalu aleviku tugevus keskusena dp elluviimisel kasvab;
5. Ruumilised väärtused vastavalt Harju mp 2030+ kaardile alal puuduvad, seega DP ei
kahjusta maakonna väärtuslikku ruumi;
6. Uute arendusalade kavandamine saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades
terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud
kommunikatsiooni- ja taristulahendused – planeeritav ala on hea juurdepääsuga, pakutav
ruumilahendus on terviklik, taristu rajatakse lähedalolevaid laiendades;
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
7 23.01.2022
7. Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses – lähimad
ettevõtted paiknevad teisel pool teed planeeritavast alast kirdes;
8. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii
linnakeskkonnas kui hajaasustuses, kasutades lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele
ka vastavaid hooldusvõtteid haljasaladel ning rohetaristu toimimist toetavaid lahendusi
ehitiste kavandamisel – kinnistule nähakse ette 50% maatulundusmaa sihtotstarve,
planeeritava ala edelaosas olev kõrghaljastatud ala on ette nähtud säilitada, sinna
hoonestust ei kavandata, kinnistut ei piirata aiaga (lubatud piirdeaedade lahendused
seletuskirja p.6.2.3).
Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav DP vastab Harju maakonnaplaneering 2030+ ptk 2.2
"Linnalise asustusega alad" suunistele ja teemaplaneeringule " Harjumaa kergliiklusteed".
6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid.
Hooneprojekti koosseisus on soovituslik koostada krundile heakorrastusprojekt, mille järgi rajada
uus haljastus ning piirdeaiad. Piirdeaedade lubatud asukohad (planeeritava hoone ja parkla
vahetus ümbruses) vaata põhijooniselt, väravad ei tohi avaneda avalike teede ja tänavate poole
ega tohi paikneda teede nähtavuskolmnurkades. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete
rajamine, samuti ei tohi teha teravate otstega piiret, kuhu võivad metsloomad kinni jääda.
Piirdeaia lahendus peab sobituma hoonete arhitektuurilahendustega ja vastama piirkonna
piirdeaiatavadele.
6.3. Ehitusõigus.
Eraldatavale transpordimaa sihtotstarbega kinnistule ei ole hoonete rajamine lubatud.
Ärimaa sihtotstarbe määramisel on lähtutud ÜP nõudest, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei
häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele
antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse
poolest. Kinnistule 50% maatulundusmaa sihtotstarbe määramisel on lähtutud eesmärgist
maksimaalselt säilitada leebe režiimiga haljasmaad ja parkmetsamaad.
Harku tee 52 kinnistu lubatud hoonetealune pind on 500 m2, maksimaalne lubatud suletud
brutopind on 1000 m2. Hoonestusala piires võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja kuni
viis ühe- kuni kahekorruselist abihoonet eraldiseisvana või põhihoonega kokkuehitatatult.
Põhihoone hoonealusest pinnast 0…100% võib olla kahekorruseline ja keldrikorrusega.
Katusekalded on vahemikus 0°…40°, hoone kõrgus max 10.0 m, abihoonete kõrgus max 5.0 m,
mõõdetuna maapinnast. Hoone maksimaalsest kõrgusest tohib ehitada vähesel määral
kõrgemale korstnaid ja paigaldada muid tehnoseadmeid, mis on hoone toimimiseks vajalikud.
Hoone sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata
arhitektuurse projekti ja vertikaalplaneeringuga, ent mitte kõrgem kui ±0.000 = ABS +30.000.
Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda.
Välisilmelt võivad hooned olla silmapaistva vormikeelega, historitsistlike ja järeleaimavate stiilide
ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Hoonete projektid on kohustus kooskõlastada
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
8 23.01.2022
detailplaneeringu koostanud arhitektiga ja vallaarhitektiga eskiisprojekti staadiumis ning
detailplaneeringu koostanud arhitektiga eelprojekti staadiumis.
Välisviimistluseks kasutada otstarbekaid materjale - puitu (laudis), looduskivi, metalli, tehisplaate.
Katusekatetena kasutada rullmaterjali või valtsplekki. Imiteerivate materjalide kasutamine
välisviimistluses ja palkhoonete püstitamine ei ole lubatud. Välisviimistlusmaterjalide nõuded
kehtivad nii põhi- kui ka abihoonetele. Abihoone ja piire peab sobima põhihoone arhitektuuriga.
Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse
tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”).
6.3.1. Raietööd
Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja puudest puhastada. Eelistatavalt mitte likvideerida ühtegi
elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada. Kõrghaljastuse likvideerimist
ja asendusistutust kajastada vajadusel hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus
vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele.
7. Liiklus ja parkimine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa, mille aasta keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 2018. a andmetel ~2200 a/ööp. Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele toimub
naaberkinnistule rajatavalt juurdepääsuteelt. DP-s nähakse ette pääs kinnistule võimalikult
põhjanurgast, naaberkinnistule rajatav juurdepääsutee on joonistel esitatud vastavalt
naaberkinnistu Harku tee 46 kehtivale DP-le. Pääs Harku tee 52 kinnistule hakkab olema
juurdepääsutee põhjaosas, umbes 26 m Harku-Rannamõisa tee katendist. Juurdepääsutee
nähtavuskolmnurgad jms on lahendatud kehtestatud naaberkinnistu DP-s.
Sajuvete eemaldamine on lahendatud vertikaalplaneerimisega. Harku-Rannamõisa tee jalg- ja
kergliiklusteed paiknevad tee kirdeservas, planeeritavast kinnistust teisel pool teed. Harku tee 52
kinnistust eraldatakse 10 m laiune riba tulevasele kergliiklusteele.
Parkimine on lahendatud kinnistul ning riigiteel parkimist ega manööverdamist ei ole ette nähtud.
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad. Projekteeritud
hoone parkimisnormatiiv on tabel 9.1 järgi 1/40 (asutused), mis teeb parkmiskohtade nõudeks
vähemalt 30 kohta.
Nähtavusalad on lahendatud naaberkinnistu DP-s.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib
koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse
korral annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee
ehitusloa Maanteeamet.
8. Heakorrastus.
Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud, et olemasolevaid puid peaks likvideerima
minimaalselt. Ehitusega rikutud kohtades taastada muru.
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
9 23.01.2022
Piirdeid võib rajada vastavalt planeeritava hoonestuse vajadustele (vaata ka seletuskirja p.6.2.3),
ent võimalusel piirete rajamist välditakse.
Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile rajatud betoonalustele.
9. Vertikaalplaneerimine.
Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest
eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele, krundi
maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04
“Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele
ja teeprojektile. Vertikaalplaneering lahendada hoonete eelprojektide mahus selliselt, et on
takistatud sademevete valgumine naaberkinnistutele ja avalikele aladele. Sademeveed
immutada omal kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
10. Planeeritava ala bilanss.
1. Planeeritav ala 0.5 ha
2. Ärimaa 3415 m2
3. Transpordimaa 595 m2
5. Suletud brutopind (plan. hooned) 1200 m2
5. Põhihoonete arv 1
6. Abihoonete arv 5
7. Parkimiskohti 30
11. Keskkonnakaitse nõuded.
Kinnistu planeerimisel ja hoonestusalade määramisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe
kahjustada olemasolevat haljastust. Ehitatava hoone vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus
lahendada lähialal olevate tehnovõrkude kaudu.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriskiga alade kaardile („Harjumaa
pinnase radooniriski kaart“ 2008) jääb detailplaneeringu ala kõrge radooniriskiga piirkonda (50-
150 kBq/m3). Enne hoonete projekteerimist ja reaalset ehitamist teostada detailsem radoonialane
uuring ning arvestada radooniohu vähendamisega uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel.
Ala asub kaitstmata põhjaveega alal. Teede ja platside sademevetele näha ette õli- ja
mudapüüdur vastavalt asjakohastele normidele.
Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile intralogistiliselt sobivatesse
kohtadesse betoonalustele. Krundi valdaja peab järgima Harku valla jäätmehoolduseeskirja ja
sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega.
Krundil taastada ehitusega rikutud kohtades muru. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada või
asfalteerida või katta tolmuvaba kattega, vähe (harva) kasutatavatel parkimisaladel on võimalik
rajada ka tugevdatud alusega murualad.
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
10 23.01.2022
Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest
eemale ja immutada pinnasesse.
11.1. Mürakaitsemeetmed
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada
olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016.
a. määrusele nr 32 ning on kavandatud leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete (päeval 65 dB,
öösel 55 dB, hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 dB ja 60 dB), tagamiseks. Planeeritav ala on
tasane, osaliselt kõrghaljastusega, hooned riigitee kaitsevööndis puuduvad ja neid sinna ei
planeerita. Olemasolevad müraallikad on riigi kõrvalmaantee nr 11191 Harku-Rannamõisa, mille
aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on vaadeldaval lõigul 2018. a andmetel ~2200 a/ööp,
liiklusest põhjustatud mürataset pole käesolevas detailplaneeringus mõõdetud, uusi müraallikaid
ei planeerita. Leevendusmeetmetena on otstarbekas tiheda heki rajamine müratundlike ruumide
ja välialade riigitee poolsetesse servadesse, hoone arhitektuuris arvestada võimalike
müraallikatega, hoone konstruktsioonide ja avatäidete valimisel tagada nõuetekohane
mürapidavus, planeeritavad hooned paigutada riigiteest võimalikult kaugele.
Leevendusmeetmete koosmõjul on müra normtasemed hoonetes tagatud ja puudub vajadus
müratõkkeseinte rajamiseks. Müra vähendamise meetmed peavad olema rakendatud hiljemalt
planeeritavatele hoonetele kasutuslubade väljastamise ajaks. Huvitatud isikul on põhjendatud
kahtluste korral kohustus tõendada müra mõõtmistega planeeritavate hoonete kasutuslubade
taotlemisel müra normtasemetele vastamist planeeritud hoonetes. Riigitee omanik
(Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest
ning ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
11.2. Keskkonnamõju hindamisest.
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei
kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus
kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Käesoleval juhul kavandatav tegevus
kuulub KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 nimetatud tegevuse alla, so tegemist on infrastruktuuri
ehitamisega ja hilisema kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 13 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda KSH algatamist
KeHJS § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul muuhulgas elurajooni arendamisel.
Antud detailplaneeringu korral määratakse maatulundusmaale ärimaa sihtotstarve ja kinnistule
määratakse ehitusõigused. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga
kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi
kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
11 23.01.2022
valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei
põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine
detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik ning arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu
ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Harku
Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju ning
KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise
meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; nähti ette
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal meetmed põhjavee kaitseks; selgitati välja kavandatava
tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse
ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning
muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad:
a) majanduslikud mõjud:
Lähiala majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uue
ärihoone loomisega suureneb kohaliku piirkonna külastatavus ja eeldatavalt kasvab kohalik
tööhõive ja kohaliku tööhõive kasvamise tõttu vähenevad pendelrändest tulenevad negatiivsed
majanduslikud mõjud ja ka koormus keskkonnale (transpordisaaste vähenemine, kuna võimalik
kohalik töökoht on jalakäigu või jalgrattasõidu kaugusel).
b) sotsiaalsed mõjud:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine toob kaasa lähiala sotsiaalse olukorra paranemise,
kohalike elanike võimalike töökohtade arv suureneb. Samuti nagu eelmises punktis viidatud, saab
pendelrändest vabaneva aja arvelt paraneda kohalike elanike sotsiaalne tervis perega
koosolemise aja suurenemise tõttu. Planeeringu elluviimisega laiendatakse ka kohalikku
kergliiklusteedevõrgustikku, mis samuti toob kaasa kohalikele elanikele sotsiaalse olukorra
paranemise rekreatsioonikorraldusliku taristu kvaliteedi tõusu kaudu.
c) kultuurilised mõjud:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal kultuurilisi
mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Harku valla kultuuripärandi väärtust. Kuna
kavandatava hoone kasutajate tegevusi ei piirata, siis on võimalik ka tulevaste büroopindade
kasutajatena näha kultuuritööstusettevõtteid. Samuti nagu kahes eelmises punktis viidatud,
saavad pendelrändest vabaneva aja arvelt kohalikud elanikud tegeleda kultuuriga.
d) mõju looduskeskkonnale:
Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna ulatuslikku
kahjustumist, ehitiste ja ehitustegevuse alune looduskeskkond ei säili. Samuti nagu kolmes eelmises
punktis viidatud, väheneb pendelrändest tulenevad negatiivsed majanduslikud mõjud ja ka
koormus keskkonnale (transpordisaaste vähenemine, kuna võimalik kohalik töökoht on jalakäigu
või jalgrattasõidu kaugusel).
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
12 23.01.2022
12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks.
Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Soovitav on sõlmida naabrivalve lepingud.
Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid (prožektorid).
Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja
uste konstruktsioon ja lukustus). Piirded rajatakse vajadusel põhijoonisel näidatud kohtadesse,
hoonetesse ja territooriumile paigaldatakse videovalvesüsteem.
13. Tuleohutusnõuded.
Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete vähim lubatud
tulepüsivusklass on TP3. Hoonete rajamisel krundi piirile lähemale kui 4 m tuleb arvestada EVS 812-
7:2018 p.12 ja alapunktid nõuetega. Väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk Q = 20 L/sek 3h jooksul
saadakse rajatavast tuletõrje veevõtukohast (rajatav tuletõrjehüdrant (V=20.0 L/sek), vastavalt
EVS 812-6:2012.
14. Elektrivarustus.
Käesoleva detailplaneeringuga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 3 x 63A.
Kinnistu elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV maakaablitega toiteliinid alates
kinnistu kirdenurgas olevast liitumiskilbist põhihoonesse.
15. Sidevarustus.
Raadiolingiga, sidevarustuse tehnovõrke ei rajata.
16. Veevarustus ja kanalisatsioon.
Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, ühisveevärk ja -kanalisatsioon
puuduvad.
Kinnistu liitumiseks ühisveevärgiga rajatakse ringistusega De110 torustik Harku-Rannamõisa
kergliiklustee L1 (19801:001:2772) kinnistule alates Harku tee 51 kinnistust kuni Vahtra tänavani.
Igale rajatava veetoru kõrvale jäävale kinnistule nähakse ette liitumispunkti väljaehitamine,
otstarbeka distantsi tagant nähakse ette tuletõrjeveehüdrandid. Torulõigud riigimaantee all
rajada kinnisel meetodil.
Kinnistute kanaliseeritav reovesi suunatakse kanalisatsiooni eelvoolu: Harku-Rannamõisa
kergliiklustee L1 (19801:001:2772) paiknev De160 isevoolne ühiskanalisatsioon.
Prognoositud vooluhulgad:
Vesivarustus: 4.0 m3/ööp
Kanalisatsioon: 4.0 m3/ööp
Välistulekustutus: 20.0 L/sek
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979
13 23.01.2022
Välisvõrgud:
Rajatakse kinnistusisesed välisvõrgud. Planeeritavast liitumispunktist hooneni rajatakse veetorustik.
Sademeveed immutatakse pinnasesse omal kinnistul vertikaalplaneerimise abil,
sademeveetorustikke ega drenaažitorustikke ei rajata.
Välisvõrkudele koostatakse eraldi projektid peale DP kehtestamist. DP-s on lahendatud reovee
isevoolse või survelise ärajuhtimise võimalused. Survelise reovee ärajuhtimise puhul määratakse
reoveepumpla(te) asupaik koos kuja ning kommunikatsioonidega.
Planeeritavatele ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikele nähakse ette isikliku kasutusõiguse ala,
mis vastab torustike kaitsevööndile.
Rajatavate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike pikkused on ~350 m koos ringistusega.
17. Soojusvarustus.
Lahendatakse lokaalsena planeeritava hoone ehitusprojekti koosseisus.
18. Planeeringu elluviimine.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud
järjekorras, saavutamaks detailplaneeringus sätestatut:
- vajalike servituutide seadmine ja maakorralduslike toimingute teostamine;
- tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos
vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel;
- ehituslubade väljastamine Harku Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede
ehitamiseks, vajadusel;
- uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine
Harku Vallavalitsuse poolt, vajadusel. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne
planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
- hoonetele ehituslubade väljastamine.
Seletuskirja koostas: Madis Karu
Seletuskirja kontrollis: Madis Karu
Tellija esindaja: Katrin Mändma
Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee
[email protected] GSM +3725281979