dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine

Rahandusministeerium · 28. juuni 2022
Viit
15-3/5407-1
Registreeritud
28. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
28. juuli 2022

Failid

  • 📎2022.06.16_Algatamise otusu nr 60.asice1569 KB
  • 📎2022.06.16_KSH algatamata jätmise otsus nr 61.asice274 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Meriküla 16. juuni 2022 nr 61 Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Harku Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 60 algatati Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris. Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga loodulikel haljasmaadel tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada tingimustega, mis on määratud hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale. Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute, suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa, taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ on määratud, et leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena ette näha kuni 25 % ulatuses maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2 hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest tulenevalt võiks leebe režiimiga loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u 5000 m² suurusel alal, mis on 25% ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest maaüksusest. Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse korral saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis volikogu hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurusest väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Keskkonnaamet asus oma 01.02.2021 kirjaga nt 6-3/21/151-2 seisukohale, et t arvestades kavandatava tegevuse asukohta ning teadaolevat informatsiooni, ei ole eeldada, et ühe büroohoone ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning parkimisala kavandamisega ei kaasne eeldatavalt oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkt 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35 lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille 1) nimetus on “Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneering”; 2) eesmärk on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ning 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramiseks büroohoone püstitamiseks; 3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa); 4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa); 5) koostaja on Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (äriregistrikood 10222546, aadress Sõbra tn 24b, 10920, Tallinn, Harjumaa) 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. 3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. 4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa. 5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning edastada Keskkonnaametile. 6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kotkas vallavolikogu esimees Lisa 1 Harku Vallavolikogu 16. juuni 2022 otsuse nr 61 “ Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” juurde Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Planeeritav ala, suurusega u 0,40 ha, paikneb Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa tee, Vilipi tee ja Uuesepa tee vahelisel alal, Tabasalu aleviku edelapiiril, piirnedes põhjast 11191 Harku- Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga, idast ja lõunast Harku tee 54 (katastritunnus 19801:002:1838) maatulundusmaaga ning läänest Harku tee 46 (katastritunnus 19801:002:1481) maatulundusmaaga. Harku tee 52 maaüksus, suurusega 4010 m², on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ja hoonestamata. Juurdepääs planeeritavale alale on Harku-Rannamõisa teelt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa- ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris. Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga loodulikel haljasmaadel tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada tingimustega, mis on määratud hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale. Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute, suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa, taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ on määratud, et leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena ette näha kuni 25 % ulatuses maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2 hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest tulenevalt võiks leebe režiimiga loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u 5000 m² suurusel alal, mis on 25% ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest maaüksusest. Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse korral saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis volikogu hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurusest väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine. 2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule. 2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega. 2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. 2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1. Maakasutus Planeeritavast alast on 3006 m² metsamaad ja 1004 m² muud maad. Ala on kaetud segametsaga ja maantee äärne ala on lage rohumaa. 3.2. Vee kasutus Ala veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. 3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – büroohoone ja parkla ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. 3.4. Looduskeskkonna kirjeldus 3.4.1. Pinnas Planeeritaval alal on õhuke pinnakate ja aluspõhjaks on Väo kihistu. 3.4.2. Veestik Planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal. 3.4.3. Taimkate ja loomastik Alal kasvab kase-kuuse segamets. 3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Planeeringualast u 0,5 km kaugusel asub kavandatav Sõrve looduskaitseala ja u 1 km kaugusel asub Rannamõisa maastikukaitseala. 3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Planeeringualast u 1 km kaugusel asub Rannamõisa loodusala. 3.5. Heited 3.5.1. Müra ja vibratsioon Hoone kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on üsna vähene. Ala asub Harku-Rannamõisa maantee kõrval, kust jõuab kinnistule liiklusest tulenev müra ja vibratsioon. 3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoone soojavarustus ja liiklus. Keskkonnaregistri andmetel on planeeringualast teisel pool maanteed A&R Carton AS tööstusettevõte, u 500 m kaugusel OÜ Strantum katlamaja ja u 400 m kaugusel Alexela tankla. 3.5.3. Tahked jäätmed Hoone ehitamise käigus tekivad ehitusjäätmed, mida kogutakse liigiti. Hoone kasutamise käigus tekivad olmejäätmed, mida kogutakse liigiti. Eeldusel, et jäätmete käitlemisel tuleb lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki. 3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Planeeringualast 1 km raadiuses ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastike ega kohti ei leidu. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Kavandatava tegevuse ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamisega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme. Hoonete ja rajatiste ehitamisega kaasneb ajutine müra, vibratsioon ja õhusaaste. Planeeringuala hilisemal kasutamisel tekib müra, vibratsioon ja õhusaaste hoone küttest ja kasutatavast tehnikast. Kasutatav tehnika ja kütus ei ole teada. Hoonete ehitamiseks kasutatav materjal ja kogus ei ole teada, seega ei ole võimalik hinnata, millised ja kui palju ehitusjäätmeid võib ehitamise käigus tekkida. Ehitusjäätmed tuleb koguda tekkekohal liigiti. Planeeritav tegevus toob kaasa nii ehituse kui ehitiste kasutamise ajal ka olmejäätmete tekke. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel ei tekitata olulist negatiivset mõju keskkonnale 4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus kavandatava tegevuse ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamisega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. Kaitsmata põhjaveega aladel tuleb ehitustegevuse ajal rakendada tõhusaid reostuse ennetamise meetmeid, et vältida reostusohtu. Hoonete projekteerimisel anda detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks. 4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus ehk maaüksusele büroohoone ja parkla rajamine avaldab mõju ala vahetule ümbrusele. Kavandatava tegevuse realiseerumisel läheb suurem osa kinnistul asuvast metsamaast raadamisele. Arvestades ala paiknemist maantee ääres on mõju on eeldatavalt väike. 4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Kavandatava tegevusega kaasneb metsa raadamine ja maakasutuse muutus, kus loodusliku ala asemel rajatakse büroohoone ja parkla. 4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Detailplaneeringuga kavandav tegevus ei ulatu kaitsealuste liikide leiukohtadele, mistõttu ei avalda kavandatav tegevus eeldatavalt mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Planeeringu elluviimiseks vajalik puude langetamine ja võsa raie tuleb teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi. 4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kuna tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 võrgustiku alale. 4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju Büroohoone kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus 05.01.2021 kirjaga nr 11-1/67 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet asus oma 01.02.2021 kirjaga nt 6-3/21/151-2 seisukohale, et t arvestades kavandatava tegevuse asukohta ning teadaolevat informatsiooni, ei ole eeldada, et ühe büroohoone ja selle juurde kuuluvate abihoonete ning parkimisala kavandamisega ei kaasne eeldatavalt oluline keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. 6. Kokkuvõte Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Koostas: Lembe Reiman Keskkonnaspetsialist Saatja: Kaisa Pagil <[email protected]> Saadetud: 27.06.2022 17:36 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmine Tere! Edastan Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamise otsuse nr 60 ja KSH algatamata jätmise otsuse nr 61, lisatud manusesse. Lugupidamisega Kaisa Pagilassistent ________________________________ Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 606 3839Mob: 5553 9321 OTSUS Meriküla 16. juuni 2022 nr 60 Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Harku tee 52 (katastritunnus 19801:002:1837) maaüksusel. Planeeritav ala, suurusega u 0,40 ha, paikneb Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa tee, Vilipi tee ja Uuesepa tee vahelisel alal, Tabasalu aleviku edelapiiril, piirnedes põhjast 11191 Harku- Rannamõisa tee (katastritunnus 19801:002:0299) transpordimaaga, idast ja lõunast Harku tee 54 (katastritunnus 19801:002:1838) maatulundusmaaga ning läänest Harku tee 46 (katastritunnus 19801:002:1481) maatulundusmaaga. Harku tee 52 maaüksus, suurusega 4010 m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega ja hoonestamata. Juurdepääs planeeritavale alale on Harku-Rannamõisa teelt. Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ning avalikult kasutatava tee kaitsevöönd. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku-Rannamõisa tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseadustiku § 26 lõige 2 sätestab, et pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks või laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust. Planeerimisseaduse1 § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise huviga rajatise püstitamiseks ja olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. 1 jõustunud 1. juulil 2015. PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.18.4 kohaselt on tiheasustusaladel kõikide arendustegevuste puhul kohustuslik detailplaneeringu koostamine. Samuti tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus üldplaneeringu seletuskirja punktist 2.18.3, mille kohaselt äri- ja tootmismaa väljaarendamisel on suure liikluskoormusega maanteede vahetus läheduses vajalik kavandatava tegevuse avalik planeerimine koos vajadusel mõjude hindamise läbiviimisega, kuna tegemist on nn aktiivtsoonidega liiklusarterite lähedal, kus omavad huvisid erinevad ühiskonna grupid. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris. Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga loodulikel haljasmaadel tuleb üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2 kohaselt arvestada tingimustega, mis on määratud hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale. Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute, suvilate,aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa, taluhoonete juurde kuuluv tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Teemaplaneeringu punktis 3.5 „Nõuded äri- ja üldkasutatavate hoonete planeerimisele, projekteerimisele, ehitamisele ja ärimaade kruntimisele“ on määratud, et leebe režiimiga haljasaladel võib maaüksuse kõrvalsihtotstarbena ette näha kuni 25 % ulatuses maaüksuse pindalast ärimaa. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2 hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Eeltoodud tingimustest tulenevalt võiks leebe režiimiga loodusliul haljasmaal ärimaa sihtotsterve olla kavandatud u 5000 m² suurusel alal, mis on 25% ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud 2 ha suurusest maaüksusest. Harku tee 52 maaüksuse suuruseks on 4010 m². Seega arvestades, et 2 ha suuruse maaüksuse korral saaks olla hajaasustuses kavandatava ärimaa krundi suurus maksimaalselt 5000 m², siis volikogu hinnangul on põhjendatud 3415 m² suuruse 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundi kavandamine. Samas jääb planeeritav maa-ala üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurusest väiksemaks. Seega tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahendusete muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine. Algatatava planeeringuga tehakse ettepanek olemasoleva 4010 m2 suurusega maatulundusmaa sihtotstarbega Harku tee 52 maaüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundile soovitakse määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Detailplaneeringuga moodustatakse ka Harku tee 52 maaüksusest u 595 m2 suurune transpordimaa sihtotstarbega krunt perspektiivse kergliiklustee tarvis Harku-Rannamõisa tee äärde. Planeeringuga moodustatav transpordimaa sihtotstarbega krunt võõrandatakse tasuta vallale. Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist tulenevalt põhjendatud. Harku tee 52 maaüksus paikneb kehtestatud üldplaneeringu kohaselt osaliselt riigimaantee kaitsevööndis ja kogu ulatuses tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Maantee sanitaarkaitsevöönd tähistas kuni 15.08.2014 kehtinud maanteede projekteerimise normides olemasolevate maanteede kõrval arvestatavat ala, kus õhusaaste ületab perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni, pinnase saastamine võib arvestusliku perioodi lõpuks saavutada lubatud piirkontsentratsiooni. Maastik on tunduvalt muutunud ning inimese elamine ja puhkamine on tervisele ohtlik. 2014. a, pärast Harku valla üldplaneeringu kehtestamist, muudeti projekteerimise norme, ning normides ei kajastatud maantee sanitaarkaitsevööndi terminit. Õigusaktist tuleneva kaitsevööndi määramisel tuleb kehtiva õiguse alusel lähtuda ehitusseadustiku § 71 lõikes 2 sätestatud avalikult kasutatava tee kaitsevööndi tingimustest. Samas eeltoodud fakt ei muuda asjaolu, et Harku Vallavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringus maantee sanitaarkaitsevöönditesse üldjuhul täiendavaid elamumaid ei kavandatud ehk maanteede äärde ei kavandatud täiendavat elamute ehitamise õigust. Seega arvestades maaüksuse paiknemist Harku- Rannamõisa tee ääres, kus vahetult teisel pool teed asub olemasolev toomis- ja äripiirkond, on volikogu hinnangul põhjendatud olemasolevast 4010 m² suurusest maatulundusmaa maaüksusest 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundi kavandamine ja ärihoone püstitamine, kuna maaüksuse suurusest ja asukohast tulenevad asjaolud ei võimalda maaüksuse maatulunduslikku kasutamist ning alale ei ole kehtiva üldplaneeringu kohaselt võimalik kavandada elamu või puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamist. Harku Vallavolikogu hinnangul on kavandatav tegevus piirkonda sobiv ning planeeringu realiseerimisega ei kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Planeeringualast üle Harku-Rannamõisa tee paiknevad olemasolevad tootmishooned ning planeeringuala piirneb Harku Vallavolikogu 26.11.2020 otsusega nr 96 vastu võetud Harku tee 54 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alaga, kus detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku tee 54 katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vallavalitsus on sõlminud lepingu nr 5-9/207/22 detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringu kohase tehnilise infrastruktuuri väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks 12.05.2022. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel Arhitektuuribüroo Nafta OÜ (äriregistrikood 10222546). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud hüvitavad planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi ka Harku tee 52 maaüksuse omanik. Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Rannamõisa külas Harku tee 52 maaüksusel. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142 lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rannamõisa külas Harku tee 52 (katastritunnus 19801:002:1837) maaüksusel ning lähialal. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Harku tee 52 katastriüksuse jagamiseks üheks 50% ärimaa ja 50% maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ärimaa krundile soovitakse detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse kohaselt määrata ehitusõigus büroohoone püstitamiseks. Transpordimaa krunt kavandatakse Harku- Rannamõisa tee äärde perspektiivse kergliiklustee rajamise tarbeks. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3. Planeeritava ala suurus on u 0,40 ha. 4. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil http://www.harku.ee/documents/2846103/14283771/Juhend+detailplaneeringu+koostamiseks .pdf. 5. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 6. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 7. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning digitaalselt ühel laserkettal. 9. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu algatamisel ei ole teiste uuringute vajadust ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. 10. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud, Päästeamet, Maanteeamet, kõikide planeeringuala ja kontaktala olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 11. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kotkas vallavolikogu esimees Planeeritava ala piir Kontaktvööndi piir TELLIJA PROJEKT Katrin Mändma TELLIJA AADRESS Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering TELLIJA ESINDAJA UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE Katrin Mändma JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE KINNISTU OMANIK AADRESS Katrin Mändma OMANIKU AADRESS Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM OMANIKU ESINDAJA Katrin Mändma KM0120 E PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Madis Karu PROJEKTI AUTOR 12.09.2021 A3 1:8000 01 Madis Karu JOONIS Situatsiooniskeem ARHITEKT Veiko Koppe JOONESTAJA Madis Karu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! 28 .4 5 Juurdepääsutee vastavalt 29.55 Tp Harku tee 46 kehtestatud DP-le 29.62 28 . 30 X=6583750 29 29.51 29 . 56 . 55 Y=540650 29.39 29 . 58 28.23 2 29 9. 53 . 44 Ha rk u- 29 .5 Ra 29 9 nn 28.34 29 . 63 am 29 .6 1 19 õi 29 . 54 8 28 0 sa .4 .4 1 ke 7 2 :0 1: rglii 28.28 0 28 29 31 k 14 lust .2 . 64 4 29 . A 29. 66 ee 28.26 28.32 64 L3 28.41 2 29 9. 58 4 .5 28.86 3 29 28 .7 .6 29 4 8 11191 Harku-Rannamõisa 29 . 72 tee 28.41 19801:002:0299 2 .6 9 29 9. 62 29 28.27 .5 6 . 08 Harku tee 47a 28.42 28 .3 4 29 Tp 28 19801:001:3004 28.25 .7 .7 9 Tp 1 29 .7 28.27 2 5 28.54 29 9. 70 29 . 66 .5 28.40 9 28.12 29 .8 28.32 29 2 28.38 .7 28 29 6 . 82 2 .7 28.57 29 9. 6 1 29 .6 6 .6 2 2 97 1 48 28.06 29 Harku tee 46 A 28.44 28.29 28.07 29 . 81 28.75 .7 19801:002:1481 28.11 28.12 29 5 paekivi 2 .6 28.38 29 9. 6 9 28.07 28.12 . 29 62 6 28.41 .6 0 28.09 28.19 Harku tee 52 28.68 19801:002:1837 28.35 28.19 28.45 28.33 28.45 28.68 28.84 28.59 28.29 28.31 00 M 100% - 0 –/– –/– 0 4010 m 2 Harku tee 54 19801:002:1838 TINGMÄRGID: PLANEERITAVA ALA PIIR OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR MAATULUNDUSMAA 10 kV KESKPINGE ÕHULIINI KAITSEVÖÖND MAANTEEKAITSEVÖÖND 30 m NAABERKINNISTU PLAN. SISSEPÄÄSUTEE Märkused: Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid 100, 150. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann. Pos TELLIJA Katrin Mändma PROJEKT TELLIJA AADRESS Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering Hoone 0 TELLIJA ESINDAJA Katrin Mändma UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE sihtotstarve KINNISTU OMANIK Katrin Mändma AADRESS OMANIKU AADRESS Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju hoone H MP pind hooneid Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM Korruseid m.p. / m.a. MA pind abihooneid OMANIKU ESINDAJA Katrin Mändma KM0120 E PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Kinnistu pind Madis Karu PROJEKTI AUTOR 12.09.2021 A3 1:500 02 Madis Karu JOONIS Tugiplaan ARHITEKT Veiko Koppe PKinn. PHoon. JOONESTAJA Madis Karu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! TINGMÄRGID: PLANEERITAVA ALA PIIR KONTAKTVÖÖNDI PIIR OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR Soo tn 3 Soo tn 77 Soo tn 44 19801:002:0046 19801:002:4450 19801:001:3059 Vahtra tn 10 Soo tn 5 Soo tn 75 Soo tn 42 19801:002:0093 19801:002:0071 19801:002:4980 19801:001:2781 Soo tn 7 Soo tn 73 Soo tn 40 19801:002:0047 19801:002:4990 19801:001:2861 Soo tn 9 Soo tn 71 Soo tn 38 19801:002:7170 19801:002:4460 19801:001:2795 Soo tn 11 Soo tn 69 Soo tn 36 19801:002:0072 19801:002:7250 19801:001:2695 MAATULUNDUSMAA Kuusiku tn 6 Soo tn 13 Soo tn 67 Soo tn 34 19801:002:4130 19801:002:0066 19801:002:4600 19801:001:3052 Soo tn 15 Soo tn 65 Soo tn 32 19801:002:7180 19801:002:4610 19801:001:3107 Soo tn 17 Soo tn 63 19801:002:7190 19801:002:4620 Soo tn 19 Soo tn 61 19801:002:7200 19801:002:5000 Soo tn 21 Soo tn 59 Soo tn 26 ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA 19801:002:0065 19801:002:4630 19801:002:0614 Soo tn 23 Soo tn 57 Soo tn 24 19801:002:0048 19801:002:4640 19801:002:0615 Kuusiku tn 4 19801:002:5500 Soo tn 25 Soo tn 55 19801:002:7210 19801:002:4470 Soo tn 27 Soo tn 53 Soo tn 20 19801:002:7220 19801:002:4650 19801:001:2863 Vahtra tn 12 19801:002:0094 Soo tn 29 Soo tn 51 19801:002:7230 19801:002:4480 TOOTMISMAA Soo tn 31 Soo tn 49 19801:002:7240 19801:002:4660 Kooli tn 5 Soo tn 33 Soo II-17 19801:002:1989 19801:002:0111 19801:002:4490 Soo tn 35 Soo tn 45 Kuusiku tn 1 19801:002:5830 19801:002:4670 19801:002:2470 Soo tn 37 Soo tn 43 Soo tn 10 19801:002:0060 19801:002:4680 19801:001:3061 TRANSPORDIMAA Kooli tn 7 19801:001:3205 Soo tn 39 Soo tn 41 19801:002:0073 19801:002:4500 Nooruse tn 3 // 5 19801:002:1689 Kuusiku tn 2 19801:002:0394 Vahtra tn 14 19801:002:0095 Nooruse tn 6 19801:001:3203 TOOTMISMAA 85%, ÄRIMAA 15% ELAMUMAA Harku-Rannamõisa kergliiklustee L28 19801:001:3260 Vahtra tn 7 19801:002:0524 Nooruse tn 8 19801:001:3204 ÜLDKASUTATAV MAA Kuusiku tn 2b 19801:002:3630 Vahtra tänav L2 19801:002:0832 Vahtra tn 16 19801:002:0096 Nooruse tänav L2 19801:001:3202 Kuusiku tn 2a 19801:001:3149 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L29 19801:001:3150 Vahtra põik 1 19801:001:3121 Nooruse tn 10 19801:001:3201 Vahtra tn 18 19801:001:3124 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L30 19801:001:3119 Vahtra tänav L3 19801:002:1006 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L31 19801:001:3125 Nooruse tn 9a 19801:002:0132 Nooruse tn 9 19801:002:3850 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L2 19801:001:2612 Nooruse tänav L1 19801:001:2773 Harku tee 47 19801:001:3113 Harku tee 49 19801:001:3307 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L34 19801:001:3114 Harku tee 47a 19801:001:3004 Nooruse tn 20 19801:001:2774 Harku tee 53a 19801:002:0059 Harku tee 51 19801:001:3303 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L35 19801:001:3308 Harku tee 52 Harku tee 53 19801:002:1837 19801:002:1233 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L36 19801:001:3304 Harku tee 55 19801:001:2766 19801:002:0224 Nooruse tänav 19801:002:0989 Harku tee 46 19801:002:1481 Harku tee 57 19801:001:2767 Harku tee 59 19801:001:2768 Nooruse tn 22 19801:001:2769 Harku tee 54 19801:002:1838 Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1 19801:001:2772 Nooruse tn 24 19801:001:2771 11191 Harku-Rannamõisa tee 19801:002:0299 Harku tee 58 19801:002:1235 TELLIJA PROJEKT Katrin Mändma TELLIJA AADRESS Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering TELLIJA ESINDAJA UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE Uuesepa tee 2 19801:002:1839 Katrin Mändma JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE KINNISTU OMANIK AADRESS Katrin Mändma OMANIKU AADRESS Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM OMANIKU ESINDAJA Katrin Mändma KM0120 E PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Madis Karu PROJEKTI AUTOR 12.09.2021 A2 1:2000 03 Madis Karu JOONIS Kontaktvöönd ARHITEKT Veiko Koppe JOONESTAJA Madis Karu Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! 28 .4 5 Juurdepääsutee vastavalt 29.55 Tp Harku tee 46 kehtestatud DP-le 29.62 28 . 30 X=6583750 29.51 29 29 . 56 . 55 LP V, Y=540650 29.39 28.23 2 29 . 58 LP K 29 9. 53 . 44 Ha rk u- 29 .5 Ra 29 9 nn 28.34 29 . 63 am 29 .6 1 19 õi 29 . 54 8 28 0 sa .4 .4 1 ke .0 7 2 :0 1: rglii 28.28 0 10 28 29 31 k 14 lust .2 . 64 4 29 . A 29. 66 ee 28.26 28.32 64 L3 28.41 2 29 9. 58 4 .5 28.86 3 29 28 .5 .7 .6 16 29 4 8 11191 Harku-Rannamõisa 29 . 72 tee 28.41 19801:002:0299 2 .6 9 29 9. 62 29 28.27 .5 6 . 08 Harku tee 47a 28.42 28 .3 4 29 Tp 28 19801:001:3004 28.25 .7 .7 9 Tp 1 29 24. 8 .7 .3 28.27 2 5 29 9. 70 37 28.54 29 . 66 .5 28.40 9 28.12 29 .8 28.32 29 2 28.38 .7 28 29 6 . 82 2 .7 28.57 29 9. 6 1 29 .6 6 .6 2 2 .2 97 1 48 18 28.06 29 Harku tee 46 A 28.44 28.29 28.07 29 . 81 28.75 .7 19801:002:1481 28.11 28.12 29 5 28.38 28.07 02 paekivi 28.12 2 .6 29 9. 6 9 . 29 62 6 28.41 .6 0 28.09 22. 8 28.19 Harku teem 1719.3 522 28.68 .0 19801:002:1837 10 .4 37 28.35 28.19 4. 0 40 .4 28.45 28.33 28.45 28.68 .0 28.84 20 28.59 4. 0 02 28.29 33 01 .0 43. 3 .6 21 28.31 0.000 = 30.000 ABS L 100% Ä 50%, M 50% - 0 –/– 10.0 500 –/– 0 1/3 2 / -1 500 4. 595 m 2 0 3415 m 2 P30 P0 Harku tee 54 19801:002:1838 .0 35 Märkused: Asendiplaani aluseks on OÜ Amaate AKM teostatud topo-geodeetiline alusplaan: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Harku tee 52", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, TINGMÄRGID: kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. Mõõdistamise aluseks on GPS punktid 100, 150. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann. Planeeitava ala piir Olemasoleva kinnistu piir KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED, KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED max max krundi Hoonete Maa sihtotstarve min. parkimiskohti, 10 kV keskpinge õhuliini kaitsevöönd pos krundi hoonete Hooneid maapealne plan. max korrus; ja osakaalu %: tule- normatiivne / kitsendused nr aadress alune krundil suletud pind m2 max kõrgus DP liikide kaupa püsivus kavandatud Maanteekaitsevöönd 30 m pind m2 brutopind teekaitsevöönd (KV) 30 m, KP Harku Planeeritud asfaltkattega tee 01 tee 52 3415 500 2/-1; 10 m 1+5 Ä50%, M50% 1200 TP3 30 / 30 õhuliini KV 10+10 m, Võimalik hoone asukoht Harku tee KV 30 m, KP õhuliini KV 01 595 - - - L100% - - - 10+10 m, tee L52 Servituudi vajadusega ala Hoonete ehitamisel võib välisviimistlusmaterjalidest kasutada betooni, puitu, kivi, krohvi ja klaasi. Fassaad peab olema liigendatud arhitektuuri- jm. nõuded Naabrkinnistu plan. sissepääsutee nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada heledaid värvitoone. Katusekatte toon valida tume (must, tumehall, tumepruun) või metalne. Katusekalde vahemik 0-3°. Hoone ±0.000 täpsustada ehitusprojektis. Hoone sokli kõrgus ja hoone Nähtavuskolmnurk, 70 km/h, "Rahuldav" esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projektiga. Hoonestusala läheduses võib krundi osasid piirata piirdeaiaga (võrkpiire), kõrgusega kuni 1.5 m. Abihoonete max kõrgus 5.0 m. Piirdeaia võimalik asukoht TELLIJA PROJEKT Katrin Mändma Uus kinnistu piir TELLIJA AADRESS Harku tee 52 ja lähiala detailplaneering Pos Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 TELLIJA ESINDAJA Katrin Mändma UUSEHITIS ÜMBEREHITUS LAMMUTAMINE Ärimaa JUURDEEHITUS REKONSTRUEERIMINE TEHNOSÜST. MUUTMINE KINNISTU OMANIK AADRESS Hoone 0 Katrin Mändma Maatulundusmaa OMANIKU AADRESS Harku tee 52, Rannamõisa, Harku, Harju sihtotstarve Harju mk, Tallinn, Kristiine, Räägu tn 24-2 LEPING NR. TÖÖ NR. STAADIUM OMANIKU ESINDAJA Katrin Mändma KM0120 E Hoonestusala hoone H MP pind hooneid PROJEKTI JUHT KUUPÄEV MÕÕT LEHT NR. Korruseid abihooneid Madis Karu m.p. / m.a. MA pind PROJEKTI AUTOR 23.01.2022 A3 1:500 04 Madis Karu JOONIS Kinnistu pind Põhijoonis ARHITEKT Veiko Koppe JOONESTAJA Madis Karu PKinn. PHoon. Arhitektuuribüroo Nafta OÜ: Reg. nr 10222546, GSM +3725281979, www.ab-nafta.ee, [email protected], Sõbra tn 24b, Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, 10920. MTR EP10222546-0001 Antud joonis on autorikaitse objekt ja kuulub Arhitektuuribüroo Nafta OÜ-le. Joonist ei ole lubatud kasutada, paljundada ega loovutada kolmandatele isikutele ilma Arhitektuuribüroo Nafta OÜ kirjaliku loata! RANNAMÕISA KÜLA HARKU TEE 52 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Tellija: Katrin Mändma Töö nr. Aadress: KM0120 Staadium HARJU maakond, Tallinn, DP Kristiine linnaosa, Räägu tn 24-2 23.01.2022 Planeerija: Vastutav spetsialist: Madis Karu Madis Karu Projektijuht: Huvitatud isik: Madis Karu Katrin Mändma Arhitektuuribüroo NAFTA OÜ Tallinn, Nõmme, Sõbra tn 24B, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] reg.nr: 10222546 MTR: EP10222546-0001 2 23.01.2022 Sisukord 1. Seletuskiri 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 3 2. Teostatud uuringud. 3 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 3 4. Praegune olukord. 4 4.1. Piirangud 4 5. Kontaktvöönd. 4 6. Planeering ja ehitusõigus. 5 6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine. 5 6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud. 5 6.2. Planeerimispõhimõtted. 5 6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad. 6 6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele. 6 6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid. 7 6.3. Ehitusõigus. 7 6.3.1. Raietööd 8 7. Liiklus ja parkimine. 8 8. Heakorrastus. 8 9. Vertikaalplaneerimine. 9 10. Planeeritava ala bilanss. 9 11. Keskkonnakaitse nõuded. 9 11.1. Mürakaitsemeetmed 10 11.2. Keskkonnamõju hindamisest. 10 12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks. 12 13. Tuleohutusnõuded. 12 14. Elektrivarustus. 12 15. Sidevarustus. 12 16. Veevarustus ja kanalisatsioon. 12 17. Soojusvarustus. 13 18. Planeeringu elluviimine. 13 2. Joonised 1. Situatsiooniskeem 01 M 1:8000 2. Tugiplaan 02 M 1:500 3. Kontaktvööndi skeem 03 M 1:2000 4. Põhijoonis 04 M 1:500 3. Lisad ja tehnilised tingimused Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 3 23.01.2022 1. SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. Käesoleva detailplaneeringu koostamise aluseks on: 1) Katrin Mändmaga sõlmitud töövõtuleping nr. KM_0120_DP; 2) Rannamõisa külas Harku tee 52 kinnistul ja lähialal detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine, Harku Vallavalitsuse XX.XX.2020 korraldus nr YYY; 3) Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneering; 4) Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering. Detailplaneeringu koostamisel on juhindutud Eesti Vabariigis planeerimist ning vara ja maaomandit reguleerivatest seadustest ja õigusaktidest. Arvestatud on Harku valla kehtiva ja koostatava üldplaneeringuga ja ehitusmäärusega. 2. Teostatud uuringud. Planeeritava ala topo-geodeetilise alusplaani on mõõdistanud OÜ Amaate AKM: "Maa-ala plaan tehnovõrkudega, Harju maakond, Harku vald, Rannamõisa küla, Sõrve tee 1a", töö nr T-001-20, mõõdistamise aeg 27.01.2020, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, krundipiirid joonisele kantud Maaregistri andmete järgi 31.01.2020. a. OÜ Amaate AKM, reg. nr 10877879, litsents 303 MA, 270 MA-k, EE-7695/2323, Luise tn 4, Kesklinn, Tallinn, Harju maakond, 10142, [email protected], +3726620708, mõõdistas Kaido Kikas, joonestas Mihkel Kogermann. Geoloogilised uuringud teha vajadusel vastavalt planeeritud hoonete valitud asukohale. Vastavalt Eesti radooniriski kaardile paikneb planeeritav ala kõrge radooniriskiga alal. Teha radooniriski uuringud ning arvestada radooniohu vähendamisega uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Harku tee 52 kinnistule hoonestusõiguse määramine ärihoone ning neid teenindavate abihoonete ja rajatiste ehitamiseks, kinnistu tehnovõrkudega varustamise lahendamiseks, Harku-Rannamõisa tee äärde kergliiklustee kinnistu loomiseks. Ärihoone kasutamise otstarbeks on kavandatud esimesele ja teisele korrusele büroopinnad. Ehitusõigus planeeritakse Harku tee 52 kinnistule ühe ärihoone ja kuni viie abihoone rajamiseks, abihooneid on lubatud ehitada kokku põhihoonega. Kinnistu sihtotstarbeks saab ärimaa 100%. Detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjenduseks on omaniku soov arendada kinnistul äritegevust ja võtta praegune hoonestamata ja võsastuv kinnistu kasutusele. Kuna kinnistu on põllumajandusliku kõlvikuna väike ja võsastuv, paikneb pigem tiheda liiklusega maantee ääres, kus teisel pool maanteed on välja arendatud tööstusala, siis maatulundusmaana kinnistu Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 4 23.01.2022 sihtotstarbeline kasutus muutub aastatega üha keerukamaks nii lähiala tehiskeskkonna saastesurve kui ka põllumajanduslike tegevuste efektiivsemaks muutumise tõttu, mis ei soosi antud kinnistu edasist arendamist maatulundusmaa sihtotstarbe pakutavaid võimalusi kasutades. Koostatav detailplaneering annab planeeritava kinnistu parema kasutamise, kasutuseta olevate maade kasutuselevõtu. 4. Praegune olukord. Planeeritav ala asub Rannamõisa külas, Harku tee 52 kinnistul, Harku-Rannamõisa maanteest (riigi kõrvalmaantee nr 11191) edelas, Harku-Rannamõisa tee ja Ranna tee ristmikust ~400 m loodes. Planeeritav ala on ~0.5 ha suur, alal hooned puuduvad. Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele on Harku teelt, tavalise autotranspordiga kinnistule hetkel ei pääse. Kinnistul paiknevad madalpinge maakaabel ja liitumiskilp, keskpinge õhuliin, paekivist plats pinnaga ~34 m2. Reljeefilt on maa-ala tasane. Kinnistu edelaosa on metsane. 4.1. Piirangud Harku valla üldplaneeringu ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Vastavalt Harku valla üldplaneeringu p. 2.1.2 tuleb detailplaneeringu koostamisel tiheasustusaladele jäävatel leebe režiimiga looduslikel haljasmaadel arvestada tingimustega, mis on määratud ÜP-s hajaasustuse põhimõttel arendatavale väikeelamumaale. Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 kohaselt peab leebe režiimiga looduslikul haljasmaal ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema vähemalt 2 hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Planeeritava Harku tee 52 maaüksuse suurus on 4010 m2, planeeritav maa-ala on väiksem kui üldplaneeringus leebe režiimiga looduslikul haljasmaal paikneva ehitusõiguse võimaldamiseks nõutud maaüksuse miinimumsuurus. Lähim elamu paikneb Harku tee 52 kinnistust 193 m kaugusel loodes. Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee kaitsevöönd 30 m ulatub ~23-25 m laiuselt kinnistule. Kinnistu kirdeosa läbib keskpinge õhuliin, kaitsevööndiga 10+10 m. 5. Kontaktvöönd. Kontaktvööndi ulatus on ala, mis jääb planeeritava kinnistu suhtes vähem kui ~200 m kaugusele, täpsem paiknemine situatsiooniskeemil. Kontaktvööndi alal on Harku-Rannamõisa teest edelas hetkel maatulundusmaa kinnistud, maanteest kirdes on valik rikkalikum - põhja pool on elamumaad, planeeritavast kinnistust põhjakirdes on ühiskondlike ehitiste maa, Harku tee 47 kuni Harku tee 57 on tootmismaa kinnistud, neist Harku tee 55 ja 57 on 15% ulatuses ärimaa Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 5 23.01.2022 sihtotstarbega. Elamumaad on valdavalt hoonestatud, tootmismaad samuti. Harku tee 55 ja 57 on hetkel hoonestamata, muud kinnistud on samuti hoonestamata. Suurim korruselisus hoonetel vaadeldaval alal on 2. Kontaktvööndi alast ~150 kaugusel edelas on kavandatud Laagri - Harku - Rannamõisa tee uus trass, mis muudab olemasoleva Harku tee asulasiseseks teeks, mida transiitliiklus ei läbi. Kontaktvööndi kaguserva on kehtestatud Harku tee 54 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu järgi kavandatud kaks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistut, jätkuna Harku tee Paldiski mnt poolses osas olevatele äri- ja tootmismaa kinnistutele. Käesolevas planeeringus kavandatav ärimaa kinnistu oleks Harku tee 45 kinnistu suhtes justkui teine väravapost Rannamõisa tee poolt tulijaile, kus Harku tee äärsete eramute järel on maatulundusmaa ühel pool (Harku tee 46) ja ühiskondlike ehitiste maa teisel pool (Harku tee 45) ning algab äri- ja tootmismaade ala. Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav detailplaneering võimaldab luua korrastatud lokaalse alguse (või lõpu) äri- ja tootmisfunktsioonidele Tabasalu aleviku ja Rannamõisa küla piiril. 6. Planeering ja ehitusõigus. 6.1.1. Asula eripära arvestava asustuse planeerimine. Uue hoonestuse planeerimisel on arvestatud olemasoleva elu- ja looduskeskkonnaga ning naaberkinnistutel kehtivate detailplaneeringutega. Uus hoonestus on ette nähtud projekteerida silmatorkava välimuse ja vormikeelega, mis tagab, et lähialadelt vaadelduna on ärihoone märgatav ka maanteekiirustel liikujaile. Hoone projekteerimisel on nõutud kinnistu (reljeef, haljastus), lähinaabrite ja piirkonna miljööga sobivusega arvestamist. Planeeritav hoonestus võib erineda lähiala hoonestustavast. Hoonestustingimuste väljatöötamisel on arvestatud lähipiirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadiga. 6.1.2. Inimtegevusest lähtuva kahju piiramiseks rakendatavad abinõud. Olmereoveed juhitakse asula reoveekanalisatsioonisüsteemi ja olmevesi tuleb planeeritavatesse hoonesse asula ühisveevärgist, nii veetorustik kui ka kanalisatsioonitorustik rajatakse kuni liitumispunktideni. Olmeprügi kogutakse kinnistule planeeritud sorteeritud jäätmete kogumisplatsil (betoonalus erinevat tüüpi olmejäätmete konteineritega). Olmeprügi käitlemine ja äravedu lahendatakse vastavalt Harku valla jäätmekäitluseeskirjadele. 6.2. Planeerimispõhimõtted. Planeeritav ala lahendatakse vastavalt joonisel 04 “Põhijoonis” toodule. Kinnistu kirdeservast eraldatakse 10.0 m laiune riba transpordimaa sihtotstarbega kinnistuks (pindala 595 m2), millele on võimalik näha ette kergliiklustee rajamine. Hoonestusala (põhijoonisel punase viirutusega) on ette nähtud kinnistul alale, mis paikneb kinnistul olevatest piirangutest vabal alal. Kuna kinnistu lõunapoolne osa on metsane, siis hoonestusala jääb kinnistu edelapiirist ~31 - 39 m kaugusele, et maksimaalselt säilitada kõrghaljastust ja Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 6 23.01.2022 kasutada kõrghaljastust uue neljarealise tee suhtes müratõkkena. Hoonestusala pind on ~25% kogu kinnistu pindalast. 6.2.1. Planeerimislahendus - teed, kinnistud, hoonestusalad. Hoonestusala paigutamisel on arvestatud tellija soovide, olemasoleva olukorraga, kavandatud hoonestusala arvestab alal kehtivate piirangutega. Pääsud kinnistule, hoonete ja rajatuste soovituslik paiknemine on näidatud joonisel 04 “Põhijoonis”. 6.2.2. Vastavus kõrgematele planeeringutele. Alal varasemad detailplaneeringud puuduvad. Detailplaneering ei sisalda kontaktvööndi alal koostatavate planeeringute muutmise ettepanekuid. Detailplaneeringus tehakse ettepanek planeeritava ala ulatuses muuta Harku valla üldplaneeringut ja teemaplaneeringut „Nõuded elamute, suvilate, aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“, seletuskirja p. 4.1 kirjeldatud kõrgemate planeeringute piirangutele mittevastavuse tõttu. Detailplaneeringu lahendus vastab Harju maakonnaplaneering 2030+ suunistele: 1. DP loob olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna – lähiala elukeskkonnale lisaks luuakse võimalus kodulähedaste ettevõtete toimimiskohana; 2. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu kasutades kestlikke transpordiliike – planeeringus nähakse ette kergliiklustee kinnistu eraldamine, naaberkinnistute kehtestatud detailplaneeringutes on kergliiklusteede kinnistute eraldamine ette nähtud, koostatava DP elluviimisel on võimalik kergliiklustee rajada loogilise pikkusega lõiguna; 3. Linnalise asustusega ala - kompaktse asustuse arenguks sobiv ala, mida iseloomustavad maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamumaad, tootmismaad, äripiirkonnad, tihedale asustusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal – kontaktvööndi alal on esindatud mitmed funktsioonid, ala on tehnovõrkude härsti varustatud, töökohti tekib juurde; 4. Piirkondlik keskus - (koondunud suurem hulk kvaliteetteenuseid, samuti töökohad; kolmanda tasandi keskus) – Tabasalu aleviku tugevus keskusena dp elluviimisel kasvab; 5. Ruumilised väärtused vastavalt Harju mp 2030+ kaardile alal puuduvad, seega DP ei kahjusta maakonna väärtuslikku ruumi; 6. Uute arendusalade kavandamine saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused – planeeritav ala on hea juurdepääsuga, pakutav ruumilahendus on terviklik, taristu rajatakse lähedalolevaid laiendades; Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 7 23.01.2022 7. Ettevõtluspiirkonnad paiknevad eelistatult keskustes või nende vahetus läheduses – lähimad ettevõtted paiknevad teisel pool teed planeeritavast alast kirdes; 8. Kvaliteetse elukeskkonna säilimise huvides on oluline rohetaristu toimimise tagamine nii linnakeskkonnas kui hajaasustuses, kasutades lisaks rohevõrgu ruumilise sidususe säilitamisele ka vastavaid hooldusvõtteid haljasaladel ning rohetaristu toimimist toetavaid lahendusi ehitiste kavandamisel – kinnistule nähakse ette 50% maatulundusmaa sihtotstarve, planeeritava ala edelaosas olev kõrghaljastatud ala on ette nähtud säilitada, sinna hoonestust ei kavandata, kinnistut ei piirata aiaga (lubatud piirdeaedade lahendused seletuskirja p.6.2.3). Kokkuvõttes võib öelda, et koostatav DP vastab Harju maakonnaplaneering 2030+ ptk 2.2 "Linnalise asustusega alad" suunistele ja teemaplaneeringule " Harjumaa kergliiklusteed". 6.2.3. Muud rajatised ja väikevormid. Hooneprojekti koosseisus on soovituslik koostada krundile heakorrastusprojekt, mille järgi rajada uus haljastus ning piirdeaiad. Piirdeaedade lubatud asukohad (planeeritava hoone ja parkla vahetus ümbruses) vaata põhijooniselt, väravad ei tohi avaneda avalike teede ja tänavate poole ega tohi paikneda teede nähtavuskolmnurkades. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine, samuti ei tohi teha teravate otstega piiret, kuhu võivad metsloomad kinni jääda. Piirdeaia lahendus peab sobituma hoonete arhitektuurilahendustega ja vastama piirkonna piirdeaiatavadele. 6.3. Ehitusõigus. Eraldatavale transpordimaa sihtotstarbega kinnistule ei ole hoonete rajamine lubatud. Ärimaa sihtotstarbe määramisel on lähtutud ÜP nõudest, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. Kinnistule 50% maatulundusmaa sihtotstarbe määramisel on lähtutud eesmärgist maksimaalselt säilitada leebe režiimiga haljasmaad ja parkmetsamaad. Harku tee 52 kinnistu lubatud hoonetealune pind on 500 m2, maksimaalne lubatud suletud brutopind on 1000 m2. Hoonestusala piires võib ehitada ühe kuni kahekorruselise ärihoone ja kuni viis ühe- kuni kahekorruselist abihoonet eraldiseisvana või põhihoonega kokkuehitatatult. Põhihoone hoonealusest pinnast 0…100% võib olla kahekorruseline ja keldrikorrusega. Katusekalded on vahemikus 0°…40°, hoone kõrgus max 10.0 m, abihoonete kõrgus max 5.0 m, mõõdetuna maapinnast. Hoone maksimaalsest kõrgusest tohib ehitada vähesel määral kõrgemale korstnaid ja paigaldada muid tehnoseadmeid, mis on hoone toimimiseks vajalikud. Hoone sokli kõrgus ja hoonete esimese korruse põrandapinna absoluutkõrgus määrata arhitektuurse projekti ja vertikaalplaneeringuga, ent mitte kõrgem kui ±0.000 = ABS +30.000. Hoonete projekteerimisel tuleb jälgida nende sobivust väljakujunenud miljööga piirkonda. Välisilmelt võivad hooned olla silmapaistva vormikeelega, historitsistlike ja järeleaimavate stiilide ja ehisdetailide kasutamine ei ole lubatud. Hoonete projektid on kohustus kooskõlastada Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 8 23.01.2022 detailplaneeringu koostanud arhitektiga ja vallaarhitektiga eskiisprojekti staadiumis ning detailplaneeringu koostanud arhitektiga eelprojekti staadiumis. Välisviimistluseks kasutada otstarbekaid materjale - puitu (laudis), looduskivi, metalli, tehisplaate. Katusekatetena kasutada rullmaterjali või valtsplekki. Imiteerivate materjalide kasutamine välisviimistluses ja palkhoonete püstitamine ei ole lubatud. Välisviimistlusmaterjalide nõuded kehtivad nii põhi- kui ka abihoonetele. Abihoone ja piire peab sobima põhihoone arhitektuuriga. Kruntidele ulatuvad piirangud (kaitsevööndid) on kantud planeeritava ala plaanile ja ehitusõiguse tabelisse (vt 04 “Põhijoonis”). 6.3.1. Raietööd Kruntidel tuleb vajalikud alad võsast ja puudest puhastada. Eelistatavalt mitte likvideerida ühtegi elujõulist haljastuspuud, neid on soovituslik vajadusel ümber istutada. Kõrghaljastuse likvideerimist ja asendusistutust kajastada vajadusel hoonete kohta koostatavate projektide koosseisus vastavalt kohaliku omavalitsuse määrustele. 7. Liiklus ja parkimine. Planeeritav ala külgneb riigiteega 11191 Harku-Rannamõisa, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a andmetel ~2200 a/ööp. Juurdepääs planeeritavatele kinnistutele toimub naaberkinnistule rajatavalt juurdepääsuteelt. DP-s nähakse ette pääs kinnistule võimalikult põhjanurgast, naaberkinnistule rajatav juurdepääsutee on joonistel esitatud vastavalt naaberkinnistu Harku tee 46 kehtivale DP-le. Pääs Harku tee 52 kinnistule hakkab olema juurdepääsutee põhjaosas, umbes 26 m Harku-Rannamõisa tee katendist. Juurdepääsutee nähtavuskolmnurgad jms on lahendatud kehtestatud naaberkinnistu DP-s. Sajuvete eemaldamine on lahendatud vertikaalplaneerimisega. Harku-Rannamõisa tee jalg- ja kergliiklusteed paiknevad tee kirdeservas, planeeritavast kinnistust teisel pool teed. Harku tee 52 kinnistust eraldatakse 10 m laiune riba tulevasele kergliiklusteele. Parkimine on lahendatud kinnistul ning riigiteel parkimist ega manööverdamist ei ole ette nähtud. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 Linnatänavad. Projekteeritud hoone parkimisnormatiiv on tabel 9.1 järgi 1/40 (asutused), mis teeb parkmiskohtade nõudeks vähemalt 30 kohta. Nähtavusalad on lahendatud naaberkinnistu DP-s. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee-ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. 8. Heakorrastus. Hoonestusalade planeerimisel on arvestatud, et olemasolevaid puid peaks likvideerima minimaalselt. Ehitusega rikutud kohtades taastada muru. Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 9 23.01.2022 Piirdeid võib rajada vastavalt planeeritava hoonestuse vajadustele (vaata ka seletuskirja p.6.2.3), ent võimalusel piirete rajamist välditakse. Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile rajatud betoonalustele. 9. Vertikaalplaneerimine. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. Vältida sademevete valgumist naaberkruntidele, krundi maapinda ei tohi tõsta kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Hoonete 0.00 ettepanek vt. joonis 04 “Põhijoonis”. Planeeritud kõrgusmärke vajadusel korrigeerida vastavalt geoloogilistele uuringutele ja teeprojektile. Vertikaalplaneering lahendada hoonete eelprojektide mahus selliselt, et on takistatud sademevete valgumine naaberkinnistutele ja avalikele aladele. Sademeveed immutada omal kinnistul. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 10. Planeeritava ala bilanss. 1. Planeeritav ala 0.5 ha 2. Ärimaa 3415 m2 3. Transpordimaa 595 m2 5. Suletud brutopind (plan. hooned) 1200 m2 5. Põhihoonete arv 1 6. Abihoonete arv 5 7. Parkimiskohti 30 11. Keskkonnakaitse nõuded. Kinnistu planeerimisel ja hoonestusalade määramisel on lähtutud vajadusest võimalikult vähe kahjustada olemasolevat haljastust. Ehitatava hoone vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus lahendada lähialal olevate tehnovõrkude kaudu. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriskiga alade kaardile („Harjumaa pinnase radooniriski kaart“ 2008) jääb detailplaneeringu ala kõrge radooniriskiga piirkonda (50- 150 kBq/m3). Enne hoonete projekteerimist ja reaalset ehitamist teostada detailsem radoonialane uuring ning arvestada radooniohu vähendamisega uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel. Ala asub kaitstmata põhjaveega alal. Teede ja platside sademevetele näha ette õli- ja mudapüüdur vastavalt asjakohastele normidele. Jäätmed koguda sorteeritult konteineritesse, mis paigutada krundile intralogistiliselt sobivatesse kohtadesse betoonalustele. Krundi valdaja peab järgima Harku valla jäätmehoolduseeskirja ja sõlmima lepingu jäätmekäitlusettevõttega. Krundil taastada ehitusega rikutud kohtades muru. Sissepääsuteed ja parkimisplatsid sillutada või asfalteerida või katta tolmuvaba kattega, vähe (harva) kasutatavatel parkimisaladel on võimalik rajada ka tugevdatud alusega murualad. Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 10 23.01.2022 Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutada pinnasesse. 11.1. Mürakaitsemeetmed Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust on hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning on kavandatud leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruses nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete (päeval 65 dB, öösel 55 dB, hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 dB ja 60 dB), tagamiseks. Planeeritav ala on tasane, osaliselt kõrghaljastusega, hooned riigitee kaitsevööndis puuduvad ja neid sinna ei planeerita. Olemasolevad müraallikad on riigi kõrvalmaantee nr 11191 Harku-Rannamõisa, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on vaadeldaval lõigul 2018. a andmetel ~2200 a/ööp, liiklusest põhjustatud mürataset pole käesolevas detailplaneeringus mõõdetud, uusi müraallikaid ei planeerita. Leevendusmeetmetena on otstarbekas tiheda heki rajamine müratundlike ruumide ja välialade riigitee poolsetesse servadesse, hoone arhitektuuris arvestada võimalike müraallikatega, hoone konstruktsioonide ja avatäidete valimisel tagada nõuetekohane mürapidavus, planeeritavad hooned paigutada riigiteest võimalikult kaugele. Leevendusmeetmete koosmõjul on müra normtasemed hoonetes tagatud ja puudub vajadus müratõkkeseinte rajamiseks. Müra vähendamise meetmed peavad olema rakendatud hiljemalt planeeritavatele hoonetele kasutuslubade väljastamise ajaks. Huvitatud isikul on põhjendatud kahtluste korral kohustus tõendada müra mõõtmistega planeeritavate hoonete kasutuslubade taotlemisel müra normtasemetele vastamist planeeritud hoonetes. Riigitee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 11.2. Keskkonnamõju hindamisest. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Käesoleval juhul kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõige 2 punkti 10 nimetatud tegevuse alla, so tegemist on infrastruktuuri ehitamisega ja hilisema kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 13 punkti 2 kohaselt tuleb kaaluda KSH algatamist KeHJS § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul muuhulgas elurajooni arendamisel. Antud detailplaneeringu korral määratakse maatulundusmaale ärimaa sihtotstarve ja kinnistule määratakse ehitusõigused. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 11 23.01.2022 valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik ning arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu ei ole vajalik anda detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangut. Harku Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeeringumenetluse käigus. Planeeringu koostamise käigus kaaluti läbi võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; nähti ette radooniohjemeetmed; nähti ette nõrgalt kaitstud põhjaveega alal meetmed põhjavee kaitseks; selgitati välja kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt nähti ette haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad: a) majanduslikud mõjud: Lähiala majanduslikule arengule aitab detailplaneeringus kavandatu elluviimine kaasa, uue ärihoone loomisega suureneb kohaliku piirkonna külastatavus ja eeldatavalt kasvab kohalik tööhõive ja kohaliku tööhõive kasvamise tõttu vähenevad pendelrändest tulenevad negatiivsed majanduslikud mõjud ja ka koormus keskkonnale (transpordisaaste vähenemine, kuna võimalik kohalik töökoht on jalakäigu või jalgrattasõidu kaugusel). b) sotsiaalsed mõjud: Detailplaneeringus kavandatu elluviimine toob kaasa lähiala sotsiaalse olukorra paranemise, kohalike elanike võimalike töökohtade arv suureneb. Samuti nagu eelmises punktis viidatud, saab pendelrändest vabaneva aja arvelt paraneda kohalike elanike sotsiaalne tervis perega koosolemise aja suurenemise tõttu. Planeeringu elluviimisega laiendatakse ka kohalikku kergliiklusteedevõrgustikku, mis samuti toob kaasa kohalikele elanikele sotsiaalse olukorra paranemise rekreatsioonikorraldusliku taristu kvaliteedi tõusu kaudu. c) kultuurilised mõjud: Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga eeldatavalt kaasa lähialal kultuurilisi mõjusid, planeeringu elluviimine ei kahjusta Harku valla kultuuripärandi väärtust. Kuna kavandatava hoone kasutajate tegevusi ei piirata, siis on võimalik ka tulevaste büroopindade kasutajatena näha kultuuritööstusettevõtteid. Samuti nagu kahes eelmises punktis viidatud, saavad pendelrändest vabaneva aja arvelt kohalikud elanikud tegeleda kultuuriga. d) mõju looduskeskkonnale: Detailplaneeringus kavandatu elluviimine ei too endaga kaasa looduskeskkonna ulatuslikku kahjustumist, ehitiste ja ehitustegevuse alune looduskeskkond ei säili. Samuti nagu kolmes eelmises punktis viidatud, väheneb pendelrändest tulenevad negatiivsed majanduslikud mõjud ja ka koormus keskkonnale (transpordisaaste vähenemine, kuna võimalik kohalik töökoht on jalakäigu või jalgrattasõidu kaugusel). Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 12 23.01.2022 12. Nõuded kuritegevuse vältimiseks. Projekteerimisel on lähtutud EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest. Soovitav on sõlmida naabrivalve lepingud. Hoonete välisvalgustuseks näha ette turvaautomaatikal töötavad välisvalgustid (prožektorid). Hoonete projekteerimisel näha ette abinõud, mis vähendaksid kuritegevuse riski (näit. akende ja uste konstruktsioon ja lukustus). Piirded rajatakse vajadusel põhijoonisel näidatud kohtadesse, hoonetesse ja territooriumile paigaldatakse videovalvesüsteem. 13. Tuleohutusnõuded. Detailplaneering on koostatud vastavuses Siseministri 30.03.2017. määrusele nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Hoonete vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3. Hoonete rajamisel krundi piirile lähemale kui 4 m tuleb arvestada EVS 812- 7:2018 p.12 ja alapunktid nõuetega. Väliseks tulekustutuseks vajalik veehulk Q = 20 L/sek 3h jooksul saadakse rajatavast tuletõrje veevõtukohast (rajatav tuletõrjehüdrant (V=20.0 L/sek), vastavalt EVS 812-6:2012. 14. Elektrivarustus. Käesoleva detailplaneeringuga käsitletavate elektripaigaldiste arvutuslik võimsus on: 3 x 63A. Kinnistu elektrienergiaga varustamiseks nähakse ette 0.4 kV maakaablitega toiteliinid alates kinnistu kirdenurgas olevast liitumiskilbist põhihoonesse. 15. Sidevarustus. Raadiolingiga, sidevarustuse tehnovõrke ei rajata. 16. Veevarustus ja kanalisatsioon. Planeeringu koostamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, ühisveevärk ja -kanalisatsioon puuduvad. Kinnistu liitumiseks ühisveevärgiga rajatakse ringistusega De110 torustik Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1 (19801:001:2772) kinnistule alates Harku tee 51 kinnistust kuni Vahtra tänavani. Igale rajatava veetoru kõrvale jäävale kinnistule nähakse ette liitumispunkti väljaehitamine, otstarbeka distantsi tagant nähakse ette tuletõrjeveehüdrandid. Torulõigud riigimaantee all rajada kinnisel meetodil. Kinnistute kanaliseeritav reovesi suunatakse kanalisatsiooni eelvoolu: Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1 (19801:001:2772) paiknev De160 isevoolne ühiskanalisatsioon. Prognoositud vooluhulgad: Vesivarustus: 4.0 m3/ööp Kanalisatsioon: 4.0 m3/ööp Välistulekustutus: 20.0 L/sek Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979 13 23.01.2022 Välisvõrgud: Rajatakse kinnistusisesed välisvõrgud. Planeeritavast liitumispunktist hooneni rajatakse veetorustik. Sademeveed immutatakse pinnasesse omal kinnistul vertikaalplaneerimise abil, sademeveetorustikke ega drenaažitorustikke ei rajata. Välisvõrkudele koostatakse eraldi projektid peale DP kehtestamist. DP-s on lahendatud reovee isevoolse või survelise ärajuhtimise võimalused. Survelise reovee ärajuhtimise puhul määratakse reoveepumpla(te) asupaik koos kuja ning kommunikatsioonidega. Planeeritavatele ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikele nähakse ette isikliku kasutusõiguse ala, mis vastab torustike kaitsevööndile. Rajatavate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike pikkused on ~350 m koos ringistusega. 17. Soojusvarustus. Lahendatakse lokaalsena planeeritava hoone ehitusprojekti koosseisus. 18. Planeeringu elluviimine. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on vajalik teostada järgmised tegevused allpooltoodud järjekorras, saavutamaks detailplaneeringus sätestatut: - vajalike servituutide seadmine ja maakorralduslike toimingute teostamine; - tehnovõrkude, rajatiste ja teede tehniliste tingimuste hankimine, projektide koostamine koos vajalike kaasnevate lisauuringute teostamisega, vajadusel; - ehituslubade väljastamine Harku Vallavalitsuse poolt tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitamiseks, vajadusel; - uute planeeritud tehnovõrkude ja teede ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade väljastamine Harku Vallavalitsuse poolt, vajadusel. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; - hoonetele ehituslubade väljastamine. Seletuskirja koostas: Madis Karu Seletuskirja kontrollis: Madis Karu Tellija esindaja: Katrin Mändma Tallinn, Nõmme, Sõbra 24b, 10920 www.ab-nafta.ee [email protected] GSM +3725281979
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel