Teie 27.04.2022 nr 2-14/22/1821
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 04.05.2022 nr 12.2-1/3717-2
[email protected]
Väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlus
riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 3
alusel
Austatud proua Raudsepp
Vastuseks Teie 27.04.2022 kirjale nr 2-14/22/1821-1 märgime järgmist.
Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 49 lg 1 p 3 kohaselt on väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine lubatud, kui hankelepingu kiire sõlmimine on
vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse
tõttu, mis ei võimalda kinni pidada avatud või piiratud hankemenetluse tähtaegadest.
Hankijale ei tohi olla lepingu kiire sõlmimise põhjus kuidagimoodi omistatav ning sealjuures
ei tohi hoolsale hankijale olla sellise vajaduse tekkimine ka ettenähtav. Väljakuulutamiseta
läbirääkimisega menetluse kasutamisel ei tohi ettenägematus tuleneda mingil moel hankijast,
tema tegevusest või tegevusetusest (vt Euroopa Kohtu 11.09.2014 otsus C-19/13: Fastweb,
punkt 49; 08.04.2008 otsus C-337/05: komisjon vs. Itaalia, punktid 55–58; samuti Tallinna
Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsus nr 3-15-853, punkt 16). Hankijast sõltumatuks
ettenägematuks sündmuseks võib seega pidada Venemaa agressiooni Ukrainas. Küll aga ei
ole hankijast sõltumatuteks ettenägematuteks sündmusteks hankija enda tehtud vead ja RHS-
i või muude õigusaktide rikkumised.
Teie kirjast ja VAKO 18.04.2022 otsusest nr 39-22/238588 nähtub, et hankija sõlmis
hankelepingu ilma kohast menetlust korraldamata, arvates, et tema eelnevalt sõlmitud
raamleping võimaldab selle alusel hankelepingut sõlmida. Tegemist on RHS rikkumisega,
mida ei ole võimalik arvesse võtta erandliku menetluse kasutamist lubavate eelduste
esinemise hindamisel kui hankijast sõltumatut sündmust. Meie hinnangul ei ole võimalik
jaatada, et raamlepingu alusel seal sätestatud tingimustest täiesti erinevate asjade ostmine
võiks olla lubatav või vähemalt mõistetav eksimus. Teie kirjas viidatud õiguskirjanduses
väljendatud seisukohad ei ole võrreldavad praeguse situatsiooniga, kus tegemist on hankija
poolse RHS rikkumisega.
Samuti ei saa ettenägematu sündmusena käsitleda hankelepingu vaidlustamist ega vaidlustuse
rahuldamist VAKO poolt. Riigihankes tehtud hankija otsuste, toimingute ja RHS rikkumise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tulemusena sõlmitud hankelepingute vaidlustamine on õigusriigis riigihanke korraldamise
loomulik osa, millise võimalusega tuleb hankijal riigihanke planeerimisel alati arvestada.
Seda seisukohta on väljendatud ka õiguskirjanduses (vt M. A. Simovart jt. Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, lk 356 ja 357) ning kohtupraktikas (vt
TlnHKo 3-18-2743, p-d 17, 19-20). Teie kirjas viidatud Tallinna Halduskohtu seisukoht
lahendis nr 3-16-2129 ei ole kuidagi võrreldav praeguse situatsiooniga, kus riigihange ei ole
sugugi luhtunud hankijast mittetulenevatel põhjustel ega ka korduvalt.
Seega saab antud kontekstis hankijast sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks pidada üksnes
Venemaa agressiooni Ukrainas, millest tulenevalt peab olema tekkinud äärmine vajadus kiire
hankelepingu sõlmimiseks, mille tõttu avatud või piiratud hankemenetluse, sh lühendatud
tähtaegadega menetluse korraldamine ei ole võimalik. Kohtupraktikas on leitud, et lepingu
sõlmimise kiire vajaduse tekkides peab ka hankija ise riigihanget korraldades kiiresti
tegutsema (vt Euroopa Kohtu otsus C-194/88 R, p 14). Eelnevalt selgitatud põhjustel ei saa
hankija arvestada menetluse korraldamiseks jäänud aega alates VAKO otsusest. Seega tuleb
hankijal hinnata, kas alates Ukraina sõjast kuni asjade tarnimise vajaduseni, st Teie kirjast
lähtuvalt õppuste alguseni, oleks olnud piisavalt aega avatud või piiratud hankemenetluse
korraldamiseks, sh arvestades, et hankijal oleks olnud alust lühendada pakkumuste esitamise
tähtaega RHS § 93 lg 2 p 2 või § 94 lg 4 p 2 alusel.
Avatud hankemenetluses on võimalik pakkumuste esitamise tähtaega lühendada kuni 15
päevani ja ooteaeg riigihangetes, mille maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise
piirmääraga, on 14 päeva. Sellele lisandub riigihanke tingimuste koostamine, esitatud
pakkumuste läbi vaatamine ning otsuste tegemine. Hankija peaks arvestama ka võimaliku
vaidlustuse esitamisega ning mõistliku ajaga, mis kulub hankelepingus sätestatud asjade
tarnimisele. Rõhutame veelkord, et hankija ei saa hinnangu tegemisel arvesse võtta asjaolusid,
mis on tingitud tema enda tegevusest, st RHS rikkumisest ega ka vaidlustuse esitamisest ning
selle rahuldamisest.
Euroopa Komisjon on ka rõhutanud, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust
võib eelnevalt käsitletud alusel kasutada ainult lünga katmiseks, kuni leitakse püsivam
lahendus.1 Seetõttu tuleb hankijal hoolikalt kaaluda, millise ulatusega leping sõlmida, et see
ei läheks kaugemale kui üksnes lünga katmine püsiva lahenduse leidmiseni, kui seda tehakse
RHS § 49 lg 1 p 3 alusel. Püsivam lahendus tuleb hankijal leida väljakuulutatava riigihanke
teel.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kui kõige vähem läbipaistva
hankemenetluse liigi kasutamine saab olla üksnes rangelt erandlik, mida tuleb tõlgendada
kitsalt, kusjuures tõendamiskoormust menetluse kasutamise eelduseks olevate asjaolude osas
kannab erandile tugineda sooviv isik. Riigihanke menetlusliigi valiku otsustab RHS-i kohaselt
hankija, Rahandusministeerium saab anda üksnes nõu seaduse tõlgendamise küsimustes ning
soovitusi ja juhised seaduse paremaks järgmiseks.
1 1
Euroopa Komisjoni teatis: suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud
hädaolukorras 1.4.2020 (2020/C 108 I/01), arvutivõrgus kättesaadav: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-
osalused-kinnisvara/riigihanked/oigusaktid#euroopa-liidu-igusa.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Evelin Karindi-Kask 6113501
[email protected]
3