Pärnu Linnavalitsus Teie 11.04.2022 nr 8-4/2035/2022-13
[email protected] Meie 04.05.2022 nr 15-3/3250-2
Meremaa detailplaneeringust
Pärnu Linnavalitsus esitas 11.04.2022 Rahandusministeeriumile taotluse, mille palub
ettepanekuid Värati külas Meremaa detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Samuti määrata,
lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele, isikuid ning asutusi,
kellega tuleb teha üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel koostööd ja keda
planeeringu koostamisse kaasata.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2021 korraldusega
nr 611. Planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa, Värati sadama, Kalatiigi ja
Tõstamaa külmhoone hoonestatud kinnistuid. Detailplaneeringuga soovitakse Kalatiigi
kinnistul olemasolev tootmishoone ümber ehitada Värati sadamahooneks-sadamahotelliks,
tootmishoone Meremaa kinnistul ümber ehitada veekeskuseks. Lisaks soovitakse
väiketootmise tarvis kavandada ellingu ja sadama abihooneid, Läänemere seisukorra ja
kalanduse külastuskeskust, supluskohta, spordi- ja mänguväljakut, linnuvaatlustorni ning
avalikku promenaadi.
Planeeringuala jääb suures osas ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringu algatamisel
oli sooviks ehituskeeluvööndisse kavandada sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi, mis ei
nõudnud ehituskeeluvööndi vähendamist. Pärast detailplaneeringu algatamist on aga
selgunud, et ehituskeeluvööndisse soovitakse kavandada külastuskeskust ning linnutorni,
spordi- ja mänguväljakuid. Seega detailplaneeringuga tuleb teha ettepanek Tõstamaa valla
üldplaneeringu (kehtestatud 2008) muutmiseks ehituskeeluvööndi vähendamise tõttu.
Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) on näidatud Värati olemasoleva sadamana,
planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga määratud Tõstamaa-Värati väärtuslikul
maastikul ja ehituskeeluvööndi ulatuses rohelise võrgustiku koridoris. Pärnu maakonnaga
piirneva mereala maakonnaplaneeringu (kehtestatud 2017) on sadamale võimalikeks
kasutusotstarveteks määratud kalapüük, traalipüük, mereturism, merepääste, oluliseks on
peetud veeskamiskoha olemasolu.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Rahandusministeeriumile 11.04.2022 saadetud kirjas on toodud, et lähtuvalt PlanS § 81
lõigetest 2 ja 3 edastatakse ettepanekute tegemiseks detailplaneeringu koostamise aluseks
olevad lähteseisukohad. Kirjale on lisatud vaid Meremaa detailplaneeringu algatamise
korraldus, lähteseisukohti aga esitatud pole. Seetõttu ei ole võimalik teha lähteseisukohtadele
ka ettepanekuid.
PlanS § 6 punkt 12 kohaselt on lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast
algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab
planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu
koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest
isikutest. Detailplaneeringu algatamise korraldus ei sisalda lähteseisukohti. Palume koostada
lähteseisukohad ja esitada Rahandusministeeriumile, et saaksime anda detailplaneeringu
koostamiseks sisendi maakonnaplaneeringutest lähtuvalt.
2. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud
ametnikul on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb
üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud
koostöö ja kaasamise osas.
Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas määrata täiendavad
koostöötegijad ja kaasatavad enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu
(eskiislahenduse) avalikku väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu
dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja
optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava
informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise.
Esitatud detailplaneeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud,
keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Kuna
eskiislahendust pole veel koostatud ning puudub informatsioon koostöötegijate ja kaasatavate
kohta, siis pole võimalik ka määrata täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid.
3. Taotluses selgitab linnavalitsus, et planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa,
Värati sadama, Kalatiigi ja Tõstamaa külmhoone hoonestatuid kinnistuid. Juhime tähelepanu,
et detailplaneeringu nimetus võib olla eksitav avalikkusele, samuti naaberkinnisasjade
omanikele. Palume detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel, KSH vajalikkuse üle
otsustamisel, planeeringulahenduse koostamisel (sh seisukohti küsides) ja avalikustamisel
tuua planeeringuala tegelik asukoht selgelt ja üheselt välja.
Tuginedes PlanS § 81 lõikele 1, palume detailplaneeringu lähteseisukohad esitada
ettepanekute tegemiseks. KSH algaamise vajaduse väljaselgitamiseks palume esitada
linnavolikogu otsuse eelnõu koos keskkonnamõjude eelhinnanguga (PlanS § 142 lg 6, KeHJS
§ 33 lg 6). Detailplaneeringu eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142
lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2