dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Meremaa detailplaneeringust

Rahandusministeerium · 4. mai 2022
Viit
15-3/3250-2
Registreeritud
4. mai 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-33250-2 04.05.2022 Väljaminev kiri.asice397 KB

Sisu (failidest)

Pärnu Linnavalitsus Teie 11.04.2022 nr 8-4/2035/2022-13 [email protected] Meie 04.05.2022 nr 15-3/3250-2 Meremaa detailplaneeringust Pärnu Linnavalitsus esitas 11.04.2022 Rahandusministeeriumile taotluse, mille palub ettepanekuid Värati külas Meremaa detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Samuti määrata, lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele, isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel koostööd ja keda planeeringu koostamisse kaasata. Detailplaneeringu koostamine on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 27.09.2021 korraldusega nr 611. Planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa, Värati sadama, Kalatiigi ja Tõstamaa külmhoone hoonestatud kinnistuid. Detailplaneeringuga soovitakse Kalatiigi kinnistul olemasolev tootmishoone ümber ehitada Värati sadamahooneks-sadamahotelliks, tootmishoone Meremaa kinnistul ümber ehitada veekeskuseks. Lisaks soovitakse väiketootmise tarvis kavandada ellingu ja sadama abihooneid, Läänemere seisukorra ja kalanduse külastuskeskust, supluskohta, spordi- ja mänguväljakut, linnuvaatlustorni ning avalikku promenaadi. Planeeringuala jääb suures osas ranna ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringu algatamisel oli sooviks ehituskeeluvööndisse kavandada sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi, mis ei nõudnud ehituskeeluvööndi vähendamist. Pärast detailplaneeringu algatamist on aga selgunud, et ehituskeeluvööndisse soovitakse kavandada külastuskeskust ning linnutorni, spordi- ja mänguväljakuid. Seega detailplaneeringuga tuleb teha ettepanek Tõstamaa valla üldplaneeringu (kehtestatud 2008) muutmiseks ehituskeeluvööndi vähendamise tõttu. Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) on näidatud Värati olemasoleva sadamana, planeeringuala asub maakonnaplaneeringuga määratud Tõstamaa-Värati väärtuslikul maastikul ja ehituskeeluvööndi ulatuses rohelise võrgustiku koridoris. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu (kehtestatud 2017) on sadamale võimalikeks kasutusotstarveteks määratud kalapüük, traalipüük, mereturism, merepääste, oluliseks on peetud veeskamiskoha olemasolu. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. Rahandusministeeriumile 11.04.2022 saadetud kirjas on toodud, et lähtuvalt PlanS § 81 lõigetest 2 ja 3 edastatakse ettepanekute tegemiseks detailplaneeringu koostamise aluseks olevad lähteseisukohad. Kirjale on lisatud vaid Meremaa detailplaneeringu algatamise korraldus, lähteseisukohti aga esitatud pole. Seetõttu ei ole võimalik teha lähteseisukohtadele ka ettepanekuid. PlanS § 6 punkt 12 kohaselt on lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Detailplaneeringu algatamise korraldus ei sisalda lähteseisukohti. Palume koostada lähteseisukohad ja esitada Rahandusministeeriumile, et saaksime anda detailplaneeringu koostamiseks sisendi maakonnaplaneeringutest lähtuvalt. 2. PlanS § 142 lõike 4 kohaselt valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul on õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. Planeerimisseaduse menetlusetappe arvestades on otstarbekas määrata täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad enne üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalikku väljapanekut. Selleks ajaks peaks detailplaneeringu dokumentatsioon olema piisavalt ülevaatlik, et ministeerium saaks ratsionaalselt ja optimaalselt hinnata seda, keda oleks vaja täiendavalt kaasata ja kellega koostööd teha. Piisava informatsiooni olemasolu välistab mittevajalike kaasatavate ja koostöötegijate määramise. Esitatud detailplaneeringu dokumentatsioonist peavad selguma ka need asutused ja isikud, keda kohalik omavalitsus on juba ise kaasanud ja kellega koostööd teinud. Kuna eskiislahendust pole veel koostatud ning puudub informatsioon koostöötegijate ja kaasatavate kohta, siis pole võimalik ka määrata täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid. 3. Taotluses selgitab linnavalitsus, et planeeringuala hõlmab Värati külas asuvaid Meremaa, Värati sadama, Kalatiigi ja Tõstamaa külmhoone hoonestatuid kinnistuid. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu nimetus võib olla eksitav avalikkusele, samuti naaberkinnisasjade omanikele. Palume detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel, KSH vajalikkuse üle otsustamisel, planeeringulahenduse koostamisel (sh seisukohti küsides) ja avalikustamisel tuua planeeringuala tegelik asukoht selgelt ja üheselt välja. Tuginedes PlanS § 81 lõikele 1, palume detailplaneeringu lähteseisukohad esitada ettepanekute tegemiseks. KSH algaamise vajaduse väljaselgitamiseks palume esitada linnavolikogu otsuse eelnõu koos keskkonnamõjude eelhinnanguga (PlanS § 142 lg 6, KeHJS § 33 lg 6). Detailplaneeringu eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Raine Viitas 715 5865 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel