Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 04.05.2022 09:27
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 6-7/1128 Ettepanekute küsimine Pühajärve külas asuva Lehe 3
katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule
TereEdastame Teile Otepää Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemist kirja.
LugupidamisegaKristina ReigoSekretär
OTEPÄÄ VALLAVALITSUS
Lp koostöö tegija Meie 03.05.2022 nr 6-7/1128
Ettepanekute küsimine Pühajärve külas asuva Lehe 3 katastriüksuse detailplaneeringu
algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule
Aktsiaselts Pühajärve Puhkekodu on esitanud avalduse detailplaneeringu algatamiseks Pühajärve
külas asuval Lehe 3 katastriüksusel.
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine päikeseelektrijaama ja maasoojussüsteemi
rajamiseks. Planeeritava ala pindala on ca 0,83 ha.
Detailplaneeringu algatamise avalduse ja lisatud materjalide kohaselt soovitakse rajada Lehe 3
katastriüksusele (katastritunnus 63601:001:0029, sihtotstarve elamumaa, pindala on 8309 m2)
päikeseelektrijaam ja maasoojussüsteem.
Päikeseelektrijaam ja maasoojussüsteem on kavas liita naaberkinnistul asuva katlamajaga (Õru
katastriüksus, katastritunnus 63601:001:0096), mis toodab soojusenergiat aktsiaseltsile Pühajärve
Puhkekodu. Detailplaneeringu elluviimine tagaks Pühajärve Spa & Puhkekeskuse energiatarbimise
roheenergia baasil. Täpsem päikesepaneelide arv ning maasoojussüsteemi paiknemine selgub
detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt ei planeerita
päikesepargi ümber piirdeaeda. Detailplaneeringuga krundi piire ei ole kavas muuta. Juurdepääs
planeeringualale kavandatakse riigi omandis oleval Kuuseheki katastriüksusel paikneva tee kaudu.
Lehe 3 katastriüksuse maakasutamise sihtotstarvet soovitakse muuta elektrienergia tootmise ja
jaotamise ehitise maaks.
Lehe 3 katastriüksus piirneb Otepää valla üldplaneeringu lahenduse järgi läänest kaubandus-,
toitlustus-, teenindus- ja majutushoone maa, kontori- ja büroohoone maaga ning idast tootmis- ja
maatulundusmaaga. Planeeringualast lõunasse ehk 23195 Otepää-Kääriku-Kurevere teega piirnevale
alale on ette nähtud puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa. Planeeringuala ei jää tiheasutusalale või
kompaktse asutusega alale.
Otepää valla üldplaneeringu maakasutuse lahenduse järgi on Lehe 3 katastriüksuse maa-alale
määratud korter- ja ridaelamu maa maakasutuse juhtotstarve. Lehe 3 katastriüksuse maakasutamise
sihtotstarvet soovitakse muuta elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (katastriüksuse
sihtotstarve tootmismaa). Seega on tegemist kehtivat Otepää valla üldplaneeringut muutva
planeerimisettepanekuga.
Tootmismaa on üldplaneeringu peatüki 2.9 mõistes tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud
hoonete, neid teenindavate abihoonete ja rajatiste maa, ladude ja transpordiettevõtete (eelkõige
transpordikoormusest tulenevate keskkonnamõjude tõttu) maa, mille puhul tuleb arvestada
tootmisprotsessi võimaliku mõjuga ümbritsevale keskkonnale.
Tootmismaade planeerimisel lähtutakse logistilisest asukohast ja infrastruktuuri olemasolust.
Tootmistegevus suunatakse elamu- ja puhkepiirkonnast eemal või nende äärealadele juba tegutsevate
tootmisettevõtete piirkonda, kus olemasolev tehniline infrastruktuur (teedevõrk, trassid vm) on
eelduseks tootmistegevuse jätkamisele ja vajadusel territooriumi laiendamisele.
Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001
Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post:
[email protected] IBAN
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu
koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,
lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5
sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127
lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei
tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid
määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.
Tuginedes eelpool toodule, esitame Teile ettepanekute esitamiseks Pühajärve asuva Lehe 3
katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise eelnõu koos lähteseisukohtade ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga.
Palume ettepanekud ja seisukohad esitada kirja kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Barkala
Vallavanem
Lisad:
1. Pühajärve külas asuva Lehe 3 katastriüksuse detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõuga;
2. Esitatud eskiislahendus.
Neeme Kaurov 7664820,
[email protected]
Kirja saajad: Rahandusministeerium, Päästeamet, Elektrilevi OÜ, Otepää Veevärk AS.
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
[email protected]
TÖÖ NR 2022-091
Märts 2022
Tellija: AS Pühajärve Puhkekodu
PÜHAJÄRVE KÜLAS ASUVA LEHE 3 KRUNDI
DETAILPLANEERINGU (ALGATAMATA)
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG
Juhataja: Urmas Uri
Keskkonnaekspert: Urmas Uri
Keskkonnaekspert: Noeela Kulm
Keskkonnaekspert, Marite Blankin
vastutav täitja:
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Valga maakond, Otepää vald, Pühajärve küla
X= 6436804, Y= 645206
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju
hindamise eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu (algatamata)
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Valga maakond, Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 (tunnus:
63601:001:0029)
TÖÖ EESMÄRK: Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringule (algatamata)
keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkus
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: AS Pühajärve Puhkekodu
Registrikood 10149335
Sõjatamme/2, Pühajärve küla, Otepää vald
Valga maakond 67141
Tel 766 5500
[email protected]
KOHALIK OMAVALITSUS: Otepää Vallavalitsus
Lipuväljak 13, 67405 Otepää
Tel 766 4800; 515 7139
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Marite Blankin – keskkonnaekspert, vastutav täitja
Tel 730 0310
[email protected]
Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)
Tel 730 0316
[email protected]
Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0046)
Tel 730 0310
[email protected]
Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 2 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju
hindamise eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert
Kartau;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 3 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju
hindamise eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
SISUKORD
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................... 6
1.1. Keskkonnamõju eelhindamise vajadus .............................................................................................................................. 7
1.2. Kavandatav tegevus ................................................................................................................................................................... 7
2. Seos asjakohaste strateegiliste dokumentidega ............................................................................................................ 9
2.1. Üleriigiline planeering “Eesti 2030+” .................................................................................................................................. 9
2.2. Eesti keskkonnastrateegia 2030 ............................................................................................................................................ 9
2.3. Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 ........................................................................................................ 9
2.4. Valga maakonnaplaneering 2030+ ...................................................................................................................................10
2.5. Üldplaneering .............................................................................................................................................................................10
2.6. Detailplaneeringud ...................................................................................................................................................................12
3. Varesemalt tehtud tööd....................................................................................................................................................... 13
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja eeldatavalt kaasneva mõju hinnang .............................................................. 14
4.1. Asutus ............................................................................................................................................................................................14
4.2. Maakasutus .................................................................................................................................................................................14
4.3. Geoloogia ....................................................................................................................................................................................15
4.4. Pinnavesi ja kalda kaitsevööndid ........................................................................................................................................16
4.5. Põhjavesi ......................................................................................................................................................................................17
4.5.1. Lühiülevaade maasoojussüsteemi puurkaevude ja -aukude regulatsioonist Eestis ..............................19
4.6. Mullastik ja taimestik ...............................................................................................................................................................20
4.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste ja jäätmeteke ..................................................................................................................22
4.8. Kaitstavad loodusobjektid .....................................................................................................................................................23
4.8.1. Natura eelhindamine ......................................................................................................................................................27
4.8.2. Projekteeritav kaitseala ..................................................................................................................................................29
4.9. Võõrliigid ......................................................................................................................................................................................30
4.10. Maavarad ...................................................................................................................................................................................30
4.11. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ..............................................................................................30
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 4 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju
hindamise eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
4.12. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .....................................................................30
4.13. Asjakohaste suurõnnetuste ja katastroofide oht .......................................................................................................30
4.14. Piiriülene mõju.........................................................................................................................................................................30
5. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldus .................................................................................................................................. 31
6. Kasutatud allikad ................................................................................................................................................................... 33
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 5 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
1. SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (edaspidi ka eelhinnang) eesmärk on Pühajärve külas asuva Lehe 3
krundi (tunnus: 63601:001:0029) detailplaneeringule (algatamata) keskkonnamõju eelhinnangu koostamine
selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkus. Detailplaneeringu koostamise algatamise
ettepaneku taotluse kohaselt on planeeringu eesmärk rajada Lehe 3 krundile (joonis 1) päikeseelektrijaam ja
maasoojussüsteem. Maa-ameti maainfo kaardirakenduse kohaselt (andmed seisuga 28.03.2022) on Lehe 3
katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa.
Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-ameti geoportaal, 28.03.2022).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Otepää valla üldplaneeringut (kehtestatud 10.10.2013)
maakasutuse juhtotstarbe osas, et võimaldada Lehe 3 krundile päikeseelektrijaama ja maasoojussüsteemi
rajamist. Kehtiva üldplaneeringu lahenduse kohaselt on vaadeldav planeeringuala määratud korter- ja
ridaelamumaaks. Päikeseelektrijaama ja maasoojussüsteemi rajamiseks on vajalik muuta üldplaneeringus
määratud korter- ja ridaelamumaa tootmismaaks. Lisaks ehitusõiguse määramisele lahendatakse
planeeringuga krundile juurdepääs, haljastus, heakorra küsimused ning määratakse kitsendustega alad ja maa
avalikku kasutusse võtmiseks ja/või servituutide seadmiseks vajadus. Krundi kasutamise sihtotstarbeks on
planeeritud 100% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 6 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste
keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise
otsuse tegemise kohta. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (lühend
KeHJS) § 11 lõikele 23 otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkus, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase
asutuse seisukohast. Eelhinnang on koostatud vastavalt KeHJS-le, keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31
„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ nõuetele ning eelhindamist käsitlevatele juhendmaterjalidele.
1.1. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE VAJADUS
Keskkonnamõju eelhindamise koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest (lühend PlanS) ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest. Planeerimisseaduse § 142 lg 6 sätestab, et
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda
eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse üldplaneeringu põhilahendust
muutev detailplaneering. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud
hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike
alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu
muutmine (PlanS § 142 lg 1).
1.2. KAVANDATAV TEGEVUS
Detailplaneeringuga soovitakse rajada Valga maakonnas Otepää vallas Pühajärve külas asuva Lehe 3
katastriüksusele (tunnus: 63601:001:0029) päikeseelektrijaam ja maasoojussüsteem. Päikeseelektrijaam ja
maasoojussüsteem on kavas liita naaberkinnistul asuva (lähiaadress: Õru, tunnus: 63601:001:0096) katlamajaga,
mis toodab soojussenergiat AS-le Pühajärve Puhkekodu. Detailplaneeringu elluviimine tagaks Pühajärve Spa
& Puhkekeskuse energiatarbimise roheenergia baasil.
Lehe 3 katastriüksuse pindala on 8 309 m2. Detailplaneeringuga kavandatava ehitisõigusega ala suurus on ca
6 600 m2 (joonis 2). Täpsem päikesepaneelide arv ning maasoojussüsteemi paiknemine selgub
detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku kohaselt ei
planeerita päikesepargi ümber piirdeaeda.
Detailplaneeringuga krundi piire ei muudeta. Juurdepääs planeeringualale kavandatakse riigiomandis olevalt
Kuuseheki krundilt (tunnus: 63601:001:0094).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 7 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Joonis 2. Lehe 3 krundi detailplaneeringu algatuseelne eskiis (Kobas OÜ, 21.03.2022).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 8 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
2. SEOS ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA
2.1. ÜLERIIGILINE PLANEERING “EESTI 2030+”
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ määratleb Eesti riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu
põhimõtted ja suundumused. Planeeringu kohaselt on Eesti riigis põlevkivienergeetika kõrval vajalik
suurendada teiste energiaallikate osakaalu ja arendada taristut, et kaubelda energiavaldkonnas ulatuslikumalt
teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Kasvavate keskkonnatasude tõttu ei ole põlevkivienergeetika pika aja
jooksul konkurentsivõimeline. Eesti riigi energiajulgeoleku kindlustamiseks tuleks keskenduda senisest rohkem
hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. Piirkondlik energiatootmine parandab üldist energiajulgeolekut
ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus). Samuti
on planeeringus välja toodud, et riigi energiavarustuses tuleks suurendada taastuvenergia osakaalu ning
vähendada energiatootmise keskkonnamõju (sh mõju kliimale).
2.2. EESTI KESKKONNASTRATEEGIA 2030
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva
arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks valdkondlikele
arengukavadele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Eesti keskkonnastrateegia 2030 dokumendis on toodud välja, et kliimamuutuste leevendamiseks ning
õhusaaste vähendamiseks peaks Eesti riik tulevikus kindlasti mitmekesistama oma energia tootmiseks
kasutatavate allikate valikut. Seejuures on täpsustatud, et energia tootmine peaks olema kombinatsioon
kohalikest, nii taastumatutest (põlevkivi, turvas) kui ka taastuvatest (biomass, tuul, vesi, päike, prügilagaas,
jäätmed) energiaallikatest ning et taastuvenergiaallikate ning mikroenergeetiliste lahenduste kasutuselevõtt
peaks võrreldes tänasega oluliselt suurenema. Energiavaldkonna üheks eesmärgiks on toota elektrit mahus,
mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid
väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka
ekspordiks.
2.3. EESTI ENERGIAMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030
Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani
2030 ning seab meetmeid nende saavutamiseks. Arengukavas on arvestatud Euroopa Liidu pikaajaliste energia-
ja kliimapoliitika eesmärkidega. Arengukava üheks üldeesmärgiks on seatud taastuvatest energiaallikatest
elektri tootmise mahu moodustamine 30% sisemaisest elektri lõpptarbimisest.
Päikeseenergia ja maasoojusenergia on taastuvad energialiigid. Detailplaneeringu lahenduse elluviimine aitaks
kaasa üleriigilises planeeringus “Eesti 2030+”, Eesti keskkonnastrateegias 2030 ja Eesti energiamajanduse
arengukavas aastani 2030 kehtestatud eesmärkide saavutamisele ning arengusuundade elluviimisele,
suurendades riigi energiavarustuses taastuvenergia osakaalu ja piirkondlikku energiatootmist.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 9 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
2.4. VALGA MAAKONNAPLANEERING 2030+
Valga maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417.
Valga maakonnaplaneeringut koostati perioodil 2013-2017, mistõttu on seletuskirjas ja joonistel kajastatud
haldusreformi eelsed kohalike omavalitsuste nimed ja piirid.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et taastuvenergeetika seisukohalt on Valga maakonnas
perspektiivi edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises, mis
põhineb rohtsele biomassile ja biogaasi toormele (nt reoveemuda, sõnnik ja läga, biolagunevad jäätmed),
puidule ja turbale ning päikseenergiale. Elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali on võimalik kasutada
väikestes asulates ja linnades.
Maakonnaplaneeringuga ei nähta ette konkreetseid taastuvenergia arendamise piirkondi maakonnas,
arendamine toimub arendushuvi ja ressursi olemasolu arvestades. Taastuvenergeetika arendamise tingimuste
juures on markeeritud, et maasoojuse kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine
ning päikesepaneelide kasutuselevõtu kavandamisel tuleb asukoha valikul eelistada väheväärtuslike alade
kasutamist (väljaspool väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumajandusmaade avamaastikku).
Valga maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei jää vaadeldav planeeringuala väärtuslikule maastikule,
väärtuslikule põllumajandusmaale või rohevõrgustikule.
2.5. ÜLDPLANEERING
Planeeringualal kehtib enne haldusreformi kehtestatud Otepää valla üldplaneering (kehtestatud 10.10.2013
Otepää Vallavolikogu määrusega nr 1-6-14). Haldusreformi käigus ühendati Otepää vald, Sangaste vald,
Palupera valla 7 küla ning Puka valla 12 küla uueks haldusüksuseks nimega Otepää vald. Praegusele
haldusüksusele algatati uue üldplaneeringu koostamine 18.10.2018 (Otepää Vallavolikogu otsus nr 1-3/58).
Seisuga 28.03.2022 on üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine eelnõu koostamise etapis.
Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud
nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati.
Üldplaneeringu maakasutuse lahendus
Otepää valla üldplaneeringu (kehtestatud 10.10.2013) maakasutuse lahenduse järgi on Lehe 3 katastriüksuse
maa-alale määratud korter- ja ridaelamu maa maakasutuse juhtotstarve (joonis 3). Vaadeldav korter- ja
ridaelamu maa piirneb kehtiva lahenduse järgi läänest kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutushoone
maa, kontori- ja büroohoone maaga ning idast tootmis- ja maatulundusmaaga. Planeeringualast lõunasse ehk
Otepää - Kääriku – Kurevere kõrvalmaanteega (nr 23195) piirnevale alale on ette nähtud puhkemaa, haljasala
ja parkmetsa maa. Planeeringuala ei jää tiheasutusalale või kompaktse asutusega alale.
Planeerimise üldpõhimõtete kohaselt tuleb elamu maa-alade, sh korter- ja ridaelamu maa-alade planeerimisel
arvestada nende kaugust tootmismaadest. Elamumaad tuleks eelistatavalt planeerida tootmismaadest eemale,
et vältida hilisemaid keskkonnahäiringuga (ennekõike lõhna- ja mürahäiringud) seotud probleeme, mida
lahendada on väga raske. Seda arvesse võttes oleks detailplaneeringuga ettenähtud maakasutuse juhtotstarve
muudatus korter- ja ridaelamumaast tootmise maa-alaks antud juhul positiivne, sest sellisel juhul välistatakse
olukord, kus korter- ja ridaelamu maa jääks ärimaa ning tootmismaa vahele.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 10 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et üldplaneering toetab täiendava tootmismaa kasutuselevõtmist
ning eelkõige olemasolevate tootmisterritooriumite laiendamist. Lehe 3 katastriüksuse maa piirneb idast
olemasoleva tootmismaaga, kus asub katlamaja. Detailplaneeringuga kavandatud tegevusi võib vaadelda
olemasoleva tootmismaa laiendamisena. Lisaks toetab kavandatav tegevus kaudselt Otepää valla
üldplaneeringu üldist eesmärki soodustada ettevõtluses ennekõike puhke- ja turismimajanduse arengut kuna
olemasoleva katlamaja tegutsemisala laienemine on vajalik, et tagada Pühajärve Spa & Puhkekeskuse
energiatarbimine roheenergia baasil.
Joonis 3. Otepää valla üldplaneeringu maakasutuse lahendus vaadeldavas piirkonnas (Otepää valla
üldplaneeringu maakasutusplaani kaart, 2013).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 11 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Tootmismaal kehtivad põhimõtted ja tingimused
Üldplaneeringu kohaselt on tootmismaal suurim lubatud ehitisalune pindala 70% krundi pindalast. Ligikaudu
20% tuleb kavandada kaitsehaljastuseks. Samuti on tingimusena välja toodud, et võimalike negatiivsete mõjude
(sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks kavandatakse tootmismaal rohelised puhvertsoonid
haljasala ja parkmetsa näol eraldamaks tootmismaid elamu- ja üldkasutatavate hoonete maadest ning
puhkealadest.
Detailplaneeringu algatuseelse eskiisi kohaselt määratakse ehitisõigusega ala ca 6 600 m2. Ehitisõigusega
määratud ala moodustab Lehe 3 katastriüksuse pindalast (8 309 m²) ca 80%, seega on eeldused üldplaneeringu
haljastuse nõude täitmiseks olemas. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb jälgida, et ehitisaluse pinna
osatähtsus krundi pindalast ei ületaks 70%. Üldplaneeringu tingimuste kohaselt tuleks kavandatavate
tegevuste elluviimisel säilitada planeeringuala lõunapiiril olemasolev kõrghaljastuse riba (vt ptk 4.8 joonis 11),
mis eraldab Lehe 3 katastriüksuse Looduspargi katastriüksusest, mille sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa.
Päikeseelektrijaama ning maasoojussüsteemi rajamise tingimused
Üldplaneeringuga ei nähta ette konkreetseid taastuvenergia arendamise piirkondi. Samuti ei ole Otepää valla
üldplaneeringus seatud eraldi tingimusi päikesepaneelide või maasoojussüsteemide rajamise kohta.
Väärtuslikud maastikud, väärtuslik põllumajandusmaa ja rohevõrgustik
Planeeringuala ei jää väärtuslikule maastikule, väärtuslikule põllumajandusmaale või rohevõrgustikule.
2.6. DETAILPLANEERINGUD
Otepää valla detailplaneeringute andmebaasi info kohaselt (seisuga 31.03.2022) kehtib planeeringualal Otepää
Vallavolikogu poolt 23.08.2012. a otsusega nr 1-4-49 kehtestatud Lehe 3 kinnistu detailplaneering.
Detailplaneeringuga nähakse krundile ette elamu ja kahe abihoone püstitamise võimalus ehitisaluse pinnaga
kokku 350 m². Uue detailplaneeringu kehtestamisel muudetakse täna kehtiv detailplaneering kehtetuks.
Detailplaneeringuga käsitletavas piirkonnas ei ole teadaolevalt teisi planeeritud arendusi või tegevusi, mis
oleksid vastuolus kavandatava tegevusega.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 12 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
3. VARESEMALT TEHTUD TÖÖD
Planeeringuala jääb Otepää looduspargi kaitsealale (KLO1000559), mis kuulub tervikuna Natura 2000
võrgustikku Otepää loodus- ja linnualana. Täpsemalt on kaitseala ning Natura 2000 alade kohta kirjas ptk-s 4.8
ja 4.8.1.
Consultare OÜ on viinud 2020. aastal Otepää Vallavalitsuse tellimusel läbi keskkonnamõjude hindamise
eelhinnangu ja Natura eelhinnangu päikeseelektrijaamade rajamisest Otepää loodusalale. Eelhinnangut ei
viidud läbi konkreetsele tegevusele vaid mõjusid hinnati tüüpolukordadele, kus Otepää loodusalale soovitakse
rajada päikeseelektrijaama mikrojaama (tootmisvõimsus 15 kW, ehitisalune pindala ca 80 m2) või väikejaama
(tootmisvõimsus 50 kW, ehitisalune pindala ca 300 m2). Töö üheks eesmärgiks oli, et selle tulemuste põhjal
oleks võimalik teha otsuseid projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamiseks. Samuti on töös antud
soovitused, millistel juhtudel tuleb kaaluda täiendava keskkonnamõju eelhindamise või täismahulise
keskkonnamõju hindamise (lühend KMH) läbiviimist. Consultare OÜ töö üheks tulemuseks on, et suurema kui
300 m2 ehitisaluse pinnaga päikeseelektrijaamade puhul tuleb kaaluda asukohapõhise keskkonnamõju
eelhinnangu koostamist, kust selguvad võimalikud keskkonnamõjud ja vajadus täismahulise KMH järele. Samuti
on välja toodud, et päikeseelektrijaama asukohavalikut tuleb kaaluda iga üksikjuhtumi puhul, võttes arvesse
loodus- ning maastikulisi väärtusi. Maastiku- ja elupaikade killustatuse ning kumulatiivsete mõjude
vähendamiseks on soovitatud lähtuda järgmistest põhimõtetest:
Rajatis sobitada maastikku – kõikjal, kus võimalik, paigutada see olemasoleva hoonestuse või
tehisobjektide lähedusse;
Mitte paigaldada päikeseelektrijaamasid vahetult teede äärde, maastikuliselt väärtuslikele aladele ja
vaatesektoritesse;
Seal, kus võimalik, mitte paigaldada tarasid päikeseelektrijaamade ümber, et vähendada maastiku
killustatust ning mõjuala ulatust;
Vajadusel näha ette leevendavad meetmed maastikuilme säilitamiseks (nt istutada rajatise põhjaküljele
puud, mis varjavad rajatist, kuid ei mõjuta päikesepaneelide tootlikkust).
Detailplaneeringuga kavandatava ehitisõigusega ala suurus on ca 6 600 m2 (joonis 2). Täpsem päikesepaneelide
arv ning maasoojussüsteemi paiknemine selgub detailplaneeringu koostamise käigus, kuid arvestades
päikseelektrijaamale määratud ehitisõigusega ala suurust võib kindlalt eeldada, et detailplaneeringuga rajatav
päikeseelektrijaama ehitisalune pindala tuleb suurem kui 300 m2. Mõju hinnang Otepää looduspargi loodus-
ning maastikule väärtustele on antud ptk-s 4.8.
Antud juhul ei jää päikeseelektrijaam vahetult tee äärde, maastikuliselt väärtuslikule alale või vaatesektorisse.
Samuti on detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku taotluses kirjas, et piirdeaeda
päikeseelektrijaama ümber ei rajata. Seega on antud detailplaneeringu lahendus Consultare OÜ töö
põhimõtetega kooskõlas.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 13 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA EELDATAVALT KAASNEVA
MÕJU HINNANG
4.1. ASUSTUS
Planeeringuala hõlmab Lehe 3 katastriüksuse maa-ala, mis asub hajaasustuses, Pühajärve külas. Lähimad
elamud asuvad katastriüksusest läänes Paju (tunnus: 63601:001:0490), Lehe (tunnus: 63601:001:0026), Lehe 1
(tunnus: 63601:001:0027), Metskonna elamu (tunnus: 63601:001:2170) ja Sepikoja (tunnus: 63601:001:0101)
katastriüksustel, idas Neitsi (tunnus: 63601:001:0095) katastriüksusel ning põhja pool Väike-Oru (tunnus:
63601:001:0700) katastriüksusel (joonis 4). Planeeringuala lähedusse, täpsemalt kõrvalmaanteest nr 23195
Otepää - Kääriku – Kurevere lõunasse Sõjatamme katastriüksusele (tunnus: 63601:002:1681) jääb Pühajärve Spa
& Puhkekeskus.
Joonis 4. Maa-ameti hübriidkaardi väljavõte vaadeldavast piirkonnast (Maa-ameti geoportaali maainfo
kaardirakendus, 29.03.2022).
4.2. MAAKASUTUS
Lehe 3 katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Katastriüksuse pindala on 8 309 m2, millest 1501 m2 on
metsamaa ning 6808 m2 muu maa (looduslik lage ala). Olemasolev hoonestus puudub (joonis 5).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 14 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Joonis 5. Väljavõte põhikaardist vaadeldavas piirkonnas (Maa-ameti geoportaali maainfo kaardirakendus,
29.03.2022).
4.3. GEOLOOGIA
Vaadeldav ala jääb Neitsijärve maetud ürgoru alale. Mattunud org on lõikunud Kesk-Devoni Aruküla lademe
(D2ar) liivakividesse (joonis 6). Pinnakatte moodustavad jääjärvelised setted. Planeeringuala maapinna reljeef
on valdavalt tasane. Maapinna abs kõrgused jäävad vahemikku 116...119,5 m (Maa-ameti geoportaali
1:400 000 geoloogilised kaardid kaardirakendus).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 15 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Joonis 6. Neitsijärve mattunud ürgoru paiknemine ja vaadeldava piirkonna aluspõhi (Maa-ameti geoportaali
1:400 000 geoloogilised kaardid kaardirakendus).
4.4. PINNAVESI JA KALDA KAITSEVÖÖNDID
Lehe 3 katastriüksus piirneb kirdest Neitsijärve ojaga (VEE1008300), mis saab alguse Jaanuse järvest
(VEE2103800) ning suubub Pühajärve (VEE2105300) (joonis 5). Oja põhitelje pikkus on 2,1 km. Valgala suurus
on alla 10 km2 (EELIS, 29.03.2022).
Lisaks ulatub vähesel määral krundi piiridesse kõrval katastriüksusel (Lehe 2) asuv tiik (joonis 5). Tiigi ligikaudne
veepeegli pindala on 0,1025 ha. Vastavalt veeseadusele on veekogu püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva
või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, peakraav, sealhulgas nendel asuv paisjärv, kanal, paadikanal,
allikas, järv, sealhulgas tehisjärv, või meri. Veeseaduse § 3 lg 4 p 7 sätestab, et veekoguks ei loeta väljavooluta
tehisjärve veepeegli pindalaga alla ühe hektari.
Looduskaitseseaduse (lühend LKS) kohaselt on Neitsijärve oja kalda piiranguvöönd 50 meetrit ning
ehituskeeluvöönd 25 meetrit. Kuna oja kaldal asub metsamaa (joonis 5) ulatub seal ehituskeeluvöönd
metsamaa piirini (LKS § 38 lg 2, joonis 2). Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 16 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Kalda
piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete
ja rajatiste ehitamine keelatud.
Lisaks kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndile on vastavalt veeseadusele veekogudel kalda veekaitsevöönd.
Veekaitsevööndi eesmärgiks on veekogu kaldal erosiooni ja hajuheite vältimine. Neitsijärve oja veekaitsevöönd
ulatub 10 meetrini. Veekaitsevööndis on keelatud lisaks muule ehitamine1, põõsarinde raie ilma
Keskkonnaameti nõusolekuta ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või
kalda erosiooni või hajuheidet.
Detailplaneeringu algatuseelse eskiisi kohaselt ulatub planeeritud ehitisõigusega ala kuni Neitsijärve oja kalda
veekaitsevööndini. See tähendab, et piiranguvööndisse jääv metsala tõenäoliselt raadatakse, selleks et
võimaldada ehitisõigusega alale võimalikult suures ulatuses päikesepaneelide ja maasoojussüsteemi rajamist.
Vastavalt LKS-le on piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk vee ja pinnase kaitsmine ning
puhketingimuste säilitamine. Kuna planeeringuala soovitakse muuta tootmise maa-alaks, ei saa vaadeldava
metsamaa puhul rääkida puhketingimuste säilitamisest (tootmismaa ei oma puhkefunktsiooni). Antud juhul ei
ole kavandatavate tegevuste iseloom selline, mis kujutaks ohtu veele ja/või pinnasele, seega otseselt ei ole
metsa säilitamine vee ja pinnase kaitse eesmärgil vajalik. Vee ja pinnase kaitse on tagatud veekaitsevööndiga,
kuhu planeeritud ehitisõigusega ala ei ulatu ehk Neitsijärve oja veekaitsevööndisse ehitustegevust ei planeerita
ning seal olemasolev kaldataimestik säilitatakse.
Kalda ehituskeeluvööndis ei laiene ehitamise keeld päikseelektrijaamale ning maasoojussüsteemile, kuna need
liigituvad tehnovõrkude ja -rajatiste alla. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 ei laiene ehituskeeld
kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele.
Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest
lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise
ja juurdepääsu tagamine. Detailplaneeringus ettenähtud tegevuste elluviimisel säilib Neitsijärve kaldal asuv
looduskooslus veekaitsevööndis. Kavandatavate tegevustega ei kaasne kahjulikke mõjusid vooluveekogumile
- ei teki hajuheidet, ei toimu kalda erosiooni, ei juhita heitvett või saasteaineid veekogumisse. Kuna
planeeringualale piirdeaeda ei rajata ning päikesepaneelid ja maasoojussüsteem jääb väljapoole
veekaitsevööndit, on tagatud Neitsijärve ojale juurdepääs ja selle kaldal vaba liikumine.
4.5. PÕHJAVESI
Vastavalt Maa-ameti geoportaali 1:400 000 geoloogiliste kaartide kaardirakendusele (seisuga 30.03.2022) on
kogu Otepää piirkonnas esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud
(joonis 7).
1
välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses
sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 17 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Joonis 7. Otepää piirkonnas esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest.
Otepää valla territooriumil ei ole kehtivaid kinnitatud põhjaveevarusid. Kinnitatud põhjaveevarude kasutusaeg
lõppes 2019. aastal (Keskkonnaministeeriumi 06.04.2006 käskkiri nr 405). Vastavalt veeseadusele (§ 204) tuleb
põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest
põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Otepää valla territooriumil jääb põhjaveekihtides
veevõtt alla 500 kuupmeetri ööpäevas.
Lähimad puurkaevud asuvad Sepikoja katastriüksusel (tunnus: 63601:001:0101) Lehe 3 katastriüksuse välispiirist
ca 184 m kaugusel. Tegemist on kinniste soojussüsteemi puuraukudega (PRK0057694, PRK0057693,
PRK0057692), millel ei ole sanitaarkaitseala ega hooldusala. Lähimad puurkaevud olmevee saamiseks asuvad
Sõjatamme katastriüksusel (tunnus: 63601:002:1681) ca 245-310 m kaugusel.
Antud detailplaneeringu puhul on põhjaveega seonduvalt oluline täpsemalt käsitleda maasoojussüsteemide
teemat. Maasoojussüsteemide lahendusi on erinevaid. Üldjuhul jaotatakse maasoojussüsteeme kinnisteks ja
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 18 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
avatud süsteemideks. Kinniste süsteemide põhilahendus koosneb torustikust (soojuskontuurist), mis
moodustab suletud ringi ning milles ringleb madala külmumistemperatuuriga soojuskandevedelik.
Külmakindel vedelik kannab soojusülekandega maa seest soojust küttesüsteemile. Võimalik on ka vastupidine
lahendus, kus soojus kantakse jahutussüsteemilt maa sisse. Kinniseid süsteeme jagatakse omakorda
horisontaalseteks ning vertikaalseteks. Viimase puhul mõeldakse ennekõike soojuspuurauke. Avatud süsteemid
koosnevad minimaalselt kahest puurkaevust (suuremate süsteemide korral on puurkaevude paare rohkem).
Ühest kaevust pumbatud vesi läbib soojusvaheti ning külmemana või soojemana juhitakse see teise puurkaevu
kaudu samasse veekihti tagasi. Puurkaevude rajamise viis, konstruktsioon, materjalid ja hooldusalanõuded ei
erine tavalistest puurkaevudest (Jõeleht ja Paat, 2020).
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku taotluses ei ole ära määratud, millist maasoojussüsteemi
planeeritakse Lehe 3 krundile rajada. Maasoojussüsteemi täpsem lahendus selgub detailplaneeringu
koostamise käigus.
Maasoojussüsteemid on üldiselt keskkonnaohutud rajatised. Maasoojussüsteemidega kaasnevad põhjavee
riskid on seotud ennekõike puurkaevude ja puuraukudega, mis on potentsiaalseteks pinnareostuse sügvale
kandumise teedeks. Samas on oluline rõhutada, et maasoojussüsteemide puurkaevud ei erine tavalistest
puurkaevudest ning soojuspuurauku rajatakse nagu tavalist puurauku. Puurkaevudega ja soojuspuuraukudega
seotud tegevused on hästi reguleeritud Eestis kehtivate õigusaktidega (vt ptk-i 4.5.1), mille järgimisel on
põhjavee kaitse tagatud. Eeltoodule tuginedes võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisel negatiivne mõju
põhjaveele puudub.
4.5.1. Lühiülevaade maasoojussüsteemi puurkaevude ja -aukude regulatsioonist Eestis
Puurkaevude ja -aukude projekteerimise, rajamise jmt nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 09.07.2015
määrusega nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni
ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,
kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks
esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Järgnevalt tuuakse määrususest
välja olulisemad punktid, millele tuleks detailplaneeringu koostamisel ning selle elluviimisel tähelepanu
pöörata:
§ 6 lg 1 p 2 - avatud soojussüsteemi puurkaevu korral kasutatakse maapinnalähedasi taastuva
põhjaveevaruga põhjaveekihte, kui see tagab projektikohase vee koguse ja kvaliteedi;
§ 9 lg 1 p 1, 3 ja 5 - puurkaevu või -augu konstruktsioon peab tagama põhjavee kaitstuse reostuse eest
(p 1), välistama saastunud vee, sh ülemiste põhjaveekihtide vee sissevoolu puurkaevuga või -auguga
avatavasse põhjaveekihti (p 3), ja tagama manteltorudetaguse ruumi isolatsiooniga sademevee ja
maapinnalt arvates esimese põhjaveekihi teineteisest eraldamise (p 5);
§ 10 lg 1 - kinnise soojussüsteemi puuraugud tuleb pärast soojuskontuuri paigaldamist kogu puuraugu
ulatuses täita keskkonnale ohutu materjaliga ning täitematerjalis kasutatavate kemikaalide kohta peab
olema ohutuskaart;
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 19 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
§ 10 lg 2 - järgi võib kinnise soojussüsteemi soojuskontuuris kasutada üksnes keskkonnale ohutut
soojuskandevedelikku ning kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab olema ohutussertifikaat.
Soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli2;
§ 10 lg 3 - avatud soojussüsteemi puurkaevus peab vee tagasijuhtimiseks kasutatava toru ots ulatuma
allapoole staatilist veetaset, et vähendada põhjavee õhutamist;
§ 28 - kinnise soojussüsteemi puuraugu konserveerimisel tuleb soojuskandevedelik soojuskontuurist
eemaldada ja soojuskontuuri otsad sulgeda. Enne kinnise soojussüsteemi puuraugu taas kasutusele
võtmist tuleb kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras;
§ 31 - kinnise soojussüsteemi puurauke ei lammutata, vaid amortiseerumisel või kasutusotstarbe
kaotamisel eemaldatakse kontuurist soojuskandevedelik ja kontuur täidetakse vettpidava keskkonnale
ohutu materjaliga.
4.6. MULLASTIK JA TAIMESTIK
Taimestik
Planeeringuala on suuremas osas lage looduslik ala. Kohati leidub ka puittaimestikku, ennekõike
planeeringuala põhja- ning lõunaosas (foto 1 ja joonis 4).
Foto 1. Ortofoto planeeringuala piirkonnast (Maa-ameti fotoladu, aerofoto kuupäev: 04.10.2021).
2
Etüleenglükooli kasutatakse külmutusseadmetes. Tegemist on toksilise ainega, mis laguneb vaba- või lahustunud hapniku
olemasolul (Jõeleht ja Paat, 2020).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 20 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Muld
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud
elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel (Astover, 2017).
Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1,00...1,50 m sügavuseni.
Vastavalt Maa-ameti geoportaali mullastiku kaardirakenduse andmetele (30.03.2022) levivad planeeringualal
madalsoomullad ehk tegemist on alaliselt liigniiske alaga (joonis 8).
Joonis 8. Planeeringualal levivad mullad. Tähised: M’’’ – sügav madalsoomuld (sinisega), LP – kahkjas leetunud
muld (punasega) (Maa-ameti geoportaali mullastiku kaardirakendus, 30.03.2022).
Päikesepaneelid võivad mõjutada ala mikroklimaatilisi tingimusi. Paneelide alla paistab kohati vähem valgust,
mistõttu ööpäevane niiskuse- ja temperatuuri kõikumine on väiksem. Samuti takistavad päikesepaneelid
paiguti sademete jõudmist maapinnale. Päiksepaneelide kinnitamiseks maapinnale kasutatakse üldjuhul kruvi-,
rammvaiasid või postvundamenti. Päikesepargi opereerimise ajal on vajalik ala niita, et hoida taimestiku kasvu
kontrolli all.
Maasoojussüsteemi rajamisega kaasnevad mõjud taimestikule ja mullastikule sõltuvad sellest, missugust
maasoojussüsteemi kavatsetakse paigaldada. Igasuguse maasoojussüsteemi rajamisega kaasnevad puurimis-
või/ja kaevetööd, kuid näiteks kinnise horisontaalse soojuskontuuri puhul on kaevetööd eelduslikult palju
ulatuslikumad.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 21 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Detailplaneeringu elluviimisega olulist mõju taimestikule ei kaasne. Vaadeldavas asukohas ei kasva
kaitsealuseid taimeliike, ega esine väärtuslikke elupaigatüüpe. Madalsoomullastikus läbiviidavad kavandatavad
tegevused ei oma olulist mõju mullastikule. Pikema aja jooksul peale ehitustööde lõppu taastub vaadeldaval
alal esialgne olukord.
Maasoojussüsteemi rajamisel ja kändude juurimisel tuleb jälgida, et ei kahjustata säilitatava kõrghaljastuse
juurestikku. Puude ja arendustegevuse sobitamise seisukohast tähtsate meetmete kavandamise ja rakendamise
juhised on antud Eesti standardis EVS 939-3 „Puittaimed haljastuses“ (soovituslik).
4.7. MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE JA JÄÄTMETEKE
Päikeseelektri- ja maasoojussüsteemi kasutamisega ei kaasne müra, vibratsiooni ja õhusaastet.
Müra ja vibratsioon võib tekkida ajutiselt päikeseelektrijaama ja maasoojussüsteemi rajamisel ehitustööde
käigus. Vibratsioon ja müra võib tekkida eelkõige päikesepaneelide kinnitamisel maapinda vaiade
rammimisega ning puurkaevude ja -aukude rajamisega. Objektide rajamisega kaasnev müra või vibratsioon ei
ole suurem tavapärastest ehitustöödest ning ei levi oluliselt krundi piiridest väljapoole.
Ehitustööde perioodil paiskavad ehitusmasinad teataval määral õhku sisepõlemismootoris kütuse põletamise
tagajärjel heitgaase. Tegemist ei ole olulise mõjuga.
Päikeseelektrijaama ning maasoojussüsteemi rajamise ja kasutamise ajal ei ole ette näha tegevusi, mis
põhjustaksid kiirguse või lõhna teket.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.
Päikeseelektrijaama ekspluatatsiooni käigus jäätmeid ei teki, rajamisel tekib jäätmeid elektrijaama elementide
tarnimiseks vajalike pakendite näol, mis on eelduslikult taaskasutatavad. Ehitustegevuse lõppedes ja
päikesepaneelide amortiseerumise järel selle kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda
vastavalt nõuetele. Kinniseid soojussüsteeme, sh soojuspuurauke ei lammutata, vaid amortiseerumisel või
kasutusotstarbe kaotamisel eemaldatakse kontuurist soojuskandevedelik ja kontuur täidetakse vettpidava
keskkonnale ohutu materjaliga. Avatud soojussüsteemi puurkaevud lammutatakse nagu tavalised puurkaevud
vastavalt keskkonnaministri nr 43 määruse § 32 sätestatud korrale. Päikeseelektri- ja maasoojussüsteemi
ekspluatatsiooni käigus jäätmeid ei teki. Ehitustegevuse lõppedes ja rajatiste amortiseerumise järel selle
kasutamisest kõrvaldamisel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 22 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
4.8. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID
Planeeringuala jääb Otepää looduspargi kaitsealale (KLO1000559). Otepää looduspark kuulub tervikuna Natura
2000 kaitsealade võrgustikku Otepää loodus- ja linnualana (RAH0000582, RAH0000103). Otepää linnu- ja
loodusala territooriumi piirid ei kattu Otepää looduspargiga täielikult (joonis 9). Võrdluseks võib tuua alade
pindalad - Otepää looduspargi pindala on 22 209 ha ning Otepää loodus- ja linnuala (RAH0000582) pindala
on 22 566 ha.
Joonis 9. Otepää looduspargi ning Otepää loodus- ja linnuala piirid (alusandmed:
EELIS, 30.03.2022).
Otepää loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgid (kaitse-eesmärgid on toodud ptk-s 4.8.1 „Natura eelhindamine“)
on määratud ka Otepää looduspargi kaitse-eesmärkideks. Lisaks nendele on Otepää looduspargi kaitse-
eesmärgiks (vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusele nr 135):
1) kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja
pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule
ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele;
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 23 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
2) kaitsta järgmiste linnuliikide elupaiku: mustviires (Chlidonias niger), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn
(Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus),
hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis);
3) kaitsta järgmiste liikide elupaiku: laiujur (Dytiscus latissimus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), suur-
kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik
(Saxifraga hirculus), roheline kaksikhammas (Dicranum viride);
4) kaitsta järgmiste esinduslikke asurkondi moodustavate kaitsealuste liikide elupaiku: väike-kirjurähn
(Dendrocopos minor), mudakonn (Pelobates fuscus), vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero), valgelaup-
rabakiil (Leucorrhinia albifrons), hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis), mustlaik-apollo (Parnassius
mnemosyne), veelendlane (Myotis daubentonii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), balti sõrmkäpp
(Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata cruenta), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza
maculata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), sookäpp (Hammarbya
paludosa), väike käopõll (Listera cordata), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys
insectifera), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum),
Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), sulgjas õhik (Neckera pennata), süstjas skapaania (Scapania
apiculata), Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), purpur-maakeel (Geoglossum atropurpureum) ja
limatünnik (Sarcosoma globosum);
5) kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.
Nende Otepää looduspargi kaitse-eesmärkide osas, mis kattuvad Otepää loodus- ja linnuala kaitse-
eesmärkidega, antakse mõju hinnang eraldi ptk-s 4.8.1 „Natura eelhindamine“ arvestades Natura hindamise
erisusi.
Planeeringuala jääb looduspargis Neitsijärve piiranguvööndisse (KLO1101649), mille kaitse-eesmärk on hästi
säilinud pärandkultuurmaastiku elementide – alale iseloomuliku maakasutuse, piirkonnale omase
asustusstruktuuri, arhitektuuripärandi ja maastikuilme – säilitamine, looduse mitmekesisuse, kaitsealuste liikide
ja elupaikade kaitse ning kaitsealuste üksikobjektide kaitse. Piiranguvööndis on Otepää looduspargi kaitse-
eeskirja kohaselt (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135) majandustegevus lubatud, arvestades
määruses sätestatud erisusi. Vastavalt kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1 on Neitsijärve piiranguvööndis kaitseala
valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul lubatud ehitiste püstitamine, kusjuures põlisel metsamaal ja
poollooduslikul kooslusel üksnes algsetel taluõuekohtadel. Kaitseala kaitse-eeskirjas on sätestatud, et
piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav
tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
Planeeringuala ei ole põline metsamaa. Samuti ei asu seal poollooduslikke kooslusi (EELIS, 30.03.2022).
Eelhinnangus pööratakse tähelepanu Otepää looduspargi kaitse-eeskirja §-le 6, mille kohaselt on kaitsealal
katastriüksuse sihtotstarve muutmiseks ning detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik kaitseala valitseja
nõusolek.
Kaitsealused liigid
Planeeringualal kaitsealuseid liike ei leidu, kuid mitmete kaitsealuste liikide leiukohad on registreeritud
planeeringuala kõrval asuvale Õru katastriüksusele (joonis 10). Õru katastriüksuse metsamaal leiduvad
kaitsealused liigid (EELIS, 30.03.2022) ja nende andmed on koondatud tabelisse 1. Kõik tabelis toodud
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 24 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
kaitsealused liigid on määratud Otepää looduspargi kaitse-eesmärkideks, välja arvatud III kaitsekategooria
taimeliik Listera ovata (suur käopõll).
Tabel 1. Õru katastriüksusel leiduvad kaitsealused liigid (EELIS 31.03.2022).
Liigi nimetus Kaitsekategooria Leiukohta KR kood Otepää looduspargi
kaitse-eesmärk
Dendrocopos leucotos II KLO9113890 Jah
(valgeselg-kirjurähn)
Malaxis monophyllos II KLO9307827 Jah
(ainulehine soovalk)
Epipactis palustris (soo- III KLO9307824 Jah
neiuvaip)
Dactylorhiza baltica III KLO9307825, KLO9342889 Jah
(balti sõrmkäpp)
Listera ovata (suur III KLO9307823 Ei
käopõll)
Joonis 10. Tabelis 1 toodud kaitsealuste liikide leiukohad (alusandmed: EELIS, 31.03.2022).
Detailplaneeringuga kavandatavatest tegevustest omab kõige suuremat keskkonnamõju pinnase kaevetööd,
mille ulatus sõltub planeeringualale rajatava maasoojussüsteemi tüübist. Detailplaneeringuga kavandatavad
tegevused piirduvad Lehe 3 katastriüksuse maa-alaga. Planeeritavate tegevuste elluviimisega kaasnevad mõjud
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 25 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
ei ulatu väljaspoole Lehe 3 katastriüksuste piire. Erandiks on ehitustööde aegne müra ja vibratsioon, mis võib
levida vähesel määral planeeringulast väljapoole, kuid tegemist ei ole selliste müra ja vibratsiooni tasemetega,
millega kaasneks keskkonnas muutusi või mis põhjustaks olulisi häiringuid. Pärast ehitustööde lõppu müra ja
vibratsiooni häiringud lõppevad. Tabelis 1 väljatoodud liikide elupaigad on ennekõike seotud Õru
katastriüksusel asuva metsamaaga. Kuna Õru katastriüksusel mets ja muud looduslikud alad säilivad ning
nende kvaliteeti ei halvendata, võib järeldada, et negatiivne mõju detailplaneeringu elluviimisega kaitsealustele
liikidele, sh nendele mis on määratud Otepää looduspargi kaitse-eesmärkideks, puudub.
Maastik
Kaitseala kaitsekorralduskava kohaselt on Otepää looduspargi maastiku väärtused maastikuline liigendatus ja
traditsiooniline maakasutus, maastikuline vaatelisus ja asutusstruktuur. Otepää maastikule on iseloomulik
kõrguste suur vaheldumine ja pinnavorme jälgivate metsade, põldude, rohumaade, soolaikude ja järvede
mosaiiksus. Otepää moreenmaastikule on iseloomulik metsade paiknemine kõrgendike lagedel ning järsemail
nõlvadel, niidulappide ja põllusiilude levik küngaste lagedel või muu tasase reljeefiga aladel ning rohkete
järvede esinemine ürgorgudes või mõhnade ja küngaste vahelistes nõgudes. Ajaloolise asustusstruktuuri
kujunemine Otepää kõrgustikul on väga tihedalt olnud seotud reljeefiga. Otepää kõrgustiku kõrgeimad tipud
on Kuutsemägi (217 m) ja Meegaste mägi (214 m), tuntud on ka järskude nõlvadega Tedremägi ning Väike
Munamägi. Maastikus liikuja suudab hoomata tervikut, inimesele tajutavat maastikuruumi, eraldajateks on
kõrgendikud ja metsad. Suurt osa maastikust näevad inimesed maanteedel autodega liikudes (Otepää
looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026).
Otepää looduspargi eri piirkondade traditsioonilise asustusstruktuuri välja selgitamiseks on koostatud töö
„Otepää looduspargi maastikuline tsoneering“ (Nutt, 2009). Antud töös on looduspargi maastikuruumid
jagatud kolme kaitsetsooni – hoiualad, sihtkaitsealad ja tavaalad. Hoiualad on kõige paremini säilinud
külamaastikud koos hästi säilinud külastruktuuri, taluõuede ja suhteliselt hästi säilinud hoonetega.
Sihtkaitsealad on suhteliselt hästi säilinud külamaastikud, samas pole neis väga hästi säilinud taluõuede
planeeringud ja hooned. Tavaalad on alad, mis ei ole hoiualad või sihtkaitsealad. Otepää looduspargi
maastikulise tsoneeringu töö järgi jääb planeeringuala tavaalale (Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja
Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026).
Planeeringuala on suuremas osas looduslik lage ala, kus vähesel määral leidub ka metsa ning puittaimestikku
(vt ptk 4.2). Tegemist ei ole põllumajandusliku rohumaaga või põllumaaga või liigirikka niiduga. Vaadeldav
maa-ala on alaliselt liigniiske ning seal levivad madalsoomullad (vt ptk 4.6), kuid tegemist ei ole väärtusliku
märgala elupaigatüübiga. Kavandatavate tegevuste elluviimisega ei hõivata väärtuslikku looduskooslust või
maastikku.
Planeeringuala ei jää vahetult tee äärde. Vaadeldav ala jääb maastikulise vaatelisuse seisukohast suletud kohta.
Lehe 3 katastriüksus on igast küljest piiratud kõrghaljastikuga. See tähendab, et päikeseelektrijaama rajamisel
antud katastriüksusele ei jää see maastikus nähtavasse kohta. Detailplaneeringu elluviimisel negatiivne mõju
maastikule puudub.
Selleks, et ka tulevikus tagada seda, et päikeseelektrijaama ei jääks maastikus paistma, tuleb säilitada Lehe 3
katastriüksuse lõunapiiril olemasolev puittaimestiku riba (joonis 11), juhuks kui Looduspargi katastriüksusel
(tunnus: 63601:001:0093), mis on 100% üldkasutatav maa, arendustegevuste käigus kõrvalmaantee Otepää -
Kääriku – Kurevere ääres olemasolevat kõrghaljastikku eemaldatakse või kujundatakse ümber.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 26 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Joonis 11. Säilitamist vajav kõrghaljastus Lehe 3 katastriüksusel (aluskaart: Maa-ameti geoportaali maainfo
kaardirakenduse hübriidkaart, 31.03.2022).
Pühajärve mõisa park ja kaitstavad looduse üksikobjektid
EELIS-e andmetel (seisuga 31.03.2022) ei jää planeerinualale või selle lähedusse kaitstavaid üksikobjekte.
Pühajärve mõisapark asub Pühajärve (VEE2105300) põhjakaldal ehk planeeringualast lähtuvalt vaadatuna jääb
park teisele poole Otepää - Kääriku – Kurevere kõrvalmaanteed. Negatiivsed mõjud Pühajärve mõisa pargile
on välistatud.
4.8.1. Natura eelhindamine
Natura eelhindamise eesmärk on välja selgitada projekti või kava võimalik mõju Natura alale ning hinnata, kas
tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga Natura ala kaitse-eesmärkidele. Eelhindamise etapis
prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-
eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik
objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole
välistatud. Kui ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud,
ei ole vaja alustada asjakohase hindamise läbiviimist. Kui eelhindamises puudub veendumus kaasnevate
ebasoodsate mõjude kohta, tuleb läbi viia asjakohane hindamine. Eelhindamise käigus arvestatakse üksnes
mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 27 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
Eelhindamine hõlmab endas järgmisi samme:
kindlakstegemine, kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks
vajalik;
mõjuala ulatuse määratlemine, sh teiste Natura ala ebasoodsalt mõjutada võivate projektide või
kavade kirjeldamine ja iseloomustamine;
kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura-alade iseloomustus, eelkõige kaitse-eesmärgiks
seatud liikide ja elupaigatüüpide loetelu;
tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine.
1. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik
Detailplaneeringuga kavandatavad tegevused ei ole seotud Otepää loodus- või linnuala kaitsekorraldusliku
tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavas või kaitse-eeskirjas määratletud vajalike
kaitsetegevuste elluviimiseks.
2. Mõjuala ulatuse määratlemine
Detailplaneeringus ettenähtud tegevused hõlmavad Lehe 3 katastriüksuse maa-ala. Väljaspoole vaadeldavat
maa-ala tegevusi ei planeerita. Mõjuala piirdub Lehe 3 katastriüksusega ning selle lähiümbrusega.
3. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Otepää loodusalaga (RAH0000582) kaitstakse järgmiseid elupaigatüüpe: liiva-alade vähetoitelised järved
(3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised
järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel
ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad
(*91D0). Loetelus on tärniga märgitud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid. Need on hävimisohus
looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda, kui
suur osa nende elupaigatüüpide looduslikust levilast jääb Euroopa Liidu territooriumile.
Lisaks kaitstakse loodusalaga järgmiste liikide elupaiku: saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur
(Graphoderus bilineatus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus)
ja nõtke näkirohi (Najas flexilis).
Otepää linnualaga (RAH0000103) kaitstakse järgmiste liikide elupaiku: kanakull (Accipiter gentilis), viupart
(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea
cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull
(Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija
(Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus) ja roherähn (Picus viridis).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 28 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
EELIS-e andmebaasis (seisuga 31.03.2022) on Otepää loodus- ja linnuala ohuteguritena (ohutegurid ühtivad)
välja toodud: kuivenduskraavid, metsamajandus, järvede kinnikasvamine, turismimajandus ja ehitustegevus.
Otepää loodus- ja linnuala piirid on näidatud joonisel 9.
4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine ja tuvastamine
Lehe 3 katastriüksuse maa-alal ja selle läheduses (100 m raadiuses) ei asu Otepää loodus- ja linnuala kaitse-
eesmärgiks määratud elupaigatüüpe või kaitse-eesmärgiks määratud liikide elupaiku. Kuna päikesepargi
ümber ei rajata piirdeaeda, siis ei killustata maastikku. Ebasoodne mõju Otepää loodus- ja linnuala kaitse-
eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud.
4.8.2. Projekteeritav kaitseala
EELIS-e andmetel (31.03.2022) asub planeeringuala läheduses (joonis 12) projekteeritava Metsaelupaikade
looduskaitseala (ID: 977800148) lahustükk. Projekteeritava kaitseala eesmärk on täiendavalt kaitse alla võtta
kaitsealadel salu-, laane- ja soovikumetsi, et katta nende metsatüüpide range kaitse riiklik eesmärk. Alade kaitse
alla võtmisel hakkab nendel kehtima Vabariigi Valitsuse 26.02.2019 määrusega nr 11 „Laane- ja salumetsade
kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri“ sätestatud kaitsekord.
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid projekteeritavale kaitsealale.
Joonis 12. Projekteeritava kaitseala lahustüki paiknemine planeeringuala suhtes (alusandmed: EELIS,
31.03.2022).
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 29 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
4.9. VÕÕRLIIGID
Vastavalt EELIS-e andmetele (seisuga 30.03.2022) ei asu detailplaneeringuga kavandatavate tegevusete
piirkonnas võõrliikide leiukohti.
4.10. MAAVARAD
Lehe 3 katastriüksuse lähedusse ei jää ühtegi maavara varu, mäeeraldist või maardlat (Maa-ameti geoportaali
maardlate kaardirakendus, 30.03.2022).
4.11. AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD
Planeeringualale ja selle vahetusse lähedusse ei jää ühtegi kultuurimälestist või pärandkultuuriobjekti (Maa-
ameti geoportaali kultuurimälestiste ja pärandkultuuri kaardirakendus, 30.03.2022).
4.12. TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS
Erakordselt tugev torm võib omada ohtu päikeseelektrijaama tugikonstruktsioonide püsimisele maapinnas.
Tugikonstruktsioonide valikul ja kinnitamisel tuleb selle asjaoluga arvestada. Avariiolukorra esinemistõenäosus
on väike.
Juhul kui kinnine maasoojussüsteem saab kahjustatud ning hakkab toimuma soojuskandevedeliku liikumine
pinnasesse ja põhjavette, ei kaasne sellega põhjavee või pinnase reostust, kuna kinnises soojussüsteemi
soojuskontuuris on lubatud kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku. Maasoojussüsteemi
kontuuri kahjustada saamise või maasoojussüsteemi lekke tõenäosus on väike.
Puurkaevude- ja aukude kaudu reostuse jõudmine põhjavette on äärmisel ebatõenäoline. Vaadeldaval alal või
selle läheduses ei asu alaliselt selliseid objekte, mille rikke või kahjustamise tulemusena pääseks loodusesse
keskkonnaohtlik saasteaine.
4.13. ASJAKOHASTE SUURÕNNETUSTE JA KATASTROOFIDE OHT
Päikeseelektrijaamade ning maasoojussüsteemide rajamine ja kasutamine ei ole seotud suurõnnetuste või
katastroofide ohuga, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga.
4.14. PIIRIÜLENE MÕJU
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta (joonis 1) ning iseloomu on riigipiiriülene mõju välistatud.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 30 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
5. EELHINNANGU KOKKUVÕTE JA JÄRELDUS
Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang on koostatud Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi (tunnus:
63601:001:0029) detailplaneeringule (algatamata), mille eesmärgiks on rajada nimetatud katastriüksusele
päikeseelektrijaam ning maasoojussüsteem. Detailplaneeringuga kavandatava ehitisõigusega ala suurus on ca
6 600 m2. Täpsem päikesepaneelide arv ning maasoojussüsteemi paiknemine selgub detailplaneeringu
koostamise käigus. Päikeseelektrijaam ja maasoojussüsteem on kavas liita naaberkinnistul asuva (lähiaadress:
Õru, tunnus: 63601:001:0096) katlamajaga, mis toodab soojussenergiat AS-le Pühajärve Puhkekodu.
Detailplaneering on Otepää valla üldplaneeringut (kehtestatud 10.10.2013 Otepää Vallavolikogu määrusega nr
1-6-14) muutev. Kehtiva üldplaneeringu lahenduse kohaselt on vaadeldav planeeringuala määratud
perspektiivseks korter- ja ridaelamumaaks. Päikeseelektrijaama ja maasoojussüsteemi rajamiseks on vajalik
muuta üldplaneeringus määratud korter- ja ridaelamumaa tootmismaaks.
Otepää valla üldplaneeringu maakasutuse lahenduse järgi piirneb perspektiivne korter- ja ridaelamu maa
läänest kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutushoone maa, kontori- ja büroohoone maaga ning idast
tootmis- ja maatulundusmaaga. Detailplaneeringuga kavandatud tegevusi võib vaadelda olemasoleva
(katlamaja) tootmismaa laiendamisena. Maakasutuse juhtotstarbe muudatus korter- ja ridaelamumaast
tootmise maa-alaks oleks antud juhul positiivne, sest sellisel juhul välistatakse olukord, kus korter- ja ridaelamu
maa jääks ärimaa ning tootmismaa vahele.
Planeeringuala jääb Otepää looduspargi kaitsealale, mis kuulub tervikuna Natura 2000 võrgustikku Otepää
loodus- ja linnualana. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu raames viidi läbi Natura eelhinnang. Natura
eelhinnangu tulemuse kohaselt on ebasoodne mõju Otepää loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja
terviklikkusele välistatud. Samuti jõuti mõjude hindamises järeldusele, et detailplaneeringu elluviimisega
negatiivseid mõjusid Otepää looduspargile ei avaldu.
Planeeringuala ei jää vahetult tee äärde, maastikuliselt väärtuslikule alale või vaatesektorisse. Lehe 3
katastriüksus on igast küljest piiratud kõrghaljastikuga. Päikeseelektrijaama rajamisel vaadeldavale maa-alale
ei jää see maastikus nähtavale kohale.
Otepää valla üldplaneeringus on tootmismaade tingimustes välja toodud, et võimalike negatiivsete mõjude (sh
visuaalsete mõjude) leevendamiseks ja ennetamiseks kavandatakse tootmismaal rohelised puhvertsoonid
haljasala ja parkmetsa näol eraldamaks tootmismaid elamu- ja üldkasutatavate hoonete maadest ning
puhkealadest. Tagamaks üldplaneeringuga ettenähtud tingimuste täitmine ning, et ka tulevikus kindlustada
seda, et päikeseelektrijaama ei jääks maastikus paistma, tuleb säilitada Lehe 3 katastriüksuse lõunapiiril
olemasolev puittaimestiku riba (vt ptk 4.8 joonis 11). Planeeringuala piirneb lõunas Looduspargi
katastriüksusega (tunnus: 63601:001:0093), mis on 100% üldkasutatav maa.
Detailplaneeringu lahenduse koostamisel tuleb jälgida, et ehitistealuse pinna osatähtsus krundi pindalast ei
ületaks 70% ning et ligikaudu 20% krundi pindalast kavandatakse kaitsehaljastuseks. Tegemist on kehtiva
üldplaneeringuga tootmismaale ettenähtud arendamistingimustega.
Eelhinnangus pööratakse tähelepanu sellele, et puurkaevude ja -aukude kavandamisel ning rajamisel tuleb
järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -
augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu
või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 31 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu
andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise
teatise vormid“ kehtestatud nõudeid.
Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 1–5 toodut leiavad eksperdid, et Lehe 3 krundi
detailplaneeringuga kavandatud tegevustele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest Natura
eelhindamise tulemuse kohaselt on ebasoodne mõju Otepää loodus- ja linnualale välistatud ning
kavandatavad tegevused ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju, kui jälgitakse keskkonnaministri
09.07.2015 määruses nr 43 sätestatud nõudeid ning maastikuilme säilitamiseks hoitakse alles Lehe 3
katastriüksuse lõunapiiril olemasolev kõrghaljastus.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 32 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
6. KASUTATUD ALLIKAD
Õigusaktid:
1. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31.
2. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse korraldus
05.08.2004 nr 615. Muudetud Vabariigi Valitsuse korraldusega 27.02.2015 nr 101.
3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
4. Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse
26.02.2019 määrus nr 1.
5. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
6. Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,
kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu
asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete
keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise
teatise vormid. Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43.
7. Otepää looduspargi kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 135.
8. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. RT I, 19.03.2019, 104.
9. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
Muud allikad:
1. Astover, A., Leedu, E., Reintam, E., 2017. Mulla ABC (I osa). Väljaandja: Eesti Maaülikool.
2. Consultare OÜ. 2020. Päikeseelektrijaamade rajamine Otepää loodusalale. Keskkonnamõjude
hindamise (KMH) eelhinnang ja Natura eelhinnang. Tellija: Otepää Vallavalitsus.
3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister), Keskkonnaagentuur, 2022. Andmed on ajas ja
ruumis muutuvad.
4. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007.
5. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a
korraldusega nr 285.
6. Jõeleht, A., Paat, R., 2020. Maasoojussüsteemide rajamisega seotud seadusandlik regulatsioon ja selle
muutmise vajadus. Tartu Ülikool. KIK projekt 17523. EGF9526.
7. Maa-ameti Geoportaal.
https://geoportaal.maaamet.ee/est/ (viimati vaadatud 31.03.2022)
8. Nutt, N., 2009. Otepää looduspargi maastikuline tsoneering. Artes Terrae OÜ töö nr 22MT09.
9. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 33 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
Pühajärve külas asuva Lehe 3 krundi detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Töö nr 2022-091
ad
10. Otepää valla detailplaneeringute andmebaas (EVALD).
https://service.eomap.ee/otepaavald/?zoom=5&lat=6433842&lon=644857&layers=B0000FTTTTTTTT
TTTT&layers_upd=1,16,17,9,110&alus=eomLayer&mod=planeeringud (viimati vaadatud 31.03.2022)
11. Otepää valla üldplaneering. Kehtestatud 10.10.2013 Otepää Vallavolikogu määrusega nr 1-6-14.
12. Valga maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-
417.
13. Üleriigiline planeering: Eesti 2030+. Kehtestatud Vabariigi Valituse poolt 30.08.2012.
Aadress: Otepää vald, Pühajärve küla, Lehe 3 34 / 34
Koostaja: Kobras OÜ
4
4
Ehitisõigusega ala 4
päikeseelektrijaama
rajamiseks
ca 6 600 m²
TINGMÄRGID
planeeringuala piir
olemasolev krundipiir
olemasolev veekaitsevöönd
olemasolev ehituskeeluvöönd
olemasolev piiranguvöönd
olemasolev veekogupiir põhikaardil
planeeritud ehitusõigusega ala
planeeritud juurdepääs krundile
0 5 10 25 50 m
AS PÜHAJÄRVE PUHKEKODU
PÜHAJÄRVE KÜLAS ASUVA LEHE 3 KRUNDI DETAILPLANEERING
Teele Nigola
Erki Kõnd ALGATUSEELNE ESKIIS
Silvia Türkson
Reet Türkson 31.03.2022 1 1 1:500 X A3